Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse lepituskomitees heaks kiidetud ühist teksti ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni sellekohaseid avaldusi (13911/2021 – C9‑0428/2021),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 9. juulil 2021. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti (COM(2021)0300),

–  võttes arvesse 6. septembril 2021. aastal vastu võetud ja 10. septembril 2021. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta (11352/2021 – C9‑0353/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2022, mille komisjon esitas 12. oktoobril 2021. aastal (COM(2021)0642),

–  võttes arvesse oma 21. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta(1), ning sellest tulenevaid eelarve muutmise ettepanekuid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012(3),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(4),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(5),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 95 ja 96,

–  võttes arvesse lepituskomitees osaleva Euroopa Parlamendi delegatsiooni raportit (A9‑0326/2021),

1.  kiidab ühise teksti heaks;

2.  kinnitab käesolevale resolutsioonile lisatud ühisavaldused;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

4.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seadusandlik resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0432. (2) ELT L 424, 15.12.2020, lk 1. (3) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (4) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11. (5) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

LÕPLIK

2022. aasta eelarve – ühiste järelduste sisu

Ühised järeldused hõlmavad järgmisi jagusid:

1.  Eelarve 2022

2.  2021. aasta eelarve – paranduseelarve projektid nr 5/2021 ja 6/2021

3.  Avaldused

Kokkuvõtlik ülevaade

A.  Eelarve 2022

Ühiste järelduste kohaselt:

–  2022. aasta eelarve kulukohustuse assigneeringute kogusumma on 169 515,8 miljonit eurot. Seega jääb 2022. aastal mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ülemmääraga võrreldes kokku 1167,8 miljoni euro suurune varu.

–  2022. aasta eelarve maksete assigneeringute kogusumma on 170 603,3 miljonit eurot. Seega jääb 2022. aastal mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute ülemmääraga võrreldes kokku 1695,8 miljoni euro suurune varu.

–  2022. aastal võetakse rubriigi 6 (Naabrus ja maailm) jaoks kulukohustuste assigneeringutena kasutusele 368,4 miljonit eurot.

Komisjoni hinnangul on paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmisest 2019., 2020., 2021. ja 2022. aastal tulenev maksete assigneeringute summa 2022. aastal 467,2 miljonit eurot. Järgmises tabelis on esitatud nende aastate eest tasumata summade tagasimakse ajakava:

B.  Eelarve 2021

Paranduseelarve projekt nr 5/2021 kiidetakse heaks komisjoni esitatud kujul.

Paranduseelarve projekt nr 6/2021 kiidetakse heaks komisjoni esitatud kujul.

1.  Eelarve 2022

1.1.  Nn suletud read

Kui käesolevates järeldustes ei ole märgitud teisiti, kinnitatakse kõik eelarveread vastavalt komisjoni ettepanekule 2022. aasta eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022.

Lisaks kinnitatakse kõik eelarveread, mida nõukogu muutis ja mille parlament kiitis heaks oma lugemisel, nõukogu poolt muudetud kujul.

Ülejäänud eelarveridade suhtes jõudis lepituskomitee kokkuleppele alljärgnevates punktides 1.2–1.7 toodud järeldustes.

1.2.  Horisontaalsed küsimused

Detsentraliseeritud asutused

Kõigile detsentraliseeritud asutustele ette nähtud ELi rahaline toetus (kulukohustuste ja maksete assigneeringutena ja ametikohtade arv) kinnitatakse tasemel, mille komisjon kavandas 2022. aasta eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022, välja arvatud:

—  Alamrubriigis 2b:

—  Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust, eelarveartikkel 07 10 07), millele eraldatakse 5 täiendavat ametikohta ning mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 380 000 euro võrra, võttes arvesse tavaliselt aasta keskel toimuvat töölevõtmist.

—  Euroopa Prokuratuur (EPPO, eelarveartikkel 07 10 08), mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 3 750 000 euro võrra, võttes arvesse komisjoni poolt 2022. aasta eelarveprojektis (mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022) kavandatud täiendava personali värbamist, mis toimub tavaliselt esimese kvartali lõpus, mitte aasta keskel.

—  Rubriigis 4:

—  Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO, eelarveartikkel 10 10 01), millele eraldatakse 5 täiendavat ametikohta ning mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 380 000 euro võrra, võttes arvesse tavaliselt aasta keskel toimuvat töölevõtmist.

—  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex, eelarveartikkel 11 10 01), mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid vähendatakse 65 000 000 euro võrra.

Rakendusametid

Rakendusametitele ette nähtud ELi rahaline toetus (kulukohustuste ja maksete assigneeringutena ja ametikohtade arv) vastab komisjoni poolt eelarveprojektis (mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022) kavandatud tasemele.

Katseprojektid / ettevalmistavad meetmed

Vastavalt Euroopa Parlamendi ettepanekule otsustati heaks kiita 56 katseprojektist / ettevalmistavast meetmest koosnev terviklik pakett, mille kulukohustuste assigneeringute kogusumma on 89,5 miljonit eurot.

See hõlmab meetmeid, mis on ette nähtud „Euroopa diplomaatilise akadeemia loomiseks“, mida rakendab Euroopa välisteenistus.

Pakett jääb katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks finantsmääruses ette nähtud ülemmäärade piiresse.

1.3.  Kulukohustuste assigneeringud finantsraamistiku kulurubriikide kaupa

Olles võtnud arvesse eespool toodud järeldusi nn suletud eelarveridade, ametite ning katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta, on lepituskomitee jõudnud kokkuleppele järgnevas:

Rubriik 1. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022 muudetud eelarveprojektis ja mida on korrigeeritud vastavalt lepituskomitees kokku lepitule. Üksikasjad on esitatud alljärgnevas tabelis.

Ühtse turu programmi (Ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõime suurendamine ja nende turulepääsu toetamine, eelarveartikkel 03 02 02) kulukohustuste assigneeringute suurendamisest 30,0 miljoni euro võrra tuleb 10,0 miljonit eurot eraldada turismisektori erinevatele toetusvormidele.

Selle tulemusena lepiti kokku kulukohustuste assigneeringutes summas 21 775,1 miljonit eurot, jättes rubriigi 1 kulude ülemmäära alla 102,9 miljoni euro suuruse varu.

Vastavalt finantsmääruse(1) artikli 15 lõikele 3 nõustub lepituskomitee tegema teadusuuringute eelarveridadel uuesti kättesaadavaks kulukohustuste assigneeringud kogusummas 117,3 miljonit eurot, mis tähendab 40,0 miljoni euro suurust kasvu võrreldes komisjoni poolt eelarveprojektis (mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022) kavandatud tasemega. Suurendatakse järgmist eelarverida ja muudetakse vastavalt selle eelarveselgitusi:

Kõnealused assigneeringud moodustavad osa kuni 0,5 miljardi euro suurusest üldsummast (2018. aasta hindades), mis nähti ajavahemikuks 2021–2027 ette mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe raames. Seega jääb ajavahemikuks 2023–2027 veel kasutada 372,8 miljonit eurot 2018. aasta hindades.

Alamrubriik 2a – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022 muudetud eelarveprojektis ja mida on korrigeeritud vastavalt lepituskomitees kokku lepitule. Üksikasjad on esitatud alljärgnevas tabelis.

Selle tulemusena lepiti kokku kulukohustuste assigneeringutes summas 49 708,8 miljonit eurot, jättes alamrubriigi 2a kulude ülemmäära alla 30,2 miljoni euro suuruse varu.

Alamrubriik 2b. Vastupidavus ja väärtused

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022 muudetud eelarveprojektis ja mida on korrigeeritud vastavalt lepituskomitees kokku lepitule. Üksikasjad on esitatud alljärgnevas tabelis.

Võttes arvesse praegust intressimäärakeskkonda ja taasterahastu „NextGenerationEU“ hiljutisi rahastamistoiminguid, on võimalik vähendada eelarverea 06 04 01 assigneeringuid 244,7 miljoni euro võrra, säilitades samal ajal täielikult suutlikkuse rahastada 2022. aastal taasterahastu „NextGenerationEU“ tagastamatut komponenti. Eelarveprojektiga võrreldes lükatakse 2027. aastasse edasi ka 20 miljoni euro vääruses rahastamistoiminuid, et kompenseerida sellele vastavat programmi „EL tervise heaks“ võimalikult kiiret rakendamist.

Euroopa solidaarsuskorpuse kulukohustuste assigneeringutele lisatud 3,0 miljonit eurot (Euroopa solidaarsuskorpus, eelarveartikkel 07 04 01) ja programmi „Erasmus+“ kulukohustuste assigneeringutele lisatud 35 miljonist eurost 5,0 miljonit eurot (kokku 8 miljonit eurot) tuleb suunata Euroopa noorteaastaga 2022 seotud tegevuse ettevalmistamisse ja elluviimisse.

Selle tulemusena lepiti kokku kulukohustuste assigneeringutes summas 6 330,2 miljonit eurot, jättes alamrubriigi 2b kulude ülemmäära alla 130,8 miljoni euro suuruse varu.

Rubriik 3. Loodusvarad ja keskkond

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022 muudetud eelarveprojektis ja mida on korrigeeritud vastavalt lepituskomitees kokku lepitule. Üksikasjad on esitatud alljärgnevas tabelis.

Selle tulemusena lepiti kokku, et kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas 56 235,4 miljonit eurot, jättes rubriigi 3 kulude ülemmäära alla 283,6 miljoni euro suuruse varu, millest 270,1 miljonit eurot kuulub turuga seotud kulude ja otsetoetuste vahevaru alla.

Rubriik 4. Ränne ja piirihaldus

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022 muudetud eelarveprojektis ja mida on korrigeeritud vastavalt lepituskomitees kokku lepitule. Üksikasjad on esitatud alljärgnevas tabelis.

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, eelarveartikkel 10 02 01) kulukohustuste assigneeringutele lisatud 20 miljonit eurot tuleb suunata Afganistani pagulaste ümberasustamise rahastamisse.

Integreeritud piirihalduse fondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Piirihalduse ja viisade rahastamisvahend, eelarveartikkel 11 02 01) kulukohustuste assigneeringutele lisatud 25 miljonit eurot tuleb suunata rändekriisi haldamisse Valgevene piiril.

Selle tulemusena lepiti kokku kulukohustuste assigneeringutes summas 3 091,2 miljonit eurot, jättes rubriigi 4 kulude ülemmäära alla 99,8 miljoni euro suuruse varu.

Rubriik 5. Julgeolek ja kaitse

Kulukohustuste assigneeringud jäetakse samale tasemele kui komisjoni kavandatud eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022. Selle tulemusena lepiti kokku kulukohustuste assigneeringutes summas 1 785,3 miljonit eurot, jättes rubriigi 5 kulude ülemmäära alla 82,7 miljoni euro suuruse varu.

Rubriik 6. Naabrus ja maailm

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022 muudetud eelarveprojektis ja mida on korrigeeritud vastavalt lepituskomitees kokku lepitule. Üksikasjad on esitatud alljärgnevas tabelis.

Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ kulukohustuste assigneeringutele lisatud 75 miljonit eurot (Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv, eelarveartikkel 14 02 04) ja 50 miljonit eurot (Inimesed — Globaalprobleemid, eelarveartikkel 14 02 02 40) tuleb suunata pandeemiavastastesse meetmetesse, mis hõlmavad ka vaktsiine.

Selle tulemusena on kokkulepitud kulukohustuste assigneeringute tase 17 170,4 miljonit eurot, jätmata rubriigi 6 kulude ülemmäära alla varu ja võttes kasutusele 368,4 miljoni euro ulatuses paindlikkusinstrumendi vahendeid.

Rubriik 7. Euroopa avalik haldus

Lepituskomitee leppis institutsioonide ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohtade arvu ja assigneeringud kokku tasemel, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022 muudetud eelarveprojektis, kuid järgmiste eranditega:

—  Euroopa Parlamenti käsitlev jagu, mis kiidetakse heaks sellisel kujul, nagu see võeti vastu parlamendi lugemisel;

—  nõukogu käsitlev jagu, mis kiidetakse heaks sellisel kujul, nagu see võeti vastu nõukogu lugemisel;

—  Euroopa Liidu Kohut käsitlev jagu, mille puhul lisatakse ametikohtade loetellu üheksa ametikohta ning mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 684 000 euro võrra, võttes arvesse tavaliselt aasta keskel toimuvat töölevõtmist;

—  Euroopa Kontrollikoda käsitlev jagu, mille puhul lisatakse taasterahastuga „NextGenerationEU“ seoses ja kuni 2027. aastani ametikohtade loetellu kolmteist ametikohta ning mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 988 000 euro võrra, võttes arvesse tavaliselt aasta keskel toimuvat töölevõtmist;

—  Euroopa välisteenistust käsitlev jagu, mille puhul i) suurendatakse inimressursse seitsme ametikohtade loetelus sisalduva ametikoha võrra ja kolme lepingulise töötaja võrra ning suurendatakse kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 655 000 euro võrra, võttes arvesse tavaliselt aasta keskel toimuvat töölevõtmist, ii) suurendatakse 990 500 euro võrra kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, mis on ette nähtud „Euroopa diplomaatilise akadeemia loomiseks“ võetavate meetmete rakendamiseks, nagu esitas Euroopa Parlament oma lugemisel, ja iii) suurendatakse 1,0 miljoni euro võrra kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, mis on ette nähtud eelarvepunktile 2 2 1 4 „Strateegilise teabevahetuse suutlikkus“.

Kohandused, mille tulemusena rubriigi 7 assigneeringud suurenevad kokku 0,8 miljoni euro võrra, on üksikasjalikult esitatud järgmistes tabelites:

2. jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

4. jagu – Euroopa Liidu Kohus

5. jagu – Euroopa Kontrollikoda

10. jagu – Euroopa välisteenistus

Selle tulemusena lepiti kokku, et kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas 10 620,1 miljonit eurot, jättes rubriigi 7 kulude ülemmäära alla 437,9 miljoni euro suuruse varu, millest 240,1 miljonit eurot kuulub institutsioonide halduskulude vahevaru alla.

Temaatilised erivahendid: EGF, solidaarsus-ja hädaabireserv ning Brexitiga kohanemise reserv

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), solidaarsus- ja hädaabireservi ning Brexitiga kohanemise reservi puhul jäetakse kulukohustuste assigneeringud samale tasemele kui komisjoni kavandatud eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022.

1.4.  Maksete assigneeringud

2022. aasta eelarve maksete assigneeringud kinnitatakse samal tasemel mis algses eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022 ja millele lisanduvad järgmised lepituskomitees kokku lepitud korrektsioonid.

1.  Võetakse arvesse liigendamata kuludeks kokku lepitud kulukohustuste assigneeringute taset (rubriigid 1–6), sest nende kulude puhul võrdub maksete assigneeringute tase kulukohustuste assigneeringute tasemega. See kehtib Euroopa taasterahastu rahastamiskulude vähendamise kohta 244,7 miljoni euro võrra. Võttes arvesse ka detsentraliseeritud asutustele antava liidu toetuse korrigeerimist, väheneb summa kokku 305,2 miljoni euro võrra.

2.  Rubriigi 7 korrigeerimise tulemusel suureneb summa 0,8 miljoni euro võrra.

3.  Kõigi Euroopa Parlamendi kavandatud uute katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete maksete assigneeringud kinnitatakse summas, mis moodustab vastavate kulukohustuste assigneeringutest 25 %, või parlamendi kavandatud summas, kui see on väiksem. Olemasolevate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete pikendamise korral nähakse maksete assigneeringud ette eelarveprojektis (mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022) märgitud tasemel pluss 25 % vastavatest uutest kulukohustuste assigneeringutest või parlamendi kavandatud summa, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem. Suurendamise kogumõju on 22,1 miljonit eurot.

4.  Liigendatud kulude eelarveridade korrigeerimine, mille kogumõjul suureneb summa 262,0 miljoni euro võrra.

Korrigeerimine, mille tulemusena assigneeringud vähenevad 20,3 miljoni euro võrra, on üksikasjalikult esitatud järgmistes tabelites.

Kokku on maksete assigneeringute tase 170 603,3 miljonit eurot, mis on 20,3 miljonit eurot väiksem summa kui eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022.

1.5.  Reserv

Muid reserve lisaks neile, mis sisalduvad eelarveprojektis (mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022) ei ole.

1.6.  Eelarve selgitused

Eelarve selgituste tekst vastab eelarveprojektile, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022 ja millele lisanduvad järgmised lepituskomitees kokku lepitud korrektsioonid.

—  Eelarveread, mille puhul Euroopa Parlament esitas muudatusettepanekud oma eelarvejao kohta, kiidetakse muudatusteta heaks.

—  Eelarveread, mille puhul kiidetakse muudatusteta heaks Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud:

artikkel 07 10 01 — Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound)

Muuta teksti järgmiselt:

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) pakub ja levitab olulisi teadmisi tööga seotud ja sotsiaalküsimuste kohta, et aidata kaasa usaldusväärsele ja tõenditel põhinevale poliitikale nendes valdkondades. Asutuse põhitegevus on seotud uuringutega tööhõive, töötingimuste, töösuhete ja elukvaliteedi valdkonnas. Eurofound aitab kaasa järgmiste prioriteetide saavutamisele: tööturul osalemise suurendamine ja töötuse vastu võitlemine töökohtade loomise, tööturu toimimise parandamise ja integratsiooni ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise kaudu; töötingimuste parandamine ja töökohtade jätkusuutlikkuse tagamine kogu elu vältel, töösuhete arendamine õiglaste ja produktiivsete lahenduste tagamiseks muutuva poliitika kontekstis, elatustaseme parandamine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse (nt sooline tööhõivelõhe ja sooline palgalõhe) taustal.

—  Eelarveread, mille puhul eelarveprojektis esitatud selgitust on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga ja mis kiideti heaks järgmiselt:

–  punkt 01 02 02 53 — Kliima, energia ja liikuvuse teemavaldkond — Euroopa raudtee ühisettevõte

Lõiku muudetakse järgmiselt:

Euroopa raudtee ühisettevõte aitab kaasa programmi „Euroopa horisont“ rakendamisele eelkõige kliima, energia ja liikuvuse teemavaldkonnas. See kiirendab innovatiivsete tehnoloogiate (eelkõige digitaaltehnoloogia ja automatiseerimise) arendamist ja kasutuselevõttu, et muuta Euroopa raudteesüsteem atraktiivsemaks, kasutusmugavamaks, konkurentsivõimelisemaks, taskukohasemaks, hõlpsamini hooldatavaks ja tõhusamaks ning saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid, näiteks suunata suur osa praegu maanteeveo arvele jäävatest maismaakaubavedudest (mille osakaal on praegu 75 %) ümber raudtee- ja siseveetranspordile.

–  punkt 07 20 04 06 — Konkreetsed pädevused sotsiaalpoliitika valdkonnas, sh sotsiaaldialoog

Lõiku muudetakse järgmiselt:

–  meetmed Euroopa ametiühingute esindajatega peetavate esialgsete konsultatsioonikoosolekute kulude katmiseks, et aidata neil eelkõige pärast COVID‑19 kriisi kujundada oma arvamust ja kooskõlastada liidu poliitika väljatöötamist puudutavaid seisukohti.

–  punkt 1 3 0 1, 10. jagu Euroopa välisteenistus — Koolitus

Lisada järgmine tekst:

Koolituste eelarvest peaks selgelt näha olema, kui tähtis on kõigis meie enda institutsioonides (sealhulgas Euroopa välisteenistuse peakorteris, ELi delegatsioonides ning ÜJKP missioonides ja operatsioonides), kaasa arvatud valikumenetlustes, edendada soolist võrdõiguslikkust, tundlikkust ja soolise kallutatuse vastu võitlemist, sealhulgas ahistamisvastast poliitikat, ning sellest eelarvest tuleks seda selgelt toetada. See peaks kooskõlas kolmanda soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ja sellega seotud komisjoni talituste töödokumendi sätetega hõlmama kohustuslikke koolitusi ja algatusi, mille puhul pööratakse eritähelepanu vastutusele, mis selles valdkonnas on keskastme ja kõrgemal juhtkonnal.

—  Vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 nõustub lepituskomitee tegema kulukohustuste assigneeringud uuesti kättesaadavaks eelarvereal 01 02 02 10. Eelarveselgitusi kohandatakse vastavalt.

Lähtutud on eeldusest, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud muudatused ei saa muuta ega laiendada kehtiva õigusliku aluse kohaldamisala ega mõjutada institutsioonide halduslikku iseseisvust ning meedet saab rahastada olemasolevatest vahenditest.

1.7.  Eelarve liigendus

Kokku on lepitud komisjoni koostatud eelarveprojektis (mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2022) sisalduvas eelarve liigenduses, millele on lisatud uued katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed, välja arvatud uus katseprojekt „Kestliku arengu eesmärkide seire ELi piirkondades – Andmelünkade täitmine“, mida rakendatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1 artikli KP 01 22 06, mitte mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriigi 2b alusel.

2.  Eelarve 2021

Paranduseelarve projekt nr 5/2021 kiidetakse heaks komisjoni esitatud kujul.

Paranduseelarve projekt nr 6/2021 kiidetakse heaks komisjoni esitatud kujul.

3.  Avaldused

3.1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus maksete assigneeringute kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad komisjoni üles 2022. aastal jätkuvalt tähelepanelikult ja aktiivselt jälgima nii kehtiva kui ka eelmise mitmeaastase finantsraamistiku programmide (eelkõige alamrubriigi 2a ja maaelu arengu programmide) rakendamist. Selleks paluvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil aegsasti esitada ajakohastatud arvandmed 2022. aasta maksete assigneeringute seisu ja prognooside kohta (võttes asjakohasel juhul arvesse liikmesriikide prognooside täpsemaks muutumist). Kui arvandmed näitavad, et 2022. aasta eelarvesse kirjendatud assigneeringud ei ole vajaduste katmiseks piisavad, paluvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil niipea kui võimalik esitada sobiv lahendus, muu hulgas paranduseelarve projekt, et Euroopa Parlamendil ja nõukogul oleks põhjendatud vajaduste korral võimalik põhjendamatu viivituseta ja võimalikult kiiresti vastu võtta vajalikud otsused. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad asjakohasel juhul arvesse küsimuse kiireloomulisust, lühendades otsuse tegemiseks ette nähtud kaheksanädalast ajavahemikku, kui seda peetakse vajalikuks. Sama kehtib mutatis mutandis, kui arvnäitajatest nähtub, et 2022. aasta eelarve assigneeringud on vajalikust suuremad.

3.2.  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus Euroopa Liidu taasterahastu rahastamiskulude kohta 2022. aastal

Tänu praegustele soodsatele intressimääradele ja võttes arvesse Euroopa Liidu taasterahastu rahastamistoimingute seniseid kulusid sel aastal, saab Euroopa taasterahastu [eelarverida 06 04 01] rahastamiskuludeks kavandatud assigneeringuid vähendada, säilitades samal ajal täielikult suutlikkuse Euroopa taasterahastu tagastamatu komponendi rahastamiseks 2022. aastal.

Omavahendite otsuse artikli 5 lõikes 2 on sätestatud järgmine: „Põhisummade tagasimakseid alustatakse enne mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 perioodi lõppu miinimumsummas, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud laenamisest tulenevateks intressimakseteks kasutamata summad seda võimaldavad, võttes nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud menetlust.“

Omavahendite otsuse põhjenduses 20 on märgitud sedagi, et „summasid, mida ei ole kasutatud intressimakseteks, nagu on ette nähtud, kasutatakse ennetähtaegsete tagasimaksete tegemiseks enne mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 perioodi lõppu miinimumsummas, ja neid võib suurendada üle kõnealuse taseme, tingimusel et pärast 2021. aastat on kasutusele võetud uued omavahendid vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmandas lõigus sätestatud menetlusele.“

Kuna põhisumma tagasimaksmine ei ole 2022. aastal võimalik, siis tehakse järgmist.

—  90 miljoni euro suurune summa, millest 70 miljonit eurot on juba kajastatud eelarveprojektis, lükatakse edasi 2027. aastale, mil seda saab kasutada kas intressimakseteks või ennetähtaegseteks tagasimakseteks. Selle summa edasilükkamist tasakaalustatakse programmi „EL tervise heaks“ vahendite vastava ettepoole toomisega.

—  Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide õigusi, lepivad Euroopa Parlament ja nõukogu kokku eelarvereal 06 04 01 olevate summade suurendamises 2024.–2027. aastal 224,7 miljoni euro võrra, tuginedes komisjoni ettepanekule ning lähtudes ennetähtaegsete tagasimaksete vajaduse ja võimaluste hindamisest, kasutades olemasolevaid varusid ja võttes kasutusele ühtse varuinstrumendi, järgides samas rubriigi 2b programmide finantsplaneeringut.

Selle mehhanismiga tagatakse, et algses 2022. aasta finantsplaneeringus sisalduvat Euroopa taasterahastu eelarverea kogusummat kasutatakse mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 intressimaksete või ennetähtaegsete tagasimaksete tegemiseks.

3.3.  Komisjoni ühepoolne avaldus eelarve konservatiivsuse kohta seoses Euroopa Liidu taasterahastu intressi-eelarvereaga

Komisjon tuletab meelde, et Euroopa Liidu taasterahastu intressi-eelarverida ([eelarverida 06 04 01]) kasutatakse NGEU rahastamis- ja likviidsuskulude tasumiseks, niivõrd kui need on seotud ELi eelarvega. Summasid, mida ei kasutata intressimaksete tegemiseks, kasutatakse võla ennetähtaegseks tagasimaksmiseks vastavalt omavahendite otsuse artikli 5 lõikele 2 ja põhjendusele 20.

Inflatsiooni kasv nõuab Euroopa Liidu taasterahastu intressi-eelarverea haldamisel suuremat eelarve konservatiivsust, sest on võimalik, et nominaalsed intressimäärad on kõrgemad, kui selle eelarverea kavandamisel eeldati.

Seetõttu teeb komisjon, et täita oma kohustusi, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 314 lõigetes 2, 5 ja 8, ettepaneku eelarvemeetmete kohta, mis vastuvõtmise korral tagavad, et algselt mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 Euroopa Liidu taasterahastu eelarverea jaoks kavandatud kogusummat [14 976 miljonit eurot jooksevhindades] kasutatakse täielikult intressikulude maksmiseks või ennetähtaegsete tagasimaksete tegemiseks.

Komisjon annab eelarveprojekti esitades igal aastal aru Euroopa taasterahastu eelarverea kumulatiivse täitmise, Euroopa taasterahastu eelarvereale edasi lükatud summade ja selle eesmärgi saavutamiseks ühtse varuinstrumendi raames reserveeritud summade kohta.

3.4.  Euroopa Komisjoni ühepoolne avaldus laste vaesuse vastu võitlemise kohta Euroopa Sotsiaalfond+ raames

Laste vaesuse vastu võitlemine muutub veelgi olulisemaks, eriti COVID‑19 kriisist taastumise kontekstis, ning sellele tuleb eraldada piisavalt vahendeid. Selleks nõutakse määruses (EL) 2021/1057, millega asutatakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), et liikmesriigid eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest asjakohase summa lastegarantii rakendamiseks sihipäraste meetmete ja struktuursete reformide kaudu, mille eesmärk on toetada laste vaesuse vastu võitlemist. Kõik need liikmesriigid, kus vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate alla 18aastaste laste määr ületas ajavahemikul 2017–2019 liidu keskmist, peavad eraldama vähemalt 5 %.

Läbirääkimised 2021.–2027. aasta programmide üle komisjoni ja liikmesriikide vahel alles käivad ning täpsed summad, mis kavandatakse lastegarantii toetuseks kõigis liikmesriikides, selguvad pärast selle protsessi lõppu.

Kooskõlas nõukogu soovitusega, millega luuakse Euroopa lastegarantii (SWD(2021)62 final}), ning tuginedes liikmesriikide lastegarantii koordinaatorite ja sotsiaalkaitsekomitee aruannetele, annab komisjon korrapäraselt aru lastegarantii loomise soovituse rakendamise kohta. Samuti jälgib komisjon tähelepanelikult selle soovituse täitmist Euroopa poolaasta raames. Komisjon soovib rõhutada, et liikmesriigid võivad kavandada ka ESF+ määruses sätestatud miinimumnõuetest kaugemale ulatuvat lastegarantii rakendamise rahastamist. Nad võivad kasutada ka muid ELi vahendeid, näiteks taaste- ja vastupidavusrahastut, samuti liikmesriigi enda vahendeid.

3.5.  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus kavatsuse kohta eraldada 2022. aastal solidaarsus- ja hädaabireservi ELSFi harust loodusõnnetuste jaoks maksimaalsed vahendid

Kolm institutsiooni tunnistavad, et 2021. aastal toimunud loodusõnnetuste erakordne ulatus paneb Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) kaudu saada olevad vahendid surve alla. ELSFi rahastatakse eranditult solidaarsus- ja hädaabireservist, ilma et oleks võimalik kasutada muid rahastamisallikaid.

Lepituskomitee leppis kokku, et 2022. aasta eelarves suurendatakse rubriigi 6 humanitaarabi osa 211 miljoni euro võrra. Seetõttu on võimalik piirata ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. augustini 2022 solidaarsus- ja hädaabireservi rahastamispaketi kasutamist liiduvälisteks hädaolukordadeks, vabastades seega 1. septembril 2022 ELSFile täiendavad vahendid, mis on samaväärsed rubriigi 6 humanitaarabi suurendamise summaga. See võimaldab näidata üles maksimaalset solidaarsust loodusõnnetustest mõjutatud liikmesriikidega, suurendades samal ajal ELi eelarve suutlikkust reageerida kiiresti liiduvälistele hädaolukordadele.

3.6.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus kontrollikoja ametikohtade loetelu suurendamise kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu tunnistavad, et Euroopa Liidu taasterahastu toob kontrollikojale kaasa täiendava töökoormuse, mida ei saa täielikult korvata ümberpaigutamistega olemasoleva eelarve piires. Seetõttu on nad nõus kontrollikoja ametikohtade loetelu suurendamisega 2022. aastal 20 ametikoha võrra.

Euroopa Parlament ja nõukogu rõhutavad, kui oluliseks nad peavad kontrollikoja tööd, eelkõige seoses finants- ja vastavusaudititega, mida kontrollikoda teeb, et täita oma peamist ülesannet uurida, kas kõik tulud on laekunud ning kas kõik kulutused on tehtud seaduslikult ja korrektselt, mis on lahutamatult seotud tulemusaudititega, et uurida ELi eelarve haldamise ökonoomsust, tõhusust ja tulemuslikkust, mis moodustavad ühe mündi kaks külge. Eelarve usaldusväärne finantsjuhtimine on liidu legitiimsuse nurgakivi.

Sellega seoses peavad Euroopa Parlament ja nõukogu oluliseks, et kontrollikoda eraldaks nende põhiülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid.

Üldiselt tunnistavad Euroopa Parlament ja nõukogu ka nende soovituste tähtsust, mida kontrollikoda annab ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teise lõigu alusel, märkides samas, et Euroopa Kohus on selgitanud, et selle sätte eesmärk on aidata parendada liidu finantsjuhtimist institutsioonidele ettekannete edastamise ja neile vastuste koostamisega.

Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad kontrollikojal lisada tulevaste eelarvemenetluste töödokumentidesse ülevaate, kui palju töötajaid tegeles eelneval aastal finants-, vastavus- ja tulemusaudititega, ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikel 4 põhineva tööga ja tugiteenustega.

3.7.  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus pandeemia arenguga seotud läbivaatamise kohta 2022. aastal

Kolm institutsiooni lubavad vaadata 2022. aasta juuni lõpuks läbi pandeemiale reageerimise arengu, eelkõige seoses vaktsineerimisega rahvusvahelisel tasandil, ning kaaluvad selle põhjal komisjoni kavandatud vajalike meetmete võtmist.

3.8.  Komisjoni ühepoolne avaldus rände kohta

Võttes arvesse lähiaastatel prognoositavaid jätkuvaid vajadusi, kinnitab komisjon oma kavatsust tagada, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ (NDICI‑GE) naabruse eraldisest ja vajaduse korral muudest vahenditest eraldatav keskmine iga-aastane rändetoetus lõunanaabrusele jääb vähemalt 2022. aastaks kavandatud tasemele

3.9.  Komisjoni ühepoolne avaldus rubriigi 7 kohta

Komisjon tuletab meelde, et rubriigi 7 finantsplaneering põhineb eeldusel, et institutsioonide töötajate arv püsib stabiilne. Komisjon märgib, et 2022. aasta eelarve ei ole selle eeldusega kooskõlas, ning rõhutab, et kasvavat inflatsiooni arvestades võib töötajate arvu suurenemine tulevikus hakata avaldama survet mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) rubriigile 7.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).