Euroopa Parlamendi 20. mail 2021. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (COM(2020)0642 – C9-0321/2020 – 2020/0289(COD))(1)
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Komisjoni ettepanek
Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1367/20064 võeti vastu eesmärgiga soodustada Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist, kehtestades õigusnormid konventsiooni kohaldamise kohta liidu institutsioonide ja organite suhtes.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1367/20064 võeti vastu eesmärgiga soodustada Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist, kehtestades õigusnormid konventsiooni kohaldamise kohta liidu institutsioonide ja organite suhtes. Seetõttu muudetakse käesoleva määrusega määrust (EÜ) nr 1367/2006, et rakendada konventsiooni artikli 9 lõikeid 3 ja 4.
__________________
__________________
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
(3) 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ võttis komisjon kohustuse kaaluda määruse (EÜ) nr 1367/2006 läbivaatamist, et parandada keskkonnamõjuga otsuste keskkonnaõigusele vastavuses kahtlevate kodanike ja keskkonna valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide võimalusi haldusorganile vaide esitamiseks ja kohtuliku kontrolli taotlemiseks liidu tasandil. Samuti kohustus komisjon võtma meetmeid, et parandada kohtu poole pöördumise võimalusi kõigi liikmesriikide kohtutes. Sel eesmärgil avaldas komisjon teatise „Keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluste parandamine ELis ja selle liikmesriikides“.
(3) Oma 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta võttis komisjon kohustuse kaaluda määruse (EÜ) nr 1367/2006 läbivaatamist, et parandada keskkonnamõjuga haldusaktide keskkonnaõigusele vastavuse osas konkreetseid kahtlusi omavate kodanike ja keskkonna valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide võimalusi haldusorganile vaide esitamiseks ja kohtuliku kontrolli taotlemiseks liidu tasandil. Samuti kohustus komisjon võtma meetmeid, et parandada kohtu poole pöördumise võimalusi kõigi liikmesriikide kohtutes. Sel eesmärgil avaldas komisjon oma14. oktoobri 2020 teatise keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluste parandamise kohta ELis ja selle liikmesriikides, milles ta kinnitab, et „võimalus pöörduda keskkonnaasjades kohtu poole Euroopa Liidu Kohtu ja liikmesriikide kohtute kui liidu kohtute kaudu on oluline tugimeede, mis aitab kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe kohasele üleminekule, ja see tugevdab kodanikuühiskonna rolli demokraatliku korra järelevalvajana“.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
(3a) Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 4 on sätestatud, et konventsiooni artikli 9 lõike 3 kohaldamisalasse kuuluvad kohtumenetlused ei tohiks olla takistavalt kallid. Tagamaks, et määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikli 12 kohased kohtumenetlused ei oleks takistavalt kallid1a ja taotlejal oleks võimalik neid ette näha, peaksid liidu institutsioonid või asutused esitama mõistlikke kulude hüvitamise nõudeid, kui nad on kohtuvaidluses edukad olnud.
__________________
1a Komisjoni 4. aprilli 2019. aasta teatis „Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine 2019. aastal: Euroopa, mis kaitseb oma kodanikke ja parandab nende elukvaliteeti“ ning komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatis „Keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluste parandamine ELis ja selle liikmesriikides“.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
(4) Võttes arvesse Århusi konventsiooni artikli 9 lõiget 3 ning Århusi konventsiooni vastavuskomitee väljendatud kahtlusi5, tuleks liidu õigus viia vastavusse Århusi konventsiooni sätetega, mis käsitlevad õiguskaitse kättesaadavust keskkonnaasjades, tagades seejuures kooskõla liidu õiguse aluspõhimõtete ja kohtuliku kontrolli süsteemiga.
(4) Võttes arvesse Århusi konventsiooni artikli 9 lõikeid 3 ja 4 ning Århusi konventsiooni vastavuskomitee nõuandeid5, tuleks liidu õigus viia vastavusse Århusi konventsiooni sätetega, mis käsitlevad õiguskaitse kättesaadavust keskkonnaasjades, tagades seejuures kooskõla liidu õiguse, sh aluslepingute aluspõhimõtete ning kohtuliku kontrolli süsteemiga. Määrust (EÜ) nr 1367/2006 tuleks vastavalt muuta.
5 Århusi konventsiooni vastavuskomitee nõuanded ACCC/M/2017/3 ja ACCC/C/2015/128, kättesaadavad aadressidel https://unece.org/env/pp/cc/accc.m.2017.3_european-union ja https://unece.org/env/pp/cc/accc.c.2015.128_european-union.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
(4a) Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 3 on sätestatud, et iga konventsiooniosaline tagab oma siseriiklike õigusaktide raames, et asjaomasel üldsuse esindajal, kui ta vastab siseriiklike õigusaktide kriteeriumidele, on juurdepääs kohtulikule või muule läbivaatamismenetlusele, et vaidlustada sellise otsuse, tegevuse või tegevusetuse sisulist ja protseduurilist seaduslikkust, mis on vastuolus tema siseriiklike keskkonnaõigusnormidega. Århusi määrusega kehtestatud haldusjärelevalve menetlus täiendab ELi üldist haldusjärelevalve ja kohtuliku kontrolli süsteemi, mis võimaldab kodanikel ELi tasandil otsese kohtus vaidlustamise teel taotleda haldusaktide läbivaatamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 lõike 4 kohaselt ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 267 riiklike kohtute kaudu, mis moodustavad ELi aluslepingute kohaselt ELi süsteemi lahutamatu osa.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
(5) Asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohane vaidemenetlus on piiratud halduse üksikaktidega, on peamine takistus keskkonna valdkonnas tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele, kes soovivad esitada selle määruse artikli 10 alusel vaideid ka laiema kohaldamisalaga haldusaktide suhtes. Seepärast on vaja selle määrusega ette nähtud vaidemenetluse kohaldamisala laiendada, et see hõlmaks ka muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad.
(5) Asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohane vaidemenetlus on piiratud halduse üksikaktidega, on olnud peamine mitte-vastuvõetavuse põhjendus keskkonna valdkonnas tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele, kes soovivad esitada selle määruse artikli 10 alusel vaideid ka laiema kohaldamisalaga haldusaktide suhtes. Seepärast on asjakohane selle määrusega ette nähtud vaidemenetluse kohaldamisala laiendada, et see hõlmaks ka muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
(6) Määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohane haldusakti määratlus peaks hõlmama muid kui seadusandlikke akte. Muu kui seadusandlik akt võib aga sisaldada riiklikke rakendusmeetmeid, mille vastu on keskkonna valdkonnas tegutsevatel valitsusvälistel organisatsioonidel võimalik saada kohtulikku kaitset, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtus ELi toimimise lepingu artikli 267 kohase eelotsusetaotluse menetluse kaudu. Seepärast on asjakohane jätta vaidemenetluse kohaldamisalast välja selliste muude kui seadusandlike aktide need sätted, mille puhul on liidu õigusega sõnaselgelt nõutavad riiklikud rakendusmeetmed.
(6) Määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohane haldusakti määratlus peaks hõlmama muid kui seadusandlikke akte. Muu kui seadusandlik akt võib aga sisaldada riiklikke rakendusmeetmeid, mille vastu on võimalik saada kohtulikku kaitset, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtus ELi toimimise lepingu artikli 267 kohase eelotsusetaotluse menetluse kaudu.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
(7) Õiguskindluse tagamiseks peab selleks, et jätta haldusakti mõistest välja teatavad sätted, olema liidu õiguses nende sätete puhul sõnaselgelt nõutav rakendusaktide vastuvõtmine.
välja jäetud
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
(9) Määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohaldamisala hõlmab keskkonnaõiguse alusel vastu võetud akte. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 hõlmab aga selliste aktide vaidlustamist, mis on vastuolus keskkonnaõigusega. Seepärast on vaja täpsustada, et kontrollimaks, kas haldusakt on vastuolus keskkonnaõigusega, tuleks korraldada vaidemenetlus.
(9) Määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohaldamisala hõlmab keskkonnaõiguse alusel vastu võetud akte. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 hõlmab selliste aktide või tegevusetuse vaidlustamist, mis on vastuolus keskkonnaõigusega. Seepärast on vaja vastavalt Euroopa Kohtu praktikale täpsustada, et kontrollimaks, kas haldusakt on artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses vastuolus keskkonnaõigusega, tuleks korraldada vaidemenetlus.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
(10) Hinnates, kas haldusakt sisaldab sätteid, mis võivad oma mõju tõttu olla vastuolus keskkonnaõigusega, on vaja kaalutleda, kas sellised sätted võivad takistada ELi toimimise lepingu artikli 191 kohaste liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamist. Sellest tulenevalt peaks vaidemenetluse mehhanism hõlmama ka muu poliitika kui liidu keskkonnapoliitika rakendamisel vastu võetud akte.
(10) Hinnates, kas haldusakt sisaldab sätteid, mis võivad artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses olla vastuolus keskkonnaõigusega, on vaja kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga kaalutleda, kas sellised sätted võivad takistada ELi toimimise lepingu artikli 191 kohaste liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamist. Sellisel juhul peaks vaidemenetluse mehhanism hõlmama ka muu poliitika kui liidu keskkonnapoliitika rakendamisel vastu võetud akte.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
(10a) Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 esimest lõiku nii, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu kohus1a, on aktil väline mõju ja seega võib selle suhtes esitada vaide, kui selle eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Haldusaktid, näiteks ametisse nimetamised või ettevalmistavad aktid, mis ei tekita õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele ja mida ei saa pidada välist mõju omavateks vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale, ei tohiks seega kujutada endast haldusakte määruse (EÜ) nr 1367/2006 tähenduses.
__________________
1a Euroopa Kohtu 3. oktoobri 2013. aasta otsus kohtuasjas C-583/11 P: Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, ECLI:EU:C:2013:625, punkt 56.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 b (uus)
(10b) Õigusliku järjepidevuse tagamiseks loetakse, et aktil on õiguslikud tagajärjed ja seega võib selle suhtes esitada vaide vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 263 esimesele lõigule, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus1a. Kui lugeda, et aktil on õiguslikud tagajärjed, tähendab see, et akti suhtes võib selle vormist olenemata esitada vaide, sest akti olemust käsitletakse selle mõju, eesmärgi ja sisu seisukohast1b.
__________________
1a Euroopa Kohtu 29. jaanuari 2021. aasta otsus kohtuasjas T-9/19: ClientEarth vs. Euroopa Investeerimispank, ECLI:EU:C:2021:42, punktid 149 ja 153. Vt ka otsus kohtuasjas C-583/11 P, punkt 56.
1b Euroopa Kohtu 10. detsembri 1957. aasta otsus kohtuasjades 1/57 ja 14/57: Usines à tubes de la Sarre vs. ülemamet, ECLI:EU:C:1957:13, punkt 114; 31. märtsi 1971. aasta otsus kohtuasjas 22/70: komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:1978:32, punkt 42; 16. juuni 1993. aasta otsus kohtuasjas C-325/91: Prantsusmaa vs. komisjon, ECLI:EU:C:1993:245, punkt 9; 20. märtsi 1997. aasta otsus kohtuasjas C-57/95: Prantsusmaa vs. komisjon, ECLI:EU:C:1997:164, punkt 22; ning 13. oktoobri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-463/10 P: Deutsche Post ja Saksamaa vs. komisjon, ECLI:EU:C:2011:656, punkt 36.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 c (uus)
(10c) Kõik haldus- ja/või kohtuliku kontrolli menetlustähtajad peaksid kehtima alles siis, kui keskkonnaõigusega kaitstud olulise avaliku huviga seotud haldusakti sisu, mida hiljem vaidlustatakse, on huvitatud isikutele tegelikult teada, eriti juhtudel, kui asjaomane haldusakt on aegunud. See on vajalik, et vältida praktikat, mis võiks olla vastuolus Århusi konventsiooni artikliga 9 ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, eelkõige Euroopa Kohtu 12. novembri 2019. aasta otsusega kohtuasjas C-261/18: komisjon vs. Iirimaa1a.
__________________
1a Euroopa Kohtu 12. novembri 2019. aasta otsus kohtuasjas C-261/18: komisjon vs. Iirimaa, ECLI:EU:C:2019:955.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 d (uus)
(10d) Otsesed ja tõhusad vahendid üldsuse kaasamiseks liidu seadusandlike ja muude kui seadusandlike aktide koostamisse ja vastuvõtmisse on olulised, et lahendada probleemid juba varajases etapis ja hinnata, kas on vaja täiendavat ettepanekut üldsuse horisontaalse osalemise parandamiseks.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus)
(11a) Võttes arvesse valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide keskset rolli teadlikkuse suurendamisel ja õiguslike meetmete võtmisel, peaksid liidu institutsioonid ja organid tagama piisava juurdepääsu teabele, osalemisele ja õigusemõistmisele.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
(12) Euroopa Liidu Kohtu praktika6 kohaselt peavad keskkonna valdkonnas tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid haldusakti kohta esitatavat vaiet põhjendades esitama olulisi faktilisi asjaolusid või õiguslikke argumente, mis tekitavad tõenäolisi ehk olulisi kahtlusi.
(12) Euroopa Liidu Kohtu praktika6 kohaselt peab osapool haldusakti kohta esitatavat vaiet põhjendades esitama olulisi faktilisi asjaolusid või õiguslikke argumente, mis tekitavad tõenäolisi ehk olulisi kahtlusi. Seda nõuet tuleks kohaldada ka määruse (EÜ) nr 1367/2006 puhul.
__________________
__________________
6 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. september 2019, TestBioTech vs. komisjon, C-82/17 P, ECLI:EU:C:2019:719, punkt 69.
6 Euroopa Kohtu 12. septembri 2019. aasta otsus kohtuasjas C-82/17 P: TestBioTech vs. komisjon, ECLI:EU:C:2019:719, punkt 69 ning otsus kohtuasjas T-9/19.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
(12a) Vaide läbivaatamise ajal peaks teistel isikutel, keda kõnealune vaie otseselt puudutab, näiteks äriühingutel või riigiasutustel, olema võimalik esitada asjaomasele liidu institutsioonile või organile märkusi määruses (EÜ) nr 1367/2006 sätestatud tähtaegade jooksul.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 b (uus)
(12b) Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale1a ei saa juhul , kui ELi toimimise lepingu artikli 107 kohane riigiabimeede kujutab endast liidu keskkonnaõiguse rikkumist, seda riigiabimeedet pidada siseturuga kokkusobivaks.Komisjon peaks kehtestama selged suunised, et hõlbustada riigiabi vastavuse hindamist liidu õiguse, sealhulgas liidu keskkonnaalaste õigusaktide asjakohastele sätetele.
_____________
1a Euroopa Kohtu 22. septembri 2020. aasta otsus kohtuasjas C-594/18 P: ClientEarth vs. komisjon, ECLI:EU:C:2007:742.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 c (uus)
(12c) Määrusega (EÜ) nr 1367/2006 kehtestatakse liidu tasandil ühised sätted, reguleerimisala ja määratlused keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ja neis asjus kohtu poole pöördumise kohta. See on asjakohane ja aitab kaasa õiguskindluse tagamisele ning kooskõlas Århusi konventsioonist tulenevate kohustustega võetud rakendusmeetmete läbipaistvuse suurendamisele.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 d (uus)
(12d) Määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohaste läbivaatamismenetluste kohaldamisala peaks hõlmama nii vaidlustatud akti sisulist kui ka menetluslikku õiguspärasust. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikale ei saa Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 lõike 4 ja määruse (EÜ) nr 1367/2006 alusel läbiviidavad menetlused põhineda alustel või tõenditel, mis ei ole vaidemenetluse taotluses välja toodud, sest vastasel korral kaotaks määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikli 10 sisalduv nõue sellise vaide põhjendatuse kohta oma kasuliku mõju ja muudaks selle vaidega algatatud menetluse eset1a.
__________________
1a Otsus kohtuasjas C-82/17 P, punkt 39.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
(13a) Liikmesriikide ametiasutuste vastu võetud õigusaktid, sealhulgas liikmesriigi tasandil vastu võetud riiklikud rakendusmeetmed, mida nõutakse liidu õiguse alusel muu kui seadusandliku aktiga, ei kuulu kooskõlas aluslepingute ja siseriiklike kohtute autonoomia põhimõttega määruse (EÜ) nr 1367/2006 reguleerimisalasse.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
(14) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid, eriti õigust heale haldusele (artikkel 41) ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47). Käesoleva määrusega tõhustatakse vaidemenetluse ja kohtuliku kontrolli liidu süsteemi ning selle tulemusena tugevdatakse harta artiklite 41 ja 47 kohaldamist, toetades omakorda Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud õigusriigi põhimõtet.
(14) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid, eriti keskkonnakaitse põhimõtet (artikkel 37), õigust heale haldusele (artikkel 41) ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47). Käesoleva määrusega tõhustatakse keskkonnaküsimustes vaidemenetluse ja kohtuliku kontrolli liidu süsteemi ning selle tulemusena tugevdatakse harta artiklite 37, 41 ja 47 kohaldamist, toetades omakorda Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud õigusriigi põhimõtet.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1367/2006 Artikkel 2 – lõige 1 – punkt g
g) haldusakt – liidu institutsiooni või organi vastuvõetud igasugune muu kui seadusandlik akt, millel on õiguslikult siduv ja väline mõju ning mis sisaldab sätteid, mis võivad oma mõju tõttu olla vastuolus keskkonnaõigusega artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses, välja arvatud kõnealuse akti need sätted, mille korral on liidu õiguse alusel sõnaselgelt nõutavad liidu tasandi või riiklikud rakendusmeetmed;
g) haldusakt – liidu institutsiooni või organi vastuvõetud igasugune muu kui seadusandlik akt, millel on õiguslik ja väline mõju ning mis sisaldab sätteid, mis võivad olla vastuolus keskkonnaõigusega artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses; haldusaktid ei hõlma liikmesriikide ametiasutuste vastuvõetud akte;
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1367/2006 Artikkel 2 – lõige 2
1a. Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Haldusaktid ja halduslik tegevusetus ei hõlma meetmeid, mis ühenduse institutsioon või organ on oma pädevuse piires võtnud või võtmata jätnud haldusjärelevalve organina järgmistel alustel:
„2. Haldusaktid ja halduslik tegevusetus ei hõlma meetmeid, mis ühenduse institutsioon või organ on oma pädevuse piires võtnud või võtmata jätnud haldusjärelevalve organina järgmistel alustel:
a) asutamislepingu artiklid 81, 82, 86 ja 87 (konkurentsieeskirjad);
a) asutamislepingu artiklid 81 ja 82 [ELi toimimise lepingu artiklid 101 ja 102] (sealhulgas ühinemiseeskirjad);
b) asutamislepingu artiklid 226 ja 228 (rikkumismenetlused);
b) asutamislepingu artiklid 226 ja 228 [ELi toimimise lepingu artiklid 258 ja 260] (rikkumismenetlused);
c) asutamislepingu artikkel 195 (ombudsmani menetlused);
c) asutamislepingu artikkel 195 [ELi toimimise lepingu artikkel 228] (ombudsmani menetlused);
d) asutamislepingu artikkel 280 (Euroopa Pettustevastase Ameti menetlused).
d) asutamislepingu artikkel 280 [ELi toimimise lepingu artikkel 325] (Euroopa Pettustevastase Ameti menetlused);
da) asutamislepingu artiklid 86 ja 87 [ELi toimimise lepingu artiklid 106 ja 107] (konkurentsieeskirjad) kuni ... [18 kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmist];
db) hiljemalt... [18 kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva] võtab komisjon vastu suunised, et hõlbustada riigiabi vastavuse hindamist liidu keskkonnaalaste õigusaktide asjakohastele sätetele, sealhulgas teabe kohta, mille liikmesriigid peavad esitama, kui nad teavitavad komisjoni riigiabist.“
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus) Määrus (EÜ) nr 1367/2006 Artikkel 4 – lõige 2
1b. Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Keskkonnainfot, mis tehakse kättesaadavaks ja mida levitatakse, ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Lisaks määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 13 lõigetes 1 ja 2 loetletud dokumentidele peavad andmebaasid või registrid sisaldama järgmist:
„2. Keskkonnainfot, mis tehakse kättesaadavaks ja mida levitatakse, ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Lisaks määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 13 lõigetes 1 ja 2 loetletud dokumentidele tuleb andmebaasidesse või registritesse kanda järgmised dokumendid kohe pärast nende konsolideerimist:
a) rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide või kokkulepete ja ühenduse keskkonnaalaste või sellega seotud õigusaktide ning keskkonnaga seotud poliitikate, kavade ja programmide tekstid;
a) rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide või kokkulepete ja liidu keskkonnaalaste või sellega seotud õigusaktide ning keskkonnaga seotud poliitikate, kavade ja programmide tekstid;
aa) liikmesriikide seisukohad, mida on väljendatud otsustusmenetlustes, mille tulemusena võetakse vastu liidu keskkonnaalased või sellega seotud õigus- või haldusaktid;
b) eduaruanded punktis a osutatud dokumentide rakendamise kohta, kui ühenduse institutsioonid või organid on need koostanud või hoiavad neid elektroonilises vormis;
b) eduaruanded punktis a osutatud dokumentide rakendamise kohta, kui liidu institutsioonid või organid on need koostanud või hoiavad neid elektroonilises vormis;
c) ühenduse õiguse rikkumist puudutavates menetlustes võetud meetmed alates põhjendatud arvamuse staadiumist vastavalt asutamislepingu artikli 226 lõikele 1;
c) ühenduse õiguse rikkumist puudutavates menetlustes võetud meetmed alates põhjendatud arvamuse staadiumist vastavalt asutamislepingu artikli 258 lõikele 1;
d) keskkonnaseisundi aruanded, nagu on viidatud lõikes 4;
d) keskkonnaseisundi aruanded, nagu on viidatud lõikes 4;
e) keskkonda mõjutavate või mõjutada võivate tegevuste järelevalve tulemusel saadud andmed või nende kokkuvõtted;
e) keskkonda mõjutavate või mõjutada võivate tegevuste järelevalve tulemusel saadud andmed või nende kokkuvõtted;
f) olulise keskkonnamõjuga load ning keskkonnaalased kokkulepped, või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida;
f) olulise keskkonnamõjuga load ning keskkonnaalased kokkulepped, või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida;
g) keskkonnamõju uuringud ja keskkonnaelementide riskianalüüsid või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida.
g) keskkonnamõju uuringud ja keskkonnaelementide riskianalüüsid või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida.“
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a Määrus (EÜ) nr 1367/2006 Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1
Mis tahes valitsusvälisel organisatsioonil, mis vastab artikli 11 nõuetele, on õigus esitada vaie liidu institutsioonile või organile, kes on võtnud vastu haldusakti või kes oleks pidanud sellise akti vastu võtma, kuid pole väidetava haldusliku tegevusetuse tõttu seda teinud, kui leitakse, et selline akt või tegevusetus on vastuolus keskkonnaõigusega.
Mis tahes valitsusvälisel organisatsioonil või üldsuse esindajal, kes vastab artikli 11 nõuetele, on õigus esitada vaie liidu institutsioonile või organile, kes on võtnud vastu haldusakti või kes oleks pidanud sellise akti vastu võtma, kuid pole väidetava haldusliku tegevusetuse tõttu seda teinud, kui leitakse, et selline akt või tegevusetus on vastuolus keskkonnaõigusega.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a Määrus (EÜ) nr 1367/2006 Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2
Kui haldusakt kujutab endast liidu tasandi rakendusmeedet, mis on ette nähtud teise muu kui seadusandliku aktiga, võib valitsusväline organisatsioon selle rakendusmeetme kohta vaide esitamisel esitada vaide ka kõnealuse muu kui seadusandliku akti selle sätte kohta, mille jaoks rakendusmeede on ette nähtud.
Kui haldusakt kujutab endast liidu tasandi rakendusmeedet, mis on ette nähtud teise muu kui seadusandliku aktiga, võib valitsusväline organisatsioon või üldsuse esindaja, kes vastab artikli 11 nõuetele, selle rakendusmeetme kohta vaide esitamisel esitada vaide ka kõnealuse muu kui seadusandliku akti selle sätte kohta, mille jaoks rakendusmeede on ette nähtud.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a Määrus (EÜ) nr 1367/2006 Artikkel 10 – lõige 2
2. Lõikes 1 osutatud liidu institutsioon või organ arutab iga sellist vaiet, välja arvatud juhul, kui vaie on selgelt alusetu. Liidu institutsioon või organ esitab oma põhjendused kirjalikus vastuses nii pea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 16 nädala jooksul pärast vaide saamist.
2. Lõikes 1 osutatud liidu institutsioon või organ arutab iga sellist vaiet, välja arvatud juhul, kui vaie on selgelt alusetu. Kui liidu institutsioon või organ saab sama tegevuse või tegevusetuse kohta mitu vaiet, milles viidatakse samadele alustele, võib institutsioon või organ otsustada vaided ühendada ja käsitleda neid ühtsena. Sellisel juhul teavitab liidu institutsioon või organ niipea kui võimalik kõnealusest otsusest kõiki, kes on esitanud sama tegevuse või tegevusetuse kohta vaide. Nelja nädala jooksul alates sellise vaide esitamisest võivad kolmandad isikud, keda vaie otseselt puudutab, esitada asjaomasele liidu institutsioonile või organile märkusi. Liidu institutsioon või organ esitab oma põhjendused kirjalikus vastuses nii pea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 16 nädala jooksul pärast vaide saamist.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1367/2006 Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)
2a. Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:
„1a. Artikli 10 kohase vaide võib esitada ka üldsuse esindaja, kellel on piisav huvi või kelle õigusi on rikutud, kui lõikest 2 ei tulene teisiti.“
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 b (uus) Määrus (EÜ) nr 1367/2006 Artikkel 11 – lõige 2
2b. Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Komisjon võtab vastu vajalikud sätted, et tagada lõikes 1 mainitud kriteeriumide läbipaistev ja järjepidev kohaldamine.
„2. Komisjon võtab vastu vajalikud sätted, et tagada lõigetes 1 ja 1a mainitud kriteeriumide läbipaistev ja järjepidev kohaldamine. Hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmist] võtab komisjon kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakti, milles täpsustatakse kriteeriumid, millele käesoleva artikli lõikes 1a viidatud üldsuse esindajad peavad vastama.Komisjon vaatab kõnealuste kriteeriumide kohaldamise läbi vähemalt iga kolme aasta järel ja vajaduse korral muudab delegeeritud õigusakti, et tagada lõikes 1a osutatud üldsuse esindajatele antud õiguse tõhus kasutamine.
Käesoleva lõike kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud kriteeriumid:
a) tagavad toimiva juurdepääsu õiguskaitsele kooskõlas Århusi konventsiooni üldeesmärkidega;
b) nõuavad vaide esitamist erinevate liikmesriikide üldsuse esindajatelt, kui tegemist on liidu tegevuse või tegevusetusega, mis mõjutab üldsust rohkem kui ühes liikmesriigis;
c) on sellised, mis väldiksid actio popularis’t, sealhulgas tagades, et piisava huvi või õiguse kahjustamise tõendamisel nõutakse üldsuse esindajatelt tõendeid, et võrreldes laiema üldsusega on nemad otseselt mõjutatud;
d) vähendavad liidu institutsioonide ja organite halduskoormust.“
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 c (uus) Määrus (EÜ) nr 1367/2006 Artikkel 11 a (uus)
2c. Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 11a
Vaiete avalik register
Liidu institutsioonid ja organid loovad hiljemalt 31. detsembriks 2021 registri kõikide vaiete kohta, mis vastavad artiklis 11 sätestatud vastuvõetavuse kriteeriumidele, ning nendele nõuetele vastavate vaiete esitajate kohta. Seda registrit ajakohastatakse korrapäraselt.“
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 d (uus) Määrus (EÜ) nr 1367/2006 Artikkel 12 – lõige 1
2d. Artikli 12 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
1. Vastavalt artiklile 10 vaide esitanud valitsusväline organisatsioon võib algatada menetluse Euroopa Kohtus kooskõlas asutamislepingu asjakohaste sätetega.
„1. Kui vastavalt artiklile 10 vaide esitanud valitsusväline organisatsioon või üldsuse esindaja leiab, et liidu institutsiooni või organi otsus kõnealuse vaide kohta ei ole keskkonnaõiguse järgimise tagamiseks piisav, võib ta algatada menetluse Euroopa Kohtus kooskõlas asutamislepingu artikliga 263, et kontrollida selle otsuse sisulist ja menetluslikku seaduslikkust.“
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 e (uus) Määrus (EÜ) nr 1367/2006 Artikkel 12 – lõige 2
2e. Artikli 12 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
2. Kui ühenduse institutsioon või organ ei tegutse kooskõlas artikli 10 lõigetega 2 või 3, võib valitsusväline organisatsioon algatada menetluse Euroopa Kohtus kooskõlas asutamislepingu asjakohaste sätetega.
„2. Kui liidu institutsioon või organ ei tegutse kooskõlas artikli 10 lõigetega 2 või 3, võib valitsusväline organisatsioon või üldsuse esindaja, kes on esitanud artikli 10 kohase vaide, algatada menetluse Euroopa Kohtus kooskõlas asutamislepingu asjakohaste sätetega.“
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 f (uus) Määrus (EÜ) nr 1367/2006 Artikkel 12 – lõige 2a (uus)
2f. Lisatakse järgmine lõige:
„2. Ilma et see piiraks Euroopa Kohtu eelisõigust kulude jaotamisele, tuleb tagada, et käesoleva artikli alusel algatatud kohtumenetlused ei oleks takistavalt kallid. Artikli 10 lõikes 1 osutatud liidu institutsioonid ja organid esitavad üksnes mõistlikke kulude hüvitamise nõudeid.“
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 g (uus) Määrus (EÜ) nr 1367/2006 Artikkel 12 a (uus)
2g. Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 12a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 11 lõikes 2 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega ning üldsusega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 11 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“
Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0152/2021).