Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/2011(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0280/2021

Esitatud tekstid :

A9-0280/2021

Arutelud :

PV 22/11/2021 - 18
CRE 22/11/2021 - 18

Hääletused :

PV 23/11/2021 - 6
PV 24/11/2021 - 10
CRE 24/11/2021 - 10

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0468

Vastuvõetud tekstid
PDF 191kWORD 68k
Kolmapäev, 24. november 2021 - Strasbourg
Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete strateegia
P9_TA(2021)0468A9-0280/2021

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2021. aasta resolutsioon Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete strateegia kohta (2021/2011(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eelkõige selle artikleid 9, 151, 152, artikli 153 lõikeid 1 ja 2, samuti artiklit 173, milles käsitletakse ELi tööstuspoliitikat ja viidatakse muu hulgas ELi tööstuse konkurentsivõimele, ning artiklit 208, milles kinnitatakse, et EL peab võtma arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eelkõige selle artikli 3 lõiget 3, milles viidatakse siseturule, kestlikule arengule ja sotsiaalsele turumajandusele, ning artikli 5 lõiget 3, milles viidatakse subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik(1) (edaspidi „taksonoomiamäärus“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta(2) (edaspidi „jäätmesaadetiste määrus”),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus(3) (edaspidi „konfliktimineraalide määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed(4) (edaspidi „ELi subsiidiumivastane määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid(6) (edaspidi „jäätmete raamdirektiiv“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ(7) muutmise kohta (edaspidi „kaevandusjäätmete direktiiv“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta(8) (edaspidi „tööstusheidete direktiiv“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta(9) (edaspidi „keskkonnamõju hindamise direktiiv“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(10) (edaspidi „linnudirektiiv“),

–  võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(11) (edaspidi „elupaikade direktiiv“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt(12) (edaspidi „muud kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv“),

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) 12. detsembril 2015. aastal Pariisis sõlmitud kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, sealhulgas kestliku arengu eesmärki nr 12 säästva tootmise ja tarbimise kohta ning kestliku arengu eesmärki nr 15 maa ökosüsteemide kohta,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid,

–  võttes arvesse vastutustundlikku ettevõtlust käsitlevaid OECD hoolsuskohustuse suuniseid,

–  võttes arvesse ÜRO 2009. aasta keskkonnaprogrammi suuniseid toodete sotsiaalse olelusringi hindamiseks,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2021. aasta mai eriaruannet „The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions“ (Kriitilise tähtsusega mineraalide roll puhtale energiale üleminekul),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2021. aasta mai eriaruannet „Net Zero by 2050: A Roadmap for the Global Energy Sector“,

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 13. jaanuari 2021. aasta infodokumenti „Growth without economic growth“ (Kasv ilma majanduskasvuta),

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 30. augusti 2021. aasta aruannet „Improving the climate impact of raw material sourcing“ (Tooraine hankimise kliimamõju parandamise kohta),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. märtsi 2021. aasta arvamust „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“,

–  võttes arvesse komisjoni 2020. aasta septembri lõpparuannet „Study on the EU list of Critical Raw Materials (2020)“ (Uuring ELi kriitilise tähtsusega toorainete loetelu kohta 2020) ning selle juurde kuuluvaid teabelehti kriitilise tähtsusega toorainete kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2020. aasta tuleviku-uuringut „Critical Raw Materials for Strategic Technologies and Sectors in the EU“ (Kriitilise tähtsusega toorained strateegiliste tehnoloogiate ja sektorite jaoks ELis),

–  võttes arvesse komisjoni 5. novembri 2018. aasta aruannet kriitilise tähtsusega toorainete ja ringmajanduse kohta,

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2021. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta(13),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2020. aasta resolutsiooni uue Euroopa VKEde strateegia kohta(14),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa uue tööstusstrateegia kohta(15),

–  võttes arvesse oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsiooni uue ringmajanduse tegevuskava kohta(16),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgedega vastu(17),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(18),

–  võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni uue ELi Aafrika‑strateegia ning kestlikku ja kaasavat arengut toetava partnerluse kohta(19),

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni kaevandusjäätmete direktiivi rakendamise kohta(20),

–  võttes arvesse komisjoni 10. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2020)0798),

–  võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2020. aasta teatist „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“ (COM(2020)0474),

–  võttes arvesse komisjoni 5. mai 2021. aasta teatist „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021)0350),

–  võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2020. aasta teatist „Komisjoni 2021. aasta tööprogramm. Elujõuline liit ebakindlas maailmas“ (COM(2020)0690),

–  võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456),

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020)0098) ning talituste 11. märtsi 2020. aasta töödokumenti „Leading the way to a global circular economy: state of play and outlook“ (Ülemaailmsele ringmajandusele teed rajades: hetkeseis ja tulevikuväljavaated) (SWD(2020)0100),

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

–  võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

–  võttes arvesse komisjoni 18. veebruari 2021. aasta teatist „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021)0066),

–  võttes arvesse OECD 12. veebruari 2019. aasta oktoobri väljaannet „Global Material Resources Outlook to 2060: Economic Drivers and Environmental Consequences“,

–  võttes arvesse Maailmapanga 2020. aasta väljaannet „Minerals for Climate Action: The Mineral Intensity of the Clean Energy Transition“,

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta järeldusi „Teeme majanduse taastamise ringluspõhiseks ja keskkonnahoidlikuks“;

–  võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2020. aasta järeldusi „Dünaamilisemale, vastupanu- ja konkurentsivõimelisemale Euroopa tööstusele üleminekut edendav taastamine“,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2019. aasta järeldusi „Ringmajandus ehitussektoris“,

–  võttes arvesse nõukogu 4. oktoobri 2019. aasta järeldusi „Rohkem ringlust – üleminek kestlikule ühiskonnale“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0280/2021),

A.  arvestades, et kriitilise tähtsusega toorained on tööstusliku väärtuse loomise allikad ja mõjutavad seetõttu oluliselt järgmise etapi sektoreid; arvestades, et on strateegiliselt oluline, et EL vähendaks oma sõltuvust, kaitseks oma vooge, väärtus- ja tarneahelaid ning toetaks, edendaks ja digitaliseeriks ökosüsteeme, kuna see on rahvusvahelise (tööstusliku) konkurentsi valdkonnas uus põhisuutlikkus; arvestades, et kriitilise tähtsusega toorainete terviklik strateegia peaks hõlmama kõrgeid keskkonnaalaseid ja ühiskondlikke standardeid;

B.  arvestades, et rahvastiku kasv ning üleminek digitaalsele, väga energiatõhusale ja kliimaneutraalsele majandusele toob kõigi arengustsenaariumide puhul kaasa märkimisväärselt suurema nõudluse kriitilise tähtsusega toorainete järele(21);

C.  arvestades, et kriitilise tähtsusega tooraineid nõudvad tehnoloogiad on võtmetähtsusega selleks, et EL ja kogu maailm tervikuna suudaksid saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid;

D.  arvestades, et ELi kriitilise tähtsusega toorainete terviklik strateegia peaks põhinema kõrgetel keskkonna-, sotsiaalsetel ja inimõiguste standarditel, võttes arvesse ka looduslike mineraalide nappust;

E.  arvestades, et EL toodab praegu vaid 1 % tuuleenergia tootmiseks vajalikust toorainest, alla 1 % liitiumpatareidest ja -akudest, alla 1 % kütuseelementidest, vaid 2 % robootikaga seotud toorainest ja ainult 1 % ränipõhistest fotoelektrilistest moodulitest(22);

F.  arvestades, et komisjoni teatises 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamise kohta määratletakse 137 toodet ja toorainet (mis moodustavad 6 % ELi kaupade impordi koguväärtusest), mida kasutatakse tundlikes ökosüsteemides, millest EL on väga sõltuv – peamiselt energiamahukates tööstusharudes ja tervishoiu ökosüsteemides –, ning muud tooted, mida on vaja rohe- ja digipöörde toetamiseks; arvestades, et 52 % nendest toodetest imporditakse Hiina Rahvavabariigist;

G.  arvestades, et COVID-19 mõjutas negatiivselt üleilmseid tarneahelaid ja põhjustas Euroopas kriitilise tähtsusega toorainete nappuse;

H.  arvestades, et üks kriitilise tähtsusega toorainetega seotud suur probleem Euroopas on ringlussevõtt; arvestades, et kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõtu sektoril on märkimisväärne töökohtade loomise potentsiaal; arvestades, et hinnanguliselt loob ainuüksi elektrisõidukiakude ringlussevõtu sektor ELis 2035. aastaks umbes 10 500 töökohta;

I.  arvestades, et ringlussevõtt, asendamine ning käitumis- ja tarbimisharjumuste muutmine võivad kriitilise tähtsusega toorainete nõudlust vähendada;

J.  arvestades, et ÜRO ülikooli andmetel oli 2016. aastal elektri- ja elektroonikaseadmete romude ringlussevõetud tooraine koguväärtus hinnanguliselt umbes 55 miljardit eurot(23); arvestades, et sama uuringu kohaselt on kuni 90 % maailma elektroonikaromudest ebaseaduslikult kaubeldud või prügilasse ladestatud;

K.  arvestades, et on ilmne, et – ka seoses kavandatud uute hoolsuskohustustega – on vaja uut kestlikku hankimist ning et ELis ja selle naabruses tuleks ära kasutada potentsiaal hankida materjale kõrgete kestlikkuse standardite alusel, võttes samal ajal täielikult arvesse ringmajanduse võimalusi, nagu ringlussevõtt, toote disain, asendamine ja materjalide kasutamise vähendamine;

L.  arvestades, et oma 25. märtsi 2021. aasta arvamuses rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee „kriitilise tähtsusega toorainete määratluse ja paradigma laiendamise tähtsust. Traditsiooniliselt mõistetakse kriitilise tähtsusega toorainete all peamiselt kaevandussektorist pärinevaid materjale. See on liiga kitsas ulatus ja piirab taastuvenergia kasvu. Tänapäeval saab puidupõhiste materjalidega teha kõike, mida on võimalik teha fossiilsete materjalidega. See on valdkond, mis areneb kiiresti, alates tekstiilitööstusest kuni uute kergemate ja keskkonnahoidlikumate patarei- ja akutehnoloogiateni. Biomajandus võib tagada digitaalse rohelise vastupidavuse fossiilkütuste sektoritele, mis Euroopas vähenevad, ja luua ühiskonnale väärtust. Taastuvate materjalide kasutamine aitaks samal ajal leevendada ka kliimamuutusi, kuna see võimaldab vähendada fossiilkütustest pärit heidet, arendades fossiilkütuste sektori keskkonnahoidlikku vastupanuvõimet“;

M.  arvestades, et nagu arvamuses märgitud, on arenguriikides „väga vähe näiteid tooraineekspordi kohta, mis hoogustaks kestlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja millest saaks kasu suur osa elanikkonnast. Sageli iseloomustab olukorda pigem sotsiaalne ärakasutamine ja keskkonnareostus. Kasusaajate poolel on tavaliselt vaid vähesed“;

N.  arvestades, et paljude kriitilise tähtsusega toorainete tarned on väga koondunud väljapoole ELi, kusjuures Hiina tagab 98 % ELi haruldaste muldmetallide tarnetest, Türgi tagab 98 % ELi boraadi tarnetest ning Lõuna-Aafrika tagab 71 % ELi plaatina, 92 % iriidiumi, 80 % roodiumi ja 93 % ruteeniumi vajadusest(24);

O.  arvestades, et tulevikustsenaariumide kohaselt vajab EL elektrisõidukite akude ja energiasalvestite jaoks 2030. aastal kuni 18 korda rohkem liitiumi ja viis korda rohkem koobaltit ning 2050. aastal peaaegu 60 korda rohkem liitiumi ja 15 korda rohkem koobaltit, võrreldes kogu ELi majanduse praeguse varustamisega(25);

P.  arvestades, et ELis on väljatöötamisel neli kestlikku liitiumi kaevandamise projekti kogusummas 2 miljardit eurot ja need peaksid käivituma aastatel 2022–2024; arvestades, et 2025. aastaks peaksid need katma kuni 80 % ELi liitiumivajadusest akusektoris, aidates seega otseselt kaasa meie strateegilisele sõltumatusele;

Q.  arvestades, et kriitilise tähtsusega toorainete nappus suurendab tööstuse ja julgeolekuga seotud muresid, eelkõige seoses prognoositava eksponentsiaalse kasvuga tootmises, eelkõige akude tootmises, kuna akud on olulised üleminekuks taastuvatest energiaallikatest energia tootmisele;

R.  arvestades, et EL peab parandama oma strateegilist sõltumatust sellistes olulistes valdkondades nagu kriitilise tähtsusega toorainete tarnimine, mis on väga oluline ka ELi kaitse- ja kosmosealase suutlikkuse suurendamise jaoks;

S.  arvestades, et EL sõltub jätkuvalt rahvusvahelistest tarneahelatest, et täita oma vajadused kriitilise tähtsusega toorainete järele, samuti on oluline roll meetmetel, mille eesmärk on muuta ülemaailmsed kaubandusturud läbipaistvamaks, tõhusamaks ja prognoositavamaks;

T.  arvestades, et toorainesektoris on ELis ligikaudu 350 000 töökohta ning sellest sõltuvates tootmisahela järgmise etapi tööstusharudes rohkem kui 30 miljonit töökohta(26); arvestades, et ringmajandusele üleminek võib 2030. aastaks tuua ELis kaasa 700 000 töökoha lisandumise(27);

U.  arvestades, et kaevandustegevus võib töötajad seada kahjulikesse ja ohtlikesse tingimustesse; arvestades, et töötajate õigused ja kaitse on kogu maailmas ja eri kaevandustes väga erinevad;

V.  arvestades, et kriitilise tähtsusega toorained ei esine eraldi, vaid on segatud maagis mitteväärismetallidega, ning arvestades, et nende töötlemine nõuab märkimisväärset kogust energiat; arvestades, et seetõttu sõltub tootmise konkurentsivõime ja kasumlikkus stabiilse ja taskukohase energia kättesaadavusest ning asjakohaste meetodite, menetluste ja tehnoloogiate kindlaksmääramisest ja arendamisest;

W.  arvestades, et oma aruandes kasvu kohta ilma majanduskasvuta märgib Euroopa Keskkonnaamet, et majanduskasv on tihedalt seotud suurenenud tootmise, tarbimise ja ressursside kasutamisega, millel on negatiivne mõju loodusele, kliimale ja inimeste tervisele, ning et praeguste uuringute kohaselt on ebatõenäoline, et majanduskasvu saaks selle keskkonnamõjust täielikult lahutada;

Väljakutsed ja võimalused

1.  on seisukohal, et integreeritud lähenemisviis kogu väärtusahela ulatuses alates jäätmete kogumisest ja ringlussevõetavust võimaldavast tootedisainist kuni materjalide taaskasutamiseni on oluline strateegia kriitilise tähtsusega toorainete pakkumise suurendamiseks; peab siiski kahetsusväärseks, et jäätmete kogumisel ja tootedisainil on madal tehnoloogilise valmiduse tase; rõhutab, et üksnes ringlussevõtule keskendumine ei ole piisav, et rahuldada kasvavat nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele; märgib, et kuigi toodete tõhusus seab kriitilise tähtsusega toorainete asendamisele teatavaid piiranguid, on see kõrgete hindade ja sõltuvuse tõttu mõjutatud tööstusharude ja vastavate teadusprojektide olemuslik eesmärk ning võib aidata lahendada kriitilise tähtsusega toorainete piisavusega seotud probleeme; rõhutab vajadust teha pidevaid pingutusi ning toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis on seotud kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõtu ja asendamise ning tootedisainiga;

2.  rõhutab, et kriitilise tähtsusega toorainete hankimine on seotud geograafilise asukohaga, mis on siiani olnud väga sõltuv fossiilsest energiast ning kus valitseb süsinikdioksiidi kaudse ja otsese lekke oht ning kõlvatu konkurents; märgib, et kriitilise tähtsusega toorainete hankimist seostatakse sageli potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga, nagu bioloogilise mitmekesisuse vähenemine või õhu, pinnase ja vee saastumine, ning võimalike konfliktidega kohalike kogukondadega; rõhutab vajadust minna kaevandus- ja rafineerimissektoris üle taastuvenergiale; võtab seetõttu teadmiseks vajaduse aktiivse tööstuspoliitika järele, et toetada sektori ümberkujundamist koos juurdepääsuga taskukohastele puhta energia allikatele; märgib lisaks, et ELis on soodsad tingimused vähese heitega ja kestlikuks kaevandamistegevuseks, ning palub täiendavalt uurida võimalusi hankida tooraineid kriitilise tähtsusega toorainete poolest rikastest liikmesriikidest;

3.  hoiatab, et ELi üleminekul kliimaneutraalsusele ei tohiks sõltuvust fossiilkütustest asendada sõltuvusega toorainetest; rõhutab, et see üleminek peaks vähendama ELi sõltuvust imporditavatest kriitilise tähtsusega toorainetest; rõhutab lisaks, et innovatsioon, uued tehnoloogiad, ressursside tarbimise minimeerimine ning väärtuslike toorainete hoidmine ja korduskasutamine ELis võivad aidata vähendada sõltuvust kriitilise tähtsusega toorainetest;

4.  märgib, et tehnoloogiate, sealhulgas kujunemisjärgus digirakenduste, taastuvelektri tootmise ning elektrisõidukite ja kergete transpordivahendite akude arendamine ja tulevane ulatuslik kasutuselevõtt suurendab nõudlust teatavate kriitilise tähtsusega ja muude toorainete järele; nõuab, et võetaks arvesse asjaolu, et riikide kliima- ja digiambitsioonid suurendavad konkurentsi ülemaailmsetel turgudel ja koormavad veelgi nende toorainete varustuskindlust Euroopas;

5.  kutsub komisjoni üles kriitilise tähtsuse hindamise metoodika enne 2023. aastat, kui avaldatakse järgmine kriitilise tähtsusega toorainete loetelu, hoolikalt läbi vaatama, et hinnata, kas loetelu on vaja laiendada, võttes arvesse kriitilise tähtsusega toorainetega seotud rahvusvahelise olukorra arengut, kriitilise tähtsusega toorainete ja muude toorainete tulevase nõudluse stsenaariume ning sotsiaalseid ja ökoloogilisi kriteeriume, mis põhinevad ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetel ning kestliku arengu eesmärkidel, et saada laiem ülevaade kaevandamistingimustest kogu maailmas; kutsub lisaks komisjoni üles võtma oma tarneriski analüüsis nõuetekohaselt arvesse kõiki kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaalaseid välismõjusid; nõuab samuti põhjalikku arutelu, millesse on kaasatud kõik sidusrühmad;

6.  kutsub komisjoni üles pöörama tähelepanu mitte ainult kriitilise tähtsusega toorainetele, vaid ka muude tugevate tarneahelate, tootmise säilitamise ja kaksikülemineku jaoks vajalike toorainete võimalikule kriitilisele tähtsusele ning nende kättesaadavusele ELi allikatest, võttes samuti arvesse looduslike mineraalide nappust; rõhutab, et lisaks erimineraalidele muutuvad kriitilise tähtsusega tooraineteks ka „tavapäraselt toodetud“ tooraine, näiteks vask, heelium ja nikkel, kuna kliimaneutraalses ühiskonnas nõudlus nende järele kasvab;

7.  palub komisjonil võtta omaks terviklik lähenemisviis, kui hinnatakse, millist mõju avaldavad erinevad vähese süsinikuheitega, taastuvad ja digitehnoloogiad, mis konkureerivad samade kriitilise tähtsusega toorainete pärast, ning uurida kriitilise tähtsusega tarneahelaid ka üksikute sektorite vajadustest lähtuvalt; rõhutab, kui oluline on tagada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte, heitevabade ja ressursitõhusate lahenduste ülimuslikkus;

8.  palub komisjonil tagada, et riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades taasterahastu „NextGenerationEU“ raames tegeletakse probleemidega, mis on seotud majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt kestlike kriitilise tähtsusega toorainete pakkumisega; palub liikmesriikidel investeerida rohkem kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõttu ja lisada kriitilise tähtsusega toorainete nõuded, tarneallikad ja kulud oma strateegilistesse taastekavadesse;

9.  nõuab investeeringuid töötajate koolitamisse ja ümberõppesse, muu hulgas õiglase ülemineku mehhanismi kaudu, kuna kaevandusoskusi saab üle kanda metalli ja mineraalide kasutamisele, töötlemisele ja ringlussevõtule, eelistatavalt samades piirkondades; kutsub komisjoni üles tagama, et vastavate rahaliste vahenditega käsitletaks ka endistes kaevanduspiirkondades toimuva ülemineku sotsiaalset, tööhõive- ja keskkonnamõju;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kriitilise tähtsusega toorainete probleemi lahendamiseks looma võimalikult kiiresti üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti, et strateegiliselt ja kestlikult kavandada meie nõudlust kaksiküleminekuga seoses, hõlmates nõudeid, tarneallikaid ja (sotsiaalseid, keskkonna- ja finants-) kulusid; rõhutab, et üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt peaks hõlmama kõiki asjakohaseid teemasid kriitilise tähtsuse ja sõltuvuse vähendamiseks, nagu ringlussevõtt, korduskasutamine, asendamine, materjalikasutuse vähendamine ja kaevandamine; toonitab, et need projektid peaksid avama kasutamata potentsiaali kriitilise tähtsusega toorainete poolest rikastes ELi riikides, kus on suured kasutamata allikad;

11.  kutsub komisjoni üles edendama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) teadus- ja arendustegevust ning oskusi ja pädevusi seoses kriitilise tähtsusega toorainetega ELi kõrgtehnoloogiliste tehnoloogiate, nagu liitiumioonakude, kütuseelementide, tuuleturbiinide, elektriliste veomootorite, fotoelektrilise tehnoloogia, robootika, droonide, 3D-printimise ning paljude digitehnoloogiate ja meditsiiniseadmete kasvustrateegiana;

12.  kutsub komisjoni üles viima läbi põhjaliku, teadusliku ja tõenditel põhineva mõjuhindamise, et määrata kindlaks kaksiküleminekuks vajalike strateegiliselt oluliste kriitilise tähtsusega toorainete miinimumkogused;

13.  märgib, et ELi jaoks on usaldusväärsetel ja täielikult toimivatel väärtusahelatel, sealhulgas uuringutel ja ringlussevõtul, keskne roll ja need on eeltingimuseks Euroopa rohelise kokkuleppe, ELi tööstusstrateegia ja kaksikülemineku eesmärkide saavutamiseks ning tööstuse tulevase konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse tagamiseks;

14.  on veendunud, et hädavajalik on rahastada kõigi kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõimet käsitlevas komisjoni teatises loetletud kriitilise tähtsusega toorainete kestlikku tootmist, töötlemist ja ringlussevõttu;

15.  kutsub komisjoni üles esitama teaduspõhiseid kestlikkuse kriteeriume, et määratleda, mis on taksonoomiamääruse kohaselt kestlik investeering kaevandussektorisse; rõhutab vajadust võimaldada ELi kaevandustööstusel panustada nii rohe- kui ka digiüleminekusse;

16.  nõuab, et EL toetaks ja rahastaks kriitilise tähtsusega toorainete tehnoloogilist arendamist, et parandada tõhusust, asendamist, ringlussevõtuprotsesse ja suletud materjalitsükleid; rõhutab eelkõige vajadust konkreetsete rahastamisvahendite ning sihtotstarbeliste teadusuuringute ja innovatsiooni vahendite järele ringlussevõtu protsesside jaoks ning väljendab heameelt ettepaneku üle edendada 2021. aastal programmi „Euroopa horisont“, Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riiklike teadusuuringute ja innovatsiooni programmide raames kriitilise tähtsusega toorainetega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni jäätmekäitluse, kõrgtehnoloogiliste materjalide ja asendamise valdkonnas; rõhutab lisaks teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsust rafineerimisprotsesside teostatavuse suurendamisel, eriti kaevandusjäätmete hoidlate ja väikesemahuliste kaevanduste puhul; kutsub komisjoni üles kehtestama toetuskavad, millega ergutatakse innovatsiooni uute kaevandustehnoloogiate valdkonnas ja uusi väikesemahulisi kaevandusprojekte; nõuab, et ELis arendataks uusi ja uuenduslikke tehnoloogiaid kriitilise tähtsusega toorainete kestliku kaevandamise valdkonnas;

17.  kutsub komisjoni, Euroopa Investeerimispanka ja teisi ELi institutsioone üles andma koostöös rahvusvaheliste partneritega tehnilist ja strateegilist rahalist toetust pikaajalistele strateegilistele kriitilise tähtsusega toorainete investeerimisprojektidele, sealhulgas leidma uusi vahendeid riskide jagamiseks kaevandussektoris, ning edendama ja toetama investeeringuid kriitilise tähtsusega toorainete kestlikku hankimist ja töötlemist ning rafineerimiskohti käsitlevatesse teadusuuringutesse, et viia need vastavusse ELi normide ning kõrgete sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega, tagades seeläbi võrdsed tingimused;

Strateegiline autonoomia ja vastupanuvõime

18.  väljendab heameelt Euroopa tooraineliidu (ERMA) loomise üle ning võttes arvesse ülemaailmset geopoliitilist olukorda ja võimalikke kaubanduspingeid rikaste ELi mittekuuluvate tootjariikidega, selle praeguse keskendumise üle kõige esmatähtsamatele kriitilise tähtsusega toorainetele, nimelt haruldastele muldmetallidele ja magnetitele, ning kvantitatiivsetele ELi-sisestele ja -välistele hanke-eesmärkidele, eesmärgiga toetada pikaajalisi tarnesuhteid paljude ELi väike- ja suurtootjate jaoks ning vähendada praegust sõltuvust vähestest ELi mittekuuluvatest riikidest; rõhutab ERMA rolli investeeringute registrina ja ergutab ERMAt jätkama eelhindamisi, et kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid keskkonna seisukohast hinnatud ja kestlikesse kriitilise tähtsusega toorainete projektidesse;

19.  peab oluliseks jätkata ERMA arendamist, peamiselt seoses materjalidega, mis on kaksikülemineku jaoks väga olulised, nagu energia salvestamiseks ja muundamiseks vajalikud kriitilise tähtsusega toorained;

20.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle käivitada tulevase elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse kaudu järelevalvesüsteem praeguste sõltuvuste ja tulevaste tehnoloogiliste sõltuvuste riskide üle ning nõuab tihedat koostööd vaatluskeskuse ja nende vahel, kes jälgivad nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele;

21.  peab kahetsusväärseks, et strateegiliste varude loomine ei ole veel tegevuskava osa, ning kutsub komisjoni üles keskenduma ka kriitilise tähtsusega toorainete varude tagamisele ELis, ergutades liikmesriike korraldama strateegiliste varude kogumist koordineeritud lähenemisviisi osana, kui analüüsides seda asjakohaseks peetakse; on veendunud, et strateegiliste varude loomine koos muude strateegiliste meetmetega aitab vähendada kriitilise tähtsusega toorainetega seotud sõltuvust; rõhutab, et kättesaadavuse suurendamine peaks käima käsikäes nõudluse vähenemisega, uurides kogu väärtusahelat – ülesehitust, toimimist ja olelusringi lõppu;

22.  on veendunud, et teadlikkus võimalikest nappuse probleemidest kriitilise tähtsusega toorainetega seoses on liiga madal ja seda tuleks parandada; kutsub komisjoni üles laiendama ERMAt, et suurendada koostööd tööstusettevõtjate vahel kogu väärtusahelas, liikmesriikide, piirkondade ja ELi mittekuuluvate riikide, ametiühingute, kodanikuühiskonna, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, investorite ja valitsusväliste organisatsioonide vahel ELi majandussektorites, mida kriitilise tähtsusega toorainete pakkumise kitsaskohad kõige rohkem mõjutavad, kas ERMA pakutava raamistiku kaudu või sektoripõhiste tööstus- ja sidusrühmade liitude loomise kaudu; rõhutab kohalike projektide potentsiaali tööhõive seisukohast ja nõuab seetõttu ulatusliku sotsiaaldialoogi edendamist; rõhutab sellega seoses tungivat vajadust tihedama partnerluse järele kriitilise tähtsusega toorainetega valdkonna osaliste ja järgmise etapi kasutajate vahel, eelkõige muude tööstusliitude vahel, ning ühise teadlikkuse ja pühendumise järele tagada väärtusahelate jätkusuutlikkus ja ringlus;

23.  on veendunud, et vaja on rohkem kooskõlastamist ja ühiseid pingutusi, et töötada välja vastupidavad tarneahelad, vastata praegusele ja tulevasele kriitilise tähtsusega toorainete nõudlusele ELi tööstuse vajaduste rahuldamiseks, vältida tarneahela häireid ja vähendada sõltuvust ning säilitada kõrged sotsiaalsed ja keskkonnastandardid; kutsub komisjoni üles tagama, et ELis viiakse ühtsel ja sidusal viisil läbi kriitilise tähtsusega toorainete impordi ja ekspordi ning ülemaailmse pakkumise ja nõudluse hindamine, varude loomise koordineerimine ja kriitilise tähtsusega toorainete hankimise järelevalve, näiteks kriitilise tähtsusega toorainete töörühma loomise kaudu;

24.  palub komisjonil mitmekesistada tarneahelaid nii esmaste kui ka teiseste allikate puhul ning nõuab tarneahelatega seotud teabe suuremat läbipaistvust;

25.  märgib, et suuremad pinged suurjõudude vahel on toonud ELi jaoks kaasa strateegilise haavatavuse, eelkõige oluliste ressursside, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete ja töödeldud materjalidega varustatuse kindlustamisel; märgib lisaks, et kaupadest sõltuvuse jälgimine ja kriitilise tähtsusega toorainetele ligipääsu tagamine võivad tagada kestlike tarneahelate parema vastupidavusvõime; märgib, et üleminekul ringmajandusele tuleks eriti suurt tähelepanu pöörata peamistele tarneahelatele, kus ELi sõltuvus kriitilise tähtsusega toorainetest on eriti suur;

26.  kordab toodete ja teenuste optimeeritud kasutuse ringmajanduse potentsiaali; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama uues kestlike toodete algatuses uusi kestlikke ja ringmajanduse ärimudeleid, sealhulgas toodet kui teenust, tingimusel et need säästavad ressursse, vähendavad keskkonnamõju ja tagavad tarbijakaitse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama neid lähenemisviise õigusraamistike kehtestamise kaudu;

27.  peab oluliseks toetada ringmajanduse lähenemisviisi kogu väärtusahelas, alates kavandamisest kuni materjalide taaskasutamiseni energia-, digi- ja liikuvusalase ülemineku põhitehnoloogiate puhul, nagu tuulepargid, päikeseenergiajaamad, akude tootmine, elektromobiilsus ja arukad võrgud; kutsub komisjoni üles seadma ringmajandusele üleminek prioriteediks, vähendades ELi impordisõltuvust, parandades ressursitõhusust, optimeerides ressursside tarbimist ning hoides ja korduskasutades väärtuslikke tooraineid ELis; tuletab meelde oma resolutsioonis uue ringmajanduse tegevuskava kohta esitatud nõudmist kaaluda põhjaliku mõjuhinnangu alusel ettepaneku esitamist, et kehtestada selge ja kergesti mõistetav ühtlustatud märgistus vastupidavuse kohta, mis võiks olla esitatud indeksi kujul, ning parandatavuse kohta, mis võiks olla esitatud ühtse parandamishinde kujul;

28.  kutsub komisjoni üles tugevdama koostööd ELi mittekuuluvate riikidega, eelkõige sarnaselt meelestatud partneritega, kriitilise tähtsusega toorainete kestliku hankimise valdkonnas ning oma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames toimuvas tegevuses;

Materjaliringi sulgemine

29.  rõhutab vajadust luua kriitilise tähtsusega sekundaartoorainete hästi toimivad turud, et tagada pidevad kriitilise tähtsusega sekundaartooraine vood, tugevdada ELi tööstusökosüsteeme ja säilitada töökohti tootmissektoris; kutsub sellega seoses komisjoni üles uurima kriitilise tähtsusega sekundaartoorainete impordi ja ekspordi tasakaalu ELis ning kiiresti looma peamiste sekundaarsete materjalide, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete turu vaatluskeskuse; rõhutab, et kriitilise tähtsusega toorainete käsitlemine kolmandates riikides peab vastama ELi standarditele; märgib, et puudub lahendus, mis sobiks igale juhtumile; rõhutab, et puhaste ja ohutute materjalitsüklite saavutamine on usaldusväärse teisese toorme turu loomise eeldus ELis;

30.  väljendab heameelt ettepaneku üle kaardistada kriitilise tähtsusega sekundaartoorainete võimalikud tarned ELi varudest, jäätmetest ja töötlemise kõrvalsaadustest; ergutab komisjoni seadma selle kaardistamise endale prioriteediks ja viima selle läbi kavandatust varem; ergutab lisaks komisjoni laiendama seda kaardistamist praegustele olemasolevatele tehnoloogiatele, mida kasutatakse kriitilise tähtsusega toorainete nõudluse vähendamiseks ja kriitilise tähtsusega toorainete korduskasutamise suurendamiseks tarneahelas; rõhutab vajadust ergutada kriitilise tähtsusega toorainete turu jaoks koostöövahendite kasutuselevõttu, näiteks ELi tooraineplatvorm, mis peaks hõlmama ka ringluses olevaid tootevooge ja nende suundumusi, et hinnata, milliseid teiseseid materjale saab ringlusse võtta;

31.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vallandama teisese töötlemise projektide potentsiaali konkreetsete stiimulite, sealhulgas kiirendatud litsentsimise kaudu, ning pakkuma stiimuleid kriitilise tähtsusega toorainete tagastamiseks, et tagada neile usaldusväärne, turvaline ja kestlik juurdepääs;

32.  märgib jäätmete ringlussevõtu olulisust, arvestades kriitilise tähtsusega toorainete suurt sisaldust elektri- ja elektroonikaseadmetes; märgib, et ringlussevõtu mahu suurenemine ei pruugi pikas perspektiivis olla piisav, et vähendada kaevandamist; märgib lisaks, et ringmajanduse suunas liikumisega saaks luua 700 000 töökohta(28), eelkõige lisatöökohti ringlussevõtutehastes ja remonditeenustes; märgib, et demonteerimine ja ringlussevõtt on suur võimalus tööstuse töökohtade tagasitoomiseks ELi; rõhutab lisaks, et ringlussevõtu arendamist saab kasutada tulevaste toorainevajaduste rahuldamiseks;

33.  märgib, et kogutud ringlussevõetavate liitium-ioonveoakude osakaal peaks 2030. aastate keskpaigaks märkimisväärselt suurenema, luues seega olulise teisese tarneallika;

34.  märgib, et selleks, et kriitilise tähtsusega toorainete tööstusliku ringlussevõtu protsessid oleksid edukad, on ikka veel vaja suuri era- ja avaliku sektori investeeringuid sorteerimis-, eeltöötlemis- ja taaskasutustaristusse, innovatsiooni, teadusuuringutesse ning tehnoloogiate laiendamisse ja oskustesse, mis pakuvad töövõimalusi, mis prognooside kohaselt järgmistel aastakümnetel oluliselt suurenevad; kutsub komisjoni üles pakkuma stiimuleid kaevandamisest, töötlemisest ja kaubanduslikest jäätmevoogudest pärinevate kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks, et tagada nende usaldusväärne, turvaline ja kestlik kättesaadavus;

35.  ergutab komisjoni esitama ettepanekut ringlussevõetud kriitilise tähtsusega tooraine miinimumsisalduse sihtarvude ja kriitilise tähtsusega tooraine ringlussevõtu konkreetsete eesmärkide kohta koos tugeva seireraamistikuga, võttes eeskujuks patareisid ja patareijäätmeid käsitleva määruse ettepaneku ning tuginedes põhjalikule, teaduslikule ja tõenditel põhinevale mõjuhinnangule, milles hinnatakse kaksiküleminekut hõlbustavate toodete jaoks vajalike kriitiliselt tähtsate toorainete miinimumkoguseid ja seda, kui suurt protsenti sellest nõudlusest saaks olemasolevate hinnangute kohaselt rahuldada ringlussevõtu kaudu, ning vajaliku tehnoloogia kättesaadavust; märgib, et esmaste toorainete vähendamise eesmärgid ei tohiks viia selleni, et tooraine üldine saagis langeb nendest miinimumkogustest allapoole;

36.  tunnistab, et mahajäetud tööstusaladel (tööstusjäätmete prügilad ja kaevandusjäätmete tammid) leidub sageli äravisatud kriitilise tähtsusega tooraineid, haruldasi muldmetalle ning muid tehnoloogiatoodetes kasutatavaid mineraale ja metalle; ergutab seetõttu nendelt mahajäetud tööstusaladelt leitud väärtuslike materjalide dokumenteerimist, hindamist ja ekstraheerimist, kui see on võimalik ja teostatav; rõhutab vajadust täiustatud rafineerimistehnoloogiate järele asjakohastes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamismehhanismides, et seda potentsiaali ära kasutada;

37.  rõhutab, et on vaja tugevamat kontrolli ELi esmatähtsaid kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmete ekspordi üle ning tuleb luua võrdsed tingimused vajalikele ohutu ja tõhusa taaskasutamise standarditele vastavatele ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtjatele; kutsub komisjoni üles jäätmesaadetiste määruse läbivaatamisel hoidma ära kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmete ebaseaduslikku eksporti; nõuab, et kehtestataks nõuded, mis lubavad kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmete eksporti vaid juhul, kui on tagatud, et sihtriigis töödeldakse neid ELi sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega samaväärsetel tingimustel;

38.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi olelusringi lõppu jõudnud kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate toodete nõuetekohaseks kogumiseks ja ringlussevõtuks, selle asemel et ladustada neid kodumajapidamistes, visata prügilasse või põletada;

39.  palub komisjonil lisaks ökodisaini nõuetele teha ettepanekud tootekujunduse meetmete kohta, mida kohandatakse eri tootekategooriatega, et hõlpsalt tuvastada ja eemaldada kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavaid osi või komponente, eriti tarbimisjärgsetest jäätmetest, et märkimisväärselt parandada ELis toodetud või müüdud kasutuselt kõrvaldatud toodete pikaealisust, vastupidavust, parandatavust, modulaarsust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust; rõhutab, et need meetmed peaksid looma ELi ettevõtjatele konkurentsieeliseid, ei tohiks tekitada neile ebaproportsionaalset finantskoormust ning peaksid käivitama innovatsiooni;

40.  on veendunud, et asendamine on kasulik, kui kriitilise tähtsusega toorainet saaks asendada mõne ohtralt leiduva materjaliga, kuid sellest on vähe kasu, kui asendaja ise ei ole kestlik või on kriitilise tähtsusega või võib asendamise tõttu selliseks muutuda; tunnistab toodete kvaliteedi ja majandusliku elujõulisuse säilitamise tähtsust; kutsub komisjoni üles ergutama ja suurendama teadusuuringuid ja innovatsiooni kriitilise tähtsusega toorainete asendajate kohta eri kasutuses;

Toorainete hankimine EList

41.  märgib, et kuigi nutikas tootedisain, materjalide korduskasutamine, ringlussevõetud materjalidega asendamine ning materjalide kasutamise ja tarbimisjalajälje vähendamise edendamine võib esmast nõudlust märkimisväärselt vähendada ning selle potentsiaali tuleks täielikult ära kasutada, on vaja vastutustundlikku ja kestlikku kriitilise tähtsusega toorainete hankimist koos eelneva mõjuhinnanguga, et leevendada võimalikku sotsiaalset ja keskkonnamõju, kui kriitilise tähtsusega toorainete hankimist ei ole võimalik nimetatud meetmetega majanduslikult elujõulisena hoida või kui see tooks kaasa madalama kvaliteediga tooted;

42.  rõhutab, et toorainete esmase ja teisese hankimise suhtes kehtivad ELis rangeimad keskkonna- ja sotsiaalsed standardid kogu maailmas, mida tuleb nõuetekohaselt jõustada, see valdkond pakub tuhandeid kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti ning on rohe- ja digipöörde vältimatu eeltingimus; kutsub seetõttu kõiki osalisi üles edendama vastutustundlikke ja kestlikke kriitilise tähtsusega toorainete hankimise projekte ELis, et toetada kohalikku tootmist ja suurendada teadlikkust väljastpoolt ELi imporditud kriitilise tähtsusega toorainete keskkonnajalajälje kohta; on seisukohal, et see peab toimuma avatud, läbipaistva ja teaduspõhise protsessi kaudu, kuhu on varakult kaasatud asjaomased sidusrühmad ja kohalikud kogukonnad;

43.  on kindlalt veendunud, et vastutustundlik hankimine ELis saab põhineda üksnes tõhusal sotsiaaldialoogil, millega edendatakse töötajate tervist ja ohutust, tagatakse inimväärsed töökohad ja töötingimused ning kaitstakse töötajate õigusi soolise võrdõiguslikkuse edendamise kaudu; kutsub liikmesriike üles tagama, et selle sektori töötajad oleksid kaitstud asjakohaste isikukaitsevahenditega;

44.  märgib, et võimalik on arendada vastutustundlikku ja kestlikku akude väärtusahelat, hankides kriitilise tähtsusega tooraineid, nt grafiiti, koobaltit ja liitiumi uutest rajatistest ELis;

45.  võtab teadmiseks komisjoni kava võtta ressursside uurimiseks, operatsioonideks ning sulgemisjärgseks keskkonnajuhtimiseks kasutusele Maa seire programmid ja kaugseire; juhib tähelepanu sellele, et kaugseire meetodit kasutades saab tõhustada töö käigus toimuvat regulatiivset järelevalvet;

46.  märgib, et paljude ELi tööstussektorite ja teenuste ümbersuunamine ringmajandusele nõuab erioskusi ja -pädevust, et tagada suur keskkonnatoime ja töötajate ohutus, ning rõhutab konkreetset rolli, mida selles asjus mängivad esmategutsejad, VKEd ja idufirmad; märgib lisaks, et kaevandussektor on üha rohkem automatiseeritud, samas kui ringlussevõtt ja ümbertöötlemine on ikka veel tööjõumahukamad; rõhutab, kui oluline on säilitada, arendada ja luua ELis asjakohaseid teadmisi ja oskusi kaevandus- ja töötlemistehnoloogiate ning ringlussevõtu ja muude asjakohaste tehnoloogiate valdkonnas nii seoses kriitilise tähtsusega toorainete kui ka nende töötlemise kõrvalsaadustega, kuna mõnda neist saab kasutada kõrgtehnoloogiliste keemiatoodete tootmiseks; märgib kahetsusega, et praegu ELis kaevandatud toorained tuleb sageli eksportida rafineerimiseks Aasiasse, sest ELis on asjakohane oskusteave ja tehnoloogia kadunud ning see kujutab endast veel üht sõltuvust;

47.  kutsub komisjoni üles nõudma kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate tööstuslike kõrvalvoogude tõhusat kasutamist; rõhutab, et eriti kaevandustööstuses on olemas suur potentsiaal haruldaste muldmetallide taaskasutamiseks ja eraldamiseks;

48.  märgib, et liikmesriikidel on oluline roll esmastest ja teisestest allikatest pärinevate kriitilise tähtsusega toorainete kestliku omamaise varustamise suurendamisel; kutsub liikmesriike üles parandama uuringu- ja hankeprojektide loamenetluste õigeaegsust, prognoositavust ja läbipaistvust ilma keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid langetamata;

49.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kriitilise tähtsusega toorainete kestlik hankimine põhineb lähenemisviisil, millega tagatakse hoolikalt tasakaal, milles kajastub nii ELi suurenenud vajadus kestlikult hangitud kriitilise tähtsusega toorainete järele kui ka vajadus kaitsta loodust ja bioloogilist mitmekesisust;

50.  rõhutab, et parem ja paindlikum prognoositavus ja tõhusus ning selliste peamiste edendavate tegurite nagu konkurentsivõimelise taastuvenergia ja üleminekuperioodil vähese CO2 heitega energiavarustuse prioriseerimine aitavad kaasa vajalike investeeringute ligimeelitamisele;

51.  ootab, et komisjon esitaks täiendavaid üksikasju kriitilise tähtsusega toorainete projektide käivitamise kohta alternatiivse ärimudelina ja piirkondliku tööhõive allikana söekaevanduspiirkondades ja muudes üleminekupiirkondades;

Mitmekesistamine

52.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks suhteid kõigi riikidega, kes juba tarnivad ELi kriitilise tähtsusega tooraineid, ning looks süstemaatiliselt ja strateegiliselt ning võimaluse korral koostöös meie liitlastega uusi kriitilise tähtsusega toorainete partnerlusi, võttes arvesse kolmandate riikide suveräänsust oma ressursside üle, tagamaks, et kriitilise tähtsusega toorained muutuksid arengumaade heaolu allikaks, edendaks VKEde osalemist ja muudaks selle oma välis- ja sisepoliitika horisontaalseks ülesandeks ning tutvustaks saavutatud tulemusi 2021. aastal; väljendab heameelt komisjoni kava üle luua tugevad ja toetavad rahvusvahelised partnerlused, edendades ülemaailmset toorainete tegevuskava, seades eesmärgiks ELi strateegilised partnerlused, mis tagavad nii varustuskindluse kui ka arengualased eelised;

53.  rõhutab, et kui Euroopa roheline kokkulepe lihtsalt suunab ELi kasvuhoonegaaside heite kaubanduspartneritele, ei ole sellel kliimamuutustele mingit mõju; nõuab seetõttu tungivalt, et EL nõuaks jõustatavaid mitmepoolseid kokkuleppeid globaalse soojenemise ohjeldamiseks ja oma keskkonnastandardite eksportimiseks, muu hulgas hankimise ja töötlemise valdkonnas; on seisukohal, et EL peab välja töötama uued kaubandus- ja investeerimislepingud, uued finants- ja tehnilise abi mudelid ning üldisemalt uue lähenemisviisi rahvusvahelisele diplomaatiale, mille eesmärk on tagada võrdsed tingimused;

54.  väljendab heameelt ELi võetud kohustuse üle tagada vastutustundlik ja kestlik toorainete hankimine ning ergutab komisjoni võtma lähtepunktiks vastutustundliku kaevandamise standardi, mille on välja töötanud vastutustundliku kaevandamise tagamise algatus, võttes arvesse VKEde vajadusi; rõhutab vajadust toetada seda kohustust konkreetse tehnilise toe, teadmussiirde, oskuste, institutsioonide ja õigusraamistike ülesehitamise ning partnerriikide institutsioonide ülesehitamise ja nendega peetava poliitilise dialoogiga; rõhutab vajadust homogeense poliitika järele, mis on seotud kriitilise tähtsusega toorainete hankimise eetiliste standarditega; rõhutab vajadust kaasata rohkem riiklikke ja erasektori osalejaid kestlike standardite toetamisse ja rakendamisse;

55.  väljendab heameelt komisjoni avaliku pühendumuse üle esitada seadusandlik ettepanek äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta 2021. aastal ning nõuab, et selles õigusaktis panustataks inimõiguste ning väärtusahelate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste standardite rikkumistega tegelemisse; tuletab meelde oma resolutsiooni koos soovitustega komisjonile äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta;

56.  on veendunud, et rahvusvahelised lepingud peaksid näitama teed vastutustundlikuma ja kestlikuma hankimise suunas kogu maailmas; nõuab tõhustatud koostööd, et töötada välja rahvusvahelised lepingud kriitilise tähtsusega toorainete ekspordipiirangute paremaks jälgimiseks, nendest teatamiseks ja nende rakendamiseks, edendades toorainete vastutustundlikku hankimist ja suurendades ringlust selles sektoris;

57.  kordab oma resolutsioonis uue ELi Aafrika-strateegia kohta esitatud nõudmist kasutada Aafrikas leiduvaid kriitilise tähtsusega tooraineid õiglaselt ja kestlikult; toetab komisjoni tema püüdlustes sõlmida Aafrika riikidega uusi kriitilise tähtsusega toorainete partnerlusi, mis tugevdavad väärtusahelat Aafrikas, et see oleks eetiliselt, keskkonnaalaselt ja tehnoloogiliselt kestlikum ning võimaldaks ELi toetusel suurendada suutlikkust;

58.  kutsub komisjoni üles tugevdama asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel standardimistegevust seoses kriitilise tähtsusega toorainetega seotud kvaliteetsete komponentidega, kuna see on oluline ELi ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks;

59.  nõuab fosfori kestliku majandamise jaoks kasulike kestlike põllumajandustavade ulatuslikumat kasutuselevõttu; tõstab esile selliste tavade sünergilist toimet seoses kliimajalajälje ja bioloogilise mitmekesisuse jalajälje vähendamisega;

60.  palub komisjonil teha ettepanek tõhusate kogu ELi hõlmavate kogumissüsteemide nõuete kohta, et suurendada kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmetoodete kogumismäära; kutsub komisjoni üles hindama laiendatud tootjavastutuse muude võimaluste kõrval ka tagatisrahasüsteemide kehtestamist ELi jäätmealastes õigusaktides, eelkõige elektroonikaromude direktiivis, võttes arvesse eri toodete omadusi, tagades samal ajal süsteemide omavahelise ühilduvuse liikmesriikides, et motiveerida tarbijaid viima oma kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid, eriti väikeseid esemeid, spetsiaalsetesse kogumis- ja ringlussevõtukohtadesse, tuginedes paljudes liikmesriikides klaasi ja plasti tagatisrahasüsteemidest saadud positiivsetele kogemustele;

61.  avaldab kahetsust, et ringlussevõtu madal tase mõne kasutuse korral(29) ning alumiiniumijäätmete ja vanametalli eksport(30) on viinud madalama kasutamisjärgse ringlussevõtu sisendmäärani, kui muidu oleks võimalik olnud saavutada; rõhutab, et EL peaks püüdma kehtestada meetmed, et saavutada alumiiniumi kasutamisjärgse ringlussevõtu sisendmäär 100 %;

62.  palub komisjonil seada esikohale kriitilisega tähtsusega tooraine kaevandamine olemasolevatest kodumaistest kaevandustest, sh kaevanduste rikastamisjäätmed, kivijäätmed, prügilad ja tõhusam jäätmesõelumine, eelistades uut kaevandamist, kui see on kestlik, st kui keskkonnamõju, sealhulgas energia- ja kemikaalikasutus, on väiksemad; rõhutab, et selline kaevandamine ja sellele järgnev taastamine tuleb teostada kasutades parimat võimalikku tehnikat, tagades parimad ökoloogilised näitajad ja majandusliku elujõulisuse;

63.  kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu kaevandamisprojektide kaevandamisjärgsele etapile ja kriitilise tähtsusega toorainete olelusringi lõpuetapile vastavalt jäätmete raamdirektiivis kehtestatud jäätmehierarhiale ja eriti seal, kus kriitilise tähtsusega toorained on samuti ohtlikud ained;

64.  on veendunud, et kaevandamisload ja kontsessioonid peaksid sisaldama nõudeid kõikide majanduslikult ja tehniliselt taaskasutatavate kriitilise tähtsusega toorainete ohutuks, tõhusaks ja kestlikuks taastamiseks ja töötlemiseks; nõuab, et komisjon täidaks viivitamatult parlamendi resolutsioonis kaevandamisjäätmete direktiivi rakendamise kohta esitatud nõudmised; kordab, et direktiivi artikli 18 kohaselt praegu aruandlussüsteemina kasutatav küsimustik ei ole ettenähtud otstarbeks sobiv, ja palub komisjonil luua ühtlustatud, digiteeritud ja läbipaistev ELi registreerimissüsteem, mis põhineb kaevandamisjäätmete ühtlustatud määratlustel ja töötlemiskriteeriumidel ning sisaldab kõiki asjakohaseid keskkonnamõju andmeid, sealhulgas jäätmehoidlate sisalduse kontsentratsiooni;

65.  kutsub komisjoni üles karmistama täitmise tagamist ja tagama ELi kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide täielik rakendamine ning tegema vajaduse korral ettepanekuid õigusaktide muutmiseks;

66.  ergutab põhjalikult hindama kaevandussektori kaasamist tööstusheidete direktiivi kohaldamisalasse, pidades silmas kaevandustegevuse suurt keskkonnamõju, kaevandamisprojektide keskmiselt suurt ulatust, ELi kaevanduskohtades kohaldatavaid saastekäitlusstandardite erinevusi ja kriitilise tähtsusega toorainete kaevandustegevuse võimalikku laiendamist ELis; soovitab määratleda kaevanduste taastamise jaoks parimat võimalikku tehnikat, mis on eelkõige seotud pinnase ja veega;

67.  ergutab komisjoni läbi vaatama keskkonnamõju hindamise direktiivi, et tagada mis tahes suurusjärgus kaevandamisprojektide keskkonnamõju hindamine ja et selle hindamise teostaks sõltumatu kolmas isik;

68.  on seisukohal, et kaevandussektori heitkogused ja kriitilise tähtsusega tooraine import peaksid olema hõlmatud tulevase mehhanismiga, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist;

69.  võtab teadmiseks kaitsealadel, s.o Natura 2000 aladel kaevandamisega seotud probleemid ja riskid ning on veendunud, et nendel aladel kaevandamist tuleks rangelt piirata; rõhutab, et kaitsealadel kaevandamise suhtes kohaldatakse linnudirektiivis ja elupaikade direktiivis sätestatud tingimusi, ning rõhutab, et iga uue kaevandus- või kaevandamisprojekti keskkonnamõju minimeerimiseks tuleb läbi viia põhjalik keskkonnamõju hindamine; kutsub liikmesriike ja kaevandustööstust üles võtma kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ asjakohaseid kaitsemeetmeid, et säilitada ja taastada soodne kaitsestaatus elupaikadele ja liikidele, mille kaitseks ala on määratud; juhib sellega seoses tähelepanu komisjoni suunisdokumendile muude kui energiat andvate maavarade kaevandamine kohta seoses Natura 2000(31) alaga ning tema vastavatele juhtumiuuringutele ja parimatele tavadele;

70.  tuletab meelde komisjoni kohustust tagada, et rahvusvahelises merepõhjas olevaid meremineraale ei saa kaevandada ega kasutada enne, kui süvamerekaevandamise mõju merekeskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimtegevusele on piisavalt uuritud, ohtudest on aru saadud ja on tõestatud, et tehnoloogiad ja tegevuspõhimõtted ei kahjusta tõsiselt keskkonda, kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, ning nõuab, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtaksid endale sama kohustuse; ergutab komisjoni muutma see kohustus konkreetseteks meetmeteks, et kaitsta selliseid ülihaavatavaid ökosüsteeme;

71.  kutsub komisjoni üles kaaluma seadusandlikke võimalusi kooskõlas Espoo ja Århusi konventsioonidega, tagamaks, et kohalikud omavalitsused võtaksid vastu ja tagaksid kohalike kogukondade õiguse tõhusale ja kaasavale osalemisele uute kaevandamisuuringute ja -projektide loamenetlustes kaevandamisprojektide kõikides etappides ja olemasolevate kaevanduste laiendamistaotluste esitamisel, ning tagama, et kohalikel kogukondadel on õigus kasutada tõhusaid õiguskaitsemehhanisme, mida juhivad sõltumatud kohtud ja järelevalveasutused ilma igasuguse huvide konfliktita;

72.  väljendab heameelt selle üle, et komisjoni teatises kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta pööratakse tähelepanu kriitilise tähtsusega toorainetele; nõuab jõulist kaubanduspoliitikat, milles keskendutakse tarneahelate mitmekesistamisele ja vastupidavusvõimele ning seatakse prioriteediks üleilmsete ja ELi mehhanismide parandamine, et luua ELi tööstuse jaoks soodne kaubanduskeskkond;

73.  rõhutab, et ELi tööstus seisab silmitsi ägeda rahvusvahelise konkurentsiga toorainetele juurdepääsu osas ning on haavatav kolmandate riikide ekspordipiirangute suhtes; tunnistab, et üleilmne nõudluse tõus viib tõenäoliselt hindade tõusuni, ja ergutab komisjoni selle asjaolu kohta analüüsi esitama;

74.  kutsub komisjoni üles mitmekesistama nii palju kui võimalik kriitilise tähtsusega toorainete tarneallikaid, suurendama ressursitõhusust ja vähendama praegust sõltuvust vähestest ELi mittekuuluvatest riikidest, toetades investeeringuid, mis kaasavad ELi ja üleilmseid partnereid ning VKEsid osana pikaajalisest rahvusvahelisest hankestrateegiast; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks tugevdada olemasolevaid partnerlusi ja kaubanduslepinguid ning luua uusi strateegilisi kokkuleppeid või ELi ühisettevõtteid ressursirikaste ja muude sarnaselt meelestatud tarnivate riikidega kooskõlas selgelt määratletud prioriteetidega; tervitab seoses sellega Kanada, Austraalia ja Tšiiliga käimasolevat dialoogi, mille eesmärk on tugevdada kaubandussuhteid kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas; kutsub komisjoni üles järgmisel kriitilise tähtsusega materjalide teemalisel ELi, USA ja Jaapani vahelisel konverentsil koostööd veelgi tugevdama; rõhutab vajadust tihedama koostöö järele peamiste rahvusvaheliste tarnijatega Lääne-Balkanil, Ida-Euroopas, Ladina-Ameerikas ja Aafrikas, samuti Hiinaga ja teiste maailma lõunapoolsete arenguriikidega;

75.  rõhutab, et tulevased ELi vabakaubandus- ja partnerluslepingud võivad tagada lisaks suuremale varustuskindlusele ka usaldusväärse poliitilise ja majandusliku raamistiku ning et neisse tuleks lisada konkreetsed sätted kriitilise tähtsusega toorainete kohta, nagu komisjon strateegias „Kaubandus kõigile“ välja kuulutas, et edendada koostööd, tagada rahvusvaheliste kohustuste täitmine, kõrvaldada ekspordipiirangud ja neid vältida ning järgida kehtivaid eeskirju, mis käsitlevad enne ja pärast ettevõtte asutamist tehtavaid välismaiseid otseinvesteeringuid; kutsub komisjoni üles veelgi tõhustama vabakaubanduslepingute, sealhulgas kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevate peatükkide järelevalvet ja jõustamist, tagamaks, et kohustused ja sätted kriitilise tähtsusega toorainete vastutustundliku hankimise kohta on kindlaks määratud ja kaubanduspartnerid neid täidavad ning et arvesse võetakse kaevandustegevusest mõjutatud kogukondade võimalikke muresid; rõhutab, et see peaks kuuluma kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku esmatähtsate ülesannete hulka;

76.  kutsub komisjoni üles algatama WTOs arutelu kohaliku sisendi kasutamise nõudest tulenevate piirangute kohta ringmajanduse laiendamisele, looma tugevama partnerluse maailma eri piirkondadega, eelkõige Aafrikaga, ning tagama, et vabakaubanduslepingud kajastavad ringmajanduse täiustatud eesmärke;

77.  nõuab päritolureeglite rangemat kasutamist, et kaitsta toorainetootmist ja vältida reeglitest kõrvalehoidmist piirkondades, kus ettevõtjatele kohaldatakse leebemaid kestlikkuse ja tööstussubsiidiumide nõudeid; rõhutab, et igasugune ELi turul tegutsevate ettevõtete uus hankimistegevus peab olema kooskõlas konfliktimineraalide määrusega, muud kui finantsaruandlust käsitlevas direktiivis kirjeldatud eeskirjadega vastutustundliku hankimise kohta ja tooraine vastutustundliku hankimise alaste rahvusvaheliste standarditega; nõuab selliste kriitilise tähtsusega toorainete impordi keelamist, mis on seotud inim- ja töötajate õiguste rikkumistega, nagu sunniviisiline töö või lapstööjõu kasutamine;

78.  rõhutab, et täielikult toimiv reeglitel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem on oluline kriitilise tähtsusega toorainete avatud ja kestlike kaubavoogude tagamiseks; väljendab muret kriitilise tähtsusega toorainete ekspordipiirangute kasutamise pärast mõnede WTO liikmete, sealhulgas Hiina poolt ning nõuab tungivalt, et kõik liikmed hoiduksid sellise poliitika järgimisest; kutsub komisjoni seetõttu üles kasutama rahvusvahelisi foorumeid, et piirata selliseid kriitilise tähtsusega toorainete moonutavaid ekspordipiiranguid; kordab sellega seoses oma üleskutset, et komisjon kahekordistaks jõupingutusi WTO ambitsioonikaks reformimiseks, et võidelda rahvusvahelise kaubanduse moonutuste ja ebaausate kaubandustavade vastu, tagada stabiilne ja prognoositav rahvusvaheline kaubanduskeskkond ning tagada kõikjal maailmas aus ja tõhus konkurents;

79.  väljendab heameelt Jaapani, USA ja komisjoni kaubandusministrite kolmepoolse kohtumise ühisavalduse üle ning toetab tööstussubsiidiumide väljapakutud määratlust; väljendab heameelt tõsiasja üle, et määratlus ulatub kaugemale WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus ja ELi subsiidiumivastases määruses sätestatust ning annab subsiidiumile laiema tähenduse; on veendunud, et sellised meetmed on hädavajalikud rahvusvahelisel tasandil kriitilise tähtsusega toorainete vallas võrdsete tingimuste loomiseks, sest tööstussubsiidiumid, eelkõige Hiinas, kujutavad endast tõsist ohtu ELi tööstusele ja töötajatele, sest need moonutavad rahvusvahelist konkurentsi;

80.  väljendab heameelt ELi ja USA ühise algatuse üle terase ja alumiiniumi üleilmse liigse tootmisvõimsusega tegelemiseks ning nõuab laiaulatuslike ja viivitamatute meetmete võtmist, et võtta vastutusele riigid, nagu Hiina, mis toetavad kaubandust moonutavat poliitikat; tuletab komisjonile siiski meelde, et praegu kehtivad USA paragrahvi 232 kohased tariifid täies ulatuses ning et see küsimus tuleb kiiremas korras lahendada;

81.  nõustub komisjoni hinnanguga, et ELi kriitilise tähtsusega toorainete impordimaksete üleviimisel muudest rahvusvahelistest vääringutest eurole oleks mõned eelised, nagu hinnavolatiilsuse vähendamine ning aitamine vähendada ELi importijate ja ELi mittekuuluvate riikide eksportijate sõltuvust USA dollarites rahastamist pakkuvatest turgudest;

o
o   o

82.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 198, 22.6.2020, lk 13.
(2) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.
(3) ELT L 130, 19.5.2017, lk 1.
(4) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.
(5) ELT L 197, 24.7.2012, lk 38.
(6) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.
(7) ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.
(8) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
(9) ELT L 124, 25.4.2014, lk 1.
(10) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.
(11) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(12) ELT L 330, 15.11.2014, lk 1.
(13) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0073.
(14) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0359.
(15) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0321.
(16) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0040.
(17) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
(18) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.
(19) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0108.
(20) ELT C 298, 23.8.2018, lk 132.
(21) Maailmapanga aruanne „Minerals for Climate Action: The Mineral Intensity of the Clean Energy Transition“; Euroopa Komisjoni tuleviku-uuring; OECD aruanne „Global Material Resources Outlook to 2060: Economic Drivers and Environmental Consequences“.
(22) Komisjoni tuleviku-uuring.
(23) Baldé, C.P., Forti V., Gray, V., Kuehr, R., Stegmann,P. The Global E-waste Monitor – 2017, ÜRO ülikool, Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit ja ühendus International Solid Waste Association, Bonn/Genf/Viin, 2017.
(24) Komisjoni teatis „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“.
(25) Komisjoni teatis „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“.
(26) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. märtsi 2021. aasta arvamus.
(27) Komisjoni 2020. aasta teatis „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“.
(28) Komisjoni teatis „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“.
(29) Kui transpordis ja hoonetes kasutatud alumiiniumi kasutamisjärgse ringlussevõtu sisendmäär oli Euroopas üle 90 %, siis 2013. aastal võeti ringlusse ainult 60 % pakendites kasutatud alumiiniumist.
(30) Euroopa Komisjoni uuringus ELi kriitilise tähtsusega toorainete loetelu kohta märgitakse, et kui EL oleks 2015. aastal töödelnud eksporditavaid alumiiniumijäätmete ja vanametalli voogusid liidusiseselt, oleks kasutamisjärgse ringlussevõtu sisendmäär kasvanud 16 %-ni (Passarini jt, 2018).
(31) Keskkonna peadirektoraat, „Guidance document on non-energy mineral extraction and Natura 2000: a summary“ (Kokkuvõttev juhenddokument muude kui energiat andvate maavarade kaevandamise ja Natura 2000 kohta), Euroopa Komisjon, Brüssel, 2019.

Viimane päevakajastamine: 2. märts 2022Õigusteave - Privaatsuspoliitika