Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/2015(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0231/2021

Esitatud tekstid :

A9-0231/2021

Arutelud :

PV 13/09/2021 - 20
CRE 13/09/2021 - 20

Hääletused :

PV 14/09/2021 - 11
CRE 14/09/2021 - 11

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0367

Vastuvõetud tekstid
PDF 182kWORD 64k
Teisipäev, 14. september 2021 - Strasbourg
Euroopa tulevikukindla siseveetranspordi suunas liikumine
P9_TA(2021)0367A9-0231/2021

Euroopa Parlamendi 14. septembri 2021. aasta resolutsioon Euroopa tulevikukindla siseveetranspordi suunas liikumise kohta (2021/2015(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 25. veebruari 2021. aasta töödokumenti „Evaluation of Directive 2005/44/EC on Harmonised River Information Services (RIS)“ (Direktiivi 2005/44/EÜ (ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta) hindamine) (SWD(2021)0050),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 24. veebruari 2021. aasta töödokumenti „Evaluation of the 2013 Urban Mobility Package“ (2013. aasta linnalise liikumiskeskkonna paketi hindamine ) (SWD(2021)0047),

–  võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2020. aasta teatist „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020)0789) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2020)0331),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 18. septembri 2018. aasta töödokumenti „Mid-term progress report on the implementation of the NAIADES II action programme for the promotion of inland waterway transport (covering the period 2014‑2017)“ (Vahearuanne siseveetranspordi edendamist käsitleva tegevusprogrammi NAIADES II rakendamise kohta (ajavahemik 2014–2017)) (SWD(2018)0428),

–  võttes arvesse komisjoni 28. märtsi 2011. aasta valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/2397, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1629, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta(3) ja selle tulevast läbivaatamist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta(4) (TEN-T määrus) ja selle tulevast läbivaatamist,

–  võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel(5), ja selle tulevast läbivaatamist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel(6),

–  võttes arvesse nõukogu 21. oktoobri 2020. aasta järeldusi, mis käsitlevad Euroopa kaubaveosektori pandeemia- ja muu ulatusliku kriisiolukorra lahendamise plaaniga seotud poliitilisi kaalutlusi,

–  võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2020. aasta järeldusi „ELi veetranspordisektori tulevikuväljavaade: CO2-neutraalne, õnnetusteta, automatiseeritud ja konkurentsivõimeline ELi veetranspordisektor“,

–  võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2018. aasta järeldusi „Siseveetranspordi potentsiaal ja selle edendamine“,

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2021. aasta resolutsiooni tehniliste ja operatiivmeetmete kohta meretranspordi tõhusamaks ja puhtamaks muutmiseks(7),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(8),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2019. aasta resolutsiooni siseveetranspordi toetuseks loodud tegevusprogrammi NAIADES II kohta(9),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni veeteedel toimuva reisijateveo võimaluste ärakasutamise kohta(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A9-0231/2021),

A.  arvestades, et ELi veetranspordisektor, sealhulgas siseveetransport, on tarnekindluse ja sadamate konkurentsivõime seisukohast strateegilise tähtsusega; arvestades, et 75 % siseveelaevandusest toimub piiriüleselt ja seetõttu on kooskõlastamine ühtse turu jaoks hädavajalik;

B.  arvestades, et Euroopa riikides on erinevaid suuri ja väiksemaid laevatatavaid veeteid ja mitmesuguseid siseveelaevu, mis muudab siseveetranspordi väga mugavaks ja kasulikuks võimaluseks eri liiki ja suuri kaubakoguseid vett mööda erinevatesse sihtkohtadesse transportida;

C.  arvestades, et siseveetransport on mitmeliigilisele säästvale transpordile ülemineku oluline tugisammas, kuid sellel on ka märkimisväärseid probleeme; arvestades, et siseveeteedel toimub praegu väga väike osa ELi kaubaveost (6,1 %), samal ajal kui maanteetranspordi osakaal on 76,3 % ja raudteetranspordi osakaal 17,6 %; arvestades, et siseveetranspordi praegune osakaal on liiga väike ning liiklusummikute vähendamiseks, ohutuse suurendamiseks, heitkoguste vähendamiseks ning transpordisüsteemi kui terviku suurema kestlikkuse tagamiseks on vaja seda järsult suurendada; arvestades, et kiiresti on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et saavutada eesmärk suunata oluline osa 76,3 % praegu maanteel toimuvast sisemaakaubaveost raudteele ja siseveeteedele; arvestades, et sellega seoses on ülioluline siduda uued kestlikud ringluspõhised ja energiaturud siseveetranspordiga;

D.  arvestades, et siseveeteede sektori edasine areng on aruka, kestliku ja konkurentsivõimelise Euroopa transpordivõrgu rajamise nurgakivi; arvestades, et Euroopa veeteede praegune laevatatavus on ebaühtlane ja ümbersuunamist takistavad kitsaskohad, puuduvad ühendused ja vabalt voolavate siseveeteede puudulik usaldusväärsus; arvestades, et siseveetranspordil kui ühel kõige keskkonnasõbralikumal transpordiliigil, mille täiendav potentsiaal märkimisväärsete kaubakoguste transportimiseks kogu Euroopa Liidus on suuresti kasutamata, võib olla oluline roll ELi kliimaeesmärkide saavutamisel;

E.  arvestades, et piiriülese kaubaveo osakaal meie siseveeteedel on Reini-Alpi koridoris 54 %, Põhjamere-Vahemere koridoris 35 % ja Põhjamere-Läänemere koridoris 38 %; arvestades, et oluline on edendada TEN-T siseveeteede põhivõrgu väljakujundamist ja ühendusi üldvõrguga;

F.  arvestades, et Euroopa veeliiklus sõltub tõrgeteta ja sujuvatest piiriülestest ühendustest, mis muudab TEN-T põhivõrgu väljakujundamise 2030. aastaks ülioluliseks küsimuseks;

G.  arvestades, et komisjoni valges raamatus transpordi kohta, mis avaldati juba 2011. aastal, rõhutati asjaolu, et siseveetranspordi osakaalu Euroopas tuleb suurendada, ning arvestades, et sellest ajast saadik ei ole tehtud piisavalt edusamme;

H.  arvestades, et siseveetranspordi sektoris valitseb kindel üksmeel selles, et keskkonnasäästlikumaks muutmine on võtmetähtsusega, et tagada sektori pikaajaline konkurentsivõime ning võimaldada tal etendada mitmeliigilisele transpordile üleminekul olulist, usaldusväärset ja usutavat rolli; arvestades, et kõnealuses sektoris on käimas ulatuslik arutelu selle üle, kuidas seda rohepööret rahastada; arvestades, et on saabunud aeg konkreetsemate meetmete, vahendite ja ressursside järele, mis aitaksid seda eesmärki ellu viia;

I.  arvestades, et ebapiisavad taristuinvesteeringud on põhjustanud mahajäämuse; arvestades, et kvaliteetne taristu on siseveetranspordi sektori edukuse alus ja tugisammas; arvestades, et suutlikkuse suurendamisel on oma piirid ja et samavõrra tuleks keskenduda sektori tulemuslikkuse suurendamisele ja usaldusväärsuse tagamisele igal ajal;

J.  arvestades, et märkimisväärne osa ELi siseveeteede kaubavedudest on seotud meresadamatega; arvestades, et nii mere- kui ka siseveesadamatel on oluline roll mitmeliigiliste sõlmpunktidena, pakkudes ühendusi muude transpordiliikidega, mis võivad kaubakoorma üle võtta; arvestades, et seetõttu on oluline ja TEN-T suuniste kohaselt nõutav, et mere- ja siseveesadamad oleksid omavahel hästi ühendatud ja et neil oleks head ühendused sisemaaga; märgib, et siseveesadamatest peaksid saama kestlike alternatiivkütuste energiakeskused;

K.  arvestades, et põud ja kliimamuutused on kaks peamist probleemi, millega Euroopa siseveetransport silmitsi seisab; arvestades, et mitmes Euroopa piirkonnas mõjutas siseveetransporti rängalt 2018. aasta pikaajaline põuaperiood, mis põhjustas äärmiselt madala veetaseme; arvestades, et tagajärjed olid laastavad Reini ja selle lisajõgede, Doonau ülem- ja keskjooksu ning Elbe ülem- ja keskjooksu jaoks; arvestades, et Saksamaal viis see tööstustoodangu languseni 5 miljardi euro võrra; arvestades lisaks, et Põhja-Euroopas on siseveekogud kõige karmimatel talvekuudel enamasti külmunud, mis häirib liiklust;

L.  arvestades, et üleminek maanteetranspordilt siseveeteedele ei puuduta mitte ainult kaubavedu, vaid ka reisijatevedu, eriti linnapiirkondades; arvestades, et kuna 50 % ELi elanikkonnast elab mere lähedal ja jõgede ääres, pakub reisijatevedu siseveeteedel keskkonnasõbralikku alternatiivi nii energiatarbimise kui ka müraemissiooni seisukohast; arvestades, et samuti aitab see vähendada teedevõrkude ülekoormatust ja pakub alternatiivi maanteetaristu laiendamisele tihedalt asustatud piirkondades;

M.  arvestades, et jõekruiisid, parvlaevad, ühepäevareiside laevad, veetaksod ja veebussid etendavad Euroopa turismis olulist rolli ning peaksid muutuma juurdepääsetavate ja laevatatavate jõgede, kanalite ja järvedega piirkondades ja linnades turismi ja ühistranspordi jaoks puhtamaks võimaluseks, mis muudaks ka linnalise liikumiskeskkonna kestlikumaks ja tulemuslikumaks; arvestades, et säästva ja aruka liikuvuse strateegias tuleks seda arvesse võtta;

N.  arvestades, et koos raudteega on sisevee-kaubavedudel oluline roll rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel seoses kaubaveo ümbersuunamisega; arvestades, et need kaks tarneahela transpordiliiki tuleks integreerida ja muuta juurdepääsetavamaks;

O.  arvestades, et siseveetranspordil võib olla oluline roll meretranspordi jaoks, edendades digitaliseerimist ja luues mastaabi heiteta käituslahenduste, nagu elektrifitseerimine ja vesinik, kasutuselevõtuks;

P.  arvestades, et vesinikul töötava laeva sertifikaadi saamise menetlused on endiselt väga pikad; arvestades, et täpselt samade tehniliste näitajatega vesinikul töötavate laevade seeria jaoks tuleb esitada eraldi taotlused iga üksiku laeva kohta; arvestades, et selline halduskoormus pärsib erainvesteeringuid ja tõkestab seega tehnoloogia arengut ja kulutõhususe paranemist;

Q.  arvestades, et energiasüsteemi ümberkujundamine on probleemiks ka siseveelaevanduse sektori jaoks, kuigi siseveetransport on üks keskkonnasõbralikumaid transpordiliike; arvestades, et oluline on võtta arvesse töövõtjate rolli kogu tarneahelas, et parandada siseveetranspordi sektori kestlike investeeringute ärimudelit;

R.  arvestades, et siseveelaevastikku tuleb ajakohastada ja kohandada vastavalt tehnika arengule, et veelgi parandada laevade keskkonnatoimet; arvestades, et heitevabad tehnoloogiad ei ole siseveetranspordi sektoris veel suures ulatuses elujõulised kehva tehnilise küpsuse, taristu puudumise ja konkurentsivõimetute hindade tõttu;

S.  arvestades, et siseveetranspordi sektor tagas oluliste kaupade jätkuva turustamise COVID-19 pandeemia ajal, kusjuures selle teatavates osades täheldati isegi liikluse tippkoormusi, mis näitab sektori paindlikkust ja vastupidavusvõimet;

Veoste ümbersuunamine maanteelt siseveeteedele

1.  kutsub komisjoni üles haarama initsiatiivi rohelise, tõhusa ja digitaalse juhtimise alal ning tuginema olemasolevatele programmidele, nagu NAIADES, mis peaksid toetama ja motiveerima kõiki sidusrühmi veetranspordi sektoris, aga ka teisi transpordiliike, eelkõige raudteed, tegema koostööd kestliku ja sotsiaalse tuleviku nimel, toetades samal ajal ettevõtlust, töötajate kaitset ja sektori kui terviku konkurentsivõimet; rõhutab, et siseveeteed on uutelt ringmajanduse turgudelt pärit kaupade jaoks suurepärane transpordiliik ning et transpordi-, keskkonna- ja tööstuspoliitika kooskõlastamine on nende võimaluste ärakasutamisel keskse tähtsusega;

2.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma paremini arvesse asjaolu, et siseveetranspordi sektoris tegutsejad on sageli perekonnad, kellel on pardal lapsed, ning investeerima piisavatesse ja korrapärastesse rajatistesse piki veeteid, et tagada marsruudil inimväärsed elamistingimused;

3.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid juhtimis- ja õigusraamistiku kohta kooskõlas järgmise tegevusprogrammiga NAIADES, tagades ELi tasandil ühtlustamise ja standardiseerimise kvaliteetse laevatatavuse, laevade ja laevapere kvalifikatsiooni alal; juhib tähelepanu sellele, et see raamistik peaks hõlbustama investeeringute, tegevuskavade ja siseveetranspordi arendamisega seotud eri organite, sealhulgas liikmesriikide haldusasutuste, ELi ametite, TEN-T koordinaatorite, jõekomisjonide ja standardikomiteede koordineerimist; juhib tähelepanu võimalusele kaardistada tegevusprogrammi NAIADES III kaudu kaubavedude võimalik ümbersuunamine siseveeteedele; rõhutab, et selline ümbersuunamine ning tööstus- ja transpordipoliitika parem koordineerimine aitaks saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke, mis nõuavad peaaegu kõigi tööstussektorite kestlikku ja ringluspõhist ümberkujundamist;

4.  väljendab heameelt komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegias väljendatud kavatsuse üle suunata rohkem kaupu maanteedelt siseveeteedele ja lähimerevedudele, sealhulgas piirkondlikule, linna- ja linnadevahelisele kaubaveole; rõhutab siiski siseveetranspordi märkimisväärset kasutamata potentsiaali ja võimalusi selle laiendamiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles korrapäraselt hindama ja suurendama oma püüdlusi siseveetranspordile ümbersuunamise eesmärkide osas ning saama sellest sektorist kasu; palub komisjonil lisaks toetada siseveetranspordi teenuste mitmeliigilistesse logistikaahelatesse integreerimise parimate tavade kasutuselevõtmist; rõhutab, et vaja on investeeringuid paindlikumatesse ja uuenduslikumatesse laevakonstruktsioonidesse ning olemasoleva siseveetranspordilaevastiku keskkonnahoidlikumaks muutmisse, arendades muu hulgas jõgedele kohandatud laevu ja muid küpseid ja kestlikke lahendusi, et pakkuda maanteetranspordile konkurentsivõimelisemat ja kestlikumat alternatiivi;

5.  rõhutab, et rohkemad ja korrapärased investeeringud siseveeteede füüsilise ja digitaalse taristu – näiteks lüüside, sildade ja digitehnoloogia koostalitlusvõimelise piiriülese kasutuselevõtu – laiendamisse, ajakohastamisse ja täiustamisse on võtmetähtsusega sektori konkurentsivõime suurendamiseks, selle vähenemise ärahoidmiseks, selle pikaajalise tulemuslikkuse, usaldusväärsuse ja piiriülese prognoositavuse parandamiseks, kvaliteetse laevatatavuse võimaldamiseks ja ümbersuunamise hõlbustamiseks, austades samal ajal elurikkusega seotud muresid ja kohaldatavat keskkonnaõigust, nagu veepoliitika raamdirektiiv(11) ja loodusdirektiivid(12); kutsub komisjoni üles hõlbustama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, pöörates erilist tähelepanu loomastiku ja taimestikuga seotud vajaduste arvessevõtmisele taristuprojektides;

6.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid täielikult oma kohustust viia 2030. aastaks lõpule TEN-T siseveeteede põhivõrgu rajamine, ning kutsub komisjoni ja TEN-T koordinaatoreid üles tugevdama sellealast järelevalvet; kutsub liikmesriike üles kõrvaldama puuduvad ühendused, kõrvaldama kitsaskohad ning edendama kvaliteetset füüsilist ja digitaalset taristut; rõhutab eelkõige vajadust suurendada investeeringuid piisavasse mitmeliigilisse taristusse sadamates ja siseveesadamate sisemaaühendustesse, nagu sujuvad raudteeühendused ja terminalid, ning suurendada nende ladustamisvõimsust, et hõlbustada konkurentsivõimelist mitmeliigilist transporti Euroopas ja parandada nende tarneahela toimimist;

7.  peab vajalikuks võtta kasutusele kahetasandiline võrgupõhine lähenemisviis, täiendades olemasolevat siseveeteede põhivõrku siseveeteede üldvõrguga, et tugevdada siseveetransporti; juhib tähelepanu sellele, et üldvõrgu puhul tuleks kaaluda laevatatavaid veeteid, mis on ühendatud meresadamatega ja millel puudub IV klassi staatus, kuid mis võivad vähendada negatiivseid keskkonnaalaseid välismõjusid, sealhulgas liiklusummikuid; rõhutab seetõttu vajadust laiendada TEN-T võrku, et lisada uued siseveeteede lõigud põhi- ja üldvõrku, et luua uued mitmeliigilised transpordisõlmed;

8.  peab oluliseks tunnistada väiksemate veeteede kasutamata potentsiaali suurendada otsest konkurentsi maanteetranspordiga, tagades üksikasjaliku, tervikliku ja keeruka võrgu, mida ajakohastatakse ja mis on laevatatav; kutsub komisjoni üles kaaluma mitte ainult suuri veeteid, vaid lisama digipöördesse ka väiksemad veeteed;

9.  rõhutab ühendavate veeteede ja kanalite uuendamise märkimisväärset potentsiaali, eriti piirkondades, mis on kannatanud aastakümneid siseveeteede taristusse tehtud ebapiisavate investeeringute all;

10.  kutsub liikmesriike üles tagama, et kõik asjaomased sidusrühmad osaleksid uute navigatsiooniprojektide ja hooldusmeetmete valdkondadevahelises kavandamisprotsessis, et töötada kooskõlas ELi õigusaktidega välja üldtunnustatud lahendused;

11.  märgib, et veetransport vajab mõjusamat, usaldusväärsemat, turvalisemat ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisemat taristuvõrku, et paremini tegeleda üleujutuste ja madala veetaseme probleemiga, mis kliimamuutuste mõju tõttu üksnes halveneb; taunib asjaolu, et siseveetranspordi sektorit mõjutavaid probleeme, mida põhjustavad üleujutused ja madal veetase, ei ole nõuetekohaselt arvesse võetud ning et võtmetähtsusega on laevatatavuse tagamine; rõhutab seetõttu vajadust võtta sidusaid meetmeid, nagu laevastike, sealhulgas laevatüüpide, laevastiku suuruse ja vaba võimsuse kohandamine, laevade konstruktsiooni optimeerimine, võttes arvesse siseveelaevade mitmekülgsust, taristu parema haldamise ja arendamise tagamine, täpsema teabe andmine veetaseme kohta ja prognoosimine, koostöö tegemine raudteesektoriga madalveeperioodidel, tähtajaliste tellimusveolepingute koostamine laevade jaoks, mis suudavad tegutseda mõõnaperioodidel, digivahendite rakendamine ja sadamate ladustamisvõimsuse suurendamine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama tegevuskavasid madala veetasemega võitlemiseks ning rõhutab, et selleks on vaja kooskõlastamist;

12.  rõhutab, kui oluline on kasutada kosmoseandmeid ja -teenuseid siseveetranspordi teenuste jaoks, et tagada turvalisem, kestlikum, tõhusam ja konkurentsivõimelisem sektor; on eelkõige seisukohal, et uued teenused Galileo ja Copernicuse programmides ning Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) tuleks lisada intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi(13) läbivaatamisse ja muudesse arukat liikuvust käsitlevatesse seadusandlikesse algatustesse;

Siseveetranspordi keskkonnahoidlikumaks muutmine

13.  rõhutab, kui oluline on tegeleda energiasüsteemi ümberkujundamisega kulutõhusal ja kättesaadaval viisil, tunnistades samas laevatüüpide mitmekesisust, suurendades kiiresti puhaste alternatiivkütuste, alternatiivkütuste taristu ja laevade jõuseadmete mitmekesise kombinatsiooni kättesaadavust ja kasutuselevõttu, kasutades võrgupõhist lähenemisviisi ja järgides tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet; tunnustab lisaks kõigi kergesti rakendatavate võimaluste kasutamist siseveelaevanduse heitkoguste vähendamiseks, sealhulgas üleminekukütuste ja üleminekusüsteemide kasutamist; rõhutab veel kord, et energiasüsteemi ümberkujundamine siseveelaevanduses on 2050. aastaks kliimaneutraalse tegevuskava saavutamise võti;

14.  juhib tähelepanu sellele, et puuduvad turukõlblikud kliimaneutraalsed lahendused ning et ametiasutustel peaks seetõttu olema õigus suutlikkuse suurendamise rahastamisele, et aidata sektoril saada juurdepääs rahastamisele ja toetada seda kliimaneutraalsuse suunas liikumisel; rõhutab, kui oluline on jätkata selliste kütuse- ja tehnoloogiaalaste teadus- ja arendusprojektide stimuleerimist, mis vähendavad märkimisväärselt mõju kliimale ja keskkonnale, et kiiresti suurendada laevastikke ning luua tarneahelad ja mastaabisääst; tunnistab, et siseveetranspordi sektor võib toimida katseplatvormi ja katalüsaatorina positiivse ülekanduva mõju tekitamiseks merelaevanduse sektoris; kutsub komisjoni seetõttu üles töötama välja realistliku tegevuskava saasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste edasiseks vähendamiseks, et saavutada väiksema CO2 heitega siseveetranspordi sektor, tagades samal ajal konkurentsivõime, usaldusväärsuse ja ohutuse;

15.  rõhutab, et siseveeteed peaksid mängima erilist rolli ELi vesinikustrateegias, seda nii siseveetranspordi keskkonnahoidliku tankimise kui ka siseveeteede ja -sadamate otsustava tähtsuse osas vesiniku puhta ja tõhusa jaotamise jaoks ELi transpordivõrkudes ja tööstusklastrites;

16.  rõhutab, et alternatiivid, mis vähendavad märkimisväärselt mõju kliimale ja keskkonnale, peaksid muutuma laialdaselt kättesaadavaks, taskukohasemaks ja majanduslikult atraktiivsemaks võrreldes tavapäraste jõuseadmetega; rõhutab vajadust kiirendada nende alternatiivide kasutuselevõttu, tagades näiteks realistliku segamisprotsendi, mis põhineb mõjuhinnangul, mis hõlmab kütuste olelusringi analüüsi ja on kooskõlas ELi kestlikkuskriteeriumidega, samuti regulatiivse stabiilsuse ja rahalise toetuse kaudu, sealhulgas maksusoodustuste andmise kaudu liikmesriikide poolt; on lisaks seisukohal, et liikmesriikidel peaks olema võimalus kehtestada kaldalt tuleva elektri ja muude kestlike lahenduste kasutamise suhtes vähendatud või nullmaksumäär; kutsub lisaks komisjoni üles toetama ja oluliselt stimuleerima asjakohaste rahastamisvahendite kasutamist kestlike alternatiivkütuste ja tehnoloogiate kasutuselevõtuks;

17.  kutsub komisjoni üles hindama võimalust töötada siseveetranspordi jaoks välja ELi heitkoguste märgistamise süsteem, mis annaks kergesti kättesaadavat teavet laevade energiatõhususe kohta, edendaks energiatõhusust ja looks stabiilse keskkonna investeerimisotsuste tegemiseks, mis peaks looma elujõulise ärimudeli ja tagama kaubasaatjatele investeeringutasuvuse; rõhutab, et selle süsteemi eesmärk peab olema heitkoguste tulemuslik vähendamine ja sektori abistamine, pakkudes paremat juurdepääsu heitenäitajal põhinevale rahastamisele, laenudele ja garantiidele, heiteseire parandamine, eeliste loomine, ergutades sadamaasutusi diferentseerima sadamataristu tasusid, ning lõppkokkuvõttes sektori atraktiivsuse suurendamine tervikuna; kutsub komisjoni üles esitama praktilise juhendi ja töövahendid säästvate kütuse- ja tehnoloogiliste võimaluste kohta siseveetranspordi ja lähimerevedude jaoks, et toetada laevaomanikke otsuste tegemisel; rõhutab, et selles tuleks keskenduda sisevee- ja lähimerelaevadele, arvestades nende sarnaseid tehnilisi näitajaid;

18.  juhib tähelepanu sellele, et laevade moodulehitus tagab paindlikkuse, prognoositavuse ja kulude kokkuhoiu; rõhutab sellega seoses, et standarditud laevaosad, konstruktsioon ja arendamine loovad hea aluse, mida saab kasutada eri viisidel (kõiki transpordiliike hõlmav lähenemisviis), ning hõlbustavad lisaks kestlikumate jõuseadmete paigaldamist niipea, kui need turule jõuavad; rõhutab, et lisaks keskkonnakasule võib moodulehitus kulusid kokku hoida ning aidata vähendada riske tänu prognoositavale tootmis- ja ehitusprotsessile ning seetõttu tuleks seda stimuleerida ja edendada;

19.  usub, et meie kliimaeesmärke silmas pidades suudab laevandussektor pakkuda kestlikumat ja tulevikukindlat transporti; rõhutab, et komisjon ja riikide ametiasutused peaksid mängima selles arendusetapis ühendavat ja koordineerivat rolli ning kaasama kõiki huvitatud sidusrühmi, sealhulgas siseveeteede kasutajaid ja laevaehitustööstust; julgustab liikmesriike rakendama uuenduslike lahendustega katseprojekte, nagu vahetatavad akukonteinerid; rõhutab sellega seoses tungivat vajadust innovatsiooni toetamise, ELi rahastamiskava, sertifitseerimise hõlbustamise ja alternatiivkütuste kasutamise lubade järele;

20.  rõhutab sellega seoses sadamate ja nende spetsialiseeritud laevatehaste energiasüsteemi ümberkujundamise tähtsust, sest seal toimub laevade ehitamine, ümberehitamine ja moderniseerimine; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles eraldama piisavalt rahalisi vahendeid ja investeeringuid, et tagada piisav võimekus ja piisav taristu sadamates, et hõlbustada laevastiku uuendamist ja energiasüsteemi ümberkujundamist laevandussektoris; rõhutab lisaks, et laevade jaoks alternatiivsete energiaallikate väljatöötamiseks on vaja sobivat kaldapealset elektritoite- ja tankimistaristut;

21.  rõhutab, et laevastiku keskkonnasäästlikumaks muutmine ei peaks keskenduma üksnes kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, vaid selle eesmärk peaks olema ka jõgede reostuse vähendamine; rõhutab seetõttu, kui oluline on tagada sadamates jäätmete ladestamise rajatised ning edendada uuendusliku kasvumisvastase värvi ja täiustatud laevakere hooldustehnoloogia, näiteks veealuste droonide kasutamist; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut juhtimisraamistiku kohta valgalade reostuse seireks, hõlbustades ELi ja riiklike meetmete, investeeringute ja tegevuskavade kooskõlastamist;

22.  rõhutab, kui oluline on tagada veevarude usaldusväärne ja valdkondadevaheline majandamine, mis hõlmab hüdraulikasüsteemide haldamist, hüdroelektri arendamise edendamist, vee eri kasutusviiside tagamist ja elurikkuse säilitamist; rõhutab seetõttu, et veemajandusse tuleks kaasata transpordi-, energeetika-, põllumajandus-, tööstus- ja keskkonnavaldkonna sidusrühmad;

Digitaliseerimine ja autonoomne laevandus

23.  märgib, et ulatuslik digitaliseerimine ja andmete kogumine võib aidata muuta keskkonda puhtamaks ja parandada ohutust pardal ning selle tulemuseks võib olla tõhusam marsruutimine, vähem ummikuid sadamates ning parem suhtlus ja teabevahetus laevade, sadamate ja taristu vahel; juhib tähelepanu sellele, et digitaliseerimine võib siseveetranspordi sektori andmete kogumisel ja analüüsimisel tuua märkimisväärset kasu turvalisuse ja energiatõhususe seisukohast, aidates kaasa heitkoguste edasisele vähendamisele; nõuab, et siseveetranspordi sektoris loodaks digitaalse ja automatiseeritud tehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtu strateegia, milles tuleks kavandada nii transpordiliikide- ja piiriülesed koostalitlusvõimelised standardid kui ka vajalikud teadusuuringute meetmed ja rahastamine, sealhulgas temaatiliste konkursikutsete kaudu programmi „Euroopa horisont“ raames; rõhutab sellega seoses vajadust ajakohastada tehnilisi standardeid siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitees (CESNI) ning jätkata jõeteabeteenuste (RIS) ühtlustamist, mis lihtsustaks siseveelaevanduse reguleerimise protseduure, vähendaks tehniliste standardite erinevast tõlgendamisest ja võrreldavate andmete puudumisest tulenevaid probleeme ning võimaldaks uuenduslike lahenduste kiiret arendamist ja kasutuselevõttu; rõhutab vajadust valmistada ette ühine raamistik koostalitlusvõimeliseks andmevahetuseks transpordiliikide vahel;

24.  kutsub komisjoni üles tagama laevapere ja laevade elektrooniliste dokumentide ühtlustatud digitaalne kasutamine ja aktsepteerimine kogu ELis nii kiiresti kui võimalik, mis tugevdab sotsiaal- ja töötingimuste järelevalvet, parandab siseveetranspordi tõhusust ja atraktiivsust ning sujuvat koostoimet ja integratsiooni teiste transpordiliikidega ning suurendab andmevahetussüsteemide koostalitlusvõimet kogu logistikaahela ulatuses; rõhutab, et töötajate nõuetekohase puhkeaja puudumine pardal võib kaasa tuua märkimisväärseid ohutusriske; rõhutab seetõttu, et ülioluline on usaldusväärne ja reaalajas toimiv digitaalne kontrollisuutlikkus, mis võimaldab lugeda, salvestada ja luua andmeid pardal olevate töötajate töö- ja puhkeaja kohta;

25.  rõhutab vajadust rakendada kiiresti elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) määrust(14), et võimaldada veoettevõtjatel jagada teavet täitevasutustega kiiresti, lihtsalt ja digitaalsel kujul;

26.  märgib, et andmete integreerimine ja ühtlustamine on peamine varahaldusvahend siseveetranspordi usaldusväärsuse suurendamiseks ja selle kasutamise suurendamiseks logistikaahelates; märgib, et andmed tuleb ühendada aruka taristuga, et võimaldada tõhusat planeerimist ja suhtlust teiste transpordiliikidega, et hõlbustada mitmeliigilisust ja sünkromodaalseid süsteeme; märgib integreeritud andmeplatvormide potentsiaali läbipaistvuse suurendamisel, näiteks jälgimisel ja kontrollimisel, ning tõhususe suurendamisel, näiteks marsruudi planeerimisel ja vara haldamisel;

27.  rõhutab, kui oluline on koguda andmeid Euroopa logistikasüsteemi kohta kooskõlastatult asjaomaste sidusrühmadega, et valmistada ette kombineeritud vedu käsitleva direktiivi(15) läbivaatamise ettepanekut ja muid meetmeid, mis tagavad tõhusama logistika planeerimise ja füüsilise taristu kasutamise; kutsub lisaks komisjoni üles koostama ühendvedude ülevaadet Euroopasse sisenevate kaupade ja konteinerite voogudest ning kauba marsruutidest kuni lõppsihtkohani, mis võib olla kasulik mõjusa vedude ümbersuunamise poliitika väljatöötamiseks; on seisukohal, et transpordi ümbersuunamise hoogustamist tuleks pidada esmatähtsaks, kuna merekonteinereid ei transpordita praegu alati tõhusalt meresadamatest sisemaale, mis toob kaasa suuremad kulud ja pikemad sõiduajad; kutsub komisjoni selleks üles hindama algoritmide ja tehisintellekti lisaväärtust konteinerite sisemaatranspordis, et optimeerida planeerimist ja käitlemist;

28.  rõhutab, kui oluline on ühendada olemasolevad digitaalsed transpordipoliitika raamistikud ja tagada, et mitmeliigilise transpordi andmed oleksid kättesaadavad ühtse juurdepääsupunkti kaudu, et suurendada veetranspordi tõhusust ja tagada andmete koostalitlusvõime teiste transpordiliikidega; kutsub sellega seoses komisjoni üles koostama mitmeliigilise transpordi digitaalse taristu ELi tegevuskava, mis võimaldab andmete jagamist ja koostalitlusvõimet, eesmärgiga saavutada hiljemalt 2035. aastaks sünkromodaalne, ühendatud ja automatiseeritud transpordisüsteem; on seisukohal, et pidevaks ja korrapäraseks järelevalveks, hindamiseks ja täiustamiseks on vaja spetsiaalset juhtimisstruktuuri, et kasutada kõige ajakohasemaid tehnoloogiaid ja innovatsiooni;

29.  juhib tähelepanu vajadusele stiimulite järele mitmeliigiliste digitaalsete sadamaplatvormide arendamiseks; nõuab sellega seoses, et loodaks Euroopa lisaväärtusega projekt, millega tagada TEN-T siseveeteede koridoride laevatatavus ja mitmeliigilised ühendused;

30.  rõhutab siseveetranspordi suurt potentsiaali autonoomseks veetranspordiks ja toonitab, et suurem automatiseeritus toob sünkromodaalse transpordi reaalsuse Euroopas lähemale; kutsub komisjoni üles kaaluma mõjuhinnangu ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega peetud ulatuslike konsultatsioonide põhjal kõigi asjakohaste õigusaktide läbivaatamist, kui see on vajalik, et hõlbustada autonoomse laevanduse kasutuselevõttu, pöörates erilist tähelepanu laevapere kohustustele hädaolukordades või süsteemirikke korral, vastutuse küsimuste selgitamisele kahju korral ja üldisemalt autonoomsete laevade ohutusaspektidele, et saavutada teatav ühtlustamise tase ja suurendada tehnoloogia kasutuselevõttu ELi tasandil; nõuab seetõttu tungivalt, et loodaks arukate ja autonoomsete siseveetranspordi süsteemide Euroopa tegevuskava, mis peaks toetama tulevikku suunatud õigusakte, teadusuuringuid, katseprojekte, välilaboreid, autonoomsete laevade ja arukate sadamate arendamist ja edukat kasutuselevõttu ning intelligentsetel transpordisüsteemidel põhinevat digitaalset koostalitlusvõimet, samuti tagama laevade ja lüüside kaugjuhtimise kasutuselevõtu; rõhutab sellega seoses vajadust aruka taristu ning laevapere vajaliku koolituse, täiendus- ja ümberõppe järele, mida võiks toetada programmi „InvestEU“ sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu raames; rõhutab sellega seoses CESNI laevapere, laevade ja infotehnoloogia standardite väärtuslikku panust; kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks siseveetranspordi digitaliseerimise, ühtlustamise ja kiiremõjulised meetmed (paberivaba teabevahetus), pannes aluse autonoomsele sektorile;

31.  rõhutab, et ohutu ja turvaline autonoomne navigatsioon nõuab teabe standardiseeritud jagamist, mis hõlmab lisaks laevade antenni asukohtadele laeva asendit, laevakere kontuuri ja veeteede muudatusi, et hallata autonoomseid toiminguid, hoida ära võimalikke kokkupõrkeid sama laevateed kasutavate laevade vahel ning anda kipritele uusimat faarvaatriteavet; rõhutab kosmoselahenduste potentsiaali siseveetranspordi võimaldajana ning sellega seoses ELi kosmosevarade Galileo, EGNOS ja Copernicus kasulikku panust;

Tulevikukindlad sadamad: energiakeskused ja ringmajanduse keskused

32.  rõhutab siseveesadamate rolli logistikasüsteemi strateegiliste ja mitmeliigiliste sõlmpunktidena; rõhutab seetõttu, et sisevee- ja meresadamatel peaksid olema tõhusad ühendused sisemaaga, eelkõige raudteetaristuga, ja neil peaksid olema ümberlaadimisrajatised, keskendudes võimaluse korral ühendamisele TEN-T põhi- ja üldvõrguga; toetab suuremat koostööd ja klastriteks koondumist mere- ja siseveesadamate vahel;

33.  rõhutab meresadamate tähtsust siseveetranspordile ülemineku võimaldamisel; märgib, et siseveeveoste ühendamise parandamine hõlbustab tõhusamat siseveetransporti meresadamatesse ja -sadamatest; rõhutab, et tihe koostöö erinevate mere- ja siseveesadamate ning kõigi logistikaahela sidusrühmade vahel, näiteks kestlikkuse valdkonnas, loob täiendavaid võimalusi kulu- ja tegevuse tõhususe parandamiseks ning toob kasu piirkondlikule arengule ja tööhõivele;

34.  kutsub komisjoni üles tagama, et siseveesadamad säilitaksid olemasolevad raudteeühendused ja et liikmesriigid seaksid prioriteediks oma raudteekaubaveovõrgu ajakohastamise, et tagada siseveeteede ja raudtee ühendveovood;

35.  rõhutab, et kliimaneutraalse siseveetranspordi sektori saavutamise võimalike viiside kaardistamisel tuleks alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtul arvesse võtta sadamate potentsiaalset nõudlust ja turuomadusi; rõhutab seetõttu, et TEN-T läbivaatamise ja direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) kaudu mitmeliigiliseks ja tööstuslikuks kasutuseks mõeldud alternatiivkütuste kasutuselevõtu Euroopa strateegia peaks järgima võrgupõhist lähenemisviisi, mille tulemuseks on tõhusalt kavandatud taristu, mis põhineb sadama ja sisemaa potentsiaalsetel turunõudluse tunnustel ja kulgeb vajaduse korral piki veeteid ning on kooskõlas tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega; rõhutab lisaks sellise paindliku taristusüsteemi potentsiaali nagu mobiilsete elektrigeneraatorite kasutamine ning kutsub komisjoni üles hindama paindlikke kütusejaotus- ja tarnelahendusi, näiteks laevade rentimise kavasid;

36.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama siseveeteede taristu ja üleeuroopaliste energiavõrkude vahelist koostoimet, mis hõlbustab siseveelaevanduse energiasüsteemi ümberkujundamist ja toetab sadamate kui energiasõlmede arengut; rõhutab sellega seoses vajadust integreerida siseveeteede taristu paremini Euroopa energiavõrku, et hõlbustada kaldapealse elektritoite kasutamist; rõhutab lisaks siseveeteede potentsiaali alternatiivkütuste transportimiseks; rõhutab vajadust ehitada Euroopa siseveesadamates üles elektritaristu, et võtta tulevikus vastu elektritoiteallikaga laevu, laiendada ja ajakohastada kai ääres asuvaid rajatisi ja seadmeid ning vähendada sadamates ja neid ümbritsevatel aladel kasvuhoonegaaside heidet ja õhusaastet kooskõlas nullsaaste eesmärgiga kai ääres;

37.  rõhutab, kui oluline on tegeleda sadamate ladusa toimimise küsimusega, tagades siseveelaevadele piisavalt kaikohti ja ootealasid;

38.  rõhutab siseveeteede potentsiaali ohtlike kaupade ja jäätmete veol, mis nõuab investeeringuid piisavasse ja turvalisse taristusse ja laevadesse ning kvalifitseeritud tööjõudu; rõhutab sadamate paljulubavat rolli ringmajanduses ja siseveeteede erilist potentsiaali uutelt ringmajanduse turgudelt pärit kaupade transportimisel; kutsub seetõttu komisjoni üles looma tugevama seose oma ringmajanduse ja siseveetranspordi poliitika vahel; kutsub komisjoni lisaks üles töötama välja meetmeid ringmajandusega seotud tegevuse toetamiseks sadamates ja edendama olelusringi hindamise kontseptsiooni, et algatada dialoog ja ergutada siseveesadamaid kavandama integreeritud juhtimissüsteeme muu hulgas vee, energia, jäätmete, ehitusplatside, ruumilise planeerimise ja linna rohealade jaoks, et vallandada nende potentsiaal saada ring- ja puhta energia keskusteks;

Haridus ja koolitus, töötingimused ning teadusuuringud ja innovatsioon

39.  rõhutab vajadust ajakohastada siseveelaevanduse alast haridust ja koolitust, keskendudes rohe- ja digioskuste arendamisele ja keelebarjääri ületamisele, luues seeläbi atraktiivseid töökohti noorte ja naiste jaoks, pöörates nõuetekohast tähelepanu kõrgetele ja ühtlustatud sotsiaalsetele ja ohutusstandarditele ning kvalifikatsioonitasemetele; toetab sellega seoses CESNI standardite edasiarendamist, et tagada siseveelaevade laevapere liikmetele vajalikud oskused; rõhutab vajadust kõigi laevapere liikmete kohustuslike, pidevate ja korrapäraste koolituskavade, sealhulgas rahvusvaheliste vahetuskursuste järele, et edendada oskuste täiendamist, ümberõpet, tööjõu optimaalset liikuvust ja ohutust kogu sektoris; rõhutab vajadust tervise- ja ohutusstandardite järele, mis oleksid kooskõlas õnnetusjuhtumite puudumise põhimõttega; kutsub liikmesriike lisaks üles rakendama 17. jaanuariks 2022 nõuetekohaselt direktiivi (EL) 2017/2397 siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta;

40.  rõhutab, kui oluline on tagada siseveetranspordis head töötingimused ja inimväärsed palgad; kutsub liikmesriike üles tagama kõigile pardal olevatele töötajatele piisava sotsiaalkindlustuse kooskõlas ELi sotsiaalõigusnormidega; rõhutab, et siseveetranspordi sektoris on vaja üheselt mõistetavat töö- ja sotsiaalkindlustusseadust; rõhutab vajadust kaitsta Euroopa ja kolmandate riikide laevapere liikmete sotsiaalkaitset ja õigusi;

41.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on edasine koostöö ja sünergia eri teadus- ja innovatsioonialgatuste ja -instituutide vahel, jagades teadmisi, andmeid, oskusteavet ja parimaid tavasid ning tehes avalikul platvormil kättesaadavaks ülevaate käimasolevatest projektidest;

42.  rõhutab vajadust ergutada innovaatiliste siseveelaevade ja vastava sadamataristu projektide arendamist programmi „Euroopa horisont“ heiteta veetranspordi partnerluse raames;

ELi rahastamiskava

I.Rahastamisvõimalused olemasolevate ELi rahastamisvahendite kaudu

43.  rõhutab võimalust kasutada Euroopa siseveetranspordi sektori keskkonnahoidlikumaks muutmiseks ja digitaliseerimiseks olemasolevaid ELi rahastamisvahendeid, nagu Euroopa ühendamise rahastu, programm „Euroopa horisont“, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, sealhulgas Ühtekuuluvusfond, ning taaste- ja vastupidavusrahastu; rõhutab, et need vahendid tuleb kasutusele võtta TEN-T põhi- ja üldvõrgu lõplikuks väljaarendamiseks, selleks et rahastada investeeringuid laevadele mõeldud säästvate alternatiivkütuste ja alternatiivsete jõuseadmete arendamisse ja kasutuselevõttu ning vajalikku taristusse, et võimaldada arukat koostoimet transpordi, energeetika, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning digitaliseerimise vahel ning tagada siseveeteede ajakohastamine ja vastupidavusvõime; rõhutab siiski, et need rahastamisvahendid ei sobi alati VKEdele, pereettevõtetele ja muudele mikroettevõtjatele, sest väiksemate projektide puhul on oht, et need ei ole rahastamiskõlblikud; rõhutab lisaks vajadust tagada selgus siseveetranspordi kestliku rahastamise ja erainvesteeringute osas;

44.  tuletab meelde, et energiasüsteemi üleminek kliimaneutraalsusele on siseveelaevanduse sektori jaoks tehnoloogiline ja rahaline väljakutse, mis nõuab asjakohast toetust; on seda silmas pidades seisukohal, et liikmesriigid peavad kasutama taaste- ja vastupidavusrahastut kui siseveeteede ainulaadset rahastamisvõimalust, mis ühendab majanduse taastamise lühiajalise mõju ning taristule ja laevandusele suunatud sihtotstarbelistest investeeringutest tuleneva pikaajalise kasu;

45.  kutsub komisjoni üles suurendama siseveetranspordi jaoks ette nähtud sisemisi ressursse ja tegevusprogrammi NAIADES rakendamist, sealhulgas inimressursse, viies need kooskõlla sektori eesmärkidega rohelise kokkuleppe, ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku ning säästva ja aruka liikuvuse strateegia raames;

46.  rõhutab lisaks, et investeeringud siseveetranspordi taristusse meresadamates ja nende ümbruses on ülimalt tähtsad; rõhutab vajadust tiheda koostöö järele kõigi logistika väärtusahela sidusrühmade vahel;

II.Vajadus ELi siseveeteede fondi järele

47.  rõhutab, et üleminek kliimaneutraalsele siseveetranspordi sektorile ja soovitud energiasüsteemi ümberkujundamine tekitab ligikaudu 10 miljardi euro suuruse rahastamispuudujäägi(16), mida sektor üksi rahastada ei suuda; rõhutab lisaks, et eralaevaomanikel puudub äriline põhjendus investeerida mootoritehnoloogiatesse, mis vähendavad märkimisväärselt mõju kliimale ja keskkonnale; rõhutab vajadust mobiliseerida selleks avaliku sektori toetus ja erainvesteeringud;

48.  rõhutab, et siseveetranspordi sektor koosneb peamiselt VKEdest, pereettevõtetest ja väiksematest sadamatest, mistõttu on neil raske teha kulukaid investeeringuid, et järgida rohelise kokkuleppe eesmärke; on seetõttu seisukohal, et vajalike investeeringute skaleeritavust tuleks parandada, halduskoormust tuleks märkimisväärselt vähendada ja juurdepääsu rahastamisele parandada;

49.  kutsub komisjoni seetõttu üles looma sihtotstarbelise ELi siseveeteede kestliku ülemineku fondi, mis hõlmaks ühtse kontaktpunkti süsteemi, mis on abi ja toe saamiseks kergesti kättesaadav ning kus on võimalik ühendada projektid üheks taotluseks, suurendades seeläbi rahastamisvõimalusi; rõhutab, et fond peaks täiendama määruse (EL) nr 546/2014(17) alusel loodud olemasolevaid reservfonde märkimisväärsete täiendavate rahaliste sissemaksetega ELi ja riiklikest rahastamisvahenditest ning muudest era- ja avaliku sektori investeeringutest, et võimendada tööstuse täiendavaid investeeringuid ja kõrvaldada praegune investeeringute puudujääk kestliku ülemineku rahastamisel; rõhutab, et see fond peaks samuti võimaldama segarahastamist Euroopa ühendamise rahastuga, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, sealhulgas Ühtekuuluvusfondiga, ning Euroopa Investeerimispanga rahastamisvahenditega;

50.  rõhutab, et see sihtotstarbeline fond peaks keskenduma laevade moderniseerimisele ja uuendamisele, et parandada laevade energiatõhusust ning toetada investeeringuid innovaatilistesse ja energiasäästlikesse tehnoloogiatesse ning sadamataristusse, eelkõige alternatiivkütuste kasutuselevõttu, aidates seeläbi saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke, kestlikku taastumist ja kestlikumat transpordisüsteemi tervikuna;

51.  kutsub komisjoni üles hindama, kas on otstarbekas lisada fondi osana uus Euroopa lammutuskava ja laevastiku uuendamine, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomaste laevade olelusringi jooksul tekkivaid heitkoguseid, et hõlbustada kiiret üleminekut kliimaneutraalsusele; rõhutab vajadust tegeleda vanametalliks lammutamise tingimustega ja rõhutab, et võtmetähtsusega on ringlus;

III.Euroopa Investeerimispanga poolne rahastamine

52.  tuletab meelde, et Euroopa Investeerimispank (EIP) rahastab atraktiivseid kapitalilaene, sealhulgas laevaehitustööstust; on siiski seisukohal, et EIP rahastamise realiseerumine ja mõjusus sõltuvad selle kättesaadavusest, ning nõuab seetõttu kindlalt, et:

   i) tagatakse, et EIP keskkonnahoidliku laevanduse tagatise programmi kohaldatakse ka väiksemate tehingute suhtes, sealhulgas paindlikumate laenutingimuste suhtes, võttes näiteks arvesse laeva keskmist kasutusiga tasuvusperioodi jooksul;
   ii) tagatakse, et EIP pakub laevaehitajatele nii tarne-eelset kui ka -järgset rahastamist, et tagada uuenduslike laevaehitusprojektide elluviimine ja elujõulisus;
   iii) prioriteediks seatakse keskkonnahoidliku laevaehituse teadus- ja innovatsiooniprogrammide rahastamine;

53.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoolikalt jälgima kolmandate riikide investeeringuid Euroopa sadamatesse, arvestades nende rolli Euroopa strateegilises taristus mitmeliigiliste sõlmpunktide, peamiste energiasõlmede ja tööstusklastritena;

Reisijatevedu, linnaline liikumiskeskkond, veeteede põhine linnalogistika ja turism

54.  väljendab heameelt 2013. aasta linnalise liikumiskeskkonna paketi hiljutise hindamise üle komisjoni poolt(18); rõhutab sellega seoses, et linnalise liikumiskeskkonna paketi oodatud tulemused, nimelt CO2 ja õhusaasteainete heitkoguste, ummikute ja liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähenemine linnapiirkondades, ei ole kogu ELis järjepidevalt realiseerunud; kutsub seetõttu komisjoni üles julgustama liikmesriike ja linnu kaasama võimaluse korral veeteede põhist ühistransporti, linnalogistikat ja kohalikku kaubavedu kui turvalist, kestlikku ja tõhusat transpordiliiki oma säästva linnalise liikumiskeskkonna kavandamisse ning parandama linnalise liikumiskeskkonna andmete kogumist; rõhutab lisaks vajadust lisada veeteedepõhised ühistranspordivahendid digitaalsetesse liikuvusplatvormidesse, nagu liikuvus kui teenus, ning kaubaveorakendustesse;

55.  juhib tähelepanu siseveeteede kasutamata potentsiaalile linnapiirkondades, nagu on näidatud säästva ja aruka liikuvuse strateegias; rõhutab, et linnapiirkonnad muutuvad üha ülekoormatumaks ja et uue maanteetaristu ehitamine ei ole alati kulutõhus; kutsub komisjoni üles lisama veetransporti säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärgi hulka, milleks on kasutada paremini ära linnade siseveeteid, ning esitama konkreetseid ettepanekuid, mille eesmärk on edendada logistikat meie siseveeteedel ja võtta arvesse lõpptarneid kaubajalgrataste abil, hoogustades vedude ümbersuunamist; kutsub komisjoni sellega seoses üles parandama linnalise liikumiskeskkonna andmete kogumist veeteedel toimuva reisijateveo ja kaubaveo kohta ning rõhutab siseveetranspordi potentsiaali viimase kilomeetri jaoks kestlikus linnalogistikas;

56.  rõhutab asjaolu, et 2019. aasta sõitjateveo nõudluse näitajatest ilmnes, et Euroopa jõekruiiside sektor, sealhulgas ühepäevareiside laevad ja parvlaevateenused, olid enne COVID-19 pandeemiat heas seisus; märgib siiski, et 2020. aasta esimesel poolel seiskus sektor peaaegu täielikult praeguse sanitaarolukorra tõttu, millel on olnud negatiivne majanduslik mõju ja mis põhjustas ettevõtjatele finantsraskusi, ning et ei ole kindel, kas reisijatevedu taastub 2021. aastal tavapärases mahus(19); kutsub komisjoni seetõttu üles lisama siseveeturismi oma tulevasse Euroopa turismi 2050. aasta tegevuskavasse, et edendada jõeturismi kestliku, uuendusliku ja vastupanuvõimelise taastumise ärimudelit, võttes arvesse sadamapiirkondades jõeturismist saadavat majanduslikku kasu lisaväärtuse, töökohtade loomise ja sadamatulude mõttes;

57.  rõhutab vajadust uurida täiendavalt siseveeteede potentsiaali harrastuslaevanduse ja muu veekoguäärse tegevuse jaoks, mis hoogustaks majanduskasvu, looks uusi töövõimalusi ja edendaks turismi asjaomastes piirkondades;

58.  kutsub liikmesriike üles kinnitama rahvusvahelist lõbusõidulaevade käitajate tunnistust, võttes vastu ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sisetranspordi komitee resolutsiooni nr 40, et võimaldada litsentside piiriülest tunnustamist ja hõlbustada harrastuslaevaliiklust Euroopas;

o
o   o

59.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 345, 27.12.2017, lk 53.
(2) ELT L 252, 16.9.2016, lk 118.
(3) ELT L 307, 28.10.2014, lk 1.
(4) ELT L 348, 20.12.2013, lk 1.
(5) EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38.
(6) ELT L 255, 30.9.2005, lk 152.
(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0131.
(8) ELT C 270, 7.7.2021, lk 2.
(9) ELT C 449, 23.12.2020, lk 154.
(10) ELT C 224, 27.6.2018, lk 29.
(11) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(12) Elupaikade direktiiv (ELT L 206, 22.7.1992, lk 7) ja linnudirektiiv (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).
(14) ELT L 249, 31.7.2020, lk 33.
(15) EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38.
(16) Laevade tehnoloogia ja transpordisüsteemide arenduskeskus (DST), „Assessment of technologies in view of zero-emission IWT“ (Hinnang tehnoloogiatele seoses heitevaba siseveetranspordiga), Reini laevaliikluse keskkomisjoni ülduuringu Financing the energy transition towards a zero-emission European IWT sector (Energiasüsteemi ümberkujundamise rahastamine heitevaba Euroopa siseveetranspordi sektori saavutamiseks) osa, aruanne nr 2293, lk 95.
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 546/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 718/1999, mis käsitleb ühenduse laevastiku mahutavuse poliitikat siseveetranspordi edendamiseks (ELT L 163, 29.5.2014, lk 15).
(18) Komisjoni talituste 24. veebruari 2021. aasta töödokument (SWD(2021)0047).
(19) Reini laevaliikluse keskkomisjon, Market observation report 2020: inland navigation in Europe (Turu jälgimise 2020. aasta aruanne: siseveelaevandus Euroopas), september 2020.

Viimane päevakajastamine: 14. detsember 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika