Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 174, 225 ja 349,

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2020. aasta teatist „Uus lähenemisviis Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale – Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0: Euroopa Liidu Atlandi ookeani piirkonna säästva, vastupanuvõimelise ja konkurentsivõimelise meremajanduse ajakohastatud tegevuskava“ (COM(2020)0329),

–   võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) 12. detsembril 2015. aastal Pariisis sõlmitud kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)(1),

–   võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(2),

–  võttes arvesse 13. mai 2013. aasta esimest Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava (COM(2013)0279) ja 23. veebruari 2018. aasta vahekokkuvõtet selle kohta (SWD(2018)0049),

–  võttes arvesse ELi 10. juuni 2009. aasta Läänemere piirkonna strateegiat (COM(2009)0248), 8. detsembri 2010. aasta Doonau piirkonna strateegiat (COM(2010)0715), 28. juuli 2015. aasta Alpi piirkonna strateegiat (COM(2015)0366) ning 17. juuni 2014. aasta strateegiat Aadria ja Joonia mere piirkonnas (COM(2014)0357) ning oma resolutsioone nende strateegiate kohta(3),

–  võttes arvesse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni(4),

–  võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv)(5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv)(6),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP15) kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ(10),

–  võttes arvesse 12. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014 (COM(2018)0390),

–   võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta(11),

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 19. märtsi 2021. aasta arvamust komisjoni teatise „Uus lähenemisviis Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale – Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0: Euroopa Liidu Atlandi ookeani piirkonna säästva, vastupanuvõimelise ja konkurentsivõimelise meremajanduse ajakohastatud tegevuskava“ kohta,

–  võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni ELi säästva turismi strateegia väljatöötamise kohta(12),

–  võttes arvesse komisjoni heas seisundis ookeanide, merede, ranniku- ja siseveekogude missiooninõukogu 21. septembri 2020. aasta aruannet „Mission Starfish 2030: Restore our Ocean and Waters by 2030“ (Missioon meritäht 2030: meie ookeani ja vete taastamine 2030. aastaks),

–  võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2019. aasta järeldusi ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta,

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa strateegiat Atlandi piirkonna kohta(13),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni ELi ühtekuuluvuspoliitika Atlandi ookeani piirkonna strateegia kohta(14),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2014. aasta aruannet makropiirkondlike strateegiate juhtimise kohta (COM(2014)0284),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta teatist „Kestlikku kasvu toetav regionaalpoliitika Euroopa 2020. aasta strateegias“ (COM(2011)0017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta(15),

–   võttes arvesse komisjoni 17. mai 2021. aasta teatist uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus – ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel (COM(2021)0240),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)(16),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta(17),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta(18),

–  võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond) 15. jaanuari 2015. aasta uuringut „New Role of Macro-Regions in European Territorial Cooperation“ (Makropiirkondade uus roll Euroopa territoriaalses koostöös),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A9-0243/2021),

A.  arvestades, et Atlandi ookeani piirkonda mõjutavad tugevalt COVID-19 sotsiaal-majanduslikud ja Brexiti negatiivsed tagajärjed;

B.  arvestades, et Atlandi ookeani piirkond on Euroopa Liidu suurim merepiirkond;

C.  arvestades, et ranniku- ja mereturism on Atlandi ookeani piirkondade peamine tööhõiveallikas ning COVID-19 pandeemia põhjustatud sotsiaal-majanduslik kriis annab end selles valdkonnas eriti rängalt tunda;

D.  arvestades, et kliimakriisil ja meretaseme tõusul on rasked tagajärjed kõigile Atlandi ookeani piirkonna rannikualadele ja saartele, mida iseloomustab habras ja ainulaadne maismaa- ja merekeskkond;

E.  arvestades, et ELi Atlandi ookeani piirkond hõlmab äärepoolseimate piirkondadena Madeirat, Assoore, Kanaari saari, Prantsuse Guajaanat, Martinique’i, Guadeloupe’i ja Saint-Martinit, ning arvestades, et uus Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava peaks olema suunatud kõigile neile piirkondadele ning edendama tihedat koostööd Atlandi ookeani piirkonnas asuvate ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTd) ning ELi mittekuuluvate riikide ja nende piirkondadega;

F.  arvestades, et 2015. aastal oli Atlandi ookeani piirkonna SKP kokku 2175 miljardit eurot, mis moodustas 15 % ELi SKPst(19);

G.  arvestades, et Atlandi ookeani piirkonna strateegia peaks hõlmama materiaalseid ja mittemateriaalseid vahetusvooge Atlandi ookeani ÜMTde ja ELi mittekuuluvate riikidega, võttes aluseks ELi Atlandi ookeani piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad;

H.  arvestades, et uus ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, taastuvenergia direktiivi(20) läbivaatamine ja sinine majandus on põhielemendid üleminekul väga energiatõhusale ja täielikult taastuvenergial põhinevale majandusele, sealhulgas tugevdatud kestlikkuskriteeriumid;

I.  arvestades, et ookeanidel on põhjapanev roll kliimamuutustega kohanemisel;

J.  arvestades, et elujõulised ookeanid ning nende ökosüsteemide säilitamine ja taastamine on inimkonnale väga olulised, kuna ookeanid reguleerivad kliimat, toodavad Maa atmosfääris leiduvat hapnikku, võimaldavad elurikkust ning pakuvad globaalse toiduga kindlustatuse ja inimeste tervise ressursse, samuti ressursse majandustegevuseks, nagu kalandus, transport, laevaehitus, kaubandus, turism, gastronoomia, taastuvenergia, teadusuuringud ja tervisetooted;

K.  arvestades, et strateegia „Talust taldrikule“ eesmärk on luua õiglane, tervislik ja keskkonnahoidlik toidusüsteem;

L.  arvestades, et sadamatel ja transpordil on oluline roll kestliku arengu edendamisel ning vähese CO2 heitega ja taastuvenergial põhinevale majandusele üleminekul;

M.  arvestades, et ELi merendussektor peaks aitama ka võidelda elurikkuse vähenemise ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu ning saavutada ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgid;

N.  arvestades, et läbivaadatud Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0 peab vallandama sinise majanduse potentsiaali Atlandi ookeani piirkonnas ja samal ajal kaitsma mereökosüsteeme ning aitama leevendada kliimamuutuste mõju ja nendega kohaneda;

O.  arvestades, et strateegia edule aitavad kaasa sinise majanduse jaoks vajalike oskuste alane haridus ja koolitus, ühised teadusprojektid ning üldsuse teadlikkuse tõstmine ookeani kui looduskeskkonna potentsiaalist ja haprusest;

P.  arvestades, et Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavas 2.0 ei mainita Atlandi ookeani piirkonnas asuvaid äärepoolseimaid piirkondi, mis suurendavad Euroopa Liidu mere- ja Atlandi mõõdet;

Atlandi ookeani piirkonna strateegia areng alates 2013. aastast

1.  rõhutab kõigi kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi osalejate, eriti Atlandi ookeani strateegiarühma tehtud tööd;

2.  võtab murelikult teadmiseks Brexiti ja COVID-19 pandeemia mõju Atlandi ookeani piirkonna mere- ja rannikualadele; märgib, et selle tagajärjel võib sattuda ohtu nende territooriumide majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ning on suur rahvastikukao kiirenemise oht;

3.  on seisukohal, et 2013. aasta Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava on aidanud saada põhjalikuma ülevaate teisel pool Atlandi ookeani toimuvast, kuid selle suure ulatuse tõttu oli selle panus prioriteetide mõjutamisel ja asjakohaste projektide arendamise toetamisel piiratud;

4.  rõhutab jõupingutusi Atlandi ookeani piirkonna strateegia rahvusvahelise mõõtme edendamiseks, eelkõige tänu Atlandi ookeani koostööd käsitleva 24. mai 2013. aasta Galway avalduse ning Atlandi ookeani alast teadus- ja innovatsioonikoostööd käsitleva 14. juuli 2017. aasta Belémi avalduse edule; tuletab meelde, et 2013. aasta Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava rahvusvaheline mõõde ja selle rakendamise toetamine aitavad mõista Atlandi ookeanis toimuvaid muutusi ja nende mõju erinevatele rannikukogukondadele;

5.  märgib kahetsusega, et üldised tulemused jäid tegevuskava potentsiaalile tunduvalt alla, ning peab kahetsusväärseks tegevuskavale mõeldud eelarveassigneeringute puudumist ja selle juhtimissüsteemi keerukust;

6.  juhib tähelepanu sellele, et komisjoni poolt esile tõstetud 1200 uut merendusprojekti ja peaaegu 6 miljardi euro väärtuses investeeringuid(21) ei tulene täielikult 2013. aasta Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavast, kuid väljendab heameelt asjaolu üle, et Atlandi ookeani piirkonna strateegia meelitas ligi või inspireeris mõnesid neist investeeringutest ja projektidest; peab lisaks kahetsusväärseks, et ainult umbes 30 % esile tõstetud projektidest olid riikidevahelised(22) ja vahekokkuvõte ei anna tegelikku ülevaadet strateegia raames ellu viidud projektidest; on seisukohal, et Atlandi ookeani piirkondi ei ole strateegia juhtimisse piisavalt kaasatud;

7.  taunib asjaolu, et kuigi säästva kalapüügi ja vesiviljeluse sektorid olid kaasatud 2013. aasta Atlandi ookeani piirkonna strateegiasse, jäeti need komisjoni 2017. aasta vahehindamisest suures osas välja;

UUS TEGEVUSKAVA 2.0: PARANDUSSOOVITUSED

Üldised märkused

8.  peab kiiduväärseks tegevuskava läbivaatamist ja tunnustab selle juhtimisel tehtud edusamme; peab siiski kahetsusväärseks mitmete puuduste püsimist;

9.  kiidab uue tegevuskava rangemalt määratletud prioriteete (võrreldes 2013.–2020. aasta Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavaga) ja nõuab, et võetaks strateegiast otseselt tulenevaid praktilisi meetmeid; soovitab lisada iga eesmärgi jaoks spetsiaalsed tegevuskavad või vahe-eesmärgid, et muuta määratletud tegevused konkreetsemaks ja lihtsamini hinnatavaks;

10.  väljendab kahetsust, et liidu eelarves ei ole Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavale eraldatud rahalisi vahendeid; soovitab, et 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames olemasolevad programmid ja rahastamisvõimalused, nagu Interreg, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa ühendamise rahastu ja programm „Euroopa horisont“, edendaksid projektikonkursse Atlandi ookeani piirkonna mitmemõõtmeliste probleemide ja võimalustega tegelemiseks;

11.  rõhutab, et on vaja suuremat sünergiat erinevate ELi fondide, strateegiate ja programmide vahel, eriti otseselt hallatavate programmide ning riiklike ja piirkondlike programmide vahel, et toetada kestlikku, vastupidavat ja konkurentsivõimelist sinist majandust Atlandi ookeani piirkondades; kutsub komisjoni üles kaaluma uue strateegia erinevatele prioriteetidele ja eesmärkidele vastavate programmide märgistamist, et hõlbustada nende rahastamist asjakohaste ELi programmide ja fondide raames; kutsub asjaomaseid liikmesriike ja piirkondi üles mainima strateegiat ühtekuuluvuspoliitika programmides ja fondides, mis on nende piirkondade jaoks olulised;

12.  on veendunud, et strateegia võib ergutada ühist planeerimist ja sinise majanduse sektorite arendamist Atlandi ookeani piirkonnas, järgides koostööl põhineva, kaasava ja valdkondadevahelise mereruumi planeerimise parimaid tavasid ning seades kesksele kohale keskkonna-, elurikkuse- ja kliimaküsimused, aidates sellega kaasa ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele ning edendades avamerel taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise tehnoloogiaid, näiteks tõusu-mõõnaenergia, laine-, päikese- ja tuuleenergia;

13.  rõhutab, kui oluline on teha ELi rahastamisprogrammid potentsiaalsetele toetusesaajatele laialdaselt teatavaks, ning palub komisjonil anda kõigi nende võimaluste kohta välja selge ja lihtsustatud juhend; kutsub lisaks komisjoni üles kaaluma projektide märgistamist, et muuta Euroopa mõõde üldsusele nähtavaks;

Äärepoolseimad piirkonnad ja saared

14.  taunib asjaolu, et uues Atlandi ookeani piirkonna strateegias viidatakse ainult lühidalt Atlandi ookeanis asuvatele liikmesriikide saartele, eriti äärepoolseimatele piirkondadele, kuigi need piirkonnad sõltuvad oma sotsiaal-majandusliku kestlikkuse osas suuresti sinisest majandusest ja on koduks märkimisväärsele osale ELi elurikkusest;

15.  tuletab meelde, et äärepoolseimad piirkonnad annavad ELile tõelise Atlandi mõõtme ning strateegia edu sõltub nende täielikust integreerimisest sellesse ja seetõttu tuleks integreerimist tõhustada; tuletab meelde, et nende saarelist asendit, kaugust ja väikest pindala tuleks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 349 arvesse võtta, et edendada tegelikku sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset integratsiooni, aga ka tuua esiplaanile nende ainulaadne potentsiaal ja neid teistest eristavad eelised, näiteks nende geostrateegiline asukoht;

16.  rõhutab, kui oluline on töötada välja strateegiad, et võidelda Atlandi ookeani piirkondade piirangutega, mis on tingitud kaugusest või väikesest rahvastikutihedusest, eriti liikmesriikide saartel ja äärepoolseimates piirkondades, edendades säästvamaid transpordiühendusi, kaotades energiasõltuvuse tänu taastuvenergia (näiteks päikese-, tõusu-mõõna- ja tuuleenergia) kasutuselevõtmisele ning arendades koordineeritud teabevõrke;

Tööstus ja töökohad

17.  soovitab töötada Atlandi ookeani tasandil välja tööstusstrateegia, millel oleks tugev kestlik keskkonnaalane ja sotsiaal-majanduslik sinise majanduse komponent, ning soovitab tegevuskavas keskenduda juhttööstuse arendamisele, samuti Atlandi ookeani piirkonnale eriomasele asjakohasele valdkondlikule poliitikale või valdkondadele, kus mere vesikonna tasandi koostöö tugevdamiseks tehtavatel lisapingutustel on suurim potentsiaal;

18.  nõuab, et strateegias pöörataks suurt tähelepanu kvaliteetsete töökohtade loomisele; on seisukohal, et Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted ei ole uues Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavas piisavalt kaitstud, ja on seetõttu arvamusel, et strateegiasse tuleb lisada tugevam sotsiaalne mõõde; nõuab ambitsioonikat sotsiaalset komponenti, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning edendada kvaliteetsete töökohtade loomist ning eelkõige noorte juurdepääsu merendusalasele koolitusele ja merendusega seotud kutsealadele sellistes valdkondades nagu laevaehitus ja laevaremont, vesiviljelus ja kalandus;

Säästev kalandus

19.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et strateegias ei mainita säästvat kalapüüki ja vesiviljelust, kuigi neil tööstusharudel on Atlandi ookeani rannikul ja ELi äärepoolseimates piirkondades oluline sotsiaal-majanduslik ja keskkonnaalane roll; nõuab, et see sinise majanduse põhisektor lisataks uude strateegiasse vastavalt komisjoni 17. mai 2021. aasta teatisele uue lähenemisviisi kohta säästvale sinisele majandusele ELis; on seisukohal, et viited nendele tööstusharudele peaks alati tähendama, et merealade majandamisel rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi;

20.  hoiatab ülepüügi kahjuliku mõju eest ning rõhutab, et liikmesriigid ja Atlandi ookeani piirkonnad peavad tegema tõhusat koostööd teatamata ebaseadusliku kalapüügi vastu;

21.  rõhutab, et komisjon, Atlandi ookeani rannikul asuvad riigid ja ametid peavad tegema koostööd, et kalavarusid kaitsta, saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja lõpetada ülepüük;

22.  rõhutab, et uus Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0 peaks edendama suuremat koostoimet strateegiaga „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga aastani 2030, et toetada Atlandi ookeani piirkonnas keskkonnasäästlikku, sotsiaalselt ja majanduslikult kestlikku, vastupidavat ja konkurentsivõimelist sinist majandust;

23.  märgib, et Ühendkuningriigi EList väljaastumise tõttu võib muutuda viis, kuidas ELi laevad tegutsevad Atlandi ookeanis, ja piirkonna pikaajaline dünaamika;

Säästev turism

24.  rõhutab vajadust arendada kvaliteetset, arukat ja säästvat turismi, kuna see on sinise majanduse oluline sektor, ning ootab, et Euroopa Parlament ja komisjon käivitaksid selles valdkonnas katseprojektid; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0 nõuetekohase koordineerimise ranniku- ja mereturismi strateegiaga, ning nõuab viimase viivitamatut ümberhindamist; palub lisaks, et komisjon ja liikmesriigid arendaksid säästva mere- ja rannikuturismi uusi vorme, mis suurendavad nende alade väärtust pakutavate tegevuste mitmekesistamise kaudu, ning samal ajal kaitseksid neid, võideldes massiturismi kahjuliku mõjuga rannikualadel, keskkonnas ja kultuuripärandil; rõhutab ringmajanduse tähtsust turismisektoris säästvamate tavade väljatöötamisel, mis toovad kasu kohalikule arengule ja kohalikule tööhõivele kogu aasta vältel; märgib gastronoomiaturismi olulist potentsiaali, mis on seotud eelkõige kalandus- ja vesiviljelustoodetega;

25.  rõhutab REACT-EU tähtsust, kuna see võib anda Atlandi ookeani piirkondadele uue alguse säästva rannikuturismi, innovatsiooni ja sadamataristu kaudu; tuletab meelde, et on vaja luua uusi ning kohandada ja ajakohastada olemasolevaid meretaristuid, nagu navigatsiooni ja lõbusõidulaevandust toetavad rajatised;

I sammas – Sadamad kui sinise majanduse väravad ja keskused

26.  rõhutab, et oluline on suurendada Atlandi ookeani sadamate rolli, lisaks rõhutab vajadust investeerida arukasse taristusse ning sadamate, sealhulgas roheliste sadamate arendamise ja säästva majandamise tähtsust; rõhutab sadamate põhilist ja strateegilist rolli ELi väravatena, logistikaplatvormidena, turismikeskustena, energiatootmisressurssidena, lao- ja tööstuskeskustena; märgib vajadust võtta kiiresti vastu meetmed, millega antaks sadamatele võimalus end ise kaitsta kliimamuutuste tagajärgede, eriti meretaseme tõusu eest;

27.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja nende piirkondi üles edendama Atlandi ookeani piirkonna merendussektoris, sadamates ja nende ümbruses, kogu Atlandi ookeani rannikul ja merealadel uuenduslikke keskkonnaalaseid ja sotsiaal-majanduslikke kestlikke projekte, näiteks rohelise merelaevade lastimise taristu paigaldamine;

28.  kutsub komisjoni üles lisama uude Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavasse rohkem meetmeid sadamate ja lennujaamade (vajaduse korral) ühendatuse edendamiseks, suurendades nende kestlikkust, ning merelähedase sisemaa arendamiseks mitmeliigiliste ühenduste kaudu; peab kahetsusväärseks Atlandi koridoris raudteetranspordi koostalitlusvõimega seotud püsivaid probleeme;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima lõpule Atlandi koridori üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) prioriteetsed projektid, eelkõige piiriülestes piirkondades ning tulevaste TEN-T suuniste ja Euroopa ühendamise rahastu (2021–2027) kontekstis, ning edendama saari mandriga ühendavate TEN‑T meremagistraalide täielikku väljaarendamist ja sellesse investeerima;

30.  palub, et komisjon ja Atlandi ookeani piirkonnad töötaksid välja strateegiad, et kõrvaldada raudtee kitsaskohad, jätkaksid kiirraudteeühenduste arendamist ja paralleelselt tavaraudteeliinide ajakohastamist, tagades piiriülese järjepidevuse, koostaksid kavad mitmeliigilise transpordi üleminekuks säästvatele transpordiliikidele, toetaksid Atlandi raudteemagistraali arendamist, parandaksid raudteede ja sadamate ühendusi ning ühendaksid need muude peamiste TEN-T koridoridega, eriti Vahemere, Põhjamere-Vahemere ja Reini-Alpide koridoridega ning muude Atlandi koridori liinidega, võttes arvesse ELi rohelise kokkuleppe ja ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärke; võtab rahuloluga teadmiseks Mandri-Euroopa ja Iirimaa vaheliste merekoridoride kavandatud ümberkorraldamise pärast Brexitit, eriti Iirimaa integreerimise Atlandi koridori;

31.  peab tervitatavaks riiklike ja piirkondlike sidusrühmade tööd taristu ohutustaseme säilitamiseks ja parandamiseks asjakohaste õigusaktide rakendamise, koostöö ja parimate tavade jagamise kaudu;

32.  kutsub komisjoni üles kiirendama meretranspordi CO2 heite vähendamist, et edendada investeeringuid, mis suurendavad kestlikkust; kutsub komisjoni ja meretranspordi sektorit üles hindama ELi meretranspordialase partnerluse loomise kasulikkust, et edendada sektorisisest innovatsiooni, aidata kaasa CO2 heite vähendamisele, luua taristuid alternatiivkütuste laadimiseks, ladustamiseks ja tarnimiseks sadamates ja kaubaterminalides ning töötada välja Atlandi ookeani sadamate jäätmekavad;

II sammas – Sinised tulevikuoskused ja maailmamerealased teadmised

33.  rõhutab vajadust luua ülikoolide ja õppekeskuste vahelised võrgustikud mereteemade teadus- ja koolitustegevuse valdkonnas ning võtab huviga teadmiseks võimalused, mida pakub programm „Erasmus+“ 2021–2027 Euroopa ülikoolide liitude ja kutsehariduse tipptaseme keskuste uute algatuste kaudu; ergutab Euroopa siniseid koole edasi arendama; rõhutab, et sinise majanduse alane eriharidus ja -koolitus, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfond+ kaudu, aitaks suurendada teadlikkust mereökosüsteemidest ja nende kaitsmise vajadusest, tegeledes mereprügi probleemiga;

34.  rõhutab haridussüsteemist varakult lahkumise vastu võitlemise ning formaal- ja mitteformaalse hariduse tähtsust mereäärse elanikkonna oskuste parandamisel ning julgustab tegema jõupingutusi erinevate asjaomaste sektorite tegevuse koordineerimiseks, et edendada kaasavat ja konkurentsivõimelist sinist majanduskasvu;

35.  rõhutab, et tähtis on algatada katseprojekte Atlandi ookeani piirkonnas ookeanide majandamise ja ookeanialaste teadmiste valdkonnas äärepoolseimates piirkondades ja mujal, kaasates ülikoolid, uurimiskeskused ja merekolledžid;

36.  kiidab uute merebiotehnoloogia teadusuuringute suuremat arengut, kuna sellel on kasutuspotentsiaal tööstuslikes ja meditsiinilistes rakendustes; tuletab meelde, et innovatsiooniprojektid ja -algatused võivad aidata kaasa teadussuutlikkuse arendamisele, võrgustike loomisele ja parimate tavade jagamisele;

III sammas – Avamere taastuvenergia

37.  väljendab heameelt algatuste üle, mille eesmärk on kiirendada kliimamuutustega kohanemist ja saavutada eesmärk saada 2050. aastaks CO2-neutraalseks maailmajaoks, nagu oskuste ühendus „All Atlantic Skills Alliance“ ning stiimulite loomine avamere ja sisemaa taastuvenergia rajatiste paigaldamise edendamiseks; rõhutab, kui tähtis on Atlandi ookeani rannikul asuvate riikide vaheline koostöö teadus- ja arendustegevuses uutes taastuvenergia valdkondades, nagu päikese-, laine-, tõusu-mõõna- ja tuuleenergia; peab kahetsusväärseks, et avamere taastuvenergia on Atlandi ookeani piirkonnas endiselt vähe arenenud;

38.  juhib tähelepanu sellele, et uuendatud sinine majandus Atlandi ookeani piirkonnas võib aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, kasutades ära avamere taastuvenergia kasvavat potentsiaali ja mereruumi säästvamat majandamist kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, milles rõhutatakse avamere taastuvenergia tootmise olulist rolli üleminekul kliimaneutraalsele majandusele;

IV sammas – Elujõuline ookean ja vastupanuvõimelised rannikualad

39.  peab kahetsusväärseks, et Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavas 2.0 ega selle sammastes ei ole märgitud, et merealade majandamisel rakendatakse ökosüsteemipõhist tegutsemisviisi, nagu on nõutud merestrateegia raamdirektiivis(23), ning rõhutab, et seda tuleks kohaldada kogu sinise majanduse alla kuuluva tegevuse suhtes;

40.  toetab ookeanide uurimist ning kutsub komisjoni ja Atlandi ookeani piirkondi üles tegevuskava IV samba raames edendama ulatuslikku ühisprojekti Atlandi ookeani ja selle merepõhja puhastamiseks, toetama okeanograafilisi uuringuid ja vaatlusi merepõhjas ning edendama kestlikke meetmeid reostuse vältimiseks; nõuab sellega seoses, et töötataks välja meetmeid, millega aidata kaasa mere kaitsele ja merelt tuleneva, näiteks laevade poolt tekitatava CO2 heite vähendamisele;

41.  on seisukohal, et ringmajandust tuleks laiendada mereprügi kogumise ja selle uuesti majandusse suunamise teel; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks plastide ja muu mereprügi kogumise ja töötlemise keskuste rajamist, eriti Atlandi ookeanis asuvates äärepoolseimates piirkondades, kuhu merehoovused kannavad palju jäätmeid; teeb ettepaneku luua ühes Atlandi ookeanis asuvas äärepoolseimas piirkonnas merereostuse ennetamise ja selle vastu võitlemise keskus;

42.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja nende piirkondi üles arendama tõhustatud ennetus- ja riskijuhtimissuutlikkust, et tulla toime õnnetustega maismaal ja merel ning loodusõnnetustega; kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga, et toetada liikmesriike laevandusega seotud keskkonnariskide leevendamisel ning merendussektori üldise kestlikkuse ja ohutuse parandamisel;

43.  peab kiiduväärseks, et Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavas 2.0 on 6. eesmärgi all, mille kohaselt tuleb suurendada rannikualade vastupanuvõimet, juttu rannikuäärsete märgalade kaardistamisest ja säilitamisest või taastamisest; kutsub komisjoni üles tagama, et nende alade jaoks oleksid olemas tõhusad majandamiskavad;

44.  rõhutab Euroopa Regionaalarengu Fondi / Interregi spetsiaalsete programmide tähtsust, mille eesmärk on eelkõige kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rannikualade ja märgalade hüdrogeoloogiliste riskide hindamine ja ennetamine;

45.  kutsub komisjoni üles koostama koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga ambitsioonikaid algatusi ja tegevuskava laevade CO2 heite vähendamiseks, tuginedes põhjalikule mõjuhinnangule;

46.  kutsub liikmesriike üles määrama suuri kaitstud merealasid ja rõhutab kõigi mereliikide kaitsmise tähtsust; rõhutab asjaolu, et merekaitsealad ei kaitse mitte ainult mere ökosüsteeme, vaid aitavad ka kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda ning parandada ookeanide seisundit ja vastupanuvõimet; kordab, et komisjon nõudis oma elurikkuse strateegias aastani 2030, et ELi merepiirkonnast oleks kaitse all vähemalt 30 %, sealhulgas kalavarude taastamise piirkondadena, nagu on ette nähtud ühises kalanduspoliitikas, ning et vähemalt 10 % ELi vetest liigitataks rangelt kaitstud aladeks(24);

47.  rõhutab, kui oluline on kooskõlastada komisjoni ja liikmesriikide jõupingutusi ookeani seisundi ja haldamise parandamiseks ning selle ressursside kestliku majandamise edendamiseks, nagu on välja toodud Galway ja Belémi avaldustes;

48.  rõhutab missiooni „Mission Starfish 2030: Restore our Ocean and Waters“ tähtsust Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava jaoks ning nõuab poliitika rakendamisel toetusmeetmeid ja kooskõlastamist liikmesriikide ja nende piirkondadega, et saavutada selle viis üldeesmärki: teadmised, taastamine, nullsaaste, CO2 heite vähendamine ja majandamine;

Juhtimine

49.  peab kiiduväärseks asjaolu, et Atlandi ookeani piirkonnad on nüüd tihedamalt kaasatud Atlandi ookeani piirkonna strateegia juhtimisse, et riikide delegatsioonid saavad kutsuda oma piirkondade esindajaid osalema Atlandi piirkonna strateegilise komitee töös ning Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsil paluti olla nõustaja rollis; juhib sellega seoses tähelepanu, et rannikuäärsed piirkonnad, linnad ja omavalitsused saaksid selle tegevuskava rakendamisele märkimisväärselt kaasa aidata;

50.  nõuab, et kõigi asjaomaste piirkondade esindajad kaasataks riikide delegatsioonidesse ning Atlandi ookeanis asuvaid ÜMTsid ja Atlandi ookeani piirkonna ELi mittekuuluvaid riike kutsutaks strateegias osalema;

51.  tuletab meelde, et Alpi strateegia näol on olemas eduka juhtimisstruktuuri näide;

52.  teeb ettepaneku korraldada vähemalt kord aastas või sagedamini kohtumisi liikmesriikide, strateegias osalevate piirkondade, komisjoni, Euroopa Parlamendi ja kõigi sidusrühmade vahel, et edendada igas piirkonnas kehtestatud meetmete paremat koordineerimist ja sagedast järelevalvet; on arvamusel, et uus juhtimisstruktuur ja tulevased koosolekud tuleks muuta nähtavamaks;

53.  soovitab Atlandi ookeani piirkonna strateegia osalistel ja Interregi Atlandi ookeani piirkonna järelevalvekomitee liikmetel kehtestada ühised eesmärgid ja otsustusmenetlused, et paremini rakendada lahendusi piirkondlike probleemide käsitlemiseks innovatsiooni, ressursitõhususe, keskkonna ja kultuuri valdkonnas ning toetada regionaalarengut ja kestlikku majanduskasvu; rõhutab, et Interregi Atlandi piirkonna programmi haldus- ja finantssuutlikkus ei ole piisav selleks, et see saaks olla Atlandi ookeani piirkonna strateegia alla kuuluvate projektide ainus rahastamisallikas;

54.  palub, et seoses Atlandi ookeani piirkonna strateegia konkreetsete eesmärkidega keskenduks komisjon Atlandi ookeani piirkonna kõige vähem arenenud piirkondadele; peab äärmiselt oluliseks suurendada spetsiaalsete projektikonkursside arvu Atlandi ookeani piirkonnas, sealhulgas väikeste, keskmise suurusega ja laiaulatuslike Atlandi-üleste projektide puhul, mis käsitlevad Atlandi ookeani piirkonna strateegia vähem arenenud sotsiaal-majanduslikke prioriteete; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on täielikult rakendada partnerluspõhimõtet, kaasates sotsiaal-majanduspartnerid ja muud sidusrühmad ühtekuuluvuspoliitika programmide väljatöötamisse Atlandi ookeani piirkondades, et tagada ka projektide parem plaanimine ja rakendamine kohapeal;

55.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid koostöös piirkondlike ja kohalike asutuste ning teiste sidusrühmadega oma panust ja viiksid ellu strateegilisi ühisprojekte; rõhutab, kui olulised on tegevuskavaga hõlmatud strateegilised sektorid, nagu transport, energeetika, säästev turism, keskkonnakaitse ja ressursside säästev kasutamine, teadusuuringud ja haridus;

56.  on seisukohal, et valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid, kelle tegevus on otseselt seotud merega, tuleks aktiivsemalt kaasata uute projektide loomisse, edendamisse ja rakendamisse haridus- ja muudes sektorites, nagu Atlandi ookeani ökosüsteemide ja elurikkuse kaitse;

57.  palub Atlandi ookeani piirkonna strateegia osalistel komisjoni toel välja töötada spetsiaalne teabeplatvorm, et vahetada kogemusi ja parimaid tavasid Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0 kohta;

58.  nõuab tungivalt, et komisjon vaataks praeguse strateegia läbi, arvestades tuvastatud suuri puudusi;

Atlandi ookeani makropiirkonna loomise suunas

59.  tuletab meelde, et nõukogu oli oma 5. juuni 2019. aasta järeldustes ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta jätkuvalt avatud uute makropiirkondade loomisele; kutsub Euroopa Ülemkogu üles volitama komisjoni looma Atlandi makropiirkonna mudelit, mis tugevdaks piirkondlike omavalitsuste kaasamist ja Atlandi ookeanis asuvate äärepoolseimate piirkondade rolli Atlandi ookeani piirkonna strateegia juhtimises, edendaks ambitsioonikaid projekte Atlandi ookeani piirkonnas, koordineeriks paremini ELi rahaliste vahendite kasutamist piirkondades ja toimiks integreeritud viisil, keskendudes merendusmõõtme ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse vahelisele koostoimele;

60.  palub, et komisjon analüüsiks põhjalikult, millist kasu tooks liikmesriikidele ja nende piirkondadele Atlandi makropiirkonna rakendamine, millega püütaks lahendada nende piirkondade ees seisvaid ühiseid probleeme; palub, et komisjon võtaks arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära tegevuskavas ja Atlandi makropiirkonna loomise analüüsis, ning rõhutab vajadust arvestada nõuetekohaselt nende eripära ja töötada igas piirkonnas (Kariibi mere piirkonnas, Amazonase jõgikonnas ja Makaroneesia merepiirkonnas) välja spetsiaalsed strateegiad, mis keskenduvad äärepoolseimate piirkondade erilistele probleemidele, tagades nii, et ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale;

o
o   o

61.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, strateegias osalevate Prantsusmaa, Iirimaa, Portugali ja Hispaania piirkondlikele parlamentidele ning Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

(1) ELT L 282, 19.10.2016, lk 4. (2) ELT C 270, 7.7.2021, lk 2. (3) Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2011. aasta resolutsioon ELi Doonau piirkonna strateegia rakendamise kohta (ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 30); Euroopa Parlamendi 13. septembri 2016. aasta resolutsioon ELi Alpi piirkonna strateegia kohta (ELT C 204, 13.6.2018, lk 57) ning Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta resolutsioon ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta (ELT C 355, 20.10.2017, lk 23). (4) ELT L 75, 19.3.2015, lk 4. (5) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. (6) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7. (7) ELT C 270, 7.7.2021, lk 94. (8) ELT L 231, 30.6.2021, lk 159. (9) ELT L 231, 30.6.2021, lk 94. (10) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22. (11) ELT C 232, 16.6.2021, lk 28. (12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0109. (13) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 95. (14) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 122. (15) ELT L 124, 25.4.2014, lk 1. (16) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19. (17) ELT L 288, 6.11.2007, lk 27. (18) ELT L 197, 21.7.2001, lk 30. (19) Komisjoni 2017. aasta detsembri uuring „Study feeding into the mid-term review of the implementation of the Atlantic Action Plan“ (Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava rakendamise vahekokkuvõttesse panustav uuring). (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82). (21) Euroopa Komisjon, „The Atlantic Strategy and the 2013-2020 Action Plan“ (Atlandi ookeani piirkonna strateegia ja tegevuskava 2013–2020), vaadatud 20. juulil 2021, kättesaadav aadressil: https://atlanticstrategy.eu/en/atlantic-strategy-glance/atlantic-strategy (22) Komisjoni 2017. aasta detsembri uuring „Study feeding into the mid-term review of the implementation of the Atlantic Action Plan“ (Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava rakendamise vahekokkuvõttesse panustav uuring). (23) Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et ökosüsteemipõhist lähenemisviisi tuleb rakendada viisil, mis tagab „selle tegevuse kogusurve tasemel, mis aitab saavutada hea keskkonnaseisundi, ning selle, et mereökosüsteemide võime reageerida inimtegevusest tingitud muutustele ei oleks ohus, tagades samas praegustele ja tulevastele põlvkondadele merekaupade ja -teenuste jätkusuutliku kasutamise“. (24) ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 püstitatakse eesmärk kaitsta õiguslikult vähemalt 30 % ELi maismaast ja 30 % tema merealadest ning lõimida ökoloogilised koridorid (st tänasega võrreldes lisanduks 4 % maismaa ja 19 % merealade puhul). Lisaks nõutakse strateegias, et 10 % ELi maismaast ja 10 % ELi merest oleks rangelt kaitstud alad (praegu on range kaitse all ainult 3 % maismaast ja vähem kui 1 % merealadest).