Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 19. juuni 2019. aasta töödokumenti „ELi liiklusohutuspoliitika raamistik 2021–2030 – edasised sammud liiklussurmade nulltaseme suunas“ (SWD(2019)0283),

–  võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2020. aasta teatist „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020)0789),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta(1) (piiriülese jõustamise direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta(2) (juhilubade direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega(3) (üldise ohutuse määrus),

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2021. aasta resolutsiooni rakendamisraporti kohta, mis käsitleb tehnoülevaatuspaketi liiklusohutusaspekte(4),

–  võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2017. aasta järeldusi liiklusohutuse kohta, millega kinnitatakse 2017. aasta märtsi Valletta deklaratsioon,

–  võttes arvesse kolmandal ülemaailmsel liiklusohutusalasel ministrite konverentsil koostatud 19.–20. veebruari 2020. aasta Stockholmi deklaratsiooni,

–  võttes arvesse nõukogu 7. oktoobri 2015. aasta deklaratsiooni jalgrattasõidu kui kliimasõbraliku transpordiliigi kohta, millele ELi transpordiministrid kirjutasid alla mitteametlikul kohtumisel Luxembourgis,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A9-0211/2021),

A.  arvestades, et igal aastal kaotab ELi teedel endiselt elu umbes 22 700 inimest ja ligikaudu 120 000 saab raskeid vigastusi; arvestades, et viimase 10 aasta jooksul on ELis toimunud liiklusõnnetustes hukkunud üle 11 800 kuni 17aastase lapse ja noore; arvestades, et edasiminek ELis hukkunute arvu vähendamisel on viimastel aastatel seiskunud ja seetõttu jäi täitmata eesmärk vähendada aastatel 2010–2020 liiklussurmade arvu poole võrra; arvestades, et eelnimetatud arvud kujutavad endast ELi kodanike jaoks vastuvõetamatut sotsiaalset hinda ja hinda inimeludes, ning arvestades, et liiklusõnnetuste väliskulud ELis moodustavad ligikaudu 2 % ELi aastasest SKPst;

B.  arvestades, et EL seisab silmitsi uute suundumuste ja probleemidega automatiseerimises, millel võib olla tohutu mõju liiklusohutusele; arvestades, et tuleb tegeleda üha enam leviva mobiilseadmetest põhjustatud tähelepanu hajumise nähtusega; arvestades, et lähitulevikus kujuneb nii väga erinevate automatiseeritud/andmesideühendusega elementidega sõidukite kui ka traditsiooniliste sõidukite üheaegsest kasutamisest segaliikluses uus oht eelkõige sellistele vähekaitstud liiklejatele nagu mootorratturid, jalgratturid ja jalakäijad;

C.  arvestades, et tehnoloogia areng, ühenduvus, automatiseerimine ja koostöömajandus pakuvad uusi võimalusi liiklusohutuseks ja ummikute vähendamiseks, eriti linnapiirkondades; arvestades, et ohutus- ja säästvusmeetmete koostoime arendamine ning ühistranspordile ja aktiivsele liikuvusele ülemineku poole püüdlemine võib vähendada CO2 heidet, parandada õhukvaliteeti ning aidata kujundada aktiivsemat ja tervislikumat eluviisi;

D.  arvestades, et Euroopa uute autode hindamise programmi (Euro NCAP) viimastes katsetes hinnatud viie tärniga autode reisijatel oli 68 % väiksem surmaga lõppevate vigastuste oht ja 23 % väiksem tõsise vigastuse oht kui kahe tärniga autode reisijatel;

E.  arvestades, et vähekaitstud liiklejate liiklussurmade osakaal suureneb, kuna täiustatud sõidukite turvalisusest ja muudest liiklusohutusmeetmetest on kasu saanud peamiselt autokasutajad; arvestades, et ELis müüdavate uute autode mass, võimsus ja suurim valmistajakiirus suureneb, mis kujutab endast suuremat ohtu liiklusohutusele; arvestades, et mootorratturite, jalgratturite ja jalakäijate ohutust tuleb kiiremas korras suurendada;

F.  arvestades, et kui kaherattalised mootorsõidukid annavad ainult 2 % läbitud sõidukilomeetrite koguarvust, langeb nende arvele 17 % kõigist liiklusõnnetustes hukkunutest; arvestades, et riikide vahel on siin suured erinevused; arvestades, et ELis tuleks seada prioriteediks edasised meetmed nende sõidukite ohutuse parandamiseks lähema kümnendi jooksul;

G.  arvestades, et komisjoni uuringu kohaselt leiab ainult 8 % surmajuhtumitest aset kiirteedel, kuid 37 % linnapiirkondades ja 54 % maapiirkondade teedel; arvestades, et liiklusohutuse seisukohast on võtmetähtsusega uued investeeringud ja olemasoleva taristu nõuetekohane hooldamine kogu selle olelusringi kestel;

H.  arvestades, et kõikidest õnnetuste ohvritest ei teatata ja see moonutab kättesaadavat statistikat; arvestades, et liiklusõnnetustes kannatanute tegeliku arvu kindlakstegemiseks tuleb välja töötada tõhusad testimismeetodid;

I.  arvestades, et surmaga lõppevate liiklusõnnetuste ärahoidmiseks ja leevendamiseks on oluline tagada liiklejate ohutu käitumine, näiteks õige sõidukiiruse ja kaitsevahendite, näiteks turvavööde ja kiivrite kasutamine, hoidumine juhtimisest alkoholi või uimastite mõju all olles ning tähelepanu hajumise vältimine juhtimise, sõitmise ja kõndimise ajal;

J.  arvestades, et liikuvust ja liiklusohutust mõjutavad soolised, ealised ja sotsiaalsed erinevused;

K.  arvestades, et ELi uute liiklusohutuse eesmärkide saavutamine nõuab tihedamat koostööd, et töötada koos sidusrühmadega välja tugev Euroopa liiklusohutuse poliitika, toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, et valmistada ette poliitikapõhiseid lahendusi, mis põhinevad usaldusväärsetel andmetel ja mõjuanalüüsil, ning rohkem ja paremini suunatud riiklikke jõustamismeetmeid ja tõhusat piiriülest koostööd karistuste jõustamisel;

L.  arvestades, et 40–60 % kõigist tööga seotud surmajuhtumitest on liiklusõnnetused, mis toimuvad töö käigus või tööle või töölt koju sõites; arvestades, et juhtide väsimus on ELi teedel tavaline nähtus;

M.  arvestades, et riiklike liiklusohutuskavade ja uue ELi liiklusohutuspoliitika raamistiku rakendamiseks tuleb eraldada stabiilselt ja piisavalt rahalisi vahendeid nii liikmesriikide poolt kui ka ELi eelarvest;

ELi liiklusohutuspoliitika raamistik 2021–2030 – edasised sammud liiklussurmade nulltaseme suunas

1.  väljendab heameelt selle üle, et EL on oma liiklusohutuspoliitika raamistikus 2021–2030 kinnitanud pikaajalist strateegilist eesmärki jõuda 2050. aastaks liiklussurmade ja liikluses raskelt vigastatute arvu nulltaseme lähedale (Vision Zero ehk nullvisioon) ning oma keskpika perspektiivi eesmärki vähendada kooskõlas Valletta deklaratsiooniga surmajuhtumite ja raskete vigastuste arvu 2030. aastaks 50 %; rõhutab, et neid liiklusohutusega seotud ELi eesmärke ja sihte peaks toetama ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil kooskõlastatud, hästi kavandatud, süsteemne ja hästi rahastatud liiklusohutuse käsitlus;

2.  tunneb sellega seoses heameelt niisuguse ohutussüsteemi käsitluse vastuvõtmise üle ELi tasandil, mis põhineb tulemusraamistikul ja ajastatud sihteesmärkidel inimohvrite ja raskete vigastuste vähendamiseks; tunneb heameelt koostöös liikmesriikidega välja töötatud põhiliste tulemusnäitajate kehtestamise üle, mis võimaldab liikmesriikide tulemuste täpsemalt suunitletud ja sihipärasemat analüüsi ning puuduste tuvastamist; kutsub komisjoni üles seadma tulemuseesmärgid aastaks 2023; rõhutab sellega seoses ELi ja liikmesriikide vahelise pideva koostöö tähtsust ning nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid pühenduksid sellele tegevusele täielikult ja lepiksid kokku põhiliste tulemusnäitajate ühtlustatud metoodikas, mis võimaldab liikmesriikidel andmeid võrrelda; nõuab üksikasjalikku ELi meetmete tegevuskava, mille alusel saab tulemuslikkust mõõta ja konkreetsetele organitele tulemustest aru anda;

3.  on siiski veendunud, et eelnimetatud põhilisi tulemusnäitajaid saab veelgi täiustada, ning nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks oma ELi liiklusohutuse strateegilises tegevuskavas nende näitajate laiendamist ja ajakohastamist; on veendunud, et erinevate riskimäärade ja seonduvate ohtude paremaks mõistmiseks tuleks kaitsevarustuse põhilisi tulemusnäitajaid täiendada põhiliste tulemusnäitajatega, mille põhjal kogutakse andmeid kõigi liiklejate õnnetustega kokkupuute kohta vastavalt teepikkusele ja -ajale, liigitatuna transpordiliikide osakaalu ja teeliikide lõikes; kutsub komisjoni üles jätkama tihedat koostööd liikmesriikidega, et määratleda maanteetaristu põhiline tulemusnäitaja, mis näitab teedevõrgu ohutuskvaliteeti, sõltumata liiklejate käitumisest või sõidukitehnoloogiast ja mille aluseks on kokkulepitud ühtne hindamismetoodika; peab kahetsusväärseks asjaolu, et sõidukite ohutuse põhilised tulemusnäitajad ei hõlma kaherattaliste mootorsõidukite ohutust; palub komisjonil koostada L-kategooria sõidukite ohutusindeks ja rõhutab, et see peab hõlmama kõiki L-kategooria sõidukite põhilisi tulemusnäitajaid;

4.  rõhutab ELi rahastamise keskset tähtsust investeerimisel kestlikesse ja arukatesse liiklusohutuse lahendustesse ning samuti liiklusohutusalaste tulemuste kiiremaks saavutamiseks kogu ELis; palub, et komisjon kaitseks ja suurendaks kõigis asjaomastes ELi rahastamisprogrammides ELi investeeringuid liiklusohutusse, sealhulgas teadusuuringutesse ja innovatsiooni; kutsub kõiki liikmesriike üles eraldama lisaks oma riigieelarvest sobiva summa, mis koos ELi rahastamisega võimaldaks rakendada riiklikke liiklusohutusprogramme ja ELi uut liiklusohutuspoliitika raamistikku aastateks 2021–2030; kutsub liikmesriike üles looma riiklikke liiklusohutuse fonde, et koguda oma liikluseeskirjade alusel trahve ja jagada ümber liiklusohutuse jaoks kogutud raha; kutsub komisjoni üles laiendama kõigile liikmesriikidele ELi liiklusohutuse vahetusprogrammi, mille eesmärk on parandada liiklusohutust, kuid mis praegu hõlmab vaid kuut liikmesriiki;

5.  soovitab liikmesriikidel riiklike liiklusohutuse andmebaaside haldamiseks ning andmete kogumiseks ja töötlemiseks luua riiklikud liiklusohutuse vaatluskeskused; palub, et liikmesriigid ühildaksid oma riiklikud liiklusohutusstrateegiad ELi liiklusohutuspoliitika raamistiku (2021-2030) eesmärkidega ja likvideeriksid sellega seotud puudused võimalikult kiiresti;

Turvaline taristu

6.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seadma esikohale liiklusohutuse seisukohast kõige suuremat kasu pakkuvad investeeringud, pöörates enim tähelepanu suurima õnnetuste arvuga piirkondadele, sealhulgas esmajärjekorras investeerima olemasoleva taristu säilitamiseks ja vajaduse korral uue taristu rajamisse; väljendab heameelt selle üle, et aastatel 2021–2027 rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust ohutuid ja turvalisi taristu- ja liikuvusprojekte, sealhulgas liiklusohutust; kutsub komisjoni üles veelgi edendama ELi rahastamisvõimalusi Euroopa ühendamise rahastu, piirkondlike ja ühtekuuluvusfondide, InvestEU ning Euroopa Investeerimispanga (EIP) algatatud turvalisema transpordi platvormi kaudu, eriti suhteliselt kehvema liiklusohutusega liikmesriikides; rõhutab, et tähtis on muuta nende vahendite puhul selgemaks liiklusohutuse meetmete abikõlblikkuse kriteeriumid; palub, et komisjon toetaks ja õhutaks liikmesriike investeerima oma riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kaudu ohutumasse, kestlikumasse, vastupanuvõimelisse ja mitmeliigilisse transpordivõrku; kutsub komisjoni üles üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) määruse(5) läbivaatamisel sätestama tulevaste liiklusohutusalaste investeerimisotsuste alused, mis hõlmaksid ka põhivõrgu hoolduse järelevalvekava rakendamist ELi tasandil;

7.  rõhutab, et teede integreeritud ohutuse hindamiseks ja investeeringute suunamisel on kasulik abivahend ELi teedevõrgu ennetav hindamine; väljendab sellega seoses heameelt hiljuti läbivaadatud ELi taristu ohutuse reeglitega(6) kehtestatud kiirteede ja põhimaanteede riskide kaardistamise ja ohutuse hindamise üle, ning uue direktiivi liiklusohutuspotentsiaali suurendamiseks kutsub liikmesriike üles määrama oma territooriumil kindlaks võimalikult palju põhimaanteid; kutsub liikmesriike üles looma kooskõlas direktiiviga vabatahtliku teatamise riiklikud süsteemid, mis peaksid olema veebis kättesaadavad kõigile liiklejatele, et hõlbustada andmete kogumist liiklejate ja sõidukite edastatud juhtumite kohta ning mis tahes muu ohutusalase teabe kohta, mida teataja peab tegelikuks või potentsiaalseks ohuks maanteetaristu ohutusele; eesmärk oleks tagada ELi kodanike läbipaistev, kiire ja vahetu panus liiklusohutusse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võimalikult kiiresti kokku leppima kogu võrku hõlmava süstemaatilise teede seisundi hindamise läbiviimise metoodikas, nagu on ette nähtud eelnimetatud õigusakti muutmisel, sealhulgas leppima kokku kõigis aktiivsete liiklejate ohutuse jaoks olulistes küsimustes;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama liiklusmärkide ja teemärgistuse toimimise tehniliste kirjelduste valdkonnas tehtavat tööd, et olla valmis sõidukite ulatuslikumaks automatiseerituseks; tuletab meelde liiklusmärkide ja teemärgistuse toimimise, sealhulgas nende paigutuse, nähtavuse ja peegeldavuse tähtsust, eelkõige selliste juhiabisüsteemide mõjususe jaoks nagu arukad kiirusekontrolli- ja sõiduraja hoidmise süsteemid; rõhutab, et kõigi liiklejate ohutuse huvides on tähtis taristut kasutades rajada nn iseselgitavaid, isejõustavaid ja andestavaid teid, eeskätt ohtlikes piirkondades või seal, kus on olulisel määral vähekaitstud liiklejaid;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja jalakäija- ja jalgrattataristu kvaliteedinõuded, et parandada aktiivsete liiklejate ebapiisavat ohutustaset; kutsub komisjoni üles koostama Euroopa liiklusohutuse audiitorite uue foorumi raames maanteetaristu audiitoritele ja inspektoritele ühised ELi õppekavad, mis hõlmaksid vähem kaitstud liiklejate vajadusi käsitlevat erikoolitust;

10.  märgib, et piiratud liikumisvõimega ja muude puuetega liiklejatel on erivajadused, millega tuleks uue maanteetaristu kavandamisel ja ehitamisel arvestada; kutsub liikmesriike üles toetama investeeringuid projektidesse, mille eesmärk on muuta maanteetaristu kaasavaks ja kõigile juurdepääsetavaks;

11.  märgib, et kooskõlas ELi taristu ohutuseeskirjade viimase läbivaatamisega on komisjon kohustatud 2021. aastaks kaaluma direktiivi 2004/54/EÜ (tunnelite minimaalsete ohutusnõuete kohta)(7) läbivaatamist ning kaaluma uue seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist sildade minimaalsete ohutusnõuete kohta; kutsub komisjoni üles veelgi parandama tunnelite kasutamise ohutust, korraldades muu hulgas teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ja viies läbi asjakohaseid uuringuid;

12.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel turvalise süsteemi käsitlusest lähtuvalt luua ekspertrühm, mis töötaks välja teede klassifitseerimisraamistiku, mis vastaks paremini teede projekteerimise ja paigutusega seotud kiirusepiirangutele;

13.  nõuab meetmeid, millega veelgi suurendada liiklusohutust linnatranspordisõlmedes ja linnalähi- ja maapiirkondades ning parandada tööohutust elutähtsa taristu, näiteks tunnelite ja sildade kogu olelusringi kestel, kaaludes samal ajal uue seiretehnoloogia kasutamist kergemini kahjustatava taristu jaoks, ning määrata TEN-T määruse eelseisva läbivaatamise käigus kindlaks konkreetsed ohutuseesmärgid ja kvaliteedinõuded;

14.  kutsub liikmesriike üles tunnistama, kui oluline on üleminek sellistele aktiivsetele liikumisviisidele nagu kõndimine ja jalgrattasõit, ning säästvatele ühistranspordiliikidele kui olulistele vahenditele maanteeliiklusohtude vähendamiseks, ning eraldama selleks piisavad investeeringud; väljendab sellega seoses heameelt turvalisema transpordi platvormi algatuse käivitamise üle, milles sõnaselgelt nõutakse paremaid võimalusi säästvatele liikumisviisidele, sealhulgas jalgratturitele ja jalakäijatele, ning õnnetuste leevendamise projektidele; kutsub komisjoni ja EIPd üles käivitama teadlikkuse tõstmise ja teavituskampaaniaid, et tagada kõigi huvitatud poolte hea informeeritus tingimustest, ja kaaluda selle kasutamist;

15.  nõuab Euroopa jalgrattateede võrgustiku EuroVelo ja üleeuroopalise transpordivõrgu vahelise sünergia suurendamist, et muuta jalgrattataristu ohutumaks ja paremini ühendatuks; rõhutab, kui oluline on tagada TEN-T projektides võimaluse korral katkematud kõnni- ja jalgrattateed; palub komisjonil toetada kasutusest kõrvaldatud raudteetrasside kasutusotstarbe muutmist ning toetada aktiivselt jalgrattarongide projekte ja ühendvedusid; märgib, et uued taristuvormid, nagu täiustatud stoppjooned ning jalgrattataskud, -teed ja -maanteed, pakuvad uusi võimalusi ohutuks aktiivseks liikuvuseks; rõhutab, et segaduse vältimiseks ning ohutuse ja kasutamislihtsuse suurendamiseks tuleb tegeleda liiklusmärkide ja -signaalide eeskirjade ühtlustamise ja jõustamisega;

16.  on veendunud, et komisjon peaks omalt poolt igati püüdma tagada liikmesriikide poolt COVID-19 pandeemiale reageerimiseks kasutusele võetud jalgratta- ja kõnniteetaristu püsimise ja laiendamise, et veelgi edendada aktiivset ja ohutut reisimist;

17.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tihedat koostööd piirkondade ja linnadega, et kogu üleeuroopalise transpordivõrgu ulatuses lõpule viia kõik seni puuduvad viimased taristujärgud ning mitmeliigilised ja piiriülesed ühendused, mis tagaks taristu ja teenuste sujuvama ja tõhusama kasutamise ning parandaks liiklusohutust;

Turvalised sõidukid

18.  väljendab heameelt üldise ohutuse määruse hiljutise muutmise üle, mille tulemusena muutuvad sõidukites ELis alates 2022. aastast kohustuslikuks sellised uued täiustatud turvaelemendid nagu arukad kiirusekontrolli ja hädaolukorras sõiduraja hoidmise süsteemid, mis võib kuni aastani 2030 päästa umbes 7300 inimelu ja vältida 38 900 inimese raskeid vigastusi; kutsub komisjoni üles võtma vastu ambitsioonikaid ja õigeaegseid teiseseid õigusakte, millega samuti nõutaks tõhusate arukate kiirusekontrolliseadmete paigaldamist kõigile uutele sõidukitele; sellega seoses palub komisjonil kaaluda, kui praktiline on teha kohustuslikuks mootorrataste varustamine nende seadmetega, ning kaaluda järgmise põlvkonna arukate kiirusekontrolliseadmete sõiduautodele, kaubikutele, veoautodele ja bussidele paigaldamise teostatavust, vastuvõetavust ja võimalikku mõju liiklusohutusele;

19.  tuletab meelde, kui oluline on sõidukitehnoloogia innovatsioon, kuna see võib aktiivsete ja passiivsete turvaelementide abil aidata leevendada nii õnnetuste raskusastet kui ka vähendada õnnetuste toimumise tõenäosust; palub, et komisjon uusi tehnoloogilisi arenguid arvestades vaataks läbi tulevased inimesi vedavate sõidukite standardid, ning võtaks arvesse selliseid liiklusohutust mõjutada võivaid tegureid nagu mass, võimsus, kiirus ja lauppinna suurus;

20.  kutsub komisjoni üles muutma L-kategooria sõidukite tüübikinnituse eelseisval läbivaatamisel mootorrataste blokeerumisvastaste piduriseadmetega varustamine kohustuslikuks; kutsub komisjoni üles laiendama sõidukite kategooriaid, mille puhul on eCall-süsteemi paigaldamine kohustuslik, eelkõige kaherattaliste mootorsõidukite osas;

21.  kutsub komisjoni üles arendama edasi sõidukite tüübikinnituses kokkupõrkekindluse nõudeid ja lisama need tulevastesse õigusaktide läbivaatamistesse, mis peaksid hõlmama ka uusimaid Euroopa uute autode hindamisprogrammi (Euro NCAP) kokkupõrkekatsete kriteeriume, mille abil jälgitakse kokkupõrke mõju teistele sõidukitele ja vähem kaitstud liiklejatele – kõik selleks, et ühtlustada miinimumnõuded ja reisijate ohutus;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama linnu kiirusepiirangute andmebaaside loomisel, et edendada üldise ohutuse määruses nõutud aruka kiirusekontrolli tehnoloogia kasutuselevõttu;

23.  rõhutab, et pööramise abisüsteemide laialdane kasutamine aitaks veoautode ja vähem kaitstud liiklejate vaheliste õnnetuste ohtu ja sagedust oluliselt vähendada; rõhutab, et seepärast muudetakse pööramise abisüsteemid 2022. aastal kohustuslikuks kõigile uut tüüpi veokitele ja 2024. aastal kõigile uutele veokitele; kutsub komisjoni üles looma pööramise abisüsteemide Euroopa tegevusprogrammi, et edendada selle tehnoloogia eeliseid ja õhutada sidusrühmi varustama uusi ja olemasolevaid sõidukeid võimalikult kiiresti vabatahtlikult nimetatud süsteemidega; tunnustab algatusi, mis toetavad kohustuslike pööramise abisüsteemide vabatahtlikku kasutuselevõtmist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma rahalist toetust pööramise abisüsteemide paigaldamiseks uutesse ja olemasolevatesse sõidukitesse;

24.  rõhutab, et elektrooniliste turvaelementidega, näiteks täiustatud juhiabisüsteemidega manipuleerimine ja nendega seotud pettused kujutavad endast olulisi ohutusriske ning seetõttu tuleks nende leevendamiseks korraldada inspektoritele erikoolitusi tarkvara puutumatuse kontrollimiseks;

25.  palub komisjonil välja töötada kokkupõrkekatse mannekeenide standardid, mis oleksid nii sõidukisiseste kui ka -väliste kasutajate jaoks esinduslikumad mitmesuguste aspektide osas, nagu vanus, sugu, kasv ja muud mõõdud;

26.  kutsub liikmesriike üles pakkuma maksusoodustusi ja erakindlustusandjaid pakkuma kõrgeimate ohutusstandarditega sõidukite ostmisel ja kasutamisel atraktiivseid liikluskindlustusskeeme; palub, et komisjon vaataks läbi autode märgistamist reguleerivad õigusaktid ning täiendaks neid uute sõidukite ohutustaseme kindlaksmääramiseks vajaliku teabe lisamisega nii müügikohas kui ka digitaalsel kujul;

27.  väljendab heameelt selle üle, et muudetud üldise ohutuse määruse kohaselt tuleb turvavöö kinnitamise meeldetuletus kõigil istmetel muuta kohustuslikuks, ning kutsub komisjoni üles koostama lapse turvasüsteemide ohutusparameetreid käsitleva teabe nõuete standardeid; kutsub liikmesriike üles käivitama lapsevanemate ja hooldajate teadlikkuse tõstmise kampaaniaid seoses laste ohutusega maanteetranspordis, et jätkuvalt edendada teadlikkust vajadusest kasutada turvavööd, sealhulgas tagaistmetel, arvestades turvariske, mida põhjustavad sõidukis viibijatele paljud praegu kasutusel olevad ja veel aastaid kasutatavad sõidukid, millel ei ole sellist turvavöö kinnitamise tehnoloogiat;

28.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kooskõlas Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2021. aasta resolutsiooniga, mis käsitleb tehnoülevaatuspaketi liiklusohutusaspekte, nõuetekohaselt arvesse uues üldise ohutuse määruses sätestatud sõidukite turvaelementide tehnilist arengut ja lisaks tehnoülevaatuspaketi järgmisel läbivaatamisel selle kohaldamisalasse ka täiustatud turvasüsteemid, et tagada nende kontrollimine korralistel tehnoülevaatustel; kutsub sellega seoses pädevaid asutusi üles tagama korrapärast tehnilist kontrolli teostavatele inspektoritele täiendava koolituse ning täiendus- ja ümberõppe; nõuab sõiduki enesediagnoosimise nõuete rangemaks muutmist, vältimaks seda, et ohutust suurendavate kõrgetasemeliste sõiduabisüsteemide rikked võiksid ohtlikuks muutuda;

29.  väljendab kahetsust selle üle, et tehnoülevaatuspaketi veose kinnitamise kontrollimisega seotud sätted ei ole kohustuslikud; palub komisjonil paketi järgmisel läbivaatamisel teha ettepanek nende sätete tõhustamiseks;

30.  rõhutab, et vaja on suuremaid jõupingutusi läbisõidumõõdikuga seotud pettuste ärahoidmiseks ning seega kasutatud sõidukite kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks; kutsub seetõttu liikmesriike üles kasutama läbisõidumõõdiku näitude vahetamise süsteemi, mille Euroopa Parlamendi ettepaneku põhjal teostatud katseprojekti „Euroopa süsteem läbisõidumõõdikuga seotud pettuste piiramiseks (OREL)“ tulemusena töötasid välja komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (DG MOVE), ELi liikuvuse ja transpordi platvorm (EU MOVEHUB) ja selle moodul ODOCAR;

31.  kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku automatiseeritud sõidukite uue ühtlustatud õigusraamistiku loomiseks, et kõikehõlmavate (sealhulgas tegelikes sõidutingimustes tehtud) testide abil tagada, et automatiseeritud sõidukid toimiksid nende juhtide ja teiste liiklejate suhtes täiesti ohutult, eriti vastasmõjus tavasõidukite ja vähekaitstud liiklejatega;

32.  nõuab, et komisjon vahepeal hindaks selliseid praegu kättesaadavatest sõidukijuhtimise abisüsteemidest tulenevaid ohte nagu juhi liigne sõltuvus ja tähelepanu hajumine; kutsub komisjoni üles kaaluma, kas juhi tähelepanu hajumise vähendamiseks kehtestada nõue varustada sõidukijuhtide mobiilsed ja elektroonilised seadmed ohutu sõidurežiimi programmiga ning kas standardselt paigaldada muid tehnoloogilisi seadmeid;

33.  rõhutab asjaolu, et nagu komisjoni ELi liiklusohutuse strateegilises tegevuskavas märgitakse, pakuvad riigihanked huvitava võimaluse liiklusohutust positiivselt mõjutada; kutsub komisjoni üles võtma selgelt arvesse asjaolu, et maantee-reisijateveoteenuste riigihangete majanduslikult kõige soodsamaid pakkumisi tuleks hinnata parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel, mis peaks hõlmama ka sõidukite ohutust, innovatsiooni, kvaliteeti, kestlikkust ja sotsiaalseid küsimusi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja avaliku sektori hankijad võtaksid maanteetransporditeenuste riigihankelepingute sõlmimisel ühe peamise kriteeriumina arvesse ohutusküsimusi;

34.  märgib, et uued isiklikud liikumisvahendid tekitavad samuti hulga tõsiseid probleeme, mis on seotud mitte ainult nende endi ohutusega, vaid ka nende ohutu kasutamisega liikluses; peab kahetsusväärseks, et vaid vähesed liikmesriigid on sellega seoses kehtestanud õigusakte ja et ühtlustamise puudumine ELis võib tekitada segadust ja raskendada külastajatel kohalike eeskirjade järgimist; kutsub komisjoni üles kaaluma nendele uutele liikumisvahenditele tüübikinnituse raamistiku kehtestamist ja andma liikmesriikidele suuniseid selliste vahendite ohutuse haldamiseks, sealhulgas nende ohutut kasutamist käsitlevate liikluseeskirjadega; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde vajadust viia ellu ELi ja riiklikke teadlikkuse tõstmise ja teavituskampaaniaid mikroliikuvusseadmete ohutu kasutamise kohta, pöörates erilist tähelepanu vähem kaitstud liiklejatele (näiteks lapsed, eakad ja piiratud liikumisvõimega isikud); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vahetama kogemusi mikroliikuvusseadmete kasutamisohutuse suurendamise valdkonnas;

35.  palub komisjonil ajakohastada ELi liiklusõnnetuste andmebaasi (CARE) nõudeid ning lisada sellesse mikroliikuvusseadmetega, näiteks elektritõukerataste ja elektrijalgratastega toimunud õnnetused; kutsub liikmesriike üles CARE andmebaasis sisalduva teabe alusel rakendama riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil konkreetseid ennetavaid ohutusmeetmeid;

Teede ohutu kasutamine

36.  märgib, et komisjoni uuringu kohaselt on hinnanguliselt umbes 25 % kõikidest liiklussurmadest seotud alkoholi tarbimisega ning 15 % narkootikumidega(8); märgib, et ELi soovitus lubatud alkoholisisalduse kohta veres pärineb 2001. aastast; palub komisjonil oma soovitusi ajakohastada, lisada neisse nulltolerants joobes juhtimise suhtes ning järgida ELi soovitust kehtestada ebaseaduslike psühhoaktiivsete ainete suhtes nulltolerants ja kehtestada ka narkouimas juhtimise vastaste jõustamismeetmete standardid; juhib tähelepanu sellele, et vere alkoholisisalduse lubatud tasemete ühtlustamine ELis kõigi sõidukikategooriate puhul hõlbustab kainelt või joobes juhtimise võrdlemist peamiste tulemusnäitajate alusel; palub komisjonil koostada sõidukijuhtimise võimet mõjutavate ravimite märgistamise suunised ning algatada teavituskampaaniaid, et tõsta teadlikkust selles valdkonnas osutatavatest meditsiiniteenustest, sealhulgas perearstidest; kutsub komisjoni üles lisama muudetud soovitustesse ka alkolukkude paigaldamise suunised, pöörates erilist tähelepanu korduvrikkujatele, kõrge joobeastmega esmarikkujatele ja kõigile kutselistele sõidukijuhtidele;

37.  märgib, et kiiruse ületamine on oluline tegur umbes 30 % surmaga lõppenud liiklusõnnetuste ja raskendav tegur enamiku õnnetuste puhul; kutsub komisjoni üles esitama soovituse kohaldada ohutust tagavad kiirusepiirangud vastavalt kõigi teetüüpide ohutuse süsteemsele käsitlusele, näiteks kehtestada piirang 30 km/h elamupiirkondades ja piirkondades, kus on palju jalgrattureid ja jalakäijaid, koos võimalusega lubada suuremat sõidukiirust peamistel transporditeedel, koos ohustatumate liiklejate nõuetekohase kaitsega; kutsub liikmesriike üles seadma prioriteediks investeeringud kiiruspiirangute täitmise tagamisse, ning kvaliteetse teavitamise sõidukiiruse ja selle reguleerimise kesksest tähtsusest; kutsub liikmesriike üles kohaldama kiiruse ületamise takistamiseks karistusi, sealhulgas karistuspunktide süsteeme, ning kaaluma korduvrikkujate rehabiliteerimiseks kiiruseteadlikkuse kursuste korraldamist;

38.  märgib, et komisjoni hinnangul(9) avastatakse ELis igal aastal kümme miljonit suuremat liikluseeskirjade rikkumist, mis on seotud kiiruse ületamise, punaste fooritulede eiramise ja joobes juhtimisega ning mille on põhjustanud mitteresidendid; tunnistab alates 2015. aastast liikluseeskirjade rikkumiste eest karistamise piiriülese jõustamise raamistiku loomisel tehtud edusamme, kuid peab siiski kahetsusväärseks, et piiriülese jõustamise direktiivis sätestatud liikluseeskirjade rikkumiste eest karistamise piiriülese jõustamise praegune raamistik ei taga piisavalt uurimist karistuste jõustamiseks ega taga karistamisotsuste tunnustamist; on veendunud, et liikluseeskirjade parem piiriülene jõustamine parandaks nende eeskirjade täitmist ning hoiatusena mõjudes vähendaks ohtlikku käitumist ja parandaks liiklusohutust; palub komisjonil sellega seoses käsitleda eelnimetatud küsimusi direktiivi järgmisel läbivaatamisel, hinnata juhtimisõiguse äravõtmise ja karistuspunktide vastastikuse tunnustamise küsimust ning muuta direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks teemaksude jõustamist, mis aitaks tõkestada ohtlikke sõidumaneere ja säilitada taristu kvaliteeti;

39.  tuletab meelde, et juhilubade direktiiviga kehtestati ühtlustatud ELi juhiloa mudel ja kehtestati juhilubade saamise miinimumnõuded; märgib, et direktiivi tuleb ajakohastada seoses uute arengusuundumustega sõidukite ja taristu tehnoloogias, sõidukite automatiseerimises ja (eriti kutseliste sõidukijuhtide) koolituskavades; kutsub komisjoni üles töötama välja juhtide väljaõppe ja liiklusohutuse alase koolituse miinimumnõuded ning ühtlasi kogu ELis järk-järgult ühtlustama õppesõidukursuste vormi, sisu ja tulemusi, samuti kaaluma, kas direktiivi eelseisval läbivaatamisel lisada sellesse juhihariduse maatriksi eesmärgid, millel on kolm kategooriat: teadmised ja oskused, riske suurendavad aspektid ja enesehindamine; nõuab lisaks astmelise litsentsimiskorra kasutuselevõtmist, mis innustab algajaid juhte omandama rohkem kogemusi selliste kõrgema tasandi oskuste alal nagu nähtav liiklus, enesehindamine ja ohutaju, ning piirama mõningaid selliseid ohtlikke tegevusi nagu öösel sõitmine ja reisijate vedamine, kusjuures üksiti tuleb arvesse võtta kaugetes ja väheste ühistranspordivõimalustega piirkondades elavate inimeste vajadusi; kutsub lisaks komisjoni üles veelgi ühtlustama sõidu ja sõiduõpetajate miinimumstandardeid, mis hõlmavad muu hulgas jätkuõpet, ohutaju treenimist, rangemat miinimumharidust ja suhtlemisoskust; märgib murega, et mitmes liikmesriigis on teatatud juhilubade ebaseaduslikest väljastamistest, ja kutsub komisjoni üles seda küsimust jälgima;

40.  kutsub komisjoni üles hindama, kas muuta igat liiki kaherattaliste mootorsõidukite juhiloa saamisel kohustuslikuks teoreetilise ja praktilise koolituse ja katsete läbimine;

41.  kutsub komisjoni üles töötama välja liikmesriikides antava liikuvuse ja liiklusohutuse alase koolituse põhilisi tulemusnäitajaid ning ELi abivahendeid sellise koolituse kavandamiseks, teostamiseks ja hindamiseks; soovitab kõigil liikmesriikidel tagada kvaliteetse liiklusohutuse alase koolituse andmine, mis peaks alguse saama koolist ja moodustama osa elukestvast õppest;

42.  märgib, et COVID-19 pandeemia on kaasa toonud kojukandeteenuste laienemise ja eriti kaubikute, kaherattaliste mootorsõidukite, näiteks mopeedide, ja jalgrataste kasutamise, ning kiirendanud uute platvormitöö liikide ja uute ärimudelite teket; palub komisjonil tagada, et elukutselised kaubikujuhid läbiksid asjakohase koolituse, ning tegeleda kaubikujuhtide väsimuse ja kiiruse ületamise probleemidega, mis on tingitud eelkõige kojukandeteenuste arvu järsust suurenemisest; palub lisaks komisjonil kaaluda tehnoülevaatuse korra karmistamist ja postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate kasutatavatele kaubikutele teatava läbisõidu saavutamisel lisakontrolli kohustuse kehtestamist, samuti kaaluda tehnoülevaatuspaketi läbivaatamise raames selle kohustuse laiendamist teistele nende kategooriate sõidukitele, mida kasutatakse muudel ärilistel eesmärkidel; palub komisjonil esitada kojukandetöötajate ohutust käsitlev soovitus, sealhulgas tööandjatele ja ettevõtjatele esitatavad nõuded tagada ohutusseadmete ja turvaliste sõidukite olemasolu ja kasutamine, samuti õpetada neile võimalike vajalike digivahendite (näiteks rakendused ja interaktiivsed platvormid) kasutamist;

43.  väljendab sügavat muret kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide väsimuse kui liiklusõnnetuste põhjustaja pärast; palub komisjonil sellega seoses tagada nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta)(10) liiklusohutusaspektide nõuetekohane rakendamine; kutsub komisjoni üles võtma kasutusele kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide väsimust iseloomustava põhilise tulemusnäitaja; palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada üleeuroopalises transpordivõrgus turvaliste parkimisalade arvu, tagada nende kohandamine sõidukijuhtide vajadustele ning anda ajakohastatud ja kasutajasõbraliku veebisaidi kaudu teavet nende olemasolu kohta; palub komisjonil hinnata, kas raskeveokite kabiinidesse õhukonditsioneeride või samaväärsete kliimaseadmete paigaldamisel võib olla positiivne mõju juhi väsimusele ja liiklusohutusele, arvestades, et need seadmed võivad töötada sõidukimootorist sõltumatult;

44.  rõhutab, et täielik ja tulemuslik õnnetusejärgne reageerimine hõlmab lisaks arstiabile ja taastusravile ka vaimse ja sotsiaalse toe pakkumist, ohvrite tunnustamist, põhjalikku uurimist, et teha kindlaks õnnetuste põhjused ja meetmed nende kordumise vältimiseks tulevikus, ning vajaduse korral kriminaal- ja tsiviilmenetlusi; kutsub liikmesriike tihendama oma liiklusohutusametite ja tervishoiusektori vahelist koostööd ning tagama hädaabikoridoride nõuetekohase kasutamise päästetööde kiirendamiseks; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles piisavalt rahastama tõhusat hädaabi taristut, sealhulgas kiirabi lennusalku, eelkõige saartel ning kaugetes ja mägipiirkondades; kutsub komisjoni üles muutma juhilubade direktiivi läbivaatamisel esmaabikoolituse kohustuslikuks; kutsub liikmesriike üles sätestama oma riiklikes liikluseeskirjades hädaabikoridoride mõiste ja algatama täiendavaid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid; tuletab meelde mõjusate järelmeetmete tähtsust ohvrite toetamisel;

45.  kutsub liikmesriike üles arendama oma peamisi traumavõrgustikke ja võtma vastu vastastikuse koostöö suunised, et hädaabiteenistused saaksid patsiente ka piiriüleselt kiiresti haiglasse toimetada;

46.  rõhutab, et liikluseeskirjade puudulik jõustamine õõnestab püüdlusi saavutada liiklussurmade nulltase; soovitab liikmesriikidel kehtestada oma liiklusohutuskavades iga-aastased jõustamise ja järgimise eesmärgid ning tagada nende piisav rahastamine, samuti koostada igal aastal ülevaade, milles analüüsitakse saavutatud tulemusi ja sihteesmärke; rõhutab, et juhtide käitumisele avaldavad pikaajalist mõju vaid hästi selgitatud, hästi teadvustatud ja järjepidevad jõustamistoimingud ja õpetamine sundtäitmise kaudu; märgib, et tõhusust suurendab veelgi see, kui avastatud rikkumiste eest määratud trahvide käitlemine on suurel määral automatiseeritud;

47.  märgib, et juhtimisvõimet halvendab oluliselt mobiiltelefoni või muude elektrooniliste seadmete kasutamine juhtimise või sõitmise ajal ja sellega seondub 10–30 % liiklusõnnetustest; kutsub liikmesriike üles kehtestama mobiiltelefonide kasutamise eest tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid, sealhulgas mitterahalisi karistusi, et suurendada teadlikkust kaasnevatest riskidest ja parandada nõuete täitmise tagamist;

Tulevikuvajadustele vastav raamistik

48.  rõhutab, et välistegurid ja esilekerkivad ühiskondlikud suundumused tekitavad ELi strateegia raames aastani 2030 ja edasi liiklusohutusele enneolematuid probleeme; märgib, et EL peaks sillutama teed andmesideühendusega ja automatiseeritud sõidukite õigeaegseks kasutuselevõtuks ning peaks hindama võimalikke ohte, mis tekiksid selliste sõidukite kombineerimisel traditsiooniliste sõidukitega segaliikluses ja seoses vähekaitstud liiklejatega; palub komisjonil täielikult hinnata suurema arvu automatiseeritud sõidukite mõju keskkonnale ja linnapiirkondade liiklusele; rõhutab, et täis- ja poolautomaatsete sõidukite ohutu toimimise tagamiseks võib olla vajalik taristu ajakohastamine ja ühtlasi tuleks suurendada ka tavasõidukite ohutust ning tuua nõnda kasu kõigile liiklejatele;

49.  kutsub liikmesriike üles looma keskkonnahoidlikel tingimustel sõidukite utiliseerimise kavasid, et stimuleerida ohutumate, keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite ostmist ja kasutamist ning avaliku ja erasektori sõidukipargi uuendamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel koostöös EIPga uurida uusi rahastamiskavasid, et hõlbustada investeeringuid turvalistesse ja kestlikesse transporditeenustesse ning turvalistesse ja kestlikesse sõidukiparkidesse;

50.  juhib tähelepanu andmete kesksele tähtsusele liiklusohutuse parandamisel; tuletab meelde, et sõidukisisesed andmed on liikluskorralduse, tehnoülevaatuste ja õnnetuste uurimise jaoks väga väärtuslikud; kutsub komisjoni üles looma raamistiku sõidukisisestele andmetele juurdepääsuks ka väljaspool remonditurgu kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega(11), üksnes õnnetuste uurimise ja tehnoülevaatuste tarvis; rõhutab sellega seoses pardasalvestites säilitatavate digiandmete tähtsust õnnetuste põhjalikuks analüüsimiseks liiklusohutuse parandamise eesmärgil; kutsub komisjoni üles tagama, et nõutaks kõigi põhjaliku õnnetuste analüüsi ja liiklusohutuse uuringute jaoks oluliste andmeelementide (sh asukoht, kuupäev ja kellaaeg) pardasalvestis registreerimist ja säilitamist;

51.  tuletab meelde, et kuigi liiklusohutus on kõigi ELi, riikliku ja kohaliku tasandi asjaomaste osalejate ja ametiasutuste ühine vastutus, peaks EL võtma kindla juhtrolli, tagamaks et liiklusohutus jääb maanteetranspordis prioriteediks, et aidata vähendada liikmesriikide vahelist liiklusohutuse lõhet ja tagada, et EL jääb selles valdkonnas ülemaailmseks liidriks; rõhutab ELi kohustust edendada koostööd ja parimate tavade vahetamist kolmandate riikidega, näiteks Ühendkuningriigiga, et rakendada liiklusohutuse Stockholmi deklaratsiooni; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi liiklusohutuse poliitika eesmärke kohaldatakse kogu asjakohase välistegevuse kavandamise suhtes, ning töötama välja tõhusa süsteemi liikluseeskirjade rikkumisi käsitleva teabe vahetamiseks naabruses asuvate kolmandate riikidega, et parandada jõustamist, tagades samal ajal, et igasuguse teabe jagamise suhtes tuleks kohaldada rangeid kaitsemeetmeid, auditeid ja järelevalvetingimusi, järgides seejuures täielikult kohaldatavaid ELi eeskirju;

52.  palub komisjonil linnalise liikumiskeskkonna paketi eelseisvat muutmist silmas pidades edendada linnapiirkondades võetavate ohutus- ja kestlikkusmeetmete vahelist sünergiat; nõuab sellega seoses transporditaristu prioriteetide muutmist linnapiirkondades, sealhulgas avaliku ruumi ümberkorraldamist, liikudes individuaalsetelt mootorsõidukitelt selliste säästvamate, ohutumate ja tervislikumate transpordiliikide suunas nagu ühistransport, kõndimine ja jalgrattasõit ning võttes seejuures arvesse vähem kaitstud liiklejate, näiteks laste, puuetega inimeste ja eakate erivajadusi; õhutab ELi tegema rahastamisvahendite kaudu suuremaid investeeringuid ja rakendama kaasrahastamist parklate ja muude liikuvusühendusalade arendamiseks linnapiirkondadesse sisenemisel, mis võimaldaks lihtsat juurdepääsu eri liiki ühistranspordile; eesmärk on vähendada linnades ummikuid ja CO2 heidet; tervitab EIP kavatsust toetada ambitsioonikaid investeerimisprogramme, näiteks säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid ja ühistranspordiprojekte, et aidata avaliku sektori asutustel edendada kohalikul ja piirkondlikul tasandil säästvat liikuvust; kutsub komisjoni üles lõimima ELi liiklusohutuse eesmärke ja meetmeid paremini säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade suunistesse ning selleks jälgima ja edendama parimaid tavasid ja muu hulgas looma näitaja, mis iseloomustaks ELi rahastamise kasutamist linnade liiklusohutuse tulemuslikuks parandamiseks;

53.  märgib, et maapiirkonnad moodustavad ligikaudu 83 % ELi territooriumist ja seal elab 30,6 % ELi elanikkonnast; juhib tähelepanu sellele, et eelkõige hõredalt asustatud ja maapiirkondades puudub kvaliteetne transporditaristu ja regulaarne ühistransport, ning sellel on otsene mõju liiklusohutusele; märgib lisaks, et 54 % ELi liiklussurmadest leiab aset maapiirkondade teedel; rõhutab, et säästva ja aruka liikuvuse strateegia üks osa peaks olema maapiirkondade juurdepääsetavuse, ühenduvuse ja liiklusohutuse parandamine; palub komisjonil oma tulevases teatises maapiirkondade pikaajalise visiooni kohta seda silmas pidada;

54.  juhib tähelepanu vajadusele edendada integreeritud lähenemisviisi, et saavutada „Vision Zero“ eesmärgid ja edendada valdkondadevahelist koostööd, sealhulgas koostööd vabaühenduste, kodanikuühiskonna ning ettevõtete ja tööstusega piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil; kutsub kooskõlas Stockholmi deklaratsiooniga ettevõtteid ja VKEsid üles püüdlema liiklusohutuse saavutamise poole, kohaldades kogu oma väärtusahela ulatuses turvalise süsteemi põhimõtteid, sealhulgas hangete, tootmise ja turustamise valdkonnasiseseid tavasid, ning lisama ohutusalaste tulemuste aruanded oma kestlikkusaruannetesse ja ametlikele veebisaitidele; kutsub lisaks ettevõtteid ja VKEsid üles pakkuma vajaduse korral oma sõidukijuhtidele liiklusohutusalast erikoolitust ning kaaluma nn liikuvusjuhi määramist, kes koordineeriks ja optimeeriks ettevõtte liikuvusvajadusi kaupade ja töötajate transpordiks kogu logistikaahela ulatuses;

55.  palub komisjonil teha liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja teiste peamiste sidusrühmadega koostööd üleeuroopalise liiklusohutuskultuuri arendamisel; väljendab heameelt ELi linnaliikluse ohutuse auhinna väljakuulutamise üle Euroopa liikuvusnädala raames ja Euroopa liiklusohutuse harta (mis on suurim kodanikuühiskonna liiklusohutuse platvorm) uuendamise üle; kutsub komisjoni üles korraldama lähiaastatel ELi liiklusohutuspoliitika raamistiku 2021–2030 raames Euroopa liiklusohutuse aasta algatuse; toetab lisaks Euroopa rohelisemate linnade aasta 2022 raames nn turvalisema linna märgise loomist, rahastamist ja järelevalvet kõiki kasutajaid hõlmavate kõrgeimate liiklusohutuse standardite ja elamisväärsema avaliku ruumi kriteeriumide (sealhulgas õhukvaliteedi parandamine ja CO2 heite piiramine) põhjal;

56.  tunnustab igal aastal novembri kolmandal pühapäeval tähistatavat ülemaailmset liiklusohvrite mälestamise päeva, millega mälestatakse miljoneid maailma teedel hukkunuid või raskelt vigastatuid, tänatakse hädaabiteenistusi nende töö eest ning arutletakse selle üle, milline kohutav koorem on see päevast päeva jätkuv õnnetus perekondadele, kogukondadele ja riikidele; tunnustab ametlikult seda tähtpäeva ning kutsub Euroopa Ülemkogu ja komisjoni üles tegema sedasama ja korraldama kõigi kolme institutsiooni toetusel vastava iga-aastase ürituse;

57.  on seisukohal, et ELi liiklusohutuspoliitika edasiste sammude nõuetekohaseks rakendamiseks üldise säästva ja aruka liikuvuse strateegia raames on liiklusohutuse valdkonnas vaja mõningaid uusi võimekusi, eelkõige üldise strateegia koordineerimise, järelevalve ja hindamise funktsioonide ning tehnilise toe osas; sellega seoses kutsub komisjoni üles kaaluma Euroopa maanteetranspordiameti loomist, et toetada säästvat, turvalist ja arukat maanteetransporti, või kui see ei ole teostatav, usaldama selle ülesande mõnele juba olemasolevale ametile;

o
o   o

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 68, 13.3.2015, lk 9. (2) ELT L 403, 30.12.2006, lk 18. (3) ELT L 325, 16.12.2019, lk 1. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0122. (5) ELT L 348, 20.12.2013, lk 1. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1936, millega muudetakse direktiivi 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1). (7) ELT L 167, 30.4.2004, lk 39. (8) Komisjoni 18. veebruari 2014. aasta uuring joobes juhtimise vältimise kohta alkolukkude abil. (9) Komisjoni 15. märtsi 2019. aasta esialgne mõjuhinnang piiriülese täitmise tagamise direktiivi läbivaatamise kohta. (10) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. (11) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.