Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3 ning protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 14,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba esimest põhimõtet,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja eelkõige kestliku arengu 4. eesmärki,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020)0625),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Digiõppe tegevuskava 2021–2027: Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (COM(2020)0624),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Tugevama Euroopa väljakujundamine: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll“ (COM(2018)0268),

–  võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2017. aasta teatist „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ (COM(2017)0673),

–  võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2021. aasta resolutsiooni, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030)(1),

–  võttes arvesse nõukogu 17. mai 2021. aasta järeldusi, mis käsitlevad võrdseid võimalusi ning kaasamist hariduse ja koolituse valdkonnas kõigi haridusalase edu edendamiseks(2) ning järeldusi, milles käsitletakse Euroopa ülikoolide algatust „Kõrghariduse, teadusuuringute, innovatsiooni ja ühiskonna ühendamine: tee sillutamine Euroopa kõrghariduse uuele mõõtmele“(3),

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020)(4),

–  võttes arvesse nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitust, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist(5), ning soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(6), 26. novembri 2018. aasta soovitust kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta(7), 22. mai 2019. aasta soovitust kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta(8) ning soovitust tervikliku keeleõppekäsituse kohta(9) ning 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(10),

–  võttes arvesse 17. märtsi 2015. aasta Pariisi deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu,

–  võttes arvesse 24. märtsi 2021. aasta Eurydice’i aruannet „Teachers in Europe: Careers, Development and Well-being“, liidu sisepoliitika peadirektoraadi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 2020. aasta oktoobris avaldatud uuringut „Towards a European Education – Critical perspectives on challenges ahead“ ja 2021. aasta mais avaldatud uuringut „Education and youth in post-COVID-19 Europe – crisis effects and policy recommendations“,

–  võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 2021. aasta veebruaris avaldatud uuringut „Making the European Education Area a reality: State of Affairs, Challenges and Prospects“,

–  võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 2018. aasta mais avaldatud uuringut „European Identity“,

–  võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni digiõppe poliitika kujundamise kohta(11),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni hariduse kohta digiajastul ning ELi poliitikakujundamisega seotud probleemide, võimaluste ja õppetundide kohta(12),

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2018. aasta resolutsiooni hariduse ajakohastamise kohta ELis(13),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 19. märtsi 2021. aasta arvamust teemal „Euroopa haridusruumi saavutamine aastaks 2025“(14),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 57,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9-0291/2021),

A.  arvestades, et igaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet;

B.  arvestades, et Euroopa integratsiooniprotsess, ELi siseturg ja teised ELi poliitikavaldkonnad on panustanud – kuigi killustatult – Euroopa haridusruumi loomulikku arengusse, mida toetavad ajalooliselt Euroopa humanismi traditsioonid ning põhiõigused ja -väärtused;

C.  arvestades, et lõppeesmärk on ehitada ühiste Euroopa poliitikaeesmärkidega alt üles Euroopa haridusruum, millega tagatakse kvaliteetne, kaasav ja kättesaadav haridus, tõhustatakse heade tavade vahetamist ning tagatakse tõhus raamistik Euroopa liikuvusele; selleks tuleb kõrvaldada olemasolevad takistused, kasutada Euroopa vahendeid ning toetada riiklikul ja Euroopa tasandil poliitikavaldkondade arendamist, et haridussüsteemid sobiksid kliimakriisiga tegelemiseks ning võimaldaksid edukat rohe- ja digipööret;

D.  arvestades, et haridust tuleb mõtestada laiemalt elukestva õppena, alates koolieelsest haridusest kuni kolmanda taseme hariduseni, sealhulgas kutseharidus- ja koolitus ning mitteformaalne ja mitteametlik õppimine, ning selle eesmärk peab olema ülekantavate oskuste omandamine, et kõigil oleks võimalik oma isiklikku ja kutsealast potentsiaali arendada ning tööturule sisenemist edukalt juhtida;

E.  arvestades, et probleemid, millega EL ja selle liikmesriigid praegu silmitsi seisavad, sealhulgas konkurentsi puudumine, kliimamuutused, ühiskonna digiüleminek, erinevad äärmusluse ja populismi vormid, desinformatsioon, tõenduspõhise hariduse õõnestamine ning valitseva ebavõrdsuse süvenemine COVID-19 pandeemia tõttu, võivad vajada Euroopa asjakohast ja kooskõlastatud tegutsemist;

F.  arvestades, et pandeemia on mõjutanud negatiivselt kogu haridussektorit ning et COVID-19 pandeemia ajal on suurenenud liikmesriikide ning eri haridusastmete ja -liikide vahelised erinevused hariduslikus taristus, oskusteabes ja ressurssides, seda eelkõige suurenenud ebavõrdsuse tõttu, sealhulgas selle tõttu, et sotsiaal-majanduslikult ebasoodsa taustaga inimestel puudub juurdepääs IT-taristule, mis on mõjutanud negatiivselt hariduse kättesaadavust;

G.  arvestades, et kontaktõpe on jätkuvalt oluline nii õpilaste intellektuaalse kui ka isikliku arengu seisukohast;

H.  arvestades, et Euroopa Parlament on kutsunud liikmesriike üles seadma esikohale investeeringuid haridusse ja väljaõppesse, eraldades näiteks vastavatele poliitikavaldkondadele 10 % oma riiklikust taaste- ja vastupidavuseelarvest, ning on palunud Erasmus+ programmi eelarve märkimisväärset suurendamist, sest kulutused haridusele pole kulu, vaid investeering meie ühisesse tulevikku(15), et luua kestlikum, digitaalsem ja sotsiaalselt sidusam ühiskond; arvestades, et Parlament on nõudnud, et investeeringud haridusse ja väljaõppesse moodustaksid komisjoni NextGenerationEU vahendist olulise osa;

I.  arvestades, et kvaliteetsed investeeringud haridusse on väga tasuvad, kuigi ainult suuremate kulutuste tegemine ei pruugi anda soovitud tulemusi; arvestades, et haridussektoris on erasektori keskmine tulumäär maailmas endiselt kõrge ja et see on aastakümneid stabiilne olnud(16);

J.  arvestades, et tuleb paremini tunnustada õpetajaametit, mis on hetkel kriisi läbimas, et õpetajad ja koolitajad oleksid motiveeritud ja pädevad ning õpe oleks pidevam; arvestades, et õpetajate algharidus ja ametisse sisse elamine, töötingimused, töötasu, hindamine, karjäär ja pidev kutseaalane areng erinevad liikmesriigiti märgatavalt; arvestades, et 2018. aastal käis töö eesmärgil üliõpilase, õpetaja või mõlemana vähemalt korra välismaal ainult 40,9 % ELi õpetajatest(17);

K.  arvestades, et Euroopa kõrgharidusruumi loomisel on tehtud edusamme, mis tulenevad Bologna protsessi pikaajalistest jõupingutustest ning et seda kasutatakse viiteväärtusena, et õppida selle rakendamisel saadud kogemustest; arvestades, et Euroopa ülikoole tuleb edendada, sest need toetavad Euroopa tipptaset ja ELi geopoliitilist rolli;

L.  arvestades, et kutseharidust ja -õpet ei tunnustata teiste haridussuundadega võrdse valikuvõimaluse ja samavõrd hea valikuna; arvestades, et hoolimata Kopenhaageni protsessi edusammudest, takistavad paljud tegurid endiselt õpilaste liikuvust, sealhulgas töökohapõhiste õppijate pikaajalist liikuvust;

M.  arvestades, et liikmesriigid ei ole täielikult hariduse ja koolituse valdkonna 2020 raamistiku eesmärke ja võrdlusaluseid saavutanud, eelkõige eesmärki täiustada õiglast ja kvaliteetset haridust, vähendades madala haridustasemega noorte määra ning viies lugemises, matemaatikas ja teaduses puudulike oskustega 15-aastaste osakaalu alla 15 %-ni;

N.  arvestades, et hariduse ja väljaõppe kohta kvaliteetsete andmete kogumine ja statistika on kaks eeldust, et mõista paremini ELis esinevaid asjaomased probleeme ja erinevusi ning aidata nende erinevustega tegeleda;

O.  arvestades, et digiõpet ja piisavaid digitaalseid oskusi tuleks pidada osaks tulevikku suunatud haridusest, mitte olemasolevate õppe- ja õpetamismeetodite alljaotiseks või alternatiiviks, rõhutades samal ajal kontaktõppe tähtsust; arvestades, et enam kui kolmandikul eurooplastest (42 %) puuduvad isegi põhilised digioskused, kusjuures liikmesriikide vahel esinevad märkimisväärsed erinevused; arvestades, et oskuste tegevuskava eesmärk on tagada, et 2025. aastaks on 70 %-l 16–74-aastastel põhilised digioskused, mis tähendab keskmiselt kahe protsendipunktilist kasvu aastas võrreldes 0,75 protsendipunktilise iga-aastase kasvuga aastatel 2015–2019;

P.  arvestades, et Euroopa haridusruum annab olulise võimaluse rahvusvahelisema koostöö tegemiseks;

Vajadus Euroopa haridusruumi järele

1.  rõhutab, kui oluline on kvaliteetne, taskukohane ja kaasav haridus, mis on kõigile kogu elu jooksul kättesaadav, ning et Euroopa haridusruumi algatus peaks andma ELi õppijatele rohkem ja paremaid võimalusi, et igal pool õppida, koolitustel käia, teadustööd teha ja töötada, suurendama liikuvust õppimise eesmärgil, hõlbustama püsivat ja sisukat dialoogi asjaomaste osalejatega ning kujundama keskkonda, kus oskusi, kvalifikatsioone, diplomeid ja kraade tunnustatakse ja väärtustatakse kogu Euroopas;

2.  rõhutab, et hariduse tasuvusmäär on endiselt kõrge, mistõttu on kõrgem hariduse ja koolituste tase üldiselt tugevas korrelatsioonis ühiskonna arengu ja majanduskasvu, suurema võrdsuse ja kõigi parema elatustasemega ning laiemate tööalaste ja isiklike võimalustega üksikisiku tasandil; rõhutab seega hariduse, koolituse ja õppimise hindamatut tähtsust, mis peaks olema kõigile kättesaadav, sest tegemist on kõige olulisema aspektiga, et edendada ühiskonna arengut ja kestlikku majanduskasvu; usub, et kogu ELis hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisse võib Euroopa haridusruum anda ainulaadse panuse ja tal peabki selles olema eriline roll;

3.  rõhutab Euroopa haridusruumi rolli suurema ja parema õpilaste, õpetajate ja teadmise voolavuse võimaldamisel, Euroopasse kuulumise tunde ja kodanikuteadlikkuse arendamisel, õiguste ja väärtuste tagamisel ning õiglaste ja võrdsete võimaluste pakkumisel; rõhutab Euroopa potentsiaali muutuda tõeliseks haridusjõuks, tuginedes meie rikkalikule mitmekesisusele ning vahetades häid tavasid, et tegeleda praeguste ja tulevaste probleemidega;

4.  on seisukohal, et haridus ja kultuur on üliolulised isiklikuks ja ühiskondlikuks edasiminekuks ja heaoluks, Euroopa kodakondsuse edendamiseks, sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks, õiglaseks ja kestlikuks töökohtade loomiseks ning Euroopa majandusliku ja sotsiaalse õitsengu eestvedamiseks, ning tagamiseks, et EL on globaalselt konkurentsivõimeline ja vastupidav osaleja, keda iseloomustab laienev ettevõtlus, et juhtida rohe- ja digipööret;

5.  nõuab hariduse kaudu võimaldatud Euroopa lisaväärtuse saamise mitmesuguste võimaluste ära kasutamist, eriti mobiilsuse ja parimate tavade jagamise kaudu, milles mängivad olulist rolli Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programm;

6.  nõuab, et Euroopa haridusruumi geopoliitiline mõõde oleks selgem ja tugevam, et ELil oleks võimalik oma haridusjõudu oma lähinaabrite ja partnerite suhtes strateegiliselt ära kasutada;

Institutsiooniliste ja sidusrühmade lähenemisviiside ühendamine

7.  võtab teadmiseks Euroopa haridusruumiga seonduvate visioonide ja lähenemisviiside erinevusi, mis väljendavad ühist soovi anda Euroopa projektile uus hoog; peab haridust Euroopa projekti nurgakiviks, kus ELi roll on keskenduda muu hulgas liikmesriikide toetamisele ja koordineerimisele, et jagada häid tavasid, julgustada ühtseid standardeid ja täita esinevad lüngad, samas kui hariduse sisu ja õppemeetodid jäävad liikmesriikide pädevusse; rõhutab, et hariduse vallas on vaja kogu Euroopas ja sellest väljaspool rohkem koostööd teha, et töötada ühistele probleemidele välja ühised lähenemisviisid ja lahendused;

8.  hindab komisjoni jõupingutusi Euroopa haridusruumi loomisel, märkides samas, et vaja on terviklikumat lähenemisviisi, mis nõuab kõigi osaliste ja sidusrühmade vahel sisukat koostööd ja koordineerimist, sealhulgas haridus- ja koolituskogukonnad, lastevanemate ühendused, sotsiaalpartnerid, ametiühingud, noorteorganisatsioonid, noorsootöötajad ja kodanikuühiskond; nõuab, et uudsete ideede suhtes oldaks avatum tagamaks, et Euroopa haridusruum jätkab arengut ja on stiimuliks arvukamate ja tugevamate partnerluste loomiseks, sealhulgas erasektori ja avaliku sektori vahel, ning sidusrühmade vahel koostoime tekitamiseks;

9.  väljendab heameelt nõukogu vastuse üle komisjoni ettepanekutele, eelkõige kutsehariduse ja -õppe ning elukestva õppe võimaluste olulisusele keskendumise üle, mis peavad olema kõigi jaoks taskukohased ja kättesaadavad, seda eelkõige ELi äärepoolseimates piirkondades;

10.  väljendab heameelt komisjoni lubaduse üle saavutada 2025. aastaks Euroopa haridusruum; hoiatab, et komisjoni ettepanekud on endiselt peamiselt pigem strateegiline plaan kui konkreetne poliitiline tegevuskava; soovitab seetõttu panna võetavate meetmete kohta keskpikas ja pikas perspektiivis paika selged prioriteedid koos saavutavate eesmärkide ja tähtaegadega, sealhulgas selgelt määratletud ja ilma ebavajalike viivitusteta vahetulemused, mis oleksid tõelise Euroopa haridusruumi eri osad, võttes samas arvesse liikmesriikide finantssuutlikkust;

11.  rõhutab kiireloomulist vajadust luua ühine rakendusstrateegia ja tegevuskava, mis hõlmab Euroopa institutsioone, liikmesriike ja kõiki asjakohaseid sidusrühmi, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja kodanikuühiskond, ning määrab kindlaks nende vastavad kohustused ja võimalused; nõuab kindlalt, et Euroopa haridusruum oleks selge ja ligipääsetav ning peegeldaks kõiki valitsustasandeid;

Visiooni elluviimine: ühised strateegilised prioriteedid ja ELi tasandil eesmärgid

12.  rõhutab Euroopa poliitika koordineerimise vahendite kasutamise potentsiaali Euroopa haridusruumi ühiste eesmärkide saavutamisel, sealhulgas avatud koordinatsiooni meetod ja Euroopa poolaasta; tuletab meelde Euroopa poolaasta rolli ELi poliitika edukal rakendamisel hariduse vallas, teadvustades samas, et algselt oli Euroopa poolaasta mõeldud ELis majanduspoliitika koordineerimiseks, tagamaks, et valitsused eelarvepoliitilise vastutuse võtavad;

13.  nõuab, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid lepiks Euroopa haridusruumi suhtes kokku samas visioonis, prioriteetides, eesmärkides ja võrdlusalustes, tunnistades ühtlasi olemasolevaid erinevusi Euroopas;

14.  rõhutab, kui oluline on, et Euroopa haridusruumi keskseteks põhimõteteks oleksid akadeemiline vabadus ja pedagoogiline sõltumatus;

15.  nõuab, et rakendataks Euroopa haridusruumi, Euroopa teadusruumi ja Euroopa kõrgharidusruumi ning erinevate ELi programmide vahelist koostoimet; nõuab, et täiendavalt tugevdataks programme Erasmus+, „Euroopa Horisont“ ja „Loov Euroopa“, Euroopa solidaarsuskorpust, programmi „Digitaalne Euroopa“ ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi, et neist oleks kasu kõigile õpetajatele, haridustöötajatele, haridusteenuse osutajatele, noorsootöötajatele ja õppijatele;

16.  rõhutab, et kaasatus peaks olema Euroopa haridusruumi keskne mõõde ja eeldus kõigile kvaliteetse hariduse pakkumiseks; rõhutab, et kedagi ei tohiks jätta kõrvale ning et igal õppijal on andeid; samuti tuleks hinnata ja väärtustada individuaalseid erinevusi; rõhutab, et ühiste eesmärkide saavutamisel on võimalik teha edusamme ainult terviklikuma lähenemisviisi abil;

17.  rõhutab, et oluline on seada õppeprotsessi keskmesse õppija; rõhutab vajadust tagada, et haavatavate rühmade suhtes võetakse kohandatud lähenemine, sealhulgas puuete või õppimiserinevustega inimeste suhtes, näiteks autismispektri häiretega või suure potentsiaaliga inimesed, ning kasutada Euroopa haridusruumi suhtes kogu kooli hõlmavat lähenemisviisi; kutsub komisjoni üles konsulteerima kõigi asjaomaste sidusrühmadega, näiteks õpilasühendused, pedagoogilise abi eksperdid, erivajadustega õppijate hooldajad ja muud sidusrühmad, seda eriti Euroopa ülikoolide ja kutsehariduse tipptaseme keskuste arendamisel;

18.  väljendab suurt poolehoidu Euroopa Liidu uue hariduse ja elukestva õppe strateegilise raamistiku eesmärkide suhtes, mille kohta nõukogu koostas 19. veebruaril 2021. aastal resolutsiooni, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse alal, ning selles määratletud viite strateegilist prioriteeti, eelkõige konkreetseid ettepanekuid elukestva õppe ja liikuvuse kõigile reaalselt kättesaadavaks muutmiseks;

19.  rõhutab, kui oluline on parandada töötingimusi ning et õpetajatele ja koolitajatele makstaks nende töö eest piisavalt; nõuab tungivalt, et liikmesriigid investeeriksid koostöös komisjoniga õpetajate ja koolitajate alusharidusse, lisades eelkõige õppekavadesse Euroopa mõõtme ja riikidevahelise liikuvuse, et haridusega seonduvates ametites pädevusi täiustada ja motivatsiooni tõsta, suurendada haridustöötajate ühiskonnale pakutava väärtuse tunnustamist ja tugevdada pedagoogilist sõltumatust; juhib tähelepanu vajadusele muuta alushariduse ja lastehoiu töötajad professionaalseteks, et tunnustada ja väärtustada nende tööd, mis on laste hariduse seisukohast hädavajalik;

20.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid arendaksid kõigis õppimisprotsessi etappides esmajärjekorras meedia- ja infopädevust, kriitilist mõtlemist ja sallivuse kultuuri, mis on oluline vahend vastutustundlike Euroopa kodanike võimestamiseks oskustega, mida nad vajavad, et võidelda kasvava desinformatsiooni vastu ja tegeleda 21. sajandi probleemidega;

21.  nõuab ühise raamistiku loomist digipädevuste arendamise suhtes; rõhutab, et vaja on ühist digioskuste, kvalifikatsioonide ja tunnistuste tunnustamise, valideerimise ja sertifitseerimise süsteemi, et vähendada kogu Euroopas lünki digipädevuse vallas ning et kõigil õppijatel, eelkõige lastel, peaks olema juurdepääs põhilistele digiseadmetele;

22.  rõhutab vajadust tagada ELi ülikoolide digiteerimine ning kordab oma nõudmist luua Euroopa ülikoolide veebiplatvorm; nõuab, et EL tunnustaks ühendatavust ja digitaalset taristut õigusena, mis tuleneb põhiõigusest haridusele;

23.  kiidab heaks hiljutised muudatused Euroopa täiskasvanuõppe elektroonilisel platvormil ning kutsub Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametit hindama, kuidas täiskasvanuhariduse kogukonna nähtavust veelgi suurendada, selle arendamist jätkata ja mõju tugevdada;

24.  toetab kvantitatiivsete näitajate ja võrdlusaluste kasutamist, võttes piisavalt arvesse liikmesriikide vahelisi ja siseseid erinevusi, et võimaldada pidevalt liikmesriike võrrelda ja neid jälgida seoses edusammudega ühiste eesmärkide saavutamisel ning innustada täiendavate poliitikameetmete võtmist, korrates ühtlasi vajadust täiendavate kvalitatiivsete näitajate ja võrdlusaluste järele ning hoiatades liiga kaugeleulatuvate keskpika perspektiivi eesmärkide eest;

25.  rõhutab, et vajalike andmekogumistegevuste kvaliteeti ja sagedust tuleb tõsta ning tagada asjaomaste näitajate ja võrdlusaluste aktiivne jälgimine, näiteks Euroopa oskuste tegevuskavas seatud eesmärk, milleks on 50 % täiskasvanud rahvastiku osalemine õppetegevuses; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid saavutaksid kaugeleulatuvad eesmärgid, näiteks kehvade õpitulemustega õpilaste ja koolist väljalangejate puhul, vähendades esimest võrdlusalust 15 %-lt 10 %-le ning teist 10 %-lt 5 %-le;

26.  nõuab tihedamat koostööd ELi ja teiste organisatsioonide ja institutsioonide, nagu UNESCO ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, vahel ning olemasolevate ja tulevaste haridusalaste teadustööde ja uuringute aktiivset kasutamist ja toetamist, et aidata liikmesriikidel tõhusaid poliitilisi reforme välja töötada; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid töötaksid välja ühised ja kaasavad haridusuuringud, mille volitused on selgelt määratletud ja mille eelarve jääb ELi pädevusse;

27.  palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada Euroopa haridusruumi loomiseks, rakendamiseks ja arendamiseks vajalikke rahalised vahendid ning luua mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 spetsiaalse rahastamisvahendi, et Euroopa haridusruumi edasi arendada ja hõlbustada kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist; kordab oma üleskutset eraldada taaste- ja vastupidavusrahastust vähemalt 10 % haridusele, sealhulgas digiõppele, ning nõuab, et liikmesriigid suurendaksid märkimisväärselt avaliku sektori kulutusi haridusele, et need ületaksid ELi keskmise (2019. aastal 4,7 % SKT-st);

28.  ergutab komisjoni ja liikmesriike panema haridussektori jaoks paika katastroofide leevendamise strateegiaid, tehes selleks koostööd ja konsulteerides kõigi sidusrühmadega, ning rõhutab, kui oluline on Euroopa kooskõlastatud tegevus kriiside ajal, näiteks COVID-19 pandeemia ajal;

Sektoripõhised meetmed ja kaalutlused

29.  rõhutab, kui oluline on võõrkeelte ja eriti inglise keele õppimine; rõhutab vajadust, et liikmesriigid võtaks meetmeid keeleoskuse arendamise toetamiseks kõigis astmetes, eelkõige põhi- ja keskhariduses, et võtta omaks Euroopa Nõukogu mitmekeelsuse eesmärk ning saavutada võrdlusalus, milles kõigil õpilastel on hiljemalt põhihariduse ülemise astme lõpuks piisavad teadmised vähemalt veel kahest ELi ja selle liikmesriikide ametlikust keelest;

30.  palub komisjonil arendada välja vahendid, et liikmesriigid saaksid rakendada nõukogu soovitust tervikliku keeleõppekäsituse kohta ning vastavalt edusamme jälgida; palub liikmesriikidel koguda keeleõppe kohta võrreldavaid andmeid; palub komisjonil pakkuda rahalist tuge koolidele, kus õpetatakse Euroopa keeli, eelkõige teistes ELi riikides elavate ELi kodanike emakeelt;

31.  rõhutab teadusuuringute ja innovatsiooni edendamise vajadust hariduses; rõhutab Euroopa haridusruumi tähtsust tipptasemel tehnoloogiate, nagu tehisintellekt (AI) ja robootika mõistmise, õppimise ja uurimise edendamisel, et tõsta teadlikkust nendega seotud võimalustest ja probleemidest haridusvaldkonnas, sealhulgas spetsiaalsete bakalaureuseõppe programmide kaudu kõigis liikmesriikides; tunneb muret selle üle, et ELil tervikuna ei ole piisavalt bakalaureuseõppe programme, mis oleksid tehisintellektile spetsialiseerunud;

32.  väljendab heameelt kutsehariduse tipptaseme keskuste algatuse üle, mis loob sektorile Euroopa tasandil struktuuri; nõuab, et Euroopa haridusruumi lahutamatu osana loodaks Euroopa kutseharidus- ja koolitusruum; palub komisjonil ja liikmesriikidel tegutseda Euroopa töökohapõhise õppija põhikirja loomise nimel; rõhutab, et mõned liikmesriigid peavad tegelema kutsehariduse ja -õppe ning duaalsete haridussüsteemide vähese atraktiivsuse ja mõjukuse probleemiga; rõhutab, et kutseharidus ja -õppe süsteemid peavad muutuma veelgi õppijakesksemaks ja neid tuleb muutuva töömaailmaga kohandada; kordab, kui oluline on kutsehariduse ja -õppe tunnustamine ning palub liikmesriikidel rakendada nõuetekohaselt ja täielikult vastavat nõukogu soovitust ja Euroopa oskuste tegevuskava; rõhutab, kui oluline on luua paindlikud ja modulaarsed õppesuunad, et õppijatel oleks võimalik kombineerida omavahel erinevaid õppekogemusi ja -võimalusi ning neile tugineda;

33.  rõhutab komisjoni ja liikmesriikide kõrgharidust puudutavate tegevuste olulisust, nagu Bologna protsessi jõustamine, Euroopa haridusruumi rahvusvahelise mõõtme tugevdamine ja Euroopa üliõpilaspileti edendamine, sealhulgas olemasolevate ELi programmide pakutavaid koostoimeid kasutades;

34.  nõuab tungivalt, et Euroopa haridusruum oleks kogu ELis diplomite ja kvalifikatsioonide tunnustamisel vahe-eesmärgiks ning palub komisjonil ja liikmesriikidel hõlbustada automaatse õppetulemuste ja välismaal õppimise perioodide, sealhulgas kutsehariduses ja -õppes ning Euroopa mikrokvalifikatsioonitunnistuste kaudu, vastastikuse tunnustamise laiendamist;

35.  rõhutab mitteformaalse ja mitteametliku õppimise ja vabatahtliku töö olulist rolli ning rõhutab vajadust nende tulemusi tunnustada; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada kogu ELis nn pehmeid oskuseid;

36.  julgustab liikmesriike rakendama nõukogu 2018. aasta soovitust põhipädevuste kohta elukestvas õppes, et edendada arengut kõigis kaheksas põhivaldkonnas, näiteks seoses noorte õppijate võimalustega saada hariduse omandamise jooksul vähemalt üks praktiline ettevõtluskogemus, ning edendada seeläbi mitteformaalse ja mitteametliku õppe kaudu saadud pädevuste tunnustamist, et suurendada igas vanuses õppijatele õppevõimaluste paindlikkust; nõuab Euroopa raamistiku loomist sotsiaalsete ja kodanikupädevuste kohta, milles hinnatakse, edendatakse ja tunnustatakse sellistest tegevustest saadavat kasu, nagu näiteks mentorlus ja noorte tegevuste järelevalve;

37.  rõhutab, et pärast COVID-19 pandeemiat on distantsõpe muutunud paljude õppijate jaoks osaks igapäevaelust; rõhutab, et kaugõpe peab jääma põhi- ja keskhariduses viimaseks variandiks ning täiendama kontaktõpet, mis on väärtuslike sotsiaalsete oskuste õpetamise jaoks ülioluline; rõhutab, et moodne põimõppe lähenemisviis, mis on suunatud kooliealistele õppijatele, peab toimuma peamiselt klassiruumis ja õpetaja juhendamisel, kes võib otsustada kombineerida õppetegevuses pedagoogilistel kaalutlustel omavahel eri vahendeid, mis võivad olla digitaalsed (sh veebipõhised) või mittedigitaalsed(18);

38.  palub liikmesriikidel edendada kliimamuutuste ja rohepöördega seotud haridust ning tõsta teadlikkust Euroopa rohelise kokkuleppe kohta;

39.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kaotada hariduses sooline lõhe, sealhulgas teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) hariduse ja karjääride vallas, võidelda sooliste stereotüüpide ja diskrimineerimise vastu ning kaotada kiusamine, küberkiusamine ja muud ahistamise, diskrimineerimise ja vägivaldse väärkäitumise vormid, et parandada kultuurilist, etnilist ja soolist mitmekesisust, luues ja vahetades selleks kogu Euroopas häid tavasid;

40.  väljendab heameelt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Portugali võetud kohustuse üle luua veebiplatvorm, millega püütakse hõlbustada andmete jagamist liikmesriikide vahel seoses pandeemiast tulenevate noorte töötuse probleemidega;

41.  kordab, kui oluline on laialt avatud e-õpe (MOOC), et toetada tööjõu täiend- ja ümberõpet interaktiivselt ja juurdepääsetaval viisil; on seisukohal, et Euroopa haridusruum peaks toetama laialt avatud e-õppe kasutuselevõttu ja arengut ning et sellised eesmärgid peaksid kajastuma mikrokvalifikatsioonitunnistusi käsitlevas Euroopa lähenemisviisis;

42.  märgib, et hetkel puudub mõistel „mikrokvalifikatsioonitunnistus“ ühtne ja üldkehtiv määratlus; leiab seega, et tuleb määratleda ühtsed kogu ELi hõlmavad standardid, et edendada tõhusalt nende vastastikust tunnustamist liikmesriikides ja tagada, et tööandjad usaldaksid nende väärtust;

Juhtimisraamistik

43.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles 2022. aasta lõpuks kehtestama konkreetse Euroopa haridusruumi strateegilise raamistiku 2030, millel on kõikehõlmav juhtimise, jälgimise ja hindamise mehhanism kooskõlas ÜRO kestliku arengu neljanda eesmärgiga tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused ning Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese põhimõttega; väljendab heameelt ettepaneku üle luua Euroopa haridusruumile juhtkomitee, kes loob struktureeritud ja süstemaatilise juhtimisraamistiku; rõhutab Euroopa tuleviku konverentsi olulist rolli, et arutada edasist tegevust seoses Euroopa hariduses ees seisvate probleemidega ja poliitika väljatöötamisega;

44.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid täpsustaksid, millist osalemist oodatakse liikmesriikidelt ja teistelt juhtimistasanditelt, sealhulgas kohalikelt ja piirkondlikelt ametiasutustelt ning ELi institutsioonidelt, ning töötaksid välja tõhusa mitmetasandilise juhtimiskorra, mis austavad subsidiaarsuse põhimõtet eesmärgiga luua Euroopale lisaväärtust;

45.  ootab, et täpsustataks, millist osalemist oodatakse sidusrühmadelt, seni alaesindatud haridussektoritelt ning asjakohastelt kodanikuühiskonna osalejatelt; rõhutab, et juhtimisraamistik peaks hõlmama kõiki haridusvaldkonnas tegutsevaid asjaomaseid sidusrühmasid, sh noorsootöötajad ja noorteorganisatsioonid ning lastevanemate ühendused;

46.  kutsub komisjoni üles looma Euroopa haridusruumi platvormi kui interaktiivse avaliku kanali liikmesriikide ja sidusrühmade toetamiseks teabevahetuse ja koostöö edendamise ning heade tavade vahetamise osas; on seisukohal, et sellist platvormi tuleks piisavalt rahastada ning see peaks olema kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes;

47.  rõhutab, et liikmesriikide ja nende haridussüsteemide jaoks on esmatähtsad territoriaalsete vajaduste ja ELi haridustavade kohta tehtud Euroopa loendused, andmete kogumine ja nende uurimine;

Suurema Euroopa mõõtme suunas hariduses

48.  rõhutab, et hariduses on vaja Euroopa mõõdet, millega lisatakse õppekavadesse ja õpetajakoolitusse laiem ja eraldiseisev Euroopa perspektiiv, mis hõlmab kõiki õpetajaid, koolitajaid ja õppijad nii formaalses kui mitteformaalses õppes ja kutsehariduse ja -õppe sektoris, sealhulgas Jean Monnet’ meetmete ja õpetajate akadeemiate toetusega; teeb ettepaneku, et neid õpetajate akadeemiaid võiks kutsuda Comeniuse õpetajate akadeemiateks; toetab ühtse raamistiku loomist, et liikmesriikides õpetajate kvalifikatsiooni kujundada ja arendada;

49.  rõhutab vajadust anda õppijatele põhjalikud teadmised Euroopa ajaloost ja nii materiaalsest kui ka vaimsest kultuuripärandist ning edendada Euroopa kriitilist mälu ja ajaloo tundmist, tuginedes põhiväärtustele, millele Euroopa rajaneb; palub komisjonil, liikmesriikidel ja Euroopa Nõukogul teha Euroopa ajaloo ja kultuuripärandi alase hariduse vallas kogu Euroopas koostööd ning rõhutab, et Euroopa ajaloo uurimise suurendamiseks ja avaliku ajaloo edendamiseks on vaja sihtotstarbelist rahastust ja algatusi, arvestades meie maailmajao ajaloo keerukust;

50.  palub komisjonil ja liikmesriikidel luua ühise raamistiku ELi kohta õppimiseks kõigil hariduse sobivatel tasanditel ja vastavates valdkondades; rõhutab vajadust tutvustada õppijatele Euroopa integreerimise protsessi, ELi institutsioone ja poliitikavaldkondi ja ELi kodanikuks olemisest tulenevaid õigusi ning seda, kuidas aktiivselt ELi demokraatlikes protsessides osaleda;

51.  palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja põhjaliku Euroopa strateegia ja ühtse raamistiku Euroopa mõõtmega kodanikuhariduse kohta, sealhulgas Euroopa väärtuste kohta õppimise osas – näiteks inimväärikus, demokraatia, õigusriik, inimõigused ja võrdsus – et julgustada heade tavade vahetamist ning ühiste õppevahendite ja lähenemiste arendamist; palub komisjonil uurida sellega seoses kodanikuhariduse rakkerühma loomise võimalust, et seda ülesannet koordineerida ja parandada juurdepääsu Euroopa kodanikuharidusele, et edendada Euroopa kodanikukultuuri ja Euroopasse kuulumise tunnet, mis täiendab kohalikku, piirkondlikku, riiklikku ja globaalset mõõdet;

o
o   o

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 66, 26.2.2021, lk 1. (2) ELT C 221, 10.6.2021, lk 3. (3) ELT C 221, 10.6.2021, lk 14. (4) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2. (5) ELT C 195, 7.6.2018, lk 1. (6) ELT C 189, 4.6.2018, lk 1. (7) ELT C 444, 10.12.2018, lk 1. (8) ELT C 189, 5.6.2019, lk 4. (9) ELT C 189, 5.6.2019, lk 15. (10) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1. (11) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0095. (12) ELT C 388, 13.11.2020, lk 2. (13) ELT C 28, 27.1.2020, lk 8. (14) ELT C 175, 7.5.2021, lk 6. (15) Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon digiõppe poliitika kujundamise kohta. (16) Psacharopoulos, G., Patrinos, H. A., „Returns to Investment in Education: A Decennial Review of the Global Literature“, Maailmapank, aprill 2018. (17) 24. märtsi 2021. aasta Eurydice’i aruanne „Teachers in Europe: careers, development and well-being“. (18) Vt komisjoni 5. augusti 2021. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse põimõpet kvaliteetse ja kaasava põhi- ja keskhariduse tagamiseks (COM(2021)0455).