Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2020/2245(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0215/2021

Esitatud tekstid :

A9-0215/2021

Arutelud :

PV 05/07/2021 - 16
CRE 05/07/2021 - 16

Hääletused :

PV 06/07/2021 - 14
PV 07/07/2021 - 2

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0332

Vastuvõetud tekstid
PDF 172kWORD 61k
Kolmapäev, 7. juuli 2021 - Strasbourg
Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli 2019. aasta aruanne
P9_TA(2021)0332A9-0215/2021

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli kohta – 2019. aasta aruanne (2020/2245(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi 2019. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse EIP grupi 2019. aasta finantsaruannet ja EIP grupi 2019. aasta statistikaaruannet,

–  võttes arvesse EIP grupi 2019. aasta kestlikkuse aruannet ja sellele lisatud EIP grupi CO2 jalajälje aruannet,

–  võttes arvesse aruannet EIP grupi läbipaistvuspoliitika rakendamise kohta 2019. aastal,

–  võttes arvesse EIP kaebuste lahendamise mehhanismi 2019. aasta aruannet,

–  võttes arvesse 2019. aasta aruannet EIP tegevuse kohta Aafrikas, Kariibi mere piirkonnas, Vaikse ookeani piirkonnas ja ülemeremaades ja -territooriumidel,

–  võttes arvesse auditikomisjoni aastaaruannet 2019. aasta kohta,

–  võttes arvesse EIP aruannet „Investment Report 2019/2020: accelerating Europe’s transformation“ (Investeerimisaruanne 2019/2020: Euroopa muutumise kiirendamine),

–  võttes arvesse EIP grupi 2019. aasta ühingujuhtimise aruannet,

–  võttes arvesse 2019. aasta pettuste uurimisega seotud tegevuse aruannet,

–  võttes arvesse EIP grupi 2019. aasta tegevuskava,

–  võttes arvesse 2019. aasta EFSI aruannet Euroopa Investeerimispangalt Euroopa Parlamendile ja Nõukogule,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 29. jaanuari 2019. aasta eriaruannet nr 03/2019 „Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond: täieliku edu tagamiseks on vaja meetmeid“(1),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 12. mai 2020. aasta eriaruannet nr 12/2020 „Euroopa investeerimisnõustamise keskus – Kuigi keskus loodi investeeringute suurendamiseks ELis, on selle mõju seni väike“,

–  võttes arvesse Euroopa investeerimisnõustamise keskuse 2019. aasta aruannet,

–  võttes arvesse komisjoni hinnangut Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsusele nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks (SWD(2019)0333) ja selle kommenteeritud kokkuvõtet (SWD(2019)0334), mis avaldati 13. septembril 2019,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3 ja 9,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 15, 126, 174, 175, 208, 209, 271, 308 ja 309, sellele lisatud protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta ning protokolli nr 28 majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga kodukorda,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(2),

–  võttes arvesse komisjoni 28. mai 2019. aasta aruannet Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatisfondi haldamise kohta 2018. aastal (COM(2019)0244),

–  võttes arvesse 2016. aasta septembris saavutatud kolmepoolset kokkulepet Euroopa Komisjoni, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga vahel,

–  võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli kohta – 2018. aasta aruanne(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0215/2021),

A.  arvestades, et EIP on aluslepingu kohaselt kohustatud aitama sihtotstarbeliste investeerimisvahendite, nt laenude, omakapitali, tagatiste, riskijagamisrahastute ja nõustamisteenustega kaasa ELi integratsioonile, majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning piirkondlikule arengule;

B.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 309 kohaselt on EIP peamine eesmärk aidata kaasa siseturu tasakaalustatud ja kindlale arengule liidu huvides, hõlbustades vähemarenenud piirkondade arendamise projektide ja selliste mitmele liikmesriigile ühist huvi pakkuvate projektide rahastamist, mis on sellise ulatusega või sellist laadi, et neid ei saa täielikult rahastada üksikutes liikmesriikides kättesaadavate vahenditega;

C.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 309 ja protokolli 28 kohaselt on EIP grupp kohustatud aitama kaasa ELi integratsioonile ja piirkondlikule arengule;

D.  arvestades, et alates finantskriisist on ELis aset leidnud ulatuslik alainvesteerimine, ehkki samal ajal on majanduse ja ühiskonna rohe- ja digipöörde nõude tõttu olnud investeeringute järele tungiv vajadus;

E.  arvestades, et EIP võttis 2019. aasta novembris vastu uue energialaenupoliitika ja 2020. aasta detsembris kliimapanga tegevuskava;

F.  arvestades, et EIP‑lt oodatakse, et ta mängiks Euroopa rohelise kokkuleppe rahastamisel (kestliku Euroopa investeerimiskava kaudu) keskset rolli;

G.  arvestades, et EIP peaks toetama õiglast rohepööret õiglase ülemineku mehhanismi kaudu;

H.  arvestades, et avaliku poliitika eesmärgid, nagu territoriaalne ja sotsiaalne ühtekuuluvus, säästev areng ning võitlus (noorte) töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, peaksid olema panga põhitähelepanu all ja tema eesmärgid ülesandes aidata kaasa siseturu tasakaalustatud ja kindlale arengule;

I.  arvestades, et aastatel 2014–2019 andis pank Ühtekuuluvusfondist rahastatavatele piirkondadele üle 100 miljardi euro;

J.  arvestades, et EIP kaalub võimalust saada esimeseks mitmepoolseks arengupangaks, et järgida Pariisi kokkulepet, ning nõukogu on juba palunud, et EIP ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank esitaksid tulevasteks aruteludeks vastavad kavad;

K.  arvestades, et EIP hoolsuskohustus ja lepingutingimused peavad nõuetekohaselt hõlmama ka kaitsemeetmeid pettuste (sh maksupettuste ja rahapesu) vastu ning terrorismi rahastamise ja korruptsiooni vastu;

L.  arvestades, et EIP‑l on oluline roll väljaspool ELi tema välislaenutegevuse kaudu maailma suurima mitmepoolse finantseerimisasutusena;

M.  arvestades, et EIP‑l on keskne roll ELi jõupingutustes tagada kestliku arengu tegevuskava elluviimine;

EIP rahastamistegevuse peamised saavutused 2019. aastal

1.  märgib, et 2019. aastal sõlmis pank laenulepinguid kokku 63,3 miljardi euro eest (millest 61,9 miljardit eurot oli panga enda vahenditest), mis on kooskõlas 2019. aasta tegevuskavas seatud eesmärgiga (63 miljardit eurot +/-10 %) ja oluliselt suurem 2018. aasta mahtudest (55,6 miljardit eurot, millest 54,3 miljardit eurot oli panga oma vahenditest); märgib, et 2019. aastal ulatusid väljamaksed kokku 48,1 miljardi euroni (millest 47,5 miljardit eurot oli panga enda vahenditest) võrreldes 52,6 miljardi euroga 2018. aastal (millest 51,8 miljardit eurot oli panga oma vahenditest); märgib, et EIP finantstulemused olid head ning netoülejääk oli 2019. aastal 2,4 miljardit eurot võrreldes 2,3 miljardi euroga 2018. aastal;

2.  võtab teadmiseks, et langenud väärtusega laenude osakaal kogu laenuportfellis oli 2019. aasta lõpus 0,4 % (2018. aasta lõpus 0,3 %), hoolimata panga hiljutisest otsusest hakata liikuma suurema riskiga laenutehingute suunas;

3.  märgib rahuloluga, et 2019. aastal täitis EIP oma iga‑aastase eesmärgi saavutada ühtekuuluvusega seotud laenude osakaal vähemalt 30 % kõigist uutest tehingutest ELis, ühinemiseelsetes riikides ja EFTA riikides; märgib, et 2019. aastal eraldas EL 16,13 miljardit eurot projektidele Ühtekuuluvusfondist rahastatavates ELi piirkondades; rõhutab, kui oluline on jätkata piirkondliku arengu ning ELi sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse eesmärkide toetamist, nagu on sätestatud aluslepingute protokollis nr 28;

4.  märgib, et EIP tegevuskava 2019. aastaks sisaldas viiteid Ühendkuningriigi väljaastumisele EList ja EIP rolli mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 puudutanud arutelude tulemustele; toetab keskendumist suurema riskiga nn eritegevuste äriliinile, sealhulgas EFSI ja nõustamisteenustega seotud projektidele koos 2019. aastal eeldatud 530 uue ülesandega, et toetada investeeringuid 35 miljardi euro ulatuses;

5.  kiidab heaks EIP grupi uue omakapitali strateegia, mille eesmärgiks on paremini lahendada investeerimislünki aktsiaturul; kutsub EIPd üles rakendama soovitust uuringust „The EIB and the new EU missions framework“ (EIP ja uute ELi missioonide raamistik), et edendada suuremate riskide võtmist, arendades sobivaid kannatlikke, pikaajalisi, suurema riskiga finantsinstrumente, mille aluseks on olemasolevad riskijagamise mehhanismid (näiteks EFSI, InnovFin);

6.  väljendab heameelt uue kliimariski hindamise süsteemi vastuvõtmise üle 2019. aastal, et pakkuda süstemaatilist otsese laenuandmise füüsilise kliimariski hindamist, võimaldades EIP‑l ja selle klientidel mõista, kuidas kliimamuutused võivad mõjutada rahastatud projekti, ja teha kindlaks parandusmeetmed;

7.  väljendab heameelt, et 2019. aasta märtsis võeti vastu uus maksupoliitika, millesse inkorporeeriti meetmed maksustamise vältimise tõkestamiseks maksuterviklikkuse hoolsuskontrollide ja maksustamise vältimise tõkestamise vahendite kaudu; märgib, et EIP ei saa investeerida riikidesse, mis on välja toodud ELi keelatud jurisdiktsioonide mustas nimekirjas ning et nõudeid mittejärgivate jurisdiktsioonide suhtes rakendatakse nn tugevdatud kontrolli, kordab, et tugevdatud maksualast hoolsuskohustust tuleks kohaldada alati, kui klientide, projekti läbiviijate või vahendajate ettevõtte struktuuris esineb maksuparadiise;

8.  palub, et EIP kasutaks maksualase hoolsuskohustuse täitmise käigus riskitundlike projektide puhul täiel määral ära oma maksustamise vältimise tõkestamise vahendeid ning vajaduse korral kohaldaks ümberpaigutamise nõudeid; võtab teadmiseks EIP grupi läbivaadatud rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku ning kutsub EIPd üles ajakohastama oma poliitikat, võttes arvesse viiendat rahapesuvastast direktiivi, mis jõustus 2020. aasta jaanuaris, ja tegema koostööd asjaomaste asutustega, et tagada piisavad karistused õigusnormide rikkumise eest ja ranged standardid finantsvahendajatele;

9.  märgib, et 2019. aastal registreeriti EIP kaebuste lahendamise mehhanismi abil 84 uut juhtumit, käsitleti 173 juhtumit ja lõpetati 113 juhtumit; kutsub EIPd üles jätkama oma pingutusi, et võimaldada kodanikuühiskonnal teatada murekohtadest, millega tegeletakse mõjusal ja sõltumatul viisil; rõhutab, kui oluline on jälgida, kuidas kaebuste lahendamise mehhanismi soovitusi rakendatakse; kutsub EIPd üles käsitlema kaebuste lahendamise mehhanismi järeldusi konkreetsete meetmetega;

10.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP rakendab oma välistamispoliitikat ja on kohustunud seda rangelt kohaldama, kasutades kaalutlusõigusel põhinevaid välistamismenetlusi ja vaidluste lahendamise kokkuleppeid; palub EIP‑l anda aru rahastatud tegevusi mõjutavatest keelatud tegevusviisidest või muudest kuritarvitustest tulenenud maksete peatamise/katkestamise ja/või laenude tagasivõtmise või nende ennetähtaegse tagasimaksmise nõudmise otsuste arvu ja ulatuse kohta; kutsub EIPd üles andma aru väidetavate väärtegude poolt mõjutatud rahalise toetuse olemuse kohta ja selliste juhtumite geograafilise jaotuse kohta, kui seda on õiguslikult võimalik teha;

11.  väljendab heameelt EIP grupi uuendatud teabe üle COVID‑19 kohta EIP 2019. aasta finantsaruandes, mis heidab valgust 2020. aastal liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga sektorite toetamiseks vastu võetud hädaolukordadele reageerimise paketile, mis sisaldab likviidsusliine ja tagatisskeeme pankadele ja varaga tagatud väärtpaberite ostuprogramme ning milles kaalutakse VKEdele rahalise toetuse andmisele keskenduva üleeuroopalise tagatisfondi loomist; märgib rahuloluga, et EIP grupp on laiendanud oma panust väljapoole ELi, keskendudes investeeringutele tervishoiu- ja erasektoris; nõuab tungivalt, et EIP nõuaks, et ettevõtjad, keda toetatakse üleeuroopalisest tagatisfondist või muudest rahastamisprogrammidest, mis on kehtestatud COVID‑19 kriisiga toimetulekuks, aitaksid saavutada 2030. aasta eesmärke, mille komisjon on välja pakkunud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas, ning järgiksid sotsiaalseid ja keskkonnatingimusi, sealhulgas võtaksid vastu CO2 heite vähendamise kavad, et suurendada nende vastupanuvõimet, ning hoiduksid dividendide väljamaksmisest, kõrgema juhtkonna preemiate maksmisest ja aktsiate tagasiostudest;

12.  väljendab sellega seoses heameelt InvestEU fondi VKEde komponendi üle; rõhutab vajadust keskenduda pikaajalisele rahastamisele, eelkõige selliste projektide toetamise teel, mida muul viisil ei rahastataks, eriti innovaatiliste idufirmade ja VKEde puhul; rõhutab, et EIP rahastamistegevus ei asenda siiski liikmesriikide kestlikku eelarvepoliitikat; kutsub EIPd üles suurendama investeeringuid murrangulistesse innovatsioonidesse, eelkõige rohepöörde jaoks, et toetada Euroopa ettevõtteid;

13.  kutsub EIPd üles suurendama rahastamist tehnoloogilise üleminekuga tegelemiseks, toetama tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele kohandatud oskuste arendamist, edendama veelgi investeeringuid töötajate ja ettevõtjate digioskustesse, digitaristusse ja digiüleminekuga seotud suutlikkuse suurendamisse, pakkuma rahalisi vahendeid pikaajalisteks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks ning VKEdele, toetama sotsiaalmajandust ning suurendama sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, täites eelkõige praegused puudujäägid sotsiaalelamutesse ja taristusse tehtavates investeeringutes;

14.  märgib, et liikmesriikidel on erinev majanduslik olukord ja suutlikkus, ning rõhutab, kui oluline on tagada õiglane üleminek, et aidata kõige enam mõjutatud piirkondadel ja riikidel peatsete muutustega kohaneda, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale; rõhutab vajadust toetada ennetavalt valdkondi, kus töökohad sõltuvad praegu suure heitega tööstusharudest, ning teha märkimisväärseid investeeringuid koolitusse ja alternatiivsetesse majandusvõimalustesse, et tagada kvaliteetsed töökohad ja seeläbi ka sujuv üleminek; on seisukohal, et järjepidevus ja koordineerimine teiste ELi rahastamisvahenditega on siin äärmiselt oluline;

15.  tuletab meelde soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, mis kiideti heaks kavatsusega suunata EIP soolise võrdõiguslikkuse strateegia rakendamist ja integreerida soolise võrdõiguslikkuse edendamine EIP ärimudelisse; kutsub EIPd üles andma aru tegevuskava esimeses etapis tehtud edusammudest, sellistest eesmärkidest nagu hoolsuskohustuse raamistiku läbivaatamine, et käsitleda EIP investeeringute mõju ja riske naiste õigustele, EIP investeeringutest saadava kasu võrdse kättesaadavuse tagamine ning investeerimine naiste osalusse majanduses ja tööturul;

EFSI toimimine ja tulemuslikkus

16.  tuletab meelde, et EFSI‑l on EIPst eraldiseisev juhtimisstruktuur ja tema investeerimistoimingud toimuvad kahes teemavaldkonnas, st EIP hallatavas taristu- ja innovatsioonikomponendis ning Euroopa Investeerimisfondi (EIF) hallatavas VKEde komponendis;

17.  võtab teadmiseks Euroopa investeerimisnõustamise keskuse 2019. aasta aruandes esitatud tulemused; tunnustab Euroopa investeerimisnõustamise keskuse positiivset mõju; nõuab EIP sisese finants- ja nõustamisvõimekuse edasist tugevdamist, et tagada pikaajaline pühendumine ELi missioonide – nagu vähktõvevastane võitlus, kliimamuutustega kohanemine, õiglase ülemineku tagamine piirkondades, mida rohelise kokkuleppe muutused kõige rohkem mõjutavad, meie ookeanide kaitse, rohelisemates linnades elamine ning mulla seisundi ja toidu tagamine – rakendamisele ja pikaajalisele rahastamisele; väljendab heameelt asjaolu üle, et järelmeetmena kontrollikoja soovitustele tutvustas EIP 2019. aasta juulis oma uuringut „Study in response to ECA Recommendation 5: improving the geographical spread of EFSI supported investment“ (Uuring vastuseks kontrollikoja 5. soovitusele: parandada EFSI toetatud investeeringute geograafilist hajutatust); võtab teadmiseks selle analüüsi järeldused, mis näitavad, et EIP ja komisjon teevad märkimisväärseid jõupingutusi EFSI investeeringute tasakaalustatuma geograafilise jaotuse soodustamiseks, et aidata kaasa kestlikule pikaajalisele majanduslikule lähenemisele kogu liidus;

18.  kutsub EIPd üles tasakaalustama oma rahastamise geograafilist jaotust vastavalt EIP rollile territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamisel; nõuab, et EIP tegeleks puudustega, mis takistavad teatavaid piirkondi või liikmesriike tema rahastamisvahendeid täielikult ära kasutamast;

19.  nõuab, et enne projektide heakskiitmist tugevdataks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tehnilist abi ja finantsteadmisi, eelkõige väikese investeerimissuutlikkusega piirkondades, et parandada juurdepääsetavust; nõuab tihedamat koostööd riiklike tugipankadega;

EIP roll Euroopa rohelise kokkuleppe rahastamisel

20.  tuletab meelde, et 2019. aasta novembris otsustas EIP direktorite nõukogu kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe aluseks oleva poliitilise ambitsiooniga suurendada EIP grupi kliima ja keskkonnaga seotud kohustusi eesmärgiga muuta EIP kui „ELi pank, mis toetab kliimat“ ümber „ELi kliimapangaks“ ja lubas järk-järgult suurendada kliimameetmetele ja keskkonnakestlikkusele suunatud rahastamise osakaalu, et see moodustaks 2025. aastal 50 % EIP toimingutest, ja viia alates 2020. aasta lõpust kogu rahastamistegevus kooskõlla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega; väljendab heameelt kliimaalase tegevuskava vastuvõtmise üle; kutsub EIPd üles hindama enne 2020. aasta novembrit käigus olnud projektide kooskõla 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgiga, tagades samal ajal talitluspidevuse, võttes arvesse kuni 2022. aasta lõpuni ette nähtud üleminekuperioodi;

21.  väljendab heameelt selle üle, et EIP kasutab osana üldisest lähenemisest süsiniku varikulude pidevat suurendamist selleks, et tagada EIP toimingute kooskõla 1,5 ˚C eesmärgiga, tagades samal ajal õiglase ülemineku süsinikuneutraalsele majandusele nii, et mitte kedagi kõrvale ei jäeta;

22.  märgib, et kliimaprobleemi ei saa lahendada ilma tööstuse toetuseta ning et laiaulatuslikke muutusi on võimalik saavutada ainult siis, kui võetakse arvesse tööstuse vajadusi ja antakse vajalikud stiimulid uuenduslike kliimalahenduste jaoks;

23.  märgib, et EIP kestlikkuse aruande kohaselt oli EIP portfelli koguheide 2019. aastal hinnanguliselt 3,9 miljonit CO2 ekvivalenttonni, mis on 2018. aasta 2,2 miljoni CO2 ekvivalenttonniga võrreldes suurenenud; märgib, et üldine vähendatud või välditud heitkogus samast rahastamisest oli 2019. aastal hinnanguliselt 3,1 miljonit CO2 ekvivalenttonni, võrreldes 3,5 miljoni CO2 ekvivalenttonniga 2018. aastal; kutsub EIPd üles suurendama oma pingutusi koguheite vähendamiseks; kutsub EIPd üles süstemaatiliselt avaldama kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälje arvutusi kõigi projektide puhul, mille suhtes kohaldatakse süsiniku jalajälje mõõtmist, et suurendada läbipaistvust;

24.  väljendab heameelt energialaenupoliitika üle, milles EIP direktorite nõukogu leppis kokku 2019. aasta novembris, ja eriti otsuse üle lõpetada fossiilkütustel põhinevate energiaprojektide rahastamine; märgib siiski, et neljandas ühishuviprojektide loetelus sisalduvaid gaasitaristu projekte ja 14. novembri 2019. aasta seisuga juba hindamisel olevaid gaasiprojekte ei jäeta EIP rahastamisest välja kuni 2021. aasta lõpuni; rõhutab, et neid projekte võiks rahastada seni, kuni need aitavad täita EIP ülesannet hõlbustada õiglast üleminekut ja tasakaalustatud arengut ELis; märgib, et 2019. aastal rahastas EIP 685 miljoni euro ulatuses maagaasi edastamist ja jaotamist; kutsub EIPd üles hindama ja käsitlema CO2‑mahukatest varadest sõltuvusega seotud võimalikke riske;

25.  tuletab EIP‑le meelde parlamendi üleskutset selgitada, kuidas viiakse Trans‑Anatoolia maagaasi torujuhe ja Aadria mere torujuhe 2020. aasta lõpuks kooskõlla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega; märgib, et nende projektide suhtes viib Euroopa Ombudsman läbi uurimise(4) seoses EIP suutmatusega tagada mõlema projekti nõuetekohane kliimamõju hindamine; nõuab tungivalt, et EIP tegeleks mis tahes puudustega keskkonnamõju hindamises ja võtaks prioriteediks negatiivsete keskkonna-, kliima- ja sotsiaalmõjudega tegelemise;

26.  märgib, et kehtiva energialaenupoliitika kohaselt on gaasiküttel töötavad elektrijaamad ja gaasivõrkude projektid, mida kavandatakse vähese CO2 heitega gaasi transpordiks, rahastamiskõlblik nn usaldusväärse kava, sh EIP rahastamislepingus sisalduva heitkoguste trajektoori korral; kutsub EIPd üles tagama, et nende usaldusväärseteks loetavate kavade kriteeriumid on kooskõlas tema mandaadiga aidata kaasa õiglasele üleminekule, et vältida riski, et toetatakse gaasiprojekte, mis ei ole kooskõlas kliimaeesmärkidega; märgib, et EIP teeb 2022. aasta alguses energialaenupoliitika vahehindamise;

27.  märgib, et 2019. aastal toetas EIP mitmeid hüdroenergiaga seotud projekte; kiidab heaks EIP keskkonna-, kliima- ja sotsiaalsuunised hüdroenergia arendamiseks; väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP ajakohastab praegu oma nõudeid vahendatud laenude aruandluse kohta nii, et selles võetaks arvesse vastaspoolte vastavust Pariisi kokkuleppele ja ELi kestliku rahanduse taksonoomiale, ning vaatab läbi oma keskkonnaalase ja sotsiaalse kestlikkuse raamistiku; rõhutab, et need uued nõuded peaksid suurendama finantsvahendajaid kaasavate EIP tehingute läbipaistvust, et teha kindlaks hüdroenergiaga seotud tehingute potentsiaalne negatiivne mõju keskkonnale või inimõigustele nii ELis kui väljaspool liitu ning seda ja vältida, tagades samal ajal VKEde juurdepääsu rahastusele;

28.  tuletab meelde, et EIP grupil on kehtiv keskkonnaalane ja sotsiaalne raamistik, kiidab heaks selle, et EIP esitab aruandeid keskkonna-, sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta ning teeb keskkonna- ja sotsiaalmõju sõelumisprotsessi eel- ja järelhindamisi; väljendab oma muret seoses riskiga, et EIP ja EIF rahastavad finantsvahendajate kaudu rohke CO2‑heitega tegevusi; kutsub EIP gruppi üles tegema rohkem järelevalvet siduvate keskkonna-, sotsiaal-, juhtimis- ja õiglase maksustamise kriteeriumide järgimise üle osana tulevastest vastaspoolte vastavussuunistest, sealhulgas piiratud tegevuste loendite üle ja nõude üle, et klientidel peavad olema selged ja siduvad CO2‑heite vähendamise kavad vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele;

29.  rõhutab, et põllumajandustootjate, eriti noorte põllumajandustootjate ja uute turuletulijate finantsvajadused on märkimisväärsed ning et põllumajandustootjate ja selle sektori ettevõtete rahastamistaotlusi saadab harvemini edu; nõuab, et EIP töötaks välja rahastamisalgatused, millega parandada rahastuse kättesaadavust põllumajandussektori jaoks;

30.  märgib EIP grupi kasvavat osalemist põllumajandussektoris; rõhutab, et EIP-poolne rahastus peab toetama maakogukondi ja põllumajandussektori üleminekut kooskõlas Euroopa poliitiliste eesmärkidega, sealhulgas rohkem loomade heaolu silmas pidades, ning et EIP ei tohiks kaasa aidata sellisele loomkoormuse suurendamisele, mis ületab maa taluvusvõimet;

31.  märgib, et 2019. aastal liidusiseselt transpordile eraldatud rahastus oli suurem kui 2018. aastal (9 325 miljonit eurot võrreldes 8 237 miljoni euroga 2018. aastal) ning et teede ja kiirteede rahastamise vähenemist tasakaalustas raudteede ja lennutranspordi rahastamise kasv; rõhutab, kui oluline on vastusena uuele Euroopa roheleppele viia transpordilaenude poliitika ja EIP transpordiportfell kooskõlla kliimapanga tegevuskavaga, eelkõige transpordisektori dekarboniseerimisega 2050. aastaks, aga ka komisjoni tulevase säästva ja aruka liikuvuse strateegiaga, ning ELi transpordipoliitika muude valdkondadega, tagades samal ajal õiglase ülemineku ning tasakaalustatud sotsiaalse ja territoriaalse arengu; väljendab heameelt EIP võetud kohustuse üle mitte rahastada lennujaamade praeguse läbilaskevõime suurendamist ega fossiilkütuste transpordiks ja ladustamiseks ette nähtud sadamataristuid; nõuab, et EIP poliitika oleks mitte sõltuda suure CO2‑heitega varadest ja toetada linnades ja linnadevahelises kauba- kui reisijatetranspordis üleminekut süsinikdioksiidiheitevabale liikuvusele, nagu raudteetransport, ohutu rattasõit ja puhas ühistransport, eriti alakaetud piirkondades ja paikkondades, ning taastuvenergial põhineva elektrifitseerimise taristutele;

32.  väljendab heameelt EIP juhtiva rolli üle roheliste võlakirjade turul 2019. aastal, mil EIP emiteeris 4,1 miljardit eurot kliimateadlikkusvõlakirjades ning kestlikkusteadlikkuse võlakirjades; rõhutab, läbipaistva ja usaldusväärse dokumentatsiooni ning kliimateadlikkus- ja kestlikkusteadlikkuse võlakirjade aluseks olevate tulude jälgimise olulisust, et tagada kooskõla kestliku rahanduse taksonoomia ja tulevase ELi roheliste võlakirjade standardiga;

33.  kiidab heaks EIP keskkonnaalase ja sotsiaalse raamistiku peatse läbivaatamise ning kliima-, keskkonna- ja sotsiaalriskide juhtimise tööriistade väljaarendamise, et hinnata füüsilisi, üleminekust tingitud ja süsteemseid riske; kutsub EIPd üles tagama, et see on 2021. aasta lõpuks valmis; väljendab heameelt EIP lubaduse üle võtta aluseks olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kriteeriumid määrusest (EL) 2020/852(5) ja seada rangemaid standardeid, kui need on õigustatud;

EIP tegevus väljaspool ELi

34.  tõdeb, et kõige olulisem EIP tehinguid väljaspool Euroopa Liitu määrav volitus on välislaenude andmise volitus, mille alusel olid EIP tehingud aastatel 2014–2020 tagatud spetsiaalse tagatisfondiga, mille lagi on 32,3 miljardit eurot ning mis on tegevuse õiguslik alus ja annab EIP‑le tagatise rahastamistegevuse kahjude vastu 68 toetuskõlblikus riigis väljaspool Euroopa Liitu; märgib, et komisjon on teinud ettepaneku, et välislaenude andmise volitus ei jätkuks selle praeguses vormis; võtab teadmiseks, et loodi Euroopa Kestliku Arengu Fondi+ (EFSD+) tagatis, mis võimaldab EIP‑le anda uued volitused;

35.  väljendab heameelt kogu 2019. aasta jooksul EIP‑lt saadud toetuse üle, et sõnastada õiglase ülemineku mehhanism, mille kaudu aidatakse territooriume ja piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsele majandusele kõige rohkem mõjutab, eelkõige neid, kellel on kõige raskem ülemineku kuludega toime tulla; rõhutab, et järgnevatel aastatel mehhanismi rakendades on EIP‑l tähtis roll tagada, et ükski piirkond ei jääks kõrvale;

36.  märgib, et liidu arengupoliitikat rakendatakse uue naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi kaudu, mille üks olulistest rakendajatest on EIP; väljendab muret selle üle, et ELi arengufonde kasutatakse erainvesteeringute riskide vähendamiseks, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et sellega suudetakse saavutada täiendavus ja täita arengueesmärgid, nagu märgiti hiljuti EFSD lõpparuandes ja Euroopa Kontrollikoja 11. septembri 2020. aasta arvamuses nr 7/2020; rõhutab, et rahastajad peavad vaikimisi eelistama toetuspõhist finantseerimist, eriti vähim arenenud riikide puhul, et vältida nende võlakoormuse suurenemist;

37.  kordab, et eeldatavalt panustab EIP välistegevus ELi poliitilistesse eesmärkidesse ning toetab arengumaade, eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevate maade kestlikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut ning liidu poolt heaks kiidetud eesmärkide järgimist; nendib, et ELi arenguabi rahastamissüsteemi kesksed teemad on vaesuse kaotamine, riigi oma ressursside kasutuselevõtmine ja inimõigused; tuletab meelde, et sidusrühmade kaasamine on kestliku ja kaasava arengu nurgakivi;

38.  märgib, et EIP on kohustatud järgima ELi põhiõiguste hartat; rõhutab, et inimõiguste põhimõtted on projekti tasandil lõimitud EIP hoolsuskohustuse korda ja normidesse, sealhulgas võimaldades väljamaksete peatamist inimõiguste või keskkonna- ja sotsiaalsete normide tõsiste rikkumiste korral; märgib, et kaebuste lahendamise mehhanismi tugevdati 2018. aasta lõpus; palub EIP‑l tagada, et tema kaebuste lahendamise mehhanismi kasutamine oleks lihtne, kiire ja tulemuslik, selleks et avastada ja heastada võimalikud inimõiguste rikkumised EIPga seotud projektides; palub EIP‑l sellest parlamendile ja juhatajate nõukogule aru anda;

39.  kutsub EIPd üles täielikult toetama ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist oma tegevuse kaudu konkreetsete volituste raames, mille on kindlaks määranud Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament;

EIP juhtimine, läbipaistvus ja vastutus

40.  kordab, kui oluline on eetika, usaldusväärsus, läbipaistvus ja vastutus EIP grupi kogu tegevuses ja poliitikas;

41.  väljendab muret selle üle, et finantsvahendajate, nt kommertspankade ja investeerimisfondide kaudu toimuvad EIP tehingud ei ole läbipaistvad; rõhutab vajadust hinnata vahendatud laenude majanduslikku ja sotsiaalset mõju, avalikustades teabe lõplike teotusesaajate kohta; nõuab, et EIP kehtestaks finantsvahendajatele ja lõplikele vahendite saajatele standardse aruandluskohustuse, austades vajaduse korral konfidentsiaalsusleppeid finantsvahendaja ja lõpliku vahendite saaja vahel, kuid luues tugeva struktuuri andmete ja teabe kogumiseks;

42.  väljendab sügavat muret EIP vastu esitatud süüdistuste pärast ahistamise ja seksuaalse ahistamise kohta töökohal, ahistamise toimepanijate karistamatuse, töötajate rahulolematuse, kõrgemate ametnike värbamismenetluste puudulikkuse ja toimiva töötajate juhtimises osalemise puudumise pärast; kutsub EIPd üles tagama, et kõiki väidetavaid ahistamisjuhtumeid uuritakse sõltumatult ning et varasemate ja käimasolevate uurimiste tulemused ja kohaldatud sanktsioonid on läbipaistvad, et taastada usaldus ja luua vastutuskultuur; palub EIP‑l avaldada 2010.–2021. aasta töötajate rahulolu uuringute tulemused; nõuab EIP kõrgemate, juhtivate, kutsealaste ja administratiivsete ametikohtade värbamismenetluste läbipaistvuse ja kvaliteedi sõltumatut hindamist; palub EIP‑l esitada tegevuskava juhtkonna ja töötajate vahelise usalduse taastamiseks ning töötajate otsustusprotsessis osalemise suurendamiseks;

43.  väljendab muret teadete üle, et mitu endist asepresidenti on asunud tööle EIPga seotud üksustes ilma ooteaega järgimata; taunib asjaolu, et selline tegevus ei ole EIP käitumisjuhendis rangelt reguleeritud ega keelatud; avaldab kahetsust, et käimasolevat töösuhtejärgsete reeglite läbivaatamist ei ole veel lõpule viidud, ja rõhutab, et rakendada tuleks rangemaid norme; kutsub EIPd üles viima oma töösuhtejärgse poliitika kooskõlla komisjoni ja teiste institutsioonide omadega;

44.  väljendab muret selle üle, et asepresidentide vastutusvaldkond hõlmab jätkuvalt teiste riikide seas ka nende oma päritoluriiki, mis võib tekitada huvide konflikti; kutsub EIPd üles tegutsema vastavalt parlamendi nõudele lisada halduskomitee käitumisjuhendisse säte, mis välistab selle, et halduskomitee liikmed vastutavad laenamise või projektide rakendamise eest oma koduriikides;

45.  kiidab heaks EIP 6. veebruari 2019. aasta otsuse, mis kehtestab sisereeglid seoses isikuandmete töötlemisega peainspektsiooni pettuste uurimise osakonnas ja vastavuskontrolli juhi büroos; rõhutab, et äriühinguõigusele vastavuse eesmärgil tuleb eraldada piisavalt vahendeid ametiväliste tegevuste, huvide konfliktide, hangete ja kingituste kontrollimiseks ja järelevalveks;

46.  peab kahetsusväärseks, et ikka veel ei ole kõrgema juhtkonna tasandil ja EIP grupi juhtorganites mitmekesisust ja soolist tasakaalu, samuti on naiste osakaal tugifunktsioonides väga suur; märgib, et pank seadis eesmärgiks suurendada 2021. aastaks naisjuhtide osakaalu 33 %‑ni, naiste osakaalu kõrgema juhtkonna tasandil 40 %‑ni ning naiste osakaalu tegevjuhtkonna tasandil 50 %‑ni; nõuab tungivalt, et EIP suurendaks pingutusi, et edendada soolist tasakaalu kõigi tasandite töötajate seas; nõuab tungivalt, et EIP ergutaks liikmesriike võtma asepresidendikandidaate esitades arvesse ka mitmekesisust ja soolist tasakaalu; kutsub EIPd üles tagama, et tema töötajate seas oleks kõigi liikmesriikide kodanikud nõuetekohaselt esindatud, võttes samas arvesse töötajate pädevust ja väärtuslikkust; kutsub EIPd üles avaldama keskastme ja kõrgemate juhtivate ametikohtade töötajate soolise ja rahvusliku jaotuse;

47.  peab kahetsusväärseks, et EIP ei avalikusta jätkuvalt täielikult oma klientide puhul tegelikult kasusaavate omanike andmeid; rõhutab, et mõningatel juhtudel ei edasta promootorid või finantsvahendajad seotud ettevõtjate andmeid; rõhutab, et rahastuse saajate ja nende kasusaavate omanike andmete avaldamine on kooskõlas olemasoleva õigusraamistikuga; tuletab siiski meelde, et liikmesriikidel on erandjuhtudel võimalik näha ette erandid tegelikult kasusaavaid omanikke käsitleva teabe avaldamisele registrite kaudu ja sellisele teabele juurdepääsule; palub EIP-l kasutada olemasolevaid meetmeid ja rakendada viienda rahapesuvastase direktiiviga edendatavaid standardeid, et sellised andmed kättesaadavaks muuta; kutsub panka üles uurima, milliseid meetmeid oleks võimalik võtta juhul, kui mõni jurisdiktsioon keeldub õigustamatult sellist teavet avaldamast; kordab, et EIFi vastavuskontroll ja EIP vastavuskontrolli juhi büroo peavad tegema koostööd, et luua järjepidevus EIP grupi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika kujundamises ja rakendamises;

48.  kutsub EIPd üles avaldama oma veebisaidil oma klientidega seoses tegelike kasusaajate andmed, et suurendada tehingute nähtavust ning aidata ennetada korruptsiooni ja huvide konflikti juhtumeid;

49.  palub EIP‑l seada otseste ja kaudsete laenude andmise tingimuseks maksu- ja raamatupidamisandmete avaldamise riikide kaupa ning tegelikke kasusaajaid käsitlevate andmete avaldamise rahastamistegevusega seotud toetusesaajate ja finantsvahendajate poolt;

50.  soovib kooskõlas oma varasemate nõudmistega, et EIP viiks lõpule EIP grupi pettustevastase poliitika läbivaatamise, mida alustati 2019. aastal; kiidab heaks intensiivse dialoogi EIP ja Euroopa Pettustevastase Ameti vahel selle poliitika uuendamise teemal; kutsub EIPd toetuma Euroopa Pettustevastasele Ametile, mille rolli tugevdati komisjoni uue, 2019. aasta aprillis vastu võetud pettustevastase strateegiaga; jääb arvamusele, et Euroopa Prokuratuuri volituste hulka peaks kuuluma EIP rahastamist ohustavate kriminaalsete tegevuste eest vastutusele võtmine;

51.  kordab, et investeeringute mõju hindamisse on oluline kaasata asjaomased riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud sidusrühmad, sealhulgas kliimaeksperdid, ametiühingud, kodanikuühiskonna osapooled, ettevõtjate esindajad, VKEd ja akadeemilised ringkonnad, sealhulgas läbipaistva teabevahetuse kaudu, ning rõhutab samuti, et tähtis on hinnata nende inimeste vajadusi ja ootusi, keda vastav projekt mõjutas; rõhutab, et konsultatsioonid peavad kaasama kõiki huvitatud kogukondi, olema ligipääsetavad vähekaitstud rühmadele, kohandatud sidusrühmade vajadustele ja jätkuma kogu projekti elutsükli jooksul; nõuab vastavuse põhimõtte ning kõigilt mõjutatud kogukondadelt (lisaks põlisrahvale) vaba, eelneva ja informeeritud nõusoleku saamise põhimõtte järgimist investeeringute puhul, mis on seotud maa ja loodusvaradega; palub EIP‑l anda aru eelmainitud põhimõtete rakendamise kohta; väljendab heameelt selle üle, et pank konsulteeris sidusrühmadega teatavate poliitikavaldkondade puhul, nagu on sätestatud EIP grupi läbipaistvuspoliitika artiklites 7.10 ja 7.11;

52.  kutsub EIPd üles võtma arvesse kõiki suuremahulistest taristuprojektidest tulenevaid keskkonnariske ning rahastama ainult projekte, millel on tõendatud lisaväärtus nii kohaliku elanikkonna jaoks kui ka keskkonnaalastes, sotsiaalsetes ja majanduslikes aspektides; rõhutab, kui oluline on sellega seoses tehe ranget järelevalvet võimaliku korruptsiooni- ja pettuseohu vältimiseks ning viia läbi rahastatavate projektide hoolikas eel- ja järelhindamine;

53.  tuletab meelde, et Euroopa Kontrollikoja auditeerimisvolitused EIP suhtes on määratud kindlaks ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3; tuletab meelde, et kontrollikoda on pädev auditeerima EIP tegevust liidu kulude ja tulude haldamisel; tuletab meelde, et auditikomisjon on pädev auditeerima EIP aktsiakapitali vastavalt EIP põhikirja protokolli nr 5 artiklile 12; juhib tähelepanu asjaolule, et seetõttu ei saa kontrollikoda anda EIP grupi tehingute ja liidu eelarve seoste kohta täielikku ülevaadet; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 308 lõige 3 võimaldab nõukogul muuta EIP põhikirja protokolli lihtsa otsusega ilma aluslepingu täieliku läbivaatamiseta; rõhutab, et liidu tagatised ja muud EIP hallatavad rahastamisvahendid on uue mitmeaastase finantsraamistiku alusel suurema tähtsusega; kutsub seetõttu nõukogu üles muutma protokolli nr 5 artiklit 12, et anda kontrollikojale roll EIP aktsiakapitali auditeerimisel; märgib, et praegune komisjoni, EIP ja kontrollikoja vaheline kolmepoolne kokkulepe liidu eelarvest rahastatavate või tagatud tehingute auditite kohta aegus 2020. aastal; kutsub komisjoni, kontrollikoda ja EIPd üles suurendama tegevusvolitusi käsitleva kolmepoolse kokkuleppe uuendamise käigus kontrollikoja rolli ja veelgi tugevdama tema auditeerimisvolitusi EIP tegevuse suhtes;

54.  kutsub EIP gruppi ja komisjoni üles alustama menetlust, et vaadata läbi finants- ja haldusraamistiku lepingu 2014. aasta maist pärinevad sätted, mis näevad ette EIP grupi vastutada olevaid tsentraalselt hallatavaid ELi instrumente reguleerivad normid;

55.  palub EIP-l koos komisjoniga analüüsida, mil viisil koordineerida varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ning EIP välistamispoliitikat, et saavutada koostoime ja et kontrollitaks kõiki EIP tehinguid ja liidu finantshuve ohustavaid kriitilisi olukordi;

56.  võtab teadmiseks EIP grupi rikkumisest teatamise poliitika, mis võeti vastu 2019. aasta märtsis, ning võtab teadmiseks, et see on vastavuses üldiste põhimõtete ja standarditega, mis sisalduvad hiljem jõustunud direktiivis (EL) 2019/1937(6); avaldab kahetsust, et see poliitika kehtib ainult asutusesisese rikkumisest teatamise korral; eeldab, et EIP rikkumisest teatajate kaitsmise poliitika on ambitsioonikas ja seab kõrged sihid; soovitab tungivalt, et EIP hõlmaks selles nii asutusesisesed kui ka -välised rikkumisest teatajad ning näeks ette selged ja hästi määratletud menetlused, tähtajad ja suunised, et tagada rikkumisest teatajatele parim tugi ja kaitsta neid võimaliku kättemaksu eest;

57.  kutsub EIPd üles tõhustama oma kommunikatsioonistrateegiat; on veendunud, et EIP kui maailma suurima rahastaja ja mitmepoolse laenuvõtja puhul väga oluline, et ta edastaks teavet oma ülesannete ja staatuse kohta selgelt ja asjakohaselt ning et ta kõnetaks laia publikut;

58.  võtab teadmiseks, et EIP uurimisosakonnale teatatud kahtluste arv kasvas 2019. aastal jätkuvalt, kui teatati 228 uuest kahtlusest (2018. aastal 184), neist 69 % pärines oma töötajatelt ja 30 % välistelt allikatelt, sealhulgas projektidega seotud ja kodanikuühiskonna osapooltelt ning meediast; märgib, et 59 % uurimistest käsitlevad pettusi, järgnevad korruptsioon (15 %) ja pakkumismahhinatsioonid (6 %) ning et enam kui kolmandik uuritud kahtlustustest on seotud transpordisektoriga;

59.  võtab teadmiseks, et 2019. aastal leidis 220 lõpetatud juhtumist 40 ehk 18 % tõendamist ja need kas suunati edasi pädevatele asutustele või anti EIP grupi üksustele asjakohased soovitused; võtab samuti teadmiseks, et 62 % edasi suunatud juhtumitest (25 suunamist 40st) suunati Euroopa Pettustevastasele Ametile; palub EIP-l anda aru võetud meetmete tulemustest, sealhulgas sissenõutud summadest rahaliste nõuete puhul;

60.  kutsub EIPd üles ennetavalt läbipaistvust suurendama, muutes mittekonfidentsiaalsed dokumendid kasutajasõbralikus andmebaasis aegsasti avalikult kättesaadavaks; kordab oma üleskutset EIP‑le, et ta tegutseks konfidentsiaalsuse eelduse asemel avalikustamise eelduse alusel;

61.  kutsub EIP gruppi üles paremini täitma oma aruandekohustust; nõuab, et EIP grupp ja Euroopa Parlament sõlmiksid vastastikuse mõistmise memorandumi, et Euroopa Parlamendil oleks panga aruandluskohustuse tugevdamise eesmärgil parem ligipääs EIP dokumentidele ja teabele, mis on seotud strateegiliste suundumuste ja rahastamispoliitikaga; soovitab pidada kord kvartalis dialoogi parlamendi asjaomaste komisjonidega, et osaleda EIP investeerimisstrateegias ja tagada piisav järelevalve; rõhutab, kui oluline on, et parlament saaks teha suuremat kontrolli EIP direktorite nõukogu otsuste suhtes; nõuab, et komisjon jagaks paremini teavet, et tema EIP direktorite nõukogus võetud seisukohad oleksid parlamendi jaoks läbipaistvamad; kordab oma nõudmist avaldada EIP põhikirja finantstehinguid käsitleva artikli 19 kohase menetluse raames komisjoni esitatud arvamused, et hinnata tehingute vastavust asjakohastele ELi õigusaktidele ja ELi poliitikale; kutsub komisjoni ja EIPd üles jõudma kokkuleppele, et tagada selliste arvamuste ja nende aluseks olevate põhjenduste täielik läbipaistvus nii palju kui see õiguslikult võimalik on;

62.  nõuab halduskomitee ja direktorite nõukogu koosolekute täielike päevakordade ja protokollide õigeaegset avaldamist; rõhutab, et tulevane läbipaistvuspoliitika peaks tugevdama kõigi EIP tehingute läbipaistvusnõudeid ja eeldama, et projektiarendajad teeksid keskkonnamõju hindamised ja seotud dokumendid avalikult kättesaadavaks, lisades kõigi EIP klientidega sõlmitavate lepingute asjaomastesse tingimustesse ranged läbipaistvuskohustused; palub EIP‑l avaldada korrapärasemalt põhjalikumat ja ulatuslikumat teavet EIP vahendite finantsvõimenduse eest vastutavate finantsvahendajate kohta ning lisada lepingutesse tingimused, et need institutsioonid peavad oma laenutegevuse alase teabe avaldama;

Parlamendi soovituste põhjal võetavad järelmeetmed

63.  palub EIP‑l jätkata aruandlust Euroopa Parlamendi varasemates iga‑aastastes resolutsioonides antud soovituste põhjal võetud meetmete seisu kohta, eriti seoses järgnevaga:

   a) EIP investeerimisstrateegia (majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne) mõju ning saavutatud tulemused, et aidata kaasa siseturu tasakaalustatud ja stabiilsele arengule liidu huvides;
   b) huvide konflikti ennetamise tõhustamiseks vastu võetud meetmed;
   c) meetmed, millega parandada läbipaistvust pärast klientide usaldusväärsusega seotud hoolsuskohustuse täitmist, et ennetada maksustamise vältimist, pettust ja korruptsiooni;
   d) käesoleva resolutsiooni üleskutsete ja nõudmiste alusel võetud järelmeetmed;

o
o   o

64.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning palub nõukogul ja EIP direktorite nõukogul parlamendi esitatud seisukohtade üle arutelu korraldada.

(1) https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=49051.
(2) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0191.
(4) Taotluse esitasid keskkonnavaldkonna vabaühendused CEE Bankwatch Network, Counter Balance, Re:Common ja Friends of the Earth Europe.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937, liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

Viimane päevakajastamine: 11. november 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika