Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/2058(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0318/2021

Esitatud tekstid :

A9-0318/2021

Arutelud :

PV 22/11/2021 - 21
CRE 22/11/2021 - 21

Hääletused :

PV 23/11/2021 - 6

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0463

Vastuvõetud tekstid
PDF 161kWORD 56k
Teisipäev, 23. november 2021 - Strasbourg
ELi spordipoliitika: hinnang ja võimalikud tulevikusuundumused
P9_TA(2021)0463A9-0318/2021

Euroopa Parlamendi 23. novembri 2021. aasta resolutsioon ELi spordipoliitika kohta – hinnang ja võimalikud tulevikusuundumused (2021/2058(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (EL toimimise leping) artikleid 6 ja 165, milles täpsustatakse liidu pädevust ja tegevust spordi valdkonnas, eelkõige Euroopa spordiküsimuste edendamisel, võttes samal ajal arvesse spordi eripära, selle vabatahtlikul tegevusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja hariduslikku funktsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärki, eriti spordi rolli kestliku arengu olulise võimaldajana ja selle panust rahu, sallivuse ja austamise edendamisse ning naiste ja noorte, üksikisikute ja kogukondade mõjuvõimu suurendamisel, samuti tervishoiu, hariduse ja sotsiaalse kaasatuse eesmärkide saavutamisel(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013(2), eriti selle spordi peatükki,

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2007. aasta valget raamatut spordi kohta (COM(2007)0391),

–  võttes arvesse komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatist „Euroopa mõõtme arendamine spordis“ (COM(2011)0012),

–  võttes arvesse komisjoni 7. juuli 2020. aasta teatist Euroopa Liidu spordi töökava (2017–2020) rakendamise ja asjakohasuse kohta (COM(2020)0293), eriti selle soovitusi tulevikuks,

–   võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0101),

–  võttes arvesse ELi 16. novembri 2012. aasta suuniseid „Dual Careers of Athletes – Recommended Policy Actions in Support of Dual Careers in High-Performance Sport“ (Sportlaste topeltkarjäär – soovitatud poliitilised meetmed topeltkarjääri toetamiseks tippspordis),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni Euroopa mõõtme kohta spordis(3),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni võistluste tulemuste kokkuleppimise ja korruptsiooni kohta spordis(4),

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2015. aasta resolutsiooni FIFA kõrgeid ametnikke puudutavate korruptsioonijuhtumite hiljutise paljastamise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni „Integreeritud lähenemisviis spordipoliitikale: hea juhtimistava, kättesaadavus ja ausameelsus“(6),

–   võttes arvesse oma 15. septembri 2020. aasta resolutsiooni tõhusate meetmete kohta programmide „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ ning Euroopa solidaarsuskorpuse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks(7),

–  võttes arvesse oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsiooni COVID-19 mõju kohta noortele ja spordile(8),

–  võttes arvesse oma 19. mai 2021. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile spordiürituste korraldajate probleemide kohta digikeskkonnas(9),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooni Euroopa Liidu spordialase töökava (1. jaanuar 2021 – 30. juuni 2024)(10)kohta, eriti selle töökava prioriteetseid valdkondi,

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi, mis käsitlevad võitlust korruptsiooni vastu spordis(11),

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi puuetega inimeste juurdepääsu kohta spordile(12),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi COVID-19 pandeemia mõju kohta spordisektorile ja kõnealuse sektori taastumise kohta(13),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi treenerite võimestamise kohta oskuste ja pädevuste omandamise võimaluste parandamise kaudu(14),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi spordiinnovatsiooni kohta(15),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 16. novembri 1989. aasta dopinguvastast konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 18. septembri 2014. aasta spordivõistlustega manipuleerimise vastast konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 3. juuli 2016. aasta konventsiooni integreeritud lähenemisviisi kohta jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele,

–   võttes arvesse 16. mail 2001. aastal muudetud spordieetika koodeksit ja 13. oktoobril 2021. aastal muudetud Euroopa Nõukogu Euroopa spordihartat,

–  võttes arvesse UNESCO 19. oktoobri 2005. aasta spordis dopingu kasutamise vastast rahvusvahelist konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 2021. aasta juunikuu uuringut pealkirjaga „ELi spordipoliitika: hinnang ja võimalikud tulevikusuundumused“(16),

–  võttes arvesse Ecoryse, KEA ning Sport and Citizenship’i Euroopa Komisjoni hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadile 2016. aasta juunis esitatud lõpparuannet pealkirjaga „Mapping and analysis of the specificity of sport“ (Spordi eripära kaardistamine ja analüüs),

–  võttes arvesse Ecoryse ja SportsEconAustria 2020. aastal Euroopa Komisjonile esitatud aruannet „Mapping study on measuring the economic impact of COVID-19 on the sport sector in the EU“ (Kaardistusuuring COVID-19 poolt ELi spordisektorile avaldatud majandusliku mõju mõõtmiseks),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9-0318/2021),

A.  arvestades, et spordil on ülioluline roll Euroopa kodanike sotsiaal-, kultuuri- ja hariduselus ning see edendab selliseid väärtusi nagu demokraatia, austamine, solidaarsus, mitmekesisus ja võrdsus;

B.  arvestades, et sport hoogustab integratsiooni, eriti piiratud võimalustega inimeste puhul;

C.  arvestades, et sport peab olema kaasav ja avatud kõigile, olenemata vanusest, soost, puudest või kultuurilisest ja sotsiaal-majanduslikust taustast;

D.  arvestades, et sport on kasvav majandussektor, mis soodustab majanduskasvu ja töökohtade loomist ELis ning seeläbi ka liidu jõukuse suurendamist;

E.  arvestades, et sport aitab tugevdada Euroopa integratsiooni ja ELi positsiooni rahvusvahelises koostöös;

F.  arvestades, et COVID-19 on avaldanud spordisektorile negatiivset majanduslikku ja sotsiaalset mõju;

G.  arvestades, et EL peaks püüdma spordi Euroopa mõõdet edasi arendada, võttes samas arvesse selle spetsiifilist olemust ja autonoomiat;

H.  arvestades, et ELi spordipoliitika peab toetama nii tipp- kui ka rohujuure tasandi sporti, sh aktiivse vabaaja veetmise vorme;

I.   arvestades, et rohujuure tasandi sport aitab kaasa noorte oskuste arendamisele ja edendab vabatahtliku tegevuse kaudu kodanikuosalust;

J.  arvestades, et noored sportlased seisavad silmitsi ülesandega ühitada oma spordikarjäär, väljaõpe ja kutsetegevus;

K.  arvestades, et spordil on positiivne mõju kodanike tervisele ja heaolule;

L.  arvestades, et sporditaristu arendamine on oluline tegur äärepoolseimates ja ebasoodsas olukorras olevates piirkondades elukvaliteedi ja majanduslike võimaluste parandamisel;

M.  arvestades, et sporti ohustavad mitmed probleemid, nagu juhtimisküsimused, korruptsioon, võistluste tulemuste kokkuleppimine, doping, rahastamine, digitaalne piraatlus, puhtalt kasumipõhised mudelid, inimõiguste rikkumine, diskrimineerimine ja vägivald, keskkonnamõjud ja kestlikkusega seotud mured;

N.  arvestades, et naised on spordis endiselt alaesindatud nii juhtorganites kui ka meedias;

O.  arvestades, et spordiürituste otseülekannete ebaseaduslik voogedastus ohustab nii professionaalse kui ka rohujuure tasandi spordi majanduslikku stabiilsust, mis sõltub spordiülekandeõigustest saadavast tulust;

Spordi nähtavuse, koostöö ja liidu poliitikavaldkondadesse integreerimise suurendamine

1.  kutsub ELi üles järgima spordipoliitika puhul terviklikumat lähenemisviisi ja suurendama jõupingutusi selle integreerimiseks teistesse ELi poliitikavaldkondadesse;

2.  rõhutab vajadust tugevdada institutsioonidevahelist koostööd ja koostööd spordiga seotud sidusrühmadega;

3.  kutsub komisjoni üles tegema regulaarset ja kõrgetasemelist struktureeritud koostööd kõigi spordivaldkonna sidusrühmade ja muude institutsioonidega, et anda sihipärasemaid ja siduvamaid poliitilisi soovitusi spordisektori praeguste probleemide lahendamiseks;

4.  kutsub komisjoni üles esitama teatise spordi tuleviku kohta, mis on seotud ELi strateegiliste eesmärkidega;

5.  kutsub komisjoni üles suurendama spordi nähtavust ja mõõdet kõigis ELi tasandi poliitikavaldkondades, lisades vastutava voliniku vastutusalasse sõna „sport“;

6.  nõuab sellega seoses ka, et loodaks ELi spordikoordinaator, kes oleks selles küsimuses komisjoni kontaktisik ja avalikkusele teada kontaktpunkt;

7.  nõuab Euroopa Parlamendi suuremat kaasamist, et luua raamistik korrapärasteks poliitilisteks aruteludeks ja spordialasteks meetmeteks ning parlamentaarseks kontrolliks strateegiliste eesmärkide rakendamise üle;

8.  rõhutab Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi rolli aruteludes ELi spordipoliitika ja spordiga seotud küsimuste edasise käsitlemise üle ning julgustab kõiki spordivaldkonna sidusrühmi aktiivselt osalema;

9.  võtab teadmiseks, et Euroopa Nõukogu võttis hiljuti vastu muudetud Euroopa spordiharta, milles rõhutatakse Euroopa spordi ühiseid jooni ja selle korraldamise raamistikku, ning kutsub ELi institutsioone üles püüdlema kontinendi tasandil sidususe, koostöö ja solidaarsuse poole ning tegema algatusi spordipoliitika valdkonnas;

10.  nõuab, et parlament võtaks spordidiplomaatias aktiivsema rolli;

Euroopa spordimudeli põhimõtete tugevdamine

11.  tunnistab väärtustel põhineva Euroopa spordimudeli tähtsust, vabatahtliku tegevuse ja solidaarsuse olulisust ning eeldab selle edasiarendamist kodanike ja sidusrühmade huvides;

12.  märgib, et spordi ja riikide lähenemisviisid on erinevad, kuid on seisukohal, et Euroopa spordi ühist tuumikut, eelkõige sidemeid rohujuure tasandi ja tippspordi vahel, tuleks veelgi tugevdada ja kaitsta;

13.  nõuab Euroopa spordimudelit, milles tunnistatakse vajadust pühenduda kindlalt solidaarsuse, jätkusuutlikkuse, kõigi kaasamise, avatud võistluse, sporditulemuste ja õigluse põhimõtete integreerimisele, ning on seetõttu kindlalt vastu separatistlikele võistlustele, mis õõnestavad neid põhimõtteid ja ohustavad kogu spordi ökosüsteemi stabiilsust; rõhutab, et neid põhimõtteid peaksid toetama kõik spordi sidusrühmad ja riigiasutused;

14.  tunnistab liitude rolli oma spordiala juhtimisel ja julgustab suurendama kooskõla ametiasutuste ja kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel;

15.  tunnustab spordiklubisid kui Euroopa spordimudeli alustala, mis pakub kõigile võimalust tegeleda spordiga kohalikul tasandil, eriti noortele, olenemata nende kultuurilisest või sotsiaal-majanduslikust taustast;

16.  rõhutab, et vaja on sihipärasemat ja suuremat solidaarsust ning suuremat rahaliste vahendite ümberjaotamist, samuti oskuste ja oskusteabe vahetamist, eelkõige professionaalse ja rohujuure tasandi spordi vahel; kutsub spordiliite üles rakendama solidaarsusmehhanismi, mis põhineb õiglasel ja siduval jaotusmeetodil, millega tagatakse harrastus- ja rohujuure tasandi spordi piisav rahastamine;

17.  rõhutab vajadust tagada spordiklubide jätkusuutlik finantsstabiilsus ja usaldusväärne juhtimine ning kutsub spordiorganisatsioone üles lisaks asjakohasele rakendussüsteemile kehtestama selleks asjakohased mehhanismid seal, kus neid veel ei ole;

18.  usub, et Saksamaa klubiomandi mudel, mis põhineb 50+1 reeglil, on teeninud hästi Saksamaa jalgpalli huve ja seda tuleks pidada võimalikuks parima tava näiteks, kuna teised riigid püüavad oma mudeleid täiustada;

19.  nõuab tungivalt, et riigiasutused, spordiliidud ja -organisatsioonid järgiksid inimõigusi ja demokraatlikke põhimõtteid kõigis oma tegevustes, eelkõige suurte spordiürituste võõrustajastaatuse andmisel, samuti sponsorite valikul; rõhutab, et suuri spordiürituste korraldamise õigust ei tohiks enam anda riikidele, kus neid põhiõigusi ja -väärtusi korduvalt rikutakse;

20.  kutsub spordiorganisatsioone üles austama rahvusvaheliste sporditurniiride, eelkõige Euroopa ja maailma meistrivõistluste väljakujunenud sagedust, arvestades samal ajal riigisiseseid võistlusi ning sportlaste ja mängijate tervist;

Hea juhtimise ja terviklikkuse uuendamine

21.  on veendunud, et on vaja uut pühendumist heale valitsemistavale, et taastada tasakaal spordi sotsiaalsete ja majanduslike aspektide vahel ning tagada sidusrühmade esindatus otsuseid tegevates organites;

22.  märgib, et elukutselise spordi keskendumist ärihuvidele tuleks tasakaalustada hädavajalike sotsiaalsete funktsioonidega; julgustab asjaomaseid organisatsioone tegelema selle küsimusega, et säilitada oma roll eeskujudena Euroopa spordi aluseks olevate ideaalide kaitsmisel;

23.  kutsub rahvusvahelisi, Euroopa ja riiklikke spordiorganisatsioone ning sidusrühmi esindavaid organisatsioone üles rakendama kõrgeimaid juhtimisstandardeid;

24.  tunnustab spordiorganisatsioonide ja -liitude jõupingutusi, et tagada hea juhtimistava põhimõtete rakendamine spordis, ning rõhutab, et komisjon peab töötama välja suuniste soovitused spordi korraldamise ja selle juhtorganite kohta ELis;

25.  nõuab tungivalt, et rahvusvahelised, Euroopa ja riiklikud spordi juhtorganid ning sidusrühmad rakendaksid mitmekesisuse ja kaasamise meetmeid, eelkõige selleks, et tegeleda naiste ja etniliste vähemuste väikese arvuga juhtivatel ametikohtadel ja juhatustes;

26.  kutsub kõiki spordi sidusrühmade organisatsioone üles tagama kollektiivses otsustusprotsessis osalemise eeltingimusena piisava esindatuse ja professionaalsuse;

27.  nõuab, et ELi institutsioonid edendaksid ja toetaksid sportlaste põhiõigusi, sealhulgas sportlaste esindatust otsuste tegemisel, ühinemisvabadust, kollektiivläbirääkimisi ja mittediskrimineerimist;

28.  rõhutab, et spordiasutused peavad kaitsma sportlaste vaimset tervist samamoodi nagu nende füüsilist tervist;

29.  kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada kõikidele elukutselistele sportlastele võrdne juurdepääs sotsiaal- ja töökaitsemehhanismidele;

30.  kutsub liikmesriike, spordi juhtorganeid ja klubisid üles tunnustama fännide staatust spordis, kaasates nad juhtimis- ja otsustusorganitesse;

31.  kutsub komisjoni üles tuginema oma senisele tööle sotsiaaldialoogi valdkonnas ja laiendama selle ulatust, et see hõlmaks kogu professionaalset sporti;

32.  tunneb heameelt reformide ja meetmete üle, mille eesmärk on parandada eri spordialade üleminekuturu läbipaistvust ja vastutust, ning nõuab tungivalt täiendavate jõupingutuste tegemist; märgib, et Euroopa raamistikke on vaja mängijate üleviimise süsteemide parandamiseks, et need vastaksid Euroopa standarditele ja eesmärkidele, eelkõige seoses tööturu- ja finantseeskirjadega;

33.  tuletab meelde vajadust reguleerida agentide tegevust ja märgib, et hiljutised reformid jalgpalli üleminekuturul, sealhulgas kliiringukoda, agentide litsentsimissüsteemid ja agentide tasude ülempiir, on samm õiges suunas; nõuab tungivalt, et asjaomased spordiasutused tagaksid nende reformide kiire elluviimise, ning kutsub komisjoni üles jälgima edusamme;

34.  rõhutab, et võitlus korruptsiooni vastu spordis, mis on sageli seotud rahapesu ja kuritegevusega, nõuab riikidevahelist koostööd kõigi sidusrühmade ja ametiasutuste vahel;

35.  kutsub liikmesriike ja pädevaid asutusi üles võitlema jõuliselt kuritarvitamise vastu hasartmängusektoris, sealhulgas petturlike saitide ja röövelliku käitumise leviku vastu, et kaitsta alaealisi ja haavatavaid inimesi kõigi ohtude eest;

36.  nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon lõpetaksid ummikseisu Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase konventsiooni allkirjastamisel ja ratifitseerimisel;

37.  rõhutab vajadust suutlikkuse suurendamise järele, et tugevdada spordis ennetus- ja dopinguvastaseid meetmeid ühise Euroopa strateegia kaudu, mis hõlmab tihedat koostööd ja teabevahetust õiguskaitseasutuste vahel kõigis ELi riikides;

38.  rõhutab vajadust teabe- ja hariduskampaaniate järele, et ennetada dopingu kasutamist, võistluste tulemustes kokkuleppimist, korruptsiooni, vägivalda, füüsilist ja psühholoogilist väärkohtlemist ning muid eraelu puutumatusega seotud küsimusi, keskendudes harrastusspordile;

Ohutu, kaasava ja õiglase spordi tagamine

39.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama kõik asjaomased sidusrühmad selle tagamisse, et spordipoliitika ja spordialased õigusaktid toetaksid soolist võrdõiguslikkust, pööraksid erilist tähelepanu võitlusele kõigi vägivalla ja ahistamise vormide, sooliste stereotüüpide, vähese nähtavuse ja meediakajastuse ning palkade, lisatasude ja auhindade erinevuste vastu;

40.  kutsub riiklikke spordiliite üles liikuma nais- ja meessportlaste lisatasude ühtlustamise suunas, järgides Iirimaa jalgpalliliidu eeskuju;

41.  kutsub komisjoni üles tunnistama ja toetama vähemate võimalustega inimeste, pagulaste, etniliste vähemuste ja LGBTQI + inimeste sotsiaalset kaasamist spordis, et kedagi ei jäetaks kõrvale;

42.  rõhutab vajadust kasutada eliitspordi märkimisväärset sotsiaalset kaalu, et suurendada teadlikkust LGBTQI-inimeste ja spordis osalevate inimeste probleemidest;

43.  nõuab tungivalt, et spordiorganisatsioonid ja avaliku sektori asutused tegeleksid tõhusalt diskrimineerimise, vägivalla ja vihakõnega ning tagaksid ohutu ja kaasava spordi kõigile sportlastele, pealtvaatajatele ja töötajatele spordirajatistes ja internetis;

44.  nõuab nulltolerantsi rassismi ja vägivalla suhtes spordis ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja spordiliite üles töötama välja meetmed selliste juhtumite ennetamiseks ning kehtestama tõhusad karistused ja meetmed ohvrite toetamiseks;

45.  kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et edendada vaimsete ja füüsiliste puuetega inimeste osalemist sporditegevuses ja -programmides ning suurendada puuetega sportlaste võistluste kajastamist meedias;

46.  rõhutab vajadust suurendada puuetega inimeste rahastamist ja kõrvaldada kõik takistused hariduse ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate, asjaomaste osalejate erikoolituse ja juurdepääsetava sporditaristu abil, mis võimaldab jälgida spordiüritusi ja spordis osalemist;

47.  kutsub liikmesriike üles pakkuma võrdseid rahalisi hüvesid oma sportlastele, kes on edukalt osalenud olümpia- ja paraolümpiamängudel, ning toetama madala sissetulekuga olümpia- ja paraolümpiasportlasi;

48.  tuletab meelde, et ELi ees seisavad demograafilised probleemid, nagu elanikkonna vananemine, ning et erilist tähelepanu tuleks pöörata aktiivsele vananemisele füüsilise tegevuse kaudu;

49.  nõuab tungivalt, et liikmesriikide meedia kajastaks rohkem spordialasid, eelkõige naiste ja noorte sporti;

50.  kutsub liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid, et võimaldada sotsiaalselt ebasoodsa taustaga lastele juurdepääs spordile, millega kaasnevad suured varustusega ja trennimaksuga seotud kulud, sealhulgas talispordile;

51.  kutsub ELi institutsioone, liikmesriike ja spordiorganisatsioone üles seadma esikohale poliitika, mis kaitseb lapsi diskrimineerimise, ahistamise ja igasuguse väärkohtlemise eest, suurendab teadlikkust ja tagab juurdepääsu õiguskaitsele, sealhulgas õigusnõustamisele ja õigeaegsele kaitsele;

52.  väljendab heameelt uuringu „Safeguarding children in sport“ (Laste kaitsmine spordis) üle, mille komisjon avaldas 2019. aastal, ning kutsub komisjoni üles jätkama oma tööd selles valdkonnas, sealhulgas korrapäraselt koguma ja ajakohastama andmeid;

53.  rõhutab, et arengumaade noori sportlasi tuleb kaitsta pettuse ja inimkaubanduse eest, neil peaks olema Euroopas õiguslik staatus ning neid tuleks lepingute hindamisel ja järelevalves toetada;

54.  kutsub liikmesriike ja spordiliite üles pakkuma noortele ja sportlastele esmaabikoolitust;

Tervislike ja aktiivsete eluviiside edendamine koos haridus- ja arenguvõimalustega

55.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja avaliku sektori asutused arendaksid sporditaristut, eelkõige äärealadel ja ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, ning suurendaksid kehakultuurile, sealhulgas igapäevasele kehalisele tegevusele, aktiivsetele puhkepausidele ja õppekavavälisele kehalisele tegevusele kulutatavate tundide arvu koolides, julgustades samal ajal muutma mõtteviisi ja tunnustama spordi tähtsust kooli õppeainena;

56.  rõhutab, et aktiivsed linnad vajavad integreeritud lähenemisviisi kehalise aktiivsuse edendamiseks Euroopa kodanike igapäevaelus, sealhulgas töökohal, ning aktiivse ja säästva liikuvuse suurendamiseks, samuti aktiivsete ja säästvate transpordivahendite arendamiseks;

57.  tervitab kehalist aktiivsust edendavaid algatusi ja kampaaniaid, nagu Euroopa spordinädal, #BeActive ja HealthyLifestyle4All (tervislik eluviis kõigile), ning julgustab komisjoni tõhustama liikmesriikides nende üritustega seotud teabevahetust, eelkõige seda, mis on suunatud koolidele; rõhutab nende ulatuse ja mõju regulaarse hindamise tähtsust;

58.  nõuab, et kõigis liikmesriikides rakendataks ja edendataks ELi suuniseid sportlaste topeltkarjääri kohta ning et neid suuniseid laiendataks kõigile sporditöötajatele, kes tegelevad struktureeritud spordiga, samuti nõuab sihipäraseid ümberõppealgatusi;

59.  kordab oma üleskutset komisjonile, liikmesriikidele, spordiliitudele ja -klubidele edendada sportlaste topeltkarjääri võimalusi ning kutsub komisjoni üles kaaluma sportlaste piiriülese liikuvuse lisamist järgmisse programmi „Erasmus+“;

60.  kordab vajadust töötada välja strateegia endiste sportlaste toetamiseks, et tagada neile piisav juurdepääs töökohtadele, oskustele või ümberõppele;

61.  rõhutab treenerite, sporditöötajate, õpetajate ja noorsootöötajate rolli laste ja noorte oskuste arendamisel ja koolitamisel ning rõhutab, et piisav haridus mängib olulist rolli spordis osalemise edendamisel ja kõigile turvalise keskkonna tagamisel;

62.  väljendab heameelt sporditöötajate õpirände lisamise üle programmi „Erasmus+“ aastateks 2021–2027 ning kutsub komisjoni, riiklikke büroosid ja spordiliite üles suurendama teadlikkust sellest uuest võimalusest;

63.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama ELi tasandil välja ühised standardid tagamaks, et kõikidel treeneritel oleks asjakohased oskused ja koolitus laste ja noorte inimeste treenimiseks;

64.  kutsub komisjoni üles looma spordisaadikute võrgustikku, et kasutada spordi tunnustatud eeskujusid kehalise aktiivsuse ja tervislike eluviiside edendamiseks;

65.  tunnistab, et spordivaldkonna vabatahtlikud annavad väärtusliku panuse ühiskonda, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma kooskõlas ELi oskuste tegevuskavaga ning tuginedes Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteemile (ECTS) ja Euroopa kutsehariduse ja koolituse ainepunktide süsteemile (ECVET) süsteemi vabatahtlike, sealhulgas vabatahtlikena töötavate treenerite omandatud kvalifikatsioonide tunnustamiseks;

Spordi toetamine, et tagada edukas taastumine

66.  rõhutab vajadust toetuse ja sihtotstarbeliste rahastamismehhanismide järele, et spordisektor ja kogu sport saaks pärast COVID-19 pandeemiat uuesti toimima hakata, sealhulgas riiklike toetusfondide, taaste- ja vastupidavusrahastu ning ELi struktuurifondide kaudu;

67.  väljendab heameelt asjaolu üle, et mõned liikmesriigid on lisanud spordi valdkonna oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse;

68.  kutsub komisjoni üles esitama andmeid spordiga seotud investeeringute ja reformide kohta oma läbivaatamisaruandes taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi rakendamise kohta, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2022. aastal;

69.  väljendab heameelt spordile eraldatud eelarve suurendamise üle praeguse programmi „Erasmus+“ raames ning nõuab täiendavat sünergiat selliste fondide ja programmide nagu EU4Health (EL tervise heaks) ja LIFE vahel; rõhutab, et kõigi takistuste kõrvaldamine taotlusprotsessist riiklikul tasandil on otsustava tähtsusega, et neid vahendeid spordi taastumise toetamiseks paremini kasutada;

70.  peab kahetsusväärseks, et programmi EU4Health (EL tervise heaks) käsitlevas määruses puudub selgesõnaline viide spordile;

71.  nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid suurendaksid järgmisel finantsplaneerimise perioodil märkimisväärselt rohujuure tasandi spordi eelarvet programmi „Erasmus+“ raames;

72.  rõhutab vajadust suurendada sihtotstarbeliselt spordi rahastamist, sealhulgas ka väljaspool programmi „Erasmus+“, keskendudes spordi sotsiaalsele mõõtmele, eelkõige rohujuure tasandi spordis;

73.  rõhutab, kui olulised on ettevalmistavad meetmed ja katseprojektid spordi valdkonnas, mis pakuvad täiendavat rahastamist rohujuure tasandi spordile ja annavad paljulubavaid tulemusi;

74.  kutsub komisjoni üles suurendama spordivaldkonnas heakskiidetud pilootprojektide ja ettevalmistavate meetmete hulka;

75.  rõhutab vajadust toetada sporditurismi kui üht vahendit, mille abil toetada spordisektori taastumist ja vastupanuvõimet pärast COVID-19;

76.  tuletab meelde, kui oluline on kaitsta ja edendada traditsioonilisi spordialasid piisavate rahaliste vahenditega osana Euroopa kultuuripärandist ja piirkondlikust identiteedist;

77.  kutsub riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles tunnustama spordi ja kehalise aktiivsuse keskset rolli sellistes valdkondades nagu linnade taaselustamine, turism ja territoriaalne ühtekuuluvus ning soodustama asjakohaseid investeeringuid ELi ühtekuuluvuspoliitika raames, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fondi ning taaste- ja vastupidavusrahastu raames;

78.  kutsub komisjoni üles soodustama REACT-EU vahendite kasutamist sporditaristuga seotud projektide tarbeks, tingimusel et see on kestlik, aitab kaasa majanduse pikaajalisele elavdamisele ja toetab turismi;

79.  juhib komisjoni ja korraldusasutuste tähelepanu väikeste spordiklubide ja -liitude olulisele rollile ning rõhutab, et neil ei ole piisavalt inim- ja materiaalseid ressursse, et pääseda ligi ELi rahastamisele ja sihtotstarbelisele toetusele;

80.  kutsub liikmesriike üles kaaluma võimalikult madala käibemaksumäära kohaldamist spordisektori suhtes, kuna see on üks vahend, mis hõlbustab COVID-19 järel juurdepääsu spordisektori teenustele;

81.  kutsub komisjoni üles töötama koos kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja avaliku sektori asutustega välja metoodika spordiga seotud projektide sotsiaalse mõju mõõtmise ja järelevalve kriteeriumide määratlemiseks ning korrapäraselt ajakohastama ja esitama andmeid spordi sotsiaalse mõju kohta;

82.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid ajakohastaksid ja esitaksid korrapäraselt andmeid spordi majandusliku mõju kohta;

Kestlikule ja innovatiivsele tulevikule ülemineku toetamine

83.  võtab teadmiseks klubide ja liitude jõupingutused keskkonnasäästlikkuse tagamiseks; kutsub siiski ELi institutsioone, liikmesriike ja spordialaliite üles toetama ja edendama spordi arengut ning keskkonna seisukohast ambitsioonikate spordiürituste korraldamist;

84.  pooldab spordi valdkonna vastavusse viimist Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtetega ning selle panust keskkonnaharidusse ja keskkonnakäitumise muutmisse;

85.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama spordisektori üleminekut rohelisele majandusele, eelkõige seoses sporditaristu, sealhulgas talispordirajatiste ehitamise, laiendamise ja renoveerimisega;

86.  rõhutab spordi ja kehalise aktiivsuse tähtsust algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ raames ning tunnistab aktiivse ruumi arendamise ja säästva sporditaristu edendamise potentsiaali; kutsub komisjoni üles tagama, et selle algatuse raames seatakse esikohale spordiga seotud projektid, eriti need, mis asuvad avalikes kohtades;

87.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama sporditaristu jaoks ühtlustatud minimaalsed juurdepääsetavuse kriteeriumid, kestlikkuse võrdlusalused ja ohutusstandardid, sealhulgas meetmed igasuguse ahistamise ärahoidmiseks, ning toetama sportlaste ja spordiga seotud töötajate kaasamist ja liikuvust;

88.  nõuab erilise tähelepanu pööramist sporditaristu ehitamisega seotud ehitustöötajate töötingimustele;

89.  rõhutab innovatsiooni ja valdkondadevahelise koostöö tähtsust spordis, eelkõige seoses digitaalsete vahendite väljatöötamisega kehalise aktiivsuse suurendamiseks, pöörates erilist tähelepanu noortele;

90.  rõhutab, et COVID-19 pandeemia kontekstis tuleks olemasolevaid digitehnoloogiaid kasutades kavandada uusi spordiürituste korraldamise viise;

91.  soovitab komisjonil ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudil luua spordialase teadmis- ja innovaatikakogukonna, et ergutada innovatsiooni, vastupanuvõimet ja riikidevahelist koostööd;

92.  nõuab, et ELi institutsioonid algataksid arutelu e-sporti tuleviku ja võimaluste üle, koguksid andmeid selle sektori hindamiseks ja esitaksid uuringu selle sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta;

93.  kutsub komisjoni üles võitlema tõhusalt ja viivitamata kasvava probleemiga, milleks on reaalajas spordiürituste ebaseaduslik voogedastus;

o
o   o

94.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa, rahvusvahelistele ja riikide spordialaliitudele ja -organisatsioonidele.

(1) Resolutsioon pealkirjaga „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015, A/RES/70/1.
(2) ELT L 189, 28.5.2021, lk 1.
(3) ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 46.
(4) ELT C 36, 29.1.2016, lk 137.
(5) ELT C 407, 4.11.2016, lk 81.
(6) ELT C 252, 18.7.2018, lk 2.
(7) ELT C 385, 22.9.2021, lk 2.
(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0045.
(9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0236.
(10) ELT C 419, 4.12.2020, lk 1.
(11) ELT C 416, 11.12.2019, lk 3.
(12) ELT C 192, 7.6.2019, lk 18.
(13) ELT C 214 I, 29.6.2020, lk 1.
(14) ELT C 196, 11.6.2020, lk 1.
(15) ELT C 212, 4.6.2021, lk 2.
(16) Mittag, J. & Naul, R. (2021), EU sports policy: assessment and possible ways forward (ELi spordipoliitika: hinnang ja võimalikud tulevikusuundumused), Euroopa Parlament, uuring kultuuri- ja hariduskomisjonile – Struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond, Brüssel.

Viimane päevakajastamine: 2. märts 2022Õigusteave - Privaatsuspoliitika