Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 25. märts 2021 - Brüssel
Lívia Járóka puutumatuse äravõtmise taotlus
 Jean‑François Jalkhi puutumatuse äravõtmise taotlus
 Euroopa Liidu omavahendite süsteem ***
  Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Veiste, lammaste ja kitsede identifitseerimine ja registreerimine
  Digiõppe poliitika kujundamine
  Mereprügi mõju kalandusele
  Ühtekuuluvuspoliitika ja piirkondlikud keskkonnastrateegiad kliimamuutuste vastases võitluses
  Euroopa andmestrateegia
  Väärtpaberistamise üldnormid ning lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele ***I
 Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine seoses väärtpaberistamise raamistiku kohandamisega, et toetada majanduse taaskäivitamist COVID-19 kriisile reageerimisel ***I
  Kahesuguse kasutusega kaupade eksport, vahendamine, tehniline abi, transiit ja edasitoimetamine ***I
  Kaitse- ja julgeolekualaseid riigihankeid ning kaitseotstarbeliste toodete vedu käsitlevate direktiivide rakendamine
 Määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamine: õigusriigi tingimuslikkuse kord
 Ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid ning kogurahvatulul põhinevate omavahendite teatavad aspektid *
  Käibemaksust laekuvate omavahendite kogumine *
  2022. aasta eelarvemenetluse suunised – III jagu
  Välisõhu kvaliteedi direktiivide rakendamine
  Uus ELi Aafrika‑strateegia
 ELi säästva turismi strateegia
  Euro rahvusvahelise rolli tugevdamine
  Komisjoni hindamisaruanne isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise kohta kaks aastat pärast selle kohaldamise algust
  Albaaniat käsitlevad 2019.–2020. aasta aruanded
  Kosovot käsitlevad 2019.–2020. aasta aruanded
  Põhja‑Makedooniat käsitlevad 2019.–2020. aasta aruanded
  Serbiat käsitlevad 2019.–2020. aasta aruanded

Lívia Járóka puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 115kWORD 45k
Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta otsus Lívia Járóka puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2020/2198(IMM))
P9_TA(2021)0091A9-0050/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Lívia Járóka puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 9. juulil 2020 Brüsseli apellatsioonikohtu prokuratuuri peaprokurör ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 14. septembril 2020. aastal,

–  võttes arvesse, et Lívia Járóka loobus kodukorra artikli 9 lõikega 6 ette nähtud õigusest olla ära kuulatud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0050/2021),

A.  arvestades, et Brüsseli apellatsioonikohtu prokuratuuri peaprokurör on esitanud taotluse Ungarist valitud Euroopa Parlamendi liikme Lívia Járóka puutumatuse äravõtmiseks seoses Belgia 1. detsembri 1975. aasta kuningliku dekreedi (millega kehtestatakse liikluse ja avalike teede kasutamise järelevalve eest vastutava politsei üldreeglid) artikli 11 lõike 1 esimese lõigu ning 16. märtsi 1968. aasta liikluspolitsei seaduse artikli 29 lõike 3 rikkumisega; arvestades eelkõige, et süütegu on seotud lubatud sõidukiiruse ületamisega;

B.  arvestades, et 17. novembril 2018 kell 10.30 registreeris Uccle’is asuv statsionaarne kiiruskaamera, mis töötab ilma kvalifitseeritud teenistuja kohalviibimiseta, et Lívia Járóka nimele registreeritud sõiduk ületas lubatud sõidukiirust; arvestades, et 29. novembril 2018 koostati protokoll ja Lívia Járókale saadeti selle koopia koos vastusevormiga; arvestades, et prokuratuur püüdis Lívia Járókat mitmel korral ära kuulata, et teha kindlaks, kas ta oli kõnealuse sõiduki juht, kuid need katsed jäid tulemuseta; arvestades, et Belgia välisministeeriumi protokolliteenistuse andmetel ei olnud Lívia Járóka oma elukohta Belgias seaduslikult vormistanud; arvestades, et 15 päeva pärast protokolli koopia saatmist edastati dokumendid Brüsseli prokuratuurile;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 9 esimese lõigu kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel ja teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes;

D.  arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks(2);

E.  arvestades, et üksnes parlament on pädev otsustama, kas antud juhul tuleks puutumatus ära võtta või mitte; arvestades, et parlament võib parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise üle otsustamisel võtta mõistlikult arvesse parlamendiliikme seisukohta(3);

F.  arvestades, et väidetaval süüteol ei ole otsest ega ilmset seost Lívia Járóka ülesannete täitmisega Euroopa Parlamendi liikmena, samuti ei kujuta see endast tema kui Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamust või antud häält Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole antud juhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, st tal puudub piisavalt tõsine ja täpne alus arvata, et menetluse eesmärk on tekitada kahju parlamendiliikme poliitilisele tegevusele;

1.  otsustab Lívia Járóka puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Belgia pädevatele ametiasutustele ja Lívia Járókale.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C‑502/19, ECLI:EU:C:2019:1115.
(2) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T‑214/18, ECLI:EU:T:2019:266.
(3) Kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440, punkt 28.


Jean‑François Jalkhi puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 125kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta otsus Jean‑François Jalkhi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2020/2110(IMM))
P9_TA(2021)0092A9-0051/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Jean‑François Jalkhi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille edastas 16. juunil 2020. aastal Pariisi apellatsioonikohtu prokurör seoses eeluurimiskohtunike menetluses oleva poolelioleva kohtuasjaga, mis puudutab kohtulikku uurimist väidetava usalduse kuritarvitamise, organiseeritud pettuse, võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise, töötaja deklareerimata jätmisest tuleneva ebaseadusliku tööhõive, avaliku sektori vahendite omastamise ja omastatud vahendite teadliku varjamise asjus ning mis tehti teatavaks täiskogu istungil 8. juulil 2020. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 ära kuulanud Thierry Mariani, kes asendas Jean‑François Jalkhi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0051/2021),

Α.  arvestades, et eeluurimiskohtunikud on taotlenud Jean‑François Jalkhi puutumatuse äravõtmist, et kuulata ta üle seoses väidetavate kuritegudega;

Β.  arvestades, et Jean‑François Jalkhi puutumatuse äravõtmise taotlus on seotud väidetava usalduse kuritarvitamise, võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise, organiseeritud pettuse, töötaja deklareerimata jätmisest tuleneva ebaseadusliku tööhõive, avaliku sektori vahendite omastamise ja omastatud vahendite teadliku varjamisega, mis on Prantsuse karistusseadusliku artiklite 314‑1, 314‑10, 321‑2, 321‑3, 32‑-4, 321‑9, 321‑10, 441‑l, 441‑10, 441‑11, 313‑1, 313‑2, 313‑3, 313‑7, 313‑8, 313‑9, 432‑15 ja 432‑17 ning Prantsuse tööseadustiku artiklite L8221‑1, L8221‑5, L8224‑1, L8224‑3, L8224‑4 ja L8224‑5 kohaselt karistatavad kuriteod;

C.  arvestades, et pärast esialgset uurimist, mille aluseks oli toonase Euroopa Parlamendi presidendi 9. märtsi 2015. aasta avaldus erakonda Rahvusrinne (Front National) kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete teatavate assistentide kohta, alustati 5. detsembril 2016 asja kohtulikku uurimist;

D.  arvestades, et 2015. aasta veebruaris avaldatud Rahvusrinde ametikohtade loetelus oli välja toodud ainult 15 parlamendiliiget (kokku 23‑st), 21 kohalikku assistenti ja viis registreeritud assistenti (kokku 54 assistendist); arvestades, et mitu parlamendiliikme assistenti märkis oma töökohaks Rahvusrinde peakorteri Nanterre’is ja mõnel juhul väitsid nad end seal töötavat täisajaga, kuigi nad elasid oma väidetavast töökohast 120 kuni 945 kilomeetri kaugusel; arvestades, et uurimise käigus selgus, et kaheksa parlamendiliikme assistenti ei teinud assistenditööd peaaegu üldse või mõnel juhul moodustas see töö nende tegevusest väga väikese osa;

E.  arvestades, et uurimise käigus selgusid ka teatavad asjaolud, mille põhjal tundub ebatõenäoline, et asjaomased parlamendiliikme assistendid üldse Euroopa Parlamendiga seotud ülesandeid täitsid, sest:

   assistentide Euroopa Parlamendi töölepingud jäid ajaliselt kahe Rahvusrinde töölepingu vahele;
   assistentide Euroopa Parlamendi töölepingud ja Rahvusrinde töölepingud kehtisid üheaegselt;
   töölepingud Rahvusrindega sõlmiti ajavahemikeks, mis järgnesid vahetult assistentide Euroopa Parlamendi töölepingutega hõlmatud ajavahemikele;

F.  arvestades, et uurimise käigus selgus, et Jean‑François Jalkh töötas Jean‑Marie Le Peni kohaliku assistendina täistööajaga 2009. aasta juulist kuni 2014  aasta aprillini brutopalgaga 3 011,14 eurot kuus; arvestades, et samal ajal töötas ta Rahvusrindes mitmel juhtival ametikohal kas üksteise järel või samal ajal ning sai kahelt eri ettevõttelt tasu kampaania raamatupidamisaruannete auditeerimise eest; arvestades, et 29. jaanuaril 2016 otsustas Euroopa Parlamendi peasekretär nõuda Jean‑Marie Le Penilt tagasi 320 026,23 eurot, mille parlament tasus seoses Jean‑François Jalkhi lepinguga; arvestades, et selle otsuse peale esitatud apellatsioonkaebused jäeti Euroopa Liidu Üldkohtu 7. märtsi 2018. aasta otsuse(2) ja Euroopa Liidu Kohtu 28. novembri 2018. aasta määrusega(3) rahuldamata;

G.  arvestades, et uurimise käigus selgus ka asjaolu, et Jean‑François Jalkh palkas Euroopa Parlamendi liikmena täistööajaga tööle kohaliku assistendi 1. juulist 2014 kuni 4. jaanuarini 2016, välja arvatud ajavahemikul 24. augustist 2015 kuni 14. detsembrini 2015, brutopalgaga 2 950 eurot kuus; arvestades, et ei leitud e‑kirju ega muid tõendeid, mis kinnitaksid tema tööd parlamendiliikme assistendina; arvestades, et kõnealune parlamendiliikme assistent oli erakonna õigusküsimuste eest vastutava aseesimehe Jean‑François Jalkhi assistendina kantud Rahvusrinde ametikohtade loetellu, mis avaldati 2015. aasta veebruaris; arvestades, et Prantsusmaa 2015. aasta valimiskampaania ja 2014. aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajast leiti e‑kirju, millele ta oli alla kirjutanud „Jean‑François Jalkhi assistent – valimisteenistus“; arvestades, et 2015. aasta juunist kuni sama aasta 21. detsembrini kestnud ajavahemikust leiti ka e‑kirju, mis andsid tunnistust tema tööst Wallerand de Saint‑Justi valimiskampaanias, kes oli Rahvusrinde juhtiv kandidaat Île de France’i piirkondlikel valimistel, kuigi tema leping parlamendiliikme assistendina peatati sel eesmärgil alles 24. augustist kuni 14. detsembrini 2015; arvestades, et 11. detsembril 2019 esitati talle süüdistus omastatud avaliku sektori vahendite teadliku varjamise eest;

H.  arvestades, et kohtu-uurijad peavad vajalikuks Jean‑François Jalkh üle kuulata;

I.  arvestades, et kui uurijad olid Jean‑François Jalkhi 18. detsembriks 2018 kohale kutsunud ja ta oli oma valmisolekust teatanud, jäi ta siiski tulemata, ning neli päeva enne kokkulepitud kohtumise kuupäeva esitas tema õigusnõustaja kohtumise edasilükkamise taotluse, märkides, et Jean‑François Jalkh soovib kasutada oma vaikimisõigust; arvestades, et vaatamata tema advokaadi 19. veebruari 2019. aasta kirjale, milles kinnitati, et Jean‑François Jalkh on valmis laskma end vabatahtlikult üle kuulata, ei ilmunud ta seegi kord kohale, kui uurijad ta 25. juuniks 2019 kohtusse kutsusid, ega põhjendanud oma tulemata jätmist; arvestades, et seejärel keeldus ta parlamendiliikme puutumatusele tuginedes ilmumast eeluurimiskohtunike ette, kes olid kutsunud ta kohtusse 15. novembril 2019;

J.  arvestades, et pädev asutus on esitanud taotluse Jean‑François Jalkhi puutumatuse äravõtmiseks, et teda tema vastu esitatud süüdistuste asjus küsitleda;

K.  arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks(4);

L.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

M.  arvestades, et Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artikli 26 teise lõigu kohaselt saab parlamendiliiget kuriteo või väärteo toimepanemise eest vahistada ning temalt saab vabaduse võtta või seda piirata ainult selle parlamendikoja juhatuse nõusolekul, mille liige ta on; arvestades, et selline nõusolek ei ole vajalik kuriteolt või väärteolt tabamise korral või lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse puhul;

N.  arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, mis käsitleb parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest eristada;

O.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole kõnesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t tal ei ole faktilisi andmeid, mis viitaks sellele, et kohtumenetluse eesmärk on tekitada kahju isiku poliitilisele tegevusele Euroopa Parlamendi liikmena;

1.  otsustab Jean‑François Jalkhi puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsusmaa ametiasutustele ja Jean‑François Jalkhile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C‑502/19, ECLI:EU:C:2019:1115.
(2) Kohtuotsus, Üldkohus (kuues koda), 7. märts 2018, Jean‑Marie Le Pen vs. Euroopa Parlament, T‑140/16, ECLI:EU:T:2018:122.
(3) Euroopa Kohtu (neljas koda) 28. novembri 2018. aasta määrus, Jean‑Marie Le Pen vs. Euroopa Parlament, kohtuasi C-303/18 P, ECLI:EU:C:2018:962.
(4) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T‑214/18, ECLI:EU:T:2019:266.


Euroopa Liidu omavahendite süsteem ***
PDF 111kWORD 44k
Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta seadusandlik resolutsioon mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 608/2014 (10045/2020 – C9-0024/2021 – 2018/0132(APP))
P9_TA(2021)0093A9-0047/2021

(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (10045/2020),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 neljandale lõigule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 106a (C9‑0024/2021),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(1),

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom(2), eriti selle artiklit 10,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioone järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta(3) ning Euroopa Liidu omavahendite süsteemi reformimise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta(5),

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks(6),

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused(7),

–  võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta avaldusi 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused,

–  võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta(8),

–  võttes arvesse oma 16. septembri 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi(9),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni soovitust (A9-0047/2021),

1.  annab nõusoleku nõukogu määruse eelnõule;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28).
(2) ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.
(3) ELT C 162, 10.5.2019, lk 51.
(4) ELT C 162, 10.5.2019, lk 71.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0226.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.
(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0032.
(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124.
(9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0220.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Veiste, lammaste ja kitsede identifitseerimine ja registreerimine
PDF 114kWORD 40k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 19. veebruari 2021. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 640/2014 nõuete rikkumise osas seoses veiste ning lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemiga ning seoses halduskaristuste taseme arvutamisega loomatoetuste kavade või loomatoetusmeetmete alusel deklareeritud loomade puhul (C(2021)00993 – 2021/2566(DEA))
P9_TA(2021)0094 B9-0209/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2021)00993),

–  võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2021. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et ta ei esita delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni 17. märtsi 2021. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013(1), eriti selle artikli 63 lõiget 4, artikli 64 lõiget 6, artikli 77 lõiget 7 ja artikli 115 lõiget 5,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 6,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 111 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 25. märtsil 2021, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et nõukogu määruses (EÜ) nr 21/2004(2) on sätestatud, et liikmesriigid peavad kehtestama lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000(3) sisaldab veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemiga sarnaseid nõudeid, ning et on asjakohane ühtlustada eeskirju, mis käsitlevad nende kolme loomakategooria identifitseerimise ja registreerimise süsteemiga seotud rikkumiste arvessevõtmist;

B.  arvestades, et ühtne haldus- ja kontrollisüsteem on edasi arenenud ning vaja oleks seda lihtsustada, mistõttu on asjakohane kohandada komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014(4) sätestatud halduskaristusi seoses loomatoetuse kavade ja loomatoetusmeetmetega ning jätta halduskaristuse kohaldamisest välja kuni kolm looma, kes leiti olevat kindlaks määramata; samuti tuleks kohandada karistuste taset, mida kohaldatakse juhul, kui avastatakse rohkem kui kolm kindlaksmääramata looma;

1.  teatab, et ei esita delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).
(2) Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).
(4) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ning otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.6.2014, lk 48).


Digiõppe poliitika kujundamine
PDF 174kWORD 64k
Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon digiõppe poliitika kujundamise kohta (2020/2135(INI))
P9_TA(2021)0095 A9-0042/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli artiklit 2, milles käsitletakse õigust haridusele,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ(1),

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni 22. septembri 2020. aasta resolutsiooni ettepanekut Euroopa hariduse tuleviku kohta COVID‑19 kontekstis,

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(2),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni hariduse kohta digiajastul ning ELi poliitikakujundamisega seotud probleemide, võimaluste ja õppetundide kohta(3),

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2018. aasta resolutsiooni hariduse ajakohastamise kohta ELis(4),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 9. juuni 2020. aasta järeldusi Euroopa digituleviku kujundamise kohta(6),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2020. aasta järeldusi tuleviku Euroopa õpetajate ja koolitajate kohta(7),

–  võttes arvesse nõukogu 18. novembri 2019. aasta järeldusi, mis käsitlevad elukestva õppe poliitika keskset rolli ühiskonna võimekuse suurendamisel tegeleda tehnoloogiapõhisele ja rohelisele majandusele üleminekuga kaasavat ja kestlikku majanduskasvu toetaval viisil(8),

–  võttes arvesse nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(9),

–  võttes arvesse nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitust, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas(10),

–  võttes arvesse nõukogu 30. mai 2016. aasta järeldusi meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu(11),

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitust „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“(12),

–  võttes arvesse nõukogu 27. mai 2015. aasta järeldusi alushariduse ja põhihariduse rolli kohta loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel(13),

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(14),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Digiõppe tegevuskava 2021–2027: hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (COM(2020)0624) ja sellele lisatud talituste töödokumenti (SWD(2020)0209),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020)0625),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

–  võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2018. aasta teatist digiõppe tegevuskava kohta (COM(2018)0022),

–  võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2017. aasta teatist „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ (COM(2017)0673),

–  võttes arvesse komisjoni 30. mai 2017. aasta teatist „Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon“ (COM(2017)0248),

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2016. aasta teatist „Hariduse täiustamine ja moderniseerimine“ (COM(2016)0941),

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruannet „Education responses to COVID‑19: an implementation strategy toolkit“ (COVID‑19 pandeemiale reageerimine hariduses: rakendusstrateegia töövahend),

–  võttes arvesse OECD aruannet „OECD Skills Outlook 2019: Thriving in a Digital World“ (OECD oskuste väljavaated 2019: edukus digitaalses maailmas),

–  võttes arvesse ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) aruannet „Skills for a connected world“ (Ühendatud maailma oskused),

–  võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 4. juuni 2020. aasta aruannet „Digital gap during COVID‑19 for VET learners at risk in Europe“ (Digilõhe COVID‑19 pandeemia ajal haavatavate kutsehariduse ja -koolituse õppurite seas Euroopas),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9‑0042/2021),

A.  arvestades, et kaasav, õiglane ja nõuetekohaselt rahastatud kvaliteetne haridus on rohe- ja digipöörde peamine edasiviiv jõud; arvestades, et haridus on investeering meie ühisesse tulevikku, mis aitab kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele, kestlikule majanduskasvule, töökohtade loomisele ja tööhõivele ning seeläbi õiglasele ühiskonnale; arvestades, et haridus on individuaalse arengu ja eneseteostuse oluline vahend ning suurendab osalust demokraatlikus elus;

B.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi alusväärtus, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 8 ja 19;

C.  arvestades, et digitehnoloogia on ühiskonda ümber kujundamas, muutes põhilised digioskused ja digikirjaoskuse kõigi kodanike jaoks hädavajalikuks;

D.  arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba esimeses põhimõttes tuuakse esile oskuste säilitamise ja omandamise tähtsus, et „tagada võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule“, ning sätestatakse, et igaühel on „õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule“;

E.  arvestades, et digioskuste ja digipädevuse omandamise üks peamine eeltingimus on valdkonnaüleste põhioskuste omandamine, nagu arvutusoskus, kriitiline mõtlemine ja sotsiaalse suhtlemise oskused; arvestades, et samal ajal suureneb tulevikus vajadus digioskuste (nagu programmeerimine, logistika ja robootika) järele mitte ainult IT‑hariduse, vaid ka õppekava kui terviku seisukohast; arvestades, et kodanike digipädevuse raamistikus tunnistatakse pehmete oskuste, sealhulgas suhtlus-, koostöö- ja infosisu loomise tähtsust, mida sageli õpetatakse humanitaar-, kunsti- ja sotsiaalteaduste kaudu; arvestades, et interdistsiplinaarne lähenemine teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) valdkonna õpingutele võib kaasa tuua digilahenduste parema ja inimkesksema kavandamise;

F.  arvestades, et küberhügieeni-, küberturvalisuse-, andmekaitse- ja meediapädevusealane põhiharidus peab olema eakohane ja orienteeritud õppijate arengule, et aidata neil saada kriitiliselt mõtlevateks õppijateks, aktiivseteks kodanikeks, internetikasutajateks ja demokraatliku digiühiskonna kujundajateks, teha teadlikke otsuseid ning olla teadlik internetiga kaasnevatest ohtudest, nagu veebis leviv desinformatsioon, ahistamine ja isikuandmetega seotud rikkumised, ja osata nendega toime tulla; arvestades, et õppekavadesse tuleks lisada küberturvalisusega seotud õppeprogrammid;

G.  arvestades, et digiüleminek kujundab tööturgu ning et komisjoni hinnangul(15) vajab mitmetes töökategooriates 90 % töökohtadest tulevikus eeldatavasti mõningaid digioskusi ja 65 % lastest, kes alustavad praegu õpinguid algkoolis, peaksid lõpuks töötama töökohtadel, mida ei ole veel olemas; arvestades, et kõrgtasemel digioskuste järele on suur nõudlus, mis toob tõenäoliselt kaasa suurema rõhuasetuse STEAM-erialadele;

H.  arvestades, et põhjalikult tuleb uurida selliste uute tehnoloogiavaldkondade nagu robootika ja tehisintellekti mõju tööhõivele; arvestades, et on juba selge, et digioskustest on kiiresti saamas üldlevinud oskused, mida vajatakse ka töökohtadel, mis olid varem digisfääriga väga vähe seotud või üldse mitte seotud, sealhulgas füüsilises töös; arvestades, et ümber- ja täiendusõpe on vajalikud selleks, et inimesed saaksid kohaneda üha digitaalsemaks muutuva tööturu muutuvate vajaduste ja tegelikkusega; arvestades, et COVID-19 põhjustatud üleminek kaugtööle toob kaasa uued digioskused, suhtluse ja muud probleemid; arvestades, et tööandjad peaksid tagama töötajatele digiväljaõppe ja -vahendid, pöörates nõuetekohast tähelepanu erivajadustega töötajatele, näiteks pakkudes puuetega inimestele mõistlikke võimalusi; arvestades, et kutseharidusel ja -õppel on väga oluline roll tulevastele töötajatele areneva tööturu jaoks vajalike oskuste ja kvalifikatsiooni pakkumisel;

I.  arvestades, et 42 %‑l eurooplastest puuduvad ikka veel isegi põhilised digioskused(16), kusjuures märkimisväärsed erinevused digioskuste tasemes esinevad liikmesriikide sees ja nende vahel ning sõltuvad sotsiaal-majanduslikust staatusest, vanusest, soost, sissetulekust, haridustasemest ja tööhõivest; arvestades, et ainult 35 %‑l 55–74‑aastastest inimestest on põhilised digioskused, võrreldes 82 %-ga 16–24‑aastastest(17), mis muudab eakamad inimesed digitaalse tõrjutuse suhtes haavatavamaks; arvestades, et oskuste tegevuskava eesmärk on tagada, et 2025. aastaks on 70 %-l 16–74‑aastastel põhilised digioskused, mis tähendab keskmiselt kahe protsendipunktilist kasvu aastas võrreldes 0,75 protsendipunktilise iga-aastase kasvuga aastatel 2015–2019; arvestades, et õppijad ei ole kunagi digioskuste omandamisel võrdsel positsioonil, sest põhioskuste tase on väga erinev;

J.  arvestades, et endiselt esineb ebavõrdsust juurdepääsul digitaristule ja -seadmetele, kuna maa- ja äärepoolsed piirkonnad ning mahajäänud linnapiirkonnad kannatavad sageli halva ühenduvuse tõttu ja madalama sissetulekuga leibkondadel puudub sageli juurdepääs arvutitele; arvestades, et 10 % ELi maapiirkondades elavatest leibkondadest on interneti püsiühenduseta ja veel 41 % on lairibaühenduseta;

K.  arvestades, et sooline lõhe digioskustes on 11 %(18); arvestades, et Eurostati andmetel on vaid iga kolmas teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) erialade lõpetaja naissoost, ehkki 54 % kõrgharidust omandavatest üliõpilastest on naised; arvestades, et poiste ja tütarlaste suhtumine STEM-ainetesse alghariduse ajal ei erine, kuid tütarlaste huvi näib vähenevat alates 15. eluaastast; arvestades, et vähem kui kolm protsenti teismelistest tütarlastest väljendab huvi töötada IKT‑spetsialistina;

L.  arvestades, et sooline ebavõrdsus hariduses ja koolituses väljendub töökohtadel, kuna naised töötavad ainult 17 %-l IKT‑sektori töökohtadest ja digitaalsektoris töötavate meeste osakaal on 3,1 korda suurem kui naiste osakaal(19); arvestades, et sooline ebavõrdsus on eriti ilmne tehisintellekti sektoris, kus ainult 22 % spetsialistidest kogu maailmas on naised; arvestades, et sellised erinevused mõjutavad naiste võimalusi töötada hästi tasustatud ja tulevikku suunatud sektorites ning piiravad samuti digitaalsektori mitmekesisust, näiteks seoses tehnoloogia kavandamisega;

M.  arvestades, et on oluline mõista tegureid, mis mõjutavad tütarlaste ja naiste haridust ja karjäärivalikuid, sealhulgas soolist kallutatust, ning motiveerida neid jätkama STEM‑erialade ning IKT‑õpinguid ja karjääri; arvestades, et sellega seoses on vaja edasi arendada kutsenõustamist puudutavaid lahendusi;

N.  arvestades, et digitehnoloogias peitub märkimisväärne potentsiaal õpetajatele, koolitajatele ja haridustöötajatele ning õppijatele kõigis haridussektorites ja -keskkondades juurdepääsetavate, avatud, sotsiaalsete ja personaalsete tehnoloogiavõimaluste näol, mis võivad viia kaasavamate õppimisvõimalusteni; arvestades, et uuenduslikest õpetamismeetoditest ja õppijate võimestamisest juhinduv digitehnoloogia arukas kasutamine võib anda inimestele eluks vajalikud põhipädevused, nagu loov mõtlemine, uudishimu ja probleemilahendamise oskus; arvestades, et digitehnoloogia kasutamist ei tohi kunagi pidada kulude kokkuhoiu meetmeks; arvestades, et õpetajate vabadus valida parim õpetamismeetodite ja õpetatava sisu kombinatsioon peaks jääma haridusprotsessi keskmesse;

O.  arvestades, et õpetaja ja õpilase vaheline suhtlemine on õpilaste heaolu ja arengu jaoks ülioluline ning seetõttu peab kontaktõpe jääma hariduse andmise keskmesse; arvestades, et digivahendid ja -tehnoloogia ei saa asendada õpetaja rolli, kuid nad pakuvad siiski mitmeid eeliseid, mis täiendavad kontaktõpet, sealhulgas kombineeritud haridusmudelite kujul; arvestades, et tehnoloogia ja digitaalseadmete ülemäärane kasutamine võib põhjustada probleeme, nagu unepuudus, sõltuvus ja istuv eluviis; arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata väiksematele lastele ja õppijatele, kellel on hariduslikud erivajadused või puue, ning kelle jaoks veebiõpe kujutab endast erilist probleemi;

P.  arvestades, et digitehnoloogia tuleks kasutusele võtta õppijakesksel, eakohasel ja arengule suunatud viisil; arvestades, et digiõppe strateegiates tuleb arvesse võtta uuringuid digitehnoloogia varajase kasutamise mõju kohta väikelaste arengule;

Q.  arvestades, et digitaristu ja -tehnoloogia arendamine hariduses nõuab märkimisväärseid avaliku sektori investeeringuid, sealhulgas haridusasutuste IT‑töötajatesse; arvestades, et e-õppe lahenduste väljatöötamisele aitavad olulisel määral kaasa ka erainvesteeringud;

R.  arvestades, et juurdepääs digitaristule, sealhulgas kiirele internetile ning kvaliteetsetele ja haridusvajadustele kohandatud seadmetele ja sisule on digiõppe eeltingimus; arvestades, et COVID‑19 pandeemia ja äkiline digiüleminek kaug- või veebiõppele tõid välja juurdepääsu ja ühenduvusega seotud puudused liikmesriikides ja nende vahel, avaldades eri haridussektoritele erinevat mõju; arvestades, et 2020. aasta kevadel COVID‑19 liikumispiirangute ajal ei olnud 32 %‑l(20) mõne liikmesriigi õpilastest ja tudengitest juurdepääsu internetile ja digitaalsetele vahenditele;

S.  arvestades, et järsk üleminek veebi- ja kaugõppele tõi ühtlasi välja valmisoleku puudumise enamiku Euroopa piirkondade haridussüsteemides ning puudused õpetajate, haridustöötajate, lapsevanemate ja õppijate digioskustes ja nende võimekuses digitehnoloogiat tõhusalt ja turvaliselt kasutada; arvestades, et enne kriisi tundsid vaid 39 % ELi õpetajatest, et neil on õppetöös digitehnoloogia kasutamiseks hea või väga hea ettevalmistus, kusjuures siin esines liikmesriikide vahel olulisi erinevusi; arvestades, et õpetajad on siiski näidanud, et nad suudavad kohaneda haridussüsteemi põhjalike muutustega, kui neile võimaldatakse piisav paindlikkus ja autonoomia, ja nad kasutavad parimal viisil ära veebi- ja kaugõppe innovatsioonipotentsiaali;

T.  arvestades, et üleminek veebi- ja kaugõppele on võimendanud olemasolevaid ebavõrdsusi, jättes ebasoodsas olukorras olevad, haavatavad õppijad, hariduslike erivajadustega õppijad ja puuetega õppijad veelgi kaugemale maha, suurendades koolist väljakukkumise määra mitmetes haridussektorites ning tuues esile nõustamise ja sotsiaalse toe puudumise digitaalses keskkonnas; arvestades, et varases lapseeas sotsiaalse ja haridusliku ebavõrdsuse kogemine võib mõjuda negatiivselt hilisemas elus õpitulemustele ja töövõimalustele; arvestades, et kiiresti on vaja parandada veebiõppe kvaliteeti ja kaasavust;

U.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia toob kaasa põhjalikke muutusi meie eluviisis ning on esile toonud vajaduse pakkuda kõigile täiemahulist ja kvaliteetset haridust, et valmistuda võimalikeks tulevasteks kriisideks, suurendada haridussüsteemide pikaajalist vastupanuvõimet ja panna alus edukale digiüleminekule;

V.  arvestades, et kuigi õpetuse sisu ja haridussüsteemi korraldus kuulub liikmesriikide pädevusse, nõuavad uued väljakutsed siiski tõhusat kooskõlastamist ning vajaduse korral Euroopa Liidu digiõppe poliitikat ja vahendeid keskpikas ja pikas perspektiivis, mis on Euroopa haridusruumi oluline mõõde;

W.  arvestades, et kvaliteetse veebiõppe kättesaadavus ei ole sageli alternatiiv, vaid ainus võimalus teatavatele rühmadele, nagu maa- ja äärepoolseimates piirkondades täistööajaga töötavad inimesed või töötud või puuetega inimesed;

X.  arvestades, et haridus on investeering tulevikku ja iga inimese oluline arengu ning eneseteostamise vahend; arvestades, et digiõpe võiks aidata lahendada selliseid probleeme nagu desinformatsioon, radikaliseerumine, identiteedi- ja andmevargused, küberkiusamine ja veebipettused; arvestades, et haridusel, koolitusel ja elukestval õppel on õiglasel üleminekul digimajandusele keskne roll;

Läbivaadatud digiõppe tegevuskava: visioon, juhtimine, rahastamine ja tulemuslikkuse mõõtmine

1.  rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba kohane õigustepõhine lähenemisviis digiõppele peab olema digiõppe poliitika juhtpõhimõte, et tagada kõigi õigus kaasavale ja kvaliteetsele haridusele; rõhutab, et pandeemiajärgne taastumine ja hariduspoliitika taaselustamine on lahutamatult seotud muude probleemidega, millega liit ja maailm silmitsi seisavad, ning rõhutab vajadust siduda digiõppe poliitika muude poliitikavaldkondadega, et edendada kaasavamat, sooliselt tasakaalustatud, innovatiivsemat ja keskkonnahoidlikumat ühiskonda;

2.  peab sellega seoses tervitatavaks ajakohastatud digiõppe tegevuskava ning selle laiendatud ulatust ja ambitsiooni koos konkreetsete eesmärkidega, mis käsitlevad eelkõige püsivaid puudujääke digioskustes, kvaliteetse arvuti- ja IT‑hariduse edendamist või paremat ühenduvust koolides, mis on täiendav samm terviklikuma digioskuste ja -õppe strateegia suunas; on arvamusel, et kava on edukas, kui selle täideviimisel on digiõpe saanud tõeliselt hariduspoliitika osaks ja kui sellega on kaasnenud kogu liidus juurdepääsu, kvaliteedi ja võrdsete võimaluste osas selged, järjepidevad ja positiivsed tulemused; tunnistab liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone selles protsessis, mida tuleks kava rakendamisel arvesse võtta;

3.  avaldab tunnustust otsusele viia kava vastavusse seitsmeaastase mitmeaastase finantsraamistikuga, kuna see annab pikaajalise perspektiivi ja seob selle asjaomaste rahastamisvahenditega; rõhutab kava tähtsust Euroopa haridusruumi loomisel ja omakorda Euroopa haridusruumi tähtsust kava elluviimisel, mis peaks tagama selle rakendamisel läbipaistvuse ja vastutuse;

4.  märgib siiski, et kava tõhus täideviimine sõltub mitmete programmide ja liikmesriikidevahelisest kooskõlastamisest; kutsub komisjoni üles tagama eri programmide vahelise tõhusa koostoime ning järjepidevama ja tõhusama kooskõlastamise kõigi asjakohaste digiõppe poliitikameetmete vahel ELi tasandil, et vähendada killustatust ja vältida kattumist riiklike ja Euroopa rahastamisvahendite ja poliitika vahel ning seeläbi suurendada mõju;

5.  osutab Euroopa struktuuri-ja investeerimisfondide, Euroopa ühendamise rahastu, programmi „Euroopa horisont“, Euroopa solidaarsuskorpuse, programmi „Loov Euroopa“ ja programmi „Erasmus+“ panusele kava eri tahkude rahastamises; väljendab heameelt programmi „Erasmus+“ eelarve märkimisväärse suurendamise üle ja hoiatab programmi uute poliitiliste ambitsioonidega ülekoormamise eest, arvestades, et põhitähelepanu peab olema programmi kaasavamaks muutmisel;

6.  juhib tähelepanu taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi tähtsaimate investeerimisprioriteetide „ühendamine“ ja „ümberõppimine ja oskuste täiendamine“ olulisusele digiõppe tegevuskava elluviimisel; ergutab liikmesriike eraldama rahastu vahenditest vähemalt 10 % haridusele; kordab oma seisukohta ergutada liikmesriike märkimisväärselt suurendama avaliku sektori kulutusi haridusele, tunnistades hariduse keskset rolli majanduskasvu tugevdamisel, töökohtade loomisel ning majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime suurendamisel; tuletab samuti meelde, et vähemalt 20 % taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames eraldatavatest vahenditest on ette nähtud digiüleminekuks, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid rahastu vahendeid, et tugevdada haridussüsteemi digitaalset suutlikkust ja investeerida näiteks koolide, õpilaste ja haavatavate rühmade digitaristusse, eelkõige tõrjutud piirkondades;

7.  rõhutab parlamendi algatatud katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete väärtust tugevama liiduülese koostöö tagamisel, et vähendada liikmesriikide, piirkondade ning maa- ja linnapiirkondade vahelisi hariduslikke erinevusi, näiteks uus ettevalmistav meede, mille eesmärk on parandada juurdepääsu õppevahenditele piirkondades ja kogukondades, kus on ebapiisav ühenduvus või juurdepääs tehnoloogiale; nõuab edukate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete lõimimist liidu programmidesse; väljendab sellega seoses heameelt meediapädevuse meetme lisamise üle uude programmi „Loov Euroopa“, tuginedes edukale katseprojektile „Meediaoskus kõigile“ ja ettevalmistavale meetmele, ning nõuab piisavat rahastamist, et tagada uue meetme tulemuslikkus;

8.  märgib, et uues kavas on seatud konkreetsed eesmärgid, et kõrvaldada püsivad lüngad digiõppes, näiteks seoses ühenduvuse, digioskuste ja veebipõhise õppesisuga; tunneb heameelt, et komisjon on näinud ette vahehindamise, ja komisjoni kavatsuse üle andmekogumist suurendada; kutsub komisjoni üles töötama välja tervikliku järelevalvesüsteemi kõigi digiõppe poliitikameetmete jaoks, mida tuleks kasutada heade tavade jagamiseks kogu ELis ja mida tuleks vahehindamisel arvesse võtta; kordab, et vaja on selget rakendamise ajakava ning selgeid võrdlusaluseid ja vahe-eesmärke, mis esitatakse nii parlamendile kui ka nõukogule; on jätkuvalt veendunud, et kaval peab olema selgem juhtimise ja kooskõlastamise struktuur, millesse parlament tuleks arengu ja tulemuslikkuse pidevaks jälgimiseks kaasata; kutsub komisjoni seetõttu üles looma foorumi, mis toob kokku liikmesriigid, parlamendi ning teised asjaomased sidusrühmad ja eksperdid, sealhulgas haridusasutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks hariduse, sealhulgas digiõppe rolli ja nähtavust Euroopa poolaasta raames ning lisaks oma rõhuasetusse viited hariduse majanduslikule mõjule, et kaasata sotsiaalsed eesmärgid ja hariduse pakkumise kvaliteet; märgib, et liikmesriigid väljuvad COVID‑19 kriisist enneolematult kõrge võlatasemega; juhib tähelepanu sellele, et hariduse liigitamine rahvamajanduse arvepidamise kulutuseks on mõnikord viinud eelmiste kriiside ajal hariduseelarve märkimisväärse kärpimiseni; rõhutab, et digiüleminek hariduses ei ole võimalik ilma oluliste investeeringuteta;

10.  märgib, et COVID‑19 kriis on esile toonud vajaduse, et liikmesriigid kooskõlastaksid digiõppe poliitikat ja meetmeid tõhusamalt ning jagaksid parimaid tavasid mitmeid sidusrühmi hõlmava hariduspoliitika käsituse kaudu, tagamaks, et see vastab ELi kodanike vajadustele ja asetab õppijad kesksele kohale; tunneb seetõttu heameelt komisjoni võetud kohustuse üle luua Euroopa digiõppe keskus esimese sammuna ühisloomeprotsessi ja pideva järelevalvesüsteemi suunas, mis ühendab riiklikke ja piirkondlikke digiõppe strateegiaid ning kaasab peamisi sidusrühmi ja eksperte, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioone, kes esindavad erinevaid lähenemisviise nii tavahariduse siseselt kui ka väliselt; on seisukohal, et uus keskus pakub kanalit, mille kaudu liikmesriigid peaksid edendama haridus- ja koolitusasutuste vahelist koostööd digiõppe pakkumise parandamiseks; tunnustab soovi kasutada keskust strateegilise dialoogi alustamiseks liikmesriikidega digiõppe edukust soodustavate peamiste tegurite üle, pidades silmas nõukogu soovitust; nõuab tungivalt, et komisjon tegutseks kiiresti, et tuua soovituse projekti avalikustamise kuupäev 2021. aastale;

11.  kutsub komisjoni üles teostama subsidiaarsuse põhimõtet järgides järelevalvet rakendamise üle riiklikul tasandil ning tagama keskustes ja nõustamisteenustes ning sidusrühmadega konsulteerimisel õiglase esindatuse ja sõltumatuse; kutsub komisjoni üles kaasama täielikult parlamenti Euroopa ja riiklike keskuste ja nõustamisteenuste loomisse ning asjaomaste sidusrühmade nimetamisse; tuletab komisjonile meelde, et kavandatava Euroopa teabevahetusplatvormi kontseptsiooni väljatöötamisel tuleb vältida kattumist ja dubleerimist keskuse eesmärkidega;

12.  rõhutab, et Euroopa Liit peab toimima kvaliteetse digiõppe ülemaailmse võrdlusalusena, ning kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd asjaomaste ülemaailmsete ja piirkondlike institutsioonide ja sidusrühmadega, et parandada juurdepääsu kvaliteetsele digiõppele kogu maailmas;

13.  rõhutab teadusuuringute keskset rolli kava elluviimisel ning tulemusliku ja nõuetekohase digiõppe saavutamisel kõigi jaoks, ning peab kiiduväärseks, et komisjon on seda tunnistanud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima rohkem interdistsiplinaarsetesse teadusuuringutesse, et hinnata digitaliseerimise pikaajalist mõju õppimisele ja digiõppe poliitikameetmete tõhusust, andes seeläbi teavet selle edasiseks kavandamiseks ja rakendamiseks, sealhulgas nähes ette uut tüüpi töökohti ja oskusi ning kohandades vastavalt hariduskavasid; rõhutab vajadust jätkata teadusuuringuid selle kohta, millist mõju avaldab digitehnoloogia laste haridusele ja arengule, ühendades haridusteaduse, pedagoogika, psühholoogia, sotsioloogia, neuroteaduse ja informaatika, et võimalikult põhjalikult mõista, kuidas laste – ja täiskasvanute – psüühika digitaalkeskkonnale reageerib ja millised on sellega kaasnevad digiõppe probleemid;

Hästitoimiva digihariduse ökosüsteemi edendamine

14.  rõhutab, et COVID‑19 pandeemia on näidanud, et mitte kõigil õppijatel ei ole juurdepääsu digitaalsele haridusele ning kaug- ja veebiõppele ning seega ei saa nad sellest kasu; märgib, et lünki esineb nii liikmesriikide sees kui ka vahel ning neil on ebaproportsionaalne mõju ebasoodsa taustaga inimestele ning kaugetes või maapiirkondades elavatele inimestele; peab liidus jätkuvalt esinevat digilõhet kahetsusväärseks; väljendab kahetsust, et mõnes liikmesriigis ei ole jõupingutused kvaliteetse digihariduse omandamiseks vilja kandnud, jättes liiga paljud õpilased mitmeks kuuks ilma juurdepääsust haridusele; nõustub komisjoni analüüsiga, et kiire ja usaldusväärne internet ja kvaliteetsed digiseadmed haridusasustustes, mitteformaalsetes keskkondades ja kodus on tõhusa digihariduse eeltingimus; juhib tähelepanu sellele, et samuti on teatavad liikmesriigid digitaristu ja -seadmete pakkumisel ning seega digiõppe lahenduste pakkumisel kaugele jõudnud; rõhutab vajadust võidelda digitaalse lõhe vastu kui absoluutset prioriteeti ning on veendunud, et avaliku ja erasektori partnerlused, mis lähtuvad haridusasutuste vajadustest, võivad lahenduste pakkumist kiirendada;

15.  nõuab tungivalt, et lairibaühendust tuleks pidada avalikuks hüveks ja selle taristut piisavalt rahastada tagamaks, et see oleks hädavajaliku sammuna digilõhe kaotamisel kõigile kättesaadav ja taskukohane; märgib lisaks potentsiaali, mida 5G kasutuselevõtt võib pakkuda, ning kutsub komisjoni üles uurima 5G võimalikku panust digitaalhariduse algatustesse; nõuab erimeetmete ja rahastamiskavade kehtestamist, et suurendada juurdepääsu kõigile haridusasutustele eelkõige äärealadel, maa- ja mägistes piirkondades, kus on ebapiisav ühenduvus ja piiratud juurdepääs kujunemisjärgus tehnoloogiatele, nagu tehisintellekt, robootika, plokiahel, avatud lähtekoodiga, uued haridusseadmed või mängustamine, pidades silmas nende üha suuremat tähtsust ja potentsiaali;

16.  väljendab heameelt, et kava keskendub koolide ja ülikoolide ühenduvuse toetamisele Euroopa ühendamise rahastu ja ELi rahastusvõimaluste tutvustamise kaudu; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikide, kohalike omavalitsuste ja sidusrühmadega tihedat koostööd, et tagada ELi toetuse ühtimine riiklike kavadega, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade toetamiseks; kutsub komisjoni üles suunama toetust koolidest kaugemale, et jõuda kõigi formaalse ja mitteformaalse hariduse asutusteni; tuletab meelde, et haridusasutused peavad saama tuge koolitatud töötajatelt, kes jälgivad võrgustikke ja rakendusi ning pakuvad andmekaitsealast koolitust ja abi;

17.  rõhutab, kui oluline on, et liit võtaks digiõppes juhtrolli ning hõlbustaks õpetajate, õppijate ja lapsevanemate juurdepääsu innovatsioonile ja tehnoloogiale; nõuab sellega seoses uusi haridusalgatusi, mis kasutavad täiel määral ära uusi tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt ja robootika, ning mis suurendavad ka teadlikkust nende võimalustest ja probleemidest hariduskeskkonnas; tuletab meelde, et tehisintellekti ja robootika kasutamisel tuleks tagada eetiline ja inimkeskne lähenemisviis; märgib, et tehisintellekti arukas kasutamine võib vähendada töötajate töökoormust, muuta haridussisu kaasavamaks, hõlbustada õppimist mitmes valdkonnas ja toetada paremini kohandatud õpetamismeetodeid, mis on kohandatud individuaalsete õpilaste vajadustele; tunneb muret tehisintellektiga seotud kõrgharidusprogrammide ja teadusuuringute puudumise pärast liidus, mis võib kahjustada ELi konkurentsivõimet; nõuab avaliku sektori suuremaid investeeringuid tehisintellekti;

18.  ergutab Euroopa Komisjoni ja liikmesriike pakkuma koolidele (õpetajatele ja õpilastele) mitte ainult tehnilist tuge ja internetiühendust, vaid ka vajalikku tuge turvalise ja usaldusväärse tarkvara näol, ning edendama paindlikke haridusmudeleid ja toetust kaugõppuritele, kasutades selliseid vahendeid nagu e-ressursid, e-materjalid, videod, e-mentorlus ja tasuta veebikoolitus; rõhutab sellega seoses, et kohalikud kultuuri- ja kogukonnaasutused, nagu raamatukogud ja muuseumid, on selliste digiressursside peamised pakkujad; hoiatab negatiivse mõju eest, mida haridusressursside müüjate seotus avaldab pedagoogilisele sõltumatusele, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama niisugust sõltumatust mis tahes sekkumisest või huvidest; rõhutab vajadust avatud ja läbipaistva digihariduse ökosüsteemi järele seoses sisu, seadmete ja tehnoloogiaga; rõhutab, et avatud tehnoloogiad toetavad koostöötunnet ning et tasuta ja avatud lähtekoodiga lahendused, avalikus omandis infosisu taaskasutamine ning koostalitlusvõimelised riist- ja tarkvaralahendused parandavad juurdepääsu ja loovad tasakaalustatuma digitaalruumi;

19.  rõhutab vajadust tunnustada intellektuaalomandiga seotud õiguslikke ja eetilisi põhimõtteid seoses haridusliku digitaalse infosisu suurema loomise ja levitamisega; tervitab ja toetab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti hallatavat haridusalase intellektuaalomandi võrgustikku ning ergutab õppijate ja õpetajate intellektuaalomandi alaste oskuste arendamist; tuletab meelde direktiivi (EL) 2019/790 artiklis 5 sätestatud erandit autoriõigusest seoses teoste ja muu materjali kasutamisega digitaalses ja piiriüleses õpetamistegevuses;

20.  osutab huvitavatele innovaatilistele algatustele, mis muudavad veebikeskkonna ja mänguväljaku ohutuks, huvitavaks ja lõbusaks igas haridusetapis; rõhutab, kui oluline on ühendada pedagoogilised, kognitiivsed ja psühholoogilised lähenemisviisid haridusele ning kohandada vastavalt veebipõhiseid ja -väliseid formaate; võtab sellega seoses teadmiseks alushariduse ja lapsehoiu Euroopa strateegias välja pakutud lähenemisviisi;

21.  tuletab meelde, kui oluline on pakkuda õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele kvaliteetset ja kättesaadavat digitaalse hariduse sisu mitmesugustest allikatest, ning ergutab liikmesriike eraldama rahalisi vahendeid Euroopa innovatsiooni abil välja töötatud professionaalsete ja turvaliste digitaalsete õppematerjalide, sealhulgas koos ekspertidega loodud kvaliteetse haridussisu omandamiseks; kutsub liikmesriike üles edendama algatusi, mis võimaldavad ettevõtetel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel jagada kõrgtehnoloogilist innovatsiooni hariduskogukonnaga;

22.  on seisukohal, et liidul võib olla oluline roll kvaliteetse haridussisu arendamisel ja kättesaadavaks tegemisel; märgib rahuloluga, et üha rohkem luuakse digiõppe platvorme, et võimaldada juurdepääsu allikatele ja jagada häid tavasid, näiteks eTwinning, Euroopa täiskasvanuõppe elektrooniline platvorm (EPALE) ja School Education Gateway; kutsub komisjoni üles jätkama selliste edukate algatuste edendamist ja laiendamist niisuguste asjakohaste programmide abil nagu InvestEU ja Erasmus+ ning nõuab, et liikmesriigid kasutaksid nende potentsiaali paremini ära; on seisukohal, et Euroopa teabevahetusplatvormil on potentsiaal tagada parem koostöö sidusrühmade ja haridusvaldkonna osalejate vahel Euroopa tasandil, ning kutsub komisjoni üles kavandatud teostatavusuuringut õigeaegselt lõpule viima;

23.  innustab liikmesriike kasutama oma haridus- ja koolitussüsteemides innovatsiooni ja digitehnoloogiat arukal ja õppijale keskenduval viisil, et saavutada edaspidi tõhus kombineeritud õppe lähenemisviis; tuletab siiski meelde, kui oluline on näost-näkku õpe, ning rõhutab, et digitaalseid vahendeid tuleks kasutada klassiruumis õpetamise täiendamiseks ja tõhustamiseks; on arvamusel, et on vaja kaaluda pikema ekraaniaja negatiivset mõju õppijate heaolule; rõhutab, et COVID‑19 pandeemia on toonud esile selgeid lünki hariduse pakkumises, mida veebipõhine õppimine ei saa hõlpsalt täita, ning sellega tuleb edasi tegeleda, eelkõige seoses koolitoidu, hingehariduse toetamise ja füüsilise tegevusega;

Digiülemineku saavutamiseks digioskuste ja -pädevuste edendamine

24.  leiab, et digitehnoloogia potentsiaali kasutamine ja maksimeerimine peab käima käsikäes olemasolevate õppekavade ning õppimis- ja õpetamismeetodite ajakohastamisega; rõhutab sellega seoses, kui oluline on anda rahalist toetust õpetajatele mõeldud koolituskursustele; nõuab seepärast tungivalt, et kättesaadavale õpetajate koolitusele pöörataks suuremat tähelepanu, kuna kava eesmärk on tagada, et õpetajad ja haridustöötajad mitte ainult ei omaks digioskusi, vaid oskaks neid ka õpetada; ergutab sellega seoses investeerima digitaalsete õpetamisoskuste erialakursustesse nii õpetajate kui ka õpetada soovivate IT‑spetsialistide jaoks; rõhutab mentorluse kui koolitus- ja arenguvahendi väärtust; rõhutab programmi „Erasmus+“ ja õpetajate liikuvuse olulist rolli oskuste omandamisel; võtab teadmiseks tulevase Teacher Academy potentsiaali ning kutsub komisjoni üles esitama parlamendile selge kontseptsiooni ja eelarve; nõuab kogu liitu hõlmavat algatust, et töötada digitaalse keskkonna jaoks välja uued pedagoogilised ja hindamismeetodid, tunnistades konkreetseid digitaalseid probleeme, nagu asünkroonne õpe, ja kriitilise dialoogi edendamise tähtsust;

25.  rõhutab vanemate, perekondade ja juhendajate üha olulisemat rolli kaugõppes ning vajadust, et neil oleksid head interneti-, digitaal- ja tehnilised oskused ning asjakohane varustus, ning nõuab neile spetsiaalse koolituse ja toetusmehhanismide andmist; rõhutab vajadust aidata perekondi digitaalsete vahenditega, et suurendada juurdepääsu kaugõppele, kutsub komisjoni üles viima läbi spetsiaalse uuringu digitaalse vanemluse(21) kohta, et töötada kõigis liikmesriikides välja järjepidev ja tõhus lähenemisviis lapsevanemate abistamiseks;

26.  rõhutab probleemi, mis on seotud kahjuliku ja ebaseadusliku infosisu ja tegevusega digitaalses keskkonnas, mis mõjutab ka vaimset tervist ja heaolu, nagu veebipõhine ahistamine, sealhulgas küberrünnakud ja küberkiusamine, lapsporno ja seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimine, andmetega seotud ja eraelu puutumatuse rikkumine, ohtlikud võrgumängud, väärinfo; väljendab seepärast suurt heameelt täiustatud kava suurema rõhuasetuse üle digikirjaoskusele ja infopädevusele hariduse ja koolituse abil; on veendunud, et tervishoiutöötajad, haridusasutused, kodanikuühiskond ja mitteformaalse hariduse pakkujad peavad koostöös vanematega töötama välja eakohase õppekava, et õppijad saaksid teha teadlikke ja asjakohaseid valikuid ning vältida kahjulikku käitumist;

27.  tuletab meelde, et inimestel peavad olema vahendid ja oskused mitmesugustes digitaalkeskkonna ohtudes navigeerimiseks ning eelkõige väärinfo ja võltsuudiste avastamiseks ja kriitiliseks hindamiseks; väljendab sellega seoses heameelt hiljutise meedia tegevuskava kiire vastuvõtmise üle ja selle keskendumise üle meediapädevusele ning kutsub komisjoni üles vaatama väärinfot käsitleva tegevusjuhendi korrapäraselt läbi ja võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada sotsiaalmeedia vastuseis veebis levivale väärinfole; ootab kavandatud suuniseid õpetajatele ja haridustöötajatele digitaalse kirjaoskuse edendamise ja väärinfo vastu võitlemise kohta; kutsub komisjoni üles suuremale ambitsioonikusele ning tegema koostööd riiklike ja kohalike sidusrühmadega, et käivitada ulatuslikud digikirjaoskuse kampaaniad; märgib, kui oluline on laialdaselt reklaamida olemasolevaid algatusi, nagu ELi programmeerimisnädal ja turvalisema interneti päev;

28.  toonitab, et digitaalhariduse valdkonna mis tahes areng peab käima käsikäes kindla andmekaitseraamistikuga ning vältima õppijate andmete äriotstarbelist kasutamist; rõhutab, et alaealiste andmete suhtes tuleb kohaldada kõrgeimaid kaitsemeetmeid, sealhulgas teadusuuringute ja õpetamise eesmärgil; palub komisjonil koostöös Euroopa Andmekaitsenõukoguga tegeleda haridusandmete ning õpilaste ja õppijatega seotud andmete eripäraga;

29.  rõhutab, et traditsioonilisi, humanistlikke ja pehmeid oskusi, nagu sotsiaalsed oskused, empaatia, probleemide lahendamine ja loovus, tuleks jätkuvalt toetada osana jõupingutustest digioskuste ja -kirjaoskuse õpetamiseks, eelkõige laiaulatuslike digitaalse kirjaoskuse kampaaniate kaudu; rõhutab kodanikuhariduse digitaalse mõõtme tähtsust ja peab kahetsusväärseks uue digiõppe tegevuskava piiratud ambitsioone seoses digitaalse kodakondsuse edendamisega;

30.  tuletab meelde vajadust arenenud digioskuste järele ning julgustab liikmesriike looma riiklikke haridusprogramme, mis aitaksid suurendada IT õppurite ja IT‑haridusega koolilõpetajate arvu; rõhutab, et selliste õppetundide programmi võib välja töötada koos kõrgtehnoloogiaettevõtete ja ülikoolidega;

31.  rõhutab keskkonnahoidliku hariduse ja keskkonnahariduse tähtsust ning nõuab spetsiaalsete õppekavade väljatöötamist kogu Euroopas, võttes arvesse digitaalhariduse keskkonnamõju;

32.  rõhutab, et kooskõlas Euroopa sotsiaalpartnerite digiülemineku raamkokkuleppega on uusi ja kujunemisjärgus tehnoloogiaid kasutusele võtvatel ettevõtetel kohustus pakkuda kõigile asjaomastele töötajatele asjakohast ümber- ja täiendõpet, et nad saaksid õppida kasutama digitaalseid vahendeid, kohaneda tööturu muutuvate vajadustega ja jääda tööturule; rõhutab sotsiaalpartnerite rolli digioskuste ja täiendõppe kindlaksmääramist ja reguleerimist käsitlevate kollektiivlepingute kaudu vajalike oskuste kindlakstegemisel, töökohal toimuva koolituse arendamisel ning haridus- ja koolituskavade ajakohastamisel; tuletab meelde pandeemiast tulenevat uut tööolukorda, nagu kaugtöö, ning julgustab haridus- ja koolitusasutusi ning tööandjaid korraldama asjakohast koolitust, et valmistada inimesi uueks töökeskkonnaks ette;

33.  rõhutab digioskuste hindamise ja jälgimise tähtsust ning juhib sellega seoses tähelepanu selliste olemasolevate vahendite väärtusele nagu Euroopa kodanike digipädevuse raamistik ja enesehindamisvahend SELFIE; väljendab heameelt SELFIE laiendamise üle õpetajatele; kutsub komisjoni üles suurendama selliste vahendite praegu piiratud kasutuselevõttu;

34.  rõhutab lisaks vajadust digioskuste, -kvalifikatsioonide ja digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste parema ja uuenduslikuma tunnustamise, valideerimise ja sertifitseerimise ning seega ülekantavuse järele; kiidab heaks kava töötada välja Euroopa digioskuste sertifikaat kui vahend, mis hõlbustab digipädevuse raamistikus tulemuste valideerimist ja ülekantavust; tuletab meelde, et kava tuleb välja töötada tihedas koostöös liikmesriikidega, et vältida dubleerimist ja kattumist olemasolevate kavadega; kutsub komisjoni üles lisama sertifikaadi Europassi ja võimaluse korral ka tulevasse Euroopa üliõpilaspiletisse;

35.  kiidab heaks komisjoni jõupingutuse hariduse ja kvalifikatsioonide digiteerimiseks, sealhulgas uue Europassi platvormi ning kavandatava Europassi digitaalsete kvalifikatsioonide taristu; juhib samal ajal tähelepanu vajadusele parandada töökohtade otsimise ning töö- ja kursusepakkumiste saamisega seotud Europassi platvormi funktsiooni, uuendada platvormil käimasolevate kursuste, koolituste ja aktiivsete tööpakkumistega seotud teavet ning määrata selle protsessi eest vastutavad asutused; kutsub liikmesriike üles edendama uut Europassi platvormi paremini haridus- ja koolitusasutustes ning nende töötajate ja tööandjate seas;

36.  rõhutab vajadust täiustada digitaalseid ressursse, vahendeid ja mehhanisme liidu tasandil, et avada elukestva õppe võimalused kõigile ja võimaldada täielik ja kvaliteetne juurdepääs kõrghariduse kursustele ja materjalidele; võtab teadmiseks uue üleilmastunud digitaalse keskkonna ja kõrghariduse turu arengu ning vajaduse, et Euroopa kõrgharidusasutused jääksid selles keskkonnas asjakohaseks ja edukaks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma ülikoolide vahel sünergiat Euroopa ülikooli veebiplatvormi kaudu, mis võimaldaks kogu Euroopas juurdepääsu mitmekesisele, mitmekeelsele ja veebipõhisele haridussisule ja -programmidele;

37.  tuletab meelde kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse olulist rolli ümberõppe ja täiendusõppe võimaluste pakkumisel elukestva õppe lähenemisviisi kaudu; väljendab heameelt nõukogu soovituse üle jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta ning selle üldise eesmärgi üle ajakohastada ELi kutsehariduse ja -õppe poliitikat, muuta Euroopa koostöö selles protsessis ladusamaks ning lihtsustada kutsehariduse ja -õppe haldamist; kutsub komisjoni üles võtma kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse suhtes vastu tervikliku lähenemise, mis hõlmab formaalset, mitteformaalset ja informaalset õpet ning võimaldab õppijatel omandada mitmesuguseid digi- ja rohelisele majandusele üleminekuks olulisi oskusi, aitab kaasa sotsiaalsele kaasatusele, kodanikuaktiivsusele ja isiklikule arengule ning võimaldab inimestel areneva tööturuga kohaneda; rõhutab keskkonnasäästlike kutseoskuste omandamise tähtsust;

38.  rõhutab raskusi, millega seisavad digikeskkonnaga kohanemisel silmitsi praktilisele koolitusele tuginevad kutseharidus- ja -õppeasutused; nõuab sobivaid lahendusi ja piisavat rahastamist, et tagada kutsehariduse ja -õppe tõhus pakkumine; väljendab heameelt digitaalsete võimaluste praktikaprogrammi kavandatava laiendamise üle kutsehariduses ja -õppes osalejatele ning õpetajatele, koolitajatele ja haridustöötajatele;

39.  tuletab meelde, et digioskuste omandamine on elukestev ettevõtmine ja seetõttu peaks poliitikas keskenduma kogu demograafiale, mitte ainult tööealisele elanikkonnale; rõhutab, et see nõuab valdkonnaülest ja terviklikku lähenemisviisi haridusele, mis põhineb tõdemusel, et õppimine toimub nii kohustuslikus hariduses kui ka sellest väljaspool ning sageli mitteformaalses ja informaalses keskkonnas; nõuab seetõttu mitteformaalse õppe pakkujate toetamist, et suurendada suutlikkust ja vahendeid, mis võimaldavad pakkuda kättesaadavat kvaliteetset digiharidust ja -koolitust; kutsub komisjoni üles võtma arvesse tehnoloogia arengu eri tasemeid haridussektorites ja haridusasutustes ning pöörama soovituste ja suuniste koostamisel erilist tähelepanu raskesti ligipääsetavatele valdkondadele ja rühmadele;

40.  hoiatab, et varases lapseeas sotsiaalse ja haridusliku ebavõrdsuse kogemine võib mõjuda negatiivselt hilisemas elus hariduse omandamisele ja töövõimalustele; kordab, et vajalik on ligipääs kvaliteetsele haridusele ja teha rohkem jõupingutusi varases eas digi- ja meediaoskuste arendamiseks; väljendab heameelt Euroopa Komisjoni teate üle, et laste vaesuse vastu võitlemiseks luuakse Euroopa lastegarantii; nõuab tungivalt, et liikmesriigid eraldaksid kõnealuse garantii rakendamiseks märkimisväärse summa Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) vahenditest, mille puhul kehtib jagatud eelarve täitmine, eelkõige selleks, et toetada sihipäraseid meetmeid ja struktuurireforme, millega saaks tõhusalt tegeleda laste vaesusega või sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutega; tuletab meelde, et madalam haridustase võrdub sageli madalama digioskuste tasemega, ning väljendab seetõttu heameelt tugevdatud noortegarantiis esitatud soovituse üle, et mittetöötavad ja mitteõppivad inimesed läbiksid digioskuste hindamise ja saaksid koolitust; võtab teadmiseks ESF+ programmi potentsiaali elukestva õppe toetamisel;

41.  toonitab vajadust kaotada digilõhe ja tuletab meelde, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et tagada juurdepääs kvaliteetsele digiharidusele ja -sisule ning parandada madalama kvalifikatsiooniga täiskasvanute, puuetega inimeste, haavatavatesse või marginaliseeritud rühmadesse kuuluvate inimeste, eakate ning kaugetes või maapiirkondades elavate inimeste digioskusi; juhib tähelepanu asjaolule, et kõigest 4,3 % madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutest võttis 2018. aastal osa mis tahes liiki täiskasvanute koolitustest;

42.  peab seega kahetsusväärseks madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutest õppijatele ja eakatele inimestele suunatud meetmete jätkuvat puudumist selles kavas; rõhutab, et selline tegevusetus õõnestab hädavajalikku elukestva õppe digihariduse mõõdet ja takistab jõupingutusi kõigile peamiste eluks vajalike oskuste tagamisel; kutsub seetõttu komisjoni üles tegema koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, et kehtestada lisameetmeid täiskasvanute digiõppe stimuleerimiseks, tehes selle kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks, mis valmistaks formaalhariduse omandanud inimesed ette digikeskkonnas elamiseks ja töötamiseks ning tagaks, et nad saavad digiüleminekust tõeliselt kasu ja aitavad seda kujundada;

43.  rõhutab, kui oluline on töötada välja poliitikameetmed, millega oleks võimalik tagada, et puudega inimestel oleksid samad võimalused ja juurdepääs kvaliteetsele digiõppele; julgustab liikmesriike tegema koostööd erinevate puudega inimesi esindavate organisatsioonidega, et uurida digiõppest tingitud katsumusi ja võimalusi ning võtta tulemusliku digiõppe poliitika väljatöötamisel arvesse puudega inimeste erivajadusi; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kindlaks ja investeeriksid puuetega inimeste jaoks kavandatud ja kohandatud digihariduse eriomadustesse; on seisukohal, et digiõpe pakub õpiraskustega õpilastele suurepäraseid võimalusi, kuna see võimaldab kohandatud pedagoogilisi lähenemisviise nende erinevatele võimetele; nõuab rohkem investeeringuid, et pakkuda toetust, mis on sellistel rühmadel liiga sageli puudunud;

44.  rõhutab vajadust soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise järele hariduse, oskuste ja digiülemineku poliitikas ning eelkõige tegevuskavas; on seisukohal, et digiõppel on keskne roll tütarlaste ja naiste osalemise suurendamisel digiajastul; rõhutab, et sooline digilõhe on majanduslik, ühiskondlik ja kultuuriline probleem, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema selle lõhega mitmetasandilise ja tervikliku poliitilise lähenemise abil; väljendab heameelt komisjoni dokumendi „Naised digitaalses tulemustabelis“ üle ja rõhutab vajadust koguda soolise ja vanuse alusel eristatud andmeid, et saada teavet soolise digilõhe mõistmiseks;

45.  rõhutab vajadust keskenduda tütarlaste paremale kaasamisele digiõppesse juba väga varasest east alates; rõhutab, et on vaja teha kooskõlastatud jõupingutusi, et julgustada ja motiveerida rohkem tüdrukuid õppima teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) aineid ning teadus-, tehnoloogia-, inseneri-/keskkonna-, kunsti- ja tootmisvaldkonna (STEAM) aineid ning käima programmeerimise-, arvutus- ja IKT‑kursustel koolis ja ülikoolis; kordab, et sooline lõhe hariduses kandub üle tööturule, ning rõhutab vajadust julgustada ja hõlbustada naiste juurdepääsu kõrgtehnoloogia- ja digisektorile, võideldes ühtlasi soolise palgalõhe vastu asjakohaste strateegiate ja rahastamisega;

46.  on seisukohal, et on oluline luua positiivne ja kaasav keskkond, mis edendab naiste eeskujusid, motiveerimaks tüdrukuid valima STEM-, STEAM- ja IKT‑aineid ning võitlema alateadlike eelarvamuste ja sooliste stereotüüpide vastu seoses aine ja karjäärivalikutega; usub, et erasektoril on koostöös haridus- ja koolitusasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonidega täita oma roll tõhusate algatuste ja kampaaniate väljatöötamisel selles valdkonnas; rõhutab komisjoni rakkerühma „Naised digiajastul“ ja algatuse Digital4Her väärtust;

o
o   o

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92.
(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
(3) ELT C 388, 13.11.2020, lk 2.
(4) ELT C 28, 27.1.2020, lk 8.
(5) ELT C 337, 20.9.2018, lk 135.
(6) ELT C 202 I, 16.6.2020, lk 1.
(7) ELT C 193, 9.6.2020, lk 11.
(8) ELT C 389, 18.11.2019, lk 12.
(9) ELT C 189, 4.6.2018, lk 1.
(10) ELT C 189, 15.6.2017, lk 15.
(11) ELT C 212, 14.6.2016, lk 5.
(12) ELT C 484, 24.12.2016, lk 1.
(13) ELT C 172, 27.5.2015, lk 17.
(14) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.
(15) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/ict-work-digital-skills-workplace, https://futureskills.pearson.com/research/assets/pdfs/technical-report.pdf
(16) Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksit (DESI) käsitlev 2020. aasta aruanne, Euroopa Komisjon.
(17) DESIt käsitlev 2020. aruanne.
(18) Euroopa Komisjoni 2019. aasta tulemustabel naiste osalemise kohta digivaldkonnas.
(19) Euroopa Komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatis „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152).
(20) https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/how-families-handled-emergency-remote-schooling-during-covid-19-lockdowspring-2020
(21) Digitaalse vanemluse all peetakse silmas vanemate jõupingutusi ja tavasid digitaalses keskkonnas toimuva laste tegevuse mõistmiseks, toetamiseks ja reguleerimiseks, aidates neil eelkõige internetti turvaliselt kasutada.


Mereprügi mõju kalandusele
PDF 172kWORD 62k
Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon mereprügi mõju kohta kalandussektorile (2019/2160(INI))
P9_TA(2021)0096 A9-0030/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse komisjoni 11 märtsi 2020. aasta teatist „ Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020)0098),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381),

–  võttes arvesse komisjoni 23. märtsi 2020. aasta aruannet oma teatise „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ rakendamise kohta (COM(2020)0104),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 191,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (Euroopa keskkonnavastutuse direktiiv)(1),

–  võttes arvesse nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)(5),

–  võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (kalanduskontrolli määrus)(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2000/89/EÜ, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik(10) (mereruumi planeerimise direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/720, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/850, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks(15),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta(16),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki nr 14: kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada kestlik areng;

–  võttes arvesse ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) 2005. aasta aruannet „Marine Litter – An analytical overview“ (Mereprügi – analüütiline ülevaade),

–  võttes arvesse 1973. aastal Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt vastu võetud rahvusvahelist laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL), kaasa arvatud selle V lisa, mis jõustus 31. detsembril 1988,

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2020. aasta oktoobris avaldatud aruannet „State of nature in the EU – Results from reporting under the nature directives 2013-2018“ (Looduse olukord ELis. Loodusdirektiivide kohase aruandluse tulemused 2013–2018),

–  võttes arvesse ELi Interregi Atlandi ookeani piirkonna programmist rahastatava projekti „Mereprügi vähendamine Atlandi ookeani piirkonnas“ (projekt CleanAtlantic) tulemusi,

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vabatahtlikke suuniseid püügivahendite märgistamise kohta, mille kiitis 2018. aasta juulis heaks kalanduskomisjon,

–  võttes arvesse IMO tegevuskava laevadelt merre sattuva plastprügi vastu,

–  võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2019. aasta järeldusi ookeanide ja merede kohta, milles käsitletakse plastireostust käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe koostamist,

–  võttes arvesse Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni (Barcelona konventsioon), Musta mere kaitse konventsiooni (Bukaresti konventsioon), Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsioon) ja Kirde‑Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPARi konventsioon),

–  võttes arvesse Vahemere mereprügi majandamise piirkondlikku kava,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC), selle Kyoto protokolli ja Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassambleel 16. novembril 1973. aastal vastu võetud ÜRO mereõiguse konventsiooni,

–  võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 31. mail 2019 avaldatud bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmset hindamisaruannet,

–  võttes arvesse 28. septembril 2020 avaldatud Läänemere piirkonna liikmesriikide keskkonna-, meremajandus-, põllumajandus- ja kalandusministrite ning keskkonna-, ookeanide ja kalandusvoliniku deklaratsiooni,

–  võttes arvesse aruannet „Mission Starfish 2030: Restore our Ocean and Waters“ (Operatsioon Meritäht. Meie ookeanide ja vete taaselustamine), mille 22. septembril 2020 avaldas Euroopa Komisjoni tervete ookeanide, merede ning ranniku ja siseveekogude missiooninõukogu,

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruannet üleilmse soojenemise kohta 1,5 °C võrra, viiendat hindamisaruannet (AR5) ja selle kokkuvõtvat aruannet, eriaruannet kliimamuutuste ja maa kohta ning eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

–  võttes arvesse 1972. aasta ÜRO konventsiooni jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise kohta,

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni keskkonnavastutuse direktiivi kohaldamise kohta(17),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses(18),

–  võttes arvesse oma 4. aprilli 2019. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014(19),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta(20),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(21),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9‑0030/2021),

A.  arvestades, et rannas, rannajoonel, rannikualadel ja veepinnal nähtavad merejäätmed on tegelikult vaid väike osa palju laialdasemast saastumisest veesambas ja merepõhjas; arvestades, et need jäätmed pärinevad suuremas osas tegevusest maismaal (80 %), aga ka tegevusest merel, kus suurte mittekalalaevade liikumine on märkimisväärselt suurenenud;

B.  arvestades, et merejäätmed on kõik tahtlikult või tahtmatult merekeskkonda sattunud jäätmed, mis on identifitseeritavad suuruse (nano-, mikro- ja megajäätmed) ja laadi järgi (konteinerid, ookeanipõhjas olevad suuremahulised jäätmed, plast, kalapüügivahendid, pooleldi uppunud laevade vrakid, ohtlikud jäätmed, nagu lõhkeained ja muud sõjajäätmed, tekstiilkiud, mikroplast jne);

C.  arvestades, et 70 % merre pääsevast mereprügist jõuab merepõhja ja pinnal ujuvate jäätmete kogumass moodustab ainult 1 % ookeanis olevast plastist; arvestades, et uusimad teadusuuringud näitavad, et plastireostuse taset ookeanis on suuresti alahinnatud, ning arvestades, et okeanograafilised teadmised on endiselt väga puudulikud; arvestades, et uuringud merejäätmete leviku kohta ookeanis on väga olulised, et paremini aru saada merereostuse ulatusest;

D.  arvestades, et maailmameri on terviklik vete kogu, mille hea keskkonnaseisund on eluliselt tähtis, et tagada selle vastupanuvõime ja jätkuv ökosüsteemiteenuste osutamine, nagu CO2 sidumine ja hapniku tootmine, ning mis tahes muutused mere- ja rannikuökosüsteemides võivad vähendada ookeanide rolli kliimat reguleeriva tegurina; arvestades, et merejäätmed ohustavad kalandussektori tulevikku üldiselt, sest ainult puhas, tervislik, tootlik ja bioloogiliselt mitmekesine ranniku- ja merekeskkond suudab rahuldada inimeste ning eelkõige kalurite, koorikloomade korjajate ja kalapüügiga tegelevate kogukondade pikaajalisi vajadusi;

E.  arvestades, et merejäätmed on ülemaailmne probleem, kuna need ei tunne riigipiire ning hoovused ja tuul kannavad neid kaugele üle kogu maailma, mõjutades piirkondi ja sektoreid, mis on jäätmete tekkekohast kaugel ega vastuta nende tekkimise eest; arvestades, et kogu maailmas heidetakse suurtes kogustes jäätmeid ikka veel otse merre; arvestades, et merereostust tuleb käsitleda terviklikult, toetades meetmeid kõigil tasanditel alates kohalikust kuni rahvusvahelise tasandini;

F.  arvestades, et ookeani ja mere saastumist mere plastijäätmetega, eriti mikroplastiga, süvendavad ilmastikunähtused, mis võimaldavad mikroplastil levida õhu, vihma ja lume kaudu ning mille tagajärjel reostus levib varem puutumatuks peetud aladele, nagu kõrgmägedesse või Antarktikasse või põhjapolaarjoone taha;

G.  arvestades, et iga päev lastakse Vahemerre 730 tonni jäätmeid; arvestades, et Maailma Looduse Fondi (WWF) 2019. aasta juuni aruande kohaselt jõuab igal aastal Vahemerre 11 200 tonni looduskeskkonda heidetud plastijäätmeid; arvestades, et igal aastal Vahemerre lastavate plastijäätmete maht on võrdne 66 000 prügiautokoormaga; arvestades, et mikroplasti kontsentratsioon Vahemeres on saavutamas rekordtaset (1,25 miljonit osakest km² kohta); arvestades, et väikesed osakesed moodustavad umbes 90 % kogu Vahemeres hõljuvast plastist, mis tähendab umbes 280 miljardit hõljuvat mikroplastiosakest; arvestades, et keskmine Vahemere koorikloomade tarbija neelab igal aastal keskmiselt 11 000 plastiosakest; arvestades, et Vahemeri kuulub seega maailma enim saastatud merede hulka;

H.  arvestades, et parim viis merest pärit plastijäätmete koguse vähendamiseks on nende teket vähendada ja seda vältida ning liikuda materjalide ja toodete ringlussevõtu ja korduskasutamise suunas;

I.  arvestades, et merejäätmed moodustavad pinna, millele võivad kinnituda paljud organismid ja bakterid ning mis hõlbustab invasiivsete võõrliikide sissetoomist, mis võivad muuta mereökosüsteemide tasakaalu, ning arvestades, et mereloomad võivad ka merejäätmetel olevaid baktereid neelata, pidades jäätmeid toiduks;

J.  arvestades, et merejäätmetel on negatiivne morfoloogiline mõju, eelkõige saartele;

K.  arvestades, et merejäätmed ladestuvad eelkõige väikeste kõrvaliste saarte ümbruses ja rannikualadel; arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid moodustavad 80 % Euroopa merelisest elurikkusest; arvestades, et nende piirkondade majandus põhineb suuresti kalandusel ja turismil;

L.  arvestades, et merejäätmete levik kogu maailmas mõjutab arenguriike, eelkõige rannikuäärseid kogukondi, kes sõltuvad kalapüügist ja kellel ei pruugi olla suutlikkust ega vahendeid end tõhusalt kaitsta;

M.  arvestades, et jäätmete probleem merel on suures osas tingitud puudulikust jäätmekäitlusest maismaal, näiteks vooluveekogude ja jõgede juures, reovee puudulikust käitlemisest, ebaseaduslikest avatud prügilatest ja vooluveekogude lähedal asuvatest prügilatest, prügistamisest ja äravoolust, näiteks tormide ja vihmaga, ning lume heitmisest teedelt ja kõnniteedelt otse merre;

N.  arvestades, et hajureostus – näiteks puhastatud või puhastamata reovesi, mis võib sisaldada kemikaale või ravimijäätmeid, või vesi, mis voolab või imbub välja linna- või põllumajanduskeskkonnast, nagu lämmastiku- ja fosforiheide – ohustab merekeskkonda eutrofeerumisega, mis on tingitud toitainete suurest kontsentratsioonist, mis võib lõpuks viia merepõhjast hapniku ja tekitada juurde „surnud alasid“, mis on alates 1950. aastast juba kümnekordistunud, põhjustada tsüanobakterite vohamist, soodustada rohevetikate ja punavetikate levikut ja saastada ulatuslikumalt meretaimi ja -loomi;

O.  arvestades, et reoveevõrkude halb haldamine seab ohtu vesiviljelejad ja austrikasvatajad, kuna nende toodete kvaliteeti võib kahjustada viiruste ja bakterite, näiteks noroviiruste esinemine, mille tõttu võidakse nende toodete müük ja turustamine ajutiselt keelata, kui need ei ole enam tarbimiskõlblikud;

P.  arvestades, et COVID‑19 kriis on näidanud, kuidas jäätmete halb käitlemine maismaal võib kiiresti põhjustada uusi merereostuse laineid, eelkõige selliste ühekordselt kasutatavate toodete kasutamise tõttu nagu kirurgilised maskid ja ühekordselt kasutatavad kindad;

Q.  arvestades, et suur osa meres leiduvast plastist ja mikroplastist pärineb maismaalt;

R.  arvestades, et meres oleval plastil on märkimisväärne mõju ka kalandusele ning väikesemahulise kalapüügi puhul on see mõju koguni suurem ja kulukam;

S.  arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on kogu maailmas kõige levinum prügi tubakajäätmed; arvestades, et Ameerika vabaühenduse Ocean Conservancy andmetel on suitsukonid rahvusvaheliste rannakoristusoperatsioonide käigus kümne enim kogutud jäätme hulgas esikohal; arvestades, et ühe sigaretikoni lagunemiseks kulub 12 aastat ja iga koni sisaldab ligi 4 000 keemilist ainet; arvestades, et iga ookeani või jõkke sattuv sigaretikoni reostab 500 liitrit vett;

T.  arvestades, et merejäätmed kahjustavad raskelt mereökosüsteemide, eelkõige kõige kaitsetumate mereökosüsteemide vastupanuvõimet ja tootlikkust, kuna need kannatavad juba paljude kumulatiivsete survetegurite all, nagu kliimamuutused, reostus, ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, ülepüük ning sellised kasvavad tegevusliigid nagu meretransport ja turism;

U.  arvestades, et selline suurem surve mereökosüsteemidele toob kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja merepõhjaorganismide väljasuremise ning võib suurendada haiguste levikut, kuna neid võivad põhjustada mereprügiga merepõhja kogunevad patogeenid;

V.  arvestades, et kuigi EL on üha enam tähelepanu pööranud merel kaotatud või mahajäetud püügivahendite probleemi lahendamisele, toimib osa hüljatud, kaotatud või muul viisil vette tagasi lastud püügivahendeid (ALDFG) veel kuid või isegi aastaid, nagu tõendavad nn kummitusvõrgud, ning need mõjutavad valimatult kogu mereelustikku, sealhulgas kalavarusid; arvestades, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki loetakse üheks peamiseks „kummituspüügivahendite“ allikaks;

W.  arvestades, et merejäätmed tekitavad suure kägistamis-, lämbumis-, allaneelamis-, vigastus- ja saastamisohu paljudele mereloomaliikidele, aga ka teistele loomadele, näiteks mõnele merelinnuliigile, kes on juba ohustatud või isegi kriitiliselt ohustatud;

X.  arvestades, et kalurid, sealhulgas väikesemahulise püügiga tegelevad kalurid, ja vesiviljelejad saavad esimestena tunda merejäätmete mõju, kuna merejäätmed ohustavad tõsiselt nende tööd, võivad osutuda takistuseks, takerduda püügivahenditesse, kahjustada ja eemaldada püügivahendeid, blokeerida laevade mootoreid ja jahutussüsteeme, ohustada meremeeste turvalisust, nõuda meremeestelt lisatööd püügivahendite puhastamiseks ning tekitada seega märkimisväärset majanduslikku kahju;

Y.  arvestades, et mereprügi mõju on rohkem tunda väikese- kui suuremahulise kalapüügi sektoris, sest väiksemate kalalaevade laevakruvi, mootor ja püügivarustus on prügikahjustuste suhtes tundlikum ja mereprügi leidub rohkem madalates vetes, kus toimub suurem osa väikesemahulisest kalapüügist; arvestades, et mereprügi mõjutab ka saagi kvaliteeti, kuna saak võib jäätmetega saastuda ja muutuda turukõlbmatuks, tekitades kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtetele veelgi rohkem rahalist kahju;

Z.  arvestades, et kalandussektor on juba mõnda aega toiminud merereostuse tõkestamise esimese kaitseliinina, kuigi see on vaid väike panus probleemi ülemaailmsesse lahendamisse, kusjuures kalurid ja vesiviljelejad on juba mõnda aega aktiivselt ja ennetavalt osalenud merede puhtamaks muutmises;

AA.  arvestades, et mereprügi põhjustatud majanduslik kahju kalandusele moodustab hinnanguliselt 1–5 % sektori kasumist(22);

AB.  arvestades, et üksnes 1,5 %(23) kalapüügivahenditest võetakse ringlusse ja et kiiresti on vaja sobivat majanduslikku toetust kõigi kalapüügivahendite kogumiseks, ringlussevõtuks ja parandamiseks; arvestades, et sektor võiks kasu saada uutest majanduslikest võimalustest, võttes omaks arukal disainil, teadusuuringutel ja innovatsioonil põhineva ringmajanduse;

AC.  arvestades, et kalurid, kes toovad kalapüügil juhuslikult püütud prügi maale, samuti mereprügi kogumise kampaaniad aitavad lahendada mereprügi probleemi ja sellest on kasu tervele kogukonnale;

AD.  arvestades, et sageli kaetakse mereprügi kõrvaldamise otsesed kulud, samas kui tööjõukulud ja laeval tekkiva ruumipuuduse ning püügivahendite ja mootorite kahjustamisega seotud kulud jäävad katmata;

AE.  arvestades, et kaluritelt ja vesiviljelustootjatelt ei saa oodata merejäätmete kogumist ilma nende jõupingutustele kohandatud hüvitusmehhanismita; arvestades, et hinnanguliselt kuni 80 % kaluritest oleks valmis mereprügi kogumise kavades osalema, kui loodaks toetusmehhanismid(24);

AF.  arvestades, et kalurid ja kalurite ühendused juba tegelevad jäätmete kogumisega ning lahendused merejäätmete ja eelkõige kalapüügijäätmete käitlemiseks on olemas;

AG.  arvestades, et sinine majandus, mis 2030. aastaks eeldatavasti kahekordistub, kujutab endast tõelist võimalust mere- ja rannikualade kestlikuks arenguks, eelkõige soodsa mõjuga taristute rajamise teel, nagu tehisrahud ja muud uuendused, mis soodustavad rifi- ja reservaadiefekti ja võivad aidata ökosüsteeme taastada;

AH.  arvestades, et EL püüab käsitleda merega seotud tegevusalasid lõimitult, ning arvestades, et mereprügi käsitlemisel tuleb rohkem arvesse võtta mere- ja rannikualade tegevuse ruumilist mõõdet ning kuna püügitegevus toimub peamiselt rannikualadel, kaasata mereprügi vähendamisse rannikukogukondi ja kalureid, et kajastada kohalike kogukondade eripära;

AI.  arvestades, et mere ja ranniku ökosüsteemide seisundi halvenemine, mis on muu hulgas tingitud mereprügist, kujutab endast ohtu kõigile rannikualade ettevõtjatele ning ohustab seetõttu rannikukogukondade kestlikkust, vastupidavust ja atraktiivsust;

Mereprügi käsitleva õigusraamistiku ja juhtimise parandamine ja tulemuslikumaks muutmine

1.  rõhutab, et mereökosüsteemide tervena hoidmine ja merejäätmete tõrje on seotud paljude kehtivate seadustega ning et ainult lõimitud ja sidus lähenemisviis Euroopa eesmärkidele võimaldab parandada kehtivat õigusraamistikku ja paremini mõista kumulatiivse surve ulatust; rõhutab, et ELi integreeritud merenduspoliitika tuleb läbi vaadata, et luua muu hulgas mereprügi käsitlev strateegilisem raamistik, mis hõlmaks kõiki jäätmete ja merekeskkonnaga seotud õigusakte;

2.  rõhutab vajadust tugevdada teabevahetust ja kooskõlastamist liikmesriikide ja merepiirkondade vahel, et tagada lõimitud lähenemisviis, mis võimaldab kalalaevadel lossida merejäätmeid ükskõik millises liidu sadamas; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid kiiresti ja viivitamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/833, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks(25); kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama rakendusakte, milles sätestatakse nn rohelistele laevadele vähendatud maksu kohaldamise kriteeriumid, ning välja töötama sobivad stiimulid kogutud jäätmete kaldaletoomiseks, sealhulgas kalurite jõupingutustega kohandatud hüvitusmehhanism ja metodoloogilised kriteeriumid passiivselt püütud jäätmete mahu ja koguse arvutamiseks, et direktiivis sätestatud merejäätmete vähendamise eesmärgid kiiresti täita;

3.  rõhutab, et Euroopa õigusraamistikku tuleb parandada, et vähendada kalapüügi käigus juhuslikult mereprügi püüdvate kalurite rahalisi kulusid ja mitte tekitada neile liigset halduskoormust; rõhutab ühtlasi, et mereprügi käsitlevates õigusaktides tuleks rohkem tähelepanu pöörata probleemi sotsiaalsele mõõtmele;

4.  rõhutab, et Euroopa Liidu uutes strateegiates, eelkõige Euroopa rohelises kokkuleppes, bioloogilise mitmekesisuse strateegias ja strateegias „Talust taldrikule“ tuleb kiiresti tugevdada merendusega seotud väljavaateid;

5.  soovitab tugevdada merestrateegia raamdirektiivi sätteid, ühtlustades hea keskkonnaseisundi näitajaid, eelkõige neid, mis on seotud mereprügiga (tunnus 10);

6.  kutsub komisjoni üles laiendama merestrateegia raamdirektiivi äärepoolseimatele piirkondadele;

7.  kutsub üles parandama mereala ruumilise planeerimise direktiivi raamistikku, et võtta arvesse mereprügi vastase võitluse ruumilist mõõdet;

8.  tuletab meelde, et ainuüksi riigi tasandil ei ole võimalik merejäätmete probleemi tõhusalt lahendada, vaid selleks on vaja kõigi tasandite koostööd, muu hulgas ülemaailmsel, Euroopa ja piirkondlikul tasandil; kutsub komisjoni üles toetama ÜRO rahvusvahelistel mere bioloogilise mitmekesisuse teemalistel läbirääkimistel edasipüüdlikku juhtimismudelit, mis ületab riikide jurisdiktsiooni piire, ning tunnistama mered ja ookeanid ühiseks hüveks, et võtta omaks uus hoiak, mis seab individuaalsed ja kollektiivsed kohustused mereõiguses sätestatud traditsioonilistest vabaduse ja suveräänsete õiguste põhimõtetest kõrgemale ning tagab niiviisi mere kaitsmise, sealhulgas mereprügi kahjuliku mõju eest;

9.  kutsub ELi üles tugevdama rahvusvahelisi algatusi, nagu ÜRO Keskkonnaprogrammi algatatud ülemaailmne mereprügi käsitlev partnerlus, et saavutada kestliku arengu eesmärgid, eelkõige kestliku arengu eesmärk nr 14 – kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada kestlik areng – ning kestliku arengu eesmärk nr 12 vastutustundliku tarbimise ja tootmise kohta;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles juhtima jõupingutusi, et saavutada ÜRO Keskkonnaassambleel ulatuslik õiguslikult siduv kokkulepe plastireostuse kohta, mis hõlmab plasti kogu olelusringi, sealhulgas ühiseid ülemaailmseid eesmärke plastireostuse vähendamiseks merel ja plastide ohutule ringmajandusele ülemineku kava, ning tulemuslikku ülemaailmset tegevust kaotatud kalapüügivahendite suhtes, mis ohustavad kogu maailma meretegevust ja -ökosüsteeme;

11.  rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peavad tõhusamalt tõkestama ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, mis on oma olemuselt reostav ning põhjustab mereprügi teket ja merekeskkonna seisundi halvenemist, eelkõige püügivahendite ebaseadusliku merreheitmise tõttu;

12.  rõhutab, et ÜRO Keskkonnaprogrammi Keskkonnaassamblee 26. mai 2016. aasta resolutsioonis 2/11 tunnistati, et plastiprügi ja mikroplasti esinemine merekeskkonnas on ülemaailmne probleem, mis muutub kiiresti üha tõsisemaks ja nõuab kiiret ülemaailmset reageerimist, milles võetakse arvesse toote olelusringi;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama sama ajakava alusel tööd eri õigusaktidega, nagu merestrateegia raamdirektiiv, direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta, direktiiv sadama vastuvõtuseadmete kohta ja mereruumi planeerimise raamdirektiiv, et suurendada selle valdkonna õigusaktide sidusust;

14.  kutsub komisjoni üles laiendama andmete kogumist prügi koguse ja liikide kohta Euroopa vetes ja mõju kohta kalapüügile ning suurendama eelkõige prügipüügi programmi (Fishing for Litter – FFL) kaudu andmete kogumist ja ühtlustamist, mis käsitlevad lossitud, kõrvaldatud ja ringlussevõttu saadetud merejäätmete kogust, kvantiteeti ja kvaliteeti, sealhulgas püütava prügi mahtu, materjali ja esemetüüpe; nõuab, et liikmesriikide kogutud andmed kalapüügivahendite kaotamise, kogumise ja turulelaskmise ning merejäätmete kogumise kohta koondataks riigi või merepiirkonna andmebaasi ja nende kohta avaldataks igal aastal ühtne Euroopa aruanne, et hõlbustada merejäätmete tuvastamist ja tõrjet ning tagada parem seire ja hindamine;

15.  rõhutab vajadust kaardistada igal aastal mereprügi programmi raames kogutud merejäätmed seoses eri valgaladega, et saada teavet püütud mereprügi päritolu kohta ja muuta kogumiskampaaniad tõhusamaks; rõhutab, et see tegevus tuleb seostada varasemate kaardistamispüüdlustega; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks aastaaruande prügipüügi programmi raames sadamates lossitud merejäätmete koguse kohta, kaasa arvatud jäätmete maht, materjal ja esemetüübid;

16.  soovitab luua liikmesriikide valitsuste, kalurite ühenduste, töötajate organisatsioonide, reoveepuhastusega tegelevate organisatsioonide, rannikualade sidusrühmade, sadamate, vabaühenduste ja piirkondlike konventsioonide koostöövõrgustikud, et tugevdada dialoogil ja kaasamisel põhinevat alt üles lähenemisviisi ning edendada praktilisi lahendusi kalandussektori töötajate jaoks, eesmärgiga tagada õigusnormide tõhusam rakendamine ja tagada piisavad ressursid valdkondades nagu mereprügi kogumine, kõrvaldamine ja ringlussevõtt;

17.  rõhutab, et parimaid tavasid tuleb jagada kõigi sidusrühmadega, sealhulgas kodanikega, keda merejäätmete probleem mõjutab, et ergutada kalandussektorit osalema merekeskkonna kaitsmises ja merejäätmete vähendamises ja tagada seeläbi mereressursside säästev kasutamine; tunneb heameelt niisuguste algatuste üle nagu „Plan Marlimpo“ (puhta mere projekt), mida rakendab Hispaania Galicia valitsuse mereministeerium ja mille eesmärk on vähendada jäätmete hulka rannikualadel;

18.  rõhutab, et merejäätmete kogumise, kõrvaldamise ja ringlussevõtuga seotud õigusraamistiku ja juhtimise parandamiseks ning tulemuslikkuse suurendamiseks on oluline paremini kaasata kõik kalandussektori töötajad ning laiendada teavitamis-, ennetus- ja koolitusprojekte, et tagada pidev teabevahetus, toetamaks õigusnormide ettevalmistamist ja ajakohastamist;

19.  kutsub kõiki muid sidusrühmi, eelkõige kalanduse nõuandekomisjone, toetama merejäätmete vähendamist tulemuslike ja tõhusate meetmete abil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vastu võtma ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vabatahtlikud kalapüügivahendite märgistamise suunised, et edendada püügivahendite vastutustundlikku haldamist, suurendada jõupingutusi kaotatud püügivahendite kindlakstegemiseks ja toetada kalanduse kestlikkust mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite vähendamise teel, mis on ühtlasi kooskõlas kalanduskontrolli määruse sätetega; kutsub komisjoni üles toetama Euroopa vetes kaotatud kalapüügivahendite märgistamise ja nendest teatamise tava kasutuselevõtmist ning suurendama Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni jõupingutuste kaudu rahvusvahelist koostööd seda tüüpi mereplastireostuse vähendamiseks;

20.  juhib tähelepanu sellele, et merekaitsealad võivad toimida suurepärase laborina merejäätmete vähendamise lahenduste rakendamisel, võimaldades arvesse võtta maismaal ja merel toimuva tegevuse vastasmõju ning toetades mitmesuguste mere- ja maismaapõhiste sidusrühmade koostööd mere ja ranniku ökosüsteemidega seotud probleemide lahendamisel;

21.  rõhutab Euroopa vastutuse direktiivi vähest tõhusust seoses mereprügiga, muu hulgas direktiivi piiratud kohaldamisala tõttu, ning raskusi saastaja kindlakstegemisel ja vastutuse määramisel; tuletab meelde, et Euroopa Parlament nõudis Euroopa vastutuse direktiivi läbivaatamist, milles võetaks arvesse selle tõhususe piire;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles põhimõtet „saastaja maksab“ paremini rakendama;

Mereprügi käsitlevate teadusuuringute ja teadmiste laiendamine

23.  nõuab tungivalt, et komisjon täidaks ÜRO ookeaniteaduse kümnendil olulist rolli ning toetaks digitaliseerimist ja tehisintellekti kasutamist, et parandada meie arusaamist meredest ja ookeanidest ning mereprügi mõjust neile;

24.  rõhutab, et kättesaadavate andmete ja uuringute vähesuse tõttu on raske täpselt hinnata, mil määral mereprügist põhjustatud kahju mõjutab kalandussektorit ja millised on selle negatiivsed majanduslikud tagajärjed kaluritele; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles suurendama teadusuuringute rahastamist ja andmete kogumist Euroopa vetes leiduva prügi koguste ja liikide kohta ning mereprügi mõju kohta kalandusele, vesiviljelusele ja ökosüsteemidele, ning tegema ettepanekuid jõuliste meetmete kohta, et käsitleda ja ennetada nano- ja mikroplasti mõju nii kalavarudele kui ka inimeste tervisele;

25.  tuletab meelde, et ühekordselt kasutatava plasti direktiiv hõlmab randades tavapäraselt leiduvat prügi; nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks praeguseid ühekordselt kasutatavat plasti käsitlevaid meetmeid, võttes eelkõige arvesse tööd, mida merestrateegia raamdirektiivi kohaselt on vaja teha veesambas ja merepõhjas leiduvate jäätmete suhtes, ning kaaluks vahtpolüstüreenist karpide ja muude kalatootepakendite järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist vastavalt eesmärgile asendada ühekordselt kasutatav plast keskkonna ja kalanduse seisukohast kestlike alternatiividega;

26.  kutsub komisjoni üles järgima missiooni Starfish 2030 soovitusi merejäätmete vähendamise kohta ning eelkõige hindama ettepanekut märgistada püügivahendid uue geolokatsioonitehnoloogia abil, et aidata kadunud vahendeid leida ja kokku koguda, kui see on asjakohane ja võimalik; rõhutab sellega seoses, et komisjon peaks parandama püügivahendite märgistamist, järgides ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vabatahtlikke suuniseid selle kohta, ning tagama, et kalureid ja vesiviljelustootjaid toetatakse üleminekuajal asjakohaste rahastamisprogrammidega;

27.  nõuab paremat aruandlust merel kadunud püügivahendite kohta ja rõhutab, et on vaja rohkem teavet, näiteks laeva nimi, kasutatud püügivahendi liik, kaotsimineku aeg ja asukoht ning otsimisviis, et läbipaistva ja parema andmejagamise ning liikmesriikide ja ELi ametite parimate tavade vahetamise teel saaks kogutud andmeid merereostuse tõkestamiseks tulemuslikumalt kasutada; rõhutab, et on vaja välja töötada uued vahendid merel kaduma läinud kalapüügivahendite kindlakstegemiseks ja jälgimiseks ning mereprügi puudutavate andmete registreerimiseks, näiteks elektroonilised rakendused, mis aitavad kaluritel andmeid registreerida, ning süsteemid mereprügi lossimise registreerimiseks ja nendest teatamiseks, kasutades näiteks jäätmete üleandmise kviitungeid, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2019/883, millega kohustatakse sadamaoperaatoreid laevakaptenitele selliseid kviitungeid väljastama;

28.  kiidab heaks selliste Euroopa projektide rakendamise nagu „CleanAtlantic“, mida rahastatakse ELi territoriaalse koostöö Atlandi ookeani piirkonna programmist, mille eesmärk on parandada teadmisi mereprügi kohta ning selle seire, ennetamise ja vähendamise suutlikkust ja suurendada teadlikkust mereprügi mõjust; nõuab tungivalt, et 19 projektipartnerit Iirimaalt, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Portugalist ning eelkõige projekti koordinaator Centro Tecnológico del Mar (Cetmar) jätkaksid oma tööd ja avaldaksid projekti tulemused;

29.  rõhutab vajadust tagada nõuetekohane logistika seoses jäätmete ja kasutuselt kõrvaldatud püügivahendite kogumisega, et aidata kalureid nende valdavalt vabatahtlikes püüdlustes; märgib, et see peaks hõlmama püügivahendite ühtset kogumist kottidesse või konteineritesse laevadel ning piisavaid rajatisi sadamates;

Ringmajanduse arengu kiirendamine kalandus- ja vesiviljelussektoris

30.  rõhutab, et mereprügi mõju vähendamiseks on vaja tugevdada ringmajandust maismaal, muu hulgas loobuda tarbetust plastist ja pakenditest ning muuta jäätmed ressurssideks, ja ühtlasi võtta kalandus- ja vesiviljelussektoris kasutusele olelusringil põhinev lähenemisviis; rõhutab, et kalandussektori ringmajandust tuleb arendada, toetades rohkem lahenduste leidmist, püügivahendite arukat kavandamist ning kalapüügi- ja vesiviljelustehnika uuendusi, et piirata jäätmete kaadamist, muuta kogumistoimingud atraktiivsemaks ja soodustada tõhusate ringlussevõtukanalite kujunemist;

31.  nõuab, et toetataks kalapüügivahendite ökodisaini, mis peaks olema praktiline, turvaline ja kulutõhus ja milleks tuleb kiiresti vastu võtta suunised kalapüügivahendite ringmajandusega seotud harmoneeritud standardite väljatöötamiseks; toetab kalapüügivahendites kasutatavate materjalide märgistamist tootepasside abil; innustab teadusuuringute ja innovatsiooni edendamist, mille abil püütakse leida kalapüügivahendites kasutamiseks alternatiivseid ja keskkonnasõbralikke materjale, sealhulgas polümeere; rõhutab sellega seoses, et tuleks käivitada katseprojektid, et uurida materjalide vähendamist, lihtsamat ja kiiremat demonteerimist ning vahendite funktsionaalsuse testimist ülemineku toetamiseks;

32.  rõhutab, kui oluline on kalapüügivahendite ringmajanduse seisukohast täiel määral kaasata kalureid, kalandus- ja vesiviljelussektorit tervikuna, idufirmasid, eraalgatusi ja ettevõtteid, kaasa arvatud kolmandate riikide köie- ja võrgutootjaid uute materjalide leidmisel, ökodisaini alal, uute püügivahendite kavandamisel ja püügivahendite ringlussevõtul; rõhutab lisaks vajadust tugevdada kalandussektori ja teadusuuringute valdkondade vahelise sünergia mudelit; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon korraldaks tulevasi kalapüügivahendite ringmajanduse projekte, mis on seotud olemasolevate ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiskavadega;

33.  rõhutab, et selleks, et kiirendada ringmajanduse arengut kalandus- ja vesiviljelussektoris, on oluline kavandada tulevasi seadusandlikke lahendusi mereprügi kogumise ja kõrvaldamise probleemile koostoimes Euroopa rohelise kokkuleppega; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kiiresti meetmeid plasti sisaldavate kalapüügivahendite riiklike minimaalsete kogumismäärade kehtestamiseks, nagu on kokku lepitud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta käivas direktiivis; kutsub komisjoni üles jälgima, kas nende riiklike kavade tulemusel suureneb kalapüügivahendite kogumine ja ringlussevõtt võrreldes praeguse tasemega, ning koostama sellega seoses asjakohase ja ambitsioonika kava, et toetada ringmajanduse arengut kalandussektoris; rõhutab, et on olemas ringlussevõetud kalapüügivahendite turg, mis pakub võimalust muuta ringlussevõetud materjalide kasutamise õiguslikuks nõudeks koos Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) programmitööd käsitlevate sätetega eelarve jagatud täitmise korral, mis kujutaks endast kalurite jaoks olulist stiimulit ja näitlikustaks nende poolt ringlussevõttu antava panuse väärtust;

34.  nõuab, et kasutataks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), et toetada kalandus- ja vesiviljelussektorit üleminekul kestlikumatele materjalidele, sealhulgas uute, tehniliselt tõhusamate ja vähem saastavate laevade soetamisel väikesemahulise käsitööndusliku kalapüügiga tegelevatele laevastikele, eelkõige äärepoolseimates piirkondades;

35.  nõuab tungivalt, et komisjon looks stiimuleid ringmajandusele kogu kalapüügi- ja vesiviljelusvahendite tootmisahela ulatuses, edendades teadusuuringuid ja toetades ettevõtjaid, kes võtavad püügivahendeid ringlusse ja korduskasutavad neid; kutsub seetõttu komisjoni üles looma erifondi, et toetada liikmesriike, kes loovad ringlussevõetud ja keskkonnasõbralike püügivahendite tootmisahelaid, kasutades selleks näiteks rahalisi vahendeid, mida saab eraldada taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, ja liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetluste järgselt määratud maksukaristustest saadavaid rahalisi vahendeid;

36.  rõhutab, et vaatamata direktiivi (EL) 2019/883 jõustamisel tehtud olulistele edusammudele on liikmesriikidel endiselt palju probleeme ja riikidevahelisi erinevusi seoses sadama vastuvõtuseadmetega; rõhutab, et paljudes liidu sadamates on kaluritel endiselt väga raske neid seadmeid leida, juhul kui need on olemas, ja neile ligi pääseda; rõhutab, et kõik see takistab ja pärsib kalandusettevõtjate panuse andmist merede puhastamisse;

37.  toetab tõhusate ringlussevõtuahelate väljatöötamist ja loomist, mille jaoks ajakohastatakse kõigi Euroopa sadamate vastuvõtuseadmete taristut, et parandada jäätmete valikulist sortimist; rõhutab seetõttu, et liikmesriigid peavad rohkem pingutama, et ajakohastada sadama logistilist taristut nõuetekohaselt hallatud logistika abil, mis hõlmab jäätmete kogumist ja nende püügivahendite kogumist, mille kasutamine on lõpetatud, laevade pardal püügivahendite ühtset kogumist kottides või konteinerites ning asjakohaste võimaluste pakkumist sadamas, et tagada kaotatud püügivahendite ja kogutud mereprügi nõuetekohased vastuvõtu- ja ladustamisseadmed, piisav ruum eri liiki mereprügi eraldi ladustamiseks, piisavalt töötajaid lossitud jäätmete nõuetekohaseks ja ohutuks käitlemiseks ning kõigi laevade varustamine konteineritega mereprügi kogumiseks; nõuab, et kogumistoimingute atraktiivsust suurendataks meetmete abil, mille hulka kuuluvad premeerimissüsteemid ja stiimulid, sealhulgas rahalised stiimulid, millega toetatakse kalureid ja vesiviljelusettevõtjaid, kes koguvad merel püütud prügi, kõrvaldavad selle või võtavad selle ringlusse ning toovad oma olelusringi lõppu jõudnud kalapüügi- või vesiviljelusvahendid sadamasse tagasi;

Mereprügi kogumise ja haldamise programmid

38.  kutsub komisjoni üles koostama ELi tasandi tegevuskava, et võidelda prügistamise vastu liidu hüdrosfääris, vähendades jäätmete teket nende tekkekohas, piirates plasti kasutamist ja tarbimist ning võideldes jõgede, vooluveekogude ja rannikualade prügistamisest tuleneva reostusega, mida saab kooskõlastatult oluliselt vähendada; nõuab, et viidaks miinimumini sõidu- ja kõnniteedelt kogutud lume kaadamine otse ookeani, eelkõige toetades erakordselt tugeva lumesaju korral alternatiivseid kogumismeetodeid;

39.  rõhutab, et reoveevõrke ja -puhasteid tuleb ajakohastada, et vähendada nende mõju vesiviljelusele ja mere- ja rannikukeskkonnale üldiselt ning eelkõige neist tulenevat vesiviljelustoodete saastamise ohtu;

40.  rõhutab, et oluline on lahendada halva jäätmekäitluse probleemid maismaal, milleks on eelkõige jäätmete sobimatu kõrvaldamine rannikulinnades, jõgede ääres asuvates linnades ja saarel asuvates linnades;

41.  kutsub komisjoni üles suurendama merendusettevõtjate teadlikkust igast nende võimalikust vastasmõjust merekeskkonnaga, tehes seda eelkõige laevade müügi või liisimise ajal;

42.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja piirkonnad koguksid andmeid halva jäätmekäitluse kohta maismaal, jälgiksid seda ja võtaksid meetmeid selle lahendamiseks, jõgede ja suudmealade eriti probleemsete piirkondade puhastamiseks, kuhu mereprügi on kogunenud, ning võtaksid meetmeid, et üleüldse vältida mereprügi sattumist keskkonda; nõuab tungivalt piisavate rahaliste vahendite eraldamist keskkonna puhastamiseks igasugusest plastireostusest;

43.  tuletab meelde, et mereprügi kogumise programmid võivad hõlmata eri toiminguid, nagu mereprügi kogumine jõgedes, suudmealadel, lahtedes või sadamates, teadusuuringud ja meres asuvate eriti probleemsete alade kindlakstegemine, ning neid võivad ellu viia kalurid, kodanikuühiskond ja kohalikud ametiasutused; rõhutab, et kogumisprogrammid peaksid olema kestlikud, kasutama jäätmete kogumiseks asjakohast varustust, vältima nii palju kui võimalik täiendavate heidete tekitamist, olema valmis tegema koostööd osalistega, kellel on teadmised mere ökosüsteemidest ja kes vajavad jäätmete strateegilist tuvastamist enne meetmete võtmist; rõhutab, et neid kogumisprogramme saab ellu viia mitte ainult ELi rahastamisprogrammide raames, vaid ka liikmesriikide kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil;

44.  rõhutab, et ainult seitse liikmesriiki on kasutanud praeguse EMKFi raames ressursse, et rahastada selliseid mereprügi kogumise programme nagu prügipüügi programm, ning et enamik meetmeid, mis võimaldavad mereprügi kindlaks teha, koguda ja ringlusse võtta, seisnevad kalurite, kodanikuühiskonna ja kohalike ametiasutuste vabatahtlikes algatustes ja kavades;

45.  rõhutab, et kalalaevadelt pärinevate jäätmete vähendamiseks tuleb kalureid ergutada tooma jäätmeid ringlussevõtukohtadesse, tehes seda muu hulgas rahaliste stiimulite ja premeerimissüsteemide kaudu, et edendada häid tavasid; märgib seetõttu, et kaluritele tuleks maksta tasu kaotatud püügivahendite ja muu mereprügi kogumise eest või vähemalt peaksid nad saama kasutada jäätmete tasuta kõrvaldamise võimalust sadamarajatistes;

46.  rõhutab, et kalurid peaksid olema saanud asjakohase väljaõppe selle kohta, kuidas nõuetekohaselt käidelda mereprügi kogumise, lossimise, kõrvaldamise ja ringlussevõtuks tarnimise ajal, et minimeerida riske tervisele ja ohutusele;

47.  rõhutab, et olemasolevate heade tavade tugevdamine ja laiendamine hõlmab ka haldusprotsesside lihtsustamist ja ühtlustamist kõigi prügipüügi kampaaniates osalevate laevade jaoks, olenemata nende kodusadamast või suurusest; rõhutab seetõttu, et prügipüügi ürituste käigus liikmesriikide sadamates kogutud mereprügi lossimise reegleid on vaja ühtlustada ja täiendada;

48.  kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles toetama kaotatud püügivahendite või muu mereprügi, eriti plastide kogumist kalurite poolt merel, edendades parimaid tavasid, ergutades vabatahtlikku osalemist mereprügi kogumise algatustes ja toetades prügipüügi programmide vastuvõtmist; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid looksid merede puhastamise erifondi, mida hallatakse uue EMKVFi või muude asjakohaste eelarveridade kaudu, et rahastada järgmisi meetmeid: 1) mereprügi kogumine kalurite poolt merel, 2) laevade varustamine asjakohaste jäätmehoidlatega ja passiivselt püütud prügi seire, 3) käitajate koolituse parandamine, 4) nii jäätmekäitluse kui ka selliste programmide toimimiseks vajalike töötajate kulude rahastamine, et vältida vabatahtlikult osalevate kalurite kulude suurenemist, ning 5) investeeringud sadamatesse, et tagada kaotatud püügivahendite ja kogutud mereprügi jaoks sobivad vastuvõtu- ja ladustamisrajatised;

49.  kutsub komisjoni üles viima läbi selle majandusliku ja sotsiaalse panuse hindamist, mida kalurid prügipüügi projektide käigus annavad, et täpsemalt mõõta kalandussektori panust merede puhastamisse;

50.  nõuab tungivalt, et komisjon peaks minema kaugemale direktiivis (EL) 2019/883 seatud eesmärkidest, uurides ja kvantifitseerides majanduslikust vaatepunktist inimtekkelise mereprügi põhjustatud keskkonnakahju ning luues mereprügi fondi, et võidelda jäätmete merre heitmise vastu, leevendada kalandusele tekitatavat kahju ning kaitsta meresid ja ookeani;

51.  kutsub komisjoni üles nõudma tungivalt, et liikmesriigid tagaksid vabatahtlike kampaaniate käigus juhuslikult püütud või kogutud jäätmete nõuetekohase käitlemise ja kõrvaldamise, nii et selliste jäätmete üleandmise, käitlemise ja kõrvaldamisega seotud vastutust ja kulusid ei kannaks kalurid, ning väldiksid edasist keskkonnakahju; rõhutab seetõttu vajadust luua tõhusad jäätmete kogumise ja kõrvaldamise süsteemid, tagades ka asjakohaste sadama vastuvõtuseadmete olemasolu;

52.  juhib tähelepanu sellele, et mereprügi probleem on piiriülene, ning et tõhususe huvides peab mereprügiga tegelema koos Euroopas asuvate kolmandate riikidega; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid käivitaksid kava, mille kohaselt likvideeritaks Vahemere reostus koostöös kõigi mereäärsete riikidega; kutsub komisjoni üles lõpetama võimalikult kiiresti jäätmete eksporti kolmandatesse riikidesse;

53.  kutsub komisjoni üles looma äärepoolseimates piirkondades mereprügi kogumise toetusmehhanismi, sest need piirkonnad on looduslikult kergesti kahjustatavad, pakkudes neile seeläbi taristut kogutud jäätmete ringlussevõtuks;

54.  kutsub komisjoni üles nõudma ELiga peetavatel ühinemisläbirääkimistel, et kandidaatriigid rakendaksid täielikult jäätmekäitluse alased õigusaktid, muu hulgas luues integreeritud jäätmekäitlustaristu;

Nano- ja mikroplastireostuse parem mõistmine ja piiramine

55.  rõhutab vajadust suurendada teadmisi nano- ja mikroplastireostuse kohta ja selle mõju kohta keskkonnale, mere toiduahela alustasemele ja lõppkokkuvõttes inimeste tervisele ning üldsuse teadlikkust nende teemade suhtes, ning rõhutab, et tuleks läbi viia täiendavad uuringud seda liiki reostuse paremaks mõistmiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et täiendavate teadmiste vajadus ja üldsuse vähene teadlikkus võivad põhjustada seda, et tarbijad seavad kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi kahtluse alla;

56.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kampaaniaid teadlikkuse tõstmiseks plastist ja mikroplastist põhjustatud merereostuse suhtes, rõhutades asjaolu, et see nähtus mõjutab sageli kalureid, eriti mikroplasti puhul;

57.  tunneb heameelt Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) tehtud ettevalmistava töö üle tahtlikult toodetesse lisatava mikroplasti piiramiseks; kutsub komisjoni üles võtma selle ettepaneku järgselt ulatuslikke konkreetseid ja vajaduse korral õiguslikke meetmeid, sealhulgas uurima nano- ja mikroplasti veeringes esinemise probleemi, eelkõige tahtmatult keskkonda sattuvate plastide puhul, ning tegema ettepanekuid meetmete kohta nende plastide järk-järgult kasutuselt kõrvaldamiseks;

58.  kutsub komisjoni üles tegelema probleemiga, mis seisneb mikroplasti, näiteks plastgraanulite kaotsiminekus ja keskkonnas levikus, mis võib toimuda igas tarneahela etapis, eriti maismaa- ja meretranspordi ajal, ja tegelema sellega seotud lekkeohuga;

o
o   o

59.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 143, 30.4. 2004, lk 56.
(2) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.
(3) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(4) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(5) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.
(6) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(7) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.
(8) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.
(9) ELT L 149, 20.05.2014, lk 1.
(10) ELT L 257, 28.8.2014, lk 135.
(11) ELT L 115, 6.5.2015, lk 11.
(12) ELT L 150, 14.6.2018, lk 100.
(13) ELT L 150, 14.6.2018, lk 109.
(14) ELT L 150, 14.6.2018, lk 141.
(15) ELT L 151, 7.6.2019, lk 116.
(16) ELT L 155, 12.6.2019, lk 1.
(17) ELT C 346, 27.9.2018, lk 184.
(18) ELT C 433, 23.12.2019, lk 136.
(19) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0343.
(20) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.
(21) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.
(22) „Lost fishing gear: a trap for our ocean“, Euroopa Komisjon.
(23) „Lost fishing gear: a trap for our ocean“, Euroopa Komisjon.
(24) https://cetmar.org/resultados-cleanatlantic/
(25) ELT L 151, 7.6.2019, lk 116.


Ühtekuuluvuspoliitika ja piirkondlikud keskkonnastrateegiad kliimamuutuste vastases võitluses
PDF 165kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika ja piirkondlike keskkonnastrateegiate kohta kliimamuutuste vastases võitluses (2020/2074(INI))
P9_TA(2021)0097 A9-0034/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 3 ja 21, Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 4, 11, 173–178, 191 ja 194, ning aluslepingute protokolli nr 28 majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe), eriti selle artikli 7 lõiget 2 ja artikli 11 lõiget 2, milles tunnistatakse kliimamuutuste ja kliimameetmete kohalikku, piirkondlikku ja regionaalset mõõdet,

–  võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015. aastal, ja kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni kliimamuutuste kohta – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni kooskõlas Pariisi kokkuleppega(1),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta(2),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(3),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(4),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 11. detsembri 2020. aasta järeldusi kliimamuutuste kohta,

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruannet „Üleilmne soojenemine 1,5 °C“, viiendat hindamisaruannet (AR5) ja selle kokkuvõtvat aruannet, eriaruannet kliimamuutuste ja maa kohta ning eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 20. detsembril 2020. aastal avaldatud näitajatel põhinevat hinnangut äärmuslikest ilmastiku- ja kliimaoludest põhjustatud majandusliku kahju kohta Euroopas,

–  võttes arvesse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“, komisjoni ettepanekut liidu üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta aastani 2030 ja visiooni aastani 2050,

–  võttes arvesse ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP15) kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus) (COM(2020)0080),

–  võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse õiglase ülemineku fond (COM(2020)0022), ja komisjoni 28. mai 2020. aasta muudetud ettepanekut (COM(2020)0460),

–  võttes arvesse komisjoni 28. mai 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus õiglase ülemineku mehhanismi raames loodava avaliku sektori laenurahastu kohta (COM(2020)0453),

–  võttes arvesse komisjoni 28. mai 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID‑19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT‑EU) (COM(2020)0451),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006(10),

–  võttes arvesse komisjoni 29. mai 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „InvestEU“ (COM(2020)0403),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringut ühtekuuluvuspoliitika ja kliimamuutuste kohta,

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2018. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ja ringmajanduse kohta(12),

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 349, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus oma 15. detsembri 2015. aasta otsuses Mayotte’i kohta (liidetud kohtuasjad C-132/14–C-136/14), mis võimaldab teha konkreetseid erandeid Euroopa Liidu äärepoolseimatele piirkondadele,

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 kohta (COM(2020)0152),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A9‑0034/2021),

A.  arvestades, et kliimamuutus on kogu maailma puudutav katsumus, mis nõuab viivitamatut ja julget tegutsemist ülemaailmsel, Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et piirata globaalset soojenemist nii, et õhutemperatuur ei tõuseks rohkem kui 1,5 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega, ja vältida massilist bioloogilise mitmekesisuse vähenemist; arvestades, et on vaja kiireloomulisi meetmeid, et hoida maailma keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega, kuna bioloogilise mitmekesisuse vähenemisel on suur mõju muu hulgas põllumajandustoodangu kvaliteedile;

B.  arvestades, et planeet suudab taluda maksimaalselt 1,5 °C temperatuuritõusu; arvestades, et kui temperatuur peaks pärast 2030. aastat veelgi tõusma, tabavad inimkonda veel sagedamini põuad, üleujutused ja äärmuslik kuumus ning sajad miljonid inimesed elavad vaesuses, vähimkaitstud elanikkond tõenäoliselt hukkub ja halvimal juhul on ohus inimkonna pikaajaline ellujäämine, nagu märgiti ELi institutsioonidevahelises aruandes „Challenges and Choices for Europe“ (Euroopa väljakutsed ja valikud);

C.  arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangul põhjustasid kliimaga seotud äärmuslikud ilmastikunähtused aastatel 1980–2019 EMP liikmesriikides kokku 446 miljardit eurot majanduslikku kahju; arvestades, et see vastab 11,1 miljardile eurole aastas ja kumulatiivne deflateeritud kahjum on ligi 3 % analüüsitud riikide SKPst;

D.  arvestades, et hiljutised uuringud näitavad, et fossiilsest maagaasist (metaan – CH4) tulenev globaalse soojendamise potentsiaal (GWP) on tunduvalt suurem, kui varem eeldati;

E.  arvestades, et globaalse soojenemise tulemusel võib käesoleval programmitöö perioodil temperatuuritõus jõuda 1,5 °C‑ni võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega, mistõttu on vaja viivitamatuid meetmeid kliimaga seotud hädaolukorra lahendamiseks kooskõlas ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise poliitika, Euroopa rohelise kokkuleppe, ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja ÜRO Pariisi kokkuleppega;

F.  arvestades, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele hiljemalt 2050. aastaks on liidu ning selle liikmesriikide, piirkondade, linnade, kohalike kogukondade, inimeste, töötajate, ettevõtete ja tööstuse jaoks nii suurepärane võimalus kui ka proovikivi; arvestades, et tuleb siiski leida tasakaal ambitsioonikate kliimaeesmärkide ja majanduse konkurentsivõime säilitamise vahel, kahjustamata seejuures 1,5 °C eesmärgi saavutamist;

G.  arvestades, et selle eesmärgi saavutamine eeldab Euroopa ühiskonna ja majanduse üldist ümberkujundamist, kuna mõnes sektoris väheneb tootmine pöördumatult ja töökohad kaovad majandustegevuses, mis põhineb fossiilkütuste tootmisel ja kasutamisel, samal ajal kui teistel sektoritel õnnestub leida tehnoloogiline alternatiiv;

H.  arvestades, et kestlikkuses tuleks näha tasakaalustatud lähenemisviisi, mis püüab ühendada kestliku majanduskasvu, sotsiaalse progressi ja keskkonna;

I.  arvestades, et 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes(13) nähakse ette üldine eesmärk, et kulud kliimaeesmärkide toetamiseks oleksid vähemalt 30 % kogu liidu eelarvest ja Euroopa Liidu taasterahastu kuludest, ning uus iga-aastane eesmärk, et 2024. aastast alates eraldatakse 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidele;

J.  arvestades, et saared, eriti väikesaared, ja äärepoolseimad piirkonnad on ELi territooriumid, mida kliimamuutuste tagajärjed mõjutavad kõige rohkem ja mis on nende suhtes vähim kaitstud ning peavad ülemineku ajal tegelema ka eriliste ja lisaprobleemide ja -kuludega; arvestades, et kliimamuutused ja nende mitmesugused mõjud puudutavad Euroopa piirkondi erinevalt, erineva raskusastmega ja erineval ajal ning ülemineku juhtimine toob kaasa olulisi struktuurimuutusi; arvestades, et seetõttu mõjutab see kodanikke ja töötajaid erinevalt ning kõik riigid ei ole võrdselt mõjutatud ega suuda asjakohaselt reageerida; arvestades, et Euroopa maapiirkondade pikaajalise visiooni koostamisel on oluline rõhutada vajadust tugevdada maapiirkondi ning muuta need atraktiivseks elu- ja töökohaks;

K.  arvestades, et saartel ning äärepoolseimates ja perifeersetes piirkondades on tohutu potentsiaal taastuvenergia tootmiseks ning need on strateegilised laborid uuenduslike poliitikameetmete ja tehniliste lahenduste rakendamiseks, et saavutada energiasüsteemi ümberkujundamine, vähendada CO2 heitkoguseid ja hoogustada üleminekut ringmajandusele;

L.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika ei paku ainult investeerimisvõimalusi kohalike ja piirkondlike vajaduste rahuldamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu, vaid annab ka integreeritud poliitikaraamistiku, et vähendada erinevusi Euroopa piirkondade arengus ja aidata neil lahendada mitmeid arenguprobleeme, sealhulgas keskkonnakaitse, kvaliteetsete töökohtade ning õiglase, kaasava ja kestliku arengu kaudu;

M.  arvestades, et kliimamuutused ja nende pikaajalised tagajärjed võivad mõjutada ka majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, mille kõrvaldamine on ühtekuuluvuspoliitika peamine eesmärk, ning ELi kliimapoliitikameetmed peaksid toetama ka ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärke;

N.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitikal on keskne tähtsus vähem arenenud piirkondade ning ebasoodsate looduslike ja geograafiliste tingimustega piirkondade toetamisel, kus kliimamuutuste tagajärjed on sageli kõige tuntavamad, kuid kus on vähem vahendeid nendega toimetulekuks;

O.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on otsustav vahend õiglase ülemineku tagamisel kliimaneutraalsele majandusele, kus ei jäeta kedagi kõrvale; arvestades, et kliimamuutuste vastu võitlemiseks võetavad keskkonnahoidlikud poliitikameetmed võivad mõjutada naisi ja mehi erinevalt; arvestades, et arvesse tuleks võtta ka mõju vähekaitstud ja tõrjutud rühmadele;

P.  arvestades, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, aga ka muud asjaomased sidusrühmad on põhilised osalejad, kes aitavad ühtekuuluvuspoliitikat rakendada ja reageerida tõhusalt kliimamuutustest tulenevale akuutsele ohule; arvestades, et nad vastutavad ühe kolmandiku avaliku sektori kulutuste ja kahe kolmandiku avaliku sektori investeeringute eest ning seetõttu on oluline luua selliseid mehhanisme nagu linnapeade kliima- ja energiapakt, mille eesmärk on tuua kokku kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes vastutavad ELi kliima- ja energiaeesmärkide rakendamise eest;

Q.  arvestades, et kliimakriis on tihedalt seotud muude kriisidega, nagu bioloogilise mitmekesisuse kriis ja COVID‑9 pandeemiaga seotud tervishoiu-, sotsiaal- ja majanduskriis; arvestades, et kuigi nendega tuleb tegeleda samal ajal, tuleb igaüht neist käsitleda erinevalt ja asjakohaselt;

R.  arvestades, et alates Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) loomisest 2002. aastal on seda kasutatud enam kui 90 katastroofijuhtumile reageerimiseks ning selle raames on 23 liikmesriigis ja ühes läbirääkijariigis kasutusele võetud enam kui 5,5 miljardit eurot; arvestades, et osana ELi reageerimisest COVID‑19 puhangule laiendati ELSFi kohaldamisala nii, et see hõlmaks ulatuslikke rahvatervise hädaolukordi, ja suurendati ettemaksete maksimummäära;

S.  arvestades, et üleminek kliimaneutraalsele, kestlikule ringmajandusele peab hõlmama kõiki ühiskonna sidusrühmi, eriti erasektorit, sotsiaalpartnereid ja kodanikke, samuti valitud ametiisikuid, sealhulas kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, ning seda tuleb toetada kindlate ja kaasavate sotsiaalmeetmetega, et tagada õiglane üleminek, mis toetab ettevõtteid ning töökohtade, eelkõige kvaliteetsete roheliste ja siniste töökohtade säilitamist ja loomist;

T.  arvestades, et liikmesriigid on vastu võtnud riiklikud energia- ja kliimakavad ning neile tuginedes peaksid piirkonnad esitama piirkondlikud kavad, et saavutada heitkoguste vähendamine ja kohandamine, eesmärgiga liikuda hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise poole;

U.  arvestades, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele hiljemalt 2050. aastaks on võimalik saavutada, kui ühendatakse avaliku sektori vahenditest rahastamine ELi ja riiklikul tasandil ning luuakse erasektori vahenditest rahastamiseks õiged tingimused;

V.  arvestades, et fossiilkütustest ja eelkõige tahketest fossiilkütustest saadud energiaallikad õõnestavad kliimaneutraalsuse saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi, ning arvestades, et Euroopa Liit peaks seega pakkuma järjepidevat reguleerivat raamistikku, et veelgi edendada taastuvate energiaallikate, nagu päikese- ja biomassienergia, kasutamist fossiilkütustest saadud energiaallikate asemel; arvestades, et sellega seoses peaks ühtekuuluvuspoliitika tagama energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte järgimise, mille eesmärk on parandada energiavarustuse ja -nõudluse tõhusust ning mida tuleks kohaldada ja järgida kõigis ühtekuuluvuspoliitika raames tehtavates energiaga seotud investeeringutes; arvestades, et paljude liikmesriikide jaoks võib maagaasil põhinevate energiaallikate ajutine kasutamine kuni 31. detsembrini 2025 olla oluline energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise saavutamiseks, mis ei kahjusta ühiskonda ega jäta kedagi kõrvale; arvestades, et piirkondlikud keskkonnastrateegiad tuleks siduda ambitsioonikate kliimaeesmärkidega, mis võivad minna kaugemale üldisest eesmärgist saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL, ja et nendes tuleks 31. detsembriks 2025 järk-järgult kaotada fossiilkütused, sealhulgas gaasitaristu projektid, toetada nende asendamist kestlikult toodetud taastuvenergia, materjalide ja toodetega ning edendada ressursitõhusust ja kestlikku arengut üldiselt kooskõlas ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse(14); sätetega;

W.  arvestades, et piirkondlikud keskkonnastrateegiad peaksid aitama saavutada täielikku ja stabiilset tööhõivet koos sotsiaalse progressi ja mittediskrimineerimisega, et paremini võidelda kliimamuutuste mõju ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega;

X.  arvestades, et jäätmekäitluskavades tuleks järgida ringmajanduse põhimõtteid ja need peaksid olema piirkondlike keskkonnastrateegiate osa;

Y.  arvestades, et mitmetasandiline Euroopa valitsemismudel, mis põhineb aktiivsel ja konstruktiivsel partnerlusel eri valitsemistasandite ja sidusrühmade vahel, on kliimaneutraalsusele ülemineku põhitegur; arvestades, et kogukonna- ja kodanikualgatused võivad tugevalt toetada ökoloogilist üleminekut ja võitlust kliimamuutuste vastu;

Z.  arvestades, et ELi makropiirkondlikud strateegiad võivad aidata kindlaks määrata peamisi sektoreid ja koostöövaldkondi eri piirkondade vahel, mis seisavad silmitsi ühiste probleemidega sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine, bioloogiline mitmekesisus, transport, jäätmekäitlus, piiriülesed projektid ja kestlik turism;

1.  rõhutab, et on tähtis võidelda kliimamuutuste vastu vastavalt kohustustele, mis liit on võtnud Euroopa rohelise kokkuleppe raames Pariisi kokkuleppe rakendamiseks ja kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks täielikult kooskõlas ELi taksonoomiamäärusega, võttes arvesse sotsiaalseid, majanduslikke ja territoriaalseid aspekte, et tagada õiglane üleminek kõigi territooriumide ja sealsete elanike jaoks, jätmata kedagi kõrvale; juhib tähelepanu vajadusele tagada, et taksonoomiamääruses sätestatud põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ hõlmaks kõiki investeeringuid;

2.  peab tervitataks komisjoni ettepanekut Euroopa kliimaseaduse kohta, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe nurgakivi, millega sätestatakse liidu õigusaktides 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk, sealhulgas 2030. aastaks ja 2040. aastaks seatud vahe-eesmärgid, ja vajadus muuta see konkreetseteks kohalikeks meetmeteks, millega austatakse piiranguid ja rõhutatakse iga territooriumi eeliseid, nagu nõudis Euroopa Parlament; tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning ühtlasi kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaalaste ohtude ja mõjude eest;

3.  rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on vaja võtta selge poliitiline kohustus kliimaeesmärkide saavutamiseks, ning rõhutab vajadust tõhustada mitmetasandilist dialoogi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel seoses riiklike kliimameetmete kavandamise ja rakendamise, kohalike omavalitsuste otsese juurdepääsuga rahastamisele ning vastuvõetud meetmete edusammude jälgimisega, ning rõhutab samuti vajadust anda neile kiiresti asjakohased finants- ja haldusvahendid nende eesmärkide saavutamiseks; on lisaks seisukohal, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on projektide kavandamise, ettevalmistamise ja rakendamise kõigis etappides keskne roll;

4.  kutsub riiklikke ja piirkondlikke programmide kavandamisega tegelevaid asutusi üles maksimeerima kliima- ja keskkonnakaitse ümberkujundavat mõju riiklike ja piirkondlike programmide ettevalmistamise ajal;

5.  märgib, et Pariisi kokkuleppe ja selle viie aasta aruannete täitmisega seotud võimalikke poliitilisi kohandusi tuleks arvesse võtta viisil, mis on ühtekuuluvuspoliitika seisukohast asjakohane ja piisav, nagu seda tehakse ERFi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevas vahehindamises;

6.  kutsub kõiki kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles võtma vastu kohalikke ja piirkondlikke kliimastrateegiaid, mis muudaksid ELi tasandi eesmärgid konkreetseteks kohalikeks eesmärkideks, tuginedes terviklikule koha- või piirkonnapõhisele lähenemisviisile, mis annaks kliimapöördest ja ühtekuuluvuspoliitika rahaliste vahendite paremast kasutamisest pikaajalise visiooni; rõhutab, et piirkondlikud keskkonnastrateegiad peaksid hõlmama jäätmekäitluskavasid;

7.  toonitab, kui oluline on ühtekuuluvuspoliitika roll koostoimes muude poliitikameetmetega kliimamuutuste vastu võitlemisel ja kliimaneutraalsuse saavutamisel hiljemalt 2050. aastaks ning 2030. aasta ja 2040. aasta vahe-eesmärkide saavutamisel, samuti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll investeerimispoliitika põhjalikul reformimisel;

8.  kutsub üles tegema jõupingutusi ühtekuuluvuspoliitika ja muude ELi poliitikameetmete suurema sidususe ja kooskõlastatuse tagamiseks, et parandada kliimaaspektide integreerimist poliitikasse, töötada välja tõhusam allikapõhine poliitika, pakkuda sihtotstarbelist ELi rahastamist ja seega parandada kliimapoliitika rakendamist kohapeal;

9.  tuletab meelde, et kliimapoliitika peaks aitama saavutada täielikku ja stabiilset tööhõivet, sealhulgas rohelisi ja siniseid töökohti ja koolitust, mis aitavad edendada õiglast sotsiaalset progressi, ning on seisukohal, et kliimapoliitika peab kaitsma kliimamuutustest enim mõjutatud töökohti, luues uusi rohelisi töökohti, nii et töötajaid ei jäetaks kõrvale, kui teatavad sektorid lähevad üle rohelisele majandusele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid seaksid prioriteediks võitluse kliimamuutuste vastu koos võitlusega kaasava ja kestliku arengu ja sotsiaalse õigluse nimel ning võitluse vaesuse, kütteostuvõimetuse ning vähekaitstud ja tõrjutud rühmadele koormava poliitika vastu; rõhutab sellega seoses, et kütteostuvõimetuse vastu võitlemiseks tuleks kavandada täiendavaid meetmeid;

10.  peab tervitatavaks Euroopa Ülemkogu seisukohta ja parlamendi seisukoha heakskiitmist, mille kohaselt ELi kulutused peaksid olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja Euroopa rohelise kokkuleppe „ära tekita kahju“ põhimõttega; tuletab ühtlasi meelde, et ühtekuuluvuspoliitika uues õigusraamistikus on kõikide struktuurifondide suhtes kohaldatavate horisontaalsete põhimõtete hulgas taksonoomiamääruse põhimõte „ei kahjusta oluliselt“;

11.  rõhutab, et kestlikkus ja üleminek ohutule, kliimaneutraalsele, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele, ressursitõhusamale, taskukohasemale, ringluspõhisele ja sotsiaalselt tasakaalustatud majandusele on üliolulised, et tagada liidu majanduse pikaajaline konkurentsivõime ning säilitada selle sotsiaalne ühtekuuluvus, aidates seeläbi luua uusi investeerimisvõimalusi põllumajanduses, kaubanduses, transpordis, energeetikas ja taristus, edendades ohutumat ja keskkonnahoidlikumat tarbimist ning säilitades meie elukeskkonna ja Euroopa kodanike heaolu;

12.  juhib tähelepanu sellele, et esmatähtis on ühtekuuluvuspoliitika raames täielikult järgida mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtteid, sh ka soolist perspektiivi, kuna kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on otsene pädevus keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas, viies ellu 90 % kliimamuutustega kohanemise meetmetest ja 70 % kliimamuutuste leevendamise meetmetest; tuletab meelde, et nad võivad välja töötada ka meetmeid, mille eesmärk on edendada kodanike kliimasõbralikku käitumist, sealhulgas jäätmekäitluse, aruka liikuvuse ja kestliku eluasemega seotud meetmeid; rõhutab, et üleminek kliimaneutraalsusele peab olema õiglane ja kaasav ning et selle käigus tuleb keskenduda eelkõige maapiirkondades ja äärealadel elavatele inimestele; tunnistab vajadust toetada neid territooriume, mida kliimaneutraalsusele üleminek kõige rohkem mõjutab, vältida piirkondlike erinevuste suurenemist ning suurendada töötajate ning kohalike ja piirkondlike kogukondade mõjuvõimu; kutsub kõiki valitsustasandeid üles tegema kõik endast oleneva, et ergutada haldusasutustevahelist koostööd, sealhulgas valitsustevahelist vertikaalset koostööd, piirkondadevahelist, kohalike omavalitsuste vahelist ja piiriülest koostööd, et jagada teadmisi ja näiteid parimatest tavadest seoses kliimamuutuste projektide ja ühtekuuluvuspoliitika raames rahastatavate algatustega;

13.  nõuab terviklikke piirkondlikke keskkonnastrateegiaid, et tagada kestlik areng ja leevendada kliimamuutuste tagajärgi, toetades energiasüsteemi ümberkujundamist taastuvatele energiaallikatele, bioloogilist mitmekesisust ja kliimamuutustega kohanemist; on veendunud, et need piirkondlikud strateegiad peaksid toetama kodanikuaktiivsust ning kohalikul tasandil algatatud ja hallatavaid projekte ning ergutama piirkondadevahelist koostööd, sealhulgas piiriüleste projektide kaudu; kutsub komisjoni üles toetama ja hõlbustama piirkondadevahelist koostööd ning oskusteabe ja parimate tavade vahetamist; rõhutab, kui oluline on järgida partnerluse põhimõtet kogu ELi ühtekuuluvuspoliitika kavandamises, rakendamises ja järelevalves ning seada sisse tugev koostöö piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, kodanike, valitsusväliste organisatsioonide ja sidusrühmade vahel; rõhutab, et avalikud konsultatsioonid peaksid olema põhjalikud ja sisukad, tagades kogukondade ja sidusrühmade aktiivse ja esindusliku osalemise otsustusprotsessis, et innustada vastutust otsuste ja kavade, algatuste ja meetmetes osalemise eest; rõhutab, kui olulised on kohaliku tasandi algatused ja projektid, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele;

14.  usub, et ühtekuuluvuspoliitika peaks aitama kaasa kestliku arengu eesmärkide, Pariisi kliimakokkuleppe, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisele, et võidelda kliimamuutuste vastu, eelkõige tõhusa, läbipaistva, tervikliku, tulemustele orienteeritud ja tulemuspõhise metoodika abil kliimakulutuste seireks, milles võetakse arvesse kliimamuutuste negatiivset mõju kõigile ELi inimestele ja piirkondadele; nõuab, et seda metoodikat kasutataks kõigis mitmeaastase finantsraamistiku ja Euroopa taastekava programmides, eelkõige põhitaristu puhul sellistes olulistes majandussektorites nagu energia tootmine ja jaotamine, transport, vee- ja jäätmekäitlus ning avalikud hooned; on veendunud, et kui liidu kliimaeesmärkide saavutamisel ei tehta piisavalt edusamme, võib vaja minna täiendavaid meetmeid;

15.  rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli õiglase ülemineku saavutamisel kliimaneutraalsele majandusele kõigi jaoks, mille keskmes on sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus, ning nõuab ühtekuuluvuspoliitika raames roheliste ja siniste investeeringute ja innovatsiooni suuremat rakendamist ning looduspõhiste lahenduste ulatuslikumat kasutamist; rõhutab, et vaja on eri rahastamisallikate vahelist suuremat koostoimet ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning tugevamaid seoseid avaliku ja erasektori rahastamise vahel, et suurendada piirkondlike keskkonnastrateegiate tõhusust võitluses kliimamuutuste vastu; tuletab meelde, et ilma tugeva rõhuasetuseta oskustele ei oleks see protsess võimalik; on seisukohal, et piirkondlike keskkonnastrateegiate eesmärk peaks olema ka kohalike ja piirkondlike institutsioonide haldussuutlikkuse suurendamine ning nende potentsiaali arendamine majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse konkurentsivõime edendajatena;

16.  rõhutab, et kogukonna- ja kodanikualgatused võivad tugevalt toetada ökoloogilist üleminekut ning kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning et kohalikud tegevusgrupid ja programm LEADER võivad olla esmased vahendid selle saavutamiseks; julgustab seetõttu liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi kooskõlastama neid programme oma piirkondlike keskkonnastrateegiatega;

17.  rõhutab arukate külade kontseptsiooni tähtsust liidu kliimaga seotud probleemide lahendamisel ning väljendab heameelt selle integreerimise üle liidu tulevasse ühisesse põllumajanduspoliitikasse ning ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitikasse; nõuab, et liikmesriigid lisaksid arukate külade lähenemisviisi oma kavadesse ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning oma riiklikesse ÜPP strateegiakavadesse, milles nõutakse arukate külade strateegiate(15) ettevalmistamist riiklikul tasandil; rõhutab programmi LEADER ja kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi rolli arukate külade strateegiate rakendamisel, milles tuleks suurt tähelepanu pöörata digitaliseerimisele, kestlikkusele ja innovatsioonile;

18.  juhib tähelepanu sellele, et ELi makropiirkondlikud strateegiad peaksid aitama arendada koostööd, mille eesmärk on kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud piirkondlike küsimuste lahendamine, ning seetõttu tuleks neid uute programmide vastuvõtmisel arvesse võtta, kuna integreeritud lähenemisviis ja strateegiline planeerimine on äärmiselt olulised;

19.  nõuab, et kultuuri- ja looduspärandiga seotud projektide rahastamiskõlblikkuse arvutamisel võetaks majanduslike kriteeriumidega samal määral arvesse keskkonna- ja sotsiaalseid kriteeriume ning looduspärandi säilitamist;

20.  rõhutab vajadust toetada projekte, mis ühendavad teadust, innovatsiooni ja kodakondsust, näiteks uut „Euroopa Bauhaus“ projekti, milles on tähelepanu all kultuuri ja arhitektuuri vastupanuvõime kliimamuutustele;

21.  tuletab meelde, et piirkondlike keskkonnastrateegiate edu sõltub samuti tugevast teadus- ja innovatsioonipoliitikast ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil; ergutab koostööd kohalike ametiasutuste, teadusasutuste ja ettevõtete vahel, nagu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondade algatused;

22.  kutsub komisjoni üles jälgima riikide valitsuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste edusamme kliimamuutustega tegelemisel kõikidel tasanditel ning avaldama sellekohaseid aruandeid, kasutades kõigi liikmesriikide puhul ühiseid standardeid, ning hindama keskkonnapoliitika ja majanduse vahelisi seoseid; rõhutab, et riikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleks tõhusalt kaasata kliimamuutuste poliitika hindamisse Euroopa poolaasta raames; rõhutab vajadust suurendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude ELi programmide ja vahendite, näiteks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, programmi LIFE, programmi „Euroopa horisont“ või programmi „Loov Euroopa“, tulemuslikkust ja vastastikust täiendavust kliimamuutustega võitlemisel; julgustab liikmesriike tagama selle vastastikuse täiendavuse oma riikliku taastekava ambitsioonika territoriaalse kohaldamise kaudu, kaasates kõik piirkondade asjaomased osalejad; kutsub ühtlasi liikmesriike üles avaldama korrapäraselt ajakohastatava tulemustabeli, milles mõõdetakse riiklike ja Euroopa taastamismeetmete territoriaalset mõju, pöörates erilist tähelepanu nende meetmete panusele kliimamuutuste vastasesse võitlusesse;

23.  toetab mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kokkulepet, mille eesmärk on vältida kahjulike toetuste andmist, toetada fossiilkütuste nii otseste kui ka kaudsete toetuste järkjärgulist kaotamist hiljemalt 2025  aastaks, tagada üldine rahastamine ja programmi prioriteedid, mis kajastavad kliimaalast hädaolukorda ning aitavad peavoolustada kliimameetmeid ja saavutada üldeesmärk eraldada vähemalt 30 % ELi eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks, mis tähendab, et rohepöördeks tehakse kättesaadavaks vähemalt 547 miljardi euro suuruses summas uusi ELi rahalisi vahendeid; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel on oluline järgida selliseid põhimõtteid nagu ÜRO kestliku arengu eesmärgid, õiglane ja sotsiaalselt kaasav üleminek, õiguslikult siduv eesmärk kulutada 30 % kliimamuutustega seotud kuludest ning eesmärk kulutada programmitöö perioodi lõpuks 10 % bioloogilisele mitmekesisusele; rõhutab, et seetõttu võiks kaaluda võimalust võtta nii kliimaga seotud kulutuste kui ka bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste jaoks vastu läbipaistev, terviklik ja otstarbekas jälgimismetoodika, mida tuleks vajaduse korral kohandada mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamisega kaasneval muutmisel;

24.  väljendab heameelt kavandatava uue ühissätete määruse(16) poliitikaeesmärgi nr 2 üle, mille eesmärk on „puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutuste leevendamise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu tagada keskkonnahoidlikum ja vastupanuvõimelisem Euroopa, mis liigub vähese CO2‑heitega majanduselt CO2‑neutraalse majanduse poole“; tuletab meelde, et ERFi valdkondlikku keskendamist poliitikaeesmärgile nr 2 saaks kõige paremini ära kasutada, kui seda kohaldatakse piirkondlikul tasandil, et võtta arvesse kliimaga seotud piirkondlikke eripärasid;

25.  tunneb heameelt kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe üle, milles käsitletakse õiglase ülemineku fondi, muu hulgas taasterahastu „NextGenerationEU“ lisavahendeid, ning õiglase ülemineku mehhanismi kahte täiendavat sammast, nimelt programmi „InvestEU“ sihtotstarbelise kava ja avaliku sektori laenurahastut, mis aitavad leevendada kliimaneutraalsusele ülemineku majanduslikku mõju liidu vähimkaitstud piirkondadele; rõhutab, et õiglase ülemineku fond on uus vahend, millega toetada piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab, ja vältida piirkondlike erinevuste suurenemist; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni pakutud täiendavat summat on vähendatud nõukogu taasterahastut „NextGenerationEU“ käsitleva kokkuleppe alusel kahe kolmandiku võrra – 30 miljardilt 10 miljardile eurole; rõhutab, et need kärped kahjustavad fondi põhieesmärkide saavutamist ja avaldavad täiendavat survet liikmesriikide eelarvetele; kutsub liikmesriike üles kavandama rahalisi vahendeid võimalikult kiiresti ning kutsub asjaomaseid liikmesriike üles pöörama rahaliste vahendite jaotamisel erilist tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele, kuna neid mõjutavad olulisel määral kliimamuutused ja nad on ohustatud sellistest loodusõnnetustest nagu tsüklonid, vulkaanipursked ja põud, samuti üleujutused ja veetaseme tõus;

26.  väljendab heameelt ELi programmi REACT‑EU üle, sest see täiendab ja laiendab kriisidele reageerimise ja nende lahendamise meetmeid, andes lisavahendeid olemasolevatele ühtekuuluvuspoliitika programmidele;

27.  kordab, et üleminekuprotsessis tuleb täielikult arvesse võtta kõigi ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud piirkondade eripära, et ükski piirkond ei jääks maha, keskendudes eelkõige maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja piirkondadele, kus on rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, et tagada kõigi piirkondade üldine harmooniline areng; peab sellega seoses vajalikuks hinnata riigiabi suuniste läbivaatamise korral ELi toimimise lepingu artiklis 174 loetletud piirkondade eripära; rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad täielikult ära kasutama kõik rahastamisvahendid (nii ELi eelarvest kui ka teistelt Euroopa finantseerimisasutustelt, nagu EIP), et võidelda kliimakriisiga ja muuta kohalikud kogukonnad vastupanuvõimelisemaks, sillutades samal ajal teed taastumiseks pärast COVID‑19 pandeemiat; rõhutab konkreetsemalt, et eelkõige rohelise kokkuleppe projektide jaoks tuleks luua täiendavad vahendid, mis annavad vahetu juurdepääsu ELi fondidele, nagu ERFi linnadega seotud uuenduslikud meetmed (määruse (EL) nr 1301/2013 artikkel 8) või tulevane 2020. aasta järgne Euroopa linnaarengu algatus ERFi/Ühtekuuluvusfondi määruse alusel (artikkel 10);

28.  on seisukohal, et uuenduslikud, kaasavad ja kestlikud lahendused maapiirkondade tugevdamiseks ning nende atraktiivsemaks elu- ja töökohaks muutmiseks peaksid olema ühtekuuluvuspoliitika rakendamise põhielement;

29.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt kohaldatakse äärepoolseimate piirkondade suhtes erinorme, mis võimaldavad võtta nende eripära arvestavaid kohandatud meetmeid; nõuab, et kõnealustele piirkondadele eraldataks vajalikke rahalisi vahendeid, et nad saavutaksid rohelisele majandusele ülemineku ja kohaneksid kliimamuutuste mõjuga, mis nende kaitsetuse tõttu on eriti tugev; nõuab ka äärepoolseimate piirkondade kestlikule arengule ja ökoloogilisele üleminekule keskenduva vaatlusrühma moodustamist, et teha kindlaks parimad tavad ja töötada välja jätkusuutlikud lahendused kliimamuutustega võitlemiseks, mida saaks kasutusele võtta ja kohandada teistes EL i piirkondades;

30.  väljendab muret ilma ja kliimaga seotud äärmuslikest oludest tingitud majandusliku kahju pärast, mida tekitavad looduslikud ohud ja kahjustused ELi rahastatud taristuprojektidele; nõuab, et toetataks meetmeid ja taristuprojekte, mille puhul järgitakse kliima- ja keskkonnastandardeid ning mis on looduslike ohtude suhtes vastupidavamad;

31.  rõhutab saarte, eelkõige väikesaarte, ning äärepoolseimate ja äärealade/ kaugemate piirkondade keskset rolli kliimaneutraalsusele üleminekul innovatsioonilaboritena puhta energia, aruka liikuvuse, jäätmekäitluse ja ringmajanduse arendamiseks, kui nende kogu potentsiaal kasutatakse ära asjakohaste vahendite, toetuse ja rahastamise abil, mis võimaldab neil täita olulist rolli kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse alastes teadusuuringutes; tuletab meelde, et neil peaks olema juurdepääs piisavatele majandusressurssidele ja asjakohasele koolitusele, et oleks võimalik võtta terviklikke, sektoripõhiseid ja innovaatilisi meetmeid kestliku taristu ja kohaliku majanduse arendamiseks; rõhutab äärealade ja äärepoolsete piirkondade võimalusi taastuvenergia alal, mis on seotud nende piirkondade geograafiliste ja klimaatiliste iseärasustega;

32.  toonitab vajadust kasutada ära selliste algatuste tulemused nagu saarte jaoks optimeeritud uued energialahendused (NESOI) ja puhas energia ELi saarte jaoks (CE4EUI), mis hõlmab ka ülemeremaade ja - territooriumide hulka kuuluvaid saari, et tagada toimiv üleminek programmiperioodilt 2014–2020 perioodile 2021–2027; kutsub sellega seoses komisjoni üles koostama kasutajasõbralikke suuniseid, et anda piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele võimalus õppida tundma ja kasutada energiasüsteemi ümberkujundamise ja majanduse CO2 heite vähendamise läbiproovitud parimaid tavasid; tunneb heameelt Spliti memorandumi üle, milles tunnustatakse saarekogukondade juhtivat rolli energiasüsteemi ümberkujundamisel; rõhutab sellega seoses parimate tavade vahetamise ja vastastikuse õppe edendamise tähtsust;

33.  toonitab, et piirkondlikud keskkonnastrateegiad peaksid põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris toetama taastuvenergia tootmist ning ressursitõhusust, võttes samas arvesse nende sektorite konkurentsivõimet; soovitab asjaomastel asutustel seada esikohale kõik taastuvenergia tootmise variandid, mis on kasulikud keskkonnale ja piirkonna majandusele, samuti asjaomaste piirkondade elanikele; rõhutab, et piirkondlikes keskkonnastrateegiates tuleks pöörata erilist tähelepanu toetuse andmisele fossiilkütuse-mahukate materjalide asendamisele taastuvate ja bioressursipõhiste materjalidega, mis pärinevad metsandusest ja põllumajandusest, sest need kaks sektorit toimivad nii CO2 õhkupaiskajate kui ka CO2 sidujatena; rõhutab, et metsa kestlik ja looduslähedane majandamine on atmosfäärist kasvuhoonegaaside pideva neeldamise jaoks ülioluline ning võimaldab ühtlasi saada taastuvaid ja kliimahoidlikke tooraineid, et toota puittooteid, mis seovad süsinikku ja võivad asendada fossiilsetel allikatel põhinevaid materjale ja kütuseid; toonitab, et metsade kolmikroll (sidumine, talletamine ja asendamine) aitab vähendada atmosfääri vabanevat CO2 heidet, tagades samal ajal, et metsad jätkavad kasvamist ja pakuvad paljusid muid teenuseid, ning seetõttu peaksid metsad olema piirkondlike keskkonnastrateegiate osa;

34.  rõhutab, et kliimaneutraalsetele tööstusprotsessidele üleminekul peavad olema esindatud ja toetatud kõik sektorid, misläbi aidatakse kaasa liidu kestlikkusele, säilitades samas rahvusvahelise konkurentsivõime ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa eri piirkondade vahel; rõhutab taastuvenergia, säästva ja detsentraliseeritud energia strateegilist rolli ELi piirkondade ja sealsete ettevõtete, eelkõige VKEde arengus; on seisukohal, et tõhusad piirkondlikud keskkonnastrateegiad on kasulikud ka turismisektorile, sest need võivad aidata suurendada paljude Euroopa piirkondade atraktiivsust kestlike sihtkohtadena ning üldisemalt edendada uut liiki vastutustundlikku ja kestlikku turismi;

35.  rõhutab, et maakasutuse vähendamist, eelkõige mulla katmist, tuleks lisaks piirkondlikele keskkonnastrateegiatele võtta arvesse ühtekuuluvuspoliitika rakendamise olulise ja peamise kriteeriumina, et võimaluse korral saavutada maakasutuse potentsiaal ja mitmekesisus kliimamuutuste vastu võitlemisel (vee ja CO2 säilitamine, filtreerimine, puhverdamine ja materjalide muundamine, toiduga varustamine, biogeeniliste ressursside tootmine);

36.  rõhutab, et elektrienergia maksustamise direktiiv(17) on vaja viia kooskõlla põhimõttega „saastaja maksab“, et edendada kestlike energiaallikate kasutamist fossiilkütuste asemel hiljemalt 2025. aastaks, pöörates eritähelepanu sotsiaalsele mõjule;

37.  rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist tuleks täielikult rakendada ja see tuleks integreerida horisontaalse põhimõttena kõikidesse ELi tegevustesse, poliitikavaldkondadesse ja programmidesse, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitikasse;

38.  väljendab heameelt renoveerimislaine strateegia esitamise üle, sest see on üks olulisi strateegiaid, mis aitab muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks; rõhutab vajadust tegelda kütteostuvõimetusega hoonete renoveerimise programmi abil, mis on Euroopa laiema vaesusevastase strateegia osana suunatud vähekaitstud ja madala sissetulekuga leibkondadele;

39.  nõuab, et ajakohastatud ringmajanduse tegevuskavaga jätkataks ülemineku toetamist korduskasutamisele ja parandamisele suunatud ringmajandusele, et edendada ressursitõhusust ja kestlikku tarbimist, andes tarbijatele kohustusliku märgistuse kasutamisega teavet toodete vastupidavuse ja parandatavuse kohta, pakkudes lisaks asjakohast õigusraamistikku ning konkreetseid, laiaulatuslikke ja põhjalikke meetmeid ringmajanduse edendamiseks ELi tasandil; rõhutab, et kestliku majanduskasvu ja keskkonnasäästlikumate töökohtade loomiseks on väga oluline luua ja tugevdada piirkondlikke, eriti maa- ja metsamajanduse biogeensetel toorainetel põhinevaid majandustsükleid; rõhutab tungivat vajadust toetada veelgi ringmajanduse põhimõtteid ja seada prioriteediks jäätmehierarhia; nõuab kohalike ringmajanduse kavade väljatöötamist ning seda, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sõlmitavad riigihankelepingud oleksid kaupade ja teenuste vastupidavuse seisukohast keskkonnahoidlikud ja ambitsioonikad, mis suurendaks Euroopa Liidu tööstuse vastupanuvõimet ja strateegilist autonoomiat;

40.  nõuab täiendavate investeeringute tegemist kestlikku liikuvusse, näiteks raudteedesse ja säästvasse linnalisse liikumiskeskkonda, et linnad oleksid rohelisemad ja pakuksid inimestele paremat elukvaliteeti;

41.  tunneb heameelt Euroopa Investeerimispanga (EIP) jõupingutuste üle vaadata läbi oma energialaenupoliitika ja suunata 50 % oma tehingutest kliimameetmetele ja keskkonnasäästlikkusele; kutsub EIPd üles pühenduma kestlikule üleminekule kliimaneutraalsusele, pöörates erilist tähelepanu piirkondadele, mida üleminek kõige rohkem mõjutab;

42.  pooldab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tugevat kaasamist üleminekuprotsessi ning piirkondlike keskkonnastrateegiate kavandamisse ja rakendamisse, sest nad ei ole mitte ainult tihedalt seotud kohaliku majandusstruktuuriga, vaid neid mõjutab ka rohelise kokkuleppe poliitika; on veendunud, et väga oluline on aidata mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel kasutada keskkonnaalase ülemineku võimalusi, pakkudes neile kohandatud tuge oskuste täiendamise ja ümberõppe protsessides;

43.  kutsub komisjoni üles hindama kulukavade projekte võimalikult kõrgete kliimaeesmärkide seisukohast;

44.  juhib tähelepanu komisjoni ettepanekule ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2030, mille kohaselt peaksid vähemalt 20 000 elanikuga linnad koostama oma linna keskkonnasäästlikumaks muutmise kava, et luua bioloogiliselt mitmekesiseid ja juurdepääsetavaid linnametsi, parke ja aedu, linnafarme, haljaskatuseid ja -seinu ning puudega ääristatud tänavaid; kordab, et sellistel meetmetel on soodne mõju linnade mikrokliimale ja tervisele, eelkõige vähekaitstud elanikkonnarühmade jaoks; julgustab seda meedet võtma ja nõuab poliitiliste, regulatiivsete ja rahaliste vahendite mobiliseerimist selle rakendamiseks;

45.  nõuab tõhusate piirkondlike ja piirkondadevaheliste koostöömehhanismide loomist loodusõnnetuste ennetamise valdkonnas, sealhulgas suutlikkus katastroofide korral reageerida, juhtida ja vastastikku abi pakkuda;

46.  nõuab, et ühtekuuluvuspoliitika toetaks rohkem riskide ennetamist, et kohaneda kliimamuutuste praeguse ja tulevase mõjuga piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele ja liikmesriikidele.

(1) ELT C 23, 21.1.2021, lk 116.
(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.
(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0015.
(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(8) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(9) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(10) ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.
(11) ELT L 198, 22.6.2020, lk 13.
(12) ELT C 28, 27.1.2020, lk 40.
(13) 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28).
(14) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (COM(2018)0372).
(15) Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoha, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavasid (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013, artikkel 72b (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0287).
(16) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (COM(2018)0375).
(17) Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).


Euroopa andmestrateegia
PDF 190kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon Euroopa andmestrateegia kohta 2020/2217(INI)
P9_TA(2021)0098 A9-0027/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 173, mis käsitleb ELi tööstuse konkurentsivõimet ja viitab muu hulgas meetmetele, mille eesmärk on edendada innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 114,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 2 ja 16,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“),

–  võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2020. aasta teatist avatud lähtekoodiga tarkvara strateegia kohta aastateks 2020–2023 (C(2020)7149),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066) ning ettevõtetelt riigile andmete jagamise kõrgetasemelise eksperdirühma lõpparuannet „Towards a European strategy on business-to-government data sharing for the public interest“ (Ettevõtetelt riigile avalikes huvides andmete jagamise Euroopa strateegia suunas),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2020. aasta algset mõjuhinnangut „Ühtsete Euroopa andmeruumide haldamise õigusraamistik“,

–  võttes arvesse komisjoni 17. aprilli 2020. aasta teatist „Andmekaitsega seotud suunised COVID-19 pandeemia vastast võitlust toetavate mobiilirakenduste kohta“(1),

–  võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2020. aasta soovitust (EL) 2020/518 liidu ühise meetmekogumi kohta, mis võimaldab kasutada tehnoloogiat ja andmeid COVID-19 kriisi vastu võitlemiseks ja kriisist väljumiseks, eelkõige seoses mobiilirakendustega ja anonüümitud liikuvusandmete kasutamisega(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta(3) (avaandmete direktiiv),

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2018. aasta ettepanekut, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434),

–  võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2018. aasta teatist „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“ (COM(2018)0232) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0125),

–  võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2018. aasta soovitust (EL) 2018/790 teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni 10. mai 2017. aasta teatist „Digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise vahekokkuvõte: Ühendatud digitaalne ühtne turg kõigile“ (COM(2017)0228) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0155),

–  võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatist „Euroopa andmepõhise majanduse rajamine“ (COM(2017)0009) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0002),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (COM(2016)0587) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0300),

–  võttes arvesse 19. aprilli 2016. aasta komisjoni teatist „Euroopa tööstuse digitaliseerimine: kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“ (COM(2016)0180) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0110),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ (COM(2016)0178) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0106) ja (SWD(2016)0107),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(5) (isikuandmete kaitse üldmäärus),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK(7) (õiguskaitsedirektiiv),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0100),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Eduka andmepõhise majanduse suunas“ (COM(2014)0442) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0214),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega(8) (intelligentsete transpordisüsteemide direktiiv), ning selle delegeeritud õigusakte,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi nr 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)(9) (e-privaatsuse direktiiv),

–  võttes arvesse 15. aprilli 2020. aasta ühtset Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas,

–  võttes arvesse 15. oktoobri 2020. aasta liikmesriikide ühisdeklaratsiooni järgmise põlvkonna pilveteenuste loomise kohta ELi ettevõtetele ja avalikule sektorile,

–  võttes arvesse nõukogu 9. juuni 2020. aasta järeldusi Euroopa digituleviku kujundamise kohta(10),

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2019. aasta järeldusi „Suuresti digitaliseeritud Euroopa tulevik pärast 2020. aastat: digitaalse ja majandusliku konkurentsivõime ja digitaalse sidususe edendamine kogu liidus“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 16. juuli 2020. aasta otsust kohtuasjas C-311/18 (Schrems II),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(11),

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tervikliku Euroopa tööstuspoliitika kohta tehisintellekti ja robootika valdkonnas(12),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta(13),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta(14),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva Euroopa strateegia kohta(15),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni isejuhtivate autode kohta Euroopa transpordisektoris(16),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust komisjoni teatise „Euroopa andmemajanduse ülesehitamine” kohta(17),

–  võttes arvesse 11. juunil 2020 avaldatud iga-aastase digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi tulemusi,

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 5. juuni 2020. aasta aruannet „Building back better: A sustainable, resilient recovery after COVID-19“ (Parem taastamine: kestlik ja vastupidav taastumine pärast COVID-19),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0027/2021),

A.  arvestades, et digitaliseerimine muudab ka edaspidi majandust, ühiskonda ja kodanike igapäevaelu, ning arvestades, et andmed, mille maht iga 18 kuu järel kahekordistub, on selle muutuse keskmes; arvestades, et kogu maailmas säilitatavate andmete maht suureneb eeldatavasti 33 tsettabaidilt (ZB) 2018. aastal 175 ZBni 2025. aastal(18); arvestades, et tulevikus need protsessid ainult kiirenevad;

B.  arvestades, et digitaliseerimine ei kujuta endast mitte ainult majanduslikku võimalust, vaid see on oluline ka liidu julgeoleku, geopoliitilise vastupanuvõime ja strateegilise sõltumatuse seisukohast;

C.  arvestades, et ELil on vaja koostalitlusvõimelist, paindlikku, skaleeritavat ja usaldusväärset IT-arhitektuuri, mis oleks võimeline toetama kõige uuenduslikumaid rakendusi; arvestades, et tehisintellekt on nii ülemaailmselt kui ka Euroopas üks 21. sajandi strateegilistest tehnoloogiatest (19); arvestades, et ELis on rakenduste käitamiseks ja andmete salvestamiseks vaja ka piisavat taristut, eelkõige suure jõudlusega riistvara;

D.  arvestades, et andmed on majanduse kestliku taastamise, majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomise oluline ressurss; arvestades, et andmepõhised tehnoloogiad võivad anda võimaluse vähendada inimeste töötamist kahjulikes ja ohtlikes töötingimustes ning edendada ühiskondlikku progressi ning neil võib olla keskne roll üleminekul keskkonnahoidlikule ja kliimaneutraalsele ühiskonnale ning Euroopa ja selle ettevõtete ülemaailmse konkurentsivõime suurendamisel;

E.  arvestades, et Euroopa andmestrateegia peaks olema kooskõlas VKEde ja tööstuse strateegiatega, sest see aitab muu hulgas saavutada tööstuspoliitika eesmärke ning on kasulik Euroopa ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele, aidates neil digiüleminekuga edukalt toime tulla; arvestades, et kõrgtasemel digitehnoloogia kasutamises on suurettevõtete ja VKEde vahel endiselt lõhe; arvestades, et andmete kasutamise stimuleerimine ning andmetele juurdepääsu suurendamine koos suurema õiguskindlusega võib anda mikroettevõtjatele, VKEdele ja idufirmadele konkurentsieelise, et digiüleminekust kasu saada;

F.  arvestades, et avaliku sektori ja valitsuse riiklikul ja kohalikul tasandil loodud andmed on ressurss, mis võib olla võimas mootor majanduskasvu edendamisel ja uute töökohtade loomisel, mida saab kasutada tehisintellekti süsteemide ja andmeanalüütika arendamises, aidates nii kaasa tugevamale, konkurentsivõimelisemale ja omavahel rohkem seotud tööstusele;

G.  arvestades, et naiste osaluse ning mitmekesisuse edendamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogias on tehtud mitmesuguseid algatusi; arvestades, et sooline ebavõrdsus on kõigis digitehnoloogia valdkondades ikka veel püsiv ning kõige suurem on lõhe tehisintellekti ja küberturvalisuse valdkonnas; arvestades, et peamiselt meeste välja töötatud tehisintellekti arengule on sellel soolisel lõhel konkreetne mõju, mis põlistab ja soodustab stereotüüpe ja eelarvamusi;

H.  arvestades, et oma teatises Euroopa andmestrateegia kohta täpsustab komisjon, et IKT keskkonnajalajälg on hinnanguliselt 5–9 % ülemaailmsest elektritarbimisest ja rohkem kui 2 % ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitest; arvestades, et digisektoril on märkimisväärne potentsiaal aidata kaasa ülemaailmse süsinikdioksiidiheite vähendamisele; arvestades, et komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2018. aasta tehisintellekti käsitleva uuringu kohaselt võib andmekeskuste ja andmeedastuse arvele langeda 3–4 % liidu elektri kogutarbimisest; arvestades, et komisjoni hinnangul suureneb aastatel 2018–2030 andmekeskuste elektritarbimine 28 %(20); arvestades, et 47 % nn digitaalsetest süsinikdioksiidi heitmetest tuleneb tarbijatele mõeldud seadmetest (arvutid, nutitelefonid, tahvelarvutid ja muud ühendatud seadmed); arvestades, et digitehnoloogia ökoloogilist jalajälge on hädavajalik vähendada, eriti mis puudutab elektroonikaromusid;

I.  arvestades, et liit peab viivitamata võtma meetmeid andmetega kaasneva eelise ärakasutamiseks, luues eetiliselt kestliku, inimkeskse, usaldusväärse ja turvalise andmeühiskonna ja majanduse, kus austatakse inimõigusi, põhiõigusi ja tööga seotud õigusi, demokraatiat ja õigusriiki ning mille eesmärk on luua koos haridussüsteemi ja kultuuriettevõtetega uus avatud ja kaasav teadmistepõhine majandus, mis tagab õiguse kvaliteetsele haridusele ja ettevõtlusele, eriti uute põlvkondade seas, ning edendab sotsiaalset innovatsiooni ja uusi ärimudeleid; arvestades, et investeeringud pilveteenuste ja suurandmete kasutamise oskustesse võivad aidata tehnoloogiast kaugel asuvatel ettevõtetel oma äritegevuse suunda muuta; arvestades, et eesrindlikeks peetavatel ettevõtetel tuleb end pidevalt viimaste tehnoloogiauuendustega kursis hoida, et mitte kaotada oma konkurentsieeliseid;

J.  arvestades, et pilveturge (st taristu, platvorm ja tarkvara kui teenus – IaaS, PaaS ja SaaS) iseloomustab suur turukontsentratsioon, mis võib seada idufirmad, VKEd ja muud Euroopa osalejad andmepõhises majanduses ebasoodsasse konkurentsiolukorda; arvestades, et komisjon peaks tagama koostalitlusvõime, ülekantavuse ja avatud taristute kaudu konkurentsivõimelised turud ning olema valvel turgu valitsevate osalejate võimaliku turuvõimu kuritarvitamise suhtes;

K.  arvestades, et Maa seire süsteem – Copernicuse programm – võiks olla hea näide selle kohta, kuidas suur hulk vabalt ja avalikult kättesaadavaid andmeid Euroopa kodanikele ja ettevõtetele sotsiaal-majanduslikku kasu toob;

L.  arvestades, et isikuandmete ja eri tööstusandmete igasugune kasutamine peaks olema kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja e-privaatsuse direktiiviga; arvestades, et Eurobaromeetri andmetel soovib 46 % Euroopa kodanikest osaleda aktiivsemalt oma isikuandmete, sealhulgas tervist, energiatarbimist ja ostuharjumusi puudutavate andmete kasutamise kontrollimisel;

M.  arvestades, et harta artikli  8 lõikes 1 ja ELi toimimise lepingu artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele;

N.  arvestades, et hartas on ka sätestatud, et igaühel on õigus sõnavabadusele, sealhulgas arvamusvabadusele ning vabadusele saada ja levitada teavet ja ideid ilma avaliku võimu sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest;

O.  arvestades, et töötajate andmete töötlemine on muutunud üha keerukamaks; arvestades, et järjest rohkem esineb olukordi, kus töötajad suhtlevad tehnoloogiate, rakenduste, tarkvara, jälgimisseadmete, sotsiaalmeedia või sõidukis olevate seadmetega, mis jälgivad nende tervist, biomeditsiinilisi andmeid, sidepidamist ja suhtlemist teistega, samuti nende kaasatuse ja keskendumise taset või käitumist; arvestades, et töötajaid ja ametiühinguid tuleks sellise andmetöötluse kavandamisse rohkem kaasata; arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruses on tööhõivele pühendatud üksnes artikkel 88;

P.  arvestades, et ettevõtetevahelised ning ettevõtete ja valitsuse vahelised andmejagamisalgatused võivad aidata lahendada ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid probleeme; arvestades, et andmete jagamise stiimulid võivad muu hulgas hõlmata õiglast hüvitamist, parimate tavade vahetamist ja avalikke tunnustusprogramme;

Q.  arvestades, et tuleks püüelda nõuetekohase täitmise tagamise poole, pöörates erilist tähelepanu eesmärgi piiritlemise ja võimalikult väheste andmete kogumise aspektidele; arvestades, et eraelu puutumatuse kaitse peaks jääma prioriteediks; arvestades, et on olemas isikustamata ja avaliku sektori andmed, mis on vastavalt kooskõlas määrusega (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete vaba liikumist, ja avaandmete direktiiviga;

R.  arvestades, et tervis on isikuandmete töötlemisel eriti tundlik valdkond, ning arvestades, et patsiendi tervisega seotud isikuandmeid ei tohiks edastada ilma tema täieliku ja teadliku nõusolekuta; arvestades, et tervise valdkonnas on eriti oluline tagada üksikisikute õiguste kaitse kõrge tase ning järgida andmete piiritlemise ja minimeerimise põhimõtteid;

S.  arvestades, et Euroopa ühine andmestrateegia peaks tooma kasu Euroopa transpordi- ja turismisektorile ning toetama üleminekut turvalisele, kestlikule ja tõhusale transpordisüsteemile, tagades samal ajal piisava koostalitlusvõime teiste sektoritega;

T.  arvestades, et transpordisektori andmete jagamise eesmärk on parandada liikluskorraldust ja seega nii reisijate- kui ka kaubaveo turvalisust, kestlikkust, võimalikult väheste andmete kogumist ja tõhusust;

U.  arvestades, et liit on juba hakanud astuma samme andmete transpordis kasutamise ja säilitamise reguleerimiseks, mida tehakse muu hulgas määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta(21), direktiiviga (EL) 2019/1936 teetaristu ohutuse korraldamise kohta(22), määrusega (EL) 2019/1239, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond(23),ning ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2015/757, et võtta asjakohaselt arvesse laevade kütusekulu käsitlevat üleilmset andmekogumissüsteemi (COM(2019)0038);

V.  arvestades, et liit peaks olema aktiivne üleilmne osaleja oma väärtustel ja standarditel põhinevate reeglite kehtestamisel;

W.  arvestades, et vähemalt 20 % taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi vahenditest tehakse kättesaadavaks digitaristule ja -suutlikkusele, mis hoogustab liidu üleminekut digitehnoloogiale ja toetab seega andmepõhist majandust;

Üldteave

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise üle Euroopa andmestrateegia kohta; on veendunud, et strateegia on Euroopa ettevõtete elujõulisuse ja nende ülemaailmse konkurentsivõime ning ülikoolide, uurimiskeskuste ja vastloodud tehisintellekti arengu eeltingimus ning kujutab endast olulist sammu õigustel ja ELi väärtustel põhineva andmeühiskonna loomise ning liidule andmemajanduses juhtiva rolli andmise tingimuste määramise ja kehtestamise suunas, mis toob kaasa paremad teenused, kestliku majanduskasvu ja kvaliteetsed töökohad; leiab, et usaldus digiteenuste ja ohutute arukate toodete vastu on tingimata vajalik, et digitaalne ühtne turg saaks edukalt kasvada, ning see peaks olema nii avaliku poliitika kui ka ärimudelite keskmes;

2.  märgib, et COVID-19 kriis on toonud esile kvaliteetsete reaalajas toimivate andmebaaside, teabe ja andmete jagamise rolli ja vajaduse nende järele, kuid ka puudused liikmesriikide taristus ja lahenduste koostalitlusvõimes; rõhutab digipöörde ja mitmesuguste tehnoloogiate kättesaadavuse mõju liidu majandusele ja ühiskonnale; väljendab heameelt võetud kohustuse üle luua valdkondlikud andmeruumid; peab väga oluliseks kiirendada muude algatuste hulgas ühise Euroopa terviseandmete ruumi loomist;

3.  rõhutab, et tulevased andmeid käsitlevad õigusaktid tuleb kavandada nii, et need hõlbustaksid tehnoloogilist arengut, innovatsiooni, andmetele juurdepääsu, koostalitlusvõimet ja andmete piiriülest ülekantavust; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon viiks läbi kehtivate õigusaktide hindamise ja kaardistamise, et hinnata, milliseid kohandusi ja lisanõudeid on vaja, et toetada andmeühiskonda ja majandust ning kaitsta ausat konkurentsi ja õigusselgust kõigi osalejate jaoks; nõuab, et liit oleks rahvusvahelise andmeraamistiku loomises juhtival kohal, järgides samas rahvusvahelisi reegleid;

4.  nõuab, et komisjon annaks eelnevalt mõjuhinnangud selle kohta, kas andmepõhine digimajandus nõuab muudatusi või kohandusi intellektuaalomandi õiguste praeguses õigusraamistikus, et edendada innovatsiooni ja uue digitehnoloogia kasutuselevõttu; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle andmebaasidirektiiv(24) läbi vaadata ja ärisaladuste kaitset käsitleva direktiivi (EL) 2016/943(25) rakendamist täiendavalt selgitada;

5.  usub, et andmete vaba liikumine liidus peab jääma aluspõhimõtteks, ja rõhutab selle üliolulist rolli andmepõhise majanduse täieliku potentsiaali ärakasutamisel; rõhutab, et kättesaadavate andmete hulga märkimisväärne suurenemine, peamiselt tänu nutikatele ühendatud objektidele, ning laiem juurdepääs andmetele ja nende kasutamine võib tekitada probleeme, mis on seotud andmete kvaliteedi, kallutatuse, kaitse ning turvalisuse või ebaausate kauplemistingimustega, mida tuleb arvestada; usub, et andmestrateegia eesmärkide saavutamine ei tohiks liidus liigseid turumoonutusi tekitada;

6.  tuletab meelde, et isikuandmete töötlemine, sealhulgas nende edastamine, peab alati olema kooskõlas liidu andmekaitsealase õigustikuga ja seda tuleb kõigis tulevastes valdkondlikes ja eesmärgipärastes õigusaktides järgida;

7.  tuletab meelde, et kõik tulevased ettepanekud, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist, kuuluvad isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt andmekaitseasutuste järelevalve alla, tagamaks, et uuendustes võetakse arvesse ka mõju kodanike õigustele; nõuab, et õigusaktid põhineksid kehtivatel õigusaktidel, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusel, ja oleksid nendega kooskõlas;

8.  juhib tähelepanu sellele, et olemasolevaid direktiive (sh intelligentsete transpordisüsteemide direktiiv) ei tohiks üldiste reeglite kogumiga nõrgendada ja et andmete jagamise keskkonna võimaldamine on ELile lähiaastatel ülioluline; palub komisjonil lisada andmete jagamine intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi eelseisvasse läbivaatamisse, eelkõige piletimüügi ja broneerimissüsteemide valdkonnas;

Väärtused ja põhimõtted

9.  usub, et liit peab püüdlema kogu ELi hõlmava andmehalduse ning inimkeskse andmeühiskonna ja majanduse poole, mis põhineb sellistel liidu väärtustel nagu eraelu puutumatus, läbipaistvus ning põhiõiguste ja -vabaduste austamine, andes oma kodanikele võimaluse teha sisulisi otsuseid nende loodud või nendega seotud andmete kohta;

10.  rõhutab, et üksikisikutel peaks olema täielik kontroll oma andmete üle ning neid tuleks rohkem abistada, et neil oleks võimalik nõuda enda loodavate andmetega seotud andmekaitse- ja eraelu puutumatuse õiguste järgimise tagamist; rõhutab isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud õigust andmete ülekandmisele ning andmesubjekti õigust andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada; ootab, et tulevased ettepanekud toetaksid nende õiguste sisulist kasutamist; rõhutab, et kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud eesmärgi piiritlemise põhimõttega peab andmete vaba jagamine piirduma isikustamata andmetega, näiteks tööstus- või äriandmetega, või turvaliselt, tõhusalt ja pöördumatult anonüümseks muudetud isikuandmetega, sealhulgas segaandmekogumite puhul; rõhutab, et igasugune andmete väärkasutus, sealhulgas massilise jälgimise kaudu, tuleb välistada;

11.  märgib, et hästi üles ehitatud andmeühiskond ja majandus tuleks kujundada nii, et sellest saaksid kasu kõik tarbijad, töötajad, ettevõtjad, idufirmad ja VKEd, samuti teadlased ja kohalikud kogukonnad, see peaks austama töötajate õigusi, looma kvaliteetseid töökohti ilma töötingimusi halvendamata ja parandama ELi kodanike elukvaliteeti ning vähendama olemasolevaid digilünki, loomata uusi, eriti haavatavate rühmade ja nende jaoks, kes on oma võimete ja digivahenditele juurdepääsu osas ebasoodsas olukorras;

12.  kutsub komisjoni tungivalt üles suurendama tarbijate mõjuvõimu, pöörates erilist tähelepanu teatavatele haavatavateks peetavatele tarbijarühmadele; on veendunud, et tööstusandmed ja kodanike andmed võiksid aidata välja töötada uuenduslikke digitaalseid ja kestlikke lahendusi toodetele ja teenustele, millest saaksid kasu Euroopa tarbijad;

13.  rõhutab, et tööstuslike ja avalike andmete suurenev maht, arendamine, jagamine, säilitamine ja töötlemine liidus on kestliku majanduskasvu ja innovatsiooni allikas, mida tuleks ära kasutada vastavalt liidu ja liikmesriikide õigusnormidele, nagu andmekaitse, konkurentsiõigus ja intellektuaalomandi õigused; märgib, et turg peab andmeid järjest väärtuslikumaks; on veendunud, et majanduskasvu saab tagada võrdsete võimaluste ning konkurentsivõimelise, mitmekesise ja õiglase turumajanduse tagamisega, tagades samas igas suuruses osalejate andmete koostalitlusvõime ja juurdepääsu andmetele, et võidelda turu tasakaalustamatuse vastu;

14.  rõhutab, et andmestrateegias tuleb toetada kestlikku majanduskasvu, rohelist kokkulepet ja liidu kliimaeesmärke, kaasa arvatud kliimaneutraalsus aastaks 2050, ning Euroopa majanduse vastupidavat taastamist ja sotsiaalset ühtekuuluvust; juhib tähelepanu sellele, et IKT-l võib olla positiivne roll süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisel paljudes sektorites; nõuab meetmeid IKT sektori CO2 jalajälje vähendamiseks ning seda, et samal ajal oleks tagatud energia- ja ressursitõhusus, kuna andmetöötluses toimub hüppeline kasv ja sellel on oma keskkonnamõju, tuletades sellega seoses meelde liidu eesmärke vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet;

Andmehaldus ja andmeruumid

15.  toetab ideed luua andmehaldusraamistik ja ühtsed Euroopa andmeruumid, mille suhtes tuleks kohaldada ELi reegleid ja mis peaksid hõlmama andmete läbipaistvust, koostalitlusvõimet, jagamist, kättesaadavust, ülekantavust ja turvalisust, et oleks võimalik parandada isikuandmete kaitse üldmäärusele täielikult vastavate ja turvaliselt anonüümitud isikustamata andmete ja isikuandmete liikumist ning taaskasutamist nii tööstus- ja avalikus keskkonnas kui ka kindlates sektorites ja nende vahel;

16.  rõhutab, et andmehaldusmudel, sealhulgas ühtse Euroopa andmeruumi mudel, peab põhinema detsentraliseeritud andmekasutuskeskkonnal, et toetada koostalitlusvõimeliste ja turvaliste andmeökosüsteemide loomist ja tekkimist; rõhutab, et nende ruumide puhul tuleks ära kasutada olemasolevate ja tulevaste andmeruumide ning andmejagamissüsteemide – mis võivad olla hajutatud või tsentraliseeritud – võimalusi;

17.  usub, et Euroopa digimajanduse väärtusahela tähtsaimad komponendid on andmehaldusteenused ja andmearhitektuur, mis on loodud andmete salvestamiseks, kasutamiseks, sh taaskasutamiseks ja hooldamiseks; tunnistab, et suur osa andmetöötlusest liigub servtöötluse, nt nutikate ühendatud objektide poole; toetab sellise detsentraliseeritud digitehnoloogia edasist kasutuselevõttu, mis võimaldab üksikisikutel ja organisatsioonidel hallata andmevooge enesemääramise alusel, nt hajusraamatu tehnoloogia; rõhutab, et digitaristute ja -toodete kasutuselevõtu kiirus, tase ja ulatus sõltuvad eriti VKEde ja idufirmade puhul andmete kättesaadavuse ja nende salvestamisega seotud kuludest ja oskustest;

18.  kutsub üles looma komisjoni juhitavat eksperdirühma, kes suudaks komisjoni aidata ja nõustada selliste ühiste, kogu ELi hõlmavate andmehaldussuuniste koostamisel, mille eesmärk on muuta koostalitlusvõime ja andmete jagamine ELis päriselt võimalikuks; kutsub komisjoni üles püüdma andmehaldusraamistiku parandamisse korrapäraselt kaasata liikmesriike, asjaomaseid ameteid ning muid organeid ja sidusrühmi, nagu kodanikud, kodanikuühiskond ja ettevõtjad; rõhutab, et tegevust tuleb koordineerida andmepõhises majanduses osalevate reguleerivate asutustega;

19.  rõhutab, et ühtsete Euroopa andmeruumide puhul tuleks seada esikohale elutähtsad majandussektorid, avalik sektor ja muud avaliku huvi valdkonnad; toetab seda, et tulevikus neid andmeruume juurde luua; kutsub komisjoni üles tegelema ühtse turu killustatuse ja liikmesriikide reeglites esinevate põhjendamatute erinevustega, et tagada ELis ühtsete andmeruumide arendamine;

20.  märgib, et ühtsetesse Euroopa andmeruumidesse peab pääs olema kõigil turuosalistel, st nii äri- kui ka muul eesmärgil tegutsevatel osalistel, sealhulgas idufirmadel ja VKEdel, ning nende ruumide puhul tuleb ära kasutada VKEde, teadusasutuste, avaliku halduse asutuste ja kodanikuühiskonnaga koostöö võimalusi ning samal ajal tuleb igas suuruses era- ja avaliku sektori osalejate jaoks suurendada andmekasutusmenetluste õiguskindlust; on seisukohal, et tingimata tuleb vältida ohtu, et ühtsetesse Euroopa andmeruumidesse oleks võimalik pääseda ilma loata, ning luua võimaliku väärkäitumise vastu võitlemise vahendid; rõhutab küberturvalisuse tähtsust, sealhulgas koostööd Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) ja ELi küberturvalisuse pädevuskeskusega;

21.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma ühistel suunistel, õigusnõuetel ja andmejagamisprotokollidel põhinevaid koostalitlusvõimelisi valdkondlikke andmeruume, et vältida andmesilode tekkimist ja võimaldada sektoriülest uuendustegevust; rõhutab, et valdkondlike andmeruumide haldamisel tuleks arvesse võtta valdkondlikes õigusaktides sätestatud nõudeid ja menetlusi; rõhutab, et kõik ELis tegutsevad ettevõtjad, kes Euroopa andmeruume kasutavad, peavad järgima ELi õigusakte;

22.  innustab komisjoni kasutama ühtseid Euroopa andmeruume usalduse suurendamiseks, võtma vastu ühtsed standardid ja reeglid ning julgustama koos tugevate autentimismehhanismidega hästi konstrueeritud rakendusliideste loomist ning kaaluma, kas nii avaliku kui ka erasektori jaoks mõeldud uuenduste ja uute ärimudelite ning uute andmehaldus- ja -töötlusvahendite katsetamiseks võiks kasutada eelnevalt kokku lepitud, selgelt kindlaks määratud ja ajaliselt piiritletud testkeskkondi;

23.  on seisukohal, et hästi konstrueeritud rakendusliidesed tagaksid andmeruumides andmete vajaliku kättesaadavuse ja koostalitlusvõime ning võimaldaksid eri teenuste vahel ja avalikus sektoris automatiseeritud ja reaalajas toimuva koostalitluse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama üksikisikutele veel paremad võimalused kasutada isikuandmete kaitse üldmääruse kohaseid tõhusaid õiguskaitsevahendeid, tagama digiteenuste koostalitlusvõime ja andmete ülekantavuse ning rakendama rakendusliideseid eelkõige selleks, et kasutajad saaksid platvormide vahel ühenduse luua ning suurendada eri liiki süsteemide ja teenuste valikut;

24.  märgib vajadust aidata era- ja avalikus sektoris tegutsejatel, eelkõige VKEdel ja idufirmadel teha kindlaks, milliseid andmeid nad loovad ja valdavad, ja neid kasutada; nõuab, et võetaks meetmeid, millega parandada andmeruumide täitmiseks andmete leitavust sellega, et toetatakse, hooldatakse, kataloogitakse ja moodustatakse üldtunnustatud taksonoomiaid ning puhastatakse tavapäraste andmete kogumeid; kutsub komisjoni üles esitama suuniseid, nägema ette vahendid ja eraldama käimasolevatest programmidest raha, et parandada andmeruumides metaandmete leitavust; tõstab esile selliseid algatusi nagu programm Nordic Smart Government, mille eesmärk on luua väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele võimalus andmeid detsentraliseeritud digitaalse ökosüsteemi kaudu automaatselt ja reaalajas vabatahtlikult jagada;

25.  tuletab meelde, et andmevoogude korraldamisel on struktuuri mõjutajatena peamine roll andmevahendajatel; väljendab heameelt komisjoni kava üle vahendajaid klassifitseerida ja sertifitseerida, et luua koostalitlusvõimelised ja mittediskrimineerivad andmeökosüsteemid; kutsub komisjoni üles tagama koostalitlusvõime sellega, et andmevahendajate vahel töötatakse välja miinimumkriteeriumid; nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostööd Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega, et tuvastada andmete standardimisel lüngad ja need kõrvaldada;

26.  rõhutab, et lahendada tuleb teatavad küsimused, mis võivad tekkida seoses juurdepääsuga tarbijate andmetele ja nende kontrollimisega, eelkõige teatavate vähekaitstuks peetavate tarbijarühmade puhul, nagu alaealised, eakad ja puuetega inimesed; palub seepärast komisjonil tagada, et kõiki tarbijate õigusi austataks kogu aeg ning et kõik tarbijad saaksid ühtse andmeturu loomise eelistest võrdselt kasu; rõhutab, et kui andmete töötlemine hõlmab segaandmekogumeid, tuleb neid andmekogumeid käsitleda kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, sealhulgas suunistega, mille komisjon on esitanud isikustamata andmete vaba liikumist käsitleva määruse (EL) 2018/1807 kohta;

27.  rõhutab, et ühtsed Euroopa andmeruumid tuleb luua selleks, et tagada isikustamata andmete vaba liikumine piiriüleselt ja sektorite vahel, et hoogustada andmevooge ettevõtjate, akadeemiliste ringkondade, sidusrühmade ja avaliku sektori vahel; kutsub sellega seoses liikmesriike üles täielikult järgima määrust (EL) 2018/1807, et andmeid saaks ilma põhjendamatute takistuste ja piiranguteta säilitada ja töödelda kogu ELis;

28.  tuletab meelde, et isikuandmeid ja isikustamata andmeid, näiteks tööstusandmeid, ei ole alati võimalik lahutada või on lahutamine keeruline ja kulukas, mistõttu jääb praegu suur hulk andmeid kasutamata; tuletab sellega seoses meelde, et andmekogumeid, milles eri liiki andmed on lahutamatult seotud, käsitletakse igal juhul isikuandmetena, sealhulgas juhtudel, kui isikuandmed moodustavad kogumist vaid väikese osa; nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa andmekaitseasutused annaksid lisasuuniseid selle kohta, kuidas töödelda andmeid seaduslikult ja millistest tavadest lähtuda segaandmekogumite kasutamisel tööstuskeskkonnas ning kuidas samal ajal isikuandmete kaitse üldmäärusest ja määrusest (EL) 2018/1807 täielikult kinni pidada; on seisukohal, et ettevõtjate õiguskindluse suurendamiseks tuleks ergutada eraelu puutumatust kaitsva tehnoloogia kasutamist, sealhulgas selgete suuniste ja tõhusa anonüümimise kriteeriumide loetelu abil; rõhutab, et selliste andmete kontrollimine sõltub igal juhul üksikisikust endast ja seda tuleks kaitsta automaatselt; kutsub komisjoni üles kaaluma õigusraamistiku loomist ning koos muude andmeruumidega horisontaalsete ja valdkondadevaheliste isikuandmeladude selget määratlemist ning segaandmekogumitega seotud probleeme veel rohkem selgitama; kutsub komisjoni üles suurendama kodanike ja ettevõtete mõjuvõimu, kasutades selleks näiteks usaldusväärseid vahendajaid, näiteks MyData operaatoreid, kes hõlbustavad andmete edastamist omaniku nõusolekul ja annavad lubade kohta piisavalt üksikasjalikku teavet; rõhutab, et tuleb edasi arendada digitaalset identiteeti, mis on usaldusväärse ja mitmekesise andmepõhise majanduse oluline alus; kutsub seetõttu komisjoni üles määrust (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul)(26) läbi vaatama ning avaldama usaldusväärse ja turvalise Euroopa e-identimise kohta seadusandliku ettepaneku; kutsub komisjoni ühtlasi üles analüüsima, kas organisatsioonid ja asjad (nt sensorid) vajavad digitaalset identiteeti, et mitmekesise andmepõhise majanduse jaoks oleks vajalikke usaldusteenuseid piiriüleselt lihtsam kasutada;

29.  rõhutab, et kui koguda usaldusväärseid andmeid ja teha need üldsusele, kodanikuühiskonnale ja sõltumatutele ekspertidele kättesaadavaks, on võimalik parandada õiguskaitse kvaliteeti ja võidelda võimaliku erapoolikuse vastu; tuletab meelde, et õiguskaitseasutuste juurdepääs andmeruumides avaliku või erasektori valduses olevatele isikuandmetele peab põhinema ELi ja liikmesriikide õigusel, olema rangelt piiratud sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne, ning sellega peavad kaasnema piisavad kaitsemeetmed; rõhutab, et avaliku sektori asutustel tuleks lubada isikuandmeid kasutada üksnes juhul, kui on olemas range demokraatlik järelevalve ning lisatagatised andmete väärkasutamise vastu;

30.  märgib, et liikmesriikidevaheline andmevahetus justiits- ja siseküsimuste valdkonnas on vajalik, et suurendada ELi kodanike julgeolekut, ning selleks tuleks eraldada vajalikud rahalised vahendid; rõhutab aga, et seoses sellega, kuidas justiits- ja siseküsimustega tegelevad asutused nende poolt kavandatud andmeruumides isikuandmeid töötlevad, kasutavad ja haldavad, on vaja tugevamaid kaitsemeetmeid;

31.  toetab komisjoni kavatsust edendada tööstuse (tootmise), rohelise kokkuleppe, liikuvuse, tervishoiu, rahanduse, energeetika, põllumajanduse, avaliku halduse ja oskuste jaoks üheksa ühtse Euroopa andmeruumi arendamist; nõuab, et neid arendataks kiiresti; toetab võimalust laiendada ühtsete Euroopa andmeruumide kontseptsiooni ka teistele sektoritele;

32.  rõhutab, et teatavatele sektoritele, nt tervishoiule, tuleb pöörata eritähelepanu; jagab komisjoni seisukohta, et ELi kodanikel peaks olema turvaline juurdepääs oma terviseandmetele, mida hoitakse põhjalikus elektroonilises registris, ning neil peaks säilima terviseandmete üle kontroll ja nad peaksid saama neid volitatud kolmandate isikutega turvaliselt jagada ning loata juurdepääs peaks andmekaitsealaste õigusaktide kohaselt olema keelatud; rõhutab, et kindlustusseltsidel ega muudel teenuseosutajatel, kellel on õigus saada e-tervise rakendustes salvestatud teabele juurdepääs, ei tohiks lubada kasutada nendest rakendustest saadud andmeid diskrimineerimise eesmärgil, sealhulgas hindade kehtestamisel, sest see oleks vastuolus põhiõigusega kasutada tervishoiuteenuseid;

33.  tuletab meelde, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 kohane isikuandmete eriliikide töötlemine on üldjuhul keelatud, välja arvatud teatavad ranged erandid, mille kohaldamiseks on ette nähtud töötlemise erireeglid ja kohustus teha igal juhul andmekaitsealane mõjuhinnang; juhib tähelepanu sellele, et kui tundlikke andmeid töödeldakse ebaseaduslikult või ebaturvaliselt, võivad sellel olla asjaomaste isikute jaoks katastroofilised ja pöördumatud tagajärjed;

34.  peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut luua Euroopa ühtne andmeturg, sealhulgas ühtne Euroopa liikuvusandmete ruum, ning tunnistab, et majanduslikud võimalused on väga suured;

35.  rõhutab, et Euroopa andmeruum pakuks erihuvi Euroopa transpordi- ja logistikasektorile, sest selle abil on võimalik kauba- ja reisijatevooge tõhusamini korraldada ja hallata ning kasutada kogu üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) taristut ja ressursse paremini ja tõhusamini;

36.  rõhutab peale selle, et Euroopa andmeruum tagaks ka tarneahelas parema nähtavuse, liiklus- ja kaubavoogude reaalajas haldamise, koostalitlusvõime ja mitmeliigilisuse ning kogu TEN-Ts, eelkõige piiriülestes lõikudes, lihtsama halduse ja väiksema halduskoormuse;

37.  rõhutab, et andmete jagamisel abil võiks suurendada kõigi transpordiliikide liikluskorralduse tõhusust ja liiklusohutust; rõhutab, et andmete jagamine (nt ummikute vältimist võimaldav reaalajas navigeerimine ja hilinevate ühissõidukite kohta reaalajas teabe edastamine) võib aidata vähendada lisatööaega, suurendada tõhusust ja vältida kitsaskohti;

38.  teeb ettepaneku, et raudteetranspordi koostalitlusvõimelise andmevahetuse reguleeriva raamistiku loomise käigus vaataks komisjon läbi komisjoni määruse (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta(27) ning komisjoni määruse (EL) nr 1305/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete koostalitluse tehnilist kirjeldust(28);

39.  peab kiiduväärseks, et komisjon toetab ühtse Euroopa põllumajanduse andmeruumi loomist; tuletab meelde, et põllumajandusandmete ja nende laialdase kättesaadavuse abil on võimalik suurendada kogu põllumajandusliku toidutööstuse ja metsanduse ahelas kestlikkust, konkurentsivõimet ja ressursside kasutamist, aidata kaasa uuenduslike ja säästvate tehnoloogiate väljatöötamisele, parandada tarbijate jaoks vajaliku teabe kättesaadavust ning vähendada toidu raiskamist ja sektori ökoloogilist jalajälge; nõuab tungivalt, et liikmesriikide asjaomased ametiasutused tõhustaksid põllumajanduslike allsektorite jaoks ning muu hulgas põllumajandustoodete eksporti ja importi käsitlevate andmete jaoks andmete kogumise ja töötlemise vahendite väljatöötamist ning investeeriksid sellesse;

40.  kutsub komisjoni üles uurima, milline kasu oleks ja kui suur ulatus peaks olema kultuuri- ja loomesektori ning - majanduse ning kultuuripärandi jaoks loodavatel ühtsetel Euroopa andmeruumidel; juhib tähelepanu sellele, et kultuurisektoris on väga palju taaskasutatavaid andmeid, mis koos muude allikatega, sealhulgas avatud andmeallikad ja andmeanalüüs, võivad kultuuriasutusi aidata;

41.  nõuab, et Euroopa andmeruum loodaks ka turismisektoris, et aidata kõigil sektoris tegutsejatel, eelkõige VKEdel, saada piirkondlikul ja kohalikul tasandil poliitika ja projektide elluviimisel kasu tohutust andmehulgast, mis hõlbustaks taastumist ja edendaks digiteerimist;

42.  toetab komisjoni algatust luua andmealtruismi jaoks kooskõlas ELi andmekaitse põhimõtetega kogu ELi hõlmav rangelt kindlaks määratud käsitlusviis ning kehtestada andmealtruismi selge määratlus ja reeglid, mis hõlmab eelkõige eesmärgi piiritlemist, mille kohaselt tuleb andmeid töödelda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel; toetab komisjoni ettepanekut, et andmealtruism peaks igal juhul sõltuma teadvast nõusolekust ja olema igal ajal tühistatav; rõhutab, et andmealtruismi alusel annetatud andmeid tuleb töödelda üldhuvieesmärkidel ja neid ei tohiks kasutada ainult ärihuvides;

43.  rõhutab, et andmehaldusraamistikuga tuleks toetada avalikes huvides andmete kasutamise põhimõtet, kuid samal ajal alati kaitsta ELi kodanike õigusi;

44.  rõhutab, et üksikisikuid ei tohiks sundida oma andmeid jagama ning isikuandmete kasutamise kohta loa küsimisel ei tohiks neile, kes otsustavad loa anda, lubada otseseid hüvesid ega eeliseid;

Andmeseadus, andmetele juurdepääs ja andmete koostalitlusvõime

45.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks andmeseaduse, et soodustada ja võimaldada kõigis sektorites ettevõtetevahelist, ettevõtete ja ametiasutuste vahelist ning ametiasutuste enda vahelist suuremat ja õiglast andmevoogu;

46.  innustab komisjoni soodustama seda, et andmete jagamisest kujuneks tava, ja et kasutataks andmete vabatahtliku jagamise süsteemi, nt rakendataks parimaid tavasid, õiglasi näidislepinguid ja turvameetmeid; märgib, et vabatahtlikku andmete jagamist tuleks toetada tugeva õigusraamistikuga, millega tagatakse usaldus ning julgustatakse ettevõtjaid andmeid teistele kättesaadavaks tegema, eriti piiriüleselt; nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks kasutusõigusi, ettevõtetevahelise andmevahetuse ning ettevõtete poolt riigile esitatavate andmete turusegmendis; nõuab tungivalt, et komisjon ergutaks ettevõtjaid vahetama – võimaluse korral premeerimissüsteemi ja muude stiimulite kaudu – andmeid, mille nad on loonud kas üksi või kellegagi koos või tuletanud, kuid austama samal ajal ärisaladusi, tundlike andmetega seotud piiranguid ja intellektuaalomandi õigusi; ergutab komisjoni töötama andmete jagamiseks välja koostööviise ja standardseid andmekokkuleppeid, et parandada prognoositavust ja usaldusväärsust; rõhutab, et lepingutega tuleb andmetele juurdepääsu, nende töötlemise, jagamise ja säilitamisega seoses kehtestada selged kohustused ja vastutus, et piirata selliste andmete väärkasutamist;

47.  märgib, et andmete koondumisest tulenev turu tasakaalustamatus piirab konkurentsi, suurendab turulepääsu takistusi ning vähendab andmete üldisemat kättesaadavust ja kasutamist; märgib, et ettevõtetevahelised kokkulepped ei pruugi VKEdele anda andmetele piisavat juurdepääsu, sest läbirääkimispositsioon või asjatundlikkus on ebavõrdne; märgib, et teatavate asjaolude korral, nt pidev tasakaalustamatus ettevõtetevahelistes andmeväärtusahelates, peaks andmetele juurdepääsu andmine olema kohustuslik, näiteks kasutades hästi konstrueeritud rakendusliideseid, mis tagavad õiglase juurdepääsu igas suuruses osalejatele, või rakendades konkurentsireegleid, et võidelda ebaausate ja ebaseaduslike ettevõtetevaheliste tavade vastu; rõhutab, et sellist tasakaalustamatust esineb eri sektorites;

48.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima, millised õigused ja kohustused on osalejatel seoses juurdepääsuga andmetele, mille loomisel nad on osalenud, ning suurendama osalejate teadlikkust, eelkõige seoses õigusega andmetele juurde pääseda ja neid portida, nõuda tungivalt, et teine pool lõpetaks nende kasutamise või parandaks neid või kustutaks need, tehes samal ajal kindlaks andmete valdajad ja piiritledes selliste õiguste laadi; kutsub komisjoni üles selgitama, kas osalejatel on õigus saada kasu majanduslikust väärtusest, mis luuakse rakendustega, mida on treenitud andmete põhjal, mille loomisel nad on osalenud;

49.  on seisukohal, et ettevõtjatele, eriti mikroettevõtjatele, VKEdele ja idufirmadele tuleb tagada nii riiklikul kui ka ELi tasandil hõlbus õiguslik ja tehniline tugi, näiteks digitaalse Euroopa programmi raames tegutsevate Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu, et andmete kasutamist ja jagamist tõhustada ning isikuandmete kaitse üldmääruse järgimist parandada; on seisukohal, et juurdepääs ühiselt loodud andmetele tuleks tagada nii, et austatakse põhiõigusi ning toetatakse võrdseid võimalusi ja Euroopa sotsiaalpartnerite osalemist isegi ettevõtte tasandil; rõhutab, et juurdepääsuõiguste kasutamine peab olema tehniliselt võimalik ja tagatud standardsete liideste kaudu;

50.  kutsub kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike, samuti kohalikke ja piirkondlikke haldusasutusi üles näitama eeskuju ning osutama reaalaja-teenuseid ja kehtestama reaalaja-andmetel põhineva poliitika; rõhutab, et digiteerimise abil on haldusasutustel võimalik vähendada tarbetut halduskoormust ja võidelda ametiasutustes ja muudes avaliku sektori asutustes tekkivate andmesilode vastu, et isikustamata andmeid, millest on kasu avalike teenuste arendamisel ja osutamisel, saaks tõhusamini hallata;

51.  nõuab, et anonüümitud isikuandmete teisene kasutus oleks ulatuslikum ja parem ning et eelkõige ametiasutuste poolt ettevõtetele esitatavate andmete puhul, aga ka ametiasutuste enda vahelises teabevahetuses, kasutataks väljaarendatud eraelu puutumatust tugevdavaid ja kaitsvaid tehnoloogiaid, et edendada innovatsiooni ja teadusuuringuid ning parandada teenuseid, mille vastu on avalik huvi; rõhutab, et on vaja vahendeid, mis tagaksid, et sellised teisesed kasutusviisid on alati täielikult kooskõlas ELi andmekaitse- ja eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktidega; rõhutab, et juurdepääs andmetele ei välista privaatsust;

52.  rõhutab ühtlasi, et sotsiaalmeediaallikatest pärinevate koondatud isikuandmete kasutamine peab kas olema kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega või andmed peavad olema pöördumatult anonüümitud; kutsub komisjoni üles edendama anonüümimistehnikate parimaid tavasid ning toetama teadusuuringuid, mis käsitlevad anonüümimise ümberpööramist ja viise, kuidas selle vastu võidelda; palub Euroopa Andmekaitsenõukogul ajakohastada suuniseid, mille ta on selle kohta esitanud; hoiatab aga, et anonüümimisse kui eraelu puutumatuse kaitse vahendisse tuleks suhtuda ettevaatlikult, sest teatavatel juhtudel on täielik anonüümimine peaaegu võimatu;

53.  rõhutab, et innovaatilise ja konkurentsivõimelise andmemajanduse edendamisel on oma osa avalikul sektoril; rõhutab sellega seoses, et avaliku sektori kogutud andmete ning erasektori üksuste kogutud üldist avalikku huvi pakkuvate andmete puhul tuleb vältida teenuseosutajate ja tehnoloogia kinnistamist; nõuab, et riigihankemenetluste ja rahastamisprogrammide puhul oleks tagatud, et andmetele on õigus hiljem juurde pääseda ning kehtivad ühtsetel tehnilistel standarditel põhinevad koostalitlusvõime ja ülekantavuse nõuded; toetab koostalitlusvõime saavutamiseks avatud standardite, avatud lähtekoodiga tarkvara ja riistvara, avatud lähtekoodiga platvormide ning vajaduse korral avatud ja hästi konstrueeritud rakendusliideste kasutamist; rõhutab, et avaliku halduse digiteerimise kontekstis tuleb kaitsta ja edendada VKEde ja eelkõige idufirmade võimalusi osaleda riigihankemenetlustel, et edendada dünaamilise ja konkurentsivõimelise Euroopa digitaalsektori loomist;

54.  toonitab, et andmete jagamine peaks suurendama konkurentsi, ja julgustab komisjoni tagama ühtsel andmeturul võrdsed võimalused;

55.  kutsub komisjoni üles määrama andmete jagamiseks ettevõtetelt riigile täpsemini kindlaks, milliste asjaolude, tingimuste ja stiimulite korral peaks erasektor olema kohustatud andmeid avaliku sektoriga jagama, näiteks seetõttu, et see on vajalik andmepõhiste avalike teenuste korraldamiseks; rõhutab, et kohustuslikud süsteemid, mille kohaselt peavad ettevõtteid andmeid, näiteks vääramatu jõu korral, riigile jagama, peaksid olema selgelt kindlaks määratud ulatuse ja ajakavaga ning põhinema selgetel reeglitel ja kohustustel, et vältida kõlvatut konkurentsi;

56.  nõuab liikmesriikide vahel paremat koordineerimist, et hõlbustada valitsuste ja sidusrühmade dialoogi kaudu ametiasutustevahelist andmete jagamist ja sektorite vahel andmete piiriülest liikumist, et kehtestada andmete suhtes ühine käsitlusviis, mis põhineb leitavuse, juurdepääsetavuse, koostalitlusvõime ja korduvkasutamise põhimõttel; kutsub komisjoni üles uurima ulatusliku andmehoolduse võimalusi;

57.  tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et nad peaksid avaandmete direktiivi täielikult rakendama, täiustama selle rakendamist andmete kvaliteedi ja avaldamise osas ning suure väärtusega andmekogumite rakendusakti üle läbirääkimiste pidamisel selle eesmärke järgima; nõuab, et need andmekogumid hõlmaksid muu hulgas ettevõtjate ja äriregistrite loetelu; rõhutab ühiskondlikku kasu, mis tuleneb avaliku sektori andmete parema kättesaadavuse edendamisest viisil, mis tugevdab nende kasutatavust kogu liidus; kutsub komisjoni üles looma tugevama seose nende väärtuslike andmekogumite, tulevaste andmeid käsitlevate õigusaktide ja Euroopa ühiste andmeruumide vahel;

58.  rõhutab, kui oluline on nii majanduse kui ka ühiskonna jaoks ulatuslikult taaskasutada avaliku sektori andmeid, mis peaksid olema võimaluse korras saadavad reaalajas või vähemalt ajakohased ning hõlpsasti juurdepääsetavad ja töödeldavad tänu masinloetavale ja kasutajasõbralikule vormingule; ergutab komisjoni kooskõlastama oma tegevust liikmesriikidega, et hõlbustada mittetundlike, avaliku sektori loodud andmekogumite jagamist masinloetavates vormingutes, mis lähevad kaugemale avaandmete direktiivis nõutavast, kas võimaluse korral tasuta või kuluside katvalt, ning andma välja suuniseid ühise andmejagamismudeli kohta kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetega; ergutab komisjoni laiendama avaandmete direktiivi reguleerimisala täiendavatele avalikele andmekogumitele, säilitades väärtuslike andmekogumite ajakohastamise paindlikkust, ja rakendama avaliku sektori andmete kaudse digitaalse läbipaistvuse põhimõtet, et julgustada liikmesriike olemasolevaid digitaalseid toorandmeid reaalajas avaldama;

59.  juhib tähelepanu asjaolule, et transpordi ja turismi jaoks mõeldud kaasaegsete digilahenduste (sh autonoomsed sõidukid ja intelligentsed transpordisüsteemid) kiire areng on võimatu ilma ühiste, ühtsete ja struktureeritud masinloetavate andmevormingute kehtestamiseta Euroopa tasandil, mis peaksid põhinema avatud salvestamise standarditel;

60.  kutsub komisjoni üles määrama kindlaks ja looma vabatahtliku, avatud ja koostalitlusvõimelise keskkonnaalase, sotsiaalse ja äriühingu üldjuhtimisega seotud andmete registri ettevõtete kestlikkuse ja vastutuse tulemuslikkuse kohta, mis on ülioluline kestlike investeeringute tagamiseks ning suurendaks ettevõtete kestlikkuse ja vastutuse läbipaistvust, et võimaldada neil paremini näidata rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks võetud meetmeid; kutsub komisjoni üles hindama, millised andmekogumid on ökoloogilise ülemineku jaoks hädavajalikud, ning toetab eelkõige eraandmete avamist, kui see on õigustatud avaliku sektori teadusuuringute eesmärgil;

Taristu

61.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama liidu tehnoloogilise suveräänsuse tugevdamiseks edendama teadusuuringuid ja innovatsiooni ning töötama välja tehnoloogia, mis hõlbustab avatud koostööd. andmete jagamist ja analüüsi, ning investeerima suutlikkuse suurendamisse, suure mõjuga projektidesse, innovatsiooni ning digitehnoloogia kasutuselevõttu, järgides samal ajal tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet;

62.  rõhutab, et käimasolev COVID-19 hädaolukord on paljastanud puudused ja nõrgad kohad digitaalvaldkonnas nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid jätkaksid tõhusat tegelemist digitaalse lõhega nii liikmesriikide vahel kui ka nende sees, parandades juurdepääsu kiirele lairibaühendusele, ülikiiretele võrkudele ja IKT teenustele, sealhulgas enamikus asustatud äärepoolsetes piirkondades ja maapiirkondades, edendades seeläbi ühtekuuluvust ning majanduslikku ja sotsiaalset arengut; juhib tähelepanu satelliitside võimalikule rollile kaugemates piirkondades;

63.  tuletab meelde, et liidu andme- ja tehisintellekti strateegiate edu sõltub laiemast IKT ökosüsteemist, digitaalse lõhe kaotamisest, tehnoloogia arengu kiirendamisest muu hulgas sellistes valdkondades nagu asjade internet, tehisintellekt, küberturvalisuse tehnoloogia, kiudoptika, 5G, 6G, kvantarvutus ja servtöötlus, robootika, hajusraamatu tehnoloogia, sh plokiahel, digiteisikud, kõrgjõudlusega andmetöötlus, visuaalne andmetöötlustehnoloogia ja arukad ühenduvused serval, näiteks suuremahuliste avatud hangete abil projektideks, mis ühendavad servtöötluse ja asjade interneti; rõhutab, et andmetöötlusel ning digitaalsete toodete ja teenuste vastastikusel ühendusel põhinevat tehnoloogilist arengut tuleb tagada õiguslikult siduvate eetikanormidega, et leevendada eraelu puutumatust ja andmekaitset ähvardavaid ohte;

64.  tunnistab Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte praegust edu; usub, et see on oluline vahend teabe ja andmete vahetamiseks teadlaste ja uurijate ning laiemalt era- ja avalike osalejate vahel; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle säilitada ja edendada Euroopa juhtivat rolli superandmetöötluse ja kvantarvutuse valdkonnas;

65.  toonitab, et digisektoril on märkimisväärne potentsiaal aidata kaasa ülemaailmse süsinikdioksiidiheite vähendamisele; märgib, et see sektor põhjustab hinnanguliselt enam kui 2 % kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest; rõhutab, et sektori jätkuva laienemisega peab kaasnema keskendumine energia- ja ressursitõhususele, et võidelda keskkonnamõju vastu; märgib, et uued tehnoloogilised lahendused, nagu kiudoptika (võrreldes vasega) ja energiatõhusad programmid, annavad palju väiksema CO2-jalajälje; rõhutab vajadust parandada kriitilise tähtsusega toorainete kasutamist ja ringlust ning samal ajal vähendada ja ringlusse võtta elektroonikajäätmeid;

66.  rõhutab, et andmekeskused moodustavad üha suurema osa maailma elektritarbimisest, mis võib veelgi suureneda, kui meetmeid ei võeta; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse saavutada 2030. aastaks väga energiatõhusad, kestlikud ja kliimaneutraalsed andmekeskused; toetab uuenduslike ja parimate olemasolevate lahenduste, jäätmete minimeerimise ja keskkonnahoidlike andmesalvestustehnikate edendamist, keskendudes eelkõige kaugkütte ja -jahutuse koostoimele ning kasutades andmekeskuste jahutamisel tekkivat heitsoojust, et leevendada andmekeskuste mõju keskkonnale, ressurssidele ja kasutatavale energiale; nõuab, et andmete talletamise ja jagamisega seotud CO2 heide oleks tarbijatele läbipaistvam;

67.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama konkurentsivõimelisi turge, tugevdades samal ajal Euroopa ettevõtteid, ning toetama Euroopa pilveteenuste arengut; väljendab heameelt Euroopa pilvandmetöötluse föderatsiooni algatuste üle, nagu Euroopa tööstusandmete ja pilvandmetöötluse liit ning rahastamisalgatused, samuti GAIA-X projekti üle, mille eesmärk on arendada välja ühendatud andmetaristu ja luua ökosüsteem, mis võimaldab andmete esitajate sisseprojekteeritud skaleeritavust, koostalitlusvõimet ja enesemääramist, et tagada organisatsioonide või üksikisikute enesemääramisõigus seoses kontrolliga oma andmete üle; toetab konkurentsivõimelisi ELi turge teenustaristu (IaaS), teenusplatvormide (PaaS) ja tarkvara teenusena (SaaS) valdkondades ning spetsialiseeritud ja nišipilvteenuste ja -rakenduste arendamisel; nõuab tungivalt, et komisjon oleks valvas liidu oligopoolsetel turgudel valitsevate osalejate turuvõimu kuritarvitamise suhtes, mis võib pärssida konkurentsi või tarbijate valikuid; rõhutab, et pilvetaristud peaksid põhinema usalduse, avatuse, turvalisuse, koostalitlusvõime ja kaasaskantavuse põhimõtetel; rõhutab, et andmete ülekantavuse põhimõtted peaksid vajalikul määral ületama erinevused IT-teenuste pakkujate taristutes ja tavades, et tagada kasutajate andmete tõhus portimine; märgib, et kasutajatel ei pruugi oma andmete portimisel ühelt teenusepakkujalt teisele olla täpselt sama konfiguratsioon ja teenus;

68.  kutsub komisjoni üles koostöös liikmesriikidega kiirendama pilvejuhendi väljatöötamist, millega kehtestatakse põhimõtted konkurentsivõimeliste pilveteenuste osutamiseks liidus, luuakse kindel raamistik, et suurendada pilveteenuste selgust ja hõlbustada nende nõuetele vastavust, ning kohustatakse teenusepakkujaid muu hulgas avaldama, kus andmeid töödeldakse ja säilitatakse, tagades samal ajal, et kasutajatel on oma andmete üle suveräänsus; märgib, et see juhend peaks võimaldama kasutajatel oma andmeid koostalitlusvõimeliste liideste kaudu sujuvalt teistele teenuseosutajatele üle kanda; on veendunud, et juhendi eesmärk peab olema tehnoloogiliste kinnistumiste vältimine, eriti riigihangetes; leiab, et Euroopa Standardikomitee töörühma kokkulepete kasutamine konkreetsetes valdkondades, näiteks pilveteenuste puhul, on üks võimalusi, kuidas suurendada ühtlustatud standardite loomise tõhusust; rõhutab, et kuigi pilveteenuste osutaja valivad ettevõtjad ja tarbijad, peavad kõik pilveteenuste osutajad, kui nad on asutatud või tegutsevad ELis, järgima ELi eeskirju, norme ja standardeid ning nende nõuetele vastavust tuleks jälgida; märgib, et juhul, kui ELi ettevõtja kasutab pilveteenuseid, mis asuvad kolmandates riikides, on oluline tagada vaidluste korral, sealhulgas intellektuaalomandiga seotud vaidluste korral, sama kõrge õiguskaitse kohaldamine kui ELis;

69.  toetab komisjoni tööd, millega kasutatakse ära horisontaalse ja vertikaalse konkurentsi suuniste läbivaatamist, võtmaks kasutusele uued vahendid, millega võidelda andmeturgudele omase ülemäärase turukontsentratsiooni vastu, sealhulgas riskiturgude pideva järelevalve ja vajaduse korral eelreguleerimise abil;

70.  rõhutab usalduse ja kindlama küberturvalisuse raamistiku tähtsust stabiilse andmepõhise majanduse jaoks, lisaks turvakultuurile üksuste jaoks, kes käitlevad suuri andmehulki; rõhutab tipptasemel oleva digitaristu tähtsust, mis on kõige alus, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima koos, et tagada selle täielik kasutuselevõtt; nõuab andmete turvalise jagamise tehnoloogia edasiarendamise toetamist, nt turvalise mitme osapoole arvutus- ja krüptimistehnoloogia kaudu; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks igas suuruses turuosalistele (k.a mikroettevõtjad ja VKEd) sobivad lahendused ja küberturvalisuse standardid; toetab ühist ja kooskõlastatud lähenemisviisi 5G küberturvalisuse ja turvalise 5G kasutuselevõtu ELi vahenditele;

71.  kutsub komisjoni üles edendama auditeid, mis käsitlevad andmete jagamise taristu kuritarvitamist, haavatavust ja koostalitlusvõimet; juhib tähelepanu küberrünnakutest tulenevatele märkimisväärsetele ja kiiresti kasvavatele kuludele; tuletab meelde, et suurem ühenduvus võib suurendada küberohte ja kuritegevust, samuti küberterrorismi ning looduslike ja tehnoloogiliste õnnetuste, näiteks ärisaladusi mõjutavate õnnetuste ohtu; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni ettepaneku üle vaadata läbi direktiiv (EL) 2016/1148 võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kohta(29) ning uus ELi küberturvalisuse pädevuskeskus, et parandada kübervastupidavusvõimet ja reageerida küberrünnetele tulemuslikumalt;

72.  rõhutab, et toodete ja teenuste ohutu kasutuselevõtt andmepõhistes, tarbijale suunatud ja tööstuslikes asjade interneti Euroopa ökosüsteemides peaks hõlmama sisseprojekteeritud turvalisust ja privaatsust; ergutab kasutama vahendeid läbipaistvuse suurendamiseks; toetab komisjoni kavatsust töötada välja digitaalne tootepass;

73.  peab väga tähtsaks, et pädevatel turujärelevalveasutustel oleks vajalikud volitused juurdepääsuks vajalikele andmetele täielikus kooskõlas määrusega (EL) 2019/1020(30), kui neil on alust kahtlustada ebaseaduslikku tegevust, selleks et toetada asutuste meetmeid ning tagada piisav kontroll tooteohutuse üle; rõhutab, et järelevalveasutused peavad tagama kasutatud andmetele turvalisuse ja kaitse;

74.  nõuab, et jälgitaks transpordialaste õigusaktide rakendamist eelkõige määrus (EL) 2020/1056 direktiiv (EL) 2019/1936 ja määrus (EL) 2019/1239, et tagada ettevõtjate toetamine, edendada digiteerimist ja parandada andmevahetust ettevõtjalt haldusasutusele, ettevõtjalt tarbijale, ettevõtjalt ettevõtjale, ettevõtjalt riigile ja riigilt ettevõtjale;

Teadusuuringud, oskused, pädevus ja tehisintellekt

75.  tõdeb, et andmetele juurdepääs võib kiirendada teadusuuringuid ja haridusprogramme; väljendab heameelt komisjoni töö üle valdkonnas, mis võimaldada andmete jagamist teadusuuringute tegemiseks ja hariduseks; väljendab heameelt Euroopa avatud teaduse pilve kui avatud, usaldusväärse ja föderaalse keskkonna väljatöötamise üle Euroopas, et säilitada teadusuuringute andmeid piiriüleselt, neid jagada ja taaskasutada; toetab riiklikult rahastatavate teadusuuringute andmete edendamist kooskõlas põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“; rõhutab ülikoolidevaheliste strateegilise partnerluse lepingute tähtsust, et veelgi edendada koostööd erinevates andmeteaduse valdkondades;

76.  rõhutab, kui oluline on saavutada üldise digitaalse kirjaoskuse kõrge tase ja edendada üldsuse teadlikkuse suurendamise meetmeid; rõhutab, et liidu kasvupotentsiaali sõltub tema elanikkonna ja tööjõu oskustest; kutsub seetõttu liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu tarkvaraarendusele, meelitades andekaid inimesi IKTsse ja andmekirjaoskusesse kõigi jaoks, et arendada Euroopa oskusteavet, mis keskendub järgmisele põlvkonnale ja tipptasemel tehnoloogiale; rõhutab, et õiguskaitse- ja kohtuasutuste töötajatel peavad olema piisavad digioskused, kuna need on väga olulised kohtusüsteemi digiteerimiseks kõigis liikmesriikides; märgib, et komisjon on digiõppe tegevuskavas esitanud ambitsioonikad eesmärgid seoses digitaaloskustega ELis, ning rõhutab vajadust tähelepanelikult jälgida digiõppe tegevuskava rakendamist, arendamist ja tulemuslikkust;

77.  toonitab, et konkurentsivõimeline juurdepääs andmetele ja andmete piiriülese kasutamise hõlbustamine on ülimalt olulised tehisintellekti arendamiseks, mis tugineb kvaliteetsele ja paremale andmete kättesaadavusele, et luua isikustamata andmekogumeid, mis on võimelised treenima algoritme ja parandama nende toimivust;

78.  rõhutab, et Euroopa andmestrateegia rakendamisel tuleb leida tasakaal andmete laiema kasutamise ja jagamise edendamise ning intellektuaalomandi õiguste, ärisaladuste, aga ka selliste põhiõiguste nagu privaatsuse kaitsmise vahel; rõhutab, et tehisintellekti algoritmide koolitamiseks kasutatavad andmed tuginevad mõnikord struktureeritud andmetele, näiteks andmebaasidele, autoriõigusega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandi õigustega kaitstud loomingule, mida tavaliselt ei saa pidada andmeteks;

79.  märgib, et autoriõigusega kaitstud sisu kasutamist andmesisestusena tuleb hinnata kehtivate reeglite ja autoriõiguse direktiivis(31) sätestatud teksti- ja andmekaeve erandi ning sellega seotud õiguste valguses digitaalsel ühtsel turul; kutsub komisjoni üles esitama suunised selle kohta, kuidas endale õiguste jätmine tehakse tsentraliseeritud viisil avalikult kättesaadavaks;

80.  märgib, et komisjon peaks põhjalikumalt hindama tsiviilkohtumenetluse seaduse praeguse õigusraamistiku muudatusi, et vähendada erainvestorite jaoks olemasolevaid investeerimistakistusi; kutsub komisjoni sellega seoses üles viivitamata ja piisaval määral järgima Euroopa Parlamendi 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni tsiviilkohtumenetluse ühiste miinimumnõuete kohta(32);

81.  rõhutab vajadust vältida igasuguste eelarvamuste, eriti sooliste eelarvamuste tahtmatut kajastumist algoritmipõhistes rakendustes; ergutab selleks algoritmide, tehisintellekti süsteemide ja rakenduste kavandamise läbipaistvust;

82.  tuletab meelde, et isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on ELi kodanikel õigus saada selgitusi algoritmide tehtud otsuste kohta ja need vaidlustada, et vähendada ebakindlust ja läbipaistmatust, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata heaolule ja tööelu läbipaistvusele;

83.  usub, et kuigi praegused vastutuse põhimõtted ja tehnoloogianeutraalsed vastutuse reeglid on üldiselt digitaalmajandusele ja enamikule kujunemisjärgus tehnoloogiatele sobilikud, esineb siiski mõningaid juhtumeid, näiteks tehisintellekti süsteemide haldureid puudutavad juhtumid, kus õiguskindluse suurendamiseks ja andmete ebaseadusliku kasutamise korral mõjutatud isiku jaoks piisava hüvitiste süsteemi loomiseks on vajalikud uued või täiendavad vastutust käsitlevad reeglid;

84.  nõuab tungivalt, et komisjon viiks läbi sarnaste võimalike õiguslike lünkade põhjaliku hindamise seoses vastutusega andmete eest, näiteks tehisintellekti ja muu kui tehisintellekti põhjustatud kahjude puhul, mis tulenevad andmekogumite puudustest või ebatäpsusest, ning hindaks võimalikke kehtivate vastutussüsteemide kohandusi enne uute seadusandlike ettepanekute esitamist;

85.  kutsub komisjoni üles edendama parimaid tavasid teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste kaasamisele ja tööhõivele tehnoloogia valdkonnas;

86.  peab tervitatavaks programmi „Digitaalne Euroopa“, programmi „Euroopa horisont“, kosmoseprogrammi ja Euroopa ühendamise rahastut ning Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi, mis aitavad Euroopa ettevõtjatel digiülemineku võimalustega sammu pidada; rõhutab programmi „Euroopa horisont“ raames kvantuuringuteks eraldatud vahendite tähtsust; tuletab lisaks meelde rolli, mida taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend peaks etendama digitaalarengu tegevuskavasse panustamisel;

87.  nõuab avaliku ja erasektori poolset rahastamist, eelkõige mikroettevõtjatele ja VKEdele, et toetada digiüleminekut ja kasutada täielikult ära andmemajanduse potentsiaal ning integreerida digitehnoloogia ja -oskused; rõhutab, et võrdsete tingimuste saavutamine mikroettevõtjate ja VKEde jaoks ei hõlma mitte ainult juurdepääsu andmetele, vaid ka vajalike oskuste tagamist analüüsimiseks ja sellisest teabest ülevaate saamiseks;

88.  kutsub sotsiaalpartnereid üles uurima digitaliseerimise, andmete ja tehisintellekti potentsiaali kestliku tootlikkuse suurendamiseks, austades samal ajal töötajate õigusi, tööjõu heaolu ja tööalase konkurentsivõime parandamiseks ning investeerimiseks oskuste täiendamisse, ümberõppesse, elukestvasse õppesse ja digitaalse kirjaoskuse süsteemidesse; märgib, et andmepõhise tehnoloogia alase teadlikkuse suurendamine, harimine ja läbipaistvus on olulised, et ELi kodanikud neid tehnoloogiaid mõistaksid ja osaleksid nende õiglases rakendamises; rõhutab, et töötajatel peaks olema õigus teada, kus ja kuidas nende andmeid kogutakse, kasutatakse, säilitatakse või jagatakse; nõuab, et hoitaks ära ebaproportsionaalne ja põhjendamatu jälgimine töökohal; on seisukohal, et riiklikud ametiühingud peaksid olema rohkem kaasatud selliste soovituste ja suuniste koostamisse, mis käsitlevad andmekaitset ja eraelu puutumatust töökohal;

Üldised reeglid

89.  usub, et andmete kasutamist reguleerivad ülemaailmsed eeskirjad ei ole piisavad; kutsub komisjoni üles esitama andmeid reguleeriva õiguskeskkonna võrdleva analüüsi kolmandate riikide kohta; märgib, et mõnes kolmandas riigis tegutsevate Euroopa ettevõtted puutuvad üha enam kokku põhjendamatute tõkete ja digitaalsete piirangutega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama jõupingutusi sarnaselt meelestatud kolmandate riikidega rahvusvahelistel ja mitmepoolsetel foorumitel ning kahepoolsetes ja kaubandusalastes aruteludes, et leppida kokku uute tehnoloogiate, nagu tehisintellekt, asjade internet, 5G ja 6G kasutamist reguleerivates uutes rahvusvahelistes eetilistes ja tehnilistes standardites, mis peaksid edendama liidu väärtusi, põhiõigusi, põhimõtteid, reegleid ja norme, ning tagama, et selle turg jääks konkurentsivõimeliseks ja ülejäänud maailmale avatuks; rõhutab vajadust rahvusvaheliste eeskirjade ja standardite järele, et edendada ülemaailmset koostööd, mille eesmärk on tugevdada andmekaitset ning luua ohutu ja asjakohane andmeedastus, järgides samal ajal täiel määral ELi ja liikmeriikide õigusakte ja norme;

90.  rõhutab, et isikuandmete edastamisel teistesse jurisdiktsioonidesse tuleb alati järgida isikuandmete kaitse üldmääruse, andmekaitsedirektiivi ja harta sätteid ning võtta enne edastamist arvesse Euroopa Andmekaitsenõukogu soovitusi ja suuniseid, ning et see võib toimuda üksnes siis, kui isikuandmete kaitse tase on piisav;

91.  nõuab vabasid andmevooge liidu ja kolmandate riikide vahel tingimusel, et andmekaitse, eraelu puutumatus, turvalisus ja muud selgelt kindlaks määratud ja nõuetekohaselt põhjendatud ning mittediskrimineerivad avaliku poliitika huvidele on vastatud, näiteks kaitse piisavuse otsustega; on veendunud, et andmete vaba liikumine üle piiri on vajalik andmemajanduse kogu potentsiaali ärakasutamiseks, ja rõhutab, et andmevoo säilitamine peab jääma Euroopa väärtuste ja eesmärkide nurgakiviks; toetab Euroopa ühistele andmeruumidele juurdepääsu võimaldamist sidusrühmadele, kes järgivad täielikult kõiki asjakohaseid liidu õigusakte; kutsub komisjoni üles pidama koos liikmesriikidega läbirääkimisi uute eeskirjade üle, mis käsitlevad ülemaailmset digitaalmajandust, sealhulgas põhjendamatute andmete lokaliseerimise nõuete keelustamist; tuletab meelde, kui oluline on teha edusamme Maailma Kaubandusorganisatsioonis e-kaubanduse üle peetavatel läbirääkimistel, ning nõuab ambitsioonikate ja laiaulatuslike digitaalkaubanduse peatükkide lisamist ELi vabakaubanduslepingutesse; toetab liidu aktiivset rolli ja osalemist muudes digitaliseerimise alase rahvusvahelise koostöö rahvusvahelistes foorumites, nagu ÜRO, OECD, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja UNESCO;

o
o   o

92.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 124 I, 17.4.2020, lk 1.
(2) ELT L 114, 14.4.2020, lk 7.
(3) ELT L 172, 26.6.2019, lk 56.
(4) ELT L 134, 31.5.2018, lk 12.
(5) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(6) ELT L 303, 28.11.2018, lk 59.
(7) ELT L 119, 4.5.2016, lk 89.
(8) ELT L 207, 6.8.2010, lk 1.
(9) ELT L 201, 31.7.2002, lk 37.
(10) ELT C 202 I, 16.6.2020, lk 1.
(11) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
(12) ELT C 449, 23.12.2020, lk 37.
(13) ELT C 307, 30.8.2018, lk 163.
(14) ELT C 50, 9.2.2018, lk 50.
(15) ELT C 162, 10.5.2019, lk 2.
(16) ELT C 411, 27.11.2020, lk 2.
(17) ELT C 345, 13.10.2017, lk 130.
(18) Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatis „Euroopa andmestrateegia“, lk 2.
(19) Nagu on kirjas Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioonis tervikliku Euroopa tööstuspoliitika kohta tehisintellekti ja robootika valdkonnas.
(20) Austria Keskkonnaagentuur ja Borderstep Instituut, 2020. aasta novembris komisjoni jaoks läbiviidud uuring lõpparuanne „Energy-efficient Cloud Computing Technologies and Policies for an Eco-friendly Cloud Market“ (Energiatõhus pilvandmetöötluse tehnoloogia ja poliitika keskkonnahoidliku pilvandmetöötluse turu jaoks).
(21) ELT L 249, 31.7.2020, lk 33.
(22) ELT L 305, 26.11.2019, lk 1.
(23) ELT L 198, 25.7.2019, lk 64.
(24) EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20.
(25) ELT L 157, 15.6.2016, lk 1.
(26) ELT L 257, 28.8.2014, lk 73.
(27) ELT L 123, 12.5.2011, lk 11.
(28) ELT L 356, 12.12.2014, lk 438.
(29) ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.
(30) ELT L 169, 25.6.2019, lk 1.
(31) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92.
(32) ELT C 334, 19.9.2018, lk 39.


Väärtpaberistamise üldnormid ning lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele ***I
PDF 118kWORD 47k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse COVID-19 pandeemiast taastumisele kaasa aitamiseks määrust (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid (COM(2020)0282 – C9-0207/2020 – 2020/0151(COD))
P9_TA(2021)0099 A9-0215/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0282),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0207/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 23. septembri 2020. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. oktoobri 2020. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 16. detsembri 2020. aasta ja 17. märtsi 2021. aasta kirjades võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0215/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. märtsil 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, millega muudetakse COVID-19 kriisist taastumisele kaasa aitamiseks määrust (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid

P9_TC1-COD(2020)0151


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(3),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  COVID-19 kriisil on liikmesriikide elanikele, ettevõtetele, tervishoiusüsteemile ja majandusele ränk mõju. Komisjon rõhutas oma 27. mai 2020. aasta teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“, et järgnevatel kuudel on likviidsus ja rahastamise kättesaadavus jätkuvalt probleem. Et COVID-19 pandeemiast põhjustatud rängast majandusšokist taastumist toetada, tuleb kehtivates finantsalastes õigusaktides tingimata teha sihipäraseid muudatusi.

(2)  COVID-19 pandeemia põhjustatud rängal majandusšokil ja erakorralistel viiruse tõkestamise meetmetel on majandusele kaugeleulatuv mõju. Ettevõtjad seisavad silmitsi tarneahelahäirete, ajutiste sulgemiste ja vähenenud nõudlusega ning kodumajapidamiste sissetulekud vähenevad ja töötus kasvab. Liidu ja liikmesriikide ametiasutused on võtnud kaugeleulatuvaid meetmeid, et aidata kodumajapidamistel ja maksejõulistel ettevõtjatel toime tulla majandustegevuse järsu, kuid ajutise aeglustumisega ja sellest tuleneva likviidsuspuudujäägiga.

(3)  On oluline, et krediidiasutused ja investeerimisühingud (edaspidi „finantsinstitutsioonid“) kasutaksid oma kapitali seal, kus seda on vaja kõige enam, ning liidu õigusraamistik toetab seda ja tagab ühtlasi, et finantsinstitutsioonid järgiksid oma tegevuses usaldatavusnõudeid. Lisaks kehtivate reeglitega ette nähtud paindlikkusele tagaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402(6) sihipärased muudatused, et liidu väärtpaberistamise normides nähakse ette lisavahend, millega edendada pärast COVID-19 kriisi majanduse taastumist.

(4)  COVID-19 kriisi erakorraliste asjaolude ja kaasnevate väljakutsete enneolematult suure ulatuse tõttu tuleb tegutseda viivitamata, et finantsinstitutsioonid saaksid ettevõtjatele eraldada piisavalt rahalisi vahendeid, et aidata sellega COVID-19 pandeemia põhjustatud majandusšokki leevendada.

(5)   COVID-19 kriisi tõttu on oht, et viivisnõuete arv suureneb ning finantsinstitutsioonidel tuleb oma viivisnõudeid rohkem hallata ja nendega tegeleda. Üks viis selleks on finantsinstitutsioonidele viivisnõuded väärtpaberistada ja nendega turul kaubelda. Peale selle on praeguses olukorras esmatähtis, et finantssüsteemi süsteemselt olulistest osadest viiakse riskid välja ja laenuandjad tugevdavad oma kapitalipositsioone. Sünteetiline väärtpaberistamine on üks viis selle saavutamiseks, nagu ka uute omavahendite kaasamine.

(6)   Väärtpaberistamise eriotstarbelisi ettevõtjaid tuleks asutada üksnes sellistes kolmandates riikides, mida liit ei ole kandnud (7) maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu ning selle ajakohastatud versioonidesse (I lisa) või selliste suure riskiga kolmandate riikide loetellu, mille rahapesuvastases ja terrorismi rahastamise vastases korras esinevad strateegilised puudused. II lisa, mis sisaldab ülevaadet olukorrast seoses koostööd tegevate jurisdiktsioonide poolt hea maksuhaldustava põhimõtete rakendamiseks võetud kohustuste täitmisel ELiga tehtava koostööga, annab ülevaate kõnelustest teatavate koostööd tegevate kolmandate riikidega, millest mõned endiselt rakendavad kahjulikke maksustamistavasid. Sellised kõnelused peaksid päädima taoliste kahjulike maksustamistavade aegsa lõpetamisega, et hoida ära väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate asutamisele tulevikus kehtestatavaid piiranguid.

(7)   Selleks et tugevdada riikide asutuste võimet võidelda maksustamise vältimisega, peaks investor teavitama selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus ta on maksuresident, iga kord kui ta kavatseb investeerida väärtpaberistamise eriotstarbelisse ettevõtjasse, kes on asutatud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva II lisas nimetatud jurisdiktsioonis seetõttu, et ta kasutab kahjulikku maksurežiimi. Nimetatud teavet võib kasutada selleks, et hinnata, kas investor saab maksustamisest kasu.

(8)  Nagu märkis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010(8) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Pangandusjärelevalve“) oma arvamuses viivisnõuete väärtpaberistamise regulatiivse käsitluse kohta,(9) on riskid, mis on seotud viivisnõuete väärtpaberistamise tagamiseks kasutatavate varadega, majanduslikus mõttes teistsugused kui riskid, mis on seotud nõuetekohaselt teenindatavate varade väärtpaberistamisega. Viivisnõuded väärtpaberistatakse nimi- või jääkväärtusest madalama hinnaga ning väärpaberistamisel võetakse arvesse turu hinnangut muu hulgas sellele, kui tõenäoline on, et võla ümberkujundamise tulemusel tekib piisav rahavoog ja piisavalt palju varasid suudetakse sisse nõuda. Investorite risk seisneb seega selles, et varadega seotud võla ümberkujundamisel ei tekipiisavat rahavoogu ega suudeta sisse nõuda piisavalt varasid, et katta viivisnõuete netoväärtust nende omandamisel. Investorite jaoks ei vasta kahju tekkimise tegelik risk seetõttu mitte portfelli nimiväärtusele, vaid diskonteeritud väärtusele, s.o nimiväärtusele, millest on maha arvatud alusvara ülekandmisel tehtud allahindlus. Seepärast tuleb viivisnõuete väärtpaberistamise puhul arvutada säilitatava riski suurus diskonteeritud väärtuse alusel.

(9)  Riski säilitamise nõudega ühitatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja algsete laenuandjate huvid investorite huvidega. Nõuetekohaselt teenindatavate varade väärtpaberistamise puhul on müügi poolel ülekaalukas huvi tavaliselt väärtpaberistamise tehingu algatajal, kes on sageli ka algne laenuandja. Seevastu viivisnõudega väärtpaberistamise puhul püüavad väärtpaberistamise tehingu algatajad makseviivituses varadest oma bilansis lahti saada, sest nad ei pruugi enam soovida, et neid kõnealuste varadega kuidagi seostataks. Sellisel juhul on varade puhul võla ümberkujundamise ja summade sissenõudmise vastu suurem huvi varadega seotud nõudehaldajal.

(10)  Enne 2008. aasta finantskriisi järgiti mõnes väärtpaberistamistegevuses mudelit „algata ja turusta“. See mudel tähendas, et väärtpaberistamiseks valiti madalama kvaliteediga varad, mis oli investoritele kahjulik, sest neile võis nii jääda suurem risk, kui nad olid kavatsenud võtta. Et edaspidi sellist tegevust ära hoida, kehtestati nõue, et tuleb kontrollida väärtpaberistatud varade loomisel kasutatud laenuandmise standardeid. Kuid viivisnõuete väärtpaberistamisel onväärtpaberistatavate varade loomisel kohaldatavad laenuandmise standardid teatavate asjaolude, sealhulgas viivisvara ostmise ja väärtpaberistamise liigitõttu vähetähtsad. Viivisnõuete väärtpaberistamisse investeerimisel on tähtis hoopis, et riskipositsioonide valimisel ja hinnakujundusel kohaldataks usaldusväärseid standardeid. Seepärast tuleb laenuandmise standardite järgimise kontrollimist muuta, et investor saaks mõistliku ja teadliku investeerimisotsuse tegemiseks täita hoolsuskohustust sellega, et kontrollib viivisnõuete kvaliteeti ja tulemusnäitajaid, tagades seejuures, et erandit ei kuritarvitata. Seetõttu peaksid pädevad asutused viivisnõuete väärtpaberistamise puhul nõuete valimisel ja hinnakujundusel usaldusväärsete standardite rakendamise üle vaatama.

(11)   Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul kantakse laenude kogumi (tavaliselt suurte äriühingute laenud või väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) laenud) krediidirisk üle krediidiriskikaitse lepinguga, mille kaudu väärtpaberistamise tehingu algataja ostab investorilt krediidiriskikaitse. Krediidiriskikaitseks kasutatakse finantsgarantiisid või krediidituletisinstrumente, kusjuures varade omandiõigus jääb väärtpaberistamise tehingu algatajale ja vastupidi traditsioonilisele väärtpaberistamisele ei kanta seda üle väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale. Väärtpaberistamise tehingu algataja kui krediidiriskikaitse ostja kohustub maksma krediidiriskikaitse preemiat, mis on investorile tuluks. Investoril kui krediidiriskikaitse müüjal on omakorda kohustus teha eelnevalt kindlaksmääratud krediidisündmuse korral kindlaksmääratud krediidiriskikaitse makse.

(12)  Väärtpaberistamise struktuuride üldine keerukus ja seotud riskid peaksid olema kohaselt maandatud ning õigusnormidega ei tohiks anda väärtpaberistamise tehingu algatajatele stiimulit eelistada traditsioonilistele väärtpaberistamistele sünteetilisi. Seetõttu peaksid lihtsate, läbipaistvate ja standarditud (edaspidi „standardväärtpaberistamine“) ▌bilansiliste väärtpaberistamiste nõuded olema täielikult kooskõlas standardväärtpaberistamise kriteeriumidega, mida rakendatakse tegelikku müüki hõlmavate traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul.

(13)  Traditsiooniliste standardväärtpaberistamiste suhtes kehtivad teatavad nõuded, mis ei ole bilansiliste standardväärtpaberistamiste puhul mõlema väärtpaberistamise liigi olemuslike erinevuste tõttu asjakohased, eelkõige seetõttu, et sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul kantakse risk alusvara müügi asemel üle krediidiriskikaitse lepinguga. Seepärast tuleks standardväärtpaberistamise kriteeriume vajaduse korral kohandada, et neid erinevusi arvesse võtta. Peale selle tuleb sünteetiliste väärtpaberistamiste jaoks kehtestada uued erinõuded, tagamaks, et standardväärtpaberistamise normid kehtivad üksnes bilansilistele sünteetilistele väärtpaberistamistele ja krediidiriskikaitse leping on struktureeritud selliselt, et nii väärtpaberistamise tehingu algataja kui ka investori positsioon on piisavalt hästi kaitstud. Nende uute nõuete eesmärk peaks olema käsitleda vastaspoole krediidiriski nii väärtpaberistamise tehingu algataja kui ka investori puhul.

(14)  Üle tuleks kanda selliste riskipositsioonide krediidirisk, mille liidu reguleeritud finantsinstitutsioon on algatanud või ostnud laenuandmisega seotud põhitegevuse raames ja mis on tehingu sulgemise kuupäeva seisuga tema enda bilansis või kui kasutatakse konsolideerimisgrupi struktuuri, siis konsolideeritud bilansis. Väärtpaberistamise tehingu algatajale esitatav nõue hoida väärtpaberistatud riskipositsioone bilansis peaks jätma arbitraažiga seonduvad väärtpaberistamised standardväärtpaberistamise nimetuse kohaldamisalast välja.

(15)   On oluline, et väärtpaberistamises osalevate väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja algsete laenuandjate huvid ühtiksid. Huve aitab ühitada määruses (EL) 2017/2402 sätestatud riski säilitamise nõue, mida kohaldatakse igat liiki väärtpaberistamiste suhtes. Seda nõuet tuleks kohaldada ka bilansiliste standardväärtpaberistamiste suhtes. Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja peaksid säilitama väärtpaberistamises pidevalt vähemalt olulise majandusliku netohuvi, mis ei ole väiksem kui 5 %. Põhjendatud võivad olla ka kõrgemad riski säilitamise määrad ja neid on turul juba kohaldatud.

(16)  Väärtpaberistamise tehingu algataja peaks tagama, et ta ei maanda sama krediidiriski rohkem kui üks kord seeläbi, et hangib lisaks bilansilise standardväärtpaberistamisega kaasnevale krediidiriskikaitsele ka muu krediidiriskikaitse. Et tagada krediidiriskikaitse lepingu stabiilsus, peaks see vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013(10) artiklis 249 sätestatud krediidiriski maandamise nõuetele, mida peavad täitma finantsinstitutsioonid, kes soovivad sünteetilise väärtpaberistamise kaudu üle kanda suure osa riskist.

(17)   Bilansilise väärtpaberistamise puhul võidakse kasutada mittejärjestikust amortiseerimist, et vältida aluspositsioonide kaitse ja portfelli muutumisega kaasnevaid ebaproportsionaalseid kulusid. Teatavad tulemusnäitajatega seotud käivitavad tegurid peaksid määrama ära, millal kasutada järjestikust amortiseerimist, tagamaks et krediidiriskikaitset tagavaid väärtpaberistamise seeriaid ei ole juba amortiseeritud, kui tehingu lõpus tekib suur kahjum, ja tagamaks seeläbi, et riskist suure osa ülekandmist ei kahjustata.

(18)  Et vältida väärtpaberistamise tehingu algataja ja investori vahel konflikte ning tagada aluspositsioonide jaoks ostetud krediidiriskikaitse ulatuse suhtes õiguskindlus, peaks krediidiriskikaitses viitama sõnaselgelt kindlaks määratud krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olevatele võlainstrumentidele, millest tulenevad sõnaselgelt kindlaks määratud üksuste või võlgnike aluspositsioonid. Seepärast peaksid krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olevad võlainstrumendid, millele kaitset ostetakse, olema asjaomases registris igal ajal selgelt kindlaks tehtavad ning ajakohastatud. See nõue peaks samuti olema kaudselt osa kriteeriumitest, mille alusel määratletakse bilansiline standardväärtpaberistamine ja jäetakse arbitraažväärtpaberistamine standardväärtpaberistamise normidest välja.

(19)  Krediidisündmused, mille puhul tuleb hakata tegema krediidiriskikaitse lepingu kohaseid makseid, peaksid hõlmama vähemalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis osutatud sündmusi. Sellised sündmused on turu seisukohast hästi teada ja äratuntavad ning peaksid tagama kooskõla usaldatavusraamistikuga. Võla restruktureerimise meetmete puhul, millega tehakse järeleandmisi võlgnikule, kellel on finantskohustuste täitmisel juba tekkinud või tekkimas raskused, ei tohiks välistada krediidisündmuse käivitumist.▌

(20)  Väärtpaberistamise tehingu algataja kui krediidiriskikaitse ostja õigust saada tegelike kahjude eest õigeaegseid makseid tuleks piisavalt hästi kaitsta. Seega tuleks tehingu dokumentides näha alusportfelli tegelike kahjude kindlaksmääramiseks ette usaldusväärne ja läbipaistev arveldusprotsess, et väärtpaberistamise tehingu algatajale makstav summa ei oleks liiga väike. Kuna kahju väljaselgitamine võib olla pikk protsess, tuleks väärtpaberistamise tehingu algatajale õigeaegsete maksete tagamiseks teha hiljemalt kuue kuu möödumisel krediidisündmuse toimumisest vahemaksed. Peale selle peaks olemas olema lõplik kohanduste tegemise kord, millega tagatakse, et vahemaksed katavad tegeliku kahju, ning välistatakse et vahemaksed ei oleks tegelikust kahjust suuremad, mis kahjustaks investoreid. Kahjuarvelduse korras tuleks samuti selgelt kindlaks määrata, kui kauaks on kõnealuste riskipositsioonide ümberkujundamisprotsessi lubatud pikendada, kuid pikendusperiood ei tohiks olla pikem kui kaks aastat. Kahjuarvelduse kord peaks tagama, et krediidiriskikaitse leping on väärtpaberistamise tehingu algataja seisukohast tõhus ja annab investoritele nende maksekohustuse lõppemise kuupäeva suhtes õiguskindluse, mis aitab kaasa turu heale toimimisele.

(21)  Kontrolli tegeva kolmanda isiku olemasolu on levinud turutava, mis suurendab kõigi asjaosaliste jaoks tehingu õiguskindlust ning vähendab seega kahjude jaotamise käigus tekkida võivate vaidluste ja kohtuprotsesside tõenäosust. Et tehingu kahjuarvelduse kord oleks usaldusväärsem, tuleks määrata kontrolli tegev kolmas isik, kes kontrollib pärast krediidisündmuse käivitamist krediidiriskikaitse teatavate aspektide õigsust ja täpsust.

(22)  Krediidiriskikaitse preemiad peaksid sõltuma ainult kaitstud väärtpaberistamise seeriaga seotud tagasimaksmata laenusumma suurusest ja krediidiriskist. Bilansiliste standardväärtpaberistamiste puhul ei tohiks lubada tingimusteta preemiaid, sest nendega võidakse kahjustada riski tulemuslikku ülekandmist väärtpaberistamise tehingu algatajalt kui krediidiriskikaitse ostjalt krediidiriskikaitse müüjatele. Ühtlasi tuleks bilansilise standardväärtpaberistamise puhul keelata muud kokkulepped, nagu ettemakstud preemiad, hinnaalandusmehhanismid ja liiga keerukad preemiastruktuurid.

(23)  Et krediidiriskikaitse oleks stabiilne ja järjepidev, peaks väärtpaberistamise tehingu algatajal olema võimalik bilansilist ▌standardväärtpaberistamist enne tähtaega lõpetada ainult teatavate täpselt kindlaks määratud asjaolude korral. Kuigi väärtpaberistamise tehingu algatajal peaks olema õigus krediidiriskikaitse enne tähtaega lõpetada, kui toimuvad kindlaksmääratud regulatiivsed sündmused, peaksid need sündmused seisnema õigusaktide või maksureeglite tegelikes muudatustes, mida tehingu sõlmimise ajal ei olnud võimalik mõistlikult ette näha ning millel on väärtpaberistamise tehingu algataja kapitalinõuetele või tehingu majanduslikule küljele oluline negatiivne mõju. Bilansilised ▌standardväärtpaberistamised ei tohiks hõlmata keerukaid klausleid, mida väärtpaberistamise tehingu algataja saaks kasutada tagasikutsumiseks, eelkõige väga lühiajalisi ostuoptsioone, mille eesmärk on muuta üksikjuhtudel ajutiselt kapitalipositsiooni kajastamist.

(24)  Teatavat liiki tehingutes esineb laialdaselt sünteetilist ületulu ning see on kasulik mehhanism, mille abil on investoritel võimalik vähendada krediidiriskikaitse ja väärtpaberistamise tehingu algatajatel riskipositsiooni kulusid. Sellega seoses on sünteetiline ületulu oluline teatavate spetsiifiliste jaepanganduse varaklasside puhul, nagu VKEde laenud ja tarbijalaenud, mille tootlus ja krediidikahju on suuremad kui teistel varaklassidel ning mille puhul tekitavad väärtpaberistatud riskipositsioonid ületulu sellise kahju katmiseks. Ent kui investori positsioonile allutatud sünteetilise ületulu summa on liiga suur, on võimalik, et ei ole ühtki realistlikku stsenaariumi, mille korral väärtpaberistamise positsioonide investor kahju kannaks, mistõttu riski tegelikku ülekandmist ei toimu. Järelevalvega seotud probleemide leevendamiseks ja selle struktuurse elemendi täiendavaks standardimiseks on tähtis määrata bilansiliste ▌standardväärtpaberistamiste jaoks kindlaks ranged kriteeriumid ning tagada sünteetilise ületulu kasutamise täielik avalikustamine.

(25)  Bilansiliste ▌standardväärtpaberistamiste puhul peaksid aktsepteeritavad olema üksnes kvaliteetsed krediidiriskikaitse lepingud. Kaudse krediidiriskikaitse tagamiseks peaksid aktsepteeritavate krediidiriskikaitse andjate hulka kuuluma vaid üksused, kes on määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt aktsepteeritavad krediidiriskikaitse andjad ja keda tunnustatakse vastaspooltena, kelle riskikaal on 0 % kooskõlas kõnealuse määruse III osa II jaotise ▌2. peatükiga. Otsese krediidiriskikaitse korral peaks väärtpaberistamise tehingu algatajal kui krediidiriskikaitse ostjal ja investoritel kui krediidiriskikaitse müüjatel olema võimalik kasutada kvaliteetset tagatist, millena peaks mõistma igasugust tagatist, millele võib osutatud peatüki kohaselt määrata 0 % riskikaalu, võttes arvesse asjakohaseid hoiuleandmis- või valitsemislepinguid. Kui tagatis on antud rahas, tuleks seda hoida kolmandast isikust krediidiasutuses või hoiul krediidiriskikaitse ostja juures, kusjuures mõlemal juhul peab olema tagatud minimaalne krediidikvaliteet.

(26)  Liikmesriigid peaksid määrama pädevad asutused, kes vastutavad nende nõuete järelevalve eest, millele ▌sünteetiline väärtpaberistamine peab vastama, et kvalifitseeruda standardväärtpaberistamiseks. Pädev asutus võib olla sama asutus, mis on määratud tegema järelevalvet selle üle, kas väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad täidavad nõudeid, millele traditsioonilised väärtpaberistamised peavad standardväärtpaberistamise nimetuse saamiseks vastama. Nagu traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhulgi, ei pruugi see pädev asutus olla sama asutus, kes vastutab selliste usaldatavusnõuete täitmise kohustuste järelevalve eest, mis kehtestati väärtpaberistamise tehingu algatajatele, algsetele laenuandjatele, väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele, sponsoritele ja investoritele määruse (EL) 2017/2402 artiklites 5–9 ning mille täitmisega seotud ülesanded usaldati nende kohustuste usaldatavusmõõdet arvestades asjaomaste finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutavatele pädevatele asutustele.

(27)   Et hoida ära negatiivseid tagajärgi finantsstabiilsusele, peaks bilansilise standardväärtpaberistamise jaoks erinormide kehtestamisega kaasnema asjakohane makrotasandi usaldatavusjärelevalve. Eelkõige peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 (11) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegema sünteetilise väärtpaberistamisega seotud makrotasandi usaldatavusriskide seiret ja hindama, kas need on finantssüsteemi süsteemsest osast piisaval määral välja viidud.

(28)   Määrusesse (EL) 2017/2402 kestlikkusega seotud läbipaistvusnõuete lisamiseks tuleks Pangandusjärelevalvele anda volitus avaldada tihedas koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (12) asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Väärtpaberiturujärelevalve“) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (13) asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (EIOPA) aruanne kestliku väärtpaberistamise erinormide väljatöötamise kohta. Aruandes tuleks igakülgselt hinnata eelkõige kestlikkustegurite kindlaksmääramist, proportsionaalsete avalikustamis- ja hoolsuskohustuse nõuete rakendamist, keskkonnaalast, sotsiaalset ja juhtimisega seotud negatiivset mõju käsitleva teabe sisu, metoodikat ja esitamist ning võimalikku mõju finantsstabiilsusele, liidu väärtpaberistamisturu mahu ja pankade laenuandmisvõime kasvule. Nimetatud aruande põhjal peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kestliku väärtpaberistamise erinormide kehtestamist käsitleva aruande ja lisama sellele seadusandliku ettepaneku, kui see on kohane.

(29)   Teavet kestlikkusriskide integreerimise ja investeerimisotsuste tegemisel kestlikkusele avalduva negatiivse mõju arvessevõtmise kohta ei avalikustata investoritele piisavalt, sest avalikustamise suhtes veel ühtlustatud nõudeid ei kohaldata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (14) kohaselt on finantstoodete väljatöötajad ja lõppinvestorite finantsnõustajad kohustatud arvestama investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõjuga kestlikkusteguritele ning avalikustama, kuidas nende hoolsuskohustuse põhimõtetes selle põhilise negatiivse mõjuga arvestatakse. Kestlikkusele avalduva negatiivse mõju avalikustamise kohta koostatakse regulatiivsed tehnilised standardid, mille töötavad määruse (EL) 2019/2088 kohaselt avalikustatava kohase teabe sisu, metoodika ja esitusviisi kohta ühiselt välja Pangandusjärelevalve, Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPA (koos „Euroopa järelevalveasutused“). Ka standardväärtpaberistamise tehingu algatajatel peaks olema võimalus avalikustada kestlikkusteguritele avalduva negatiivse mõju arvessevõtmise kohta eraldi teavet, mille puhul pöörataks erilist tähelepanu kliimaga ning muu keskkonnaalase, sotsiaalse või juhtimisega seotud mõjule. Et teabe avalikustamist ühtlustada ning tagada määruse (EL) 2019/2088 ja määruse (EL) 2017/2402 kooskõla, peaks Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee töötama välja regulatiivsed tehnilised standardid ja tuginema seejuures võimalikult palju tööle, mida Euroopa järelevalveasutused on teinud seoses määrusega (EL) 2019/2088, ning seda kohandama väärtpaberistamise eripäraga, kui see on vajalik ja kohane.

(30)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt laiendada standardväärtpaberistamise norme ▌sünteetilisele väärtpaberistamisele ja kõrvaldada viivisnõuete väärtpaberistamiselt regulatiivsed takistused, et pankade laenuandmisvõimet usaldatavusnõudeid alandamata veel rohkem suurendada, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)  Seetõttu tuleks määrust (EL) 2017/2402 vastavalt muuta.

(32)  Pidades silmas vajadust kehtestada COVID-19 kriisist majanduse taastumise toetamiseks võimalikult kiiresti sihipärased meetmed, peaks käesolev määrus kiireloomulisuse tõttu jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/2402 muutmine

Määrust (EL) 2017/2402 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:"

„24) „viivisnõue“ – riskipositsioon, mis vastab mõnele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõikes 3 sätestatud tingimusele;

   25) „viivisnõuete väärtpaberistamine“ – väärtpaberistamine, mis on tagatud selliste viivisnõuete kogumiga, mille nimiväärtus moodustab väärtpaberistamise tehingu algatamise ajal ja igal ajal pärast seda, kui varasid aluseks olevasse kogumisse selle täiendamiseks, restruktureerimiseks või muul asjakohasel põhjusel lisatakse või sealt eemaldatakse, kogumi nimiväärtusest vähemalt 90 %;
   26) „krediidiriskikaitse leping“ – väärtpaberistamise tehingu algataja ja investori vaheline kokkulepe kanda väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidirisk krediidituletisinstrumentide või garantiide kaudu väärtpaberistamise tehingu algatajalt investorile üle, millega väärtpaberistamise tehingu algataja võtab kohustuse maksta investorile summa, mida nimetatakse krediidiriskikaitse preemiaks, ja investor võtab kohustuse tasuda väärtpaberistamise tehingu algatajale summa, mida nimetatakse krediidiriskikaitse makseks, juhul, kui toimub mõni lepingus kindlaks määratud krediidisündmus;
   27) „krediidiriskikaitse preemia“ – summa, mille väärtpaberistamise tehingu algataja on krediidiriskikaitse lepingu alusel kohustunud investorile maksma investori poolt lubatud krediidiriskikaitse eest;
   28) „krediidiriskikaitse makse“ – summa, mille investor on krediidiriskikaitse lepingu alusel kohustunud väärtpaberistamise tehingu algatajale maksma juhul, kui on toimunud krediidiriskikaitse lepingus kindlaks määratud krediidisündmus;
   29) „sünteetiline ületulu“ – summa, mille väärtpaberistamise tehingu algataja on sünteetilise väärtpaberistamise dokumentide kohaselt lepingus kindlaks määranud, et katta enne tehingu lõpptähtpäeva tekkida võiv väärtpaberistatud riskipositsioonide kahjum;
   30) „kestlikkustegurid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088* artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid;
   31) „tagastamatu ostuallahindlus“ – alusvarakogumis sisalduvate riskipositsioonide jäägi ja selle hinna vahe, millega väärtpaberistamise tehingu algataja müüb need riskipositsioonid väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, kui seda vahet ei hüvitata väärtpaberistamise tehingu algatajale ega algsele laenuandjale.

_______________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).“

"

2)   Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)   punkt a asendatakse järgmisega: "

„a) kolmas riik on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849* artikliga 9 kantud selliste suure riskiga kolmandate riikide loetellu, kelle rahapesuvastases ja terrorismi rahastamise vastases korras esineb strateegilisi puudusi;

___________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).“;

"

b)   lisatakse järgmine punkt: "

„aa) kolmas riik on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu I lisasse;“;

"

c)   lisatakse järgmine lõik: "

„Väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja puhul, mis on pärast ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev] asutatud II lisas nimetatud jurisdiktsioonis seetõttu, et ta kasutab kahjulikku maksurežiimi, peab investor teavitama oma investeeringutest kõnealuse väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud väärtpaberitesse selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus investor on maksuresident.“

"

3)   Artikli 5 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt: "

„f) viivisnõuete puhul on riskipositsioonide valimisel ja hinnakujunduses kohaldatud usaldusväärseid standardeid.“

"

4)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:"

Olulise majandusliku netohuvi mõõtmisel võtab netohuvi säilitaja arvesse kõiki tasusid, mida võidakse kasutada tegeliku olulise majandusliku netohuvi vähendamiseks.

Viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise korral võib käesolevas lõikes sätestatud nõuet täita ka nõudehaldaja, tingimusel et ta suudab tõendada, et tal on väärtpaberistatud positsioonidega samalaadsete riskipositsioonide haldamise alal asjatundlikkus ning tal on riskipositsioonide haldamise kohta olemas hästi dokumenteeritud ja asjakohased põhimõtted, protseduurid ja riskijuhtimise kontrollimeetmed.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Erandina lõikest 3 ▌ei tohi nimetatud lõike kohaldamisel säilitatav oluline majanduslik netohuvi selliste viivisnõuete väärtpaberistamise korral, mille puhul on kokku lepitud tagastamatu ostuallahindlus, olla väiksem kui 5 % selliste väärtpaberistatud riskipositsioonide netoväärtuse summast, mis kvalifitseeruvad viivisnõueteks, ja kui see on kohaldatav, siis kõikide nõuetekohaselt teenindatavate väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest.

Viivisnõude netoväärtus arvutatakse, lahutades riskipositsiooni nimiväärtusest või, kui see on kohaldatav, siis jääkväärtusest väärtpaberistamise tehingu algatamise ajal üksiku väärtpaberistatud riskipositsiooni tasandil väärtpaberistamise tehingu algatamise ajal kokku lepitud tagastamatu ostuallahindlus või, kui see on kohaldatav, siis aluspositsioonide kogumi tasandil väärtpaberistamise tehingu algatamise ajal kokku lepitud tagastamatu ostuallahindluse vastav osa. Peale selle võib väärtpaberistatud viivisnõuete netoväärtuse kindlaksmääramisel võtta mittetagastatava ostuallahindluse puhul arvesse väärtpaberistamise tehingu algataja poolt järgnevaks müügiks emiteeritud viivisnõuete väärtpaberistamise seeriate nimiväärtuse ja selle hinna vahet, millega need väärtpaberistamise seeriad müüakse esmalt sõltumatutele kolmandatele isikutele.“;

"

c)   lõiget 7 muudetakse järgmiselt:

i)   esimesse lõiku lisatakse järgmised punktid: "

„f) viivisnõuete väärtpaberistamiste puhul lõigete 3 ja 3a alusel riski säilitamise kord;

   g) netohuvi säilitajale makstud tasude mõju tegelikule olulisele majanduslikule netohuvile lõike 1 tähenduses.“;

"

ii)   teine lõik asendatakse järgmisega: "

„Pangandusjärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile … [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva, saavas käändes].“

"

5)  Artikli 9 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:"

Erandina esimesest lõigust kohaldatakse selliste aluspositsioonide jaoks, mis on sel ajal, mil väärtpaberistamise tehingu algataja need kolmandalt isikult ostab, viivisnõuded, riskipositsioonide valimisel ja hinnakujundusel usaldusväärseid standardeid.“

"

6)  Artikli 18 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) väärtpaberistamine vastab kõikidele käesoleva peatüki 1., 2. või 2a jao nõuetele ja Väärtpaberiturujärelevalvet on artikli 27 lõike 1 kohaselt teavitatud ning;“.

"

7)  4. peatüki 1. jao pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Lihtsa, läbipaistva ja standarditud traditsioonilise mitte-ABCP-väärtpaberistamise nõuded“.

"

8)  Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)  artikli pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Lihtne, läbipaistev ja standarditud traditsiooniline mitte-ABCP- väärtpaberistamine“;

"

b)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Traditsioonilisi väärtpaberistamisi, välja arvatud varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmid ja varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingud, käsitatakse standardväärtpaberistamistena, kui need vastavad artiklites 20, 21 ja 22 sätestatud nõuetele.“

"

9)   Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a)   lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik: "

„Erandina esimesest lõigust võivad väärtpaberistamise tehingu algatajad alates 1. juunist 2021 otsustada avaldada kättesaadava teabe aluspositsioonidest rahastatavate varade põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele.“;

"

b)   lisatakse järgmine lõige: "

„6. Euroopa järelevalveasutused töötavad … [kolm kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva, saavas käändes] ühiskomitee kaudu kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada käesoleva artikli lõike 4 teises lõigus osutatud teabe sisu, metoodikat ja esitusviisi kestlikkuse näitajate kohta, mis käsitlevad negatiivset mõju kliimale ning muud keskkonnaalast, sotsiaalset ja juhtimisega seotud negatiivset mõju.

Kui see on asjakohane, kajastab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu regulatiivseid tehnilisi standardeid, mis on välja töötatud kooskõlas Euroopa järelevalveasutustele määruses (EL) 2019/2088 antud volitustega, eelkõige nagu on sätestatud selle artiklis 2a ning artikli 4 lõigetes 6 ja 7, või põhineb neil.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

"

10)  Lisatakse järgmine jagu:"

„2a jagu.

Lihtsa, läbipaistva ja standarditud bilansilise väärtpaberistamise nõuded

Artikkel 26a

Lihtne, läbipaistev ja standarditud bilansiline väärtpaberistamine

1.  Sünteetilist väärtpaberistamist, mis vastab artiklites 26b–26e sätestatud nõuetele, käsitatakse bilansilise standardväärtpaberistamisena.

2.  Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 võib Pangandusjärelevalve võtta tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga vastu käesoleva määruse artiklites 26b–26e sätestatud nõuete ühetaoliseks tõlgendamiseks ja kohaldamiseks suuniseid ja soovitusi.

Artikkel 26b

Lihtsusega seotud nõuded

1.  Väärtpaberistamise tehingu algataja on üksus, millel on liidus tegevusluba või litsents.

Väärtpaberistamise tehingu algataja, kes ostab enda arvel kolmanda isiku riskipositsioone ja väärtpaberistab neid, kohaldab nende riskipositsioonide suhtes selliseid krediidi-, sissenõudmise, võla ümberkujundamise ja haldamise põhimõtteid, mis ei ole leebemad kui need, mida väärtpaberistamise tehingu algataja kohaldab võrreldavate ostmata riskipositsioonide suhtes.

2.  Aluspositsioone algatatakse väärtpaberistamise tehingu algataja põhitegevuse käigus.

3.  Tehingusulgemisel hoitakse aluspositsioone väärtpaberistamise tehingu algataja või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse bilansis.

Käesoleva lõike kohaldamisel on konsolideerimisgrupp üks järgmistest:

   a) sellistest juriidilistest isikutest koosnev grupp, mille suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete kohast konsolideerimist vastavalt määruse (EL) nr 2013/575 I osa II jaotise 2. peatükile;
   b) direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktis c määratletud konsolideerimisgrupp.

4.  Väärtpaberistamise tehingu algataja ei tohi väärtpaberistamise aluspositsioonide krediidiriski maandada rohkem, kui see on maandatud kaitsega, mille ta saab krediidiriskikaitse lepingukaudu.

5.  Krediidiriskikaitse leping peab olema kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 249 sätestatud krediidiriski maandamise normidega, või kui seda artiklit ei kohaldata, siis nõuetega, mis ei ole leebemad kui nimetatud artiklis sätestatud nõuded.

6.  Väärtpaberistamise tehingu algataja esitab kinnitused ja tagatised selle kohta, et täidetud on järgmised nõuded:

   a) väärtpaberistamise tehingu algatajal või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluval üksusel on täielik ja kehtiv aluspositsioonide omandiõigus ja seonduvad lisaõigused;
   b) kui väärtpaberistamise tehingu algataja on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus või direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 1 määratletud kindlustusandja, jääb aluspositsioonide krediidirisk väärtpaberistamise tehingu algataja või selle üksuse bilanssi, mille üle tehakse järelevalvet konsolideeritud alusel;
   c) iga aluspositsioon vastab sobivuskriteeriumidele ja kõigile krediidiriskikaitse makse tegemise tingimustele, välja arvatud artiklis 26e lõikes 1 osutatud krediidisündmuse toimumine, sellel kuupäeval, mil aluspositsioon lisatakse väärtpaberistamise portfelli kooskõlas väärtpaberistamisdokumentide hulka kuuluva krediidiriskikaitse lepinguga;
   d) väärtpaberistamise tehingu algataja parima teadmise kohaselt on iga aluspositsiooni kohta sõlmitud lepingus sätestatud, et võlgnikul on juriidiline, kehtiv ja siduv kohustus lepingus kindlaks määratud rahasummad tasuda, millele saab pöörata sissenõude;
   e) aluspositsioonid vastavad laenude väljastamise kriteeriumidele, mis ei ole leebemad kui standardsed laenude väljastamise kriteeriumid, mida väärtpaberistamise tehingu algataja kohaldab samalaadsete väärtpaberistamata riskipositsioonide suhtes;
   f) väärtpaberistamise tehingu algataja parima teadmise kohaselt ei ole ükski võlgnik selle kuupäeva seisuga, mil aluspositsioon väärtpaberistamise portfelli lisatakse, ühtki aluspositsiooniga seotud kohustust oluliselt rikkunud ega jätnud kohustuse täitmata;
   g) väärtpaberistamise tehingu algataja parima teadmise kohaselt ei sisalda tehingu dokumendid aluspositsioonide üksikasjade kohta valeinfot;
   h) tehingusulgemise või aluspositsiooni väärtpaberistamise portfelli lisamise ajal ei ole võlgniku ja algse laenuandja vahelist lepingut asjaomase aluspositsiooni kohta muudetud viisil, mis oleks aluspositsiooni täidetavust või sissenõudmist mõjutanud.

7.  Aluspositsioonid vastavad eelnevalt kindlaks määratud, selgetele ja dokumenteeritud sobivuskriteeriumidele, mis ei võimalda nende riskipositsioonide puhul portfelli kaalutlusõiguse alusel aktiivselt valitseda.

Käesoleva lõike kohaldamisel ei käsitata portfelli aktiivse valitsemisena selliste riskipositsioonide asendamist, mis on vastuolus kinnituste või tagatistega, ja vahendite täiendamise perioodi hõlmavate väärtpaberistamiste puhul selliste riskipositsioonide lisamist, mis vastavad kindlaks määratud täiendamistingimustele.

Pärast tehingu sulgemise kuupäeva lisatud riskipositsioonid vastavad sobivuskriteeriumidele, mis ei ole leebemad kui need, mida kohaldati aluspositsioonide algsel valimisel.

Aluspositsiooni võib tehingust kõrvaldada, kui

   a) aluspositsioon on täielikult tagasi makstud või muul viisil lunastatud;
   b) aluspositsioon on väärtpaberistamise tehingu algataja tavapärase äritegevuse käigus likvideeritud, kui likvideerimine ei kujuta endast määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 250 osutatud kaudset toetust;
   c) aluspositsiooni muudetakse muul kui krediidist tuleneval põhjusel, nagu võla refinantseerimine või restruktureerimine, ning muudatus tehakse asjaomase aluspositsiooni tavapärase haldamise käigus, või
   d) aluspositsioon ei vastanud tehingusse kaasamise ajal sobivuskriteeriumidele.

8.  Väärtpaberistamine on tagatud selliste aluspositsioonide kogumiga, mis on vara liigilt homogeensed, võttes arvesse vara liigi rahavoogudega seotud omadusi, sealhulgas nende lepingulisi, krediidiriski ja ennetähtaegse tasumisega seotud tunnuseid. Üks aluspositsioonide kogum koosneb üksnes üht liiki varadest.

Esimeses lõigus osutatud aluspositsioonid sisaldavad lepinguliselt siduvaid ja täidetavaid kohustusi, mis annavad võlgnike ja vajaduse korral garantiiandjate suhtes täieliku regressiõiguse.

Esimeses lõigus osutatud aluspositsioonidega kaasnevad kindlapiirilised perioodilised maksevood, mille osamaksete summad võivad erineda, seoses rendi-, põhisumma- või intressimaksetega või muu õigusega saada neid makseid toetavatelt varadelt tulu. Aluspositsioonid võivad tulu anda ka finantseeritud või liisitud vara müügist.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud aluspositsioonid ei sisaldada direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud muid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid kui äriühingute võlakirjad, mis ei ole kauplemiskohas noteeritud.

9.  Aluspositsioonid ei sisaldada väärtpaberistamise positsioone.

10.  Laenude väljastamise standardid, mille kohaselt aluspositsioonid algatatakse, ning olulised muutused võrreldes varasemate laenude väljastamise standarditega tehakse potentsiaalsetele investoritele põhjendamatu viivituseta täielikult teatavaks. Aluspositsioonid väljastatakse, andes täieliku regressiõiguse võlgniku suhtes, kes ei ole väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja. Aluspositsioonidega seotud krediidi- või väljastamisotsuste tegemisel ei osale kolmandad isikud.

Selliste väärtpaberistamiste korral, mille aluspositsioonid on eluasemelaenud, ei sisalda laenukogum laene, mille turustamisel ja väljastamisel on tuginetud eeldusele, et laenu taotlejale, või kui see on kohaldatav, siis vahendajatele, on teada antud, et laenuandja ei pruugi esitatud teavet kontrollida.

Laenuvõtja krediidivõimelisuse hindamine vastab direktiivi 2008/48/EÜ artiklis 8 sätestatud nõuetele või direktiivi 2014/17/EL artikli 18 lõigetes 1–4, artikli 18 lõike 5 punktis a ja artikli 18 lõikes 6 sätestatud nõuetele, või kui see on kohaldatav, kolmandate riikide samaväärsetele nõuetele.

Väärtpaberistamise tehingu algatajal või algsel laenuandjal on asjatundlikkus väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamise alal.

11.  Aluspositsioonide hulka ei kuulu ▌valimise hetkel makseviivituses olevad riskipositsioonid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 tähenduses ega riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgniku või garantiiandja suhtes, kes väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja parima teadmise kohaselt

   a) on kolme aasta jooksul enne algatamise kuupäeva kuulutatud maksejõuetuks või kelle võlausaldajatele on kohus andnud lõpliku ja edasikaebamisele mittekuuluva nõudeõiguse või õiguse saada makse tegemata jätmise tulemusel tekkinud kahju eest hüvitist või kelle suhtes on kolme aasta jooksul enne aluspositsioonide valimist toimunud seoses viivisnõuetega võla restruktureerimise protsess, välja arvatud juhul, kui
   i) restruktureeritud aluspositsiooniga ei ole kaasnenud uusi võlgnevusi alates kuupäevast, mil toimus restruktureerimine, mis peab olema toimunud vähemalt üks aasta enne aluspositsioonide valimise kuupäeva, ning
   ii) algataja poolt vastavalt artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktile a ja punkti e alapunktile i esitatud teabes on sõnaselgelt esitatud restruktureeritud aluspositsioonide osakaal, restruktureerimise aeg ja üksikasjad ning nende tulemusnäitajad alates restruktureerimise kuupäevast;
   b) oli aluspositsiooni algatamise ajal, kui see on kohaldatav, kantud avalikku halva krediidiajalooga isikute krediidiregistrisse, või kui sellist avalikku krediidiregistrit ei eksisteerinud, muusse krediidiregistrisse, mis on algatajale või algsele laenuandjale kättesaadav, või
   c) on saanud krediidikvaliteedi hinnangu või krediidikvaliteedi astme, mis näitab, et lepingus kokkulepitud maksete tegemata jätmise risk on palju suurem kui algataja hoitavate võrreldavate väärtpaberistamata riskipositsioonide puhul.

12.  Võlgnikud on aluspositsioonide lisamise ajaks teinud vähemalt ühe makse, välja arvatud järgmisel juhul:

   a) tegemist on uueneva väärtpaberistamisega, mis on tagatud ühes osas tasutavate riskipositsioonidega või mille lõpptähtaeg on lühem kui üks aasta, sealhulgas vaba tagasimaksega krediidiga seonduvad igakuised piiranguteta maksed, või
   b) riskipositsioon kujutab endast sellise riskipositsiooni refinantseerimist, mis on juba tehinguga hõlmatud.

13.  Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse, milliseid lõikes 8 osutatud aluspositsioone käsitatakse homogeensena.

Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva, saavas käändes].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 26c

Standardsusega seotud nõuded

1.  Väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja täidab riski säilitamise nõude kooskõlas artikliga 6.

2.  Tehingu dokumentides kirjeldatakse väärtpaberistamisest tulenevaid intressimäära- ja valuutariske ning nende võimalikku mõju väärtpaberistamise tehingu algatajale ja investoritele tehtavatele maksetele. Need riskid maandatakse asjakohaselt ja kõik sel otstarbel võetud meetmed avalikustatakse. Kõik tagatised, millega investori kohustused on krediidiriskikaitse lepinguga tagatud, on nomineeritud samas valuutas, milles on nomineeritud krediidiriskikaitse makse.

Kui väärtpaberistamisel kasutatakse väärtpaberistamise eriotstarbelist ettevõtjat, on väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja poolt investoritele tehtavate intressimaksetega seotud kohustuste summa igal maksekuupäeval võrdne tuluga, mida väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja saab väärtpaberistamise tehingu algatajalt ja tagatiskokkulepetest, või sellest väiksem.

Aluspositsioonide kogum ei sisalda tuletisinstrumente, välja arvatud juhul, kui eesmärk on aluspositsioonide intressimäära- või valuutariski maandamine. Tuletisinstrumentide emissioon tagatakse ja need dokumenteeritakse üldiste rahvusvahelise rahanduse standardite kohaselt.

3.  Kõik tehinguga seoses tehtavad viiteintressimääraga seotud maksed põhinevad emmal-kummal järgmistest:

   a) üldkasutatavatel turu intressimääradel või üldkasutatavatel sektoripõhistel määradel, mis kajastavad vahendite kulusid, mitte aga keerukatel valemitel ega tuletisinstrumentidel;
   b) tulul, mis tuleneb tagatisest, millega investori kohustused on krediidiriskikaitse lepinguga tagatud.

Kõik aluspositsioonidega seoses tasumisele kuuluvad viiteintressimääraga seotud maksed põhinevad üldkasutatavatel turu intressimääradel või üldkasutatavatel sektoripõhistel määradel, mis kajastavad vahendite kulusid, mitte aga keerukatel valemitel ega tuletisinstrumentidel.

4.  Pärast väärtpaberistamise tehingu algatajaga seotud täitmisele pööramise sündmust on investoril lubatud võtta täitemeetmeid ▌.

Kui väärtpaberistamisel kasutatakse väärtpaberistamise eriotstarbelist ettevõtjat ja täitmise teade või krediidiriskikaitse lepingu lõpetamise teade on kätte toimetatud, ei jää ükski rahasumma väärtpaberistamise eriotstarbelisest ettevõtjast üle kandmata, välja arvatud see, mis on vajalik väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja toimimiseks, selliste makseviivituses aluspositsioonide eest kaitsemaksete tegemiseks, mis olid lõpetamise ajal veel ümberkujundamisel, ja investoritele korrapäraste tagasimaksete tegemiseks kooskõlas väärtpaberistamise lepingu tingimustega.

5.  Kahjud jaotatakse väärtpaberistamise positsiooni omanikele vastavalt väärtpaberistamise seeria nõudeõiguse järgule, alustades kõige madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriast.

Et teha igal maksekuupäeval kindlaks väärtpaberistamise seeriate tagasimaksmata summa, kohaldatakse kõigi väärtpaberistamise seeriate suhtes järjestikust amortiseerimist, alustades kõige kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriast.

Erandina teisest lõigust nähakse tehingutes, mille puhul kohaldatakse mittejärjestikustmaksehierarhiat, ette aluspositsioonide tulemusnäitajatega seotud käivitavad tegurid, mis tingivad maksehierarhia ümberpööramise nii, etamortiseerimisel hakataksemakseid tegema vastavalt nõudeõiguse järgule. Tulemusnäitajatega seotud käivitavad tegurid hõlmavad vähemalt järgmist:

   a) kas makseviivituses olevate riskipositsioonide kumulatiivse summa suurenemine või kumulatiivse kahju suurenemine üle teatava protsendi alusportfelli tagasimaksmata summast;
   b) üks möödunud perioodiga seotud käivitav lisategur ja
   c) üks eesseisva perioodiga seotud käivitav tegur.

Pangandusjärelevalve töötab tulemusnäitajatega seotud käivitavate tegurite täpsustamise ja vajaduse korral kalibreerimise kohta välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu.

Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 30. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes neljandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Väärtpaberistamise seeriate amortiseerudes tagastatakse investoritele tagatise summa, mis on võrdne nende seeriate amortisatsiooni summaga, eeldusel et investorid on nende seeriate kohta tagatise esitanud.

Kui seoses aluspositsioonidega on toimunud artiklis 26e osutatud krediidisündmus ja võla ümberkujundamine ei ole nende puhul lõpule viidud, peab järelejäänud krediidiriskikaitse summa olema igal maksekuupäeval vähemalt võrdne nende aluspositsioonide tagasimaksmata nimiväärtusega, millest on maha arvatud kõigi nende aluspositsioonidega seoses tehtud vahepealsete maksete summa.

6.  Kui väärtpaberistamise puhul on tegemist uueneva väärtpaberistamisega, peavad tehingu dokumentides sisalduma asjakohased ennetähtaegse amortiseerimise klauslid või käivitavad tegurid, mis tingivad uueneva väärtpaberistamise perioodi lõppemise, sealhulgas vähemalt järgmine:

   a) aluspositsioonide krediidikvaliteedi halvenemine eelnevalt kindlaks määratud künniseni või sellest allapoole;
   b) kahju suurenemine üle eelnevalt kindlaks määratud künnise;
   c) suutmatus luua kindlaks määratud ajavahemikul piisaval hulgal uusi aluspositsioone, mis vastaksid eelnevalt kindlaks määratud krediidikvaliteedile.

7.  Tehingu dokumentides peavad olema selgelt märgitud

   a) lepingulised kohustused, ülesanded ja vastutus, mis lasuvad nõudehaldajal ja usaldusisikul ning muudel kõrvalteenuste osutajatel, nagu on asjakohane,ning artikli 26e lõikes 4 osutatud kontrolli tegeval kolmandal isikul ▌;
   b) sätted, mis tagavad nõudehaldaja, usaldusisiku, muude kõrvalteenuste osutajate või artikli 26e lõikes 4 osutatud kontrolli tegeva kolmanda isiku asendamise, kui üks nimetatud teenuseosutajatest on makseviivituses või maksejõuetu ning kui teenuseosutaja ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, nii et kõnealuste teenuste osutamine ei lõpe;
   c) nõuete haldamise protseduurid, mida rakendatakse aluspositsioonide suhtes tehingu sulgemise kuupäeval ja pärast seda, ning asjaolud, mille korral võib selliseid protseduure muuta;
   d) nõuete haldamise standardid, mida nõudehaldaja on kohustatud aluspositsioonide haldamise käigus järgima kogu väärtpaberistamise kestuse jooksul.

8.  Nõudehaldajal on asjatundlikkus väärtpaberistatud positsioonidega samalaadsete positsioonide haldamise alal ning tal on seoses riskipositsioonide haldamisega olemas hästi dokumenteeritud ja asjakohased põhimõtted, protseduurid ja riskijuhtimise kontrollimeetmed.

Nõudehaldaja kohaldab aluspositsioonide haldamise protseduure, mis on vähemalt sama ranged kui protseduurid, mida väärtpaberistamise tehingu algataja kohaldab samalaadsete väärtpaberistamata riskipositsioonide suhtes.

9.  Väärtpaberistamise tehingu algatajal on ajakohastatud alusvara register, et aluspositsioone igal ajal kindlaks teha. Register sisaldab andmeid krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi emiteerinud võlgnike kohta ja selle krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi kohta, millest aluspositsioonid tulenevad, ning iga aluspositsiooni puhul nimiväärtust, mis on kaitstud ja tagasimaksmata.

10.  Tehingu dokumendid sisaldavad selgeid sätteid, mis võimaldavad aegsasti lahendada konflikte eri kategooria investorite vahel. Kui väärtpaberistamisel kasutatakse väärtpaberistamise eriotstarbelist ettevõtjat, on hääleõigus selgelt kindlaks määratud ja võlakirjaomanike vahel jaotatud ning usaldusisiku ja muude investorite ees usaldusülesandeid täitvate üksuste kohustused on selgelt kindlaks määratud.

Artikkel 26d

Läbipaistvusega seotud nõuded

1.  Väärtpaberistamise tehingu algataja teeb potentsiaalsetele investoritele enne hinnakujundust kättesaadavaks andmed varasemate staatiliste ja dünaamiliste makseviivituse ja kahjumi tulemusnäitajate kohta, nagu viivisseisundit ja makseviivitust kajastavad andmed, selliste riskipositsioonide puhul, mis on üldjoontes sarnased väärtpaberistatavate positsioonidega; samuti teeb ta kättesaadavaks nende andmete allikad ja asjaolud, mille alusel peetakse positsioone sarnaseks. Need andmed käivad vähemalt viie aasta kohta.

2.  Enne tehingu sulgemist teeb asjakohane sõltumatu isik aluspositsioonide valimi väliskontrolli ja kontrollib muu hulgas, kas aluspositsioonid kvalifitseeruvad krediidiriskikaitse lepingu alusel krediidiriskikaitse saamiseks.

3.  Väärtpaberistamise tehingu algataja teeb potentsiaalsetele investoritele enne väärtpaberistamise hinnakujundust kättesaadavaks kohustiste rahavoo mudeli, mis kajastab täpselt lepingul põhinevat seost aluspositsioonide ning väärtpaberistamise tehingu algataja, investorite, muude kolmandate isikute, ja kui see on asjakohane, väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja vahel liikuvate maksete vahel, ning teeb selle mudeli pärast hinnakujundust kättesaadavaks investoritele jooksvalt ja potentsiaalsetele investoritele nende taotluse korral.

4.  Kui väärtpaberistamise aluspositsioonid on eluasemelaenud või autolaenud või -liisingud, avaldab väärtpaberistamise tehingu algataja eluasemelaenude või autolaenude või -liisingutega rahastatavate varade keskkonnatoime kohta kättesaadava teabe osana teabest, mis avalikustatakse vastavalt artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktile a.

Erandina esimesest lõigust võivad väärtpaberistamise tehingu algatajad alates 1. juunist 2021 otsustada avaldada kättesaadava teabe aluspositsioonidest rahastatavate varade põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele.

5.  Väärtpaberistamise tehingu algataja vastutab artikli 7 täitmise eest. Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktis a nõutud teave tehakse taotluse korral potentsiaalsetele investoritele kättesaadavaks enne hinnakujundust. Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktides b–d nõutud teave tehakse enne hinnakujundust kättesaadavaks vähemalt kavandina või esialgsel kujul. Lõplikud dokumendid tehakse investoritele kättesaadavaks hiljemalt 15 päeva jooksul pärast tehingu sulgemist.

6.  Euroopa järelevalveasutused töötavad ... [kolm kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva, saavas käändes] oma ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis käsitleb käesoleva artikli lõike 4 teises lõigus osutatud teabe sisu, metoodikat ja esitamist seoses kestlikkuse näitajatega, mis käsitlevad negatiivset mõju kliimale ning muud keskkonnaalast, sotsiaalset ja juhtimisega seotud negatiivset mõju, kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Kui see on asjakohane, kajastab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu regulatiivseid tehnilisi standardeid, mis on välja töötatud kooskõlas Euroopa järelevalveasutustele määruses (EL) 2019/2088 antud volitustega, eelkõige nagu on sätestatud selle artiklis 2a ning artikli 4 lõigetes 6 ja 7, või põhinevad neil.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 26e

Krediidiriskikaitse lepingu, kontrolli tegeva kolmanda isiku ja sünteetilise ületuluga seotud nõuded

1.  Krediidiriskikaitse leping katab vähemalt järgmised krediidisündmused:

   a) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 215 lõike 1 punktis a osutatud krediidisündmused, kui riski ülekandmiseks kasutatakse garantiisid;
   b) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 216 lõike 1 punktis a osutatud krediidisündmused, kui riski ülekandmiseks kasutatakse krediidituletisinstrumente.

Kõik krediidisündmused dokumenteeritakse.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47b tähenduses võla restruktureerimise meetmed, mida kohaldatakse aluspositsioonide suhtes, ei välista sobivate krediidisündmuste käivitumist.

2.  Pärast krediidisündmuse toimumist arvutatakse krediidiriskikaitse makse väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja asjaomast liiki riskipositsioonidest tegelikult realiseerunud kahjumi põhjal, milleni jõuti tema standardsete sissenõudmispõhimõtete ja -menetlustega kooskõlas toimunud ümberkujundamise järel, ning mis on makse tegemise ajal kajastatud tema finantsaruannetes. Lõplik krediidiriskikaitse makse tasutakse kindlaks määratud ajavahemiku jooksul pärast asjaomast riskipositsiooni puudutava võla ümberkujundamise lõppu, kui võla ümberkujundamine lõpeb enne graafikujärgset õiguslikku tähtaega või krediidiriskikaitse lepingu ennetähtaegset lõpetamist.

Vahepealne krediidiriskikaitse makse tehakse hiljemalt kuue kuu möödumisel lõikes 1 osutatud krediidisündmuse toimumisest, kui kahjumliku võla ümberkujundamist ei ole asjaomase aluspositsiooni puhul kõnealuse kuuekuulise perioodi lõpuks lõpule viidud. Vahepealne krediidiriskikaitse makse peab katma vähemalt järgmistest summadest suurema:

   a) oodatava kahju summa, mis võrdub väärtuse langusega, mille väärtpaberistamise tehingu algataja on kandnud vahepealse makse tegemise ajal kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga oma finantsaruannetesse, eeldusel et krediidiriskikaitse lepingut ei ole olemas ja see ei kata kahjumit;
   b) kui see on asjakohane, oodatava kahju summa, mis on määratud kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükile.

Kui tehakse vahepealne krediidiriskikaitse makse, tehakse ka esimeses lõigus osutatud lõplik krediidiriskikaitse makse, millega kohandatakse kahju vahepealset arveldamist vastavalt tegelikule realiseerunud kahjumile.

Vahepealse ja lõpliku krediidiriskikaitse makse arvutamise meetod määratakse kindlaks krediidiriskikaitse lepingus.

Krediidiriskikaitse makse on proportsionaalne krediidiriskikaitse lepinguga hõlmatud vastava aluspositsiooni tagasimaksmata nimiväärtusega.

Väärtpaberistamise tehingu algataja õigusele saada krediidiriskikaitse makse saab pöörata sissenõude. Krediidiriskikaitse lepingu kohaselt investorite makstavad summad on krediidiriskikaitse lepingus selgelt kindlaks määratud ja piiratud. Nende summade arvutamine peab olema võimalik igal ajal. Krediidiriskikaitse lepingus määratakse selgelt kindlaks asjaolud, mille korral investorid on kohustatud makseid tegema. Seda, kas sellised asjaolud on tekkinud, hindab lõikes 4 osutatud kontrolli tegev kolmas isik.

Krediidiriskikaitse makse summa arvutatakse selle üksiku aluspositsiooni tasandil, mille puhul on toimunud krediidisündmus.

3.  Krediidiriskikaitse lepingus täpsustatakse maksimaalne pikendusperiood, mida kohaldatakse võla ümberkujundamisele selliste aluspositsioonide puhul, millega seoses on toimunud lõikes 1 osutatud krediidisündmus, kuid võla ümberkujundamist ei ole graafikujärgsel õiguslikul tähtajal või krediidiriskikaitse lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lõpule viidud. Pikendusperiood ei ole pikem kui kaks aastat. Krediidiriskikaitse lepingus nähakse ette, et pikendusperioodi lõpuks tehakse viimane krediidiriskikaitse makse väärtpaberistamise tehingu algataja lõpliku kahjumi hindamise põhjal, mille väärtpaberistamise tehingu algataja peabselleks ajaksoma finantsaruannetes kajastama, eeldusel et krediidiriskikaitse lepingut ei ole olemas ja see ei kata kahjumit.

Kui krediidiriskikaitse leping lõpetatakse, jätkub võla ümberkujundamine seoses enne lõpetamist toimunud võimalike lahendamata krediidisündmustega samal viisil, nagu on kirjeldatud esimeses lõigus.

Krediidiriskikaitse lepingu alusel makstavad krediidiriskikaitse preemiad on struktureeritud nii, et need sõltuvad nõuetekohaselt teenindatavate nõuete tagasimaksmata nimiväärtusest maksmise ajal ja kajastavad kaitstud väärtpaberistamise seeria riski. Selleks ei määrata krediidiriskikaitse lepingus garanteeritud preemiaid, preemiate ettemakseid, hinnaalandusmehhanisme ega muid mehhanisme, mis võivad ära hoida või vähendada kahju tegelikku jaotamist investoritele või mille abil tagastada väärtpaberistamise tehingu algatajatele osa makstud preemiatest pärast tehingu lõpptähtaega.

Erandina käesoleva lõike kolmandast lõigust on preemiate ettemaksed lubatud tingimusel, et järgitakse riigiabireegleid, kui garantiiskeem on liikmesriigi õiguses konkreetselt ette nähtud ja sellele on andnud edasigarantii mõni üksus, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 214 lõike 2 punktides a–d.

Tehingu dokumentides kirjeldatakse, kuidas arvutatakse krediidiriskikaitse preemiad ja võimalikud võlakirjakupongid iga maksekuupäeva puhul kogus väärtpaberistamise tehingu kestuse jooksul.

Investorite õigusele saada krediidiriskikaitse preemiaid saab pöörata sissenõude.

4.  Väärtpaberistamise tehingu algataja nimetab enne tehingu sulgemise kuupäeva kontrolli tegeva kolmanda isiku. Kontrolli tegev kolmas isik kontrollib iga aluspositsiooni puhul, millega seoses on esitatud krediidisündmuse teade, vähemalt järgmist:

   a) kas krediidisündmuse teates osutatud krediidisündmus on krediidiriskikaitse lepingu tingimustes osutatud krediidisündmus;
   b) kas aluspositsioon oli asjaomase krediidisündmuse toimumise ajal alusportfellis;
   c) kas aluspositsioon vastas alusportfelli lisamise ajal sobivuskriteeriumidele;
   d) kui aluspositsioon lisati väärtpaberistamisele täiendamise tulemusel, kas täiendamine vastas täiendamistingimustele;
   e) kas lõpliku kahjumi summa vastab väärtpaberistamise tehingu algataja kasumiaruandes kajastatud kahjumile;
   f) kas viimase krediidiriskikaitse makse tasumise ajal on aluspositsioonidega seotud kahjud investorite vahel õigesti jagatud.

Kontrolli tegev kolmas isik peab olema väärtpaberistamise tehingu algatajast ja investoritest ning asjakohasel juhul väärtpaberistamise eriotstarbelisest ettevõtjast sõltumatu ning ta on andnud tehingu sulgemise kuupäevaks nõusoleku sellele, et ta on määratud kontrolli tegevaks kolmandaks isikuks.

Kontrolli tegev kolmas isik võib kontrolli teha valimi alusel, mitte iga üksiku aluspositsiooni alusel, mille jaoks krediidiriskikaitse makset nõutakse. Kui investorid ei ole valimipõhise kontrolliga rahul, võivad nad taotleda, et kontrollitaks mõne konkreetse aluspositsiooni sobivust.

Väärtpaberistamise tehingu algataja lisab tehingu dokumentidesse kohustuse edastada kontrolli tegevale kolmandale isikule kogu teave, mida on vaja esimeses lõigus sätestatud nõuete kontrollimiseks.

5.  Väärtpaberistamise tehingu algataja ei tohi tehingut lõpetada enne selle graafikujärgset lõpptähtaega muul põhjusel kui järgmised sündmused:

   a) investori maksejõuetus;
   b) investor jätab tasumata krediidiriskikaitse lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad või rikub tehingu dokumentides kindlaks määratud olulisi kohustusi;
   c) asjakohased regulatiivsed sündmused, sealhulgas:
   i) asjakohased muutused liidu või riigisisestes õigusaktides, pädevate asutuste tehtud asjakohased muudatused selliste õigusaktide ametlikult avaldatud tõlgendustes, kui see on asjakohane, või sellised asjakohased muudatused tehingu maksu- või raamatupidamislikus käsitluses, millel on tehingu majanduslikule tasuvusele oluline negatiivne mõju, mida võrreldakse iga juhtumi puhul sellega, mida oodati tehingu tegemise ajal ja mida ei saanud sel ajal mõistlikult eeldada;
   ii) pädeva asutuse otsus selle kohta, et väärtpaberistamise tehingu algatajal või väärtpaberistamise tehingu algataja sidusettevõtjal ei ole või ei ole enam luba võtta väärtpaberistamise puhul arvesse krediidiriski olulise osa ülekandmist kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 245 lõikega 2 või 3;
   d) optsiooni kasutamine tehingu lõpetamiseks teataval kindlal ajahetkel (edaspidi „ajaline ostuoptsioon“), kui tehingu sulgemise kuupäevast arvestatav ajavahemik on võrdne algse alusportfelli kaalutud keskmise tähtajaga tehingu sulgemise kuupäeval või sellest pikem;
   e) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 1 määratletud lõpetava ostuoptsiooni kasutamine;
   f) investor ei kvalifitseeru kaudse krediidiriskikaitse korral vastavalt lõikes 8 sätestatud nõuetele enam aktsepteeritavaks krediidiriskikaitse andjaks.

Tehingu dokumentides täpsustatakse, kas asjaomane tehing hõlmab üht punktides d ja e osutatud optsiooni ja kuidas sellised optsioonid on struktureeritud.

Punkti d kohaldamisel ei ole ajaline ostuoptsioon struktureeritud eesmärgiga vältida kahju jaotamist krediidikvaliteedi parandamise positsioonidele või muudele investorite omatavatele positsioonidele ega muul viisil struktureeritud krediidikvaliteedi parandamise võimaldamiseks.

Ajalise ostuoptsiooni kasutamise korral teavitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad pädevaid asutusi, kuidas teises ja kolmandas lõigus osutatud nõuded on täidetud, sealhulgas põhjendavad ajalise ostuoptsiooni kasutamist ja esitavad selge aruande, millest nähtub, et alusvara kvaliteedi halvenemine ei ole ostuoptsiooni kasutamise põhjus.

Otsese krediidiriskikaitse korral tagastatakse krediidiriskikaitse lepingu lõpetamisel tagatis investoritele väärtpaberistamise seeriate nõudeõiguse järgu järjekorras, kohaldades väärtpaberistamise tehingu algataja suhtes kohaldatava maksejõuetusseaduse sätteid.

6.  Investorid ei tohi lõpetada tehingut enne selle kavandatud lõpptähtaega ühelgi muul põhjusel kui krediidiriskikaitse preemia maksmata jätmine või muu lepingulise kohustuse oluline rikkumine väärtpaberistamise tehingu algataja poolt.

7.  Väärtpaberistamise tehingu algataja võib näha ette sünteetilise ületulu, mida pakutakse investoritele krediidikvaliteedi parandamiseks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

   a) sünteetilise ületulu summa, mida väärtpaberistamise tehingu algataja kohustub kasutama krediidikvaliteedi parandamiseks igal makseperioodil, on täpsustatud tehingu dokumentides ja väljendatud kindla protsendina portfelli tagasimaksmata summast asjaomase makseperioodi alguses (fikseeritud sünteetiline ületulu);
   b) sünteetiline ületulu, mida ei kasutata selleks, et katta igal makseperioodil realiseerunud krediidikahjum, tagastatakse väärtpaberistamise tehingu algatajale;
   c) kui väärtpaberistamise tehingu algatajad kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 143 osutatud sisereitingute meetodit, ei ole ette nähtud kogusumma aasta kohta suurem kui kõigi aluspositsioonide asjaomase aasta oodatava kahju summa, mis on arvutatud vastavalt nimetatud määruse artiklile 158;
   d) kui väärtpaberistamise tehingu algatajad kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 143 osutatud sisereitingute meetodit, määratakse alusportfelli ühe aasta oodatava kahju arvutamine selgelt kindlaks tehingu dokumentides;
   e) tehingu dokumentides täpsustatakse käesolevas lõikes sätestatud tingimusi.

8.  Krediidiriskikaitse leping sõlmitakse järgmises vormis:

   a) määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud nõuetele vastava garantiina, millega krediidirisk kantakse üle mõnele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 214 lõike 2 punktides a–d loetletud üksusele, tingimusel et investorite suhtes olevate riskipositsioonide puhul saab nimetatud määruse III osa II jaotise 2. peatüki alusel kasutada 0 % riskikaalu;
   b) määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud nõuetele vastava garantiina, millel on mõne käesoleva lõike punktis a osutatud üksuse edasigarantii, või
   c) käesoleva lõike punktides a ja b osutamata muu krediidiriskikaitse selliste garantiidena, krediidituletisinstrumentide või krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjade kujul, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 249 sätestatud nõuetele, tingimusel et investorite kohustused on tagatud tagatisega, mis vastab käesoleva artikli lõigetes 9 ja 10 sätestatud nõuetele.

9.  Lõike 8 punktis c osutatud muu krediidiriskikaitse vastab järgmistele nõuetele:

   a) väärtpaberistamise tehingu algataja õigusele kasutada tagatist investorite krediidiriskikaitse maksetega seotud kohustuste täitmiseks saab pöörata sissenõude ja sellele õigusele sissenõude pööramine tagatakse asjakohaste tagatiskokkulepetega;
   b) kui väärtpaberistamine lõpeb või väärtpaberistamise seeriad amortiseeruvad, saab investorite õigusele tagastada tagatised, mida ei ole kasutatud krediidiriskikaitse maksete tegemiseks, pöörata sissenõude;
   c) kui tagatis on investeeritud väärtpaberitesse, on tehingu dokumentides nähtud selliste väärtpaberite jaoks ette sobivuskriteeriumid ja hoidmise kord.

Tehingu dokumentides täpsustatakse, kas väärtpaberistamise tehingu algataja krediidirisk jääb ka investorite krediidiriskiks.

Väärtpaberistamise tehingu algataja küsib pädeva õigusnõustaja arvamust, et saada kinnitus krediidiriskikaitsele sissenõude pööramise kohta kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides.

10.  Kui käesoleva artikli lõike 8 punkti c kohaselt pakutakse muud krediidiriskikaitset, saavad väärtpaberistamise tehingu algataja ja investor kasutada kvaliteetset tagatist, mis on üks järgmistest:

   a) tagatis määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükis osutatud 0 % riskiga kaalutud võlaväärtpaberite kujul, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
   i) võlaväärtpaberite maksimaalne järelejäänud tähtaeg on kolm kuud, mis ei ole pikem kui järelejäänud aeg järgmise maksekuupäevani;
   ii) võlaväärtpaberid saab lunastada sellise rahasumma vastu, mis võrdub kaitstud väärtpaberistamise seeria tagasimaksmata summaga;
   iii) võlaväärtpabereid hoiab väärtpaberistamise tehingu algatajast ja investoritest sõltumatu depositoorium;
   b) tagatis rahana, mida hoitakse kolmandast isikust krediidiasutuses, mille krediidikvaliteedi aste on 3 või üle selle kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 136 sätestatud krediidikvaliteedi astmete määramisega.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ja tingimusel, et investor annab pärast hoolsuskohustuse täitmist vastavalt käesoleva määruse artiklile 5 lõplikus tehingudokumendis sõnaselge nõusoleku, hinnates sealhulgas iga asjakohast vastaspoole krediidiriski positsiooni, võib ainult väärtpaberistamise tehingu algataja kasutada kvaliteetse tagatisena raha, mis on hoiustatud väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja juures, kui väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja vastab vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2 kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 136 sätestatud krediidikvaliteedi astmete määramisega.

Artikli 29 lõike 5 kohaselt määratud pädevad asutused võivad pärast Pangandusjärelevalvega konsulteerimist lubada kasutada tagatisena raha, mis on hoiustatud väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja juures, kui väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja vastab krediidikvaliteedi astmele 3, tingimusel et võimalik on dokumenteerida tururaskused, finantsinstitutsiooni liikmesriigile määratud krediidikvaliteedi astmega seotud objektiivsed takistused või liikmesriigis esinevad märkimisväärsed võimalikud kontsentratsiooniprobleemid, mis tulenevad käesoleva lõike teises lõigus osutatud krediidikvaliteedi astme 2 miinimumnõude kohaldamisest.

Kui ▌kolmandast isikust krediidiasutus või väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja ei vasta enam minimaalsele krediidikvaliteedi astmele, kantakse tagatis üheksa kuu jooksul üle kolmandast isikust krediidiasutusele, mille krediidikvaliteedi aste on 3 või kõrgem, või investeeritakse väärtpaberitesse, mis vastavad esimese lõigu punktis a osutatud kriteeriumidele.

Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 218 käsitatakse käesolevas lõikes sätestatud nõudeid täidetuna selliste investeeringute puhul, mis on tehtud krediidiriski vahetustehingut sisaldavatesse võlakirjadesse, mille on emiteerinud väärtpaberistamise tehingu algataja.

Käesolevas artiklis sätestatud tagatise andmise tavade kohaldamist jälgib Pangandusjärelevalve, pöörates erilist tähelepanu vastaspoole krediidiriskile ja muudele investorite majanduslikele ja finantsriskidele, mis sellistest tagatise andmise tavadest tulenevad.

Pangandusjärelevalve esitab oma järelduste kohta komisjonile aruande... [24 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva, saavas käändes].

Hiljemalt ... [30 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva, alalütlevas käändes] esitab komisjon Pangandusjärelevalve aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta, pöörates erilist tähelepanu vastaspoole krediidiriski liigse suurenemise riskile finantssüsteemis, lisades kohasel juhul käesoleva artikli muutmiseks seadusandliku ettepaneku.

"

11)  Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Väärtpaberistamise tehingu algatajad ja sponsorid teatavad käesoleva artikli lõikes 7 osutatud vormi abil ühiselt Väärtpaberiturujärelevalvele, kui väärtpaberistamine vastab artiklite 19–22, artiklite 23–26 või artiklite 26a–26e nõuetele (edaspidi „standardväärtpaberistamise teade“). Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi puhul vastutab ainult sponsor sellest programmist teatamise eest ja kõnealuse programmi raames artiklile 24 vastavatest varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingutest teatamise eest. Sünteetilise väärtpaberistamise puhul vastutab teate eest ainult väärtpaberistamise tehingu algataja.

Standardväärtpaberistamise teade sisaldab väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsori selgitust selle kohta, kuidas artiklites 20–22, artiklites 24–26 või artiklites 26b–26e sätestatud standardväärtpaberistamise kriteeriumid on täidetud.“;

"

b)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)  esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:"

„Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja võib kasutada artikli 28 kohaselt loa saanud kolmanda isiku teenust, et hinnata, kas väärtpaberistamine vastab artiklite 19–22, artiklite 23–26 või artiklite 26a–26e nõuetele.“;

"

ii)  teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:"

„Kui väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja kasutab artikli 28 kohaselt loa saanud kolmanda isiku teenust, et hinnata, kas väärtpaberistamine vastab artiklite 19–22, artiklite 23–26 või artiklite 26a–26e nõuetele, peab standardväärtpaberistamise teade sisaldama märget, et loa saanud kolmas isik on standardväärtpaberistamise kriteeriumide täitmist kinnitanud.“;

"

c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Väärtpaberistamise tehingu algataja, ja kui see on asjakohane, sponsor teatavad viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvele ja oma pädevale asutusele, kui väärtpaberistamine ei vasta enam artiklite 19–22, artiklite 23–26 või artiklite 26a–26e nõuetele.“;

"

d)  lõike 5 esimene lause asendatakse järgmisega:"

„Väärtpaberiturujärelevalve hoiab oma ametlikul veebisaidil loetelu kõikidest väärtpaberistamistest, mille kohta väärtpaberistamise tehingu algatajad ja sponsorid on teatanud, et need vastavad artiklite 19–22, artiklite 23–26 või artiklite 26a–26e nõuetele.“;

"

e)  lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva, saavas käändes].“;

"

f)  lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva, saavas käändes].“

"

12)  Artikli 28 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:"

„1. Pädev asutus annab artikli 27 lõikes 2 osutatud kolmandale isikule loa hinnata, kas väärtpaberistamised vastavad artiklites 19–22, artiklites 23–26 või artiklites 26a–26e sätestatud standardväärtpaberistamise kriteeriumidele.“

"

13)  Artikli 29 lõike 5 teine lause asendatakse järgmisega:"

„Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet pädevate asutuste määramisest käesoleva lõike alusel ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva, saavas käändes].Kuni artiklite 26a–26e nõuete täitmise järelevalve eest vastutava pädeva asutuse määramiseni teeb pädev asutus, kes on määratud tegema järelevalvet artiklite 18–27 nõuete täitmise üle, mida kohaldatakse ... [üks päev enne käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva], järelevalvet ka artiklite 26a–26e nõuete täitmise üle.

"

14)  Artikli 30 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)   punkt a asendatakse järgmisega: "

„a) artikli 6 lõike 1 kohase olulise majandusliku netohuvi õige mõõtmise ja jätkuva säilitamise protsesse ja mehhanisme ning artikli 7 kohaselt kogu kättesaadavaks tehtava teabe kogumist ja õigeaegset avaldamist;“;

"

b)   lisatakse järgmine punkt: "

„aa) „riskipositsioonide puhul, mis ei ole osa viivisnõuete väärtpaberistamisest:

   i) krediidi andmise kriteeriumid, mida kohaldatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuete suhtes kooskõlas artikliga 9;
   ii) artikli 9 lõike 1 teises lõigus osutatud viivisnõueteks olevate aluspositsioonide valiku ja hinnakujunduse usaldusväärsed standardid;“;

"

c)   lisatakse järgmised punktid: "

„d) viivisnõuete väärtpaberistamise puhul protsesse ja mehhanisme, millega tagatakse vastavus artikli 9 lõikele 1, et vältida artikli 9 lõike 1 teises lõigus sätestatud erandi kuritarvitamist;

   e) bilansilise standardväärtpaberistamise puhul protsesse ja mehhanisme, millega tagatakse artiklite 26b–26e täitmine;“.

"

15)   Artikkel 31 asendatakse järgmisega: "

Artikkel 31

Väärtpaberistamise turu makrotasandi usaldatavusjärelevalve

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab oma volituste piires liidu väärtpaberistamise turu makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest.

2.   Selleks et toetada liidu finantsstabiilsust ohustavate ja finantssüsteemis toimuvatest muutustest tulenevate süsteemsete riskide vältimist või vähendamist, võttes arvesse makromajanduse arengut, et hoida ära laiaulatuslike finantsprobleemide perioode, jälgib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu pidevalt väärtpaberistamise turul toimuvaid muutusi. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peab seda vajalikuks, ent vähemalt iga kolme aasta tagant, avaldab ta finantsstabiilsuse riskide väljatoomiseks koostöös Pangandusjärelevalvega aruande väärtpaberistamise turu mõju kohta finantsstabiilsusele.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõiget 2 ja artiklis 44 osutatud aruande kohaldamist, avaldab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tihedas koostöös Euroopa järelevalveasutustega 31. detsembriks 2022 aruande, milles hinnatakse mõju, mida bilansilise standardväärtpaberistamise kasutuselevõtt on avaldanud finantsstabiilsusele, ja võimalikke süsteemseid riske, näiteks riske, mille tekitab kontsentreerumine ja avaliku sektori väliste krediidiriskikaitse müüjate omavaheline seotus.

Esimeses lõigus osutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aruandes võetakse arvesse sünteetilise väärtpaberistamise eripära, nimelt sellele tüüpilist vastavalt vajadusele kavandatud ja individuaalset iseloomu finantsturgudel, ning analüüsitakse, kas bilansilise standardväärtpaberistamise käsitlemine aitab finantssüsteemis riski üleüldiselt vähendada ja reaalmajandust paremini rahastada.

Oma aruande koostamisel kasutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mitmesuguseid asjakohaseid andmeallikaid, näiteks:

   a) pädevate asutuste poolt kooskõlas artikli 7 lõikega 1 kogutud andmeid;
   b) pädevate asutuste poolt kooskõlas artikli 30 lõikega 2 tehtud läbivaatamiste tulemusi ja
   c) artikli 10 kohaselt väärtpaberistamise registrites hoitavaid andmeid.

4.   Kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 16 esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja vajaduse korral soovitused parandusmeetmete võtmiseks seoses käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud riskidega, sealhulgas riski säilitamise tasemete muutmise asjakohasuse või muude makrotasandi usaldatavusmeetmete kohta.

Kolme kuu jooksul alates soovituse edastamise kuupäevast teatab soovituse adressaat kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 17 Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule soovituse alusel võetud meetmetest ning esitab meetmete võtmata jätmise korral igakülgse põhjenduse.“

"

16)  Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:"

„e) väärtpaberistamine on tähistatud standardväärtpaberistamisena ja selle väärtpaberistamise algataja, sponsor või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja on jätnud artiklites 19–22, artiklites  23–26 või artiklites 26a–26e sätestatud nõuded täitmata;“;

"

b)   lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)   punkt d asendatakse järgmisega: "

„d) käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis e või f osutatud rikkumise korral väärtpaberistamise tehingu algatajale ja sponsorile kehtestatud ajutine keeld teatada artikli 27 lõike 1 alusel, et väärtpaberistamine vastab artiklite 19–22, artiklite 23–26 või artiklite 26a–26e nõuetele;“;

"

ii)   punkt h asendatakse järgmisega: "

„h) käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis h osutatud rikkumise korral artiklis 28 osutatud loa ajutine peatamine, millega anti kolmandale isikule luba hinnata väärtpaberistamise vastavust artiklitele 19–22, artiklitele 23–26 või artiklitele 26a–26e.“

"

17)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 43a

Üleminekusätted bilansilise standardväärtpaberistamise jaoks

1.  ▌Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul, mille krediidiriskikaitse leping jõustus enne ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev], võivad väärtpaberistamise tehingu algatajad ja väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad kasutada nimetust „standardväärtpaberistamine“ või „lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine“ või muud nimetust, mis osutab otse või kaudselt neile mõistetele, üksnes tingimusel, et artiklis 18 sätestatud nõuded ja käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimused on artikli 27 lõikes 1 osutatud teate esitamise ajal täidetud.

2.  Artikli 27 lõikes 6 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite kohaldamise alguskuupäevani teevad väärtpaberistamise tehingu algatajad artikli 27 lõikes 1 ▌sätestatud kohustuse täitmiseks vajaliku teabe Väärtpaberiturujärelevalvele kirjalikult kättesaadavaks.

3.  Väärtpaberistamisi, mille algsed väärtpaberistamise positsioonid loodi enne ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev], käsitatakse standardväärtpaberistamisena, kui

   a) need vastasid algsete väärtpaberistamise positsioonide loomise ajal artikli 26b lõigetes 1–5, 7–9, 11 ja 12, artikli 26c lõigetes 1 ja 3 ning artikli 26e lõikes 1, lõike 2 esimeses lõigus, lõike 3 kolmandas ja neljandas lõigus ning lõigetes 6–9 sätestatud nõuetele ja
   b) need vastavad artikli 27 lõikes 1 sätestatud teatamise ajal artikli 26b lõigetes 6 ja 10, artikli 26c lõigetes 2 ja 4–10, artikli 26d lõigetes 1–5 ja artikli 26e lõike 2 teises kuni seitsmendas lõigus, lõike 3 esimeses, teises ja viiendas lõigus ning lõigetes 4–5 sätestatud nõuetele.

4.  Käesoleva artikli lõike 3 punkti b kohaldamisel kohaldatakse järgmist:

   a) artikli 26d lõikes 2 tõlgendatakse väljendit „enne tehingu sulgemist“ kui „enne artikli 27 lõike 1 kohast teavitamist“;
   b) artikli 26d lõikes 3 tõlgendatakse väljendit „enne väärtpaberistamise hinnakujundust“ kui „enne artikli 27 lõike 1 kohast teavitamist“;
   c) artikli 26d lõike 5
   i) teises lauses tõlgendatakse väljendit „enne hinnakujundust“ kui „enne artikli 27 lõike 1 kohast teavitamist“;
   ii) kolmandas lauses tõlgendatakse väljendit „enne hinnakujundust /…/ vähemalt kavandina või esialgsel kujul“ tõlgendatakse kui „enne artikli 27 lõike 1 kohast teavitamist“;
   iii) neljandas lauses sätestatud nõuet ei kohaldata;
   iv) viiteid kooskõlale artikliga 7 tõlgendatakse selliselt, nagu kohaldataks selle väärtpaberistamise suhtes artiklit 7, võtmata arvesse artikli 43 lõiget 1.“

"

18)   Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)   esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt: "

„e) väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate geograafiline asukoht.“;

"

b)   lisatakse järgmine lõik: "

„Komisjon hindab iga kolme aasta tagant punktis e osutatud teabe alusel asukohavaliku põhjuseid, sealhulgas sõltuvalt teabe olemasolust ja kättesaadavusest seda, millises ulatuses mängib selles küsimuses keskset rolli soodsa maksu- ja järelevalvekorra olemasolu.“

"

19)  Artikkel 45 jäetakse välja.

20)   Lisatakse järgmine artikkel: "

„Artikkel 45a

Kestliku väärtpaberistamise normide väljatöötamine

1.   Pangandusjärelevalve avaldab 1. novembriks 2021 tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga aruande kestliku väärtpaberistamise erinormide väljatöötamise kohta, et lisada käesolevasse määrusesse kestlikkusega seotud läbipaistvusnõuded. Aruandes hinnatakse igakülgselt eelkõige järgmist:

   a) proportsionaalsete avalikustamis- ja hoolsuskohustuse nõuete rakendamine seoses aluspositsioonidest rahastatavate varade võimaliku positiivse ja negatiivse mõjuga kestlikkusteguritele;
   b) kestlikkustegureid puudutava teabe sisu, metoodika ja esitamine seoses positiivse ja negatiivse mõjuga keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustele;
   c) kuidas sätestada kestliku väärtpaberistamise erinormid, mis kajastaksid määruse (EL) 2019/2088 artiklitega 8 ja 9 hõlmatud finantstooteid või põhineksid neil ning milles võetaks vajaduse korral arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852*;
   d) kestliku väärtpaberistamise normide võimalik mõju finantsstabiilsusele, liidu väärtpaberistamisturu mahu ja pankade laenuandmisvõime suurendamisele.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruande koostamisel võtab Pangandusjärelevalve vajaduse korral arvesse määruse (EL) 2019/2088 artiklites 3, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud läbipaistvusnõudeid või tugineb neile ning konsulteerib Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega.

3.   Seoses artikli 46 kohase läbivaatamisaruandega esitab komisjon käesoleva artikli lõikes 1 osutatud Pangandusjärelevalve aruandele tuginedes Euroopa Parlamendile ja nõukogule kestliku väärtpaberistamise erinormide sätestamise kohta aruande. Komisjoni aruandele lisatakse kohasel juhul seadusandlik ettepanek.

_____________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).“

"

(21)   Artikli 46 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

a)   punkt f asendatakse järgmisega: "

„f) artikli 22 lõikes 4 ja artikli 26d lõikes 4 sätestatud nõuete rakendamine ning kas neid võib laiendada väärtpaberistamisele, mille aluspositsioonid ei ole eluasemelaenud või autolaenud või -liisingud, eesmärgiga integreerida keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisega seotud teabe avaldamine;“;

"

b)   lisatakse järgmine punkt: "

„i) võimalused täiendavate standardimis- ja avalikustamisnõuete kehtestamiseks, pidades silmas muutuvaid turutavasid, eelkõige vorme kasutades, nii traditsioonilise kui ka sünteetilise väärtpaberistamise puhul, sealhulgas kokkuleppeliste börsiväliste väärtpaberistamiste korral, mille puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1129* ei ole vaja koostada prospekti.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).“

"

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 377, 9.11.2020, lk 1.
(2) ELT C 10, 11.1.2021, lk 30.
(3)ELT C 377, 9.11.2020, lk 1.
(4) ELT C 10, 11.1.2021, lk 30.
(5) Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta seisukoht.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).
(7) Vt eeskätt: nõukogu 8. novembri 2016. aasta järeldused, mis käsitlevad kriteeriume ja protsessi, mille tulemusena koostatakse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu ning selle lisa (ELT C 461, 10.12.2016, lk 2) ja nõukogu järeldused maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta ning selle lisad (ELT C 66, 26.2.2021, lk  40).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
(9)Euroopa Pangandusjärelevalve arvamus Euroopa Komisjonile viivisnõuete väärtpaberistamise regulatiivse käsitluse kohta, EBA-OP-2019-13, avaldatud 23. oktoobril 2019.
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(11) Euroopa parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).


Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine seoses väärtpaberistamise raamistiku kohandamisega, et toetada majanduse taaskäivitamist COVID-19 kriisile reageerimisel ***I
PDF 118kWORD 44k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses väärtpaberistamise raamistiku kohandamisega, et toetada majanduse taaskäivitamist COVID-19 pandeemiale reageerimisel (COM(2020)0283 – C9-0208/2020 – 2020/0156(COD))
P9_TA(2021)0100A9-0213/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0283),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0208/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 23. septembri 2020. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. oktoobri 2020. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 16. detsembri 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0213/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. märtsil 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses väärtpaberistamise raamistiku kohandamisega, et toetada majanduse taaskäivitamist COVID-19 kriisile reageerimisel

P9_TC1-COD(2020)0156


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(3),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  COVID‑19 kriisil on liikmesriikide elanikele, ettevõtetele, tervishoiusüsteemile ja majandusele ränk mõju. Komisjon rõhutas oma 27. mai 2020. aasta teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ rõhutas komisjon, et järgnevatel kuudel on likviidsus ja rahastamise kättesaadavus jätkuvalt probleem. Et COVID-19 pandeemiast põhjustatud rängast majandusšokist taastumist toetada, tuleb kehtivates finantsalastes õigusaktides tingimata teha sihipäraseid muudatusi.

(2)  Majanduse taaskäivitamisel on tähtis roll krediidiasutustel ja investeerimisühingutel (edaspidi „finantsinstitutsioonid“). Halvenev majandusolukord mõjutab aga tõenäoliselt ka neid. Pädevad asutused on andnud finantsinstitutsioonidele ajutist kapitali-, likviidsus- ja tegevusabi, et nad saaksid keerulisemas majanduskeskkonnas endiselt täita oma rolli reaalmajanduse rahastamisel. Sama eesmärki silmas pidades on Euroopa Parlament ja nõukogu võtnud COVID‑19 kriisi tagajärgede leevendamiseks juba vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 575/2013(6) ja (EL) 2019/876(7) teatavad sihipärased kohandused.

(3)  Väärtpaberistamine on hästi toimivate finantsturgude oluline element, kuna see aitab mitmekesistada finantsinstitutsioonide rahastamisallikaid ning vabastada regulatiivset kapitali, mida saab ümber jaotada täiendava laenuandmise toetuseks. Peale selle antakse väärtpaberistamisega finantsinstitutsioonidele ning teistele turuosalistele lisainvesteerimisvõimalusi, millega saab portfelli hajutada ning lihtsustada raha jõudmist ettevõtjate ja eraisikuteni nii liikmesriikides kui ka piiriüleselt kogu liidus.

(4)  Oluline on tugevdada finantsinstitutsioonide suutlikkust tagada pärast COVID‑19 pandeemiat reaalmajanduse jaoks vajalik rahavoog, tagades samal ajal, et finantsstabiilsuse säilitamiseks on kehtestatud piisavad usaldatavusnõuded. Määruse (EL) nr 575/2013 sihipärased muudatused, mis puudutavad väärtpaberistamise raamistikku, aitaksid nende eesmärkide saavutamisele kaasa ning suurendaksid kõnealuse raamistiku sidusust ja vastastikust täiendavust mitmesuguste meetmetega, mida liidu ja liikmesriikide tasandil on COVID‑19 kriisi tagajärgede leevendamiseks võetud.

(5)  7. detsembril 2017 avaldatud Basel III raamistiku lõppelementidega on väärtpaberistamise riskipositsioonide minimaalse krediidireitingu nõue kehtestatud üksnes piiratud arvule krediidiriski kaitse andjatele, nimelt üksustele, mis ei ole riiklikud üksused, avaliku sektori asutused, finantsinstitutsioonid ega muud usaldatavusnõuete kohaselt reguleeritud finantseerimisasutused. Seepärast on vaja muuta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 249 lõiget 3, et viia see kooskõlla Basel III raamistikuga, et tõhustada riiklikke tagatisskeeme, millega toetatakse finantsinstitutsioonide strateegiaid viivisnõuete väärtpaberistamiseks pärast COVID‑19 pandeemiat.

(6)  Liidu praegune väärtpaberistamise usaldatavusraamistik on kujundatud tüüpiliste väärtpaberistamise tehingute, nimelt nõuetekohaselt teenindatavate laenude kõige levinumate tunnuste põhjal. Oma arvamuses viivisnõuete väärtpaberistamise regulatiivse käsitlemise kohta(8) (edaspidi „EBA arvamus“) juhtis Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) tähelepanu sellele, et määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud praeguse väärtpaberistamise usaldatavusraamistiku kohaldamine viivisnõuete väärtpaberistamise suhtes toob kaasa ebaproportsionaalsed kapitalinõuded, sest väärtpaberistamise sisereitingute meetod (SEC‑IRBA) ja väärtpaberistamise standardmeetod (SEC‑SA) ei ole viivisnõuete spetsiifiliste riskiteguritega kooskõlas. Seetõttu tuleks viivisnõuete väärtpaberistamiseks kehtestada erikäsitlus, mis tugineb EBA arvamusele ja rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele.

(7)  Kuna viivisnõuete turg suureneb ja muutub COVID‑19 kriisi tagajärjel väga tõenäoliselt üsna palju, tuleks viivisnõuete väärtpaberistamise turgu tähelepanelikult jälgida ja viivisnõuete väärtpaberistamise usaldatavusraamistik tuleks edaspidi võimalikku suuremat andmekogumit arvesse võttes ümber hinnata.

(8)  ▌ EBA soovitas oma 6. mai 2020. aasta aruandes sünteetilise väärtpaberistamise standardväärtpaberistamise raamistiku kohta ▌ kehtestada lihtsate, läbipaistvate ja standarditud (edaspidi „standardväärtpaberistamine“) bilansiliste väärtpaberistamiste jaoks eriraamistiku. Kuna bilansilise standardväärtpaberistamise esindus- ja mudelirisk on väiksem kui ▌ sünteetilisel väärtpaberistamisel, mis ei ole standardväärtpaberistamine, tuleks, nagu seda käsitleti nimetatud aruandes, bilansilise standardväärtpaberistamise jaoks kehtestada omavahendite nõuete asjakohane riskitundlik kalibreerimine, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate portfellide kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriate regulatiivset sooduskohtlemist. EBA-le tuleks anda volitus jälgida bilansilise standardväärtpaberistamise turu toimimist. Bilansilise standardväärtpaberistamise laialdasema kasutamise korral, mida toetab sellise väärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria riskitundlikum käsitlemine, vabaneb regulatiivne kapital ja lõppkokkuvõttes võib kooskõlas usaldatavusnõuetega suureneda finantsinstitutsioonide laenuandmisvõime.

(9)  Selliste avatud sünteetilise väärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonide suhtes, mis vastasid enne käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva kehtinud usaldatavusnõuete kohase sooduskohtlemise tingimustele, tuleks ajutiselt kohaldada varem kehtinud nõudeid.

(10)  COVID‑19 kriisi järgse majanduse taaskäivitamise kontekstis on hädavajalik, et lõppkasutajad saaksid oma riske tõhusalt maandada, et kaitsta sellega oma bilansi usaldusväärsust. Kapitaliturgude liidu kõrgetasemelise foorumi lõpparuandes märgiti, et kui vastaspoole krediidiriski standardmeetod on liiga konservatiivne, võib see lõppkasutajate jaoks halvendada rahalise riski maandamise võimaluste kättesaadavust ja suurendada kulusid. Seetõttu peaks komisjon vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kalibreerimise 30. juuniks 2021 läbi vaatama, võttes seejuures igakülgselt arvesse Euroopa pangandussektori ja majanduse eripära, võrdseid võimalusi rahvusvahelisel tasandil ning rahvusvaheliste standardite ja foorumite arengut.

(11)  Sünteetiline ületulu on mehhanism, mida kasutatakse tavaliselt teatavate varaklasside väärtpaberistamise puhul väärtpaberistamise tehingu algatajate ja investorite huvides, et vähendada vastavalt krediidiriski kaitse ja riskipositsiooni kulusid. Sünteetilise ületulu suhtes tuleks kehtestada sihipärane usaldatavusnõuete kohane käsitlus, et vältida sünteetilise ületulu kasutamist õigusliku arbitraaži eesmärgil. Õiguslik arbitraaž esineb sel puhul siis, kui väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon sõlmib krediidiriski kaitse andjate hoitavate väärtpaberistamise positsioonide suhtes krediidikvaliteeti parandavaid kokkuleppeid, määrates lepingus kindlaks teatavad summad, et katta väärtpaberistatud riskipositsioonide kahjud tehingu kehtivusaja jooksul, ning sellised summad, mis koormavad väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsiooni kasumiaruannet sarnaselt kaudse garantiiga, ei ole riskiga kaalutud.

(12)  EBA-le tuleks anda volitus töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu sünteetilise ületulu riskipositsiooni väärtuse ühtlustatud kindlaksmääramise tagamiseks. Need regulatiivsed tehnilised standardid peaksid olema kehtestatud enne, kui hakatakse kohaldama uut usaldatavusnõuete kohast käsitlust. Sünteetiliste väärtpaberistamiste turu häirete vältimiseks tuleks finantsinstitutsioonidele anda piisavalt aega uue sünteetilise ületulu usaldatavusnõuete kohase käsitluse kohaldamiseks.

(13)  Komisjon peaks väärtpaberistamise usaldatavusraamistiku toimimist käsitleva aruande raames vaatama läbi ka sünteetilise ületulu usaldatavusnõuete kohase käsitluse, pidades silmas suundumusi rahvusvahelisel tasandil.

(14)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt maksimeerida finantsinstitutsioonide laenuandmis- ja kahjumikatmisvõimet seoses COVID‑19 kriisiga, säilitades samal ajal nende vastupanuvõime, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eesmärgi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)  Määrust (EL) nr 575/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(16)  Pidades silmas vajadust kehtestada COVID-19 kriisist majanduse taastumise toetamiseks võimalikult kiiresti sihipärased meetmed, peaks käesolev määrus kiireloomulisuse tõttu jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklisse 242 lisatakse järgmine punkt:"

„20) „sünteetiline ületulu“ – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 29 määratletud sünteetiline ületulu.“

"

2)  Artiklit 248 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"

„e) sünteetilise ületulu riskipositsiooni väärtus hõlmab kohasel juhul järgmist:

   i) väärtpaberistatud riskipositsioonidelt laekunud tulu, mida väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on kohaldatava raamatupidamistava kohaselt oma kasumiaruandes juba arvesse võtnud ja mille väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on lepingus määranud tehingu sünteetilise ületuluna ja mida saab veel kasutada kahjude katteks;
   ii) sünteetiline ületulu, mille väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on lepingus määranud mis tahes varasemale perioodile ja mida saab veel kasutada kahjude katteks;
   iii) sünteetiline ületulu, mille väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on lepingus määranud jooksvale perioodile ja mida saab veel kasutada kahjude katteks;
   iv) sünteetiline ületulu, mille väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on lepingus määranud tulevastele perioodidele.

Käesoleva punkti kohaldamisel ei arvata riskipositsiooni väärtuse hulka summasid, mis on seoses sünteetilise väärtpaberistamisega esitatud tagatiseks või krediidikvaliteedi parandamiseks ja mille suhtes juba kohaldatakse käesoleva peatüki kohaselt omavahendite nõuet.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada, kuidas väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioonid määravad kindlaks lõike 1 punktis e osutatud riskipositsiooni väärtuse, võttes arvesse asjakohast kahju, mis eeldatavasti kaetakse sünteetilise ületuluga.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva, saavas käändes].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

"

3)  Artikli 249 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„3. „Erandina käesoleva artikli lõikest 2 peab artikli 201 lõike 1 punktis g loetletud aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjatele olema tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse poolt antud krediidikvaliteedi hinnang, mis vastas krediidiriski kaitse esmakordse arvessevõtmise ajal krediidikvaliteedi astmele 2 või sellest kõrgemale astmele ning vastab nüüd krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale astmele.“

"

4)  Artiklisse 256 lisatakse järgmine lõige:"

„6. Väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon käsitleb artikli 248 lõike 1 punktis e osutatud sünteetilisele ületulule vastavat väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtust sünteetilise väärtpaberistamise alumiste eraldamispunktide (A) ja ülemiste eraldamispunktide (D) arvutamisel seeriana ja korrigeerib teiste enda valduses olevate seeriate alumisi eraldamispunkte (A) ja ülemisi eraldamispunkte (D), liites selle riskipositsiooni väärtuse väärtpaberistamisega seotud aluspositsioonide kogumi avatud positsioonide summale. Teised finantsinstitutsioonid peale väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsiooni sellist korrigeerimist ei tee.“

"

5)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 269a

Viivisnõuete väärtpaberistamise käsitlemine

1.  Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

   a) „viivisnõuete väärtpaberistamine” määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 25 määratletud viivisnõuete väärtpaberistamine;
   b) „kvalifitseeruv viivisnõuete traditsiooniline väärtpaberistamine” viivisnõuete traditsiooniline väärtpaberistamine, mille tagastamatu ostuhinna allahindlus on aluspositsioonide väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale ülekandmise ajal vähemalt 50 % aluspositsioonide tagasimaksmata summast.

2.  Viivisnõuete väärtpaberistamise positsiooni riskikaal arvutatakse vastavalt artiklile 254 või 267. Riskikaalu alampiir on 100 %, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 263.

3.  Erandina käesoleva artikli lõikest 2 määravad finantsinstitutsioonid kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonile 100 % riskikaalu, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 263.

4.  Finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad sisereitingute meetodit kõigi kogumisse kuuluvate aluspositsioonide suhtes vastavalt 3. peatükile ja kellel ei ole lubatud kasutada selliste riskipositsioonide puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, ei kasuta riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamiseks viivisnõuete väärtpaberistamise puhul SEC‑IRBA meetodit ega kohalda lõiget 5 või 6.

5.  Artikli 268 lõike 1 kohaldamisel võetakse kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju arvesse pärast ▌ tagastamatu ostuallahindluse ja kui see on kohaldatav, täiendavate spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste mahaarvamist.

Finantsinstitutsioonid teevad arvutuse vastavalt järgmisele valemile:

kus

CRmax = maksimaalne kapitalinõue kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise korral;

RWEAIRB = selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;

ELIRB = selliste aluspositsioonide oodatava kahju summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;

NRPPD = tagastamatu ostuallahindlus;

EVIRB = selliste aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;

EVPool = kõigi kogumisse kuuluvate aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa;

SCRAIRB = väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsiooni puhul finantsinstitutsiooni tehtud spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised seoses nende aluspositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit, üksnes juhul kui ja sel määral, mil need korrigeerimised ületavad tagastamatut ostuallahindlust (NRPPD); investoritest finantsinstitutsioonide puhul on summa null;

RWEASA = selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit.

6.  Erandina käesoleva artikli lõikest 3 võivad finantsinstitutsioonid juhul, kui artiklis 267 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaselt arvutatud riskipositsioonidega kaalutud keskmine riskikaal on väiksem kui 100 %, kohaldada madalamat riskikaalu, mille puhul on riskikaalu alampiir 50 %.

Väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad positsiooni suhtes SEC‑IRBA meetodit ning kellel on lubatud kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid kõigi aluspositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse 3. peatüki kohaselt sisereitingute meetodit, arvavad esimese lõigu kohaldamisel maha tagastamatu ostuallahindluse ja asjakohasel juhul täiendavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised selliste aluspositsioonide oodatavast kahjust ja riskipositsiooni väärtusest, mis on seotud kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooniga kvalifitseeruvas viivisnõude traditsioonilises väärtpaberistamises, vastavalt järgmisele valemile:

kus

RWmax = riskikaal, mida kohaldatakse enne alampiiri kohaldamist kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooni suhtes kvalifitseeruvas viivisnõuete traditsioonilises väärtpaberistamises, kui kasutatakse aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit;

RWEAIRB = selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;

RWEASA = selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit;

ELIRB = selliste aluspositsioonide oodatava kahju summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;

NRPPD = tagastamatu ostuallahindlus;

EVIRB = selliste aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;

EVpool = kõigi kogumisse kuuluvate aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa;

EVSA = selliste aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit;

SCRAIRB = väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsiooni tehtud spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised seoses nende aluspositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit, üksnes juhul kui ja sel määral, mil need korrigeerimised ületavad tagastamatut ostuallahindlust (NRPPD).

7.  Käesoleva artikli kohaldamisel lahutatakse tagastamatu ostuallahindluse arvutamiseks punktis b osutatud summa punktis a osutatud summast:

   a) viivisnõuete väärtpaberistamise aluspositsioonide tagasimaksmata summa ajal, mil need riskipositsioonid väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale üle kanti;
   b) järgmise summa:
   i) kolmandast isikust investoritele müüdud viivisnõuete väärtpaberistamise seeriate või, kui see on asjakohane, seeriate osade esialgne müügihind, ja
   ii) aluspositsioonide väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale ülekandmise ajal väärtpaberistamise tehingu algataja omanduses olevate väärtpaberistamise seeriate või, kui see on asjakohane, seeriate osade tagasimaksmata summa.

Lõigete 5 ja 6 kohaldamisel korrigeeritakse tagastamatu ostuallahindluse arvutuse tulemust tehingu kogu kehtivusaja jooksul allapoole, võttes arvesse realiseeritud kahjumit. Aluspositsioonide tagasimaksmata summa vähenemine, mis tuleneb realiseeritud kahjumist, vähendab tagastamatut ostuallahindlust, mille alammäär on null.

Kui allahindlus on struktureeritud nii, et selle saab väärtpaberistamise tehingu algatajale täielikult või osaliselt tagasi maksta, ei loeta sellist allahindlust käesoleva artikli kohaldamisel tagastamatuks ostuallahindluseks.

"

6)  Artikkel 270 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 270

Kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonid bilansilistes standardväärtpaberistamistes

1.  Väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon võib arvutada määruse (EL) nr 2017/2402 artikli 26a lõikes 1 osutatud bilansilise standardväärtpaberistamise riskiga kaalutud vara väärtuse väärtpaberistamise positsiooniga kooskõlas vastavalt käesoleva määruse artikliga 260, 262 või 264, kui selle positsiooniga seoses on täidetud ▌mõlemad järgmised tingimused:

   a) väärtpaberistamine vastab artikli 243 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
   b) positsioon kvalifitseerub kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsiooniks.

2.  EBA jälgib lõike 1 kohaldamist eelkõige seoses järgmisega:

   a) selliste bilansiliste standardväärtpaberistamiste, mille suhtes väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon kohaldab lõiget 1, turumaht ja turuosa eri varaklasside lõikes;
   b) kahju kindlakstehtud jaotumine bilansilise standardväärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ja muudele seeriatele, kui väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon kohaldab selliste väärtpaberistamiste kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooni suhtes lõiget 1;
   c) lõike 1 kohaldamise mõju finantsinstitutsioonide finantsvõimendusele;
   d) selliste bilansiliste standardväärtpaberistamiste, mille suhtes väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon kohaldab lõiget 1, mõju kapitaliinstrumentide emiteerimisele asjaomaste väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioonide poolt.

3.  EBA esitab oma järelduste kohta komisjonile aruande ... [24 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva, saavas käändes].

4.  Komisjon esitab ... [30 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva, saavas käändes] lõikes 3 osutatud aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ülemäärase finantsvõimenduse riskile, mis tuleneb selliste bilansiliste standardväärtpaberistamiste kasutamisest, mida saab käsitada vastavalt lõikele 1, ning nimetatud kasutamise kaudu väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsiooni poolse kapitaliinstrumentide emiteerimise võimalikule asendamisele. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

"

7)  Artiklisse 430 lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Kui finantsinstitutsioonid esitavad väärtpaberistamistega seotud omavahendite nõuete kohta aruande, sisaldab nende esitatav teave käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaldamisel teavet viivisnõuete väärtpaberistamiste kohta, mille suhtes kohaldatakse artiklis 269a sätestatud käsitlust, teavet nende poolt algatatud bilansiliste standardväärtpaberistamiste kohta ja nende bilansiliste standardväärtpaberistamiste alusvarade jaotuse kohta varaklasside kaupa.“

"

8)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 494c

Väärtpaberistamise positsioonide suhtes varem kehtinud nõuete ajutine kohaldamine

Erandina artiklist 270 võib väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon arvutada kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud vara väärtuse kooskõlas artikliga 260, 262 või 264, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

   a) väärtpaberistamine toimus enne ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev];
   b) väärtpaberistamine vastas ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäevale eelnev päev] artiklis 270 sätestatud tingimustele, mis kehtisid sellel kuupäeval.“

"

9)  Artikli 501c sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:"

„Pärast konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hindab EBA kättesaadavate andmete ja komisjoni kestliku rahanduse kõrgetasemelise töörühma tuvastatud asjaolude põhjal, kas keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega märkimisväärselt seonduvate varade (sealhulgas väärtpaberistamiste) ja tegevustega seotud riskipositsioonide sihipärane usaldatavusnõuete kohane käsitlemine on põhjendatud. Eelkõige hindab EBA järgmist:“.

"

10)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 506a

Euroala riigivõlakirjade alusportfelliga investeerimisfondid

Tihedas koostöös ESRB ja EBAga avaldab komisjon 31. detsembriks 2021 aruande, milles ta hindab, kas õigusraamistikus on vaja teha muudatusi, et edendada selliste investeerimisfondide aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide turgu, mille alusportfell koosneb eranditult euroala liikmesriikide riigivõlakirjadest, ja nende riskipositsioonide pangapoolset ostmist, kui iga liikmesriigi võlakirjade suhteline kaal investeerimisfondi koguportfellis on võrdne liikmesriigi sissemakse suhtelise kaaluga EKP kapitali.

Artikkel 506b

Viivisnõuete väärtpaberistamine

1.  EBA jälgib artikli 269a kohaldamist ja hindab viivisnõuete väärtpaberistamise käsitamist regulatiivse kapitalina, võttes arvesse viivisnõuete turu olukorda üldiselt ja eelkõige viivisnõuete väärtpaberistamise turgu, ning esitab oma järelduste kohta komisjonile ... [18 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva, saavas käändes] aruande.

2.  Komisjon esitab EBA aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule ... [24 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva, saavas käändes] artikli 269a kohaldamise kohta aruande. Kui see on asjakohane, lisatakse komisjoni aruandele seadusandlik ettepanek.“

"

11)  Artiklisse 519a lisatakse järgmine punkt:"

„e) võimalusi, kuidas saaks väärtpaberistamise raamistikku integreerida keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid, muu hulgas viivisnõuete väärtpaberistamisest tulenevate riskipositsioonide puhul.“

"

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Erandina käesoleva artikli esimesest lõigust kohaldatakse artikli 1 punkte 2 ja 4 alates ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 377, 9.11.2020, lk 1.
(2) ELT C 10, 11.1.2021, lk 30.
(3)ELT C 377, 9.11.2020, lk 1.
(4)ELT C 10, 11.1.2021, lk 30.
(5)Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta seisukoht.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/876, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1).
(8) Euroopa Pangandusjärelevalve arvamus Euroopa Komisjonile mittetoimivate riskipositsioonide väärtpaberistamise regulatiivse kohtlemise kohta, EBA-OP-2019-13, avaldatud 23. oktoobril 2019.


Kahesuguse kasutusega kaupade eksport, vahendamine, tehniline abi, transiit ja edasitoimetamine ***I
PDF 122kWORD 58k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise, tehnilise abi ja transiidi kontrollimiseks (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0616 – C8‑0393/2016 – 2016/0295(COD))
P9_TA(2021)0101 A8-0390/2017

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0616),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0393/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 27. märtsi 2017. aasta kirja rahvusvahelise kaubanduse komisjonile,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 18. novembri 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 110 ja 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8‑0390/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. märtsil 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (uuesti sõnastatud)

P9_TC1-COD(2016)0295


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009(3) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse, tulemuslikkuse ja tõhususe huvides uuesti sõnastada.

(2)   Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et liit ja selle liikmesriigid võtavad kahesuguse kasutusega kaupade valdkonnas täiel määralt arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi. Asjakohased kaalutlused hõlmavad rahvusvahelisi kohustusi ja ülesandeid, asjaomastest sanktsioonidest tulenevaid kohustusi, riikliku välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud kaalutlusi, sealhulgas neid, mis sisalduvad nõukogu ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP (4) , sealhulgas inimõigused, ning kavandatud lõppkasutusega ja sellest kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlused. Käesoleva määruse kaudu näitab liit võetud kohustust säilitada kahesuguse kasutusega kaupade suhtes ranged õiguslikud nõuded ning tugevdada asjaomase teabe vahetamist ja suurendada läbipaistvust. Küberseirekaupade puhul peaksid liikmesriikide pädevad asutused hindama eelkõige ohtu, et neid võidakse kasutada seoses siserepressioonide või inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumistega.

(3)   Käesoleva määruse eesmärk on ka tugevdada eksportijatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) antavaid suuniseid vastutustundlike tavade kohta, kahjustamata seejuures nende kahesuguse kasutusega kaupade eksportijate või muude seotud tööstusharude või akadeemiliste ringkondade, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis, üleilmset konkurentsivõimet.

(4)  ÜRO Julgeolekunõukogu 28. aprillil 2004 vastu võetud resolutsioonis 1540 (2004) leiti, et kõik riigid peavad võtma ja jõustama tulemuslikke meetmeid, et kehtestada riigisisene kontroll tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ning nende kandevahendite leviku tõkestamiseks, sealhulgas asjakohase kontrolli kehtestamise kaudu nendega seotud materjalide, seadmete ja tehnoloogia üle. Kontrollid on nõutavad ka selliste rahvusvaheliste kokkulepetega nagu keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon (edaspidi „keemiarelvade keelustamise konventsioon“ või „CWC“) ning bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon (edaspidi „bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon“ või „BWC“) ning kooskõlas mitmepoolse ekspordikontrolli korra raames võetud kohustustega.

(5)  Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi ühist tulemuslikku kontrollisüsteemi on seega vaja selleks, et tagada, et liikmesriigid ja liit täidavad oma rahvusvahelisi kohustusi ja ülesandeid. eelkõige tuumarelva leviku tõkestamise, piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsuse ning inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse valdkonnas.

(6)  12. detsembri 2003. aasta massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegias (edaspidi „massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegia“) rõhutatakse liidu eesmärki tagada tugev riiklik ja rahvusvaheliselt koordineeritud ekspordikontroll.

(7)   Väga oluline on, et eksportijad, vahendajad, tehnilise abi osutajad ja muud asjaomased sidusrühmad aitaksid kaasa kaubanduskontrolli üldisele eesmärgile. Selleks et nad saaksid tegutseda kooskõlas käesoleva määrusega, tuleb määrusega hõlmatud tehingutega seotud riske hinnata ettevõttesiseste nõuetele vastavuse programmide raames tehingute järelevalve meetmete abil, mida tuntakse ka nõuetekohase hoolsuse põhimõttena. Sellega seoses tuleb ettevõttesiseste nõuetele vastavuse programmide väljatöötamisel ja rakendamisel arvesse võtta eelkõige eksportijate suurust ja organisatsioonilist struktuuri.

(8)   ▌Selleks et vähendada riski, et isikud, kes on olnud kaasosalised ▌tõsistes inimõiguste või rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumistes või vastutavad nende korraldamise või toimepanemise eest, võivad teatavaid liidu tolliterritooriumilt eksporditud loetlemata küberseirekaupu väärkasutada, on asjakohane selliste kaupade ekspordi kontroll ▌. Kaasnevad riskid on seotud eelkõige juhtumitega, kus küberseirekaubad on spetsiaalselt kavandatud info- ja telekommunikatsioonisüsteemidesse sissetungimiseks või nende andmepakettide süvaseireks, et füüsilisi isikuid varjatult jälgida nendes süsteemides sisalduvate andmete, sealhulgas biomeetriliste andmete jälgimise, ekstraheerimise, kogumise või analüüsimise teel. Kaupu, mida kasutatakse puhtäriliseks otstarbeks, nagu arveldamine, turundus, kvaliteediteenused, kasutajate rahulolu või võrguturve, ei peeta üldiselt selliste riskidega seotuks.

(9)   Loetlemata küberseirekaupade ekspordi tulemusliku kontrolli tugevdamiseks on oluline veelgi ühtlustada lauskontrolli kohaldamist kõnealuses valdkonnas. Selleks kohustuvad liikmesriigid sellist kontrollimist toetama, jagades omavahel ja komisjoniga teavet, eelkõige küberseirekaupade tehnoloogia arengu kohta, ning olles valvsad selliste kontrollide kohaldamisel, et edendada teabevahetust liidu tasandil.

(10)   Selleks et liit saaks kiiresti reageerida olemasoleva tehnoloogia tõsisele väärkasutamisele või kujunemisjärgus tehnoloogiatega seotud uutele riskidele, tuleks luua mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel uue riski tuvastamise korral oma tegevust kooskõlastada. Kooskõlastamisele peaksid järgnema algatused samaväärsete kontrollide korraldamiseks mitmepoolsel tasandil, et laiendada reageerimist tuvastatud riskile.

(11)  Samuti tuleks kontrollida kahesuguse kasutusega tarkvara ja tehnoloogia edastamist elektrooniliste andmekandjate kaudu või faksi või telefoni teel liidu tolliterritooriumist väljaspool asuvatesse sihtkohtadesse. Selleks et vähendada eksportijate ja liikmesriikide pädevate asutuste halduskoormust, tuleks teatava edastamise, näiteks andmete pilve edastamise puhul ette näha üld- või koondload või sätete ühtlustatud tõlgendused.

(12)   Arvestades tolliasutuste olulist rolli ekspordikontrolli jõustamisel, peaksid käesolevas määruses kasutatud mõisted olema võimalikult suurel määral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 (5) (edaspidi „liidu tolliseadustik“) sätestatud määratlustega.

(13)  Kahesuguse kasutusega kaupade eksporti võivad olla kaasatud eri isikute kategooriad, sh sellised füüsilised isikud nagu teenuseosutajad, teadlased, konsultandid ja isikud, kes edastavad kahesuguse kasutusega kaupu elektrooniliselt. On oluline, et kõik sellised isikud oleksid teadlikud riskidest, mis on seotud tundlike kaupade ekspordi ja nendega seotud tehnilise abi osutamisega. Eelkõige võib teatavaid raskusi tekkida akadeemilistel ja teadusasutustel, mis muu hulgas tuleneb nende üldisest pühendumisest vabale mõttevahetusele, tipptehnoloogia sagedasest kasutamisest teadustöös, organisatsioonilisest struktuurist ja teadusvahetuse rahvusvahelisest iseloomust. Liikmesriigid ja komisjon peaksid vajaduse korral suurendama akadeemiliste ja teadusringkondade teadlikkust ning andma neile kohandatud suuniseid nende konkreetsete raskuste lahendamiseks. Kooskõlas mitmepoolse ekspordikontrolli korraga peaks kontrolli rakendamine võimaldama võimalikult suures ulatuses kasutada ühist lähenemisviisi teatavate sätete suhtes, mis käsitlevad eelkõige akadeemiliste ringkondadega seotud kontrollivabastuse märkusi „fundamentaalteaduslikud uuringud“ ja „üldkasutatav“.

(14)  Vahendaja määratlus tuleks läbi vaadata, et see hõlmaks juriidilisi isikuid ja partnerlusi, kellel ei ole liikmesriigis elu- ega asukohta ja kes osutavad vahendusteenuseid liidu tolliterritooriumilt.

(15)  Lissaboni lepingus selgitatakse, et piiriülest liikumist hõlmava tehnilise abi ▌osutamine kuulub liidu pädevusse. Seepärast on asjakohane lisada tehnilise abi määratlus ja täpsustada, kuidas abi osutamist kontrollitakse. Lisaks tuleks tulemuslikkuse ja järjekindluse tagamiseks tehnilise abi ▌osutamise kontrolle ühtlustada ▌.

(16)   Nagu määruses (EÜ) nr 428/2009 peaks liikmesriigi asutustel olemateatavate asjaolude korral võimalik keelata liiduvälise kahesuguse kasutusega kauba transiit juhul, kui neil on luureteenistustelt või muudest allikatest saadud teabe põhjal piisavalt alust kahtlustada, et kõnealune kaup on ette nähtud või võib olla ette nähtud tervikuna või osaliselt sõjaliseks lõppkasutuseksriigis, mille suhtes kohaldatakse relvaembargot, või massihävitusrelvade või nende kandevahendite levitamiseks. ▌

(17)  Lubade andmise tingimusi ja nõudeid ▌tuleks asjakohasel juhul ühtlustada, et hoida ära konkurentsimoonutused ning tagada kogu liidu tolliterritooriumil järjekindel ja tulemuslik kontroll. Selleks on kõigis kontrolliolukordades vaja ka selgelt kindlaks määrata liikmesriikide pädevad asutused. Otsuse tegemine ühekordsete, koond- või riiklike üldiste ekspordilubade, vahendusteenuste osutamise lubade ja tehnilise abi, liiduvälise kahesuguse kasutusega kauba transiidi ja IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidu tolliterritooriumi piires edasitoimetamise lubade kohta on liikmesriigi asutuste ülesanne.

(18)  ▌Tuleks kehtestada suunisedettevõttesiseste nõuetele vastavuse programmide kohta, et aidata luua võrdseid võimalusi eksportijate jaoks ning soodustada tulemuslikku kontrolli. Suunistes tuleks arvesse võtta erinevusi eksportijate ja tütarettevõtjate suuruses, ressurssides, tegevusvaldkondades ning muudes omadustes ja tingimustes, nagu kontsernisisesed nõuetele vastavuse struktuurid ja standardid, vältides seega ühe mudeli kohaldamist kõigile ning aidates igal eksportijal leida oma lahendused nõuetele vastavuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Ekspordi koondluba kasutavad eksportijad peaksid rakendama ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus ei pea seda vajalikuks muude asjaolude tõttu, mida ta on eksportija esitatud ekspordi koondloa taotluse menetlemisel arvesse võtnud.

(19)  Kasutusele tuleks võtta täiendavad liidu üldised ekspordiload, et vähendada ettevõtjate, eelkõige VKEde, ja ametiasutuste halduskoormust, tagades samal ajal ▌ asjaomaste kaupade ja nende sihtkohtade piisava kontrolli. Vajaduse korral võivad liikmesriigid anda eksportijatele juhiseid üldiste lubade kohaldamise kohta.Kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, võivad nad kasutusele võtta ka riiklikud üldised ekspordiload madala riskiga ekspordi jaoks. Suurte projektide jaoks tuleks kehtestada koondluba, et viia lubade andmise tingimused kooskõlla tööstuse erivajadustega.

(20)   Komisjon tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega peaks välja töötama suunised ja/või soovitused parimate tavade kohta, et aidata kontrolle praktikas kohaldada. Suuniste ja/või soovituste koostamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse VKEde teabevajadusi.

(21)  Kahesuguse kasutusega kaupade, sihtkohtade ja suuniste ühised loetelud on tulemusliku ekspordikontrolli korra oluline osa.

(22)   Liikmesriigid, kes koostavad käesoleva määruse kohaselt riiklikud kontrolliloetelud, peaksid sellistest loeteludest teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike. Samuti peaksid liikmesriigid teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike kõikidest loa andmisest keeldumise otsustest ekspordi puhul, milleks riikliku kontrolliloetelu alusel luba nõutakse.

(23)  Selleks et liit saaks kiiresti tegutseda liidu üldiste ekspordilubade alusel toimuva ekspordi tundlikkuse hindamisega ning tehnika ja äri arenguga seotud olukorra muutumisel, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikliga 290 vastu deleeritud õigusakte käesoleva määruse I ▌, II ja IV lisa ▌muutmise kohta. Otsused I lisas esitatud selliste kahesuguse kasutusega kaupade ühiste loetelude ajakohastamiseks, mille suhtes kohaldatakse ekspordikontrolli, peaksid olema kooskõlas ülesannete ja kohustustega, mille liikmesriigid või liit on võtnud asjakohaste massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja mitmepoolse ekspordikontrolli korra osalistena või asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel. Kui I lisa muudetakse seoses kahesuguse kasutusega kaupadega, mis on esitatud samuti II või IV lisas, tuleks kõnealuseid lisasid vastavalt muuta. Otsused II lisa jagudes A–H esitatud selliste kahesuguse kasutusega kaupade ühise loetelu ajakohastamiseks, mille suhtes kohaldatakse ekspordikontrolli, tuleks teha võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud hindamiskriteeriume. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(6) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu ▌kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(24)   Komisjon peaks avaldama I lisa ajakohastatud versioonid delegeeritud õigusaktidega kõigis liidu ametlikes keeltes.

(25)   Komisjon peaks avaldama liikmesriikides kehtivate riiklike kontrolliloetelude kogumi kõigis liidu ametlikes keeltes ja seda ajakohastama.

(26)  Kahesuguse kasutusega kaupade eksporti reguleerivad riigisisesed sätted ja otsused tuleks vastu võtta ühise kaubanduspoliitika ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/479(7) raames. Teabe piisav vahetamine riigisiseste sätete ja otsuste kohta ning sellealased konsultatsioonid peaksid tagama kontrollide tulemusliku ja järjekindla kohaldamise kogu liidu tolliterritooriumil.

(27)  Kahesuguse kasutusega kaupade vaba liikumise eelduseks liidu tolliterritooriumil on ühise kontrollisüsteemi olemasolu.

(28)  Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks säilitavad liikmesriigid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 36 ja kõnealuse artikli piires ning kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega õiguse kontrollida teatavate kahesuguse kasutusega kaupade edasitoimetamist liidu tolliterritooriumil. Võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste kohustuste muutumist ning tehnoloogia ja kaubanduse arengut edasitoimetamise tundlikkuse hindamise osas, tuleks IV lisas esitatud selliste kahesuguse kasutusega kaupade loetelu, mille suhtes kohaldatakse liidusisesel edasitoimetamisel kontrolle, korrapäraselt läbi vaadata. Otsused IV lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade ühiste loetelude ajakohastamiseks tuleks teha võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 36, nimelt liikmesriikide avaliku korra ja ja avaliku julgeoleku huve.

(29)  Liikmesriigid ja komisjon kirjutasid 22. septembril 1998. aastal alla liikmesriikide, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vaheliste asjakohaste kaitsemeetmete kokkulepete lisaprotokollidele, mis muu hulgas kohustavad liikmesriike andma teavet eriseadmete ja mittetuumamaterjalide edasitoimetamise kohta. Liidusisesel edasitoimetamisel tehtavad kontrollid peaksid võimaldama liidul ja tema liikmesriikidel täita kõnealustest kokkulepetest tulenevaid kohustusi.

(30)   Kontrolli ühtseks ja järjekindlaks kohaldamiseks kogu liidus on ▌asjakohane laiendada ▌liikmesriikide ja komisjoni vaheliste konsultatsioonide ja teabevahetuse ulatust ning võtta kasutusele vahendid, millega toetada ühise ekspordikontrolli raamistiku arendamist kogu liidus, näiteks elektrooniline lubade andmise kord, tehnilised eksperdirühmad ja nõuete täitmise tagamise koordineerimise mehhanismi loomine. Eriti oluline on tagada, et kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm ja tehnilised eksperdirühmad konsulteerivad, kui see on kohane, eksportijate, vahendajate, tehnilise abi osutajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas tööstuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, keda käesolev määrus puudutab.

(31)   Kuna tolliasutused kasutavad teiste tolliasutustega teatava teabe vahetamiseks kooskõlas liidu tollieeskirjadega riskijuhtimissüsteemi, on samuti asjakohane tagada tihe koostöö lubasid andvate asutuste ja tolliasutuste vahel.

(32)  On asjakohane selgitada, et niivõrd, kui see on seotud isikuandmetega, peaks teabe töötlemine ja vahetamine toimuma vastavalt kohaldatavatele normidele, mis käsitlevadfüüsiliste isikute kaitset isikuandmetetöötlemiselja selliste andmete vaba liikumist ning on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2016/679(8) ja (EL) 2018/1725(9).

(33)   Liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe kaitse, eelkõige kooskõlas komisjoni otsustega (EL, Euratom) 2015/443 (10) ja (EL, Euratom) 2015/444 (11) ning nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (12) . Eeskätt hõlmab see kohustust salastatud teabe salastatuse taset mitte alandada ega salastatust kustutada ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Salastamata tundlikku teavet või konfidentsiaalsel alusel esitatud teavet tuleks ametiasutuste poolt sellisena käsitleda.

(34)  Tulemusliku ekspordikontrolli korra olulised elemendid on erasektori, eelkõige VKEde kaasamine ja läbipaistvus. Seepärast on asjakohane ette näha, et käesoleva määruse kohaldamist toetavaid suuniseid arendatakse vajaduse korral pidevalt ja et kontrollide rakendamise kohta avaldatakse ▌liidu iga-aastane aruanne.

(35)   Liidu iga-aastane aruanne kontrollide rakendamise kohta peaks sisaldama asjakohast teavet käesoleva määruse kohaste lubade andmise ja kontrollide jõustamise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada teatavate andmete konfidentsiaalsuse kaitse, eelkõige juhul, kui loa andmete avaldamine võib mõjutada liikmesriikide tõstatatud riikliku julgeolekuga seotud probleeme või ohustada ärisaladust ning võimaldada liiduvälistel tarnijatel minna mööda liikmesriikide piiravatest lubade andmise otsustest.

(36)  Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks peaks iga liikmesriik võtma meetmeid, et anda pädevale asutusele asjakohased volitused.

(37)   Massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia kohaselt peaks iga liikmesriik ▌määrama kindlaks käesoleva määruse sätete rikkumise korral rakendatavad tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Lisaks on asjakohane kehtestada sätted tulemusliku kontrolli tagamise toetamiseks, muu hulgas kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi kaudu.

(38)  ▌Liidu tolliseadustik ▌sisaldab muu hulgas kaupade eksporti ja reeksporti käsitlevaid sätteid. Käesoleva määrusega ei kitsendata mingil viisil liidu tolliseadustiku ja selle rakendussätetega ette nähtud ega neist tulenevaid volitusi.

(39)  Ekspordikontroll edendab rahvusvahelist julgeolekut ja mõjutab kaubandust kolmandate riikidega. Seepärast on asjakohane arendada kolmandate riikidega dialoogi, et soodustada võrdsete tingimuste loomist ja suurendada rahvusvahelist julgeolekut. Eelkõige peaksid liikmesriigid ja komisjon suurendama oma panust mitmepoolse ekspordikontrolli korraga seotud tegevusse. Liikmesriigid ja komisjon peaksid samuti toetama sellise korra raames tugeva ekspordikontrolli väljatöötamist, kuna see on rahvusvaheliste parimate tavade üleilmne alus ja mudel ning oluline vahend rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse tagamiseks. Panus tuleks anda siis, kui kõik liikmesriigid on tuvastanud küberseirekaupade valdkonnas uue riski, et tagada mitmepoolselt võrdsed tingimused.

(40)   Käesoleva määruse kohaldamine ei mõjuta komisjoni 15. septembri 2015. aasta delegeeritud otsust, mis täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1104/2011/EL(13), millega kehtestatakse spetsiifilised normid Galileo programmi raames pakutavate avalike reguleeritud teenuste (PRS) jaoks ette nähtud kaupade ekspordi kontrollimiseks.

(41)  Käesoleva määrusega austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ▌,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „kahesuguse kasutusega kaubad“ – kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, mis hõlmab ▌kaupu, mida saab kasutada tuuma-, keemia- või bioloogiliste relvade või nende kandevahendite kavandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks, sealhulgas kõik kaubad, mida saab kasutada nii muul otstarbel kui plahvatuse tekitamiseks, st mitte lõhkeainena, kui ka abivahendina tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tootmisel;▌

2)  „eksport“ –

a)  ekspordiprotseduur liidu tolliseadustiku artikli 269 tähenduses;

b)  reeksport liidu tolliseadustiku artikli 270 ▌tähenduses; reeksport toimub ka siis, kui liidu tolliterritooriumi läbiva transiidi käigus vastavalt käesoleva artikli punktile 11 tuleb esitada väljumise ülddeklaratsioon, kuna kaupade lõppsihtkoht on muutunud;

c)  välistöötlemisprotseduur liidu tolliseadustiku artikli 259 tähenduses; või

d)  tarkvara ja tehnoloogia edastamine elektroonilise andmekandja kaudu, sealhulgas faksi, telefoni, elektronposti või mõne muu elektroonilise vahendi teel väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta; see hõlmab tarkvara ja tehnoloogia elektroonilist kättesaadavaks tegemist väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvatele füüsilistele või juriidilistele isikutele või partnerlustele; samuti hõlmab see tehnoloogia suulist edastamist, kui tehnoloogiat kirjeldatakse kõneedastusvahendi kaudu;

3)  „eksportija“ – ▌

a)   füüsiline või juriidiline isik või partnerlus , kellel on ekspordideklaratsioonivõi reekspordideklaratsiooni või väljumise ülddeklaratsiooni aktsepteerimise ajal leping kolmanda riigi kaubasaajaga ning kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole liidu tolliterritooriumi; kui ekspordilepingut ei ole sõlmitud või kui lepingupool ei tegutse iseenda nimel, on eksportija isik, kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole liidu tolliterritooriumi;

b)   füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kes teeb otsuse tarkvara või tehnoloogia edastamise ▌kohta elektroonilise andmekandja kaudu, sealhulgas faksi, telefoni, elektronposti või mõne muu elektroonilise vahendi teel väljaspool liidu tolliterritooriumiasuvasse sihtkohtavõi sellise tarkvara ja tehnoloogia elektroonilise kättesaadavaks tegemise kohta väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvatele juriidilistele või füüsilistele isikutele või partnerlustele.

Kui kahesuguse kasutusega kaupade käsutaja on ekspordilepingu alusel isik, kelle elu- või asukoht on väljaspool liidu tolliterritooriumi, on eksportijaks lepinguosaline, kelle elu- või asukoht on liidu tolliterritooriumil;

c)   kui käesoleva punkti alapunktid a ega b ei ole kohaldatavad, füüsiline isik, kes veab eksporditavat kahesuguse kasutusega kaupa, kui see kaup kuulub üksikisiku pagasi hulka komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 1 punkti 19 alapunkti a tähenduses(14);

4)  „ekspordideklaratsioon“ – dokument, millega füüsiline või juriidiline isik või partnerlus väljendab ettenähtud vormis ja viisil oma soovi suunata punkti 1 kohased kahesuguse kasutusega kaubad ekspordiprotseduurile;

5)  „reekspordideklaratsioon“ – liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 13 kohane toiming;

6)   „väljumise ülddeklaratsioon“ – liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 10 kohane toiming;

7)  „vahendusteenused“ – ▌

a)  selliste tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, mille eesmärk on kahesuguse kasutusega kaupade ost, müük või tarnimine kolmandast riigist mõnda teise kolmandasse riiki; või

b)  kolmandates riikides asuvate kahesuguse kasutusega kaupade müümine või ostmine eesmärgiga toimetada need edasi mõnda teise kolmandasse riiki. ▌

Käesoleva määruse kohaldamisel jäetakse käesolevast mõistest välja üksnes kõrvalteenuste osutamine. Kõrvalteenused on transport, finantsteenused, kindlustus või edasikindlustus või üldine reklaam või müügiedendus. ▌;

8)  „vahendaja“ – ▌füüsiline või juriidiline isik või partnerlus ▌, kes osutab vahendusteenuseid liidu tolliterritooriumilt kolmanda riigi territooriumile;

9)  „tehniline abi“ – ▌tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse või muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe või tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu, sealhulgas elektrooniliselt, telefoni teel või muus suulises vormis osutatav abi;

10)  „tehnilise abi osutaja“ –

a)   ▌füüsiline või juriidiline isik või partnerlus ▌, kes osutab tehnilist abi liidu tolliterritooriumilt kolmanda riigi territooriumile;

b)   füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis ning kes osutab tehnilist abi kolmanda riigi territooriumil; või

c)   füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis ning kes osutab tehnilist abi ajutiselt liidu tolliterritooriumil viibivale kolmanda riigi residendile;

11)  „transiit“ – liiduvälise kahesuguse kasutusega kauba veo sisenemine liidu tolliterritooriumile ja selle läbimine, sihtkohaga väljaspool liidu tolliterritooriumi, kui kõnealune kaup ▌:

a)  on suunatud välistransiidiprotseduurile vastavalt liidu tolliseadustiku artiklile 226 ja ▌üksnes läbib liidu tolliterritooriumi;

b)  laaditakse ümber vabatsooni piires või reeksporditakse vahetult sealt;

c)  ladustatakse ajutiselt ja ▌ reeksporditakse vahetult ajutise ladustamise rajatisest; või

d)  toodi liidu tolliterritooriumile sama laeva või õhusõidukiga, millega see viiakse sellelt territooriumilt välja vahepealse mahalaadimiseta;

12)  „ühekordne ekspordiluba“ – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kaupade edastamiseks ühele kolmanda riigi lõppkasutajale või kaubasaajale ja mis kehtib ühe või enama kahesuguse kasutusega kauba kohta;

13)  „ekspordi koondluba“ – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kahesuguse kasutusega kaupade liigi või kategooria kohta ning mis võib kehtida eksportimiseks ühele või enamale kindlaksmääratud lõppkasutajale ja/või ühte või enamasse kindlaksmääratud kolmandasse riiki;

14)  „suure projekti luba“ – ühekordne ekspordiluba või ekspordi koondluba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kahesuguse kasutusega kaupade liigi või kategooria kohta ning mis võib kehtida eksportimiseks ühele või enamale kindlaksmääratud lõppkasutajale ühte või enamasse kindlaksmääratud kolmandasse riiki teatava suuremahulise projekti jaoks ▌;

15)  „liidu üldine ekspordiluba“ – teatavatesse sihtriikidesse eksportimise luba, mis antakse kõigile eksportijatele, kes täidavad II lisa jagudes A–H loetletud tingimusi ja nõudeid;

16)  „riiklik üldine ekspordiluba“ – ekspordiluba, mis on määratletud riigisisestes õigusaktides vastavalt artikli 12 lõikele 6 ja III lisa jaole C;

17)  „liidu tolliterritoorium“ – liidu tolliterritoorium liidu tolliseadustiku artikli 4 tähenduses;

18)  „liiduväline kahesuguse kasutusega kaup“ – kaup, millel on liiduvälise kauba staatus liidu tolliseadustiku artikli 5 lõike 24 tähenduses;

19)  „relvaembargo“ – relvaembargo, mis on kehtestatud vastavalt nõukogu otsusele või ühisele seisukohale või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) otsusele või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga;

20)   „küberseirekaubad“ – kahesuguse kasutusega kaubad, mis on spetsiaalselt kavandatud füüsiliste isikute varjatud jälgimiseks info- ja telekommunikatsioonisüsteemidest saadud andmete jälgimise, ekstraheerimise, kogumise või analüüsimise teel;

21)  „ettevõttesisene nõuetele vastavuse programm“ – eksportijate poolt käesoleva määruse sätete ja eesmärkide ning määruse kohaselt rakendatavate lubade andmise tingimuste ja nõuete täitmise hõlbustamiseks kasutusele võetud pidev, tulemuslik, asjakohane ja proportsionaalne poliitika ja protseduurid, mis muu hulgas hõlmavad nõuetekohase hoolsuse meetmeid, mille abil hinnatakse kaupade lõppkasutajatele eksportimise ja lõppkasutusega seotud riske;

22)   „põhimõtteliselt identne tehing“ – tehing, mis hõlmab samale lõppkasutajale või kaubasaajale mõeldud kaupa, millel on sisuliselt samad parameetrid või tehnilised näitajad.

II PEATÜKK

KOHALDAMISALA

Artikkel 3

1.  I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks on vaja ekspordiluba.

2.  Vastavalt artiklile 4, 5, 9 või 10 on luba vaja ka teatavate I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks kõikidesse või teatavatesse sihtkohtadesse.

Artikkel 4

1.  I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks on vaja luba juhul, kui pädev asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada:

a)  keemia-, tuuma- või bioloogiliste relvade või teiste tuumalõhkeseadmete arendamiseks, tootmiseks, töötlemiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, ladustamiseks, avastamiseks, identifitseerimiseks või levitamiseks või selliste relvade kanderakettide arendamiseks, tootmiseks, hooldamiseks või ladustamiseks;

b)  sõjaliseks lõppkasutuseks, kui ostjariigi või sihtriigi suhtes kohaldatakse relvaembargot; käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „sõjaline lõppkasutus“:

i)   liikmesriigi sõjaliste kaupade nimekirjas sisalduvate sõjaliste kaupade hulka lisamine;

ii)   tootmis-, katse- ja analüüsiseadmete ja nende komponentide kasutamine liikmesriigi sõjaliste kaupade nimekirjades sisalduvate sõjaliste kaupade arendamiseks, tootmiseks või hooldamiseks või

iii)   lõpetamata toodete kasutamine liikmesriigi sõjaliste kaupade nimekirjades sisalduvaid sõjalisi kaupu tootvas tehases;

c)  riigi sõjalise kaupade nimekirjas sisalduvate selliste sõjaliste kaupade osade või komponentidena, mis on teatava liikmesriigi territooriumilt eksporditud ilma selle liikmesriigi loata või vastuolus selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud loaga.

2.  Kui eksportija ▌kavatseb eksportida kahesuguse kasutusega kaupu, mis ei ole loetletud I lisas, ning on teadlik, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab ta sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas selliseks eksportimiseks on vaja luba.

3.   Liikmesriik võib kehtestada või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks luba, kui eksportijal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on tervikuna või osaliselt ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil.

4.  Liikmesriik, kes vastavalt lõigetele 1, 2 või 3 kehtestab loanõude , teavitab sellest viivitamata oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi ning esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile kõnealust loanõuet käsitleva asjakohase teabe, eelkõige asjaomaste kaupade ja lõppkasutajate kohta, välja arvatud juhul, kui ta ei pea seda tehingu laadi või teabe tundlikkust arvestades asjakohaseks.

5.  Liikmesriigid võtavad lõike 4 kohaselt saadud teavet asjakohasel viisil arvesse ning teavitavad sellest oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.

6.   Selleks et liikmesriigid saaksid läbi vaadata kõik kehtivad keeldumised, kohaldatakse artikli 16 lõikeid 1, 2 ja 5–7 juhul, kui tegemist on kahesuguse kasutusega kaupadega, mis ei ole loetletud I lisas.

7.   Kogu käesoleva artikli kohaselt nõutav teabevahetus toimub kooskõlas õiguslike nõuetega, mis käsitlevad isikuandmete, tundliku äriteabe või kaitstud kaitse-, välispoliitika- või riikliku julgeolekuteabe kaitset. Selline teabevahetus toimub turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite kaudu, sealhulgas artikli 23 lõikes 6 osutatud süsteemi kaudu.

8.   Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust võtta riigisiseseid meetmeid vastavalt määruse (EL) 2015/479 artiklile 10.

Artikkel 5

1.   I lisas loetlemata küberseirevahendite eksportimiseks on vaja luba juhul, kui pädev asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada siserepressioonideks ja/või inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsisteks rikkumisteks.

2.   Kui eksportija on nõuetekohase hoolsuse põhimõtte kohaselt tehtud järelduste põhjal teadlik, et küberseiretooted, mida ta kavatseb eksportida, ei ole I lisas loetletud ja need kaubad on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab eksportija sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas nõuda asjaomaseks eksportimiseks loa taotlemist või mitte. Komisjon ja nõukogu teevad eksportijatele kättesaadavaks artikli 26 lõikes 1 osutatud suunised.

3.   Liikmesriik võib kehtestada või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse I lisas loetlemata küberseirekaupade eksportimiseks luba, kui eksportijal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on tervikuna või osaliselt ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil.

4.   Liikmesriik, kes vastavalt lõigetele 1, 2 või 3 kehtestab loanõude, teavitab sellest kohe oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi ning esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile selle loanõude kohta asjakohase teabe, eelkõige asjaomaste kaupade ja üksuste kohta, välja arvatud juhul, kui ta ei pea seda tehingu laadi või teabe tundlikkust arvestades vajalikuks.

5.   Liikmesriigid võtavad lõike 4 kohaselt saadud teavet nõuetekohaselt arvesse ja vaatavad selle lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel 30 tööpäeva jooksul läbi. Nad teavitavad oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi. Erandjuhul võib liikmesriik taotleda 30‑päevase tähtaja pikendamist. Ajapikendus ei tohi siiski ületada 30 tööpäeva.

6.   Kui kõik liikmesriigid teavitavad üksteist ja komisjoni, et loanõude kehtestamine põhimõtteliselt identsetele tehingutele võiks olla vajalik, avaldab komisjon Euroopa Liidu Teataja C‑seerias teabe küberseirekaupade ja vajaduse korral sihtkohtade kohta, mille suhtes kohaldatakse loanõudeid, millest liikmesriigid on sel eesmärgil teada andnud.

7.   Liikmesriigid vaatavad lõike 6 kohaselt avaldatud teabe läbi vähemalt kord aastas, tuginedes komisjoni esitatud asjaomasele teabele ja analüüsidele. Kui kõik liikmesriigid teavitavad üksteist ja komisjoni, et loanõude avaldamist tuleks muuta või uuendada, muudab või uuendab komisjon vastavalt Euroopa Liidu Teataja C‑seerias lõike 6 kohaselt avaldatud teavet.

8.   Selleks et liikmesriigid saaksid läbi vaadata kõik kehtivad keeldumised, kohaldatakse artikli 16 lõikeid 1, 2 ja 5–7 juhul, kui tegemist on küberseirekaupadega, mis ei ole loetletud I lisas.

9.   Kogu käesoleva artikli kohaselt nõutav teabevahetus toimub kooskõlas õiguslike nõuetega, mis käsitlevad isikuandmete, tundliku äriteabe või kaitstud kaitse-, välispoliitika- või riikliku julgeolekuteabe kaitset. Teabevahetus toimub turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite teel, sealhulgas artikli 23 lõikes 6 osutatud süsteemi kaudu.

10.   Liikmesriigid kaaluvad, kas toetada käesoleva artikli lõike 6 kohaselt avaldatud kaupade hõlmamist asjakohase tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra või ekspordikontrolli korraga, et kontrollimist laiendada. Komisjon analüüsib artikli 23 lõike 2 ja artikli 26 lõike 2 kohaselt kogutud asjaomaseid andmeid.

11.   Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust võtta riigisiseseid meetmeid vastavalt määruse (EL) 2015/479 artiklile 10.

Artikkel 6

1.   I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba juhul, kui pädev asutus on vahendajat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.

2.  Kui vahendaja kavatseb I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade puhul vahendusteenuseid osutada ning ta on teadlik, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab ta sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas selliste vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba.

3.   Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele.

4.   Liikmesriik võib kehtestada või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse kahesuguse kasutusega kaupade vahendusteenuse osutamiseks luba, kui vahendajal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.

5.   Käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud riigisiseste meetmete suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 7

1.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaubad asuvad, võib igal ajal keelata nimetatud liiduväliste kaupade transiidi juhul, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.

2.  Enne otsustamist, kas transiit keelata või mitte, võib pädev asutus kehtestada juhtumipõhiselt loanõude I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade konkreetse transiidi suhtes, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil. Kui transiit toimub läbi mitme liikmesriigi territooriumi, võib iga asjassepuutuva liikmesriigi pädev asutus sellise transiidi oma territooriumi kaudu keelata.

Pädev asutus võib kehtestada loanõude füüsilisele või juriidilisele isikule või partnerlusele, kellel on leping kolmandas riigis asuva kaubasaajaga ja kellel on õigus otsustada liidu tolliterritooriumi läbivate kaupade saatmise üle.

Kui füüsilisel või juriidilisel isikul või partnerlusel ei ole liidu tolliterritooriumil elu- ega asukohta, võib pädev asutus kehtestada loanõude järgmiste isikute suhtes:

a)  deklarant liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 15 tähenduses;

b)  vedaja liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 40 tähenduses; või

c)  füüsiline isik, kes veab transiidi eesmärgil kahesuguse kasutusega kaupa, kui see kaup kuulub tema isikliku pagasi hulka ▌.

3.   Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele.

4.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud riigisiseste meetmete suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 8

1.   Tehnilise abi osutamiseks seoses I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupadega ▌on vaja luba, kui pädev asutus on tehnilise abi osutajat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt artikli 4 lõikes 1 osutatud mis tahes kasutuseks.

2.  Kui tehnilise abi osutaja on teadlik, et I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaubad, mille puhul ta kavatseb tehnilist abi osutada, on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab ta sellest ▌pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas sellise tehnilise abi osutamiseks on vaja luba.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui tehnilist abi:

a)   osutatakse II lisa jao A 2. osas loetletud riigi territooriumil või territooriumile või II lisa jao A 2. osas loetletud riigi residendile;

b)   osutatakse I lisas esitatud tehnoloogia üldmärkuste või tuumatehnoloogia märkuse tähendusesüldkasutatavat teavet või fundamentaalteaduslikke uuringuid edastades;

c)   osutavad liikmesriigi asutused või ametid seoses nende ametlike ülesannetega;

d)   osutatakse liikmesriigi relvajõududele neile antud ülesannete alusel;

e)   osutatakse otstarbeks, mis on nimetatud IV lisas raketitehnoloogia kontrollirežiimiga (MTCR tehnoloogia) hõlmatud kaupadele kohaldatavate erandite seas; või

f)   võib pidada vähimaks, mis on vajalik ekspordiloa saanud kaupade paigaldamiseks, käitamiseks, hooldamiseks (kontrollimiseks) või remondiks.

4.   Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele.

5.   Liikmesriik võib võtta vastu või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse tehnilise abi osutamiseks luba, kui tehnilise abi osutajal, kes kavatseb osutada tehnilist abi kahesuguse kasutusega kaupade puhul, on põhjust kahtlustada, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.

6.   Käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud riigisiseste meetmete suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 9

1.  Liikmesriik võib I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimise keelata või kehtestada nende eksportimisel loanõude avaliku julgeoleku, sealhulgas terroriaktide ennetamise, või inimõigustega seotud kaalutlustel.

2.  Liikmesriigid teatavad kõikidest lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning esitavad nende üksikasjalikud põhjendused. Kui meetmeks on riikliku kontrolliloetelu koostamine, teavitavad liikmesriigid kontrollitavate kaupade kirjeldusest ka komisjoni ja teisi liikmesriike.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata ka kõikidest lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetega seotud muudatustest, sealhulgas nende riiklike kontrolliloetelude muudatustest.

4.  Komisjon avaldab vastavalt lõigetele 2 ja 3 teavitatud meetmed Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Komisjon avaldab eraldi, viivitamata ja kõikides liidu ametlikes keeltes liikmesriikides kehtivate riiklike kontrolliloetelude kogumi. Kui liikmesriik teavitab oma riikliku kontrolliloetelu muutmisest, avaldab komisjon viivitamata ning kõikides liidu ametlikes keeltes liikmesriikides kehtivate riiklike kontrolliloetelude ajakohastatud kogumi.

Artikkel 10

1.   I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks on vaja luba, kui mõni teine liikmesriik kehtestab nende kaupade ekspordiks loanõude kaupade riikliku kontrolliloetelu alusel, mille see liikmesriik on artikli 9 kohaselt kehtestanud ja komisjon artikli 9 lõike 4 kohaselt avaldanud, ning kui pädev asutus on eksportijale teatanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada avaliku julgeolekuga seotud eesmärkidel, sealhulgas terroriaktide ennetamiseks.

2.   Liikmesriik, kes keeldub lõike 1 kohaselt nõutud loa andmisest, teavitab oma otsusest ka komisjoni ja teisi liikmesriike.

3.   Liikmesriik, kes vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kehtestab loanõude I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kauba eksportimiseks, teavitab loanõudest viivitamata oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi ning kui see on asjakohane, esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile vajaliku teabe, eelkõige asjaomaste kaupade ja lõppkasutajate kohta. Teised liikmesriigid võtavad seda teavet asjakohasel viisil arvesse ning teavitavad sellest oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.

Artikkel 11

1.  IV lisas ▌loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidusiseseks edasitoimetamiseks on vaja luba. Üldluba ei hõlma IV lisa 2. osas loetletud kahesuguse kasutusega kaupu.

2.  Liikmesriik võib nõuda luba muude kahesuguse kasutusega kaupade edasitoimetamiseks oma territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile, kui edasitoimetamise ajal:

a)  edasitoimetaja või pädev asutus teab, et asjaomaste kaupade lõplik sihtkoht asub väljaspool liidu tolliterritooriumi;

b)  see liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, nõuab vastavalt artiklitele 3, 4, 5, 9 või 10 luba nende kaupade eksportimiseks kõnealusesse lõppsihtkohta ning kui otse tema territooriumilt toimuvaks ekspordiks ei ole antud üld- või koondluba ning

c)  ei pea kaubad läbima selles liikmesriigis, kuhu need edasi toimetatakse, ühtki liidu tolliseadustiku artikli 60 lõikes 2 määratletud töötlemist või toimingut.

3.   Lõikes 1 ja 2 osutatud edasitoimetamise luba taotletakse liikmesriigis, kust kahesuguse kasutusega kaubad edasi toimetatakse.

4.   Kui liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, on artiklis 14 sätestatud konsultatsioonide käigus juba andnud nõusoleku kahesuguse kasutusega kaupade edasiseks eksportimiseks, antakse edasitoimetajale edasitoimetamise luba kohe, välja arvatud juhul, kui asjaolud on oluliselt muutunud.

5.  Liikmesriik, kes võtab vastu lõikes 2 osutatud loanõuet kehtestava õigusakti, teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike meetmetest, mida ta on võtnud. Komisjon avaldab nimetatud teabe Euroopa Liidu Teataja C‑seerias.

6.  Lõigete 1 ja 2 kohased meetmed ei hõlma liidu tolliterritooriumi sisest piirikontrolli, vaid üksnes kontrolli, mis kuulub kogu liidu tolliterritooriumil mittediskrimineerival viisil kohaldatavasse tavalisse kontrollimenetlusse.

7.  Lõigete 1 ja 2 kohaste meetmete kohaldamine ei tohi põhjustada seda, et kauba edasitoimetamisele ühest liikmesriigist teise seatakse rangemad piirangud kui sama kauba eksportimisele kolmandatesse riikidesse.

8.  Liikmesriik võib oma riigisisestes õigusaktides sätestada nõude, et I lisa ▌5. kategooria 2. osas loetletud ning IV lisas ▌loetlemata kaupade liidusisese edasitoimetamise korral sellest liikmesriigist esitatakse liikmesriigi pädevale asutusele nende kaupade kohta lisateavet.

9.  I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidusisest edasitoimetamist käsitlevates äridokumentides märgitakse selgelt, et liidu tolliterritooriumilt eksportimisel kuuluvad need kaubad kontrollimisele. Sellisteks äridokumentideks on eelkõige müügileping, tellimuse kinnitus, arve või lähetusteatis.

III PEATÜKK

EKSPORDILUBA NING VAHENDUSTEENUSTE JA TEHNILISE ABI OSUTAMISE ▌LUBA

Artikkel 12

1.  Käesoleva määruse kohaselt võidakse väljastada või nähakse ette järgmist liiki ekspordiload:

a)  ühekordne ekspordiluba;

b)  ekspordi koondluba ▌;

c)  riiklik üldine ekspordiluba;

d)   teatavate kaupade ekspordi puhul teatavatesse sihtriikidesse kindlatel kasutustingimustel liidu üldine ekspordiluba, nagu on sätestatud II lisa jagudes A–H.

▌ Käesoleva määruse kohaselt välja antud või ette nähtud load kehtivad kogu liidu tolliterritooriumil.

2.   Käesoleva määruse kohaseid ühekordseid ekspordilubasid ja ekspordi koondlubasid annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, kus on eksportija elu- või asukoht.

Ilma et see piiraks artikli 2 punkti 3 kohaldamist, annab käesoleva määruse alusel ühekordse ekspordiloa kahesuguse kasutusega kaupade asukohaliikmesriigi pädev asutus, juhul kui eksportija elu- või asukoht on väljaspool liidu tolliterritooriumi.

Kõik ühekordsed ekspordiload ja ekspordi koondload antakse võimaluse korral välja elektrooniliste teabeedastusvahendite teel vormidel, mis sisaldavad kõiki III lisa jaos A esitatud näidiste elemente ning on samas järjestuses kui näidistel.

3.  Ühekordsed ekspordiload ja ekspordi koondload kehtivad kuni kaks aastat, juhul kui pädev asutus ei otsusta teisiti.

Suurte projektide load kehtivad pädeva asutuse kindlaks määratava aja jooksul, kuid mitte kauem kui neli aastat, välja arvatud juhul, kui see on projekti kestust arvestades asjakohaselt põhjendatud.

4.  Eksportijad esitavad pädevale asutusele kõik ühekordse ekspordiloa ja ekspordi koondloa taotlemiseks nõutavad andmed, et anda täielik teave eelkõige eksporditava kauba lõppkasutaja, sihtriigi ja lõppkasutuse kohta.

Ühekordsete ekspordilubade saamiseks tuleb esitada aruanne lõppkasutuse kohta. Pädev asutus võib teatavad taotlused lõppkasutuse aruande esitamise kohustusest vabastada. Ekspordi koondloa saamiseks võib olla vaja esitada aruanne lõppkasutuse kohta, kui see on asjakohane.

Ekspordi koondluba kasutavad eksportijad peavad rakendama ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus ei pea seda vajalikuks muu teabe tõttu, mida ta on eksportija esitatud ekspordi koondloa taotluse menetlemisel arvesse võtnud.

Ekspordi koondloa kasutamisega seotud aruandluse nõuded ja ettevõttesisese nõuetele vastavuse programmi nõuded määrab kindlaks liikmesriik.

Koguselisi piiranguid sisaldavad ekspordi koondload kuuluvad eksportijate taotluse korral jagamisele.

5.  Liikmesriikide pädevad asutused vaatavad ühekordsete või koondlubade taotlused läbi liikmesriigi õiguse või tava kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul. ▌

6.  Riiklikud üldised ekspordiload:

a)   ei kohaldu II lisa jaos I loetletud kaupadele ;

b)   määratakse kindlaks liikmesriigi õiguse või tava kohaselt; neid võivad kasutada kõik eksportijad, kelle elu- või asukoht on selliseid lube väljastavas liikmesriigis, kui nad vastavad käesolevas määruses ja seda täiendavates riigisisestes õigusaktides sätestatud nõuetele; load antakse välja kooskõlas III lisa jaos C sätestatud juhistega.

c)  ei ole kasutatavad juhul, kui pädev asutus on eksportijale teatanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid kavatsetakse kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil või kui eksportija on teadlik, et kaubad on mõeldud kasutamiseks sellistel eesmärkidel.

Riiklikke üldiseid ekspordilube võib kohaldada II lisa jagudes A–H loetletud kaupade ja sihtkohtade suhtes.

Liikmesriigid teatavad igast riikliku üldise ekspordiloa väljastamisest või muutmisest viivitamata komisjonile. Komisjon avaldab need teated Euroopa Liidu Teataja C‑seerias.

7.  Eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus võib keelata eksportijal liidu üldise ekspordiloa kasutamise, kui on põhjust kahelda, kas eksportija suudab sellise loa tingimustest või ekspordikontrolli käsitlevatest õigusaktidest kinni pidada.

Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad teavet eksportijate kohta, kellel on keelatud liidu üldist ekspordiluba kasutada, välja arvatud juhul, kui eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus teeb kindlaks, et eksportija ei püüa eksportida kahesuguse kasutusega kaupu läbi teise liikmesriigi. Teavet vahetatakse artikli 23 lõikes 6 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu.

Artikkel 13

1.  Käesoleva määruse kohaste vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubasid annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil on vahendaja või tehnilise abi osutaja elu- või asukoht. Kui vahendaja või tehnilise abi osutaja elu- või asukoht ei ole liidu tolliterritooriumil, annab käesoleva määruse kohaste vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubasid ▌selle liikmesriigi pädev asutus, ▌ kust vahendusteenuseid või tehnilist abi osutatakse.

2.  Load vahendusteenuste osutamiseks antakse kindlate kaupade kindlaksmääratud koguse kohta ning nendes määratakse selgelt kindlaks asukoht päritoluriigiks olevas kolmandas riigis, kaupade lõppkasutaja ja tema täpne asukoht

Tehnilise abi osutamise loas peab olema selgelt märgitud lõppkasutaja ja tema täpne asukoht.

Load kehtivad kogu liidu tolliterritooriumil.

3.  Vahendajad ja tehnilise abi osutajad esitavad pädevale asutusele loa taotlemisel kõik andmed, mida käesoleva määruse kohaselt nõutakse, eelkõige üksikasjaliku teabe kahesuguse kasutusega kaupade asukoha kohta, kaupade täpse kirjelduse ja täpse koguse, teabe tehinguga seotud kolmandate isikute kohta, sihtriigiks oleva ▌riigi, selles riigis asuva lõppkasutaja ja tema täpse asukoha.

4.  Pädevad asutused liikmesriikides vaatavad vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubade taotlused läbi liikmesriigi õiguse või tava kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.

5.  Kõik vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise load antakse võimaluse korral välja elektrooniliste teabeedastusvahendite teel vormidel, mis sisaldavad vähemalt kõiki III lisa jaos B esitatud näidiste elemente ning on samas järjestuses kui näidistel.

Artikkel 14

1.  Kui kahesuguse kasutusega kaubad, mille kohta on esitatud taotlus saada ühekordne luba eksportimiseks II lisa jao A 2. osas loetlemata sihtkohta või – IV lisas ▌loetletud kahesuguse kasutusega kaupade puhul – mis tahes sihtkohta, paiknevad või hakkavad paiknema ühes või mitmes liikmesriigis väljaspool seda liikmesriiki, kus taotlus on esitatud, tuleb see asjaolu taotluses ära märkida. Selle liikmesriigi pädev asutus, kellele loataotlus on esitatud, konsulteerib viivitamata asjaomase liikmesriigi (või -riikide) pädevate asutustega ja esitab selle teabe. Konsulteerida võib artikli 23 lõikes 6 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu. Liikmesriigid, kellega on konsulteeritud, teatavad kümne tööpäeva jooksul loa andmisega seotud võimalikest vastuväidetest, mis on siduvad selle liikmesriigi jaoks, kus taotlus on esitatud.

Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole vastuväiteid esitatud, loetakse, et konsulteeritud liikmesriikidel vastuväited puuduvad.

Erandjuhul võib konsulteeritav liikmesriik taotleda kümnepäevase tähtaja pikendamist. Ajapikendus ei tohi siiski ületada 30 tööpäeva.

2.  Kui eksport võib kahjustada liikmesriigi olulisi julgeolekuhuve, võib liikmesriik taotleda, et teine liikmesriik ekspordiluba ei annaks, või kui luba on juba antud, et see tühistataks, peatataks, tunnistataks kehtetuks või seda muudetaks. Taotluse saanud liikmesriik alustab taotluse esitanud liikmesriigiga viivitamata konsulteerimist, mis ei ole siduv ja mis tuleb lõpule viia kümne tööpäeva jooksul. Juhul kui taotluse saanud liikmesriik otsustab luba mitte anda, teatab ta sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele, kasutades selleks artikli 23 lõikes 6 osutatud elektroonilist süsteemi.

Artikkel 15

1.  Kui liikmesriik otsustab, kas käesoleva määruse alusel luba anda või mitte või kas keelata transiit, võtab ta arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas järgmist:

a)  liidu ja liikmesriikide rahvusvahelised ülesanded ja kohustused, eriti ülesanded ja kohustused, mille nad on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel;

b)   nõukogu otsuse või nõukogu ühise seisukoha, OSCE otsuse või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonidest tulenevad kohustused;

c)   riiklikud välis- ja julgeolekupoliitika kaalutlused, sealhulgas need, mis sisalduvad ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP;

d)   kavandatud lõppkasutusega ja sellest kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlused▌.

2.   Ekspordi koondloa taotluse hindamisel võtab liikmesriik lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele arvesse ka seda, kuidas eksportija rakendab ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi.

Artikkel 16

1.  Tegutsedes vastavalt käesolevale määrusele, võib ▌pädev asutus ekspordiloa andmisest keelduda või enda väljastatud loa tühistada, peatada või kehtetuks tunnistada või seda muuta. Kui pädev asutus ekspordiloa andmisest keeldub, loa tühistab, peatab, kehtetuks tunnistab või seda oluliselt piirab või kui ta on otsustanud, et kavandatud eksporti ei saa lubada, teatab asutus sellest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile ning jagab nendega asjakohast teavet. Kui liikmesriigi pädev asutus on ekspordiloa peatanud, teatatakse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile peatamise perioodi lõpus lõplik hinnang.

2.  Liikmesriikide pädevad asutused vaatavad lõike 1 alusel teatatud loa andmisest keeldumised läbi kolme aasta jooksul pärast keeldumisest teatamist ning tühistavad või muudavad need või uuendavad neid. Liikmesriikide pädevad asutused teatavad läbivaatamise tulemustest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile niipea kui võimalik. Keeldumised, mida ei tühistata, jäävad kehtima ja need vaadatakse läbi iga kolme aasta järel. Kolmandal läbivaatamisel peab asjaomane liikmesriik selgitama jätkuva keeldumise põhjuseid.

3.   Pädev asutus teatab artikli 7 kohaselt tehtud otsustest keelata kahesuguse kasutusega kaupade transiit viivitamata teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile. Selline teade sisaldab kogu asjakohast teavet, sealhulgas kauba klassifikatsiooni, tehniliste parameetrite, sihtriigi ja lõppkasutaja kohta.

4.  Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka artiklis 13 osutatud vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubade suhtes.

5.  Enne seda, kui liikmesriigi pädev asutus otsustab, kas anda käesoleva määruse alusel luba või mitte või kas keelata transiit, vaatab ta läbi kõik kehtivad keeldumised või käesoleva määruse kohaselt tehtud otsused keelata I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade transiit, et tuvastada, kas teise liikmesriigi pädevad asutused on põhimõtteliselt identse tehingu puhul ▌keeldunud loa andmisest või transiidi lubamisest. Sel juhul konsulteerib ta selle liikmesriigi pädevate asutustega, kes on vastavalt käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 4 ette nähtud korrale keeldunud loa andmisest või on teinud otsuse keelata transiit.

Liikmesriigi pädevad asutused, kellega on konsulteeritud, teatavad kümne tööpäeva jooksul, kas kõnealune tehing on nende hinnangul põhimõtteliselt identne. Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole vastust saadud, loetakse, et konsulteeritud liikmesriigi pädevad asutused ei pea kõnealust tehingut põhimõtteliselt identseks.

Kui kõnealuse tehingu nõuetekohaseks hindamiseks on vaja rohkem teavet, lepivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused kokku 10‑päevase ajavahemiku pikendamises. Ajapikendus ei tohi siiski ületada 30 tööpäeva.

Kui ▌ pädev asutus otsustab pärast sellist konsulteerimist siiski loa anda või transiiti lubada, teavitab ta sellest teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni ning esitab otsuse põhjendamiseks kõik asjakohased andmed.

6.  Kõik käesoleva artikli kohaselt nõutavad teatamised tehakse turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite teel, sealhulgas artikli 23 lõikes 6 osutatud süsteemi kaudu.

7.  Käesoleva artikli kohaselt toimuva teabe jagamine peab olema kooskõlas artikli 23 lõikega 5 teabe konfidentsiaalsuse kohta.

IV PEATÜKK

KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE JA SIHTKOHTADE LOETELUDE MUUTMINE

Artikkel 17

1.   ▌Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 18, et muuta I ja IV lisas ▌esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelusid järgmiselt:

a)  I lisas ▌sitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu muudetakse kooskõlas selliste ülesannete ja kohustustega ning nende võimalike muudatustega, mida liikmesriigid ja kui see on kohaldatav, liit, on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel;

b)  kui I lisa ▌muudatus hõlmab kahesuguse kasutusega kaupu, mis on loetletud ka II või IV lisas ▌, muudetakse neid lisasid vastavalt.▌

2.   Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 18, et muuta II lisa, eemaldades kaupu ning lisades või eemaldades sihtkohti liidu üldise ekspordiloa kehtivusalalt; selleks konsulteerib komisjon kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, mis on moodustatud vastavalt artiklile 24, ning võtab arvesse ülesandeid ja kohustusi tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames, näiteks kontrollitavate kaupade loetelu muudatusi, samuti asjaomaseid geopoliitilisi suundumusi. Kui liidu üldise ekspordiloa kehtivusalast teatud sihtkohtade väljajätmine on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 19 sätestatud menetlust.

Artikkel 18

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19

1.  Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.  Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid artikli 18 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Artikkel 20

IV lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu, mis on I lisa alajaotis, ajakohastatakse võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 36, nimelt liikmesriikide avaliku korra ja avaliku julgeoleku huve.

V PEATÜKK

TOLLIPROTSEDUURID

Artikkel 21

1.  Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiformaalsuste täitmisel ekspordideklaratsiooni aktsepteerivas tolliasutuses tõendab eksportija, et nõuetekohane ekspordiluba on saadud.

2.  Eksportijalt võib nõuda mis tahes tõendava dokumendi tõlkimist selle liikmesriigi ametlikku keelde, kus ekspordideklaratsioon esitatakse.

3.  Ilma et see piiraks talle liidu tolliseadustikuga antud ja sellest tulenevaid volitusi, võib liikmesriik samuti peatada kaupade eksportimise oma territooriumilt ajavahemikuks, mis ei ületa lõikes 4 osutatud ajavahemikke, või vajaduse korral muul viisil takistada kehtiva loa saanud või mittesaanud ▌ kahesuguse kasutusega kaupade väljaviimist liidust tema territooriumi kaudu, kui:

a)   on põhjust kahtlustada, et

i)   loa andmisel ei arvestatud asjakohast teavet,

ii)   asjaolud on pärast loa väljaandmist oluliselt muutunud või

b)   liikmesriigil on asjakohast teavet, et võidakse kohaldada artikli 4 lõikes 1 sätestatud meetmeid.

4.  Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud juhtudel konsulteerib selles artiklis osutatud liikmesriik viivitamata selle liikmesriigi pädeva asutusega, kes on ekspordiloa andnud või kes võib võtta meetmeid vastavalt artikli 4 lõikele 1, et see pädev asutus võiks võtta meetmeid artikli 4 lõike 1 või artikli 16 lõike 1 kohaselt. Kui see pädev asutus otsustab loa kehtima jätta või mitte võtta meetmeid vastavalt artikli 4 lõikele 1, esitab ta vastuse kümne tööpäeva jooksul, mida võib tema taotluse korral erandjuhul pikendada kuni 30 tööpäevani. Sel juhul, või kui vastust ei ole saadud 10 või 30 tööpäeva jooksul, lubatakse kahesuguse kasutusega kaubad viivitamata eksporti. Loa andnud liikmesriigi pädev asutus teatab sellest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile.

5.  Komisjon võib töötada koos liikmesriikidega välja juhendi, et toetada asutustevahelist koostööd lube andvate asutuste ja tolliasutuste vahel.

Artikkel 22

1.  Liikmesriigid võivad ette näha, et kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi tolliformaalsusi võib täita üksnes selleks volitatud tolliasutustes.

2.  Liikmesriigid, kes kasutavad lõikes 1 sätestatud õigust, teevad nõuetekohaste volitustega tolliasutused komisjonile teatavaks. Komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teataja C‑seerias.

VI PEATÜKK

HALDUSKOOSTÖÖ, RAKENDAMINE JA JÕUSTAMINE

Artikkel 23

1.  Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata käesoleva määruse rakendamiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormid, sealhulgas:

a)   liikmesriikide pädevate asutuste nimekiri, kelle pädevuses on:

–  anda välja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilubasid,

–  anda käesoleva määruse kohaselt välja vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubasid,

–  keelata vastavalt käesolevale määrusele liiduväliste kahesuguse kasutusega kaupade transiit;

b)  artikli 25 lõikes 1 osutatud meetmed.

Komisjon edastab teabe teistele liikmesriikidele ja avaldab teabe Euroopa Liidu Teataja C‑seerias.

2.  Liikmesriigid võtavad koostöös komisjoniga kõik vajalikud meetmed pädevate asutuste vahel otsese koostöö ja teabevahetuse sisseseadmiseks, et suurendada liidu ekspordikontrolli korra tõhusust ning tagada järjekindlate ja tulemuslike kontrollide rakendamine ja toimumine kogu liidu tolliterritooriumil. Teabevahetus võib hõlmata:

a)   asjakohast teavet iga välja antud loa kohta (nt lubade ▌ väärtus ja liik ning seotud sihtkohad, üldlubade kasutajate arv▌)▌;

b)   lisateavet kontrollide tagamise kohta, sh artikli 15 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaldamine, ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi järgivate ettevõtjate arv ning võimaluse korral teave kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kohta muudes liikmesriikides;

c)   teavet analüüsi kohta, millel põhinevad artikli 9 kohaselt tehtud või kavandatud riikliku kontrolliloetelude täiendused;

d)   teavet kontrollide tagamise, sh riskipõhise auditeerimise kohta, teavet eksportijate kohta, kellelt on ära võetud õigus kasutada riiklikku või liidu üldist ekspordiluba, ning võimaluse korral rikkumiste, arestimiste ja muude karistuste kohaldamise juhtude arv;

e)   andmeid tundlike lõppkasutajate, kahtlases hanketegevuses osalejate ja võimaluse korral kasutatavate marsruutide kohta.

3.   Teavet lubade väljastamise kohta vahetatakse vähemalt kord aastas, järgides artikli 24 kohaselt loodud kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma suuniseid ning võttes arvesse õiguslikke nõudeid isikuandmete ja tundliku äriteabe kaitse kohta, samuti kaitse- ja välispoliitika ja riikliku julgeolekuga seotud teabe kaitse kohta.

4.   Liikmesriigid ja komisjon kontrollivad korrapäraselt artikli 15 rakendamist, tuginedes käesoleva määruse kohaselt esitatud teabele ja selliste andmete analüüsile. Kõik teabevahetuses osalejad austavad arutelude konfidentsiaalsust.

5.   Nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 (15) ja eelkõige selle teabe konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis. 

6.   Konsulteerides artikli 24 kohaselt asutatud kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, arendab komisjon turvalist ja krüpteeritud teabevahetussüsteemi, et toetada vahetut koostööd ja teabevahetust liikmesriikide pädevate asutuste ja kui see on kohane, komisjoni vahel. Komisjon ühendab selle süsteemi võimaluse korral liikmesriikide pädevate asutuste elektroonilise lubade andmise süsteemiga sellises ulatuses, mis on otsese koostöö ja teabevahetuse hõlbustamiseks vajalik. Euroopa Parlamendile antakse teavet süsteemi eelarve, väljatöötamise ja toimimise kohta.

7.  Isikuandmeid töödeldakse vastavalt normidele, mis on sätestatud ▌ määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.

Artikkel 24

1.  Asutatakse kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm, mida juhib komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab koordineerimisrühma oma esindaja. Koordineerimisrühm uurib kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib tõstatada rühma juhataja või liikmesriigi esindaja.

2.   Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm võib juhul, kui ta peab seda vajalikuks, konsulteerida eksportijate, vahendajate, tehnilise abi osutajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, keda käesolev määrus puudutab .

3.  Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm loob asjakohasel juhul liikmesriikide ekspertidest koosnevaid tehnilisi eksperdirühmi, et uurida konkreetseid küsimusi, mis on seotud kontrollide rakendamisega, sh küsimusi seoses I lisas esitatud liidu kontrolliloetelude ajakohastamisega. Kui see on kohane, konsulteerivad tehnilised eksperdirühmad eksportijate, vahendajate, tehnilise abi osutajate ja muude käesoleva määruse seisukohast asjakohaste sidusrühmadega.

4.   Komisjon toetab liidu lubade andmise ja kontrollide jõustamise suutlikkuse suurendamise programmi ja töötab muu hulgas välja ühised koolituskavad liikmesriikide ametnikele, konsulteerides selleks kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga.

Artikkel 25

1.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane rakendamine. Liikmesriik kehtestab eelkõige karistused, mida kohaldatakse käesoleva määruse või selle rakendamissätete rikkumise korral. Need karistused peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm loob kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi, et toetada teabevahetust ja otsest koostööd liikmesriikide pädevate asutuste ja õiguskaitseasutuste vahel (kontrollide tagamise koordineerimise mehhanism). Liikmesriigid ja komisjon vahetavad kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi raames asjakohast teavet, kui see on kättesaadav, sealhulgas lõike 1 kohaselt võetud meetmete kohaldamise, laadi ja mõju kohta, parimate tavade jõustamise kohta ning kahesuguse kasutusega kaupade loata ekspordi ja/või käesoleva määruse ja/või asjaomaste riigisiseste õigusaktide rikkumise kohta.

Samuti vahetavad liikmesriigid ja komisjon kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi raames teavet jõustamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste parimate tavade kohta seoses riskipõhise auditeerimisega, kahesuguse kasutusega kaupade loata ekspordi avastamise ja selle eest süüdistuste esitamisega ja/või käesoleva määruse ja/või asjaomaste riigisiseste õigusaktide rikkumisega.

Teabe vahetamine kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi raames on konfidentsiaalne.

VII PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS, TEAVITUSTEGEVUS, SEIRE JA HINDAMINE

Artikkel 26

1.  Komisjon ja nõukogu annavad asjakohasel juhul suuniseid ja/või soovitusi parimate tavade kohta ▌, et tagada liidu ekspordikontrolli korra tõhusus ja järjekindel rakendamine käesolevas määruses käsitletud valdkondades. Eksportijatele, vahendajatele ja tehnilise abi osutajatele jagab suuniseid ja/või soovitusi parimate tavade kohta nende elu- või asukohaliikmesriik. Neis suunistes ja/või soovitustes parimate tavade kohta võetakse eelkõige arvesse VKEde teabevajadusi.

2.   Konsulteerides kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määruse rakendamise ning kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma tegevuse, kontrollide ja konsultatsioonide kohta. ▌See iga-aastane aruanne on avalik.

Iga-aastane aruanne sisaldab teavet käesoleva määruse alusel antud lubade kohta, eelkõige nende arvu ja väärtuse kohta kaubaliikide ja sihtkohtade kaupa liidu ja liikmesriikide tasandil, samuti loa andmisest keeldumiste ja keelavate otsuste kohta. Aruanne sisaldab ka teavet administratsiooni kohta, eelkõige personali, nõuetele vastavuse ja teavitustegevuse kohta, lubade andmise või klassifitseerimise spetsiaalsete vahendite kohta ning kontrollide jõustamise kohta, eeskätt rikkumiste ja karistuste arvu.

Küberseirekaupade osas sisaldab iga-aastane aruanne konkreetset teavet lubade kohta, nimelt vastuvõetud taotluste arv toote kaupa, loa andnud liikmesriik ja taotlusega seotud sihtriik, ning taotluste üle tehtud otsuste kohta.

Iga-aastases aruandes sisalduv teave esitatakse vastavalt lõikes 3 sätestatud põhimõtetele.

Komisjon ja nõukogu teevad kättesaadavaks suunised andmete kogumise ja töötlemise metoodika kohta aastaaruande koostamiseks, sealhulgas tooteliikide kindlakstegemise ja jõustamisandmete kättesaadavuse kohta.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu aruande koostamiseks vajaliku teabe, võttes kohaselt arvesse õiguslikke nõudeid, mis käsitlevad isikuandmete, tundliku äriteabe või kaitstud kaitse-, välispoliitika- või riikliku julgeolekuteabe kaitset. Käesoleva artikli alusel vahetatud ja avaldatud teabele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 223/2009 (16) Euroopa statistika kohta.

4.  Ajavahemikus … [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kuni … [seitse aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] hindab komisjon käesolevat määrust ja edastab peamised tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. ▌… [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] hindab komisjon artiklit 5 ja edastab peamised tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

VIII PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

Artikkel 27

1.  Kahesuguse kasutusega kaupade eksportijad peavad ekspordi kohta üksikasjalikku registrit või arvestust asjaomases liikmesriigis kehtiva liikmesriigi õiguse või tava kohaselt. Nimetatud register või arvestus sisaldab eelkõige äridokumente, näiteks kaubaarveid, lastimanifeste ning veo- ja muid lähetusdokumente, mis sisaldavad piisavalt teavet, et teha kindlaks:

a)  kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldus;

b)  kahesuguse kasutusega kaupade kogus;

c)  eksportija ja kaubasaaja nimi ning aadress;

d)  kahesuguse kasutusega kaupade lõppkasutus ja lõppkasutaja, juhul kui see on teada.

2.  Vahendajad ja tehnilise abi osutajad peavad vahendusteenuste või tehnilise abi teenuste kohta registrit või arvestust asjaomases liikmesriigis kehtiva liikmesriigi õiguse või tava kohaselt, et nõudmise korral tõestada vahendusteenuste või tehnilise abi osutamisega hõlmatud kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldust, kaupade vahendusteenuste osutamise ajavahemikku, kaupade ja teenuste sihtkohta ning seda, milliseid riike teenuse osutamine puudutas.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud registrit või arvestust ja dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat alates ekspordi toimumise või vahendusteenuse või tehnilise abi teenuse osutamise kalendriaasta lõppemisest. Need esitatakse nõudmise korral pädevale asutusele.

4.  I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidusisese edasitoimetamise dokumente ja arvestusi säilitatakse vähemalt kolm aastat alates edasitoimetamise kalendriaasta lõppemisest ning need esitatakse nõudmise korral selle liikmesriigi pädevale asutusele, kust need kaubad edasi toimetati.

Artikkel 28

Käesoleva määruse nõuete kohase kohaldamise tagamiseks võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et võimaldada oma pädeval asutusel

a)  koguda teavet kahesuguse kasutusega kaupadega seotud tellimuste või toimingute kohta;

b)  teha kindlaks, kas ekspordi kontrollimeetmeid rakendatakse nõuetekohaselt; selleks võib eelkõige olla vaja õigust siseneda eksporditoiminguga seotud isikute või selliste vahendajate valdustesse, kes on seotud vahendusteenuste osutamisega artiklis 6 sätestatud asjaoludel või tehnilise abi teenuste osutamisega artiklis 8 sätestatud asjaoludel.

IX PEATÜKK

KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 29

1.  Komisjon ja liikmesriigid peavad asjakohasel juhul kolmandate riikidega dialoogi, et edendada kontrollide ühtlustamist kogu maailmas.

Dialoogiga võidakse toetada regulaarset ja vastastikust koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas teabe ja parimate tavade vahetamist, suutlikkuse suurendamist ja kolmandate riikidega suhtlemist. Dialoog võib ka julgustada kolmandaid riike järgima tugevat ekspordikontrolli, mis on välja töötatud mitmepoolse ekspordikontrolli korra tulemusena, et anda parima tava eeskuju rahvusvahelisel tasandil.

2.  Ilma et see piiraks vastastikuse haldusabi kokkulepete sätete või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud tolliprotokollide kohaldamist, võib nõukogu volitada komisjoni pidama kolmandate riikidega läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks, mis näevad ette käesolevas määruses käsitletavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli vastastikust tunnustamist. ▌

Läbirääkimised toimuvad kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 207 lõikes 3 ning kui see on kohane, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus kehtestatud korraga.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Käesoleva määruse kohaldamine ei mõjuta komisjoni 15. septembri 2015. aasta delegeeritud otsust, mis täiendab ▌otsust nr 1104/2011/EL.

Artikkel 31

Määrus (EÜ) nr 428/2009 tunnistatakse kehtetuks ▌.

Enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] esitatud lubade taotluste suhtes kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EÜ) nr 428/2009 asjakohaseid sätteid.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 32

Käesolev määrus jõustub üheksakümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLIS 3 OSUTATUD KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU

Käesolevas lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loeteluga rakendatakse kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Austraalia gruppi(17), raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR)(18), tuumatarneriikide gruppi (NSG)(19), Wassenaari kokkulepet(20) ja keemiarelvade konventsiooni (CWC)(21).

SISUKORD

I osa – Üldmärkused, akronüümid ja lühendid ning mõisted

 

II osa – 0-kategooria

Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed

III osa – 1. kategooria

Erimaterjalid ja nendega seotud seadmed

IV osa – 2. kategooria

Materjalide töötlemine

V osa – 3. kategooria

Elektroonika

VI osa – 4. kategooria

Arvutid

VII osa – 5. kategooria

Telekommunikatsioon ja „infoturve“

VIII osa – 6. kategooria

Andurid ja laserid

IX osa – 7. kategooria

Navigatsiooni- ja lennuelektroonika

X osa – 8. kategooria

Merendus

XI osa – 9. kategooria

Kosmosesõidukid ja tõukejõud

I OSA – Üldmärkused, akronüümid ja lühendid ning mõisted

ÜLDMÄRKUSED I LISA KOHTA

1.  Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli osas vaadake üksikute ELi liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist käsitlevaid loetelusid. Käesolevas lisas esinevad viited „VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA“ osutavad nimetatud loeteludele.

2.  Käesolevas lisas käsitletud kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (sealhulgas tehased) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kusjuures kontrolli alla kuuluv komponent või kontrolli alla kuuluvad komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB! Otsustades, kas kontrolli alla kuuluvat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid eriasjaolusid, mis võiksid määrata kontrolli alla kuuluva komponendi või komponendid hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

3.  Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

4.  Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (sealhulgas hüdraadid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud, aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnel vormil on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid.

TUUMATEHNOLOOGIAT KÄSITLEV MÄRKUS (NTN)

(Lugeda koos 0-kategooria E-osaga.)

Kategoorias kontrollitud kaupadega otseselt seotud „tehnoloogiat“ kontrollitakse vastavalt 0-kategooria sätetele.

„Tehnoloogia“, mis on ette nähtud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse „tehnoloogia“, mis on vajalik kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.

„Tehno“siirde kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava teabe“ või „fundamentaalteaduslike uuringute“ suhtes.

ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)

(Lugeda koos 1.–9. kategooria E-osaga.)

Sellise „tehnoloogia“ eksporti, mis on „vajalik“ 1.–9. kategoorias nimetatud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, kontrollitakse 1.–9. kategooria sätete kohaselt.

„Tehnoloogia“, mis on „vajalik“ kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kontrolli ei kohaldata sellise „tehnoloogia“ suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mis ei kuulu kontrolli alla või mille eksport on lubatud.

Märkus. See ei vabasta kontrolli alla kuulumisest punktides 1E002.e, 1E002.f, 8E002.a ja 8E002.b määratletud vastavat „tehnoloogiat“.

„Tehno“siirete kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava“ teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute“ või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

MÄRKUS TUUMATARKVARA KOHTA (NSN)

(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 0-kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes)

Käesoleva loetelu 0-kategooria D-osas ei kontrollita „tarkvara“, mis on minimaalne vajalik „objektkood“ selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse vajaliku „objektkoodi“ kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks.

Märkus. Märkus tuumatarkvara kohta ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud „tarkvara“ („infoturve“).

ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA (GSN)

(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 1–9. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes.)

Käesoleva loetelu 1–9. kategoorias ei kontrollita „tarkvara“, mis on:

a.  üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna

1.  seda müüakse varudest jaemüügikohtades piiramatult järgmistel viisidel:

a.  käsimüük;

b.  postimüük;

c.  elektroonilised tehingud või

d.  telefonimüük ning

2.  need on ette nähtud paigaldamiseks kasutaja oma jõududega, ilma tarnija olulise abita;

Märkus. „Tarkvara“ käsitleva üldmärkuse punkt a ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve“).

b.  „üldkasutatav“ või

c.  minimaalne vajalik „objektkood“ selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.

Märkus. „Tarkvara“ käsitleva üldmärkuse punkt c ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve“).

ÜLDINE „INFOTURBE“ MÄRKUS (GISN)

„Infoturbe“ vahendite ja funktsioonide käsitlemisel tuleks lähtuda 5. kategooria 2. osa sätetest, isegi kui tegu on komponentide, „tarkvara“ või muude kaupade funktsioonidega.

EUROOPA LIIDU TEATAJA TOIMETAMISKOKKULEPPED

Vastavalt institutsioonidevahelise stiilijuhendile kasutatakse Euroopa Liidu Teatajas eesti keeles avaldatud tekstides:

—  täisarvude eraldamiseks kümnendkohtadest koma,

–  täisarvud esitatakse kolmeste jadadena ning jadad eraldatakse lühikese tühikuga.

Käesolevas lisas esitatud tekstis järgitakse eespool kirjeldatud tava.

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD AKRONÜÜMID JA LÜHENDID

Määratletud mõistena kasutatavate akronüümide ja lühendite leidmiseks vaata „Käesolevas lisas kasutatud mõisted“.

AKRONÜÜMID JA LÜHENDID

ABEC

ABMA

Annular Bearing Engineers Committee (veerelaagritootjate ühendus)

American Bearing Manufacturers Association (Ameerika veerelaagritootjate ühendus)

ADC

Analogue-to-Digital Converter (analoog-digitaalmuundur)

AGMA

American Gear Manufacturers' Association (Ameerika ajamitootjate ühendus)

AHRS

Attitude and Heading Reference Systems (suuna ja positsiooni määramise süsteemid)

AISI

American Iron and Steel Institute (Ameerika raua ja terase instituut)

ALE

Atomic Layer Epitaxy (aatomkihtepitaksia)

ALU

Arithmetic Logic Unit (aritmeetika-loogikaseade)

ANSI

American National Standards Institute (Ameerika Riiklik Standardiinstituut)

APP

Adjusted Peak Performance (korrigeeritud maksimaalne jõudlus)

APU

Auxiliary Power Unit (abijõuallikas)

ASTM

American Society for Testing and Materials (USA Materjalide Katsetamise Ühing)

ATC

Air Traffic Control (lennujuhtimine)

BJT

Bipolar Junction Transistors (bipolaartransistorid)

BPP

Beam Parameter Product (kiireparameetrite korrutis)

BSC

Base Station Controller (tugijaama kontroller)

CAD

Computer-Aided-Design (raalprojekteerimine)

CAS

Chemical Abstracts Service

CCD

Charge Coupled Device (laengsidestusseadmed)

CDU

Control and Display Unit (juhtimis- ja kuvarmoodul)

CEP

Circular Error Probable (tõenäolise vea ring)

CMM

Coordinate Measuring Machine (koordinaatmõõtemasin)

CMOS

Complementary Metal Oxide Semiconductor (täiendav metalloksiid-pooljuht)

CNTD

Controlled Nucleation Thermal Deposition (kontrollitud idustamisega termiline sadestamine)

CPLD

Complex Programmable Logic Device (keeruline programmeeritav loogikaseade)

CPU

Central Processing Unit (keskseade)

CVD

Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine)

CW

Chemical Warfare (kemoründemürgid)

CW (laserite kohta)

Continuous Wave (pidevlaine)

DAC

Digital-to-Analogue Converter (digitaal-analoogmuundur)

DANL

Displayed Average Noise Level (väljuva signaali keskmine müratase)

DBRN

Data-Base Referenced Navigation (andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid)

DDS

Direct Digital Synthesizer (otsene numbriline süntees)

DMA

Dynamic Mechanical Analysis (dünaamilis-mehaaniline analüüs)

DME

Distance Measuring Equipment (kaugusmõõtur)

DMOSFET

Diffused Metal Oxide Semiconductor Field Effect Transistor (topelt hajutusega metall-oksiid-pooljuht-väljatransistorid)

DS

Directionally Solidified (suunatult tahkestatud)

EB

Exploding Bridge (lõhkamissild)

EB-PVD

Electron Beam Physical Vapour Deposition (elektronkiire abil toimuv füüsikaline aurustamine-sadestamine)

EBW

Exploding bridge wire (lõhkamissilla juhtmed)

ECM

Electro-chemical machining (elektrokeemiline töötlus)

EDM

Electrical Discharge Machines (elektroerosioontöötlus)

EFI

Exploding Foil Initiators (plahvatava lehtmetalliga detonaator)

EIRP

EMP

ENOB

Effective Isotropic Radiated Power (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus)

Electromagnetic Pulse (elektromagnetiline impulss)

Effective Number of Bits (efektiivne bittide arv)

ERF

Electrorheological Finishing (elektro-reoloogiline viimistlemine)

ERP

ESD

Effective Radiated Power (efektiivne kiirgusvõimsus)

Electrostatic Discharge (elektrostaatiline lahendus)

ETO

Emitter Turn-Off Thyristor (emitteriga suletav türistor)

ETT

EL

EUV

Electrical Triggering Thyristor (elektrilise lülitusega türistor)

Euroopa Liit

Extreme Ultraviolet (ekstraultraviolett)

FADEC

Full Authority Digital Engine Control (täisautomaatne digitaalne mootori juhtimine)

FFT

Fast Fourier Transform (Fourier’ kiirteisendus)

FPGA

Field Programmable Gate Array (väljaga programmeeritav ventiilmaatriks)

FPIC

Field Programmable Interconnect (kasutaja poolt programmeeritav ühendus)

FPLA

Field Programmable Gate Array (kasutaja poolt programmeeritav loogikamaatriks)

FPO

Floating Point Operation (ujukomatehe)

FWHM

Full-Width Half-Maximum (täislaiusega pool-maksimum)

GLONASS

Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem)

GNSS

Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem)

GPS

Global Positioning System (Globaalne positsioneerimissüsteem)

GSM

Global System for Mobile communication (globaalne digitaalne mobiilsidesüsteem)

GTO

Gate Turn-off Thyristor (suletav türistor)

HBT

HDMI

Hetero-bipolar Transistor (hetero-bipolaarsed transistorid)

High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeediumiliides)

HEMT

High Electron Mobility Transistors (elektronide kõrgliikuvusega transistor)

ICAO

International Civil Aviation Organization (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon)

IEC

International Electro-technical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon)

IED

Improvised Explosive Device (isetehtud lõhkekeha)

IEEE

Institute of Electrical and Electronic Engineers (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut)

IFOV

Instantaneous-Field-Of-View (hetkeline vaateväli)

IGBT

Insulated Gate Bipolar Transistor (isoleeritud paisuga bipolaartransistor)

IGCT

Integrated Gate Commutated Thyristor (integreeritud võrejuhtimisega türistor)

IHO

International Hydrographic Organization (Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon)

ILS

Instrument Landing System (instrumentaalmaandumissüsteem)

IMU

Inertial Measurement Unit (inertsiaalne mõõteühik)

INS

Inertial Navigation System (inertsiooniline navigatsioonisüsteem)

IP

Internetiprotokoll

IRS

Inertial Reference System (inertsiooniline viitesüsteem)

IRU

Inertial Reference Unit (inertsiooniline viiteühik)

ISA

International Standard Atmosphere (rahvusvaheline standardatmosfäär)

ISAR

Inverse Synthetic Aperture Radar (inverteeritud sünteesapertuuriga radar)

ISO

International Organization for Standardization (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon)

ITU

International Telecommunication Union (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit)

JT

Joule-Thomson

LIDAR

Light Detection and Ranging (laserlokaator)

LIDT

Laser Induced Damage Threshold (laseriga põhjustatud kahju piirmäär)

LOA

Length Overall (kogupikkus)

LRU

LTT

Line Replaceable Unit (liini vahetatav moodul)

Light Triggering Thyristor (valguse lülitusega türistor)

MLS

Microwave Landing Systems (mikrolaine maandumissüsteem)

MMIC

Monolithic Microwave Integrated Circuit (monoliitsed integraallülitused)

MOCVD

Metal Organic Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine metallorgaanilistest ühenditest)

MOSFET

Metal-Oxide-Semiconductor Field Effect Transistor (metall-oksiid-pooljuht-väljatransistor)

MPM

Microwave Power Module (mikrolainevõimsusmoodul)

MRF

Magnetorheological Finishing (magneto-reoloogiline viimistlemine)

MRF

Minimum Resolvable Feature size (vähima lahutatava elemendi mõõt)

MRI

Magnetic Resonance Imaging (magnetresonantskuvamine)

MTBF

Mean-Time-Between-Failures (keskmine tõrketusvältus)

MTTF

Mean-Time-To-Failure (keskmine kasutusaeg tõrkeni)

NA

Numerical Aperture (numbriline apertuur)

NDT

Non-Destructive Test (mittepurustav katsetus)

NEQ

NIJ

Net Explosive Quantity (lõhkeaine puhaskogus)

National Institute of Justice (riiklik õigusinstituut)

OAM

Operations, Administration or Maintenance (käitamine, juhtimine või hooldamine)

OSI

Open Systems Interconnection (avatud süsteemide sidumine)

PAI

Polyamide-imides (polüamidoimiidid)

PAR

Precision Approach Radar (täppislähenemisradar)

PCL

Passive Coherent Location (passiivne koherentne asukoha kindlaksmääramine)

PDK

Process Design Kit (Protsessi disainikomplekt)

PIN

Personal Identification Number (isikukood)

PMR

Private Mobile Radio (individuaalne mobiilraadio)

PVD

Physical Vapour Deposition (füüsikaline aurustamine-sadestamine)

ppm

parts per million (miljondik)

QAM

Quadrature-Amplitude-Modulation (kvadratuurne amplituudmodulatsioon)

QE

Quantum Efficiency (kvantefektiivsus)

RAP

Reactive Atom Plasmas (reaktiivne aatomiplasma)

RF

Radio Frequency (raadiosagedus)

rms

Root Mean Square (ruutkeskmine)

RNC

RNSS

Radio Network Controller (raadiovõrgu kontroller)

Regional Navigation Satellite System (piirkondlik sattelliitnavigatsioonisüsteem)

ROIC

Read-out Integrated Circuit (väljundkiip)

S-FIL

Step and Flash Imprint Lithography (samm-ja-särita-jäljendi litograafia)

SAR

Synthetic Aperture Radar (tehisavaradar)

SAS

Synthetic Aperture Sonar (sünteesapertuuriga lokaator)

SC

Single Crystal (monokristall)

SCR

Silicon Controlled Rectifier (ränialaldi)

SFDR

Spurious Free Dynamic Range (häiringuvaba dünaamiline diapasoon)

SHPL

Super High Powered Laser (ülivõimas laser)

SLAR

Sidelooking Airborne Radar (õhusõiduki pardal külgvaateradar)

SOI

Silicon-on-Insulator (räni-isolaator)

SQUID

Superconducting Quantum Interference Device (ülijuhtiv kvantinterferomeeter)

SRA

Shop Replaceable Assembly (töökojas vahetatav agregaat)

SRAM

Static Random Access Memory (staatiline muutmälu)

SSB

Single Sideband (ühe külgribaga)

SRR

Secondary Surveillance Radar (sekundaarseireradar)

SSS

Side Scan Sonar (kaldskaneerimissonar)

TIR

Total indicated reading (kogu tulemus)

TVR

Transmitting Voltage Response (saatepinge koste)

u

Atomic mass unit (aatommassiühik)

UPR

Unidirectional Positioning Repeatability (ühesuunaline positsiooniline reprodutseeritavus)

UTS

UV

Ultimate Tensile Strength (tõmbetugevus)

Ultraviolett

VJFET

Vertical Junction Field Effect Transistor (vertikaalne p-n-siirdega väljatransistor)

VOR

WHO

Very High Frequency Omni-Directional Range (ülikõrgsageduslik ringsuunaline raadiomajakas)

World Health Organization (Maailma Terviseorganisatsioon)

WLAN

Wireless Local Area Network (raadiokohtvõrk)

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTED

Ühekordsetes jutumärkides (‘…’) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

Tavalistes jutumärkides („...“) olevate terminite määratlused on järgmised.

NB! Viide kategooriale on märgitud määratletud mõiste järele sulgudesse.

„Täpsus“ (accuracy) (2 3 6 7 8) – väljendab osutatud väärtuse maksimaalset positiivset või negatiivset hälvet tunnustatud standardi märgitud väärtusest või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu.

„Lennujuhtimise aktiivsüsteemid“ (active flight control systems) (7) – lennujuhtimise süsteemid, mille ülesandeks on hoida ära „õhusõidukite“ ja rakettide soovimatud liikumised või soovimatud kerestruktuuri koormused, käsitledes autonoomselt paljudelt anduritelt tulevat teavet ning andes vajalikud ennetavad juhtimiskäsud automaatjuhtimisele.

„Aktiivpiksel“ (active pixel) (6) – väikseim tahkismassiivi (üksik) element, millel on fotoelektriline ülekandefunktsioon valguskiirguse (elektromagnetiline kiirgus) kasutamisel.

„Korrigeeritud maksimaalne jõudlus“ (adjusted peak performance) (4) – korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega „digitaalarvuti“ teeb 64bitiseid või suuremaid ujukoma liitmis- ja korrutustehteid, ja selle ühikuks on nn kaalutud teraFLOPS (WT) (1 teraFLOPS = 1012 korrigeeritud ujukomatehet sekundis).

NB! Vt 4. kategooria, tehniline märkus.

„Õhusõiduk“ (aircraft) (1 6 7 9) – kas jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.

NB! Vt ka „tsiviilõhusõiduk“.

„Õhulaev“ (airship) (9) – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, mida hoitakse liikumises gaasi abil (tavaliselt heelium, varem vesinik).

„Kõik olemasolevad kompensatsioonid“ (all compensations available) (2) – võetakse arvesse kõik valmistaja käsutuses olevad võimalikud meetmed konkreetse tööpingi kõigi süstemaatiliste positsioneerimisvigade või konkreetse koordinaatmõõtemasina mõõtevigade minimeerimiseks.

„ITU poolt eraldatud“ (allocated by ITU) (3 5) – sagedusribade eraldamine vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) kehtivatele raadioside-eeskirjadele esmastele, lubatud ja teisestele teenustele.

NB! Ei hõlma täiendavaid ja alternatiivseid eraldusi.

„Pöördenurga hälve“ (angular position deviation) (2) – maksimaalne erinevus osutatud pöördenurga ja tegeliku, eriti täpselt mõõdetud pöördenurga vahel, kui pöördlaua töödeldava detaili alus on oma algasendist ära pööratud.

„Nurga juhuslik hälve“ (angle random walk) (7) – nurga vea akumulatsioon ajas, mis tuleneb juhuslikest muutustest (nn valgest mürast) nurkkiiruses (IEEE STD 528-2001).

„APP“ (4) – „korrigeeritud maksimaalne jõudlus“ (adjusted peak performance).

„Asümmeetriline algoritm“ (asymmetric algorithm) (5) – kodeerimisalgoritm, mis kasutab kodeerimiseks ja dekodeerimiseks erinevaid matemaatiliselt omavahel seotud võtmeid.

NB! „Asümmeetrilise algoritmi“ tavaline kasutus seisneb võtme haldamises.

„Autentimine“ (authentication) (5) – kasutaja, protsessi või seadme identiteedi kontrollimine, tihti eeldusena juurdepääsu lubamisele infosüsteemis asuvatele ressurssidele. See hõlmab sõnumi või muu teabe päritolu või sisu kontrollimist ning kõiki juurdepääsu reguleerimise aspekte, mille puhul ei ole tegemist failide või teksti krüpteerimisega, välja arvatud ilma loata juurdepääsu vältimiseks otseselt paroolide, isiklike tunnusnumbrite (PIN-kood) või muude samalaadsete andmete kaitsega seotud otstarbel.

„Keskmine väljundvõimsus“ (average output power) (6) – „laseri“ koguväljundvõimsus, džaulides, jagatud ajavahemikuga, mille jooksul kiiratakse järjestikuliste impulsside seeria, sekundites. Võrdsete vahedega impulsside seeria puhul on see võrdne „laseri“ kogu väljundenergiaga ühes impulsis, džaulides, jagatud „laseri“ impulsisagedusega hertsides.

„Hilistus põhiventiilis levimisel“ (basic gate propagation delay time) (3) – hilinemine levimisel, mis vastab „monoliit-integraallülituses“ kasutatud põhivärati viivitusele. „Monoliit-integraallülituste“ ‘perekonna’ puhul võib seda määratleda kas kui viivitust levimisel teatud ‘perekonna’ tüüpilises ventiilis või kui tüüpilist viivitust levimisel ventiili kohta teatud ‘perekonna’ sees.

NB1! „Hilistust põhiventiilis levimisel“ ei tohi segi ajada kompleksse „monoliit-integraallülituse“ sisend-/ väljundviivitusega.

NB2! ‘Perekond’ sisaldab kõiki integraallülitusi, mille tootmismeetodite ja spetsifikatsioonide suhtes kehtib kõik alljärgnev, arvesse võtmata nende konkreetseid funktsioone:

a.   ühtne riistvara ja tarkvara arhitektuur;

b.   ühtne konstruktsioon ja tootmistehnoloogia ning

c.   ühtsed põhiparameetrid.

„Fundamentaalteaduslikud uuringud“ (basic scientific research) (GTN NTN) – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldud faktide fundamentaalsetest põhimõtetest, ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks.

„Algväärtus“ (kiirendusmõõtur) (bias (accelerometer)) (7) – kiirendusmõõturi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust“ väljendatakse grammides või meetrites ruutsekundi kohta (g või m/s2). (IEEE Std 528-2001) (mikrog = 1 × 10–6 g).

„Algväärtus“ (güroskoop) (bias (gyro)) (7) – güroskoobi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust“ väljendatakse tavaliselt kraadides tunnis (deg/hr). (IEEE Std 528-2001).

„Biotoimeained“ (biological agents) (1) – patogeenid või toksiinid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamine, seadmete vigastamine või viljasaagi või keskkonna kahjustamine.

„Aksiaallõtk“ (camming) (2) – teljesuunaline nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli plaanseibiga risti asetseval tasapinnal punktis, mis on lähim peavõlli plaanseibile (vt ISO 230-1:1986, punkt 5.63).

„Tõenäolise vea ring“ (Circular Error Probable) (CEP) (7) – ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega.

„Kemolaser“ (chemical laser) (6) – „laser“, millel ergastatud osakesed tekitatakse keemilisel reaktsioonil vabanenud energia arvel.

„Keemiline segu“ (chemical mixture) (1) – tahke, vedel või gaasiline toode, mis koosneb kahest või enamast komponendist, mis ei reageeri üksteisega segu säilitamise tingimustes.

„Õhuvoolu abil juhitavad pöörlemisvastased või suunajuhtimise süsteemid“ (circulation-controlled anti-torque or circulation controlled direction control systems) (7) – süsteemid, mis kasutavad õhu voolu piki aerodünaamilisi pindu, et tugevdada või juhtida pinnale tekitatud jõude.

„Tsiviilõhusõidukid“ (civil aircraft) (1 3 4 7) – need „õhusõidukid“, mis on loendatud kasutusotstarbe järgi ühe või mitme ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennunduse ameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas, lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviilkaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel.

NB! Vt ka „õhusõiduk“.

„Teabevahetuskanali kontroller“ (communications channel controller) (4) – füüsiline liides, mis juhib sünkroonse või asünkroonse digitaalse info liikumist. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

„Kompensatsioonisüsteemid“ (compensation systems) (6) koosnevad primaarskalaarandurist, ühest või mitmest võrdlusandurist (näiteks vektor„magnetomeetritest“) koos platvormi jäiga keha pöörlemismüra vähendamist võimaldava tarkvaraga.

„Komposiit“ (composite) (1 2 6 8 9) – „põhiaine“ ja sellesse teatud eesmärgil (eesmärkidel) lisatud lisafaas või -faasid, mis koosnevad osakestest, niitkristallidest, kiududest või nende mis tahes kombinatsioonist.

„III/V ühendid“ (III/V compounds) (3 6) – polükristallilised, binaarsed või kompleksmonokristallilised tooted, mis koosnevad Mendelejevi perioodilisussüsteemi tabeli IIIA ja VA grupi elementidest (nt galliumarseniid, gallium-alumiiniumarseniid, indiumfosfiid).

„Kontuurjuhtimine“ (contouring control) (2) – tööorgani kahe või enama liikumise „arvjuhtimine“ käskudega, mis määravad ära järgmise nõutava asukoha ning vajalikud etteandmiskiirused sellele asukohale siirdumiseks. Neid etteandmiskiirusi varieeritakse üksteise suhtes soovitud kontuuri saavutamiseks (vt ISO/DIS 2806 - 1980).

„Kriitiline temperatuur“ (critical temperature) (1 3 5) (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) – temperatuur, mille juures konkreetne „ülijuhtiv“ aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule.

„Krüptograafiline aktiveerimine“ (cryptographic activation) (5) – mis tahes tehnika, mis konkreetselt aktiveerib või võimaldab kauba krüpteerimisvõimet mehhanismi abil, mida on rakendanud kauba tootja ja mis on üheselt seotud:

1.  ühe kaubaga või

2.  ühe kliendiga mitme kauba puhul.

Tehnilised märkused.

1.   „Krüptograafilise aktiveerimise“ tehnikaid ja mehhanisme võib rakendada riistvara, „tarkvara“ või „tehnoloogiana“.

2.   „Krüptograafilise aktiveerimise“ mehhanismid võivad näiteks olla seerianumbripõhised litsentsivõtmed või autentimisvahendid, näiteks digitaalse allkirjaga sertifikaadid.

„Krüptograafia“ (cryptography) (5) – teadusharu, mis hõlmab andmete muutmise põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid eesmärgiga varjata nende informatiivset sisu, takistada andmete kontrollimatut muutmist või loata kasutamist. „Krüptograafia“ all mõistetakse teabe muutmist, kasutades ühte või mitut ‘salajast parameetrit’ (nt salamuutujad) või nendega seotud võtmete kasutamist.

Märkused.

1.   „Krüptograafia“ ei hõlma ‘fikseeritud’ andmetihenduse ega kodeerimise meetodeid.

2.   „Krüptograafia“ hõlmab dekrüptimist.

Tehnilised märkused.

1.   ‘Salajane parameeter’ – konstant või võti, mida varjatakse teiste eest või mida teatakse üksnes teatavas rühmas.

2.   ‘Fikseeritud’ (fixed) – kodeerimis- või pakkimisalgoritm ei võta vastu väljastpoolt antud parameetreid (nt šifreerimis- või võtmemuutujaid) ning kasutaja ei saa seda muuta.

„Pidevlainelaser“ (CW laser) (6) – „laser“, mis võimaldab saada konstantse nimiväljundenergia rohkem kui 0,25 sekundiks.

„Küberintsidentidele reageerimine“ (cyber incident response) (4) – küberintsidenti käsitleva vajaliku teabe (nende isikute või organisatsioonidega, kes vastutavad parandamise teostamise või kooskõlastamise eest, et intsident lahendada) vahetamise protsess.

„Andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid“ (Data-Based Referenced Navigation – DBRN) (7) – süsteemid, milles kasutatakse eri allikatest pärinevaid eelnevalt mõõdetud geofüüsikalisi paikkonna koondandmeid, et saada muutuvates tingimustes täpset informatsiooni navigeerimiseks. Andmeallikateks võivad olla mere sügavuskaardid, tähekaardid, gravimeetrilised kaardid, magnetvälja tugevuse kaardid või kolmemõõtmelised digitaalsed maastikukaardid.

„Vaesestatud uraan“ (depleted uranium) (0) – uraan, milles isotoobi 235 sisaldus on kahandatud allapoole looduses esinevat taset.

„Arendus“ (development) (GTN NTN kõik) – on seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate järkudega nagu näiteks: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid.

„Difusioonkeevitus“ (diffusion bonding) (1 2 9) – vähemalt kahe erineva metalli molekulaarne tahkisliitmine üheks tükiks, mille ühine tugevus on sama suur kui kõige nõrgemal materjalil, kusjuures peamine mehhanism on aatomite vastastikune difusioon üle liidese.

„Digitaalarvuti“ (digital computer) (4 5) – seade, mis ühe või mitme diskreetse muutuja kujul võib teha järgmist:

a.  võtta vastu andmeid;

b.  säilitada andmeid või käske muudetamatus või muudetavas (ülekirjutatavas) salvestusseadmes;

c.  töödelda andmeid salvestatud käsujada abil, mida on võimalik muuta ning

d.  esitada töödeldud andmeid.

NB! Salvestatud käsujada muutmine hõlmab muudetamatute salvestusseadmete asendamist, kuid mitte füüsilisi muutusi juhtmestikus või ühendustes.

„Digitaalne edastuskiirus“ (digital transfer rate) (def) – mis tahes kandjale otse edastatava informatsiooni täielik bitikiirus.

NB! Vt ka „täielik digitaalne edastuskiirus“.

„Triivi kiirus“ (güroskoop) (drift rate) (7) – güroskoobi väljundi komponent, mis on sisendpöörlemisest funktsionaalselt sõltumatu. Seda väljendatakse nurkkiirusena. (IEEE Std 528-2001).

„Lõhustuvate erimaterjalide“ „efektiivgramm“ (effective gramme) (0 1) –

a.  plutooniumi isotoopide ja uraan-233 puhul isotoobi kaal grammides;

b.  uraan-235 suhtes 1 % võrra või enam rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides, mis on mõõdetud kaalu ja rikastusastme ruudu korrutisena ja väljendatud kümnendmurruna;

c.  uraan-235 suhtes alla 1 % rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides korrutatuna 0,0001-ga.

„Elektroonikasõlm“ (electronic assembly) (2 3 4) – teatud hulk elektroonilisi komponente (st ‘vooluahela elemente’, ‘diskreetkomponente’, integraallülitusi jne), mis on ühendatud omavahel spetsiifilis(t) e funktsiooni(de) täitmiseks ning mida on võimalik tervikuna asendada ja mis on tavaliselt algkomponentideks lahtiühendatav.

NB1! ‘Vooluahela element’ – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

NB2! ‘Diskreetkomponent’ – eraldi pakitud ‘vooluahela element’, millel on oma välisühendused.

„Suure siseenergiaga materjalid“ (energetic materials) (1) – ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada nende ettenähtud kasutamiseks nõutavat energiat. „Lõhkeained“, „pürotehnika“ ja „raketikütus“ on kõrge siseenergiaga materjalide alamklassid.

„Tööorganid“ (end-effectors) (2) – haaratsid, ‘aktiivsed tööriistühikud’ ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud „roboti“ manipulaatori otsa kinnitusplaadile.

NB! ‘Aktiivne tööriistühik’ (active tooling unit) – seade, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda.

„Ekvivalenttihedus“ (equivalent density) (6) – optika mass optilise pindalaühiku kohta, mis on projitseeritud optilisele pinnale.

„Ekvivalentstandardid“ (equivalent standards) (1) – võrreldavad riiklikud või rahvusvahelised standardid, mida tunnustab üks või mitu ELi liikmesriiki või Wassenaari kokkuleppe osalisriiki ja mida kohaldatakse kõnealuse kande suhtes.

„Lõhkeained“ (explosives) (1) – tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada.

„FADEC-süsteemid“ ehk „täisautomaatse digitaalse mootori juhtimise süsteemid“ (Full Authority Digital Engine Control Systems) (9) – gaasiturbiini mootori digitaalne juhtimissüsteem, mis on võimeline juhtima mootorit kogu mootori tööulatuses mootori käivitamise käsklusest kuni mootori seiskamise käskluseni, nii tava- kui ka rikkeolukorras.

„Kiud- või niitmaterjalid“ (fibrous or filamentary materials) (0 1 8 9) hõlmavad järgmisi materjale:

a.  pidevad „monokiud“;

b.  pidev „lõng“ ja „eelkedrus“;

c.  „lindid“, kudumid, reeglipäratud matid ja punutised;

d.  tükeldatud kiud, staapelkiud ja vanutatud viltvaibad;

e.  mis tahes pikkusega monokristallilised või polükristallilised niitkristallid;

f.  aromaatse polüamiidi pulp.

„Kile-tüüpi integraallülitused“ (film type integrated circuit) (3) – ‘vooluahela elementide’ ja metallist ühendusradade kogu, mis moodustatakse paksude või õhukeste kilede sadestamisega isolatsioon „põhimikule“.

NB! ‘Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

„Valgusoptiline lennujuhtimissüsteem“ (fly-by-light system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet „õhusõiduki“ lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on optilised signaalid.

„Elektrooniline lennujuhtimissüsteem“ (fly-by-wire system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet „õhusõiduki“ lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on elektrilised signaalid.

„Fokaaltasandiline massiiv“ (focal plane array) (6 8) – lineaarne või kahemõõtmeline üksikutest detektorelementidest koosnev tasapinnaline kiht või tasapinnaliste kihtide kombinatsioon, koos lugemiselektroonikaga või ilma, mis töötab fokaaltasandil.

NB! See ei hõlma üksikute detektorelementide hulki või kahe-, kolme- või neljaelemendilisi detektoreid eeldusel, et ajaline viivitus ning integreerimine ei ole toimunud elementides.

„Osaribalaius“ (fractional bandwidth) (3 5) – „hetkribalaiuse“ jagatis selle kesksageduse väärtusega, väljendatuna protsentides.

„Sagedushüplemine“ (frequency hopping) (5 6) – „hajaspektri“ üks kujudest, milles üksiku sidekanali ülekandesagedust muudetakse diskreetselt sammhaaval juhusliku või pseudojuhusliku järjestuse alusel.

„Sageduse ümberlülitusaeg“ (frequency switching time) (3) – aeg (st viivitus), mis kulub signaalil, kui lülitutakse algselt kindlaksmääratud väljundsageduselt järgmiseni:

a.  alla 1 GHz lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ±100 Hz lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest või

b.  1 GHz või suurema lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ±0,1 miljondikku lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest.

„Kütuseelement“ (fuel cell) (8) – elektrokeemiline seade, mis muundab keemilise energia otse alalisvooluelektrienergiaks, tarbides kütust välisest toiteallikast.

„Sulav“ (fusible) (1) – omadus, kui ainet saab kuumuse, radiatsiooni, katalüsaatorite jne abil ristsiduda või täiendavalt polümeriseerida (kõvastamine) või kui seda saab sulatada ilma pürolüüsita (koksistamine).

„Kõvad selektorid“ (hard sectors) (5) – andmed või andmekogumid, mis on seotud üksikisikuga (nt perekonnanimi, eesnimi, e-posti aadress, koduaadress, telefoninumber või rühmituste liikmesus).

„Juhtimissüsteem“ (guidance set) (7) – süsteem, mis ühendab sõiduki asukoha ja kiiruse mõõtmise ning arvutamise protsessi (st navigeerimise) sõiduki lennujuhtimise süsteemile lennu trajektoori korrigeerimiseks käskude arvutamise ja saatmise protsessiga.

„Hübriidintegraallülitus“ (hybrid integrated circuit) (3) – mis tahes integraallülitus(t)e kombinatsioon või integraallülitus, mille ‘vooluahela elemendid’ või ‘diskreetkomponendid’ on ühendatud spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a.  sisaldab vähemalt üht korpuseta seadet;

b.  ühendamisel on kasutatud tüüpilisi integraallülituste tootmismeetodeid;

c.  on tervikuna asendatav ning

d.  tavaliselt ei ole demonteeritav.

NB1! ‘Vooluahela element’ – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

NB2! ‘Diskreetkomponent’ – eraldi pakitud ‘vooluahela element’, millel on oma välisühendused.

„Pildiväärindus“ (image enhancement) (4) – väljastpoolt saadud, informatsiooni sisaldavate piltide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, konvolutsioon või piirkondadevahelised teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walsh’i teisendus). Siia hulka ei ole loetud algoritmid, mis kasutavad ainult üksiku kujutise lineaar- või rotatsioonteisendust, nagu translatsioon, piirjoone eraldamine, registreerimine või vale värvimine.

„Immuunotoksiin“ (immunotoxin) (1) – on ühe rakuspetsiifilise monoklonaalse antikeha ja „toksiini“ või „toksiini alamühiku“ konjugaat, mis mõjutab valikuliselt haigeid rakke.

„Üldkasutatav“ (in the public domain) (GTN NTN GSN) – siinkohal tähistab „tehnoloogiat“ või „tarkvara“, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes (autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat“ või „tarkvara“ olemast „üldkasutatav“).

„Infoturve“ (information security) (GSN GISN 5) – kõik vahendid ja funktsioonid, mis tagavad info või teabevahetuse kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse või terviklikkuse, välja arvatud vahendid ja funktsioonid, mis on ette nähtud kaitseks tõrgete eest. Siia kuuluvad „krüptograafia“, „krüptograafiline aktiveerimine“, ‘krüptoanalüüs’, kaitse ohustavate lekete eest ja arvutiturve.

Tehniline märkus.

‘Krüptoanalüüs’ – krüptograafiasüsteemi või selle sisendite ja väljundite analüüs, et saada kätte salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst.

„Hetkribalaius“ (instantaneous bandwidth) (3 5 7) – ribalaius, mille puhul väljundvõimsus jääb 3 dB piirides konstantseks, ilma et peaks kohandama teisi tööparameetreid.

„Isolatsioon“ (insulation) (9) – kasutatakse rakettmootorite komponentide juures, st korpuse, düüsi sisselaskeava, korpusekattes ning kujutab endast isoleerivaid või tulekindlaid lisandeid sisaldavaid kõvastatud või poolkõvastatud kummimassist lehti. Seda võib kasutada ka pakiruumi või stabilisaatorite mehaanilise pingetustajana.

„Sisekatend“ (interior lining) (9) – siduv sobituskatend tahke kütuse ja kesta või isoleeriva vooderduse vahel. Tavaliselt kuumuskindlate või isoleerivate ainete vedelatel polümeeridel, nagu näiteks süsiniktäitega hüdroksüüliga termineeritud (lõpetatud) polübutadieenil (HTPB) või muul polümeeril põhinev dispersioon, millesse on lisatud tahkestavaid toimeaineid ning mis on pihustatud või kantud kesta sisepinnale.

„Kombineeritud analoog-digitaalmuundur (interleaved analogue-to-digital converter, ADC)“ (3) – seadmed, millel on mitu ADC seadet, mis diskreedivad sama analoogsisendit eri aegadel selliselt, et kui väljundid liidetakse, on analoogsisend tulemuslikult diskreeditud ja muundatud kõrgemal võendamissagedusel.

„Sisemine magnetvälja gradiomeeter“ (Intrinsic Magnetic Gradiometer) (6) – üksik magnetvälja gradiendi tajur ning selle juurde kuuluv elektroonika, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

NB! Vt ka „magnetgradiomeetrid“.

„Sissetungimistarkvara“ (intrusion software) (4 5) – „tarkvara“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või mida on muudetud eesmärgiga varjata end arvuti või võrguühendusega seadme ‘seirevahendite’ eest või hävitada selle ‘kaitsvad vastumeetmed’, ning sooritada järgmist:

a.  andmete või teabe väljalugemine arvutist või võrguseadmest, või süsteemi või kasutajateabe muutmine või

b.  programmi või protsessi tavapärase täitmisjada muutmine eesmärgiga täita väljastpoolt sisestatud käske.

Märkused.

1.   „Sissetungimistarkvara“ ei hõlma järgmist:

a.   hüperviisorid, silurid või tarkvara pöördarenduse (Software Reverse Engineering – SRE) vahendid;

b.   digitaalõiguste haldamise (DRM – Digital Rights Management) „tarkvara” või

c.   „tarkvara“, mille paigaldavad tootjad, haldajad või kasutajad, et jälgida ja saada tagasi vara.

2.   Võrguühendusega seadmete hulka kuuluvad mobiilsideseadmed ja nutiarvestid.

Tehnilised märkused.

1.   ‘Seirevahendid’ – „tarkvara-“ või riistvaraseadmed, mille abil jälgitakse süsteemi toimimist ja selle protsesse. See hõlmab viirusetõrjetooteid (antivirus products – AV), lõpp-punkti turbetooteid, isikliku turvalisuse tooteid (Personal Security Products – PSP), sissetungimise avastamise seadmeid (Intrusion Detection Systems – IDS), sissetungimise tõkestamise seadmeid (Intrusion Prevention Systems – IPS) või tulemüüre.

2.   ‘Kaitsvad vastumeetmed’ – meetmed, mis on projekteeritud koodi ohutuks täitmiseks, nagu andmetäite vältimine (Data Execution Prevention – DEP), aadressiruumi paigutuse juhuslikustamine (Address Space Layout Randomisation – ASLR) või nn liivakastistamine (sandboxing).

„Isoleeritud eluskultuurid“ (isolated live cultures) (1) – eluskultuurid soikeseisundis ja kuivatatud preparaatidena.

„Isostaatpressid“ (isostatic presses) (2) – seadmed, mille abil on võimalik survestada suletud ruumi erinevate keskkondade abil (gaas, vedelik, tahked osakesed) nii, et selles asuvale töödeldavale detailile või ainele mõjub kõikidest suundadest võrdne rõhk.

„Laser“ (laser) (0 1 2 3 5 6 7 8 9) – kaup, mis toodab ruumiliselt ja ajaliselt koherentset valgust, mis on võimendatud stimuleeritud kiirguse kaudu.

NB! Vt ka: „kemolaser“,

„pidevlainelaser“;

„impulsslaser“;

„ülivõimas laser“.

„Andmebaas“ (parameetriline tehniline andmebaas) (parametric technical database) (1) – tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada asjaomaste süsteemide, seadmete või komponentide jõudlust.

„Õhust kergemad õhusõidukid“ (lighter-than-air vehicles) (9) – õhupallid ja „õhulaevad“, mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku.

„Lineaarsus“ (linearity) (2) (enamasti mõõdetakse mittelineaarsuse kaudu) – maksimaalne tegeliku omaduse (skaala alumiste ja ülemiste näitude keskmine) positiivne või negatiivne kõrvalekalle sirgjoonest, mis on paigutatud selliselt, et võrdsustada ja vähendada maksimaalseid kõrvalekaldeid.

„Kohtvõrk“ (local area network) (4 5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

a.  võimaldab mis tahes arvul sõltumatutel ‘andmesideseadmetel’ üksteisega otse suhelda ning

b.  piirdub mõõduka suurusega geograafilise alaga (nt kontorihoone, tehas, ülikoolilinnak, ladu).

NB! ‘Andmesideseade’ on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist.

„Magnetvälja gradiomeetrid“ (magnetic gradiometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest pärinevate magnetväljade ruumilise erinevuse kindlakstegemiseks. Koosnevad mitmest „magnetomeetrist“ ja nendega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

NB! Vt ka „sisemised magnetvälja gradiomeetrid“.

„Magnetomeetrid“ (magnetometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest tulenevate magnetväljade kindlakstegemiseks. Koosnevad ühest magnetvälja tajurist ja sellega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja mõõt.

„UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid“ (materials resistant to corrosion by UF6) (0) – võivad olla vask, vasesulamid, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumisulamid, nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, ja fluorosüsivesinikpolümeerid.

„Põhiaine“ (matrix) (1 2 8 9) – oluliselt ühtlane aine faas, mis täidab osakeste, niitkristallide ja kiududevahelise ruumi.

„Mõõtehälve“ (measurement uncertainty) (2) – iseloomustav parameeter, mis 95 % täpsusega määrab ära, missuguses piirkonnas asub väljundväärtuse ümber mõõdetava muutuja õige väärtus. See võtab arvesse korrigeerimata süstemaatilisi kõrvalekaldeid, korrigeerimata lõtku ja juhuslikke kõrvalekaldeid (vt ISO 10360-2).

„Mikroarvuti mikroskeem“ (microcomputer microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „mitmekiibiline integraallülitus“, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma põhimälus asuvaid üldotstarbelisi käske põhimälus sisalduvate andmete kohta.

NB! Põhimälu võib olla laiendatud välismälu abil.

„Mikroprotsessor-mikroskeem“ (microprocessor microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „mitmekiibiline integraallülitus“, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma välismälus asuvaid üldotstarbelisi käskude jadasid.

NB1 ! Üldjuhul ei sisalda „mikroprotsessor-mikroskeem“ integraalse komponendina mälu, millele oleks kasutajal juurdepääs, kuigi loogiliste funktsioonide täitmiseks võib kasutada samal kiibil asuvat mälu.

NB2! See määratlus hõlmab ka kiibikomplekte, mis on kavandatud „mikroprotsessor-mikroskeemina“ koos toimima.

„Mikroorganismid“ (microorganisms) (1 2) – bakterid, viirused, mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad või seened, nii looduslikult, parandatud või modifitseeritud, kas „isoleeritud eluskultuuride“ või aine kujul, kaasa arvatud elusained, mida on teadlikult nakatatud või saastatud nimetatud kultuuridega.

„Rakettmürsud“ (missiles) (1 3 6 7 9) – terviklikud raketisüsteemid ja mehitamata õhusõidukisüsteemid, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele.

„Monokiud“ (monofilament) (1) või elementaarkiud – kiu väikseim osa, tavaliselt mõnemikromeetrise läbimõõduga.

„Monoliit-integraallülitus“ (monolithic integrated circuit) (3) – passiivsete või aktiivsete või mõlemat liiki ‘vooluahela elementide’ kombinatsioon, mis

a.  moodustatakse difusioonimenetluse, sisestusmenetluse või sadestusmenetluse teel ühe pooljuhtmaterjali tüki (nn ‘kiibi’) sees või peal;

b.  mida võib käsitada kui lahutamatut tervikut ning

c.  mis täidab vooluahela ülesannet (ülesandeid).

NB! ‘Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

„Monoliit-mikrolaine-integraallülitus“ (Monolithic Microwave Integrated Circuit – MMIC) (3 5) – „monoliit-integraallülitus“, mis toimib mikrolaine- või millimeeterlainesagedusel.

„Monospektraalsed pildiandurid“ (monospectral imaging sensors) (6) – võimelised omandama kujutise andmeid ühest diskreetsest spektriribast.

„Mitmekiibiline integraallülitus“ (multichip integrated circuit) (3) – kaks või enam „monoliit-integraallülitust“, mis on ühendatud ühisele „põhimikule“.

„Mitme kanaliga analoog-digitaalmuundur (multiple channel analogue-to-digital converter, ADC)“ (3) – seadmed, mis ühendavad rohkem kui üht ADCd ja on üles ehitatud selliselt, et igal ADC-l on eraldi analoogsisend.

„Multispektraalsed pildiandurid“ (multispectral imaging sensors) (6) – võimelised üheaegselt või järjestikku omandama kujutise andmeid kahes või enamas diskreetses spektriribas. Andureid, mis on tundlikud rohkem kui kahekümnes diskreetses spektraalribas, kutsutakse ka hüperspektraalseteks pildianduriteks.

„Looduslik uraan“ (natural uranium) (0) – looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan.

„Võrgu juurdepääsu kontroller“ (network access controller) (4) – hajutatud teabevõrgu füüsiline liides. See kasutab sama edastusmeediumi, mis töötab kõikjal sama „digitaalse edastuskiirusega“, kasutades edastamisel arbitreerimist (nt loa või liikluse tuvastust). Sõltumata teistest, valib ta andmepaketid või andmegrupid (nt IEEE 802), mis on talle adresseeritud. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

„Tuumareaktor“ (nuclear reactor) (0) – terviklik reaktor, mis on võimeline käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumalõhustumise ahelreaktsiooni. „Tuumareaktor“ hõlmab kõiki reaktorianumas paiknevaid või vahetult selle külge kinnitatud osi, seadmeid, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponente, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda.

„Arvjuhtimine“ (numerical control) (2) – sooritatava toimingu automaatjuhtimisseade, mis kasutab tavaliselt toimingu kestel sisestatavaid arvandmeid (vt ISO 2382:2015).

„Objektkood“ (object code) (GNS) – ühe või mitme protsessi mugava esitusviisi („lähtekoodi“ (lähtekeele)), seadme poolt täidetav vorm, mis on koostatud programmeerimissüsteemi abil.

„Käitamine, juhtimine või hooldamine“ (Operations, Administration or Maintenance – OAM) (5) – ühe või mitme järgmise ülesande täitmine:

a.  järgmisest loetelust mis tahes teabe kindlakstegemine või haldamine:

1.  kasutajate või administraatorite kontod või õigused;

2.  kauba sätted või

3.  autentimisandmed, mis toetavad punktides a.1 või a.2 kirjeldatud ülesandeid;

b.  kauba töötingimuse või jõudluse jälgimine või haldamine või

c.  logide või auditi andmete haldamine, mis toetavad punktis a või b kirjeldatud ülesandeid.

Märkus. „OAM“ ei hõlma järgmisi ülesandeid või nendega seotud peamisi juhtimisfunktsioone:

a.   sellise krüptograafilise funktsionaalsuse ettenägemine või värskendamine, mis ei ole otseselt seotud punktides a.1 või a.2 kirjeldatud ülesandeid toetavate autentimisandmete kindlakstegemise või haldamisega, või

b.   krüptograafilise funktsionaalsuse teostamine kauba edastamise või andmetasandil.

„Optiline integraallülitus“ (optical integrated circuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „hübriidintegraallülitus“, mis sisaldab üht või mitut osa, mis on kavandatud toimima valgusandurina või valguskiirgurina või täitma optilisi või elektro-optilisi funktsioone.

„Optiline kommuteerimine“ (optical switching) (5) – optiliste signaalide marsruutimine või kommuteerimine ilma nende muundamiseta elektrilisteks.

„Üldine voolutihedus“ (overall current density) (3) – mähise amperkeerdude arv (st mähise keerdude arv, mis on korrutatud maksimaalse voolu tugevusega, mis igas keerus voolab) jagatud kogu mähise ristlõikepindalaga (kaasa arvatud ülijuhtivad kiud, metallist maatriksid, milles asuvad ülijuhtivad kiud, kattematerjalid, jahutuskanalid jne.)

„Osalisriik“ (participating state) (7 9) – Wassenaari kokkuleppes osalev riik. (Vt www.wassenaar.org)

„Tippvõimsus“ (peak power) (6) – „impulsi kestuse“ ajal saavutatud suurim võimsus.

„Personaalvõrk“ (personal area network) (5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

a.  võimaldab suvalise arvu sõltumatute või omavahel ühendatud ‘andmesideseadmete’ omavahelist otsesuhtlust ning

b.  seadmetevaheline suhtlus on piiratud üksikisiku või seadme vastutava käitaja vahetus füüsilises läheduses (nt üks ruum, kabinet või sõiduk) asuvate seadmetega.

Tehnilised märkused.

1.   ‘Andmesideseade’ on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist.

2.   „Kohtvõrk“ on ulatuslikum kui „personaalvõrgu“ geograafiline asukoht.

„Eelnevalt eraldatud“ (previously separated) (1) – suvaliselt valitud protsessi kasutamine, mille eesmärgiks on jälgitava isotoobi kontsentratsiooni tõstmine.

„Põhiline koostisosa“ (principal element) (4) – 4. kategooria kohaselt on „põhilise koostisosaga“ tegemist siis, kui selle asendamisväärtus on üle 35 % sellise süsteemi koguväärtusest, mille koostisosa see on. Koostisosa väärtus on hind, mida süsteemi valmistaja või koostaja selle koostisosa eest maksab. Koguväärtus on tavapärane rahvusvaheline müügihind, mille eest toimub müük mitteasjaomastele pooltele valmistamiskohas või kaubasaadetise kinnitamisel.

„Tootmine“ (production) (GTN NTN kõik) – kõik tootmisetapid, nagu näiteks: konstrueerimine, toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, kokkupanemine (montaaž), järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine.

„Tootmisseadmed“ (production equipment) (1 7 9) – instrumendid, šabloonid, rakised, tööriistatornid, valuvormid, stantsid, kinnitusvahendid, joondamisseadmed, katseseadmed, muud masinad ning nende osad, mis on eraldi konstrueeritud või modifitseeritud „arenduse“ või „tootmise“ ühe või enama järgu jaoks.

„Tootmisrajatised“ (production facilities) (7 9) – „tootmisseadmed“ ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud tarkvara, mis on integreeritud „arenduseks“ mõeldud seadeldistesse või ühte või mitmesse „tootmis“järku.

„Programm“ (programme) (2 6) – käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.

„Impulsi kokkusurumine“ (pulse compression) (6) – radari signaalimpulsi kodeerimine ja töötlemine pikaajalisest lühiajaliseks, säilitades kõrge impulsienergia eelised.

„Impulsi kestus“ (pulse duration) (6) – „laseri“ impulsi kestus mõõdetuna impulsi poollaiusena (FWHI) (st impulsi täislaius tema tippintensiivsuse poolkõrgusel).

„Impulsslaser“ (pulsed laser) (6) – „laser“, mille „impulsi kestus“ on väiksem kui 0,25 sekundit või sellega võrdne.

„Kvantkrüptograafia“ (quantum cryptography) (5) – „krüptograafia“ meetodite kogum, milles kodeeringu jagatud võti moodustub mingi füüsikalise süsteemi kvantmehhaaniliste omaduste (sh kvantoptikast, kvantväljateooriast või kvantelektrodünaamikast otseselt tulenevate omaduste) mõõtetulemustest.

„Radari sagedusliikuvus“ (radar frequency agility) (6) – mis tahes tehnika, mis muudab pooljuhuslikus järjestuses radari impulss-saatja kandesagedust impulsside või impulsigruppide vahel vähemalt samavõrra kui on impulsi ribalaius või rohkem.

„Radari hajaspekter“ (radar spread spectrum) (6) – mis tahes modulatsioonitehnika, mis hajutab suhteliselt kitsa sagedusribaga signaali energia oluliselt laiemale sagedusribale, kasutades juhuslikku või pooljuhuslikku kodeerimist).

„Kiirgustundlikkus“ (radiant sensitivity) (6) – kiirgustundlikkus (mA/W) = 0,807 × (lainepikkus nm) × kvantefektiivsus (QE).

Tehniline märkus.

Kvantefektiivsust (QE) väljendatakse tavaliselt protsendiga, kuid käesolevas valemis väljendatakse QEd ühest väiksema kümnendmurruna, näiteks 78 % on 0,78.

„Reaalajas töötlemine“ (real time processing) (6) – andmetöötlus arvutisüsteemis, mis tagab nõutava teenindustaseme garanteeritud kosteajaga, sõltudes olemasolevatest vahenditest ja olenemata süsteemi koormusest, kui see teenus on käivitatud mingi välise sündmuse poolt.

„Reprodutseeritavus“ (repeatability) (7) – mõõdetava parameetri väärtuste kokkulangevuse määr identsetes mõõtetingimustes korratud mõõtmiste korral, juhul, kui tingimused on mõõtmiste ajal muutunud või kui mõõteoperatsioon ei ole toimunud pideva protsessina. (Vt: IEEE STD 528–2001 (standardhälve 1 sigma))

„Vajalik“ (required) (GTN 3 5 6 7 9) – kasutatuna koos mõistega „tehnoloogia“, tähendab üksnes seda „tehnoloogia“ osa, mis tagab kontrollitud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või laiendamise. Sellist „vajalikku“ „tehnoloogiat“ võivad omavahel jagada mitmed tooted.

„Mässuohje toimeained“ (riot control agents) (1) – ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist.

Tehniline märkus.

Pisargaasid on „mässuohje toimeainete“ alarühm.

„Robot“ (robot) (2 8) – manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:

a.  multifunktsionaalsus;

b.  selle abil saab erinevate liikumiste kaudu kohale asetada või suunata materjali, osi, tööriistu või spetsiaalseid seadmeid kolmemõõtmelises ruumis;

c.  koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid, ning

d.  on „kasutaja-programmeeritav“ kas kasutades „õpetamine/kordamine“ meetodit või elektronarvuti abil, mis võib olla programmeeritav loogiline kontroller, st ilma mehaanilise sekkumiseta.

NB! Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid:

1.   manipulaatorid, mis on ainult käsi- või kaugjuhitavad;

2.   fikseeritud järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt kindlaid programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ja radade ning nurkade valik ei ole varieeritav ega muudetav ei mehaaniliselt, elektrooniliselt ega elektriliselt;

3.   mehaaniliselt juhitud muudetava järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud, kuid reguleeritavate peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ning radade või nurkade valik on varieeritav etteantud programmi mallide siseselt. Ühe või mitme liikumistelje programmi mallide varieerimine või muutmine (st tappide muutmine või nukkide ümberasetamine) on teostatav vaid mehaaniliste operatsioonide abil;

4.   muud kui servo-juhitud muutuva järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on varieeritav, kuid järjestus toimub vaid mehaaniliselt kinnitatud elektriliste kahendseadmete või reguleeritavate peatustest saadavate kahendsignaalide põhjal;

5.   virnastamisseadmed, mis on määratletud kui Descartesi koordinaatidega manipulatsiooniseadmed ning mis on vertikaalselt asetatud laokastide virna integraalseks osaks ning on ette nähtud kastide sisu kättesaamiseks või taastamiseks.

„Eelkedrus“ (roving) (1) – ligikaudu paralleelsetest ‘heietest’ (tavaliselt 12–120) koosnev kimp.

NB! ‘Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

„Viskumine“ (run out, out-of-true running) (2) – telje radiaalne nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli teljega risti asetseval tasapinnal, uuritava pöörleva sise- või välispinna punktis (vt ISO 230-1:1986, punkt 5.61).

„Võendisagedus“ (sample rate) (3) – analoog-digitaalmuunduri (ADC) puhul analoogsisendis ühe sekundi jooksul mõõdetud diskreetide maksimaalne arv, välja arvatud ülevõendavate ADCde puhul. Ülevõendavate ADCde puhul on „võendisagedus“ selle sõnauuenduse väljundsagedus. „Võendisageduse“ asemel võidakse kasutada ka võendamissagedust, mida väljendatakse tavaliselt megavõenditena sekundis (MSPS) või gigavõenditena sekundis (GSPS) või muundamissagedusena, tavaliselt hertsides (Hz).

„Satelliitnavigatsioonisüsteem“ (Satellite Navigation System) (5 7) — satelliitidest koosnev süsteem, mis koosneb satelliitidest ja vastuvõtjatest, mis võimaldab arvutada vastuvõtukohti satelliitidelt saadud signaalide põhjal. See hõlmab ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) ja piirkondlikke navigatsioonisatelliitide süsteeme (RNSS).

„Mastaabitegur“ (scale factor) (güroskoop või kiirendusmõõtur) (7) – väljundi väärtuse muudu suhe sisendi väärtuse muutu, mida kavatsetakse mõõta. Mastaabiteguri väärtus hinnatakse üldiselt sirge tõusust, mis saadakse sisend- ja väljundväärtusi vähimruutude meetodiga sobitades, muutes tsükliliselt sisendväärtusi üle kogu sisendväärtuste piirkonna.

„Signaalianalüsaatorid“ (signal analysers) (3) – seadmed, mis on võimelised mõõtma ja näitama mitmesageduslike signaalide ühesageduslike komponentide põhiomadusi.

„Signaalitöötlus“ (signal processing) (3 4 5 6) – väljastpoolt tulnud infot kandvate signaalide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, domeenidevaheline konvolutsioon või teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walsh’'i teisendus).

„Tarkvara“ (software) (GSN kõik) – ühest või mitmest „programmist“ või ‘mikroprogrammist’ koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale.

NB! ‘Mikroprogramm’ on elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse.

„Lähtekood“ (või lähtekeel) (source code or language) (6 7 9) – ühe või mitme protsessi otstarbekohane avaldis, mida võib programmeerimissüsteemi abil viia masinas täidetavale kujule („objektkood“ (või objektkeel)).

„Kosmosesõiduk“ (spacecraft) (9) – aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid.

„Kosmosesõiduki platvorm“ (spacecraft bus) (9) – seadmed, mis moodustavad „kosmosesõiduki“ ja „kosmosesõiduki kasuliku lasti“ asukoha tugiinfrastruktuuri.

„Kosmosesõiduki kasulik last“ (spacecraft payload) (9) – seadmed, mis on kinnitatud „kosmosesõiduki platvormile“, mis täidavad kosmoses teatavat missiooni (nt side, vaatlus, teadus).

„Kosmosekindel“ (space-qualified) (3 6 7) – kasutatakse toodete puhul, mis on konstrueeritud, valmistatud ja katsetatud nii, et need töötavad 100 km kõrgusel või kõrgemal Maa pinnast.

NB! Üksikeksemplari teimipõhine „kosmosekõlblikkuse“ kindlaksmääramine ei tähenda, et sama tootepartii või tüübiseeria eksemplarid on ilma individuaalselt teime läbimata „kosmosekõlblikud“.

„Lõhustuv erimaterjal“ (special fissile material) (0) – plutoonium-239, uraan-233, „uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatud uraan“ ja kõiki eelnimetatuid sisaldavad materjalid.

„Erimoodul“ (specific modulus) (0 1 9) – Young’i moodul paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ±2) K ((23 ±2) °C), (50 ±5)% suhtelise niiskuse juures.

„Eritõmbetugevus“ (specific tensile strength) (0 1 9) – maksimaalne tõmbetugevus paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ±2) K ((23 ±2) °C), (50 ±5)% suhtelise niiskuse juures.

„Pöörleva massiga güroskoobid“ (spinning mass gyros) (7) – güroskoobid, milles kasutatakse pidevalt pöörlevat massi nurkliikumise avastamiseks.

„Hajaspekter“ (spread spectrum) (5) – tehnika, milles suhteliselt kitsaribalise sidekanali energia on levitatud üle palju laiema energiaspektri.

„Hajaspektriga radar“ (spread spectrum radar) (6) – vt „radari hajaspekter“.

„Stabiilsus“ (stability) (7) – teatava parameetri variatsiooni standardhälve (1 sigma) oma kalibreeritud väärtusest, mis on mõõdetud muutumatu temperatuuri tingimustes. Seda võib väljendada aja funktsioonina.

„Keemiarelvade konventsiooniga (mitte) ühinenud riigid“ (States (not) Party to the Chemical Weapon Convention) (1) – riigid, kelle suhtes keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise konventsioon on / ei ole jõustunud. (Vt www.opcw.org)

„Püsirežiim“ (Steady State Mode) (9) – mootori töötingimused, milles mootori parameetrid, näiteks tõukejõud/võimsus, pöörlemissagedus ja muud ei kõigu märkimisväärselt, kui ümbritseva õhu temperatuur ja surve mootori sisselaske juures on konstantsed.

„Suborbitaalne alus“ (suborbital craft) (9) – alus, mille korpus on mõeldud inimeste või kauba transportimiseks ja mis on projekteeritud:

a.  kasutuseks stratosfäärist kõrgemal;

b.  lendama orbiidivälise trajektooriga ning

c.  maanduma uuesti Maal ilma inimesi või kaupa kahjustamata.

„Põhimik“ (substrate) (3) – alusmaterjali kiht koos ühendusradadega või ilma, mille peale või sisse võib paigutada ‘diskreetkomponente’ või integraallülitusi.

NB1! ‘Diskreetkomponent’ – eraldi pakitud ‘vooluahela element’, millel on oma välisühendused.

NB2! ‘Vooluahela element’ – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

„Põhimikutoorikud“ (substrate blanks) (3 6) – monoliitsed ühendid, mille suurus on sobiv selliste optiliste elementide tootmiseks nagu peeglid või optilised aknad.

„Toksiini alamühik“ (sub-unit of toxin) (1) – struktuurselt ja funktsionaalselt kogu „toksiini“ diskreetkomponent.

„Supersulamid“ (superalloys) (2 9) – nikli-, koobalti- või rauapõhised sulamid, mille pingetaluvusaeg purunemiseni on pikem kui 1 000 tundi pingel 400 MPa ja temperatuuril 922 K (649 °C) või kõrgemal.

„Ülijuhtivad materjalid“ (superconductive) (1 3 5 6 8) – sellised materjalid, näiteks metallid, sulamid või ühendid, mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule'i soojenemiseta.

NB! Aine „ülijuhtivat“ olekut iseloomustavad individuaalselt „kriitiline temperatuur“, kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast.

„Ülivõimas laser“ (super high power laser) (SHPL) (6) – „laser“, mille väljundenergia impulsis (tervikuna või osana sellest) ületab 1 kJ 50 ms jooksul või mille keskmine või pidevlaine (CW) võimsus ületab 20 kW.

„Üliplastne vormimine“ (superplastic forming) (1 2) – kuumvormimisprotsess, mille käigus saavutatakse metallidel, millistel toatemperatuuril tavalisel venitamiskatsel on katkemispunktis väike suhteline pikenemine (vähem kui 20 %), kuumutamist kasutades vähemalt kahekordne suhtelise pikenemise kasv.

„Sümmeetriline algoritm“ (symmetric algorithm) (5) – krüptograafiline algoritm, mis kasutab nii krüpteerimise kui ka dekrüpteerimise puhul ühesugust võtit.

NB! „Sümmeetriliste algoritmide“ tavakasutuseks on andmete konfidentsiaalsuse tagamine.

„Lint“ (tape) (1) – materjal, mis on valmistatud põimitud või ühesuunalistest „monokiududest“, ‘heietest’, „eelkedrusest“, „köisikutest“ või „lõngadest“ jm, tavaliselt eelnevalt impregneeritud vaiguga.

NB! ‘Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

„Tehnoloogia“ (technology) (GTN NTN kõik) – spetsiifiline teave, mis on ette nähtud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“. See teave esineb ‘tehniliste andmete’ või ‘tehnilise abi’ kujul.

NB1! ‘Tehniline abi’ võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis ning võib sisaldada ka ‘tehniliste andmete’ edastamist.

NB2! ‘Tehnilised andmed’ võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele nagu näiteks magnetkettad, helilindid, püsimälud.

„Kolmemõõtmeline integraallülitus“ (three dimensional integrated circuit) (3) – pooljuhtkiipide või aktiivsete seadmekihtide koost, kus interposeerijal, põhimikul, kiibil või kihil on ühenduste kaudu pooljuhte läbivad läbiviigud seadmekihtidevaheliste ühenduste tarvis. Interposeerija on elektriühendusi võimaldav liides.

„Kallutatav spindel“ (tilting spindle) (2) – tööriista hoidev spindel, mis muudab masintöötlemisprotsessi käigus oma kesktelje pöördenurka mis tahes muu telje suhtes.

„Ajakonstant“ (time constant) (6) – aeg, mis kulub valgusmõjustuse andmisest 1–1/e-kordseks voolutugevuse kasvuks tema lõppväärtusest (st 63 %-ni lõppväärtusest).

„Mõõtenäidu stabiliseerumisaeg“ (time-to-steady-state registration) (6) (ka gravimeetri kosteaeg) – aeg, mille jooksul aluspinna põhjustatud kiirenduste häirivad mõjud (kõrgsagedusmüra) vähenevad.

„Labaotsabandaaž“ (tip shroud) (9) – statsionaarne võru (ühe- või mitmeosaline), mis on kinnitatud mootoriturbiini korpuse sisepinnale, või turbiinilaba otsa detail, mille peamine ülesanne on moodustada statsionaarsete ja pöörlevate komponentide vaheline gaastihend.

„Täielikult automatiseeritud lennujuhtimine“ (total control of flight) (7) – „õhusõidukite“ seisundi muutujate ja lennutrajektoori automatiseeritud kontroll, et tagada ülesande eesmärkide saavutamine vastavalt reaalajas muutunud andmetele eesmärkide, ohtude või teiste „õhusõidukite“ kohta.

„Täielik digitaalne edastuskiirus“ (total digital transfer rate) (5) – ajaühikus digitaalse andmeedastussüsteemi vastavate seadmete vahel liikuvate bittide arv, kaasa arvatud reakodeerimisbitid, talitusbitid jne.

NB! Vt ka „digitaalne edastuskiirus“.

„Köisik“ (tow) (1) – kogum „monokiude“, mis on tavaliselt peaaegu paralleelsed.

„Toksiinid“ (toxins) (1 2) – toksiinid, mis esinevad sihilikult isoleeritud preparaatide või segudena, olenemata tootmisviisist, välja arvatud toksiinid, mis esinevad selliste teiste materjalide nagu patoloogiliste näidiste, põllukultuuride, toiduainete või „mikroorganismide“ külvivarude saasteainetena.

„Timmitav“ (tunable) (6) – „laseri“ võime tekitada pidevat väljundvõimsust igal sagedusel üle paljude „laser“siirete piirkonna. „Laserit“, mis võimaldab saada diskreetseid lainepikkusi ühel „laser“siirdel, ei peeta „timmitavaks“.

„Ühesuunaline positsiooniline reprodutseeritavus“ (unidirectional positional repeatability) (2) – väiksem individuaalse masina telje väärtustest R↑ ja R↓ (edasi ja tagasi), mis on määratletud ISO 230-2:2014 jaotises 3.21 või riiklikus standardis.

„Mehitamata õhusõiduk“ (unmanned aerial vehicle – UAV) (9) – õhusõiduk, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal.

„Uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan“ (uranium enriched in the isotopes 235 or 233) (0) – uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U235 või U233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe (0,71 %).

„Kasutamine“ (use) (GTN NTN kõik) – toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.

„Kasutajal juurdepääsetav programmeeritavus“ (user-accessible programmability) (6) – omadus, mis lubab kasutajal sisestada, modifitseerida või asendada programme teisiti kui:

a.  muutes füüsiliselt lülitusskeemi või ühendusi või

b.  talitlusviiside sättimine, kaasa arvatud parameetrite sisestuse abil.

„Vaktsiin“ (vaccine) (1) – ravimvormis olev ravim, millel on valmistaja- või kasutajariigi reguleerivate asutuste antud litsents või müügiluba või kliiniliste uuringutega seotud luba ja mis on mõeldud nende inimeste või loomade immunoloogilise kaitsesüsteemi tõhustamiseks haiguste ärahoidmise eesmärgil, kellele seda manustatakse.

„Elektroonilised vaakumseadmed“ (vacuum electronic devices) (3) – elektroonilised seadmed, mis põhinevad elektronkimbu ja vaakumlülituses leviva elektromagnetlaine koostoimel või mis toimivad koos raadiosageduslike vaakum-õõnesresonaatoritega. „Elektroonilised vaakumseadmed“ hõlmavad klüstroneid, kulglainelampe ja nende modifikatsioone.

„Nõrkustest teatamine“ (vulnerability disclosure) (4) – nõrkuste väljaselgitamine, neist aru andmine või teavitamine isikutele või organisatsioonidele, kes vastutavad parandamise teostamise või kooskõlastamise eest, et nõrkused kõrvaldada, või nõrkuste analüüsimine koos nendega.

„Lõng“ (S4l4) (1) – kimp keerutatud ‘heiet’.

NB! ‘Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

II OSA – 0-kategooria

0-KATEGOORIA – TUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED

0A Süsteemid, seadmed ja komponendid

0A001 „Tuumareaktorid“ ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a.  „tuumareaktorid“;

b.  metallanumad või nende olulised tööstuslikult toodetud osad, sealhulgas reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktori“ südamiku hoidmiseks;

c.  manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse „tuumareaktorisse“ viimiseks või sealt eemaldamiseks;

d.  kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktoris“ toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, varraste toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud;

e.  survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama „tuumareaktoris“ kütuseelemente ja primaarjahutit;

f.  tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud (või torusõlmed), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris“ kütuse kaitsekattena, kogustes üle 10 kg;

NB! Vt punkt 0A001.e tsirkooniumist survetorude kohta ja punkt 0A001.h reaktorianuma torude kohta.

0A001 (jätkub)

g.  jahutusvedeliku pumbad või ringluspumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahutusvedeliku ringluse tekitamiseks „tuumareaktoris“;

h.  „tuumareaktori siseosad“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris“, sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, reaktorianuma torud, soojusekraanid, juhteplaadid, südamiku võre plaadid ja hajutiplaadid;

Tehniline märkus.

Punktis 0A001.h tähendavad „tuumareaktori siseosad“ kõiki selliseid olulisi struktuure reaktorianumas, millel on vähemalt üks sellistest ülesannetest nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahutusvedeliku voolu suunamine, reaktorianuma kiirguskaitse ning südamikusiseste seadiste juhtimine.

i.  allpool esitatud soojusvahetid:

1.  aurugeneraatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktori“ primaar- või vahepealses jahutusahelas;

2.  muud soojusvahetid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktori“ primaarjahutusahelas;

Märkus. Punkt 0A001.i ei hõlma reaktori tugisüsteemidele ette nähtud soojusvaheteid, nt hädajahutussüsteemi või reaktori jääksoojuse jahutussüsteemi.

j.  neutronite detektorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo tugevuse määramiseks „tuumareaktori“ südamikus;

0A001 (jätkub)

k.  „välised soojusekraanid“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris“ soojuskadude vähendamiseks ja anuma kaitsekesta kaitseks.

Tehniline märkus.

Punktis 0A001.k tähendavad ‘välised soojusekraanid’ peamisi üle reaktorianumate paigutatud struktuure, mis vähendavad soojuskadu reaktorist ja vähendavad temperatuuri kaitsekesta sees.

0B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed

0B001 Järgmised seadmed „loodusliku uraani“ isotoopide, „vaesestatud uraani“ isotoopide või „lõhustuvate erimaterjalide“ isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a.  seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud „loodusliku uraani“ isotoopide, „vaesestatud uraani“ isotoopide või „lõhustuvate erimaterjalide“ isotoopide eraldamiseks:

1.  gaastsentrifugaaleraldusseade;

2.  gaasdifusiooneraldusseade;

3.  aerodünaamiline eraldusseade;

4.  keemilise vahetusprotsessiga eraldusseade;

5.  ioonvahetuseraldusseade;

6.  „laser“seade atomaarsest gaasist isotoopide eraldamiseks;

7.  „laser“seade molekulaarsest gaasist isotoopide eraldamiseks;

8.  plasmaeraldusseade;

9.  elektromagnetiline eraldusseade;

b.  gaasitsentrifuugid, komplektid ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaastsentrifuugimisega eraldusprotsessi jaoks, nagu:

Tehniline märkus.

Punktis 0B001.b tähendab ‘suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjal’ järgmist:

1.   martensiitvanandatud teras, mille tõmbetugevus on vähemalt 1,95 GPa;

2.   alumiiniumisulamid, mille tõmbetugevus on vähemalt 0,46 GPa, või

3.   „kiud- või niitmaterjal“, mille „erielastsusmoodul“ on suurem kui 3,18 x 10 6 m ja „eritõmbetugevus“ on suurem kui 7,62 x 10 4 m;

0B001.b. (jätkub)

1.  gaasitsentrifuugid;

2.  terviklikud rootorsõlmed;

3.  ‘suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist’ valmistatud rootori torusilindrid seinapaksusega kuni 12 mm ja läbimõõduga 75–650 mm;

4.  ‘suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist’ valmistatud rõngad või lõõtsad seinapaksusega kuni 3 mm ja läbimõõduga 75–650 mm, mis on mõeldud rootortoru kohalikuks toetamiseks või mitme sellise toru ühendamiseks;

5.  ‘suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist’ valmistatud ja rootortoru sisse paigaldatavad juhteplaadid läbimõõduga 75–650 mm;

6.  ‘suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist’ valmistatud ja rootortoru ülemise ja alumise otsa paigaldatavad korgid läbimõõduga 75–650 mm;

7.  magnetripplaagrid:

a.  laagrikoostud, milles rõngasmagnet hõljub „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ ümbrises, mis sisaldab summutavat ainet, milles magnet on magnetjõuga kinnitunud magnetpooluse või rootori ülemisele kaanele kinnitatud teise magnetiga;

b.  aktiivsed magnetlaagrid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasitsentrifuugides kasutamiseks;

8.  spetsiaalsed laagrid, mis sisaldavad summutile paigaldatud poolkerakujulistest osadest sõlme (pivot-cup assembly);

0B001.b. (jätkub)

9.  molekulaarpumbad, mis koosnevad silindritest, millesse on freesitud või pressitud spiraalsed sooned ning puuritud augud;

10.  rõngakujulised mootori staatorid mitmefaasiliste vahelduvvoolu hüsterees- (või reluktants-) mootorite sünkroonseks tööks vaakumis sagedusel vähemalt 600 Hz ja võimsusel vähemalt 40 VA;

11.  gaasitsentrifuugi rootortoru agregaadi kest/vastuvõtja, mis koosneb jäigast silindrist seinapaksusega kuni 30 mm ja on täpselt töödeldud otstega, mis on üksteisega paralleelsed ja mis on risti silindri pikiteljega, kaldudes sellest kuni 0,05;

12.  kulbid, mis koosnevad spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud torudest tsentrifuugi rootortorust gaasilise UF6 eraldamiseks Pitot’ toru meetodil ja mida saab kinnitada tsentraalsele gaasieraldamissüsteemile;

13.  gaasi tsentrifuugrikastamise mootorite staatorite toiteks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sagedusmuundurid (konverterid või inverterid) ja nende spetsiaalselt projekteeritud osad, millel on kõik järgmised tunnused:

a.  mitmefaasiline sagedusväljund sagedusega vähemalt 600 Hz; ning

b.  suur stabiilsus (sagedusjuhtimine parem kui 0,2 %).

0B001.b. (jätkub)

14.  sulgeklapid ja juhtklapid:

a.  väljalülitusklapid, mis on spetsiaalselt ette nähtud või valmistatud toimima individuaalse gaasitsentrifuugi gaasi UF6voogude lähteainete, saaduste või jääkidega;

b.  lõõtstihendiga lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ või on nendega kaitstud ning on siseläbimõõduga vähemalt 10–160 mm ning on spetsiaalselt projekteeritud ja valmistatud kasutamiseks gaasi tsentrifuugrikastamisseadmete põhi- või lisasüsteemides;

c.  seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise difusiooneraldusprotsessi jaoks:

1.  gaasilise difusiooni tõkked, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast“ poorsest metallist, polümeerist või keraamilisest „materjalist“ pooride suurusega 10–100 nm ja paksusega kuni 5 mm või torukujuliste vormide korral läbimõõduga kuni 25 mm;

2.  „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast materjalist“ valmistatud või nende abil kaitstud gaasi difuusori korpused;

3.  kompressorid või gaasipuhurid, mille tootlikkus on vähemalt 1 m3/min gaasi UF6, väljundrõhk kuni 500 kPa ja rõhusuhe kuni 10:1 ning mille valmistamiseks või kaitse jaoks on kasutatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavaid materjale“;

4.  võllitihendid punktis 0B001.c.3 nimetatud kompressoritele ja puhuritele, mille kavandatud puhvergaasi sissevool on väiksem kui 1 000 cm3/min;

5.  „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast materjalist“ valmistatud või nende abil kaitstud soojusvahetid, mis on kavandatud tööks läbivooluga kuni 10 Pa tunnis, rõhuvahe 100 kPa korral;

6.  lõõtstihendiga manuaalsed või automaatsed lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ või on nende abil kaitstud;

0B001 (jätkub)

d.  seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud aerodünaamilise eraldusprotsessi jaoks:

1.  UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest eraldusdüüsid, mis koosnevad pilukujulistest kumeratest kanalitest kõverusraadiusega alla 1 mm ja millel on düüsi sees eralduslaba düüsist läbi voolava gaasi jaotamiseks kaheks vooks;

2.  „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud silindrilised või koonilised torud (keeristorud) ühe või mitme puutujasuunalise sisenemisavaga;

3.  „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud kompressorid või gaasipuhurid ja nende jaoks ette nähtud võllitihendid;

4.  „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud soojusvahetid;

5.  „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud eralduselemendi kestad keeristorude või eraldusdüüside jaoks;

6.  lõõtstihendiga manuaalsed või automaatsed lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ või on nende abil kaitstud ja on läbimõõduga vähemalt 40 mm;

7.  protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (vesinik või heelium) UF6 sisaldusega kuni 1 miljondikku, sealhulgas:

a.  krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

b.  krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

c.  eraldusdüüsi- või keeristoruseadmed UF6 eraldamiseks kandevgaasist;

d.  külmlõksud, mis suudavad UF6 välja külmutada;

0B001 (jätkub)

e.  seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilisel vahetusel põhineva eraldusprotsessi jaoks:

1.  kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik-impulsskolonnid ühel astmel viibimise ajaga kuni 30 s (valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud sobivaid plastmaterjale, nagu nt fluorosüsivesinikpolümeerid, või klaasi);

2.  kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse tsentrifugaalsed vedelik-vedelik-kontaktorid ühel astmel viibimise ajaga kuni 30 s (valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud sobivaid plastmaterjale, nagu nt fluorosüsivesinikpolümeerid, või klaasi);

3.  kontsentreeritud soolhappe lahusele vastupidavad elektrokeemilise reduktsiooni vannid uraani taandamiseks ühest valentsolekust teise;

4.  sobivatest materjalidest (nt klaas, fluorosüsivesinikpolümeerid, polüfenüülsulfaat, polüeetersulfoon ja vaiguga immutatud grafiit) valmistatud või nende abil kaitstud elektrokeemilise reduktsiooni vannide etteandmise seadmed U+4 eraldamiseks orgaanilisest voost ja nende protsessivooga kontaktis olevad osad;

5.  suure puhtusega uraankloriidlahuse valmistamiseks kasutatavad etteannet ettevalmistavad süsteemid, mis koosnevad lahustamise, lahusti eraldamise ja/või ioonvahetuse seadmetest lahuse puhastamiseks, ja elektrolüüsivannid U+6 või U+4 taandamiseks U+3-ks;

6.  uraani oksüdeerimise süsteemid U+3 oksüdeerimiseks U+4;

0B001 (jätkub)

f.  seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonvahetusega eraldusprotsessi jaoks:

1.  kiirelt reageerivad ioonvahetusvaigud, membraanikujulised või poorsed makrovõrkvaigud, milles aktiivsed keemilised vahetusrühmad on piiratud mitteaktiivse poorse tugistruktuuri pinnakattega, ning teised komposiitstruktuurid igasugusel sobival kujul, sealhulgas osakesed või kiud läbimõõduga kuni 0,2 mm, mis on vastupidavad kontsentreeritud soolhappele ning projekteeritud omama väiksemat vahetuskiiruse poolaega kui 10 sekundit ja on töövõimelised temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C);

2.  kontsentreeritud soolhappele vastupidavatest materjalidest (nt titaan või fluorosüsinikplast) valmistatud või nende abil kaitstud ja temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C) ning rõhul üle 0,7 MPa töövõimelised (silindrilised) ioonvahetuskolonnid läbimõõduga üle 1 000 mm;

3.  ioonvahetuse tagasijooksu süsteemid (keemilised või elektrokeemilised oksüdatsioon- või reduktsioonsüsteemid) ioonvahetuse rikastuskaskaadides kasutatavate redutseerijate ja oksüdeerijate regenereerimiseks;

g.  järgmised seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks ja millega tehakse atomaarse gaasi laserisotooperaldust:

1.  laserrikastamiseks kasutatavad uraanimetalli aurustamisüsteemid, mis on ette nähtud tööks sihtmärgil vähemalt võimsusel 1 kW;

0B001.g. (jätkub)

2.  vedela või aurustatud uraanimetalli käitlemissüsteemid ja spetsiaalselt selliste süsteemide jaoks projekteeritud või valmistatud osad sulauraani, uraanisulamite või uraanimetalliaurude käitlemiseks laserrikastamisel;

NB! VT KA PUNKT 2A225.

3.  vedelas või tahkes olekus uraanimetalli kogumiseks ettenähtud saaduste ja jääkide kogumise koostud, mis on valmistatud kuumusele ning vedela ja aurustunud uraani korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) või nende abil kaitstud;

4.  uraaniauru allika, elektronkahuri ning saaduse- ja jäätmekogujate jaoks ettenähtud eraldusmoodulite kestad (silindrilised või täisnurksed anumad);

5.  pikematel ajavahemikel töötamiseks ettenähtud spektrisageduse stabiliseerimisega „laserid“ või „laser“süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB! VT KA PUNKTID 6A005 JA 6A205.

h.  järgmised seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks kasutamiseks molekulaarses laserisotooperalduses:

1.  „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud ülehelikiirusliku paisumise düüsid UF6 ja kandegaasi segude jahutamiseks temperatuurini 150 K (– 123 °C) või alla selle;

2.  „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud laseriga töötlemisel saadud uraanimaterjalide ja -jääkide kogumiseks;

3.  „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud kompressorid ja nende jaoks ette nähtud võllitihendid;

4.  seadmed UF5 (tahkel kujul) fluoreerimiseks UF6-ks (gaasi kujul);

0B001 (jätkub)

5.  protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandegaasist (nt lämmastik, argoon või muu gaas), sealhulgas:

a.  krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

b.  krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

c.  külmlõksud, mis suudavad UF6 välja külmutada;

6.  pikematel ajavahemikel töötamiseks ettenähtud spektrisageduse stabiliseerimisega „laserid“ või „laser“süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB! VT KA PUNKTID 6A005 JA 6A205.

i.  seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plasmaeraldusprotsessi jaoks:

1.  üle 30 GHz väljundsagedusega ja üle 50 kW keskmise väljundvõimsusega võimsad mikrolaineallikad ja antennid ioonide tekitamiseks ja kiirendamiseks;

2.  üle 40 kW keskmist võimsust käsitleda võimaldavad raadiosageduslikud ioonergastuse poolid tööks sagedustel üle 100 kHz;

3.  uraaniplasma genereerimise süsteemid;

4.  ei kasutata;

5.  tahke uraanimetalli kogumiseks ettenähtud saaduste ja jääkide kogumise koostud, mis on valmistatud kuumusele ning aurustunud uraani korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) või nende abil kaitstud;

6.  sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt roostevaba teras) valmistatud eraldusmoodulite kestad (silindrilised) uraaniplasma allika, raadiosagedusliku ergutuspooli ning saaduste ja jääkide kogumise koostude jaoks;

0B001 (jätkub)

j.  seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud elektromagnetilise eraldusprotsessi jaoks:

1.  sobivatest mittemagnetilistest materjalidest (nt grafiit, roostevaba teras, vask) valmistatud üksik või mitu iooniallikat, mis koosnevad aurutekitajast, ionisaatorist ja kiirte kiirendist ning mis on võimelised tekitama ioonkiire koguvoolutugevusega vähemalt 50 mA;

2.  rikastatud või vaesestatud uraani ioonkiirte kogumisplaadid, mis on valmistatud sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt grafiit või roostevaba teras) ning millel on vähemalt kaks pilu ja tasku;

3.  uraani elektromagnetiliste separaatorite jaoks ettenähtud mittemagnetilistest materjalidest (nt roostevaba teras) valmistatud vaakumkestad, mis on kavandatud tööks rõhul kuni 0,1 Pa;

4.  magnetpooluse detailid läbimõõduga üle 2 m;

5.  iooniallikate kõrgepinge-toiteallikad, millel on kõik järgmised omadused:

a.  võimelised pidevaks tööks;

b.  väljundpingega 20 000 V või rohkem;

c.  väljundvoolutugevusega 1 A või rohkem ning

d.  pingekõikuvuse, mis on 8 tunni vältel mitte üle 0,01 %;

NB! VT KA PUNKT 3A227.

6.  magnetite toiteallikad (suure võimsusega alalisvooluallikad), millel on kõik järgmised omadused:

a.  võimelised pidevaks tööks väljundvoolutugevusega vähemalt 500 A ja pingega vähemalt 100 V ning

b.  voolu- ja pingekõikuvus ei ületa 8 tunni vältel 0,01 %.

NB! VT KA PUNKT 3A226.

0B002 Punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusseadmetele spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ või nende abil kaitstud:

a.  etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 söötmiseks rikastusprotsessi;

b.  desublimaatorid või külmlõksud, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist, et seda seejärel edastada kuumutamise teel;

c.  saaduse ja jääkide jaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse;

d.  veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise, jahutamise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel;

e.  toru- ja kogumissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 käsitlemiseks gaasidifusiooni, tsentrifuugimis- või aerodünaamilistes kaskaadides;

f.  vaakumsüsteemid ja pumbad:

1.  vaakumkollektorid, vaakumkogujad või vaakumpumbad tootlikkusega vähemalt 5 m3/min;

2.  „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud vaakumpumbad, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris; või

3.  vaakumsüsteemid, mis koosnevad vaakumkollektoritest, vaakumjaoturitest ja vaakumpumpadest ning on ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris;

g.  järgmiste omadustega UF6 mass-spektromeetrid/iooniallikad, millega võetakse jooksvalt proove UF6 gaasivoost:

1.  nad võimaldavad mõõta ioone massiga vähemalt 320 aatommassiühikut ning nende lahutusvõime on parem kui 1:320;

2.  iooniallikad, mis on valmistatud või mis on kaitstud nikliga, nikli-vase sulamitega niklisisaldusega üle 60 massiprotsendi või nikli-kroomi sulamitega;

3.  elektronpommitamisel põhinevad ionisatsiooniallikad ning

4.  isotoopanalüüsiks sobiv kogumissüsteem.

0B003 Uraani muundamiseks ettenähtud seade ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a.  süsteemid, mis on ette nähtud uraanimaagi kontsentraatide muundamiseks UO3-ks;

b.  süsteemid, mis on ette nähtud UO3 muundamiseks UF6-ks;

c.  süsteemid, mis on ette nähtud UO3 muundamiseks UO2-ks;

d.  süsteemid, mis on ette nähtud UO2 muundamiseks UF4-ks;

e.  süsteemid, mis on ette nähtud UO4 muundamiseks UF6-ks;

f.  süsteemid, mis on ette nähtud UF4 muundamiseks uraanimetalliks;

g.  süsteemid, mis on ette nähtud UF6 muundamiseks UO2-ks;

h.  süsteemid, mis on ette nähtud UF6 muundamiseks UF4-ks;

i.  süsteemid, mis on ette nähtud UO2 muundamiseks UCl4-ks.

0B004 Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:

a.  järgmised süsteemid raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks:

1.  vesi-vesiniksulfiid-isotoopvahetusseadmed;

2.  ammoniaak-vesinik-muundamisseadmed;

b.  järgmised seadmed ja komponendid:

1.  vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid läbimõõduga vähemalt 1,5 m, mis on töövõimelised rõhul 2 MPa või kõrgemal rõhul;

2.  vesiniksulfiidgaasi (st gaasi, mis sisaldab enam kui 70 massiprotsenti H2S) ringluse tagamiseks ettenähtud üheastmelised nõrgasurvelised (st 0,2 MPa) tsentrifugaalventilaatorid või kompressorid tootlikkusega vähemalt 56 m3/s imemisel rõhuga vähemalt 1,8 MPa ning tihenditega, mis on ette nähtud taluma niisket H2S keskkonda;

3.  ammoniaak-vesinik-vahetuskolonnid kõrgusega vähemalt 35 m ja läbimõõduga 1,5 m–2,5 m ning mis on võimelised töötama rõhul üle 15 MPa;

4.  vahetuskolonni siseosad, sealhulgas astmereaktorid, ja astmepumbad, sealhulgas sukelpumbad, raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil;

0B004.b. (jätkub)

5.  3 MPa või suurema töörõhuga ammoniaagikrakkerid raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessiga;

6.  infrapuna-absorptsioonanalüsaatorid, mis on võimelised jätkuvaks samaaegseks vesiniku-deuteeriumi suhte analüüsi tegemiseks deuteeriumi kontsentratsioonil vähemalt 90 %;

7.  katalüütilised põletid ammoonium-vesinik-vahetusprotsessi teel rikastatud gaasilise deuteeriumi muutmiseks raskeks veeks;

8.  täielikud raske vee kvaliteedi parandamise süsteemid või neis kasutatavad kolonnid raske vee deuteeriumisisalduse muutmiseks reaktorikõlblikuks;

9.  ammoniaagi sünteesi konverterid või sünteesiüksused, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil.

0B005 Tuumareaktorite kütuseelementide tootmiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed.

Tehniline märkus.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed „tuumareaktori“ kütuselementide tootmiseks hõlmavad seadmeid, mis

1.   on tavaolukorras kokkupuutes tuumamaterjalide tootevooga või osalevad otseselt sellises tootmises või juhtimises;

2.   hermetiseerivad tuumamaterjali katte sees;

3.   kontrollivad katte terviklikkust või hermeetilisust;

4.   kontrollivad hermeetiliselt suletud kütuse lõppkäsitlemist või

5.   on kasutusel reaktorielementide koostamisel.

0B006 „Tuumareaktoris“ kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.

Märkus. Punkt 0B006 hõlmab järgmist:

a.   „tuumareaktori“ kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamise seadmestik, sealhulgas seadmed ja nende osad, mis otseselt juhivad kiiritatud tuumakütuse ja peamisi tuumamaterjali lõhustumissaaduste käitlemisvooge ning on tavaolukorras nendega kokkupuutes;

b.   kütuseelemendi voodri küljest vabastamise ja tükeldamise või hakkimise seadmed, st kaugjuhitavad seadmed, „tuumareaktori“ kiiritatud kütusetompude, kimpude või varraste lõikamiseks, tükeldamiseks või lõikumiseks;

c.   lahustuspaagid või mehaaniliste seadmetega lahustid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „tuumareaktori“ kütuse lahustamisel ja mille tööpinnad on vastupidavad kuumale ja ülimalt korrodeerivale vedelikule ning mis on kaugjuhitavalt täidetavad, kasutatavad ja hooldatavad;

d.   lahustiekstraktorid nagu täidiskolonnid või impulsskolonnid, segamissadestusseadmed või tsentrifugaalkontaktorid, mis on korrosioonikindlad lämmastikhappe söövitavale mõjule ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „loodusliku uraani“, „vaesestatud uraani“ või „lõhustuvate erimaterjalide“ töötlemistehases;

e.   säilitus- ja ladustamismahutid, mis on projekteeritud kriitilisturvaliseks ning korrosioonikindlaks lämmastikhappe söövitavale mõjule;

Tehniline märkus.

Säilitus- ja ladustamisanumatel võivad olla järgmised omadused:

1.   seinte ja sisestruktuuride booriekvivalent (arvutatakse kõikide koostisosade kohta, nagu on kindlaks määratud punkti 0C004 märkuses) on vähemalt 2 %;

2.   silindriliste anumate läbimõõt ei ületa 175 mm või

3.   plaadi- või rõngakujuliste anumate laius ei ületa 75 mm;

f.   neutronmõõtmissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks automaatsetes protsessijuhtimissüsteemides „loodusliku uraani“, „vaesestatud uraani“ või „lõhustuvate erimaterjalide“ taastöötlemisseadmes.

0B007 Plutooniumi muundamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a.  süsteemid, mis on ette nähtud plutooniumnitraadi muundamiseks plutooniumoksiidiks;

b.  süsteemid, mis on ette nähtud metallilise plutooniumi tootmiseks.

0C Materjalid

0C001 Looduslik uraan, vaesestatud uraan või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud elementi või ühendit;

Märkus. Punkt 0C001 ei hõlma järgmist:

a.   „looduslik uraan“ või „vaesestatud uraan“, kui seda on instrumentide anduriosades neli grammi või vähem;

b.   „vaesestatud uraan“, mis on spetsiaalselt valmistatud tsiviilkasutuseks järgmistel mitte-tuumaalastel eesmärkidel:

1.   kaitse;

2.   pakendamine;

3.   ballast massiga kuni 100 kg;

4.   vastukaalud massiga kuni 100 kg;

c.   sulamid, mis sisaldavad alla 5 % tooriumi;

d.   tooriumi sisaldavad keraamikatooted, mis on valmistatud mitte-tuumaalastel eesmärkidel kasutamiseks.

0C002 „Lõhustuvad erimaterjalid“

Märkus. Punkt 0C002 ei hõlma kogust, milleks on kuni neli „efektiivgrammi“ instrumentide anduriosades.

0C003 Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000.

0C004 Grafiit puhtusega üle 5 miljondiku ‘booriekvivalendi’ ja tihedusega üle 1,50 g/cm3 kasutamiseks „tuumareaktoris“ 1 kg ületavas koguses.

NB! VT KA PUNKT 1C107.

Märkus 1. Ekspordikontrolli eesmärgil teevad selle ELi liikmesriigi pädevad asutused, milles eksportija asub, kindlaks, kas eespool olevale kirjeldusele vastava grafiidi eksport on mõeldud „tuumareaktoris“ kasutamiseks. Punkt 0C004 ei hõlma grafiiti puhtusega üle 5 miljondiku booriekvivalendi ja tihedusega üle 1,50 g/cm 3 , mis ei ole mõeldud kasutamiseks „tuumareaktoris“.

Märkus 2. Punktis 0C004 on ‘booriekvivalent’ (BE) määratletud kui lisandite BE z -de summa (v.a BE süsinik , kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:

BE Z (ppm) = CF × elemendi Z kontsentratsioon miljondikes;

20210325-P9_TA-PROV(2021)0101_ET-p0000002.png

kus CF on teisendustegur= 20210325-P9_TA-PROV(2021)0101_ET-p0000003.png

ning  B ja  Z on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); A B ja A Z on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid.

0C005 Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid), mille puhtusaste on vähemalt 99,9 massiprotsenti ja mille osakeste suurus mõõdetuna vastavalt ASTMi standardile B330 on kuni 10 μm ning milles osakesed on väga ühetaolise suurusega.

0D Tarkvara

0D001 „Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“.

0E Tehnoloogia

0E001 Tuumatehnoloogia märkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“.

III OSA – 1. kategooria

1. KATEGOORIA – ERIMATERJALID JA NENDEGA SEOTUD SEADMED

1A Süsteemid, seadmed ja komponendid

1A001 Järgmised fluoritud segudest valmistatud komponendid:

a.  mansetid, tihendid, hermeetikud või pehmed kütusemahutid, mis on spetsiaalselt kavandatud „õhusõidukitel“ või kosmosesõidukitel kasutamiseks ning mille valmistamisel on kasutatud üle 50 massiprotsendi punktis 1C009.b või 1C009.c nimetatud materjale;

b.  ei kasutata;

c.  ei kasutata.

1A002 Komposiitstruktuurid või -laminaadid, mis on:

NB! VT KA PUNKTID 1A202, 9A010 ja 9A110.

a.  valmistatud järgmistest materjalidest:

1.  orgaaniline „põhiaine“ ning „kiud- või niitmaterjalid“, mis on nimetatud punktis 1C010.c või 1C010.d või

2.  prepregmaterjalid või eelvormid, mis on nimetatud punktis 1C010.e;

b.  valmistatud metallilisest või süsinik-„põhiainest“ ja mis tahes järgmisest materjalist:

1.  süsinikust „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

a.  „erimoodul“ on suurem kui 10,15 × 106 m ning

b.  „eritõmbetugevus“ on suurem kui 17,7 × 104 m või

2.  punktis 1C010.c nimetatud materjalid.

1A002 (jätkub)

Märkus 1. Punkt 1A002 ei hõlma „komposiit“struktuure või -laminaate, mis on valmistatud epoksüvaiguga immutatud süsinik„kiud- või niitmaterjalidest“, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki“ tarindite või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a.   pindala ei ole suurem kui 1 m 2 ;

b.   pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

c.   laius ületab 15 mm;

Märkus 2. Punkt 1A002 ei hõlma pooltooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbel:

a.   spordikaupadena;

b.   autotööstuses;

c.   masinatööstuses;

d.   meditsiinis.

Märkus 3. Punkt 1A002.b.1 ei hõlma pooltooteid, mis sisaldavad maksimaalselt kahes suunas või kahes mõõtmes kootud niitmaterjali ning mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmisteks kasutusteks:

a.   metalli kuumtöötlemise ahjud metalli karastamiseks;

b.   silikoonikristallide tootmise seadmed.

Märkus 4. Punkt 1A002 ei hõlma valmistooteid, mis on kavandatud eriotstarbeks.

Märkus 5. Punkt 1A002.b.1 ei hõlma mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik„kiud- või niitmaterjale“ pikkusega 25,0 mm või vähem.

1A003 Mitte „sulavatest“ aromaatsetest polüimiididest valmistatud kile-, lehe-, lindi- või paelakujulised tooted, millel on vähemalt üks omadus järgmistest:

a.  paksus üle 0,254 mm või

b.  kaetud või lamineeritud süsiniku, grafiidi, metallide või magnetiliste ainetega.

Märkus. Punkt 1A003 ei hõlma tooteid, mis on kaetud või lamineeritud vasega ja on kavandatud trükkplaatide tootmiseks.

NB! Kerg„sulavate“ aromaatsete polüimiidide kõigi vormide kohta vt punkt 1C008.a.3.

1A004 Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole spetsiaalselt projekteeritud sõjaliseks otstarbeks:

NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKTID 2B351 JA 2B352.

1A004 (jätkub)

a.  täielikult nägu katvad maskid, filterkanistrid ja nende jaoks mõeldud saaste kõrvaldamise seadmed, mis on kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

Märkus. Punkt 1A004.a sisaldab mootoriga käivitatavaid õhku puhastavaid respiraatoreid (PAPR), mis on kavandatud või kohandatud kaitseks punktis 1A004.a loetletud ainete või materjalide vastu.

Tehniline märkus.

Punkti 1A004.a tähenduses:

1.   täielikult nägu katvaid maske teatakse ka kui gaasimaske;

2.   filterkanistrid hõlmavad filtrite padruneid.

1.  „biotoimeained“;

2.  ‘radioaktiivsed materjalid’;

3.  kemoründemürgid; või

4.  „mässuohje toimeained“, sealhulgas:

a.  α-bromobenseenatsetonitriil (bromobensüültsüaniid) (CA) (CAS 5798-79-8);

b.  [(2-klorofenüül)metüleen] propaandinitriil, (o-klorobensülideenmalononitriil (CS) (CAS 2698-41-1);

c.  2-kloro-1-fenüületanoon, fenüülatsüülkloriid (ω-kloroatsetofenoon) (CN) (CAS 532-27-4);

d.  dibens-(b,f)-1,4-oksasefiin (CR) (CAS 257-07-8);

e.  10-kloro-5,10-dihüdrofenarsasiin, (fenarsasiinkloriid), (adamsiit), (DM) (CAS 578-94-9);

f.  N-nonanoüülmorfoliin, (MPA) (CAS 5299-64-9);

1A004 (jätkub)

b.  kaitseülikonnad, -kindad ja -jalatsid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest:

1.  „biotoimeained“;

2.  ‘radioaktiivsed materjalid’ või

3.  kemoründemürgid;

c.  avastamise süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud järgmise avastamiseks ja identifitseerimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

1.  „biotoimeained“;

2.  ‘radioaktiivsed materjalid’ või

3.  kemoründemürgid;

d.  elektroonilised seadmed, mis on ette nähtud „lõhkeaine“jääkide automaatseks avastamiseks või kindlakstegemiseks ning mis kasutavad lõhkeaine ‘mikrokoguste avastamise’ meetodeid (nt akustiline pinnalaine, ioonide liikuvuse spektromeetria, liikuvuse erinevuse spektromeetria, massispektromeetria).

Tehniline märkus.

Lõhkeaine ‘mikrokoguste avastamine’ on määratletud kui suutlikkus avastada auru, mille sisaldus on väiksem kui 1 miljondik, tahkeid aineid koguses alla 1 mg või vedelikke koguses alla 1 mg.

Märkus 1. Punkt 1A004.d ei hõlma spetsiaalselt laboratoorseks kasutamiseks ettenähtud seadmeid.

Märkus 2. Punkt 1A004.d ei hõlma kontaktivabalt läbitavaid turvaväravaid.

Märkus. Punkt 1A004 ei hõlma järgmist:

a.   personaalsed radiatsioonidosimeetrid;

b.   töötervishoiu- ja tööohutusseadmed, mille konstruktsioon või funktsioonid on piiratud elanike ohutuse või tsiviiltööstusega spetsiifiliselt seotud ohtude eest kaitsmisega:

1.   allmaakaevandamine;

2.   pealmaakaevandamine;

3.   põllumajandus;

4.   farmaatsiatooted;

5.   meditsiin;

6.   veterinaaria;

7.   keskkond;

8.   jäätmekäitlus;

9.   toiduainetööstus.

1A004 (jätkub)

Tehnilised märkused.

1.   Punkt 1A004 hõlmab seadmeid ja komponente, mis on kindlaks määratud vastavad riiklikele standarditele ja mis on muul viisil osutunud tulemuslikuks ‘radioaktiivsete materjalide’, ‘biotoimeainete’, kemoründemürkide, ‘mudelainete’, ‘mässuohje toimeainete’ avastamiseks või kaitseks nende eest, isegi kui selliseid seadmeid ja komponente kasutatakse tsiviiltööstuses, nt kaevandustes, maardlates, põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonna- ja jäätmemajanduses või toidutööstuses.

2.   ‘Mudelaine’ on aine või materjal, mida kasutatakse (keemilise või bioloogilise) mürkaine asemel väljaõppel, teadusuuringutes, katsetamisel või hindamisel.

3.   Punkti 1A004 tähenduses on ‘radioaktiivsed materjalid’ materjalid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud, et suurendada nende tulemuslikkust inim- ja loomkaotuste tekitamisel, seadmete vigastamisel või viljasaagi või keskkonna kahjustamisel.

1A005 Kuulikindlad vestid ja nende komponendid:

NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.  pehmed kuulikindlad vestid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, mis ei ole valmistatud sõjaliste standardite või spetsifikatsioonide kohaselt või nendega samaväärsete eeskirjade kohaselt;

b.  soomusplaadiga kuulikindlad vestid, mis kaitsevad ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest, IIIA kaitseaste (NIJ 0101.06, juuli 2008) või „võrreldava tasemega standard“ või vähem.

NB! Kuulikindlate vestide valmistamiseks kasutatavate „kiud- ja niitmaterjalide“ kohta vt punkt 1C010.

Märkus 1. Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks.

Märkus 2. Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid frontaalset kaitset mittesõjaliste lõhkeseadeldiste kildude ja plahvatuse eest.

Märkus 3. Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid kaitset noa, piigi, nõela või tömbi esemega tekitatava vigastuse eest.

1A006 Järgmine spetsiaalselt omatehtud lõhkekehade kõrvaldamiseks kavandatud või kohandatud varustus ja spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.  kaugjuhitavad sõidukid;

b.  ‘häirijad’.

Tehniline märkus.

Punkti 1A006.b tähenduses on ‘häirijad’ seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud lõhkekeha toimimise takistamiseks ja mis sel eesmärgil paiskavad välja vedelikujoa või tahke või puruneva lendkeha.

Märkus. Punkt 1A006 ei hõlma varustust, mida selle kasutaja endaga kaasas kannab.

1A007 Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil lõhkama laenguid ja seadiseid, mis sisaldavad „keemilist energiat sisaldavat materjali“:

NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI NING PUNKTID 3A229 JA 3A232.

a.  lõhkeaine detonaatorite süütamise süsteemid, mis on ette nähtud punktis 1A007.b nimetatud detonaatorite käivitamiseks;

b.  elektriliselt juhitavad lõhkeaine detonaatorid:

1.  silddetonaator (EB);

2.  silddetonaatori lõhketraat (EBW);

3.  fooliumdetonaator (slapper);

4.  fooliumdetonaator (exploding foil initiator, EFI).

Tehnilised märkused.

1.   Sõna detonaator asemel kasutatakse mõnikord sõna initsiaator.

2.   Kõik punktis 1A007.b nimetatud detonaatorid kasutavad väikest elektrijuhti (silda, sillajuhtmeid või õhukest lehtmetalli), mis plahvatusega vaporiseeruvad, kui neid läbib kiire kõrgvoolu impulss. Muude detonaatorite kui fooliumdetonaatori puhul vallandab plahvatav elektrijuht keemilise detonatsiooni elektrit juhtivas ja väga plahvatusohtlikus materjalis, nt PETN (pentaerütritooltetranitraat). Fooliumdetonaatoris paiskab elektrijuhi plahvatuslik aurustumine kile üle tühimiku ning kile põrge lõhkeaine pihta vallandab keemilise detonatsiooni. Mõnes fooliumdetonaatori mudelis paiskub kile magnetvälja jõul. Plahvatava kilega detonaator võib tähendada nii silddetonaatorit kui ka fooliumdetonaatorit.

1A008 Järgmised laengud, seadmed ja komponendid:

a.  ‘kujulaengud’ (shaped charges), millel on kõik järgmised omadused:

1.  lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 90 g ning

2.  välise kesta läbimõõt on 75 mm või rohkem;

b.  pikergused lõikelaengud ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

1.  lõhkeainesisaldus on suurem kui 40 g/m ning

2.  laius 10 mm või rohkem;

c.  lõhkenöör (detonating cord), mille lõhkeainesisaldus on suurem kui 64 g/m;

d.  punktis 1A008.b nimetamata lõike- ja katkestamisseadmed, mille lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 3,5 kg.

Tehniline märkus.

‘Kujulaengud’ on lõhkelaengud, millele on antud plahvatuse mõju suunav kuju.

1A102 Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1A202 Komposiitstruktuurid, muud kui punktis 1A002 nimetatud, järgmiste omadustega torude kujul:

NB! VT KA PUNKTID 9A010 ja 9A110.

a.  siseläbimõõt 75–400 mm ning

b.  valmistatud punktides 1C010.a või 1C010.b või punktis 1C210.a nimetatud „kiud- või niitmaterjalist“ või punktis 1C210.c nimetatud süsinikprepregmaterjalist.

1A225 Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku ja vee vahelise isotoopide vahetusreaktsiooni aktiveerimiseks triitiumi kogumiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

1A226 Spetsiaalsed täidised, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  need on valmistatud fosforpronksvõrgust, mida on märguvuse parandamiseks keemiliselt töödeldud, ning

b.  need on kavandatud kasutamiseks vaakumdestillatsioonikolonnides.

1A227 Eriti tihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:

a.  (kiirgusvaba) nn ‘külm piirkond’ on suurem kui 0,09 m2;

b.  tihedus on üle 3 g/cm3ning

c.  paksus on vähemalt 100 mm.

Tehniline märkus.

Punktis 1A227 tähendab ‘külm piirkond’ akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.

1B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed

1B001 Järgmised seadmed punktis 1A002 nimetatud „komposiit“struktuuride või -laminaatide või punktis 1C010 nimetatud „kiud- või niitmaterjali“ tootmiseks või kontrollimiseks ning nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB! VT KA PUNKTID 1B101 JA 1B201.

a.  kiu poolimispingid, mille liikumine kiu positsioneerimiseks, poolimiseks ja kerimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama ‘primaar-servopositsioneerimis’ telje (primary servo positioning axes) suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit“ struktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest“;

b.  ‘lintimispingid’, mille liikumine lindi positsioneerimiseks ja lindi paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud viie või enama ‘primaar-servopositsioneerimis’ telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiitmaterjalist“ õhusõidukikere osade või ‘rakettrelva’ osade tootmiseks;

Märkus. Punktis 1B001.b. tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme.

1B001.b. (jätkub)

Tehniline märkus.

Punkti 1B001.b tähenduses ‘lintimispinkidega’ on võimalik paigaldada üks või mitu ‘lindiriba’, mille laius on suurem kui 25,4 mm ja väiksem kui 304,8 mm või sellega võrdne, ning lõigata ja paigaldamisel taasalustada üksikute ‘lindiribade’ paigaldamist.

c.  mitmesuunalised ja -mõõtmelised kudumisteljed või põimimispingid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude kudumiseks, põimimiseks või punumiseks „komposiit“struktuuride jaoks, ning nende adapterid ja ümberseadistamise komplektid;

Tehniline märkus.

Punkti 1B001.c tähenduses hõlmab põimimine kudumist.

d.  järgmised spetsiaalselt sarrustuskiudude tootmiseks ettenähtud või kohandatud seadmed:

1.  seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, viskoos, bituumen või polükarbosilaan) muundamiseks süsinikkiududeks või ränikarbiidkiududeks, kaasa arvatud eriseadmed kiudude pingutamiseks kuumutamise jooksul;

2.  seadmed kuumutatud kiudsubstraatide katmiseks elementide või ühenditega keemilise aursadestamise teel ränikarbiidkiudude tootmiseks;

3.  seadmed kuumuskindla keraamilise materjali (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

4.  seadmed lähteaineks olevate alumiiniumisisaldusega kiudude termomuundamiseks alumiiniumoksiidkiududeks;

e.  seadmed punktis 1C010.e nimetatud prepregmaterjalide tootmiseks kuumsulatusmeetodil;

1B001 (jätkub)

f.  spetsiaalsed „komposiit“materjalide jaoks kavandatud mittepurustavad kontrollseadmed:

1.  röntgentomograafiasüsteemid defektide kolmemõõtmeliseks otsinguks;

2.  arvjuhitavad ultrahelikatseseadmed, mille positsioneerimissaatjate või -vastuvõtjate liikumisi koordineeritakse ja programmeeritakse samaaegselt nelja või enama telje suhtes, et jälgida kontrollitava komponendi kolmemõõtmelisi kontuure;

g.  ‘köisikupaigalduspingid’, mille liikumine köisiku positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama ‘primaar-servopositsioneerimis’ telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit“ materjalist õhusõidukikere või ‘rakettrelva’ osade tootmiseks.

Tehniline märkus.

Punkti 1B001.g tähenduses on ‘köisikupaigalduspinkide’ abil võimalik paigaldada üks või mitu ‘lindiriba’, mille laius on kuni 25,4 mm, ning lõigata ja taasalustada paigaldamisel üksikute 'lindiribade’ kihtide paigaldamist.

Tehnilised märkused.

1.   Punkti 1B001.c tähenduses hoiavad 'primaar-servopositsioneerimis' teljed arvutiprogrammi juhtimisel tööorgani (nn pea) ruumilist asendit töödeldava detaili suhtes õiges asendis ja suunas, et teha soovitud protsess.

2.   Punktis 1B001 tähenduses on ‘lindiriba’ üks püsiva laiusega täielikult või osaliselt vaiguga immutatud lint, köis või kiud. Täielikult või osaliselt vaiguga immutatud ‘lindiriba’ hõlmab neid, mis on kaetud kuiva pulbriga, mis kuumutamisel kinnitub.

1B002 Seadmed, mis on projekteeritud metallisulamipulbri või peeneteralise materjali tootmiseks, millel on kõik järgmised omadused:

a.  spetsiaalset kavandatud saastumise vältimiseks ning

b.  punktis 1C002.c.2 nimetatud protsessides kasutamiseks.

NB! VT KA PUNKT 1B102.

1B003 Spetsiaalselt titaani, alumiiniumi või nende sulamite „üliplastseks vormimiseks“ või „difusioonkeevitamiseks“ ettenähtud tööriistad, stantsid, vormid ja rakised mis tahes järgmiste toodete valmistamiseks:

a.  õhusõidukikere osad või kosmosesõidukite osad;

b.  „õhusõidukite“ või kosmosesõidukite mootorid või

c.  komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 1B003.a nimetatud osade või punktis 1B003.b nimetatud mootorite jaoks.

1B101 Muud kui punktis 1B001 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurikomposiitide „tootmiseks“, ja nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB! VT KA PUNKT 1B201.

Märkus. Punktis 1B101 määratletud komponendid ja lisaseadmed hõlmavad valuvorme, torne, stantse, rakiseid ning tööriistasid komposiitstruktuuride, -laminaatide ja nende toodete eelvormi pressimiseks, tahkestamiseks, valamiseks, paagutamiseks või liimimiseks.

a.  kiu poolimispingid või kiu paigaldusseadmed, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja kerimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes, ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest“, ning koordineerimise ja programmeerimise juhtseadmed;

b.  lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritav ja programmeeritav kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitmaterjalist õhusõidukikere või „rakettrelva“ osade tootmiseks;

1B101 (jätkub)

c.  järgmised „kiud- või niitmaterjalide“ „tootmiseks“ kavandatud või seadistatud seadmed:

1.  seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, viskoos või polükarbosilaan) muundamiseks, kaasa arvatud spetsiaalne varustus kiudude pingutamiseks kuumutamise ajal;

2.  kuumutatud kiudsubstraatidele elementide või ühendite aursadestamise seadmed;

3.  seadmed kuumuskindla keraamilise materjali (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

d.  seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude pinnatöötluseks või punktis 9C110 nimetatud prepregmaterjalide ja eelvormide tootmiseks.

Märkus. Punktis 1B101.d nimetatud seadmete hulka kuuluvad rullid, venitus-, pindamis- ja lõikeseadmed ning matriitsid.

1B102 Muud kui punktis 1B002 nimetatud metallipulbri „tootmisseadmed“ ja järgmised komponendid:

NB! VT KA PUNKT 1B115.b.

a.  metallipulbri „tootmisseadmed“, mida saab kasutada punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111.a.1, 1C111.a.2 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud sfääriliste, pöördellipsoidsete või pihustatud materjalide „tootmiseks“ kontrollitavas keskkonnas;

b.  spetsiaalselt punktis 1B002 või 1B102.a nimetatud „tootmisseadmete“ jaoks ettenähtud komponendid.

Märkus. Punkt 1B102 hõlmab järgmist:

a.   plasmageneraatorid (kõrgsagedusliku kaarleegiga), mida kasutatakse pihustatud või kerajatest osakestest metallipulbrite saamiseks argooni ja vee keskkonnas teostatava menetlusega;

b.   elektrilahendusseadmed, mida kasutatakse pihustatud või kerajatest osakestest metallipulbrite saamiseks argooni ja vee keskkonnas teostatava menetlusega;

c.   seadmed, mida kasutatakse kerajatest osakestest alumiiniumipulbrite „tootmiseks“, pihustades sulametalli inertsesse keskkonda (nt lämmastik).

1B115 Muud kui punktis 1B002 või 1B102 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:

a.  „tootmisseadmed“ punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud vedelate raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks“, käitlemiseks või heakskiidukatseteks;

b.  „tootmisseadmed“ punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud tahkete raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks“, käitlemiseks, segamiseks, tahkestamiseks, valuks, pressimiseks, töötlemiseks, ekstrusiooniks või heakskiidukatseteks.

Märkus. Punkt 1B115.b ei hõlma partiikaupa töötavaid miksereid, pidevmiksereid ega jugaveskeid. Partiikaupa töötavate mikserite, pidevmikserite ja jugaveskite kontrolli kohta vt punktid 1B117, 1B118 ja 1B119.

Märkus 1. Sõjaliste kaupade tootmiseks spetsiaalselt kavandatud seadmete kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja.

Märkus 2. Punkt 1B115 ei hõlma boorkarbiidi „tootmise“, käitlemise ja heakskiidukatsete seadmeid.

1B116 Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüüsi teel materjalide tootmiseks valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C) ja rõhul 130 Pa – 20 kPa.

1B117 Partiikaupa töötavad mikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

a.  need on kavandatud või kohandatud segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa;

b.  need on võimelised reguleerima segamiskambri temperatuuri;

c.  kogumaht 110 liitrit ja rohkem ning

d.  vähemalt üks ekstsentriline ‘segamis-/sõtkumisvõll’.

Märkus. Punktis 1B117.d ei viidata mõistega ‘segamis-/sõtkumisvõll’ deaglomeraatoritele ega nugaspindlitele.

1B118 Pidevmikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

a.  need on kavandatud või kohandatud segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa;

b.  need on võimelised reguleerima segamiskambri temperatuuri;

c.  neil on vähemalt üks omadus järgmistest:

1.  kaks või rohkem segamis-/sõtkumisvõlli või

2.  kõik järgmised omadused:

a.  üks pöörlev ja võnkliikuv võll, millel on sõtkumishambad/-sõrmed, ning

b.  sõtkumishambad/-sõrmed segamiskambri seinte siseküljel.

1B119 Jugaveskid punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.

1B201 Kiu poolimispingid, muud kui punktis 1B001 või 1B101 nimetatud, ja nendega seotud seadmed:

a.  kiu poolimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.  mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes;

2.  mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest“ ning

3.  mis võimaldavad 75–650 mm siseläbimõõduga ja 300 mm pikkuste või pikemate silindriliste torude mähkimist;

b.  punktis 1B201.a nimetatud kiu poolimispinkide koordineerimis- ja programmeerimisseadmed;

c.  punktis 1B201.a nimetatud kiu poolimispinkide täpsustornid.

1B225 Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks tootmisvõimsusega enam kui 250 g fluori tunnis.

1B226 Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolutugevust vähemalt 50 mA.

Märkus. Punkt 1B226 hõlmab separaatoreid:

a.   mis võimaldavad rikastada stabiilseid isotoope;

b.   millel nii iooniallikad kui ka kollektorid võivad asuda kas magnetväljas või väljaspool magnetvälja.

1B228 Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

a.  ette nähtud tööks temperatuuril kuni 35 K (– 238 °C);

b.  ette nähtud tööks siserõhul 0,5–5 MPa;

c.  valmistatud:

1.  rahvusvahelise autoinseneride ühingu (SAE) seeria 300 vähese väävlisisaldusega roostevabast terasest, mille austeniitse tera suurus on vähemalt 5 ASTMi (või samaväärse standardi) järgi, või

2.  samalaadsetest ülimadalat temperatuuri ja vesiniku (H2) keskkonda taluvatest materjalidest ning

d.  siseläbimõõduga vähemalt 30 cm ning ‘efektiivpikkusega’ vähemalt 4 m.

Tehniline märkus.

Punktis 1B228 tähendab ‘efektiivpikkus’ täitematerjali aktiivset kõrgust täitekolonnis või sisekontaktorplaatide aktiivset kõrgust plaatkolonnis.

1B230 Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:

a.  nad on õhutihedad (st hermeetiliselt suletud),

b.  nende tootlikkus on vähemalt 8,5 m3/h ning

c.  neil on üks järgmistest omadustest:

1.  kontsentreeritud kaaliumamiidilahuste (1 % või suurema kontsentratsiooniga) töörõhk on 1,5–60 MPa või

2.  lahjendatud kaaliumamiidilahuste (alla 1 % kontsentratsiooniga) töörõhk on 20–60 MPa.

1B231 Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

a.  tootmisrajatised või -tehased triitiumi tootmiseks, taastamiseks, ekstraheerimiseks, kontsentreerimiseks või käitlemiseks;

b.  järgmised seadmed triitiumi tootmise rajatiste või tehaste jaoks:

1.  vesinik- või heeliumjahutusmoodulid jahutusvõimega 23 K (– 250 °C) või sellest madalamale ning soojusärastamisvõimega 150 W või rohkem;

2.  vesiniku isotoopide kogumis- ja puhastussüsteemid, mis koguvad ja puhastavad metallhüdriidide keskkonnas.

1B232 Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:

a.  nad on projekteeritud töötamiseks väljundtemperatuuril 35 K (– 238 °C) või madalamal ning

b.  nende projekteeritud vesinikgaasi tootlikkus on 1 000 kg/h või rohkem.

1B233 Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks:

a.  rajatised või tehased liitiumi isotoopide eraldamiseks;

b.  liitiumi-elavhõbeda amalgaamprotsessil põhinevad liitiumi isotoopide eraldusseadmed järgmiselt:

1.  täidetud vedelik-vedelik-vahetuskolonnid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumamalgaamidele;

2.  elavhõbeda või liitiumamalgaami pumbad;

3.  liitiumamalgaami elektrolüüsivannid;

4.  kontsentreeritud liitiumhüdroksiidilahuste aurustid;

c.  ioonivahetussüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ja asjaomased komponendid;

d.  keemilise vahetuse süsteemid (kus kasutatakse krooneetreid, krüptande või lariaateetreid), mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ja asjaomased komponendid.

1B234 Brisantlõhkeainet sisaldavad mahutid, kambrid, konteinerid ja muud sarnased kogumisseadmed, mis on projekteeritud brisantlõhkeainete või -seadmete katsetamiseks ja millel mõlemal on järgmised omadused:

NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.  nad on kavandatud selliselt, et sisaldavad täies ulatuses lõhkeainet koguses, mis vastab 2 kg trinitrotolueenile (TNT) või on sellest suurem, ning

b.  neil on konstruktsioonielemendid või funktsioonid, mis võimaldavad diagnostilise või mõõtmisalase teabe edastamist reaalajas või hilinemisega.

1B235 Triitiumi tootmise koostud ja komponendid, mis on:

a.  liitium-6 isotoobiga rikastatud liitiumist valmistatud või seda sisaldavad koostud, mis on spetsiaalselt ette nähtud triitiumi tootmiseks kiiritamise, sealhulgas tuumareaktorisse paigutamise teel;

b.  komponendid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B235.a nimetatud koostudele.

Tehniline märkus.

Triitiumi tootmise koostudele spetsiaalselt ette nähtud komponentide hulka võivad kuuluda liitiumpelletid, triitiumgetterid ja spetsiaalkattega voodrid.

1C Materjalid

Tehniline märkus.

Metallid ja sulamid:

kui ei ole sätestatud teisti, kuuluvad punktides 1C001–1C012 käsitletud mõistete ‘metall’ ja ‘sulam’ alla järgmised metallid ja sulamid töötlemata ja pooltöödeldud kujul:

töötlemata kujul:

anoodid, kuulid, varbmaterjalid (kaasa arvatud sarrusvarvad ja traadi varbtoorikud), valutoorikud, pangad, bluumid, briketid, tombud, katoodid, kristallid, kuubikud, pooljuhtmaterjalide toorikkristallid, terad, graanulid, kangid, tabletid, toormetalli plokid, pulbrid, helmed, haavlid, valtsplaadid, toorikud, käsnmetallid, latid;

pooltöödeldud kujul (pinnatud või pindamata, kaetud teisest metallist kihiga (metallitud), puuritud või augustatud):

a.   survetöödeldud või valtsimise, ekstrusiooni, löökekstrusiooni, pressimise, peenestamise, pihustamise ja jahvatamise teel töödeldud materjalid, nagu nurk-, karp- ja ümarmetall, kettad, tolm, helbed, foolium ja õhuke leht, pulber, pressised ja stantsised, ribad, rõngad, vardad (sh katmata elektroodid, traatvardad ja valtstraat), torud (sh kanttorud ja õõnestooted), tõmmatud ja ektrudeeritud traat;

b.   valumaterjal, mis on saadud liiv-, surve-, kokill-, kips- või muu tüüpi vormi valu teel, kaasa arvatud kõrgsurvevalu, paagutamise ja pulbermetallurgia teel valmistatud tooted.

Kontrolli eesmärki ei tohi kahjustada selliste mitteloetletud materjalide eksport, mida väidetakse olevat lõpptooted, kuid mis tegelikult on töötlemata või pooltöödeldud.

1C001 Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetkiirguse neelajatena, või elektrit juhtivad polümeerid:

NB! VT KA PUNKT 1C101.

a.  materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 2 × 108 Hz kuni 3 × 1012 Hz;

Märkus 1. Punkt 1C001.a ei hõlma järgmist:

a.   naturaalsetest või sünteetilistest kiududest koostatud karvabsorbendid, mittemagnetilise täidisega neeldumise tagamiseks;

b.   absorbendid, milles ei esine magnetilisi kadusid ning mille vastuvõttev pind ei ole kujult tasane, hõlmates püramiidi, koonuse, kiilikujulisi ning painutatud pindu;

c.   tasapinnalised absorbendid, millel on kõik järgmised omadused:

1.   need on valmistatud järgmistest materjalidest:

a.   süsiniktäiteainega (painduvad või paindumatud) vahtplastikud, või orgaanilised materjalid, sh sideained, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 5 % kaja sagedusribas, mis ulatub üle ±15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 450 K (177 °C), või

b.   keraamilised materjalid, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 20 % kaja sagedusribas, mis ulatub üle ±15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 800 K (527 °C);

Tehniline märkus.

Neeldumiskatse proovid punkti 1C001.a kohta. Märkus . Punkti 1.c.1 märkuse puhul peavad neeldumise proovikehad olema ruudukujulised, küljepikkusega vähemalt viis kesksageduse lainepikkust, ning need asetatakse kiirgava elemendi kaugvälja.

2.   nende tõmbetugevus on väiksem kui 7 × 10 6  N/m 2 ning

3.   nende survetugevus on väiksem kui 14 × 10 6  N/m 2 ;

d.   paagutatud ferriidist valmistatud tasapinnalised absorbendid, millel on kõik järgmised omadused:

1.   tihedus on suurem kui 4,4 ning

2.   maksimaalne töötemperatuur on 548 K (275 °C);

e.   tasapinnalised absorbendid, milles ei teki magnetkadusid ja mis on valmistatud 'avatud pooridega vaht'plastist tihedusega kuni 0,15 g/cm 3 .

Tehniline märkus.

’Avatud pooridega vahtplastid on painduvad poorsed materjalid, mille sisemine struktuur on atmosfäärile avatud. 'Avatud pooridega vahtplastide kohta on inglise keeles kasutusel kaks nimetust: open-cell foams ja reticulated foams.

Märkus 2. Mitte ükski punkti 1C001.a märkuses 1 esitatud erand ei kehti värvis sisalduvate absorbeerivate magnetiliste materjalide kohta.

1C001 (jätkub)

b.  nähtavale valgusele läbipaistmatud materjalid, mis on spetsiaalselt kasutusel selleks, et selles neelduks lähi-infrapunakiirgus (lainepikkusega üle 810 nm, kuid alla 2 000 nm (sagedusega üle 150 THz, kuid alla 370 THz);

Märkus. Punkt 1C001.b ei hõlma materjale, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks järgmisel viisil:

a.   polümeeride „laser“märgistamine või

b.   polümeeride „laser“keevitamine.

c.  elektrit juhtivad polümeersed materjalid, mille ‘mahtelektrijuhtivus’ ületab 10 000 S/m (siimensit meetri kohta) või mille ‘kiht-/pindtakistus’ on väiksem kui 100 oomi/m2 ning mis põhinevad vähemalt ühel järgmisel polümeeril:

1.  polüaniliin;

2.  polüpürrool;

3.  polütiofeen;

4.  polüfenüleenvinüleen või

5.  polütienüleenvinüleen.

Märkus. Punkt 1C001.c ei hõlma vedelal kujul olevaid materjale.

Tehniline märkus.

‘Elektriline mahtjuhtivus’ ning ‘kiht-/pindjuhtivus’ tuleb määrata kas ASTM D-257 või vastava riigisisese standardi alusel.

1C002 Metallisulamid, pulbrid metallisulamitest ja legeeritud materjalid:

NB! VT KA PUNKT 1C202.

Märkus. Punkt 1C002 ei hõlma pinnatöötluseks ettenähtud metallisulameid, metallisulamipulbreid ega legeeritud materjale.

Tehnilised märkused.

1.   Punktis 1C002 nimetatud metallisulamid on need, milles mainitud metalli sisaldus sulamis on massiprotsentides suurem kui mis tahes muu elemendi sisaldus.

2.   ‘Pingetaluvusaega’ relaksatsioonikatsel tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-139 või asjakohasele riigisisesele standardile.

3.   ‘Elastoplastse väsimise aega’ tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-606 „Recommended Practice for Constant-Amplitude Low-Cycle Fatigue Testing“ (tööjuhend konstantse amplituudiga elastoplastse väsimise katsetamiseks) või vastavale riigisisesele standardile. Katsetamine peab toimuma teljesuunaliselt keskmise pingesuhtega 1 ning pingekontsentratsiooniteguriga (Kt) 1. Keskmine pinge suhtarv on määratletud kui maksimaalse ja minimaalse pinge vahe, mis on jagatud maksimaalse pingega.

a.  järgmised aluminiidid:

1.  nikkelaluminiidid, mis sisaldavad vähemalt 15 massiprotsenti, kuid mitte üle 38 massiprotsendi alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

2.  titaanaluminiidid, mis sisaldavad vähemalt 10 massiprotsenti alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

1C002 (jätkub)

b.  järgmised metallisulamid, mis on valmistatud punktis 1C002.c nimetatud pulbrist või pulbrilisest materjalist:

1.  niklisulamid, millel on kas:

a.  ‘pingetaluvusaeg’ relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 923 K (650 °C) ning pingel 676 MPa või

b.  ‘elastoplastse väsimise aeg’ vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 823 K (550 °C) ja maksimaalsel pingel 1 095 MPa;

2.  nioobiumisulamid, millel on kas:

a.  ‘pingetaluvusaeg’ relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 1 073 K (800 °C) ning pingel 400 MPa või

b.  ‘elastoplastse väsimise aeg’ vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 973 K (700 °C) ja maksimaalsel pingel 700 MPa;

3.  titaanisulamid, millel on kas:

a.  ‘pingetaluvusaeg’ relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 723 K (450 °C) ning pingel 200 MPa või

b.  ‘elastoplastse väsimise aeg’ vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 723 K (450 °C) ja maksimaalsel pingel 400 MPa;

4.  alumiiniumisulamid tõmbetugevusega:

a.  240 MPa või rohkem temperatuuril 473 K (200 °C) või

b.  415 MPa või rohkem temperatuuril 298 K (25 °C)

5.  magneesiumisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a.  tõmbetugevus 345 MPa või rohkem ning

b.  korrosioonikiirus vähem kui 1 mm aastas 3 %lises naatriumkloriidi vesilahuses mõõdetuna vastavuses ASTM-i standardile G-31 või vastavale riiklikule standardile;

1C002 (jätkub)

c.  metallisulamipulber või pulbriline materjal, millel on kõik järgmised omadused:

1.  see on valmistatud ühest järgmistest segusüsteemidest:

Tehniline märkus.

X tähistab järgmistes valemites üht või mitut legeerelementi.

a.  turbiinmootorite detailide ja komponentide niklisulamid (Ni-Al-X, Ni-X-Al), st nad sisaldavad vähem kui 3 (valmistamisprotsessis lisatud) üle 100 μm läbimõõduga mittemetalset osakest 109 sulamiosakese kohta;

b.  nioobiumisulamid (Nb-Al-X või Nb-X-Al, Nb-Si-X või Nb-X-Si, Nb-Ti-X või Nb-X-Ti);

c.  titaanisulamid (Ti-Al-X või Ti-X-Al);

d.  alumiiniumisulamid (Al-Mg-X või Al-X-Mg, Al-Zn-X või Al-X-Zn, Al-Fe-X või Al-X-Fe) või

e.  magneesiumisulamid (Mg-Al-X või Mg-X-Al);

2.  see on valmistatud kontrollitavas keskkonnas mis tahes järgmise protsessi abil:

a.  ‘vaakumpihustus’;

b.  ‘gaaspihustus’;

c.  ‘rotatsioonpihustus’;

d.  ‘sulandi piiskjahutus’;

e.  ‘sulandi rotatsioon’ ja ‘peenestamine’;

f.  ‘sulandi ekstraktsioon’ ja ‘peenestamine’;

g.  ‘mehaaniline legeerimine’ või

h.  ‘plasmapihustus’ ja

3.  see võib moodustada punktis 1C002.a või 1C002.b nimetatud materjale;

1C002 (jätkub)

d.  legeeritud materjalid, millel on kõik järgmised omadused:

1.  valmistatud punktis 1C002.c.1 nimetatud segusüsteemidest;

2.  peenestamata helveste, ribade või peente varbade kujul ning

3.  valmistatud kontrollitavas keskkonnas ühe protsessiga järgmistest:

a.  ‘sulandi piiskjahutus’;

b.  ‘sulandi rotatsioon’ või

c.  ‘sulandi ekstraktsioon’.

Tehnilised märkused .

1.   ‘Vaakumpihustus’ (vacuum atomisation) – protsess, mille käigus vaakumisse suunatud sulametallijuga pihustub metallis lahustunud gaasi kiirel eraldumisel piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

2.   ‘Gaaspihustus’ (gas atomisation) – protsess, mille käigus sula metallisulami juga pihustub kõrgsurve-gaasijoa toimel piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

3.   ‘Rotatsioonpihustus’ (rotary atomisation) – protsess, mille käigus tsentrifugaaljõu mõjul sulametallijuga või sulametall pihustub kuni 500 μm läbimõõduga piiskadeks.

4.   ‘Piiskjahutus’ (splat quenching) – ‘kiirtardumise’ protsess, mille käigus sulametalli joa põrkumisel vastu jahutusplokki moodustuvad helbekujulised tooted.

5.   ‘Sulandi rotatsioon’ (melt spinning) – ‘kiirtardumise’ protsess, mille käigus sulametalli joa põrkumisel vastu pöörlevat jahutusketast moodustuvad helbed, ribad või vardataolised tooted.

6.   ‘Peenestamine’ (comminution)– materjali muutmine osakesteks purustamise või jahvatamise teel.

7.   ‘Sulandi ekstraktsioon’ (melt extraction) – ‘kiirtardumis’- ja ekstraktsiooniprotsess, mille käigus pöörleva jahutusploki väikese segmendi kastmisel sula metallisulami vanni saadakse ribataoline toode.

8.   ‘Mehaaniline legeerimine’ (mechanical alloying) – legeerimisprotsess, mis tekib elementide ja põhisulami pulbrite seostumisel, seose katkemisel ja uuesti seostumisel mehaanilise põrke tagajärjel. Mittemetallilisi osakesi võib sulamisse segada, lisades vastavaid pulbreid.

9.   ‘Plasmapihustus’ (plasma atomisation) – protsess, mille käigus sula või tahke metallisulami juga pihustub plasmapõleti toimel inertgaasi keskkonnas piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

10.   ‘Kiirtardumine’ (solidify rapidly) – protsess, mis seisneb sulamaterjali tahkestumisel jahutamiskiirusel üle 1 000 K/s.

1C003 Igat tüüpi ja mis tahes kujul esinevad magnetilised metallid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a.  suhteline esialgne magnetiline läbitavus on vähemalt 120 000 ja paksus 0,05 mm või vähem;

Tehniline märkus.

Suhtelise esialgse magnetilise läbitavuse mõõtmine tuleb teha täielikult lõõmutatud materjalidega.

b.  magnetostriktiivsed sulamid, millel on mõni järgmistest omadustest:

1.  küllastuse magnetostriktsioon on rohkem kui 5 × 10–4või

2.  magnetomehaaniline sidestustegur (k) üle 0,8 või

c.  amorfsed või ‘nanokristallilised’ sulamiliistakud, millel on kõik järgmised omadused:

1.  nende koostises on vähemalt 75 massiprotsenti rauda, koobaltit või niklit;

2.  küllastuse magnetiline induktsioon (Bs) on 1,6 T või rohkem ning

3.  vähemalt üks järgmistest omadustest:

a.  liistaku paksus on kuni 0,02 mm või

b.  selle elektriline eritakistus on vähemalt 2 × 10–4 oomi/cm.

Tehniline märkus.

Punktis 1C003.c nimetatud ‘nanokristallilised’ materjalid on sellised materjalid, mille röntgendifraktsiooni abil määratud tera suurus on kuni 50 nm.

1C004 Raua, nikli või vase baasil „põhiainega“ uraan-titaani- või volframisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a.  tihedus üle 17,5 g/cm3;

b.  elastsuspiir üle 880 MPa;

c.  tõmbetugevus üle 1 270 MPa ning

d.  suhteline pikenemine üle 8 %.

1C005 „Ülijuhtivad“ „komposiit“juhtmed, pikkusega üle 100 m või massiga üle 100 g:

a.  need on „ülijuhtivad“ „komposiit“juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast nioobium-titaan'kiust' ning millel on kõik järgmised omadused:

1.  nad on paigutatud muudesse „põhiainetesse“ kui vask või vasesegudest „põhiaine“ ning

2.  nad on ristlõikepindalaga vähem kui 0,28 × 10–4 mm2 (väiksem kui 6 μm läbimõõduga ümarkiud);

b.  need on „ülijuhtivad“ „komposiit“juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast „ülijuhtivast“ ‘kiust’, mis on muu kui nioobium-titaankiud, ning millel on kõik järgmised omadused:

1.  „kriitiline temperatuur“ magnetilise induktsiooni puudumise korral on üle 9,85 K (– 263,31 °C) ning

2.  nad säilitavad „ülijuhtiva“ oleku temperatuuril 4,2 K (– 268,96 °C) asetatuna voolujuhi pikitelje suhtes mistahes ristisuunas orienteeritud magnetvälja magnetilise induktsiooniga 12 T, nii et kriitiline voolutihedus on 1 750 A/mm2 voolujuhi kogu ristlõike ulatuses;

c.  „ülijuhtivad“ „komposiit“juhtmed, mis koosnevad ühest või mitmest „ülijuhtivast“ ‘kiust’, säilitavad „ülijuhtivuse“ temperatuuril üle 115 K (– 158,16 °C).

Tehniline märkus.

Punktis 1C005 nimetatud kiud võivad esineda traadi, silindri, kile, lindi või paela kujul.

1C006 Vedelikud ja määrdeained:

a.  ei kasutata;

b.  määrdeained, mis sisaldavad oluliste koostisosadena vähemalt üht järgmistest:

1.  rohkem kui kahe eeter- või tioeetersidemega (või mõlema sidemega) fenüleen- või alküülfenüleeneetrid või -tioeetrid või selliste eetrite ja tioeetrite segud või

2.  fluoritud silikoonvedelikud, mille kinemaatiline viskoossus on temperatuuril 298 K (25 °C) väiksem kui 5 000 mm2/s (5 000 sentistooksi);

c.  summutus- ja flotatsioonivedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1.  puhtus on üle 99,8 %;

2.  100 ml vedelikus leidub vähem kui 25 osakest suurusega vähemalt 200 μm ning

3.  need koosnevad vähemalt 85 % ulatuses vähemalt ühest järgmisest koostisainest:

a.  dibromotetrafluoroetaan (CAS 25497-30-7, 124-73-2, 27336-23-8),

b.  polüklorotrifluoroetüleen (üksnes õli- ja vahalaadsed modifikatsioonid) või

c.  polübromotrifluoroetüleen;

d.  fluorosüsivesinikel põhinevad elektroonika jahutusvedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1.  need koosnevad vähemalt 85 massiprotsenti ulatuses vähemalt ühest järgmisest ühendist või nende segust:

a.  perfluoropolüalküüleeter-triasiinide või perfluoroalifaatsete eetrite monomeersed vormid,

b.  perfluoroalküülamiinid,

c.  perfluorotsükloalkaanid või

d.  perfluoroalkaanid;

2.  nende tihedus temperatuuril 298 K (25 °C) on vähemalt 1,5 g/ml;

3.  need on temperatuuril 273 K (0 °C) vedelas olekus ning

4.  sisaldavad vähemalt 60 massiprotsenti fluori.

Märkus. Punkt 1C006.d ei hõlma materjale, mis on määratletud ja pakendatud meditsiiniliste toodetena.

1C007 Järgmised keraamilised pulbrid ning keraamilised „komposiit“materjalid kui „põhiained“ ja ‘lähteained’:

NB! VT KA PUNKT 1C107.

a.  titaandiboriidist (TiB2) (CAS 12045-63-5) keraamilised pulbrid, mille metalliliste lisandite hulk (v.a kavatsetult lisatud lisandid) on väiksem kui 5 000 miljondikku ning osakeste keskmine suurus on kuni 5 μm ja kuni 10 % osakeste suurus ei ületa 10 μm;

b.  ei kasutata;

c.  keraamilised „põhiaine“ „komposiit“materjalid:

1.  keraamilis-keraamilised „komposiit“materjalid klaas- või oksiid-„põhiainega“, mis on sarrustatud kiududega, millel on järgmised omadused:

a.  mõnest järgmisest materjalist valmistatud pidevkiud:

1.  Al2O3 (CAS 1344-28-1) või

2.  Si-C-N või

Märkus. Punkt 1C007.c.1.a ei hõlma „komposiite“, mis sisaldavad kiude tõmbetugevusega alla 700 MPa temperatuuril 1 273 K (1 000 °C) või tõmberoomekindlusega, millele vastav roomedeformatsioon 100 tunni kestel on üle 1 % koormusel 100 MPa ja temperatuuril 1 273 K (1 000 °C).

b.  kiud, millel on kõik järgmised omadused:

1.  need on valmistatud vähemalt ühest järgmisest materjalist:

a.  Si-N;

b.  Si-C;

c.  Si-Al-O-N või

d.  Si-O-N ning

2.  nende „eritõmbetugevus“ on suurem kui 12,7 ×103 m;

2.  keraamilise „põhiainega“ „komposiit“materjalid, mille „põhiaine“ koostises on räni, tsirkooniumi või boori karbiidid või nitriidid;

d.  ei kasutata;

1C007 (jätkub)

e.  ‘lähteained’, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1C007.c nimetatud materjalide „tootmiseks“:

1.  polüdiorganosilaanid;

2.  polüsilatsaanid;

3.  polükarbosilatsaanid;

Tehniline märkus.

Punkti 1C007 tähenduses on ‘lähteained’ spetsiaalsed polümeersed või metallorgaanilised ühendid, mida kasutatakse ränikarbiidi, räninitriidi või räni, süsinikku ja lämmastikku sisaldavate keraamiliste materjalide „tootmiseks“.

f.  ei kasutata.

1C008 Mittefluoritud polümeersed ained:

a.  järgmised imiidid:

1.  bismaleimiidid;

2.  aromaatsed polüamidoimiidid (PAI), mille ‘klaasistumistemperatuur (Tg)’ on üle 563 K (290 °C);

3.  aromaatsed polüimiidid, mille ‘klaasistumistemperatuur (Tg)’ on üle 505 K (232 °C);

4.  aromaatsed polüeeterimiidid, mille ‘klaasistumistemperatuur (Tg)’ on üle 563 K (290 °C);

Märkus. Punkt 1C008.a hõlmab „sulavaid“ vedelas või tahkes olekus materjale, sealhulgas vaike, pulbreid, tablette, kilet, lehti, linte või ribasid.

NB! Kile-, lehe-, lindi- või riba kujul esinevate mitte„sulavate“ aromaatsete polüimiidide kohta vt punkt 1A003.

1C008 (jätkub)

b.  ei kasutata;

c.  ei kasutata;

d.  polüarüleenketoonid;

e.  polüarüleensulfiidid, mille arüleeni grupp on bifenüleen, trifenüleen või nende kombinatsioon;

f.  polübifenüleeneetersulfoon, mille ‘klaasistumistemperatuur’ (Tg) on üle 563 K (290 °C).

Tehnilised märkused.

1.   ‘Klaasistumistemperatuuri (T g )’ määramisel punktis 1C008.a.2 nimetatud termoplastiliste materjalide ja punktides 1C008.a.4 ja 1C008.f nimetatud materjalide puhul kasutatakse ISO 11357-2 (1999) standardit või vastavaid riigisiseseid meetodeid.

2.   ‘Klaasistumistemperatuuri (T g )’ määramisel punktis 1C008.a.2 nimetatud termokõvenevate materjalide ja punktis 1C008.a.3 nimetatud materjalide puhul kasutatakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud kolmepunktilise painde meetodit. Katse tuleb teha kuiva katsekehaga, mille töötlemise aste on vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest ja mille töötlemiseks on kasutatud koos standardseid ja järeltöötlemise protsesse, millega saavutatakse kõrgeim klaasistumistemperatuur T g .

1C009 Töötlemata fluoritud ühendid:

a.  ei kasutata;

b.  fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

c.  fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

1C010 „Kiud- või niitmaterjalid“:

NB! VT KA PUNKTID 1C210 JA 9C110.

Tehnilised märkused.

1.   Selleks et arvutada punktides 1C010.a, 1C010.b, 1C010.c või 1C010.e.1.b esitatud „kiud- või niitmaterjalide“ „eritõmbetugevus“, „erimoodul“ või tihedus, tuleb kindlaks määrata tõmbetugevus ja -moodul, kasutades standardis ISO 10618 (2004) kirjeldatud meetodit A või vastavat riigisisest standardit.

2.   Punktis 1C010 esitatud mitteühesuunaliste „kiud- või niitmaterjalide“ (nt tekstiilid, reeglipäratud matid või punutised) „eritõmbetugevuse“, „erimooduli“ või tiheduse hindamine peab põhinema ühesuunaliste monofilamentide (nt monofilamendid, lõngad, eelkedrused, köisikud või lindid) mehaanilistel omadustel enne, kui need töödeldakse mitteühesuunalisteks „kiud-või niitmaterjalideks“.

a.  orgaanilised „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

1.  „erimoodul“ on suurem kui 12,7 × 106 m ning

2.  „eritõmbetugevus“ on suurem kui 23,5 × 104 m;

Märkus. Punkt 1C010.a ei hõlma polüetüleeni.

b.  süsinikust „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

1.  „erimoodul“ on suurem kui 14,65 x 106 m ning

1C010.b. (jätkub)

2.  „eritõmbetugevus“ on suurem kui 26,82 x 104 m;

Märkus. Punkt 1C010.b ei hõlma järgmist:

a.   „kiud- või niitmaterjalid“, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki“ tarindite või laminaatide parandamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1.   nende pindala ei ole suurem kui 1 m 2 ;

2.   nende pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

3.   nende laius ületab 15 mm;

b.   need on mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik„kiud- või niitmaterjalid“ pikkusega 25,0 mm või vähem.

c.  anorgaanilised „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

1.  neil on vähemalt üks järgmine omadus:

a.  koosnevad vähemalt 50 massiprotsenti ränidioksiidist ja mille „erimoodul“ on suurem kui 2,54 x 106 m või

b.  mida ei ole märgitud punktis 1C010.c.1.a ja mille „erimoodul“ on suurem kui 5,6 × 106 m ning

2.  sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas üle 1 922 K (1 649 °C);

Märkus. Punkt 1C010.c ei hõlma järgmist:

a.   katkendlikud, mitmefaasilised, polükristallilised alumiiniumoksiidkiud tükeldatud kiudude või reeglipäratu mati kujul, mille ränisisaldus on 3 massiprotsenti või rohkem ning mille „erimoodul“ on väiksem kui 10 × 10 6  m;

b.   molübdeen- ja molübdeenisulamkiud;

c.   boorkiud;

d.   katkendlikud keraamilised kiud, mille sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas madalam kui 2 043 K (1 770 °C).

1C010 (jätkub)

d.  „kiud- või niitmaterjalid“, millel on mis tahes järgmine omadus:

1.  koosnevad järgmistest komponentidest:

a.  punktis 1C008.a nimetatud polüeeterimiidid või

b.  punktides 1C008.b–1C008.f nimetatud materjalid või

2.  mis koosnevad punktis 1C010.d.1.a või 1C010.d.1.b nimetatud materjalidest, mis on ‘segatud’ muude, punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c nimetatud kiududega;

Tehniline märkus.

‘Segatud’ (commingled) – termoplastsetest kiududest ja sarrustuskiududest täielikult kiududest koosnev segu sarrustuskiuga tugevdatud „põhiaine“ saamiseks.

e.  vaigu või bituumeniga täielikult või osaliselt immutatud „kiud- või niitmaterjalid' (prepregmaterjalid), metalli või süsinikuga kaetud „kiud- või niitmaterjalid“ (eelvormid) või ‘süsinikkiu eelvormid’, millel on kõik järgmised omadused:

1.  neil on vähemalt üks järgmine omadus:

a.  need on anorgaanilised „kiud- või niitmaterjalid“, mis on nimetatud punktis 1C010.c või

b.  need on orgaanilised või süsinik„kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

1.  nende erimoodul on suurem kui 10,15 x 106 m ning

2.  „eritõmbetugevus“ on suurem kui 17,7 × 104 m ning

2.  neil on vähemalt üks järgmine omadus:

a.  neis on vaiku või bituumenit, mida on nimetatud punktis 1C008 või 1C009.b;

b.  ‘dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg)’ on vähemalt 453 K (180 °C) ja neis leidub fenoolvaike või

1C010.e.2. (jätkub)

c.  ‘dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg)’ on 505 K (232 °C) või rohkem ja neis leidub vaiku või bituumenit, mida ei ole nimetatud punktis 1C008 või 1C009.b ja mis ei ole fenoolvaik;

Märkus 1. Metalli või süsinikuga kaetud „kiud- või niitmaterjalid“ (eelvormid) või ‘süsinikkiu eelvormid’, mida ei ole vaigu või bituumeniga immutatud, on nimetatud punktis 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c „kiud- või niitmaterjalid“.

Märkus 2. Punkt 1C010.e ei hõlma järgmist:

a.   epoksüvaik-„põhiainega“ eelimmutatud „kiud- või niitmaterjalid“ (prepregmaterjalid), mis on ette nähtud „tsiviilõhusõidukite“ osade või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

1.   nende pindala ei ole suurem kui 1 m 2 ;

2.   nende pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

3.   nende laius ületab 15 mm;

b.   vaigu või bituumeniga täielikult või osaliselt immutatud mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik„kiud- või niitmaterjalid“ pikkusega kuni 25,0 mm, mille puhul kasutatakse muud kui punktis 1C008 või 1C009.b nimetatud vaiku või bituumenit.

Tehnilised märkused.

1.   ‘Süsinikkiu eelvormid’ (carbon fibre preforms) – kaetud või katmata kiu korrapärane koost, mis on ette nähtud teatava osa sarrustuse tegemiseks enne „põhiaine“ lisamist „komposiit“materjali saamiseks.

2.   Punktis 1C010.e nimetatud ainete ‘dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA T g )’ määratakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud meetodiga kuiva katsekehaga. Temperatuurikindlate ainete puhul peab kuiva katsekeha töötlemise aste olema vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest.

1C011 Metallid ja ühendid:

NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C111.

a.  metallid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm, sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbed või jahvatatud, kui need on valmistatud materjalidest, mis sisaldavad vähemalt 99 % tsirkooniumi, magneesiumi või nende sulameid;

Tehniline märkus.

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) loetakse tsirkooniumi hulka.

Märkus. Punktis 1C011.a nimetatud metallid või sulamid on hõlmatud olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumi, magneesiumi, tsirkooniumi või berülliumi.

b.  boor või boorisulamid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm:

1.  boor puhtusega 85 või rohkem massiprotsenti;

2.  boorisulamid boorisisaldusega 85 või rohkem massiprotsenti;

Märkus. Punktis 1C011.b nimetatud metallid või sulamid on hõlmatud olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumi, magneesiumi, tsirkooniumi või berülliumi.

c.  guanidiinnitraat (CAS 506-93-4);

d.  nitroguanidiin (NQ) (CAS 556-88-7).

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast metallipulbreid, mis on segatud muude koostisosadega, et moodustada sõjalise otstarbega segu.

1C012 Järgmised materjalid:

Tehniline märkus.

Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.

a.  plutoonium mis tahes kujul, milles plutoonium-238 isotoobi sisaldus on üle 50 massiprotsendi;

Märkus. Punkt 1C012.a. ei hõlma järgmist:

a.   saadetisi, milles on plutooniumi kuni 1 gramm;

b.   saadetisi, milles on kuni 3 „efektiivgrammi“, kui see kogus leidub instrumentide anduriosades.

b.  „eelnevalt eraldatud“ neptuunium-237 mis tahes kujul.

Märkus. Punkt 1C012.b ei hõlma saadetisi, milles neptuunium-237 sisaldus on 1 gramm või vähem.

1C101 Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna- ja akustilisi signaale ja mida kasutatakse ‘rakettrelvades’, „rakettrelvade“ alamsüsteemides või punktis 9A012 või 9A112 nimetatud mehitamata õhusõidukites.

Märkus 1. Punkt 1C101 hõlmab järgmist:

a.   konstruktsioonimaterjalid ja pinnakatted, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama radarikiirte tagasipeegeldumist;

b.   pinnakatted, sh värvid, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama või muundama peegeldavust või kiiratavust elektromagnetilise spektri mikrolaine, infrapuna või ultravioleti piirkonnas.

Märkus 2. Punkt 1C101 ei hõlma pinnakatteid, mida kasutatakse satelliitide soojuse reguleerimiseks.

Tehniline märkus.

Punktis 1C101 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C102 Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1C107 Muud kui punktis 1C007 nimetatud grafiit- ja keraamilised materjalid:

a.  peeneteraline grafiit puistetihedusega vähemalt 1,72 g/cm3 (mõõdetud temperatuuril 288 K (15 °C)), mille tera suurus on kuni 100 μm ja mida kasutatakse rakettide düüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste valmistamisel ja mida saab töödelda vähemalt üheks järgmistest toodetest:

1.  silindrid läbimõõduga vähemalt 120 mm ja pikkusega vähemalt 50 mm;

2.  torud siseläbimõõduga vähemalt 65 mm ja seinapaksusega vähemalt 25 mm ning pikkusega vähemalt 50 mm või

3.  plokid mõõtudega 120 mm × 120 mm × 50 mm või rohkem;

NB! Vt ka punkt 0C004.

b.  pürolüütiline või kiudsarrustusega grafiit, mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide raketidüüsides ja atmosfääri taassisenevate sõidukite ninamike otste jaoks;

NB! Vt ka punkt 0C004.

c.  keraamilised komposiitmaterjalid (dielektrilise läbitavusega alla 6 sagedusvahemikus 100 MHz kuni 100 GHz), mida kasutatakse rakettrelvade, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide antennikatte jaoks;

1C107 (jätkub)

d.  masintöödeldavad ränikarbiidiga tugevdatud põletamata keraamilised materjalid, mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otste jaoks;

e.  ränikarbiidiga tugevdatud keraamilised komposiidid, mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otstes, atmosfääri taassisenevates sõidukites ja düüside labades;

f.  masintöödeldavad keraamilised komposiitmaterjalid, mille põhiaineks on ‘ülikõrget temperatuuri taluv keraamiline materjal’ (Ultra High Temperature Ceramic – UHTC) sulamispunktiga vähemalt 3 000 °C ning mis on sarrustatud kiududega ja mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktis 9A104 nimetatud sondrakettide või rakettrelvade komponentides (näiteks ninamike otsad, atmosfääri taassisenevad sõidukid, juhtservad, joa labad, juhtpinnad ja rakettmootorite düüsi paigaldatavad detailid).

Märkus. Punkt 1C107.f ei hõlma mittekomposiitseid ‘ülikõrget temperatuuri taluvaid keraamilisi materjale’.

Tehniline märkus 1.

Punktis 1C107.f tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

Tehniline märkus 2.

‘Ülikõrget temperatuuri taluvad keraamilised materjalid’ hõlmavad järgmist:

1.   titaandiboriid (TiB 2 );

2.   tsirkooniumdiboriid (ZrB 2 );

3.   nioobiumdiboriid (NbB 2 );

4.   hafniumdiboriid (HfB 2 );

5.   tantaaldiboriid (TaB 2 );

6.   titaankarbiid (TiC);

7.   tsirkooniumkarbiid (ZrC);

8.   nioobiumkarbiid (NbC);

9.   hafniumkarbiid (HfC);

10.   tantaalkarbiid (TaC).

1C111 Muud kui punktis 1C011 nimetatud raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid:

a.  tõukeained:

1.  sfäärilistest või sferoidsetest osakestest alumiiniumipulber, mida ei ole sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ja mille osakeste läbimõõt on väiksem kui 200 μm ja alumiiniumisisaldus vähemalt 97 massiprotsenti, kui vähemalt 10 % kogukaalust moodustavad osakesed läbimõõduga alla 63 μm, vastavalt standardile ISO 2591-1:1988 või vastavale riigisisesele standardile;

Tehniline märkus.

Osakese suurus 63 μm (ISO R-565) vastab 250 mešile (Tyler) või 230 mešile (ASTMi standard E-11).

2.  sõjaliste kaupade nimekirjas mitte nimetatud järgmised metallipulbrid:

a.  tsirkooniumi, berülliumi või magneesiumi metallpulbrid või nende sulamid, kui vähemalt 90 % kõigist osakestest nende mahu või massi järgi on väiksemad kui 60 μm (mõõdetud sõelte, laserdifraktsiooni või optilise skannimisega), sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbekujulised või jahvatatud, kui nende koostisest vähemalt 97 massiprotsenti moodustab vähemalt üks järgmistest materjalidest:

1.  tsirkoonium;

2.  berüllium või

3.  magneesium;

Tehniline märkus.

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) loetakse tsirkooniumi hulka.

1C111.a.2. (jätkub)

b.  Kas boori või boorisulamite metallpulbrid või nende sulamid, kui boori sisaldus on 85 massiprotsenti või rohkem, kui vähemalt 90 % kõigist osakestest nende mahu või massi järgi on väiksemad kui 60 μm (mõõdetud sõelte, laserdifraktsiooni või optilise skannimise abil), sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbekujulised või jahvatatud:

Märkus. Punktid 1C111a.2.a ja 1C111a.2.b käsitlevad mitmesuguse osakeste jaotusega pulbrisegusid (nt erineva tera suurusega segud) juhul, kui vähemalt üks osakeste suurus või liik on hõlmatud.

3.  vedelkütusel töötavates rakettmootorites kasutatavad järgmised oksüdeerivad ained:

a.  dilämmastiktrioksiid (CAS 10544-73-7);

b.  lämmastikdioksiid (CAS 10102-44-0) / dilämmastiktetroksiid (CAS 10544-72-6);

c.  dilämmastikpentoksiid (CAS 10102-03-1);

d.  lämmastikoksiidide segud (MON – Mixed Oxides of Nitrogen);

Tehniline märkus.

Lämmastikoksiidide segud (MON) on lämmastikoksiidi (NO) lahused dilämmastiktetroksiidis/lämmastikdioksiidis (N 2 O 4 /NO 2 ), mida on võimalik kasutada rakettrelvasüsteemides. On olemas mitmesuguseid segusid, millele saab viidata lühendiga MONi või MONij, kus i ja j on täisarvud, mis näitavad lämmastikoksiidi sisaldust protsentides vastavas segus (nt MON3 sisaldab 3 % lämmastikoksiidi, MON25 sisaldab 25 % lämmastiksoksiidi. Ülempiir on MON40 ehk 40 % lämmastikoksiidi).

e.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI inhibiitoriga punase suitseva lämmastikhappe kohta (IRFNA);

f.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C238 fluorist ja vähemalt ühest muust halogeenist, hapnikust või lämmastikust koosnevate ühendite kohta;

1C111.a. (jätkub)

4.  järgmised hüdrasiini derivaadid:

NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.  trimetüülhüdrasiin (CAS 1741-01-1);

b.  tetrametüülhüdrasiin (CAS 6415-12-9);

c.  N,N-diallüülhüdrasiin (CAS 5164-11-4);

d.  allüülhüdrasiin (CAS 7422-78-8);

e.  etüleendihüdrasiin (CAS 6068-98-0);

f.  monometüülhüdrasiindinitraat;

g.  asümmeetriline dimetüülhüdrasiinnitraat;

h.  hüdrasiiniumasiid (CAS 14546-44-2);

i.  1,1-dimetüülhüdrasiiniumasiid (CAS 227955-52-4) / 1,2-dimetüülhüdrasiiniumasiid (CAS 299177-50-7);

j.  hüdrasiiniumdinitraat (CAS 13464-98-7);

k.  diimido-oksaalhappe dihüdrasiin (CAS 3457-37-2);

l.  2-hüdroksüetüülhüdrasiinnitraat (HEHN);

m.  vt sõjaliste kaupade nimekirjas hüdrasiiniumperkloraat;

n.  hüdrasiiniumdiperkloraat (CAS 13812-39-0);

o.  metüülhüdrasiinnitraat (MHN) (CAS 29674-96-2);

p.  1,1-dietüülhüdrasiinnitraat (DEHN) / 1,2-dietüülhüdrasiinnitraat (DEHN) (CAS 363453-17-2);

q.  3,6-dihüdrasinotetrasiinnitraat (1,4-dihüdrasiinnitraat) (DHTN);

1C111.a. (jätkub)

5.  sõjaliste kaupade nimekirjas mitte nimetatud suure energiatihedusega materjalid, mida kasutatakse ‘rakettrelvades’ või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukites;

a.  segatud kütus, mis sisaldab nii tahket kui ka vedelat kütust, näiteks boorisuspensioon, mille massipõhine energiatihedus on vähemalt 40 × 106 J/kg;

b.  muud suure energiatihedusega kütused ja kütuselisandid (näiteks kubaan, ioonlahused, JP-10), mille mahupõhine energiatihedus on vähemalt 37,5 × 109 J/m3 temperatuuril 20 °C ja rõhul 1 atmosfäär (101,325 kPa);

Märkus. Punkt 1C111.a.5.b ei hõlma rafineeritud kütuseid ega taimedest valmistatud biokütuseid, sealhulgas tsiviillennunduses kasutatavaks tunnistatud mootorite kütuseid, välja arvatud juhul, kui need on spetsiaalselt koostatud rakettrelvade või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukite jaoks.

Tehniline märkus.

Punktis 1C111.a.5 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

6.  järgmised hüdrasiini asendavad kütused:

a.  2-dimetüülaminoetülasiid (DMAZ) (CAS 86147-04-8);

1C111 (jätkub)

b.  polümeersed ained:

1.  karboksü-lõpprühmaga polübutadieen (karboksüüllõpprühmaga polübutadieen) (CTPB);

2.  hüdroksü-lõpprühmaga polübutadieen (hüdroksüüllõpprühmaga polübutadieen) (HTPB) (CAS 69102-90-5), muu kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud;

3.  polübutadieen-akrüülhape (PBAA);

4.  polübutadieen-akrüülhape-akrüülnitriil (PBAN) (CAS 25265-19-4 / CAS 68891-50-9);

5.  polütetrahüdrofuraanpolüetüleenglükool (TPEG);

Tehniline märkus.

Polütetrahüdrofuraanpolüetüleenglükool (TPEG) on polü-1,4-butaandiooli (CAS 110-63-4) ja polüetüleenglükooli (PEG) (CAS 25322-68-3) plokk-kopolümeer.

6.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI polüglütsidüülnitraadi (PGN ehk polü-GLYN) (CAS 27814-48- 8) kohta;

c.  muud raketikütuse lisandid ja koostisained:

1.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI karboraanide, dekaboraanide, pentaboraanide ja nende derivaatide kohta;

2.  trietüleenglükooldinitraat (TEGDN) (CAS 111-22-8);

3.  2-nitrodifenüülamiin (CAS 119-75-5);

4.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI trimetüüloletaantrinitraadi (TMETN) (CAS 3032-55-1) kohta;

5.  dietüleenglükooldinitraat (DEGDN) (CAS 693-21-0);

6.  järgmised ferrotseeni derivaadid:

1C111.c.6. (jätkub)

a.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI katotseeni (CAS 37206-42-1) kohta;

b.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI etüülferrotseeni (CAS 1273-89-8) kohta;

c.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI n-propüülferrotseeni (CAS 1273-92-3) / isopropüülferrotseeni (CAS 12126-81-7) kohta;

d.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI n-butüülferrotseeni (CAS 31904-29-7) kohta;

e.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI pentüülferrotseeni (CAS 1274-00-6) kohta;

f.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI ditsüklopentüülferrotseeni (CAS 125861-17-8) kohta;

g.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI ditsükloheksüülferrotseeni kohta;

h.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI dietüülferrotseeni (CAS 1273-97-8) kohta;

i.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI dipropüülferrotseeni kohta;

j.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI dibutüülferrotseeni (CAS 1274-08-4) kohta;

k.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI diheksüülferrotseeni (CAS 93894-59-8) kohta;

l.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI atsetüülferrotseeni (CAS 1271-55-2) / 1,1'-diatsetüülferrotseeni (CAS 1273-94-5) kohta;

m.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI ferrotseenkarboksüülhapete (CAS 1271-42-7) / 1,1'-ferrotseendikarboksüülhapete (CAS 1293-87-4) kohta;

n.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI butatseeni (CAS 125856-62-4) kohta;

o.  muud ferrotseeni derivaadid, mida kasutatakse raketikütuse põlemiskiiruse modifitseerijatena, v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ühendid;

Märkus. Punkt 1C111.c.6.o ei hõlma ferrotseeni derivaate, mis sisaldavad ferrotseeni molekulile liidetud kuue süsinikuga aromaatset funktsionaalset rühma (six carbon aromatic functional group).

7.  4,5-diasiidmetüül-2-metüül-1,2,3-triasool (iso-DAMTR), v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud;

d.  muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ‘geelkütused’, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks ‘rakettrelvades’.

Tehnilised märkused .

1.   Punktis 1C111.d on ‘geelkütus’ kütus või oksüdeeriva aine koostis, milles kasutatakse geelistava ainena silikaate, kaoliini (savi), süsinikku või polümeerset geelistavat ainet.

2.   Punktis 1C111.d tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

Märkus. Raketikütuste ja raketikütuste koostisse kuuluvate kemikaalide kohta, mida ei ole punktis 1C111 nimetatud, vt sõjaliste kaupade nimekiri.

1C116 Martensiitvanandatud teras, mida kasutatakse ‘rakettrelvades’ ja millel on kõik järgmised omadused:

NB! VT KA PUNKT 1C216.

a.  mille temperatuuril 293 K (20 °C) mõõdetud tõmbetugevus on vähemalt:

1.  0,9 GPa lahuse lõõmutusetapis või

2.  1,5 GPa vanandamisetapis ning

b.  mis tahes järgmisel kujul:

1.  lehed, plaadid või torud, mille seina- või plaadi paksus on kuni 5,0 mm;

2.  torukujulised vormid seinapaksusega kuni 50 mm ning siseläbimõõduga vähemalt 270 mm.

Tehniline märkus 1 .

Martensiitvanandatud terased on rauasulamid:

1.   mida reeglina iseloomustab suur nikli- ja väga väike süsinikusisaldus ning milles kasutatakse asenduselemente ja sadestunud aineid sulami tugevdamise ja vanandamise eesmärgil ja

2.   mida töödeldakse termotsüklitega, et hõlbustada martensiitmuutuse protsessi (lõõmutamine tahkeks lahuseks), millele järgneb vanandamine (dispersioonvanandamine).

Tehniline märkus 2.

Punktis 1C116 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C117 Materjalid ‘rakettrelvade’ komponentide valmistamiseks:

a.  volfram ja sulamid pulbrina, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti volframit ja mille osakeste suurus ei ületa 50 × 10–6 m (50 μm);

b.  molübdeen ja sulamid pulbrina, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ning mille osakeste suurus ei ületa 50 × 10–6 m (50 μm);

c.  tahkel kujul volframist materjalid, millel on järgmised omadused:

1.  vähemalt üks järgmistest materjali koostistest:

a.  volfram ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 97 massiprotsenti volframit;

b.  vaske sisaldav volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit, või

c.  hõbedat sisaldav volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit, ning

2.  mida on võimalik töödelda vähemalt üheks järgmiseks tooteks:

a.  silindrid läbimõõduga vähemalt 120 mm ja pikkusega vähemalt 50 mm;

b.  torud siseläbimõõduga vähemalt 65 mm ja seinapaksusega vähemalt 25 mm ning pikkusega vähemalt 50 mm või

c.  plokid mõõtudega 120 mm × 120 mm × 50 mm või rohkem;

Tehniline märkus.

Punktis 1C117 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C118 Titaanstabiliseeritud roostevaba dupleksteras (Ti-DSS), millel on:

a.  kõik järgmised omadused:

1.  see sisaldab 17,0–23,0 massiprotsenti kroomi ja 4,5–7,0 massiprotsenti niklit;

2.  selle titaanisisaldus on üle 0,10 massiprotsendi ning

3.  sellel on ferriitne-austeniitne mikrostruktuur (samuti viidatud kui kahefaasiline mikrostruktuur), millest vähemalt 10 mahuprotsenti on austeniiti (kooskõlas standardi ASTM E-1181-87 või vastavate riigisiseste standarditega), ning

b.  mis on vähemalt ühel järgmisel kujul:

1.  kangid või varvad suurusega vähemalt 100 mm igas mõõtmes;

2.  lehed laiusega 600 mm või rohkem ja paksusega 3 mm või vähem või

3.  torud välisläbimõõduga vähemalt 600 mm ja seinapaksusega kuni 3 mm.

1C202 Muud kui punktis 1C002.b.3 või 1C002.b.4 nimetatud sulamid:

a.  alumiiniumisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  nende ‘võimalik’ tõmbetugevus on vähemalt 460 MPa temperatuuril 293 K (20 °C) ning

2.  need on torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm;

b.  titaanisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  selle ‘võimalik’ tõmbetugevus on vähemalt 900 MPa temperatuuril 293 K (20 °C) ning

2.  need on torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm.

Tehniline märkus.

Sulami ‘võimalik’ tugevus tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust.

1C210 „Kiud- või niitmaterjalid“ või prepregmaterjalid, muud kui punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.e nimetatud:

a.  süsinikku või aramiidi sisaldav ‘kiud- või niitmaterjalid’, millel on üks järgmistest omadustest:

1.  nende „erimoodul“ on vähemalt 12,7 × 106 m või

2.  nende „eritõmbetugevus“ on vähemalt 23,5 × 104 m;

Märkus. Punkt 1C210.a ei hõlma aramiid-‘kiud- või niitmaterjale’, mis sisaldavad 0,25 massiprotsenti või rohkem estril põhinevat kiupinna modifikaatorit;

b.  klaas'kiud- või -niitmaterjalid', millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  nende „erimoodul“ on vähemalt 3,18 × 106 m ning

2.  nende „eritõmbetugevus“ on vähemalt 7,62 × 104 m;

c.  temperatuurikindla vaiguga immutatud pidevad „lõngad“, „eelkedrused“, „köisikud“ ja „lindid“, mille laius ei ületa 15 mm (prepregmaterjalid) ja mis on valmistatud punktides 1C210.a või 1C210.b nimetatud süsinik- või klaas-‘kiud- või niitmaterjalidest’.

Tehniline märkus.

Vaik moodustab siin komposiitmaterjali põhiaine.

Märkus. Punktis 1C210 on ‘kiud- või niitmaterjalid’ piiratud pidevate „monokiudude“, „lõnga“, „eelkedruse“, „köisikute“ või „lintidega“.

1C216 Martensiitteras, muu kui punktis 1C116 nimetatud, mille ‘võimalik’ tõmbetugevus on temperatuuril 293 K (20 °C) 1 950 MPa või rohkem.

Märkus. Punkt 1C216 ei hõlma detaile, mille ükski lineaarmõõde ei ületa 75 mm.

Tehniline märkus.

Martensiitterase ‘võimalik’ tugevus tähistab antud juhul martensiitterast enne ja pärast termotöötlust.

1C225 Boor, mida on isotoobiga boor-10 (10B) rikastatud üle selle isotoobi loodusliku sisalduse, järgmisel kujul: elementaarne boor, ühendid, boori sisaldavad segud, nendest valmistatud toodet, kõigi eelkirjeldatute heitmed ja jäätmed.

Märkus. Punktis 1C225 boori sisaldavate segude hulka loetakse ka boori sisaldavad materjalid.

Tehniline märkus.

Boor-10 looduslik sisaldus on ligikaudu 18,5 massiprotsenti (20 aatomprotsenti).

1C226 Punktis 1C117 mittenimetatud volfram, volframkarbiid ja sulamid, mis sisaldavad üle 90 massiprotsendi volframit ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  need on õõnsad silindrilise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga üle 100 mm ja alla 300 mm ning

b.  nende mass on üle 20 kg.

Märkus. Punkt 1C226 ei hõlma spetsiaalselt kaaluvihtidena või gammakiirguse kollimaatoritena kasutamiseks valmistatud tooteid.

1C227 Kaltsium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  see sisaldab massi järgi vähem kui 1 000 miljondikku muid metallilisi lisandeid kui magneesium ning

b.  see sisaldab massi järgi vähem kui 10 miljondikku boori.

1C228 Magneesium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  see sisaldab massi järgi vähem kui 200 miljondikku muid metallilisi lisandeid kui kaltsium ning

b.  see sisaldab massi järgi vähem kui 10 miljondikku boori.

1C229 Vismut, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  selle puhtus on vähemalt 99,99 massiprotsenti ning

b.  selle hõbedasisaldus massi järgi on vähem kui 10 miljondikku.

1C230 Berüllium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi berülliumi, berülliumiühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud.

NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

Märkus. Punkt 1C230 ei hõlma järgmist:

a.   röntgeniseadmete või puuraukude sondide metallaknad;

b.   oksiid kas valmistoodete või pooltoodete kujul, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektroonikakomponentide osades või kiipide põhimikes;

c.   berüll (berüllium- ja alumiiniumsilikaat) smaragdide või akvamariinide kujul.

1C231 Hafnium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, hafniumiühendid, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.

1C232 Heelium-3 (3He) või seda sisaldavad segud ning tooted ja seadmed, mis neid sisaldavad.

Märkus. Punkt 1C232 ei hõlma tooteid ega seadmeid, mis sisaldavad vähem kui 1 g heelium-3.

1C233 Liitium, mida on isotoobiga liitium-6 (6Li) rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi, järgmisel kujul: elementaarne liitium, liitiumi sulamid, ühendid, liitiumi sisaldavad segud, nendest valmistatud tooted, kõigi eelkirjeldatute heitmed või jäätmed.

Märkus. Punkt 1C233 ei hõlma termoluminestsentsdosimeetreid.

Tehniline märkus.

Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massiprotsenti (7,5 aatomprotsenti).

1C234 Tsirkoonium, milles hafniumi on massi järgi vähem kui 1 osa hafniumi 500 osa tsirkooniumi kohta, järgmisel kujul: tsirkoonium metallina, sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsenti tsirkooniumi, ühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, muud kui punktis 0A001.f nimetatud.

Märkus. Punkt 1C234 ei hõlma tsirkooniumi kuni 0,10 mm paksuse fooliumi kujul.

1C235 Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite suhe vesinikuaatomite suhtes on suurem kui 1:1000, ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Märkus. Punkt 1C235 ei hõlma kaupu ega seadmeid, milles triitiumisisaldus on kuni 1,48 × 10 3  GBq (40 Ci).

1C236 Muud kui punktides 0C001 ja 1C012.a määratletud ‘radionukliidid’, millest saab teha neutronallikaid, mis põhinevad alfa-n reaktsioonil, järgmisel kujul:

a.  elemendina;

b.  ühenditena, mille summaarne aktiivsus on vähemalt 37 GBq/kg (1 Ci/kg);

c.  segudena, mille summaarne aktiivsus on 37 GBq/kg (1 Ci/kg) või rohkem;

d.  eelnimetatuid sisaldavate toodete või seadmetena.

Märkus. Punkt 1C236 ei hõlma kaupu ja seadmeid, mille aktiivsus on kuni 3,7 GBq (100 milliküriid).

Tehniline märkus.

Punktis 1C236 on ‘radionukliidid’ vähemalt üks aine järgmistest:

—   aktiinium-225 ( 225 Ac)

—   aktiinium-227 ( 227 Ac)

—   kalifornium-253 ( 253 Cf)

—   kuurium-240 ( 240 Cm)

—   kuurium-241 ( 241 Cm)

—   kuurium-242 ( 242 Cm)

1C236 Tehniline märkus. (jätkub)

kuurium-243 ( 243 Cm)

kuurium-244 ( 244 Cm)

einsteinium-253 ( 253 Es)

einsteinium-254 ( 254 Es)

gadoliinium-148 ( 148 Gd)

plutoonium-236 ( 236 Pu)

plutoonium-238 ( 238 Pu)

poloonium-208 ( 208 Po)

poloonium-209 ( 209 Po)

poloonium-210 ( 210 Po)

raadium-223 ( 223 Ra)

toorium-227 ( 227 Th)

toorium-228 ( 228 Th)

uraan-230 ( 230 U)

uraan-232 ( 232 U)

1C237 Raadium-226 (226Ra), raadium-226 sulamid, raadium-226 ühendid ja segud, mis sisaldavad raadium-226, nendest valmistatud tooted ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Märkus. Punkt 1C237 ei hõlma järgmist:

a.   meditsiiniseadmed;

b.   tooted või seadmed, mis sisaldavad vähem kui 0,37 GBq (10 milliküriid) raadium-226.

1C238 Kloortrifluoriid (ClF3).

1C239 Sõjaliste kaupade nimekirjas mittenimetatud brisantlõhkeained või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsioonikiirus üle 8 000 m/s.

1C240 Muu kui punktis 0C005 nimetatud niklipulber ja poorne metalliline nikkel järgmiselt:

a.  niklipulber, mille on mõlemad järgmised omadused:

1.  puhtus 99,0 massiprotsenti või rohkem ning

2.  keskmine osakese suurus alla 10 μm mõõdetuna vastavalt ASTMi standardile B330;

b.  poorne nikkel, mis on toodetud punktis 1C240.a nimetatud materjalist.

Märkus. Punkt 1C240 ei hõlma järgmist:

a.   kiuline niklipulber;

b.   üksikud poorsest niklist lehed pindalaga kuni 1000 cm 2 .

Tehniline märkus.

Punktis 1C240.b peetakse silmas poorset metalli, mis saadakse punktis 1C240.a nimetatud materjalide kokkusurumisel ja paagutamisel metalseks materjaliks, mis sisaldab läbi kogu struktuuri omavahel ühendatud peeneid poore.

1C241 Reenium ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti reeniumi; ning reeniumi- ja volframisulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti kõiki reeniumi ja volframi kombinatsioone, muud kui punktis 1C226 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  silindrilise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga üle 100 mm ja alla 300 mm; ning

b.  nende mass on üle 20 kg.

1C350 Kemikaalid, mida võidakse kasutada lähteainena mürkkemikaalide valmistamisel, ja üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud“:

NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C450.

1.  tiodiglükool (CAS 111-48-8);

2.  fosforoksükloriid (CAS 10025-87-3);

3.  dimetüülmetüülfosfonaat (CAS 756-79-6);

4.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI metüülfosfonüüldifluoriidi (CAS 676-99-3) kohta;

5.  metüülfosfonüüldikloriid (CAS 676-97-1);

6.  dimetüülfosfit (DMP) (CAS 868-85-9);

7.  fosfortrikloriid (CAS 7719-12-2);

8.  trimetüülfosfit (TMP) (CAS 121-45-9);

9.  tionüülkloriid (CAS 7719-09-7);

10.  3-hüdroksü-1-metüülpiperidiin (CAS 3554-74-3);

11.  N,N-diisopropüül-(beeta)-aminoetüülkloriid (CAS 96-79-7);

12.  N,N-diisopropüül-ß-aminoetaantiool (CAS 5842-07-9);

13.  3-kinoklidinool (CAS 1619-34-7);

14.  kaaliumfluoriid (CAS 7789-23-3);

15.  2-kloroetanool (CAS 107-07-3);

16.  dimetüülamiin (CAS 124-40-3);

17.  dietüületüülfosfonaat (CAS 78-38-6);

18.  dietüül N,N-dimetüülfosforamidaat (CAS 2404-03-7);

19.  dietüülfosfit (CAS 762-04-9);

20.  dimetüülamiinhüdrokloriid (CAS 506-59-2);

21.  etüülfosfinüüldikloriid (CAS 1498-40-4);

22.  etüülfosfonüüldikloriid (CAS 1066-50-8);

23.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI etüülfosfonüüldifluoriidi (CAS 753-98-0) kohta;

24.  vesinikfluoriid (CAS 7664-39-3);

25.  metüülbensilaat (CAS 76-89-1);

1C350 (jätkub)

26.  metüülfosfinüüldikloriid (CAS 676-83-5);

27.  N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (CAS 96-80-0);

28.  pinakolüülalkohol (CAS 464-07-3);

29.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI O-etüül-O-2-diisopropüülaminoetüülmetüülfosfoniidi (QL) (CAS 57856-11-8) kohta;

30.  trietüülfosfit (CAS 122-52-1);

31.  arseentrikloriid (CAS 7784-34-1);

32.  bensüülhape (CAS 76-93-7);

33.  dietüülmetüülfosfoniit (CAS 15715-41-0);

34.  dimetüületüülfosfonaat (CAS 6163-75-3);

35.  etüülfosfinüüldifluoriid (CAS 430-78-4);

36.  metüülfosfinüüldifluoriid (CAS 753-59-3);

37.  3-kinoklidoon (CAS 3731-38-2);

38.  fosforpentakloriid (CAS 10026-13-8);

39.  pinakoloon (CAS 75-97-8);

40.  kaaliumtsüaniid (CAS 151-50-8);

41.  kaaliumbifluoriid (CAS 7789-29-9);

42.  ammooniumvesinikfluoriid või ammooniumbifluoriid (CAS 1341-49-7);

43.  naatriumfluoriid (CAS 7681-49-4);

44.  naatriumbifluoriid (CAS 1333-83-1);

45.  naatriumtsüaniid (CAS 143-33-9);

46.  trietanoolamiin (CAS 102-71-6);

47.  fosforpentasulfiid (CAS 1314-80-3);

48.  diisopropüülamiin (CAS 108-18-9);

49.  dimetüülaminoetanool (CAS 100-37-8);

1C350 (jätkub)

50.  naatriumsulfiid (CAS 1313-82-2);

51.  väävelmonokloriid (CAS 10025-67-9);

52.  vääveldikloriid (CAS 10545-99-0);

53.  trietanoolamiinhüdrokloriid (CAS 637-39-8);

54.  N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriidhüdrokloriid (CAS 4261-68-1);

55.  metüülfosfoonhape (CAS 993-13-5);

56.  dietüülmetüülfosfonaat (CAS 683-08-9);

57.  N,N-dimetüülaminofosforüüldikloriid (CAS 677-43-0);

58.  triisopropüülfosfit (CAS 116-17-6);

59.  etüüldietanoolamiin (CAS 139-87-7);

60.  O,O-dietüülfosforotioaat (CAS 2465-65-8);

61.  O,O-dietüülfosforoditioaat (CAS 298-06-6);

62.  naatriumheksafluorosilikaat (CAS 16893-85-9);

63.  metüülfosfonotiodikloriid (CAS 676-98-2);

64.  dietüülamiin (CAS 109-89-7);

65.  N,N-diisopropüülaminoetaantiool hüdrokloriid (CAS 41480-75-5);

66.  metüüldiklorofosfaat (CAS 677-24-7);

67.  etüüldiklorofosfaat (CAS 1498-51-7);

68.  metüüldifluorofosfaat (CAS 22382-13-4);

69.  etüüldifluorofosfaat (CAS 460-52-6);

70.  dietüülklorofosfit (CAS 589-57-1);

71.  metüülklorofluorofosfaat (CAS 754-01-8);

72.  etüülklorofluorofosfaat (CAS 762-77-6);

73.  N,N-dimetüül-formamidiin (CAS 44205-42-7);

74.  N,N-dietüül-formamidiin (CAS 90324-67-7);

75.  N,N-dipropüül-formamidiin (CAS 48044-20-8);

76.  N,N-diisopropüül-formamidiin (CAS 857522-08-8);

77.  N,N-dimetüül-atsetamidiin (CAS 2909-14-0);

78.  N,N-dietüül-atsetamidiin (CAS 14277-06-6);

79.  N,N-dipropüül-atsetamidiin (CAS 1339586-99-0);

80.  N,N-dimetüül-propaanamidiin (CAS 56776-14-8);

81.  N,N-dietüül-propaanamidiin (CAS 84764-73-8);

82.  N,N-dipropüül-propaanamidiin (CAS 1341496-89-6);

83.  N,N-dimetüül-butaanamidiin (CAS 1340437-35-5);

84.  N,N-dietüül-butaanamidiin (CAS 53510-30-8);

85.  N,N-dipropüül-butaanamidiin (CAS 1342422-35-8);

86.  N,N-diisopropüül-butaanamidiin (CAS 1315467-17-4);

87.  N,N-dimetüül-isobutaanamidiin (CAS 321881-25-8);

88.  N,N-dietüül-isobutaanamidiin (CAS 1342789-47-2);

89.  N,N-dipropüül-isobutaanamidiin (CAS 1342700-45-1).

1C350 (jätkub)

Märkus 1. „Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse“ eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 „keemilisi segusid“, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1, 3, 5, 11, 12, 13, 17, 18, 21, 22, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 54, 55, 56, 57, 63 ja 65 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsendi.

Märkus 2. „Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse“ eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 „keemilisi segusid“, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1, 3, 5, 11, 12, 13, 17, 18, 21, 22, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 54, 55, 56, 57, 63 ja 65 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 3. Punkt 1C350 ei hõlma „keemilisi segusid“, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 2, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 16, 19, 20, 24, 25, 30, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 58, 59, 60, 61, 62, 64, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88 ja 89 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 4. Punkt 1C350 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

1C351 Inimeste ja loomsed patogeenid ja „toksiinid“:

a.  viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride“ või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.  hobuste Aafrika katku viirus;

2.  sigade Aafrika katku viirus;

3.  Andide viirus;

4.  lindude gripiviirus, mis on:

a.  kirjeldamata või

b.  määratletud direktiivi 2005/94/EÜ I lisa punktis 2 (ELT L 10 14.1.2006, lk 16) kui suure patogeensusega viirused:

1.  A-tüüpi viirused, mille intravenoosse patogeensuse indeks (IVPI) kuuenädalastel tibudel on suurem kui 1,2, või

2.  alatüüpide H5 või H7 A-tüüpi viirused, mille mitmealuseliste aminohapete genoomijärjestuse kood hemaglutiniini molekuli lõikepiirkonnas on sarnane HPAI viiruse puhul täheldatuga, mis näitab, et peremeesorganismis üldlevinud proteaas saab hemaglutiniini molekuli läbi lõigata;

5.  lammaste katarraalse palaviku viirus;

6.  Chapare viirus;

7.  Chikungunya viirus;

8.  Choclo viirus;

9.  Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus;

10.  ei kasutata;

11.  Dobrava-Belgradi viirus;

12.  hobuste ida entsefalomüeliidi viirus;

13.  Ebola viirus: kõik Ebola perekonda kuuluvad viirused;

14.  suu- ja sõrataud;

15.  kitsede rõugete viirus;

16.  Guanarito viirus;

17.  Hantaani viirus;

18.  Hendra viirus (hobuste leetriviirus);

19.  SuHV1 (Ebamarutaudi viirus; Aujeszky tõbi);

1C351.a. (jätkub)

20.  klassikaline sigade katku viirus

21.  jaapani entsefaliidi viirus;

22.  Junini viirus;

23.  Kyasanuri metsa haiguse viirus;

24.  Laguna Negra viirus;

25.  Lassa palaviku viirus;

26.  lammaste flaviviirus;

27.  Lujo viirus;

28.  veiste nodulaarse dermatiidi viirus;

29.  lümfotsütaarse koriomeningiidi viirus;

30.  Machupo viirus;

31.  Marburgi viirus: kõik Marburgi viiruse perekonda kuuluvad viirused;

32.  Ahvide rõugeviirus;

33.  Murray Valley entsefaliidi viirus;

34.  Newcastle'i haiguse viirus;

35.  Nipah' viirus;

36.  Omski hemorraagilise palaviku viirus;

37.  Oropouche'i viirus;

38.  väikemäletsejaliste katku viirus;

39.  sigade vesikulaarhaiguse viirus;

40.  Powassani viirus;

41.  marutaudi viirus ja kõik teised lüssaviiruse perekonda kuuluvad viirused;

42.  Rifti oru palaviku viirus;

43.  veisekatku viirus;

44.  Rocio viirus;

45.  Sabia viirus;

46.  Seouli viirus;

47.  lammaste rõugeviirus;

48.  Sin Nombre viirus;

49.  St. Louis'i entsefaliidi viirus;

50.  sigade Tescheni haiguse viirus;

1C351.a. (jätkub)

51.  puukentsefaliidi viirus (Kaug-Ida alatüüp);

52.  variolaviirus;

53.  Venetsueela hobuste entsefalomüeliidi viirus;

54.  vesikulaarse stomatiidi viirus;

55.  lääne hobuste entsefalomüeliidi viirus;

56.  kollapalaviku viirus;

57.  ägedat raskekujulist respiratoorset sündroomi põhjustav koroonaviirus (SARS-i viirus);

58.  taastatud 1918. aasta gripiviirus;

59.  Lähis-Ida respiratoorset sündroomi põhjustav koroonaviirus (MERSi viirus);

b.  ei kasutata;

c.  bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride“ või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.  Bacillus anthracis;

2.  Brucella abortus;

3.  Brucella melitensis;

4.  Brucella suis;

5.  Burkholderia mallei (Pseudomonas mallei);

6.  Burkholderia pseudomallei (Pseudomonas pseudomallei);

7.  Chlamydia psittaci (Chlamydophila psittaci);

8.  Clostridium argentinense (varem tuntud kui G-tüüpi Clostridium botulinum), botuliini neurotoksiine tootvad tüved;

9.  Clostridium baratii, botuliini neurotoksiine tootvad tüved;

10.  Clostridium botulinum;

11.  Clostridium butyricum, botuliini neurotoksiine tootvad tüved;

12.  Clostridium perfringens, epsilontoksiini produtseerivad tüübid;

13.  Coxiella burnetii;

14.  Francisella tularensis;

15.  Mycoplasma capricolum, alamliik capripneumoniae (tüvi F38);

16.  Mycoplasma mycoides, alamliik mükoidid SC (väike koloonia);

17.  Rickettsia prowazekii;

18.  Salmonella enterica alamliik enterica serovar Typhi (Salmonella typhi);

19.  Shiga toksiini produtseeriv serogruppidesse O26, O45, O103, O104, O111, O121, O145, O157 kuuluv Escherichia coli (STEC) bakter ja teised shiga toksiini produtseerivad serogrupid;

Märkus.

Shiga toksiini tootev Escherichia (EHEC coli (STEC) hõlmab muu hulgas enterohemorraagilist E.coli), verotoksiini tootev E.coli (VTEC) või verotsütotoksiini tootev E.coli (VTEC).

20.  Shigella dysenteriae;

21.  Vibrio cholerae;

22.  Yersinia pestis;

1C351 (jätkub)

d.  „toksiinid“ ja nende „alamrühmad“:

1.  botulismitoksiinid;

2.  Clostridium perfringens alfa, beeta 1, beeta 2, epsilon ja ioota toksiinid;

3.  konotoksiinid;

4.  ritsiin;

5.  saksitoksiin;

6.  shiga toksiinid (shigalaadsed toksiinid, verotoksiinid ja verotsütotoksiinid);

7.  Staphylococcus aureus'e enterotoksiinid, hemolüsiinalfatoksiin ja toksilise šoki sündroomi toksiin (enne tuntud kui Staphylococcus enterotoxin F);

8.  tetrodotoksiin;

9.  ei kasutata;

10.  mikrotsüstiinid (Cyanginosins);

11.  aflatoksiinid;

12.  abriin;

13.  kooleratoksiin;

14.  diatsetoksisksirpenool;

15.  T-2 toksiin;

16.  HT-2 toksiin;

17.  modeksiin;

18.  volkensiin;

19.  viskumiin (Viscum album'i lektiin 1);

Märkus. Punkt 1C351.d ei hõlma botulismitoksiini või konotoksiini sellise toote vormis, mis vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

1.   on farmatseutilised formulatsioonid, mis on ette nähtud inimeste raviks;

2.   on eelnevalt pakendatud turustamiseks meditsiinitoodetena;

3.   on riigi ametiasutuse poolt lubatud turustamiseks meditsiinitoodetena.

1C351 (jätkub)

e.  seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride“ või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.  Coccidioides immitis;

2.  Coccidioides posadasii.

Märkus. Punkt 1C351 ei hõlma „vaktsiine“ ja „immunotoksiine“.

1C353 ‘Geneetilised elemendid’ ja ‘geneetiliselt muundatud organismid’:

a.  mis tahes ‘geneetiliselt muundatud organism’, mis sisaldab, või mis tahes ‘geneetiline element’, millega kodeeritakse vähemalt üht järgmistest:

1.  geen või geenid, mis on omane/omased vähemalt ühele punktis 1C351.a või 1C354.a nimetatud viirusele;

2.  geen või geenid, mis on omane/omased punktis 1C351.c või 1C354.b nimetatud bakteritele või punktis 1C351.e või 1C354.c nimetatud seentele ja mis:

a.  on ise või mille transkribeeritud või transleeritud produktid on oluliselt ohtlikud ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele või

b.  võib/võivad tekitada või suurendada patogeensust või

3.  on punktis 1C351.d nimetatud mis tahes „toksiinid“ või nende „toksiinide alamühikud“;

b.  ei kasutata.

1C353 (jätkub)

Tehnilised märkused.

1.   ‘Geneetiliselt muundatud organismid’ kujutavad endast organisme, kelle nukleiinhappe järjestused on koostatud või neid on muudetud tahtliku molekulaarse manipulatsiooni teel.

2.   ‘Geneetilised elemendid’ hõlmavad muu hulgas geneetiliselt muundatud või muundamata, täielikult või osaliselt keemiliselt sünteesitud kromosoome, genoome, plasmiide, transposoone, vektoreid ja taastatavaid nukleiinhappe fragmente sisaldavaid inaktiveeritud organisme. Geneetiliste elementide kontrolli puhul loetakse inaktiveeritud organismi, viiruse või proovi nukleiinhapped taastatavaks juhul, kui materjali inaktiveerimine ja prepareerimine on mõeldud nukleiinhapete isoleerimise, puhastamise, võimendamise, avastamise või tuvastamise hõlbustamiseks või aitab sellele kaasa.

3.   ‘Patogeensuse tekitamine või suurendamine’ on määratletud olukorrana, milles nukleiinhappejärjestus(t)e lisamine või integreerimine tõenäoliselt tekitab retsipientorganismile võime seda tahtlikult kasutada haiguse või surma põhjustamiseks või suurendab seda võimet. See võib hõlmata muudatusi muu hulgas järgmises: virulentsus, edasikanduvus, stabiilsus, nakatumise tee, peremeesorganismid, korratavus, võime vältida peremeesorganismi immuunsust või see alla suruda, vastupanuvõime meditsiinilistele vastumeetmetele või avastatavus.

Märkus 1. Punkt 1C353 ei hõlma shiga toksiini produtseeriva serogruppidesse O26, O45, O103, O104, O111, O121, O145, O157 kuuluva Escherichia coli (STEC) bakteri ja teiste shiga toksiini produtseerivate serogruppide nukleiinhappejärjestusi, välja arvatud need geneetilised elemendid, mis kodeerivad shiga toksiini või selle allühikuid.

Märkus 2. Punkt 1C353 ei hõlma „vaktsiine“.

1C354 Taimpatogeenid:

a.  viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride“ või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.  Andide kartuli varjatud viirus (Andide kartuli varjatud tümoviirus);

2.  kartuli värtnaviroid;

b.  bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride“ või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.  Xanthomonas albilineans;

2.  Xanthomonas axonopodis pv. citri (Xanthomonas campestris pv. citri A) [Xanthomonas campestris pv. citri];

3.  Xanthomonas oryzae pv. oryzae (Pseudomonas campestris pv. oryzae);

4.  Clavibacter michiganensis subsp. sepedonicus (Corynebacterium michiganensis subsp. sepedonicum või Corynebacterium sepedonicum);

5.  Ralstonia solanacearum, rass 3, biotüüp 2;

c.  seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride“ või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.  Colletotrichum kahawae (Colletotrichum coffeanum var. virulans);

2.  Cochliobolus miyabeanus (Helminthosporium oryzae);

3.  Microcyclus ulei (sünonüüm Dothidella ulei);

4.  Puccinia graminis ssp. graminis var. graminis / Puccinia graminis ssp. graminis var. stakmanii (Puccinia graminis [sünonüüm Puccinia graminis f. sp. tritici]);

5.  Puccinia striiformis (sünonüüm Puccinia glumarum);

6.  Magnaporthe oryzae (Pyricularia oryzae);

7.  Peronosclerospora philippinensis (Peronosclerospora sacchari);

8.  Sclerophthora rayssiae var. zeae;

9.  Synchytrium endobioticium;

10.  Tilletia indica;

11.  Thecaphora solani.

1C450 Mürkkemikaalid ja nende lähteained ning üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud“:

NB! VT KA PUNKTID 1C350, 1C351.d. JA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.  mürkkemikaalid:

1.  Amiton: O,O-dietüül-S-[2-(dietüülamino)etüül]fosforotiolaat (78-53-5) ja vastavad alküülitud või protoneeritud soolad;

2.  PFIB: 1,1,3,3,3-pentafluoro-2-(trifluorometüül)-1-propeen (382-21-8);

3.  VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS BZ: 3-kinuklindinüülbensülaat (CAS 6581-06-2);

4.  fosgeen: metüülfosfonotiodikloriid (CAS 75-44-5);

5.  tsüanogeenkloriid (CAS 506-77-4);

6.  vesiniktsüaniid (CAS 74-90-8);

7.  kloropikriin: trikloronitrometaan (CAS 76-06-2);

Märkus 1. „Keemiarelvade konventsiooniga ühinemata riikidesse“ eksportimisel ei hõlmata punktiga 1C450 „keemilisi segusid“, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.1 ja 1C450.a.2 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 1 massiprotsendi.

Märkus 2. „Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse“ eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 „keemilisi segusid“, mis sisaldavad vähemalt üht 1C450.a.1 ja 1C450.a.2 nimetatud kemikaalidest ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 3. Punkt 1C450 ei hõlma „keemilisi segusid“, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.4, 1C450.a.5, 1C450.a.6 ja 1C450.a.7 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 4.