Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 174 ja 175,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu(1),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi õiguse kohta saada teavet riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamise kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu, võeti vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

B.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu on mahu ja rahastamisvahendite poolest enneolematu instrument; arvestades, et komisjon valmistub emiteerima ELi ühiseid võlakirju, sest kõik ELi liikmesriigid on omavahendeid käsitleva otsuse(3) praeguseks edukalt ratifitseerinud;

C.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu keskkonnahoidlikke investeeringuid rahastatakse roheliste võlakirjade emiteerimise kaudu;

D.  arvestades, et demokraatlik kontroll ja parlamentaarne kontroll taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise üle on võimalik ainult siis, kui Euroopa Parlament on täielikult kaasatud ja kõiki tema soovitusi arvestatakse kõigis etappides;

E.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikliga 26 pannakse alus taaste- ja vastupidavusdialoogile, et selle abil tagada suurem läbipaistvus ja vastutus ning see, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile teavet muu hulgas liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ning nende hindamise kohta;

F.  arvestades, et parlament avaldab taaste- ja vastupidavusdialoogi raames käsitletavate küsimuste kohta arvamust, muu hulgas resolutsioonide ja komisjoniga peetava mõttevahetuse kaudu; arvestades, et komisjon peab neid seisukohti arvesse võtma;

G.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruses määratakse kindlaks kuus Euroopale huvi pakkuvat valdkonda, mis kõik on kooskõlas instrumendi ulatuse ja eesmärgiga;

H.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu määrus tugineb Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklile 175 ja selles sätestatakse, et üldeesmärk on saavutada artiklis 174 püstitatud eesmärgid, et tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust, suurendades liikmesriikide vastupidavust, kriisiks valmisolekut, kohanemisvõimet ja majanduse kasvupotentsiaali, leevendades kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju, eelkõige naistele, lastele ja noortele, ning aidates kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, toetades rohepööret, aidates kaasa uues ELi kliimaseaduses sisalduvate 2030. aastaks kehtestatud liidu ajakohastatud kliimaalaste eesmärkide saavutamisele ja järgides 2050. aastaks kehtestatud ELi kliimaneutraalsuse eesmärki – eelkõige riiklike energia- ja kliimakavade abil, mis võeti vastu määrusega (EL) 2018/1999(4) kehtestatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimise raames ning digipöördega, aidates seeläbi kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele, liidu liikmesriikide majanduse kestliku kasvu ja lõimimise taastamisele ja edendamisele ning uute kvaliteetsete töökohtade loomisele ning liidu strateegilisele sõltumatusele koos avatud majanduse ja Euroopa lisaväärtuse loomisega;

I.  arvestades, et 7.–8. mail 2021. aastal Portos toimunud sotsiaaltippkohtumisel tunnustasid ELi juhid Euroopa sotsiaalõiguste sammast majanduse taastamise põhielemendina ja rõhutasid Porto deklaratsioonis kindlat kavatsust jätkata selle süvendatud rakendamist ELi ja riiklikul tasandil;

J.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu erieesmärk on anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid; arvestades, et see tähendab, et kavadega (sealhulgas digivaldkonna ja keskkonnahoiu meetmed) tuleb toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist, kvaliteetsete töökohtade loomist ja ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist;

K.  arvestades, et Euroopa lisaväärtus et teki pelgalt sellest, et taaste- ja vastupidavusrahastu on Euroopa algatus;

L.  arvestades, et reeglina oleksid liikmesriigid pidanud esitama komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava 30. aprilliks 2021; arvestades, et praeguseks on komisjonile oma taaste- ja vastupidavuskava esitanud 23 liikmesriiki;

M.  arvestades, et Euroopa Parlamendis toimus täiskogu arutelu, mille järel võeti 18. mail 2021. aastal vastu resolutsioon Euroopa Parlamendi õiguse kohta saada teavet riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamise kohta;

N.  arvestades, et selleks, et tagada nõuetekohane demokraatlik järelevalve ja parlamentaarne kontroll taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise üle ning suurem läbipaistvus ja demokraatlik vastutus, peab komisjon teavitama Euroopa Parlamenti korrapäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamise seisust, sealhulgas kuuel sambal (sealhulgas üld- ja erieesmärgid ning horisontaalsed põhimõtted) ning taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud 11 hindamiskriteeriumil põhineva kohaldamisalaga seotud reformidest ja investeeringutest;

1.  on seisukohal, et taaste- ja vastupidavusrahastu on ajalooline ELi vahend, millega edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust, soodustada lähenemist, suurendada konkurentsivõimet ja aidata liikmesriikidel leevendada COVID-19 pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju, seada oma majandus tugevale ja kestlikule kasvuteele, valmistada ELi ette selliste pikaajaliste probleemidega tegelemiseks nagu õiglane rohe- ja digipööre ning luua ELi lisaväärtust;

2.  ootab, et komisjon kiidaks heaks ainult kavad, mis vastavad täielikult taaste- ja vastupidavusrahastu määruse sätetele ja eesmärkidele, ega teeks poliitilisi järeleandmisi, mis on vastuolus määruse ja selle mõttega, distantseerudes samal ajal asjaolust, et ta oli enne kavade esitamist tihedalt kaasatud nende koostamisse; nõuab, et komisjon kohaldaks riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel täpselt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse sätteid ja mõtet ning esitaks põhjalikud ja igakülgsed hinnangud enne nõukogu asjaomase rakendusotsuse eelnõu vastuvõtmist; väljendab siiski heameelt komisjoni püüdluste üle tagada asjakohaste nõukogu rakendusotsuste kiire vastuvõtmine enne suve ning komisjoni jätkuva koostöö üle liikmesriikidega, et aidata neil esitada kvaliteetseid kavasid, mis aitavad oluliselt kaasa Euroopa ühiste eesmärkide täitmisele;

3.  on veendunud, et rahalised vahendid tuleb sektorite, ühiskondade ja tulevaste põlvkondade vahel õiglaselt jagada, et tagada nende suurim võimalik mõju majanduslikule ja sotsiaalsele ülespoole suunatud lähenemisele ning territoriaalsele lähenemisele, kõigi jõukusele ja majanduslikule stabiilsusele; kutsub komisjoni üles nõudma kindlalt, et kõikide liikmesriikide kavad sisaldaksid kaugelevaatavaid reformimeetmeid, ja toonitab, et suurte sihtidega kavad ja nende usaldusväärne elluviimine on käesoleva võimaluse täielikuks ärakasutamiseks väga olulised; nõuab rahaliste vahendite eraldamisel ja kasutamisel täielikku läbipaistvust ja aruandekohustuse täitmist; tuletab meelde, taaste- ja vastupidavusrahastusse ei tohi suhtuda kui tavapärasesse tegevusse;

4.  kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama, kas taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid teenivad taaste- ja vastupidavusrahastu määruse eesmärki edendada liikmesriikides majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust; kutsub komisjoni üles loobuma projektide nn ümberpakendamisest ilma tegeliku lisaväärtuseta, eriti mahajäänud piirkondade jaoks ja eelkõige juhul, kui see võib suurendada ELis sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse lähenemise erinevusi;

5.  kordab parlamendi üleskutset tagada talle õigus saada riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamise kohta teavet, et parlament saaks teha taaste- ja vastupidavusrahastu komisjonipoolse hindamise ja rakendamise üle demokraatlikku kontrolli;

6.  kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama ja tagama, et iga riiklik taaste- ja vastupidavuskava toetaks tulemuslikult ning igakülgsel ja tasakaalustatud viisil kõiki taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 3 osutatud kuut sammast; tuletab meelde, et iga meede peaks aitama kaasa ühele või mitmele Euroopa jaoks olulisele poliitikavaldkonnale, mis on jagatud kuude sambasse;

7.  rõhutab, et kavad peavad kogu rakendamisetapis vastama regulatiivsetele nõuetele, sealhulgas tuleb 37 % vahenditest kulutada rohepöördele ja 20 % digipöördele; kutsub komisjoni üles hindama kavandatud meetmete kvalitatiivset ja kvantitatiivset külge, tagamaks, et need vastaksid tulemuslikult nii kvantitatiivsetele kui ka kvalitatiivsetele eesmärkidele, sh rakendusetapis;

8.  tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt ei tohi taaste- ja vastupidavusrahastust katta jooksvaid riiklikke kulusid, nt püsivate maksusoodustustega seotud kulud, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ning kutsub komisjoni üles seda kriteeriumi igakülgselt hindama;

9.  märgib, et rohkem kui üht liikmesriiki hõlmavate piiriüleste projektidega luuakse suurt Euroopa lisaväärtust ja tekitatakse ülekanduv mõju, ning peab kahetsusväärseks, et piiriüleseid projekte on vaid vähestes riiklikes kavades; palub komisjonil liikmesriike igati innustada taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavaid piiriüleseid projekte soodustama;

10.  märgib, et juba esitatud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on otsustanud laenu taotleda vaid üksikud liikmesriigid; kutsub liikmesriike üles kaaluma, kuidas kasutada kättesaadavaid laene parimal moel, et võimalusi mitte käest lasta; on mures, et suur osa laenudest võib jääda taaste- ja vastupidavusrahastu lõpuks kasutamata, ning kutsub liikmesriike üles oma vajadusi hoolikalt hindama ning seda võimalust taaste- ja vastupidavuskavade esitamisel või kavade muutmise kaudu parimal viisil ära kasutama;

11.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse, et tulevikus võib tekkida vajadus riiklikke kavasid muuta, et tagada nõukogu rakendusotsuse eelnõu ettevalmistamisel vastavus taaste- ja vastupidavusrahastu määruse nõuetele;

12.  tuletab meele, et taaste- ja vastupidavuskavad ei tohiks mõjutada õigust sõlmida kollektiivlepinguid või nende täitmist tagada ega kollektiivselt tegutseda kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning liidu ja liikmesriikide õiguse ja tavadega;

13.  rõhutab, et investeeringutel peab olema püsiv mõju; kutsub komisjoni üles hindama, mil määral on taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtavate reformide ja investeeringute abil võimalik komisjoni hinnangul aidata kaotada Euroopas kõigis valdkondades esinevat investeeringute puudujääki, et viia ellu digipööre ning saavutada kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse kestlikkuse eesmärgid, sealhulgas Pariisi kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

Rohepööre

14.  rõhutab, et kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas sätestatud metoodikaga tuleks iga kava kogueraldisest (toetused ja laenud) eraldada vähemalt 37 % kliimameetmeteks; palub, et kui komisjon hindab, kas kliimakulutuste osakaal on 37 %, pööraks ta tähelepanu sellele, et meetmeid ei oleks arvestatud topelt ega liigitatud valesti ja et välditaks rohepesu; tunneb muret selle pärast, et mõned investeeringud on liigitatud roheliseks, kuigi VI lisas esitatud jälgimismetoodikat nende suhtes ei kohaldata; soovitab, et kui taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodikat laiendatakse, siis kohaldataks selle suhtes lisakontrolli; nõuab, et nõukogu rakendusotsuste eelnõudes esitatud sihtides ja eesmärkides sisalduksid kõik kaitsemeetmed, millega tagatakse rakendamisetapis sihtide saavutamine; kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriike rakendama reforme, millega hõlbustada investeeringute tulemuslikku elluviimist;

15.  tuletab meelde, et rohepöörde toetamiseks on kõige tähtsamad sätted, mis käsitlevad olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, ja nõue, mille kohaselt tuleks vähemalt 37 % igas riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate investeeringute ja reformide kulutustest (toetused ja laenud) eraldada kliimaeesmärkide saavutamiseks, ning tuleb vältida selliste meetmete rahastamist, mis on liidu kliimaeesmärkidega vastuolus; tuletab meelde, et kõik meetmed peavad vastama olulise kahju ärahoidmise põhimõttele määruse (EL) 2020/852(5) artikli 17 tähenduses, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu määruses on nõutud; on sellega seoses mures, et kavade hindamisel seda põhimõtet ei järgita, ning palub komisjonil tagada olulise kahju ärahoidmise põhimõtte täielik järgimine, kaasa arvatud rakendamisetapis, ning avaldada kõik sellega seotud hinnangud; rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine ei tohi viia keskkonnastandardite alandamiseni ega olla vastuolus keskkonnaalaste õigusnormidega; rõhutab sellega seoses probleeme, mis puudutavad elurikkuse seisukohast tundlikes piirkondades (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja peamised suure elurikkusega alad ning muud kaitsealad) või nende läheduses toimuva tegevuse võimalikku kahjulikku mõju;

16.  tuletab meelde, et arvestades elurikkuse järsu vähenemise vastu võitlemise tähtsust, tuleks taaste- ja vastupidavusrahastust toetada elurikkusega seotud meetmete integreerimist liidu poliitikavaldkondadesse; kutsub komisjoni üles avaldama ülevaate taaste- ja vastupidavuskavades ette nähtud meetmetest, millega rohepööret kindlalt soodustatakse, sh loetletud elurikkusega seotud meetmed, mis aitavad elurikkusele tulemuslikult kaasa; väljendab muret selle pärast, et enamikes riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on elurikkuse edendamise meetmeid väga vähe või ei ole neid üldse; ootab sellega seoses ühtlasi, et komisjon kohaldaks olulise kahju ärahoidmise põhimõtet rangelt ja lükkaks eelkõige tagasi reformid ja investeeringud, mis võivad elurikkust kahjustada või millega ei kaasne piisavad kõrvalmeetmed;

17.  on mures selle pärast, et paljudes riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades pööratakse põhitähelepanu lühiajalistele investeeringutele; toetab rohelisi investeeringuid, mis viivad Euroopa majanduse ümberkujundamiseni, eelkõige investeeringuid, millega ei toetata ülemäära palju kestvuskaupade ostmist;

Digipööre

18.  rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt peavad kõik kavad sisaldama meetmeid, mis aitavad mõjusalt kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning nendega seotud summa peab taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud metoodika ja sätete kohaselt moodustama taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 20 %;

19.  tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid oma kavades nägema digivõimekusse ja digitaalsesse ühendatusesse tehtavate investeeringute puhul ette julgeolekualase enesehindamise, mis põhineb objektiivsetel ühistel kriteeriumidel ja mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuprobleemid ja kirjeldatakse, kuidas need probleemid lahendatakse, et järgida asjakohaseid liidu ja riiklikke õigusnorme; palub komisjonil tagada, et selline hindamine nähtaks ette kõigis selliseid investeeringuid sisaldavates riiklikes kavades ning et vastavad meetmed ei oleks vastuolus liidu strateegiliste huvidega;

20.  on veendunud, et digimeetmetel on suur potentsiaal suurendada ELi rahvusvahelist konkurentsivõimet ja luua kvaliteetseid töökohti, ning on mures, et mitte kõigis riiklikes kavades ei ole digipöördesse ja eelkõige digitaristusse tehtavate investeeringute puhul tagatud õiglast tasakaalu;

21.  kutsub komisjoni üles innustama liikmesriike täielikult järgima koostalitlusvõime, energiatõhususe ja isikuandmete kaitse põhimõtteid ning edendama digiinvesteeringutes avatud lähtekoodiga lahenduste kasutamist;

Majanduskasvu, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning kõigi jõukuse edendamine

22.  väljendab erilist heameelt nende riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades esitatud meetmete üle, millega toetatakse arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, majanduslikku ühtekuuluvust, tootlikkust, konkurentsivõimet, teadusuuringuid ja innovatsiooni, tervishoidu ning hästi toimivat ühtset turgu, kus tegutsevad tugevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), edendatakse kvaliteetsete töökohtade loomist, võideldakse vaesuse ja ebavõrdsuse vastu, edendatakse kultuuri ja haridust, arendatakse oskusi ja pädevusi, toetatakse lapsi ja noori, suurendatakse kriisiks valmisolekut ja kriisile reageerimise suutlikkust ning leevendatakse COVID-19 kriisi mõju majandusele;

23.  kutsub komisjoni üles hindama, kas riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades pööratakse piisavat tähelepanu lastele ja noortele mõeldud meetmetele, eriti riikides, kus on tuvastatud struktuurseid probleeme sellistes valdkondades nagu koolist väljalangemine, noorte töötus, laste vaesus ja väikelaste haridus, ja tagama nendele meetmetele tähelepanu pööramise; rõhutab, et reformid ja noorte heaks tehtavad investeeringud, eelkõige need, mis on seotud oskuste täiendamisega, ümberõppega, haridusega, sh kutsehariduse ja duaalõppega, digioskustega, pidevõppega, aktiivse tööturupoliitikaga, poliitikaga, mille kohaselt investeeritakse laste ja noorte juurdepääsu ja võimalustesse, ning poliitikaga, mille abil ületatakse põlvkondadevaheline lõhe, peaksid mitte ainult toetama varustuse ostmist, vaid ergutama ka pädevuste arendamist, ning need tuleks viia noortegarantii ja muude riiklike meetmetega kooskõlla; rõhutab, et lastega seotud reformid ja investeeringud peaksid olema kooskõlas lastegarantii põhimõtetega ning keskenduma iga vaesuses elava lapse õigusele saada kvaliteetseid avalikke teenuseid, tasuta tervishoiuteenuseid, tasuta haridust, tasuta lapsehoidu, korralik eluase ja piisavalt toitu;

24.  tunneb heameelt kavades olevate meetmete üle, mis aitavad kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ELi tööhõive, hariduse, tervise ja sotsiaalhoolekande valdkonna algatuste rakendamisele, et suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust, tugevdada sotsiaalkaitsesüsteeme ja vähendada kaitsetust; tuletab komisjonile meelde, et taaste- ja vastupidavuskavad peavad rahuldavalt vastama hindamiskriteeriumidele, ning kutsub komisjoni üles hindama hoolikalt iga meetme sotsiaalseid tagajärgi ja mõju, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastu määruse järgimine; nõuab seetõttu kindlalt, et komisjon tagaks, et igas kavas oleks neid kriteeriume piisavalt arvesse võetud;

25.  on veendunud, et rohe- ja digiinvesteeringutel on suur potentsiaal luua kvaliteetseid töökohti ning vähendada ebavõrdsust ja digilõhet; kutsub komisjoni üles tagama, et rohe- ja digiinvesteeringutest saaksid kasu kõige vähem kaitstud kogukonnad ja piirkonnad, nt üleminekuetapis pruun- ja kivisöepiirkonnad, ning kliimamuutustest enim mõjutatud kogukonnad ja piirkonnad; rõhutab, et võimalikult suure mõju tagamiseks tuleks rohe- ja digiinvesteeringute oodatav sotsiaalne ja majanduslik kasu määrata riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades eelnevalt kindlaks;

26.  nõuab, et komisjon ja nõukogu tagaksid, et taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja kõigi võrdseid võimalusi ning nende eesmärkide süvalaiendamist; ootab, et komisjon koguks ja analüüsiks süstemaatiliselt olemasolevaid sooliselt eristatud andmeid ja esitaks selle kohta aruandeid taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise eesmärgil vastavalt Euroopa Kontrollikoja eriaruandele nr 10/21; on sügavalt mures selle pärast, et enamik taaste- ja vastupidavuskavasid ei aita märkimisväärselt kaasa nende eesmärkide saavutamisele ja nende arvessevõtmisele ega sisalda soolise ebavõrdsuse probleemi lahendamiseks selgesõnalisi ja konkreetseid meetmeid, mis võib seada ohtu nende kavade võime leevendada kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju naistele ning reageerida asjaomastele riigipõhistele soovitustele;

27.  palub komisjonil hinnata, kas riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse on sisse viidud riiklikud meetmeid, millega võidelda agressiivse maksuplaneerimise, maksudest kõrvalehoidmise või maksustamise vältimise või ebatõhusate rahapesuvastaste meetmete vastu;

28.  tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavuskavad peaksid sisaldama reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmeid sidusa paketina; tuletab komisjonile meelde, et riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades tuleb käsitleda kestlikke ja majanduskasvu soodustavaid reforme ja investeeringuid, millega käsitletakse liikmesriikide majanduse struktuurseid puudusi, ning et selleks peaksid kõik kavad aitama kaasa sellele, et mõjusalt lahendada kõik probleemid või suur osa probleemidest, mis on asjakohastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud, sealhulgas nende eelarveküsimusi; rõhutab, et taaste- ja vastupidavuskavad peavad olema kooskõlas asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud Euroopa poolaasta raames, ning need tuleb viia kooskõlla taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega; rõhutab, et kõiki meetmeid, eelkõige neid, mis on seotud digi- ja rohepöördega, tuleks hinnata ka majanduslikust ja sotsiaalsest seisukohast; nõuab kindlalt, et komisjon pööraks erilist tähelepanu selle tagamisele, et kavandatud reformid oleksid tegelikud, uued ja ambitsioonikamad ning algaksid võimalikult kiiresti;

29.  kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama tasakaalu reformide ja investeeringute vahel ning seda, et riiklikud kavad, sealhulgas uued reformid ning asjaomastes riigipõhistes soovitustes välja toodud senised saavutused ja eesseisvad ülesanded oleksid omavahel kooskõlas;

30.  rõhutab, et kvaliteetsete töökohtade loomine on üks taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sisalduvatest eesmärkidest ja seda tuleb teha reformide ja investeeringute laiaulatusliku paketi abil, et tagada stabiilsed lepingud, korralikud palgad, kollektiivläbirääkimiste õigus ja sotsiaalkaitse alammäärad, sh ülevalpool vaesuspiiri olevad inimväärsed pensionid;

31.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid ei koordineerita piisavalt partnerluslepingute ja ELi programmidega, näiteks programmiga „InvestEU“; nõuab, et loodaks koostoime ja vastastikune täiendavus taaste- ja vastupidavusrahastu, partnerluslepingute, programmi „InvestEU“ ja muude ELi meetmete vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hõlbustama „InvestEU“ riikliku osa kasutamist, mis võiks eelkõige soodustada VKEde maksevõime toetamise vahendite loomist;

32.  tuletab komisjonile meelde, et VKEde ja idufirmade märkimisväärne kaasamine, sealhulgas riigihankemenetlustesse, on taaste- ja vastupidavusrahastu määruse sõnaselge eesmärk; palub komisjonil tagada, et taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ei saaks valdavalt kasu vaid suured äriühingud ja et see ei takistaks ausat konkurentsi; kutsub komisjoni üles pöörama ülimat tähelepanu selle tagamisele, et VKEd ja idufirmad saaksid taaste- ja vastupidavusrahastust antavatest vahenditest kasu, sõnastades selleks eesmärgid ja andes programmi rakendamiseks liikmesriikides pidevalt suuniseid; teeb ettepaneku lisada tehtavasse seiresse ka taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite selle osa, mille lõppsaajad on VKEd, ning kasutada ühiseid näitajaid;

Sidusrühmade kaasamine

33.  tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 lõike 4 punktis q märgitakse, et taaste- ja vastupidavuskavades peaks sisalduma „nende konsultatsioonide kokkuvõte, mis on läbi viidud kooskõlas riigisisese õigusraamistikuga kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude sidusrühmadega, ning selgitus selle kohta, kuidas on sidusrühmade seisukohti taaste- ja vastupidavuskavas arvesse võetud“; kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriike konsulteerima kõigi riiklike sidusrühmadega ning tagama nende, sealhulgas kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise kavade rakendamisse ja eelkõige kavade seiresse, et tagada tulevaste võimalike muudatuste või uute kavade puhul konsultatsioonide korraldamine;

34.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 152 on sätestatud, et liit tunnustab ja edendab tööturu osapoolte rolli liidu tasandil ning peab austama nende sõltumatust; rõhutab, et riiklike sidusrühmade, näiteks riikide parlamentide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna piisav kaasamine taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisse ja rakendamisse on riiklike kavade ja taaste- ja vastupidavusrahastu kui terviku edukuse jaoks otsustava tähtsusega, et tõhustada riikide vastutust oma kavade eest, tagada vahendite kiire, läbipaistev, tulemuslik ja kvaliteetne kasutamine, suurendada läbipaistvust ning hoida ära kattumine, puudujäägid ja topeltrahastamine; kordab Euroopa Regioonide Komitee ja muude sidusrühmade väljendatud muresid ning peab kahetsusväärseks asjaolu, et paljud liikmesriigid ei ole piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi kavade koostamise protsessi kaasanud või on nad sellesse kaasanud ebapiisavalt, samuti läbipaistvuse puudumist nendes protsessides, kuigi liikmesriikides peavad suure osa taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest edasi suunama just piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused; peab kahetsusväärseks ka asjaolu, et mõnel juhul ei ole piisavalt kaasatud ega teavitatud isegi liikmesriikide parlamente; julgustab komisjoni alustama kohalike ja piirkondlike omavalitsustega struktureeritud dialoogi ning pidama konkreetset dialoogi Euroopa sotsiaalpartneritega;

Kord, eesmärgid ja sihid

35.  nõuab kindlalt, et kõik reformid ja investeeringud oleksid seotud eesmärkide, sihtide ja kuluarvestusega, mis on asjakohased, selged, üksikasjalikud ja piisava seire all ning tagavad eelkõige täieliku vastavuse taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele ja liidu õigustikule, kajastades liikmesriikide selgeid kohustusi;

36.  nõuab, et komisjon tagaks, et enne nõukogu rakendusotsuses ning riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades kokku lepitud eesmärkide ja sihtide täitmise hindamist esitatakse parlamendile eesmärkide ja sihtide täitmise kohta esialgsed järeldused, nagu on nõutud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 25 lõikes 4;

37.  tuletab komisjonile meelde, et investeeringutega peaksid kaasnema reformid, ning palub komisjonil tagada, et kõigi heakskiidetud tagasiulatuvate meetmete kohta määratakse selgelt kindlaks asjakohased eesmärgid ja sihid ning et need vastavad kõigile õigusaktide nõuetele, ning palub liikmesriikidel seda sätet targalt kasutada; kordab, et taaste- ja vastupidavusrahastu on loodud selleks, et toetada projekte, milles järgitakse liidu rahastamise täiendavuse põhimõtet; märgib, et taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate tõepoolest täiendavate projektide puudumine võib piirata rahastu makromajanduslikku mõju;

38.  rõhutab, et riiklikul tasandil loodud struktuurid, mis taaste- ja vastupidavusrahastut suunavad, rakendavad või jälgivad, peaksid olema piisavad, et taaste- ja vastupidavuskavade meetmete püsivat mõju toetada;

Institutsiooniline vastupidavus, juhtimine, haldussuutlikkus ja õigusriik

39.  tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu ning kõikide riiklike taaste- ja vastupidavuskavade puhul tuleks täielikult järgida õigusriigi määrust(6) ning et nendes kavades ette nähtud meetmed ei tohiks olla vastuolus Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud ELi väärtustega; nõuab kindlalt, et selleks peab komisjon tagama, et ükski projekt ega meede ei oleks nende väärtustega vastuolus ei hindamise ega rakendamise etapis, ning nõuab, et komisjon võtaks läbivaatamise jaoks asjakohaseid meetmeid;

40.  rõhutab, et selleks, et taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad oleksid edukad, peavad komisjon, liikmesriigid ja kõik rakenduspartnerid tegutsema täiesti läbipaistvalt ja vastutustundlikult; palub komisjonil suurendada Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Pettustevastasele Ametile ja Euroopa Prokuratuurile eraldatavaid vahendeid, et tagada neile rahalised ja inimressursid, mis on piisavad niisuguse enneolematu suurusega ELi kulutuste kontrollimiseks; palub komisjonil esitada selleks käesoleval aastal paranduseelarve projekti või taotluse ümberpaigutuste tegemiseks, et leevendada kõnealuseid eelarvevajadusi;

41.  tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastut tuleks rakendada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, kaasa arvatud pettuste, sh maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise, korruptsiooni ja huvide konfliktide tulemuslik ärahoidmine ja selle eest vastutusele võtmine, ning et selle eesmärk peaks olema hoida ära topeltrahastamist taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest liidu programmidest, eelkõige riiklike kavadega seotud juhtimisstruktuurides;

42.  palub komisjonil põhjalikult hinnata korda, mille liikmesriigid on kavandanud taaste- ja vastupidavusrahastu raames eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks, ning pöörata sellega seoses erilist tähelepanu sellele, et riiklikud kavad hõlmaksid kõiki vajalikke reforme koos asjakohaste eesmärkide ja sihtidega, eelkõige nendega, mis on seotud asjakohaste riigipõhiste soovitustega, kui need on esitatud; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks väga hoolikalt õigusriigi põhimõtete rikkumise või potentsiaalse rikkumisega taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel ELi finantshuvidele kaasnevaid ohtusid, pöörates üksikasjalikku tähelepanu eelkõige riigihangetele; eeldab, et komisjon ei tee taaste- ja vastupidavusrahastu raames ühtegi makset, kui taaste- ja vastupidavusrahastu raames eraldatud vahendite kasutamisel ei ole korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise meetmetega seotud eesmärgid täidetud;

43.  nõuab tungivalt, et komisjon nõuaks kindlalt, et liikmesriigid rakendaksid reformi- ja investeerimismeetmeid, eelkõige valdkondades, millega suurendatakse halduslikku ja institutsioonilist vastupidavust ning kriisiks valmisolekut;

44.  kutsub liikmesriike üles koguma ja salvestama lõplike vahendite saajate ja toetusesaajate ning taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate projektide eesmärkide, summa ja asukoha kohta andmeid elektroonilises, standardses ja koostalitlusvõimelises vormingus ning kasutama ühtset andmekaevevahendit, mille teeb kättesaadavaks komisjon; kutsub lisaks komisjoni üles viima võimalikult kiiresti lõpule ühtse andmekaevevahendi väljatöötamise; tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõikes 2 on sätestatud liikmesriikide kohustused koguda standardseisse kategooriatesse kuuluvaid andmeid ja tagada nendele juurdepääs; tuletab komisjonile meelde, et kõnealuste kohustuste täitmine tuleb tagada auditeerimiseks ja kontrollimiseks ning taaste- ja vastupidavuskavade kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmetega seotud vahendite kasutamise kohta võrreldava teabe esitamiseks; tuletab komisjonile ühtlasi meelde vajadust tagada lõplike toetusesaajate puhul läbipaistvus ning asjakohane kord topeltrahastamise vältimiseks;

Euroopa Parlamendi hinnang delegeeritud õigusaktidele

45.  rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse alusel esitatud delegeeritud õigusaktide eelnõud, nimelt delegeeritud õigusakt taaste ja vastupidavuse tulemustabeli kohta ning delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse ühised näitajad rahastu edusammudest aru andmiseks ja sotsiaalsete kulude aruandlusmetoodika, ei vasta parlamendi ootustele ning et nendes tuleb täielikult arvesse võtta taaste- ja vastupidavusdialoogi asjakohaseid elemente; palub komisjonil tagada taaste- ja vastupidavusrahastu määruse alusel esitatud delegeeritud õigusaktide heakskiitmise ajakava täielik läbipaistvus;

46.  rõhutab, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamiseks tuleb kokku leppida sotsiaalvaldkonna tulemuste jälgimise metoodika, tagamaks, et kavades ette nähtud meetmetega aidatakse saavutada taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud sotsiaalvaldkonna eesmärke; on veendunud, et sotsiaalvaldkonna tulemuste jälgimise metoodikas tuleb eeskujuks võtta Euroopa sotsiaalõiguste samba ülesehitus ja analüüsida sellesse antavat panust;

47.  märgib, et tulemustabel ja ühised näitajad, mille abil hinnata, kuidas on taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine kõigis kuues sambas üld- ja erieesmärgi saavutamiseks edenenud, peavad olema tõhusad; rõhutab, et parim hindamismehhanism, mille alusel jälgida ülespoole suunatud sotsiaalses lähenemises tehtud edusamme, on sotsiaalvaldkonna tulemustabel; kutsub komisjoni üles lisama sotsiaalvaldkonna tulemustabeli sotsiaalnäitajad, eelkõige need, mis on seotud inimväärse töö, sotsiaalse õigluse, võrdsete võimaluste, tugevate sotsiaalhoolekande süsteemide ja õiglase liikuvusega, ühistesse näitajatesse, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu puhul sotsiaalvaldkonna edusammudest aru andmisel ning kavade seireks ja hindamiseks, samuti sotsiaalvaldkonna, sealhulgas lastegarantii ja noortegarantii tulemuste jälgimise metoodikasse; rõhutab, et parlament kavatseb hoolikalt analüüsida delegeeritud õigusakte, mille komisjon selle kohta esitab, et teha kindlaks, kas sotsiaalnäitajad, tulemustabel ja sotsiaalvaldkonna tulemuste jälgimise metoodika on nende eesmärkidega kooskõlas, ning veenduda, et ei ole vaja esitada vastuväiteid;

Järeldused

48.  palub komisjonil hinnata esitatud kavasid asjakohaselt ning taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele vastavalt; väljendab suurt muret selle pärast, kas paljud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvad meetmed ikka vastavad nende aluseks oleva taaste- ja vastupidavusrahastu määruse nõuetele, ning palub komisjonil tagada, et kõikide kavade kõik elemendid oleksid taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega täielikult kooskõlas;

49.  tuletab komisjonile meelde oma nõudmist, et ta täidaks taaste- ja vastupidavusrahastu määrusest tulenevad kohustused anda parlamendile kogu asjakohane teave taaste- ja vastupidavusrahastu määruse rakendamise seisu kohta ning võtta arvesse kõiki taaste- ja vastupidavusdialoogi käigus väljendatud seisukohtadest tulenevaid asjaolusid, sealhulgas asjaomastes komisjonides ja täiskogu resolutsioonides esitatud seisukohti; tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on suurendanud pingutusi anda parlamendiga korrapäraselt toimuvatel kohtumistel asjakohast teavet;

50.  nõuab kindlalt, et komisjon tagaks, et riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad sisaldaksid sätteid, millega tagatakse, et liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse, näidates seda võimaluse korral liidu embleemi ja raha päritolu kajastava märke „rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ abil;

51.  tunneb heameelt komisjoni kirjalike vastuste üle, mille ta on andnud parlamendi kirjalikult vastatavatele küsimustele, ning riiklike kavade puhul kasutatava masintõlke üle ning loodab saada vastused kõikidele tulevikus esitatavatele teabepäringutele, näiteks riiklike kavade hindamise maatriksiga seoses; kordab parlamendi ootust, et teavet esitataks õigeaegselt selges ja võrreldavas vormingus;

52.  tuletab nõukogule meelde, et „nõukogu ettevalmistavates organites peetud arutelude asjakohaseid tulemusi jagatakse Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga“, eriti rakendusotsuse vastuvõtmise etapis;

53.  kutsub komisjoni üles järgima ka edaspidi taaste- ja vastupidavusdialoogide käigus avatud, läbipaistvat ja konstruktiivset lähenemisviisi;

54.  tuletab meelde seisukohta, mille parlament sõnastas 2020. aastal tugevama taastekava kohta, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles hindama, kas kriisiga toimetulekuks oleks vaja lisameetmeid või -raha;

o
o   o

55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.

(1) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0257. (3) Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1). (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1).