Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3, milles sätestatakse, et liidu siseturg peab töötama Euroopa säästva arengu nimel, samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9 ja 11 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 37, milles nõutakse, et liidu poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse integreeritaks keskkonna ja inimeste tervise kaitse,

–  võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2021. aasta teatise eelnõu „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised 2022. aastaks“,

–  võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2021. aasta teatist „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“ (COM(2021)0660),

–  võttes arvesse komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatist „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (COM(2020)0562),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatist „Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg“ (COM(2020)0662),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) saavutatud Pariisi kokkulepet ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimuvat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis peeti 30. novembrist 11. detsembrini 2015. aastal Prantsusmaal Pariisis,

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuli 2021. aasta teatist „„Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ (COM(2021)0550),

–  võttes arvesse komisjoni 28. septembri 2021. aasta soovitust (EL) 2021/1749 pealkirjaga „Energiatõhususe esikohale seadmine – põhimõtete rakendamine“(1) ja sellele lisatud suuniseid,

–  võttes arvesse komisjoni hinnangut ELi riigiabi normidele,

–  võttes arvesse läbivaadatud kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suuniseid käsitlevat avalikku konsultatsiooni,

–  võttes arvesse avalikku konsultatsiooni üldise grupierandi määruse sihipärase läbivaatamise kohta (riigiabi): rohe- ja digipöörde edendamiseks läbivaadatud riigiabi normid,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta(2) (taastuvenergia direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu(5),

–  võttes arvesse määrust (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088(7) (taksonoomiamäärus),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes(8) (Århusi määrus),

–  võttes arvesse oma 19. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa energiasüsteemi integreerimise strateegia kohta(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus)(10),

–  võttes arvesse komisjoni 7. juuli 2021. aasta aruannet konkurentsipoliitika kohta (COM(2021)0373),

–  võttes arvesse keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon);

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et kliima-, energia- ja keskkonnaprojektidele riigiabi andmise normid peaksid olema kestlikuks üleminekuks sobivad ning kooskõlas kliima-, energia-, ringluse, nullsaaste ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega ja liidu sellekohaste sihtidega;

B.  arvestades, et praegused keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020 kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2021;

C.  arvestades, et keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised tuleb põhjalikult läbi vaadata, et viia suunised täielikult kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppe, Pariisi kokkuleppe ning ELi 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkidega;

D.  arvestades, et konkurentsivõimeliste turgude säilitamiseks ning ebaproportsionaalsete ja põhjendamatute turumoonutuste vältimiseks on vaja tugevat ja läbipaistvat riigiabi raamistikku;

E.  arvestades, et keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes on sätestatud tingimused, mille alusel võib energia ja keskkonnakaitse valdkonnas antavat riigiabi pidada ühtse turuga kokkusobivaks;

F.  arvestades, et ELi ambitsioonikad energia- ja kliimaeesmärgid tekitavad enneolematuid probleeme, mis nõuavad tohutul hulgal avaliku ja erasektori investeeringuid; arvestades, et tegevusetus selles valdkonnas oleks kulukam, kuna investeeringute ebaõnnestumine või edasilükkamine ökoloogilise ülemineku saavutamiseks võib minna ELile maksma kuni 5,6 % tema SKPst 2050. aastal;

G.  arvestades, et teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta on konkreetselt sätestatud, et riigiabi normid tuleks läbi vaadata, nii et need kajastaksid Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke, toetaksid kulutõhusat üleminekut kliimaneutraalsusele 2050. aastaks ning hõlbustaksid fossiilkütuste, eeskätt kõige saastavamate fossiilkütuste järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist, tagades siseturul võrdsed tingimused;

H.  arvestades, et riigiabikõlblike sektorite loetelu on komisjoni kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suuniste eelnõus lühendatud;

I.  arvestades, et praegused kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suunised välistavad piirkondlikel eripäradel ja jaotusel põhineva diferentseeritud lähenemisviisi, mis aeglustab taastuvenergia vajalikku laiendamist heterogeensete loodustingimustega liikmesriikide maapiirkondades;

J.  arvestades, et 7. juunil 2021 algatas komisjon sihtotstarbelise avaliku konsultatsiooni ja avaldas teatise eelnõu pealkirjaga „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised 2022“; arvestades, et konsulteerimisperiood lõppes 2. augustil 2021;

K.  arvestades, et komisjon on märkinud, et riigiabi suuniste läbivaatamise kaks peamist tõukejõudu on suuniste kohaldamisala laiendamine uutele valdkondadele ja kogu tehnoloogiale, mis aitab saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke, ning ühilduvusnormide suurem paindlikkus; arvestades, et on väga tähtis viia õigusaktid vastavusse ja kooskõlla asjakohaste ELi keskkonna- ja energiaalaste õigusaktidega ning kehtiva liidu õigustikuga üldiselt;

L.  arvestades, et saavutamaks vastutustundlikult 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk, on EL otsustanud vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %, ning komisjon on teinud ettepaneku viia kõik asjakohased kliima- ja energiaalased õigusaktid selle otsusega vastavusse, sealhulgas soovitanud paketi „Eesmärk 55“ raames suurendada liidu 2030. aasta eesmärkides taastuvate energiaallikate osakaalu vähemalt 40 % ja energiatõhusust vähemalt 36 % võrra;

M.  arvestades, et komisjon on teatanud, et ainuüksi need kliima- ja energiaeesmärgid nõuavad aastas 350 miljardit eurot lisainvesteeringuid;

N.  arvestades, et riigiabi normid, eelkõige kliima-, energia- ja keskkonnakaitse normid, peaksid toetama fossiilkütuste järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist kooskõlas Euroopa kliimamäärusega ega tohiks soodustada seotuse efekti kasvuhoonegaaside heitkoguste osas või tekitada kasutuskõlbmatuid varasid;

O.  arvestades, et riigiabi normid peaksid aitama rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, mida liikmesriigid peavad kohaldama oma energiaplaneerimise, energiapoliitika ja investeerimise otsustes kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta;

P.  arvestades, et ajakohastatud riigiabi normid peaksid olema tulevikukindlad ning seetõttu tuleks neid korrapäraselt jälgida ja läbi vaadata;

Q.  arvestades, et kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi normide läbivaatamine peaks aitama kaasa õiglasele üleminekule ja seega võtma oma eesmärkides, sealhulgas pakkumismehhanismi suunistes, arvesse sotsiaalseid aspekte, et vältida ebaproportsionaalseid ja soovimatuid sotsiaalseid tagajärgi ja ebavõrdsust, pidades silmas, et 30 miljonit inimest ehk 6,9 % ELi elanikkonnast elab kütteostuvõimetuses, kusjuures liikmesriikide vahel on märkimisväärseid erinevusi;

R.  arvestades, et konkurentsivõimeliste turgude säilitamiseks on vaja tugevat riigiabi raamistikku, mis võib toimida ka tugiraamistikuna, toetades Euroopa tööstust üleminekul kliimaneutraalsele majandusele;

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise eelnõu üle kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suuniste kohta ja komisjoni püüdluste üle tugevdada keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning seada eesmärgiks kõrgemal tasemel keskkonnakaitse, mis hõlmab energiasektori CO2 heite vähendamist; väljendab heameelt selle üle, et kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suuniste eelnõus pööratakse suuremat tähelepanu kliimamuutuste vastu võitlemisele ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, ning rõhutab, et see peaks käima käsikäes keskkonna- ja tervisekaitsega;

2.  märgib, et vähem CO2 heidet tekitavale mudelile üleminekuga kaasnevat tehnoloogilist muutust silmas pidades peavad riigiabi reeglid võimaldama teatavat paindlikkust;

3.  tuletab meelde liidu kliimaeesmärki vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 %, nagu on sätestatud ELi kliimamääruses, ning eesmärki saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks; tunnistab, et paljud kliima- ja energiaalased õigusaktid on praegu läbivaatamisel, et viia need nimetatud eesmärkidega kooskõlla, kusjuures 2030. aastaks kavandatud taastuvenergia eesmärk on praegu vähemalt 40 % ja energiatõhususe eesmärk vähemalt 36 %; juhib tähelepanu sellele, et üleminek kliimaneutraalsele majandusmudelile nõuab märkimisväärseid investeeringuid nii era- kui ka avalikult sektorilt; rõhutab, et tegevusetusega kaasnevad kulud on selgelt suuremad kui ELi kliima- ja energiaeesmärkide täitmise kulud;

4.  on seisukohal, et keskkonnasäästlik riigiabi on ELi kliima-, energia- ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamisel keskse tähtsusega; rõhutab, et komisjon peaks selgelt märku andma, et mis tahes toetus peaks olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe ning ELi rohepöörde ja sotsiaalsete eesmärkidega;

5.  kutsub komisjoni üles viima eri abikategooriad kooskõlla Euroopa kliimamäärusega, toetades seeläbi kulutõhusat ja õiglast üleminekut kliimaneutraalsusele ning hõlbustades fossiilkütuste järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist; rõhutab, et järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamisega peaksid kaasnema võimalused toetada uusi, vähem CO2-mahukaid tehnoloogiaid kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ taksonoomiamääruse artikli 17 tähenduses, ning järjekindel liikumine 2050. aasta eesmärgiks seatud kliimaneutraalsuse suunas;

6.  märgib, et riigiabi suuniste eesmärk on aidata kaasa fossiilkütuste järkjärgulisele kasutuselt kõrvaldamisele; rõhutab siiski, et mis tahes allesjäänud toetus fossiilgaasi projektidele peaks aitama kaasa üldise heite märkimisväärsele vähendamisele ja vältima pikemaajalist seotust fossiilkütustega, olles kavandatud tulevikukindlalt, näiteks gaasiprojektid, millel on siduv ajakava vesiniku jaoks ümber kujundamiseks kooskõlas energiataristut käsitlevate õigusaktidega; rõhutab, et on vaja proportsionaalseid taastuvenergia investeeringute ajakavasid, mis nõuavad kõige tähelepanelikumat kontrolli ja kõige rangemaid kriteeriume;

7.  rõhutab, et riigiabi kliima, keskkonnakaitse ja energeetika valdkonnas on keskmises perspektiivis peamine vahend, millega astuda vastu energiahindade järsule tõusule, eelkõige toetades energiatõhususe meetmeid ja kestlikke taastuvaid energiaallikaid; on veendunud, et energiatõhususe poliitika ja meetmed, eriti hoonete puhul, on kaitsetumate inimeste jaoks olulised; väljendab muret selle pärast, et kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suuniste eelnõus ei ole hoonete energiatõhususe ja keskkonnatoime parandamiseks ette nähtud abi kategooria piisavalt ulatuslik, kuna selles nähakse ette vaid väiksemaid renoveerimistöid; kutsub komisjoni üles suurendama põhinõuet vähendada hoonete primaarenergiatarbimist vähemalt 40 %, mis on minimaalne vajalik tase, et saavutada 2050. aastaks ehitussektoris kliimaneutraalsus; kutsub komisjoni üles laiendama võimalust lõdvendada kõikjal Euroopa Liidus riigiabi suuniseid, mis puudutavad sotsiaalelamute keskkonnameetmeid;

8.  palub komisjonil liigitada sektorid piisava täpsusega, et vältida muidu abikõlblike ettevõtete riigiabist kõrvalejäämist ebasoodsa sektoripõhise liigitamise tõttu;

9.  rõhutab, et paketi „Eesmärk 55“ ambitsioonikust arvestades võib riigiabi kaudu avaliku sektori toetust vajada pigem rohkem kui vähem sektoreid; kutsub komisjoni üles lisama 2022. aasta kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suunistesse rohkem sektoreid, mis oleksid riigiabikõlblikud, eelkõige energia suurtarbijatele elektrimaksu vähendamise vormis antava abi puhul;

10.  rõhutab vajadust integreerida ELi kliima-, keskkonna-, nullheite-, elurikkuse- ja energiaalased õigusaktid ja poliitikameetmed uude riigiabi raamistikku, tagades samal ajal, et see oleks endiselt ajakohane ja kooskõlas praegu läbivaatamisel oleva ajakohastatud kliima- ja energiaraamistikuga;

11.  rõhutab, et suutmatus kehtestada jõulisi riigiabi eeskirju kooskõlas paketi „Eesmärk 55“ ja Euroopa rohelise kokkuleppega võib kahjustada ELi tööstuse konkurentsivõimet ja kestlikkust, ohustada töökohtade loomist ja ELi majanduse elavdamist ning lõppkokkuvõttes õõnestada liidu kliimaalase tegevuskava tulemuslikkust;

12.  rõhutab, et paketi „Eesmärk 55“ täitmiseks on vaja, et mõned energiamahukad sektorid saaksid üleminekuga toimetulekuks teatud ulatuses avaliku sektori toetust; palub, et komisjon kaaluks energiahinna hüvitamise tingimustele vastavate sektorite loetelu läbivaatamist;

13.  palub komisjonil liigitada sektorid piisava täpsusega, et vältida muidu abikõlblike ettevõtete riigiabist kõrvalejäämist ebasoodsa sektoripõhise liigitamise tõttu;

14.  väljendab rahulolu üldiste eesmärkidega, mille kohaselt tuleks keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste kohaldamisala laiendada, et hõlmata uusi valdkondi, nagu keskkonnahoidlik liikuvus, suurem paindlikkus ja kehtivate normide ühtlustamine; märgib siiski, et kliimale, keskkonnakaitsele, taastuvenergiale ja energiatõhususele antava riigiabi puhul on vaja suuremat ambitsioonikust ning et kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suunistega kehtestatud uute kontseptsioonide jaoks on vaja selgeid määratlusi ja hindamismeetodeid;

15.  rõhutab, et kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suunised peaksid piisavalt toetama ELi ettevõtete ökoloogilist ümberkujundamist üleminekul CO2-neutraalsele majandusele, kaitstes samal ajal COVID-19 kriisist taastumist, töökohtade loomist ELis ja konkurentsivõimet;

16.  rõhutab, et kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suuniste eesmärk on selgitada, kuidas liikmesriigid saavad stimuleerida söe-, turba- ja põlevkivitööstuse varajast sulgemist; on siiski veendunud, et seda abiliiki tuleks oluliselt täiustada, näiteks:

17.  rõhutab, et 2050. aastaks kliimaneutraalseks saamiseks tuleb kohe ja massiliselt kasutusele võtta energiatõhususe meetmed ja kestlik taastuvenergiatehnoloogia; rõhutab, et avaliku sektori investeeringud energiatõhususse ja taastuvenergiasse ei vähenda kaugemas perspektiivis mitte ainult heitkoguseid, vaid vähendavad ja stabiliseerivad ka energiahindu, vabastades sellega rohkem kasutatavat tulu ja tugevdades lõppkokkuvõttes ELi jõukust ja energiajulgeolekut; märgib murega, et kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suuniste eelnõus jäetakse välja abikategooria, mis on pühendatud taastuvenergia toetamisele, ja pannakse taastuvenergia tootjad riigiabi saamiseks konkureerima muude vähese CO2 heitega, seega fossiilsetel energiaallikatel põhinevate lahendustega; nõuab seetõttu, et lõplikud kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suunised sisaldaksid taastuvenergia toetamise kohta eraldi peatükki ja et selles peatükis rõhutataks, et tehnoloogiapõhised toetuskavad peaksid olema reegel, mitte erand, ning nähtaks ette võimalus kasutada piirkondlikult diferentseeritud toetustasemeid, et võimaldada taastuvenergia mitmekesistamist ja kulutõhusat süsteemide integreerimist piirkondlikul tasandil; nõuab, et kooskõlas taastuvenergia direktiiviga lisataks eraldi peatükk, mis sisaldaks erisätteid igas suuruses taastuvenergiakogukondade ja väiksemate osalejate toetamiseks, ning et sealhulgas nähtaks ette erand kohustuslikust enampakkumisest ja/või suurendataks oluliselt enampakkumisest vabastamise künniseid, või kui see ei ole võimalik, säilitataks need vähemalt keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste tasemel;

18.  rõhutab, et 15 % piiriülese tõhusa elektriühenduse eesmärgi saavutamine, riiklike kitsaskohtade kõrvaldamine, taastuvenergia salvestamise võimsuse suurendamine ning ülekande- ja jaotusvõrkude arukamaks muutmine on veel üks oluline viis piiriüleste energiaühenduste laiendamiseks, mis on vajalik, et suurendada energiavarustuskindlust, vähendada volatiilsust ja edendada ELi energiasõltumatust;

19.  rõhutab, et riigiabi normid peaksid olema sobivad, et hõlbustada uute heitevabade, ringluspõhiste ja kestlike lahenduste integreerimist kõigis sektorites, eelkõige sektorites, kus heitkoguste vähendamine on raske;

20.  nõuab, et kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suunistesse integreeritaks energiahierarhia põhimõtted, mille kohaselt peetakse esmatähtsaks energiasäästu ja -tõhusust, millele järgneb elektritootmine otse taastuvatest allikatest ja taastuvsoojuse ulatuslikum kasutamine ning lõpuks muude kestlike taastuvatel energiaallikatel põhinevate ressursside kasutamine ainult selliste rakenduste puhul, millel ei ole üleminekuks muid alternatiive; palub komisjonil neid põhimõtteid silmas pidades läbi vaadata ka energia suurtarbijatele elektrimaksu vähendamise vormis antav abi, tagades, et selline toetus on seotud tegelike investeeringutega energiatõhususse ja taastuvenergiasse nende protsessides;

21.  palub komisjonil integreerida kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suunistesse selgesõnaliselt energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, eelkõige:

22.  rõhutab, et Euroopa riigiabi normid peaksid tagama liikmesriikidele võrdsed tingimused, sest kõik liikmesriigid ei suuda pakkuda oma ettevõtetele samal tasemel toetust, mis tekitab turumoonutuste, killustatuse ja riikidevaheliste erinevuste suurenemise ohu, mis omakorda võib suurendada sotsiaalset ebavõrdsust siseturul;

23.  palub komisjonil väga hoolikalt uurida, kas kavandatavatel muudatustel on konkurentsi ja innovatsiooni soodustav mõju või kas need loovad tõenäolisemalt uusi konkurentsitõkkeid, eriti VKEde jaoks; kutsub komisjoni üles arvesse võtma pikaajalisi tagajärgi, mida üleminekuviiside võimalik kitsendamine võib kaasa tuua;

24.  märgib, et energiatõhusasse ja vähese CO2 heitega tehnoloogiasse investeerimiseks on vaja majanduslikku prognoositavust, et investeerimisrisk oleks võimalikult väike; kutsub komisjoni üles abikavadele piisavalt pikaks ajaks heakskiitu andma, võttes arvesse asjaomaste projektide kavandamise ja arendamise ajakava kooskõlas asjaomaste õigusaktide sätetega;

25.  palub komisjonil tagada õiguskindlus toetuskavade puhul, mis on senise riigiabikorra alusel juba heaks kiidetud; kutsub komisjoni üles lisama kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suunistesse läbivaatamismehhanismi, et tagada järjepidevus ja sidusus paketi „Eesmärk 55“ lõplike seadusandlike aktide ja rakendusaktidega;

26.  kutsub komisjoni üles vältima uutes suunistes ülemäärast tõendamis- ja põhjendamiskoormust, et vältida bürokraatiat ja ebakindlust, mis takistaks Euroopa rohelise kokkuleppe poliitikaeesmärkide ja heitkoguste vähendamise 2030. aasta eesmärkide saavutamist;

27.  rõhutab, et kestliku ülemineku kontekstis on väga tähtis säilitada ja luua kestlikke ja kvaliteetseid töökohti;

28.  palub komisjonil ette näha erakorralise riigiabi võimalus juhul, kui suuniste muud osad sellise toetuse andmist ei hõlma, kuid kui toetatud innovatsioonil on positiivne mõju Euroopa ühiskonnale või majandusele kooskõlas liidu poliitika eesmärkidega;

29.  väljendab muret läbipaistvuse puudumise pärast komisjoni ja liikmesriikide teabevahetuses seoses riiklikest riigiabimeetmetest teatamise ja nende heakskiitmisega ning kriteeriumidega, mille alusel hinnatakse riiklike riigiabimeetmete vastavust ELi keskkonna-, elurikkuse ja kliimakaitse eesmärkidele ja õigusaktidele; palub komisjonil selle küsimusega tegeleda, muu hulgas teatades menetlustoimingute ajastuse riigiabi registris, avaldades eelteatamise otsuse ja kirjad liikmesriikidele, kui nende kavandatavad meetmed ei kvalifitseeru riigiabiks, parandades liikmesriikide poolt riigiabist teatamiseks kasutatavaid vorme ja komisjoni vastavushindamist;

30.  tuletab meelde, et Århusi konventsiooni nõuetele vastavuse komitee (ACCC) leidis oma 17. märtsi 2021. aasta järeldustes juhtumi ACCC/C/2015/128 kohta, et EL ei täida Århusi konventsiooni artikli 9 lõikeid 3 ja 4, kuna kodanikuühiskonnal ei ole praegu võimalik vaidlustada komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel vastu võetud riigiabi otsuseid, mis võivad olla vastuolus ELi keskkonnaõigusega; palub komisjonil ja nõukogul näidata üles täielikku pühendumist ELi rahvusvahelistele kohustustele keskkonnaõigluse valdkonnas; julgustab komisjoni täitma läbivaadatud Århusi määrusele lisatud avalduses võetud kohustust hinnata olemasolevaid ACCC järelduste käsitlemise võimalusi 2022. aasta lõpuks ja esitada vajaduse korral meetmed 2023. aasta lõpuks;

31.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT L 350, 4.10.2021, lk 9. (2) ELT L 328, 21.12.2018, lk 82. (3) ELT L 328, 21.12.2018, lk 210. (4) ELT L 158, 14.6.2019, lk 125. (5) ELT L 158, 14.6.2019, lk 54. (6) ELT L 328, 21.12.2018, lk 1. (7) ELT L 198, 22.6.2020, lk 13. (8) ELT L 264, 25.9.2006, lk 13. (9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0240. (10) ELT L 243, 9.7.2021, lk 1.