Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (edaspidi „finantsmäärus“)(2),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“)(3), ning sellega seoses Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kokku lepitud ühisdeklaratsioone(4) ja asjakohaseid ühepoolseid deklaratsioone(5),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(6),

–  võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“),

–  võttes arvesse määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus)(7),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni 2022. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(8),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2022. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(9),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 9. juulil 2021. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti (COM(2021)0300) (edaspidi „eelarveprojekt“),

–  võttes arvesse 6. septembril 2021. aastal vastu võetud ja 10. septembril 2021. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta (11352/2021 – C9‑0353/2021),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94,

–  võttes arvesse asjaomaste komisjonide arvamusi,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0281/2021),

III jagu – Komisjon

Üldine ülevaade

1.  tuletab meelde, et oma eespool nimetatud 25. märtsi 2021. aasta resolutsioonis 2022. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta määras Euroopa Parlament 2022. aasta eelarve jaoks kindlaks selged poliitilised prioriteedid, et toetada COVID-19 kriisist taastumist, suurendada investeeringuid ja võidelda töötuse vastu ning luua alus vastupanuvõimelisemale ja kestlikumale liidule; kinnitab veel kord oma kindlat pühendumust nendele prioriteetidele ja esitab alljärgneva seisukoha, et tagada nende elluviimiseks asjakohane rahastamistase;

2.  on veendunud, et liidu eelarves peavad olemas olema vahendid, mis võimaldavad tal reageerida üheaegselt mitmele kriisile; kordab Euroopa Parlamendi seisukohta, et 2022. aasta peaks olema täieliku rakendamise aasta ja 2022. aasta eelarvel peaks olema keskne roll kodanike elule positiivse ja käegakatsutava mõju tagamisel; toetab sellega seoses eelarvevahendite suurendamist, et edendada investeeringuid, keskendudes eelkõige VKEdele, kes moodustavad liidu majanduse nurgakivi ja kellel on otsustava tähtsusega roll ülimalt kvaliteetsete investeeringute tegemisel ja töökohtade loomisel kõigis liikmesriikides, tugevdada jõupingutusi rohe- ja digiülemineku elluviimiseks, pakkuda noortele uusi võimalusi ja kaitsta lapsi, ehitada üles tugev Euroopa terviseliit ja toetada COVAXi programmi; tugevdab lisaks julgeoleku, rände, varjupaiga ja integratsiooni, põhiõiguste ja liidu väärtuste valdkonna prioriteete, tunnistades samal ajal olukorra hiljutist halvenemist välispoliitika ja humanitaarabi valdkonnas ning vajadust olla võimeline reageerima tulevastele väljakutsetele nii kohe kui ka keskmise pikkusega ja pikas perspektiivis;

3.  võtab teadmiseks nõukogu poolt eelarveprojekti kohta esitatud seisukoha, millega vähendatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kulukohustuste assigneeringuid komisjoni ettepanekuga võrreldes 1,43 miljardi euro võrra; on seisukohal, et nõukogu kavandatud kärbete puhul on järgitud tavapärast ülevalt alla lähenemisviisi, mis seisneb üldise meelevaldse vähendamise eesmärgi rakendamises, mis ei tulene ei rakendamissuundumuste ega kasutussuutlikkuse objektiivsest hindamisest ning mis ei kajasta liidu ees seisvate probleemide arvukust ega liidu võetud kohustusi; juhib tähelepanu vastuolule peamiste ühiste poliitikaprioriteetidega; on seisukohal, et nõukogu seisukoht ei vasta kaugeltki Euroopa Parlamendi ootustele, mis on seotud majanduse taastamise eelarvega; on seetõttu otsustanud üldreeglina taastada kõigi nõukogu poolt kärbitud eelarveridade assigneeringud eelarveprojekti tasemele nii tegevus- kui ka halduskulude osas ning võtta oma seisukoha koostamise lähtepunktiks eelarveprojekti; aktsepteerib siiski 2022. aastal 1 299 miljoni euro kandmist Brexitiga kohanemise reservi nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena, kuna see kajastab Brexitiga kohanemise reservi määruse suhtes saavutatud poliitilist kokkulepet(10);

4.  toonitab, et poliitika uute prioriteetide ja ülesannetega peavad kaasnema uued vahendid ning et mõne ameti loomine või selle volituste laiendamine ei tohiks toimuda olemasolevate programmide või ametite arvelt; kompenseerib seetõttu komisjoni kavandatud rahastamisprogrammide assigneeringute kärped, et suurendada detsentraliseeritud asutuste rahastamispaketti; rõhutab asjaolu, et ametite töö tulemuslikkuse suurendamiseks, eriti spetsiifiliste poliitikaeesmärkide ühtlustamise korral, tuleb ametite tegevust nõuetekohaselt koordineerida ja luua nende vahel koostoime, et avaliku sektori raha saaks kasutada õiglaselt ja tõhusalt;

5.  võtab sellega seoses teadmiseks hiljutise algatuse luua ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA); väljendab sügavat muret selle pärast, et Euroopa Parlament on sellise asutuse loomise otsustusprotsessist välja jäetud; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et kõnealusel algatusel on oluline mõju eelarvele ja Euroopa Parlament peab samuti saama täies ulatuses täita oma rolli eelarvepädeva institutsioonina; on kindlalt vastu mis tahes rahastamisstruktuurile, millega jaotatakse programmide „Euroopa horisont“ ja „EL tervise heaks“ ning rescEU raames kaasseadusandjate poolt algselt kavandatud ja kokku lepitud peamiste eesmärkide ja meetmete arvelt vahendeid ümber; rõhutab sellega seoses vajadus tagada piisav rahastus Euroopa vähktõvevastase võitluse kavale kui liidu eelarve prioriteetsele eesmärgile, mida ei tohiks muude poliitikaalgatuse toetamiseks tehtavate ümberjaotamistega ohtu seada; rõhutab, et algatuse ajastus ei võimaldanud Euroopa Parlamendil seda 2022. aasta eelarve lugemisel arvesse võtta; ootab, et seda küsimust käsitletaks 2022. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus, ning nõuab, et uuritaks, kas selleks otstarbeks saaks kasutada muid rahastamisvahendeid;

6.  rõhutab samuti, et komisjon kuulutas pärast eelarveprojekti avaldamist välja paketi Süüriast ja mujalt pärit pagulaste toetuseks; nõuab sellega seoses, et 2022. aasta eelarve lepitusmenetluse raames saavutataks üldine kokkulepe kogu paketi suhtes, mis hõlmaks ka paranduseelarve projekti nr 5/2021; tunnistab, et on vaja lisameetmeid, et reageerida asjakohaselt hiljutistele sündmustele Afganistanis, sealhulgas toetada kodanikke, sealhulgas naisi ja tüdrukuid, lapsi, vähekaitstud rühmi, samuti tõsiselt sihikule võetud riskirühmi, näiteks teadureid, õpetajaid, arste ja õpetlasi, kellel ei ole võimalik Afganistanis edasi elada ja oma tööd jätkata; rõhutab, et võttes arvesse muutuvat olukorda ning põhjaliku ja pikemaajalise vajaduste hindamise puudumist, ei saanud neid küsimusi Euroopa Parlamendis toimunud lugemisel täielikult arvesse võtta ning neid hinnatakse uuesti, võttes arvesse komisjoni kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2022 ja hilisemas etapis esitatavat lisateavet;

7.  otsustab suurendada niisuguste eelarveridade vahendeid, millel on suurepärane täitmismäär ja tegevussuutlikkus lisaassigneeringute ärakasutamiseks 2022. aastal; märgib, et eespool nimetatud pakiliste prioriteetide piisavaks rahastamiseks tuleb paindlikkusinstrument täielikult kasutusele võtta ning lisaks on vaja osaliselt kasutada ühtset varuinstrumenti (summa, mis on tasaarvestatud jooksva aasta varuga); nõuab lisaks, et 2020. aasta kulukohustuste vabastamise kogusumma tehtaks 2022. aastal finantsmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kättesaadavaks;

8.  rõhutab vajadust taastada eelarveprojekti tase Euroopa Liidu taasterahastu (EURI) rahastamiskulude osas, et vältida negatiivse signaali andmist finantsturgudele, kuni komisjon ei ole prognoositud vajadusi lepitusmenetluse käigus uuesti hinnanud; kordab oma selget seisukohta, mida on kaitstud mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbirääkimistel ning mille kohaselt tuleks taasterahastu „Next Generation EU“ intressikulusid ja tagasimakseid arvestada väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

9.  rõhutab, kui tähtis on toetada kliimameetmeid ja keskkonnakaitset 2022. aastal asjakohastele liidu programmidele ja instrumentidele lisavahendite eraldamisega; toonitab taas, et kliimaküsimuste peavoolustamise vaimus tuleks kõigis poliitikavaldkondades teha suuremaid jõupingutusi, et saavutada kliimameetmetega seotud kulude üldeesmärk, mille kohaselt peavad need kogu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivuse jooksul moodustama vähemalt 30 % liidu kogueelarvest ja Euroopa Liidu taasterahastu kulutustest; rõhutab lisaks, et pidevat tööd tuleb teha selleks, et mitmeaastase finantsraamistiku alusel igal aastal tehtavatest kulutustest nähtaks 2024. aastal 7,5 % ja alates 2026. aastast 10 % ette bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks; rõhutab, et komisjon peab enne 2023. aasta eelarveprojekti esitamist kindlaks määrama tulemusliku metoodika eelkõige elurikkuse vähenemise jälgimiseks, peatamiseks ja tagasipööramiseks, et tagada institutsioonidevahelises kokkuleppes 2024. aastaks seatud eesmärgi tulemuslik saavutamine; nõuab kindlalt, et Euroopa Parlament kaasataks täielikult selliste kulutuste rakendamise ja jälgimise töökindlamate, läbipaistvamate ja terviklikumate meetodite väljatöötamisse, ning osaleb ka edaspidi pühendunult komisjoni ja nõukoguga peetavatel iga‑aastastel konsultatsioonidel ja tehtavas tihedas koostöös, nagu on ette nähtud institutsioonidevahelises kokkuleppes; rõhutab, et rohelise kokkuleppe rakendamiseks on oluline, et rahalisi vahendeid eraldataks üksnes tegevustele, mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ ja Pariisi kokkuleppega; rõhutab, et taaste- ja vastupidavusrahastu kohta avaldatud suuniseid tuleks käsitleda standardina kõigi muude sama laadi kulude puhul, eelkõige peaksid need olema ühtekuuluvuspoliitika rakendamise aluseks; tuletab meelde, et selle põhimõtte rakendamine elurikkuse puhul peab olema ulatuslikum ega tohi piirduda üksnes liidu asjakohase õigustiku täieliku järgimisega;

10.  tuletab meelde, et COVID‑19 kriisi tagajärgedel on olnud naistele ebaproportsionaalselt suur mõju; rõhutab, kui tähtis on 2022. aasta eelarve puhul soolise aspekti arvestamine kõikides asjakohastes programmides ja sootundliku eelarvestamise rakendamine tagamaks, et naised ja mehed saaksid avaliku sektori kulutustest võrdselt kasu; kutsub sellega seoses komisjoni üles kiirendama tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga mõjusa, läbipaistva ja tervikliku metoodika kasutuselevõtmist asjakohaste soolise võrdõiguslikkuse kulutuste mõõtmiseks, nagu on sätestatud institutsioonidevahelises kokkuleppes, et oleks võimalik näidata 2022. aasta eelarve puhul käegakatsutavaid tulemusi ja laiendada seda metoodikat kõigile mitmeaastase finantsraamistiku programmidele ning nõuab sellega seoses eelkõige andmete süstemaatilist ja ulatuslikku kogumist ja analüüsimist kõigi liidu poliitikavaldkondade ja programmide kontekstis, et mõõta nende vastavat mõju soolisele võrdõiguslikkusele kõigis aspektides ning eelarve ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides; nõuab lisaks Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 kiiret rakendamist ning vajalike spetsiifiliste siduvate eesmärkide seadmist ja lisameetmete võtmist, eelkõige koolituse pakkumist ja algatuste tegemist, millega edendada soolist võrdõiguslikkust ja võidelda soolise kallutatuse vastu;

11.  märgib, et paljud liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumendid ja teatised on kättesaadavad ainult inglise keeles; märgib ka, et töökoosolekud toimuvad ilma suulise tõlke võimaluseta; nõuab, et parlament austaks põhimõtteid, õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud põhiõiguste hartas ja määruses nr 1/1958(11), samuti sisesuunistes ja -otsustes, nagu hea halduse tava eeskiri; kutsub seepärast liidu institutsioone, organeid ja asutusi üles eraldama vajalikke inimressursse, et tagada mitmekeelsuse austamine, suurendades kirjaliku ja suulise tõlke eest vastutavate töötajate arvu;

12.  määrab seetõttu 2022. aasta eelarve (kõik jaod) kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 171 802 114 289 eurot, mis on eelarveprojektiga võrreldes 4 008 766 380 euro võrra suurem; otsustab lisaks sellele teha kulukohustuste assigneeringutena kättesaadavaks 486 000 000 eurot, mis tuleneb kulukohustuste vabastamisest vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3; määrab 2022. aasta eelarve (kõik jaod) maksete assigneeringute kogusummaks 172 467 593 189 eurot;

Rubriik 1 – Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

13.  on seisukohal, et edukas teadus- ja innovatsiooniprogramm on liidu tulevase jõukuse jaoks väga oluline; rõhutab, et programm „Euroopa horisont“, millel on väga suur Euroopa lisaväärtus, annab olulise panuse rohelisse kokkuleppesse ja kliimaneutraalse majanduse poole liikumisel tehtavatesse jõupingutustesse, edukasse digiüleminekusse ja liidu majanduse taastumisse pandeemiast; rõhutab eelkõige vajadust suurendada liidu poolt terviseuuringutesse tehtavaid investeeringuid, sealhulgas vähiuuringute rahastamist; rõhutab kõnealuse programmi suurepärast täitmismäära, mis kajastab selle suutlikkust järgmise aasta eelarves lisaassigneeringuid ära kasutada; suurendab seetõttu eelarveprojekti tasemega võrreldes programmi „Euroopa horisont“ assigneeringuid, lisades 305 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena;

14.  toetab eelarveprojektis esitatud ettepanekut teha vabastatud kulukohustustest 77,3 miljonit eurot kättesaadavaks kolme teemavaldkonna jaoks, millele on osutatud programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele(12) lisatud asjakohases ühises poliitilises avalduses; märgib siiski, et ülejäänud 2020. aasta teadusuuringutega seotud vabastatud kulukohustuste summa on 408,7 miljoni eurot; kordab oma kindlat veendumust, et see ootamatult suur teadusuuringutega seotud kulukohustuste vabastamine, mida komisjon mitmeaastase finantsraamistiku üle peetud läbirääkimiste käigus ei prognoosinud, tuleks teha programmi „Euroopa horisont“ raames täies ulatuses kättesaadavaks, järgides täielikult finantsmääruse artikli 15 lõiget 3; on kindlalt veendunud, et jätkuva tervisekriisi valguses tuleks pool ülejäävast summast kasutada tervise teemavaldkonna rahastamiseks;

15.  rõhutab, et Euroopa ühendamise rahastul on äärmiselt oluline roll kvaliteetsete, kestlike, taskukohaste ja omavahel ühendatud üleeuroopaliste transpordi-, energia- ja digivõrkude rajamisel ning seetõttu on see liidu majanduse tugevdamiseks ning rohe- ja digiülemineku õnnestumiseks tehtavate jõupingutuste keskmes; tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu annab väga suure panuse niisuguse üldise eesmärgi saavutamisse, milleks on eraldada vähemalt 30 % mitmeaastasest finantsraamistikust ja taasterahastust „Next Generation EU“ kliimameetmetega seotud kulude tarbeks; kordab, et Euroopa ühendamise rahastul on oluline roll kogu liidu territooriumil majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisel ning omavahelise ühendatuse edendamisel; teeb seetõttu ettepaneku suurendada Euroopa ühendamise rahastu kõigi kolme haru rahastamist kulukohustuste assigneeringute osas eelarveprojekti tasemega võrreldes kokku 207,3 miljoni euro võrra;

16.  rõhutab vajadust kaotada digilõhe ning tugevdada liidu vastupanuvõimet ja digitaalset suveräänsust; on veendunud, et programm „Digitaalne Euroopa“ on oluline vahend liidus digitaliseerimise määra tõstmisel, tuues nii kaasa märkimisväärse tootlikkuse kasvu, ning küberturvalisusesse ja tehisintellekti tehtavate investeeringute suurendamisele kaasa aitamisel; tuletab meelde vajadust toetada ettevõtjaid, eelkõige innovatiivseid digivaldkonna VKEsid ja idufirmasid; on ühtlasi seisukohal, et lisaassigneeringuid on vaja selleks, et edendada kogu Euroopas e-kaasatust ning digikirjaoskust ja muid digioskusi, pöörates erilist tähelepanu naiste digikirjaoskusele; teeb seetõttu ettepaneku suurendada programmile eraldatud summat veidi rohkem kui 71 miljoni euro võrra;

17.  toetab ühtse turu teemavaldkonna eri harude rahastamise suurendamist kulukohustuste assigneeringute osas eelarveprojekti tasemega võrreldes kokku veidi rohkem kui 37 miljoni euro võrra; rõhutab, kui oluline on piisavalt rahastatud ühtse turu programm, et suurendada konkurentsivõimet, edendada ettevõtlust ja toetada tulemuslikult väikeettevõtjaid, sealhulgas idufirmasid, koos märkimisväärse rohe- ja digiüleminekus seisneva kaksikväljakutsega; juhib seetõttu erilist tähelepanu vajadusele suurendada märkimisväärselt ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks ja nende turulepääsu toetamiseks ette nähtud eelarverea vahendeid, võttes eelkõige arvesse tervisekriisi raskeid ja pikaajalisi tagajärgi VKEde jaoks;

18.  rõhutab oma ammust nõudmist määrata turismile eraldi eelarverida ja rahasumma, eelkõige pidades silmas, et COVID‑19 pandeemia tõttu on selle, paljusid VKEsid hõlmava sektori tegevusmaht oluliselt vähenenud; tunnistab, et sektori pikaajalist konkurentsivõimet ja kestlikkust toetatakse mitmest liidu programmist, kuid on kindlalt veendunud, et liidu turismiprogramm tagaks koordineerituma, nähtavama ja läbipaistvama tegevuse, mis toetaks tulemuslikult sektori taastumist ja suunaks selle kestliku tuleviku teele;

19.  peab programmi „InvestEU“ majanduse taastamise strateegia nurgakiviks ning rõhutab, et 2022. aasta eelarves tuleb kättesaadavaks teha piisavad rahalised vahendid, et programm saaks viivitamata täita oma eesmärgid ja taastada Euroopa pikaajalise konkurentsivõime; rõhutab lisaks, kui olulised on InvestEU nõustamiskeskus ja InvestEU portaal kogu liidus investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna tugevdamiseks; lükkab seetõttu kõnealuse programmi puhul tagasi kõik nõukogu poolt kavandatud kärped ning on otsustanud miinimumnõudena taastada kõigi asjakohaste eelarveridade puhul eelarveprojektis ette nähtud taseme;

20.  on otsustanud luua reservi, mille tingimuseks oleks rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite sihtasutuse raames tegutseva Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu juhtimise jätkuv parandamine kooskõlas nõudmistega, mis ta on esitatud oma 7. juuni 2016. aasta resolutsioonis(13); on otsustanud luua reservi ka Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) jaoks, võttes arvesse tõsiseid puudusi ja vajakajäämisi, mille Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) tuvastas oma eriaruandes nr 13/2021 rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise vastase võitluse valdkonnas võetud meetmete ebapiisavuse osas, ning säilitada see reserv seni, kuni kontrollikoja soovitused on täielikult ellu viidud;

21.  tugevdab Euroopa Liidu Raudteeametit vastavalt selle kindlaksmääratud vajadustele, et nimetatud amet saaks nõuetekohaselt täita oma rolli transpordiliikide CO2 heite vähendamisele ülemineku toetamisel, seda ka segmentide puhul, kus otsene elektrifitseerimine on keeruline, ning et tagada teiste transpordiliikidega võrdsed üldtingimused, tagades muu hulgas puuduvate raudteeühenduste, eelkõige piiriüleste ühenduste rajamise; rõhutab, et töötajate arvu suurendamine on vajalik selleks, et amet suudaks tulla toime suure nõudlusega veeremiüksuselubade, ühtsete ohutustunnistuste ja ERTMSi raudteeäärsete süsteemide lubade väljastamise järele, ning neljanda raudteepaketi rakendamiseks;

22.  suurendab seetõttu rubriigi 1 kulukohustuste assigneeringute taset eelarveprojektiga võrreldes 668 593 067 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu ja erivahendite kasutuselevõtmisega; teeb selles rubriigis kulukohustuste assigneeringutena lisaks kättesaadavaks kokku 486 000 000 eurot, mis vastab finantsmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt vabastatud kulukohustustele;

Alamrubriik 2a – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

23.  otsustab luua eraldi eelarverea Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) raames, et näha ette spetsiaalne täiendav eraldis Euroopa lastegarantii rakendamise edendamiseks, et aidata kaasa laste vaesuse kaotamisele ning täita Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava eesmärgid, leevendades samal ajal pandeemia negatiivset mõju lastele; suurendab sel otstarbel alamrubriigi 2a kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 700 000 000 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu ja erivahendite kasutuselevõtmisega;

24.  tuletab meelde, et ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT‑EU) toetusega ESF+ile ja Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) tuleks toetada eelkõige töökohtade loomist ja kvaliteetset tööhõivet, eriti kaitsetus olukorras olevate inimeste jaoks, ning sotsiaalset kaasatust ja meetmeid vaesuse, eriti laste vaesuse kaotamiseks;

Alamrubriik 2b – Vastupidavus ja väärtused

25.  rõhutab COVID‑19 kriisi kontekstis vajadust luua tugev Euroopa terviseliit ja tugevdada tervishoiusüsteemide vastupidavust; otsustab seetõttu suurendada programmi „EL tervise heaks“ vahendeid 80 miljoni euro võrra;

26.  rõhutab, et täiendavaid vahendeid tuleks eraldada eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teenustele, eelkõige selleks, et tagada õigeaegne ja vaba juurdepääs ning teenuste kvaliteet;

27.  toonitab, et noored on jätkuvalt liidu eelarve üks peamine prioriteet; suurendab seetõttu rahastamist, et rahuldada kasvavat nõudlust programmi „Erasmus+“ järele, kokku veidi rohkem kui 137 miljoni euro võrra, kuna 5 % suurendamine tähendab veel 40 000 liikuvusega seotud vahetust ja on oluline samm möödunud aastal kasutamata jäänud võimaluste korvamiseks; tuletab meelde, et programm „Erasmus+“ on oluline juhtprogramm ja üks edukamaid liidu programme, mille kaudu tehakse strateegilisi investeeringuid liidu ja selle kodanike tulevikku; tuletab meelde, et programmi „Erasmus+“ ebapiisav rahastamine seaks ohtu noortele jätkuvalt uute võimaluste loomise ja nende suurema tööalase konkurentsivõime; suurendab lisaks Euroopa solidaarsuskorpuse eelarvet 5 miljoni euro võrra, kuna COVID‑19 pandeemiast põhjustatud majanduskriis ei tohiks noorte toetamist negatiivselt mõjutada;

28.  rõhutab, et hädaolukordade, sealhulgas kliimamuutuste üha tõsisema mõjuga seotud hädaolukordade jaoks tuleb liidu eelarves kasutusele võtta piisavad vahendid; rõhutab sellega seoses, kui oluline on suurendada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (rescEU) eelarvet 10 miljoni euro võrra, eelkõige seoses loodusõnnetustega Euroopas, et tugevdada liidu kodanike kaitset ja valmisolekut tulevasteks kliimamuutustest tingitud katastroofideks; rõhutab seetõttu vajadust investeerida kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse eriti ohustatud piirkondades ning ehitada need uuesti üles kestlikumal viisil;

29.  teeb lisaks ettepaneku tugevdada programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunda 10 miljoni euro võrra, et toetada Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid ning loomemajandust, mida COVID‑19 kriis on eriti mõjutanud, nende taastumisel; rõhutab, et programmi „Loov Euroopa“ kolmest tegevussuunast ühegi rahalisi vahendeid ei tohiks kasutada algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ projektide rahastamiseks;

30.  rõhutab kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi olulist rolli Euroopa kodakondsuse ja demokraatia, võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse ja õigusriigi tugevdamisel liidus ning soolise vägivalla ohvrite toetamisel ja rõhutab, et nende eesmärkide toetamiseks on vaja täiendavaid assigneeringuid; suurendab õigusprogrammi eelarvet, et tasakaalustada kavandatav kärbe, eesmärgiga rahastada Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu‑LISA) uusi ülesandeid e‑CODEXi ettepaneku alusel;

31.  otsustab suurendada multimeediameetmete eelarvet, et luua reserv eesmärgiga innustada komisjoni pakkuma ELi küsimusi kajastavatele raadiovõrkudele suuremat stabiilsust ja prognoositavust vahenditega, mis katavad vähemalt kaks aastat, ning selgitama sellelt eelarverealt rahastatavaid eri eesmärke; suurendab samuti assigneeringuid sotsiaaldialoogi jaoks, et edendada sotsiaaldialoogi ja toetada eelkõige liikmesriikide sotsiaalpartnereid COVID‑19 kriisile ja selle pikaajalistele tagajärgedele reageerimisel;

32.  on seisukohal, et Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringuid tuleb suurendada, et anda otsustav panus Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni töö jätkamisse ja intensiivistamisse ning toetada kahe kogukonna kultuuripärandi tehnilist komisjoni, edendades seega kahe kogukonna vahel usaldust ja leppimist;

33.  tugevdab ESF+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni tegevussuunda, keskendudes naiste tööturul osalemise edendamisele;

34.  tuletab meelde selle alamrubriigi raames tegutsevate detsentraliseeritud asutuste olulist rolli; otsustab suurendada Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU‑OSHA) ning Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) rahastamist vastavalt nende asutuste kindlakstehtud vajadustele; suurendab lisaks Euroopa Ravimiameti (EMA), FRA ja Eurojusti töötajate arvu; rõhutab samuti, kui oluline on täiendavalt hinnata ja võimaluse korral veelgi suurendada rahastamist vastavalt COVID‑19 tervisekriisi mõjuga tulevikus tegelevate liidu ametite, eelkõige Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) vajadustele, võttes arvesse muudetud asutamismäärust;

35.  rõhutab, kui oluline on tõhustada liidu eelarve kaitset pettuse ja õigusnormide rikkumiste eest; kordab sellega seoses Euroopa Prokuratuuri olulist rolli liidu finantshuvide kaitsmisel, sealhulgas taasterahastu „Next Generation EU“ rahaliste vahendite kasutamise jälgimisel, ning õigusriigi austamise tagamisel; otsustab seetõttu suurendada sihipäraselt Euroopa Prokuratuuri assigneeringuid ja suurendada tema töötajate arvu, et võimaldada sellel organil täita oma ülesandeid kooskõlas nõuetega, mis on seatud tema volituste täitmisele; palub komisjonil, võttes arvesse Euroopa Prokuratuuri raskusi oma volituste täitmiseks vajalike töötajate värbamisel 2021. aastal, näidata üles vajalikku paindlikkust tagamaks, et eelarvepädevate institutsioonide poolt kokku lepitud assigneeringuid saab edaspidi täielikult rakendada; juhib tähelepanu kohtuasjade märkimisväärsele kuhjumisele ja asjaolule, et pärast vaid mõni nädal kestnud tegevust on Euroopa Prokuratuur registreerinud üle 1 000 teate liidu finantshuve kahjustavate pettuste kohta, mis rõhutab taotluse kiireloomulisust;

36.  suurendab alamrubriigi 2b kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 296 065 210 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu ja erivahendite kasutuselevõtmisega;

Rubriik 3 – Loodusvarad ja keskkond

37.  märgib, et COVID‑19 pandeemia taustal on eriti selgelt välja tulnud põllumajanduse strateegiline roll toidukriisi vältimisel, pakkudes kõikjal Euroopas ohutut ja kvaliteetset toitu taskukohase hinnaga; toonitab, et teatavate põllumajandussektorite mõnedel eelarveridadel – nimelt koolikava toetus, noored põllumajandustootjad ja mesindus – tuleb 2022. aastal rahastada täiendavaid toetusmeetmeid, et leevendada COVID‑19 pandeemia mõju;

38.  rõhutab pakilist vajadust tegeleda kliimamuutustega, nagu rõhutati IPPC viimases aruandes, mis avaldati 9. augustil 2021; tuletab meelde programmi LIFE tähtsust kliimameetmete ja keskkonnakaitse toetamisel liidus; suurendab programmi LIFE eelarvetoetust programmi eri tegevussuundades 171 miljoni euro võrra (eelarveprojektiga võrreldes 25 %), võttes arvesse programmi märkimisväärset kasutussuutlikkust;

39.  rõhutab vajadust suurendada märkimisväärselt Euroopa Keskkonnaameti eelarvet, et tagada piisavad rahalised ja inimressursid Euroopa rohelise kokkuleppe ja sellega seotud poliitika täielikuks elluviimiseks ning saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni jõudmise eesmärk; rõhutab, et Euroopa Keskkonnaameti tugevdamist ei tohiks rahastada programmist LIFE, mida kaasseadusandjad ei ole selleks otstarbeks ette näinud;

40.  nõuab tungivalt äärepoolseimate piirkondade, sealhulgas POSEI (kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm) toetamist;

41.  nõuab seetõttu rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringute suurendamist eelarveprojekti tasemega võrreldes 212 750 473 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse osa olemasoleva varu kasutamise kaudu;

42.  tuletab meelde, et tavaliselt täiendab kirjalik muutmisettepanek veelgi pilti EAGFi võimalustest ning et lähenemisviisi rubriigi 3 muudatustele saab lepitusmenetluse käigus vastavalt kohandada;

Rubriik 4 – ränne ja piirihaldus

43.  rõhutab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi assigneeringute suurendamise tähtsust, pidades eelkõige silmas hiljutisi arenguid Afganistanis; tühistab lisaks komisjoni kavandatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu vähendamise, et rahastada Europoli uusi ülesandeid tema laiendatud volituste raames, kuna Europolile vajalikud assigneeringud tuleks eraldada üksnes mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelisest varust ja/või mitmeaastase finantsraamistiku asjakohaste erivahendite kasutuselevõtmise kaudu; seda arvesse võttes kompenseerib ka piirihalduse ja viisapoliitika rahastu vahendite ümberpaigutamise eu‑LISA jaoks;

44.  tuletab meelde, kui oluline on tagada liidu eelarve piisavalt üksikasjalik liigendus, mis võimaldaks eelarvepädevatel institutsioonidel täita tulemuslikult oma otsuste tegemise rolli ja eelkõige Euroopa Parlamendil täita oma demokraatliku järelevalve ja kontrolli rolli kõigi rubriikide üle; peab seetõttu kahetsusväärseks, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eelarvet ei ole üksikasjalikumalt liigendatud, kajastades fondi konkreetseid eesmärke;

45.  rõhutab vajadust suurendada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) rahastamist ja töötajate arvu kooskõlas Euroopa Liidu Varjupaigaametit käsitlevast poliitilisest kokkuleppest tulenevate ülesannetega; rõhutab vajadust suurendada veelgi eu‑LISA töötajate arvu vastavalt ameti kindlakstehtud vajadustele, aidates ametil rakendada 2022. aastal mitmeid väga olulisi liidu sisejulgeoleku ja piirihalduse projekte, nagu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES), Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), koostalitlusvõime, muudetud viisainfosüsteemi määrus ja Eurodaci määruse läbivaatamine;

46.  tühistab nõukogu kärped Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) eelarveridadel, kuna ametil peavad olema piisavad vahendid ja selle töötajaid tuleb edutada, et võimaldada tal täita oma ülesandeid kõigis uute volitustega hõlmatud vastutusalades; otsustab siiski paigutada reservi 90 000 000 eurot, kuni ülejäänud 20 põhiõiguste vaatlejat võetakse tööle AD tegevusüksuses, võetakse tööle kolm tegevdirektori asetäitjat ja võetakse vastu menetlus määruse (EL) 2019/1896(14) artikli 46 rakendamiseks;

47.  suurendab seetõttu rubriigi 4 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes 106 231 750 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu ja erivahendite kasutuselevõtmisega;

Rubriik 5 – Julgeolek ja kaitse

48.  rõhutab liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika järkjärgulise kujundamise olulisust, austades seejuures mõnede liikmesriikide neutraalset staatust; rõhutab, et kaitseküsimustes tuleb Euroopa tasandi koostööd tihendada, sest selle tulemusel ei suurene mitte ainult Euroopa ja selle kodanike julgeolek, vaid vähenevad ka kulud; märgib, et Euroopa kaitsekoostöö eesmärk on luua sünergiat ja vältida topeltkulutusi liikmesriikides; nõuab Euroopa Kaitsefondi ja sõjaväelise liikuvuse suuremat rahastamist, et igati edendada innovaatilise ja konkurentsivõimelise kaitsesektori tööstuslikku baasi, mis aitab kaasa liidu hädavajalikule strateegilisele autonoomiale;

49.  tuletab meelde julgeoleku ja õiguskaitse valdkonnas tegutsevate detsentraliseeritud asutuste, eelkõige Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) olulist rolli ning teeb ettepaneku assigneeringute sihipäraseks suurendamiseks ja/või personaliga seotud muudatusteks, et võimaldada neil oma ülesandeid nõuetekohaselt täita; rõhutab, et kui Europoli läbivaadatud õiguslikku alust 2021. aasta lõpuks vastu ei võeta, võib ameti eelarvesse jäetud reservi tõttu tekkida viivitusi töötajate värbamisel, mis on vajalik selleks, et tagada ettevalmistused Europoli läbivaadatud õigusliku aluse ja volituste tõhusaks rakendamiseks, suurendada Europoli reageerimist terrorismile ja küberkuritegevusele ja innovatsiooni ning toetada laiaulatuslikke uurimisi, koostööd Euroopa Prokuratuuriga ja rahapesuvastast tegevust;

50.  suurendab rubriigi 5 assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 82 621 461 euro võrra, mida rahastatakse osa olemasoleva varu kasutamise kaudu;

Rubriik 6 – Naabrus ja maailm

51.  rõhutab, et ajal, mil välisprobleemid ja rahvusvahelise poliitika küsimused muutuvad rahvusvahelises poliitikas üha olulisemaks, tuleb liidul tagada, et tema eelarve välismõõdet rahastatakse asjakohaselt ning valmistatakse ette selleks, et reageerida viivitamata praegustele, esilekerkivatele ning tulevastele ja pikaajalistele probleemidele; nõuab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) raames kokku lepitud prioriteetide toetamist;

52.  rõhutab vajadust suurendada UNRWA rahastamist, tunnustades tema äärmiselt tähtsat rolli piirkondlikule stabiilsusele kaasaaitajana ja miljonitele Palestiina pagulastele elutähtsate teenuste ainulaadse pakkujana; rõhutab, et kavandatava suurendamise eesmärk on tagada UNRWA prognoositav rahastamine; rõhutab, kui oluline on lastele hariduse andmine sallivuse, rahu ja vastastikuse austuse seisukohast; kutsub komisjoni üles jätkama koostööd Palestiina omavalitsuse ja UNRWAga, et edendada Palestiina laste kvaliteetset haridust ning tagada jätkuvalt UNESCO standardite täielik järgimine;

53.  rõhutab vajadust suurendada Lääne‑Balkani riikide ning ida- ja lõunanaabruse riikide rahastamist, et toetada põhjalikke reforme ning COVID‑19 kriisist ja selle pikaajalistest sotsiaalsetest, keskkonnaalastest ja majanduslikest tagajärgedest taastumist ning suurendada kodanikuühiskonna ja valitsusväliste osalejate rahastamist läbirääkijariikides; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele tagada piisav rahastamine sellistes olulistes valdkondades nagu demokraatia toetamine, kodanikuühiskond ja õigusriik; nõuab eelkõige inimõiguste ja demokraatia aktivistide ning kodanikuühiskonna organisatsioonide jätkuvat toetamist Valgevenes ja selle naaberriikides;

54.  väljendab sügavat muret Afganistanis valitseva olukorra pärast; on veendunud, et Afganistanile ja selle naaberriikidele antava humanitaarabi eelarvet tuleks oluliselt suurendada, et toetada ja kaitsta kaitsetuid afgaane, eriti naisi, lapsi ja tõsiselt sihikule võetud riskirühmi, ja nende perekondi; nõuab ka, et kogu rahasumma, mis on ette nähtud Afganistani sõltumatutele arengu- ja humanitaarabiorganisatsioonidele, eraldataks nendele organisatsioonidele otse, kasutamata vahendajana Talibani valitsust; otsustab suurendada humanitaarabi rahastamist 20 % võrra, võttes arvesse Afganistanis ja muudes maailma osades valitsevast olukorrast tulenevaid eeldatavaid vajadusi, mida tuleb rahastada solidaarsus- ja hädaabireservist, seda nii siseselt kui ka väliselt, ning mis võivad viia rahaliste puudujääkideni;

55.  taunib vaktsineerituse taseme ebavõrdsust maailmas; rõhutab seetõttu vajadust võimaldada arenguriikide juurdepääsu COVID‑19 vaktsiinidele, eelkõige COVAXi algatuse kaudu, ning toetada nende tervishoiusüsteemide parandamist; otsustab seetõttu eraldada selleks 2022. aastal 1 miljard eurot naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservist, arvates sellest summast maha naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi 2021. aastast ülekantud vahendid, ning veel 100 miljonit eurot eelarverealt „Inimesed – Globaalprobleemid“ lisaks kõigile komisjoni poolt juba antud lubadustele ja võetud kohustustele; nõuab, et liikmesriigid täidaksid kiiremas korras COVAXiga seoses juba antud lubadused, ning kutsub neid üles eraldama 2022. aasta esimesel poolel COVAXi või vaktsiinidooside jaoks täiendavalt 2 miljardit eurot; tuletab meelde, et eelarverea „Inimesed – Globaalprobleemid“ eesmärk on rahastada ka koheseid, keskpikki ja pikaajalisi väljakutseid;

56.  toonitab liidu üleilmseid pingutusi pagulaste toetamisel ja tuletab meelde Türgi ja teiste vastuvõtvate riikide, sealhulgas Vahemere lõunapiirkonna riikide tähtsat rolli pagulaste, eelkõige Süüria pagulaste vastuvõtmisel; kinnitab veel kord, et liit ja selle liikmesriigid peavad vastuvõtvates riikides asuvaid Süüria pagulasi ka edaspidi tulemuslikult ja kontrollitult aitama; rõhutab, et Süüria pagulaste vajaduste tulevast rahastamist ei võetud mitmeaastase finantsraamistiku ega naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ läbirääkimistel arvesse ning seetõttu ei tohiks seda katta kavandatud vahenditest, sealhulgas naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ reservist, kuna Süüria, Iraagi ja muude riikide pagulastele mõeldud pakett ei ole ette nähtud uue kriisi või ettenägematutele vajaduste katmiseks; nõuab, et ELi Türgi pagulasrahastu mis tahes järglast rahastataks uutest assigneeringutest ja liikmesriikide täiendavatest osamaksetest ning et sellega peaks kaasnema mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastav muutmine, et suurendada rubriigi 6 ülemmäära, et võtta arvesse liidu välistegevuse tegelikke rahalisi vajadusi; palub komisjonil tagada, et Türgi valitsus ei oleks otseselt kaasatud Türgi pagulasrahastu õigusjärglase rahaliste vahendite haldamisse ja eraldamisse ning et need vahendid antaks eelkõige otse pagulastele ja vastuvõtvatele kogukondadele ning neid haldaksid organisatsioonid, mis tagavad aruandekohustuse täitmise ja läbipaistvuse;

57.  rõhutab Moldovale, Albaaniale, Bosniale ja Hertsegoviinale, Gruusiale, Jordaaniale, Kosovole, Montenegrole, Põhja‑Makedooniale, Tuneesiale ja Ukrainale antava ELi makromajandusliku finantsabi keskset rolli investeeringute edendamisel ja COVID‑19 kriisist taastumise toetamisel;

58.  rõhutab, et inimõiguste ja demokraatia kaitsmine ja edendamine kogu maailmas ning naistele suurema mõjuvõimu andmine ja vähekaitstud rühmade, näiteks laste kaitsmine on endiselt Euroopa Liidu välistegevuse põhieesmärk; otsustab seetõttu nende eelarveridade rahastamist suurendada;

59.  otsustab suurendada toetust strateegilisele teavitustegevusele, sealhulgas riikide ja muude jõudude levitatava desinformatsiooni süsteemsele jälgimisele ja tuvastamisele, et võtta meetmeid üleilmsete desinformatsioonikampaaniate vastu;

60.  suurendab seetõttu rubriigi 6 kulukohustuste assigneeringute taset eelarveprojektiga võrreldes 563 429 451 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu ja erivahendite kasutuselevõtmisega;

Rubriik 7 – Euroopa avalik haldus

61.  on seisukohal, et nõukogu kärped on põhjendamatud ega võimaldaks komisjonil oma ülesandeid täita; taastab seetõttu komisjoni halduskulud, sealhulgas kontoriruumide kulud, eelarveprojekti tasemel;

62.  rõhutab, et võttes arvesse uusi seadusandlikke ettepanekuid ja Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevaid strateegilisi algatusi, nagu pakett „Eesmärk 55“, elurikkuse strateegia ja kestlikkust toetav kemikaalistrateegia, ning liidu suuremaid kulutusi seoses NGEU ning taaste- ja vastupidavusrahastuga, vajavad mõned teenistused, eelkõige komisjoni keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), töötajate arvu suurendamist; palub komisjonil kui ausal vahendajal neid vajadusi kiiresti uuesti hinnata ning teha kirjalikus muutmisettepanekus või lepitusläbirääkimistel ettepanek assigneeringute piisavaks suurendamiseks, ilma et see kahjustaks tegelikku töötajate arvu komisjoni teistes talitustes või asutustes; rõhutab, et praegune eelarve ja töötajate arv pärsib OLAFi suutlikkust teha oma tööd kõigis liikmesriikides; juhib samuti tähelepanu OLAFi suurenenud töökoormusele seoses liidu taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisega ning Euroopa Prokuratuuriga tehtava koostööga;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

63.  tuletab meelde, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on tähtsad vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, millest võivad saada liidu püsimeetmed ja -programmid; olles kõiki esitatud ettepanekuid põhjalikult analüüsinud ja võttes täielikult arvesse hinnangut, mille komisjon nende õiguslikele nõuetele vastavuse ja rakendatavuse kohta koostas, võtab vastu katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi, mis vastab Euroopa Parlamendi poliitilistele prioriteetidele; kutsub komisjoni üles katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid kiiresti ellu viima ning andma kohapeal saavutatud tulemuste ja tulemuslikkuse kohta tagasisidet;

Maksed

64.  rõhutab vajadust näha 2022. aasta eelarves ette piisavad maksete assigneeringud ning otsustab seetõttu tühistada nõukogu kärped ja suurendada maksete assigneeringuid neil eelarveridadel, mida kulukohustuste assigneeringute osas muudetakse;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

65.  jätab omaenda 2022. aasta eelarve üldsumma (2 112 904 198 eurot) muutmata, võttes arvesse oma tulude ja kulude eelarvestust, mille täiskogu 29. aprillil 2021 vastu võttis; teeb eelarves selle tasakaalu mittemõjutavad tehnilised kohandused, et võtta arvesse ajakohast teavet, mis ei olnud varem sel aastal kättesaadav;

66.  kooskõlas oma eespool nimetatud 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooniga Euroopa Parlamendi 2022. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta

Muud jaod (IV–X jagu)

67.  märgib, et üldjoontes kajastab eelarveprojekt eelarve muude jagude alla kuuluvate eri institutsioonide eelarvestusi ja vastab seega (mõningate eranditega) nende finantsvajadustele; on seisukohal, et nõukogu kavandatud süstemaatilised kärped avaldaksid seetõttu kahjulikku mõju asjaomaste institutsioonide tööle ja ühtlasi nende olulisele panusele liidu toimimisse; teeb sellega seoses ettepaneku taastada eelarveprojekti tase peaaegu kõigil juhtudel, sealhulgas Euroopa andmekaitseinspektori ja Regioonide Komitee oma ning ka selle ametikohtade loetelu, et võimaldada neil täita kõiki neile antud ülesandeid, sealhulgas uusi ülesandeid; ei muuda kooskõlas suulise kokkuleppega nõukogu lugemise seisukohta nõukogu enda ja Euroopa Ülemkogu osas;

68.  on seisukohal, et uute vajaduste rahuldamiseks ja poliitikaeesmärkide täitmiseks tuleb mõnel juhul ja institutsioonide eelarvestust arvesse võttes assigneeringuid ja töötajate arvu võrreldes eelarveprojektiga suurendada; teeb seetõttu ettepaneku

o
o   o

69.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 424, 15.12.2020, lk 1. (2) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (3) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11. (4) ELT C 444 I, 22.12.2020. (5) Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, 2. lisa: deklaratsioonid (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0357). (6) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28. (7) ELT L 243, 9.7.2021, lk 1. (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0106. (9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0158. (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1755, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv (ELT L 357, 8.10.2021, lk 1). (11) Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT P 17, 6.10.1958, lk 385). (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1). (13) Euroopa Parlamendi 7. juuni 2016. aasta resolutsioon rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) hindamise ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) sihtasutuse, Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) ja avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB) tegevuse kohta (ELT C 86, 6.3.2018, lk 24). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).