Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(4),

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitust, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele(5),

–  võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2019. aasta järeldusi „Töö tulevik: Euroopa Liit toetab ILO sajanda aastapäeva deklaratsiooni“(6),

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2019. aasta järeldusi „Muutuv töömaailm: arutusel on uued töövormid ning nende mõju töötajate ohutusele ja tervisele“(7),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (COM(2020)0825),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsile avatud ja õiglaste digitaalsektori turgude kohta (digiturgude õigusakt) (COM(2020)0842),

–  võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2021. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2021)0102),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatist „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020)0014),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (COM(2016)0356),

–  võttes arvesse komisjoni 24. veebruari 2021. aasta konsultatsioonidokumenti „First phase consultation of social partners under Article 154 TFEU on possible action addressing the challenges related to working conditions in platform work“ (ELi toimimise lepingu artikli 154 kohase sotsiaalpartneritega konsulteerimise esimene etapp võimalike meetmete kohta platvormitöö tingimustega seotud probleemide lahendamiseks) (C(2021)1127),

–  võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile õiguse kohta mitte olla kättesaadav(8),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni tugeva sotsiaalse Euroopa kohta õiglaste üleminekute jaoks(9),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika 2020 kohta(10),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia eetiliste aspektide raamistiku kohta(11),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile digiteenuste õigusakti kohta: siseturu toimimise täiustamine(12),

–  võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(13),

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta(14),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(15),

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta(16),

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni veebiplatvormide ja digitaalse ühtse turu kohta(17),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni töötingimuste ja ebakindlate töösuhete kohta(18),

–  võttes arvesse volinik Nicolas Schmiti 10. septembri 2019. aasta missioonikirja ja komisjoni 2021. aasta tööprogrammi,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2020. aasta arvamust „Õiglane töö platvormimajanduses“,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2019. aasta arvamust teemal „Koostöömajandust reguleerivate meetmete Euroopa raamistik“,

–  võttes arvesse 2020. aasta juunis sõlmitud Euroopa sotsiaalpartnerite raamlepingut digiülemineku kohta(19),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitust nr 198 töösuhete kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2020. aasta uuringut „Study to gather evidence on working conditions of platform workers“ („Uuring platvormitöötajate töötingimuste kohta tõendite kogumiseks“),

–  võttes arvesse komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse aruannet „The changing nature of work and skills in the digital age“ (Töö ja oskuste muutuv olemus digiajastul),

–  võttes arvesse komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse aruannet „Platform Workers in Europe“ (Platvormitöötajad Euroopas),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 11. septembri 2020. aastal avaldatud uuringut „The Post-2020 European Disability Strategy“ (Euroopa 2020. aasta järgne puuetega inimeste strateegia)(20),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 7. detsembril 2017 avaldatud uuringut „The Social Protection of Workers in the Platform Economy“ (Töötajate kaitse platvormimajanduses)(21),

–  võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 24. septembri 2020. aasta aruannet “Developing and matching skills in the online platform economy“ (Oskuste arendamine ja vastavusse viimine tööturu vajadustega veebiplatvormipõhises majanduses),

–  võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 30. juuli 2020. aasta märgukirja „Online working and learning in the coronavirus era“ (Veebipõhine töö ja õppimine koroonaviiruse ajastul),

–  võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) 24. septembri 2018. aasta uuringut „Employment and working conditions of selected types of platform work (Teatavate platvormitöö liikide tööhõive- ja töötingimused),

–  võttes arvesse Eurofoundi 23. septembri 2019. aasta aruannet „Platform work: Maximising the potential while safeguarding standards?“ (Platvormitöö: võimaluste maksimaalne ärakasutamine ja töötajate kaitsestandardite tagamine),

–  võttes arvesse Eurofoundi 21. septembri 2020. aasta aruannet „Back to the future: Policy pointers from platform work scenarios“ (Tagasi tulevikku: poliitikajuhiseid platvormitöö stsenaariumide kohta),

–  võttes arvesse Eurofoundi platvormimajanduse veebihoidlat(22),

–  võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 7. novembri 2017. aasta uuringut „Protecting workers in the Online Platform Economy: An overview of regulatory and policy developments in the EU“ (Töötajate kaitsmine veebiplatvormimajanduses: ülevaade regulatiivsetest ja poliitilistest arengutest ELis),

–  võttes arvesse ILO 23. veebruari 2021. aasta aruannet „World Employment and Social Outlook 2021: The role of digital labour platforms in transforming the world of work“ (Maailma tööhõive ja sotsiaalsed väljavaated 2021: Digitaalsete tööplatvormide roll töömaailma ümberkujundamisel),

–  võttes arvesse ILO 20. septembri 2018. aasta aruannet “Digital labour platforms and the future of work: Towards decent work in the online world“ (Digitaalsed tööplatvormid ja töö tulevik: inimväärse töö suunas veebikeskkonnas),

–  võttes arvesse ILO 21. juunil 2019. aasta väljaannet „Centenary Declaration for the Future of Work“ (sajanda aastapäeva deklaratsioon töö tuleviku kohta),

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit: digitaliseerumine ja töö tulevik,

–  võttes arvesse Data & Society 2019. aasta veebruari aruandeid „Workplace Monitoring & Surveillance“ (Seire ja järelevalve töökohal) ja „Algorithmic Management in the Workplace“ (Algoritmiline haldamine töökohal),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi 23. detsembril 2020 avaldatud uuringut „Data subjects, digital surveillance, AI and the future of work“ (Andmesubjektid, digijärelevalve, tehisintellekt ja töö tulevik)(23),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A9-0257/2021),

A.  arvestades, et „platvormitöötajad“ viitab isikutele, kes teevad tööd või osutavad teenuseid suurema või väiksema kontrolli all digitaalse tööplatvormi kaudu; arvestades, et seetõttu võib see hõlmata nii töötajaid kui ka tegelikke füüsilisest isikust ettevõtjaid;

B.  arvestades, et „digitaalne tööplatvorm“ viitab ettevõtjale, kes suurema või väiksema kontrollimääraga vahendab või pakub üksikisikutele või äriklientidele tellitavaid teenuseid, mida otseselt või kaudselt osutavad üksikisikud, olenemata sellest, kas selliseid teenuseid osutatakse kohapeal või internetis;

C.  arvestades, et „platvormitöö“ viitab tööle ja teenustele, mida platvormitöötajad teevad ja osutavad tellimuse korras ja tasu eest, olenemata oma tööhõivestaatusest, digitaalse tööplatvormi liigist (kohapealne või veebipõhine) või nõutavate oskuste tasemest;

D.  arvestades, et piisavad ja ajakohased üleeuroopalised andmed platvormitöö kohta puuduvad, ning arvestades, et andmete kogumise metoodika on liikmesriigiti erinev, mis muudab platvormitöö ulatuse ja asjaomaste töötajate arvu kindlaksmääramise keeruliseks; arvestades, et platvormitöö edasist kasvu tööturul peetakse väga tõenäoliseks;

E.  arvestades, et platvormitöö võib luua tööhõivet, suurendada valikuvõimalusi, pakkuda lisasissetulekut ja vähendada tõkkeid tööturule sisenemisel; arvestades, et platvormitöö võib hõlbustada paindlikkust ja ressursside optimeerimist ning pakkuda võimalusi nii inimestele, kes töötavad digitaalsete tööplatvormide ja klientide juures või nende kaudu, kui ka teenuste nõudluse ja pakkumise sobitamist; arvestades, et innovatsioon digitaalsete vahendite valdkonnas on platvormitöö eeltingimus ja võib toetada majanduskasvu nii kriisi kui ka taastumise ajal; arvestades, et platvormitöö võib pakkuda eeliseid üliõpilastele ja neile, kes soovivad üheaegselt õppida ja töötada, ning luua juurdepääsu tööturule mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele (NEET-noored) ja madalama oskuste tasemega inimestele;

F.  arvestades, et platvormitöö ei piirdu sugugi ainult inimeste veo ja toidu kohaletoimetamisega, vaid see hõlmab ka kutsetööd, majapidamistöid ja väikesi ülesandeid;

G.  arvestades, et platvormitöö hõlbustab juurdepääsu tööturule tänapäevaste tööhõivevormide kaudu ning soodustab tehnoloogia arendamist, et lihtsustada platvormide kasutamist ja tuua need nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele lähemale;

H.  arvestades, et platvormitöö on samuti tekitanud muret ebakindluse ja halbade töötingimuste, piisavale sotsiaalkaitsele halva juurdepääsu või selle puudumise, ebaausa konkurentsi, deklareerimata töö, killustatud ja ettearvamatu sissetuleku, ja töögraafiku, vaidluste lahendamise mehhanismide puudumise, kvalifikatsioonikaotuse ja karjäärivõimaluste puudumise ning töötervishoiu- ja -ohutusmeetmete puudumise pärast, eriti kohapealsete madalama kvalifikatsiooniga platvormitöötajate ja väikesi ülesandeid täitvate töötajate puhul, mis kõik tuli COVID-19 kriisi ajal jälle esile; arvestades, et platvormitöötajate ekslik liigitamine füüsilisest isikust ettevõtjateks süvendab seda olukorda;

I.  arvestades, et COVID-19 kriis on esile toonud platvormitöötajate rolli äritegevuse järjepidevuse tagamisel tuhandete väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks kogu ELis, pakkudes väga vajalikku liidest selliste oluliste sektorite nagu toidu- ja transpordisektor ja tarbijate vahel, ning et platvormimudel on andnud mõnedele platvormitöötajatele võimaluse saada pidevat sissetulekut; arvestades, et enam kui 60 % liidu elanikkonnast väidab, et isegi pärast COVID-19 kriisi ei kavatse nad lõpetada internetipõhiste teenuste kasutamist, sealhulgas näiteks võimalust tellida valmistoitu interneti teel(24); arvestades, et mittestandardse korraldusega tööd tegevad töötajad on suuremas terviseohus kui tavasüsteemis töötajad(25) ning eelkõige platvormitöötajad puutuvad sageli kokku tervise- ja ohutusriskidega, mis tulenevad nende tehtava töö iseloomust, näiteks jalgratturid, kes on vähekaitstud liiklejad ning töötavad sageli ebasoodsates ja rasketes ilmastikutingimustes ning kiiruse ja tõhususe surve all; arvestades, et platvormitöö ei tohiks põhjustada ebakindlust, turvatunde puudumist ega tervise- ja ohutusriske; arvestades, et platvormitöötajad, kes kaotasid pandeemia tõttu sissetuleku, ei vastanud sageli toetuse andmise tingimustele, mis rõhutab nende sotsiaalkaitsele juurdepääsu puudumist; arvestades, et kohapealsetel platvormitöötajatel on suurem oht nakatuda COVID-19ga;

J.  arvestades, et kui nimetatud riske vajalikul moel ei käsitleta, võivad need ohtu seada kogu Euroopa sotsiaalse turumajanduse mudeli ja Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärgid; arvestades, et tehnoloogia areng võib ühtlasi pakkuda lahendusi Euroopa sotsiaalse mudeli kohandamiseks 21. sajandi tegelikkusega;

K.  arvestades, et digitaalsete tööplatvormide ülemaailmne tulu oli 2019. aastal vähemalt 52 miljardit USA dollarit; arvestades, et ligikaudu 70 % saadud tulust koondus vaid kahte riiki – Ameerika Ühendriikidesse (49 %) ja Hiinasse (22 %), samas kui mujal oli see palju väiksem – Euroopas 11 % ja teistes piirkondades 18 %(26);

L.  arvestades, et platvormitööd tehakse erinevates oludes ja tööülesanded on väga mitmekesised; arvestades, et on olemas platvormitöö eri liigid, nagu veebipõhine või kohapealne töö, mis nõuab suuri või väiksemaid oskusi, mille eest makstakse ülesande täitmise eest või tunni alusel ning mida tehakse kõrval- või põhikutsena, ning et platvormitöötajate ja platvormitüüpide profiilid on väga erinevad; arvestades, et Eurofoundi andmetel(27)iseloomustas olid 2017. aastal platvormitööd valitud liikmesriikides kõige rohkem professionaalsete teenuste, kättetoimetamisteenuste ning reisijateveo- ja majapidamisteenuste valdkonnas kohapeal tehtav töö;

M.  arvestades, et enamikul platvormitöötajatest on veel muu töökoht või sissetulekuallikas; arvestades, et platvormitöötajate tasu on tavaliselt väike, kuid mõnel neist on suhteliselt hea sissetulek; arvestades, et platvormimajanduses töötajad kalduvad olema nooremad ja kõrgema haridustasemega kui laiem elanikkond(28);

N.  arvestades, et platvormitöötajad liigitatakse üldiselt ametlikult füüsilisest isikust ettevõtjateks, olenemata nende tegelikust tööhõiveolukorrast, ning neil ei ole sageli füüsilisest isikust ettevõtjatele iseloomulikku ametialase sõltumatuse taset; arvestades, et paljud platvormitöötajad ei saa seetõttu kasutada võrdväärset sotsiaalkaitset, tööõigusi ega tervise- ja ohutussätteid, mis nende liikmesriigis töölepingu või töösuhtega kaasnevad; arvestades, et sellisel juhul ei maksa digitaalsed tööplatvormid sotsiaalkindlustusmakseid; arvestades, et väike osa platvormitöötajatest on töötaja või renditöötaja staatuses; arvestades, et paljud kohtuotsused ja haldusotsused, sealhulgas need, mis on tehtud riiklikes kõrgeima astme kohtutes ja Euroopa Liidu Kohtus ja mis käsitlevad kohapealset platvormitööd, eelkõige transpordi- ja toidu kättetoimetamise sektoris mitmes liikmesriigis, on kinnitanud, et platvormide ja platvormitöötajate vahel on töösuhe, mis põhineb nende tegevusel ja seosel platvormiga, koos sellest tulenevate õigustega; arvestades, et töötajatel peaksid olema lihtsad vahendid oma tööalase staatuse selgitamiseks ja kinnitamiseks ning nad ei peaks pöörduma kohtusse, et oma õigused kohtumenetluse kaudu maksma panna;

O.  arvestades, et mõne platvormitöötaja vale liigitamine platvormitöös füüsilisest isikust ettevõtjaks põhjustab ebakindlust ja jätab töötajad ilma juurdepääsust tööga seotud õigustele, sotsiaalkaitsele, õigustele ja asjakohaste reeglite kohaldamisele; arvestades, et platvormitöö ja sarnased tööhõivemudelid ning digipööre mõjutavad tulevikus tõenäoliselt üha suuremal arvul sektoreid, näiteks kättetoimetamine, transport, inimressursid, tervishoid, lastehoid, isiku- ja majapidamisteenused ning turism; arvestades, et digitehnoloogia areng paljudes sektorites, eelkõige internetipõhises kaubanduses ja teenustes, toob ettevõtetele ja töötajatele kaasa võimalusi ja riske;

P.  arvestades, et uued töövormid peaksid olema kestlikud ja õiglased ning platvormitöö peaks juhinduma liidu väärtustest, eetikast ja inimkesksest lähenemisviisist, kus digitehnoloogia jääb lihtsalt vahendiks; arvestades, et sellega seoses on digiülemineku kontekstis ülitähtis anda igale Euroopa kodanikule digioskused;

Q.  arvestades, et platvormitöö üheks suuremaks eeliseks loetakse suurt paindlikkust;

R.  arvestades, et liikmesriigid on välja töötanud erinevad lähenemisviisid, mille tulemuseks on killustatud reeglid ja algatused, millel on sellest tuleneva ebakindluse tõttu negatiivne mõju töötajatele, ettevõtetele, sealhulgas platvormidele, ja tarbijatele; arvestades, et Euroopa tasandil on vaja seadusandlikku algatust, et tekkinud õiguskindlusetusest üle saada, tagada platvormitöötajate õigused, töötingimused ja juurdepääs sotsiaalkaitsele ning neid parandada, edendada kestlike platvormitöö mudelite innovatsioonipotentsiaali ja tagada võrdsed võimalused nn traditsioonilises majanduses osalejatega; arvestades, et enamik platvorme tegutseb mitmes ELi riigis ega asu sageli riigis, kus töötavad nende töötajad;

S.  arvestades, et Euroopa tasandil puudub mõiste „töötaja“ määratlus, samas kui Euroopa Liidu Kohtu praktikas on kehtestatud kriteeriumid töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja staatuse kindlaksmääramiseks; arvestades, et töötamise tunnused, mis võimaldavad tunnustamist töösuhte või töölepinguna, on liikmesriigiti erinevad ja kuuluvad riigi pädevusse; arvestades, et platvormitöötajate nn eriline kolmas staatus moonutaks konkurentsi digitaalsete tööplatvormide ja traditsioonilise majanduse ettevõtete, eelkõige VKEde vahel veelgi enam, ei oleks kooskõlas töötajate ja tegelike füüsilisest isikust ettevõtjate riikliku liigutusega liikmesriikides, sellel oleksid ettearvamatud õiguslikud, halduslikud ja juriidilised tagajärjed ning sellega kaasneks suur oht tööturu edasiseks killustumiseks; arvestades, et platvormitöötajad tuleks vastavalt nende tegelikule olukorrale liigitada kas töötajateks või tegelikeks füüsilisest isikust ettevõtjateks ning nad peaksid saama kasutada oma vastavaid õigusi ja tingimusi; arvestades, et töösuhte ümberlükatav eeldus koos tõendamiskohustuse ümberpööramisega hõlbustaks platvormitöötajate õiget liigitamist, mis tähendab, et kui töötajad vaidlustavad oma töösuhte staatuse määratlemise kohtu- või haldusmenetluses, peab isik, kes väidetavalt on tööandja, tõendama, et vastava liikmesriigi õigusaktides või kollektiivlepingutes sätestatud määratluste kohaselt töösuhe puudub; arvestades, et töösuhte ümberlükatav eeldus ei tohi viia kõigi platvormitöötajate automaatse liigitamiseni töötajateks;

T.  arvestades, et on vaja tagada olemasolevate õigusnormide rakendamine, pidades eelkõige silmas direktiivi läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta ning määrust õigluse ja läbipaistvuse edendamise kohta veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks;

U.  arvestades, VKEd on Euroopa majanduse selgroog ning moodustavad 99 % kõigist ELi ettevõtjatest;

V.  arvestades, et platvormitöö näib taastootvat laiemal tööturul esinevat soolist ebavõrdsust, nagu sooline palgalõhe ja sooline segregatsioon kutsealadel ja tegevusvaldkondades(29); arvestades, et platvormitöö võib olla võimalus suurendada naiste osalust tööjõus; arvestades siiski, et naiste ja meeste esindatus on eri liiki teenuste ja platvormide puhul erinev, kusjuures mehed on platvormitöös rohkem esindatud, neil on suurem tööautonoomia ja naistel on suurem tõenäosus teha ebakindlamat platvormitööd piiratud tööautonoomiaga; arvestades, et suurte hooldus- ja perekondlike kohustustega inimesed on seetõttu ebasoodsas olukorras ja sellel on tõenäoliselt negatiivsed tagajärjed, eriti naiste jaoks(30); arvestades, et naisplatvormitöötajatel, eelkõige autojuhtidel ning eramajades koristus- ja hooldusteenuseid osutavatel naistel, võib olla suurem oht langeda seksuaalse ahistamise ja vägivalla ohvriks(31) ning nad võivad jätta sellest teatamata, kuna neil puuduvad teavitusvahendid, nad ei puutu kokku inimesest personalijuhiga või kardavad halba hinnangut ja tulevaste töövõimaluste kaotamist;

W.  arvestades, et platvormitöö on oma tekkimisest saati olnud kasvav nähtus, mida on soodustanud viimaste aastate digitehnoloogia areng, mis pakub töötajatele, klientidele ja ettevõtetele uusi võimalusi ja valikuid oma suhete koha, aja, paindlikkuse ja sageduse suhtes, kaasa arvatud töö ja teenuste osutamine; arvestades, et ILO ülemaailmse aruande kohaselt on platvormitöö digitaalsetel tööplatvormidel enamiku kohapealsete töötajate ja ühe kolmandiku internetipõhiste töötajate peamine sissetulekuallikas, kusjuures arenguriikides ja naiste puhul on see osakaal suurem(32); arvestades, et see moodustab üldisest tööturust siiski vaid väikese osa – vähemalt ühe korra on osutanud teenuseid kohalike või veebipõhiste tööplatvormide kaudu 11 % ELi töötajatest ja ainult 1,4 % jaoks oli see 2019. aastal põhitegevus(33); arvestades, et digitaliseerimisest saadav kasu peab jagunema platvormide, töötajate ja klientide vahel ning kogu ühiskonnas laialdaselt ja õiglaselt; arvestades, et on vaja kindlaid kaitsemeetmeid, et tagada, et platvormitöö pakub inimväärseid töötingimusi ega põhjusta tööturu killustatust;

X.  arvestades, et tööandjatena tegutsevad platvormid peavad järgima kõiki oma kohustusi tööandjatena ja ka oma valdkondlikke kohustusi;

Y.  arvestades, et digitaalsed tööplatvormid kasutavad oma ärimudeli raames selliseid vahendeid nagu rakendused, algoritmid ja tehisintellekt, et pakkumine ja nõudlus vastavusse viia ning teataval määral töötajaid hallata; arvestades, et algoritmide haldamine toob töö tuleviku suhtes kaasa uusi probleeme ning võib tekitada võimu tasakaalustamatust ja läbipaistmatust otsuste tegemisel, samuti tehnoloogiapõhist kontrolli ja järelevalvet, mis võib süvendada diskrimineerivaid tavasid ning ohustada eraelu puutumatust, töötajate tervist ja ohutust ning inimväärikust(34); arvestades, et algoritmide haldamine peab olema täiesti läbipaistev ja inimjärelevalve all, et töötajatel oleks vajaduse korral võimalik tõhusate menetluste abil otsuseid vaidlustada, ning selleks, et vältida diskrimineerimise ohtu menetluse tulemustes, ei tohi see põhineda soo, etnilise tausta või seksuaalse sättumusega seotud erapoolikutel andmekogumitel; arvestades, et haavatavamatel rühmadel, nagu naised, vähemused ja puuetega inimesed, on suurem oht saada erapoolik hinnang(35);

Z.  arvestades, et tasustamata töö on platvormitöö keskkonnas eriti tundlik teema;

AA.  arvestades, et ühistute loomine võiks olla platvormitöö alt-üles korraldamisel oluline vahend ning soodustada platvormidevahelist konkurentsi;

AB.  arvestades, et integreeritud transpordilahenduste järele, mis põhinevad paljudel teenustel, rõhutades pigem süsteemi kui selle komponente, on suur vajadus, ning arvestades, et platvormid võivad aidata hõlbustada liikuvust teenusena (MaaS), logistikat teenusena (LaaS) ja koostööpõhist liikuvust; arvestades, et selline digitaliseerimine võib luua olulisi võimalusi kestliku, innovaatilise ja mitmeliigilise transpordisektori loomiseks, sealhulgas ühistranspordi innovatsiooni kaudu; arvestades, et platvormiettevõtete tulevikku suunatud raamistikus tuleb käsitleda ka võimalikke keskkonna- ja terviseprobleeme ning maksimeerida liikuvuse tõhusust, ning arvestades, et seetõttu tuleks põhjalikult hinnata platvormide keskkonnamõju transpordi ja turismi valdkonnas, kuna nende positiivsest ja negatiivsest mõjust ei ole piisavalt teadmisi;

AC.  arvestades, et digitaalse vahenduse ja koostööplatvormide mitmekordistumine muudab põhjalikult reisijate- ja kaubavedu, eelkõige seeläbi, et ettevõtetele ja üksikisikutele pakutakse uusi teenuseid, areneb mitmeliigiline transport, suureneb ühendatus eraldatud piirkondades, paraneb linnaline liikumiskeskkond ning toimub isegi voogude juhtimise optimeerimine;

AD.  arvestades, et kiire traadita ja püsiühendus on digitaliseeritud transporditeenuste edasiarendamiseks hädavajalik; arvestades, et EL kehtestab digiteenuste ja -toodete kasutamise regulatiivsed standardid, nagu ta tegi isikuandmete kaitse üldmääruse ja Euroopa digistrateegia puhul, kuid jääb maha konkurentsitingimuste loomisel uutele ELis areneda ja kasvada soovivatele digiettevõtetele ja -platvormidele;

Euroopa õigusraamistik

1.  märgib, et praegune Euroopa raamistik ei ole rahuldav, ja peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi õigusaktid jäetakse paljude platvormitöötajate suhtes nende valesti liigitamise tõttu sageli kohaldamata ning need ei peegelda piisavalt töömaailma uut reaalsust; rõhutab vajadust parandada kõigi digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate platvormitöötajate, sealhulgas tegelike füüsilisest isikust ettevõtjate töötingimusi; peab kahetsusväärseks, et selline killustatus võib seada osa platvormitöötajaid õiguslikult ebakindlasse olukorda, mistõttu on neil vähem õigusi või piiratumad õigused kui need, mis tuleks tagada kõigile töötajatele; on seisukohal, et ebapiisav reguleerimine võib põhjustada erinevaid tõlgendusi, tekitades seega ettearvamatust ja sellest tulenevat negatiivset mõju nii ettevõtetele kui ka töötajatele;

2.  märgib, et mõistete „töötaja“ ja „füüsilisest isikust ettevõtja“ tähendus ei ole kõikides liikmesriikides ühtselt määratletud; märgib ka, et nende kahe mõiste vaheline piir on uute töövormide puhul mõnikord ebaselge ja on oht, et osa füüsilisest isikust ettevõtjaid või töötajaid liigitatakse seetõttu valesti ja neile ei anta nende staatusega kaasnevaid õigusi; on seetõttu seisukohal, et digitaalsete tööplatvormide töötajatel peaksid olema samad õigused ja sama juurdepääs sotsiaalkaitsele, mis on sama kategooria mitteplatvormitöötajatel, austades täielikult riiklike tööturumudelite mitmekesisust, sotsiaalpartnerite autonoomiat ja riikide pädevusi;

3.  rõhutab lisaks, et platvormitöötajate suhtes, kes töötavad eri liikmesriikides või kombineerivad regulaarset tööd platvormitööga eri liikmesriikides, võivad sama töö suhtes kehtida täiesti erinevad reeglid;

4.  on veendunud, et selle õigusliku ebakindlusega tuleb töötajate, ettevõtete (sealhulgas platvormide) ja tarbijate huvides kiiresti tegeleda; on veendunud, et igas ettepanekus tuleb tunnustada platvormide ja platvormitöötajate erinevusi, samuti erinevaid riiklikke tööõigusakte, sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteeme, vajadust kestlike digitaalsete tööplatvormimudelite järele, ning austada tegelike füüsilisest isikust ettevõtjatest platvormitöötajate staatust; on seisukohal, et tuleks luua Euroopa raamistik, mis põhineb põhjalikul mõjuhinnangul ja konsulteerimisel asjaomaste osalejatega ning kaitseb platvormitööd, pakkudes inimväärseid töötingimusi, ning millega võideldakse samal ajal platvormitöö ebakindlate vormide vastu ja mida võiks täiendada riiklike õigusaktide või kollektiivlepingutega; rõhutab, et kõik ELi seadusandlikud algatused peaksid edendama innovatsiooni, uute ärimudelite loomist, ühistuid, idufirmasid ja VKEsid ning inimväärseid töökohti; rõhutab, et digitaalsete tööplatvormide pakutavaid võimalusi ja paindlikku töökorraldust tuleks kaitsta, kui see ei kahjusta sotsiaalkaitset ja töötajate õigusi;

5.  märgib, et valesti liigitamise juhtumid on kõige levinumad digitaalsetes tööplatvormides, kus platvormitöö tingimused ja tasu on rangelt korraldatud kas otse või algoritmi abil; kutsub komisjoni üles platvormitöötajate õige liigitamise hõlbustamiseks lisama oma tulevasse ettepanekusse platvormitöötajate töösuhte ümberlükatava eelduse kooskõlas siseriiklike määratlustega, mis on sätestatud liikmesriikide vastavates õigusaktides või kollektiivlepingutes, koos tõendamiskohustuse ümberpööramise ja võimalike lisameetmetega; rõhutab seetõttu, et kui platvormitöötajad vaidlustavad oma töösuhte liigitamise õigusmenetluse kaudu kohtus või haldusorganis vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele, peab töösuhte puudumist tõendama isik, kes väidetavalt on tööandja; rõhutab, et töösuhte ümberlükatav eeldus ei tohi viia kõigi platvormitöötajate automaatse liigitamiseni töötajateks; on seisukohal, et töötajate liigitamine peaks põhinema töö tegeliku tegemisega seotud faktidel ja kriteeriumidel vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, mitte sellel, kuidas pooled oma suhet kirjeldavad; rõhutab, et selline ümberlükatav eeldus tagab, et töötajad, kes on tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad, saavad selleks jääda ja töö saamist platvormide kaudu jätkata; kutsub lisaks komisjoni üles selgitama, et uue ELi nn kolmanda staatuse kehtestamist töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja vahel ei saa kaaluda, kuna see ei aitaks lahendada praeguseid probleeme ja võib veelgi hägustada juba niigi segaseid mõisteid, ning tagama, et platvormitöötajad liigitatakse vastavalt siseriiklikule õigusele kas töötajateks või füüsilisest isikust ettevõtjateks;

6.  rõhutab, et liikmesriikide ja Euroopa tasandi õigusaktid ei vasta kaugeltki digiülemineku toimumise kiirusele, mis toob kaasa reguleerimise puudumise uute tööhõivemeetodite puhul, sellel aga on otsene mõju töötajate õigustele ja veebiplatvormide toimimisele;

7.  rõhutab, et kõik veebiplatvorme käsitlevad õigusaktid peavad austama subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide erinevaid lähenemisviise, võttes arvesse platvormide olemasolevaid erinevusi – alates töötajate arvust kuni selleni, mil määral nad hõlmavad töötajate õigusi –, ning vastu pidama ajaproovile ja digiülemineku väljakutsetele;

8.  peab tervitatavaks komisjoni kavatsust esitada ettepanek seadusandliku algatuse kohta, mille eesmärk on Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava kohaselt parandada 2021. aasta lõpuks platvormitöötajate töötingimusi, korraldades enne seda kaheetapilise konsulteerimise sotsiaalpartneritega; palub komisjonil juhul, kui sotsiaalpartnerid ei väljenda soovi algatada ELi toimimise lepingu artiklis 155 sätestatud protsessi, ning avaliku konsultatsiooni järelduste põhjal esitada ettepanek võtta vastu direktiiv platvormitöötajate kohta, et tagada kõigi platvormitöötajatele õigused, ning võtta arvesse platvormitöö eripära, et tagada õiglased ja läbipaistvad töötingimused ning tervislik ja ohutu töökeskkond ja anda juurdepääs piisavale ja läbipaistvale sotsiaalkaitsele, samuti tagada platvormitöötajate õigus organiseeruda, asutada muu hulgas ametiühinguid ning nendega vabalt liituda ja olla nende poolt esindatud, samuti pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle; tagada võimalus koolitust saada ja oskusi omandada, samuti tagada isikuandmete kaitse kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ning läbipaistev, eetiline ja mittediskrimineeriv algoritmipõhine juhtimine, tagada kõigis liikmesriikides võrdsed võimalused ja luua prognoositav ja tasakaalustatud ärikeskkond, mis soodustab investeeringuid ja innovatsiooni;

9.  kutsub komisjoni üles tunnustama digitaalsete tööplatvormide staatust seoses nende tegevusvaldkonnaga kas tööandja, (rendi)tööagentuuri või vahendajana, tagamaks, et täidetakse kõik konkreetsest staatusest tulenevad kohustused, muu hulgas seoses sotsiaalkindlustusmaksetega, vastutusega tervise ja ohutuse eest, vastutusega tulumaksu maksmise eest, hoolsuskohustuse ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega, ning et on võimalik säilitada võrdsed tingimused teiste sektoris tegutsevate ettevõtjatega;

10.  rõhutab vajadust direktiivi abil tulemuslikumalt võidelda fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu, et hõlmata neid veebiplatvormide kaudu töötavaid inimesi, kes vastavad töösuhte spetsiifilistele tingimustele oma tegeliku töö ja mitte selle põhjal, kuidas pooled töösuhet kirjeldavad;

11.  rõhutab, et veebiplatvormide suur mõju ei piirdu üksnes tarbijatele pakutavate hüvedega, vaid see puudutab kogu tarneahelat, sealhulgas tarnijaid, tootjaid, turustajaid ja tarbijaid, ning seda tuleb õigusaktide kavandamisel vastavalt arvesse võtta;

Õiglased ja läbipaistvad töötingimused

12.  kutsub komisjoni üles uurima võimalusi töötingimuste parandamiseks, et:

13.  kutsub komisjoni üles uurima, mil määral saab liidu kehtivaid õigusnorme digitaalse tööplatvormituru suhtes kohaldada, ning tagama nende piisava rakendamise ja täitmise; kutsub liikmesriike üles koostöös sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega proaktiivselt ja ennetavale loogikale tuginedes hindama vajadust ajakohastada kehtivaid õigusakte, sh neid, mis käsitlevad sotsiaalkindlustussüsteeme, et pidada sammu tehnoloogia arenguga ning tagada samal ajal töötajate kaitse; palub, et komisjon ja liikmesriigid kooskõlastaksid sotsiaalkindlustussüsteeme, et tagada hüvitiste ülekantavus ja tööperioodide kokkuliitmine vastavalt liidu ja riiklikele õigusaktidele;

Tervislik ja ohutu töökeskkond

14.  rõhutab, et platvormitöötajate tervise- ja ohutusrisk võib suureneda nii kohapealse platvormitöö puhul (nt liiklusõnnetused, masinate või kemikaalide põhjustatud füüsilised vigastused) kui ka veebiplatvormitöös (näiteks seoses arvutitöökohtade ergonoomikaga), ning see ei piirdu üksnes füüsilise tervisega, vaid võib mõjutada ka psühhosotsiaalset tervist, kusjuures üha sagedasemad riskitegurid on prognoosimatu tööaeg, töö intensiivsus, konkurentsipõhine töökeskkond (reitingusüsteemid, boonused), teabe üleküllus ja isoleeritus; rõhutab, et komisjoni ettepanekus tuleb käsitleda platvormitöötajate töötervishoidu ja tööohutust kooskõlas Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse õigusraamistikuga ning võimaldada neil kasutada oma õigusi, sealhulgas õigust lahtiühendamisele, kooskõlas Euroopa sotsiaalpartnerite digiülemineku raamlepingu rakendamisega, ilma et nad satuksid seetõttu ebasoodsasse olukorda; rõhutab, et kõigil kohapealsetel platvormitöötajatel peavad olema piisavad isikukaitsevahendid ning transpordi ja kättetoimetamisega tegelevatel töötajatel peab olema tagatud õnnetusjuhtumikindlustus; rõhutab, et digitaalsed tööplatvormid peavad kehtestama kaitsemeetmed, et kaitsta platvormitöötajaid vägivalla ja ahistamise, sealhulgas soopõhise vägivalla eest, ning looma usaldusväärsed teavitusmehhanismid;

15.  leiab, et kõigil platvormitöötajatel peaks olema õigus saada tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral hüvitist ning neile tuleks tagada sotsiaalkaitse, kaasa arvatud ravi- ja invaliidsuskindlustus; väljendab sellega seoses heameelt mõne platvormi algatuste üle pakkuda esimese sammuna kindlustust ning töötervishoiu ja tööohutuse meetmeid, kuni on kehtestatud õigusraamistik, ning rõhutab kollektiivlepingute võimalikku olulist rolli selles kontekstis;

Piisav ja läbipaistev sotsiaalkaitse

16.  on kindlalt veendunud, et sotsiaalkaitsesüsteemide ametlik ja tõhus katvus, piisavus ja läbipaistvus peaks kehtima kõigi töötajate, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes; kutsub liikmesriike üles täielikult ja viivitamata rakendama nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitust, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele, ning võtma meetmeid, et tagada platvormitöötajate sotsiaalkaitse; kutsub komisjoni üles kontrollima Euroopa poolaasta riigipõhiste soovituste raames, milliseid edusamme liikmesriigid on selles vallas teinud;

17.  tuletab meelde, et sotsiaalkaitse on solidaarsusel põhinev turvasüsteem, mis on kasulik mitte ainult üksikisikule, vaid ka ühiskonnale tervikuna; rõhutab, et platvormitöötajatel tekivad tingimuste täitmisel ja sotsiaalhüvitiste saamisel ainulaadsed probleemid ning see omakorda mõjutab nende tulevikuväljavaateid ja sotsiaalkindlustussüsteemide finantsstabiilsust ja solidaarsust; on seisukohal, et platvormitöötajatel peaks vastavalt oma seisundile olema juurdepääs kõigile sotsiaalkindlustusliikidele; tuletab eelkõige meelde, kui oluline on, et liikmesriigid tagaksid sotsiaalkaitse ja vajadusel laiendaksid seda füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevatele platvormitöötajatele, sealhulgas inimestele, kes lähevad ühest staatusest teise üle või kellel on mõlemad staatused, et tagada kogunenud sotsiaalõiguste ülekantavus, sealhulgas emadus- ja samaväärseid vanemahüvitisi ning töötus-, õnnetus-, pikaaegse hoolduse, invaliidsus-, haigus-, tervishoiu- ja vanadushüvitisi hõlmavate kavade puhul;

Esindatus ja kollektiivläbirääkimiste õigus

18.  tuletab meelde, et ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õigus on kõigi töötajate põhiõigused, ning on veendunud, et platvormitöötajate direktiiv peaks tagama nende õiguste tulemuslikkuse, täieliku kohaldamise ja jõustamise; tunneb muret selle pärast, et digitaalsete tööplatvormide ja töötajate vahel esineb tasakaalustamata ja asümmeetrilisi suhteid, sest töötajatel puudub sageli individuaalne läbirääkimisjõud õiglaste tingimuste üle läbirääkimiste pidamiseks; märgib lisaks, et on ka praktilisi probleeme, nagu ühiste suhtlusvahendite ja veebis või isiklikult kohtumise võimaluste puudumine, mis võib tegelikkuses kollektiivset esindatust takistada; märgib ka uuenduslike lähenemisviiside potentsiaali uute võimaluste avamisel sotsiaalseks dialoogiks ja organiseerumiseks digitaalsete lahenduste kaudu; kutsub komisjoni üles selliseid takistusi oma ettepanekus käsitlema; rõhutab, et platvormitöötajad ja platvormid peavad olema nõuetekohaselt organiseerunud ja esindatud, et hõlbustada sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi;

19.  rõhutab, et ühistu õiguslik vorm võib olla platvormitöö alt üles suunatud organiseerumise oluline vahend, mis võib suurendada ka sisemist demokraatiat ja töötajate mõjuvõimu;

20.  peab kahetsusväärseks, et platvormitöötajatel on kollektiivse esindamisega seoses õiguslikke raskusi, ning on teadlik sellest, et üksinda tegutsevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid peetakse üldiselt tegelikeks ettevõtjateks, mistõttu nende suhtes kehtib konkurentsi piiravate kokkulepete keeld; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni avaldatud esialgse mõjuhinnangu(37) ja kavandatava algatuse selle takistuse kõrvaldamiseks, lisaks seadusandlikule algatusele platvormitöötajate töötingimuste parandamiseks, võttes arvesse kehtivaid kollektiivläbirääkimiste süsteeme; on veendunud, et ELi konkurentsiõigus ei tohi takistada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate üksikettevõtjate töötingimuste parandamist (sealhulgas töötasu kehtestamist) ja sotsiaalkaitse tagamist kollektiivläbirääkimiste kaudu, ning nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks, et kollektiivlepingud jäävad konkurentsiõiguse kohaldamisalast välja, et tagada võimalus ametiühingutega liituda ja kollektiivläbirääkimisi pidada ning läbirääkimispositsiooni parem tasakaal ja õiglasem siseturg;

Koolitus ja oskused

21.  rõhutab koolituse tähtsust, eriti vajadust pakkuda platvormitöötajatele digitaalsete tööplatvormide kaudu koolitust nende veebisaidi või rakenduse kasutamise, sooritatavate tööülesannete ning töötervishoiu ja -ohutuse kohta; rõhutab lisaks, et platvormitöötajatele, eelkõige madalama kvalifikatsiooniga töötajatele peaksid platvormid pakkuma juurdepääsu täienduskoolitusele oskuste ja ümberõppe võimaldamiseks, et parandada nende tööalast konkurentsivõimet ja karjäärivõimalusi; nõuab, et hõlbustataks mitteformaalse ja informaalse õppe valdkonnas, aga ka platvormitöö raames omandatud oskuste tunnustamist, valideerimist ja ülekantavust; on sellega seoses seisukohal, et platvormitöötajatele, kes on sellises koolituses osalenud, tuleks välja anda nn kogemustunnistus, mida saaks avaldada individuaalsetel õppekontodel; kutsub komisjoni üles käsitlema tulevastes ettepanekutes mikrokvalifikatsiooni ja individuaalsete hariduskontode Euroopa lähenemisviisi kohta platvormitöötajate haridust ja koolitust; juhib tähelepanu mõnele strateegilisele partnerlusele, mille platvormid on loonud, et tagada platvormitöötajatele juurdepääs koolitusele (näiteks keelekursused, personaalne juhendamine ja videonõustamine), et võimaldada neil oma karjääris edasi liikuda; usub, et sellised parimad tavad tuleks kasutusele võtta kõigi sektorite platvormidel;

22.  rõhutab, et digipädevus on äärmiselt oluline; on veendunud, et on vaja investeerida kutseharidusse ja pidevõppesse, et tagada töötajatele digitaalajastu jaoks õiged oskused; palub, et liikmesriigid kohandaksid oma haridus- ja koolitussüsteemi digitaalse tööturuga, edendades digikirjaoskust ja ettevõtlust; rõhutab, et tööplatvormimajandus on seni kiirelt arenenud peamiselt linnapiirkondades; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et vähendada digilõhet ja tagada kõigi juurdepääs digiteenustele; rõhutab sellega seoses 5G lairibaühenduse kasutuselevõtu tähtsust maapiirkondades;

23.  rõhutab vajadust tagada kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega platvormitöötajate jaoks samasugune juurdepääs elukestvale õppele nagu on traditsioonilises majanduses töötajatel, ergutades samal ajal innovatsiooni, edendades konkurentsivõimelist ja kaasavat majanduskasvu ning tagades ettevõtjatele võrdsed võimalused;

Algoritmid ja andmehaldus

24.  on seisukohal, et algoritmide kasutamine tööl peaks olema kõigi töötajate jaoks läbipaistev, mittediskrimineeriv, usaldusväärne ja eetiline; rõhutab, et algoritmide läbipaistvust ja mittediskrimineerimist tuleks kohaldada ülesannete määramise ja jaotamise, hinnakujunduse, reklaami, reitingute ja vastasmõjude suhtes; juhib lisaks tähelepanu sellele, et algoritmide haldamise funktsioone, eelkõige ülesannete määramist, reitinguid, deaktiveerimismenetlusi ja hinnakujundust ning nende mis tahes muudatusi tuleks arusaadavalt selgitada ja neist selgel ja ajakohasel viisil teada anda ning need peaksid olema sotsiaaldialoogi osa, austades samal ajal ärisaladust kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/943, eelkõige selle põhjendustega 13 ja 18 ning artiklitega 3 ja 5; rõhutab, et kõik algoritmilised otsused peavad olema eetilised, aruandekohustuslikud, vaidlustatavad ja vajaduse korral tagasipööratavad, ning rõhutab, kui oluline on, et asjaomased asutused kontrolliksid seda korrapäraselt kooskõlas siseriikliku õigusega, et vältida tehisintellekti ekslikku väljundit; rõhutab, et kõik algoritmi alusel tehtud otsused peavad järgima õigust mitte otsustada isiku üle ainult automatiseeritud töötlemise alusel, mis on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 lõikes 1, mis tähendab, et automatiseeritud töötlust peab kontrollima inimene; rõhutab, et motiveerivad tavad, nagu erakorralised lisatasud, või karistavad tavad, nagu tööaega mõjutavad reitingud, mille tulemusel töötajale määratakse vähem tööd, ei tohi põhjustada riskantset käitumist ega tervise- ja ohutusriske, sealhulgas vaimse tervise häirete ohtu; on veendunud, et mittediskrimineerivad algoritmid on algoritmid, mis takistavad soolist, rassilist ja muud sotsiaalset kallutatust eri rühmade valimisel ja kohtlemisel ega suurenda ebavõrdsust ja stereotüüpe;

25.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama töötajate õiguste ja heaolu asjakohane kaitse, nagu mittediskrimineerimine, eraelu puutumatus, autonoomia ja inimväärikus olukorras, kus kasutatakse tehisintellekti ja algoritmilist haldamist, sealhulgas prognoosimis- ja märgistamisvahendeid töötajate käitumise prognoosimiseks, edusammude jälgimist reaalajas ning tulemuslikkuse ja ajakasutuse jälgimise tarkvara, automatiseeritud käitumisnükkeid ja põhjendamatut järelevalvet; rõhutab, et töötajaid tuleks enne selliste seadmete ja tavade kasutamist alati teavitada ja nendega konsulteerida; on veendunud, et tuleks ergutada algoritmide arendajate koolitamist eetilistes, läbipaistvusega seotud ja diskrimineerimisvastastes küsimustes;

26.  väljendab muret intellektuaalomandi õiguste vähese austamise pärast seoses loominguga, mis kuulub füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on samal ajal platvormitöötajad, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles selle probleemiga tegelema ja tagama kohaldatavate õigusaktide nõuetekohase jõustamise;

27.  on veendunud, et töötajaid tuleks teavitada klientide arvustustest; rõhutab, et töötajatel peaks olema õigus vaidlustada maksmata jätmine ja lasta see vaidlustus platvormi töötajal läbi vaadata;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ootelolek ja aeg, mil töötaja peab platvormil kättesaadav olema, arvestatakse töösuhtes oleva platvormitöötaja tööaja hulka;

29.  tuletab meelde, et kõik veebiplatvormid peavad tagama täieliku kooskõla ELi õigusega, sh mittediskrimineerimist ja andmekaitset käsitlevate õigusaktidega; rõhutab, et platvormitöötajatel ja nende nõusolekul ka nende esindajatel peaks olema täielik juurdepääs kõigile andmetele oma tegevuse kohta, nad peaksid mõistma, kuidas nende isikuandmeid töödeldakse, olema teadlikud mistahes klassifikatsioonist või hinnangust, mille platvorm on neile andnud ja mis võib nende töösuhet või töötingimusi mõjutada, ning neil peaks olema õigus oma reitinguid eksportida; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et platvormitöötajatel oleks tegelik õigus andmete ülekandmisele, nagu on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklites 20 ja 88; on veendunud, et tuleks uurida võimalust, et sarnaste platvormide vahel tunnustataks kaasaskantavat tunnistust oskuste, klientide tagasiside ja reitingute kohta;

30.  märgib, et platvormitöö iseloom ja kindlaksmääratud töökoha puudumine võib kaasa tuua töötajate kontode allüürimise ja deklareerimata töö; on veendunud, et tuleks tagada platvormi kasutaja isiku usaldusväärne kontrollimine ilma kohustusliku biomeetriliste andmete töötlemiseta;

31.  rõhutab, et veebipõhiste tööplatvormide võimalikud tõhususega seotud eelised traditsioonilise tööhõiveturu ees peaksid tuginema õiglasele konkurentsile; rõhutab, et võrdsete tingimuste tagamiseks platvormipõhise tööhõive ja traditsioonilise ettevõtluse ning eriti VKEde jaoks tuleb platvormimajanduses, nagu ka igas teises majandusharus, maksta makse, teha sotsiaalmakseid ning täita tööhõivet ja sotsiaalküsimusi käsitlevaid seadusi; rõhutab, et vajaduse korral tuleb vastavat poliitikat kohandada;

32.  kutsub komisjoni üles lisama Euroopa sotsiaalkindlustusnumbri (ESSN) loomise ettepanekutesse platvormitöötajad ja kõik, kes töötavad sarnastes tööhõivevormides, mida võimaldab tehnoloogiline innovatsioon, ning tagama, et platvormitöö suhtes kohaldatakse õiglase liikuvuse eeskirju ja hoidutakse diskrimineerimisest;

33.  võtab teadmiseks, et platvormitööl põhinevat majandust saab kasutada sotsiaalsetel eesmärkidel; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada platvormitööl põhinevas majanduses sotsiaalmajanduse mudeleid ning vahetada sellega seotud parimaid tavasid, kuna sotsiaalsed ettevõtted on osutunud COVID-19 kriisi ajal vastupidavaks;

Muud soovitused

34.  tuletab meelde, et märkimisväärne hulk platvorme tegeleb sise-eeskirjade ja -programmide rakendamisega, et luua oma töötajatele turvalisem keskkond, ning on seisukohal, et ELi meetmed selles valdkonnas peavad selliseid tavasid soodustama; kutsub komisjoni üles kaaluma Euroopa kvaliteedimärgise loomist, mida antaks põhjaliku mõjuhinnangu alusel platvormidele, kes rakendavad platvormitöötajate suhtes häid tavasid, nii et kasutajad, töötajad ja tarbijad saaksid teha teadlikke otsuseid, ning mis tõstaks esile kollektiivlepingutel põhinevate kvaliteetsete töötingimuste ja läbipaistvate süsteemidega platvorme;

35.  märgib, et andmed platvormitöötajate arvu ja osakaalu kohta eri sektorites on endiselt killustatud; kutsub komisjoni üles koguma koostöös liikmesriikidega usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid platvormitöötajate kohta, et saada digiplatvormitegevusest täpsem ülevaade ning süvendada teadmisi platvormitöötajate töö- ja tööhõivetingimuste kohta, kaasa arvatud sotsiaalkindlustus ja sissetulekuvahemik;

36.  palub riiklikel tööturuasutustel ja Euroopa tööturuasutuste võrgustikul EURES jagada paremini teavet tööplatvormide pakutavate võimaluste kohta;

37.  kutsub liikmesriike üles ergutama platvormitöö uuenduslikke vorme kooskõlas liidu ja riiklike õigusaktidega ning kutsub komisjoni üles kajastama oma tulevases õigusraamistikus kvaliteetseid töötingimusi ja säilitama paindlikkuse, tagades samal ajal töötajate õigused;

38.  kutsub liikmesriike üles tagama, et platvormitöötajatel oleks võimalik keelduda tööülesande täitmisest, kui töö toimub väljaspool viitekellaaegu ja -päevi või kui neid ei ole kokkulepitud minimaalse etteteatamisaja jooksul sellest tööülesandest teavitatud, ilma et keeldumine tooks neile kaasa negatiivseid tagajärgi;

39.  kutsub samas komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma uuenduslikke, tõhusaid ja sotsiaalselt kasulikke piiriüleseid lahendusi, tagades sotsiaalse kaetuse ja kaitse;

40.  tuletab meelde, et säästva turismipoliitika oluline komponent on tagada töötajate õiguste austamine; rõhutab, et digiplatvormidel ja andmekogumisel on turismikorralduses üha olulisem roll; rõhutab seetõttu platvormitöötajate kohta andmete kogumise olulist rolli tõeliselt kestlike turismiprojektide saavutamisel, mis tagavad, et turismiinvesteeringud ja -töökohad toovad kasu kohalikele kogukondadele ja töötajatele, hõlbustades samal ajal kasumi õiglast jaotamist;

41.  tuletab meelde, et naised moodustavad transpordisektori töötajatest vaid 22% ning on ka transpordi- ja turismisektori platvormitöötajate hulgas vähemuses, kusjuures kaudsed tõendid viitavad sellele, et transpordisektori naissoost platvormitöötajatel on halvemad tööhõive- ja töötingimused kui meessoost töötajatel;

o
o   o

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 186, 11.7.2019, lk 57. (2) ELT L 186, 11.7.2019, lk 105. (3) ELT L 136, 22.5.2019, lk 1. (4) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1. (5) ELT C 387, 15.11.2019, lk 1. (6) https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13436-2019-INIT/en/pdfhttps://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13436-2019-INIT/et/pdf (7) https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9686-2019-INIT/et/pdf (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0021. (9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0371. (10) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0284. (11) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0275. (12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0272. (13) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0194. (14) ELT C 202, 28.5.2021, lk 35. (15) ELT C 242, 10.7.2018, lk 24. (16) ELT C 331, 18.9.2018, lk 125. (17) ELT C 331, 18.9.2018, lk 135. (18) ELT C 334, 19.9.2018, lk 88. (19) https://www.etuc.org/system/files/document/file2020-06/Final%2022%2006%2020_Agreement%20on%20Digitalisation%202020.pdf (20) Uuring „The Platform economy and precarious work“, Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond A – majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika, 11. september 2020. (21) Uuring „The Social Protection of Workers in the Platform Economy“, Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond A – majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika, 7. detsember 2017. (22) https://www.eurofound.europa.eu/data/platform-economy (23) Uuring - „Data subjects, digital surveillance, AI and the future of work“ (Andmesubjektid, digijärelevalve, tehisintellekt ja töö tulevik), Euroopa Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat, teaduslike tuleviku-uuringute üksus, 23. detsember 2020. (24) https://www.dw.com/pl/ue-chce-lepiej-chroni%C4%87-pracuj%C4%85cych-za-po%C5%9Brednictwem-platform-cyfrowych/a-56676431 (25) Howard, J., Nonstandard work arrangements and worker health and safety (Mittestandardne töökorraldus ning töötajate tervis ja ohutus), American Journal of Industrial Medicine, Volume 60, Issue 1, 2016, lk 1–10. (26) ILO, World Employment and Social Outlook 2021, „The role of digital labour platforms in transforming the world of work“ (Maailma tööhõive ja sotsiaalsed väljavaated 2021: Digitaalsete tööplatvormide roll töömaailma ümberkujundamisel), lk 20, (27) https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef18001en.pdf (28) 3 Uuring „The Social Protection of Workers in the Platform Economy“ (Platvormimajanduses töötajate sotsiaalkaitse), Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond A – majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika, 7. detsember 2017, lk 34. https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/614184/IPOL_STU(2017)614184_EN.pdf (29) Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks: Digitalisation and the future of work (Haridus ja töö tulevik), lk 14. (30) EIGE, 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks: Digitalisation and the future of work (Haridus ja töö tulevik), lk 98–99. (31) EIGE, 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks: Digitalisation and the future of work (Haridus ja töö tulevik), lk 114. (32) 4 ILO, World Employment and Social Outlook 2021: The role of digital labour platforms in transforming the world of work (Maailma tööhõive ja sotsiaalsed väljavaated 2021: Digitaalsete tööplatvormide roll töömaailma ümberkujundamisel), lk 22, (33) 5 Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, „Platform workers in Europe: Evidence from the COLLEEM survey“ (Platvormitöötajad Euroopas: COLLEEM-uuringu andmed) (2018) ja „New evidence on platform workers in Europe: Results from the second COLLEEM survey“ (Uued andmed platvormitöötajate kohta Euroopas: teise COLLEEM-uuringu tulemused" (2020). (34) 1 Workplace Monitoring & Surveillance, Data & Society, Mateescu, A., Nguyen, A., Explainer: veebruar 2019. (35) 2 Soolise võrdõiguslikkuse indeksi aruanne 2020, Digitaliseerimine ja töö tulevik, lk 99. (36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1). (37) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=PI_COM%3AAres%282021%29102652