Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 349,

–  võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke 25. septembril 2015. aastal ÜRO Peaassamblee poolt vastuvõetud kujul,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe), eriti selle artikli 7 lõiget 2 ja artikli 11 lõiget 2, milles tunnistatakse kliimamuutuste ja kliimameetmete kohalikku, piirkondlikku ja regionaalset mõõdet,

–   võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruannet „Üleilmne soojenemine 1,5°C“, viiendat hindamisaruannet (AR5) ja kokkuvõtvat aruannet, eriaruannet kliimamuutuste ja maismaa kohta ning eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

–  võttes arvesse 15. aprillil 2021. aastal Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni vahel sõlmitud kokkulepet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027, mille kiitsid 2020. aasta detsembris heaks Euroopa Parlament ja nõukogu,

–  võttes arvesse komisjoni 24. veebruari 2021. aasta teatist „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (COM(2021)0082) ning sellega seonduvat Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade mõju- ja haavatavushinnangut,

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

–  võttes arvesse komisjoni 23. märtsi 2020. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale komisjoni teatise „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ rakendamise kohta (COM(2020)0104),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017)0623),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2012. aasta teatist „Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad: partnerluse arendamine aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks“ (COM(2012)0287),

–  võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta teatist „Äärepoolseimad piirkonnad – Euroopa eelis“ (COM(2008)0642),

–  võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2007. aasta teatist „Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid“ (COM(2007)0507),

–  võttes arvesse komisjoni 26. mai 2004. aasta teatist „Tugevam partnerlus äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2004)0343),

–   võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 kohta (COM(2020)0152),

–  võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 2020. aasta järeldusi ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 kohta,

–  võttes arvesse ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

–  võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2019. aasta järeldusi ookeanide ja merede kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 10. detsembri 2020. aasta arvamust teemal „Euroopa Komisjoni aruanne ELi äärepoolseimate piirkondade uuendatud strateegilise partnerluse rakendamise kohta“ (2021/C 37/10),

–  võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade juhtide deklaratsioone ning eelkõige 26. ja 27. novembril 2020. aastal Mayotte’is aset leidnud Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade juhtide XXV konverentsil vastu võetud deklaratsiooni,

–  võttes arvesse 3. mai 2021. aasta vahekohtumise tulemusena koostatud Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade juhtide ühisdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgedega võitlemiseks(1),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(2),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2018. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ja ringmajanduse kohta,

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta(3),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni kliimamuutuste kohta – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni kooskõlas Pariisi kokkuleppega(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2021. aasta uuringut ühtekuuluvuspoliitika ja kliimamuutuste kohta,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuse ja arengu edendamise kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaldamise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 27. aprillil 2017. aasta resolutsiooni kalalaevastike haldamise kohta äärepoolseimates piirkondades(6),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni äärepoolseimate piirkondade potentsiaali optimeerimise kohta struktuurifondide ja muude Euroopa Liidu programmide koostoimimise abil(7),

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika rolli kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades strateegia „Euroopa 2020” kontekstis(8),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A9‑0241/2021),

A.  arvestades Euroopa rohelise kokkuleppe, põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“, kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe olulisust;

B.  arvestades Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtete olulisust, sealhulgas selle panust ebavõrdsuse kaotamisse, soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisse;

C.  tuletades meelde, et äärepoolseimad piirkonnad on seotud kolme liikmesriigiga ja neid on praegu üheksa (Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Réunion, Mayotte, Martinique ja Saint-Martin (Prantsusmaa), Assoorid ja Madeira (Portugal) ning Kanaari saared (Hispaania)), asudes kahes ookeanis, Atlandi ja India ookeanis, ning et neis elab enam kui 4,8 miljonit elanikku;

D.  rõhutades, et 80 % Euroopa bioloogilisest mitmekesisusest asub Euroopa äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumidel ning et nendel territooriumidel on ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse kaitse geopoliitika seisukohast strateegiline väärtus;

E.  rõhutades, et äärepoolseimad piirkonnad suurendavad Euroopa Liidu merelist mõõdet, andes talle maailma suurima mereruumi, kus on rohkem kui 25 miljonit km² majandusvööndit, ja suured majanduslikud võimalused;

F.  väljendades muret selle pärast, et äärepoolseimad piirkonnad on saarelise asendi tõttu veelgi enam merelise saaste ohvrid kui Euroopa mis tahes mandripiirkond, ning see mõjutab nende arengut keskkonna- ja majandusvaldkonnas;

G.  arvestades, et varakult haridussüsteemist lahkunud 18–24aastaste osakaal on äärepoolseimates piirkondades kahetsusväärselt üle 20 %, mis on oluliselt rohkem, kui ELi keskmine (10 %)(9);

H.  arvestades, et äärepoolseimatel piirkondadel on erakordne kultuuriline rikkus, mis aitab kaasa Euroopa mõjule ja tugevdab tema pehmet jõudu maailmas, ning arvestades, et komisjoni 2017. aastal vastu võetud teatises nimetati kultuuri äärepoolseimate piirkondade olulise aspekti ja eristumise elemendina;

I.  arvestades, et praegune COVID-19 kriis on jätnud niigi haavatavate äärepoolseimate piirkondade majanduse murettekitavalt kaitsetuks ning arvestades, et see kriis ja Brexit avaldavad äärepoolseimatele piirkondadele pikaajalist mõju sotsiaalsel, majanduslikul, keskkonnaalasel ja kultuurilisel tasandil;

J.  arvestades, et tervishoiukriis on teravdanud ka äärepoolseimate piirkondade piirkondlike tervishoiuteenuste puudujääke, mistõttu on neis piirkondades kehtestatud pandeemia vastu võitlemiseks üsna ranged meetmed;

K.  arvestades, et praegune pandeemia tekitatud kriis mõjutab murettekitavalt sinise majanduse mitmesuguseid sektoreid, konkreetsemalt ranniku- ja mereturismi;

1.JAOTIS Edusammude kindlustamine, nõrkuste kõrvaldamine ja eelistele panustamine, et tuua äärepoolseimad piirkonnad ELi tegevuse keskmesse

1.  väljendab heameelt komisjoni 2020. aasta märtsi aruande üle, milles tehakse esialgne ülevaade 2017. aasta oktoobris käivitatud tugevdatud ja uuendatud strateegilise partnerluse rakendamisest äärepoolseimate piirkondadega, ning jõupingutuste üle, mida on tehtud nii äärepoolseimates piirkondades ja asjaomastes liikmesriikides kui ka ELi institutsioonides selle partnerluse elluviimiseks; nõuab ühtlasi, et neid edusamme konsolideeritaks uues ELi strateegias äärepoolseimate piirkondade kohta;

2.  rõhutab mitmeid edusamme, mida äärepoolseimate piirkondade jaoks on tehtud uue mitmeaastase finantsraamistiku raames aastateks 2021–2027 nii eelarve kui ka seadusandlikul tasandil, tehes spetsiifilisi ümberkorraldusi struktuurifondide ja horisontaalprogrammide kasutuses, ning väljendab heameelt äärepoolseimate piirkondade heaks ELi majanduse taastamise kava „NextGenerationEU“ raames võetud täiendavate meetmete üle; rõhutab vajadust lugeda ELi toimimise lepingu artiklit 349 koostoimes artikliga 7, et võimaldada äärepoolseimate piirkondade suhtes ELi õiguse rakendamisel kohaldada diferentseeritud lähenemisviisi, millega võetakse täielikult arvesse nende eripära ja struktuurilisi piiranguid kooskõlas Euroopa Kohtu 15. detsembri 2015. aasta otsusega;

3.  märgib rahuloluga, et mitut äärepoolseimate piirkondade maksusoodustust (Kanaari saartele kohaldatav AIEM-maks (Arbitrio sobre Importaciones y Entregas de Mercancías en las Islas Canarias), dokimaksud, Assooridel ja Madeiral likööride, rummi ja kangete alkohoolsete jookide ning ülemeredepartemangudes kasutatava traditsioonilise rummi vähendatud maksumäärad) pikendati kuni 2027. aastani; tuletab meelde, kui oluline on säilitada ELi toimimise lepingu artiklil 349 põhinevad mehhanismid äärepoolseimate piirkondade jaoks, mis peavad ühitama ühelt poolt vajaduse kaitsta kohalikku tootmist ja teisalt vajaduse võidelda elukallidusega, tagades samal ajal äärepoolseimate piirkondade kodanike nõuetekohase teavitamise nende meetmete rakendamisest;

4.  ergutab komisjoni talitusi, samuti riiklikke ja piirkondlikke ametivõime leidma tasakaalupunkti ELi fondide kasutamise õiguspärase ja möödapääsmatu kontrolli ning nende uuendamiseks ja optimeerimiseks vajalike halduseeskirjade lihtsustamise ja paindlikumaks muutmise vahel, et ergutada kohalikke algatusi;

A.Euroopa äärepoolseimate piirkondade osas võetavate ELi meetmete süstematiseerimine

5.  soovib, et ELi institutsioonid süstematiseeriksid äärepoolseimate piirkondade suhtes võetavad meetmed, võttes vastu valdkondadevahelise ja integreeritud lähenemisviisi, mis tugineb kõigis ELi avaliku poliitika valdkondades äärepoolseimate piirkondade tegelikkusele ja probleemidele;

6.  kutsub komisjoni üles tegema kooskõlas oma rolliga aluslepingute täitmise järelevalvajana regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi äärepoolseimate piirkondade üksusest ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaldamise järelevalvaja ning kaaluma terve eraldi direktoraadi loomist, mis oleks otseses suhtluses teiste peadirektoraatide äärepoolseimate piirkondade kontaktisikutega;

7.  kutsub nõukogu üles looma põllumajanduse erikomitee eeskujul äärepoolseimate piirkondade erikomiteed, mille eesmärk oleks tagada äärepoolseimate piirkondade prioriteetide ja tegeliku olukorra integreerimine erinevatesse ELi algatustesse ja õigusaktidesse;

8.  kutsub üles looma alalise äärepoolseimate piirkondade raportööri ametikoha, et jõustada Euroopa Parlamendi tehtavat järelevalvet Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaldamise üle seoses Euroopa avaliku poliitikaga;

B.Parem kommunikatsioon ja teavitamine

9.  nõuab tõelise kommunikatsioonistrateegia loomist, mille eesmärk on eelkõige noorte rakendamine ja nende teavitamine liidu poolt pakutavatest võimalustest ning nende teadlikkuse suurendamine Euroopa kasulikkusest igapäevaelus; nõuab, et igas äärepoolseimas piirkonnas loodaks komisjoni esindus, arvestades paljude nende piirkondade paiknemist saarestikel ning nende mitut (geograafiliselt eraldatud) territooriumi;

10.  soovitab paremini kasutada erinevaid haldusasutuste vahelisi teabevahetusplatvorme, nagu ühtekuuluvusfondide programm TAIEX-REGIO Peer 2 Peer, keskkonnaküsimuste programm TENEX-EIR Peer 2 Peer ja Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm;

11.  teeb ettepaneku luua äärepoolseimate piirkondade ELi fondide haldusasutustele „Erasmuse“ programm, et tagada heade tavade ja eeskujulike näidete vahetamine ühtekuuluvusfondi kasutamise optimeerimiseks;

12.  rõhutab, kui oluline on äärepoolseimate piirkondade statistikale pühendatud veebileht(10) (Eurostat), mis on valminud koostöös Portugali, Hispaania, Prantsusmaa ja äärepoolseimate piirkondade statistikaametitega; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Saint-Martini piirkonna kohta puuduvad andmed, mis takistab kõigi äärepoolseimate piirkondade põhjalikku ja võrdlevat analüüsi; nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon ja eriti Eurostat koguksid äärepoolseimatelt piirkondadelt usaldusväärseid, koondatud ja ajakohaseid andmeid, mis võimaldavad sektoripõhiseid analüüse, samuti hinnata ELi poliitika rakendamise mõju äärepoolseimatele piirkondadele;

C.Tuleviku kavandamine

13.  kutsub üles integreerima äärepoolseimaid piirkondi täielikult Euroopa tuleviku konverentsi aruteludesse, eelkõige äärepoolseimate piirkondade juhtide konverentsi kaudu, et täiendada seda äärepoolseimate piirkondade perspektiiviga ning tagada ELi mitmesugustes tulevastes programmides ja poliitikavaldkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tõhus kohaldamine;

14.  rõhutab, et dialoog kodanikega on äärepoolseimate piirkondade ja Euroopa Liidu institutsioonide lähendamisel ja nendevaheliste sildade loomise protsessis üks peamisi aspekte; kutsub sellega seoses komisjoni üles süvendama dialooge, eriti äärepoolseimates piirkondades;

15.  kutsub komisjoni üles kujundama koostöös äärepoolseimate piirkondadega nende jaoks uue strateegia, mis vastab kohapealsele tegelikkusele ja nende piirkondade vajadustele, kajastab Euroopa Parlamendi soovitusi ning tugineb eripärade austamisele, saavutatu konsolideerimisele ja olemasolevate mehhanismide optimeerimisele, innovatsioonile ja äärepoolseimate piirkondade väärtustamisele lahendusi pakkuvate piirkondadena;

16.  rõhutab vajadust määratleda selle uue strateegilise partnerluse tõeline tegevuskava, kaasates peamised sidusrühmad, sealhulgas riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, majanduslikud ja sotsiaalsed osapooled, kodanikuühiskonna, akadeemilise ringkonna ja valitsusvälised organisatsioonid;

17.  nõuab uue strateegia ja selle tegevuskava võimalikult kiiret rakendamist, et aidata kaasa äärepoolseimate piirkondade majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele;

2.JAOTIS Investeerimine inimväärsetesse töökohtadesse, solidaarsuse tugevdamine ja tegutsemine noori prioriteediks seades

18.  on teadlik, et äärepoolseimad piirkonnad pakuvad liidule võimalusi luua katseprojekte võitluseks sotsiaal-majanduslike ja kliimaalaste probleemidega, kuid et see dünaamika vajab kiirendamist, et kõrvaldada struktuuriliste puudustega seonduvad mahajäämused, samuti on vaja konsolideerida ja kaitsta kauguse ja saarelise asendi mõjust tingitud struktuuriliste puuduste kompenseerimise vahendeid, mis on möödapääsmatult vajalikud selleks, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid täiel määral ja võrdselt Euroopa ruumiga lõimuda;

A.Solidaarsuse tugevdamine

19.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja äärepoolseimaid piirkondi üles tegema vaesuse, tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutuse (sh puuetega inimeste puhul) vastu võitlemisest Euroopa solidaarsuse prioriteedid, investeerides haridusse ja koolitusse ning tulevikuprojektidesse, mille keskmes on innovatsioon, eelkõige sotsiaalvaldkonnas, ümberõpe ja mitmekesistamine;

20.  on veendunud, et ühtekuuluvuspoliitikas tuleks pöörata erilist tähelepanu äärepoolseimates piirkondades elavatele naistele, ning rõhutab ühtekuuluvuspoliitika olulisust soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia rakendamisel äärepoolseimates piirkondades;

21.  rõhutab sotsiaal- ja solidaarsusmajanduse olulist rolli äärepoolseimates piirkondades, mis on piirkondlike ja kohalike omavalitsuste partner äärepoolseimast asendist tulenevate piirangute kõrvaldamisel, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, töökohtade loomisel ja algatuste väljatöötamisel nendes piirkondades vastavalt mitmesugustele ELi strateegiatele; pooldab selle tegelikkuse tunnustamist ELi tasandil ja selle mittetulundussektori otsest juurdepääsu ELi toetustele;

B.Tervishoid

22.  rõhutab, et äärepoolseimate piirkondade konkreetsed olud muudavad need piirkonnad ülemaailmsete sündmuste, näiteks COVID-19 pandeemia suhtes haavatavamaks; nõuab seepärast, et käimasolevast pandeemiast õpitaks nii palju kui võimalik ning nõuab, et tulevikus tuleks sedalaadi sündmuste korral võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade konkreetseid olusid;

23.  teeb ettepaneku luua uurimiskeskus, mis on pühendunud troopilistele nakkushaigustele ja eriti äärepoolseimates piirkondades esinevatele patoloogiatele, nagu diabeet, ülekaalulisus ja teatud tüüpi vähktõved, ning võtta kasutusele vajalikud fondid, et äärepoolseimates piirkondades tervishoiu mahajäämused kõrvaldada;

24.  teeb ettepaneku käivitada katseprojekt, võttes eeskujuks ettevalmistava meetme BEST, et toetada äärepoolseimates piirkondades ravimtaimede alast uurimistegevust;

C.Noored: meetmete ja tulemuste prioriteet

25.  kinnitab veelkord, et noorte jõud äärepoolseimates piirkondades on suur eelis, mida sageli piisavalt ei väärtustata, ning et noored peaks olema esmatähtis suund konkreetsete lahenduste kavandamisel, mobiliseerides massiliselt ELi rahalisi vahendeid noorte hariduse, koolitamise ja juhendamise, eluaseme ning inimväärse ja kvaliteetse töö tarbeks;

26.  rõhutab sellega seoses vajadust seada äärepoolseimates piirkondades esikohale investeeringud kõikidesse haridustasanditesse ja elukestvasse õppesse, et võidelda koolist väljalangemise vastu; nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon käsitleks haridust äärepoolseimate piirkondade arengu esmatähtsa eesmärgina, aidates piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel kujundada avalikku poliitikat, mis ergutaks noori ja pakuks neile kohalikul ja piirkondlikul tasandil uusi atraktiivseid haridus-, koolitus-, oskuste omandamise ja ümberõppevõimalusi, sealhulgas digioskuste valdkonnas, kas klassiruumis või kaugõppes, et nad saaksid omandada tunnustatud oskusi;

27.  ergutab võtma kasutusele ELi fonde, et luua äärepoolseimate piirkondade geograafilistel aladel ühelt poolt tipptasemel õppekeskusi, edendades äärepoolseimate piirkondade haridusasutuste, ülikoolide ja koolituskeskuste omavahelist ühendatust, ning teiselt poolt teadusuuringute keskusi, et uurida ja paremini mõista äärepoolseimat piirkondade bioloogilist mitmekesisust;

28.  tuletab äärepoolseimate piirkondade noorte töötuse määra silmas pidades meelde vajadust võtta kasutusele spetsiifilised meetmed, eelkõige noorte tööhõive algatuse kaudu; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et ESF+ raames nähti 2021.–2027. aastaks äärepoolseimatele piirkondadele ette täiendavad eraldised ja kutsub asjaomaseid piirkondi üles kasutama seda uut rahastamisallikat, et toetada äärepoolseimates piirkondades tööalast konkurentsivõimet, liikuvust ja koolitust;

29.  kutsub komisjoni üles toetama noorte tööhõivet äärepoolseimates piirkondades, kehtestades ühtse digitaalse kontaktpunkti süsteemi koostöös erasektoriga, ülikoolidega ja kohalike omavalitsustega, et toetada äärepoolseimates piirkondades esimese töökoha otsinguid, ettevõtte loomist ja ülevõtmist;

D.Äärepoolseimate piirkondade reaalsuse parem integreerimine programmi „Erasmus+“

30.  nõuab programmi „Erasmus+“ rakendamisel maksimaalse abi andmist äärepoolseimatest piirkondadest pärit üliõpilastele, suurendades vajaduse korral rahalisi vahendeid tegelike reisikulude katmiseks, ning liikuvuse edendamist kolmandate riikidega iga äärepoolseima piirkonna geograafilises, kultuurilises ja ajaloolises piirkonnas ning äärepoolseimate piirkondade vahelisi vahetusi;

31.  rõhutab, et on äärmiselt oluline suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi „Erasmus+“ meetmetes ning edendada tugevat koostööd ja liikuvusvahetusi haridus-, sotsiaal- ja spordiasutuste vahel;

3.JAOTIS Kestliku ja õiglase majanduskasvu kujundamine, rohelise ja sinise majanduse rakendamine ning uute kutsealade edendamine, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus

32.  rõhutab, kui oluline on ergutada kohalikke algatusi, toetades kõiki äärepoolseimate piirkondade tootmisettevõtteid, pöörates erilist tähelepanu väga väikestele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning turismi-, käsitöö-, kultuuri-, tööstus-, ehitus- ja digitaalsektorile; rõhutab vajadust kestlike ja vastupidavate innovaatiliste investeeringute järele;

33.  ergutab äärepoolseimaid piirkondi ühinema võrgustikuga „Local 2030“ ja looma kestliku arengu tulemustabelid, et oma lahendusi paremini jagada;

34.  kinnitab veelkord vajadust suurendada äärepoolseimates piirkondades põllumajanduse, loomakasvatuse, kalanduse ja keskkonnaga seonduvate ametite atraktiivsust, eriti noorte jaoks, arvestades nende valdkondade struktuurilist tähtsust majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnalasest seisukohast;

A.Põllumajandus ja roheline majandus

35.  rõhutab vajadust lisada äärepoolseimate piirkondade iseärasused ja põllumajandusmudelid ÜPP strateegiakavadesse ja maaelu arengu programmide juhtimisse, et lähenemisviis oleks piirkondlikum ja paindlikum;

36.  nõuab POSEI programmi raames erimeetmete ja rahaliste eraldiste säilitamist või isegi tugevdamist, et saavutada äärepoolseimates piirkondades toidualase sõltumatuse, agroökoloogilise ülemineku, keskkonnasäästliku majanduskasvu, mitmekesistamise ja turukriisidele reageerimise eesmärgid; tuletab meelde, et erinevalt ÜPP raames tehtavatest muudest maksetest ei ole POSEI summasid inflatsioonile vastavalt ajakohastatud;

37.  on seisukohal, et POSEI programm on oluline majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks liidus, maapiirkondade keskkonna säilitamiseks ja rahvastikukao vastu võitlemiseks äärepoolseimates piirkondades, ning rõhutab sellega seoses POSEI programmile komisjoni poolt antud positiivset hinnangut;

38.  tõdeb, et kvootide ja tagatud hindade kaotamine, mis sai alguse 2005. aasta suhkruturu ühise korralduse reformiga, kahjustas äärepoolseimate piirkondade roosuhkrutootjaid; rõhutab vajadust muuta püsivaks kõik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 raames kehtestatud erivahendid, et võimaldada selle sektori kestlikku konkurentsivõimet; nõuab suhkru maailmaturu hindade languse korral suhkruroo kasvatajate toetuskava loomist;

39.  nõuab, et komisjon suurendaks eelarvet, mis on ette nähtud ELi kvaliteedisüsteemide edendamise, nendest teadlikkuse suurendamise ja nende tunnustamise kampaaniate korraldamiseks, eelkõige seoses järgmisega:

40.  toetab strateegiat „Talust toidulauani“, mis piirab veelgi taimekaitsevahendite kasutamist ELis, kuid rõhutab vajadust võtta arvesse troopiliste ja subtroopiliste põllukultuuride eripära äärepoolseimates piirkondades ning toetada põllumajanduse ümberkorraldamist;

41.  kordab, kui oluline on säilitada EAFRD raames äärepoolseimate piirkondade jaoks kaasrahastamise määr 85 %, eelkõige selleks, et taastada, säilitada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust põllumajanduses ja metsanduses ning edendada äärepoolseimate piirkondade maapiirkondade arengut;

B.Kalanduspoliitika ja sinine majandus

42.  kinnitab veel kord meremajanduse otsustavalt tähtsat rolli äärepoolseimates piirkondades ja nende jaoks; nõuab looduspõhiste lahenduste kehtestamist ja rõhutab vajadust austada tasakaalu ookeaniressursside ja merendustegevuse arendamise vahel;

43.  kutsub komisjoni üles looma äärepoolseimates piirkondades katseprojekte, mis keskenduvad sinisele majandusele ja koolitusele, et anda nendele piirkondadele juhtpositsioon ookeanide majandamisel, ning toetama innovatsiooni ja teadusuuringuid, sealhulgas hüdrobiolagunevate materjalide valdkonnas, et minna üle ringmajandusele, pidamata neid materjale siiski merereostuse probleemi lahendamise teguriks;

44.  nõuab, et tugevdataks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) raames võetud ÜKP erimeetmeid, et saavutada toidualase sõltumatuse eesmärk ja toetada äärepoolseimate piirkondade sinist majanduskasvu, eelkõige võttes kasutusele tõhusad ja pragmaatilised äärepoolseimate piirkondade kalandustoodete transpordilahendused, et need tooted jõuaksid kiiresti ja optimaalse kvaliteediga asjaomastele turgudele;

45.  väljendab muret äärepoolseimate piirkondade kalalaevastike mõnikord halva ja vananeva seisundi pärast ning ohu pärast, mida see kaluritele ja keskkonnale tekitab; juhib tähelepanu asjaolule, et nendes piirkondades põhineb kalandustegevus suures osas traditsioonilistel tavadel, ning peab seetõttu kahetsusväärseks, et EMKVFist ei saa toetada äärepoolseimate piirkondade väikesemahulise püügiga tegelevate laevastike uuendamist aastatel 2021–2027, juhul kui püügivõimsus ja püügivõimalused on äärepoolseimates piirkondades tasakaalus (järgides maksimaalset jätkusuutlikku saagikust);

46.  kutsub komisjoni üles aitama liikmesriikidel parandada vajalike teaduslike andmete kogumist, et vastata riigiabi saamise tingimustele äärepoolseimate piirkondade kalalaevastike uuendamiseks;

47.  tuletab meelde, et komisjon on EMKVFi määruse artikli 29d raames kohustatud koostama vahearuande äärepoolseimaid piirkondi käsitleva jaotise kohta (V jaotis) ning analüüsima vajadust äärepoolseimate piirkondade kalanduse eraldi reguleerimise järele;

48.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma alates 2027. aastast kasutusele POSEIga sarnane toetusvahendi äärepoolseimate piirkondade merendus- ja kalandussektori jaoks, et tagada rahastamine nende piirkondade erivajaduste rahuldamiseks;

49.  tuletab meelde vajadust kaitsta äärepoolseimaid piirkondi kolmandate riikidega kalanduslepingute sõlmimisel;

C.Säästvam turism

50.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevalt toetama äärepoolseimate piirkondade turismisektorit, et edendada majanduse taastamist ja kestlikku majanduskasvu ning saavutada sektori vajalik sotsiaalne, keskkonnaalane ja digitaalne ümberkujundamine, eelkõige VKEdes;

51.  kordab vajadust keskenduda säästvale turismile, toetades uuenduslikke katseprojekte keskkonnasäästlikumate ja digitaalsete lahenduste edendamiseks, keskendudes ökoturismi projektide kaudu piirkondade loomuomase potentsiaali ärakasutamisele ja austamisele;

52.  nõuab, et pikas perspektiivis loodaks säästva turismi ühtne ELi märgis, mis peaks hõlmama ka kvaliteedi, juurdepääsetavuse ja kaasatuse aspekte, pöörates seejuures erilist tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele;

D.Keskkond, elurikkus, kliima ja energia

53.  väljendab heameelt asjaolu üle, et rohelises kokkuleppes ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2030 võetakse arvesse äärepoolseimate piirkondade erakordset bioloogilise mitmekesisuse potentsiaali;

54.  toetab kindlalt kestliku arengu eesmärkide ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ edendamist taksonoomiamääruse (EL) 2020/852(11) artikli 17 tähenduses;

55.  väljendab muret äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise ja tugevnemise pärast äärepoolseimates piirkondades, mis on otseselt seotud kliimamuutustega, ning kordab vajadust jõuliste meetmete järele kõigil tasanditel, et kooskõlastada kliimamuutustega kohanemiseks, nendele vastupanuvõime suurendamiseks ja nende ennetamiseks vältimatult vajalikke investeeringuid; soovitab ELi elanikkonnakaitse mehhanismi ulatuslikumalt kasutusele võtta;

56.  tuletab meelde, et äärepoolseimate piirkondade konkreetsed probleemid, nagu merevee taseme tõus, merevee temperatuuri tõus ning maavärinate ja üleujutuste sagenemine, nõuavad ELi õigusraamistikus nende eripäradega arvestamist ning vajaduse korral erandite ning rahaliste ja tehniliste stiimulite ettenägemist;

57.  rõhutab, et elurikkuse strateegia rakendamine äärepoolseimates piirkondades tuleb kooskõlastada pingutustega nende piirkondade põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja vesiviljeluse kestlikuks arenguks;

58.  ergutab uute keskkonnaga seonduvate kutsealade loomist ja elurikkuse ja keskkonna kaitsmiseks kohaliku tasandi osalejate, eelkõige ühenduste ja valitsusväliste organisatsioonide toetamist ning sellega seoses partnerluse põhimõtte tugevdamist;

59.  nõuab, et 2030. aastani kestva ELi elurikkuse strateegiaga ette nähtud uus bioloogilise mitmekesisuse teadmuskeskus võtaks rohkem arvesse kõigi Euroopa ülemereüksuste andmeid ja töötaks välja liidu looduse taastamise kava ülemereversiooni;

60.  kutsub komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike üles edendama ja toetama aktiivselt äärepoolseimate piirkondade looduse kaitse ja taastamise eesmärke ning kutsub muu hulgas üles looma kõiki äärepoolseid piirkondi hõlmava loodusvõrgustiku;

61.  juhib tähelepanu asjaolule, et noorte äraminek äärepoolseimate piirkondade kõige kaugematest osadest avaldab negatiivset mõju metsa majandamise suutlikkusele ning suurendab tulekahjude ohtu, tingituna nende ressursside vähesest haldamisest ja invasiivsete taimede kasvust; nõuab kavasid, mis kaitsevad meie keskkonda, võideldes rahvastiku vähenemise vastu, meelitades neisse kohtadesse rohkem inimesi ja hoides neid seal ning soodustades säästva põllumajanduse ja loodusega seotud tegevusi;

62.  väljendab heameelt selle üle, et programmi LIFE on kaasatud algatus BEST; kutsub üles eraldama iga-aastaselt algatusele BEST vähemalt 8 miljonit eurot, et toetada territooriume, kus rakendatakse uut ELi elurikkuse strateegiat, mille eesmärk on kaitsta vähemalt 30% maismaa- ja merealadest; teeb ettepaneku korraldada mõjuhindamine programmi „Natura 2000“ kohaldamise võimaluste kohta Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades, et määrata kindlaks nende piirkondade elurikkuse ja keskkonna kaitse jaoks kõige paremini kohandatud vahendid;

63.  kinnitab veelkord äärepoolseimate piirkondade energiasõltumatuse saavutamise eesmärki ja toetab tugevalt äärepoolseimates piirkondades 100% taastuvenergia kasutuse saavutamise eesmärki, lõpetades järk-järgult fossiilkütuste kasutamise ning intensiivistades säästva ja taastuvenergia, sh avamere energia üha suuremat potentsiaali, kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja ELi kohustusega saavutada hiljemalt 2050. aastaks CO2-neutraalsus ja 2030. aastaks kliimaeesmärgid;

64.  kutsub üles toetama äärepoolseimate piirkondade elamute energiatõhususe parandamist; rõhutab eripärasid ja piiranguid sertifitseeritud materjalide kättesaadavuse valdkonnas; rõhutab sellega seoses, kui olulised on õiglase ülemineku fond ja ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetav taasteabi REACT-EU, mis rahastavad äärepoolseimate piirkondade üleminekut;

E.Ringmajanduse integreerimine ja väärtustamine

65.  on seisukohal, et ringmajandus, nullsaaste, energiatõhusus ja elurikkuse säilitamine peaksid olema selle uue äärepoolseimate piirkondade strateegia juhtpõhimõtted ning need peaksid viima kestlikumate tavade kasutuselevõtuni ühtekuuluvuse, territooriumide säilitamise, arengu ja tööhõive heaks;

66.  nõuab, et komisjon esitaks äärepoolseimate piirkondade tugevat toetamiskava, et edendada uut kestlikku majandusmudelit, koos struktureerivate algatustega ringmajanduse arendamiseks ja uute nn roheliste töökohtade ja kutsealade edendamiseks;

67.  rõhutab vajadust integreerida ringmajandus äärepoolseimate piirkondade jäätmekäitluspoliitikasse; kutsub üles arendama uudseid lahendusi äärepoolseimate piirkondade jäätmete vähendamiseks ning ka väärindamiseks; hoiatab jäätmekäitluse keerukuse ja kulude eest äärepoolseimates piirkondades, mis nõuavad toetust taristuinvesteeringutele, et edendada üleminekut ringmajandusele;

68.  kutsub komisjoni üles looma äärepoolseimates piirkondades merereostuse vastu võitlemise keskust, et toetada neis piirkondades mereprügi kogumise ja käitlemise taristu arendamist;

69.  kutsub komisjoni üles programmi „Horisont 2020“ saavutusi silmas pidades programmi „Euroopa horisont“ raames esitama kutseid äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute projektitaotluste esitamiseks;

4.JAOTIS Üleilmastunud maailma proovikivide ja võimalustega kohanemine

70.  juhib tähelepanu sellele, et äärepoolseimatel piirkondadel on suur potentsiaal ja konkreetsed eelised, mis võivad tuua kasu kogu liidule, ning et EL peab oma demokraatlike väärtuste ning keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide edendamisel toetuma äärepoolseimatele piirkondadele ja nende koostööle naaberriikidega;

71.  kutsub komisjoni üles koostama ja edendama makropiirkondlikke strateegiaid äärepoolseimate piirkondade jaoks nende vastavates geograafilistes piirkondades, uurides samal ajal kõiki võimalusi ELi eri fondide (st Euroopa Regionaalarengu Fond, ülemeremaid ja -territooriume käsitlev otsus ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“) samaaegsete sekkumiste paremaks kooskõlastamiseks praktikas;

72.  palub komisjonil võtta äärepoolsemaid piirkondi arvesse Atlandi ookeani makropiirkondlikus strateegias nende piirkondade jaoks paremini kohandatud temaatika lisamisega;

73.  ergutab võtma uues Interregi programmis kasutusele äärepoolseimate piirkondadega koostöö tegemiseks mõeldud komponenti;

74.  rõhutab vajadust tõhustada, ergutada ja edendada äärepoolseimate piirkondade vaheliste koostööprojektide väljatöötamist, et kasutada paremini ära nende geostrateegilist ja geomajanduslikku olukorda ning vahetada parimaid tavasid;

A.Õiglane ja kohandatud konkurentsipoliitika

75.  rõhutab vajadust kaitsta äärepoolseimate piirkondade majandusi agressiivsete kaubandustavade eest, nagu turuvabastus ja monopoolse positsiooni kuritarvitamine;

76.  kutsub komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse äärepoolseimate piirkondade iseärasusi ja eelkõige nende kaugust Euroopa mandrist ja nende turgude piiratust liidu konkurentsipoliitika rakendamise puhul ning rõhutab äärepoolseimate piirkondade puhul riigiabi andmise valdkonnas erandite tegemise vajalikkust;

77.  väljendab heameelt selle üle, et riigiabi käsitlevaid ELi õigusakte on kohandatud COVID-19 pandeemiast tingitud kriisiolukorra tingimustega; palub, et komisjon uuriks võimalust säilitada mõned neist erakorralistest meetmetest äärepoolseimate piirkondade jaoks püsival moel, koos nende piirkondade jaoks seni üldise grupierandi määruses(12) ja regionaalabi suunistes sätestatud meetmete säilitamisega;

78.  nõuab äärepoolseimate piirkondade ettevõtetele eristaatuse loomist, et suurendada nende konkurentsivõimelisust, eriti nende oma piirkonnas;

B.Transport ja eraldatuse vähendamine

79.  on seisukohal, et äärepoolseimates piirkondades valitsevad tõsised raskusi tekitavad piirangud, mis on seotud kauguse, halva ühenduvuse, sadamatest ja lennujaamadest sõltuvuse ning orograafiaga; on seisukohal, et ERFi ja Euroopa ühendamise mehhanismi raames on vaja transpordipoliitikat, mis oleks täielikult kohandatud äärepoolseimate piirkondade oludega; kutsub lisaks komisjoni üles rakendama transpordialast POSEId kui täiendavat vahendit, et kompenseerida neid kuhjunud puudusi ja kahjustavaid olusid;

80.  rõhutab vajadust konsolideerida ning arendada mere- ja õhuruumiga seonduvaid ühendusi äärepoolseimate piirkondade vahel, äärepoolseimates piirkondades endis, kuid samuti Euroopa mandriga ja kolmandate naaberriikidega, et toetada nende piirkondade eraldatuse vähendamist;

81.  rõhutab vajadust ergutada äärepoolseimaid piirkondi kasutama säästvamat ja vähem saastavat transporti, väärtustades fossiilsete energiaallikate alternatiive;

82.  toetab ELi tahet kasutada ökoloogilist meretransporti ja uuenduslikke sadamategevusi, et vähendada liidu CO2 jalajälge ja keskkonnajalajälge, ning nõuab, et ka äärepoolseimad piirkonnad sellest kasu saaksid;

83.  rõhutab vajadust vähendada reisijateveo ja kaubavedude kulusid, et tagada järjepidevuse ja territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtte järgimine ning võrdsed võimalused kõigile kodanikele; nõuab lennutranspordi (äärepoolseimatesse piirkondadesse ja tagasi), maismaatranspordi (sisemaine, omavalitsustevaheline) ja meretranspordi (piirkondade- ja saartevaheline) hindade haldamist; on seisukohal, et heitkogustega kauplemise süsteemis tuleks nii mere- kui ka lennutranspordis äärepoolseimatele piirkondadele ette näha erandeid tegevad meetmed, ja vajaduse korral finants- ja tehnilised stiimulid;

84.  nõuab, et komisjon esitaks Euroopa ühendamise rahastu raames äärepoolseimatele piirkondadele suunatud spetsiifilise konkursikutse koos kohandatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, et toetada alternatiivsete ja säästvate kütuste tarnetaristut piirkondade peamiste sadamate, samuti linnaliikluse ja lennunduse jaoks;

85.  kutsub lisaks komisjoni üles võtma üleeuroopalist transpordivõrku käsitleva määruse (EL) nr 1315/2013(13) läbivaatamisel arvesse äärepoolseimate piirkondade mõõdet, tagades põhivõrgu ja üldvõrgu omavahelise ühendatuse ning lõdvendades meremagistraalide kontseptuaalset raamistikku;

86.  peab vajalikuks, et komisjon pakuks tehnilist tuge, et hõlbustada äärepoolseimate piirkondade juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele, eelkõige seoses rohelise kokkuleppega seotud projektidega ja suure taristu ehitamisega programmi „InvestEU“ raames;

C.Digitaalvaldkond ja kosmos

87.  väljendab heameelt programmi „Digitaalne Euroopa“ ettepaneku üle, mille eesmärk on aidata kaasa paremale ühenduvusele ja paremate digioskuste loomisele äärepoolseimates piirkondades; kutsub komisjoni üles pakkuma tehnilist tuge, mida on vaja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste rajamiseks äärepoolseimatesse piirkondadesse, nagu on ette nähtud programmis „Digitaalne Euroopa“;

88.  rõhutab vajadust tagada kooskõlas digitaalarengu tegevuskavaga äärepoolseimate piirkondade digitaalne ühenduvus kui majandusliku arengu ja võrdsete võimaluste vahend üleilmastuvas ja äärmiselt digitaliseeritud maailmas;

89.  juhib tähelepanu satelliitide võimekusele pakkuda katkematut, väga suure võimsusega ühenduvust, mis on digilõhe ületamiseks hädavajalik, eriti äärepoolseimates piirkondades; kutsub seepärast komisjoni üles ajakohastama Euroopa kosmosestrateegiat äärepoolseimate piirkondade jaoks ettenähtud erimeetmetega;

D.Kaubanduspoliitika

90.  kutsub komisjoni üles tagama, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid täiel määral kasu ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest (majanduspartnerluslepingud, vabakaubanduslepingud jne), luues selleks töökonna, mis tegeleks kaubanduspoliitika mõjuga äärepoolseimatele piirkondadele ja kaasaks tõhusalt äärepoolseimaid piirkondi, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade sektorite esindajaid;

91.  kutsub komisjoni üles korraldama uuringu, mille raames analüüsitakse kolmandate riikidega sõlmitud lepingute kumulatiivset mõju äärepoolseimate piirkondade sotsiaal-majanduslikule arengule;

92.  nõuab, et kolmandate riikidega sõlmitavates kaubanduslepingutes järgitaks ELi keskkonna- ja sotsiaalstandardeid, ning nõuab, et nende lepingute järgimine tagataks tõhusate ja toimivate meetmete abil;

93.  märgib, et selliste kaubanduslepingute levik, mis on sõlmitud kolmandate riikidega, kes toodavad ekspordiks samu põllumajandustooteid kui äärepoolseimad piirkonnad, kuid kelle sotsiaalsed ja keskkonnatingimused on erinevad, võib moonutada konkurentsi ja muuta turu jagunemist, ohustades selliste toodete liidus asuvate tootjate konkurentsivõimet;

94.  kutsub üles äärepoolseimate piirkondade tootmisi eelistavale eristavale kohtlemisele kõigis majanduspartnerluslepingute ja vabakaubanduslepingute uutes läbirääkimistes, et saavutada õiglane tasakaal ülitundlike põllumajanduskaupade kaitse ja liidu aktiivsete huvide kaitse vahel, tagades muu hulgas äärepoolseimate piirkondade toodetele kaitseklauslid, üleminekuperioodid ja kohandatud kvoodid ning mõnel juhul ka kõige tundlikumaid tooteid, nagu teatud suhkrusordid, välja arvates;

95.  tuletab meelde kolme institutsiooni ühisavaldust, mis on lisatud määrusele, mis käsitleb stabiilsusmehhanismi Ecuadori ühinemisel ELi, Peruu ja Colombia vabakaubanduslepinguga ning milles märgitakse, et komisjon analüüsib turusuundumusi pärast mehhanismi kehtivuse lõppemist ning et kui ELi banaanitootjate olukord halveneb, sekkub ta pärast huvitatud isikutega konsulteerimist;

96.  soovitab, et kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik (Chief Trade Enforcement Officer) teeks erikontrolle, et vältida äärepoolseimate piirkondade jaoks diskrimineerivat olukorda, ning nõuab, et kolmandatest riikidest imporditavate mahetoodete suhtes kohaldataks vastavuse põhimõtet;

E.Kultuurilise arengu edendamine

97.  rõhutab, et äärepoolseimad piirkonnad on ELi mõjusfääri laiendamise saadikud ning kujutavad endast liidu välispoliitika jaoks tõelist võimalust, kuna nad on paljudele kolmandatele riikidele lähedal ja neil on nendega otsesuhted;

98.  rõhutab eeliseid, mida pakuvad mitme Atlandi ookeani äärepoolseima piirkonna geostrateegilised asukohad ja ajaloolised suhted Ameerika mandri ja Kariibi mere saareriikidega; soovitab ära kasutada nende territooriumide privilegeeritud positsiooni, et tõhustada Euroopa Liidu rahvusvahelisi suhteid kõnealuses piirkonnas;

99.  tuletab meelde, et kultuur on isikliku arengu tugisammas ja vastastikku rikastav; peab vajalikuks kultuuri ja haridusega seotud vahetuste toetamist, keskendudes eelkõige noortele;

100.  kutsub üles kaitsma ja toetama äärepoolseimate piirkondade piirkondlikke keeli, mis on nii kultuurilised varad kui ka makropiirkondliku integratsiooni ja suhtluse vahendid;

F.Rändepoliitika

101.  märgib murega rändevoogude mõju äärepoolseimates piirkondades; väljendab muret saatjata alaealiste rändajate olukorra pärast äärepoolseimates piirkondades ning nõuab neile kohandatud kõrgeimate humanitaarsete vastuvõtustandardite kohaldamist; rõhutab vajadust inimliku lähenemisviisi järele, mis suudab tagada rändevoogude tõhusa juhtimise kooskõlas uue rände- ja varjupaigaleppe ja ELi väärtustega;

102.  nõuab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite mobiliseerimist ning spetsiaalseid lisafonde, et pakkuda suuremat toetust liikmesriikidele, kelle äärepoolseimad piirkonnad on tõsise rändesurve all;

o
o   o

103.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Regioonide Komiteele, liikmesriikidele ja äärepoolseimate piirkondade juhtide konverentsile.

(1) ELT C 316, 6.8.2021, lk 2. (2) ELT C 270, 7.7.2021, lk 2. (3) ELT C 28, 27.1.2020, lk 40. (4) ELT C 232, 16.6.2021, lk 28. (5) ELT C 334, 19.9.2018, lk 168. (6) ELT C 298, 23.8.2018, lk 92. (7) ELT C 285, 29.8.2017, lk 58. (8) ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 1. (9) https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/demography_report_2020_n.pdf (10) https://ec.europa.eu/eurostat/cache/RCI/#?vis=outermost.population&lang=en (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13). (12) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1). (13) ELT L 348, 20.12.2013, lk 1.