Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2020/2133(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0260/2021

Esitatud tekstid :

A9-0260/2021

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/09/2021 - 2
PV 16/09/2021 - 8
PV 16/09/2021 - 15
CRE 16/09/2021 - 2

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0396

Vastuvõetud tekstid
PDF 170kWORD 59k
Neljapäev, 16. september 2021 - Strasbourg
ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamine sõltumatu ELi eetikaorgani loomise kaudu
P9_TA(2021)0396A9-0260/2021

Euroopa Parlamendi 16. septembri 2021. aasta resolutsioon ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta sõltumatu ELi eetikaorgani loomise kaudu (2020/2133(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse poliitilisi suuniseid Euroopa Komisjoni järgmisele koosseisule (2019–2024), mida tutvustati 10. septembril 2019,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi 1. detsembri 2019. aasta missioonikirja väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresidendi kandidaadile Věra Jourovále,

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse kohta(1),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi valimiste kokkuvõtte kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artikleid 9, 10, 13, 14, 15, 16 ja 17,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikli 223 lõiget 2 ning artikleid 245 ja 295,

–  võttes arvesse nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele lisatud Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevat akti, mida on hiljem muudetud,

–  võttes arvesse kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 13/2019 auditeeritud ELi institutsioonide eetikaraamistike kohta,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi, milles käsitletakse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 13/2019,

–  võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta otsust, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (2005/684/EÜ, Euratom)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorda, eriti selle artikleid 2, 10 ja 11, artikli 176 lõiget 1, I lisa artikleid 1–3, artikli 4 lõiget 6, artikleid 5 ja 6 ning II lisa,

–  võttes arvesse parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegeleva nõuandekomitee aastaaruandeid,

–  võttes arvesse aastaaruandeid Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendi kohaldamise kohta, sealhulgas sõltumatu eetikakomitee arvamusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani soovitusi kaebuste 194/2017/EA, 334/2017/EA ja 543/2017/EA ühisuurimises, mis käsitlesid Euroopa Komisjoni endiste volinike ja endise presidendi ametiaja järgse töökoha küsimust ning komisjoni eetikakomitee rolli,

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) ning erinevate valitsusväliste organisatsioonide soovitusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi, eelkõige personalieeskirjade artiklit 11, artikli 11 punkti a, artiklit 12, artikli 12 punkte a ja b, artikleid 13, 15, 16, 17 ja 19, artikli 21 punkti a, artikli 22 punkte a ja c, artikleid 24, 27 ja 40,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni volitusi, mis on sätestatud kodukorra VI lisas,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9‑0260/2021),

A.  arvestades, et ELi lepingus sätestatakse, et liit järgib kogu oma tegevuses oma kodanike võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid, organid ja asutused kodanikke võrdselt; arvestades, et sellest lähtuvalt tehakse avalikke otsuseid ühishüve huvides;

B.  arvestades, et aluslepingutega on loodud pädevuse jaotuse süsteem liidu institutsioonide vahel, mis annab igale institutsioonile oma rolli liidu institutsioonilises struktuuris ja talle usaldatud ülesannete täitmisel;

C.  arvestades, et kuigi igal ELi institutsioonil on õigus organisatsioonilisele suveräänsusele, peavad kõik ELi institutsioonid vastama kõrgeimatele sõltumatuse ja erapooletuse standarditele;

D.  arvestades, et ELi lepingus ja ELi toimimise lepingus on sätestatud võimude lahususel põhinev Euroopa valitsemisraamistik, milles sätestatakse iga institutsiooni jaoks eri õigused ja kohustused;

E.  arvestades, et avalike institutsioonide ja nende valitud esindajate sõltumatus, läbipaistvus ja vastutus on ülimalt olulised kodanike usalduse suurendamiseks, mis on vajalik demokraatlike institutsioonide legitiimseks toimimiseks;

F.  arvestades, et ELi institutsioonide suhtes kohaldatavad eetikastandardid on paljuski kõrgemad kui need, mida kohaldatakse vastavate riiklike institutsioonide suhtes, kuid neid ei ole rahuldaval määral jõustatud;

G.  arvestades, et eetikaraamistiku jõustamist saaks parandada;

H.  arvestades, et kodanike usaldus avalike institutsioonide ja otsustusprotsesside vastu on iga demokraatliku valitsuse tugisammas ning nõuab eeskujulikkust, usaldusväärsust, läbipaistvust, vastutust ja eetilise käitumise kõrgeimaid standardeid;

I.  arvestades, et tagamaks, et demokraatlikke protsesse ei kaaperdata erahuvides ja et kodanike õigusi austatakse täiel määral, on äärmiselt oluline, et ei esineks huvide esindajate lubamatut mõju, sealhulgas parlamendiliikmetele tasustatava töö, kingituste või reisikutsete pakkumiste, tulevaste töökohtade ootuste loomise kaudu pärast parlamendiliikmete volituste või ametniku teenistuse lõppemist, ega teabe või kontaktide lubamatut kasutamist;

J.  arvestades, et praeguse ELi eetikaraamistiku puudused tulenevad suuresti asjaolust, et see põhineb iseregulatsioonil, ELi kriminaalõiguse puudumisest ning teabe kontrollimiseks ebapiisavatest vahenditest ja pädevusest; arvestades, et ELi eetikaraamistiku edasisel arengul peab olema selge õiguslik alus, austades samal ajal aluslepingutes sätestatud võimude lahususe põhimõtet; arvestades, et sõltumatu eetikaorgani loomine võib aidata suurendada usaldust ELi institutsioonide ja nende demokraatliku legitiimsuse vastu;

K.  arvestades, et selle tagajärjel on esinenud probleemse käitumise juhtumeid; arvestades, et iga ebaeetilise käitumise juhtum ja nende ebapiisav ELi institutsioonide poolne käsitlemine seab ohtu Euroopa kodanike usalduse ELi institutsioonide vastu ning on aidanud kaasa Euroopa Liidu maine tõsisele kahjustamisele;

L.  arvestades, et eelkõige sageneb nn pöördukse efekt; arvestades, et mitmed 2014.–2019. aasta koosseisu volinikud ja üks kolmandik tolleaegsetest parlamendiliikmetest on võetud tööle organisatsioonide poolt, mis on kantud Euroopa läbipaistvusregistrisse; arvestades, et sellega kaasnevad huvide konflikti riskid liikmesriikide ja ELi institutsioonide õiguspäraste pädevusvaldkondadega ning konfidentsiaalse teabe avalikustamise või väärkasutamisega, samuti riskid, et endised töötajad võivad lobitööks kasutada oma lähedasi isiklikke kontakte ja sõprussuhteid endiste kolleegidega;

M.  arvestades, et praegused eetikastandardite raamistikud ELi tasandil on kohandatud iga ELi institutsiooni eripärale, mis toob kaasa erinevad protsessid ja tasemed isegi ühtede ja samade ELi personalieeskirjade jõustamisel erinevates ELi institutsioonides, ametites ja asutustes, luues seega keeruka süsteemi, millest on raske aru saada nii ELi kodanikel kui ka neil, kes peavad neid eeskirju järgima;

N.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda soovitas oma eriaruandes nr 13/2019, et paljudes valdkondades on põhjust kasutada ELi institutsioonides eetikaküsimuste käsitlemisel ühtlustatud lähenemisviise; arvestades, et Euroopa Ombudsman ja Euroopa Kontrollikoda on korduvalt hoiatanud oluliste puuduste eest ELi institutsioonide huvide konfliktide ennetamispoliitikas; arvestades, et nii ombudsman kui ka kontrollikoda väljendasid erilist muret selgeid menetlusi ja aruandluskanaleid hõlmava ühise ELi eetikaraamistiku puudumise pärast; arvestades, et see probleem puudutab eelkõige liikmesriikide esindajate tööd nõukogus, mis peab tegelema kõrgetasemeliste huvide konfliktide, pöördukse efekti ja läbipaistvusreeglitega; arvestades, et ELi eetikareeglid ei ole kooskõlas OECD suunistega huvide konflikti vältimiseks avalikus teenistuses;

O.  arvestades, et Prantsusmaa avaliku elu läbipaistvuse eest vastutav kõrgem ametiasutus Haute Autorité pour la Transparence de la Vie Publique on hea näide, et ühtne ja sõltumatu organ, kes vastutab avalik‑õiguslike asutuste suhtes kohaldatavate eetikanormide järelevalve, jõustamise ja nende mittejärgimise karistamise eest, on tõhus ja võimas vahend, mille abil on võimalik saavutada ebaeetilise käitumise püsiv vähenemine;

P.  arvestades, et institutsioonidele määratud pädevuste tasakaal on asutamislepingutega Euroopa kodanikele antud põhitagatis;

Q.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu välja töötatud Meroni doktriin võimaldab delegeerida ELi institutsioonide pädevusi välistele asutustele, sealhulgas ka pädevusi, mida ei ole veel teostatud; arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu hinnangul peab igasugune pädevuse delegeerimine olema piiratud ja see võib olla seotud ainult selgelt määratletud pädevusega, mille kasutamine peab olema täielikult delegeerivate institutsioonide järelevalve all ega tohi puudutada poliitilise otsusega seotud kaalutlusõigust, et mitte ohustada institutsioonidevahelist võimude tasakaalu;

R.  arvestades, et vastavalt pädevuse andmise põhimõttele ei saa institutsioonid institutsioonidevahelise kokkuleppega delegeerida pädevusi, mida neil endil pole, näiteks kui sellised pädevused on aluslepingutega antud kontrollikojale või jäetud liikmesriikidele;

S.  arvestades, et Euroopa Komisjoni volinikukandidaatide võimalike huvide konfliktide läbivaatamisel 2019. aastal rõhutasid õiguskomisjoni liikmed praeguse menetluse tõsiseid vajakajäämisi; arvestades, et nende vajakajäämiste hulka kuulub ligipääs vaid piiratud hulgale teabele, uurimiseks ette nähtud aja nappus ning puuduvad uurimisvolitused ja ekspertide toetus; arvestades, et ELi lepingu artikli 17 lõikega 3 on ette nähtud, et Euroopa Komisjoni liikmed valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust;

T.  arvestades, et komisjoni liikmete kehtivat ranget eetikaraamistikku tuleb edasi arendada, et kõrvaldada olemasolevad õiguslikud lüngad, nagu komisjoni liikmete põhikirja puudumine; rõhutab, et see protsess on tihedalt seotud parlamentaarse kontrolli ja järelevalvega, ning on arvamusel, et volinike põhikiri tuleb koostada seadusandliku tavamenetluse kohaselt, ning kutsub komisjoni üles ettepanekut esitama;

U.  arvestades, et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel toetasid kõik esikandidaadid kõigile ELi institutsioonidele ühise sõltumatu eetikaorgani loomist; arvestades, et komisjoni president toetas seda oma poliitilistes suunistes;

V.  arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmete mandaadivabadus on nende esindatavate kodanike huvides;

W.  arvestades, et üks peamisi ELi lepingus sätestatud parlamendi ülesandeid on poliitilise kontrolli teostamine;

X.  arvestades, et institutsioonide personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi;

1.  on veendunud, et ühtne sõltumatu ELi eetikaorgan suudaks paremini tagada eetikastandardite järjepideva ja täieliku rakendamise kõigis ELi institutsioonides, et tagada avalike otsuste tegemine ühishuvides ja pidades silmas kodanike usaldust ELi institutsioonide vastu; teeb ettepaneku sõlmida ELi toimimise lepingu artikli 295 alusel institutsioonidevaheline kokkulepe, et luua sõltumatu ELi eetikaorgan Euroopa Parlamendile ja komisjonile, mis oleks avatud kõigile ELi institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele ning mis pakuks osalevatele institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele koolitust ja aktiivset nõustamist;

Põhimõtted

2.  on seisukohal, et selle institutsioonidevahelise kokkuleppe sätted peavad järgima järgmisi sätteid ja põhimõtteid:

   a) usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte, mis tagab liidu vahendite tõhusa ja tulemusliku haldamise;
   b) pädevuse andmise ning võimude lahususe põhimõte;
   c) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 15 sätestatud kutsevabadus ja õigus teha tööd;
   d) õigusriigi põhimõtted ning Euroopa aluspõhimõtted, nagu süütuse presumptsioon, õigus olla ära kuulatud, seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte;
   e) parlamendiliikmete põhimäärus ja eelkõige selle artiklis 2 sätestatud mandaadivabadus;
   f) Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), Euroopa Prokuratuuri (EPPO), Euroopa Ombudsmani, Euroopa Kontrollikoja või Euroopa Liidu Kohtu töö dubleerimise või sellesse sekkumise vältimine;
   g) Euroopa Parlamendi uurimisõigus, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 226;

3.  on veendunud, et oma ülesannete täitmisel, sealhulgas seoses järelevalve ja uurimisega, peaks see eetikaorgan tuginema institutsioonide olemasolevatele õigustele paluda oma liikmetelt teavet või riiklike ametiasutuste nõusolekule teavet jagada; rõhutab, et parlamendi president, komisjoni kolleegium või osaleva institutsiooni vastav asutus vastutab lõpliku otsustusõiguse eest kuni normide võimaliku läbivaatamiseni;

4.  on seisukohal, et sõltumatu ELi eetikaorgani järgitav menetlus peaks tagama asjakohase läbipaistvuse taseme, kaitstes samal ajal menetluslikke tagatisi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ning et institutsioonidevaheline kokkulepe peaks hõlmama menetlusnorme ja piisavat andmekaitseprotokolli, milles viidatakse olemasolevate ELi eetikaorganite põhimõtete kehtivale õigustikule, samuti ELi ühistele väärtustele (ELi lepingu artikkel 2), asjaomase isiku õigusele olla ära kuulatud ja edasi kaevata, koostöökohustusele ja avalikustamisnõuetele;

Tegevusulatus ja mandaat

5.  on seisukohal, et uuele ELi eetikaorganile tuleks delegeerida kokkulepitud ülesannete loetelu, tegemaks ettepanekuid ja anda nõu Euroopa Komisjoni volinike, Euroopa Parlamendi liikmete ja osalevate institutsioonide töötajate eetikanormide kohta enne nende ametiaega või teenistust, selle ajal ja mõnel juhul pärast seda kooskõlas kohaldatavate normidega, sealhulgas:

   a) Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (artiklid 2 ja 3);
   b) Euroopa Parlamendi kodukord (artikkel 2, artikli 10 lõiked 5, 6 ja 7, artikkel 11, artikli 176 lõige 1, I lisa artiklid 1–8 ning II lisa);
   c) Euroopa Komisjoni kodukord (artikkel 9), komisjoni käitumisjuhend (artiklid 2–13 ning II lisa), komisjoni 25. novembri 2014. aasta otsus komisjoni liikmete ning organisatsioonide või füüsilisest isikust ettevõtjate vahelisi kohtumisi käsitleva teabe avaldamise kohta ning sama kuupäeva otsus komisjoni peadirektorite kohta;
   d) personalieeskirjade artikkel 11, artikli 11 punkt a, artikkel 12, artikli 12 punktid a ja b, artiklid 13, 15, 16, 17 ja 19, artikli 21 punkt a, artikkel 22, artikli 22 punktid a ja c, artiklid 24, 27, 40, 43, 86, 90 ja 91a ning IX lisa, mida kohaldatakse mutatis mutandis kõigi institutsioonidevahelisele kokkuleppele alla kirjutanud ametite tööle võetud töötajate suhtes;
   e) institutsioonidevaheline kokkulepe kohustusliku läbipaistvusregistri kohta;

6.  on veendunud, et kooskõlas kohaldatavate normidega peaksid osalevate institutsioonide liikmed ja töötajad olema lepinguga hõlmatud enne ameti- või teenistusaega, selle ajal ja pärast seda; on seisukohal, et see peaks kehtima Euroopa Parlamendi liikmete, komisjoni volinike ja kõigi personalieeskirjade kohaldamisalasse kuuluvate ELi töötajate suhtes;

7.  tuletab meelde, et personalieeskirjadega hõlmatud isikute puhul võiks pädevuse delegeerida sõltumatule ELi eetikaorganile, kasutades artikli 2 lõikes 2 või artikli 9 lõikes 1 või mõlemas sätestatud volitusklausleid, ning see puudutaks eetiliste kohustuste järelevalvet ja täitmist, samas kui muude ametialaste kohustuste täitmist jätkaksid ametisse nimetavad asutused;

8.  rõhutab, et institutsioonidevaheline kokkulepe peaks olema avatud osalemiseks kõigile ELi institutsioonidele ja asutustele; juhib tähelepanu sellele, et kaasseadusandjad võivad teha otsuse kohustada ameteid nende asutamismääruste kaudu; on veendunud, et institutsioonidevaheline kokkulepe peaks võimaldama eetikaorganil vahetada teavet riiklike ametiasutustega, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, seejuures käsitledes sellist teavet, näiteks maksualast teavet, kinnistusregistreid ja riiklike eetikaorganite valduses olevaid andmeid, sama konfidentsiaalsena nagu selle koostanud asutus, ning uurida parimaid tavasid ja vastastikuseid eksperdihinnanguid; on seisukohal, et sõltumatul eetikaorganil peaks, ilma et see piiraks lõikes 2 sätestatud üldpõhimõtete kohaldamist ja kui see on asjakohane tema ülesannete täitmiseks, olema võimalus teha oma vastavate volituste piires koostööd ja vahetada teavet asjaomaste ELi asutustega, nagu OLAF, Euroopa Prokuratuur, ombudsman ja Euroopa Kontrollikoda;

Pädevus ja volitused

9.  on seisukohal, et kõik osalevad institutsioonid peaksid, ilma et see piiraks aluslepingutega loodud tasakaalu institutsioonide vahel, usaldama oma menetlusautonoomia raames ELi eetikaorganile ühelt poolt ennetava rolli teadlikkuse suurendamise ja eetiliste suuniste kaudu ning teiselt poolt reeglite järgimisega seotud ja nõuandva rolli koos suutlikkusega anda soovitusi eetikaküsimustes, sealhulgas huvide konfliktide valdkonnas; on seisukohal, et otsustamisõigus peaks jääma vastava institutsiooni piiresse, kuni ELi eetikaorganile antakse otsustamisõigus vastavalt nõuetekohasele õiguslikule alusele; tuletab meelde, et ELi eetikaorgani ülesanded oleksid piiratud osalevate institutsioonide poolt delegeeritud ülesannete kokkulepitud loeteluga, piiramata seetõttu OLAFi, Euroopa Prokuratuuri ja liikmesriikide jurisdiktsioonide pädevusi ning austades neid täiel määral seoses nende pädevusse kuuluvate õigusaktide mis tahes rikkumisega; rõhutab, et usaldusväärsuse jälgimiseks peaks Euroopa Parlament tellima korrapäraselt uuringuid, mis määratlevad usaldusväärsuse mõiste koos selgelt määratletud eesmärkide ja tulemusnäitajatega, ning andma aru tehtud edusammudest;

10.  on seisukohal, et järelevalvevolitused peaksid muu hulgas hõlmama võimalust kontrollida majanduslike huvide deklaratsiooni õigsust ning et asjaomased isikud peaksid esitama deklaratsiooni otse ELi eetikaorganile (lisaks komisjoni volinikukandidaatidele esitatavale nõudele esitada see Euroopa Parlamendile), et deklaratsioonid jõuaksid võimalikult kiiresti kõigi demokraatliku ja/või avaliku kontrolli eest vastutavate isikuteni; samuti peaksid need volitused hõlmama huvide konfliktidega tegelemist, läbipaistvuskohustuste auditeerimist, sealhulgas õigusloomeprotsessis, ning pöördukse efekti käsitlevate normide ja üldisemalt kõigi läbipaistvust, eetikat ja ausust käsitlevate käitumisjuhendi sätete ning kohaldatavate normide järgimise kontrollimist;

11.  märgib, et ELi institutsioonide erinevates õigusnormides ja muudes sätetes, mille eesmärk on vältida huvide konflikte, on mõiste „huvide konflikt“ erinevalt määratletud; märgib, et määratlus on oma olemuselt kontekstipõhine ja muutuv ning et täielik läbipaistvus ei taga tingimata huvide konflikti puudumist ega üldsuse usalduse võitmist või kasvu; märgib, et eetiliste normide jõustamine ja huvide konfliktidega seotud avalik aruandekohustus on eeltingimus selleks, et kodanikud usaldaksid avalikke institutsioone;

12.  tuletab meelde, kui oluline on teha vahet ametiajal tekkival huvide konfliktil ja pärast seda tekkival huvide konfliktil ning toimingutel, mis on lubatud, kui need on deklareeritud, ja toimingutel, mis ei ole üldse lubatud;

13.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament on moodustanud parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegeleva nõuandekomitee, mille ülesanne on anda parlamendiliikmetele suuniseid käitumisjuhendi tõlgendamise ja rakendamise kohta; märgib lisaks, et nõuandekomitee hindab ka väidetavaid käitumisjuhendi rikkumisi ja annab presidendile nõu võimalike meetmete kohta; on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks olema eeskujuks eetikanormide ja nende jõustamise valdkonnas;

14.  leiab, et ELi eetikaorganile võiks anda volitused ka läbipaistvusregistrist tulenevate kohustuste osas ning tuleks kavandada rikkumisest teatajate paremat kaitset ning huvide konfliktide paremat haldamist korruptsiooni- ja pettusjuhtumite puhul;

15.  on seisukohal, et ELi eetikaorganile tuleks anda ülesanne töötada välja ELi avalik portaal, mis sisaldab asjakohast teavet eetikanormide kohta, parimate tavade aruandeid, uuringuid, statistilisi andmeid ning andmebaasi, mis sisaldab kõigi osalevate asutuste majanduslike huvide deklaratsioone;

16.  rõhutab, et sõltumatul ELi eetikaorganil peaks olema õigus alustada uurimist omal algatusel ning viia läbi kohapealseid ja andmetel põhinevaid uurimisi, tuginedes teabele, mida ta on ise kogunud või saanud kolmandatelt isikutelt, nagu ajakirjanikud, meedia, valitsusvälised organisatsioonid, rikkumisest teatajad, kodanikuühiskond või Euroopa Ombudsman; rõhutab asjaolu, et kõiki eetikaorgani poole heas usus pöörduvaid kolmandaid isikuid tuleb kaitsta ning tagada nende anonüümsus; on seisukohal, et kui eetikaorgan alustab uurimist omal algatusel, peab ta sellest konfidentsiaalse sõnumiga teavitama asjaomast isikut ja sanktsioonide kohaldamise eest vastutavat asutust vastavates institutsioonides; on veendunud, et sellisel juhul võib selle institutsiooni, ameti või organi vastav asutus nõuda eetikaorganilt selgitust;

17.  rõhutab, et maksudokumentide ja pangakontode taotlemine on eraõiguslik sekkumine, mis eeldab OLAFi pädevusse kuuluvaid tõsiseid süüdistusi;

18.  rõhutab vajadust, et eetikaorgan kaitseks rikkumistest teatajaid, eelkõige Euroopa ametnikke, et nad saaks väljendada oma muresid seoses kehtivate normide võimalike rikkumistega, kartmata sealjuures survestamist; teeb sellega seoses ettepaneku, et eetikaorgan teostaks järelevalvet ELi personalieeskirjadele ning muude teenistujate teenistustingimustele vastavate sisemiste ja konfidentsiaalsete kaebuste käsitlemise mehhanismide üle; tuletab meelde, et ainult kindel ning kaitsev töökeskkond võimaldab ametnikel oma muresid väljendada ning panustada seeläbi sõltumatu eetikaorgani tulemuslikku toimimisse;

19.  on veendunud, et täieliku tõhususe saavutamiseks peab eetikaorgan ühendama olemasolevate eetika eest vastutavate organite rollid; on seisukohal, et organ peaks nõustama Euroopa Parlamendi liikmeid või Euroopa Komisjoni volinikke, kui nad küsivad eetikaküsimustes suuniseid; on seisukohal, et organ peaks andma ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule soovitusi sanktsioonide kohta töötajate eetiliste kohustustega tegelemisel ning et Euroopa Parlamendi liikmete või komisjoni volinike puhul peaks asutus andma soovitusi vastavate osalevate institutsioonide vastutavatele asutustele; soovitab eetikaorganil anda soovitusi, mida saab kasutada pretsedentidena identsete või sarnaste juhtumite korral; on seisukohal, et see tagab tõhususe ja järjepidevuse ning vähendab ennustatavalt ja märkimisväärselt töökoormust, eriti personaliküsimustes arvukate sarnaste juhtumite puhul;

20.  on seisukohal, et ELi eetikaorgan peaks edendama usaldusväärsust ning talle tuleks anda nõustavad ülesanded, et anda nõu kõigile oma pädevusalasse kuuluvatele isikutele ja/või institutsioonidele, kes soovivad taotleda mõne eetikastandardi tõlgendamist seoses asjakohase käitumisega konkreetsel juhul; on seisukohal, et eetikastandardite järjepideva kohaldamise ja prognoositavuse tagamiseks peaksid need nõuanded olema siduvad sõltumatu ELi eetikaorgani seisukoha suhtes samas küsimuses;

21.  tuletab meelde, et õiguskomisjoni kinnitus huvide konflikti puudumise kohta on volinikukandidaatide ametisse nimetamise oluline eeltingimus ning et õiguskomisjonil on selged volitused volinikukandidaatide tagasilükkamiseks, kui on tuvastatud huvide konflikt;

22.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament võib vastavalt 20. novembri 2010. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 5 avaldada Euroopa Komisjoni liikmele umbusaldust, pärast mida peab komisjoni president nõudma selle liikme tagasiastumist või selgitama oma keeldumist parlamendi ees järgmisel osaistungjärgul;

23.  on seisukohal, et volinikukandidaatide esitatud deklaratsioonide läbivaatamine võimaliku huvide konflikti kindlakstegemiseks on põhjapaneva institutsioonilise ja demokraatliku tähtsusega ning seda tuleks teha suurima tähelepanu, pühendumuse ja vastutustundega, tõlgendades infot objektiivselt, demokraatlikult ja sõltumatult; usub, et võimalike huvide konfliktide uurimise norme tuleks kohaldada ka Euroopa Komisjoni ametisse astuva presidendi deklaratsiooni suhtes;

24.  rõhutab, et otsus Euroopa Komisjoni volinikukandidaatide huvide konfliktide kohta enne kuulamisi on endiselt parlamendi õiguskomisjoni demokraatlikuks ja institutsiooniliseks pädevuseks; rõhutab sellega seoses, et tulevasele sõltumatule ELi eetikaorganile tuleks anda asjakohased uurimisvolitused ning õigus taotleda ja saada juurdepääs haldusdokumentidele, et tal oleks võimalik läbi viia korralikult põhjendatud ja hästi dokumenteeritud hindamisi; rõhutab, et huvide konflikti mõju kontrollimisel tuleb täielikult järgida konfidentsiaalsuse, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse eeskirju; on arvamusel, et õiguskomisjonile tuleks anda rohkem aega ning et kuigi õiguskomisjon säilitab oma pädevuse selles küsimuses, peaks ta tegema otsuse volinikukandidaatide huvide konflikti olemasolu kohta pärast seda, kui ta on saanud sõltumatult ELi eetikaorganilt mittesiduvad, täpsed ja põhjendatud soovitused, mis tugevdaksid tema tegevust; on seisukohal, et uurimise lõpetuseks peaks õiguskomisjon korraldama arutelu sõltumatu ELi eetikaorgani antud soovituste üle; on seisukohal, et need soovitused tuleks avaldada koos volinikukandidaatide majanduslike huvide deklaratsioonidega; on seisukohal, et lisaks volinikukandidaatide deklaratsioonide kontrollimisele õiguskomisjoni poolt tuleks kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste puhul huvide konfliktide uurimine läbi viia enne avalikku teenistust või töösuhet, selle ajal ja pärast seda; on lisaks veendunud, et õiguskomisjonile tuleks anda vajaliku informatsiooni kontrollimiseks ja leidmiseks ning vajadusel lisainformatsiooni küsimiseks piisavad ressursid, vahendid ja oskusteave;

Koosseis

25.  on veendunud, et eetikaorgan peaks koosnema üheksast liikmest, kellest kolm valib komisjon, kolm parlament ning kolm määratakse de jure Euroopa Liidu Kohtu ja kontrollikoja endiste kohtunike ning endiste Euroopa Ombudsmanide hulgast; on seisukohal, et personaliküsimuste puhul tuleks kaasata asjaomase isiku institutsiooni töötajate esindajad; juhib tähelepanu sellele, et personalieeskirjade II lisa tuleks vastavalt muuta;

26.  on seisukohal, et organi liikmed peavad olema sõltumatud, valitud oma pädevuse, kogemuste ja kutseoskuste ning usaldusväärsuse alusel, neil peab olema laitmatu eetilise käitumise maine ja nad peavad esitama deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta; on arvamusel, et organi koosseis peaks olema sooliselt tasakaalustatud; rõhutab, et kõik liikmed peavad oma ülesandeid täites olema sõltumatud; on seisukohal, et liikmed tuleks valida kuueks aastaks ning liikmete koosseisu tuleks iga kahe aasta tagant uuendada ühe kolmandiku võrra;

27.  nõuab, et kandidaatide deklaratsioonide kontrollimise eest vastutaks eetikaametnik; on arvamusel, et eetikaorgani liikmed peavad tegutsema koostöö vaimus ning nende otsused ja soovitused peavad olema sidusad; nõuab, et tagataks organi koosseisu sooline tasakaal;

28.  on seisukohal, et lisaks eetikaorgani koosseisule tuleks määratleda volituste teostamise raamistik ja volituste lõpetamise menetlus;

29.  soovitab laia toetuse tagamiseks, et parlament valiks eetikaorgani liikmed valdava enamuse toetusel, võimalusel sarnaselt menetlusega, mida kohaldatakse Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti liikmete või Sahharovi auhinnaga seotud otsuste suhtes;

30.  soovitab igal institutsioonil valida need liikmed eelkõige Euroopa Liidu Kohtu endiste kohtunike, Euroopa Pettustevastase Ameti ja kontrollikoja endiste presidentide, liikmesriikide kõrgeimate kohtute endiste või praeguste liikmete, Euroopa Parlamendi endiste liikmete, osalevate institutsioonide ja asutuste endiste töötajate, endiste Euroopa Ombudsmanide ja liikmesriikide eetikaasutuste liikmete hulgast; lisaks soovitab, et organ valiks oma liikmete hulgast presidendi ja kaks asepresidenti; rõhutab, et see ei piira töötajate õigust ise organiseerida oma esindajaid personaliküsimustes;

31.  rõhutab vajadust tagada liikmete taustade mitmekesisus ning sõltumatud eksperditeadmised; teeb ettepaneku piirata Euroopa Parlamendi endiste liikmete ja Euroopa Komisjoni endiste volinike osakaalu ühe kolmandikuga eetikaorgani koosseisust;

32.  soovitab, et kolleegiumi toetaks sekretariaat inim-, materiaalsete ja rahaliste ressurssidega, mis vastavad selle volitustele ja ülesannetele, sealhulgas eetikaametnik, kes sõltumatu ELi eetikaorgani siseselt vastutab eetilise koolituse eest ja annab nõu; on seisukohal, et erinevatele ELi eetikaorganitele praegu eraldatud eelarvete ja personali ühendamine suurendaks nende organite ühtesulandumisel vahendite kasutamise tõhusust ja võiks vähendada kulusid;

Menetluskord

33.  on veendunud, et ELi eetikaorgani loomine peaks aitama luua institutsioonilist kultuuri, mis rajaneb põhimõtteliselt ennetamisele, toetamisele ja läbipaistvusele; teeb seetõttu ettepaneku kasutada kaheastmelist lähenemist, mille kohaselt juhul, kui ELi eetikaorgan saab teada eetikanormide rikkumisest või võimalikust rikkumisest, soovitab ta kõigepealt võtta teatava tähtaja jooksul meetmeid rikkumise lõpetamiseks; on seisukohal, et selline esimene ennetav samm peaks tagama konfidentsiaalsuse ja salajasuse ning isiku õiguse olla ära kuulatud ja süüdistused ümber lükata; soovitab, et juhul, kui asjaomane isik keeldub võtmast asjakohaseid meetmeid ja rikkumine jätkub, peaks ELi eetikaorgan esitama põhjendatud soovituse karistusmeetmete võtmiseks ja edastama kogu juhtumiga seotud asjakohase teabe pädevale asutusele, kes otsustab 20 tööpäeva jooksul, kuidas soovitust järgida;

34.  on veendunud, et selle ajavahemiku lõpus tuleks sõltumatu eetikaorgani põhjendatud soovitus avalikustada, ilma et see piiraks isikuandmete kaitse üldmääruse ja isiklike õiguste kohaldamist, koos pädeva asutuse otsusega, kes peaks esitama selgituse, kui soovitusi täielikult ei järgita; on seisukohal, et esimese meetmena võib soovituste ja otsuste avaldamine või edastamine iseenesest kujutada endast sanktsiooni; rõhutab, et selline organ ei saa asendada Euroopa Liidu Kohut; teeb ettepaneku, et erandjuhtudel, kui pädev asutus põhjendab nõuetekohaselt, et juhtumi uurimiseks on vaja rohkem aega, võib ta paluda eetikaorganil pikendada otsuse tegemise tähtaega veel kuni 20 tööpäeva võrra; on seisukohal, et seda kaheastmelist lähenemisviisi tuleks kohaldada alati, kui isikul oli põhjendatud alust arvata, et teave oli avalikustamise ajal tõene, ning soovitab, et tahtlikku rikkumist, rasket hooletust, tõendite varjamist, nõuete täitmata jätmist või koostööst hoidumist tuleks käsitleda sanktsioonide kehtestamise soovituste puhul raskendavate asjaoludena isegi siis, kui rikkumine ise on lõppenud;

35.  nõuab selgeid sätteid, mis annaksid asjaomasele isikule vastavalt õigusriigi aluspõhimõtetele edasikaebeõiguse iga sellise otsuse vastu, mille president on teinud;

36.  on veendunud, et üldreeglina peaks organ otsuse tegema oma liikmete lihthäälteenamusega;

37.  nõuab tungivalt, et kohaldataks aluslepingutes sätestatud menetlusi, näiteks Euroopa Kontrollikoja uurimiste üleandmist OLAFile ja Euroopa Liidu Kohtule;

Üldsätted

38.  on veendunud, et ELi eetikaorgan peaks korraldama uuringuid ja koostama iga‑aastase statistika majanduslike huvide deklaratsioonide, pöördukse efekti juhtumite ja muu asjakohase teabe kohta ning avaldama aastaaruande, mis sisaldab teavet tema ülesannete täitmise kohta ja vajaduse korral soovitusi eetiliste standardite parandamiseks ning mis esitatakse parlamendile; soovitab, et aastaaruanne sisaldaks uuritud juhtumite arvu, institutsioone, kust üksikisikud pärinesid, asjaomaste rikkumiste liiki, menetluste kestust, rikkumise lõpetamiseks kulunud aega, otsustatud sanktsioonide ja soovituste proportsiooni;

39.  on veendunud, et institutsioonidevahelisesse kokkuleppesse tuleks lisada läbivaatamisklausel, millega tagatakse, et hiljemalt kaks aastat pärast organi loomist on osalevatel institutsioonidel võimalik selle tegevust hinnata, sealhulgas analüüsida normide ja menetluste toimimist ning nende kohaldamisel saadud kogemusi; rõhutab eelkõige, et selles läbivaatamisklauslis tuleks keskenduda ELi eetikaorgani volituste rakendamise tõhususe hindamisele ning et parlamendi hinnangus tuleks arvesse võtta eetikaorgani enda panust;

40.  on seisukohal, et uuel Euroopa eetikaorganil peaks olema õigus aidata ettepanekute kaudu kaasa ELi institutsioonide ühise eetikaraamistiku kujundamisele ja korrapärasele ajakohastamisele, sealhulgas ühised normid ja ühine majanduslike huvide deklaratsioonide vorm masinloetaval kujul ning ettepanek muuta oma pädevust, ning esitada see Euroopa Parlamendile; on seisukohal, et kõigi institutsioonide, organite, ametite ja asutuste eetikastandardid tuleks võimalikult kiiresti ühtlustada; on arvamusel, et komisjoni volinike põhikiri tuleb koostada seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

41.  teeb ettepaneku, et sõltumatu eetikaorgan töötaks välja ELi institutsioonide ühise määratluse huvide konflikti kohta, tuginedes kõrgeimatele standarditele; rõhutab, et paljudes liikmesriikides kehtivad ranged reeglid; võtab teadmiseks OECD huvide konflikti määratluse: „kui üksikisikul või ettevõttel (era- või valitsusasutus) on võimalik kasutada oma ametit või ametiülesandeid kuidagi isiklikes või ettevõtte huvides“;

42.  nõuab, et kõik eetikaorgani poolt korraldatud ja sellesse kaasatud kohtumised erasektori osalejate ja nende esindajatega, sealhulgas nii kasumit taotlevate kui ka mittetulunduslike organisatsioonidega, oleksid täielikult läbipaistvad;

43.  rõhutab, et ELi eetikaorgani soovitused peaksid, ilma et see piiraks punktis 24 osutatud parlamendi pädevust, olema nõuetekohaselt põhjendatud, hästi dokumenteeritud ning asjaomasele liikmele või töötajale ja institutsioonile kättesaadavad; on veendunud, et osalevad institutsioonid peaksid võtma endale kohustuse teha täielikku koostööd kõigis kokkulepitud institutsioonidevahelise kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvates menetlustes, eelkõige selleks, et edastada sõltumatule ELi eetikaorganile kogu eetikareeglite nõuetekohaseks kontrollimiseks vajalik teave ja dokumendid; juhib tähelepanu asjaolule, et võimalikud kaebused eetikaorgani tegevuse kohta esitatakse Euroopa Ombudsmanile ning et osalevate institutsioonide soovitustel põhinevad otsused kuuluvad jätkuvalt läbivaatamisele Euroopa Liidu Kohtus;

44.  on veendunud, et ELi institutsioonide usaldusväärsuse, läbipaistvuse, vastutuse ja eetilise käitumise kõrgeimad standardid ning ELi otsustusprotsessid peaksid olema osa teemadest, mida arutatakse Euroopa tuleviku konverentsi raames; rõhutab, et see annab ELi kodanikele võimaluse arutada aluslepingute läbivaatamist ning et nii tagataks selge õiguslik alus sõltumatu ELi eetikaorgani loomiseks kõigi institutsioonide jaoks seadusandliku tavamenetluse kaudu;

45.  nõuab, et sõltumatu eetikaorgan näitaks läbipaistvuse puhul eeskuju, avaldades kõik oma soovitused, aastaaruanded, otsused ja kulutused masinloetavas avatud andmevormingus, nii et kõik kodanikud saaksid nendega tutvuda, kooskõlas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjadega; soovitab tungivalt, et mis tahes tarkvara, mis on arendatud ELi avaliku halduse eetikastandardite järgimiseks, tuleks teha tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara litsentsi alusel kättesaadavaks ja seda tuleks jagada iga seda kasutada sooviva Euroopa institutsiooniga; nõuab sellega seoses tihedat koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga;

46.  kutsub liikmesriike üles tagama, et eetikareeglite rikkumisega seotud kriminaalasju, eriti neid, mis puudutavad Euroopa Parlamendi liikmeid ja liikmesriikide poliitikuid, kes osalevad ELi poliitika kujundamises, käsitletaks tõhusalt ja põhjendamatu viivituseta;

47.  väljendab kahetsust, et komisjoni hankemenetlustes ei ole huvide konfliktide vältimiseks kaalutud piisavalt ennetus- ega jõustamismeetmeid;

48.  märgib, et kehtivate normide kohaldamisel Euroopa Komisjoni volinike, Euroopa Parlamendi liikmete ja ELi ametnike suhtes on ilmnenud liiga palju puudusi; tuletab meelde, et organisatsiooni Transparency International EU aruande kohaselt töötas 2017. aasta alguses üle 50 % endistest komisjoni volinikest ja 30 % endistest Euroopa Parlamendi liikmetest, kes olid poliitikast lahkunud, ELi läbipaistvusregistris registreeritud organisatsioonides; rõhutab eelkõige valitud parlamendiliikmete puhul vajadust läbipaistvuse ja usaldusväärsuse järele seoses isiklike ja rahaliste kohustustega; rõhutab, et läbipaistvuse ja usaldusväärsuse küsimused ELi ja liikmesriikide tasandil on omavahel tihedalt seotud; toetab seetõttu Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) tööd ja kutsub liikmesriike üles rakendama selle soovitusi, eriti neid, milles käsitletakse liikmesriikide poliitikutele range käitumisjuhendi loomist ja avalikus sektoris töötamise järgsete töösuhete normide kehtestamist;

49.  nõuab nii avalikus sektoris töötamise eelsete kui ka selle järgsete tööalaste huvide konfliktide puhul kehtiva regulatiivse ja jõustamisraamistiku tugevdamist, et kehtestada asjakohased, selged, siduvad ja proportsionaalsed piirid avaliku sektori ning era- ja mittetulundussektori vahele ning seeläbi suurendada ELi otsustusprotsessi usaldusväärsust laiema avalikkuse silmis;

50.  rõhutab, et avalikus sektoris töötamise järgsed ja nn pöördukse efektiga seotud huvide konfliktid kujutavad endast süsteemset, korduvat ja ühist probleemi institutsioonide, organite, asutuste ja ametite jaoks kogu ELis; soovitab, et kõik ELi institutsioonid võtaksid kasutusele ühtlustatud ja piisavad ooteajad ning tugevdaksid nende jõustamist; on seisukohal, et huvide konflikti põhjustanud olukordade lahendamata jätmine võib ohustada ELi institutsioonide ja ametite usaldusväärsust ja vähendada kodanike usaldust nende vastu; rõhutab vajadust ühtlustada ja jõustada asjakohased ELi õigusaktid ja käitumisjuhendid, sealhulgas selleks, et nõuda selliste tööde või projektide täielikku läbipaistvust, millega kõrged ELi ametnikud tegelevad pärast avalikust teenistusest lahkumist, samuti mis tahes sellise kõrvaltegevuse läbipaistvust, millega tegelevad Euroopa Parlamendi liikmed; on arvamusel, et norme huvide konflikti vältimiseks pärast avalikku teenistust või tööd tuleks kohaldada mõistliku aja jooksul, järgides samas norme asjakohase hüvitise kohta; rõhutab vajadust õppida nende liikmesriikide parimatest tavadest, kus on juba olemas asjakohase oskusteabega riiklikud eetikaasutused; rõhutab, et eetikastandardite jõustamiseks on olemas erinevad riiklikud tavad; märgib, et mõnes liikmesriigis peavad valitud esindajad hoiduma hääletamisest küsimustes, milles neil on isiklik huvi, ning palub seetõttu ka Euroopa Parlamendi liikmetel sarnastel juhtudel mitte tegutseda raportööri või arvamuse koostajana; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi liikmete majanduslikke huve ja huvide konflikti käsitleva käitumisjuhendi artikleid 2 ja 3;

51.  rõhutab, et kuna huvide konfliktidega seotud kaebuste käsitlemiseks puudub eraldi mehhanism, on neid käsitlenud Euroopa Ombudsman oma muude ülesannete kõrvalt, ilma et tal oleks selleks asjakohaseid vahendeid või volitusi oma otsuste jõustamiseks;

52.  rõhutab, et sõltumatu ELi eetikaorgan ei ole iseenesest piisav selleks, et tõhusalt lahendada huvide konflikti olukordi ELi institutsioonides ja asutustes; on seisukohal, et ELi eetika- ja usaldusväärsuse normide läbivaatamine võiks hõlmata selliseid meetmeid nagu kõrgemate ametnike teavitus- ja ooteaja pikendamine proportsionaalselt ja juhtumipõhiselt, tagades samal ajal võrdse kohtlemise kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 15, riigihankeid käsitleva direktiivi 2014/24/EL(4) tugevdamine, kohustuslik osaluste loovutamine ettevõtetes, mis alluvad selle institutsiooni võimule, kuhu ametnik on äsja ametisse nimetatud, või mis teevad selle institutsiooniga tehinguid, kohustuslik taandamine, kui tegemist on küsimustega, mis mõjutavad endist erasektori tööandjat, või konkreetsete aktsiate omamise keeld volinikele ning ELi institutsioonide ja asutuste kõrgematele ametnikele nende ametiajal; kordab oma üleskutset komisjonile kaaluda ettepanekut asjaomase õigusraamistiku läbivaatamiseks;

53.  on seisukohal, et ametist või institutsioonist lahkuvatele kõrgematele ametnikele kehtestatud pikemad ooteajad on õigustatud õiguslikud meetmed avalike huvide ja avaliku sektori asutuste usaldusväärsuse kaitsmiseks, kui need meetmed tuginevad objektiivsetele ja selgete kriteeriumidega menetlustele;

54.  väljendab muret ELi kõrgemate ametnike ametisse nimetamise menetluste ning Euroopa Komisjoni volinike huvide konfliktide ja Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhendi rikkumiste käsitlemise ning läbipaistvuskohustuste ja nn pöördukse efekti normide täitmise kontrollimise pärast;

55.  on seisukohal, et ELi institutsioonid peaksid kohaldama kõrgeimaid eetilisi norme, et ära hoida kõik nn pöördukse efekti või huvide konfliktide juhtumid, sealhulgas seoses kõrgematele ametikohtadele nimetamisega ELi institutsioonides ja asutustes;

56.  on seisukohal, et kõrgetele ametikohtadele kandidaatide valimise menetlused peaksid toimuma täielikult objektiivsete kriteeriumide alusel ja olema avalikkusele täielikult läbipaistvad; rõhutab, et küsimuste ja vastuväidete jaoks tuleks kehtestada raamistik, millega kaasneb menetluse edasine avalik käik ja õigus tühistada otsused, mis on osutunud läbipaistvuse ja usaldusväärsuse seisukohast ebapiisavaks; rõhutab, et menetlusi tuleks korrapäraselt hinnata, et jälgida nende tulemuslikkust ja et neid vajaduse korral parandada;

57.  rõhutab, et Euroopa Parlamendil peab olema keskse tähtsusega roll kõigi ELi institutsioonide, asutuste ja organite suhtes kohaldatava ELi eetika järelevalvesüsteemi tõhustamises, et suurendada üldsuse usaldust ELi otsustamisprotsesside vastu;

o
o   o

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 337, 20.9.2018, lk 120.
(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0327.
(3) ELT L 262, 7.10.2005, lk 1.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

Viimane päevakajastamine: 12. jaanuar 2022Õigusteave - Privaatsuspoliitika