Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Nils Ušakovsi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 23. oktoobril 2020. aastal Läti Vabariigi peaprokurör seoses Läti Vabariigis algatatava kriminaalmenetlusega ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 13. novembril 2020. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Nils Ušakovsi ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Läti Vabariigi põhiseaduse artikleid 29 ja 30,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0304/2021),

A.  arvestades, et Riias asuva peaprokuratuuri kriminaalõiguse osakonna eriti tõsiste juhtumite uurimise osakonna prokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Nils Ušakovsi puutumatuse äravõtmist, et algatada tema suhtes kriminaalmenetlus seoses salajasteks eritoiminguteks kohandatud seadmete ringluse keelu rikkumisega;

B.  arvestades, et 30. jaanuaril 2019 leiti Riia linnavolikogu esimehe Nils Ušakovsi kabinetis muude kriminaalmenetluste tõttu lubatud läbiotsimise käigus seade, mis on eelkõige ette nähtud salajaste video- ja helisalvestuste tegemiseks ning mis on kavandatud ja mida kasutatakse spetsiaalselt salajasteks eritoiminguteks;

C.  arvestades, et kuna Nils Ušakovs hoidis seadet Riia linnavolikogu hoones asuvas kabinetis, rikkus ta väidetavalt strateegilise tähtsusega kaupade ringluse seaduse artikli 51 lõikes 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt on füüsilistel isikutel keelatud omandada või hoida varustust, seadmeid või vahendeid või nende komponente, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud salajasteks eritoiminguteks ja mis on kantud Läti Vabariigi riiklikku strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste nimekirja; arvestades, et Nils Ušakovs pani oma tegudega väidetavalt toime kuriteo Läti karistusseadustiku artikli 2371 lõike 2 alusel;

D.  arvestades, et Nils Ušakovs valiti Euroopa Parlamenti 2019. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel;

E.  arvestades, et väidetav süütegu ei ole seotud Nils Ušakovsi kui parlamendiliikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

G.  arvestades, et Läti Vabariigi põhiseaduse artiklis 29 ja artiklis 30 on sätestatud:

„Artikkel 29

Seimi liikmeid ei tohi vahistada ega nende ruume läbi otsida, samuti ei tohi nende isikuvabadust mingil viisil piirata ilma Seimi nõusolekuta. (...)

Artikkel 30

Ilma Seimi nõusolekuta ei või selle liikme suhtes algatada kriminaalmenetlust.“;

H.  arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks(2);

I.  arvestades, et parlamentaarse puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, milles käsitletakse parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest lahutada;

J.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionise kohta, s.t tal ei ole faktilisi andmeid, mis viitavad sellele, et kohtumenetluse eesmärk võib olla tekitada kahju parlamendiliikme poliitilisele tegevusele ja seega ka Euroopa Parlamendile;

1.  otsustab Nils Ušakovsi puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Läti Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Nils Ušakovsile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C‑502/19, ECLI:EU:C:2019:1115. (2) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T‑214/18, ECLI:EU:T:2019:266.