Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta otsus Filip De Mani puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2020/2271(IMM))

P9_TA(2021)0116 A9-0134/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Filip De Mani puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 30. oktoobri 2020. aasta kirjaga Brüsseli apellatsioonikohtu peaprokurör kriminaalmenetluse raames ja mis tehti teatavaks täiskogu istungil 14. detsembril 2020. aastal,

–  võttes arvesse asjaolu, et Filip De Man loobus oma õigusest olla ära kuulatud vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Belgia Kuningriigi põhiseaduse artiklit 59,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0134/2021),

A.  arvestades, et Brüsseli apellatsioonikohtu peaprokurör on edastanud Belgia Kuningriigist valitud Euroopa Parlamendi liikme Filip De Mani puutumatuse äravõtmise taotluse seoses varalist kahju tekitanud liiklusõnnetusega raskendavatel asjaoludel (sündmuspaigalt lahkumine), mille ta väidetavalt põhjustas 1. mail 2019;

B.  arvestades, et Filip De Mani süüdistatakse selles, et ta auto põrkus 1. mail 2019 Vilvoordes liiklussaarele, kuid ei peatunud, vaid sõitis edasi koju; arvestades, et politsei tegi kindlaks, et sõiduteel oli laiali Filip De Mani auto tükke ning nähtav jälg teekattel ulatus õnnetuse toimumiskohast parlamendiliikme koduni; arvestades, et pärast korduvaid kutseid õnnestus politseiuurijatel Filip De Man lõpuks üle kuulata, mille käigus ta selgitas, et oli tõesti betoonposti otsa sõitnud, kuid ei saanud tänaval olnud inimhulga tõttu peatuda;

C.  arvestades, et väidetav süütegu kuulub Belgia 16. märtsi 1968. aasta liikluspolitsei seaduse artikli 33 kohaldamisalasse ning on karistatav 15 päeva kuni kuue kuu pikkuse vangistusega ja 200–2 000 euro suuruse rahatrahviga;

D.  arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks(2);

E.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 9 esimese lõigu kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel ja teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes;

F.  arvestades, et Belgia Kuningriigi põhiseaduse artikli 59 esimeses lõigus sätestatakse, et kui ei ole tegemist õigusrikkumiselt tabamisega, ei või kummagi parlamendikoja liiget istungjärgu ajal kriminaalasjas kohtu alla anda, kohtu ette kutsuda ega vahistada ilma selle parlamendikoja loata, mille liige ta on;

G.  arvestades, et üksnes parlament on pädev otsustama, kas antud juhul tuleks puutumatus ära võtta või mitte; arvestades, et parlament võib parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise üle otsustamisel võtta mõistlikult arvesse parlamendiliikme seisukohta(3);

H.  arvestades, et väidetav õigusrikkumine ei ole otseselt ega ilmselgelt seotud Filip De Mani kohustuste täitmisega Euroopa Parlamendi liikmena ning seda ei saa käsitada tema poolt oma kohustuste täitmisel Euroopa Parlamendi liikmena avaldatud arvamuse või antud häälena vastavalt Euroopa Liidu privileege ja immuniteete käsitleva protokolli nr 7 artiklile 8;

I.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole antud juhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, st tal puudub piisavalt tõsine ja täpne alus arvata, et menetluse eesmärk on tekitada kahju parlamendiliikme poliitilisele tegevusele;

1.  otsustab Filip De Mani puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Belgia Kuningriigi pädevale ametiasutusele ja Filip De Manile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C‑502/19, ECLI:EU:C:2019:1115. (2) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T‑214/18, ECLI:EU:T:2019:266. (3) Kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440, punkt 28.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta otsus Zdzisław Krasnodębski puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2020/2224(IMM))

P9_TA(2021)0117 A9-0132/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Zdzisław Krasnodębski puutumatuse äravõtmise taotlust, mis kannab kuupäeva 9. september 2020 ja mille esitas Varssavis asuva Varssavi-Śródmieście ringkonnakohtu X kriminaalkolleegiumi esimees seoses tema vastu erasüüdistuse alusel algatatud kriminaalmenetlusega ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 22. oktoobril 2020. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Zdzisław Krasnodębski ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 105 lõikeid 2 ja 5,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0132/2021),

A.  arvestades, et 23. jaanuaril 2020 edastas Poola Varssavi-Śródmieście ringkonnakohtu X kriminaalkolleegiumi esimees Zdzisław Krasnodębski parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotluse, mille oli talle esitanud eraõiguslik isik teatavate avalduste alusel, mis Zdzisław Krasnodębski tegi 1. veebruaril 2019 raadiointervjuus; arvestades, et 19. veebruaril 2020 teatati Varssavi-Śródmieście ringkonnakohtu X kriminaalkolleegiumile, et asutuse pädevus on küsitav kodukorra artikli 9 lõigete 1 ja 12 kohaselt, mis mõjutab taotluse lubatavust; arvestades, et 18. mail 2020 palus kohus selgitusi peaprokuratuurilt, ja arvestades, et 8. septembril 2020 väljendas peaprokuratuur seisukohta, et „kui on algatatud eraõiguslik asi, milles ei osale prokurör, on vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 9 lõigetele 1 ja 12 erasüüdistajalt saadud puutumatuse äravõtmise taotluse esitamiseks pädev asutus kohus“ ning et mõistet „pädev asutus“ tuleb tõlgendada kodukorra artikli 9 lõiget 12 arvestades; arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotluse edastasid õigusasutused vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 12, ja arvestades, et kodukorra artikli 9 lõike 1 kohaselt peab parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotluse esitama „liikmesriigi pädev asutus“, kusjuures need kaks mõistet ei ole identsed;

B.  arvestades, et erasüüdistus Zdzisław Krasnodębski vastu esitati algselt 6. mail 2019 Kraków-Krowodrza ringkonnakohtus; arvestades, et olles tuvastanud, et intervjuusaade, milles Zdzisław Krasnodębski osales, salvestati Varssavis asuvas raadiostuudios, mitte Krakówis, otsustas see kohus 18. oktoobril 2019 ex officio, et ta ei ole pädev kohtuasja menetlema, ja saatis selle Varssavis asuvasse Varssavi-Śródmieście ringkonnakohtusse;

C.  arvestades, et 1. veebruaril 2019 nimetas Zdzisław Krasnodębski raadios hommikuses intervjuusaates erasüüdistajat „tundmatuks advokaadiks“ ja „gangsteriks“ ning väitis, et ta „pillub süüdistusi vasakule, paremale ja keskele“;

D.  arvestades, et nende märkustega olevat Zdzisław Krasnodębski erasüüdistajat avalikult laimanud, väidetavalt põhjustades tema ettevõtlustegevuseks vajaliku usalduse kaotuse ja halvustades teda avalikkuse silmis, mis on süütegu, mille puhul võib Poola karistusseadustiku artikli 212 lõike 2 alusel esitada erasüüdistuse;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 8 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

G.  arvestades, et Poola põhiseaduse artikli 105 lõigete 2 ja 5 kohaselt ei või saadiku suhtes alates valimistulemuste teatavakstegemise päevast kuni tema mandaadi lõppemiseni kohaldada kriminaalvastutust ilma seimi (parlamendi alamkoja) nõusolekuta ja teda ei või kinni pidada ega vahistada ilma seimi nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ta tabatakse süüteo toimepanemisel ja kui tema kinnipidamine on vajalik menetluse nõuetekohase läbiviimise tagamiseks;

H.  arvestades, et väidetavad teod ei ole seotud Zdzisław Krasnodębski poolt tema kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

I.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole kõnealuse juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t tal ei ole faktilisi andmeid, mis viitaks sellele, et kohtumenetluse eesmärk on tekitada kahju isiku poliitilisele tegevusele Euroopa Parlamendi liikmena;

J.  arvestades, et parlamenti ei saa võrdsustada kohtuga ja parlamendiliiget ei tohi pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks(2);

K.  arvestades, et parlamentaarse puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, milles käsitletakse parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest lahutada;

1.  otsustab Zdzisław Krasnodębski puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Poola pädevale ametiasutusele ja Zdzisław Krasnodębskile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C‑502/19, ECLI:EU:C:2019:1115. (2) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T‑214/18, ECLI:EU:T:2019:266.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta otsus Ioannis Lagose puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2020/2240(IMM))

P9_TA(2021)0118 A9-0136/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Ioannis Lagose puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 23. oktoobril 2020 Kreeka Vabariigi kassatsioonikohtu prokurör seoses tema suhtes tehtud Ateena apellatsioonikohtu (esimene kolleegium kolme kriminaalkohtunikuga) süüdimõistva otsuse nr 2425, 2473, 2506, 2644/2020 täitmisega ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 11. novembril 2020. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Ioannis Lagose ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0136/2021),

A.  arvestades, et kõnealuse menetluse eest vastutav prokurör taotles Euroopa Parlamendi liikme Ioannis Lagose puutumatuse äravõtmist, et pöörata täitmisele tema suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus, millega talle mõisteti ühe kuriteo ja kahe süüteo eest kokku kolmeteistkümne (13) aasta ja kaheksa (8) kuu pikkune vanglakaristus ning trahv kogusummas tuhat kolmsada (1 300) eurot;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Ioannis Lagos valiti Euroopa Parlamenti 2. juulil 2019 ning puutumatuse äravõtmise taotlus puudutab asjaolusid ja süüdistusi ajast, mil tal puudus veel Euroopa Parlamendi liikme staatus ning sellest tulenevalt ka immuniteet Euroopa Parlamendi liikmena;

D.  arvestades, et Kreeka Vabariigi põhiseaduse artikli 62 kohaselt ei või parlamendiliiget tema ametiaja jooksul kohtumenetlusele allutada, vahistada, kinni pidada ega tema suhtes muid vabadust piiravaid meetmeid kohaldada ilma Kreeka Esindajatekogu loata;

E.  arvestades, et Ioannis Lagos mõisteti süüdi a) kuritegeliku ühenduse liikmeks olemise ja sellise ühenduse juhtimise kuriteos (karistusseadustiku artikli 187 lõiked 1 ja 3), mis pandi toime Ateenas ajavahemikul 2008. aastast kuni tänaseni, b) relva omamise süüteos (seadus nr 2168/1993), pärast lubatud muudatusi süüdistuses, milleks oli kuriteoks kvalifitseeruv relva omamine, ja mis pandi toime 30. septembril 2013 Peramas (Atikas) ning c) raketipüstoleid ja ilutulestikku käsitleva seaduse nr 456/1976 rikkumise süüteos, mis pandi toime Peramas (Atikas) 29. septembril 2013;

F.  arvestades, et Ateena apellatsioonikohtu süüdimõistev otsus on viivitamata täitmisele pööratav, kuna kohus oli seisukohal, et selle otsuse peale esitataval apellatsioonkaebusel ei ole peatavat toimet;

G.  arvestades, et õiguskomisjon võttis teadmiseks dokumendid, mille Ioannis Lagos esitas komisjoni liikmetele vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 ja mida ta pidas menetluse jaoks asjakohaseks;

H.  arvestades, et süüdimõistva kohtuotsuse täitmine ei puuduta Ioannis Lagose poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamusi või antud hääli vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklile 8;

I.  arvestades, et kodukorra artikli 9 lõike 8 kohaselt ei võta õiguskomisjon mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, põhjendavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui taotluse läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud õiguskomisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud;

J.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ülesanne ei ole seada kahtluse alla liikmesriikide õigus- ja kohtusüsteemide väärtust;

K.  arvestades, et Euroopa Parlamendil puudub pädevus kõnealuse kriminaalmenetluse eest vastutavate liikmesriigi õigusasutuste pädevuse hindamiseks või kahtluse alla seadmiseks;

L.  arvestades, et koos Ioannis Lagosega on sarnases olukorras veel teisigi isikuid, kellele Ateena apellatsioonikohus mõistis kõnealuste õiguserikkumiste eest mitu aastat vangistust, ning ainus erinevus seisneb selles, et tal on praegu Euroopa Parlamendi liikme puutumatus;

M.  arvestades, et kodukorra artikli 5 lõike 2 kohaselt ei ole parlamendiliikme puutumatus parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis;

N.  arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluste eest, mis käsitlevad parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mis moodustavad nende kohustuste lahutamatu osa;

O.  arvestades, et süüks pandavatel asjaoludel ei ole selget ega kaudset seost Ioannis Lagose kui Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisega;

P.  arvestades, et süüks pandavad asjaolud esinesid enne tema valimist Euroopa Parlamenti; arvestades, et seetõttu ei saa väita, et juba 2014. aastal alanud kohtumenetlus algatati kavatsusega kahjustada Ioannis Lagose tulevast poliitilist tegevust Euroopa Parlamendi liikmena, kuna sel ajal oli Ioannis Lagose staatus Euroopa Parlamendi liikmena alles hüpoteetiline ja tulevane;

Q.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, st faktilisi asjaolusid, mis näitaksid, et kõnealuse menetluse eesmärk on tekitada kahju parlamendiliikme ja seega Euroopa Parlamendi poliitilisele tegevusele;

1.  otsustab Ioannis Lagose puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Kreeka Vabariigi kassatsioonikohtu prokurörile ja Ioannis Lagosele.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C‑502/19, ECLI:EU:C:2019:1115.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta otsus Ioannis Lagose puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2020/2219(IMM))

P9_TA(2021)0119 A9-0135/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Ioannis Lagose puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 2. oktoobril 2020. aastal Kreeka riigikohtu prokurör seoses Ateena esimese astme kohtu prokuröri süüdistusega võimalikus kriminaalasjas (kohtuasi ABM PB2020/65) ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 19. oktoobril 2020,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Ioannis Lagose ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 8 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0135/2021),

A.  arvestades, et Kreeka riigikohtu prokurör on esitanud taotluse Ioannis Lagose parlamentaarse puutumatuse äravõtmiseks teatavate tegude tõttu, mille Ioannis Lagos pani toime 29. jaanuaril 2020. aastal Euroopa Parlamendis peetud kõne ajal;

B.  arvestades, et Ioannis Lagost süüdistatakse Türgi riigisümboli väidetavas rüvetamises 29. jaanuari 2020. aasta täiskogu arutelu ajal, kui käsitleti rändeolukorda Kreeka‑Türgi piiril ja ELi ühist reageerimist sellele;

C.  arvestades, et riigisümboli rüvetamine on õiguserikkumine 1) vastavalt seaduse 927/1979 artikli 1 lõikele 1, nagu seda rakendatakse seadusega 4285/2014, ja 2) vastavalt Kreeka karistusseadustiku artiklile 155 koostoimes artiklitega 1, 12, 14, 26, 27, 51, 53, 57 ja 79;

D.  arvestades, et parlamentaarne puutumatus ei ole parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis;

E.  arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks(2);

F.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 8 on sätestatud, et „Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu“;

G.  arvestades, et Ioannis Lagos pani teo toime Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgu ajal täiskogu istungi toimumise kohas, täites oma kohustusi Euroopa Parlamendi liikmena;

H.  arvestades, et Ioannis Lagose tegevus oli seega seotud tema kohustustega Euroopa Parlamendi liikmena ja tööga Euroopa Parlamendis;

1.  otsustab Ioannis Lagose puutumatust mitte ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Kreeka Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Ioannis Lagosele.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C‑502/19, ECLI:EU:C:2019:1115. (2) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T‑214/18, ECLI:EU:T:2019:266.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahel üldise tolli-ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXVIII kohaselt kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (10643/20 – C9-0424/2020 – 2020/0230(NLE))

P9_TA(2021)0120 A9-0035/2021

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10643/20),

–  võttes arvesse kirjavahetuse vormis lepingut, mis on sõlmitud Euroopa liidu ja Norra Kuningriigi vahel üldise tolli-ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 XXVIII artikli kohaselt, ning milles käsitletakse kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu (10644/20),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõikele 6 (C9-0424/2020),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A9-0035/2021),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Norra Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Hondurase Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist) sõlmimise kohta (12543/2020 – C9‑0084/2021 – 2020/0157(NLE))

P9_TA(2021)0121 A9-0053/2021

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12543/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Hondurase Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu eelnõu, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (10365/2020),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 esimesele lõigule, artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9‑0084/2021),

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2021. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(1), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A9‑0053/2021),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hondurase Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0129.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta resolutsioon rakendamisraporti kohta, mis käsitleb tehnoülevaatuspaketi liiklusohutusaspekte (2019/2205(INI))

P9_TA(2021)0122 A9-0028/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse tehnoülevaatuspaketti, mis koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivist 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust(1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivist 2014/46/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta(2), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivist 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust(3),

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2017. aasta resolutsiooni elude säästmise kohta autode turvalisuse suurendamise abil ELis(4),

–   võttes arvesse oma 31. mai 2018. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile mootorsõidukite läbisõidumõõdikuga manipuleerimise ja ELi õigusraamistiku läbivaatamise kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta teatist „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020“ (COM(2010)0389),

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „ELi liiklusohutuspoliitika raamistik aastateks 2021–2030 – Järgmised sammud hukkunute arvu nullini viimise suunas“ (SWD(2019)0283),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eelkõige alaeesmärki 3.6 Vähendada 2020. aastaks poole võrra liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu ning alaeesmärki 11.2 Tagada 2030. aastaks kõikidele turvalised, taskukohased, kättesaadavad ja säästvad transpordisüsteemid ja parandada liiklusohutust, eelkõige ühistranspordi osakaalu suurendamise abil ja pöörates rohkem tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate inimeste, naiste, laste, puuetega inimeste ja vanemate inimeste vajadustele,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020)0789),

–   võttes arvesse oma resolutsiooni koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva Euroopa strateegia kohta(6), milles palutakse komisjonil avaldada kiiresti seadusandlik ettepanek sõidukisisestele andmetele ja vahenditele juurdepääsu kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066), milles mainitakse juurdepääsu sõidukisisestele andmetele reguleerivate kehtivate õigusaktide ajakohastamist, et tagada õiglane juurdepääs teatavatele autoandmetele,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse tellitud ja 2020. aasta septembris avaldatud Euroopa rakendamishinnangut tehnoülevaatuspaketi rakendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2020. aasta aruannet direktiivi 2014/45/EL (milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust) rakendamise kohta (COM(2020)0699),

–  võttes arvesse komisjoni 3. novembri 2020. aasta aruannet direktiivi 2014/47/EL (milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust) rakendamise kohta (COM(2020)0676),

–  võttes arvesse komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi tellitud ja 2019. aasta veebruaris avaldatud uuringut kerghaagiste ja kahe- või kolmerattaliste sõidukite lisamise kohta sõidukite korralise tehnoülevaatuse kohaldamisalasse,

–  võttes arvesse komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi tellitud ja 2019. aasta veebruaris avaldatud uuringut eCall-süsteemi lisamise kohta mootorsõidukite korralise tehnoülevaatuse kohaldamisalasse,

–  võttes arvesse komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi tellitud ja 2015. aasta aprillis avaldatud teostatavusuuringut sõidukiteabeplatvormi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A9-0028/2021),

A.  arvestades, et 2010. aastal võttis EL vastu liiklusohutuse poliitika, mille eesmärk oli vähendada 2020. aastaks liiklussurmade arvu 50 % võrra; arvestades, et 2011. aastal püstitas EL eesmärgi „nullvisioon“, millega nähakse ette viia maanteeliikluses hukkunute arv 2050. aastaks nullini; arvestades, et 2019. aastal sai Euroopa teedel surma umbes 22 800 inimest ja umbes 135 000 sai raskelt vigastada; arvestades, et ELi tasandil ja liikmesriikide poolt on vaja nullvisiooni eesmärgi täitmiseks efektiivsemaid ja kooskõlastatumaid meetmeid rakendada;

B.  arvestades, et vaatamata ELis liiklusohutuse parandamiseks tehtud jõupingutustele on liiklussurmade määrade vähendamisel tehtud edusammud olnud küll märkimisväärsed, ent viimastel aastatel liiga aeglased; arvestades, et sõidukite tehnilised defektid põhjustavad umbes 5 % kaubaveosõidukit hõlmavatest õnnetustest; arvestades, et sõidukite kehv hooldus põhjustab 4 % liiklejaid hõlmavatest õnnetustest;

C.  arvestades, et 2019. aasta esialgsete andmete põhjal hukkus ELi teedel eelnenud aastaga võrreldes vähem inimesi, ent need edusammud on liiga aeglased; arvestades, et ELi eesmärk vähendada 2010. aasta ja 2020. aasta lõpu vahelisel perioodil liiklussurmade arvu poole võrra jääb umbes pooles ulatuses täitmata, sest praeguseks on registreeritud ainult 23 % vähenemine; arvestades, et sõidukite sagedased, üksikasjalikud ja perioodilised ülevaatused, mida teevad kõrgelt kvalifitseeritud inspektorid, ning liiklevate sõidukite tehnokontrollid on liiklusohutuse suurendamiseks väga olulised;

D.  arvestades, et liiklussurmade määra suur erinevus liikmesriikide vahel – kusjuures liiklussurmade arv on halvimate tulemustega riigis üle nelja korra suurem kui parimate tulemustega riigis – annab tunnistust vajadusest erijärelevalve, partnerluse ja abi järele halvimate tulemustega liikmesriikide jaoks;

E.  arvestades, et Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa liikmesriikide vahel püsivad endiselt suured liiklusohutuse erinevused; arvestades, et esimestest on sageli saamas sihtkoht viimastest pärinevatele kasutatud autodele, mis võib tekitada nii inimeste ohutuse kui ka keskkonnaalaseid riske, mida tuleb ELi tasandil arvesse võtta;

F.  arvestades, et lisaks kliima- ja keskkonnakaalutlustele on sõidukite tehnoseisund ka rahvatervise küsimus, seda nii liiklusohutuse tagamise seisukohast kui ka seoses heitkoguste mõjuga õhukvaliteedile; arvestades, et hiljutised heiteskandaalid on tõestanud vajadust sõltumatu kontrolli järele sõiduki kogu kasutusaja jooksul, võttes arvesse selle tegelikke heitkoguseid;

G.  arvestades, et tehnoülevaatuspaketi liikmesriikide poolt ülevõtmise ja rakendamise analüüsist ilmneb, et ühtlustamismenetlusi on vaja ELi tasandil tugevdada;

H.  arvestades, et kasutatud autode turg on Euroopa Liidus kaks kuni kolm korda suurem kui uute autode turg, ning arvestades, et läbisõidumõõdikuga seotud pettus kasutatud autode puhul kahjustab tõsiselt liiklusohutust; arvestades, et uuringute kohaselt moodustab manipuleeritud sõidukite osakaal kasutatud autode riigisisese müügi puhul 5–12 % ja piiriülese müügi puhul 30–50 %; arvestades, et ainult kuus liikmesriiki peavad läbisõidumõõdiku manipuleerimist kuriteoks; arvestades, et õiguskaitset selliste pettuste vastu takistab ka ühise Euroopa andmebaasi puudumine;

I.  arvestades, et automatiseeritud juhtimisfunktsioonide laialdasem kasutamine nõuab tehnoülevaatuspaketi ajakohastamist, et lisada uute, alates 2022. aastast kasutusele võetavate täiustatud juhiabifunktsioonide kontroll ja nendealane koolitus;

J.  arvestades, et mõned liikmesriigid on juba võtnud läbisõidumõõdiku manipuleerimise minimeerimiseks kasutusele vahendid, nagu Car-Pass Belgias ja Nationale AutoPas Madalmaades; arvestades, et mõlemad liikmesriigid kasutavad andmebaasi, kuhu kogutakse sõiduki iga hoolduse, teeninduse, remondi ja korralise ülevaatuse ajal läbisõidumõõdiku näidud, kuid mitte isikuandmeid, ja need riigid on lühikese ajaga kaotanud peaaegu täielikult läbisõidumõõdikuga seotud pettused oma territooriumil;

K.  arvestades, et maanteetaristu kvaliteet on liiklusohutuse seisukohast ülioluline; arvestades, et ühenduvus ja digitaalne taristu on liiklusohutuse jaoks ülimalt tähtsad ja on seda tulevikus üha enam ühendatud ja autonoomsete sõidukite arvu suurenemise tõttu;

Soovitused

Tehnoülevaatuspaketi ülevõtmine ja rakendamine – ELi ohutusalased eesmärgid

1.  väljendab heameelt asjaolu üle, et tehnoülevaatuspaketi ülevõtmine ja mõnede selle sätete rakendamine on aidanud riiklikke menetlusi ühtlustada, eriti sõidukite ülevaatuste läbiviimise sageduse, sisu ja meetodi osas;

2.  väljendab heameelt asjaolu üle, et tehnoülevaatuspaketi ülevõtmine on aidanud parandada mootorsõidukite tehnoülevaatuste kvaliteeti, inspektorite kvalifikatsioonitaset ning liikmesriikide liiklevate sõidukite tehnokontrolliga seotud koordineerimist ja standardeid, et suurendada liiklusohutust;

3.  taunib tõsiasja, et vaatamata tehnoülevaatuste kvaliteedi paranemisele ja positiivsele mõjule, mida see liiklusohutusele avaldab, hõlmab tehnoülevaatuspakett mõningaid mittekohustuslikke sätteid, mida ei ole piisavalt rangelt üle võetud või mida ei ole üldse üle võetud; rõhutab vajadust loobuda järk-järgult vabatahtlikest sätetest ja töötada välja kohustuslike nõuete süsteem, et suurendada selliste aspektide ühtlustamist ELi tasandil nagu veose kinnitamine, teabevahetus ja koostöö liikmesriikide vahel, ning tuletab meelde nende meetmete erilist tähtsust piiriüleste piirkondade jaoks;

4.  taunib tõsiasja, et mitu liikmesriiki ei ole tehnoülevaatuspaketti õigeaegselt üle võtnud ja et komisjon pidi ühe liikmesriigi vastu rikkumismenetluse algatama; nõuab tungivalt, et kõnealused liikmesriigid võtaksid tehnoülevaatuspaketi puuduvad sätted kiiresti üle oma riiklikesse õigusaktidesse ning täidaksid täielikult kõik täieliku tehnilise teabe koostamisega seotud kohustused, arvestades et Euroopa kodanike liiklusohutus on Euroopa Liidu prioriteet;

5.  peab kahetsusväärseks, et kontrollimistegevuse ebapiisav rahastamine, sealhulgas kontrollipersonali, -seadmete ja -koolituse osas, ohustab jätkuvalt tehnoseisundi eesmärkide saavutamist; rõhutab, et liikmesriigid peaksid andma oma liiklusohutusasutustele piisavat rahalist ja halduslikku tuge tehnoülevaatuspaketi ja selle tulevase läbivaadatud versiooni tõhusaks rakendamiseks;

Kontrollide sagedus ja sisu

6.  väljendab heameelt asjaolu üle, et pärast tehnoülevaatuspaketi jõustumist on 90 % mootorsõidukite ülevaatustest toimunud paketiga kehtestatud intervalliga või isegi rangema intervalliga, mis on aidanud suures ulatuses vähendada ELi teedel liiklevate ebaturvaliste sõidukite arvu; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et mõned liikmesriigid nõuavad endiselt paketiga sätestatust pikemat intervalli, mis vähendab sõidutingimuste ohutust; palub, et asjaomased liikmesriigid asuksid viivitamata järgima paketiga sätestatud intervalle, kuna kaalul on ELi kodanike ohutus ja elud;

7.  kutsub komisjoni üles kaaluma kontrollikorra karmistamist ja lisakontrolli kohustuse kehtestamist pärast kindlaksmääratud läbisõidu saavutamist taksona või kiirabina kasutatavate M1-kategooria sõidukite ja postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate kasutatavate N1-kategooria sõidukite puhul ning kaaluma selle kohustuse laiendamist teistele nendesse kategooriatesse kuuluvatele sõidukitele, mida kasutatakse muudel kaubanduslikel eesmärkidel;

8.  märgib, et üksiksõidukite kasutamine ja jagatud liikuvus ühistranspordi ja/või logistika eesmärgil on suurenenud; nõuab, et komisjon hindaks, kas nende sõidukite kontrollimise sagedust tuleks vastavalt suurendada, lisades võimaluse iga-aastaseks kohustuslikuks ülevaatuseks või kajastades näiteks nende liikluse intensiivsust läbisõidu ja sellega seotud komponentide vananemise osas ning veetavate reisijate arvu;

9.   märgib, et teistest liikmesriikidest imporditud kasutatud sõidukite tehnoülevaatuste vastastikune tunnustamine ei ole ette nähtud kasutamiseks juhul, kui asjaomased liikmesriigid viivad ülevaatusi läbi erineva intervalliga, seega on paketiga selles osas ette nähtud vaid piiratud vastastikune tunnustamine; kutsub komisjoni üles lisama kasutatud autode ELi tasandil sertifitseerimise tehnoülevaatuspaketi järgmise läbivaatamise päevakorda;

10.  märgib, et mootorrattureid peetakse vähem kaitstud liiklejateks ning surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv mootorratturite seas väheneb ELi kõigi liiklejate seas kõige aeglasemalt; märgib, et eelkõige mopeedide manipuleerimine ja tuunimine suurendab noorte ja noorte täiskasvanute õnnetuste ohtu; kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma liiklevate sõidukite tehnokontrolli kohustuse laiendamist kahe- ja kolmerattalistele sõidukitele, sealhulgas iga-aastase 5 % kontrolli miinimumeesmärgi puhul, kuna need sõidukid on praegu direktiivi 2014/47/EL kohaldamisalast täielikult välja jäetud;

11.  kutsub komisjoni üles kaaluma kahe- ja kolmerattaliste sõidukite korralise tehnoülevaatuse kohustusest erandite tegemise lõpetamist, mis on praegu võimalik direktiivi 2014/45/EL alusel; kutsub komisjoni üles hindama oma eelseisvas hinnangus võimalust lisada kohustusliku perioodilise tehnoülevaatuse korra kohaldamisalasse ka selliste kahe- ja kolmerattaliste sõidukite kategooriad, mille mootori töömaht on alla 125 cm³, ning kerghaagised, võttes aluseks asjakohased liiklusõnnetuste andmed ning tasuvustegurid, nagu ülevaatuspunktide lähedus kaugetes piirkondades, halduskoormus ja ELi kodanike finantskulud; palub komisjonil võrrelda oma hinnangus nende riikide tulemusi, kus kõigi nende kategooriate sõidukite puhul on juba kehtestatud perioodiline tehnoülevaatus, riikidega, kus selliseid kontrolle ei tehta, ning liiklusohutusele avalduvat mõju; nõuab, et võetaks kasutusele läbisõidul põhinev täiendav kontrolligraafik mootorratastele, mida kasutatakse pakkide või toidu kättetoimetamiseks või muuks kaubanduslikuks kaupade või inimeste veoks;

12.  märgib, et aegunud perioodiliste tehnoülevaatuste lubatud hälve on liikmesriigiti väga erinev, ulatudes nullist kuni nelja kuuni; kutsub komisjoni üles ühtlustama lubatud taset, kehtestades lühikese maksimaalse ajavahemiku, mis ei sea ohtu perioodiliste tehnoülevaatuste õigeaegset läbiviimist, ning suurendades karistusi tähtajast mittekinnipidamise korral;

13.  tuletab meelde, et sõidukitel, mis on kohandatud puuetega inimestele, on erilised funktsioonid ja seadistused; juhib tähelepanu sellele, et puuetega reisijate veoks kasutatavad sõidukid peavad vastama konkreetsetele tehnilistele tingimustele, nagu ankurdatud vööd ja kohandatud ruumid, et tagada nende ohutus; rõhutab vajadust tagada, et kõik need olulised tunnused oleksid iga kontrolli puhul nõuetekohaselt arvesse võetud;

14.  taunib asjaolu, et liikmesriigid on seni läbisõidumõõdikuga seotud pettuste eest määratavaid karistusi puudutavate sätete ülevõtmisel rakendanud ainult üldisi meetmeid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid seda tehnoülevaatuspaketi selget nõuet, võtaksid viivitamatult oma riiklikesse õigusaktidesse üle sihipärasemad meetmed ning eraldaksid selle jõustamiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid; peab kahetsusväärseks, et praegune läbisõidumõõdikuga seotud pettuste eest määratavaid karistusi käsitlev säte on nõrk, kuna sellega nõutakse ainult, et karistused oleksid „tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja mittediskrimineerivad“, lastes liikmesriikidel tegelikud summad ning vastavad hoiatavad meetmed suuresti oma äranägemisel määrata; on seisukohal, et järgmise läbivaatamise käigus tuleks kehtestada läbisõidumõõdikuga seotud pettuste eest ühtlustatumad ja konkreetsemad karistused koos täiendavate tugevate manipuleerimisvastaste meetmetega, sealhulgas piisavad küberturvalisuse mehhanismid ja krüpteerimistehnoloogiad, et takistada elektroonilist manipuleerimist ja hõlbustada selle avastamist; palub komisjonil sätestada, et kontrolliorganisatsioonidele oleks tagatud juurdepääs teatavatele sõidukispetsiifilistele andmetele, funktsioonidele ja tarkvarateabele; nõuab, et liikmesriikidele kehtestataks nõue luua õiguslikud, tehnilised ja tegevuslikud tõkked, et muuta läbisõidumõõdiku manipuleerimine võimatuks; rõhutab, et kasutatud autode läbisõiduandmete kohta sellise ühtse andmebaasi puudumine, mida liikmesriigid vastastikku tunnustavad ja vahetavad, on oluline takistus läbisõidumõõdikuga seotud pettuste avastamisel;

15.  palub komisjonil lisada paketi järgmise läbivaatamise käigus sellesse kohustuslikud sätted, mis võimaldaks liikmesriikidel registreerida kohustuslikus korras läbisõidumõõdiku näidud iga kontrolli, teeninduse, hoolduse ja suurema remondi korral, alustades sõiduki esmasest registreerimisest;

16.  kutsub komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse Euro 6 määruses sätestatud uusi tegelikes sõidutingimustes tekkivate heitkoguste katseid ja võimalikke tulevasi läbivaatamisi; kutsub komisjoni üles lisama tehnoülevaatuspaketi järgmisesse läbivaatamisse mõõtmisi, mis kajastaksid selliseid katseid korraliste tehnoülevaatuste raames, ja muid võimalikke arenguid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühtlustama nii tehnoülevaatuse käigus heitkoguste mõõtmise tehnoloogia kui ka suurimad lubatavad tasemed, et tagada kõigi Euroopa teedel liikuvate sõidukite vastavus heitenormidele;

Kasutatavad seadmed ja inspektorite koolitamine

17.   väljendab heameelt asjaolu üle, et kõigis liikmesriikides on pärast tehnoülevaatuspaketi jõustumist testimisseadmetele kehtivad nõuded ühtlustatud ja need vastavad miinimumnõuetele, mis muudab ELis läbiviidavad tehnoülevaatused ühetaolisemaks;

18.  märgib, et ehkki kõik liikmesriigid on kehtestanud nõuded tehnoülevaatusi läbiviivate inspektorite minimaalsele kvalifikatsioonile, ei pea mõned kinni direktiivi 2014/45/EL IV lisas sätestatud nõuetest korraliste tehnoülevaatuste kohta; kutsub asjaomaseid liikmesriike üles oma nõuded vastavalt kooskõlla viima; palub komisjonil edendada heade tavade ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel selle kohta, kuidas rakendada direktiivi 2014/45/EL IV lisa, ning hinnata vajadust korrapäraste täienduskoolituste ja asjakohaste eksamite järele; kutsub komisjoni üles edendama koolituste sisu korrapärast ajakohastamist ja ühtlustamist liikmesriikide vahel, et kohandada inspektorite teadmisi ja oskusi autotööstuse automatiseerimise ja digitaliseerimise arenguga, eelkõige seoses täiustatud juhiabisüsteemide, juhita süsteemide ja elektrooniliste teabevahetussüsteemide kasutamisega liiklusohutuse eest vastutavate riiklike asutuste vahel, sealhulgas andmete turvalise jagamise, küberturvalisuse ja juhtide isikuandmete kaitse valdkonnas; rõhutab, et elektrooniliste turvaelementide, nagu täiustatud juhiabisüsteemid, manipuleerimine ja nendega seotud pettused kujutavad endast suurt ohutusriski ja seetõttu peavad inspektorid need avastama; rõhutab, et inspektoritele tuleks anda erikoolitust tarkvara terviklikkuse kontrollimise kohta;

19.  kordab, et tuleks võtta meetmeid, millega tagada inspektorite ja kontrolliorganisatsioonide sõltumatus sõidukite müügi-, hooldus- ja remonditööstusest, et vältida mis tahes finantshuvide konflikte, sealhulgas heitkoguste kontrollimisel, tagades samal ajal kõigile osapooltele tugevamad kaitsemeetmed tsiviilvastutuse osas;

Liiklevate sõidukite tehnokontroll ja veose kinnitamine

20.  märgib, et liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrollide arv on komisjoni aruannete kohaselt viimase kuue aasta jooksul vähenenud; taunib seda trendi ja tuletab meelde, et tehnoülevaatuspaketi kohaselt on liikmesriigid olnud alates 2018. aastast kohustatud tagama minimaalse arvu liiklevate sõidukite tehnokontrollide läbiviimise vastavalt riigi territooriumil registreeritud sõidukite arvule (5 %); kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et saavutada 5 % miinimumeesmärk, ning tuletab meelde, et esimene aruandluskohustus selle eesmärgi kontrollimisel tuleb täita 31. märtsiks 2021 aastate 2019–2020 kohta; kutsub komisjoni üles lisama liiklevate sõidukite tehnokontrollide kohaldamisalasse ärivedude tegemise eesmärgil kasutatavad N1-kategooria sõidukid(8), võttes arvesse nende arvukuse ja kilometraaži suurenemist;

21.  kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et veelgi parandada kõnealuste liiklevate sõidukite tehnokontrollide kvaliteeti ja mittediskrimineerivat olemust kooskõlas siseturu eeskirjadega, näiteks kehtestades ja kogudes peamisi tulemusnäitajaid käsitlevaid andmeid ning julgustades kasutama riskiastme hindamise profiilisüsteeme, et kontrolle ja karistusi paremini suunata, eelkõige korduvate õigusrikkujate puhul, järgides samal ajal täielikult ELi andmekaitseraamistikku;

22.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et liiklusohutusega seotud õiguskaitsele ja teehooldusele eraldatud riiklike eelarvekulutuste kärped tunduvad olevat toonud kaasa liiklevate sõidukite tehnokontrollide sageduse vähenemise viimastel aastatel; kutsub riikide ametiasutusi sellega seoses üles tagama kontrollitegevuse suurem rahastamine, pidades eelkõige silmas uute sõidukitüüpide kohustusliku katsetamise võimalikku kehtestamist;

23.  peab kahetsusväärseks, et tehnoülevaatuspaketi veose kinnitamise kontrolliga seotud sätted ei ole kohustuslikud, mistõttu vaid mõned liikmesriigid on asjaomased ohutusmeetmed üle võtnud; järeldab seetõttu, et ühtlustamine ei ole selles küsimuses veel kaugeltki lõpule viidud; nõuab tungivalt, et komisjon teeks järgmise läbivaatamise käigus ettepaneku neid sätteid tugevdada, sealhulgas sätteid veose kinnitamise ühtlustatud miinimumnõuete, iga sõiduki kohustuslike veose kinnitamise seadmete ning nii veose kinnitamisega tegelevate töötajate kui ka inspektorite minimaalsete pädevuste, väljaõppe ja teadmiste kohta;

Infosüsteemid ja liikmesriikide vaheline andmevahetus

24.  avaldab kahetsust, et ainult mõnel liikmesriigil on liiklevate sõidukite tehnokontrollide raames avastatud oluliste ja ohtlike puuduste elektrooniline andmebaas ning et liikmesriigid teavitavad nende kontrollide tulemustest harva selle liikmesriigi riiklikku kontaktpunkti, kus sõiduk on registreeritud; avaldab kahetsust, et tehnoülevaatuspaketiga ei kehtestata meetmeid, mida liikmesriik, kus sõiduk on registreeritud, peaks rakendama, kui vastavat riiki on seesugustest olulistest ja ohtlikest puudustest teavitatud; nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks neid sätteid järgmise läbivaatamise käigus, sealhulgas kehtestades ühtsed meetmed, mida registreerimisliikmesriik peaks pärast sellise teate saamist võtma;

25.  palub komisjonil tehnoülevaatuspaketi alla kuuluvate sõidukite elektroonilist andmestikku silmas pidades kaaluda direktiivi 2014/46/EL (sõidukite registreerimisdokumentide kohta) muutmist, et lõpetada füüsiliste dokumentide esitamise kohustus ja juhi kohustus esitada prinditud registreerimistunnistused; märgib, et inspektoritele tuleks luua tingimused elektrooniliste registrite täielikuks kasutamiseks;

26.  kutsub liikmesriike üles hõlbustama süsteemset tehnoülevaatuste ja läbisõidumõõdiku näitude andmete vahetamist kontrollide, registreerimise ja sõidukite heakskiitmise eest vastutavate pädevate asutuste, testimisseadmete tootjate ja sõidukitootjate vahel; kiidab selles küsimuses heaks komisjoni teostatavusuuringu sõidukiteabeplatvormi kohta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tööd tagamaks, et järgmise läbivaatamise raames seataks üles sõidukiteabeplatvorm, et kiirendada ja hõlbustada andmevahetust ja tagada tulemuslikum koordineerimine liikmesriikide vahel; rõhutab, et see sõidukiteabeplatvorm peaks võimaldama täielikult paberivaba kontrolli- ja andmevahetusprotsessi, austades täielikult küberturvalisust ja andmekaitset kolmandate isikute suhtes; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et komisjon võttis kasutusele ELi platvormi MOVEHUB ja selle hiljuti välja töötatud mooduli ODOCAR, mis pakub IT-taristut läbisõidumõõdiku näitude vahetamiseks kogu liidus, tuginedes andmebaasi lahendusele, sealhulgas võimalusele vahetada teavet Eucarise võrgustikuga; kutsub komisjoni üles hindama, kas ELi MOVEHUBi kasutamine tuleks liikmesriikidele tulevase läbivaatamise käigus kohustuslikuks muuta;

27.  kutsub komisjoni üles hindama järgmise läbivaatamise käigus võimalust lisada registreerivate asutuste vahelisse kohustuslikku sõidukite ajaloo andmete vahetamisse lisaks läbisõidumõõdiku näitudele ka teave õnnetusjuhtumite kohta ja oluliste rikete sageduse kohta, kuna see tagaks ELi kodanike kaitse pettuste eest ja nende parema teavitamise nende sõidukite ajaloost ja seisukorrast ning varem varjatud remontidest; on seisukohal, et liiklusõnnetuste korral tuleks läbi viia täiendavaid kontrolle, mis aitavad tagada sõidukite nõuetekohase remondi ja suurendavad liiklusohutust;

Tulevikukindel raamistik

28.  kutsub komisjoni üles võtma järgmise läbivaatamise raames nõuetekohaselt arvesse sõidukite turvaomaduste vallas tehtud tehnilisi edusamme; märgib, et määruse (EL) 2019/2144 kohaselt peavad uued sõidukid olema alates 2022. aastast varustatud uute kõrgetasemeliste ohutus- ja juhiabisüsteemidega; kutsub komisjoni üles lisama sellised uued süsteemid korralise tehnoülevaatuse kohaldamisalasse ning sõidukite inspektorite oskuste ja teadmiste hulka ning vähendama selliste süsteemide omavolilise muutmise ja manipuleerimise ohtu; nõuab, et komisjon hõlmaks korrapäraste tehnoülevaatustega(9) ka eCall-süsteemi, tarkvara ja juhtmevabad tarkvarauuendused ning koostaks suunised ja standardid autonoomsete ja ühendatud sõidukite korrapärasteks ohutuskontrollideks ja -inspekteerimisteks; kutsub komisjoni üles uurima sõidukitesse paigaldatud andurite edasist kasutamist liiklevate sõidukite tehnokontrolli raames ning pöörama erilist tähelepanu sõidukite autodiagnostikasüsteemide erinõuetele ja rahvatervise ülimuslikule põhimõttele; kutsub sellega seoses autotootjaid ja ametiasutusi üles tegema koostööd uute juhiabitehnoloogiate rakendamisel, et tagada standardite pidev järgimine ja aidata ette näha tulevasi suundumusi;

29.  märgib uute transpordiliikide, näiteks elektriliste motorollerite, üherattaliste sõidukite ja tasakaalulaudade laienevat kasutamist avalikel teedel; nõuab, et komisjon hindaks, kas neid uusi transpordiliike tuleks liiklusohutuse parandamise eesmärgil eelseisva läbivaatamise käigus käsitleda;

30.  kutsub komisjoni üles korraldama lähiaastatel Euroopa liiklusohutuse aasta, valmistudes 2030. aastaks kui hukkunute arvu nullini viimise eesmärgi vahe-eesmärgi saavutamise tähtajaks;

31.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama teetaristu kvaliteedi, eelkõige hoolduse piisav rahastamine; kutsub lisaks komisjoni üles tugevdama oma lähenemisviisi hooldusele, võttes asjakohaseid meetmeid, et tõhustada pikaajalist hoolduse kavandamist liikmesriikides; märgib, et ühenduvus ja digiturvalisus on üliolulised eelseisva ühendatud ja autonoomsete sõidukite kasutuselevõtu jaoks;

o
o   o

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 127, 29.4.2014, lk 51. (2) ELT L 127, 29.4.2014, lk 129. (3) ELT L 127, 29.4.2014, lk 134. (4) ELT C 356, 4.10.2018, lk 2. (5) ELT C 76, 9.3.2020, lk 151. (6) ELT C 162, 10.5.2019, lk 2. (7) ELT L 325, 16.12.2019, lk 1. (8) Kaubaveoks kasutatavad sõidukid, mille täismass ei ole üle 3,5 t (nt pikapid ja kaubikud). (9) Vt direktiivi 2014/45/EL I ja III lisa.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta resolutsioon petitsioonide nr 1328/2019 ja nr 0406/2020 alusel kemikaalijääkide kohta Läänemeres (2021/2567(RSP))

P9_TA(2021)0123 B9-0224/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse petitsioone nr 1328/2019 ja nr 0406/2020,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4 ja 191 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 35 ja 37,

–  võttes arvesse oma 18. septembri 1997. aasta resolutsiooni Läänemere ökoloogilise probleemi kohta(1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik)(2) eesmärki vähendada reostust ja ohtlikke aineid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivist 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv))(3) tulenevat liikmesriikide kohustust seirata veealust keemilist lahingumoona,

–  võttes arvesse ELi Läänemere piirkonna strateegia raames võetud kohustusi kaitsta merd (Save the Sea) ja viia Läänemere piirkond merendusjulgeoleku alal maailmas esikohale, ning ELi liikmesriikide Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia tegevuskava raames võetud kohustust kõrvaldada merre uputatud keemiline lahingumoon ja lõhkemata lahingumoon,

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640) peatükis 2.1.8 esitatud nullsaaste eesmärki mürgivaba keskkonna saavutamiseks ning bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamisel ja üleilmse bioloogilise mitmekesisuse kriisi lahendamisel maailmas juhtivale kohale jõudmise ülesannet, mille EL püstitas endale vastavalt bioloogilise mitmekesisuse strateegiale aastani 2020 ja elurikkuse strateegiale aastani 2030,

–  võttes arvesse kohustusi, mida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni osalisriigid on võtnud vastavalt konventsiooni artiklile 2 ning konventsiooni 1999. aasta vee ja tervise protokolli artiklile 4,

–  võttes arvesse komisjoni tulevast Interregi Läänemere piirkonna programmi aastateks 2021–2027,

–  võttes arvesse 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse Helsingi konventsiooni, Läänemere tegevuskava ning Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) uurimistulemusi merre uputatud keemilise lahingumoona kohta,

–  võttes arvesse riikide kohustusi ÜRO kestliku arengu eesmärkide raames, nimelt alaeesmärki 3.9 vähendada ohtlikest kemikaalidest ja saastatusest põhjustatud surmajuhtumeid ja haigusi, alaeesmärki 6.3 parandada vee kvaliteeti, kõrvaldades kaadamise ja minimeerides ohtlike kemikaalide eraldumist, ning alaeesmärke 14.1 ja 14.2 vältida merereostust ning kaitsta mere- ja rannikuökosüsteeme,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee resolutsiooni 1612(2008) Läänemerre maetud keemilise lahingumoona kohta ning sellele lisatud 28. aprilli 2008. aasta raportit,

–  võttes arvesse 3. detsembril 2020 petitsioonikomisjoni koosolekul toimunud arutelu petitsioonide nr 1328/2019 ja nr 0406/2020 üle,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 227 lõiget 2,

A.  arvestades, et Teise maailmasõja lõpust saadik on Läänemerre uputatud vähemalt 50 000 tonni tava- ja keemiarelvi, mis sisaldavad ohtlikke aineid (nt sinepi- ja pisargaasi ning närvimürke ja lämmatavaid mürke);

B.  arvestades, et selline lahingumoon laguneb aeglaselt ja sellest lekivad vette mürgised ained, mis ohustavad inimeste tervist, saastades toitu ja põhjustades otsesel kokkupuutel tõsiseid põletusi ja mürgistusi, ning lisaks kahjustavad need mere ökosüsteeme ja elurikkust ning ohustavad kohalikku majandustegevust, nagu kalapüük, loodusvarade kaevandamine ja taastuvenergia tootmine elektrijaamades;

C.  arvestades, et oma geograafilise asendi tõttu on Läänemeri poolsuletud aeglase veevahetusega meri, mille isepuhastumisvõime on väga madal; arvestades, et seda peetakse üheks kõige reostatumaks mereks maailmas ja selle süvavees väheneb hapnikusisaldus, mis juba ohustab mereelustikku;

D.  arvestades, et HELCOMi ajutine uputatud keemilise lahingumoona töörühm (CHEMU), ELi rahastatav projekt „Merre uputatud keemiarelvadega seotud ökoloogiliste riskide modelleerimine“ (MERCW) ning HELCOMi ajutised eksperdirühmad Läänemerre uputatud keemilise lahingumoona alase teabe ajakohastamiseks ja läbivaatamiseks (MUNI) ning ohtlike veealuste objektide põhjustatud keskkonnaohtude alal (SUBMERGED) on teinud väärtuslikke teadusuuringuid;

E.  arvestades, et 20. veebruaril 2019 Brüsselis aset leidnud kollokviumil, kus käsitleti meredes lõhkemata lahingumoonaga seotud probleeme, väljendati vajadust tihedama koostöö järele;

F.  arvestades, et rahvusvahelisel üldsusel puudub usaldusväärne teave kasutuselt kõrvaldatud lahingumoona hulga, laadi ja asukoha kohta, kuna selline tegevus on halvasti dokumenteeritud ja Läänemere merepõhja kohta ei ole piisavalt teadusuuringuid;

G.  arvestades, et lahingumoona praeguse olukorra, sellest tuleneva täpse ohu ja probleemi võimalike lahenduste suhtes ei ole üksmeelele jõutud;

H.  arvestades, et Interregi Läänemere piirkonna programmist rahastati 2011.–2014. aasta keemilise lahingumoona otsimise ja hindamise projekti (CHEMSEA), 2016.–2019. aasta merelahingumoonaga seotud otsustusabi projekti (DAIMON) ja 2019.–2021. aasta projekti DAIMON 2 kogusummas 10,13 miljonit eurot (millest 7,8 miljonit eurot ehk 77 % tuli Euroopa Regionaalarengu Fondist); arvestades, et nendes projektides uuriti lahingumoona uputamise paiku, selles sisalduvaid aineid ja lahingumoona seisukorda ja reageerimist Läänemere tingimustele ning pakuti haldusasutustele otsustusabivahendeid ja koolitust riskianalüüsi, tervendamismeetodite ja keskkonnamõju hindamise tehnoloogiate alal;

I.  arvestades, et merre uputatud tava- ja keemilise lahingumoona küsimusega tegeleb NATO, kellel on selle probleemi edukaks lahendamiseks piisavad tehnilised ja rahalised vahendid ja kogemused;

J.  arvestades, et 2014. aastal lõppenud CHEMSEA projektis jõuti järeldusele, et kuigi keemilise lahingumoona uputamise paigad ei kujuta endast vahetut ohtu, on need jätkuvalt Läänemere jaoks probleem;

K.  arvestades, et Läänemere piirkonna suur liiklustihedus ja tihe majandustegevus tähendavad, et lisaks keskkonnaprobleemile on neil paikadel ka märkimisväärne majanduslik mõju, muu hulgas kalandussektorile;

1.  rõhutab, et pärast Teist maailmasõda Läänemerre heidetud lahingumoonaga kaasnevad keskkonna- ja terviseohud ei ole üksnes piirkondlik, Euroopa küsimus, vaid tõsine üleilmne probleem, millel on ettearvamatud lühi- ja pikaajalised piiriülesed tagajärjed;

2.  nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus tõhustaks merre uputatud lahingumoona seiret koostöö ja tõelise solidaarsuse vaimus, et minimeerida võimalikke ohte merekeskkonnale ja merel toimuvale tegevusele; nõuab tungivalt, et kõik osalised, kel on salastatud teavet lahingumoona merre uputamise ja selle täpsete asukohtade kohta, kustutaksid selle teabe salastatuse ja annaksid mõjutatud riikidele, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile kiiremas korras juurdepääsu sellele teabele;

3.  kutsub komisjoni ja Interregi Läänemere piirkonna programmi kavandamise ühiskomiteed üles tagama piisavat rahastamist teadusuuringutele ja meetmetele, mida on vaja Läänemerre uputatud lahingumoonast tulenevate ohtude kõrvaldamiseks; tunneb heameelt pühendunud jõupingutuste ja konstruktiivsete teadusuuringute üle, mida on teinud HELCOM ja mida on tehtud Interregi Läänemere piirkonna programmist rahastatud projektide CHEMSEA, DAIMON ja DAIMON 2 raames;

4.  kutsub kõiki asjaosalisi üles järgima rahvusvahelist keskkonnaõigust ja tegema täiendavaid rahalisi sissemakseid Interregi Läänemere piirkonna programmi aastateks 2021–2027; väljendab rahulolu riikidevahelise Interregi Läänemere piirkonna programmi üle aastateks 2021–2027, millest rahastatakse Läänemere reostuse vähendamise meetmeid;

5.  rõhutab, et on vaja korrapäraselt seirata lahingumoona korrodeerumise astet ja viia läbi ajakohastatud keskkonnariski hindamine, milles käsitletakse keskkonda sattunud saasteainete mõju inimeste tervisele, mere ökosüsteemidele ja piirkonna elurikkusele;

6.  väljendab heameelt riiklikul tasandil tehtud pingutuste üle, mille näiteks on merre uputatud lahingumoona asukohtade kaardistamine ning ohtlike materjalide seire ja kõrvaldamine;

7.  rõhutab sellega seoses, kui olulised on riikide- ja piirkondadevahelise koostöö mehhanismid, vaba juurdepääs avalikule teabele ning teaduspõhiste teadmiste ja teadusuuringute tõhus vahetamine;

8.  kutsub komisjoni üles looma koos mõjutatud liikmesriikide ning muude sidusrühmade ja organisatsioonidega eksperdirühma, kelle eesmärk oleks mürgivaba keskkonna nimel nullsaaste eesmärgi saavutamine ja kellel on järgmised volitused: i) uurida ja kaardistada saastatud alade täpset asukohta; ii) pakkuda välja sobivad keskkonnahoidlikud ja kulutõhusad lahendused reostuse seireks ja puhastamiseks lõppeesmärgiga kõrvaldada ohtlikud materjalid või neutraliseerida nad täielikult, kui nende eraldamine on võimatu; iii) töötada välja usaldusväärsed otsustusabivahendid; iv) korraldada teadlikkuse tõstmise kampaania, et teavitada mõjutatud rühmi (nt kalurid, kohalikud elanikud, turistid ja investorid) võimalikest terviseohtudest ja majanduslikest riskidest, ning v) töötada välja hädaolukordadele reageerimise suunised keskkonnakatastroofide puhuks;

9.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames eraldatud 8,8 miljonist eurost ei kasutatud midagi Interregi Läänemere piirkonna programmi kuuluvate projektide DAIMON ega DAIMON 2 jaoks;

10.  kutsub komisjoni üles kaasama kõiki asjaomaseid ELi ameteid ja institutsioone, sealhulgas Euroopa Kaitseagentuuri, et kasutada ära kõik kättesaadavad ressursid ja tagada probleemiga tegelemine kõigis asjakohastes ELi poliitikasuundades ja programmitöö protsessides, sealhulgas merestrateegia raamdirektiivis ja merendusjulgeoleku strateegia tegevuskavas;

11.  kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa meredesse uputatud lahingumoona küsimus lisatakse horisontaalsetesse programmidesse, et oleks võimalik esitada projekte, mis hõlmavad sama probleemi ees seisvaid piirkondi (Aadria meri, Joonia meri, Põhjameri ja Läänemeri), ning hõlbustada kogemuste ja parimate tavade vahetamist;

12.  palub komisjonil teha kooskõlastatud jõupingutusi võitluses Läänemere reostuse vastu ning edendada sel eesmärgil igasugust piirkondlikku, riiklikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas oma partnerluse kaudu NATOga;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja muude asjaomaste riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 304, 6.10.1997, lk 147. (2) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. (3) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (07064/2/2020 – C9-0111/2021 – 2018/0224(COD))

P9_TA(2021)0124 A9-0122/2021

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (07064/2/2020 – C9-0111/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta(1) ja 16. juuli 2020. aasta(2) arvamusi,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2018. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(4) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0435) suhtes,

–  võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (COM(2020)0459),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A9-0122/2021),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;

3.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi avalduse;

4.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud nõukogu ja komisjoni avaldused;

5.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

6.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

7.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

LISA

Ühine poliitiline avaldus vabanenud vahendite taaskasutamise kohta seoses programmiga „Euroopa horisont“

Ühisdeklaratsioonis vabanenud vahendite taaskasutamise kohta seoses teadusprogrammiga(5) leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et teevad teadusprogrammi jaoks aastatel 2021–2027 uuesti kättesaadavaks kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad kuni 0,5 miljardile eurole (2018. aasta hindades) vabastatud kulukohustuste summast, mis tuleneb raamprogrammi „Euroopa horisont“ või sellele eelnenud programmi „Horisont 2020“ kuuluvate projektide täielikust või osalisest rakendamata jätmisest, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 15 lõikes 3. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide volitusi ja komisjoni volitust eelarvet täita, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et selle summa soovituslik jaotus on järgmine:

–  300 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades teemavaldkonnale „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“, eelkõige kvantteadusele;

–  100 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades teemavaldkonnale „Kliima, energeetika ja liikuvus“; ning

–  100 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades teemavaldkonnale „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“.

Parlamendi avaldus assotsieerimislepingute kohta

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktis i on sätestatud, et assotsieerimislepingute sõlmimiseks ELi toimimise lepingu artikli 217 tähenduses on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut. Kolmandate riikide ühinemist programmiga „Euroopa horisont“ käsitlevad tingimused on ka sageli selliste assotsieerimislepingute osa. Euroopa Parlamenti tuleb nõusoleku andmiseks teavitada viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10. Nõuetekohase parlamentaarse kontrolli tagamiseks on lisaks vaja, et need lepingud hõlmaksid kõiki liidu ja asjaomase kolmanda riigi suhete asjakohaseid aspekte seoses programmiga „Euroopa horisont“.

Seetõttu eeldab Euroopa Parlament, et kui nõukogu võtab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaselt vastu otsuse, millega kehtestatakse kolmanda riigi ühinemist programmiga „Euroopa horisont“ käsitleva lepinguga loodud organis liidu nimel võetavad seisukohad, ei too need seisukohad kaasa Euroopa Parlamendi nõusoleku saamise nõudest kõrvalehoidmist, jättes selle kolmanda riigi programmis „Euroopa horisont“ osalemise oluliste aspektide kindlaksmääramise kõnealuse organi ülesandeks.

Seetõttu on Euroopa Parlament seisukohal, et selliseid ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaseid nõukogu otsuseid, mis käsitlevad assotsieerimislepingute osi, mis puudutavad kolmanda riigi ühinemist programmiga „Euroopa horisont“, tuleks vastu võtta võimalikult vähe. Kui liidu läbirääkija või nõukogu või selle erikomitee, kui ta esitab läbirääkijale juhised, kaalub sellise nõukogu otsuse vastuvõtmist, eeldab Euroopa Parlament, et teda teavitatakse viivitamata ja täielikult menetluse kõigil etappidel, sealhulgas esitades põhjendatud arvamuse selle kohta, miks on lepinguga loodud organil vaja võtta liidu nimel seisukoht, et saavutada liidu eesmärgid, mis on sätestatud [programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses] ja [nõukogu otsuses, millega luuakse eriprogramm].

Komisjoni avaldus põhjenduse 47 kohta

Komisjon kavatseb täita Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“ eelarvet viisil, mis tagab, et VKEdele, sealhulgas idufirmadele üksnes toetustena antav toetus vastab programmi „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahendi eelarvest antavale toetusele kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 48 lõikes 1 ja põhjenduses 47 sätestatud tingimustega.

Komisjoni avaldus artikli 6 kohta

Taotluse korral kavatseb komisjon vahetada Euroopa Parlamendi vastutava komisjoniga arvamusi järgmistes küsimustes: i) ELi toimimise lepingu artiklitel 185 ja 187 põhinevate võimalike partnerluste kandidaatide nimekiri, mille kohta koostatakse (esialgsed) mõjuhinnangud; ii) missiooninõukogude kindlaks määratud esialgsete missioonide loetelu; iii) strateegilise kava tulemused enne selle ametlikku vastuvõtmist ning iv) tutvustab ja jagab tööprogrammidega seotud dokumente.

Komisjoni avaldus eetika / tüvirakkudega seotud teadusuuringute kohta – artikkel 19

Euroopa Komisjon teeb raamprogrammi „Euroopa horisont“ kohta ettepaneku jätkata ELis inimese loote tüviraku-uuringute rahastamise üle otsustamisel sama eetikaraamistikuga nagu raamprogrammis „Horisont 2020“.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku jätkata selle eetikaraamistikuga sellepärast, et see on võimaldanud kogemuste varal kõnealuse paljutõotava teadusvaldkonna jaoks välja kujundada vastutustundliku lähenemisviisi, mis on seni teadusprogrammis, milles osaleb teadlasi paljudest väga erinevate normidega riikidest, rahuldavalt toiminud.

1.  Raamprogrammi „Euroopa horisont“ käsitlevas otsuses jäetakse liidu rahastamisest selge sõnaga välja kolm teadusuuringute valdkonda:

–  teadusuuringud, milles keskendutakse inimese kloonimisele reproduktiivsel eesmärgil;

–  teadusuuringud, milles keskendutakse inimese genotüübi muutmisele selliselt, et need muutused võivad päritavaks saada;

–  teadusuuringud, milles keskendutakse inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö või tüvirakkude saamise eesmärgil, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil.

2.  Teadusuuringuid, mis on keelatud kõikides liikmesriikides, ei rahastata. Teadusuuringuid ei rahastata liikmesriikides, kus sellised uuringud on keelatud.

3.  Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev otsus ja sätted eetikaraamistiku kohta, millega reguleeritakse inimese loote tüviraku-uuringute rahastamist liidu vahenditest, ei kätke endas mingisugust hinnangut liikmesriikides selliseid teadusuuringuid reguleerivate õigus- ega eetikaraamistike kohta.

4.  Euroopa Komisjon ei kutsu oma konkursikutsetes selge sõnaga üles kasutama inimese loote tüvirakke. Nii täiskasvanute kui ka loote tüvirakkude kasutamise või kasutamata jätmise üle otsustavad teadlased vastavalt eesmärkidele, mida nad soovivad saavutada. Praktikas on kõige suurem osa tüviraku-uuringutele eraldatud liidu vahenditest suunatud täiskasvanute tüvirakkude kasutamisele. Puudub põhjus, miks see peaks programmis „Euroopa horisont“ oluliselt muutuma.

5.  Iga projekt, milles soovitakse kasutada inimese loote tüvirakke, peab läbima edukalt teadusliku hindamise, mille käigus sõltumatud teaduseksperdid hindavad, kas selliste tüvirakkude kasutamine on püstitatud teaduslike eesmärkide saavutamiseks vajalik.

6.  Teadusliku hindamise edukalt läbinud taotlustele korraldab Euroopa Komisjon range eetikakontrolli. Seejuures võetakse arvesse põhimõtteid, mida sisaldavad Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning asjaomased rahvusvahelised konventsioonid, näiteks 4. aprillil 1997 Oviedos alla kirjutatud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon ning selle lisaprotokollid ja UNESCO inimgenoomi ning inimõiguste ülddeklaratsioon. Eetikakontrolli üks eesmärk on ka kontrollida, kas esitatud taotlustes on järgitud nende riikide eeskirju, kus teadusuuringuid tehakse.

7.  Erijuhtudel võib eetikakontrolli teha projekti käigus.

8.  Igale projektile, milles soovitakse kasutada inimese loote tüvirakke, tuleb enne asjaomaste uuringute algust hankida asjaomase riikliku või kohaliku eetikakomisjoni heakskiit. Järgida tuleb kõiki riiklikke eeskirju ja menetlusi, sealhulgas neid, mis käsitlevad vanemate nõusolekut, rahaga ahvatlemise keeldu jms. Kontrollitakse seda, kas projektis on viidatud litsentsimis- ja kontrollimeetmetele, mida peavad võtma selle liikmesriigi pädevad asutused, kus teadusuuringuid tehakse.

9.  Taotlus, mis läbib edukalt teadusliku hindamise, riikliku või kohaliku eetikakontrolli ja Euroopa Komisjoni eetikakontrolli, esitatakse eraldi heakskiitmiseks liikmesriikidele, kes tulevad kokku kontrollimenetluse kohaselt toimiva komiteena. Inimese loote tüvirakkude kasutamist ettenägevaid projekte, mida liikmesriigid heaks ei kiida, ei rahastata.

10.  Euroopa Komisjon jätkab tööd selle nimel, et liidu rahastatud tüviraku-uuringute tulemused oleksid kättesaadavad kõikidele teadlastele ja teeniksid seega kõikide riikide patsientide huve.

11.  Euroopa Komisjon toetab meetmeid ja algatusi, mis aitavad inimese loote tüviraku-uuringuid vastutustundlikult ja eetiliselt koordineerida ja otstarbekamaks teha. Eelkõige jätkab komisjon inimese loote tüvirakuliinide Euroopa registri toetamist. Selle registri toetamine võimaldab jälgida Euroopas olemasolevaid inimese loote tüvirakke, aitab kaasa nende parimale kasutamisele teadlaste poolt ning võib aidata vältida tarbetut uute tüvirakuliinide loomist.

12.  Euroopa Komisjon jätkab praegust tava ega esita kontrollimenetluse kohaselt toimivale komiteele kinnitamiseks projektitaotlusi, mis hõlmavad teadusuuringuid, mille käigus hävitatakse inimese looteid, sh tüvirakkude saamiseks. Selle uurimisetapi rahastamisest väljajätmine ei takista liidu vahendite eraldamist järgmistele etappidele, milles kasutatakse inimese loote tüvirakke.

Komisjoni avaldus artikli 5 kohta

Komisjon võtab teadmiseks kaasseadusandjate poolt artikli 5 sõnastuse suhtes saavutatud kompromissi. Komisjoni arusaama kohaselt piirdub artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud kaitseuuringute eriprogramm üksnes tulevase Euroopa Kaitsefondi raames tehtavate teadusuuringutega, samas kui arengumeetmed jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast välja.

Komisjoni avaldus artikli 16 lõike 1 punkti d kohta

Komisjon toetab täielikult inimõiguste austamist, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 ja selle teises lõigus: „Liit püüab arendada suhteid ja partnerlust kolmandate riikide ja rahvusvaheliste, piirkondlike või ülemaailmsete organisatsioonidega, kes jagavad esimeses lõigus osutatud põhimõtteid. Komisjon avaldab siiski kahetsust, et inimõiguste austamine on lisatud artikli 16 lõike 1 punkti d nende kriteeriumide hulka, mida kolmandad riigid peavad programmiga assotsieerumiseks täitma. Üheski teises tulevase mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluvas ELi programmis ei peetud vajalikuks sellise selgesõnalise viite lisamist, ehkki ei ole vähimatki kahtlust, et EL püüab välissuhetes kolmandate riikidega järgida kõigi oma vahendite ja poliitikavaldkondade raames inimõiguste küsimuses järjepidevat lähenemisviisi ning et komisjon peaks sellest lähtuma kõnealuse sätte rakendamisel.

Nõukogu avaldus

Nõukogu kutsub komisjoni üles tagama kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218 nõukogu maksimaalse osalemise läbirääkimistes, mida peetakse kolmandate riikide liidu programmidega, sealhulgas ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont” ühinemise üle. Selleks võib nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 4 määrata erikomitee, kellega konsulteerides peetakse läbirääkimisi, sealhulgas selliste lepingute ülesehituse ja sisu osas.

Nõukogu tuletab sellega seoses meelde ELi lepingu artikli 13 lõike 2 teises lauses sätestatud ELi institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõtet ning asjakohast Euroopa Liidu Kohtu praktikat seoses ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 4, mille kohaselt peab komisjon edastama erikomiteele läbirääkimiste käigu jälgimiseks vajaliku teabe ja vajalikud dokumendid, muu hulgas suunised ja seisukohad, mida teised pooled on läbirääkimiste käigus avaldanud ja kaitsnud, aegsasti enne läbirääkimiskohtumisi, et erikomiteel oleks võimalik anda läbirääkimistega seotud arvamusi ja soovitusi(6).

Kui lepingud, millega kolmandad riigid ühinevad liidu programmidega, on juba olemas ja sisaldavad komisjonile antud püsivolitust määrata kindlaks konkreetsed tingimused, mida kohaldatakse iga riigi vastavas programmis osalemise suhtes, ning kui komisjoni abistab selles ülesandes erikomitee, tuletab nõukogu meelde, et komisjon peab selle erikomiteega läbirääkimisprotsessi käigus süstemaatiliselt konsulteerima, näiteks jagades tekstide eelnõusid enne asjaomaste kolmandate riikidega toimuvaid kohtumisi ning andes korrapäraselt ülevaateid ja teavet.

Kui lepingud, millega kolmandad riigid ühinevad liidu programmidega, on juba olemas, kuid erikomiteed ei ole ette nähtud, leiab nõukogu, et komisjon peaks samamoodi kaasama nõukogu ja selle ettevalmistavad organid süstemaatiliselt läbirääkimisprotsessi, kui ta määrab kindlaks konkreetseid programmiga „Euroopa horisont” ühinemise tingimusi.

Komisjoni avaldus rahvusvahelise koostöö kohta

Komisjon võtab teadmiseks nõukogu ühepoolse deklaratsiooni, mida ta võtab nõuetekohaselt arvesse kooskõlas aluslepingu, Euroopa Liidu Kohtu praktika ja institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõttega, kui ta konsulteerib ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 alusel erikomiteega.

Nõukogu avaldus artikli 5 kohta

Nõukogu tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 179 lõikest 3 ja artikli 182 lõikest 1, kui lugeda neid koostoimes, tuleneb, et liit saab võtta vastu ainult ühe mitmeaastase raamprogrammi, milles kehtestatakse kõik liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tegevused. Seega on nõukogu seisukohal, et määruse (millega luuakse liidu teadusuuringute raamprogramm „Euroopa horisont“) artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud Euroopa Kaitsefond, mille puhul on hõlmatud nii teadusuuringute kui ka tehnoloogiaarenduse tegevused, on raamprogrammi rakendav eriprogramm ELi toimimise lepingu artikli 182 lõike 3 tähenduses ja jääb kõnealuse raamprogrammi loomise määruse kohaldamisalasse.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 33. (2) ELT C 364, 28.10.2020, lk 124. (3) ELT C 461, 21.12.2018, lk 79. (4) Vastuvõetud tekstid, 17.4.2019, P8_TA(2019)0395. (5) ELT C 444 I, 22.12.2020, lk 3. (6) 16. juuli 2015. aasta otsus kohtuasjas komisjon vs. nõukogu, C-425/13, EU:C:2015:483, punkt 66.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm (08550/2019 – C9-0167/2020 – 2018/0225(CNS))

P9_TA(2021)0125 A9-0118/2021

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu eelnõu (08550/2019),

–  võttes arvesse täiendavat konsulteerimistaotlust, mille nõukogu esitas oma 18. juuni 2020. aasta kirjas pärast komisjoni muudetud ettepanekut (COM(2020)0459), millega täiendati esialgset konsulteerimistaotlust,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu muudetud versiooni (06199/2021), mis kajastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbirääkimiste lõpptulemust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 182 lõiget 4, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9-0167/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni arvamuste vahetust, mis toimus 9. aprillil 2019 vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktile 25(1),

—  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0436) suhtes,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 82 ja 40,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0118/2021),

1.  kiidab nõukogu allpool esitatud eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud 27. aprillil 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus (EL) 2021/…, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (nõukogu otsus (EL) 2021/764) lõplikule kujule).

(1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. (2) Vastuvõetud tekstid, 17.4.2019, P8_TA(2019)0396.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2019)0331 – C9-0042/2019 – 2019/0151(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0331),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 173 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0042/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. oktoobri 2019. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 10. jaanuari 2020. aasta kirja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 17. veebruari 2021. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 110 ja 59,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0120/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. aprillil 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/… Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2021/819) lõplikule kujule).

(1) ELT C 47, 11.2.2020, lk 69. (2) ELT C 77, 28.3.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonivõimekuse ja -suutlikkuse suurendamine (COM(2019)0330 – C9‑0043/2019 – 2019/0152(COD))

P9_TA(2021)0127 A9-0121/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0330),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 173 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0043/2019),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. oktoobri 2019. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 17. veebruari 2021. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 40,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9‑0121/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb ettepaneku viidata seadusandlikule aktile järgmiselt: „Otsus, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonitalendi ja -suutlikkuse hoogustamine“;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. aprillil 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2021/…, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonitalendi ja -suutlikkuse hoogustamine, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1312/2013/EL

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2021/820) lõplikule kujule).

(1) ELT C 47, 11.2.2020, lk 69.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (COM(2020)0220 – C9-0160/2020 – 2020/0097(COD))

P9_TA(2021)0128 A9-0148/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0220),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 196 lõiget 2 ning artikli 332 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0160/2020),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 28. septembri 2020. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. oktoobri 2020. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 14. oktoobri 2020. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 17. veebruari 2021. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 40,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse arengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9-0148/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(4);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. aprillil 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2021/836) lõplikule kujule).

(1) ELT C 385, 13.11.2020, lk 1. (2) ELT C 10, 11.1.2021, lk 66. (3) ELT C 440, 18.12.2020, lk 150. (4) Käesolev seisukoht asendab 16. septembril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0218).

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Hondurase Vabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise kohta (12543/2020 – C9‑0084/2021 – 2020/0157M(NLE))

P9_TA(2021)0129 A9-0054/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Hondurase Vabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise kohta (12543/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Hondurase Vabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu eelnõu (10365/2020),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 esimesele lõigule ja artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v ning artikli 218 lõikega 7 (C9‑0084/2021),

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT‑litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse(1) (edaspidi „FLEGTi määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused(2) (edaspidi „ELi puidumäärus“),

–  võttes arvesse Pariisi kliimakokkulepet,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet (COM(2019)0640) ja oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni selle kohta(3),

–  võttes arvesse oma 16. septembri 2020. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta maailma metsade kaitsmisel ja taastamisel(4),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi õigusraamistiku kohta ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks(5),

–  võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjate olukorra kohta Hondurases(6),

–  võttes arvesse ebaseadusliku metsaraie suhtes kohaldatavate ELi õigusnormide, eelkõige ELi puidumääruse ja FLEGTi määruse käimasolevat toimivuskontrolli,

–  võttes arvesse ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) 2003. aasta tegevuskava ning selle rakendamise töökava aastateks 2018–2022,

–  võttes arvesse lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk‑Ameerika vahel(7),

–  võttes arvesse Hondurase ja ELi vahelist iga-aastast kõrgetasemelist poliitilist dialoogi metsanduse valdkonnas,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ELi nimel tehtud 6. detsembri 2019. aasta avaldust Hondurases korruptsiooni ja karistamatuse vastu võitlemise missiooni (MACCIH) mandaadi pikendamise kohta,

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2021. aasta seadusandlikku resolutsiooni(8), mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 2,

–  võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9‑0054/2021),

A.  arvestades, et peaaegu pool Hondurase pindalast on kaetud metsadega, millest pool on troopilised vihmametsad; arvestades, et ülisuur arv puudest ja liikidest on endiselt klassifitseerimata; arvestades, et Hondurases on alates 2015. aastast hävinud ligikaudu 12,5 % metsaalast peamiselt kahjurite leviku tõttu, mille põhjustasid tõenäoliselt kliimamuutused, samuti on osa metsaalast hävinud metsatulekahjude, raadamise ja ebaseadusliku metsaraie tõttu;

B.  arvestades, et Honduras võttis 2014. aastal vastu kliimamuutuste seaduse ja sai järgneval aastal esimeseks riigiks, kes avaldas Pariisi kokkuleppe raames oma esimese riiklikult kindlaksmääratud panuse, mille üks kohustus oli taastada miljon hektarit metsa;

C.  arvestades, et metsandussektori osakaal Hondurase majanduses on aastate jooksul vähenenud, moodustades viimase 16 aasta jooksul rahvamajanduse kogutoodangust umbes 3,6 %, kuna nõuded puidu õiguspärasusele Hondurase eksporditurgudel on muutunud rangemaks, ning samuti on sektori tähtsus kahanenud raadamise tagajärjel; arvestades, et vabatahtliku partnerluslepingu (edaspidi „leping“) protsess, milles rõhutatakse õiguspärasust ja head valitsemistava, aitab suurendada metsandussektori osakaalu, luua maapiirkondades uusi inimväärseid töökohti ja anda riigi elanikele sissetulekut;

D.  arvestades, et Hondurase ja ELi vahelise puidukaubanduse maht on praegu tagasihoidlik ja see moodustab Hondurase puiduekspordist vähem kui 2 %, kusjuures USA on riigi suurim kaubanduspartner ning eksport naaberriikidesse El Salvadori ja Nicaraguasse kasvab; arvestades, et leping võib Hondurasele avada rohkem võimalusi ekspordiks ELi ja uutele turgudele;

E.  arvestades, et Honduras on Maailmapanga klassifikatsiooni kohaselt keskmisest madalama sissetulekuga riik; arvestades, et see on Ladina‑Ameerika vaesuselt teine ja läänepoolkera vaesuselt kolmas riik; arvestades, et Honduras peab lahendama hulga probleeme, et võidelda jätkuvalt muret tekitava vaesuse, ebavõrdsuse, korruptsiooni, vägivalla ja karistamatuse vastu ning parandada oma kodanike heaolu ja naiste õiguste olukorda, arvestades eriti hiljutist tagasilööki seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas;

F.  märgib, et Hondurase valitsus on võtnud positiivseid kohustusi ja algatanud õigusaktide väljatöötamist inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks; peab kahetsusväärseks inimõiguste, põlisrahvaste õiguste ja maaomandiõiguste kaitsjate ning keskkonnaaktivistide väärkohtlemist, nende kallal tarvitatud vägivalda, nende meelevaldset kinnipidamist, ähvardamist ja tapmist; arvestades, et Honduras ei ole alla kirjutanud Escazú piirkondlikule lepingule, mis käsitleb keskkonnainfo kättesaadavust, üldsuse osalemist ja keskkonnaasjades kohtu poole pöördumist Ladina‑Ameerika ja Kariibi mere piirkonnas ning mis on esimene keskkonnateemaline leping, mis sisaldab konkreetseid sätteid keskkonnakaitsjate ja inimõiguste kaitsjate kohta;

G.  arvestades, et Hondurases korruptsiooni ja karistamatuse vastu võitlemise missiooni (MACCIH) mandaat lõppes 2020. aasta jaanuaris ja seda ei pikendatud; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on kutsunud Hondurase valitsust üles seda mandaati pikendama, et tugevdada Hondurases õigusriiki;

H.  arvestades, et ELi ja Kesk‑Ameerika assotsieerimisleping sõlmiti 2012. aastal ning selle kaubandussammast on ajutiselt kohaldatud alates 1. augustist 2013;

I.  arvestades, et 2013. aastal sai Hondurasest esimene Ladina‑Ameerika riik, kes alustas ELiga läbirääkimisi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) vabatahtliku partnerluslepingu üle, mille tulemusel parafeeriti 2018. aastal lepingu eelnõu;

J.  arvestades, et lepingu eesmärk on tagada, et Hondurasest ELi turule suunatud puidu ja puittoodete saadetised vastaksid Hondurase puidu õiguspärasuse tagamise süsteemile (TLAS) ja seega ka FLEGT‑litsentsi saamise tingimustele; arvestades, et omamaine puit ja muudele eksporditurgudele suunatud puit peavad samuti vastama TLASi nõuetele ning nende puhul tuleb välja anda H‑Legali litsents;

K.  arvestades, et TLAS põhineb õiguspärasuse määratlusel, tarneahela kontrollimisel, nõuetele vastavuse kontrollimisel, FLEGT‑litsentsimisel ja sõltumatul auditil;

L.  arvestades, et leping hõlmab FLEGTi määruse kohaselt viit kohustuslikku puittoodet – palke, saematerjali, raudteeliipreid, vineeri ja spooni – ning mitmeid muid puittooteid;

M.  arvestades, et FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute eesmärk ja eeldatav kasu ei piirdu õiguspärase puiduga kauplemise hõlbustamisega, kuna lepingute eesmärk on samuti viia läbi süsteemseid muudatusi metsahalduses ja õiguskaitses, kaasa arvatud tööõiguses ja põlisrahvaste õiguses, luua läbipaistvust ja kaasata poliitiliste otsuste tegemisel erinevaid sidusrühmi, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioone ja põliskogukondi, ning toetada majanduslikku integratsiooni ja austada rahvusvahelisi kestliku arengu eesmärke; arvestades, et selle lepingu sõlmimiseni viinud läbirääkimised on tugevdanud eri sidusrühmade vahelise koostöö ruumi keskkonna-, inimõiguste, sotsiaal- ja majandusküsimuste arutamiseks; arvestades, et Honduras tagab, et lepingu täitmisse ja järelevalvesse kaasatakse asjaomaseid sidusrühmi olenemata nende soost, vanusest, asukohast, religioonist ja uskumustest, etnilisest päritolust, rassist, keelest ja puudest, ning et selles osalevad erasektor, kodanikuühiskond, kohalikud kogukonnad, Hondurase põlisrahvad ja Aafrika päritolu rahvad ning muud metsast sõltuvad rühmad(9);

N.  arvestades, et lepinguga nähakse ette lepingu täitmise ühiskomitee, mis vastutab lepingu täitmise ja järelevalve eest;

O.  arvestades, et EL toetas läbirääkimisprotsessi oma arenguabi raames kolme kahepoolse programmi kaudu;

P.  arvestades, et Hondurases toimuvad enne 2021. aasta lõppu üldvalimised;

Q.  arvestades, et Honduras on küll ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 169 põlisrahvaste ja hõimurahvaste kohta, kuid ei ole seda täielikult rakendanud ega ole oma õigusaktidesse lisanud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonist tulenevat vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku peamist põhimõtet;

1.  väljendab heameelt, et lõpule on viidud läbirääkimised ELi ja Hondurase vahelise vabatahtliku partnerluslepingu üle, millega tagatakse, et ELi imporditakse ainult õiguspäraselt raiutud puitu, edendatakse metsade säästva majandamise tavasid ja kestlikku kauplemist õiguspäraselt toodetud puiduga ning parandatakse metsahaldust, õigusnormide täitmist (sealhulgas tööjõuga ning töötervishoiu ja -ohutusega seotud kohustused), inimõigusi, läbipaistvust, vastutust ja institutsioonilist vastupanuvõimet, võttes arvesse asjaolu, et metsad on Hondurase majanduse jaoks olulised ning et riigis tuleks metsade raadamise probleemiga tulemuslikumalt tegeleda; nõuab, et mõlemad pooled ratifitseeriksid kiiresti lepingu, et see saaks 2021. aastal jõustuda ja sillutada teed edasistele olulistele sammudele selle täitmisel, sealhulgas litsentside väljastamisele;

2.  väljendab solidaarsust Hondurasega, kuna lisaks COVID‑19 pandeemiale, mis tõi kaasa raskeid tagajärgi, sai riik hiljuti tõsiselt kannatada kahe orkaani tõttu; rõhutab, et kiiresti ja globaalselt on vaja tegeleda selliste äärmuslike ilmastikunähtuste ja zoonooside algpõhjustega, mis on seotud kliimamuutuste, metsade hävitamise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega;

3.  hindab kõrgelt asjaolu, et Hondurasel õnnestus tagada lepingu koostamise protsessis oma valitsusasutuste, kodanikuühiskonna, erasektori, põlisrahvaste ja Aafrika päritolu rahvaste, akadeemiliste ringkondade ja kogukondade osalemine, kes võtsid selle pakkumise vastu ja andsid oma panuse; tunneb heameelt asjaolu üle, et kõik need ühiskonnasektorid nõustusid viibima sama läbirääkimislaua taga, mis võimaldas neil tunda end kaasatuna ja panustamisvõimelisena;

4.  tunnistab, et lepingu täielik täitmine on pikaajaline protsess, mis nõuab terve õigusaktide kogumi vastuvõtmist ning piisavat haldussuutlikkust ja asjatundlikkust selle rakendamiseks ja jõustamiseks; tuletab meelde, et FLEGT‑litsentsimine saab alata alles siis, kui Honduras on tõendanud oma puidu õiguspärasuse tagamise süsteemi valmisolekut;

5.  rõhutab, et täitmisetapp nõuab siirast ja pidevat konsulteerimist ja mitmete sidusrühmade kindlat kaasamist, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ja põlisrahvaste kogukondade sisukat osalemist otsuste tegemisel, et tagada vaba, eelnev ja teadlik nõusolek; tuletab meelde, et on vaja suurendada läbipaistvust ja tagada teabe tõhus avalikustamine ning dokumentide õigeaegne jagamine kohalike elanike ja põlisrahvastega; kutsub komisjoni, ELi delegatsiooni Hondurases ja liikmesriike üles tagama ja pakkuma praeguste ja tulevaste arengukoostöö vahendite raames märkimisväärset suutlikkuse suurendamist ning logistilist ja tehnilist tuge, et Honduras saaks täita TLASi ja sellega seotud meetmete rakendamiseks võetud kohustusi;

6.  väljendab rahulolu Hondurase vabatahtliku partnerluslepingu täitmise tegevuskava hiljutise vastuvõtmise üle ja kutsub Hondurase valitsust üles järgima konkreetset, ajaliselt piiritletud ja mõõdetavat lähenemisviisi;

7.  väljendab muret asjaolu pärast, et alates lepingu parafeerimisest 2018. aasta juulis on tapetud rohkem kui 20 keskkonnakaitse ja põlisrahvaste õiguste aktivisti; on veendunud, et lepingu edu sõltub suurel määral ohutu ja soodsa keskkonna loomisest, et kaitsta keskkonnaaktiviste, inimõiguste kaitsjaid ja rikkumistest teatajaid, milleks tuleb tagada tõhusad õiguskaitsevahendid inimõiguste rikkumise korral ning võidelda karistamatuse vastu; rõhutab sellega seoses, et Escazú lepingu ratifitseerimine oleks oluline samm õiges suunas; nõuab tungivalt, et Hondurase valitsus võtaks meetmeid selle saavutamiseks;

8.  usub, et korruptsioonivastane võitlus peab olema pidev; tunneb heameelt, et läbipaistvus on lepingu sõlmimise protsessis osutunud kasulikuks ning eelseisva täitmisprotsessi läbipaistvus tuleks täiel määral tagada; rõhutab, et FLEGTi edu sõltub ka võitlusest pettuste ja korruptsiooni vastu kogu puidu tarneahelas; nõuab sellega seoses, et EL suurendaks oma puidumääruse kohaldamisala ja parandaks selle jõustamist, et võidelda ELi puidutarneahelas esinevate korruptsiooniriskide vastu, muu hulgas korrapärasemate ja süstemaatilisemate kontrollide ja uurimise kaudu ELi sadamates; võtab teadmiseks Hondurase senised jõupingutused suurema läbipaistvuse saavutamisel ning nõuab tungivalt, et Hondurase valitsus soodustaks metsanduse väärtusahela erinevates lülides algatusi, mis võimaldaksid suurendada läbipaistvust ja tagada kõige kaitsetumatele osalejate, nagu põliskogukondadesse kuuluvate noorte ja naiste, Aafrika päritolu inimeste ja väikepõllumajandustootjate kaasamise; nõuab tungivalt, et Hondurase valitsus teeks lisaks jõupingutusi, et peatada laialt levinud korruptsioon ja tegeleda muude ebaseaduslikku metsaraiet ja metsade seisundi halvenemist soodustavate teguritega, pöörates erilist tähelepanu tolliasutustele, Hondurase metsandusametile ning metsade ja maaomandiõigustega tegelevatele ministeeriumitele ning muudele asutustele, kellel on lepingu täitmisel ja jõustamisel keskne roll; rõhutab vajadust teha lõpp karistamatusele metsandussektoris, tagades rikkumiste eest vastutusele võtmise;

9.  nõuab tungivalt, et Hondurase valitsus pikendaks Hondurases korruptsiooni ja karistamatuse vastu võitlemise missiooni (MACCIH) mandaati, mis lõppes 2020. aasta jaanuaris;

10.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Honduras on esimene vabatahtliku partnerluslepingu osalisriik, kus läbirääkimistes osalesid eraldi huvirühmana põlisrahvad, kes andsid oma eriteadmiste ja seisukohtadega aktiivse panuse; nõuab, et õiguspärasuse määratlusse tuleb kiiresti lisada nõue vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku kohta ning nõuab vastavate seaduste vastuvõtmist Hondurases;

11.  tunnistab, et vabatahtliku partnerluslepingu üle peetavate läbirääkimiste protsess võib anda sektoritele võimaluse määrata kindlaks ühised eesmärgid ja prioriteedid, et teha jõupingutusi metsade säästva majandamise nimel, ning pakkuda ühiskonnale olulist võimalust metsade osalusmajandamiseks kohalikul, kogukonna, piirkonna ning isegi riiklikul ja föderaalsel tasandil;

12.  on teadlik asjaolust, et olulised maaomandiga seotud õigused ja Hondurase põliselanike kogukondade õigused vajavad selgitamist ning et kohalike ja põliselanike kogukondade maaomandi suhtes on vaja konkreetseid kaitsemeetmeid; tuletab meelde, et juurdepääs maale, selle kasutamine ja kontroll selle üle on olnud Hondurases sotsiaalsete konfliktide, vägivalla ja inimõiguste rikkumise peamine ajend; tuletab eelkõige meelde, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo andmetel on umbes 80 % Hondurase eraomandis oleva maa puhul omandiõigus registreerimata või valesti registreeritud, samas kui omandivaidluste lahendamine võib kohtusüsteemi nõrkuse tõttu võtta aastaid; nõuab tungivalt, et Hondurase valitsus eraldaks asjaga tegelevatele avalikele institutsioonidele rohkem vahendeid ja tugevdaks nende koordineerimist;

13.  rõhutab maakasutuse tähtsust metsahalduses ja vajadust töötada selles valdkonnas välja strateegiline tulevikunägemus, mis võtaks arvesse kliimamuutusi; kutsub Hondurase valitsust üles tagama tihedat kooskõlastamist metsandussektoris käimasolevate eri algatuste vahel, nagu raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamine arengumaades (REDD+), FLEGTi vabatahtlik partnerlusleping ja riiklikult kindlaksmääratud panused;

14.  kutsub Hondurase valitsust üles suurendama valvsust ja tugevdama metsatulekahjukaitse tsoone eramaal; nõuab tarneahela haldamist loomakasvatus-, kohvi- ja palmiõlisektoris, sest see on metsade hävitamise algpõhjustega tegelemisel ülioluline;

15.  usub, et selle lepingu üle peetud edukad läbirääkimised näitlikustavad ka liidu delegatsioonide tähtsust kolmandates riikides;

16.  nõuab, et kõikidesse FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu täitmisega seotud tegevustesse ja projektidesse tuleb integreerida sooline analüüs; nõuab, et maaomandi, varade omamise ja kaubandusest mõjutatud sektorites rahalise kaasamise kohta tehtaks kvantitatiivne ja kvalitatiivne sooliselt segregeeritud analüüs; kutsub komisjoni üles neid püüdlusi tehniliste ja inimressursside abil toetama;

17.  väljendab sügavat muret aborti käsitlevate õigusaktide muutmise pärast Hondurases ja mõnes ELi liikmesriigis;

18.  rõhutab metsandusega seotud töökohtade ja maapiirkondade tööhõive tähtsust Hondurase majandusele, ning et seda tuleks lepingu täitmisel arvesse võtta; peab vabatahtlikku partnerluslepingut inimväärse töö edendamise vahendiks; kutsub komisjoni ja Hondurase ametiasutusi üles viima läbi ammendavat mõjuhinnangut lepingu mõju kohta sektori töötajatele ja väiketootjatele, keda metsaraie suurem kontroll võib mõjutada; kutsub komisjoni üles edendama ja toetama mõjutatud töötajatele ja tootjatele mõeldud programme, et nad jääksid sektoris konkurentsivõimeliseks;

19.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru lepingu täitmise kohta, sealhulgas lepingu täitmise ühiskomitee töö kohta, ning kutsub komisjoni üles suhtlema aktiivselt Euroopa Parlamendiga: eelkõige võiks komisjon teha parlamendile ettepaneku saata ühiskomiteesse oma delegatsioon;

20.  kutsub liikmesriike üles täielikult järgima, rakendama ja jõustama ELi puidumäärust; palub komisjonil kaaluda FLEGTi määruse järgmisel läbivaatamisel selle täiustamist FLEGT-litsentsimist käsitlevas osas, et saaks kiiresti reageerida vabatahtlikust partnerluslepingust tulenevate kohustuste eiramise olulisematele juhtudele;

21.  rõhutab, et kõik maailma riigid, kus on olemas õiguspärase puidu reguleeritud imporditurg või kes soovivad sellist turgu välja arendada, saaksid kasu koostööst ja võimaluse korral üksteise õigusnormide ja süsteemide, näiteks ELi FLEGTi ja vabatahtlike partnerluslepingute toetamisest; rõhutab, et rahvusvahelised standardid oleksid tõhusamad ja edendaksid ettevõtjate ja tarbijate jaoks pikaajalist õiguskindlust;

22.  rõhutab, et vabatahtlikud partnerluslepingud pakuvad olulist õigusraamistikku nii ELile kui ka tema partnerriikidele, mis on võimalik tänu asjaomaste riikide heale koostööle ja kaasatusele; toetab Euroopa Komisjoni potentsiaalsete uute partnerite leidmisel FLEGTi raames tulevaste vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimiseks;

23.  usub, et ELil on väga oluline ja vastutusrikas roll selles, et parandada nii puidu pakkumise kui ka nõudluse poolt eesmärgiga ebaseaduslikult toodetud puit tagasi lükata ning abistada eksportivaid riike ebaseadusliku metsaraie, metsade hävitamist põhjustava korruptsiooni, kliimamuutuste ja inimõiguste rikkumise vastu võitlemisel, ning ELil lasub kohustus seda kõike teha; rõhutab vajadust täiendada seda tööd tulevaste ELi õigusaktidega, mis käsitlevad hoolsuskohustust eelkõige seoses metsa ohustavate kaupadega; märgib Hondurase tähtsust üleilmselt olulise kohvitootjana;

24.  rõhutab, et vabatahtlikud partnerluslepingud on lahutamatu osa ELi püüdlustest saavutada Pariisi kokkuleppes ja ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 seatud eesmärgid, eelkõige kestliku arengu eesmärgid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles integreerima FLEGTi tegevuskava täielikult Euroopa rohelise kokkuleppe uude strateegilisse raamistikku, ergutades selle edendamist ülemaailmsel ja piirkondlikul tasandil ning tugevdades veelgi tootvate ja importivate riikide vahelist rahvusvahelist koostööd;

25.  nõuab, et EL tagaks kestliku arengu poliitika sidususe vabatahtliku partnerluslepingu ja kõigi selle poliitikavaldkondade vahel, sealhulgas kaubanduse, arengu, põllumajanduse ja keskkonna valdkonnas, tagades samal ajal lepingu vastastikuse täiendavuse ELi kohustustega keskkonna- ja kliimakaitse valdkonnas.

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hondurase Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1. (2) ELT L 295, 12.11.2010, lk 23. (3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0212. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0285. (6) ELT C 58, 15.2.2018, lk 155. (7) ELT L 346, 15.12.2012, lk 3. (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0121. (9) Vastavalt vabatahtliku partnerluslepingu artiklile 16.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta otsus Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva kokkuleppe kohta (2020/2272(ACI))

P9_TA(2021)0130 A9-0123/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 9. detsembri 2020. aasta otsust, millega kiidetakse heaks kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva kokkuleppe eelnõu (edaspidi „kokkulepe“),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 11 lõikeid 1 ja 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 295,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni poliitilise avalduse eelnõu kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe vastuvõtmise kohta (edaspidi „poliitiline avaldus“),

–  võttes arvesse 16. aprillil 2014. aastal Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet läbipaistvusregistri kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (edaspidi „2014. aasta kokkulepe”)(1),

–  võttes arvesse komisjoni 28. septembri 2016. aasta ettepanekut kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta (COM(2016)0627),

–  võttes arvesse 15. juunil 2017. aastal esimeeste konverentsi poolt vastu võetud Euroopa Parlamendi läbirääkimisvolitusi seoses komisjoni 28. septembri 2016. aasta ettepanekuga kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta,

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse kohta(2),

–  võttes arvesse parlamendiliikmetele mõeldud läbipaistvusvahendite uut paketti, mille esimeeste konverents kiitis heaks 27. juulil 2018,

–  võttes arvesse oma 31. jaanuari 2019. aasta otsust parlamendi kodukorra järgmiste osade muutmise kohta: I osa 1. ja 4. peatükk, V osa 3. peatükk, VII osa 4. ja 5. peatükk, VIII osa 1. peatükk, XII osa, XIV osa ja II lisa(3) ning eriti kodukorra artiklid 11 ja 35,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 148 lõiget 1,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9‑0123/2021),

A.  arvestades, et ELi lepingu artikli 11 lõikes 2 on sätestatud: „Institutsioonid peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.“;

B.  arvestades, et COVID‑19 pandeemiast tingitud sanitaarhädaolukord on kaasa toonud huvide esindajate ja poliitikakujundajate uute koostöövormide tekkimise;

C.  arvestades, et liit annab liikmesriikidele eri vormides enneolematult suures mahus rahalist toetust, et võidelda pandeemia tagajärgedega, ning kõik sellega seotud otsused tuleb teha täiesti läbipaistvalt, tagades liidu poliitikakujundajate täieliku aruandekohustuse;

D.  arvestades, et kodanikud peaksid tundma liidu institutsioonide vastu võimalikult suurt usaldust; arvestades, et sellise usalduse tekkimiseks on vaja kodanikel tajuda, et huvide esindamine on seotud kõrgete eetikanormidega ning et neid liidu tasandil esindama valitud isikud, volinikud ja liidu ametnikud on sõltumatud, läbipaistvad ja vastutavad; arvestades, et liidu institutsioonide ühine sõltumatu organ võiks tulevikus aidata kaasa liidu ametnike jaoks ühise eetikaraamistiku loomisele, mis reguleerib nende suhtlemist huvirühmade esindajatega; arvestades, et läbipaistvusregistri toimimisel tuleks vajaduse korral arvesse võtta seda, mil määral taotlejad ja registreeritud peavad kinni liidu väärtustest ja üldistest eetikanormidest;

E.  arvestades, et Euroopa Parlament võtab kokkuleppe täitmiseks konkreetseid institutsioonilisi meetmeid eri tasanditel ja need ulatuvad juhatuse poolt rakenduseeskirjade vastuvõtmisest kuni kodukorra muutmiseni;

F.  arvestades, et kokkuleppe kohaselt võtavad kõik kolm allakirjutanud institutsiooni vastu igaüks oma otsuse, milles volitatakse registri juhatust (edaspidi „juhatus“) ja registri sekretariaati (edaspidi „sekretariaat“) tegema institutsiooni nimel otsuseid kooskõlas kokkuleppe artikliga 9 ja artikli 15 lõikega 2;

Eesmärk ja kohaldamisala

1.  hindab kokkulepet kui uut sammu, millega parandatakse huvide esindamise eetilisi norme; tuletab siiski meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 295 kohaselt võivad institutsioonid korraldada üksnes omavahelist koostööd ning de facto kohustuste loomiseks, mis kohustaksid kolmandaid isikuid registreeruma, peavad nad seetõttu toetuma oma isekorraldusõigustele; kordab, et tema pikaajaline eelistus on olnud luua läbipaistvusregister seadusandliku aktiga, kuna see on ainus võimalus kolmandaid isikuid õiguslikult siduda;

2.  toonitab, et kooskõlas poliitilise avaldusega kohustuvad institutsioonid rakendama koordineeritud lähenemisviisi ühise läbipaistvuskultuuri tugevdamiseks, et parandada ja veelgi tugevdada eetilist huvide esindamist; toonitab, et institutsioonid on kokkuleppe kohaselt ja kooskõlas ELi lepingu artikli 13 lõikega 2 kohustatud tegema ühise raamistiku väljatöötamisel vastastikku lojaalset koostööd ning peaksid seetõttu püüdlema võimalikult aktiivse osaluse poole; juhib tähelepanu asjaolule, et kokkuleppes osutatud meetmed on minimaalsed ja neid võiks poliitilise toetuse korral veelgi laiendada, võttes arvesse institutsioonidevahelise kokkuleppe kehtivaid põhiseaduslikke ja õiguslikke piiranguid;

3.  kinnitab vajadust jätkata institutsioonidevahelist dialoogi, et luua läbipaistvusregister liidu teisese õiguse õiguslikult siduva akti alusel;

4.  teeb ettepaneku, et Euroopa tuleviku teemalisel konverentsil arutataks võimalust luua iseseisev õiguslik alus, mis võimaldaks kaasseadusandjatel võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu liidu seadusandlikke akte, mille eesmärk on kehtestada huvirühmade esindajatele nende suhtluses liidu institutsioonidega siduvad eetikanormid;

5.  väljendab rahulolu selle üle, et Euroopa Liidu Nõukogu staatus on muutunud vaatlejast kokkuleppe ametlikuks osaliseks; leiab siiski, et nõukogu osalus piirdub kohtumistega kõige kõrgemate ametnikega ning üksnes vabatahtlikus korras kohtumistega alaliste esindajate ja alaliste esindajate asetäitjatega nende eesistumise ajal ja kuus kuud enne seda; toonitab, et ühise raamistiku usaldusväärsuse tagamiseks peaksid kõik alalised esindused selles oma vabatahtliku korra kaudu osalema ning jätkama selle kohaldamist pärast oma eesistumisaja lõppu ja laiendama seda võimaluste piires teistele ametnikele;

6.  juhib tähelepanu sellele, et läbirääkimiste käigus ei ole komisjon ühise raamistiku suhtes võtnud mingeid olulisi lisakohustusi; peab eriti kahetsusväärseks, et isikute tasandil hõlmab see ainult institutsioonide kõrgemaid ametnikke; rõhutab, et tingimuslikkuse läbivaatamine peaks kõigi kolme institutsiooni puhul hõlmama kohtumisi institutsioonide teiste töötajatega üksuse juhatajate tasandil ja sellest kõrgemal;

7.  hindab heaks parlamendi poolt läbirääkimistel võetud kohustusi tingimuslikkuse ja täiendavate läbipaistvusmeetmete kohta; on seisukohal, et sellesse andis tugeva panuse parlamendi kodukorra artiklite 11 ja 35 muutmine; peab õigeks, et kokkuleppega säilitatakse parlamendiliikmete konstitutsiooniline õigus oma mandaati vabalt täita;

8.  tunnustab liidu institutsioonide, organite ja asutuste vabatahtliku osalemise võimalust; on veendunud, et allakirjutanud institutsioonid peaksid sellist kaasamist soodustama kooskõlas oma kohustusega edendada registri kasutamist ja kasutada registrit võimalikult suures ulatuses; rõhutab, et selline osalemine nõuab, et allakirjutanud institutsioonid annaksid registrile lisavahendeid;

Kokkuleppega hõlmatud tegevus

9.  rõhutab, et kokkulepe rajaneb tegevuspõhisel lähenemisviisil, mis hõlmab kaudset lobitööd; rõhutab, kui oluline on niisugust tööd hõlmata, eriti kuna pandeemia taustal tekivad huvide esindajatel ELi poliitikakujundajatega uued suhtlusvormid;

10.  hindab selgitusi kokkuleppega hõlmatud ja hõlmamata tegevuse kohta, sealhulgas spontaansete kohtumiste välistamise, teisalt aga diplomaatilise staatuseta kolmandate riikide vahendajate hõlmamise kohta;

11.  peab oluliseks määratleda sellised kohtumised huvirühmade esindajatega, mis tuleks avaldada eelnevalt kavandatud kohtumistena; väljendab heameelt komisjoni tava üle avaldada ka need kohtumised, mis toimuvad teisiti kui isiklikult, näiteks videokonverentsi teel; rõhutab, et ka kavandatud telefonikõnet tuleks pidada kohtumiseks;

Tingimuslikkus, aastaaruanne ja läbivaatamine

12.  on arvamusel, et tingimuslikkuse meetmete ja muude täiendavate läbipaistvusmeetmete rakendamine üksikotsuste kaudu on viis, kuidas austada kolme allakirjutanud institutsiooni vastavaid organisatsioonilisi volitusi; peab sellega seoses õigeks, et aastaaruannet on laiendatud, et see hõlmaks niisuguste allakirjutanud institutsioonide poolt vastu võetud meetmete rakendamist;

13.  teeb ettepaneku, et aastaaruanne sisaldaks teavet registreeritute kohta, kes on olnud uurimise all ja kes on lõpuks registrist kustutatud käitumisjuhendi rikkumise tõttu;

14.  peab õigeks kokkuleppe artikli 5 kohaselt võetud rakendusmeetmete õigeaegset ja korrapärast läbivaatamist, eesmärgiga anda soovitusi nende meetmete täiustamiseks ja tugevdamiseks;

15.  kutsub allakirjutanud institutsioone üles analüüsima enne registri järgmist läbivaatamist uute läbipaistvuseeskirjade mõju otsustamismenetlustele, võttes sealhulgas arvesse ka institutsioonide poolt ühises raamistikus vastu võetud tingimuslikkuse ja täiendavaid läbipaistvusmeetmeid, ning mõju, mida need eeskirjad avaldavad kodanike arusaamale liidu institutsioonidest;

16.  toonitab, et tingimuslikkuse ja täiendavate läbipaistvusmeetmete selge ja õigeaegne avaldamine on esmatähtis selleks, et tagada huvide esindajate ja kodanike jaoks läbipaistvus, mis toetab nende usaldust ühise raamistiku hea toimimise vastu;

Euroopa Parlamendi roll

17.  tunnustab parlamendi poolt läbirääkimiste käigus võetud kohustusi, eelkõige ettepanekuid tingimuslikkuse kohta („Closing the loopholes – Parliament’s proposals on conditionality“), ning rõhutab vajadust neid põhjendamatu viivituseta täielikult rakendada ja need avaldada kooskõlas kokkuleppe artikli 5 lõikega 3;

18.  rõhutab vajadust tagada kokkuleppe rakendamise ja läbivaatamise protsessis parlamendisiseselt suur poliitiline vastutus; teeb ettepaneku, et kokkuleppe artiklis 14 sätestatud läbivaatamisprotsessis peaks teavitus ja protsessi kujundamine toimuma tihedas koostöös Euroopa Parlamendi läbipaistvuse eest vastutava asepresidendiga;

19.  nõuab, et juhatus ja teised asjaomased organid rakendaks kiiresti eelkõige järgmisi meetmeid:

20.  kutsub eelkõige komisjonide esimeeste konverentsi üles

21.  kutsub põhiseaduskomisjoni üles kaaluma parlamendi kodukorra läbivaatamise käigus täiendavaid läbipaistvusmeetmeid, mida tuleks rakendada, et suurendada parlamendi valmidust järgida ühist raamistikku; rõhutab kodukorra läbivaatamise suhtes kohaldatavate ametlike nõuete tähtsust;

Nõuetele vastavus, käitumisjuhend ja registreeritutelt nõutav teave

22.  märgib, et kokkuleppe I lisas esitatud käitumisjuhendi järgimine kuulub nõuetele vastavuse kriteeriumide hulka ning registreeritud peavad võtma arvesse konfidentsiaalsusnõudeid ja -reegleid, mida kohaldatakse institutsioonide endiste liikmete ja töötajate suhtes pärast nende ametist lahkumist;

23.  peab õigeks täpsustust, et kui registreeritud annavad osa tegevusest edasi allhankijatele, ei vabastata neid kohustusest tagada samade eetikanormide järgimine;

24.  hindab õigeks, et registreeritud on kohustatud avaldama finantsteavet nii klientide kui ka vahendajate kohta ning et finantsteavet nõutakse ka nendelt registreeritutelt, kes ei esinda ärihuve; väljendab heameelt asjaolu üle, et registreeritud on kohustatud avaldama finantsteavet mitte ainult kord aastas, vaid seda teavet ka ajakohastama, eelkõige juhul, kui tehakse olulisi muudatusi üksikasjades, millele kohaldatakse rakendusotsuseid;

25.  rõhutab, et registreeritud on nüüd kohustatud andma teavet seadusandlike ettepanekute, poliitiliste meetmete või algatuste kohta, millele nende huvi on suunatud; on seisukohal, et see aitab suurendada nende poolt esindatavate huvide läbipaistvust;

Sekretariaat ja juhatus

26.  tunnustab kohustust suurendada vahendeid registri haldamiseks, arendamiseks ja edendamiseks ning nõukogu ametlikku osalust sekretariaadis; on veendunud, et sellised kohustused ühise raamistiku suhtes peaksid aitama suurendada sekretariaadi suutlikkust anda registreeritutele õigeaegseid suuniseid ning toetada neid registreerimisel ja nõutud andmete ajakohastamisel; juhib eelkõige tähelepanu sellele, et registreeritute arvu silmas pidades on inimressursid väga piiratud, kui võrrelda neid riikide samalaadsete süsteemidega, ning see piiratus takistab registri tõhusat toimimist; palub institutsioonidel tagada vajalikud ressursid ja töötajad, et sekretariaat ja juhatus saaks nõuetekohaselt toimida;

27.  on seisukohal, et kõigi kolme institutsiooni võrdne osalus sekretariaadi ja juhatuse töös peaks tagama konsensuse, aitama kujundada ühist vastutust raamistiku eest ja edendama ühist läbipaistvuskultuuri;

28.  tunnustab juhatuse loomist ja selle ülesannet jälgida kokkuleppe üldist halduslikku rakendamist ning toimida sekretariaadi võetud meetmete läbivaatamise organina; väljendab rahulolu selle üle, et leping sisaldab tugevat haldusmenetlust, mis tagab registreeritute menetlusõigused;

Menetlussätted

29.  kiidab heaks käesoleva otsuse A lisas esitatud kokkuleppe sõlmimise;

30.  kiidab heaks käesoleva otsuse B lisas esitatud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni poliitilise avalduse, mis avaldatakse koos kokkuleppega Euroopa Liidu Teataja L‑seerias;

31.  otsustab, et vastavalt kokkuleppe artiklile 9 ja artikli 15 lõikele 2 on juhatusel ja sekretariaadil alates lepingu jõustumisest õigus võtta Euroopa Parlamendi nimel kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta vastu üksikotsuseid taotlejate ja registreeritute kohta(4);

32.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistuja ja komisjoni presidendiga kokkuleppele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus koos selle lisadega teavitamise eesmärgil nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

A LISA

EUROOPA PARLAMENDI, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJONI INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOHUSTUSLIKKU LÄBIPAISTVUSREGISTRIT KÄSITLEV KOKKULEPE

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub institutsioonidevahelise kokkuleppega, avaldatud 11. juunil 2021, ELT L 207, lk 1).

B LISA

EUROOPA PARLAMENDI, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJONI POLIITILINE AVALDUS KOHUSTUSLIKKU LÄBIPAISTVUSREGISTRIT KÄSITLEVA INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOKKULEPPE VASTUVÕTMISE KOHTA

Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon tunnistavad tingimuslikkuse põhimõtte tähtsust koordineeritud lähenemisviisi nurgakivina, mida need kolm institutsiooni järgivad eesmärgiga tugevdada ühist läbipaistvuskultuuri ning kehtestada ranged standardid läbipaistvale ja eetilisele huvide esindamisele liidu tasandil.

Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon tunnistavad, et tingimuslikkuse ja täiendavad läbipaistvusmeetmed järgmiste küsimuste osas on kooskõlas kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega, tugevdavad nende koordineeritud lähenemisviisi eesmärki ja moodustavad kindla aluse, millelt jätkata selle lähenemisviisi väljatöötamist ja täiustamist ning veelgi tugevdada eetilist huvide esindamist liidu tasandil:

—  otsustajate kohtumised registrisse kantud huvide esindajatega, kui see on asjakohane(5);

—  huvide esindajatega toimuvate kohtumiste avalikustamine, kui see on asjakohane(6);

—  töötajate, eriti nende, kes on juhtival ametikohal, kohtumised registrisse kantud huvide esindajatega(7);

—  sõnavõtud avalikel kuulamistel Euroopa Parlamendis(8);

—  kuulumine komisjoni eksperdirühmadesse ja osalemine teatavatel üritustel, foorumitel või infotundides(9);

—  pääs institutsioonide hoonetesse(10);

—  registrisse kantud huvide esindajate ürituste patrooniks olemine, kui see on asjakohane;

—  liikmesriikide poliitiline deklaratsioon tingimuslikkuse põhimõtte vabatahtliku kohaldamise kohta vastavalt liikmesriikide õigusele ja pädevusele oma alaliste esindajate ja alaliste esindajate asetäitjate kohtumiste suhtes huvide esindajatega nõukogu eesistujaks olemise ajal ja sellele eelneva kuue kuu jooksul ning muud sellest kaugemale minevad vabatahtlikud meetmed, mida liikmesriigid võtavad vastavalt oma õigusele ja pädevusele ning millest nad on teatanud.

(1) ELT L 277, 19.9.2014, lk 11. (2) ELT C 337, 20.9.2018, lk 120. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0046. (4) ELT L 207, 11.6.2021, lk 1. (5) Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 11 lõige 2; komisjoni 31. jaanuari 2018. aasta otsuse C(2018)0700 (Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendi kohta) artikkel 7 (ELT C 65, 21.2.2018, lk 7); Euroopa Komisjoni töömeetodite V punkt. (6) Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 11 lõige 3; komisjoni 25. novembri 2014. aasta otsus 2014/838/EL, Euratom komisjoni peadirektorite ning organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahelisi kohtumisi käsitleva teabe avaldamise kohta (ELT L 343, 28.11.2014, lk 19); komisjoni 25. novembri 2014. aasta otsus 2014/839/EL, Euratom komisjoni liikmete ning organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahelisi kohtumisi käsitleva teabe avaldamise kohta (ELT L 343, 28.11.2014, lk 22). (7) Nõukogu otsuse, millega reguleeritakse nõukogu peasekretariaadi ja huvide esindajate vahelisi kontakte, artikkel 3; Euroopa Komisjoni töömeetodite V punkt. (8) Euroopa Parlamendi juhatuse 18. juuni 2003. aasta otsuse (avalike kuulamiste eeskiri) artikkel 7. (9) Euroopa Parlamendi kodukorra artikkel 35; komisjoni 30. mai 2016. aasta otsuse C(2016)3301, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja tööks, artikkel 8; nõukogu otsuse, millega reguleeritakse nõukogu peasekretariaadi ja huvide esindajate vahelisi kontakte, artiklid 4 ja 5. (10) Euroopa Parlamendi kodukorra artikkel 123, mida tõlgendatakse koostoimes peasekretäri 13. detsembri 2013. aasta otsusega (Euroopa Parlamendi ruumidesse sissepääsu ja sissepääsulubade väljastamise eeskiri); nõukogu otsuse, millega reguleeritakse nõukogu peasekretariaadi ja huvide esindajate vahelisi kontakte, artikkel 6.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta resolutsioon tehniliste ja operatiivmeetmete kohta meretranspordi tõhusamaks ja puhtamaks muutmiseks (2019/2193(INI))

P9_TA(2021)0131 A9-0029/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(1),

–  võttes arvesse oma 16. septembril 2020. aastal esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta laevade kütusekulu andmete üleilmse andmekogumissüsteemi kohta(2),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kolmandat aruannet kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta(3),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni neljanda aruande lõpparuannet kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta(4),

–  võttes arvesse Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni (Barcelona konventsioon) osaliste poolt 2019. aasta detsembris vastu võetud ministrite deklaratsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni 2019. aasta aruannet meretranspordi CO2 heite kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A9-0029/2021),

A.  arvestades, et meretranspordil ja sadamatel on ELi majanduses keskne roll, kuna peaaegu 90 % ELi väliskaubaveost toimub meritsi(6) ja neil on oluline roll ka turismis; arvestades, et need on kriitilise tähtsusega katkematute tarneahelate tagamiseks, nagu näitas COVID-19 pandeemia; arvestades, et ELi merendussektori majandusliku mõju panus 2018. aastal ELi SKPsse oli kokku 149 miljardit eurot ja sektor tagab enam kui 2 miljonit töökohta(7); arvestades, et 2018. aastal oli ELis selle otsese majandusliku mõjuga seotud 685 000 mere- ja maismaa töökohta; arvestades, et ELi laevastik moodustab 40 % maailma laevastiku kogumahutavusest;

B.  arvestades, et kaupade ja reisijate meretransport on ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse võtmetegur, eelkõige seoses äärealade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade ühenduvuse ja juurdepääsetavusega; arvestades, et sellega seoses peaks EL investeerima merendussektori konkurentsivõimesse ja selle suutlikkusse kestlik üleminek ellu viia;

C.  arvestades, et ELi merendussektor peaks ka aitama võidelda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu ning toetama Euroopa rohelise kokkuleppe ja 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkide saavutamist;

D.  arvestades, et inimkonnale on väga oluline, et ookeanide ja nende ökosüsteemide seisund oleks hea, sest need reguleerivad kliimat, toodavad vähemalt poole Maa atmosfääris leiduvast hapnikust, hoiavad bioloogilist mitmekesisust, toetavad globaalset toiduga kindlustatust ja inimeste tervist ning on kestlikkuse põhimõtet järgiva majandustegevuse, sealhulgas kalanduse, transpordi, kaubanduse, turismi, taastuvenergia ja tervisetoodete allikaks;

E.  arvestades, et merendussektorit reguleeritakse nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil ja see sõltub endiselt väga suurel määral fossiilkütustest; arvestades, et praegu vaadatakse läbi meretranspordi CO2-heite seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi, et vähendada laevanduse kasvuhoonegaaside heidet ELi vetes;

F.  arvestades, et sektor on pidevalt pingutanud, et täita kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid, järgides olemasolevat õigusraamistikku ja rakendades siiani tehtud tehnoloogilisi edusamme;

G.  arvestades, et seetõttu on vajaliku ülemineku saavutamiseks hädavajalik piisav rahastamine; arvestades, et süsinikdioksiidiheitevaba meretranspordi kasutuselevõtuks on vältimatult vaja edasisi teadusuuringuid ja innovatsiooni;

H.  arvestades, et rahvusvahelise meretranspordi kaudu paisatakse aastas õhku umbes 940 miljonit tonni süsinikdioksiidi ja see moodustab umbes 2,5 % kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest(8); arvestades, et meretransport mõjutab ka keskkonda, soodustades kliimamuutusi, ning erinevate reostusallikate, eelkõige degaseerimise, sadamates töötavate mootorite, ballastvee, süsivesinike, raskemetallide ja kemikaalide heitmete ning merel kaotatud konteinerite kaudu, mis omakorda mõjutavad bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme; arvestades, et Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni määrused vääveloksiidide heidete vähendamiseks jõustusid esimest korda 2005. aastal rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOLi konventsioon) raames ja arvestades, et vääveloksiidide heite piirnorme on järk-järgult karmistatud, kusjuures suurim lubatud väävlisisaldus on praegu 0,5 % ja heite kontrollimise aladel 0,1 %; arvestades, et see otsus peaks aitama heitkoguseid vähendada; arvestades, et IMO peaks 2021. aastal leppima kokku ülemaailmses määruses nn musta süsiniku (tahma) heitkoguste piiramise kohta; arvestades, et vastavalt veetava lasti kogusele ning heitkogustele ühe tonni veetud kauba ja läbitud kilomeetri kohta on meretransport kõige energiatõhusam transpordiliik;

I.  arvestades, et kui leevendusmeetmeid kiiresti kasutusele ei võeta, võib rahvusvahelise meretranspordi heide suureneda, nii et kui 2018. aastal oli see 2008. aasta tasemest ligikaudu 90 %, siis aastaks 2050 võib see olla 2008. aasta tasemest koguni 90–130 %(9), ning seega ei aita see piisavalt kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele;

J.  arvestades, et vaja on piirata kõiki merendussektori heitkoguseid, mis kahjustavad õhukvaliteeti ja inimeste tervist, ning selle probleemiga tegelemiseks tuleb esmalt hinnata asjaomaste õigusaktide mõju;

K.  arvestades, et EL peaks kaitsma merendussektori heitkoguste vähendamise kõrgeid eesmärke nii rahvusvahelisel kui ka ELi tasandil;

L.  arvestades, et puhtaid tehnoloogiaid ja lahendusi tuleks kohandada eri liiki laevadele ja laevastiku segmentidele; arvestades, et teadusuuringud ja investeeringud ning piisav toetus on väga olulised, et tagada uuenduslikud lahendused ja merendussektori jätkusuutlik üleminek;

M.  arvestades, et merendussektori süsinikuheite vähendamisega seotud avaliku ja erasektori investeeringud peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrusega (EL) 2020/852(10), millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik, ning õiglase ülemineku peamiste põhimõtetega, sealhulgas kvaliteetsete töökohtade loomine, ümberõppe ja ümberpaigutamise tagatised ning struktuursed tervishoiu- ja ohutusmeetmed kõigi töötajate jaoks, pöörates erilist tähelepanu naiste ja noorte töötajate võimalustele, et merendussektori tööjõudu mitmekesisemaks muuta; arvestades, et merendustöötajate piisav väljaõpe ja inimväärsed töötingimused on väga olulised, muu hulgas ka selleks, et hoida ära õnnetusi, sealhulgas keskkonnaga seotud juhtumeid;

N.  arvestades, et komisjon tegeleb praegu mõjuhinnangu koostamisega meretranspordi integreerimise kohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemi;

O.  arvestades, et rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on vaja meretranspordisektori üleminekut kliimaneutraalsusele 2050. aastaks;

Puhta energia stimuleerimiskavad

1.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa turul valitseb moonutatud konkurents fossiilkütuste, mille suhtes kohaldatakse soodsamat maksustamislahendust, ja taastuvatest energiaallikatest saadud puhaste alternatiivkütuste vahel; kutsub komisjoni üles seda olukorda parandama, tehes ettepaneku taastada ausad ja õiglased konkurentsieeskirjad, rakendades meretranspordi suhtes põhimõtet „saastaja maksab“ ja ergutades ning soodustades (sh maksuvabastuste kaudu) raskete kütteõlide alternatiivide kasutamist, mis vähendaksid oluliselt merendussektori mõju kliimale ja keskkonnale;

2.  tunnistab raskete kütteõlide kasutamise mõju; rõhutab, et laevade kütuseheitmete probleemiga tuleb tõhusalt tegeleda ja lõpetada järk-järgult raske kütteõli kasutamine laevanduses mitte ainult kütusena, vaid ka laevakütuste segudes; märgib, et on vaja tehnoloogilist neutraalsust, kui see on kooskõlas ELi keskkonnaalaste eesmärkidega; märgib, et meretransporti mõjutab asjaolu, et ELi tasandil ei ole piisavaid ja ühtlustatud jäätmeksoleku lakkamise kriteeriume; rõhutab vajadust vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja säilitada Euroopa meretranspordisektori konkurentsivõime;

3.  tuletab meelde, et merendussektor peaks aitama kaasa liidu jõupingutustele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, tagades samal ajal sektori konkurentsivõime; rõhutab, et kõiki kergesti kättesaadavaid võimalusi tuleb kasutada ja neisse tuleb investeerida, sealhulgas üleminekutehnoloogiatesse kui raske kütteõli alternatiividesse, et leida ja rahastada pikaajalisi heitevabasid alternatiive; tunnistab üleminekutehnoloogiate, näiteks veeldatud maagaasi ja selle taristu tähtsust järkjärgulisel üleminekul heitevabadele alternatiividele merendussektoris;

4.  tuletab meelde, et EL on võtnud kooskõlas Pariisi kokkuleppega kohustuse saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus; rõhutab sellega seoses ELi juhtivat rolli ja vajadust pidada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raames läbirääkimisi meretranspordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamise üle ka rahvusvahelisel tasandil, võttes arvesse meretranspordisektori rahvusvahelist ja konkurentsivõimelist mõõdet; kordab parlamendi varasemaid seisukohti merendussektori lisamise kohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemi(11), sealhulgas mõjuhinnangu ajakohastamise kohta(12);

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles – võttes arvesse 2018. aastal vastu võetud IMO esialgset laevade kasvuhoonegaaside heite vähendamise strateegiat ja selle eelseisvat läbivaatamist – kasutama oma kaalu Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis, et tagada konkreetsete meetmete vastuvõtmine eesmärgiga panna paika ambitsioonikas ja realistlik tee heitevaba laevanduse suunas, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe temperatuuri-eesmärgiga, aidates seeläbi kaasa võrdsete võimaluste loomisele rahvusvahelisel tasandil;

6.  kutsub komisjoni üles käsitlema FuelEU merendusalgatuse raames mitte ainult kütuste CO2-mahukust, vaid ka tehnilisi ja operatiivmeetmeid, mis parandaksid laevade ja nende tegevuse tõhusust; tuletab meelde, et seoses määruse (EL) 2015/757(13) läbivaatamisega kutsus Euroopa Parlament laevandusettevõtjaid üles vähendama 2030. aastaks heitkoguseid keskmiselt 40 % kõigi nende vastutusalasse kuuluvate laevade puhul, võrreldes sama suurusega ja sama tüüpi laevade näitajatega keskmiselt; lisab, et algatus peaks hõlmama ka olelusringi lähenemisviisi, mis hõlmaks kõiki kasvuhoonegaaside heitkogused; rõhutab, et alternatiivseid kütuseid, mis olelusringi jooksul ei vasta RED II -70 % künnisele, ei tohiks õigusnormidega lubada;

Sadamad ja kaubavedu

7.  tuletab meelde vajadust stimuleerida kõigi sidusrühmade koostööd ning ärgitada parimate tavade vahetamist sadamate, laevandussektori ning kütuse- ja energiatootjate vahel, et töötada välja sadamate ja rannikualade CO2 heite vähendamise üldine poliitika; nõuab tungivalt, et sadamate valdajad kehtestaksid säästva majandamise meetodid ja sertifitseeriksid need, kasutades meetodeid, mis hõlmavad sadamateenuste olelusringi hindamist, näiteks toote keskkonnadeklaratsioonis pakutud meetodeid;

8.  rõhutab, et ülemereterritooriumid, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid, ning seal asuvad sadamad on nende strateegilist asukohta arvestades Euroopa suveräänsuse ning Euroopa ja rahvusvahelise merekaubanduse jaoks äärmiselt olulised; toonitab, et nende sadamate investeerimist edendavad tegurid on väga erinevad, alates nende klassikalise rolli toetamisest laevade vastuvõtmisel (lastimine, lossimine, ladustamine ja transport) kuni mitmeliigiliste ühenduste tagamiseni, energiaga seotud taristu ehitamiseni, kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamiseni ning laevade üldise keskkonnasäästlikumaks muutmise ja digiteerimiseni; nõuab täiendavaid investeeringuid ülemereterritooriumidel asuvatesse sadamatesse, et muuta need mitmeliigilise transpordi, energia tootmise, salvestamise ja jaotamise ning turismi strateegilisteks klastriteks;

9.  märgib, et meresadamatel on piiriülene mõõde; rõhutab sadamate kui kõigi transpordiliikide, energia, tööstuse ja sinise majanduse klastrite rolli; tunnistab, et sadamate koostöö ja klastriteks koondumine on kasvanud;

10.  märgib, et Euroopa merenduse klastritel on positiivne roll ja rahvusvahelisel tasandil on näha edusamme, et toetada innovatsiooni ja vähendada laevanduse heitkoguseid, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama algatusi, mis toetaksid neid positiivseteid suundumusi;

11.  kutsub komisjoni üles õigusaktide abil toetama kaide nullreostuse (kasvuhoonegaaside ja õhureostuse) eesmärki ning ergutama keskkonnasäästlike mitmeliigiliste lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu sadamates, mida toetaks koridoridel põhinev lähenemine; kutsub komisjoni üles võtma eelkõige kiiresti meetmeid, et reguleerida kõige saastavamate laevade pääsu ELi sadamatesse, tuginedes sadamariigi kontrolli direktiivi(14) raamistikule, ning stimuleerima ja toetama maismaa energiavarustust, kasutades puhast elektrit või muid energiasäästlikke tehnoloogiaid, millel on märkimisväärne mõju kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamisele; peab kahetsusväärseks, et direktiivi 2014/94/EL läbivaatamine on edasi lükatud; nõuab tungivalt, et komisjon teeks võimalikult kiiresti ettepaneku direktiivi 2014/94/EL läbivaatamiseks, et pakkuda nii liikmesriikidele kui ka sadamatele stiimuleid vajaliku taristu kasutuselevõtu suurendamiseks; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut ka direktiivi 2003/96/EÜ(15) läbivaatamiseks;

12.  kutsub komisjoni üles koostama heitevabade sadamate strateegia ja toetama alt üles suunatud algatusi, sealhulgas meetmeid ringmajandusele spetsialiseerunud sadamatööstuse arengu edendamiseks, mis tagaks eelkõige sadamates taaskasutatavate ja käideldavate laevajäätmete parema kasutamise;

13.  kutsub komisjoni üles edendama rohelises kokkuleppes üleminekut lähimerevedudele, samadel alustel raudteevedude ja siseveetranspordiga, kui kestlikku alternatiivi kaupade ja reisijate maantee- ja lennutranspordile; rõhutab lähimerevedude olulist rolli ülemineku eesmärkide saavutamisel, et vähendada transpordiga seotud ummikuid ja heitkoguseid ning n-ö hüppelauana heitevaba transpordiliigi suunas; rõhutab, kui oluline on sel eesmärgil võtta kasutusele strateegia ELi laevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks, et edendada selle üleminekut rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ning suurendada Euroopa merendustehnoloogia sektori konkurentsivõimet; tuletab sellega seoses meelde, et on vaja sellist infrastruktuurivõrku, mis toetaks seda ühendvedude läbilaskevõimet, mis tähendab Euroopa ühendamise rahastu raames TEN-T võrgu jaoks võetud investeerimiskohustuste täitmist;

14.  rõhutab, et sujuvate mitmeliigiliste transpordiühenduste edendamine sadamate ja TEN-T võrgu vahel ning eri transpordiliikide koostalitlusvõime parandamine kõrvaldaks kitsaskohad ja vähendaks ummikuid; rõhutab mere- ja siseveesadamate tähtsust üleeuroopalise transpordivõrgu strateegiliste ja mitmeliigiliste sõlmpunktidena;

15.  nõuab samuti, et koostataks selge strateegia, et edendada ro-ro transpordi lastivedusid, vähendades seeläbi maanteedel sõitvate raskeveokite arvu; julgustab komisjoni võtma konkreetsemaid meetmeid oma merenduspoliitika integreerimiseks, et vältida pikka ja keskkonda kahjustavat maanteetransporti kogu kontinendil, ergutades tarneid väiksemate sadamate kaudu lõppsihtkohtade turgudele lähemale;

16.  kutsub komisjoni üles andma meremagistraalide mõistele uue tähenduse TEN-T võrgu lahutamatu osana, kuna see on oluline lähimereühenduste ja -teenuste kui maismaatranspordi jätkusuutlike alternatiivide hõlbustamiseks, ning hõlbustama meresadamate vahelist koostööd ja nende ühendusi sisemaaga, lihtsustades juurdepääsukriteeriume, eelkõige põhivõrguväliste sadamate vaheliste ühenduste puhul; selleks tuleks pakkuda märkimisväärset rahalist toetust mereühendustele maismaatranspordi alternatiivina ja tagada nende ühendus raudteevõrkudega;

17.  on veendunud, et jätkusuutlik Euroopa merendussektor ja tulevikukindel taristu, sealhulgas TEN-T võrk ja selle tulevane laiendamine, on kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks üliolulised; rõhutab, et ELi veetranspordi osakaalu suurendamiseks, nagu on ette nähtud Euroopa rohelises kokkuleppes, on vaja konkreetset ELi investeerimiskava ja konkreetseid meetmeid ELi tasandil;

Heite kontrollimise piirkonnad ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon

18.  rõhutab tervise ja keskkonna seisukohast pakilist vajadust luua kõiki Vahemere riike hõlmav väävliheite kontrolli piirkond (SECA); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt toetama sellise piirkonna loomise ettepaneku esitamist Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile enne 2022. aastat; nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid ka põhimõtet luua kiiremas korras lämmastikoksiidiheite kontrolli piirkond (NECA), eesmärgiga vähendada lämmastikuheidet Vahemerel;

19.  kutsub komisjoni üles kavandama nende heitekontrolli piirkondade laiendamist kõigile liidu meredele, et vähendada ühtlaselt laevade eraldatava lämmastikoksiidide (NOx) ja väävlioksiidide (SOx) heite lubatud piirmäära; rõhutab, et vääveloksiidi ja lämmastikoksiidi heite kumulatiivsel vähendamisel on otsene mõju tahkete peenosakeste (PM10 ja PM2,5) vähendamisele;

20.  rõhutab, et EL peaks näitama eeskuju, võttes vastu ambitsioonikad õiguslikud nõuded keskkonnasäästlikule meretranspordile, toetades ja propageerides meetmeid, mis on vähemalt sama ambitsioonikad, rahvusvahelistel foorumitel nagu Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, võimaldades meretranspordisektoril lõpetada kasvuhoonegaaside heide järk-järgult kogu maailmas ja kooskõlas Pariisi kokkuleppega

Laevad ja nende käitamine

21.  kutsub komisjoni, laevaomanikke ja laevade käitajaid üles tagama, et rakendatakse kõiki kättesaadavaid operatiiv- ja tehnilisi meetmeid energiatõhususe saavutamiseks, eelkõige kiiruse optimeerimine, sealhulgas vajaduse korral aeglustamine, innovatsioon laevatatavate marsruutide hüdrodünaamika optimeerimisel, uute jõuseadmete kasutuselevõtmine, nagu tuulegeneraatorid, laevade optimeerimine ja merelogistika ahela parem optimeerimine;

22.  märgib, et merendussektoris ei ole laeva omanik alati sama isik või üksus, kes laeva ärieesmärgil käitab; on seetõttu seisukohal, et põhimõtet „saastaja maksab“ tuleks kohaldada laeva ärilise käitamise eest vastutava isiku suhtes, st äriüksuse suhtes, kes maksab laeva tarbitava kütuse eest, näiteks laevaomanik, haldaja, tähtajalise prahtija või laevapereta prahtija, ning käitaja peaks olema vastutav;

23.  märgib, et merendussektori, sadamate ja laevade digiteerimisel ja automatiseerimisel on märkimisväärne potentsiaal aidata kaasa sektori heitkoguste vähendamisele ning neil on oluline roll sektori CO2-heite vähendamisel kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärkidega, eelkõige ajakohaste ja kontrollitud andmete suurema vahetamise kaudu, mida saab kasutada tehniliseks tegevuseks ja hoolduseks, näiteks selleks, et prognoosida kõige kütusesäästlikumat viisi laeva käitamiseks konkreetsel marsruudil, ja sadamakülastuste optimeerimiseks, mis aitab lühendada laevade ooteaega sadamas ja seega vähendada heitkoguseid; rõhutab, et digiteerimist tuleb kasutada kui vahendit sektori sidusrühmade vahelise koostöö tõhustamiseks, muutes seeläbi laevad energiatõhusamaks, et võimaldada neil täita heitekontrolli norme ja hõlbustada keskkonnariskide juhtimist; nõuab meetmete võtmist ja investeerimist digitaliseerimisse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni, eelkõige laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi (VTMIS) arendamiseks ja ühtlustatud piiriüleseks kasutuselevõtuks; märgib, et digiteerimise ja automatiseerimise kasutuselevõtt laevanduses toob kaasa muutused individuaalsetes töötingimustes ja vajalikes oskustes; juhib tähelepanu sellele, et laevapere liikmetelt hakatakse nõudma neid erinevaid oskusi ja teadmisi, eriti infotehnoloogia valdkonnas, et tagada laevade ohutus ja tegevuse tõhusus;

24.  tunneb heameelt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 1. jaanuaril 2020. aastal kehtestatud uue kütuste väävlisisalduse 0,5 % piirmäära üle ja rõhutab, et see ei tohiks põhjustada reostuse ülekandumist õhust vette; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles töötama kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/883(16) IMO tasandil selle nimel, et võetaks igakülgselt arvesse, kuidas mõjutab keskkonda avatud skraberitest pärineva reovee ja muude lastijäätmete juhtimine merre, ning tagataks nende nõuetekohane kogumine ja käitlemine sadama vastuvõtuseadmetes; soovitab sellega seoses tungivalt liikmesriikidel keelata avatud skraberite reovee ja teatavate lastijäätmete laskmine oma territoriaalvetesse, järgides direktiivi 2000/60/EÜ(17); rõhutab, et kestlikke lahendusi peaks eelistama algusest peale, võttes aluseks olelusringi analüüsi; märgib, et avatud skraberite otstarve on vähendada õhusaastet ja et neisse on tehtud investeeringuid; juhib tähelepanu sellele, et avatud skraberite kasutamine mõjutab keskkonda ja tunneb heameelt selle üle, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon uurib nende pikaajalist mõju; kutsub sellega seoses komisjoni üles kehtestama mõjuhinnangule tuginedes avatud skraberite kasutamise järk-järgulise keelu, et järgida heite piirnorme, kooskõlas IMO raamistiku ja MARPOLi konventsiooniga;

25.  palub, et komisjon hõlmaks tulevase algatuse FuelEU Maritime kohaldamisalasse alternatiivsete jõuseadmetega laevad, sh tuule- ja päikeseenergial töötavad laevad; kutsub komisjoni üles hindama praegusi algatusi ja projekte, mis on seotud purjelaevade kaubaveoga, ning tagama, et transpordiks kasutatavad jõusüsteemid oleks kõlblikud saama Euroopa rahalisi vahendeid;

26.  kutsub komisjoni üles kehtestama meetmeid koos vajalike rahaliste vahenditega, et võimaldada Euroopa laevatehastel teha täiendavaid investeeringuid jätkusuutlikku, sotsiaalsesse ja digiteeritud laevaehitusse ja laevaremonditööstusse, mis on töökohtade loomiseks strateegilise tähtsusega, toetades seeläbi üleminekut ringmajanduse mudelile, milles võetakse arvesse laevade kogu olelusringi; rõhutab, kui oluline on kooskõlas uue ringmajanduse tegevuskavaga töötada liidus välja kestlikud lahendused laevade lammutamisel ja selliseid lahendusi toetada; rõhutab sellega seoses, et laevatehased peaksid rakendama nõuetekohast hoolsust oma väärtusahelates nii ELis kui ka väljaspool seda, järgides OECD ja ÜRO standardeid, et laevade lammutamisel oleks võimalik vältida kahjulikku keskkonnamõju;

ELi-poolne rahastamine

27.  kutsub komisjoni üles toetama Euroopa rahastamisprogrammide, eriti programmide „Euroopa horisont“ ja „InvestEU“ raames, puhta tehnoloogia ja kütuste uurimist ja kasutuselevõttu; rõhutab täiendavatest taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas keskkonnahoidlikust vesinikust, ammoniaagist ja tuuleenergiast saadava elektri potentsiaali; rõhutab sellega seoses, et puhtale alternatiivkütusele üleminek mõjutab rahaliselt nii laevandussektorit, maismaal asuvaid kütuse tarneahelaid kui ka sadamaid; on seisukohal, et sadamad on loomulikud sõlmpunktid puhaste alternatiivsete kütuste tootmiseks, säilitamiseks, levitamiseks ja transportimiseks; nõuab, et programm „Euroopa horisont“ uuendaks komisjoni poolt programmi „Horisont 2020“ raames algatatud rohelise kokkuleppe projektikonkursse, eelkõige selleks, et muuta merendussektor keskkonnahoidlikumaks ning toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning raskete kütuste alternatiivide kasutuselevõttu, mis vähendavad märkimisväärselt mõju kliimale ja keskkonnale merendussektoris;

28.  kutsub komisjoni üles muutma projektid, mille eesmärk on vähendada meretranspordi CO2-heidet ja heitkoguseid (sh vajalikud sadamataristud ja rajatised), rahastamiskõlblikuks ühtekuuluvuspoliitika raames ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa ühendamise rahastu ja rohelise kokkuleppe kaudu ning tegema kättesaadavaks rahalised vahendid ja stiimulid, et toetada merendussektorit üleminekul CO2-vabale majandusele, võttes arvesse ümberkujundamise sotsiaalset mõõdet; rõhutab, kui oluline on luua sünergiaid ja vastastikust täiendavust erinevate ELi rahastamislahenduste vahel, tekitamata tarbetut halduskoormust, mis pärsiks erainvesteeringuid ja aeglustaks seega tehnoloogia arengut ja seega kulutõhusust; palub komisjonil edendada keskkonnahoidlikku Euroopa laevasektorit ELi territooriumil ja sellesse investeerida, mis on osa Euroopa tööstuse taastamiskavast, võttes juhtrolli uute ökodisainiga laevade väljatöötamisel, olemasolevate laevade renoveerimisel ja ajakohastamisel ning lammutamisel;

29.  on seisukohal, et igasugune realistlik üleminek nullheite eesmärgi saavutamiseks peab põhinema sektori sidusrühmade kaasamisel ja osalemisel, ühtlasi on vaja ELi toetust piisava eelarve näol, samuti dialoogi, paindlikkust ja hoolikust vajalike regulatiivsete reformide edendamisel; märgib, et need tingimused on olulised, et ergutada kestlikkusele keskenduvat strateegilist koostööd selliste vahendite abil nagu partnerlus heitevaba meretranspordi nimel;

30.  tuletab meelde, et CO2 heite vähendamise ja teistele transpordiliikidele ülemineku eesmärke tuleb toetada Euroopa ühendamise rahastu kaudu, mille eelarvevahendeid tuleb suurendada;

31.  peab sellega seoses kahetsusväärseks nõukogu otsust vähendada eelarveeraldisi tulevikku suunatud programmidele, nagu Euroopa ühendamise rahastu, InvestEU ja programm „Euroopa horisont“; märgib, et ELi ambitsioonikat süsinikuheite vähendamise tegevuskava tuleb toetada vastavate eraldiste ja rahastamisvahenditega;

32.  tuletab meelde, et Euroopa Investeerimispank (EIP) toetab atraktiivseid kapitalilaene; on siiski seisukohal, et väikesemahuliste projektide rahastamise künnist tuleks alandada; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et keskkonnahoidliku laevanduse tagatise programm, mille eesmärk on kiirendada Euroopa laevandusettevõtjate investeeringuid keskkonnahoidlikumatesse tehnoloogiatesse, peaks toetama ka väiksemaid tehinguid, sealhulgas paindlikumaid laenutingimusi; on lisaks seisukohal, et EIP peaks pakkuma laevaehitajatele nii tarne-eelset kui ka -järgset rahastamist, mis parandaks märkimisväärselt projektide rakendamist ja elujõulisust;

33.  toonitab, et üleminek süsinikuheite vähendamisele ja puhta energia stiimulite rakendamine meretranspordisektoris tooks kaasa vajaduse töötajate ümberõppe ja koolituse järele; tuletab meelde, et selles küsimuses tuleks ette näha ELi ja liikmesriikide rahastamine; julgustab komisjoni looma ELi võrgustikku, et vahetada häid tavasid selle kohta, kuidas kohandada tööjõudu sektori uute vajadustega;

34.  toetab riigiabi suuniste läbivaatamist komisjoni poolt kõigis asjaomastes sektorites, sealhulgas transpordisektoris ja eelkõige merenduses, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid, kohaldades õiglase ülemineku põhimõtet ja võimaldades riikide valitsustel otseselt toetada investeeringuid CO2-heite vähendamisse ja puhtasse energiasse; kutsub komisjoni üles uurima, kas praegused maksuvabastused võimaldavad ebaõiglasi sektoriüleseid konkurentsitingimusi; nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks riigiabi kestlikele laevandusprojektidele;

35.  juhib tähelepanu COVID-19 pandeemia majanduslikele tagajärgedele veetranspordisektorile, eriti ühistranspordile; kutsub liikmesriike üles lisama veetranspordi sektori prioriteedina oma riiklikesse taastamiskavadesse, et tagada sellele ulatuslik juurdepääs taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist eraldatud vahenditele; palub komisjonil lisaks kaardistada arukad investeerimisalgatused sektori jätkusuutlikuks ja vastupidavaks taastumiseks;

Kontroll ja rakendamine

36.  palub komisjonil tagada, et laevade keskkonnamõju ja energiatõhusust käsitlev teave oleks läbipaistev ja kättesaadav, ning hinnata Euroopa märgistamissüsteemi loomist kooskõlas IMO tasandil võetud meetmetega, mille eesmärk peaks olema tõhusalt vähendada heitkoguseid ja abistada sektorit, pakkudes paremat juurdepääsu rahastamisele, laenudele ja tagatistele, mis põhinevad selle heitkoguste tulemuslikkusel ja heitkoguste seire parandamisel, luua eeliseid, stimuleerides sadamavaldajaid sadamataristu kasutustasusid diferentseerima, ning suurendada sektori atraktiivsust; rõhutab lisaks, et jätkuvalt tuleb edendada, arendada ja rakendada keskkonnahoidlike laevade kava, milles tuleks arvesse võtta heitkoguste vähendamist, jäätmekäitlust ja keskkonnamõju, eelkõige kogemuste ja oskusteabe jagamise kaudu;

37.  palub, et komisjon esitaks hiljemalt 2021. aasta lõpuks ettepaneku sadamariigi kontrolli direktiiv läbi vaadata, nagu on ette nähtud komisjoni 2021. aasta tööprogrammis, et võimaldada laevade tõhusamat ja ulatuslikumat kontrolli ja lihtsustatud menetlusi, sealhulgas stiimuleid, et järgitaks keskkonna-, sotsiaal-, rahvatervise- ja tööõiguse standardite, ohutusreegleid ELi sadamaid külastavate laevade pardal nii meremeeste kui ka sadamatöötajate jaoks, ning võimaldada tõhusaid proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise-, maksu- ja sotsiaalõigust;

38.  kutsub komisjoni üles suurendama koostöös ILOga kolmandate riikide kontrolli- ja jõustamisalast suutlikkust ning algatama koos sotsiaalpartneritega kampaaniaid, et suurendada teadlikkust meretöönormide konventsioonist tulenevatest õigustest ja kohustustest; kutsub komisjoni üles edendama ILO andmebaasi loomist, mis sisaldab kontrollitulemusi ja meremeeste kaebusi, et aidata meremeestel ja laevaomanikel kasutada kõige parema mainega värbamis- ja vahendusteenuseid, mis on kooskõlas meretöönormide konventsiooniga;

39.  rõhutab Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja selle satelliitsüsteemi SafeSeaNet potentsiaali kütuseõlireostuse ja kütusejääkide ebaseadusliku merreheitmise ja määruse (EL) 2015/757 kohaldamise järelevalves; rõhutab, et piirkondlik koostöö, sealhulgas kolmandate riikidega, on selles valdkonnas, eriti Vahemere piirkonnas, hädavajalik; palub seetõttu komisjonil tugevdada riikidevahelist teabevahetust ja koostööd;

40.  rõhutab, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kontekstis kavandatud partnerlus peaks tagama keskkonna- ja sotsiaalvaldkonnas piisavad võrdsed võimalused, põhjustamata häireid transpordialastes kaubandussidemetes, sealhulgas tõhusa tollikontrolli, mis ei tohiks kahjustada ELi laevastiku konkurentsivõimet ning peaks tagama sujuva ekspordi- ja imporditegevuse Ühendkuningriigi ja ELi sadamate vahel;

o
o   o

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0219. (3) https://gmn.imo.org/wp-content/uploads/2017/05/GHG3-Executive-Summary-and-Report_web.pdf (4) https://safety4sea.com/wp-content/uploads/2020/08/MEPC-75-7-15-Fourth-IMO-GHG-Study-2020-Final-report-Secretariat.pdf (5) ELT L 307, 28.10.2014, lk 1. (6) https://ec.europa.eu/transport/modes/maritime_et (7) Oxford Economics (2020): The Economic Value of the EU Shipping Industry (8) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kolmas aruanne kasvuhoonegaaside kohta. (9) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni neljas aruanne kasvuhoonegaaside kohta. (10) ELT L 198, 22.6.2020, lk 13. (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32). (12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0219. (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57). (15) Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51). (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 7.6.2019, lk 116). (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta resolutsioon komisjoni määruse eelnõu kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate aklonifeeni, akrinatriini, Bacillus pumilus QST 2808, kloorantraniliprooli, etirimooli, lufenurooni, pentiopüraadi, pikloraami ja Pseudomonas sp. tüve DSMZ 13134 jääkide piirnormidega (D070113/03 – 2021/2590(RPS))

P9_TA(2021)0132 B9-0223/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate aklonifeeni, akrinatriini, Bacillus pumilus QST 2808, kloorantraniliprooli, etirimooli, lufenurooni, pentiopüraadi, pikloraami ja Pseudomonas sp. tüve DSMZ 13134 jääkide piirnormidega,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta(1), eriti selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 14 lõike 1 punkti a,

–  võttes arvesse alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee 4. detsembri 2020. aasta arvamust,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(2),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 15. juulil 2020 vastu võetud ja 18. augustil 2020 avaldatud põhjendatud arvamust(3),

–  võttes arvesse EFSA 18. novembril 2016 vastu võetud ja 5. jaanuaril 2017 avaldatud põhjendatud arvamust(4),

–  võttes arvesse EFSA 30. septembril 2008 vastu võetud ja 22. juunil 2009 avaldatud teaduslikku aruannet(5),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)(6) artikli 5a lõike 3 punkti b,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3, ning lõike 4 punkti c,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et lufenuroon on bensoüüluureapestitsiid, mis pärsib kitiini teket putukate organismis ning mida kasutatakse pestitsiidi ja fungitsiidina; arvestades, et liidu luba lufenuroonile aegus 31. detsembril 2019 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009(7) kohast pikendamistaotlust ei ole esitatud; arvestades, et lufenurooni kasutamine ei ole liidus enam lubatud, kuid seda eksporditakse põllumajandusliku toidutootmise pestitsiidina; arvestades, et Saksamaa keskkonnaameti uuringu(8) kohaselt vastab lufenuroon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006(9) XIII lisas sätestatud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete kriteeriumidele;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu (ELi) toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 on sätestatud ettevaatusprintsiip kui üks liidu aluspõhimõtteid;

C.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikes 1 sätestatakse, et „kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse“;

D.  arvestades, et direktiivi 2009/128/EÜ eesmärk on saavutada liidus pestitsiidide säästev kasutamine, vähendades pestitsiididest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevaid riske ja mõju ning edendades alternatiivseid lahendusi;

E.  arvestades, et püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioonis ja püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee 2012. aasta kohtumisel(10) märgiti, et on väga võimalik, et lufenuroon vastab kõigile püsivate orgaaniliste saasteainete kriteeriumidele;

F.  arvestades, et komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“(11) toetatakse „ülemaailmset üleminekut kestlikele põllumajandusliku toidutööstuse süsteemidele“ mitte üksnes liidu piires, vaid ka väljaspool, ning toonitatakse, et „kui hinnatakse impordile kehtestatud jääkide piirnormi taotlusi selliste pestitsiidide puhul, mis ei ole enam ELis heaks kiidetud, järgib komisjon küll WTO norme ja kohustusi, kuid võtab samas arvesse keskkonnaaspekte“;

G.  arvestades, et komisjoni määruse eelnõu esitati pärast seda, kui oli saadud taotlus impordile kehtestatud jääkide piirnormide kohta seoses lufenurooniga, mida kasutatakse Brasiilias greibi ja suhkruroo kasvatamisel, kusjuures taotluses soovitakse suuremaid jääkide piirnorme, et vältida mittetariifseid kaubandustõkkeid nende saaduste importimisel;

H.  arvestades, et komisjoni määruse eelnõu tekitab kahtluse, kas ettevaatuspõhimõttest lähtudes võib lufenurooni pidada ohutuks, pidades silmas asjaolu, et andmed lufenurooni mõju kohta rahvatervisele ja keskkonnale on lünklikud;

I.  arvestades, et oma 15. juuli 2020. aasta arvamuses märgib EFSA järgmist: „Vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 6 esitas Syngenta Crop Protection AG hindava liikmesriigi Portugali pädevale asutusele taotluse kehtestada mitmesuguste põllukultuuride ja loomsete toodete impordil lubatud toimeaine lufenurooni jääkide piirnormid lufenurooni lubatud kasutusviiside alusel Brasiilias, Tšiilis ja Marokos. Hindav liikmesriik koostas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 8 kohaselt hindamisaruande, mis esitati Euroopa Komisjonile ja edastati 24. mail 2019 Euroopa Toiduohutusametile“; arvestades, et hindav liikmesriik tegi ettepaneku suurendada lufenurooni jääkide piirnorme Brasiiliast pärinevates greipides (30 korda) ja suhkruroos (kaks korda) ning suurendada neid piirnorme ka loomsetes toodetes;

J.  arvestades, et EFSA 15. juuli 2020. aasta arvamuses esitatud järeldused põhjendavad lufenurooni jääkide piirnormide suurendamist üksnes vajadusega järgida Brasiilias kehtivaid normatiivseid väärtusi, ei võta aga arvesse lufenurooni pikaajalist kumulatiivset mõju reproduktiivtoksilisusele, arengutoksilisusele ega immunotoksilisele potentsiaalile pärast pikaajalist tarbimist;

1.  on vastu komisjoni määruse eelnõu vastuvõtmisele;

2.  on seisukohal, et komisjoni määruse eelnõu ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 eesmärgi ega sisuga;

3.  on seisukohal, et komisjoni määruse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 396/2005 sätestatud rakendamisvolitusi; märgib, et nimetatud määruse põhjenduses 5 on öeldud, et jääkide piirnormid tuleks kehtestada kõige madalamal võimalikul tasemel, et kaitsta rohkem ohustatud rühmi, nagu lapsed ja veel sündimata lapsed;

4.  märgib, et komisjoni määruse eelnõu kohaselt suurendataks kehtivaid jääkide piirnorme greipide puhul 0,01 mg-lt kg kohta 0,30 mg-le kg kohta ja suhkruroo puhul 0,01 mg-lt kg kohta 0,02 mg-le kg kohta;

5.  märgib, et hiljutise teadusliku aruande kohaselt näitasid rottidel tehtud katsed, et lufenuroon võib põhjustada rottide maksale ja neerudele teratogeenset mõju ja tekitada histopatoloogilisi muutusi, mis osutab, et see aine võib ohustada rasedaid naisi ja nende sündimata lapsi(12);

6.  märgib, et kokkupuude putukamürkidega tekitab biokeemilisi muutusi, sealhulgas oksüdatiivset stressi, ja et ema kokkupuude keskkonnas leiduvate keemiliste saasteainetega paigutati hiljuti arenguriikide väikelaste suremuse põhjuste seas tähtsuselt teisele kohale(13);

7.  kordab, et pestitsiididega kokkupuute põlvkondadeülest mõju on vähe uuritud ja sellise kokkupuute mõju inimlootele uuritakse harva; rõhutab, et on aina rohkem tõendeid korduva kokkupuute mõju kohta varajases eluetapis;

8.  teeb ettepaneku, et lufenurooni jääkide piirnorm peaks jääma madalaimale määramistasemele;

9.  on seisukohal, et lufenurooni jääkide piirnormi suurendamise otsus ei ole põhjendatud, sest puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et risk rasedatele ja sündimata lastele ning toiduohutusele oleks vastuvõetavuse piirides;

10.  palub komisjonil määruse eelnõu tagasi võtta ja esitada komiteele uue eelnõu, mis oleks ettevaatuspõhimõttega kooskõlas;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1. (2) ELT L 309, 24.11.2009, lk 71. (3) EFSA põhjendatud arvamus „Setting of import tolerances for lufenuron in various commodities of plant and animal origin“ (Impordi puhul kohaldatavate lufenurooni piirnormide kehtestamine mitmesugustes taimse ja loomse päritoluga kaupades), EFSA Journal 2020;18(8):6228, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2020.6228 (4) EFSA põhjendatud arvamus „Review of existing maximum residue levels for lufenuron according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ (Lufenurooni jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamine kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12), EFSA Journal 2017;15(1):4652, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2016.4652 (5) EFSA teaduslik aruanne „Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance lufenuron“ (Järeldus vastastikuse eksperdihinnangu kohta seoses toimeaine lufenuroon pestitsiidina kasutamisega), EFSA Journal 2009;7(6):189, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2009.189r. (6) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1). (8) Altenburger, R., Gündel, U., Rotter, S., Vogs, C., Faust, M., Backhaus, T., „Establishment of a concept for comparative risk assessment of plant protection products with special focus on the risks to the environment“ (Taimekaitsevahendite võrdleva riskihindamise mõiste määratlemine, pöörates eriti tähelepanu keskkonnaohtudele), tekst 472017, aruanne nr (UBA-FB) 002256/ENG, https://www.umweltbundesamt.de/sites/default/files/medien/1410/publikationen/2017-06-07_texte_47-2017_umweltrisiken-pflanzenschutzmittel.pdf (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1). (10) UNEP/POPS/POPRC.8/INF/29. (11) COM(2020)0381. (12) Basal, W.T., Rahman T. Ahmed, A., Mahmoud, A.A., Omar, A.R., „Lufenuron induces reproductive toxicity and genotoxic effects in pregnant albino rats and their fetuses“ (Lufenuroon põhjustab tiinetel albiinorottidel ja nende loodetel reproduktiivtoksilisust ja genotoksilist toimet), teaduslikud aruanded, 2020: 10:19544, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7658361/ (13) Cremonese, C., Freire, C., Machado De Camargo, A., Silva De Lima, J., Koifman, S., Meyer, A., „Pesticide consumption, central nervous system and cardiovascular congenital malformations in the South and Southeast region of Brazil“ (Pestitsiidide tarbimine ning kesknärvisüsteemi ja südame-veresoonkonna kaasasündinud väärarendid Brasiilia lõuna- ja kaguosas), International Journal of Occupational Medicine and Environmental Health. 2014; 27(3), lk 474–86, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24847732/

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta resolutsioon komisjoni määruse eelnõu kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate atsekinotsüüli, atsibensolaar-S-metüüli, Bacillus subtilisʼe tüve IAB/BS03, emamektiini, flonikamiidi, flutolaniili, fosetüüli, imasamoksi ja oksatiapiproliini jääkide piirnormidega (D063854/04 – 2021/2608(RPS))

P9_TA(2021)0133 B9-0222/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate atsekinotsüüli, atsibensolaar-S-metüüli, Bacillus subtilisʼe tüve IAB/BS03, emamektiini, flonikamiidi, flutolaniili, fosetüüli, imasamoksi ja oksatiapiproliini jääkide piirnormidega,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta(1), eriti selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 14 lõike 1 punkti a,

–  võttes arvesse alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee 18. veebruari 2020. aasta arvamust,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(2),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 27. mail 2019. aastal vastu võetud ja 2. augustil 2019. aastal avaldatud põhjendatud arvamust(3),

–  võttes arvesse EFSA 17. augustil 2018. aastal vastu võetud ja 25. septembril 2018. aastal avaldatud põhjendatud arvamust(4),

–  võttes arvesse EFSA 29. augustil 2018. aastal vastu võetud ja 18. septembril 2018. aastal avaldatud põhjendatud arvamust(5),

–  võttes arvesse EFSA 18. detsembril 2009. aastal vastu võetud ja 7. mail 2010. aastal avaldatud järeldust(6),

–  võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee 5. juuni 2013. aasta arvamust(7),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)(8) artikli 5a lõike 3 punkti b ja artikli 5a lõiget 5,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 112 lõike 4 punkti c,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“(9) toetatakse ülemaailmset üleminekut kestlikele põllumajandusliku toidutööstuse süsteemidele kooskõlas selle strateegia eesmärkide ja kestliku arengu eesmärkidega;

B.  arvestades, et flonikamiid on selektiivne süsteemne putukamürk, mis häirib putukate toitumist, liikumist ja muud käitumist, põhjustades nälga ja dehüdratsiooni, millele järgneb surm(10);

C.  arvestades, et toimeaine flonikamiidi heakskiidu kehtivusaega pikendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2069(11);

D.  arvestades, et Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee teatas oma 5. juuni 2013. aasta arvamuses(12) selliste rottidel tehtud katsete tulemustest, mis põhjustasid platsenta massi suurenemist, tupe avanemise hilinemist, emaka ja munasarjade kaalu alanemist, östradiooli vähenemist ja luteiniseeriva hormooni (LH) sisalduse suurenemist, kuid leiab, et need katsed ei ole omavahel seotud ega asjakohased; arvestades, et liikmesriigi Taani pädev asutus täheldas „selget mõju küülikute sisikonna malformatsioonidele emasloomale mittemürgistel tasemetel“(13);

E.  arvestades, et Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseameti (EPA) 14. detsembri 2020. aasta flonikamiidi registreerimise läbivaatamist käsitlevas vaheotsuses (juhtum nr 7436) leiti, et „mesilastele avalduvaid riske ei ole võimalik ilma tolmeldajaid käsitlevate kõrgema taseme andmeteta täielikumalt hinnata“, et „olemasolev ägeda suukaudse toksilisuse I taseme uuring ei olnud kvantitatiivseks kasutamiseks piisav ning et tolmeldajaid käsitlevad II ja III taseme uuringud ei ole flonikamiidi kohta praegu kättesaadavad“ ja et „täiskasvanud mesilasi käsitleva ägeda suukaudse toksilisuse uuringu ning mesilasi käsitlevate II ja III taseme uuringute (s.t poolväli- ja väliuuringud) andmed ei vasta endiselt nõuetele“(14);

F.  arvestades, et California peaprokurör Xavier Becerra kritiseeris oma 2. novembri 2020. aasta märkustes(15) kavandatava registreerimise läbivaatamise vaheotsuse kohta seda, et EPA-l ei ole piisavalt teavet, et iseloomustada flonikamiidi riske tolmeldajatele;

G.  arvestades, et edasi selgitas peaprokurör EPA keskkonnariski hindamisele viidates, et uus täiskasvanud mesilasi käsitlev kroonilise toksilisuse uuring hõlmas pikemat vaatlusperioodi, mille eesmärk oli koguda andmeid flonikamiidi hilistoksilisuse kohta, kuna mõju täheldatakse sageli alles palju päevi hiljem, kui putukad näljast surevad; arvestades, et uues uuringus leiti, et flonikamiid on täiskasvanud mesilastele äärmiselt mürgine; arvestades, et nende tulemuste põhjal määras EPA kindlaks, et flonikamiidi registreeritud kasutusviiside tõttu puutuksid mesilased kokku 17–51 korda suurema flonikamiidi kogusega, mis põhjustaks olulist kahju; arvestades, et pikema vaatlusperioodi jooksul jätkus suremuse kasv kõikidel katsekontsentratsioonidel annusest sõltuval viisil; arvestades, et suremus ei stabiliseerunud pikendatud vaatlusperioodi lõpuks uuringu flonikamiidi käsitlevates osades;

H.  arvestades, et Euroopa Liidu (ELi) toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 on sätestatud ettevaatusprintsiip kui üks liidu aluspõhimõtteid;

I.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikes 1 sätestatakse, et „kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse“;

J.  arvestades, et direktiivi 2009/128/EÜ eesmärk on saavutada liidus pestitsiidide säästev kasutamine pestitsiididest inimeste tervisele ja loomade tervisele ning keskkonnale tulenevate riskide ja mõju vähendamise teel ning integreeritud taimekaitse ja alternatiivsete lähenemisviiside või võtete, nagu näiteks pestitsiidide kemikaalivabade alternatiivide kasutamise edendamise abil;

K.  arvestades, et jääkide piirnormide kehtestamisel tuleb arvesse võtta kumulatiivset ja koostoimelist mõju ning väga oluline on töötada kiiresti välja selleks hindamiseks sobivad meetodid;

L.  arvestades, et komisjoni määruse eelnõu kohaselt suureneks flonikamiidi jääkide piirnorm 0,03 mg-lt kg kohta (mis vastab praegusele avastamispiirile) 0,7 mg-le kg kohta maasikate puhul, 1 mg-le kg kohta pamplite ja vaarikate puhul, 0,7 mg-le kg kohta kibuvitsamarjade, mooruspuumarjade, õun-viirpuu marjade, musta leedri marjade ning muude väikeste puuviljade ja marjade puhul, 0,8 mg-le kg kohta mustikate, jõhvikate, sõstarde ja karusmarjade puhul, 0,3 mg-le kg kohta üldiselt muude juur- ja mugulköögiviljade puhul, kuid 0,6 mg-le kg kohta rõigaste puhul, 0,07 mg-le kg kohta lehtsalati ja salatitaimede puhul ning 0,8 mg-le kg kohta kaunviljade puhul;

1.  on vastu komisjoni määruse eelnõu vastuvõtmisele;

2.  on seisukohal, et komisjoni määruse eelnõu ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 eesmärgi ja sisuga;

3.  tunnustab seda, et EFSA töötab praegu välja kumulatiivsete riskide hindamise meetodeid, kuid märgib ka, et pestitsiidide ja jääkide kumulatiivse mõju hindamise probleem on olnud teada juba aastakümneid; palub seetõttu, et EFSA ja komisjon tegeleksid selle probleemiga absoluutselt esmajärjekorras;

4.  teeb ettepaneku, et flonikamiidi jääkide piirnormiks jääks 0,03 mg/kg;

5.  palub komisjonil määruse eelnõu tagasi võtta ja esitada komiteele uue eelnõu;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1. (2) ELT L 309, 24.11.2009, lk 71. (3) EFSA põhjendatud arvamus „Modification of the existing maximum residue levels for flonicamid in strawberries and other berries“ (Flonikamiidi jääkide kehtivate piirnormide muutmine maasikate ja muude marjade puhul), EFSA Journal 2019;17(7):5745, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5745 (4) EFSA põhjendatud arvamus „Modification of the existing maximum residue levels for flonicamid in various crops“ (Flonikamiidi jääkide kehtivate piirnormide muutmine mitmete põllukultuuride puhul), EFSA Journal 2018;16(9):5410, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5410 (5) EFSA põhjendatud arvamus „Modification of the existing maximum residue levels for flonicamid in various root crops“ (Flonikamiidi jääkide kehtivate piirnormide muutmine mitmete juurviljade puhul), EFSA Journal 2018;16(9):5414, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5414 (6) EFSA, „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance flonicamid“ (Järeldus toimeaine flonikamiidi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta), EFSA Journal 2010; 8(5):1445, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/1445 (7) Riskihindamise komitee 5. juuni 2013. aasta arvamus, milles tehakse ettepanek flonikamiidi ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamise kohta ELi tasandil, https://echa.europa.eu/documents/10162/0916c5b3-fa52-9cdf-4603-2cc40356ed95 (8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (9) COM(2020)0381. (10) https://www.regulations.gov/document/EPA-HQ-OPP-2014-0777-0041 (11) Komisjoni 13. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2069, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete flonikamiidi (IKI-220), metalaksüüli, penokssulaami ja prokinasiidi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 295, 14.11.2017, lk 51). (12) Riskihindamise komitee 5. juuni 2013. aasta arvamus, milles tehakse ettepanek flonikamiidi ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamise kohta ELi tasandil, https://echa.europa.eu/documents/10162/0916c5b3-fa52-9cdf-4603-2cc40356ed95 (13) Riskihindamise komitee 5. juuni 2013. aasta arvamuse (milles tehakse ettepanek flonikamiidi ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamise kohta ELi tasandil) 2. lisas, https://echa.europa.eu/documents/10162/1e59e8be-0905-5fc1-8e76-a35628fa5833 (14) Toimiku number EPA-HQ-OPP-2014-0777, https://www.regulations.gov/document/EPA-HQ-OPP-2014-0777-0041, lk 13 ja lk 18. (15) https://oag.ca.gov/sites/default/files/FINAL%20Flonicamid%20PID%20Comment%‌20Letter.pdf

Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 24. märtsi 2021. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (C(2021)01603 – 2021/2616(DEA))

P9_TA(2021)0134 B9-0226/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 24. märtsi 2021. aasta delegeeritud määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (C(2021)01603),

–  võttes arvesse komisjoni 9. märtsi 2021. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et ta ei esita delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni 16. aprilli 2021. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta(1), eriti selle artiklit 23b ja artikli 121a lõiget 6,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse liidu kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet(2), eriti selle artikli  16a lõiget 3 ja artikli 87b lõiget 6,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 6,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 111 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 27. aprillil 2021, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2008(3) sätestatakse inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamine;

B.  arvestades, et komisjon on Euroopa Ravimiameti teadusliku hinnangu põhjal andnud loa mitme COVID-19 vaktsiini kasutamiseks;

C.  arvestades, et müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinide jätkuva tõhususe tagamiseks võib olla vajalik neid kohandada viisil, mis hõlmab nende koostise muutmist, nii et need pandeemia ajal ja muudel juhtudel kaitseksid uute või mitme variandiga tüvede eest;

D.  arvestades, et oma 17. veebruari 2021. aasta teatises „HERA Incubator – COVID-19 variantidega seotud ohu ühine ennetamine“(4) teatas komisjon mitmest meetmest, mis võetakse kasutusele, et tõhusalt reageerida olukorrale, kus COVID-19 viiruse uued variandid võivad mõjutada võitlust praeguse pandeemia vastu; arvestades, et väljakuulutatud meetmete hulka kuulus praeguse regulatiivkomitee menetluse muutmine, et võimaldada uutele viirusevariantidele kohandatud COVID-19 vaktsiinide heakskiitmist kiirendatud korras;

E.  arvestades, et komisjon edastas delegeeritud määruse Euroopa Parlamendile 24. märtsil 2021 ja sellega algas kolmekuine kontrolliperiood, mille jooksul on Euroopa Parlamendil võimalik delegeeritud määruse kohta vastuväiteid esitada;

F.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määruses on sätestatud, et komisjon võib erandkorras ja ajutiselt kiita heaks inimestel esineva gripi või koroonaviiruse vaktsiini müügiloa tingimuste muutmise ka juhul, kui puuduvad teatavad farmatseutilised, mittekliinilised või kliinilised andmed; arvestades siiski, et kui selline muutmine heaks kiidetakse, peab müügiloa omanik puuduvad farmatseutilised, mittekliinilised ja kliinilised andmed esitama asjaomase asutuse kehtestatud tähtaja jooksul;

G.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määruse kohaselt võib müügiloa omaniku taotlust loa tingimuste muutmiseks analüüsida esialgsete andmete põhjal, mida müügiloa omanik pärast heakskiitmist täiendab lisaandmetega, mistõttu reguleerimisprotsess muutub nii reguleeriva asutuse kui ka vaktsiiniarendaja jaoks lihtsamaks ja hõlpsamaks;

H.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määrus peaks jõustuma 26. aprilliks 2021, mis tagab, et nii vaktsiiniarendajad, kes hakkavad valmistama COVID-19 vaktsiini variantide jaoks, kui ka reguleerivad asutused saavad kohandatud süsteemi täielikult ära kasutada;

1.  teatab, et ei esita delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67. (2) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1. (3) Komisjoni 24. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (ELT L 334, 12.12.2008, lk 7). (4) COM(2021)0078.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse siseturu, ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm („ühtse turu programm“) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014 (14281/1/2020 – C9-0133/2021 – 2018/0231(COD))

P9_TA(2021)0135 A9-0142/2021

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (14281/1/2020 – C9‑0133/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0441) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust teisele lugemisele (A9-0142/2021),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 40. (2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 259. (3) Vastuvõetud tekstid, 12.2.2019, P8_TA(2019)0073.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013 (05532/1/2021 – C9-0139/2021 – 2018/0202(COD))

P9_TA(2021)0136 A9-0140/2021

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05532/1/2021 – C9‑0139/2021),

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

—  võttes arvesse komisjoni arvamust (COM(2021)0196);

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0380) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust teisele lugemisele (A9-0140/2021),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 82. (2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 239. (3) ELT C 411, 27.11.2020, lk 300.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1381/2013 ning nõukogu määrus (EL) nr 390/2014 (06833/1/2020 – C9‑0144/2021 – 2018/0207(COD))

P9_TA(2021)0137 A9-0144/2021

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (06833/1/2020 – C9‑0144/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 10. oktoobri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0383) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust teisele lugemisele (A9‑0144/2021),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse;

3.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

4.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

5.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu sellekohase ühisavaldusega Euroopa Liidu Teatajas;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus liidu väärtuste tegevussuuna rahastamise kohta 2021. aastal

Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide volitusi, lepivad kaasseadusandjad kokku, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi liidu väärtuste tegevussuunale tuleks alates 1. jaanuarist 2021 eraldada märkimisväärsed rahalised vahendid.

Kaasseadusandjad kutsuvad komisjoni üles võtma asjakohased meetmed selle eesmärgi saavutamiseks, eelkõige hindama ELi 2021. aasta eelarve õigusraamistiku kohaste paindlikkusinstrumentide kasutamist kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud aktiveerimiskriteeriumidega.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 178. (2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 196. (3) Vastuvõetud tekstid, 17.4.2019, P8_TA(2019)0407.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse õigusprogramm ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1382/2013 (06834/1/2020 – C9‑0138/2021 – 2018/0208(COD))

P9_TA(2021)0138 A9-0146/2021

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (06834/1/2020 – C9‑0138/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0384) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse vastutavate komisjonide poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust teisele lugemisele (A9‑0146/2021),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 178. (2) Vastuvõetud tekstid, 17.4.2019, P8_TA(2019)0097.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (14312/1/2020 – C9‑0140/2021 – 2018/0236(COD))

P9_TA(2021)0139 A9-0141/2021

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (14312/1/2020 – C9‑0140/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0447) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A9‑0141/2021),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 51. (2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 365. (3) Vastuvõetud tekstid, 17.4.2019, P8_TA(2019)0402.