Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/2037(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0252/2021

Esitatud tekstid :

A9-0252/2021

Arutelud :

PV 14/09/2021 - 13
CRE 14/09/2021 - 13

Hääletused :

PV 15/09/2021 - 12
PV 16/09/2021 - 2
CRE 16/09/2021 - 2

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0382

Vastuvõetud tekstid
PDF 181kWORD 68k
Neljapäev, 16. september 2021 - Strasbourg
Uus ELi‑Hiina strateegia
P9_TA(2021)0382A9-0252/2021

Euroopa Parlamendi 16. septembri 2021. aasta resolutsioon uue ELi‑Hiina strateegia kohta (2021/2037(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (JOIN(2019)0005),

–  võttes arvesse 1995. aastal käivitatud ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi ja selle 37. vooru, mis toimus 1. ja 2. aprillil 2019 Brüsselis,

–  võttes arvesse 2003. aastal sõlmitud ELi ja Hiina strateegilist partnerlust,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina strateegilist koostöökava 2020;

–  võttes arvesse 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat,

–  võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/1998(1) ja nõukogu otsust (ÜVJP) 2020/1999(2), mis käsitlevad inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid,

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuli 2020. aasta järeldusi Hongkongi kohta;

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inimõiguste olukorra kohta Hiinas, eriti 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni sunniviisilise töö ja uiguuride olukorra kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas(3), 18. aprilli 2019. aasta resolutsiooni Hiina ning eelkõige usu- ja etniliste vähemuste olukorra kohta(4), 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni uiguuride ja kasahhide massilise meelevaldse kinnipidamise kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas(5), 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete seisu kohta(6) ja 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta(7),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ja soovitusi Hongkongi kohta, eelkõige 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni Hiina Rahvavabariigi Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse ja ELi vajaduse kohta kaitsta Hongkongi ulatuslikku autonoomiat(8), 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni demokraatliku opositsiooni mahasurumise kohta Hongkongis(9) ning 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Hongkongi kohta 20 aastat pärast üleandmist(10),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta(11),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni ELi üksuste, Euroopa Parlamendi liikmete ja riikide parlamendiliikmete suhtes rakendatavate Hiina vastusanktsioonide kohta(12),

–  võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ühendatuse ning ELi ja Aasia suhete kohta(13),

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ning muid ÜRO inimõiguste alaseid lepinguid ja inimõigusi käsitlevaid dokumente,

–  võttes arvesse ÜRO 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli, mida Hiina ei ole allkirjastanud,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja Pariisi kliimakokkulepet, mis jõustus 4. novembril 2016,

–  võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS), mis sõlmiti 10. detsembril 1982 ja jõustus 16. novembril 1994,

–  võttes arvesse aruannet „NATO 2030: United for a New Era“ (NATO 2030: ühinenud uue ajastu nimel), mille avaldas 25. novembril 2020. aastal NATO peasekretäri nimetatud analüüsirühm,

–  võttes arvesse Hiina 14. viisaastakuplaani ning paralleelkäibe ja turvaliste tarneahelate põhimõtteid,

–  võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36, millega tagatakse kõigile kodanikele õigus usuvabadusele, ning artiklit 4, millega kaitstakse vähemusrahvuste õigusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0252/2021),

A.  arvestades, et EL tõotab oma inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas, et inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki edendatakse eranditult kõigis tema välistegevuse valdkondades ning et EL seab inimõigused kõigi kolmandate riikidega, kaasa arvatud strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse;

B.  arvestades, et Hiina on oma kiire majanduskasvu ja ambitsioonika välispoliitilise tegevuskavaga, eelkõige investeerimisstrateegia ja poliitikakavadega „Going Global“ ja „Made in China 2025“ ning algatusega „Üks vöönd, üks tee“, haaranud endale ülemaailmses ulatuses tähtsama rolli nii majandusjõuna kui ka välispoliitilise toimijana, mis tekitab ELile tõsiseid poliitilisi, majanduslikke, julgeolekualaseid ja tehnoloogilisi probleeme, millel on omakorda märkimisväärsed ja pikaajalised tagajärjed maailmakorrale ja mis ohustab tõsiselt reeglipõhist mitmepoolsust ja demokraatlikke põhiväärtusi;

C.  arvestades, et Hiina Rahvavabariik on ühtne üheparteiline kommunistlik riik, mida juhib Hiina Kommunistlik Partei, mis on truu marksismile-leninismile; arvestades, et sellisena ei jaga see demokraatlikke väärtusi, näiteks üksikisiku vabadust, sõnavabadust ja usuvabadust;

D.  arvestades, et Hiina püüdleb üha enam ülemaailmsema rolli poole, nagu Hiina president Xi Jinping oma 2017. aasta 19. kommunistliku partei kongressil avaldatud aruandes avalikult lubas, et 2049. aastaks saab Hiinast ülemaailmne liider nii kogu riikliku tugevuse kui ka rahvusvahelise mõju poolest;

E.  arvestades, et Hongkongi, Macau ja Taiwani pikaajaline demokraatiatraditsioon näitab, et demokraatia on Hiina rahva jaoks väärtuslik;

F.  arvestades, et pärast seda, kui Hiina ametivõimud keelasid sel suvel Macaus Tiananmeni veresauna aastapäeva mälestustseremooniad ja survestasid meediaorganisatsioone omaks võtma Hiina-meelset toimetuspoliitikat, välistasid nad seal ka 21 kandidaadi – kellest enamik on demokraatiat pooldavate liikumiste liikmed – osalemise järgmistel parlamendivalimistel

G.  arvestades, et Hiina on korduvalt toime pannud inimõiguste rikkumisi, eirates sellega oma kahe- ja mitmepoolseid kohustusi nendes valdkondades; arvestades, et Hiina on ÜRO Inimõiguste Nõukogule korrapäraselt esitanud resolutsioone, mille eesmärk on muuta suveräänsus, mittesekkumine ja vastastikune austus vaieldamatuteks aluspõhimõteteks, mis kaaluvad üles üksikisikute inimõiguste edendamise ja kaitse; arvestades, et Hiina on korraldanud uiguuride, tiibetlaste, mongolite ja teiste etniliste vähemuste, inimõiguste kaitsjate, sotsiaalaktivistide, usurühmituste, ajakirjanike ning ebaõigluse vastu petitsioonide esitajate ja meeleavaldajate süsteemset tagakiusamist ning üha enam alla surunud kõiki teisitimõtlejate ja opositsionääride avaldusi, eriti Hongkongis; arvestades, et hea tahte meetmed ja mittesiduvad kohustused ei ole olnud piisavad, et suurendada Hiina seotust väärtustega, mis on ELi jaoks olulised;

H.  arvestades, et väliskorrespondentide hiljutine lahkumine Hiinast ja asjaolu, et Hiina ametivõimud sildistavad välisajakirjanike klubi ebaseaduslikuks organisatsiooniks, on uusimad sammud üha pikenevas välisriikide ajakirjanike ahistamise ja takistamise juhtumite reas, mis lõpevad nende Hiinast väljasaatmisega; arvestades, et see on seotud Hiina pingutustega püüda kogu maailmas tsenseerida Hiinat puudutavaid seisukohavõtte ning ette kirjutada, mida tohib öelda ja mille üle arutada, ning leiab, et need püüded on osa totalitaarsest ohust;

I.  arvestades, et Hiinaga seotud hiljutised sündmused ja globaalsed probleemid on toonud esile praeguse ELi‑Hiina strateegia piiratuse ning seda tuleb ajakohastada;

J.  arvestades, et Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni üles alustama analüüsi ja mõjuhinnangut, et alustada võimalikult kiiresti ametlikult läbirääkimisi Taiwaniga;

K.  arvestades, et alates Hiina valitsuse kampaania „Strike hard against violent terrorism“ (Otsustav vastulöök vägivaldsele terrorismile) käivitamisest 2014. aastal on uiguuri ja teiste peamiselt moslemitest koosnevate etniliste vähemuste olukord Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas kiiresti halvenenud; arvestades, et rohkem kui miljon inimest on vangis kinnipidamislaagrites, mida nimetatakse poliitilise ümberõppe või koolituskeskusteks, kus uiguurid peavad taluma süsteemset sunnitööd, piinamist, kadunuks jääma sundimist, massilist jälgimist, kultuuri- ja usuelu likvideerimist, naiste sundsteriliseerimist, seksuaalvägivalda, reproduktiivõiguste rikkumist ja perekondade lahutamist; arvestades, et õigusliku analüüsi järelduste kohaselt on need rikkumised rahvusvahelises õigusraamistikus inimsusevastased kuriteod, isegi väidetavalt genotsiid; arvestades, et mitme riigi parlamendid on võtnud vastu sellekohased seisukohad;

L.  arvestades, et ELi ülemaailmne inimõiguste rikkujate vastane sanktsioonirežiim võimaldab ELil kehtestada piiravaid meetmeid sihtmärgiks olevatele üksikisikutele, üksustele ja organitele, sealhulgas riikidele ja valitsusvälistele toimijatele, kes vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste ja kuritarvitamiste eest või on nendega seotud; arvestades, et 22. märtsil 2021 kanti neli Hiina füüsilist isikut ja üks üksus, kes otseselt vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas, nende füüsiliste isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid; arvestades, et vastuseks nendele meetmetele kehtestas Hiina vastusanktsioonid kümnele Euroopa füüsilisele isikule ja neljale üksusele, sealhulgas viiele Euroopa Parlamendi liikmele ja kahele ELi institutsionaalsele organile – Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjonile ning Euroopa Liidu Nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteele, samuti kahele Euroopa teadlasele, kahele Saksamaa eksperdirühmale ja Demokraatia Liidu sihtasutusele Taanis; arvestades, et Hiina sanktsioonid ei olnud õiguslikult põhjendatud ja neil puudus õiguslik alus ning need ei olnud otseselt suunatud mitte ainult asjaomastele isikutele ja üksustele, vaid ka kogu Euroopa Liidule; arvestades, et sanktsioonid kujutavad endast ilmselget katset takistada ELi jätkamast oma tööd ja tegevust inimõiguste rikkumiste vastu Hiinas;

1.  soovitab komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja nõukogul

   a) töötada välja jõulisem, terviklikum ja järjepidevam ELi‑Hiina strateegia, mis ühendab kõiki liikmesriike ja kujundab suhteid Hiinaga ELi kui terviku huvides ja mille keskmes on ELi väärtuste kaitsmine ja reeglitel põhineva mitmepoolse korra edendamine; rõhutab, et strateegias tuleb arvesse võtta ELi ja Hiina suhete mitmetahulisust; rõhutab, et Hiina on ELi koostöö- ja läbirääkimispartner, aga ka majanduslik konkurent ja süsteemne rivaal üha enamates valdkondades;
   b) esitada ettepanek, et see strateegia põhineks kuuel sambal:
   1) avatud dialoog ja koostöö ülemaailmsete probleemide üle;
   2) suurem seotus universaalsete väärtuste, rahvusvaheliste normide ja inimõigustega;
   3) riskide, nõrkade kohtade ja probleemide analüüsimine ning kindlakstegemine;
   4) partnerluste loomine sarnaselt meelestatud partneritega;
   5) avatud strateegilise autonoomia edendamine, muu hulgas kaubandus- ja investeerimissuhetes;
   6) Euroopa põhihuvide ja -väärtuste kaitsmine ning edendamine, muutes ELi tõhusamaks geopoliitiliseks toimijaks;

Avatud dialoog ja koostöö ülemaailmsete probleemide üle

2.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tagama, et uus ELi‑Hiina strateegia kaasaks Hiina põhimõttelisse ja huvipõhisesse dialoogi ülemaailmsete probleemide, sealhulgas inimõiguste üle, töötades selleks välja ambitsioonika, tervikliku ja tulemustele suunatud ELi strateegia inimõiguste kohta Hiinas osana sellest uuest ELi‑Hiina strateegiast – keskkonna ja kliimamuutuste, tuumadesarmeerimise, COVID‑19‑järgne majanduse taastamise edendamise, ülemaailmsete tervishoiukriiside vastu võitluse ja konkreetsete mitmepoolsete organisatsioonide reformi jaoks; nõuab, et see dialoog põhineks ELi aluspõhimõtetel ja huvidel ning järgiks ELi välistegevuse põhieesmärke; rõhutab, et nende ülemaailmsete probleemide lahendamiseks on kasulik partnerite omavaheline koostöö; kordab, et Hiina on jätkuvalt ELi jaoks oluline partner;

3.  toetab tihedamat dialoogi ja koostööd Hiinaga rahu ja julgeoleku kindlustamiseks; tunnistab, kui oluline on koostöö Hiinaga, et takistada Afganistani uueks terroristide baasiks muutumast ja heidutada Põhja-Koread oma tuumaprogrammi jätkamast; toetab koostööpüüdeid kestliku arengu, humanitaar- ja katastroofiabi panuste, keskkonnaprobleemide, kosmose ja lennunduse, teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni vallas, rõhutades samas täielikku uurimisvabadust; rõhutab, et need dialoogid ja koostöö peavad põhinema ühisel pühendumusel avatusele ning läbipaistval, õiglasel ja erapooletul koostööl reeglitel põhineva rahvusvahelise süsteemi osana, tagades samal ajal Euroopa huvide ja väärtuste kaitse ning arendades Euroopa võimet Hiinaga vajadusel igal alal konkureerida;

4.  juhib tähelepanu sellele, et mõnel koostöövaldkonnal, nagu IKT, kosmos ja lennundus, võib olla kahesuguse kasutusega rakendus, mida saab kasutada Hiina kodanike ja lääne vastu;

5.  rõhutab, kui oluline on toetada Hiina võetud kohustust võidelda kliimamuutuste ja muude keskkonnaprobleemidega, tugevdades ELi‑Hiina partnerlust selles vallas, ning rõhutab vajadust tagada, et nii EL kui Hiina täidaksid oma Pariisi kokkuleppest tulenevaid kohustusi; rõhutab, kui oluline on, et EL rakendaks piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi; märgib, et viimase kolme aastakümne jooksul on Hiina oma süsinikdioksiidi heitkoguseid kolmekordistanud ning annab nüüd 27 % maailma kasvuhoonegaasidest; rõhutab vajadust tagada sidusus Hiina väljakuulutatud ülemaailmsete eesmärkide vahel võitluses kliimamuutuste vastu ning Hiina investeerimisstrateegiate keskkonnamõju vahel nii kodu- kui ka välismaal; kutsub Hiina valitsust üles hoiduma söe tootmisvõimsuse eksportimisest kolmandatesse riikidesse, eelkõige algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames;

6.  nõuab, et igal aastal peetakse tulemustele suunatud inimõigustealast dialoogi ja hinnatakse neid korrapäraselt ning nõuab kahepoolsetes üldisemates dialoogides tehtud edusammude põhjalikku võrdlusanalüüsi, et tagada, et need mõttevahetused annaksid Hiina inimõigustele ja inimõiguste kaitsjatele reaalseid positiivseid tulemusi; palub, et võrdlusanalüüsi tulemusi ning edusamme, seisakut või olukorra halvenemist arutataks läbipaistval viisil; nõuab, et inimõigused tõstatataks korrapäraselt kõrgeimal poliitilisel tasandil nii ELi ja Hiina tippkohtumistel kui ka liikmesriikide tasandil; nõuab lisaks inimõigustealast varidialoogi, milles osaleksid ELi ja liikmesriikide diplomaadid, Hiina diasporaa, vabad ja sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad ja seadusandjad, et paremini mõista Hiina süsteemi ja töötada välja paremad strateegiad, et mõjutada inimõiguste arengut Hiinas; rõhutab, et need inimõigustealased dialoogid peavad hõlmama muu hulgas järgmisi küsimusi: meedia- ja ajakirjandusvabadus, vähemuste õigused, sealhulgas Xinjiangi, Sise-Mongoolia ja Tiibeti piirkondades, ning vaba juurdepääs nendele piirkondadele, sealhulgas diplomaatidele ja ajakirjanikele, Hongkongi olukord, sõnavabadus, töötajate õigused, kogunemis-, usu- ja veendumusvabadus ning õigusriigi olukord Hiinas üldiselt; väljendab rahulolu uue väljaspool ELi usu- ja veendumusvabaduse edendamisega tegeleva ELi erisaadiku ametisse nimetamise üle väljaspool liitu ning nõuab uue erisaadiku aktiivset kaasamist kõigi usurühmituste ja -üksuste, sealhulgas moslemite, kristlaste ja budistide, olukorra toetamisse, kes kogevad tagakiusamist Mandri‑Hiinas ja Hongkongis; palub, et asjaomased ELi institutsioonid kasutaksid neid inimõigustealaseid dialooge üksikjuhtumite esiletoomiseks; on jätkuvalt sügavalt mures Rootsi kodaniku ja kirjastaja Gui Minhai jätkuva kinnipidamise pärast; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid sekkuksid kõrgeimal tasandil, et tagada kõigi poliitvangide viivitamatu ja tingimusteta vabastamine; väljendab muret süsteemsete inimõiguste rikkumiste pärast Hiinas ja mõistab hukka kõik meelevaldsed vahistamised ning teabe vaba liikumise ja väljendusvabaduse tõkestamise;

7.  nõuab, et EL peaks Hiinaga dialoogi võimalike viiside üle, kuidas läbipaistval viisil parandada esmast reageerimisvõimet nakkushaigustele, mis võivad areneda epideemiateks või pandeemiateks, sealhulgas ohtude tuvastamise, riskide kaardistamise ja varajase hoiatamise süsteemide üle, et tagada parem ülemaailmne valmisolek pandeemiatele reageerimiseks; palub, et Hiina võimaldaks SARS‑CoV‑2 tekkepõhjuste ja leviku sõltumatut ja läbipaistvat uurimist;

8.  toetab mõlema poole rahvaste vaheliste kontaktide laiendamist ja üliõpilasvahetust, kuid julgustab liikmesriike paremini jälgima Hiina valitsuse sekkumise mõju akadeemilisele vabadusele;

Suurem seotus universaalsete põhiväärtuste, rahvusvaheliste normide ja inimõigustega

9.  mõistab kõige karmimalt hukka Hiina võimude põhjendamatud ja meelevaldsed sanktsioonid, mis kujutavad endast rünnakut sõnavabaduse, akadeemilise vabaduse ning rahvusvahelise inimõiguste järgimise ja nende õiguste käsituse vastu; kutsub Hiina ametivõime üles need põhjendamatud sanktsioonid tühistama; on seisukohal, et Hiina ametivõimude kehtestatud sanktsioonid vähendavad veelgi usaldust ja takistavad kahepoolset koostööd;

10.  rõhutab, et ELi‑Hiina laiaulatusliku investeerimislepingu läbivaatamist ja ratifitseerimist ei saa alustada enne, kui Hiina pole tühistanud sanktsioone Euroopa Parlamendi liikmete ja ELi institutsioonide vastu;

11.  rõhutab sellega seoses oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni Hiina vastusanktsioonide kohta; kutsub komisjoni üles vastavalt parlamendi 20. mai 2021. aasta resolutsioonile Hiina vastusanktsioonide kohta ning Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 21 lõikele 1 kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid ning ELi‑Hiina laiaulatusliku investeerimislepingu ümber toimuvaid arutelusid kui võimendust, et parandada inimõiguste kaitset ja kodanikuühiskonna toetamist Hiinas; nõuab tungivalt, et Hiina võtaks konkreetseid meetmeid, et lõpetada muud inimõiguste rikkumised Hiinas, nagu sunniviisiline töö ning uiguuride ja teiste turgi moslemi vähemusrühmade, tiibetlaste, kristlaste ning muude usukogukondade ja kirikute süstemaatiline tagakiusamine, ning täitma oma rahvusvahelisi kohustusi Hongkongi suhtes, mis tulenevad Hiina ja Suurbritannia ühisdeklaratsioonist ja Hongkongi põhiseadusest, peatades linna valimissüsteemi kavandatud reformid ning vabastades demokraatiat pooldavad seadusandjad ja aktivistid; kutsub Hiinat üles järgima ka Macau põhiseadust, mis kehtib kuni 2049. aastani, ning Hiina ja Portugali ühisdeklaratsiooni(14) sätteid, mille kohaselt tuleb vältida igasugust sekkumist Macau valimisprotsessidesse ja meedia toimimisse;

12.  rõhutab, et parlament võtab enne oma seisukoha kindlaksmääramist arvesse inimõiguste olukorda Hiinas, sealhulgas Hongkongis; kordab oma sügavat muret mitmesuguste inimõiguste rikkumiste pärast Hiinas ning tuletab meelde, et universaalsete väärtuste täielik austamine on ülioluline, vaatamata erinevustele kahe süsteemi vahel;

13.  kutsub Hiinat üles järgima rahvusvahelisi standardeid, sealhulgas seoses oma mõjuga kliimale, keskkonnale, elurikkusele, vaesusele, tervisele, töötajate õigustele ja inimõigustele; nõuab tungivalt, et Hiina võtaks kestliku kaubanduse ja arengu edendamisega seoses konkreetseid meetmeid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) nelja järelejäänud põhikonventsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ratifitseerimiseks ja rakendamiseks; väljendab sügavat muret asjaolu üle, et mitmeid rahvusvahelisi ettevõtteid, eelkõige rõiva- ja tekstiilisektoris, on ulatuslikult ja põhjalikult boikoteeritud pärast seda, kui nad väljendasid muret teadete pärast sunniviisilise töö kohta Xinjiangis ja võtsid vastu otsuse vähendada tarneahelasidemeid Xinjiangiga, ning mõistab teravalt hukka Hiina valitsuse poliitiliste sunnivahendite kasutamise nende ettevõtete vastu; kordab oma palvet, et komisjon ja Euroopa välisteenistus käivitaksid kiiresti tarneahelate alase ärinõustamise, mis annaks ettevõtetele juhiseid uiguuride sunniviisilise tööga seotud riskide vältimiseks ning aitaks neil kiiresti leida alternatiivseid tarneallikaid;

14.  rõhutab vajadust tagada, et siseturgu käsitlevaid õigusakte ning mis tahes hoolsuskohustuse raamistikku või sunniviisilise tööga seotud impordikeeldu kasutataks tõhusalt ja tulemuslikult, et kõrvaldada ELi siseturult üksused, kes on otseselt või kaudselt seotud inimõiguste rikkumisega Xinjiangis; kutsub lisaks Euroopa äriühinguid Hiinas üles oma ettevõtte sotsiaalse vastutuse raames põhjalikult uurima sunnitöö kasutamist oma tarneahelates;

15.  nõuab tungivalt, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik algataks sõltumatu õigusliku uurimise väidetava genotsiidi, väidetavate inimsusevastaste kuritegude ja inimõiguste rikkumiste, sealhulgas mitmes Hiina piirkonnas rakendatavate sunniviisilise töö programmide kohta, ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid pakuksid sellisele uurimisele poliitilist tuge ja koguksid rahvusvahelist toetust; kutsub Hiina ametivõime üles võimaldama vaba, sisulist ja takistamatut juurdepääsu piirkonnale; on äärmiselt mures teadete pärast Tiibeti tööprogrammide kohta, mida Hiina ametivõimud nimetavad ka kutseõppelaagriteks; kutsub Hiinat üles täitma oma riiklikust ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi järgida inimõigusi, sealhulgas Xinjiangi, Tiibeti ja Sise‑Mongoolia vähemuste õigusi;

16.  taunib asjaolu, et Hiinas on väljendus-, ühinemis- ja ajakirjandusvabadus oluliselt piiratud; väljendab kahetsust paljude hetkel eksiilis viibivate ajakirjanike poliitilise tagakiusamise üle; kutsub Hiinat üles tagama, et kõik ajakirjanikud saaksid teha oma tööd vabalt, ilma takistusteta ja kartmata kättemaksu; rõhutab, et tuleks tagada ajakirjandus- ja meediavabadus; nõuab, et EL toetaks sõnavabadust ja vaba meediat Hiinas, luues sõltumatu ajakirjanduse toetamiseks Euroopa demokraatliku meedia fondi;

17.  palub komisjonil esitada kiiremas korras ettepaneku kohustusliku inimõigustealase hoolsuskohustuste raamistiku loomiseks ja toetada pingutusi samalaadse õigusakti vastuvõtmiseks ÜRO raames;

18.  kutsub komisjoni üles väljendama muret uue korralduse nr 15 pärast, mille kaudu Hiina ametivõimud piiravad veelgi usklikke ja nende juhte;

19.  kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama meetmepaketti, milles lepiti kokku pärast Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse kehtestamist 2020. aasta juulis, ning vaatama läbi oma varjupaiga-, rände-, viisa- ja elamispoliitika Hongkongi elanike jaoks; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja nõukogu hindaksid Hongkongi kohta tehtud järeldusi ja ajakohastaksid neid; nõuab, et kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi raames rakendataks vajaduse korral sihipäraseid meetmeid, et tegeleda Hongkongis toime pandud repressiooniga; nõuab lisaks, et Hiina tühistaks 2020. aasta juunis Hongkongi suhtes kehtestatud riikliku julgeoleku seaduse; kutsub neid liikmesriike, kellel on jätkuvalt kehtivad väljaandmislepingud Hiina ja Hongkongiga, üles peatama individuaalsed väljaandmised, kui isiku väljaandmine võib tuua talle kaasa piinamise või julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise, kui see isik võib saada poliitilistel põhjustel süüdistuse, ning muudes olukordades, kus sihtmärgiks on etnilised vähemused, Hongkongi demokraatiameelse opositsiooni esindajad ja üldiselt teisitimõtlejad, ning kui see rikuks ELi kohustusi, mis tulenevad Euroopa inimõiguste konventsioonist;

20.  soovitab ELi ja liikmesriikide juhtkondadel keelduda kutsetest Pekingi taliolümpiamängudele, kui inimõiguste olukord Hiinas ja Hongkongis ei parane ning enne üritust ei toimu ELi ja Hiina kõrgetasemelist inimõigustealast tippkohtumist/dialoogi, millel oleks käegakatsutav tulemus;

21.  peab kahetsusväärseks Hiina toetust kõige despootlikumatele režiimidele maailmas, eelkõige Süürias, Iraanis ja Põhja-Koreas, kuid ka Venezuelas ja Kuubal;

Riskide, nõrkade kohtade ja probleemide analüüsimine ning kindlakstegemine

22.  on veendunud, et ELi tulevane Hiinat käsitlev strateegia peaks pakkuma vajalikke vahendeid ja andmeid, et tegeleda Hiinast tulenevate poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste ohtudega, sealhulgas algatuse „Üks vöönd, üks tee“, topeltringluse strateegia, 14. viisaastakuplaani ja „Made in China 2025“ (Valmistatud Hiinas 2025), „China Standards 2035“ (Hiina standardid 2035) ja 16+1 poliitikaga, sealhulgas Hiina sõjalise moderniseerimise ja suutlikkuse suurendamisega ning selle mõjuga liidu avatud strateegilisele autonoomiale ja mitmepoolsele reeglitel põhinevale korrale; märgib, et on vaja kiiresti tagada poliitiline tahe ja vahendid ELi ühenduvuse strateegia rakendamiseks; nõuab suuremat kooskõlastamist ELi ühenduvuse strateegia ja võrgustiku „Blue Dot“ vahel, et pakkuda kestlikku alternatiivi algatusele „Üks vöönd, üks tee“; tunneb heameelt G7 juhtide kokkuleppe üle arendada partnerlust eesmärgiga luua parem maailm – algatus „Build Back Better World“ (B3W) – alternatiivina Hiina algatusele „Üks vöönd, üks tee“; kutsub ELi liikmesriike ja institutsioone üles algatust toetama ning sellesse panustama;

23.  kutsub komisjoni üles tellima kogu ELi hõlmava auditi, jaotatuna liikmesriikide kaupa, ELi sõltuvuse kohta Hiinast teatud strateegiliselt olulistes ja kriitilistes sektorites, sealhulgas farmaatsiatarnetes, võimalusel nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, tuginedes oma hiljutisele põhjalikule analüüsile „Strategic dependencies and capacities“ (Strateegiline sõltuvus ja suutlikkus) (SWD(2021)0352), milles esitatakse plaanid soovimatu sõltuvusega seotud riskide vähendamiseks, säilitades samal ajal üldised suhted Hiinaga, mis peaksid olema võimalikult vastastikused ja tasakaalustatud ning kooskõlas ELi väärtuste ja strateegiliste prioriteetidega;

24.  palub komisjonil ja nõukogul välja töötada mehhanismid nende ohtudega sidusalt tegelemiseks ning eelkõige

   a) tagada ELi ühtsus liikmesriikide tasandil, mis on vajalik uue ELi‑Hiina strateegia nõuetekohaseks rakendamiseks; kutsuda kõiki ELi liikmesriike üles säilitama ELi põhiväärtused;
   b) tuginedes riiklike, piirkondlike ja kohalike riskide maandamise ELi meetmepaketile, töötada partnerluses sarnaselt meelestatud partneritega välja ülemaailmsed standardid uue põlvkonna tehnoloogiate jaoks, mis on kooskõlas demokraatlike väärtustega, nagu näiteks 5G- ja 6G‑võrgud, ning tagada, et 5G- ja 6G‑võrkude arendamisest jäetakse välja ettevõtjad, kes ei vasta turvastandarditele;
   c) tugevdada ELi suutlikkust ülemaailmse juhtpositsiooni saavutamisel, sealhulgas sarnaselt meelestatud partneritega tehtava koostöö kaudu;
   d) tagada institutsiooniline koordineerimine komisjoni, nõukogu ja Euroopa välisteenistuse vahel enne algatusega „Üks vöönd, üks tee“ seotud üritusi ning teha koostööd liikmesriikidega tagamaks, et algatuses osalevate ELi liikmesriikide otsused on kooskõlas ELi poliitika ja huvidega ning järgivad ELi põhiväärtuseid; rõhutab, et konsultatsioonid peavad toimuma ELi tasandil, näiteks kaubanduspoliitika komitee ning poliitika- ja julgeolekukomitee ühise kohtumise kaudu nõukogu tasandil enne algatusega „Üks vöönd, üks tee“ seotud üritusi, tagamaks, et liikmesriigid esinevad ühtsena; rõhutab, et algatus „Üks vöönd, üks tee“ peab vastama rahvusvahelistele standarditele; rõhutab, et algatuse „Üks vöönd, üks tee“ projekte tuleb tähelepanelikult jälgida, pidades silmas ka nende negatiivset poliitilist mõju ELis;
   e) teostada järelevalvet peamiste taristulepingute üle liikmesriikides ja läbirääkijariikides, et tagada nende vastavus liidu õigusele ning nende kooskõla ELi strateegiliste huvidega, nagu on määratletud ELi‑Hiina strateegias; kaitsta kriitilist taristut kolmandate riikide mõju eest, mis võib kahjustada ELi ja selle liikmesriikide majandus- ja julgeolekuhuve;

25.  rõhutab, et mõne liikmesriigi kahepoolsed ja kooskõlastamata kontaktid Hiinaga, nagu ka nende lähenemisviis mitte teavitada komisjoni kolmandate riikidega vastastikuse mõistmise memorandumite allkirjastamisest, segavad edasiliikumist ja kahjustavad ELi ülemaailmset positsiooni ja eeliseid, mis on ELi liikmesriikidel, kui nad tegutsevad läbirääkimistel pigem liidu esindajatena kui sõltumatute riiklike toimijatena; palub ELi liikmesriikidel hoiduda selliste memorandumite allkirjastamisest ilma nõukogu ja komisjoniga konsulteerimata; nõuab, et selliste küsimustega tegelemiseks loodaks ELi tasandil koordineerimismehhanism; tuletab meelde ELi lepingu artiklit 24, milles märgitakse, et „liikmesriigid toetavad aktiivselt ja tingimusteta liidu välis- ja julgeolekupoliitikat lojaalsuse ja vastastikuse solidaarsuse vaimus“ ning et „nad hoiduvad igasugustest meetmetest, mis on vastuolus liidu huvidega või mis võivad kahjustada liidu efektiivsust ühtse jõuna rahvusvahelistes suhetes“;

26.  rõhutab, et ELi‑Hiina strateegia ja Hiinaga seotud riiklike strateegiate ja poliitika rakendamist tuleks ELi institutsioonide, komisjoni erinevate peadirektoraatide ja Euroopa Parlamendi vahel regulaarselt koordineerida, et tagada terviklik ja järjepidev poliitika, mis väldiks eri poliitikavaldkondade eraldamist; on veendunud, et poliitikat tuleks kooskõlastada ka piirkondlike ja kohalike osalejatega, kes arendavad ja säilitavad sidemeid Hiinaga;

27.  väljendab muret Euroopa ettevõtete vastu suunatud hübriidrünnakute, Hiina tööstusspionaaži ja kübervarguste sagenemise pärast; rõhutab era- ja avaliku sektori kübervõimekuse tugevdamise olulisust; nõuab tihedamat koostööd ja sellise süsteemi loomist, mille eesmärk on teha lõpp Hiina pahatahtlikele tegudele küberruumis, sealhulgas küberrünnetele, sunniviisilistele tehnosiiretele, küberspionaažile ja küberpõhistele intellektuaalomandi vargustele; rõhutab vajadust edendada tihedamat koostööd NATO ja G7 riikidega, et võidelda Hiinast lähtuvate hübriidohtude, sealhulgas küberrünnete ja väärinfo levitamise kampaaniate vastu, lubades seejuures liikmesriikidel vabatahtlikult kehtestada kollektiivseid vastumeetmeid isegi siis, kui rünnakute laad ei ole piisavalt tõsine, et rakendada NATO lepingu artiklit 5 või ELi lepingu artikli 42 lõiget 7;

28.  kutsub komisjoni üles toetama ja koordineerima meetmeid, mille eesmärk on võidelda Hiina välisrahastamise vastu meie demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas „eliidi püüdmise“ strateegia ning kõrgetasemeliste riigiteenistujate ja endiste ELi poliitikute koostöötehnika vastu;

29.  väljendab muret seoses Hiina ametivõimude jõulise ja vahel isegi agressiivse diplomaatilise survega, näiteks Tšehhi Senati presidendile; toonitab, et ELi institutsioonid ei tohi mingil juhul järele anda Hiina survele, ähvardustele ega tsenseerimiskatsetele; väljendab muret seoses Hiina ametnike põhjendamatu survega kogu ELis Hiinaga seotud teemadega tegelevatele teadlastele ja akadeemilistele ringkondadele, sealhulgas Konfutsiuse instituutide tegevusele ELis;

Partnerluste loomine sarnaselt meelestatud partneritega

30.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal kooskõlastada liidu tegevust sarnaseid seisukohti jagavate partneritega, et kaitsta inimõigusi ja toetada Hiina, Hongkongi ja Macau kodanikke ja Hiina diasporaad kogu maailmas ning kaitsta kõikjal, eelkõige Hongkongis ja Taiwanis liberaalset demokraatiat, eesmärgiga veenda Hiinat järgima rahvusvahelist õigust, õigust korraldada avalikke meeleavaldusi väljendusvabaduse ja kogunemisvabaduse teostamiseks, meresõiduvabadust, sealhulgas Lõuna‑Hiina ja Ida‑Hiina meredes, ülelennuvabadust ja konfliktide rahumeelset lahendamist; rõhutab veelgi, et sellised partnerlused ja mitmepoolne koostöö sarnaselt meelestatud partneritega peaksid hõlmama kõiki uues ELi‑Hiina strateegias esitatud elemente ja meetmeid;

31.  väljendab tõsist muret Hiina jõulise ja ekspansiivse poliitika pärast Lõuna‑Hiina meres, Ida‑Hiina meres ja Taiwani väinas, eelkõige Hiina jätkuva sõjalise provokatsiooni pärast Taiwani suhtes; rõhutab, et kogu Taiwani väina status quo ja meresõiduvabadus India ja Vaikse ookeani piirkonnas on ELi ja selle liikmesriikide jaoks olulise tähtsusega; kordab oma tugevat vastuseisu igasugustele ühepoolsetele sammudele, mis võivad pingeid teravdada ja status quo’d õõnestada; toetab Taiwaniga suhete konstruktiivset arendamist ning rõhutab, et muutusi väinaülestes suhetes ei tohi teha Taiwani kodanike tahte vastaselt; kordab Jaapani ja Ameerika Ühendriikide väljendatud muret uue Hiina õigusakti üle, mis lubab Hiina rannikuvalve laevadel kasutada relvi välisriikide veesõidukite vastu, mis liiguvad aladel, mida Hiina peab enda omaks; kutsub ELi üles neid küsimusi nii uues ELi‑Hiina strateegias kui ka ELi India ja Vaikse ookeani piirkonna koostööstrateegias käsitlema ning suurendama mitmepoolseid diplomaatilisi kontakte, et saavutada kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooniga, rahumeelne lahendus vaidlustele ja vastuoludele;

32.  nõuab, et liikmesriigid investeeriksid tugevamasse koostöösse teiste demokraatlike ja sarnaselt meelestatud partneritega, nagu USA, Kanada, Ühendkuningriik, Jaapan, India, Lõuna‑Korea, Austraalia, Uus‑Meremaa ja Taiwan, ning kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike prioriseerima ja tugevdama strateegilist partnerlust Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni ja Aafrika Liiduga;

33.  peab esmatähtsaks, et EL arendaks ja edendaks ambitsioonikaid ja dünaamilisi Atlandi‑üleseid suhteid USA valitsusega Atlandi‑ülese Hiinat käsitleva dialoogi raames, sealhulgas parlamentaarses mõõtmes, tuginedes meie ühisele ajaloole, väärtustele ja huvidele; rõhutab ELi ja USA vahelise partnerluse olulisust, et säilitada ja demonstreerida ülemaailmsete liberaalsete demokraatiate ühendatud tugevust, sealhulgas meie töö kaudu mitmepoolsetes organisatsioonides; rõhutab sellega seoses, et ELi ja USA uus Hiinat käsitlev dialoog peaks olema üks mehhanisme meie ühiste huvide edendamiseks ja erimeelsustega tegelemiseks ning reeglitel põhineva korra raames mitmepoolsete organisatsioonide reformimiseks; on veendunud, et EL peaks jätkuvalt tugevdama liidu tegevusautonoomiat ja vastupanuvõimet välisohtudele;

34.  rõhutab, kui oluline on, et EL säilitaks valvsuse Hiina muutuva rolli ja kasvava ülemaailmse mõju suhtes mitmepoolsetes organisatsioonides, sealhulgas ÜROs, mille suuruselt teine rahaline toetaja Hiina on, ning tagaks parema kooskõlastamise liikmesriikide ja sarnaselt meelestatud partnerite vahel ülemaailmsete liberaalsete demokraatiate tugevuse ühendamiseks, et sellele suundumusele reageerida; täheldab, et Hiina valitsus osaleb üha aktiivsemalt rahvusvahelistes ja mitmepoolsete institutsioonides, nagu ÜRO, Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Interpol, Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon, sealhulgas standardeid kehtestavad organid – eesmärgiga Hiina pikaajalise geopoliitilise strateegia ja majanduslike huvide edendamiseks ülemaailmselt norme, standardeid ja tavasid ümber kujundada; peab kahetsusväärseks, et Hiina siseriikliku tsensuuri, mida rakendatakse praegu muu hulgas ÜROs, eesmärk on menetlustega manipuleerida, et minimeerida kontrolli Hiina tegevuse üle, eelkõige etniliste uiguuri moslemite ja teiste turgi moslemite vähemuste olukorra asjus; kutsub ELi üles tegema koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, et nendele suundumustele vastu seista;

35.  rõhutab, et Hiina on ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme hulgas suurim rahuvalvajate pakkuja, kuid on keeldunud vastu võtmast ÜRO põhikirja VII peatüki osi ja kaitsmise kohustuse sammast; rõhutab, et EL on kaitsmise kohustuse ühendanud oma välistegevusega;

36.  kutsub ELi üles tegema tihedamat koostööd NATOga, et lahendada Hiinaga seotud julgeolekuprobleeme; toetab NATO ettepanekut töötada välja poliitiline strateegia tegutsemiseks olukorras, kus Hiinast saab ülemaailmne suurvõim; palub, et see strateegia tugineks suhete arenemisel Hiinaga erinevatele stsenaariumitele, sealhulgas võimalusele Lõuna‑Hiina mere julgeolekuolukorra edasiseks halvenemiseks, ning kutsub üles pidama dialoogi ja koordineerima tegevust neljapoolse julgeolekudialoogi riikidega; tunnustab NATO pingutusi jälgida hoolikalt Hiina suurema füüsilise kohaloleku julgeolekumõjusid Arktikas ja Aafrikas; soovitab, et ELi ja NATO vahelist Hiinaga seonduvat julgeolekualast koostööd võetakse ELi strateegilise kompassi arendamisel ja NATO strateegilise kontseptsiooni läbivaatamisel piisavalt arvesse;

37.  väljendab rahulolu nõukogu kavatsuse üle tugevdada India ja Vaikse ookeani piirkonnas ELi strateegilist rõhuasetust, kohalolekut ja tegevust, ning käivitada ELi uus India ja Vaikse ookeani piirkonna koostööstrateegia ja uus ühenduvuse strateegia; märgib, et iga selline uus strateegia peaks olema kooskõlas ELi‑Hiina strateegiaga;

38.  peab asjakohaseks, et komisjon esitaks õigeaegsed ja põhjalikud aruanded piirkondliku ulatusliku majanduspartnerluse (RCEP) kohta, mis on maailma suurim vabakaubandusleping, et hinnata kohapealseid arenguid; on eriti huvitatud selle mõjust ELi strateegilistele huvidele sellistes küsimustes nagu standardite kehtestamine Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, samuti päritolureegleid puudutavad sätted; märgib, et kuigi Euroopa Liit piirkondlikus ulatuslikus majanduspartnerluses ei osale, mõjutab see leping ka ELi; rõhutab, et piirkondlikus ulatuslikus majanduspartnerluses puuduvad kaubandust ja kestlikkust käsitlevad sätted, sealhulgas töö- ja sotsiaalstandardid ning kliima- ja keskkonnaeesmärgid;

39.  tuletab piirkondlike arengusuundadega seoses meelde, kui olulised on ELi ja Taiwani kaubandus- ja majandussuhted, sealhulgas mitmepoolsuse ja WTO, tehnoloogia ja rahvatervisega seotud küsimustes, ning esmatähtis koostöö elutähtsate tarnete, näiteks pooljuhtide valdkonnas; märgib, et Taiwan on WTO täisliige; kordab oma üleskutset ja nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu liiguksid Taiwaniga kahepoolse investeerimislepingu sõlmimise suunas ning alustaksid kiiresti mõju hindamist, avalikku konsultatsiooni ja analüüsi Taiwani ametivõimudega;

40.  julgustab komisjoni esitama konkreetseid ettepanekuid ja meetmeid, et hõlbustada Taiwani kui vaatleja täielikku osalust WHO, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohtumistes, mehhanismis ja tegevuses;

Avatud strateegilise autonoomia edendamine, sealhulgas kaubandus- ja investeerimissuhetes

41.  rõhutab, et Hiina jõulisele poliitikale vastu astumiseks ei piisa üksnes investeeringute ja kaubanduse tingimuslikkusest; leiab, et EL peaks suurendama strateegilist sõltumatust ja tegelema ka ELi ja Hiina suhete muude mõõtmetega, eelkõige digitaalse ja tehnoloogilise suveräänsusega; rõhutab sellega seoses, et ELi sõltuvuse vähendamiseks Hiinast on vaja investeerida innovatsiooni ning teadusuuringutesse ja töötada välja uus konkurentsivõimeline ja iseseisev tööstuspoliitika selliste valdkondade jaoks nagu mikrokiipide ja pooljuhtide tootmine, haruldaste muldmetallide kaevandamine, pilvandmetöötlus ja telekommunikatsioonitehnoloogia, alati eesmärgiga tagada nende poliitikavaldkondade parem koordineerimine teiste sarnaselt meelestatud liberaalsete demokraatiatega, uurides ühtlasi võimekust ressursse koondada ja uusi koostoimeid luua;

42.  märgib, et 2020. aastal oli Hiina COVID‑19 pandeemiaga seoses esmakordselt ELi suurim kaubavahetuspartner, kusjuures kaubandusbilanss halvenes jätkuvalt ELi kahjuks; tuletab siiski meelde, et Ameerika Ühendriigid on endiselt ELi suurim partner, kui käsitleda koos kaupu ja teenuseid; on veendunud, et Hiina majanduslik areng ja prognoositud majanduskasv avaldavad järgmisel kümnendil märkimisväärset mõju maailmamajanduse arengule; juhib tähelepanu sellele, et erinevatel põhjustel jäävad vastastikused investeeringud allapoole nende võimalikku potentsiaali, ning möönab majanduslikke võimalusi, mis iseloomustavad piirkonda laiemalt; on seisukohal, et Hiina ja ELi kaubavahetuse maht nõuab reeglitel ja väärtustel põhinevat raamistikku, mis peab tuginema rahvusvahelistele normidele; rõhutab, et ELiga kaubandus- ja investeerimissuhetes osalemise eeltingimuseks on inimõiguste austamine, ning nõuab tungivalt, et Hiina täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi ja võtaks kohustuse järgida inimõigusi;

43.  rõhutab Euroopa Parlamendi keskset rolli ELi ühises kaubanduspoliitikas, rahvusvahelistes läbirääkimistes ning kaubandus- ja investeerimislepingute rakendamise kontrollis, ratifitseerimises ja järelevalves; rõhutab, et õigeaegselt ja nõuetekohaselt tuleb konsulteerida rahvusvahelise kaubanduse komisjoniga, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu säilitaksid tiheda dialoogi ja korraldaksid põhjaliku aruandluse, mis kajastaks ELi ja Hiina kahepoolse kaubanduse ja investeeringute tegevuskava arengut;

44.  rõhutab ELi ja Hiina strateegiliste kaubandus- ja investeerimissuhete tähtsust ning kutsub ELi liikmesriike ja institutsioone üles suhtlema Hiinaga ühtselt ja kooskõlastatult; on seisukohal, et formaadi 16+1 kohased investeerimisalgatused ei tohi õõnestada ELi ühtsust ega kahjustada pingutusi esineda ühtsena;

45.  kutsub komisjoni üles analüüsima ELi majanduslikku sõltuvust sellistes strateegilistes sektorites nagu kriitilise tähtsusega toorained, millest mõningaid leidub üksnes Hiinas, ning rõhutab tungivat vajadust suurendada Euroopa tarneahelate vastupanuvõimet; kutsub üles tegema pingutusi ELi kahe kasvumootorile hoo andmiseks vajalikele strateegilistele ressurssidele juurdepääsu mitmekesistamiseks ja konsolideerimiseks, keskendudes eelkõige 30 elemendile kriitilise tähtsusega toorainete 2020. aastal uuendatud neljandas loetelus; tuletab meelde ELi üldist eesmärki ehitada üles oma avatud strateegiline autonoomia ühise kaubanduspoliitika raames; rõhutab taas kaubanduse ja julgeoleku vahelise seose kasvavat tähtsust ELi rahvusvahelises kaubanduspoliitikas;

46.  nõuab suuremat läbipaistvust, sidusust ja kooskõlastamist liikmesriikide vahel küsimustes, mis on seotud kahepoolsete investeerimisprojektide ja -tehingutega, eelkõige strateegilistesse varadesse ja elutähtsatesse taristutesse tehtavate välismaiste otseinvesteeringutega; juhib tähelepanu seostele majanduslike sõltuvussuhete ja välispoliitilise mõjujõu vahel liikmesriikide tasandil; tuletab meelde, et edaspidi tuleks tugevdada ELi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrust, et tagada mis tahes ELi julgeolekut ja avalikku korda ohustada võivate potentsiaalsete investeeringute takistamine, eriti kui need pärinevad riigi poolt juhitavatest ettevõtetest; kutsub liikmesriike üles kiiremas korras vastu võtma riikliku taustauuringute mehhanismi, kui neil seda veel pole, kooskõlas komisjoni 2020. aasta märtsi suunistega;

47.  on veendunud, et ELi ja Hiina kahepoolsed kaubandus- ja investeerimissuhted on strateegilise tähtsusega ning peaksid põhinema reeglitel, mille keskmes on mitmepoolne kaubandussüsteem ja vastastikkuse põhimõte; kordab, et kuigi võib täheldada murettekitavat suundumust majandusliku lahtisidumise suunas, on üldistes kaubandus- ja investeerimissuhetes vaja otsustavamat rakendamist ja kohustustest kinnipidamist; kutsub Hiinat üles etendama aktiivsemat ja vastutustundlikumat rolli WTOs ja muudes mitmepoolsetes algatustes, viima oma majandusliku võimsuse ja arengutaseme omavahel vastavusse, ning täielikult järgima kõiki WTO ja rahvusvahelisi kohustusi; kutsub komisjoni ja Hiina ametivõime üles tegema tihedat koostööd WTO reeglite reformimiseks, et edendada kestlikumat arengut, rohepööret ja digirevolutsiooni ning luua rahvusvahelises kaubanduskeskkonnas stabiilsust ja õiguskindlust;

48.  väljendab muret ELi ja Hiina üha enam tasakaalustamata kahepoolsete majandus- ja kaubandussuhete pärast; rõhutab, et tasakaalustamine ja võrdsemad tingimused on ELi huvide seisukohast väga olulised; on veendunud, et Hiina ja EL peavad looma teineteise jaoks võrdsed võimalused ja viljaka partnerlussuhte hoolimata oma majandussüsteemide erinevusest; rõhutab sellega seoses ELi käimasolevat tööd oma kaubandusmeetmete paketi tugevdamisel, tunnistades samas vajadust pidada avatud dialoogi selliste ühiste probleemide üle nagu ülemaailmne kliimamuutuste vastane võitlus; rõhutab tungivat vajadust, et EL viiks lõpule oma autonoomsete meetmete valiku, sealhulgas välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse rangemaks muutmise, siseturgu moonutavaid välismaiseid subsiidiume käsitlevad õigusaktid, jõulise ja tõhusa rahvusvaheliste hangete instrumendi kiire vastuvõtmise, kahesuguse kasutusega tehnoloogia eksporti käsitlevad meetmed, tõhusa sunnimeetmete vastase vahendi, äriühingu kestlikku juhtimist käsitlevate õigusaktide paketi ning tarneahelat käsitlevad õigusaktid koos kohustuslike hoolsuskohustuse nõuetega, milles tuleks ühtlasi ette näha impordikeeld sunnitöökaupadele; on veendunud, et kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi raames tuleks vajadusel kaaluda täiendavaid sihipäraseid meetmeid;

49.  kordab oma sügavat muret paljude takistuste pärast, millega Euroopa ettevõtjad Hiina turule sisenemisel ja seal tegutsemisel kokku puutuvad; on mures selle pärast, et Hiina 14. viisaastakuplaanis viidatud nn topeltringluse strateegia halvendab veelgi ELi äriühingute ettevõtluskeskkonda; rõhutab veel kord oma erilist muret turgu moonutavate tavade pärast, mis hõlmavad näiteks tööstussubsiidiume, Hiina riigiettevõtete sooduskohtlemist, intellektuaalomandi vargusi, sunniviisilist tehnosiiret ja andmete lokaliseerimist, liigset tootmisvõimsust sellistes sektorites nagu terasetööstus ja sellega seotud ekspordidumping ning muud ebaausad kaubandustavad, samuti üldiselt suureneva poliitilise sekkumise pärast ärikeskkonnas, sealhulgas erasektoris; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama oma koostööd sarnaselt meelestatud partneritega WTOs, et arendada välja ühine lähenemine Hiina ebaausate kaubandustavadega tegelemiseks; väljendab rahulolu ELi ja USA Hiina‑teemalise dialoogi kui vahendi üle koostööks sellistel teemadel nagu vastastikkus, mitmepoolsus, turgu moonutavad tavad ja majandus ning muud struktuurilised küsimused, mille puhul ELi ja USA vaheline koordineerimine võib anda lisaväärtust; on veendunud, et Hiina turu õiguslikke ja regulatiivseid suundumusi puudutav asjakohane teave on ülimalt oluline, arvestades selle turu läbipaistmatust ja riigi poolt juhitavat olemust; tuletab sellega seoses meelde ELi institutsioonide, ELi Hiinas asuva kaubanduskoja ja kõigi meie kohapealsete partneritega peetavate sagedaste ja avameelsete arutelude olulisust;

50.  peab asjakohaseks arutada konkreetselt ülemaailmse terase- ja alumiiniumitööstuse liigse tootmisvõimsuse negatiivseid mõjusid kaubavahetusele ja võimalikke viise selle põhjustatud moonutuste leevendamiseks, samuti arutleda WTOs tööstussubsiidiumite probleemiga tegelemise olulisuse üle; nõuab tungivalt, et Hiina hakkaks uuesti osalema terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmse foorumi töös, et kõrvaldada liigne võimsus ja taastada võrdsed võimalused; märgib, et hoolimata Hiina plaanidest sulgeda vananenud tootmisrajatised ja moderniseerida tootmist, on riigi aastane toorterasetoodang püstitanud neljal järjestikusel aastal rekordeid; kannustab Hiina ametivõime täitma oma lubadusi vähendada toorterase toodangut;

51.  tuletab sellega seoses meelde seoseid kaubanduse, patentide ja standardite vahel; on veendunud, et suureneva rahvusvahelise konkurentsi standardimine ja normatiivsed elemendid on ELi kaubanduspoliitika jaoks hädavajalikud ja peaksid olema ELi strateegilise tööstuspoliitika üks peamisi tugisambaid; tuletab meelde, et standardite kehtestamist peetakse riskivaldkonnaks, mille puhul on oht Hiina lahknemiseks ja eraldumiseks; rõhutab, et piraatkaubanduse vastu võitlemine on ELi intellektuaalomandi kaitse kaubandusaspektide alaste pingutuste hulgas üks peamisi prioriteete; on mures, et Hiina on endiselt ELi saabuva võltsitud ja piraatkauba peamine päritoluriik nii kauba väärtuse kui ka mahu poolest; rõhutab, et ELi ja Hiina geograafilisi tähiseid käsitlev leping on esimene samm piraatkaubanduse vastu võitlemiseks ning nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks pingutusi ELi intellektuaalomandi, sealhulgas patentide kaitsmiseks; väljendab muret Hiina kohtuasutuste väljakujuneva tava pärast nõuda ülemaailmset pädevust õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate litsentsimistingimuste kindlaksmääramisel standardsete põhipatentide puhul ning takistada ettevõtetel oma otsuste vaidlustamist; rõhutab, et selline praktika tähendab, et Hiina ettevõtetel lubatakse mitte maksta õiglast hinda standardsete põhipatentide kasutamise eest, mis seab ohtu Euroopa teadustegevuse; kutsub komisjoni üles tegema selles küsimuses koostööd Hiina ametivõimudega; nõuab, et kõigis asjaomastes organites, sealhulgas ÜRO Rahvusvahelises Telekommunikatsiooniliidus pöörataks koos ELi seisukohti jagavate partneritega, eelkõige USAga, suuremat tähelepanu rikkumistele digiteerimise ja kommunikatsiooni valdkonnas; nõuab rohkem poliitilisi arutelusid Hiina algatuste, näiteks algatuse „Made in China 2025“ (Valmistatud Hiinas 2025) või veelgi asjakohasema „China Standards 2035“ (Hiina standardid 2035) mõjude üle; väljendab seoses sellega muret Hiina suureneva digitaalse autoritaarsuse ning pingutuste pärast edendada oma digitaalset juhtimismudelit kogu maailmas; rõhutab vajadust sõlmida ühisavalduse algatuse raames WTO e‑kaubanduse leping, et edendada Hiinaga esmatasandi avatust ja võrdseid tingimusi;

52.  nõuab, et pöörataks rohkem tähelepanu Euroopa VKEdele, kellel on kaubandus- ja investeerimissuhted Hiinaga, ning kiidab heaks komisjoni toetuse VKE‑sõbralikele algatustele, muu hulgas portaalile Access2Markets, päritolureeglite enesehindamise vahendile (ROSA) ja Hiina intellektuaalomandi õiguste VKE kasutajatoele;

53.  võtab teadmiseks ELi‑Hiina laiaulatusliku investeerimislepingu põhimõttelise sõlmimise poliitilisel tasandil, tunnustades samas komisjoni pingutusi tegeleda reeglipõhise kaasamise abil turulepääsu asümmeetriaga seotud puudustega ning võrdsete tingimuste ja kestliku arenguga; tuletab siiski meelde, et kaubandussuhted ei toimu vaakumis;

54.  palub, et komisjon konsulteeriks parlamendiga, enne kui astub samme ELi‑Hiina laiaulatusliku investeerimislepingu sõlmimiseks ja allkirjastamiseks; nõuab tungivalt, et Hiina võtaks konkreetseid meetmeid ILO põhikonventsioonide nr 29 ja 105 (sunniviisilise töö kohta) ratifitseerimiseks ja rakendamiseks; rõhutab, et Hiina on võtnud ka kohustuse mõjusalt rakendada ratifitseeritud ILO konventsioone ja tegutseda muude ajakohaste ILO põhikonventsioonide ratifitseerimise nimel;

55.  märgib, et 26 ELi liikmesriigil on Hiinaga sõlmitud vanemat tüüpi kahepoolsed investeerimislepingud;

56.  tuletab aga meelde, et laiaulatuslik investeerimisleping üksinda ei saa lahendada kõiki majanduslike ja poliitiliste suhete probleeme, ning seega tuleb seda arvesse võtta seoses ELi tugevdatud ja jõulisemate ühepoolsete meetmete paketiga; rõhutab, et Euroopa Parlament kontrollib lepingut põhjalikult, sealhulgas säästvat arengut käsitlevat osa;

57.  rõhutab, et lepingu kasulikkuse ja edu kaubandus- ja investeerimissuhte struktuursel tasakaalustamisel määraksid peamiselt selle korrakohane rakendamine ja tõhus täitmise tagamine; rõhutab Euroopa Komisjoni kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametnikuga peetava struktureeritud ja sagedase teabevahetuse rolli ja asjakohasust pingutustes hinnata ELi‑Hiina laiaulatusliku investeerimislepingu tulevast rakendamist, eeldusel et see vastu võetakse; tuletab meelde ja rõhutab sellega seoses parlamentaarse diplomaatia olulisust vastastikuse mõistmise, läbipaistva suhtluse ja avameelse dialoogi hõlbustamises;

58.  väljendab rahulolu ELi ja Hiina vahelise geograafilisi tähiseid käsitleva lepingu jõustumise üle ning kordab, kui oluline on seda mõlema lepinguosalise turgudel tõhusalt rakendada ja järgida; väljendab rahulolu praeguse lepingu eeldatava laiendamise üle, et lisada mõlemalt poolt veel 350 geograafilist tähist; rõhutab, et see geograafilisi tähiseid käsitlev piiratud leping võiks olla eeskuju ja alus tulevastele geograafilisi tähiseid käsitlevatele lepingutele; rõhutab kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku keskset rolli selle lepingu järgimise järelevalves ja parandamises; kutsub kaubandusvaldkonna juhtivat järelevalveametnikku üles viivitamata reageerima, kui lepingut ei rakendata nõuetekohaselt;

59.  rõhutab, et Hiinal tuleb teha veel palju pingutusi, et jõuda vabaturumajanduseni, võttes arvesse riigivõimu ülitugevat mõju Hiina majandusele nii ettevõtete hindu, kulutusi, tootmist kui ka sisendeid puudutavate otsuste puhul; kutsub Hiinat üles sellega seoses kasutama riigis tegutsevate kohalike ja välismaiste ettevõtete suhtes rohkem avatusel põhinevaid meetmeid;

60.  nõuab 5G projektide elluviimiseks ning 6G, tehisintellekti ja suurandmete tehnoloogia alasteks teadusuuringuteks rohkem rahastamist, et tagada tulevikus võrgu turvalisus ja suurem digitaalne suveräänsus, mis on eluliselt tähtis digiüleminekuks, majanduskasvuks ja tehnoloogilise lõhe vähendamiseks Hiinaga ning selleks, et kõrvaldada risk, et NATO liikmed ja tema partnerid võiksid puutuda kokku Hiina 5G‑tehnoloogia integratsiooniga telekommunikatsioonivõrgustikesse, kuna selline tegevus võib õõnestada demokraatliku valitsemise tulevikku; nõuab lisaks koordineeritud ELi küberjulgeoleku strateegia loomist ja liikmesriikide võimekuste suurendamist selles valdkonnas, et tugevdada muu hulgas kaitset kolmandatest riikidest, sealhulgas Hiinast tulenevate ohtude vastu ELi kriitilise tähtsusega taristule;

61.  rõhutab, kui oluline on teha koos ELi liberaalseid ja demokraatlikke väärtusi jagavate peamiste strateegiliste partneritega tööd selle nimel, et luua tehisintellekti reguleerimise ning tehisintellekti süsteemide ja sellega seotud tehnoloogiate eetilise ja tsiviilvastutuse raamistik, mis edendab inimkeskset ja eraelu puutumatust arvestavat innovatsiooni; rõhutab, et sotsiaalse hindamise süsteemid ei ole kooskõlas ELi põhiväärtustega; rõhutab ELi vajadust kaitsta üksikisiku õigusi; rõhutab seega, et sellist poliitikat või järelevalvevahendeid ei tohiks ühelgi tingimusel ELis kasutada; rõhutab seega, et EL peab nägema vaeva, et piirata digitaalse rõhumise riikidevahelist ulatust ja selle vastu võidelda;

Euroopa põhihuvide ja -väärtuste kaitsmine ning edendamine, muutes ELi tõhusamaks geopoliitiliseks toimijaks

62.  on veendunud, et EL peaks jätkama tööd tõhusamaks geopoliitiliseks toimijaks saamise nimel, tagades liikmesriikide ühtsema geopoliitilise lähenemisviisi ning edendades strateegilist autonoomiat ja võimekust, tehes koostööd USAga ja teiste sarnaselt meelestatud partneritega;

63.  rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika edu määrab kindlaks ELi võimekuse võtta üleilmse toimija roll; hoiatab Hiina üha kasvava rolli eest ELi vahetus naabruses, sealhulgas kandidaatriikides; nõuab strateegilist lähenemist ELi tasandil Hiina tegevuste vastu võitlemiseks investeeringute, laenude ja äritegevuste kaudu naaberriikides, eriti Lääne‑Balkanil; nõuab eelkõige ELi aktiivset osalemist nendele riikidele Hiina investeeringutele sobiva alternatiivi pakkumisel;

64.  juhib tähelepanu sellele, et ELil on vaja tugevdada enda kaitsmiseks vajalikke vahendeid, suurendada võimet kaitsta oma huve välismaal, mängida proaktiivsemat, järjepidevamat ja strateegilisemat rolli lähinaabruses ja tagada liikmesriikide geopoliitilise strateegia ühtsus;

65.  usub, et Euroopa tuleviku konverents peaks olema foorum aruteluks ELi välistegevuse üle, näiteks inimõiguste kaitse küsimustes, ning aruteluks, kuidas saavutada avatud strateegiline autonoomia; rõhutab, kui oluline on arutada küsimusi, mis on seotud ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika parandamise ja tugevdamisega, andes näiteks komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale suuremad volitused ELi nimel välispoliitilistes küsimustes tegutsemiseks ja astuda vajalikke samme teatavates välispoliitilistes küsimustes kvalifitseeritud häälteenamuse kehtestamiseks; nõuab liikmesriikide kaitsekoostöö tugevdamist eesmärgiga tugevdada Euroopa strateegilist kaitsevõimekust ning luua täieõiguslik Euroopa kaitseliit, mis hõlmaks ka Euroopa sõjalist võimekust;

66.  juhib tähelepanu vajadusele anda Euroopa välisteenistusele volitused ja vajalikud vahendid, et jälgida Hiina väärinfo levitamise operatsioone ja nendega tegeleda, sealhulgas spetsiaalse Kaug‑Ida strateegilise kommunikatsiooni töörühma loomise kaudu, mis keskendub Hiinast tulenevale desinformatsioonile; kutsub Hiinat üles hoiduma varjatud vahenditega avaliku aruteluga manipuleerimisest ELis; soovitab komisjonil kujundada kogu ELi hõlmava süsteemi, et takistada meediaettevõtetel, mida rahastavad või kontrollivad kolmandate riikide valitsused, Euroopa meediaettevõtteid omandamast, et säilitada ELis sõltumatu ja vaba meedia; soovitab mitmekesistada hiinakeelset meediat Euroopas, soodustades selleks koostööd Euroopa meedia ja rahvusvaheliste partnerite, näiteks Taiwani vahel; rõhutab täiendavalt kiireloomulist vajadust suurendada märkimisväärselt Euroopa välisteenistuse ja ka üldiselt komisjoni Hiinaga seonduvat eksperdivõimekust;

67.  juhib tähelepanu sõltumatute Hiinat käsitlevate uuringute ja uurimustöö tegemise olulisusele ülikoolides, mõttekodades, teadusasutustes ja koolides kogu ELis, nii et see ei sõltuks Hiina rahalisest toetusest või mõjust, tagades sealjuures akadeemilise terviklikkuse ja sõnavabaduse; kutsub ELi üles kujundama selle jaoks programmi, millest rahastataks Hiinaga seonduvat uurimustööd ja keeleõpet ELis;

68.  toob esile vajaduse Hiina Kommunistliku Partei mõjust sõltumatute programmide loomise järele, et õppida tundma Hiina kultuuri, keelt ja poliitikat, näiteks tihedamate kontaktide abil Taiwani akadeemilise kogukonna ja ühiskonnaga;

69.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse ja hõlmama oma strateegias Hiina kiiresti kasvavat huvi ja osalust Arktikas; nõuab valmisolekut tagada meresõiduvabadus Arktika Põhjamere laevateel; võtab teadmiseks Hiina investeeringud Arktika teadusuuringutesse ja strateegilisse taristusse ning märgib, et EL ei tohiks selles olulises piirkonnas maha jääda;

o
o   o

70.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning teavitamise eesmärgil Hiina Rahvavabariigi valitsusele.

(1) ELT L 410 I, 7.12.2020, lk 1.
(2) ELT L 410 I, 7.12.2020, lk 13.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0375.
(4) ELT C 158, 30.4.2021, lk 2.
(5) ELT C 11, 13.1.2020, lk 25.
(6) ELT C 433, 23.12.2019, lk 103.
(7) ELT C 238, 6.7.2018, lk 108.
(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0174.
(9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0027.
(10) ELT C 369, 11.10.2018, lk 156.
(11) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0337.
(12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0255.
(13) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0016.
(14) Hiina ja Portugali 13. aprilli 1987. aasta ühisdeklaratsioon Macau kohta

Viimane päevakajastamine: 14. jaanuar 2022Õigusteave - Privaatsuspoliitika