Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2021. aasta resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Myanmaris, sealhulgas usuliste ja etniliste rühmade olukord (2021/2905(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Myanmari ja rohingjade olukorra kohta, eriti 22. novembri 2012. aasta(1), 20. aprilli 2012. aasta(2), 20. mai 2010. aasta(3), 25. novembri 2010. aasta(4), 7. juuli 2016. aasta(5), 15. detsembri 2016. aasta(6), 14. septembri 2017. aasta(7), 14. juuni 2018. aasta(8), 13. septembri 2018. aasta(9), 19. septembri 2019. aasta(10) ja 11. veebruari 2021. aasta(11) resolutsiooni,
– võttes arvesse nõukogu 22. veebruari 2021. aasta järeldusi Myanmari kohta,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 23. märtsi 2021. aasta avaldust vägivalla hiljutise eskaleerumise kohta Myanmaris ning 19. aprilli 2021. aasta, 30. aprilli 2021. aasta, 12. mai 2021. aasta ja 27. juuli 2021. aasta avaldusi olukorra kohta Myanmaris,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 30. aprillil 2021. aastal ELi nimel tehtud avaldust seoses ASEANi juhtide kohtumise tulemustega,
– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 3. märtsi 2021. aasta avaldust inimõiguste jätkuvate rikkumiste kohta sõjaväe poolt ja 23. mai 2021. aasta avaldust viimaste sündmuste kohta Myanmaris,
– võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/1000, millega muudetakse otsust 2013/184/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Myanmaris/Birmas(12),
– võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/711, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Myanmaris/Birmas(13),
– võttes arvesse ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmise kohta,
– võttes arvesse Myanmari 2008. aasta põhiseaduse artiklit 34, millega tunnustatakse usu- ja veendumusvabadust ning tagatakse kodanikele õigus usutunnistust vabalt avaldada ja praktiseerida,
– võttes arvesse Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni 24. aprilli 2021. aasta viie punkti konsensust,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri 31. augusti 2021. aasta aruannet rohingja moslemite ja teiste Myanmari vähemuste inimõiguste olukorra kohta,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. juuni 2021. aasta resolutsiooni 75/287 olukorra kohta Myanmaris,
– võttes arvesse ÜRO Myanmari sõltumatu rahvusvahelise teabekogumismissiooni 22. augusti 2019. aasta aruannet seksuaalse ja soolise vägivalla kohta Myanmaris ning selle etniliste konfliktide soolise mõju kohta,
– võttes arvesse ÜRO eriraportööri aruandeid inimõiguste olukorra kohta Myanmaris, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruandeid ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni järelevalvemehhanismi aruandeid,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 16. septembri 2021. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Myanmaris,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 23. septembri 2021. aasta avaldusi Myanmari kohta,
– võttes arvesse ÜRO Myanmari inimõiguste olukorra eriraportööri Thomas H. Andrewsi 22. septembri 2021. aasta avaldust inimõiguste olukorra kohta Myanmaris,
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu aruandeid Myanmari ning rohingja moslemite ja teiste vähemuste inimõiguste olukorra kohta,
– võttes arvesse Myanmari käsitleva sõltumatu uurimismehhanismi 1. juuli 2021. aasta aruannet,
– võttes arvesse Arakani osariigi küsimustega tegeleva nõuandekomisjoni lõpparuannet (Annani aruanne) ja soovitusi,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 23. jaanuari 2020. aasta määrust Gambia Vabariigi taotluse kohta ajutiste meetmete võtmiseks seoses kohtuasjaga, mis käsitleb genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni kohaldamist (Gambia vs. Myanmar),
– võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,
– võttes arvesse ÜRO 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,
A. arvestades, et Myanmari sõjavägi (Tatmadaw) vahistas 1. veebruaril 2021. aastal selges vastuolus Myanmari põhiseadusega president Win Myinti, riiginõunik Aung San Suu Kyi ja valitsuse juhtivad liikmed, haaras riigipöörde abil kontrolli seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu üle ning kuulutas aastaks välja erakorralise seisukorra; arvestades, et 2021. aasta augustis teatas relvajõudude ülemjuhataja Min Aung Hlaing, et ta nimetab end ise peaministriks ja et erakorralist seisukorda pikendatakse 2023. aasta augustini;
B. arvestades, et ÜRO Myanmari inimõiguste olukorra eriraportöör märkis oma ametlikus avalduses, et sõjaväehunta poolt Myanmari rahva vastu toime pandud ulatuslike ja süstemaatiliste rünnakute puhul on rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt tõenäoliselt tegemist inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegudega; arvestades, et ÜRO eriraportöör on sõnaselgelt märkinud, et riigipöörde ja rikkumiste korraldajad ja toimepanijad tuleks vastutusele võtta;
C. arvestades, et 2021. aasta mais võttis sõjaväehunta esimesi meetmeid selleks, et saata laiali Aung San Suu Kyi erakond, mis kuulus kuni 2021. aasta veebruaris toimunud riigipöördeni valitsuse koosseisu;
D. arvestades, et Pyidaungsu Hluttaw esinduskogu ja rahvusliku ühtsuse valitsus moodustati selleks, et esindada Myanmari rahva demokraatlikke soove;
E. arvestades, et pärast riigipööret korraldati selle vastu Myanmari mitmes linnas rahumeelseid proteste ja meeleavaldusi; arvestades, et alates 1. veebruarist 2021. aastal on ebaseaduslikult vahistatud või koduaresti pandud poliitikuid, valitsusametnikke, kodanikuühiskonna esindajaid, usutegelasi, rahumeelseid protestijaid ja kirjanikke; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo viimases aruandes on märgitud, et alates riigipöördest on tapetud rohkem kui 1 120 inimest ja sõjaväevõimud on vahistanud rohkem kui 8 000 inimest, sealhulgas sadu poliitikuid, aktiviste ja ametnikke; arvestades, et kohtud on mõistnud süüdi 312 inimest, kellest 26‑le on määratud surmanuhtlus, sealhulgas kahele lapsele; arvestades, et teadete kohaselt on vahi all surnud vähemalt 120 inimest; arvestades, et 2021. aasta juuli seisuga oli hunta tapnud vähemalt 75 last;
F. arvestades, et samal ajal on sõjavägi tegelenud Myanmaris üha ulatuslikumalt meedia allasurumisega, kusjuures meelevaldselt on vahistatud, kinni peetud või süüdistuse saanud üha rohkem ajakirjanikke, et vaigistada meediat ja teha lõpp väljendusvabadusele; arvestades, et hunta kasutab telekommunikatsiooni ja interneti piirangute abil üha enam jälgimis- ja tsensuurivahendeid;
G. arvestades, et sagedane on demokraatiameelsetel meeleavaldustel osalemise eest vahi alla võetud inimeste piinamine; arvestades, et piinamismeetodid hõlmavad peksmist, mahalaskmise simuleerimist, sigarettidega kõrvetamist ja vägistamist või vägistamisega ähvardamist; arvestades, et politseipoolne piinamine oli Myanmaris probleemiks juba varem, kuid Tatmadaw kasutab piinamisega ähvardamist nüüd opositsiooni mahasurumise püüdluste raames süstemaatiliselt;
H. arvestades, et hunta toetub üha enam kollektiivse karistamise kasutamisele, sealhulgas niisuguste isikute pereliikmete röövimisele, kelle suhtes on väljastatud vahistamismäärus, kuid kelle asukohta ei ole politsei ega sõjavägi suutnud välja selgitada; arvestades, et tapetud ja röövitud on ka lapsi, sealhulgas ka maimikuid, oletatavasti selleks, et sundida nende vanemaid end võimudele üles andma;
I. arvestades, et etnilised vähemused praktiseerivad kristlust (6,3 %, eelkõige tšinid, katšinid ja karenid), islamit (2,1 %, eelkõige rohingjad, malaid ning Yangonist pärit inimesed ja muud vähemused) ning hinduismi (0,5 %, eelkõige Birma indialased);
J. arvestades, et Myanmaris rikutakse usu- ja etniliste vähemuste usu- ja veendumusvabadust ning muid inimõigusi;
K. arvestades, et pommitatud ja rüüstatud on kirikuid ning vahistatud on preestreid ja pastoreid; arvestades, et sõjavägi on püstitanud laagreid ka kiriku valdustesse, õõnestades seega veelgi nende rolli pühamutena, mis pakuvad abi vajavatele inimestele kaitset;
L. arvestades, et Myanmaris on palju rahvusrühmi; arvestades, et sisekonfliktide tõttu on viimastel aastakümnetel traagiliselt hukkunud tuhandeid inimesi;
M. arvestades, et Myanmari kodakondsusseaduses on sätestatud, et rohingjad on „mittekodanikud“ või „välismaalastest elanikud“ ning seetõttu jäetud ilma kodakondsusest, mis halvendab veelgi nende ebakindlat olukorda; arvestades, et rohingja vähemuse tagakiusamine ei ole lõppenud, hoolimata rahvusvahelise üldsuse arvukatest üleskutsetest;
N. arvestades, et ligikaudu 600 000 rohingjat, kes on Arakani osariiki veel alles jäänud, kannatavad pideva diskrimineeriva poliitika ja diskrimineerivate tavade, põhiõiguste pideva rikkumise, meelevaldsete vahistamiste, ülerahvastatud laagritesse sulgemise ning väga piiratud haridus- ja tervishoiuvõimaluste tõttu; arvestades, et rohingjadele kehtestatud rõhuvad tingimused kujutavad endast inimsusevastaseid kuritegusid;
O. arvestades, et rohingjasid ja teisi etnilisi vähemusi, eelkõige naisi ja tütarlapsi, ähvardab tõsine seksuaalvägivalla oht, eelkõige Myanmari sõjaväe ja Arakani armee vahelise pikaleveninud konflikti kontekstis;
P. arvestades, et humanitaarkriis Myanmaris süveneb, kuna ainuüksi käesoleval aastal on üle 210 000 riigisisese põgeniku olnud sunnitud oma kodudest lahkuma, kolm miljonit inimest vajavad humanitaarabi, kusjuures nende arv on viimase kaheksa kuu jooksul kolmekordistunud, ning pool kogu elanikkonnast, ligikaudu 20 miljonit inimest, elab allpool vaesuspiiri;
Q. arvestades, et ÜRO peasekretär on hoiatanud, et „suure relvakonflikti oht nõuab kollektiivset lähenemisviisi, vältimaks mitmemõõtmelist katastroofi Kagu‑Aasia südames ja kaugemalgi“;
R. arvestades, et Maailma Toiduprogrammi hinnangul ohustab 6,2 miljonit inimest kogu Myanmaris toiduga kindlustamatus ja nälg, võrreldes 2,8 miljoniga enne sõjaväelist riigipööret;
S. arvestades, et humanitaarolukorda Myanmaris on halvendanud ka COVID‑19 kriis; arvestades, et meeleavaldajate massiline meelevaldne kinnipidamine, ülerahvastatud vanglad ning vangide tervise üldine hooletusse jätmine on aidanud kaasa ka COVID‑19 nakatumiste arvu suurenemisele;
T. arvestades, et sõjavägi on kasutanud COVID‑19 meetmeid demokraatiat pooldavate aktivistide, inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike mahasurumiseks; arvestades, et rikutakse õigust tervisele; arvestades, et hunta on sulgenud haiglaid ja võtnud sihikule meditsiinitöötajad, mis on COVID‑19 puhangu tõttu viinud kogu riigis tervishoiusüsteemi kokkuvarisemiseni; arvestades, et sõjaväelased on hävitanud meditsiinitarbeid ja -varustust ning hõivanud kümneid meditsiinirajatisi, mis on sundinud Myanmari elanikke meditsiiniasutustest eemale hoidma kartuses, et nad peetakse kinni või lastakse maha;
U. arvestades, et Myanmari sõjavägi Tatmadaw ja selle kindralid hangivad rahalisi vahendeid puidu, vääriskivide, gaasi ja nafta ebaseadusliku müügiga ning neid süüdistatakse laialdaselt korruptsioonis;
V. arvestades, et ÜRO andmetel on ÜRO Myanmari 2021. aasta humanitaarabi kava saanud seni vaid 46 % taotletud vahenditest ja humanitaaroperatsioonid kannatavad rahaliste vahendite suure puudujäägi tõttu;
1. mõistab resoluutselt hukka 1. veebruari 2021. aasta riigipöörde, mille viis läbi Tatmadaw oma ülemjuhataja Min Aung Hlaingi juhtimisel; kutsub Tatmadaw’d üles täielikult austama 2020. aasta novembri demokraatlike valimiste tulemusi ja viivitamata ennistama tsiviilvalitsuse, lõpetama erakorralise seisukorra, tegema lõpu vägivalla kasutamisele rahumeelsete meeleavaldajate vastu, austama sõna- ja ühinemisvabadust ning lubama kõigil valitud parlamendiliikmetel täita oma mandaati; kutsub Myanmari sõjaväge üles vabastama kõik poliitvangid, tühistama sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse piirangud ning austama usu- ja veendumusvabadust;
2. nõuab president Win Myinti, riiginõuniku Aung San Suu Kyi ja kõigi teiste, põhjendamatute süüdistuste alusel vahistatud isikute viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; on seisukohal, et kõigi poliitiliste liidrite ja vangide vabastamine kujutaks esimest olulist sammu kriisi rahumeelse lahenduse ja seaduslike ametivõimude taastamise suunas;
3. väljendab toetust Myanmari rahvale tema võitluses demokraatia, vabaduse ja inimõiguste eest;
4. mõistab hukka Tatmadaw’ ulatusliku vägivaldse reaktsiooni mis tahes meeleavaldustele ning Myanmari rahva, sealhulgas etniliste ja usuvähemuste vastu toime pandud ja jätkuvad inimõiguste rängad rikkumised, mis kujutavad endast inimsusevastaseid kuritegusid; väljendab sügavat muret kirikute, mošeede, koolide ja meditsiiniasutuste vastu suunatud sagedaste rünnakute ning usujuhtide vahistamiste pärast;
5. toetab Pyidaungsu Hluttaw’ esinduskogu ja rahvusliku ühtsuse valitsust kui Myanmari rahva demokraatlike soovide ainsaid õiguspäraseid esindajaid ning kutsub Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) ja rahvusvahelist üldsust üles kaasama neid tõelisesse ja kaasavasse poliitilisse dialoogi ja jõupingutustesse, mille eesmärk on kriisi rahumeelne lahendamine õigusriigi austamise alusel;
6. nõuab Rahvusvahelise Punase Risti Komitee viivitamatut ja regulaarset juurdepääsu kinnipeetavatele ja vanglatele, nagu on sätestatud Genfi konventsioonides; palub sõjaväe- ja politseijõududel anda kõigi Myanmaris julgeolekujõudude operatsioonide käigus enne ja pärast 1. veebruari 2021 kinni peetud isikute perekondadele täielikku teavet nende saatuse ja asukoha kohta;
7. tuletab meelde Myanmari mitmerahvuselisust; nõuab tungivalt, et Tatmadaw austaks täielikult iga rahvuse võõrandamatuid õigusi; nõuab sõjaväe poolt riigis toime pandud kuritegude viivitamatut, ranget, sõltumatut ja läbipaistvat uurimist ning nende toimepanijate vastutusele võtmist;
8. on šokeeritud Tatmadaw’ kuritegudest etniliste ja usuliste rühmituste vastu Myanmaris; mõistab teravalt hukka Tatmadaw’ rünnakud Kareni, Kaja, Katšini, Šani ja Tšini osariikides, mis on toonud kaasa ulatusliku ümberasustamise, tsiviilisikute, sealhulgas laste surma, usuhoonete hävitamise ning muud inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumised;
9. mõistab hukka kristlaste tagakiusamise riigis; nõuab tungivalt, et Tatmadaw lõpetaks kristlaste tapmise ja vahistamise ning loobuks mürsurünnakute korraldamisest kirikutele ja nende rüüstamisest; rõhutab, et rahvusvaheline üldsus on väljendanud sügavat muret kristlaste kogukondade vastu suunatud vägivaldsete rünnakute pärast Myanmaris;
10. mõistab veel kord hukka inimõiguste rikkumised ning süstemaatilised ja laiaulatuslikud rünnakud rohingja elanikkonna vastu; rõhutab, et EL jälgib ka edaspidi tähelepanelikult sõjaväelise juhtkonna tegevust riigi vähemuste, eelkõige rohingjade suhtes; kordab oma üleskutset Myanmari ametivõimudele luua tingimused ja tagatised, et rohingjad, kes seda soovivad, saaksid ÜRO järelevalve all ohutult, vabatahtlikult, väärikalt ja püsivalt oma põlistele aladele tagasi pöörduda;
11. mõistab teravalt hukka etniliste vähemuste jätkuva diskrimineerimise, kuna nende liikumisvabadus on tõsiselt piiratud ja nad on Myanmaris põhiteenustest ilma jäetud;
12. mõistab hukka hunta mis tahes vägivalla oma kodanike vastu ja muud ahistamise vormid, eelkõige inimõiguste kaitsjate, kodanikuühiskonna aktivistide ja ajakirjanike vastu; nõuab tungivalt, et hunta kaotaks kõik piirangud telekommunikatsioonile ja internetile, sealhulgas sõltumatu meedia veebisaitidele ja sotsiaalmeedia platvormidele;
13. nõuab, et viivitamata lõpetataks vägivald töötajate ja ametiühingute vastu ning kaitstaks ametiühingute ja nende liikmete õigusi, sealhulgas õigust vabalt tegutseda;
14. nõuab kohest humanitaarabi kättesaadavust vähekaitstud kogukondadele, sealhulgas naistele, lastele ja etnilistele vähemustele, ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja etnilistel kogukondadel põhinevate organisatsioonide mõjuvõimu suurendamist, et tagada humanitaarabi tõhus jõudmine abivajajateni; palub komisjonilt humanitaarabi, sealhulgas tervishoiuteenuste ümbersuunamist ja suurendamist piiriüleste kanalite, kohalike humanitaarabi võrgustike, etniliste teenuseosutajate ning kogukonnapõhiste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu; palub komisjonil analüüsida, kuidas koostöös nende rühmadega arenguprojekte kõige paremini ellu viia ja sellele vastavalt arenguabi suunata;
15. märgib sügava murega, et humanitaarkriisi on süvendanud kolmas COVID‑19 laine Myanmaris, kusjuures eriti murettekitav on haiguse levik kõige tõrjutumate elanikkonnarühmade seas, sealhulgas riigi ülerahvastatud ja mittesanitaarsetes vanglates; nõuab tungivalt, et hunta taastaks viiruse ohjeldamisstrateegia ja kontaktide jälgimise süsteemi ning tagaks inimestele juurdepääsu tervishoiuteenustele ja vaktsiinidele; palub komisjonil suurendada sellega seoses antavat toetust ja tagada, et toetus jõuaks kodanikeni, sealhulgas COVID‑19 vaktsiinidooside pakkumise kaudu;
16. on šokeeritud tervishoiutöötajate ründamisest, ahistamisest, kinnipidamisest ja piinamisest, eriti praeguse COVID‑19 tervishoiukriisi ajal; kutsub huntat üles tagama kõigi tervishoiutöötajate julgeoleku ja turvalisuse ning lõpetama viivitamata nende mis tahes ahistamise ja ründamise; rõhutab Myanmari ametivõimude vastutust tervishoiuteenuste täieliku kättesaadavuse tagamisel;
17. mõistab hukka sõjaväevõimude rünnakud meditsiinitöötajate ja -rajatiste vastu ning nende ametivõimude reageerimise COVID‑19 pandeemiale; toonitab, et tervishoid ning juurdepääs tervishoiule ja vaktsineerimisele on universaalsed inimõigused;
18. kutsub Tatmadaw’d üles lõpetama elanikkonna ilmajätmine õigusest COVID‑19 vastasele kaitsele ja nõuetekohasele ravile, mis võib Myanmaris põhjustada märkimisväärse arvu inimelude kaotuse;
19. nõuab tungivalt, et naaberriikide valitsused tagaksid, et nende ametiasutused ei takistaks kedagi varjupaika otsides piiri ületamast; kutsub neid valitsusi üles tagama, et abiorganisatsioonidel ja kohalikel kodanikuühiskonna organisatsioonidel oleks juurdepääs riigisiseste põgenikega aladele nende piiridel Myanmariga;
20. kinnitab oma toetust kodanikuühiskonna ja demokraatia toetajatele Myanmaris ning nõuab, et EL ja selle institutsioonid jätkaksid vaatamata praeguse sõjaväelise valitsuse kehtestatud olemasolevatele ja võimalikele jätkuvatele piirangutele püüdlusi kodanikuühiskonna edendamiseks;
21. kutsub ASEANi, selle liikmeid ja eelkõige selle Myanmari erisaadikut üles kasutama ennetavamalt oma erilist rolli Myanmaris, tegema koostööd ÜRO erisaadikuga ja töötama koos kõigi asjaomaste osapooltega, eelkõige rahvusliku ühtsuse valitsuse ja kodanikuühiskonna esindajatega, eelkõige naiste ja etniliste rühmadega, et vähemalt edendada viie punkti konsensuse tõhusat ja sisulist rakendamist eesmärgiga saavutada lähitulevikus praeguse kriisi jätkusuutlik ja demokraatlik lahendamine;
22. kutsub ka Hiinat ja Venemaad üles osalema aktiivselt rahvusvahelises diplomaatias ja täitma oma kohustusi ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmetena; loodab, et nad võtavad endale Myanmari olukorra jälgimisel konstruktiivse rolli;
23. nõuab tungivalt, et Myanmar teeks koostööd rahvusvaheliste pingutustega tagada vastutus, sealhulgas andes Myanmari käsitlevale sõltumatule uurimismehhanismile (IIMM) lõpuks täieliku pääsu riiki; nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja rahvusvaheline üldsus tagaksid, et IIMMil oleks oma volituste täitmiseks vajalik toetus; tuletab meelde, et Myanmaril on kohustus järgida Rahvusvahelise Kohtu ajutiste meetmete määrust;
24. tunneb heameelt nõukogu poolt hiljuti Tatmadaw’ liikmete ja nende ettevõtete vastu kehtestatud sanktsioonide üle ning kutsub nõukogu üles jätkama sihipäraste ja jõuliste sanktsioonide kehtestamist, et lõigata ära hunta varustusliinid, tagades samal ajal, et Myanmari rahvas ei kannataks kahju; on seisukohal, et rahvusvaheline üldsus peab jätkama sõjaväe ja selle juhtide vastu lisameetmete võtmist ning kehtestama neile kulukaid sanktsioone, kuni nad pöörduvad tagasi kursile ja näevad ette tagasipöördumise demokraatia juurde; rõhutab, et kõik ELi liikmesriigid peavad tugevdama ja jõustama sanktsioone, mis on kehtestatud kõigi Myanmari riiklike ettevõtete suhtes, eelkõige puidu- ja vääriskivitööstuses; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele ELi sanktsioonide rikkumise eest määratud riiklike karistuste mõjususe; rõhutab, et see nõuab konkreetseid varade külmutamisi ja rahvusvaheliste finantsülekannete tegemise keelu seadmist kahele riigi omandis olevale pangale – Myanmar Foreign Trade Bank ja Myanmar Investment and Commercial Bank, mille kaudu kogutakse kogu välisvaluuta, ning riigile kuuluva Myanmar Oil and Gas Enterprise’i (mis tagab hunta suurima välisvaluuta sissevoolu) sanktsioonide loetellu lisamist;
25. kutsub nõukogu üles jätkama sihipäraste sanktsioonide kehtestamist nende suhtes, kes vastutavad 2021. aasta veebruari riigipöörde eest, ning kaaluma muid võimalikke meetmeid; nõuab tungivalt, et nõukogu lisaks riigi haldusnõukogu selle üksikute liikmete asemel tervikliku üksusena nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid;
26. kordab oma üleskutset ELi ettevõtjatele, kellel on Myanmaris äritegevus või tarneahelad, järgida rangemat inimõigustealast hoolsuskohustust ja tagada, et neil ei oleks sidemeid Myanmari julgeolekujõudude, nende üksikute liikmete või nende omanduses või kontrolli all olevate üksustega ning et nad ei aitaks otseselt ega kaudselt kaasa huntapoolsele demokraatia ja inimõiguste mahasurumisele; kutsub ELis asuvaid ettevõtteid üles oma järeldused avalikustama ning tegutsema oma Myanmaris asuvates ettevõtetes töötingimuste ja keskkonnastandardite pideva parandamise nimel;
27. kordab oma üleskutset jätkata sihipäraste sanktsioonide rakendamist nende suhtes, kes vastutavad rohingjade vastu suunatud hirmutegude eest;
28. kordab oma üleskutset komisjonile alustada kiiresti uurimist Myanmarile kehtivate kaubandussoodustuste kohta, eelkõige seoses Myanmari sõjaväelastele kuuluvate äriühingutega konkreetsetes sektorites, ning teavitada Euroopa Parlamenti nõuetekohaselt võetavatest meetmetest; tunnistab, et pärast seda, kui Myanmari suhtes kehtestati 2013. aastal uuesti erikord „Kõik peale relvade“ (EBA), on tehtud edusamme, näiteks on loodud töökohti rõivasektoris, millest on saanud kasu eelkõige naised; rõhutab siiski, et tõhustatud koostöö protsess loodi juba 2018. aastal, keskendudes rahvusvaheliste inimõigustealaste konventsioonide ja töötajate õiguste järgimisele, ning et riigipööre pööras demokratiseerimisprotsessi käigus tehtud edusammud tagasi, seades sellega ohtu EBA soodustuste andmise tingimused;
29. kutsub ELi delegatsiooni Myanmaris ja liikmesriikide saatkondi üles jälgima tähelepanelikult inimõiguste ja tervishoiu olukorda Myanmaris ning praegu kinni peetud ja vangistatud poliitiliste liidrite ja teiste isikute juhtumeid;
30. kutsub liikmesriike ja assotsieerunud riike üles säilitama embargo kõikide relvade, laskemoona ja muude sõjaliste, julgeoleku- ja seireseadmete ja -süsteemide otsese ja kaudse tarnimise, müügi ja üleandmise, sealhulgas transiidi, veo ja vahendamise suhtes, samuti väljaõppe, hoolduse ning muu sõjalise ja julgeolekualase abi osutamise suhtes; rõhutab, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus peab olukorda täiendavalt uurima;
31. hoiatab vägivalla eskaleerumisest ja riigi tõsisest majanduskriisist, vaesusest ja ümberasustatud isikute suurest arvust tuleneva veelgi suurema humanitaarhädaolukorra ohu eest; nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja rahvusvaheline üldsus täidaksid kiiresti oma rahalised kohustused seoses ÜRO 2021. aasta Myanmari humanitaarabi kavaga;
32. palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja liikmesriikidel tegeleda jõuliselt olukorraga Myanmaris ja palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal anda Euroopa Parlamendile ja eelkõige selle väliskomisjonile korrapäraselt aru, muu hulgas usu- ja etniliste rühmade olukorra kohta, et tagada selles olulises ja murettekitavas olukorras piisav parlamentaarne dialoog;
33. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Myanmari seaduslikule presidendile ja rahvusliku ühtsuse valitsusele, Pyidaungsu Hluttaw’ esinduskogule, Myanmari riiginõunikule, Tatmadaw’le, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Ühendriikide, Bangladeshi, Ühendkuningriigi, Jaapani, India, Austraalia ja Kanada ning ASEANi liikmesriikide, Venemaa ja Hiina valitsustele ja parlamentidelele, ÜRO peasekretärile, ASEANi peasekretärile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile, Myanmari inimõiguste olukorraga tegelevale ÜRO eriraportöörile, ÜRO pagulaste ülemvolinikule ja ÜRO Inimõiguste Nõukogule.