Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/2872(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B9-0436/2021

Arutelud :

PV 16/09/2021 - 6.1
CRE 16/09/2021 - 6.1

Hääletused :

PV 16/09/2021 - 8
PV 16/09/2021 - 15

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0389

Vastuvõetud tekstid
PDF 133kWORD 51k
Neljapäev, 16. september 2021 - Strasbourg
Valitsusepoolne meeleavalduste ja kodanike mahasurumine Kuubas
P9_TA(2021)0389RC-B9-0436/2021

Euroopa Parlamendi 16. septembri 2021. aasta resolutsioon Kuuba valitsuse repressioonide kohta meeleavaldajate ja kodanike vastu (2021/2872(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kuuba kohta, eelkõige 10. juuni 2021. aasta resolutsiooni inimõiguste ja poliitilise olukorra kohta Kuubas(1), 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni Kuuba ja José Daniel Ferreri juhtumi kohta(2) ning 5. juuli 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Kuuba vahelist poliitilise dialoogi ja koostöö lepingut, mis allkirjastati 12. detsembril 2016 ja mida kohaldatakse ajutiselt alates 1. novembrist 2017(4),

–  võttes arvesse ELi ja Kuuba vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu raames toimunud ELi ja Kuuba ametlikku inimõigusdialoogi ning eelkõige 26. veebruaril 2021 peetud kolmandat dialoogi,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel 29. juulil 2021. aastal tehtud avaldust hiljutiste sündmuste kohta Kuubas,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning muid rahvusvahelisi inimõigustealaseid lepinguid ja vahendeid,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, millele Kuuba on alla kirjutanud,

–  võttes arvesse kadunuks jääma sundimist käsitleva ÜRO komisjoni kirja, milles nõutakse kiiret tegutsemist ja nõutakse tungivalt, et Kuuba ametivõimud annaksid vastust 187 kadunud isiku kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 16. juuli 2021. aasta avaldust, milles kutsutakse Kuubat üles kinnipeetud meeleavaldajaid vabastama,

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni (IACHR) 15. juuli 2021. aasta avaldust ja eriraportööride määramist,

–  võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ning ELi inimõigustealaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(5), eriti selle artiklit 12 kogunemis- ja ühinemisvabaduse kohta,

–  võttes arvesse Kuuba inimõiguste vaatluskeskuse (OCDH) 8. septembri 2021. aasta kaebust Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale Eamon Gilmore’ile meeleavaldajate represseerimise kohta,

–  võttes arvesse Kuuba põhiseadust ja karistusseadustikku,

–  võttes arvesse dekreet-seadust nr 35 telekommunikatsiooni, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning raadiospektri kasutamise kohta ning 2021. aasta resolutsiooni nr 105 määruse kohta, milles käsitletakse riiklikku sekkumismudelit küberintsidentidele reageerimiseks Kuuba Vabariigis,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et 11  juulil 2021.  aastal tulid enam kui 40 linnas tänavatele tuhanded kuubalased, et avaldada rahumeelselt meelt ravimite ja muude esmatarbekaupade kroonilise puuduse üle, üldise saamatuse üle COVID‑19 pandeemiaga toimetulekul ning inimõiguste, eelkõige sõna- ja kogunemisvabaduse süstemaatilise piiramise vastu Kuuba ametivõimude poolt; arvestades, et need olid suurimad meeleavaldused Kuubas pärast 1994. aasta Maleconazo meeleavaldust;

B.  arvestades, et Kuuba ametivõimud reageerisid äärmusliku vägivalla ja repressioonidega meeleavaldajate ja inimõiguste kaitsjate vastu; arvestades, et president Díaz‑Canel kutsus sõnaselgelt kõiki valitsuse toetajaid, sealhulgas eriüksusi, nagu revolutsiooniliste relvajõudude eliitüksus „Mustad baretid“, üles võitlema rahumeelsete meeleavaldajate vastu, mistõttu vägivald eskaleerus, sajad tsiviilisikud said viga ning politsei korraldas läbiotsimisi, vahistas meeleavaldajaid nende kodudes ja kasutas vägivalda;

C.  arvestades, et Kuuba ametivõimud võtsid kasutusele uued repressioonimeetodid, et kontrollida ja varjata enda toime pandud raskeid inimõiguste rikkumisi, näiteks kasutavad võimud telekommunikatsiooniteenuste peatamist, jälgimist, tsenseerimist ja kontrolli, mis on vastuolus rahvusvahelise inimõigustealase õigusega; arvestades, et Kuuba ametivõimud peavad inimõigusi – näiteks rahumeelse kogunemise õigust ja sõnavabadust – kaitsma ning tagama nende järgimise ilma diskrimineerimiseta poliitiliste vaadete alusel, samuti järgima rahvusvahelisi inimõiguste standardeid, austades seaduslikkuse, erakorralisuse, vastutuse ja vajalikkuse põhimõtteid;

D.  arvestades, et dekreet-seadusega nr 35 ajakohastatakse Kuuba õigusraamistikku riikliku raadio- ja elektrispektri kasutamiseks vajalike lubade saamise korra ja tingimuste kohta ning kehtestatakse telekommunikatsioonioperaatoritele kohustus kasutajaid katkestada, jälgida, pealt kuulata ja kontrollida ning edastada nende teave Kuuba ametiasutustele; arvestades, et dekreet on rahvusvaheliselt ebaseaduslikuks tunnistatud; arvestades, et resolutsiooniga nr 105 kehtestatakse küberintsidentide määrus laiaulatuslikult, luues õigusliku raamistiku üksikisikute vastutusele võtmiseks paljude erinevate süüdistuste alusel ning võimaldades kehtestada sanktsioone, konfiskeerida mobiiltelefone ja arvuteid, korraldada kodudes läbiotsimisi ning isegi võimaldades valitsusel tegutseda vahendajana kriminaalmenetluse algatamisel praegu karistusseadustikus nimetatud kuritegude puhul, mille määratlus on rahvusvaheliselt ebaseaduslikuks tunnistatud; arvestades, et dekreet-seadus nr 370, mis jõustus samuti pärast 2019. aasta uue põhiseaduse heakskiitmist, piirab sõnavabadust sotsiaalvõrgustikes;

E.  arvestades, et režiim katkestas mitmeks päevaks internetilevi, nii et kodanikud ei saanud repressioonidest ja neile osaks saanud inimõiguste rikkumistest avalikult teatada; arvestades, et Kuuba välisminister Bruno Rodríguez nimetas USA katset taastada saarel internetilevi agressiooniks;

F.  arvestades, et IACHR ja ÜRO inimõiguste ülemvolinik on mõistnud hukka Kuuba riigi repressioonid ja jõu kasutamise rahumeelsete meeleavaldajate vastu, samuti on nad nõudnud kõigi kinnipeetud isikute viivitamatut vabastamist ning nõudnud tungivalt, et Kuuba valitsus käsitleks olukorra aluseks olevaid sotsiaalseid probleeme dialoogi kaudu;

G.  arvestades, et OCDH on teatanud, et 5. septembri 2021. aasta seisuga oli pärast 11. juuli 2021. aasta meeleavaldusi kadunud või kinni peetud 1 306 isikut, sealhulgas 27 alaealist; arvestades, et muude valitsusväliste organisatsioonide, näiteks organisatsiooni Prisoners Defenders teadete kohaselt peeti sel ajavahemikul kinni üle 5 000 inimese ning väidetavalt esineb meelevaldset kinnipidamist, suhtlemisvõimaluseta kinnipidamist, sunniviisilist kadumist, kuritegelike isikute kasutamist meeleavaldustes osalemise kriminaliseerimiseks, piinamist ja väärkohtlemist, jälgimist ja koduaresti ning meeleavaldajate vastu suunatud vägivalda; arvestades, et kadunuks jääma sundimist käsitlev ÜRO komisjon algatas Kuubal 15. juulil 2021 vastavalt kadunuks jääma sundimist käsitleva konventsiooni artiklile 30 kiireloomulised meetmed 187 juhtumi puhul (ametlikud kiireloomulised meetmed AU nr 1200–1386/2021); arvestades, et Kuuba on maailmas alates 2017. aastast sunniviisiliste kadumiste tõttu võetud kiireloomuliste meetmete arvu poolest kuuendal kohal, hoolimata sellest, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping on nüüd täielikult jõustunud;

H.  arvestades, et kinnipeetute hulgas on märkimisväärne arv aktiviste, ajakirjanikke ja poliitiliste opositsiooniliikumiste juhte, näiteks Kuuba patriootliku liidu (Unión Patriótica de Cuba) juht José Daniel Ferrer, kelle asukoht ei ole siiani teada, ning õpetajaid, üliõpilasi ja kunstnikke, näiteks Luis Manuel Otero Alcántara Movimiento San Isidrost; arvestades, et politsei kinnitas Diubis Laurencio Tejeda surma pärast seda, kui teda meeleavalduste ajal Havannas selja tagant tulistati;

I.  arvestades, et Sahharovi auhinna laureaadid kannatavad jätkuvalt süstemaatiliste repressioonide, sealhulgas meelevaldsete kinnipidamiste, haarangute ja kodude piiramise, agressioonide ja omavoliliste trahvide all, mida on dokumenteerinud nii Observatorio Cubano de Derechos Humanos kui ka Centro Cubano de Derechos Humanos; arvestades, et Daamid Valges on viimase kolme kuu jooksul kogenud selliseid repressioone vähemalt 318 korda – juunis 60, juulis 142 ja augustis 116 juhtumit; arvestades, et Sahharovi auhinna laureaat Guillermo Fariñas Hernández on öelnud, et nagu eespool nimetatud inimõigusorganisatsioonid on teatanud, on teda aastaid iga kuu süstemaatiliselt represseeritud, et tema telefonikõnesid jälgitakse ning kodust lahkumisel peetakse teda vaid mõnesaja meetri kaugusel süstemaatiliselt kinni ning et ainuüksi septembris peeti teda meelevaldselt kinni kolmel korral, viimati 8. septembril 2021;

J.  arvestades, et paljude üle mõisteti kohut kiirmenetluse raames ja määrati karistused eri liiki kuritegude eest, sealhulgas terrorism, avaliku korra rikkumine, solvamine, kuritegude toimepanemisele õhutamine ja epideemia levitamine, ilma minimaalsete nõuetekohase menetluse tagatisteta; arvestades, et paljusid vahistatuid peetakse meelsusvangideks;

K.  arvestades, et vanglas hoitakse ka üle 8 000 inimese, keda ei saa süüdistada kuritegudes, ning veel 2 500 inimest on samadel asjaoludel mõistetud sunnitööle, kusjuures neid kõiki süüdistatakse „peaaegu kriminaalses ühiskonnaohtlikkuses“, mis on tingitud nende „sotsialistlike moraalinormidega vastuolus olevast käitumisest“ (Kuuba karistusseadustiku artiklid 72–84);

L.  arvestades, et 5. juulil 2017 andis Euroopa Parlament poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule nõusoleku tingimusel, et Kuubas tehakse inimõiguste ja demokraatia olukorra parandamisel selgeid edusamme; arvestades, et parlament on korduvalt hukka mõistnud inimõiguste rikkumised Kuubas, rõhutades poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu artikli 1 lõike 5, artikli 2 punkti c ning artiklite 5, 22 ja 43 rikkumist; arvestades, et Kuubas ei ole tehtud konkreetseid edusamme seoses lepingu üldpõhimõtete ja -eesmärkidega inimõiguste olukorra parandamiseks, vaid vastupidi, Kuuba režiimi repressioonid ning töö- ja inimõiguste rikkumised on veelgi hoogustunud, sealhulgas on suurenenud poliitvangide arv; arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping ei ole täitnud oma põhieesmärki – parandada Kuubas põhivabadusi;

M.  arvestades, et Kuuba riik rikub süstemaatiliselt oma välismaale meditsiinimissioonidele saadetud tervishoiutöötajate töö- ja inimõigusi, mistõttu see on ÜRO hinnangul samaväärne kaasaegse orjusega;

N.  arvestades, et oma 10. juuni 2021. aasta resolutsioonis tuletas parlament Euroopa välisteenistusele meelde, et kodanikuühiskonna osalemine poliitilistes dialoogides ja lepingu koostööprojektides on poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu oluline osa ning et lepingu allkirjastamisest alates püsinud olukorda, kus kodanikuühiskond on koostööfondidest ja/või lepingus osalemisest välja jäetud ja juurdepääsu võimaldatakse üksnes ettevõtetele, milles riik osaleb või mida ta kontrollib, tuleks otsekohe muuta;

O.  arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping sisaldab nn inimõiguste klauslit, mis on ELi rahvusvaheliste lepingute tavapärane oluline osa ning võimaldab inimõigusi käsitlevate sätete rikkumise korral lepingu peatada;

P.  arvestades, et OCDH on ametlikult nõudnud Euroopa Liidu uue sanktsioonirežiimi kohaldamist nende füüsiliste isikute või riigiasutuste suhtes, kes on seotud inimõiguste tõsiste rikkumistega Kuubas;

1.  mõistab kõige karmimalt hukka Kuuba valitsuse äärmusliku vägivalla ja repressioonid meeleavaldajate, inimõiguste kaitsjate, sõltumatute ajakirjanike, kunstnike, teisitimõtlejate ja opositsioonipoliitikute vastu pärast 11. juuli 2021. aasta meeleavaldusi; peab inimeste hukkumist kahetsusväärseks ja avaldab sugulastele kaastunnet;

2.  palub Kuuba ametivõimudel lõpetada repressioonid, vabastada kõik poliitvangid, meelsusvangid ja inimesed, kes on meelevaldselt kinni peetud üksnes sel põhjusel, et nad kasutasid rahumeelselt oma sõna- ja kogunemisvabadust, ning tagada nõuetekohane menetlus; mõistab hukka asjaolu, et valitsuse reaktsioon nendele meeleavaldustele hõlmas „Mustade barettide“ eriüksuse ja tsiviilrühmituste lähetamist, kes reageerisid president Miguel Díaz-Caneli üleskutsele „kaitsta revolutsiooni“;

3.  taunib asjaolu, et Kuuba ametivõimud on kasutanud 11. juuli 2021. aasta meeleavalduste järgset kinnipidamiste lainet selleks, et kriminaliseerida oma elanikkonna õiguspärased ja rahumeelsed demokraatlikud nõudmised, haarata uuesti kontroll, taastada elanikkonna seas nn hirmukultuur ja vaikima sundida mõned oma kõige karismaatilisemad oponendid;

4.  nõuab pidevate repressioonide all kannatavate Sahharovi auhinna laureaatide inimõiguste austamist ning mõistab hukka José Daniel Ferreri rohkem kui kaks kuud kestnud meelevaldse kinnipidamise, kusjuures Ferrer on oma perekonnast eraldatud ja tema asukoht on teadmata;

5.  rõhutab, kui oluline on, et Kuuba ametivõimud kuulaksid ära nõudmised kodaniku- ja poliitiliste õiguste ning vabaduse ja demokraatia järele ja reageeriksid neile ning osaleksid kaasavas riigisiseses dialoogis riigi moderniseerimise ja demokratiseerimise protsessi üle, et võtta kõik vajalikud meetmed hädavajalike sisemiste majandusreformide elluviimiseks, tagades samal ajal elanikkonna poliitiliste, kodaniku-, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste järgimise ning tõhusa toimetuleku COVID‑19 pandeemiaga;

6.  tunneb suurt muret meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva ÜRO töörühma järelduste pärast seoses meelevaldse vabaduse võtmisega Kuubas, mis näitavad, et meelevaldne kinnipidamine on süstemaatiline probleem, nagu on kinnitatud töörühma aruannetes nr 12/2017, 55/2017, 64/2017, 59/2018, 66/2018, 63/2019 ja 4/2020;

7.  mõistab hukka Kuuba ametivõimude suutmatuse austada üldistes inimõiguste konventsioonides sätestatud inimõigusi ja vabadusi, eelkõige kogunemis-, ajakirjandus- ja sõnavabadust nii internetis kui ka väljaspool seda, samuti kõigi demokraatlike väljendusvormide mahasurumise ning pluralistliku poliitilise osalemise võimaluste puudumise; kutsub ELi üles neid repressioone avalikult hukka mõistma; taunib hiljuti vastu võetud dekreet-seadust nr 35 ja resolutsiooni nr 105, milles nähakse ette laialdased seaduslikud võimalused õiguspärastel rahumeelsetel meeleavaldustel osalejate tegevuse kriminaliseerimiseks, kontrollides telekommunikatsioonivahendite kasutamist, ning mis sillutavad teed uutele repressioonimeetoditele; palub Kuuba ametivõimudel ajakohastada õigusraamistikku kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning tunnistada kehtetuks dekreet‑seadus nr 35 ja kõik muud õigusaktid, mis piiravad Kuuba kodanike põhivabadusi;

8.  tunneb muret selle pärast, et kinnipidamistingimused on kahetsusväärsed ning endiselt puuduvad tingimused kohtusüsteemi sõltumatuse tagamiseks; nõuab, et kinnipeetavatel oleks juurdepääs õiglasele kohtulikule arutamisele, et neil oleks võimalik läbida sõltumatu arstlik hindamine, et neile antaks piisavalt toitu ja vett, et neil lubataks helistada ning et pereliikmed, sõbrad, ajakirjanikud ja diplomaadid saaksid neid regulaarselt külastada; nõuab tulemuslikke kriminaal- ja haldusuurimisi piinamise ja väärkohtlemise eest vastutavate isikute tuvastamiseks, neile süüdistuse esitamiseks ja nende karistamiseks;

9.  kutsub Kuuba ametivõime üles järgima IACHRi ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku soovitusi alustada konstruktiivset dialoogi tõelise kodanikuühiskonnaga; kutsub Kuubat üles andma ÜRO arvamus- ja sõnavabaduse eriraportöörile, inimõiguste kaitsjate olukorra ÜRO eriraportöörile ja sõltumatutele inimõigusorganisatsioonidele viivitamata juurdepääsu riiki, et nad saaksid dokumenteerida inimõiguste olukorda ning jälgida eelseisvaid kohtuprotsesse sadade kinnipeetavate aktivistide ja tavaliste kuubalaste üle; kutsub ELi üles jälgima kohtuprotsesse ja külastama vanglas viibivaid poliitvange;

10.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu sõlmimisele ei ole demokraatia olukord paranenud ja inimõiguste olukord Kuubas on veelgi halvenenud; rõhutab, et Kuuba on lepingu jõustumisest alates süstemaatiliselt rikkunud selle põhisätteid; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Kuuba režiim ei püüa ega taha teha minimaalseidki edusamme ega avada kanaleid, mis võimaldaksid režiimi reformida;

11.  rõhutab, et vastupidiselt poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule on Kuuba ja Euroopa sõltumatuid kodanikuühiskonna organisatsioone süstemaatiliselt takistatud osalemast selle lepingu inimõigusdialoogi laiemas raamistikus Kuuba ja Euroopa Liidu vahelistes inimõigusdialoogides, näiteks 26. veebruaril 2021 toimunud dialoogis; tuletab sellega seoses meelde, et mis tahes dialoog Euroopa Liidu ja Kuuba kodanikuühiskonna vahel ning rahastamisvõimalused peavad piiranguteta hõlmama kõiki kodanikuühiskonna organisatsioone;

12.  tuletab meelde oma kindlat toetust kõigile Kuuba inimõiguste kaitsjatele ja nende tööle; kutsub ELi delegatsiooni ja liikmesriikide esindusi Kuubas üles Kuuba ametivõimudega suhtlemisel oluliselt rohkem toetama tõelist ja sõltumatut kodanikuühiskonda ning kasutama kõiki vahendeid inimõiguste kaitsjate töö toetamiseks;

13.  on seisukohal, et Kuuba ametivõimude hiljutised repressioonid kodanike vastu süvendavad meelsusvangide, inimõiguste kaitsjate, teisitimõtlejate, opositsiooni ja kodanikuühiskonna aktivistide, kunstnike ja ajakirjanike vastu suunatud püsivaid ja süstemaatilisi meetmeid, mis kõik kujutavad endast poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu uusi rikkumisi;

14.  tuletab meelde, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping sisaldab inimõiguste klauslit, mis on ELi rahvusvaheliste lepingute tavapärane oluline osa ning võimaldab inimõigusi käsitlevate sätete rikkumise korral lepingu peatada; palub Euroopa Liidul algatada artikli 85 lõike 3b kohane menetlus ja kohe kokku kutsuda ühiskomitee koosolek, pidades silmas lepingu rikkumist Kuuba valitsuse poolt, mis kujutab endast kiireloomulist erijuhtumit;

15.  kutsub nõukogu üles kasutama ELi Magnitski akti(6) sätteid ja võtma võimalikult kiiresti vastu sanktsioonid nende suhtes, kes vastutavad inimõiguste rikkumise eest Kuubas;

16.  peab äärmiselt kahetsusväärseks Kuuba ametivõimude keeldumist lubada Euroopa Parlamendi delegatsioonidel Kuubat külastada, kuigi parlament andis poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule nõusoleku; kutsub ametivõime üles otsekohe lubama delegatsioonidel riiki siseneda;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Kuuba valitsusele ja rahvusassambleele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse liikmesriikide valitsustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0292.
(2) ELT C 232, 16.6.2021, lk 17.
(3) ELT C 334, 19.9.2018, lk 235.
(4) ELT L 337 I, 13.12.2016, lk 3.
(5) ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.
(6) Nõukogu 7. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1998, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 410 I, 7.12.2020, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 17. september 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika