Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus) (COM(2020)0080 – COM(2020)0563 – C9-0077/2020 – 2020/0036(COD))

P9_TA(2021)0309 A9-0162/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0080) ja muudetud ettepanekut (COM(2020)0563),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0077/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsuse Senati, Hollandi Senati ning Austria Liidunõukogu poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. juuli 2020. aasta(1) ja 29. oktoobri 2020. aasta(2) arvamusi,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 2. juuli 2020. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 5. mai 2021. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9‑0162/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(4);

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. juunil 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2021/1119) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldused

LULUCFi sektori CO2 sidujad ja 2030. aasta eesmärk

ELi maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor (LULUCF) nii tekitab kasvuhoonegaase kui ka seob CO2 pinnasesse ja biomassi. Meie kliimaeesmärkide saavutamiseks on ülioluline taastada ja suurendada maa süsinikusidujate, st looduskeskkonna, sh puude, CO2 sidumise võimet.

Selleks et EL saavutaks 2050. aastaks kliimaneutraalsuse, on vaja rohkem CO2 sidujaid. Praeguse suundumuse ümberpööramiseks tuleb lühikese aja jooksul võtta kaugeleulatuvaid meetmeid. Komisjoni teatise „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine – investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ kohaselt tuleb ja saab praegust suundumust muuta ning CO2 sidumist tuleb 2030. aastaks suurendada 300 miljoni CO2 ekvivalenttonnini.

Komisjon esitab ettepanekud LULUCFi määruse läbivaatamiseks kooskõlas kõnealuse eesmärgiga.

Õiguskaitse kättesaadavus

EL ja selle liikmesriigid on 25. juunil 1998 vastu võetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) osalised.

Täites määrusest (EL) 2018/1999 tulenevaid kohustusi, mis on seotud üldsuse kaasamisega riiklike energia- ja kliimakavade koostamisse ning pikaajaliste strateegiate üle peetavatesse konsultatsioonidesse, peaksid liikmesriigid tagama, et üldsusel on selliste kohustuste täitmata jätmise korral võimalus pöörduda kohtusse. See peab olema kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga, mis käsitleb õiguskaitse kättesaadavust keskkonnaasjades, ning täielikult järgima kohustusi, mille liikmesriigid on võtnud Århusi konventsiooni osalistena(5).

(1) ELT C 364, 28.10.2020, lk 143. (2) ELT C 10, 11.1.2021, lk 69. (3) ELT C 324, 1.10.2020, lk 58. (4) Käesolev seisukoht asendab 8. oktoobril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0253). (5) Vt ka teatis „Keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluste parandamine ELis ja selle liikmesriikides“ (COM(2020)0643).

Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (COM(2020)0569 – C9-0335/2020 – 2020/0260(NLE))

P9_TA(2021)0310 A9-0177/2021

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2020)0569),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0335/2020),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0177/2021),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 (5)  Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“ kirjeldatakse Euroopa poliitikameetmete ja investeeringute strateegiat, et võimaldada andmepõhist majandust järgmiseks viieks aastaks. Selles rõhutatakse ühtsete avalike Euroopa andmeruumide loomist, mis hoogustavad majanduskasvu ja loovad väärtust. Selliste ühtsete Euroopa andmeruumide ning liidendatud turvaliste pilvetaristute loomise toetamine tagaks suurema hulga andmete kättesaadavuse majanduses ja ühiskonnas, säilitades samas andmeid genereerivate ettevõtete ja üksikisikute kontrolli. Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantandmetöötlus on väga olulised, et tagada eri jõudlusnäitajatega andmetöötlusressursside sujuv pakkumine, mis on vajalik selleks, et maksimeerida avalike ühtsete Euroopa andmeruumide ning avalike, tööstuslike ja teaduslike rakenduste jaoks loodud liidendatud turvaliste pilvetaristute kasvu ja kasutamist. (5)  Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“ kirjeldatakse Euroopa poliitikameetmete ja investeeringute strateegiat, et võimaldada andmepõhist majandust järgmiseks viieks aastaks. Selles rõhutatakse ühtsete avalike Euroopa andmeruumide loomist, mis hoogustavad majanduskasvu ja loovad väärtust. Selliste ühtsete Euroopa andmeruumide ning liidendatud turvaliste pilvetaristute loomise toetamine tagaks suurema hulga andmete kättesaadavuse majanduses ja ühiskonnas, säilitades samas andmeid genereerivate ettevõtete ja üksikisikute kontrolli. Selleks et tagada kasutajate andmete tõhus portimine, peaksid liidu pilvetaristud põhinema usalduse, avatuse, turvalisuse, koostalitlusvõime ja ülekantavuse põhimõtetel. Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantandmetöötlus on väga olulised, et tagada eri jõudlusnäitajatega andmetöötlusressursside sujuv pakkumine, mis on vajalik selleks, et maksimeerida avalike ühtsete Euroopa andmeruumide ning avalike, tööstuslike ja teaduslike rakenduste jaoks loodud liidendatud turvaliste pilvetaristute kasvu ja kasutamist. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 (6)  Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ esitletakse Euroopa digitaalset strateegiat ja keskendutakse vähestele peamistele eesmärkidele, tagamaks, et digitaalsed lahendused aitaksid Euroopal jätkata oma teed sellise digiülemineku suunas, mis toob inimestele kasu. Üks kavandatud põhitegevusi on investeerida tipptasemel ühise digivõimekuse loomisse ja kasutuselevõtmisse, sealhulgas superandmetöötlus- ja kvanttehnoloogiatesse, ning suurendada Euroopa superandmetöötluse alast suutlikkust, et töötada välja uuenduslikud lahendused meditsiini, transpordi ja keskkonna jaoks. (6)  Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ esitletakse Euroopa digitaalset strateegiat ja keskendutakse vähestele peamistele eesmärkidele, tagamaks, et digitaalsed lahendused aitaksid Euroopal jätkata oma teed sellise inimkeskse digiülemineku suunas, mis toob inimestele kasu ja aitab kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Üks kavandatud põhitegevusi on investeerida tipptasemel ühise digivõimekuse loomisse ja kasutuselevõtmisse, sealhulgas superandmetöötlus- ja kvanttehnoloogiatesse, ning suurendada Euroopa superandmetöötluse alast suutlikkust, et töötada välja uuenduslikud lahendused kõigis majandussektorites, näiteks tööstus, tootmine, küberturvalisus, tervishoid ja meditsiin, transport ja kestlik liikuvus, keskkond, energeetika ja kliimamuutused. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 (7)  Komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatises „Euroopa uus tööstusstrateegia“ on kajastatud ambitsioonikat Euroopa tööstusstrateegiat, mille eesmärk on juhtida üleminekuid kliimaneutraalsusele ja juhtpositsioonile digitaalvaldkonnas . Teatises rõhutatakse muu hulgas seda, et oluline on toetada peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate, sealhulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvanttehnoloogia arendamist, mis on Euroopa tööstuse tuleviku jaoks strateegiliselt olulised. (7)  Komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatises „Euroopa uus tööstusstrateegia“ on kajastatud ambitsioonikat Euroopa tööstusstrateegiat, mille eesmärk on juhtida üleminekuid kliimaneutraalsusele ja juhtpositsioonile digitaalvaldkonnas. Teatises rõhutatakse muu hulgas seda, et oluline on toetada peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate, sealhulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvanttehnoloogia arendamist, mis on Euroopa tööstuse tuleviku jaoks strateegiliselt olulised. Maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu ja ökosüsteemi arendamine on liidu tööstuse ja VKEde tuleviku ja vastupanuvõime jaoks strateegiline ressurss, millega ühtlasi võideldakse piirkondlike erinevuste vastu, luuakse uusi töökohti ja soodustatakse ülemaailmset konkurentsi, mis võib aidata kaasa elujõulise andmepõhise majanduse saavutamisele ja kliimamuutustega võitlemisele. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 (9)  Euroopa juhtroll andmepõhises majanduses, teaduse tipptase ja tööstuse tugevus sõltuvad üha enam tema suutlikkusest töötada välja peamised kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiad, samuti tagada juurdepääs maailmatasemel superandmetöötlusele ja andmetaristutele ning säilitada kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste valdkonnas oma praegune juhtpositsioon. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on Euroopa majanduse digiülemineku tavatehnoloogia, mis võimaldab paljudel traditsioonilistel tööstussektoritel rakendada suurema väärtusega toodete ja teenustega seotud uuendusi. Koos muude kõrgetasemeliste digitehnoloogiatega, nagu tehisintellekt, suurandmed ja pilvetehnoloogiad, sillutab kõrgjõudlusega andmetöötlus teed uuenduslikele ühiskondlikele ja tööstuslikele rakendustele Euroopa jaoks olulistes valdkondades, nagu personaalmeditsiin, ilmaennustus ja kliimamuutused, arukas ja keskkonnahoidlik areng ja transport, uued materjalid puhta energeetika jaoks, ravimite kavandamine ja virtuaalne katsetamine, säästev põllumajandus või inseneriteadus ja tootmine. (9)  Euroopa juhtroll andmepõhises majanduses, teaduse tipptase ja tööstuse tugevus sõltuvad üha enam tema suutlikkusest töötada välja peamised kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiad, samuti tagada juurdepääs maailmatasemel superandmetöötlusele ja andmetaristutele ning säilitada kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste valdkonnas oma praegune juhtpositsioon. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on Euroopa majanduse digiülemineku tavatehnoloogia ja sellel on potentsiaal võimaldada paljudel traditsioonilistel tööstussektoritel rakendada suurema väärtusega toodete ja teenustega seotud uuendusi. Koos muude kõrgetasemeliste digitehnoloogiatega, nagu tehisintellekt, suurandmed ja pilvetehnoloogia, sillutab kõrgjõudlusega andmetöötlus – kui seda rakendatakse ja kasutatakse inimkeskselt ja eetiliselt – teed uuenduslikele ühiskondlikele ja tööstuslikele rakendustele Euroopa jaoks olulistes valdkondades, nagu personaalmeditsiin, ilmaennustus ja kliimamuutused, arukas ja keskkonnahoidlik areng ja transport, uute materjalidega seotud teadusuuringud säästva ja puhta energiatehnoloogia valdkonnas, ravimite kavandamine ja virtuaalne katsetamine, säästev põllumajandus või inseneriteadus ja tootmine. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 (10)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus on strateegiline ressurss poliitika kujundamiseks, edendades rakendusi, mis pakuvad vahendeid, et mõista ja välja töötada tõhusaid lahendusi paljude keerukate üleilmsete väljakutsete lahendamiseks ja kriisiohjeks. Kõrgjõudlusega andmetöötlusest on kasu peamistes poliitikavaldkondades, nagu Euroopa roheline kokkulepe, tänu mudelitele ja vahenditele, mis aitavad muuta üha arvukamad keerukad keskkonnaväljakutsed sotsiaalse innovatsiooni ja majanduskasvu võimalusteks. Näitena võib tuua algatuse „Destination Earth“, mis kuulutati välja komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ ja 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“ ning teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“. (10)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus on strateegiline ressurss poliitika kujundamiseks, edendades rakendusi, mis pakuvad vahendeid, et mõista ja välja töötada tõhusaid lahendusi paljude keerukate üleilmsete väljakutsete lahendamiseks ja kriisiohjeks. Kõrgjõudlusega andmetöötlusest on kasu peamistes poliitikavaldkondades, nagu Euroopa roheline kokkulepe, tänu mudelitele ja vahenditele, mis aitavad muuta üha arvukamad keerukad keskkonnaväljakutsed sotsiaalse innovatsiooni ja kestliku majanduskasvu võimalusteks. Näitena võib tuua algatuse „Destination Earth“, mis kuulutati välja komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ ja 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“ ning teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on strateegiline väärtus, mis aitab kaitsta liidu innovatsioonivõimet ja strateegilist autonoomiat ning edendada majanduskasvu. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)  Ülemaailmsed sündmused, nagu COVID-19 pandeemia, on näidanud, kui oluline on investeerida kõrgjõudlusega andmetöötlusse ning tervisega seotud modelleerimisplatvormidesse ja -vahenditesse, kuna neil on pandeemiavastases võitluses keskne roll, sageli koos muude digitehnoloogiatega, nagu suurandmed ja tehisintellekt. Kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutatakse selleks, et tuvastada ravimeid ja kiirendada nende tootmist, prognoosida viiruse levikut, aidata kavandada meditsiinitarvete ja -ressursside jaotamist ning simuleerida epideemiajärgseid kriisist väljumise meetmeid, hindamaks eri stsenaariume. Kõrgjõudlusega andmetöötluse modelleerimise platvormid ja vahendid on olulised praeguste ja tulevaste pandeemiate jaoks ning neil on tähtis roll tervishoius ja personaalmeditsiinis. (11)  Ülemaailmsed sündmused, nagu COVID-19 pandeemia, on näidanud, kui oluline on investeerida kõrgjõudlusega andmetöötlusse ning tervisega seotud modelleerimisplatvormidesse ja -vahenditesse, kuna neil on pandeemiavastases võitluses keskne roll, sageli koos muude digitehnoloogiatega, nagu suurandmed ja tehisintellekt ning arvutimodelleerimine ja -simulatsioon. Kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutatakse selleks, et tuvastada kiiremini farmaatsiasektori jaoks olulisi koostisosi ja kiirendada ravimite tootmist, prognoosida viiruse levikut, aidata kavandada meditsiinitarvete ja -ressursside jaotamist ning simuleerida epideemiajärgseid kriisist väljumise meetmeid, hindamaks eri stsenaariume. Kõrgjõudlusega andmetöötluse modelleerimisplatvormid ja -vahendid on olulised praeguste ja tulevaste pandeemiate jaoks ning neil on tähtis roll tervishoiusektoris, kuna nad võimaldavad katsetada uute ennetusstrateegiate ohutust, tõhusust ja toimivust, automaatse diagnoosimise mudelite optimeerimist ning ravimeid ja meditsiiniseadmeid. Samuti on oluline tagada kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti (sealhulgas masin- ja süvaõppe), suurandmete, kõrgjõudlusega andmeanalüüsi ja pilvetehnoloogia koostalitlusvõime, kuna kõrgjõudlusega andmetöötlusest sõltuvad sellised olulised majandussektorid nagu tootmine, tervishoid ja ravimitööstus. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 (14)  Et liidul oleks andmetöötlusjõudlus, mida on vaja tipptasemel teadustegevuse ja tööstussuutlikkuse säilitamiseks, peaks liikmesriikide investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötlusse ja kvantandmetöötlusse olema kooskõlastatud ning kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate tööstuslik kasutuselevõtt ja turuleviimine peaks toimuma tõhusamalt nii era- kui ka avalikus sektoris. Liit peaks senisest tulemuslikumalt muutma oma tehnoloogilised arendused turul nõudlus- ja rakenduspõhisteks parima kvaliteediga Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteemideks, looma toimiva seose tehnoloogilise tarneahela, kasutajaid kaasava ühiskavandamise ja maailmatasemel süsteemide ühishangete vahel ning rajama maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate ja rakenduste ökosüsteemi. Samal ajal peaks liit andma oma tarneettevõtetele võimaluse neid investeeringuid võimendada, mis tooks kaasa nende tehnoloogiliste arenduste kasutuselevõtu sellistes suuremahulistes ja kujunemisjärgus rakendusvaldkondades nagu personaalmeditsiin, kliimamuutused, ühendatud ja automatiseeritud liikuvus või muud juhtivad turud, mis tuginevad tehisintellektile, plokiahela tehnoloogiale, servtöötlusele või üldisemalt Euroopa tööstuse digiteerimisele. (14)  Et liidul oleks andmetöötlusjõudlus, mida on vaja tipptasemel teadustegevuse ja tööstussuutlikkuse säilitamiseks, peaks liikmesriikide investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötlusse ja kvantandmetöötlusse olema kooskõlastatud ning kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate tööstuslik kasutuselevõtt ja turuleviimine peaks toimuma tõhusamalt nii era- kui ka avalikus sektoris. Liit peaks senisest tulemuslikumalt muutma oma tehnoloogilised arendused turul nõudlus- ja rakenduspõhisteks Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteemideks, mis on kvaliteetsed ja laialt levinud ning kättesaadavad kogu Euroopas, luues toimiva seose tehnoloogilise tarneahela, kasutajaid kaasava ühiskavandamise ja turvaliste maailmatasemel süsteemide ühishangete vahel ning rajades maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate ja rakenduste ökosüsteemi, millest saaksid kasu kõik liikmesriigid ja piirkonnad. Samal ajal peaks liit andma oma tarneettevõtetele võimaluse neid investeeringuid võimendada, mis tooks kaasa nende tehnoloogiliste arenduste kasutuselevõtu sellistes suuremahulistes ja kujunemisjärgus rakendusvaldkondades, mis tuginevad tehisintellektile, arvutimodelleerimisele ja -simulatsioonile, plokiahela tehnoloogiale, servtöötlusele või üldisemalt Euroopa tööstuse digiteerimisele. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus) (14a)  Selleks et kavandada, täiendada ja rakendada uusi vähese energiatarbega ja väga energiatõhusaid Euroopa maailmatasemel ja uuenduslikke superandmetöötluse ökosüsteeme, tehnoloogiaid ja riistvarasüsteeme, on vaja mahukaid teadusuuringuid ja palju innovatsiooni ning vahendeid. Koostoimes muude Euroopa partnerluste ja algatustega on ühisettevõttel head võimalused koostada strateegilised tegevuskavad ning teadus- ja investeerimiskavad, mille eesmärk on aidata tugevdada Euroopa elektroonika ja manussüsteemide väärtusahelat, et laiendada Euroopa tööstuslikku kohalolekut, tegeleda peamiste tehnoloogiliste, turvaalaste ja ühiskondlike väljakutsetega ning luua tipptasemel Euroopa riistvara projekteerimise suutlikkus ja tootmisrajatised. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 (15)  Selleks, et liit ja selle liikmesriigid saavutaksid tehnoloogilise autonoomia peamiste digitehnoloogiate, näiteks kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas, peaksid nad investeerima järgmise põlvkonna väikese energiatarbega superandmetöötlustehnoloogiatesse, uuenduslikku tarkvarasse ja täiustatud superandmetöötlussüsteemidesse eksatasandi ja eksatasandist võimsama andmetöötluse ning kvantandmetöötluse jaoks ning uuenduslikesse superandmetöötlus- ja andmerakendustesse meditsiini, keskkonna, tootmise ja inseneriteaduse jaoks. See peaks võimaldama Euroopa tarneettevõtetel jõudsalt kasvada paljudes olulistes tehnoloogia- ja rakendusvaldkondades, mis ulatuvad kõrgjõudlusega andmetöötlusest ja kvantandmetöötlusest kaugemale, ning pikas perspektiivis varustama laiemaid IKT turge selliste tehnoloogiatega. Samuti toetaks see kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötlust kasutava teaduse ja tööstuse digiüleminekut ning innovatsioonipotentsiaali suurendamist. (15)  Selleks, et liit ja selle liikmesriigid saavutaksid strateegilise tehnoloogilise autonoomia (säilitades samal ajal avatud majanduse) peamiste digitehnoloogiate, näiteks kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas, peaksid nad investeerima järgmise põlvkonna väikese energiatarbega ning energia- ja ressursitõhusatesse superandmetöötlustehnoloogiatesse, uuenduslikku tarkvarasse ja täiustatud superandmetöötlussüsteemidesse eksatasandi ja eksatasandist võimsama andmetöötluse ning kvantandmetöötluse jaoks, sealhulgas privaatsust tagavatesse andmetöötlustehnoloogiatesse, ning uuenduslikesse superandmetöötlus- ja andmerakendustesse. Kõrgjõudlusega andmetöötlust ja -haldust tuleks aktiivselt toetada kõigis teadusuuringute valdkondades, sealhulgas sotsiaal- ja humanitaarteadustes. Investeeringuid on vaja asjakohase pädevuse arendamiseks. See peaks võimaldama Euroopa tarneettevõtetel jõudsalt kasvada paljudes olulistes tehnoloogia- ja rakendusvaldkondades, mis ulatuvad kõrgjõudlusega andmetöötlusest ja kvantandmetöötlusest kaugemale, ning pikas perspektiivis varustama laiemaid IKT turge selliste tehnoloogiatega. Samuti toetaks see kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötlust kasutava teaduse ja tööstuse digiüleminekut ning innovatsioonipotentsiaali suurendamist. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus) (15a)  Selleks et luua liidus tugev kvantandmetöötluse ökosüsteem, on vaja investeerida neurovõrkude riistvara-teadlike algoritmide väljatöötamisse ja sisend-väljundandmete kodeerimise standardimisse ning lihtsustada lõppkasutajate juurdepääsu pilveteenuste kaudu. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 (16)  ELi ühise strateegilise visiooni järgimine kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas on oluline, et saavutada liidu ja selle liikmesriikide ambitsioon tagada digitaalmajanduses juhtroll ja strateegiline sõltumatus. Eesmärk oleks luua Euroopas juhtiv üliühendatud, liidendatud ja turvaline kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse teenuste ja andmetaristu ökosüsteem ning olla võimeline tootma uuenduslikke ja konkurentsivõimelisi kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteeme, mis põhinevad tarneahelal, mis tagab komponendid, tehnoloogiad ja teadmised, vähendades katkestuste ohtu. (16)  ELi ühise strateegilise visiooni järgimine kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas, ülemineku tagamine simulatsioonikeskselt kõrgjõudlusega andmetöötluselt ning kõrgjõudlusega andmetöötluse täielik integreerimine IT-taristusse, sealhulgas muudesse ökosüsteemidesse, nagu suurandmed, tehisintellekt ja asjade internet, on oluline, et saavutada liidu ja selle liikmesriikide ambitsioon tagada digiüleminekus juhtroll ja strateegiline sõltumatus, säilitades samal ajal avatud majanduse. Eesmärk oleks luua Euroopas juhtiv üliühendatud, liidendatud ja turvaline kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse teenuste ja andmetaristu ökosüsteem ning olla võimeline tootma uuenduslikke ja konkurentsivõimelisi kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteeme, mis põhinevad vastupidaval ja vastutustundlikul tarneahelal, millega tagatakse komponentide, tehnoloogiate ja teadmiste kättesaadavus, vähendades katkestuste ohtu ning kaitstes samas inimesi ja keskkonda. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 (17)  Ühisettevõte on parim vahend, mis suudab rakendada ELi strateegilist visiooni kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas, tagades, et liidul on maailmatasemel superandmetöötlus-, kvantandmetöötlus- ja andmesuutlikkus vastavalt oma majanduslikule potentsiaalile, mis vastab Euroopa kasutajate vajadustele, ning vajalik strateegiline sõltumatus kriitilise tähtsusega kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate valdkonnas. Ühisettevõte on parim vahend praeguste piirangute ületamiseks, nagu on kirjeldatud käesolevale määrusele lisatud komisjoni talituste töödokumendis, pakkudes ühtlasi soodsaimat majanduslikku, ühiskondlikku ja keskkonnamõju ning kaitstes parimal viisil liidu huve kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas. Ühisettevõte suudab koondada liidu, liikmesriikide ja programmides „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastus osalevate riikide ning erasektori ressursse. Ta suudab võtta kasutusele hankeraamistiku ning käitada maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteeme. Ühisettevõte suudab käivitada teadus- ja innovatsiooniprogramme Euroopa tehnoloogiate väljatöötamiseks ja nende edasiseks integreerimiseks maailmatasemel superandmetöötlussüsteemidesse. (17)  Ühisettevõte on parim olemasolev vahend, mis suudab rakendada ELi strateegilist visiooni kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas, tagades, et liidul on maailmatasemel superandmetöötlus-, kvantandmetöötlus- ja andmesuutlikkus vastavalt oma majanduslikule potentsiaalile, mis vastab Euroopa kasutajate vajadustele, ning vajalik strateegiline sõltumatus kriitilise tähtsusega kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate valdkonnas, säilitades samal ajal avatud majanduse. Ühisettevõte on üks vahenditest, mis aitab ületada praegusi piiranguid, nagu on kirjeldatud käesolevale määrusele lisatud komisjoni talituste töödokumendis, pakkudes ühtlasi soodsat majanduslikku, ühiskondlikku ja keskkonnamõju ning kaitstes õige rahastamise, arendustöö ja rakendamise korral liidu huve kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas kõige paremini. Ühisettevõte suudab koondada liidu, liikmesriikide ja programmides „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastus osalevate riikide ning erasektori ressursse. Ta suudab võtta kasutusele hankeraamistiku ning käitada maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteeme. Ühisettevõte suudab käivitada teadus- ja innovatsiooniprogramme Euroopa tehnoloogiate väljatöötamiseks ja nende edasiseks integreerimiseks maailmatasemel superandmetöötlussüsteemidesse. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 (18)  Ühisettevõte EuroHPC on osa programmi „Euroopa horisont“ institutsiooniliste partnerluste portfellist, mis peaks püüdma tugevdada ELi teaduslikku suutlikkust, et tulla toime esilekerkivate ohtude ja tulevaste väljakutsetega tugevdatud Euroopa teadusruumis; tagada kestlikkusest lähtuvad ELi väärtusahelad ning ELi strateegilise sõltumatuse peamistes tehnoloogiates ja tööstussektorites ning edendada kliima-, keskkonna-, tervise- ja muude üleilmsete ühiskondlike väljakutsetega tegelevate uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu kooskõlas liidu strateegiliste prioriteetidega, sealhulgas saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus. (18)  Ühisettevõte EuroHPC on osa programmi „Euroopa horisont“ institutsiooniliste partnerluste portfellist, mis peaks püüdma tugevdada ELi teaduslikku suutlikkust, et tulla toime esilekerkivate ohtude ja tulevaste väljakutsetega tugevdatud Euroopa teadusruumis; tagada keskkonnaeesmärkide järgimine ja kestlikkusest lähtuvad ELi väärtusahelad ning ELi strateegilise sõltumatuse peamistes tehnoloogiates ja tööstussektorites ning edendada kliima-, keskkonna-, tervise- ja muude üleilmsete ühiskondlike väljakutsetega tegelevate uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu kooskõlas liidu strateegiliste prioriteetidega, sealhulgas saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 (19)  Ühisettevõte tuleks asutada ja see peaks alustama tegevust hiljemalt 2021. aasta alguses ja tegutsema kuni 2033. aasta 31. detsembrini, et varustada liit turvalise maailmatasemel liidendatud üliühendatud superandmetöötlustaristuga, töötada umbes 2022.–2024. aastaks välja eksatasandi ja umbes 2025.–2027. aastaks eksatasandist võimsama jõudluse saavutamiseks vajalikud tehnoloogiad, rakendused ja oskused, edendades ühtlasi Euroopa maailmaklassi kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse innovatsiooni ökosüsteemi. (19)  Ühisettevõte tuleks asutada ja see peaks alustama tegevust hiljemalt 2021. aastal ja tegutsema kuni 2033. aasta 31. detsembrini, et varustada liit turvalise maailmatasemel liidendatud üliühendatud superandmetöötlustaristuga, töötada umbes 2022.–2024. aastaks välja eksatasandi ja umbes 2025.–2027. aastaks eksatasandist võimsama jõudluse saavutamiseks vajalikud tehnoloogiad, rakendused ja oskused, edendades ühtlasi Euroopa maailmaklassi kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse innovatsiooni ökosüsteemi. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 (20)  Selline avaliku ja erasektori partnerlus ühisettevõttes peaks ühendama selle valdkonna üha kiireneva innovatsiooni keerukusega toimetulekuks hädavajalikud rahalised ja tehnilised vahendid. Seega peaksid ühisettevõtte osalised olema liit, liikmesriigid ning programmides „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastus osalevad riigid, kes lepivad kokku Euroopa kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ühisalgatuses, ning oma koosseisu kuuluvaid üksusi esindavad ühendused ja muud organisatsioonid, kellel on selge ja aktiivne soov osaleda teadusuuringutes ja innovatsioonis, et töötada välja ja võtta kasutusele kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekus või kaotada oskuste nappus ja hoida Euroopas kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse valdkonna oskusteavet. Ühisettevõttega peaks saama liituda ka uued osalised. (20)  Selline avaliku ja erasektori partnerlus ühisettevõttes peaks ühendama selle valdkonna üha kiireneva innovatsiooni keerukusega toimetulekuks hädavajalikud rahalised ja tehnilised vahendid, tagades samas ühisettevõtte lihtsa ja paindliku toimimise. Seega peaksid ühisettevõtte osalised olema liit, liikmesriigid ning programmides „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastus osalevad riigid, kes lepivad kokku Euroopa kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ühisalgatuses, ning oma koosseisu kuuluvaid üksusi esindavad ühendused ja muud organisatsioonid, kes võtavad endale selgelt ja aktiivselt kohustuse osaleda teadusuuringutes ja innovatsioonis, et töötada välja ja võtta kasutusele kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekus või kaotada oskuste nappus ja hoida Euroopas kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse valdkonna oskusteavet. Ühisettevõttega peaks saama liituda ka uued osalised. Uue õpetamis- ja koolituskava väljatöötamine ja arendamine on otsustava tähtsusega, kuna kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiad ja tarkvara muutuvad pidevalt. Ühisettevõte peaks looma soodsa raamistiku osalevate riikide toetamiseks. Kaudsete meetmete mõju maksimeerimiseks tuleks osalevate riikide rahaliste panuste haldamisel arvesse võtta ühisettevõtte kolmepoolse mudeli eripära. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25 (25)  Ühisettevõte peaks tegelema selgelt kindlaksmääratud teemadega, mis võimaldaks teadusringkondadel ja Euroopa tööstussektoritel laiemalt kavandada, välja töötada ja kasutada kõige uuenduslikumaid kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogiaid ning luua turvaline liiduülene liidendatud ja integreeritud võrgutaristu koos maailmatasemel kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekuse, kiire ühenduse, tipptasemel rakenduste ning andme- ja tarkvarateenustega oma teadlastele ja teistele tööstussektori (sh VKEd) juhtivkasutajatele ja avalikule sektorile. Ühisettevõtte eesmärk peaks olema tipptehnoloogia ja -taristu väljatöötamine ja kasutamine, nii et oleks täidetud Euroopa teadus-, tööstus- ja avaliku sektori kasutajate nõudlikud vajadused. (25)  Ühisettevõte peaks tegelema selgelt kindlaksmääratud teemadega, mis võimaldaks teadusringkondadel ja Euroopa tööstussektoritel laiemalt kavandada, välja töötada ja kasutada kõige uuenduslikumaid kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogiaid ning luua turvaline liiduülene liidendatud ja integreeritud võrgutaristu koos maailmatasemel kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekuse, kiire ühenduse, tipptasemel rakenduste ning andme- ja tarkvarateenustega oma teadlastele ja teistele tööstussektori juhtivkasutajatele, sealhulgas VKEdele, idufirmadele, uuenduslikele ettevõtetele ja avalikule sektorile. Ühisettevõte peaks olema võimeline töötama kiirelt, lihtsalt ja paindlikult, et tagada tipptehnoloogia ja -taristu väljatöötamine ja kasutamine, ning täita Euroopa teadus-, tööstus- ja avaliku sektori kasutajate nõudlikke vajadusi. Ühisettevõte peaks märkimisväärselt vähendama juurdepääsutõkkeid (nagu teenustasud, suur halduskoormus ja vähene teadlikkus) VKEde ja idufirmade jaoks teadus- ja arendustegevuse etapis, et teenus oleks avatum ja laiemalt kasutatav. Ühisettevõte peaks kehtestama kooskõlas liidu õigusaktidega selged ja lihtsad reeglid, eelkõige intellektuaalomandi, vastutuse ja mitterahalise osaluse kohta lisategevuse raames, et olla huvipakkuvam kõigi sidusrühmade, eriti tööstuse ja VKEde jaoks. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25 a (uus) (25a)  Ühisettevõtte tegevus peaks koonduma seitsme tegevussuuna ümber, millest üks on haldusalane ja kuus on tehnilised. Taristu tegevussuunda, mis on superandmetöötlusteenuste liidendamise tegevussuuna ning kasutuse ja oskuste laiendamise tegevussuuna osa, tuleks rahastada programmist „Digitaalne Euroopa“. Superandmetöötlusteenuste liidendamise tegevussuuna ülejäänud tegevusi, sealhulgas omavahelist ühendamist liidu ühtsete Euroopa andmeruumide ja turvalise pilvetaristuga, tuleks rahastada Euroopa ühendamise rahastust. Tehnoloogia, rakenduste ja rahvusvahelise koostöö tegevussuundi tuleks rahastada raamprogrammist „Euroopa horisont“. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 (26)  Ühisettevõte peaks püüdma vähendada asjaomaste oskuste nappust kogu liidus, võttes selleks teadlikkuse suurendamise meetmeid ning aidates luua uusi teadmisi ja inimkapitali. (26)  Arvestades, et oskuste puudumine on peamine takistus juurdepääsul teadusuuringute ja innovatsiooni taristule ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning digitaliseerimisse suuremate investeeringute tegemist ning juurdepääsu kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiatele, peaks ühisettevõte oskuste täiendamise ning ümberõppe ja meetmete vastuvõtmise kaudu püüdma aktiivselt vähendada asjaomaste oskuste nappust kogu liidus, et suurendada soolist tasakaalu ja tegeleda soolise mõõtmega, tõmmates ligi ja säilitades samal ajal parimaid talente. Selleks peaks ta aitama luua uusi teadmisi ja inimkapitali, osalema teadlikkuse suurendamise kampaaniates ning edendama haridus- ja levitamistegevust, kaasates sellesse ka akadeemilised, teadus- ja teadmusvõrgustikud, sotsiaal- ja majanduspartnerid, meedia, tööstuse ja VKEde organisatsioonid ning muud osalejad, vältides samal ajal oma tööst tulenevatesse algoritmidesse, toodetesse või järeldustesse mis tahes eelarvamuste, eelkõige sooliste ja rassiliste eelarvamuste lisamist. Kõik see peaks olema osa koordineeritud pingutustest eesmärgiga teavitada potentsiaalseid kasutajaid võimalustest, mida kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantandmetöötlus võivad pakkuda. Samuti tuleks suurendada käesoleva määruse raames tehtavate hangetega seotud pädevust. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 a (uus) (26a)  Arvestades, et oskuste ja kogemuste puudumine takistab juurdepääsu kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantarvutuse tehnoloogiatele, peaks ühisettevõte soodustama kvantandmetöötluse konkreetsete ülikoolidiplomite ja haridusprogrammide loomist, võttes arvesse kasvavat vajadust selle valdkonna ekspertide järele ning vältimaks nö kvantkitsaskoha tekkimist. Sellega seoses saab ühisettevõte aidata kaasa üliõpilaste, teadlaste ning (soolise tasakaalu tagamise) ekspertide oskuste ja kogemuste taseme tõstmisele kogu liidus asjaomastes valdkondades, ajakohastades pädevusi, mis ühendavad tarkvara ja tööstuse eksperditeadmisi teaduse ja innovatsiooni eesliiniuuringute mõistmisega, pöörates erilist tähelepanu soolisele aspektile ja võttes meetmeid soolise tasakaalu edendamiseks selles valdkonnas, tagades samal ajal suurima geograafilise katvuse liidus. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27 (27)  Kooskõlas liidu välispoliitika eesmärkide ja rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustega peaks ühisettevõte lihtsustama koostööd liidu ja rahvusvaheliste tegutsejatega, koostades koostööstrateegia (sh teadus- ja arendustegevuse ning oskuste arendamise koostöö valdkondade määratlemine ja edendamine), rakendades ühiselt kasulikke meetmeid ning tagama peamiselt vastastikkusel põhineva pääsupoliitika asjaomase kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekuse ja rakenduste kasutamise jaoks. (27)  Kooskõlas liidu välispoliitika eesmärkide ja rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustega peaks ühisettevõte lihtsustama koostööd liidu ja rahvusvaheliste tegutsejatega, koostades koostööstrateegia (sh teadus- ja arendustegevuse ning oskuste arendamise koostöö valdkondade kindlaksmääramine ja edendamine), rakendades ühiselt kasulikke meetmeid, ning tagama vastastikkusel põhineva pääsupoliitika asjakohase kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekuse ja rakenduste kasutamise jaoks. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 (28)  Ühisettevõte peaks püüdma edendada kogu loodava kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia kasutamist ELis. Samuti peaks ta kaitsma omandatud superarvutitesse tehtud investeeringuid. Selleks peaks ta võtma sobivaid meetmeid, et tagada omandatud tehnoloogia tarneahela turvalisus kogu superarvutite kasutusea jooksul. (28)  Ühisettevõte peaks tegema koostööd Euroopa kõrgema andmetöötluse partnerluse (PRACE), GÉANT võrgustiku ning muu Euroopa ja riikliku superandmetöötlus- ja andmetaristuga. Ühisettevõte peaks püüdma edendada kogu loodava kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia kasutamist ELis. Samuti peaks ta kaitsma omandatud superarvutitesse tehtud investeeringuid. Selleks peaks ta võtma sobivaid meetmeid, et tagada omandatud tehnoloogia tarneahela turvalisus kogu superarvutite kasutusea jooksul. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 (30)  Kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse kõige innovaatilisemate tehnoloogiate kavandamiseks, väljatöötamiseks ja kasutamiseks peaks ühisettevõte pakkuma rahalist tuge, eelkõige toetuste ja hangete kaudu, mis järgnevad iga-aastastel tööprogrammidel põhinevatele avatud projektikonkurssidele ja pakkumismenetlustele. Selline rahaline toetus peaks olema eelkõige niisuguste väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamiseks, mis takistavad asjaomase programmi arendamist, ei tohiks kõrvale tõrjuda erainvesteeringuid ning peaks innustama saajat muutma oma tegutsemisviise. (30)  Kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse kõige innovaatilisemate tehnoloogiate kavandamiseks, väljatöötamiseks ja kasutamiseks peaks ühisettevõte pakkuma rahalist tuge, eelkõige toetuste ja hangete kaudu, mis järgnevad iga-aastastel tööprogrammidel põhinevatele avatud, õiglastele ja läbipaistvatele projektikonkurssidele ja pakkumismenetlustele. Selline rahaline toetus peaks olema eelkõige niisuguste väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamiseks, mis takistavad asjaomase programmi arendamist, ei tohiks kõrvale tõrjuda erainvesteeringuid ning peaks innustama saajat muutma oma tegutsemisviise. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31 (31)  Et saavutada eesmärk suurendada tööstuse ja eriti VKEde innovatsioonivõimekust, vähendada konkreetsete oskuste nappust, toetada teadmiste ja inimkapitali suurenemist ning tõsta kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse alast suutlikkust, peaks ühisettevõte toetama liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskuste asutamist ning eriti nende võrgustumist ja koordineerimist kogu liidus. Need pädevuskeskused peaksid osutama tööstusele, teadusringkondadele ja avaliku sektori asutustele vastava taotluse korral kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse teenuseid. Eeskätt peaksid nad edendama kõrgjõudlusega andmetöötluse innovatsiooni ökosüsteemi ja tegema selle kättesaadavaks, hõlbustama super- ja kvantarvutite kättesaadavust, tegelema pädevate tehniliste ekspertide väga suure nappuse küsimusega teadlikkuse suurendamise kampaaniate, koolituste ja teavitustegevuse abil ning edendama laiemaid uuendusi, algatades sidusrühmade ja teiste pädevuskeskuste võrgustumist (nt jagama ja propageerima parimaid tavasid või rakendamiskogemusi, jagama koolitusruume ja -kogemusi, hõlbustama paralleelkoodide ühist arendamist ja jagamist või toetama uuenduslike rakenduste ja tööriistade jagamist avaliku ja erasektori kasutajate (eriti VKEde) vahel). (31)  Et saavutada eesmärk suurendada tööstuse ja eriti VKEde, idufirmade ja innovaatiliste ettevõtete innovatsioonivõimekust, vähendada konkreetsete oskuste nappust, toetada teadmiste ja inimkapitali suurenemist ning tõsta kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse alast suutlikkust, peaks ühisettevõte toetama liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskuste asutamist ning eriti nende võrgustumist ja koordineerimist kogu liidus. Need pädevuskeskused peaksid osutama tööstusele, teadusringkondadele ja avaliku sektori asutustele vastava taotluse korral kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse teenuseid ning andma üksikisikutele ja valitsusvälistele organisatsioonidele võimaluse kasutada andmetöötlusvõimsust sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kasulikel eesmärkidel. Eeskätt peaksid nad edendama kõrgjõudlusega andmetöötluse innovatsiooni ökosüsteemi ja tegema selle kättesaadavaks, hõlbustama super- ja kvantarvutite kättesaadavust, tegelema pädevate tehniliste ekspertide väga suure nappuse küsimusega teadlikkuse suurendamise kampaaniate, koolituste ja teavitustegevuse abil ning edendama laiemaid uuendusi, algatades sidusrühmade ja teiste pädevuskeskuste võrgustumist (nt jagama ja propageerima parimaid tavasid või rakendamiskogemusi, jagama koolitusruume ja -kogemusi, hõlbustama paralleelkoodide ühist arendamist ja jagamist või toetama uuenduslike rakenduste ja tööriistade jagamist avaliku ja erasektori kasutajate (eriti VKEde, idufirmade ja innovaatiliste ettevõtete) vahel). Dubleerimise ärahoidmiseks tuleks tagada koostoime ja kooskõlastamine muude sarnaste struktuuridega, näiteks digitaalse innovatsiooni keskustega. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33 (33)  Ühisettevõte peaks looma üliühenduse kõigi selle (kaas)omandis superarvutite ja andmetaristu vahel, kasutades selleks parimat võrgutehnoloogiat, tegema need liidus laialdaselt kättesaadavaks ning looma oma super- ja kvantandmetöötlustaristu vahelised ühendused ning liidendama selle (aga ka riikliku, piirkondliku ja muu taristu) ühise platvormiga. Samuti peaks ühisettevõte tagama turvalise liidendatud super- ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu ühendused ühtsete Euroopa andmeruumidega ning turvalise liidendatud pilvetaristuga (millest on juttu komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“), et pakkuda Euroopas teenust sujuvalt paljudele erinevatele avaliku ja erasektori kasutajatele. (33)  Ühisettevõte peaks looma üliühenduse kõigi selle (kaas)omandis superarvutite ja andmetaristu vahel, kasutades selleks parimat võrgutehnoloogiat, tegema need liidus laialdaselt kättesaadavaks, eelkõige VKEdele, teadus- ja arendustegevuse järgus idufirmadele ja teadlastele, ning looma oma super- ja kvantandmetöötlustaristu vahelised ühendused ning liidendama selle (aga ka riikliku, piirkondliku ja muu taristu) ühise platvormiga, luua tugev Euroopa ökosüsteem, kus igal pilvekasutajal on võimalik saada juurdepääs tipptasemel andmetöötlusressurssidele ning teaduslikele ja äriotstarbelistele andmehoidlatele, pakkudes samal ajal vahendeid interaktiivse andmetöötluse lähendamiseks kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemidele ja suuremahulistele andmebaasidele. Interaktiivseid andmetöötlusteenuseid on vaja ka koostöö hõlbustamiseks. Samuti peaks ühisettevõte tagama turvalise liidendatud super- ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu ühendused Euroopa avatud teaduse pilve, projekti GAIA-X ja ühtsete Euroopa andmeruumidega ning turvalise liidendatud pilvetaristuga (millest on juttu komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“), et pakkuda Euroopas teenust sujuvalt paljudele erinevatele avaliku ja erasektori kasutajatele ning toetada koostalitlusvõime saavutamiseks avatud standardite, avatud lähtekoodiga tarkvara, riistvara ja platvormide ning vajaduse korral avatud rakendusliideste kasutamist. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34 (34)  Programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ tuleks toetada vastavalt teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus ning võtta kasutusele laialdane superandmetöötlusvõimekus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks ühisettevõte püüdma luua Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega tihedad sidemed, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadus- ja innovatsioonisuutlikkust. (34)  Programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ tuleks toetada vastavalt teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus ning võtta kasutusele laialdane superandmetöötlusvõimekus, edendades koostoimet kõigi asjakohaste programmide ja poliitikameetmetega, pöörates erilist tähelepanu Euroopa Regionaalarengu Fondile (ERF), Euroopa Sotsiaalfond +ile (ESF+), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondile (EMKF) ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD), samuti taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendile, programmile „InvestEU“ ja muudele EIP programmidele. Seepärast peaks ühisettevõte püüdma luua nende fondidega tihedad sidemed, et eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadus- ja innovatsioonisuutlikkust. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35 (35)  Ühisettevõte peaks tagama osalevatele liikmesriikidele soodsa raamistiku selleks, et nad saaksid kasutada kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ja andmetaristu soetamiseks ja ühendamiseks oma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine ühisettevõtte tegevuses on oluline, et luua integreeritud liidendatud turvaline üliühendatud maailmatasemel kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu, kuna sellise taristu hüved on palju laiemad, kui vaid hüved liikmesriikide kasutajatele. Kui liikmesriigid otsustavad kasutada ühisettevõtte super- ja kvantarvutite soetamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid, tuleks arvestada liidu panusega asjaomase liikmesriigi struktuuri- ja investeerimisfondidesse ning riigi panusena ühisettevõtte eelarvesse arvestatakse üksnes riigi enda panust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidesse. (35)  Ühisettevõte peaks tagama osalevatele liikmesriikidele soodsa raamistiku selleks, et nad saaksid kasutada kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse ja andmetaristu soetamiseks ja ühendamiseks rahalisi panuseid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidesse ning taaste- ja vastupidavusrahastusse ning ERFist, ESF+ist, EMKFist ja EAFRDst kaasrahastatavate programmide rahalisi panuseid. Rahaliste panuste kasutamine ühisettevõtte tegevuses on oluline, et luua kogu liidus integreeritud, tipptasemel, liidendatud, turvaline ja üliühendatud maailmatasemel kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu. Kui liikmesriigid otsustavad kasutada ühisettevõtte super- ja kvantarvutite soetamiseks neid panuseid, tuleks neid rahalisi panuseid arvestada riigi panustena ühisettevõtte eelarvesse, eeldusel et järgitakse määruse (EL) .../...1a artiklit 106 ning muid nimetatud määruse ja muude fondispetsiifiliste määruste kohaldatavaid sätteid. ___________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) .../..., millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L ..., ..., lk ...). Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35 a (uus) (35a)  Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega peaks olema võimalik täiendada ühisettevõtte rahastatavaid meetmeid eeldusel, et taaste- ja vastupidavusrahastust antav toetus täiendab ühisettevõtte liidu fondidest antavat toetust ning ei kata samu kulusid, hoolimata asjaolust, et taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid ei tohiks arvestada riigi panusena ühisettevõtte eelarvesse. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36 (36)  Liidu panus programmi „Digitaalne Euroopa“ programmi vahenditest peaks osaliselt katma tipptasemel superarvutite, kvantarvutite ning tööstuslike ja keskklassi superarvutite soetuskulud, järgides ühisettevõtte eesmärki aidata kaasa ressursside koondamisele, et varustada liit tippklassi super- ja kvantarvutitega. Kaasuvaid kulutusi neile super- ja kvantarvutitele peaksid katma osalevad riigid, erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsiumid. Liidu osa nende super- ja kvantarvutite kasutamise ehk pääsuajast peaks olema otseselt proportsioonis liidu rahalise panusega nende omandamisse aga mitte ületama 50 % kogupääsuajast. (36)  Liidu panus programmi „Digitaalne Euroopa“ programmi vahenditest peaks osaliselt katma tipptasemel superarvutite, kvantarvutite ning vähemalt keskklassi tööstuslike superarvutite ja keskklassi superarvutite soetuskulud, järgides ühisettevõtte eesmärki aidata kaasa ressursside koondamisele, et varustada liit tippklassi super- ja kvantarvutitega. Kaasuvaid kulutusi neile super- ja kvantarvutitele peaksid katma osalevad riigid, erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsiumid. Liidu osa nende super- ja kvantarvutite kasutamise ehk pääsuajast peaks olema otseselt proportsioonis liidu rahalise panusega nende omandamisse aga mitte ületama 50 % kogupääsuajast. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37 (37)  Ühisettevõte peaks olema enda soetatud tipptasemel super- ja kvantarvutite omanik. Iga tipptasemel super- või kvantarvuti käitamine tuleks usaldada seda majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma esindada üht osalevat liikmesriiki või osalevate riikide majutuskonsortsiumi. Majutav üksus peaks olema võimeline koostama superarvuti käitamiskulude kohta täpse prognoosi ja neid kulusid kontrollima, tagades näiteks, et ühisettevõtte tipptasemel super- või kvantarvutid eraldatakse funktsioonipõhiselt ja nii suures ulatuses kui võimalik ka füüsiliselt muudest selle käitatavatest riiklikest või piirkondlikest andmetöötlussüsteemidest. Majutava üksuse peaks valima ühisettevõtte juhatus („juhatus“) pärast seda, kui on avaldatud osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Pärast majutava üksuse väljavalimist peaks selle asukohaks oleval osaleval riigil või majutuskonsortsiumil olema õigus otsustada kutsuda osalema rohkem riike, kes panustaksid üksusesse paigaldatava tipptasemel super- või kvantarvuti rahastamisse. Kui majutuskonsortsiumiga liituvad veel mõned osalevad riigid, ei tohiks see mõjutada liidu pääsuaega. Majutuskonsortsiumisse kuuluvate osalevate riikide rahaline panus super- või kvantarvuti soetuskuludesse tuleks teisendada pääsuaja osadeks. Osalevad riigid peaksid super- või kvantarvuti pääsuaja jaotuses omavahel kokku leppima. (37)  Ühisettevõte peaks olema enda soetatud tipptasemel super- ja kvantarvutite omanik. Iga tipptasemel super- või kvantarvuti käitamine tuleks usaldada seda majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma esindada üht osalevat liikmesriiki või osalevate riikide majutuskonsortsiumi. Majutav üksus peaks olema võimeline koostama superarvuti käitamiskulude kohta täpse prognoosi ja neid kulusid kontrollima, tagades näiteks, et ühisettevõtte tipptasemel super- või kvantarvutid eraldatakse funktsioonipõhiselt ja nii suures ulatuses kui võimalik ka füüsiliselt muudest selle käitatavatest riiklikest või piirkondlikest andmetöötlussüsteemidest. Majutav üksus peaks koostama soetatud taristu säästva energia majandamise kava. Majutava üksuse peaks valima ühisettevõtte juhatus („juhatus“) pärast seda, kui on avaldatud avatud, õiglane ja läbipaistev osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Pärast majutava üksuse väljavalimist peaks selle asukohaks oleval osaleval riigil või majutuskonsortsiumil olema õigus otsustada kutsuda osalema rohkem riike, kes panustaksid üksusesse paigaldatava tipptasemel super- või kvantarvuti rahastamisse. Kui majutuskonsortsiumiga liituvad veel mõned osalevad riigid, ei tohiks see mõjutada liidu pääsuaega. Majutuskonsortsiumisse kuuluvate osalevate riikide rahaline panus super- või kvantarvuti soetuskuludesse tuleks teisendada pääsuaja osadeks. Osalevad riigid peaksid super- või kvantarvuti pääsuaja jaotuses omavahel kokku leppima. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39 (39)  Ühisettevõte peaks koos osalevate riikidega omandama keskklassi superarvutid. Iga keskklassi superarvuti käitamine tuleks usaldada majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma esindada üht osalevat liikmesriiki või osalevate riikide majutuskonsortsiumi. Ühisettevõttele peaks kuuluma osa, mis vastab liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendile soetuskuludes. Majutava üksuse peaks valima juhatus pärast seda, kui on avaldatud osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Iga keskklassi superarvuti kasutamiseks eraldatud pääsuaja osa peaks otseselt olema proportsioonis liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendiga soetuskuludes. Ühisettevõte peaks saama omandiõiguse üle anda majutavale üksusele (sh likvideerimise korral). Majutav üksus peaks ühisettevõttele hüvitama üleantud superarvuti jääkväärtuse. (39)  Ühisettevõte peaks koos osalevate riikidega omandama keskklassi superarvutid. Iga keskklassi superarvuti käitamine tuleks usaldada majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma esindada üht osalevat liikmesriiki või osalevate riikide majutuskonsortsiumi. Ühisettevõttele peaks kuuluma osa, mis vastab liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendile soetuskuludes. Majutava üksuse peaks valima juhatus pärast seda, kui on avaldatud avatud, õiglane ja läbipaistev osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Iga keskklassi superarvuti kasutamiseks eraldatud pääsuaja osa peaks otseselt olema proportsioonis liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendiga soetuskuludes. Ühisettevõte peaks saama omandiõiguse üle anda majutavale üksusele (sh likvideerimise korral). Majutav üksus peaks ühisettevõttele hüvitama üleantud superarvuti jääkväärtuse. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39 a (uus) (39a)  Selleks et edendada EuroHPC superarvutite tasakaalustatud jaotust kogu liidus ja kergesti juurdepääsetava liidendatud taristu ökosüsteemi tekkimist, tuleks EuroHPC superarvutiga seotud osalemiskutsete puhul kohaldada niisuguse osaleva riigi suhtes, kes juba majutab EuroHPC superarvutit, spetsiifilisi osalemistingimusi. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40 (40)  Ühisettevõte peaks saama koos erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga omandada tööstuslikke superarvuteid. Iga sellise superarvuti käitamine tuleks usaldada olemasolevale majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma sellise superarvuti omandamiseks ja käitamiseks siduda end erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga. Ühisettevõttele peaks kuuluma osa, mis vastab liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendile soetuskuludes. Majutava üksuse ja sellega seotud erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsiumi peaks valima juhatus pärast seda, kui on avaldatud osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Liidule tööstusliku superarvuti kasutamiseks eraldatud pääsuaja osa peaks otseselt olema proportsioonis liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendiga arvuti soetuskuludes. Ühisettevõte peaks saama erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga kokku leppida sellise superarvuti müümises teisele üksusele või kasutuselt kõrvaldamises. Alternatiivina peaks ühisettevõte saama anda sellise superarvuti omandiõiguse üle erasektorist pärit osalistele või erasektorist pärit partnerite konsortsiumile. Sellisel juhul (või kui ühisettevõte likvideeritakse) peaksid erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium hüvitama ühisettevõttele liidu omandiõiguse osa superarvuti jääkväärtuses. Kui ühisettevõte ja erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium otsustavad superarvuti pärast selle täielikku amortiseerumist kasutuselt kõrvaldada, peaksid need kulud katma erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium. (40)  Ühisettevõte peaks saama koos erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga omandada vähemalt keskklassi tööstuslikke superarvuteid. Iga sellise superarvuti käitamine tuleks usaldada olemasolevale majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma sellise superarvuti omandamiseks ja käitamiseks siduda end erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga. Ühisettevõttele peaks kuuluma osa, mis vastab liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendile soetuskuludes. Majutava üksuse ja sellega seotud erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsiumi peaks valima juhatus läbipaistva, avatud ja konkurentsipõhise menetluse alusel ning osalemiskutsele peaksid andma hinnangu sõltumatud eksperdid. Liidule tööstusliku superarvuti kasutamiseks eraldatud pääsuaja osa peaks otseselt olema proportsioonis liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendiga arvuti soetuskuludes. Ühisettevõte peaks saama erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga kokku leppida sellise superarvuti müümises teisele üksusele või kasutuselt kõrvaldamises. Alternatiivina peaks ühisettevõte saama anda sellise superarvuti omandiõiguse üle erasektorist pärit osalistele või erasektorist pärit partnerite konsortsiumile. Sellisel juhul (või kui ühisettevõte likvideeritakse) peaksid erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium hüvitama ühisettevõttele liidu omandiõiguse osa superarvuti jääkväärtuses. Kui ühisettevõte ja erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium otsustavad superarvuti pärast selle täielikku amortiseerumist kasutuselt kõrvaldada, peaksid need kulud katma erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 (41)  Tööstuslike superarvutite puhul peaks ühisettevõte arvestama tööstuslikul otstarbel kasutajate konkreetsete vajadustega (nt pääsukord, teenuste kvaliteet ja liik, andmekaitse, tööstusinnovatsiooni kaitse, intellektuaalomand, kasutatavus, usaldus ning muud konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud nõuded). (41)  Keskpikas perspektiivis peaks ühisettevõtte eesmärk olema määrata kindlaks ja võtta kasutusele kõik EuroHPC superarvutid ning tagada, et need vastavad võimalikult kõrgetele turvalisuse, eelkõige küberturbe, juurdepääsetavuse ja kasutatavusega seotud standarditele ja nõuetele, eelkõige tööstuse ja VKEde puhul. Tööstuslike superarvutite puhul peaks ühisettevõte arvestama tööstuslikul otstarbel kasutajate konkreetsete vajadustega (nt pääsukord, teenuste kvaliteet ja liik, andmekaitse, tööstusinnovatsiooni kaitse, intellektuaalomand, kasutatavus, usaldus ning muud konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud nõuded). Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42 (42)  Ühisettevõtte toetatavate arvutite tehnilises lahenduses ja käitamises tuleks arvestada energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkusega, kasutades näiteks väikese energiatarbega tehnoloogiat, nagu tipptasemel jahutus ja soojuse taaskasutamine. (42)  Ühisettevõtte toetatavate arvutite tehnilises lahenduses ja käitamises tuleks alati tähelepanu pöörata energiatõhususele, keskkonnasäästlikkusele ja ringlusele, aidates kaasa CO2-neutraalsusele, sealhulgas kasutades taastuvenergia ostulepinguid, võttes arvesse lisaväärtust, mida annab nende integreerimine olemasolevasse terviklikku energiasüsteemi, võttes arvesse seda, millist lisaväärtust annab nende integreerimine nende asukohas olemas olevasse terviklikku energiasüsteemi, kasutades näiteks taastuvatest allikatest pärit elektrienergiat, väikese energiatarbega tehnoloogiaid, dünaamilist energia säästmise ja taaskasutamise tehnikat, nagu tipptasemel jahutus ja soojuse taaskasutamine. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42 a (uus) (42a)  Ühisettevõte peaks lahendama kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu suuremast kasutamisest tingitud kasvava energianõudluse probleemi, viies ühisettevõtte eesmärgid kooskõlla asjakohaste energiasektori strateegiate, poliitikameetmete ja õigusaktidega. Kombineerides lisaks energiatõhusad serverid oskusliku töökoormuse haldamise vahenditega, suurendab EuroHPC tõhusust nii kohapeal kui ka pilves ning vähendab andmekeskuste CO2 jalajälge. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 44 (44)  Ühisettevõtte superarvutite kasutamiseks eraldatud pääsuaeg peaks olema avaliku sektori kasutajatele tasuta. Samuti peaks see olema tasuta erasektori kasutajatele, kui arvutit kasutatakse programmidest „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“ rahastatud teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, aga asjakohasel juhul ka VKEdele erainnovatsiooni tegemiseks. Sellise pääsuaja jaotuse aluseks peaksid olema peamiselt ühisettevõtte avatud osalemiskutsed, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Kõik ühisettevõtte superarvutite kasutamiseks tasuta eraldatud pääsuaja saanud kasutajad (v.a erainnovatsiooniga tegelevad VKEd) peaksid järgima avatud teaduse põhimõtet ja levitama kasutamise tulemusena saadud teadmisi, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ määruses. Majandustegevuseks (v.a konkreetsete turutõrgetega rinda pistvate VKEde erainnovatsioon) tuleks kasutajatele pääsuaega eraldada turuhindadel põhineva tasu eest, mida tuleb maksta iga kasutuskorra eest. Pääsuaja eraldamine selliseks majandustegevuseks peaks olema lubatud, aga piiratud ning tasu suuruse üle peaks otsustama juhatus. Pääsuõigusi tuleks anda läbipaistval viisil. Juhatus peaks sätestama konkreetsed eeskirjad, kuidas eraldada pääsuaega sobival juhul tasuta ja taotlusvooru väliselt algatustele, mis on kas liidu või juhatuse arvates strateegilise tähtsusega. Näiteid liidu strateegilistest algatustest: „Destination Earth“, inimaju juhtprojekt, „1+ miljon genoomi“, avaliku huvi valdkondades toimivad ühtsed Euroopa andmeruumid (eriti terviseandmeruum), kõrgjõudlusega andmetöötluse tipp- ja pädevuskeskused, digitaalse innovatsiooni keskused jms. Liidu soovil peaks ühisettevõte andma ajutise või alalise otsepääsuaja strateegilistele algatustele ja olemasolevatele või tulevastele rakendusplatvormidele, mis on tema arvates hädavajalikud tervisega seotud või muudeks erakorralise toe teenusteks, mis on avalikes huvides, hädaolukorra- ja kriisiohjeks või juhtudeks, mis on tema arvates hädavajalikud turvalisuse ja kaitse jaoks. Ühisettevõttele peaks olema lubatud teatav piiratud äriotstarbeline majandustegevus. Pääsu tuleks lubada vaid kasutajatele, kes elavad, on asutatud või asuvad ELi liikmesriigis või programmidega „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ liitunud riigis. Kasutajatele tuleks anda pääsuõigusi ühtsetel alustel ja läbipaistvalt. Superarvutite kasutamise pääsuaja liidu osaga seotud pääsuõigused peaks määratlema ja nende järgimist jälgima juhatus. (44)  Ühisettevõtte superarvutite kasutamiseks eraldatud pääsuaeg peaks olema avaliku sektori kasutajatele tasuta. Samuti peaks see olema tasuta erasektori kasutajatele, sealhulgas valitsusevälistele organisatsioonidele ja üksikiskutele, kui arvutit kasutatakse teadusuuringuteks ja innovatsiooniprojektideks, samuti õiglaste ja läbipaistvate kriteeriumite ja menetluste alusel VKEdele ja idufirmadele erainnovatsiooni tegemiseks. Sellise pääsuaja jaotuse aluseks peaksid olema peamiselt ühisettevõtte perioodilised, retsenseeritud, avatud ja läbipaistvad osalemiskutsed, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid, et tagada kõrgjõudlusega andmetöötluse pakutavate vahendite tasakaalustatud ja asjakohane jaotamine. Kõik ühisettevõtte superarvutite kasutamiseks tasuta eraldatud pääsuaja saanud kasutajad (v.a erainnovatsiooniga tegelevad VKEd ja idufirmad) peaksid järgima avatud teaduse põhimõtet ja levitama kasutamise tulemusena saadud teadmisi, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ määruses. Majandustegevuseks (v.a konkreetsete turutõrgetega rinda pistvate VKEde ja idufirmade erainnovatsioon) tuleks kasutajatele pääsuaega eraldada kulupõhistel hindadel põhineva tasu eest, mida tuleb maksta iga kasutuskorra eest. Pääsuaja eraldamine selliseks majandustegevuseks peaks olema lubatud, aga piiratud ning tasu suuruse üle peaks otsustama juhatus läbipaistvalt. Pääsuõigusi tuleks anda avatult ja läbipaistval viisil. Juhatus peaks sätestama konkreetsed eeskirjad, kuidas eraldada pääsuaega sobival juhul tasuta ja taotlusvooru väliselt algatustele, mis on kas liidu või juhatuse arvates strateegilise tähtsusega. Näiteid liidu strateegilistest algatustest: „Destination Earth“, inimaju juhtprojekt, „1+ miljon genoomi“, avaliku huvi valdkondades toimivad ühtsed Euroopa andmeruumid (eriti terviseandmeruum), kõrgjõudlusega andmetöötluse tipp- ja pädevuskeskused, digitaalse innovatsiooni keskused jms. Liidu soovil peaks ühisettevõte andma ajutise või alalise otsepääsuaja strateegilistele algatustele ja olemasolevatele või tulevastele rakendusplatvormidele, mis on tema arvates hädavajalikud tervisega seotud või muudeks erakorralise toe teenusteks, mis on avalikes huvides, hädaolukorra- ja kriisiohjeks või juhtudeks, mis on tema arvates hädavajalikud turvalisuse ja kaitse jaoks. Ühisettevõttele peaks olema lubatud teatav piiratud äriotstarbeline majandustegevus. Pääsu tuleks lubada vaid kasutajatele, kes elavad, on asutatud või asuvad ELi liikmesriigis või programmidega „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ liitunud riigis. Kasutajatele tuleks anda pääsuõigusi ühtsetel alustel ning avatult ja läbipaistvalt. Superarvutite kasutamise pääsuaja liidu osaga seotud pääsuõigused peaks määratlema ja nende järgimist jälgima juhatus. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 47 (47)  Ühisettevõtet peaksid juhtima kaks organit: juhatus ning tööstus- ja teadusnõukogu. Juhatuse peaksid moodustama liidu ja osalevate riikide esindajad. Juhatuse ülesanne peaks olema strateegiline poliitikakujundus ja ettevõtte tegevusega seotud rahastamisotsused (sh avalikud hanked). Tööstus- ja teadusnõukogusse peaksid kasutajate ja tehnoloogia tarnijatena kuuluma teadus- ja tööstusringkondade esindajad. Nõukogu peaks andma juhatusele sõltumatut nõu strateegilise teadus- ja innovatsioonikava, ühisettevõtte superarvutite soetamise ja käitamise, suutlikkuse suurendamise ja tegevuse laiendamise tegevuskava ning liidendamise, ühendatuse ja rahvusvahelise koostöö tegevuskava kohta. (47)  Ühisettevõtet peaksid juhtima kaks organit: juhatus ning tööstus- ja teadusnõukogu. Juhatuse peaksid moodustama liidu ja osalevate riikide esindajad. Juhatuse ülesanne peaks olema strateegiline poliitikakujundus ja ettevõtte tegevusega seotud rahastamisotsused (sh avalikud hanked). Tööstus- ja teadusnõukogusse peaksid kasutajate ja tehnoloogia tarnijatena kuuluma teadus- ja tööstusringkondade esindajad. Nõukogu peaks andma juhatusele sõltumatut nõu strateegilise teadus- ja innovatsioonikava, ühisettevõtte superarvutite soetamise ja käitamise, suutlikkuse suurendamise ja tegevuse laiendamise tegevuskava ning liidendamise, ühendatuse ja rahvusvahelise koostöö tegevuskava kohta. Ühisettevõtte juhtimisraamistik peaks hõlmama ka kasutajafoorumit, mis annab juhatusele ja teistele rühmadele sõltumatut nõu kasutajate vajaduste kohta. Kasutajafoorum peaks kehtestama tema poolt nimetatavate liikmete jaoks erikriteeriumid ja valikumenetluse. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 47 a (uus) (47a)  Kuna superarvutid on nõudluspõhised ja kasutajakesksed, peaks kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte pidama pidevat dialoogi kodanikuühiskonnaga ja kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu kasutajatega. Kasutajate pideval ja tulemuslikul kaasamisel, eelkõige selleks, et rakendada ühiskavandamise lähenemisviisi, mis on vajalik selleks, et tugevdada eelkõige ärirakenduste kasutuselevõttu tööstuses, VKEdes ning innovatiivsetes äriühingutes ja idufirmades, võib olla suur lisaväärtus ja mitmekordistav mõju. Kasutajapoolset sisendit tuleks aktiivselt hankida avaliku ja erasektori lõppkasutajatega korrapäraselt konsulteerides. Selleks peaks juhatus looma kasutajatele töörühma (edaspidi „kasutajafoorum“), et aidata kindlaks teha, millised nõudmised on avaliku ja erasektori kasutajatel täiustatud teenusekvaliteedi, kasutatavuse, usalduse ja turvalisuse valdkonnas. Kasutajafoorumis peaksid osalema kodanikuühiskonna esindajad, tööstus- ja avaliku sektori kasutajad, liidu sotsiaalpartnerid, VKEde organisatsioonid ja sõltumatud Euroopa väärtusahelas osalejad, kes tegelevad tarkvara arendamisega. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 49 (49)  Liidu rahalist panust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja asjaomaste eelarve kaudset täitmist reguleerivate normidega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) 2018/1046. Normid ühisettevõtte osalemise kohta riigihankemenetluses tuleks sätestada ettevõtte finantsreeglites. (49)  Liidu rahalist panust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja halduskorra lihtsustamise põhimõttega ja asjaomaste eelarve kaudset täitmist reguleerivate normidega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) 2018/1046. Normid ühisettevõtte osalemise kohta riigihankemenetluses tuleks sätestada ettevõtte finantsreeglites. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 50 (50)  Euroopa tunnustatud konkurentsivõimelise uuendusliku kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ökosüsteemi arendamiseks peaks ühisettevõte kasutama sobival viisil hankeid ja toetusi (sh ühishankeid, kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja avalikke innovaatiliste lahenduste hankeid). (50)  Euroopa tunnustatud ja kogu liidus laialt levinud uuendusliku, konkurentsivõimelise ja vastupidava kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse ökosüsteemi arendamiseks peaks ühisettevõte kasutama sobival viisil hankeid ja toetusi (sh ühishankeid, kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja avalikke innovaatiliste lahenduste hankeid). Selliste hangete ja toetuste kasutamine peaks hõlbustama VKEde, mikroettevõtjate ja idufirmade ning nende klastrite osalemist. Ühisettevõte võtab arvesse olemasolevate vahendite kaasajastamise võimalust, et tagada kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogias ja rakendustes tipptasemel tehnoloogiad ja maailmatasemel ökosüsteemid. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 53 (53)  Osalemine ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määrusega (EL) nr xxx. Lisaks peaks ühisettevõte tagama kõnealuste normide ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni vastu võetud asjaomastele meetmetele. Et tagada kaudsete meetmete sobiv kaasrahastus osalevatelt riikidelt kooskõlas Euroopa horisondi loomise määrusega (EL) nr xxx, peaksid osalevad riigid eraldama vahendeid vähemalt summas, mis võrdub ühisettevõttelt abisaajatele hüvitatavate rahastamiskõlblike meetmekuludega. Sel eesmärgil tuleks kehtestada kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artikliga 30 ühisettevõtte iga-aastases tööprogrammis vastavad maksimaalsed hüvitismäärad. (53)  Osalemine ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määrusega (EL) nr xxx. Lisaks peaks ühisettevõte tagama kõnealuste normide ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni vastu võetud asjaomastele meetmetele. Et tagada kaudsete meetmete sobiv kaasrahastus osalevatelt riikidelt kooskõlas Euroopa horisondi loomise määrusega (EL) nr xxx, peaksid osalevad riigid eraldama vahendeid vähemalt summas, mis võrdub ühisettevõttelt abisaajatele hüvitatavate rahastamiskõlblike meetmekuludega. Sel eesmärgil tuleks juhatusel kehtestada kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artikliga 30 ühisettevõtte iga-aastases tööprogrammis vastavad maksimaalsed hüvitismäärad. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 53 a (uus) (53a)  Selleks et tagada sidusrühmade hästi tasakaalustatud osalemine ühisettevõtte rahastatavates meetmetes, tuleb lubada erinevate hüvitamismäärade kohaldamist, eelkõige VKEde, idufirmade ja kasumit mittetaotlevate juriidiliste isikute puhul. Erinevate määrade kohaldamine ei tohiks suurendada projektide halduskeerukust ning see peaks toimuma võimalikult lihtsalt ja tõhusalt. Hüvitamismäärad tuleks ära märkida tööprogrammis. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 56 (56)  Liidu ja ühisettevõtte teiste osaliste finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebakorrektselt kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046. (56)  Liidu ja ühisettevõtte teiste osaliste finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete ja lihtsate meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebakorrektselt kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 57 (57)  Ühisettevõte peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt kogu asjakohase teabe ning reklaamima oma tegevust üldsusele (sh teavitamise ja teadmiste levitamise kaudu). Ühisettevõtte organite töökorrad tuleks avalikustada. (57)  Ühisettevõte peaks tegutsema lihtsalt, paindlikult, avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt kogu asjakohase teabe ning reklaamima oma tegevust üldsusele (sh teavitamise ja teadmiste levitamise kaudu). Ühisettevõtte organite töökorrad tuleks avalikustada. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 58 (58)  Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärasel hulgal dokumente ja aruandlust. (58)  Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte, eriti ühisettevõtte ja toetusesaajate halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärasel hulgal dokumente ja aruandlust. Ühisettevõte peaks looma soodsa raamistiku osalevate riikide toetamiseks. Kaudsete meetmete mõju maksimeerimiseks tuleks osalevate riikide rahaliste panuste haldamisel arvesse võtta ühisettevõtte kolmepoolse mudeli eripära. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 61 (61)  Komisjoni siseaudiitoril peaks ühisettevõtte suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes. (61)  Komisjoni siseaudiitoril peaks ühisettevõtte suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes, vältides samas ühisettevõtte või abisaajate halduskoormuse suurenemist. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 62 (62)  Komisjonile, ühisettevõttele, kontrollikojale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Prokuratuurile tuleks teha kättesaadavaks kogu vajaminev teave ja tagada pääs ruumidesse, et nad saaksid teha auditeid ja uurimisi ühisettevõtte antud toetuste ja allkirjastatud lepingute kohta. (62)  Komisjonile, ühisettevõttele, kontrollikojale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Prokuratuurile tuleks teha kättesaadavaks kogu vajaminev teave ja tagada pääs ruumidesse, et nad saaksid teha auditeid ja uurimisi ühisettevõtte antud toetuste ja allkirjastatud lepingute kohta, püüdes samas maksimeerida halduskorra lihtsustamist abisaajate jaoks ja vähendada nende halduskoormust. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 (2)  pääsuaeg – superarvuti andmetöötluse aeg, mis eraldatakse kasutajale või kasutajate rühmale nende andmetöötlusprogrammide täitmiseks; (2)  pääsuaeg – superarvuti andmetöötluse aeg, mis eraldatakse läbipaistva ja avatud protsessi tulemusena kasutajale või kasutajate rühmale nende andmetöötlusprogrammide täitmiseks; Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 (4)  kõrgjõudlusega andmetöötluse tippkeskus – algatus edendada tulevase ülijõudlusega andmetöötlusvõimekuse kasutamist, et kasutajaskond saaks koos teiste kõrgjõudlusega andmetöötluse sidusrühmadega kasvatada olemasolevate rööpkoodide mastaape eksatasandi ja ülimastaapse jõudluseni; (4)  kõrgjõudlusega andmetöötluse tippkeskus – koostööpõhine algatus, mis on valitud välja avatud, läbipaistva ja konkurentsipõhise projektikonkursi alusel eesmärgiga edendada tulevase ülijõudlusega andmetöötlusvõimekuse kasutamist, et kasutajaskond saaks koos teiste kõrgjõudlusega andmetöötluse sidusrühmadega kasvatada olemasolevate rööpkoodide mastaape eksatasandi ja ülimastaapse jõudluseni; Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5 (5)  ühiskavandamine – tehnoloogiaga varustajate ja kasutajate korduvtsüklitega koostöö uue tehnoloogia, rakenduse ja süsteemide väljatöötamisel; (5)  ühiskavandamine – tehnoloogiaga varustajate ja kasutajate korduvtsüklitega koostöö uute tehnoloogiate, rakenduste, süsteemide, teenuste, oskuste ja pädevuse väljatöötamisel; Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 (6)  kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskus – osalevas riigis asuv juriidiline isik, kes võimaldab tööstussektoril (sh VKEdel), teadusringkondadel ja avaliku sektori asutustel superarvuteid ning uusimat kõrgjõudlusega andmetöötlustehnoloogiat, -tööriistu, -rakendusi ja -teenuseid soovi korral kasutada ning pakub erialaseid teadmisi, oskusi, koolitusi, koostöövõrgustikke ja teabekampaaniaid; (6)  liidu kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskus – osalevas riigis asuv liidu juriidiline isik, kes on valitud välja avatud ja läbipaistva menetluse alusel ning kes võimaldab tööstussektoril, eelkõige VKEdel ja idufirmadel, teadusringkondadel ja avaliku sektori asutustel superarvuteid ning uusimat kõrgjõudlusega andmetöötlustehnoloogiat, -tööriistu, -rakendusi ja -teenuseid soovi korral kasutada ning pakub erialaseid teadmisi, oskusi, koolitusi, koostöövõrgustikke ja teabekampaaniaid; Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16 (16)  tööstuslik superarvuti – tööstuslikul otstarbel kasutajate turbe-, konfidentsiaalsus- ja andmetervikluse nõudeid (teadusliku kasutusega võrreldes nõudlikumad) arvestades loodud superarvuti; (16)  tööstuslik superarvuti – tööstuslikul otstarbel kasutajate turbe-, konfidentsiaalsus- ja andmetervikluse nõudeid (teadusliku kasutusega võrreldes nõudlikumad) arvestades loodud vähemalt keskklassi superarvuti; Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19 a (uus) (19a)  mitmeaastane strateegiline programm – dokument, milles sätestatakse ühisettevõtte eesmärkide saavutamise strateegia ja kavad; Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 20 (20)  liikmesriigi kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskus – osalevas liikmesriigis asutatud ja sealse riikliku superarvutite keskusega seotud juriidiline isik, kes pakub tööstussektorile (sh VKEdele), teadusringkondadele ja avaliku sektori asutustele nende soovi korral võimalust kasutada superarvuteid ja uusimat kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiat, -tööriistu, -rakendusi ja -teenuseid ning pakub erialaseid teadmisi, oskusi, koolitusi, koostöövõrgustikke ja teabekampaaniaid; (20)  liikmesriigi kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskus – osalevas liikmesriigis asutatud ja sealse riikliku superarvutite keskusega seotud juriidiline isik või juriidiliste isikute konsortsium, kes on välja valitud avatud ja läbipaistva menetluse teel ning pakub tööstussektorile, eelkõige VKEdele ja idufirmadele, teadusringkondadele ja avaliku sektori asutustele nende soovi korral võimalust kasutada superarvuteid ja uusimat kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiat, -tööriistu, -rakendusi ja -teenuseid ning pakub erialaseid teadmisi, oskusi, koolitusi, koostöövõrgustikke ja teabekampaaniaid; Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 (1)  Ühisettevõtte missioon on töötada liidus välja ja võtta kasutusele turvaline maailmatasemel liidendatud üliühendatud ökosüsteem superandmetöötluse, kvantandmetöötluse, teenusetaristu ja andmetaristu jaoks ning seda laiendada ja käitada; toetada selliste konkurentsivõimeliste uuenduslike superandmetöötluse süsteemide tootmist, mille tarneahel tagab sellised komponendid, tehnoloogia ja teadmised, mis vähendavad katkestuste ohtu, ning selliste süsteemide jaoks optimeeritud paljude erinevate rakenduste väljatöötamist; laiendada sellise superandmetöötlustaristu kasutamist paljudele avaliku ja erasektori kasutajatele ning toetada Euroopa teaduse ja tööstuse võtmepädevuste arendamist. (1)  Ühisettevõtte missioon on töötada liidus välja ja võtta kasutusele turvaline maailmatasemel liidendatud üliühendatud ökosüsteem superandmetöötluse, kvantandmetöötluse, teenusetaristu ja andmetaristu jaoks ning seda laiendada ja käitada, aidates seeläbi liidul saavutada maailmas teadus-, digitaal- ja tööstusalase juhtpositsiooni; toetada selliste konkurentsivõimeliste uuenduslike superandmetöötluse süsteemide eelistatavalt liidus toimuvat väljatöötamist, kasutuselevõttu ja käitamist, mille tarneahel tagab kriitilise tähtsusega toorained, tipptasemel komponendid, tehnoloogia ja teadmised, mis vähendavad katkestuste ohtu, ning selliste süsteemide jaoks optimeeritud paljude erinevate rakenduste väljatöötamist, mis põhinevad usalduse, avatuse, turvalisuse, koostalitlusvõime ja ülekantavuse põhimõtetel; laiendada sellise superandmetöötlustaristu kasutamist paljudele liidu avaliku ja erasektori kasutajatele, pöörates erilist tähelepanu VKEdele ja idufirmadele, sealhulgas neile, kes on teadusuuringute ja arendustegevuse etapis, ning toetada Euroopa ühiskonna teaduse ja tööstuse jaoks kõrgetasemeliste digioskuste, -pädevuste ja -teadmiste arendamist. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a (a)  aidata kaasa programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx (eriti selle artikli 3) rakendamisele, avaldada liidu teadusuuringute- ja innovatsiooniinvesteeringutega mõju teadusele, majandusele, keskkonnale, tehnoloogiale ja ühiskonnale, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist alust, viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ning aidata kaasa ELi eesmärkide saavutamisele ja poliitika elluviimisele ning üleilmsete väljakutsetega tegelemisele (sh säästva arengu eesmärkide saavutamisele, järgides kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja Pariisi kokkulepet); a)  aidata kaasa programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx (eriti selle artikli 3) rakendamisele, avaldada liidu teadusuuringute- ja innovatsiooniinvesteeringutega mõju teadusele, majandusele, keskkonnale, tehnoloogiale ja ühiskonnale, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist alust, viia ellu liidu strateegilised prioriteedid, aidata kaasa ELi eesmärkide ja poliitika, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa majanduse taastamise kava, Euroopa andmestrateegia, digistrateegiate ning VKEde ja tööstusstrateegiate elluviimisele, saavutades Euroopa strateegilise autonoomia ja säilitades samal ajal avatud majanduse, kiirendada sotsiaalseid, ökoloogilisi ja majanduslikke üleminekuid ning aidata kaasa üleilmsete väljakutsetega tegelemisele, liikudes kestliku arengu eesmärkide suunas, järgides kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja Pariisi kokkulepet); Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b (b)  luua tihe koostöö teiste Euroopa partnerlustega ja tagada ühine koordineerimine (sh ühiste avalike hangete kaudu), püüda asjakohasel juhul saavutada sünergiat asjaomaste liidu, riiklike ja piirkondlike tegevuste ja programmidega (eriti nendega, mis toetavad uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu, haridust ja regionaalarengut); b)  luua tihe koostöö teiste Euroopa partnerlustega ja tagada sünergia ja ühine koordineerimine (sh ühiste avalike hangete kaudu), püüda asjakohasel juhul saavutada järjestikust, paralleelset või lõimitud sünergiat asjaomaste liidu, riiklike, piirkondlike ja kohalike tegevuste ja programmidega (eriti nendega, mis toetavad uuenduslike lahenduste ja modelleerimisplatvormide kasutuselevõttu, haridust ja regionaalarengut); Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c (c)  arendada liidus välja maailmatasemel vajaduspõhine kasutajakeskne üliühendatud superandmetöötlus- ja andmetaristu, see kasutusele võtta, seda laiendada ja käitada; c)  arendada liidus välja maailmatasemel vajaduspõhine kasutajakeskne üliühendatud ja liidu strateegilist sõltumatust tugevdav superandmetöötlus- ja andmetaristu, see kasutusele võtta, seda laiendada ja käitada; Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d (d)  üliühendatud superandmetöötlus- ja andmetaristu liidendada ja ühendada Euroopa andmeruumide ja pilveökosüsteemiga, et pakkuda andmetöötlus- ja andmeteenuseid mitmesugustele Euroopa avaliku ja erasektori kasutajatele; d)  üliühendatud superandmetöötlus- ja andmetaristu liidendada kvaliteetsete võrgutaristute kaudu kõigis liikmesriikides ja ühendada see Euroopa andmeruumidega, eelkõige terviseandmeruumiga, et tagada suurte ja kvaliteetsete terviseandmekogumite kättesaadavus, ning pilveökosüsteemiga, et pakkuda Euroopas laiale ja geograafiliselt mitmekesisele avaliku ja erasektori kasutajate ringile andmetöötlus- ja andmeteenuseid, tuginedes usalduse, avatuse, turvalisuse, koostalitlusvõime ja ülekantavuse põhimõtetele; Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d a (uus) da)  edendada teaduse tipptaset ning toetada liidus loodud teadus- ja innovatsioonitulemuste kasutuselevõttu ja süstemaatilist kasutamist; Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e (e)  arendada Euroopas edasi ja toetada väga konkurentsivõimelist ja uuenduslikku superandmetöötlus- ja andmeökosüsteemi, aidates nii kaasa liidu positsioonile ja tehnoloogilisele autonoomiale digitaalses majanduses, et suudaksime ise toota andmetöötlustehnoloogiat ja -arhitektuuri ning integreerida need juhtivate andmetöötlussüsteemidega, samuti nende süsteemide jaoks optimaalseid tipptasemel rakendusi; e)  arendada Euroopas edasi ja toetada väga konkurentsivõimelist, sotsiaalset, kestlikku, energiatõhusat ja uuenduslikku, omavahel ühendatud, koostalitlusvõimelist ja turvalist superandmetöötlus- ja andmeökosüsteemi, aidates nii kaasa liidu teaduslikule ja tehnoloogilisele juhtpositsioonile ning alalisele strateegilisele autonoomiale digiüleminekus, vähendades samal ajal välismaisest tehnoloogiast sõltuvust, eelkõige elutähtsa taristu komponentide puhul, säilitades ühtlasi avatud majanduse, hoides üleilmset juhtpositsiooni kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste alal, et suudaksime ise toota ja omada maailmatasemel andmetöötlustehnoloogiat ja -arhitektuuri ning integreerida need juhtivate andmetöötlussüsteemidega, samuti nende süsteemide jaoks optimaalseid tipptasemel rakendusi; Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f (f)  laiendada superandmetöötlusteenuste kasutamist ja arendada võtmekompetentse, mida Euroopa teadus ja tööstus vajavad. f)  edendada, hõlbustada ja laiendada superandmetöötlusteenuste kasutamist kõikides sektorites ja aidata kaasa niisuguste kõrgema taseme digioskuste, -pädevuse ja -teadmiste arendamisele, mida Euroopa teadus, ühiskond, majandus, keskkond ja tööstus vajavad autonoomia ja üleilmse juhtpositsiooni saavutamiseks, pöörates erilist tähelepanu sellele, et suurendada kaasamise kaudu naiste ja tütarlaste osalemist teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas ning nende tööhõivet seotud valdkondades ja vähendada soolist ebavõrdsust digisektoris. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 (3)   Ühisettevõte aitab superarvutite hankimise ning kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia, süsteemide ja rakenduste väljatöötamise toetamisega kaitsta liidu huve. Ühisettevõte võimaldab kasutada maailmatasemel superarvutite omandamiseks ühiskavandamist, kaitstes ühtlasi hangitud tehnoloogia ja süsteemide tarneahela turvalisust. Ühisettevõte aitab kaasa liidu tehnoloogilisele autonoomiale, toetades Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia tarneahelat tugevdava tehnoloogia ja rakenduste väljatöötamist ning edendades nende lõimimist superandmetöötluse süsteemidesse, mille abil püütakse rahuldada paljusid ühiskonna ja tööstuse vajadusi. 3.   Ühisettevõte aitab superarvutite hankimise ning maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia, süsteemide ja rakenduste väljatöötamise toetamisega kaitsta liidu huve. Ühisettevõte võimaldab kasutada maailmatasemel superarvutite omandamiseks ühiskavandamist, kaitstes ühtlasi hangitud tehnoloogia ja süsteemide tarneahela turvalisust, ning tagab superarvutitele kohaldatavad kõrgeimad küberturvalisuse standardid. Ühisettevõte aitab kaasa liidu strateegilisele autonoomiale, säilitades samal ajal avatud majanduse, eelkõige elutähtsatel aladel, suurendades Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, toetades Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse energiatõhusa tehnoloogia tarneahelat tugevdavate tehnoloogia ja rakenduste väljatöötamist ning edendades nende lõimimist superandmetöötluse süsteemidesse, mille abil püütakse rahuldada paljusid ühiskonna ja tööstuse vajadusi. Sellega toetatakse Euroopa üleilmset juhtpositsiooni eri tööstusharudes, eriti suure lisaväärtusega ja tehnoloogiamahukate toodete ja teenuste puhul, et pakkuda elutähtsaid komponente, tehnoloogiat ja oskusi, mille eesmärk on kaotada tehnoloogiline lõhe kolmandate riikidega. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 a (uus) 3a.  Ühisettevõte rakendab oma missiooni ja eesmärke selgel, lihtsal ja paindlikul viisil, et suurendada atraktiivsust tööstuse, VKEde ja kõigi asjaomaste sidusrühmade jaoks. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 b (uus) 3b.  Ühisettevõte vähendab võimalikult palju mis tahes riske, mis on seotud superandmetöötlustaristus isikuandmete käitlemise, salvestamise ja töötlemisega, ning järgib määrust (EL) 2016/679 ja muid asjakohaseid liidu õigusakte. Ühisettevõte tagab ka, et kõrgjõudlusega arvutid on kättesaadavad üksnes üksustele, kes järgivad samu reegleid, ja et selle ressursid on avatud kõikide osalevate riikide teadlastele. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b (b)  taristu – turvalise maailmatasemel üliühendatud super- ja kvantandmetöötluse ning andmetaristu omandamine, kasutuselevõtt ja käitamine (sh liidus saavutatud teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõtt ja süsteemne kasutamine); b)  taristu – turvalise maailmatasemel üliühendatud super- ja kvantandmetöötluse ning Euroopa andmetaristu omandamine, ajakohastamine, kasutuselevõtt ja käitamine (sh olemasoleva taristu ajakohastamine ning liidus ühisettevõtte poolt saavutatud teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõtu ja süsteemse kasutamise edendamine); Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa (c)  superandmetöötlusteenuste liidendamine – turvaliste liidendatud superandmetöötlus- ja andmeressursside ja -teenuste tegemine uurimis- ja teadusringkondadele, tööstusele (sh VKEdele) ja avalikule sektorile kättesaadavaks kogu ELis; täpsemalt hõlmab see alljärgnevat: c)  superandmetöötlusteenuste liidendamine – turvaliste liidendatud superandmetöötlus- ja andmeressursside ja -teenuste tegemine uurimis- ja teadusringkondadele, tööstusele (eelkõige VKEdele) ja avalikule sektorile kättesaadavaks kogu ELis, tehes koostööd muu hulgas Euroopa kõrgema andmetöötluse partnerluse (PRACE) ja üleeuroopalise teadusvõrgustiku GÉANT raames; täpsemalt hõlmab see alljärgnevat: Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i i)  osaliselt või täielikult ühisettevõtte EuroHPC omandis olevate või osalevate riikide vabatahtlikult kättesaadavaks tehtud kõrgjõudlusega andmetöötluse, kvantandmetöötluse ja andmeressursside omavahelise ühendamise toetamine; i)  osaliselt või täielikult ühisettevõtte EuroHPC omandis olevate või osalevate või vaatlejariikide vabatahtlikult kättesaadavaks tehtud kõrgjõudlusega andmetöötluse, kvantandmetöötluse ja andmeressursside omavahelise ühendamise toetamine; Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii ii)  super- ja kvantandmetöötluse andmetaristu liidu ühtsete andmeruumide ning turvalise liidendatud pilvetaristuga ühendamise toetamine; ii)  super- ja kvantandmetöötluse andmetaristu liidu ühtsete andmeruumide ning turvalise liidendatud pilve- ja andmetaristuga ühendamise ja koostalitlusvõime toetamine, lisades ühtlasi erinõuded küberturvalisuse, avatud andmete, andmete ülekantavuse ning võimaluse korral avatud lähtekoodiga tark- ja riistvara kasutamise kohta, samas andmekaitset ja eraelu puutumatust ohtu seadmata; Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iii iii)  super- ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu sujuva liidendamise ja turvalise pakkumise platvormi arendamise, omandamise ja käitamise toetamine, luues kõigile kasutajatele kõigi superandmetöötlus- ja andmeteenuste kasutamiseks ühtse pääsupunkti (mida haldab ühisettevõte); iii)  super- ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu sujuva liidendamise ja turvalise pakkumise platvormi arendamise, omandamise ja käitamise toetamine, luues kõigile kasutajatele kõigi superandmetöötlus- ja andmeteenuste kasutamiseks ühtse pääsupunkti (mida haldab ühisettevõte), ning tõhusa haavatavuse haldamise programmi ja andmete jagamise vahendi loomine, et kõrgjõudlusega andmetöötluse ressursside kasutajad saaksid oma andmeid edastada, jagada ja arutada; Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d – sissejuhatav osa (d)  tehnoloogia – uuendusliku konkurentsivõimelise maailmatasemel superandmetöötluse ökosüsteemi väljatöötamise teadusuuringute ja innovatsiooni (ambitsioonika) tegevuskava täitmise toetamine, tegeledes riist- ja tarkvaraga ning nende integreerimisega andmetöötlussüsteemidesse, hõlmates kogu teaduse ja tööstuse väärtusahelat, et tagada liidu tehnoloogiline autonoomia. Keskendutakse energiatõhusale kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiale. Tegeletakse muu hulgas alljärgnevaga: d)  tehnoloogia – kogu liidus usaldusväärse, kestliku ja uuendusliku konkurentsivõimelise maailmatasemel superandmetöötluse ökosüsteemi väljatöötamise alaste ambitsioonikate teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelemine, tegeledes riist- ja tarkvaraga ning nende integreerimisega andmetöötlussüsteemidesse, hõlmates kogu teaduse ja tööstuse väärtusahelat alates teadusuuringutest kuni prototüüpide väljatöötamise, katseeksemplaride loomise ja tutvustamistegevuseni, et tagada strateegiline autonoomia, säilitades samas liidu avatud majanduse ja suurendades liidu teadusuuringute tegemise alast suutlikkust. Usaldusväärse superandmetöötluse saavutamiseks tuleb luua ohutus-, õigus-, eetika-, turbe- ja koostalitlusvõimestandardid, mille eesmärk on vältida kõrvalekaldeid. Tegevussuuna rakendamisega aidatakse arendada asjaomaseid Euroopa tööstussektoreid nii, et need saaksid hõlmata kogu tootmisahelat (projekteerimine, tootmine, rakendamine ja kohaldamine), võtta nõuetekohaselt arvesse energiatarbimist ja keskenduda kõige energiatõhusamale kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiale, pöörates erilist tähelepanu taastuvatel energiaallikatel põhinevatele lahendustele. Tegeletakse muu hulgas alljärgnevaga: Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d – alapunkt i i)  väikese energiatarbega mikroprotsessorosised ning nendega seotud tehnoloogia, nagu uudsed algoritmid, tarkvarakoodid, tööriistad ja keskkonnad; i)  väikese energiatarbega mikroprotsessorosised, energiatõhus ja võimsust suurendav nanoelektroonika ning nendega seotud tehnoloogia, nagu uudsed algoritmid, tarkvarakoodid, tööriistad, vahevaralahendused, paralleelsed programmeerimise ja andmetöötlusressursi optimeerimise lahendused ja keskkonnad; Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iii iii)  tehnoloogiad ja süsteemid, mis on vajalikud klassikaliste superandmetöötluse süsteemide ühendamiseks ja käitamiseks muude, sageli täiendavate andmetöötlustehnoloogiatega, nagu neuromorfse või kvantandmetöötlusega, ning nende tulemusliku toimimise tagamine; iii)  tehnoloogiad, süsteemid ja algoritmid, mis on vajalikud klassikaliste superandmetöötluse süsteemide ühendamiseks ja käitamiseks muude, sageli täiendavate andmetöötlustehnoloogiatega, nagu neuromorfse või kvantandmetöötlusega või muude kujunemisjärgus tehnoloogiatega, ning nende turvalise ja usaldusväärse toimimise tagamine; Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iii a (uus) iiia)  teadusuuringud ja innovatsioon superandmetöötluse riistvarasüsteemide suutlikkuse pidevaks suurendamiseks, väikese energiatarbega superandmetöötluse riistvarasüsteemide tehnoloogiliseks arendamiseks ja järgmise põlvkonna kiibitehnoloogia arendamiseks; Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – sissejuhatav osa (e)  rakendused – Euroopa tipptaseme saavutamine ja säilitamine olulisimate teadlaste, tööstuse (sh VKEde) ja avaliku sektori jaoks mõeldud andmetöötluse ja andmerakenduste ning koodide valdkonnas: e)  rakendused – Euroopa tipptaseme ja juhtpositsiooni saavutamine ja säilitamine olulisimate teadlaste, tööstuse (eelkõige VKEde ja idufirmade) ja avaliku sektori jaoks mõeldud andmetöötluse ja andmerakenduste ning koodide valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu geograafilisele mitmekesisusele ja soolisele tasakaalule: Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – alapunkt i i)  sellised avaliku ja erasektori kasutajatele mõeldud rakendused, mis kasutavad tipptasemel superarvutite võimekust, ning nende ühendamine tipptasemel digitehnoloogiaga (nt tehisintellekt, suure jõudlusega andmeanalüüs, pilvetehnoloogia), kasutades selleks kõrgjõudlusega andmetöötlust võimaldavate ulatuslike ja kujunemisjärgus juhtivate koodide ja rakenduste ühiskavandamist, väljatöötamist ja optimeerimist; i)  sellised avaliku ja erasektori kasutajatele mõeldud rakendused, algoritmid ja tarkvaraarendus, mis kasutavad tipptasemel superarvutite võimekust, ning nende ühendamine tipptasemel digitehnoloogiaga (nt tehisintellekt, arvutimodelleerimine ja ‑simulatsioon, eraelu puutumatust soodustavad rakendused, suure jõudlusega andmeanalüüs, pilvetehnoloogia, kvantandmetöötlus), kasutades selleks kõrgjõudlusega andmetöötlust võimaldavate ulatuslike ja kujunemisjärgus juhtivate koodide ja rakenduste ühiskavandamist, väljatöötamist ja optimeerimist, kasutades võimaluse korral ära avatud koostöö mudelite, näiteks avatud lähtekoodi hüvesid; Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – alapunkt ii ii)  muu hulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste tippkeskuste ning paljude teadus- ja tööstussektoritele suurandmerakenduste ja -teenuste jaoks mõeldud mastaapsete kõrgjõudlusega andmetöötlust võimaldavate katsenäidiste ja katsestendide toetamine; ii)  muu hulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste tippkeskuste ning paljude teadus-, keskkonna- ja tööstussektoritele suurandmerakenduste ja -teenuste jaoks mõeldud mastaapsete kõrgjõudlusega andmetöötlust võimaldavate katsenäidiste ja katsestendide toetamine, jättes välja isikuandmed ja tegevuse, mis toob kaasa isikuandmete tagasituvastuse; Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt f (f)  kasutamise ja oskuste laiendamine – super- ja kvantandmetöötluse ning andmete kasutamise ja oskuste tipptasemeni jõudmise soodustamine, võttes arvesse sünergiat teiste programmide ja vahenditega (eriti programmiga „Digitaalne Euroopa“); superandmetöötlusressursside ja andmerakenduste teadusliku ja tööstusliku kasutamise laiendamine ning superandmetöötluse ja andmetaristu tööstussektorile kättesaadavuse ja selles vajalikuks innovatsiooniks kasutamise soodustamine; Euroopale targa juhtiva teaduskogukonna ja kvalifitseeritud tööjõu tagamine, et oleksime teaduses juhtival positsioonil ning tööstuses toimuks digiüleminek (sh riiklike kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevus- ja tippkeskuste toetamine ja võrgustikutöö); f)  kasutamise ja oskuste laiendamine – super- ja kvantandmetöötluse ning andmete kasutamise ja oskuste (sealhulgas käesoleva määruse raames korraldatavate hangete jaoks vajalikud oskused) tipptasemeni jõudmise soodustamine ning oskuste, suutlikkuse ja pädevuse arendamine, võttes arvesse sünergiat teiste programmide ja vahenditega (eriti programmiga „Digitaalne Euroopa“); superandmetöötlusressursside ja andmerakenduste teadusliku ja tööstusliku kasutamise laiendamine, eelkõige VKEde ja idufirmade seas, ning superandmetöötluse ja andmetaristu tööstussektorile kättesaadavuse ja selles vajalikuks innovatsiooniks kasutamise soodustamine; Euroopale targa juhtiva teaduskogukonna ja kvalifitseeritud tööjõu tagamine, et oleksime teaduses juhtival positsioonil ning tööstuses toimuks digiüleminek (sh riiklike kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevus- ja tippkeskuste toetamine ja võrgustikutöö); selle tegevussuuna kogu tegevuses tuleks arvesse võtta soolist mitmekesisust ja vajadust suurendada naiste osalust, ühtlasi niisuguste eriprogrammide loomisega, mille eesmärk on vähendada lisatakistusi, millega nad silmitsi seisavad, tagades samal ajal, et rakendusalased teadmised ja asjatundlikkus oleksid võimalikult suure geograafilise katvusega. Eespool nimetatud tegevusega seotud erimeetmed võivad hõlmata meetmeid, millega teha järgmist: Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt f – alapunkt i (uus) i)  määrata kindlaks karjäärivõimalused, töökohad, mis hõlmavad kõrgjõudlusega andmetöötluse kasutamist tegelikus keskkonnas, kõrgjõudlusega andmetöötluse häkatonid ja oskused, mis on vajalikud EuroHPC võimendamiseks, et edendada kestlikku majanduskasvu Euroopas, pakkudes asjakohaseid missioonipõhiseid teadusuuringuid ja kohaldamisprobleeme, rahastades praktikakohti ja stipendiume, nagu kõrgjõudlusega andmetöötluse ja arvutiteaduse magistriprogrammid ning partnerlused tööstuse ja akadeemiliste ringkondadega; Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt f – alapunkt ii (uus) ii)  teha koostööd akadeemiliste ringkondade ja ärisektori juhtidega, et kirjeldada ja arendada õppekavasid, mis aitavad koolitada vajalike oskuste ja inseneriteadmistega uusi superandmetöötluse ja kvantandmetöötluse eksperte; Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt f – alapunkt iii (uus) iii)  teha koostööd andmetöötlus- ja haridusringkondade eesrindlastega, et kohandada ja katsetada uusi paindlikumaid hariduse ja tööjõu arendamise meetodeid, mis võimaldavad teadmiste kiiret arendamist ja karjäärisisest üleminekut kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud ametikohtadele; Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt f – alapunkt iv (uus) iv)  pakkuda valdkonnaspetsiifilisi koolitusi, kaasa arvatud praktilised koolitused ja tegeliku kasutamise juhtumite lahendamine, ning VKEdele kohandatud kursusi ja tugiteenuseid, nagu töötajate vahetusprogrammid teadlaste ja akadeemiliste ringkondadega. Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 a (uus) 2a.  Lõigetes 1 ja 2 loetletud tegevuste rakendamisel pöörab ühisettevõte pidevalt tähelepanu geograafilisele ja soolisele mitmekesisusele ning turule sisenejate, näiteks idufirmade ja VKEde kaasamisele. Lisaks võetakse kõigis tegevussuundades nõuetekohaselt arvesse vastastikust täiendavust muude liidu tasandi superandmetöötluse algatustega, nagu PRACE ja GÉANT võrgustik. Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa (1)   Liidu rahaline panus ühisettevõttesse (sh EFTA assigneeringud) on kuni [XXXXX] eurot (sh kuni [XXXXX] eurot halduskuludeks), mis jaguneb järgmiselt: 1.   Liidu rahaline panus ühisettevõttesse (sh EFTA assigneeringud) on kuni [XXXXX] eurot (sh kuni 5 % halduskuludeks ja tehniliseks abiks), mis jaguneb järgmiselt: Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 (3)   Liit võib lõikes 1 osutatud panust täiendada ühisettevõttele eraldatavate lisasummadega, et toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning uuenduslike lahenduste kasutusele võtmist. 3.   Liit võib lõikes 1 osutatud panust täiendada ühisettevõttele eraldatavate lisasummadega, et toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning uuenduslike lahenduste kasutusele võtmist liidus. Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 6 (6)   Lõike 1 punktis a osutatud liidu rahalist panust kasutab ühisettevõte selleks, et anda rahalist toetust teadus- ja innovatsioonikavas ettenähtud kaudsetele meetmetele, mis on määratletud programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse artiklis xxx. 6.   Lõike 1 punktis a osutatud liidu rahalist panust kasutab ühisettevõte selleks, et anda avatud, konkurentsivõimeliste ja läbipaistvate menetluste kaudu rahalist toetust teadus- ja innovatsioonikavas kindlaks määratud prioriteetidest lähtuvatele kaudsetele meetmetele, mis on määratletud programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse artiklis xxx. Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 7 (7)   Lõike 1 punktis b nimetatud (liidu) rahalist panust kasutatakse võimekuse suurendamiseks kogu liidus (sh kõrgjõudlusega arvutite, kvantarvutite või -simulaatorite omandamiseks ja käitamiseks, kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu liidendamiseks ja kasutuse laiendamiseks ning edasijõudnute oskuste ja koolituse jaoks). 7.   Lõike 1 punktis b nimetatud (liidu) rahalist panust kasutatakse võimekuse suurendamiseks kogu liidus (sh ainult ühisettevõttele kuuluvate superarvutite ajakohastamiseks ning kõrgjõudlusega arvutite, kvantarvutite või -simulaatorite omandamiseks ja käitamiseks, kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu liidendamiseks ja kasutuse laiendamiseks ning edasijõudnute oskuste ja koolituse jaoks, mis on kättesaadavad ka geograafiliselt eraldatud ja ebasoodsates piirkondades elavatele kodanikele, võttes nõuetekohaselt arvesse soolise võrdõiguslikkuse parandamise vajadust). Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 8 (8)   Lõike 1 punktis c nimetatud (liidu) rahaline panus makstakse liidu üldeelarves Euroopa ühendamise rahastu jaoks mõeldud assigneeringutest ning seda kasutatakse kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmeressursside ühendamiseks ning integreeritud üleeuroopalise üliühendatud kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristu loomiseks. 8.   Lõike 1 punktis c nimetatud (liidu) rahaline panus makstakse liidu üldeelarves Euroopa ühendamise rahastu jaoks mõeldud assigneeringutest ning seda kasutatakse Euroopa territooriumil asuvate kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmeressursside ühendamiseks ning integreeritud üleeuroopalise üliühendatud kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristu loomiseks. Muudatusettepanek 89 Artikkel 6 – lõik 1 Artiklis 5 osutatud liidu maksimaalse rahalise panuse arvutamisel ei võeta arvesse muudest kui nimetatud artikli lõikes 1 osutatud liidu programmidest antud panust, mis on osa liidu kaasrahastusest ühe osaleva riigi elluviidava programmi jaoks. Artiklis 5 osutatud liidu maksimaalse rahalise panuse arvutamisel ei võeta arvesse muudest kui nimetatud artikli lõikes 1 osutatud liidu programmidest antud panust, mis on osa liidu kaasrahastusest ühe osaleva riigi elluviidava programmi jaoks, ja sellest ei kaeta samu kulusid. Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 a (uus) Taaste- ja vastupidavusrahastust, Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kaasrahastatud programmide rahalisi eraldisi võib käsitada osaleva riigi panusena, tingimusel et tagatakse kooskõla määruse (EL) .../... [ühissätete määrus 2021–2027] ja fondispetsiifiliste määruste asjakohaste sätetega. Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 (1)   Osalevad riigid teevad vähemalt samasuure kogupanuse nagu käesoleva määruse artiklis 5 osutatud liidu panus (sh [XXXXX] eurot halduskuludeks [sama palju kui käesoleva määruse artiklis 5 osutatud liidu panus halduskuludeks]). Osalevad riigid lepivad ühise panuse tegemises omavahel kokku. 1.   Osalevad riigid teevad vähemalt samasuure kogupanuse nagu käesoleva määruse artiklis 5 osutatud liidu panus (sh kuni 5 % halduskuludeks ja tehniliseks abiks [sama palju kui käesoleva määruse artiklis 5 osutatud liidu panus halduskuludeks ja tehniliseks abiks]). Osalevad riigid lepivad ühise panuse tegemises omavahel kokku. Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 a (uus) 1a.  Ühisettevõte loob osalevate riikide toetamiseks soodsa raamistiku. Kaudsete meetmete mõju maksimeerimiseks võetakse osalevate riikide rahaliste panuste haldamisel arvesse ühisettevõtte kolmepoolse mudeli eripära. Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 (2)   Erasektorist pärit osalised teevad ühisettevõttesse vähemalt [XXXXX] euro suuruse panuse (sh kuni [XXXXX] eurot halduskuludeks [22,22 % käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud liidu panusest halduskulude jaoks]) või lasevad seda teha oma koosseisu kuuluvatel ja seotud üksustel. 2.   Erasektorist pärit osalised teevad ühisettevõttesse vähemalt [XXXXX] euro suuruse panuse (sh kuni 5 % halduskuludeks ja tehniliseks abiks [22,22 % käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud liidu panusest halduskulude ja tehnilise abi jaoks]) või lasevad seda teha oma koosseisu kuuluvatel ja seotud üksustel. Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 (1)   EuroHPC superarvutid asuvad osalevas liikmesriigis. Üks osalev riik võib majutada rohkem kui üht EuroHPC superarvutit, kui nende omandamise vahel on üle kahe aasta või kui need on erineva tehnoloogiaga (klassikaline/kvantarvuti). 1.   EuroHPC superarvutid asuvad osalevas liikmesriigis. Üks osalev riik võib majutada rohkem kui üht EuroHPC superarvutit, kui osalemiskutsetele järgnenud valiku tegemise kuupäevade vahel on üle nelja aasta. Kvantarvutite ja ‑simulaatorite omandamisel või ühisettevõttele EuroHPC kuuluva superarvuti kvantkiirenditega ajakohastamisel on see ajavahemik kaks aastat. Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5 – sissejuhatav osa (5)   Pärast osalemiskutse avaldamist valib juhatus käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud majutava üksuse ja asjaomase osaleva riigi, kus majutav üksus on asutatud, või majutava üksusega seotud majutuskonsortsiumi välja õiglase ja läbipaistva menetluse teel, mis tugineb muu hulgas järgmistele kriteeriumidele: 5.   Pärast avatud, õiglase ja läbipaistva osalemiskutse avaldamist valib juhatus käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud majutava üksuse ja asjaomase osaleva riigi, kus majutav üksus on asutatud, või majutava üksusega seotud majutuskonsortsiumi välja õiglase ja läbipaistva menetluse teel, mis tugineb muu hulgas järgmistele kriteeriumidele: Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5 – punkt d (d)  majutava üksuse füüsilise ja IT-taristu kvaliteet, turvalisus ja ühendatus liidu süsteemidega; d)  majutava üksuse füüsilise, energia- ja IT-taristu kvaliteet ning selle turvalisus ja ühendatus liidu süsteemidega; Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5 – punkt d a (uus) da)  sellise energiajuhtimiskava esitamine, milles uuritakse, kas on olemas piisav juurdepääs puhtale ja taskukohasele energiale, sealhulgas taastuvenergia ostulepingute kaudu, ning käitiste energiatõhususe suurendamise strateegia; Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 7 a (uus) 7a.  Ühisettevõte võtab arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, et kiirendada energiasäästu ja -tõhususe alaseid teadusuuringuid, stimuleerida pidevat tehnoloogilist arengut, et parandada energiatõhusust nii uute kui ka olemasolevate süsteemide kujunduses, ning aktiivselt uurida, arendada ja katsetada uudseid energiatõhusaid lähenemisviise, mis hõlmavad eelkõige täielikult taastuvatel energiaallikatel põhinevaid lähenemisviise, mis parandavad superarvutite kasvuhoonegaaside heitkoguste ja keskkonnajalajäljega seotud olukorda. Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt k (k)  majutava üksuse kohustus esitada iga aasta 31. jaanuariks juhatusele auditiaruanne ja andmed eelmisel eelarveaastal pääsuaja kasutamise kohta; k)  majutava üksuse kohustus esitada iga aasta 31. jaanuariks juhatusele auditiaruanne ja andmed eelmisel eelarveaastal pääsuaja kasutamise kohta; auditiaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast juhatuselt heakskiidu saamist; Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 (3)   Tipptasemel superarvuti tarnija valimisel arvestatakse tarneahela turvalisusega. 3.   Tipptasemel superarvuti tarnija valimisel hinnatakse vastavust süsteemi üldisele tehnilisele kirjeldusele, sealhulgas kasutaja vajadustele, ja tagatakse Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tipptase. Samuti arvestatakse seejuures tarneahela turvalisusega. Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 (3)   Kvantarvutite ja -simulaatorite tarnija valimisel arvestatakse tarneahela turvalisusega. 3.   Kvantarvutite ja -simulaatorite tarnija valimisel hinnatakse vastavust süsteemi üldisele tehnilisele kirjeldusele, sealhulgas kasutaja vajadustele, ja tagatakse Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tipptase. Samuti arvestatakse seejuures tarneahela turvalisusega. Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 (1)   Ühisettevõte omandab koos erasektorist pärit osaliste või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga peamiselt tööstussektori kasutajatele mõeldud superarvutid või EuroHPC superarvutite sektsioonid ning jääb nende omanikuks või (koos erasektorist pärit osaliste või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga) kaasomanikuks. 1.   Ühisettevõte omandab koos erasektorist pärit osaliste või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga peamiselt tööstussektori kasutajatele mõeldud vähemalt keskklassi superarvutid või EuroHPC superarvutite sektsioonid ning jääb nende omanikuks või (koos erasektorist pärit osaliste või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga) kaasomanikuks. Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 (3)   Tööstusliku EuroHPC superarvuti tarnija valimisel arvestatakse tarneahela turvalisusega. 3.   Tööstusliku EuroHPC superarvuti tarnija valimisel hinnatakse vastavust süsteemi üldisele tehnilisele kirjeldusele, sealhulgas kasutaja vajadustele, ja tagatakse Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tipptase. Samuti arvestatakse seejuures tarneahela turvalisusega. Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 (2)   Artikli 5 lõikes 1 osutatud liidu rahaline panus peab katma kuni 35 % keskklassi superarvutite soetusmaksumusest. Keskklassi superarvutite omamise kogukulu ülejäänud osa katab majutava üksuse asutamiskohaks olev osalev riik või majutuskonsortsiumis osalevad riigid ning sellele võivad lisanduda artiklis 6 osutatud panused. 2.   Artikli 5 lõikes 1 osutatud liidu rahaline panus peab katma kuni 50 % keskklassi superarvutite soetusmaksumusest ning kuni 50 % nende käitamiskuludest. Keskklassi superarvutite omamise kogukulu ülejäänud osa katab majutava üksuse asutamiskohaks olev osalev riik või majutuskonsortsiumis osalevad riigid ning sellele võivad lisanduda artiklis 6 osutatud panused. Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 3 (3)   Keskklassi superarvuti tarnija valimisel arvestatakse tarneahela turvalisusega. 3.   Keskklassi superarvuti tarnija valimisel hinnatakse vastavust süsteemi üldisele tehnilisele kirjeldusele, sealhulgas kasutaja vajadustele, ja tagatakse Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tipptase. Samuti arvestatakse seejuures tarneahela turvalisusega. Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 (2)  Liidu osa keskklassi superarvutite kasutamise pääsuajast on otseselt proportsionaalne artikli 5 lõikes 1 osutatud liidu rahalise panusega superarvuti soetuskuludesse ning ei ületa 35 % konkreetse superarvuti kasutamiseks mõeldud kogupääsuajast. välja jäetud Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 5 (5)   EuroHPC superarvutite kasutamiseks mõeldud pääsuaja liidu osaga seotud pääsuõigused määrab kindlaks juhatus. 5.   EuroHPC superarvutite kasutamiseks mõeldud pääsuaja liidu osaga seotud pääsuõigused määrab kindlaks ja avalikustab juhatus. Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 6 (6)   Liidule EuroHPC superarvutite kasutamiseks eraldatud pääsuaja kasutamine on käesoleva määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud avaliku sektori kasutajatele tasuta. Samuti on see tasuta tööstuslikul otstarbel kasutajatele, kui arvutit kasutatakse programmidest „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“ rahastatud teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, aga asjakohasel juhul ka VKEdele erainnovatsiooni tegemiseks. Üldpõhimõttena jaotatakse sellisteks tegevusteks kasutatavat pääsuaega pidevalt avatud osalemiskutsete ning juhatuse määratletud õiglase ja läbipaistva vastastikuse hindamise alusel. 6.   Liidule EuroHPC superarvutite kasutamiseks eraldatud pääsuaja kasutamine on läbipaistev ja käesoleva määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud avaliku sektori kasutajatele tasuta. Samuti on see tasuta tööstuslikul otstarbel kasutajatele, valitsusvälistele organisatsioonidele, üliõpilastele ja muudele üksikisikutele, kui arvutit kasutatakse avatud teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, aga asjakohasel juhul ka VKEdele erainnovatsiooni tegemiseks. Üldpõhimõttena jaotatakse sellisteks tegevusteks kasutatavat pääsuaega pidevalt avatud osalemiskutsete ning juhatuse määratletud õiglase ja läbipaistva vastastikuse hindamise alusel. Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 8 (8)   Ta määrab käesoleva artikli lõikes 6 nimetatud üldpõhimõttest erinevate pääsutingimuste jaoks eraldi reeglid. Neis käsitletakse pääsuaja andmist projektidele ja tegevustele, mis on kas liidu või juhatuse arvates strateegilise tähtsusega. 8.   Ta määrab käesoleva artikli lõikes 6 nimetatud üldpõhimõttest erinevate pääsutingimuste jaoks eraldi reeglid, mis peavad olema läbipaistvad. Neis käsitletakse pääsuaja andmist projektidele ja tegevustele, mis on kas liidu või juhatuse arvates strateegilise tähtsusega. Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 9 (9)   Liidu soovil annab tegevdirektor EuroHPC superarvutite kasutamise otsepääsu algatustele, mida on liidu arvates hädasti vaja tervisega seotud teenuste või muude erakorraliste avalikes huvides tugiteenuste osutamiseks, hädaolukorra- ja kriisiohjeks või juhtudeks, mis on liidu arvates olulised tema julgeoleku ja kaitse seisukohalt. Sellise pääsu kasutamise tingimused määratletakse juhatuse koostatud pääsutingimustes. 9.   Liidu soovil annab tegevdirektor EuroHPC superarvutite kasutamise otsepääsu algatustele, mida on liidu arvates hädasti vaja keskkonna ja tervisega seotud teenuste või muude erakorraliste avalikes huvides tugiteenuste osutamiseks, hädaolukorra- ja kriisiohjeks või juhtudeks, mis on liidu arvates olulised tema julgeoleku ja kaitse seisukohalt. Sellise pääsu kasutamise tingimused määratakse kindlaks juhatuse koostatud pääsutingimustes, võttes arvesse asjaolu, et teadusuuringutes ja innovatsioonis keskendutakse üksnes tsiviilrakendustele, tunnistades, et on ka kahesuguse kasutusega tehnoloogia valdkondi. Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1 (1)   Tööstussektori kasutajatele kehtivad ärilisel eesmärgil kasutamiseks eritingimused. Äriteenus on turuhindadel põhinev kasutuskorra põhine tasuline teenus. Tasu suuruse määrab juhatus. 1.   Tööstussektori kasutajatele kehtivad ärilisel eesmärgil kasutamiseks eritingimused. Äriteenus on turuhindadel põhinev kasutuskorra põhine tasuline teenus. Tasu suuruse määrab juhatus, kuid see ei tohi kujutada endast turule sisenemise tõket, eelkõige VKEde jaoks. Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 (2)   Liidu pääsuaja ärilisel eesmärgil kasutamisest saadav tasu kirjendatakse tuluna ühisettevõtte eelarvesse ning seda kasutatakse ühisettevõtte tegevuskulude katteks. 2.   Liidu pääsuaja ärilisel eesmärgil kasutamisest saadav tasu kirjendatakse tuluna ühisettevõtte eelarvesse ning seda kasutatakse ühisettevõtte tegevuskulude ja EuroHPC superarvutite käitamiskulude katteks. Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 (3)   Äriteenustele eraldatav pääsuaeg ei tohi ületada 20 % iga EuroHPC superarvuti kasutamiseks mõeldud liidu kogupääsuajast. Liidu pääsuaja eraldamise äriteenuste kasutajatele otsustab juhatus, võttes arvesse artikli 15 lõikes 10 osutatud järelevalve tulemusi. 3.   Äriteenustele eraldatav pääsuaeg ei tohi põhimõtteliselt ületada 20 % iga EuroHPC superarvuti kasutamiseks mõeldud liidu kogupääsuajast. Liidu pääsuaja maksimaalse eraldamise äriteenuste kasutajatele otsustab juhatus, võttes arvesse artikli 15 lõikes 10 osutatud järelevalve tulemusi. Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 6 (6)   Personali koosseis määratakse kindlaks ühisettevõtte ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning samuti lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides, kooskõlas ühisettevõtte aastaeelarvega. 6.   Personali koosseis määratakse kindlaks ühisettevõtte ametikohtade loetelus ning see kajastab asjakohaselt niisuguste töötajate arvu ja palgaastmeid, keda on vaja selles valdkonnas kõrgeimate töölevõtustandardite tagamiseks, ning selles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning samuti lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides, kooskõlas ühisettevõtte aastaeelarvega. Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 (2)   Juhatus võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riikide ekspertide ühisettevõttesse lähetamise ja praktikantide kasutamise reeglid. 2.   Juhatus võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riikide ekspertide ühisettevõttesse lähetamise ja praktikantide kasutamise, sealhulgas nende tasustamise reeglid. Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 (1)   Ühisettevõtte tegevuse suhtes tuleb kohaldada pidevat järelevalvet ja see tuleb finantsreeglite kohaselt perioodiliselt läbi vaadata, et tagada võimalikult suur mõju, tipptase ja tõhusaim ressursikasutus. Järelevalve ja perioodilise läbivaatamise tulemusi kasutatakse ühisettevõtte hindamisel programmi „Euroopa horisont“ raames. 1.   Ühisettevõtte tegevuse suhtes tuleb kohaldada pidevat järelevalvet ja see tuleb finantsreeglite kohaselt perioodiliselt läbi vaadata, et tagada võimalikult suur mõju, tipptase ja tõhusaim ressursikasutus. Selline järelevalve ja läbivaatamine ei suurenda ühisettevõtte ega selle abisaajate halduskoormust. Järelevalve ja perioodilise läbivaatamise tulemusi kasutatakse ühisettevõtte hindamisel programmi „Euroopa horisont“ raames. Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 3 (3)   Ühisettevõtte tegevust tuleb hinnata aegsasti, et hindamise tulemusi saaks kasutada programmi „Euroopa horisont“ vahe- ja lõpphindamisel ning asjaomases otsustamisprotsessis, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artiklis 47. 3.   Ühisettevõtte tegevust tuleb hinnata aegsasti ning ühisettevõtte ja selle abisaajate halduskoormust suurendamata, et hindamise tulemusi saaks kasutada programmi „Euroopa horisont“ vahe- ja lõpphindamisel ning asjaomases otsustamisprotsessis, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artiklis 47. Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4 (4)   Komisjon teeb iga ühisettevõtte vahehindamise programmi „Euroopa horisont“ vahehindamise ajal, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artiklis 47. Kõnealune hindamine tehakse läbipaistavalt ja sõltumatute ekspertide abiga, kui programmi „Euroopa horisont“ elluviimise kohta on kogunenud piisavalt teavet, aga mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi elluviimise algust. Hindamistel selgitatakse välja, kuidas ühisettevõte täidab oma missiooni majanduslike, tehnoloogiliste, teaduslike, ühiskondlike ja poliitiliste eesmärkide (sh kliimaeesmärkide) seisukohalt, ning hinnatakse selle tegevuste tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust programmis „Euroopa horisont“, ettevõtte sünergiat asjaomaste Euroopa, riiklike ja (asjakohasel juhul) piirkondlike algatustega (sh sama programmi teiste osadega, nagu missioonid, klastrid ja teema-/eriprogrammid) ning nende vastastikust täiendavust. Erilist tähelepanu pööratakse liidu ja riigi tasandil saavutatud mõjule, võttes arvesse sünergia osa ja poliitika moderniseerimist. Asjakohasel juhul sisaldab hindamine ka ühisettevõtte pikaajalise teadusliku, ühiskondliku, majandusliku ja poliitilise mõju hindamist, iga tulevase tegevuse kõige tulemuslikuma poliitilise sekkumise viisi väljaselgitamist ning ühisettevõtte tegevuse võimaliku pikendamise analüüsi, võttes arvesse üldist Euroopa partnerluste tegevuskeskkonda ja selle poliitilisi prioriteete. 4.   Komisjon teeb iga ühisettevõtte vahehindamise programmi „Euroopa horisont“ vahehindamise ajal, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artiklis 47, seejuures ühisettevõtte halduskoormust suurendamata. Kõnealune hindamine tehakse läbipaistavalt ja sõltumatute välisekspertide abiga, kui programmi „Euroopa horisont“ elluviimise kohta on kogunenud piisavalt teavet, aga mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi elluviimise algust. Hindamistel selgitatakse välja, kuidas ühisettevõte täidab oma missiooni majanduslike, tehnoloogiliste, teaduslike, keskkonnaalaste, ühiskondlike ja poliitiliste eesmärkide (sh kliima- ja tervishoiueesmärkide) seisukohalt, ning hinnatakse selle tegevuste tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, terviklust ja liidu lisaväärtust programmis „Euroopa horisont“, ettevõtte sünergiat asjaomaste Euroopa, riiklike ja (asjakohasel juhul) piirkondlike algatustega (sh sama programmi teiste osadega, nagu muud Euroopa partnerlused, missioonid, klastrid ja teema-/eriprogrammid) ning nende vastastikust täiendavust. Erilist tähelepanu pööratakse liidu ja riigi tasandil saavutatud mõjule, võttes arvesse sünergia osa ja poliitika moderniseerimist. Asjakohasel juhul sisaldab hindamine ka ühisettevõtte pikaajalise teadusliku, ühiskondliku, keskkonnaalase, majandusliku ja poliitilise mõju hindamist, teavitustegevuse ja teadlikkuse suurendamise edusammude (nt kasutajate arv) hindamist, iga tulevase tegevuse kõige tulemuslikuma poliitilise sekkumise viisi väljaselgitamist ning ühisettevõtte tegevuse võimaliku pikendamise või järkjärgulise kaotamise analüüsi, võttes arvesse üldist Euroopa partnerluste tegevuskeskkonda ja selle poliitilisi prioriteete. Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 6 (6)   Komisjon võib läbipaistva korra alusel valitud sõltumatute ekspertide abiga hinnata ka strateegiliselt olulisi teemasid, et selgitada välja ühisettevõtte edusammud seatud eesmärkide saavutamisel, tegevusi soodustavad tegurid ja parimad tavad. Selliste lisahindamiste tegemisel uurib komisjon põhjalikult ühisettevõtte haldusmõju. 6.   Komisjon võib ühisettevõtte halduskoormust suurendamata hinnata läbipaistva korra alusel valitud sõltumatute ekspertide abiga ka strateegiliselt olulisi teemasid, et selgitada välja ühisettevõtte edusammud seatud eesmärkide saavutamisel, tegevusi soodustavad tegurid ja parimad tavad. Selliste lisahindamiste tegemisel uurib komisjon põhjalikult ühisettevõtte haldusmõju ning püüab igati vähendada halduskoormust ja tagada hindamisprotsessi lihtsuse ja täieliku läbipaistvuse. Kõik hindamised peavad põhinema poliitikavariantide usaldusväärsel hindamisel juhtimise seisukohast, hõlmates eelkõige võimalust kehtestada piisavad kaitsemeetmed, et kõigis toimingutes oleks tagatud avalike huvide nõuetekohane järgimine. Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 7 (7)   Ühisettevõte vaatab oma tegevused perioodiliselt läbi, et anda sisendeid selle vahe- ja lõpphindamise jaoks, mida tuleb teha programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse artiklis 47 osutatud hindamiseks. 7.   Ühisettevõte vaatab abisaajaid võimalikult vähe koormates oma tegevused perioodiliselt läbi, et anda sisendeid selle vahe- ja lõpphindamise jaoks, mida tuleb teha programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artiklis 47 osutatud hindamiseks. Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 7 a (uus) 7a.  Aruandlus peab olema kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ standardsete aruandlusnõuetega. Strateegilise koordineerimise protsessi raames aruandlussüsteemide väljatöötamisse kaasatakse ka liikmesriigid ja partnerluse esindajad, et tagada aruandluse ja järelevalve sünkroniseerimine ja koordineerimine, sealhulgas andmete kogumise ja aruandlusega seotud ülesannete jagamise osas. Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1 (1)   Programmi „Euroopa horisont“ eelarvest rahastatudmeetmetega seotud kulutuste järelauditid tehakse osana programmi „Euroopa horisont“ kaudsetest meetmetest kooskõlas kõnealuse programmi loomise määruse (EL) nr xxx artikliga 48, eriti selle lõikes 2 osutatud auditistrateegiaga. 1.   Programmi „Euroopa horisont“ eelarvest rahastatud meetmetega seotud kulutuste järelauditid tehakse ühisettevõtte ja selle abisaajate halduskoormust suurendamata osana programmi „Euroopa horisont“ kaudsetest meetmetest kooskõlas kõnealuse programmi loomise määruse (EL) nr xxx artikliga 48, eriti selle lõikes 2 osutatud auditistrateegiaga. Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 2 (2)   Programmi „Digitaalne Euroopa“ eelarvest rahastatud tegevustega seotud kulude järelauditid teeb ühisettevõte kooskõlas kõnealuse programmi loomise määruse (EL) nr xxx artikliga xxx. 2.   Programmi „Digitaalne Euroopa“ eelarvest rahastatud tegevustega seotud kulude järelauditid teeb ühisettevõte kooskõlas kõnealuse programmi loomise määruse (EL) nr xxx artikliga xxx, ilma et seeläbi suurendataks ühisettevõtte ja selle abisaajate halduskoormust. Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 3 (3)   Euroopa ühendamise rahastu eelarvest rahastatud tegevustega seotud kulude järelauditid teeb ühisettevõte kooskõlas rahastu loomise määruse (EL) nr xxx artikliga xxx ja osana rahastu meetmetest. 3.   Euroopa ühendamise rahastu eelarvest rahastatud tegevustega seotud kulude järelauditid teeb ühisettevõte kooskõlas rahastu loomise määruse (EL) nr xxx artikliga xxx ja osana rahastu meetmetest, ilma et seeläbi suurendataks ühisettevõtte ja selle abisaajate halduskoormust. Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõik 1 Ühisettevõte tagab sellise tundliku teabe kaitse, mille avalikustamine võib kahjustada ühisettevõtte osaliste või selle tegevuses osalejate huve. Ilma et see piiraks artikli 28 kohaldamist, tagab ühisettevõte sellise tundliku teabe kaitse, mille avalikustamine võib kahjustada ühisettevõtte osaliste või selle tegevuses osalejate huve. Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 2 a (uus) 2a.  Kooskõlas muude Euroopa partnerlustega, mida kaasrahastatakse programmist „Euroopa horisont“, sisestatakse kõik ühisettevõtte esitatud ja rahastatud projektide andmed programmi „Euroopa horisont“ ühisesse andmebaasi. Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 a (uus) Artikkel 31a Hüvitamismäärad Erandina määruse (EL) 2021/695 artiklist 30 võib ühisettevõte kohaldada teatava meetme raames liidu rahastuse puhul erinevaid hüvitamismäärasid sõltuvalt osaleja liigist, nimelt VKEde ja mittetulunduslike õigussubjektide puhul, ja meetme liigist. Hüvitamismäärad märgitakse ära tööprogrammis. Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 1 – lõik 1 a (uus) Selleks et tagada kõigi superarvutite võrdne kohtlemine määruse (EL) 2018/1488 ja käesoleva määruse alusel, katab määruse (EL) 2018/1488 artikli 11 lõikes 2 osutatud liidu rahaline osalus kuni 50 % soetuskuludest ja kuni 50 % käitamiskuludest. Määruse (EL) 2018/1488 artikli 13 lõikes 3 osutatud liidu juurdepääsuaja eraldamist käsitlevaid reegleid kohandatakse sellele vastavalt. Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 1 – lõik 1 – punkt c (c)  avaldada ja hallata osalemiskutseid EuroHPC superarvutite majutamiseks ning hinnata saadud pakkumusi sõltumatute välisekspertide abiga; c)  avaldada ja hallata avatud ja läbipaistval viisil osalemiskutseid EuroHPC superarvutite majutamiseks ning hinnata saadud pakkumusi sõltumatute välisekspertide abiga; Muudatusettepanek 130 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 1 – lõik 1 – punkt h (h)  korraldada avatud projektikonkursse ning määrata kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määrusega (EL) xxx ning olemasolevate vahendite piires rahastust kaudsete meetmete jaoks (peamiselt toetustena); h)  korraldada avatud projektikonkursse ning määrata kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määrusega (EL) xxx ning olemasolevate vahendite piires rahastust kaudsete meetmete jaoks (peamiselt toetustena), edendades sooliselt tasakaalustatud osalemist; Muudatusettepanek 131 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 1 – lõik 1 – punkt n (n)  teha tihedat koostööd ja tagada koordineeritus teiste Euroopa partnerlustega ning sünergia teiste ühisettevõtetega (sh haldusfunktsiooni tsentraliseerimise abil); n)  teha tihedat koostööd ja tagada koordineeritus teiste Euroopa partnerlustega ning sünergia teiste ühisettevõtetega, sh haldusfunktsiooni tsentraliseerimise abil, eelkõige ühiste ülesannete puhul ja ressursside kasutamise optimeerimise eesmärgil; Muudatusettepanek 132 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 1 – lõik 1 – punkt n a (uus) na)  tagada liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil teiste asjakohaste teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevate algatustega ühistegevus, mis on tulevikus ülimalt oluline suurema mõju saavutamiseks, tulemuste kasutuselevõtu tagamiseks ja omavahelise ühendatuse optimaalse taseme kindlustamiseks; Muudatusettepanek 133 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 1 – lõik 1 – punkt o a (uus) oa)  edendada VKEde kaasamist oma tegevusse ja võtta meetmeid, et tagada VKEde teavitamine kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eesmärkidega; Muudatusettepanek 134 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 2 – lõige 1 – punkt b (b)  Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, [Montenegro], Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, [Põhja-Makedoonia], Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, [Šveits], Taani, Tšehhi, [Türgi] ja Ungari; b)  Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, [Malta], [Montenegro], Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, [Põhja-Makedoonia], Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, [Šveits], Taani, Tšehhi, [Türgi] ja Ungari; Muudatusettepanek 135 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 3 – lõige 6 (6)   Iga erasektorist pärit osaline annab ühisettevõttele korra aastas teada oma koosseisus toimunud olulistest muudatustest. Kui mõni selline muudatus võib komisjoni arvates tõenäoliselt mõjutada liidu või ühisettevõtte huve, mis on seotud julgeoleku või avaliku korraga, võib ta teha juhatusele ettepaneku asjaomase erasektorist pärit osalise osalus ettevõttes lõpetada. Lõpetamine jõustub pöördumatult kuus kuud pärast juhatuse sellesisulist otsust või nimetatud otsuses sätestatud kuupäeval (olenevalt sellest kumb tähtpäevadest saabub varem). 6.   Iga erasektorist pärit osaline annab ühisettevõttele viivitamata teada oma koosseisus toimunud olulistest muudatustest. Kui mõni selline muudatus võib komisjoni arvates tõenäoliselt mõjutada liidu või ühisettevõtte huve, mis on seotud julgeoleku või avaliku korraga, võib ta teha juhatusele ettepaneku asjaomase erasektorist pärit osalise osalus ettevõttes lõpetada. Lõpetamine jõustub pöördumatult kuus kuud pärast juhatuse sellesisulist otsust või nimetatud otsuses sätestatud kuupäeval (olenevalt sellest kumb tähtpäevadest saabub varem). Muudatusettepanek 136 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 6 – lõige 5 – sissejuhatav osa (5)   Põhikirja artikli 7 lõike 4 punktides f, g ja h osutatud ülesannete täitmiseks ja iga EuroHPC superarvutiga seoses jaotatakse osalevate riikide hääleõigus proportsionaalselt kulukohustustega kaetud rahalise ja mitterahalise panuse alusel, mille nad on andnud konkreetse superarvuti jaoks, kuni ajani, mil superarvuti omandiõigus antakse käesoleva määruse artikli 8 lõike 3 kohaselt üle majutavale üksusele või mil superarvuti müüakse või kasutuselt kõrvaldatakse; mitterahalist panust võetakse arvesse ainult siis, kui selle on enne kinnitanud sõltumatu ekspert või audiitor. 5.   Põhikirja artikli 7 lõike 4 punktides f, g ja h osutatud ülesannete täitmiseks ja iga EuroHPC superarvutiga seoses jaotatakse osalevate riikide hääleõigus proportsionaalselt kulukohustustega kaetud rahalise ja mitterahalise panuse alusel, mille nad on andnud konkreetse superarvuti jaoks, kuni ajani, mil superarvuti omandiõigus antakse käesoleva määruse artikli 8 lõike 3 kohaselt üle majutavale üksusele või mil superarvuti müüakse või kasutuselt kõrvaldatakse; mitterahalist panust võetakse arvesse ainult siis, kui selle on enne lihtsa, tõhusa ja läbipaistva menetluse teel kinnitanud sõltumatu ekspert või audiitor. Muudatusettepanek 137 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 6 – lõige 10 – lõik 2 Iga vaatlejariik võib määrata juhatusse ühe esindaja, kes saab kõik asjakohased dokumendid ja kellel on õigus osaleda juhatuse aruteludes (v.a siis, kui juhatus konkreetsel juhul seda ei luba). Vaatlejariikide esindajatel ei ole hääleõigust ning nad peavad tagama tundliku teabe konfidentsiaalsuse vastavalt käesoleva määruse artiklile 27 ja huvide konfliktikäsitlevatele eeskirjadele. Iga vaatlejariik võib määrata juhatusse ühe esindaja, kes saab kõik asjakohased dokumendid ja kellel on õigus osaleda juhatuse aruteludes (v.a siis, kui juhatus konkreetsel juhul seda ei luba). Muudatusettepanek 138 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 6 – lõige 14 a (uus) 14a.  Kasutajafoorumi kaks või enam esindajat, kes valitakse välja selle kodukorra kohaselt, kutsutakse juhatuse koosolekutele vaatlejateks, kes osalevad aruteludes, aga kellel ei ole hääleõigust. Muudatusettepanek 139 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 6 – lõige 14 b (uus) 14b.  Juhatuse koosolekul osalevatel vaatlejatel ei ole hääleõigust, nad tagavad tundliku teabe konfidentsiaalsuse vastavalt käesoleva määruse artiklile 27 ja nende suhtes kohaldatakse huvide konflikti käsitlevaid reegleid. Muudatusettepanek 140 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 7 – lõige 3 – punkt j a (uus) ja)  loob kasutajafoorumina töögrupi, mille eesmärk on juhatuse nõustamine kasutajate vajaduste küsimustes vastavalt juhatuse kodukorrale; Muudatusettepanek 141 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 7 – lõige 3 – punkt j b (uus) jb)  kehtestab kasutajafoorumi ja punktide j ja k kohaselt moodustatud nõuanderühmade liikmete valimise, ametisse nimetamise ja ametist vabastamise reeglid ja erikriteeriumid, mis hõlmavad ka soolise ja geograafilise mitmekesisusega seotud kaalutlusi, ning kiidab heaks kasutajafoorumi ja nõuanderühmade iseseisvalt kehtestatud kodukorrad; konkreetsete kasutajarühmadega tuleks tegeleda kasutajafoorumi raames, hõlmates ka osalevatest liikmesriikidest pärit üliõpilaste juurdepääsu, et edendada tulevasi karjäärivõimalusi superandmetöötluse valdkonnas. Selleks nähakse valikukriteeriumides ette, et kasutajafoorumis peab olema esindatud vähemalt kaks magistri- või doktoriõppe üliõpilast. Üliõpilaste väljavalimisse võib kaasata Euroopa akadeemiad; Muudatusettepanek 142 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 8 – lõige 1 - sissejuhatav osa (1)   Komisjon esitab pärast ühisettevõtte teiste osalistega konsulteerimist tegevdirektori kanditaatide nimekirja. Konsulteerimiseks nimetavad teised osalised (v.a liit) ühisel kokkuleppel oma esindajad ja juhatuse nimel toimiva vaatleja. 1.   Komisjon esitab pärast ühisettevõtte teiste osalistega konsulteerimist tegevdirektori kanditaatide nimekirja. Konsulteerimiseks nimetavad teised osalised (v.a liit) ühisel kokkuleppel oma esindajad ja juhatuse nimel toimiva vaatleja. Nimekirjaga tagatakse meeste ja naiste võrdne esindatus ja võrdsed võimalused. Muudatusettepanek 143 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 10 – lõige 2 (2)   Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma kuulub kuni kümme liiget, kelle nimetavad erasektorist pärit osalised olenevalt nende panusest ühisettevõttesse. 2.   Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma kuulub kuni kaksteist liiget, kellest mitte rohkem kui kuus liiget nimetatakse erasektorist pärit osaliste poolt olenevalt nende panusest ühisettevõttesse ja mitte rohkem kui kuus liiget nimetatakse kasutajafoorumi poolt juhatuse soovituse alusel. Kasutajafoorum kehtestab tema poolt nimetatavate liikmete jaoks erikriteeriumid ja valikumenetluse. Muudatusettepanek 144 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 10 – lõige 3 (3)   Taristu nõuanderühm koosneb kümnest liikmest. Juhatus kehtestab konkreetsed taristu nõuanderühma liikmete valimise kriteeriumid. Taristu nõuanderühma liikmed nimetavad juhatuselt ja tegevdirektorilt saadud info alusel ametisse juhatuse esimees ja aseesimees. 3.   Taristu nõuanderühm koosneb kaheteistkümnest liikmest. Juhatus kehtestab taristu nõuanderühma liikmete valimise erikriteeriumid. Taristu nõuanderühma liikmed nimetatakse juhatuselt ja tegevdirektorilt saadud info alusel ning kasutajafoorumi arvamust arvesse võttes ametisse juhatuse esimehe ja aseesimehe poolt. Muudatusettepanek 145 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 10 – lõige 3 a (uus) 3a.  Juhatus kehtestab erikriteeriumid ja menetluse teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma ning taristu nõuanderühma liikmete valimiseks. Muudatusettepanek 146 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 13 – lõik 1 – punkt a (a)  koostab käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi projekti ning ajakohastab seda korrapäraselt. See mitmeaastase strateegilise programmi projekt sisaldab: i) strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava, milles on kirjas teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogia ja võtmepädevuste arendamiseks ja kasutuselevõtuks eri rakendusvaldkondades, et toetada liidus integreeritud kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ning andmete ökosüsteemi arengut, suurendada selle vastupanuvõimet ning aidata luua uusi turge ja ühiskondlikke rakendusi; samuti on seal kirjas Euroopa tehnoloogia arendamise ja kasutussevõtu edendamise meetmed; ii) teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna võimalikke rahvusvahelise koostöö viise, mis lisavad väärtust ja on kõigi poolte huvides; iii) koolitus- ja haridusprioriteete, et kaotada kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogia ja rakendustega seotud oskuste nappus (eriti tööstuses). See strateegiline kava vaadatakse teaduse ja tööstuse nõudluse muutumise alusel korrapäraselt läbi; a)  koostab käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi projekti ning ajakohastab seda korrapäraselt. See mitmeaastase strateegilise programmi projekt sisaldab: i) strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava, mis põhineb teaduse ja tööstuse nõudlusel ning milles on kirjas teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse kasutajatele mõeldud tehnoloogia, teenuste, rakenduste ja võtmepädevuste arendamiseks ja kasutuselevõtuks eri rakendusvaldkondades, et toetada liidus integreeritud kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ning andmete ökosüsteemi arengut, suurendada liidu vastupanuvõimet ning aidata luua uusi turge ja ühiskondlikke rakendusi; samuti on seal kirjas Euroopa tehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtu edendamise meetmed; ii) teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna võimalikke rahvusvahelise koostöö viise, mis lisavad väärtust ja on kõigi poolte huvides; iii) koolitus- ja haridusprioriteete, et kaotada kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogia ja rakendustega seotud pädevuse ja oskuste nappus (eriti tööstuses). Nimetatud mitmeaastase strateegilise programmi projekt vaadatakse teaduse ja tööstuse nõudluse muutumise alusel korrapäraselt läbi; Muudatusettepanek 147 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 13 – lõik 1 a (uus) Oma ülesandeid täites küsib teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühm kasutajafoorumi arvamust. Muudatusettepanek 148 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 14 – lõik 1 – punkt a (a)  koostab käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi projekti ning ajakohastab seda korrapäraselt. See mitmeaastase strateegilise programmi projekt sisaldab: i) EuroHPC superarvutite omandamist, võttes muu hulgas arvesse soetamise plaane, vajalikku võimekuse suurendamist, rakendusi ja kasutajaid, millega/kellega on vaja tegeleda, asjaomaseid kasutajanõudeid ja sobivat süsteemiarhitektuuri, kasutajate vajadusi ning taristu arhitektuuri; ii) selle taristu liidendamist ja omavahelist ühendamist (võttes muu hulgas arvesse integreerimist riiklike kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse taristutega) ning üliühendatud ja liidendatud taristu arhitektuuri; ning iii) võimekuse suurendamist (sh pädevuskeskused, tegevuse laiendamine, lõppkasutajate koolitamine, ning Euroopa tehnoloogia kasutuselevõtu ja kasutamise edendamise võimalused eelkõige pädevuskeskustes); a)  koostab käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi projekti ning ajakohastab seda korrapäraselt. See mitmeaastase strateegilise programmi projekt sisaldab: i) EuroHPC superarvutite omandamist, võttes muu hulgas arvesse soetamise plaane, vajalikku võimekuse suurendamist, rakendusi ja kasutajaid, millega/kellega on vaja tegeleda, asjaomaseid kasutajanõudeid ja sobivat süsteemiarhitektuuri, kasutajate vajadusi ning taristu arhitektuuri; ii) selle taristu liidendamist ja omavahelist ühendamist (võttes muu hulgas arvesse integreerimist riiklike kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse taristutega) ning üliühendatud ja liidendatud taristu arhitektuuri; ning iii) võimekuse suurendamist, k.a liidu ja liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused ning kõrgjõudlusega andmetöötluse tippkeskused, tegevuse laiendamine, lõppkasutajate koolitamine ning Euroopa tehnoloogia kasutuselevõtu ja kasutamise edendamise võimalused eelkõige pädevuskeskustes; Muudatusettepanek 149 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 14 – lõik 1 a (uus) Oma ülesandeid täites küsib taristu nõuanderühm kasutajafoorumi arvamust.

Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus õiglase ülemineku mehhanismi raames loodava avaliku sektori laenurahastu kohta (COM(2020)0453 – C9‑0153/2020 – 2020/0100(COD))

P9_TA(2021)0311 A9-0195/2020

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0453),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 322 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0153/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kontrollikoja 24. septembri 2020. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2020. aasta arvamust(2),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 5. mai 2021. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 58,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0195/2020),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. juunil 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, mis käsitleb õiglase ülemineku mehhanismi osana loodavat avaliku sektori laenurahastut

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2021/1229) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus

Juhul kui sihtotstarbelise tulu oodatav kumulatiivne summa erineb oluliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/...(3)(4) artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud summast, määrab Euroopa Parlament komisjoni ettepaneku põhjal kindlaks lisavahendite eraldamise avaliku sektori laenurahastule ja toetab seda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 314, et katta avaliku sektori laenurahastu rahastamisvajadused ja tagada selle täielik rakendamine. Komisjoni ettepanek on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga ega ohusta määruse (EL) 2021/...(5)+ I lisas loetletud programmide rakendamist.

(1) ELT C 373, 4.11.2020, lk 1. (2) ELT C 429, 11.12.2020, lk 240. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) 2021/... õiglase ülemineku mehhanismi raames loodava avaliku sektori laenurahastu kohta (ELT ...). (4) +ELT: palun sisestada dokumendis PE-CONS 33/21 2020/0100(COD) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse number, kuupäev ja ELT avaldamisviide. (5) ++ELT: palun sisestada dokumendis PE‑CONS 33/21 2020/0100(COD) sisalduva määruse number.

Euroopa Parlamendi 24. juunil 2021. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/625 seoses kolmandatest riikidest liitu eksporditavate loomade ja loomsete saaduste ametliku kontrolliga, et tagada antimikroobikumide teatavate kasutusviiside keelu järgimine (COM(2021)0108 – C9-0094/2021 – 2021/0055(COD))(1)

P9_TA(2021)0312 A9-0195/2021

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

[Muudatusettepanekud 1–7, kui ei ole märgitud teisiti]

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD(2)

P9_TA(2021)0312 A9-0195/2021

komisjoni ettepanekule võtta vastu

P9_TA(2021)0312 A9-0195/2021

---------------------------------------------------------

P9_TA(2021)0312 A9-0195/2021

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/…,
millega muudetakse määrust (EL) 2017/625 seoses kolmandatest riikidest liitu eksporditavate loomade ja loomsete saaduste ametliku kontrolliga, et tagada antimikroobikumide teatavate kasutusviiside keelu järgimine ja määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad [muudatusettepanekud 8, 10 ja 11]

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artiklit 114 ja artikli 168 lõike 4 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/625(5) on sätestatud ametliku kontrolli tegemise õigusnormid, et kontrollida muu hulgas toidu ja sööda ohutuse õigusnormide järgimist.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/6(6) on sätestatud muu hulgas veterinaarravimite kontrolli ja kasutamise õigusnormid, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse antimikroobikumiresistentsusele.

(3)  Vastavalt määrusele (EL) 2019/6 tagatakse antimikroobikumide mõistlikum ja vastutustundlikum kasutamine loomadel muu hulgas keeluga kasutada antimikroobikume kasvu soodustamiseks ja tootlikkuse tõstmiseks ning keeluga kasutada antimikroobikume, mis on ette nähtud üksnes teatavate nakkuste raviks inimestel. Määruse (EL) 2019/6 artikli 118 lõike 1 kohaselt peavad loomi ja loomseid saadusi liitu eksportivad kolmandate riikide ettevõtjad neid keelde järgima. Nagu nimetatud määruse põhjenduses 49 rõhutatud, on oluline võtta arvesse antimikroobikumiresistentsuse kujunemise rahvusvahelist mõõdet ning võtta selleks mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid meetmeid, järgides samal ajal liidu rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi.

(4)  Määruse (EL) 2019/6 artikkel 118 tugineb komisjoni 29. juuni 2017. aasta teatisele „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“, tõhustades antimikroobikumiresistentsuse ennetamist ja kontrolli selle üle ning edendades antimikroobikumide mõistlikumat ja vastutustundlikumat kasutamist loomadel.

(5)  Selleks et tulemuslikult rakendada keeldu kasutada antimikroobikume kasvu soodustamiseks ja tootlikkuse tõstmiseks ning keeldu kasutada antimikroobikume, mis on ette nähtud üksnes teatavate nakkuste raviks inimestel, tuleks määruse (EL) 2017/625 kohaldamisalasse lisada määruse (EL) 2019/6 artikli 118 lõike 1 kohaselt liitu eksporditavate loomade ja loomsete saaduste nõuetele vastavuse ametlikud kontrollid, järgides seejuures jällegi liidu rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi.

(6)  Kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikli 18 lõike 7 punktiga g peab komisjon vastu võtma erinormid, mis käsitlevad kriteeriume ja tingimusi ametlike kontrollide tegemiseks, et määrata kindlaks, millal jäetakse kammkarplaste, meritigude ja meripuralaste tootmis- ja ülekandealad klassifitseerimata. Meripuralased kuuluvad okasnahksete hõimkonna klassi. Okasnahksed ei ole üldiselt filtreeriva toitumisviisiga loomad. Seega on nende loomade puhul fekaalse saastumisega seotud mikroorganismide akumuleerumise risk vähene. Lisaks ei ole esitatud epidemioloogilist teavet, mis võiks seostada rahvaterviseriske okasnahksetega, kes ei ole filtreeriva toitumisviisiga. Seepärast tuleks määruse (EL) 2017/625 artikli 18 lõike 7 punktis g sätestatud võimalust teha erand tootmis- ja ülekandealade klassifitseerimise nõudest laiendada kõigile okasnahksetele, kes ei ole filtreeriva toitumisviisiga, näiteks merisiilikute klassi kuuluvatele okasnahksetele, mitte ainult meripuralastele. Samal põhjusel tuleks selgitada, et komisjoni kehtestatavaid tingimusi klassifitseeritud tootmis- ja ülekandealade klassifitseerimiseks ja seireks kohaldatakse elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude suhtes, välja arvatud need meriteod ja okasnahksed, kes ei ole filtreeriva toitumisviisiga. Määruse (EL) 2017/625 artikli 18 lõigetes 6, 7 ja 8 kasutatud terminoloogia tuleks vastavalt ühtlustada.

(7)  Vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktile e peavad pädevad asutused tegema iga looma- ja kaubasaadetise puhul esimeses liitu saabumise piiripunktis ametliku kontrolli, mille suhtes kohaldatakse muu hulgas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429(7) artikliga 249 vastu võetud õigusaktides sätestatud erakorralisi meetmeid. Määruse (EL) 2016/429 artiklis 249 komisjoni erakorralisi meetmeid aga ei käsitleta. Seetõttu tuleks see viga parandada ja viidata määruse (EL) 2016/429 artiklile 261.

(8)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt lubada antimikroobsete ainete kasutamise ametlikku kontrolli liitu sisenevatel loomadel ja loomsetes saadustes, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)  Määrust (EL) 2017/625 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)  Kuna määruse (EL) 2019/6 kohaldamise alguskuupäev on 28. jaanuar 2022, tuleks ka käesoleva määruse vastavaid sätteid kohaldada alates sellest kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2017/625 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 1 lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/6*; käesolevat määrust kohaldatakse aga ametliku kontrolli suhtes, mille eesmärk on kontrollida, kas täidetakse nimetatud määruse artikli 118 lõiget 1.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43).“

2)  Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Lõikes 1 osutatud ametlike kontrollide puhul, mille käigus kontrollitakse elusaid kahepoolmelisi karpe, okasnahkseid, mantelloomi ja meritigusid, klassifitseerivad pädevad asutused tootmis- ja ülekandealasid.“;

b)  lõike 7 punkt g asendatakse järgmisega:"

c)  lõike 8 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) elusate kahepoolmeliste karpide, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude klassifitseeritavate tootmis- ja ülekandealade klassifitseerimise ja seire tingimused;“.

3)  Artikli 47 lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:"

„e) loomad ja kaubad, mille suhtes kohaldatakse erakorralisi meetmeid, mis on sätestatud õigusaktides, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 53, määruse (EL) 2016/429 artikliga 261 või määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõikega 1, artikli 30 lõikega 1, artikli 40 lõikega 3, artikli 41 lõikega 3, artikli 49 lõikega 1, artikli 53 lõikega 3 ja artikli 54 lõikega 3 ning mille kohaselt nõutakse kõnealuste looma- ja kaubasaadetiste suhtes ametliku kontrolli kohaldamist nende liitu sisenemisel, kusjuures saadetised peavad olema identifitseeritud asjaomaste kombineeritud nomenklatuuri koodidega;“

Artikkel 1a

Määrust (EÜ) nr 853/2004 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:"

„d) farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikestes kogustes tarnimine käitlejalt otse lõpptarbijale või kohalikesse jaekaubandusettevõtetesse, kes tarnivad sellist liha otse lõpptarbijale;“.[muudatusettepanekud 8, 10 ja 11]

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

Artikli 1 punkti 1 kohaldatakse alates 28. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0195/2021). (2) * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌. (3) 9. juuni 2021. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). (4) Euroopa Parlamendi ... seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu ... otsus. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta resolutsioon, mis käsitleb komisjoni 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta (2021/2025(INI))

P9_TA(2021)0313 A9-0199/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 295,

–  võttes eelkõige arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2, artikli 3 lõiget 1, artikli 3 lõike 3 teist lõiku, artikli 4 lõiget 3 ning artikleid 5, 6, 7 ja 11,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid, mis käsitlevad liidus demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste austamist, kaitset ja edendamist, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikleid 70, 258, 259, 260, 263 ja 265,

–  võttes arvesse aluslepingutele lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) ja protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat,

–  võttes arvesse ELi lepingu artiklit 49, Kopenhaageni kriteeriumeid ja liidu normide kogumit, mida Euroopa Liiduga ühineda sooviv kandidaatriik peab järgima (liidu acquis),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta. Õigusriigi olukord Euroopa Liidus“ (COM(2020)0580),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks(1) (edaspidi „õigusriigi tingimuslikkuse määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1381/2013 ning nõukogu määrus (EL) nr 390/2014(2),

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitset käsitlevaid õigusakte ning ÜRO inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise protsessi soovitusi ja aruandeid, samuti ÜRO lepingute järelevalveorganite kohtupraktikat ja Inimõiguste Nõukogu erimenetlusi,

–  võttes arvesse ÜRO 8. märtsi 1999. aasta deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, rahvusvähemuste ülemvoliniku, meediavabaduse esindaja ja muude Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) organite soovitusi ja aruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa sotsiaalhartat, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa sotsiaalõiguste komitee kohtupraktikat ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku, rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni, diskrimineerimisvastase, mitmekesisuse ja kaasatuse juhtkomitee, Veneetsia komisjoni ja teiste asutuste konventsioone, soovitusi, resolutsioone, arvamusi ja aruandeid,

–  võttes arvesse 23. mai 2007. aasta Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahelise vastastikuse mõistmise memorandumit ja nõukogu 8. juuli 2020. aasta järeldusi ELi prioriteetide kohta koostööks Euroopa Nõukoguga 2020.–2022. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni,

–  võttes arvesse rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise ÜRO rahvusvahelist konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 7. aprilli 2020. aasta suuniseid liikmesriikidele demokraatia põhimõtete, õigusriigi väärtuste ja inimõiguste järgimise kohta COVID‑19 tervishoiukriisi ajal,

–  võttes arvesse vaheraportit ELi liikmesriikides COVID‑19 kriisi tõttu võetud meetmete ning nende mõju kohta demokraatiale, õigusriiklusele ja põhiõigustele, mille Veneetsia komisjon võttis vastu oma 8. oktoobril 2020. aastal toimunud 124. täiskogu istungjärgul,

–  võttes arvesse partnerorganisatsioonide 2020. aasta aruannet Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormile,

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2017. aasta põhjendatud ettepanekut nõukogu otsuse kohta, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet ja mis esitati vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõikele 1 (COM(2017)0835),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuli 2019. aasta teatist „Õigusriigi tugevdamine liidus. Tegevuskava“ (COM(2019)0343),

–  võttes arvesse 2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelit,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. juuni 2019. aasta arvamust „Õigusriigi edasine tugevdamine liidus. Hetkeseis ja võimalikud edasised sammud“, milles tehti ettepanek luua iga-aastane põhiõiguste ja õigusriigi foorum,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee põhiõiguste ja õigusriigi töörühma 2020. aasta juuni aruannet „National developments from a civil society perspective, 2018–2019“ (Riiklikud arengud kodanikuühiskonna seisukohast aastatel 2018–2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 17. jaanuaril 2018. aastal avaldatud aruannet „Challenges facing civil society organisations working on human rights in the EU“ (ELis inimõiguste alal töötavate kodanikuühiskonna organisatsioonide probleemid), 2020. aastal avaldatud bülletääne COVID‑19 pandeemia mõju kohta põhiõigustele ELis ning ameti muid aruandeid, andmeid ja vahendeid, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste infosüsteemi (EFRIS),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 10. septembri 2020. aasta aruannet „Antisemitism: Overview of antisemitic incidents recorded in the European Union“ (Antisemitism: ülevaade Euroopa Liidus registreeritud juudivaenulikest juhtumitest),

–  võttes arvesse 5. märtsil 2020 avaldatud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi aruannet „Beijing+25: the fifth review of the implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member States“ (Peking+25: Pekingi tegevusplatvormi ELi liikmesriikides rakendamise viies läbivaatamine),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide 16. detsembri 2014. aasta järeldusi õigusriigi järgimise tagamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020–2025, ELi LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020–2025, Euroopa Liidu lapse õiguste strateegiat aastateks 2021–2024 ja ELi puuetega inimeste õiguste strateegiat aastateks 2021–2030,

–  võttes arvesse ELi rassismivastast tegevuskava 2020–2025 ning romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevat ELi strateegilist raamistikku,

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni komisjoni otsuse kohta kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõiget 1 seoses olukorraga Poolas(4),

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua Euroopa väärtuste rahastamisvahend, millega toetatakse Euroopa Liidus kohalikul ja riigi tasandil põhiväärtusi edendavaid kodanikuühiskonna organisatsioone(5),

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni uurivate ajakirjanike kaitse kohta Euroopas: Slovakkia ajakirjaniku Ján Kuciaki ja Martina Kušnírová juhtum(6),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta, millega kutsutakse nõukogu üles järeldama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel ilmset ohtu, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi(7),

–  võttes arvesse oma 13. novembri 2018. aasta resolutsiooni õigusriigi kohta Rumeenias(8),

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua ELi terviklik demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism(9),

–  võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis(10),

–  võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorra ja korruptsioonivastase võitluse kohta ELis, eelkõige Maltal ja Slovakkias(11),

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni õigusriigi kohta Maltal pärast Daphne Caruana Galizia mõrvaga seoses tehtud hiljutisi paljastusi(12),

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni LGBTI-inimeste avaliku diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas LGBTI-vabade piirkondade kohta(13),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2018. aasta aruande kohta(14),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohaste Poolat ja Ungarit käsitlevate käimasolevate kuulamiste kohta(15),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu(16),

–  võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta(17),

–  võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni Tšehhi Vabariigi peaministri suhtes ELi vahendite väärkasutamise ja võimalike huvide konfliktide uurimise taasalustamise kohta(18),

–  võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet(19),

–  võttes arvesse oma 7. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(20),

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni õigusriigi ja põhiõiguste kohta Bulgaarias(21),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2020. aasta resolutsiooni meediavabaduse tugevdamise kohta: ajakirjanike kaitse Euroopas, vaenukõne, desinformatsioon ja platvormide roll(22),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni aruande kohta, mis käsitleb põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus aastatel 2018–2019(23),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027), institutsioonidevahelise kokkuleppe, Euroopa Liidu taasterahastu ja õigusriigi toimimist käsitleva määruse kohta(24),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kuulutamise kohta LGBTIQ vabaduse alaks(25),

–  võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamise ja õigusriigi tingimuslikkuse korra kohta(26),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooni Daphne Caruana Galizia mõrvamise ja õigusriigi kohta Maltal(27),

–  võttes arvesse oma Euroopa lisaväärtuse hinnangut, mis on lisatud 2016. aasta oktoobri seadusandlikule algatusraportile ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi kohta,

–  võttes arvesse oma 23. aprilli 2020. aasta esialgset hinnangut ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi Euroopa lisaväärtuse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni, õiguskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9‑0199/2021),

A.  arvestades, et liit rajaneb ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühistel väärtustel, milleks on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine – väärtustel, mida jagavad ELi liikmesriigid ja mille peavad liiduga ühinemisel omaks võtma kandidaatriigid; arvestades, et demokraatia, õigusriik ja põhiõigused on üksteist vastastikku tugevdavad väärtused, mille õõnestamine võib kujutada liidule süsteemset ohtu; arvestades, et õigusriigi austamine on liidule tervikuna ja selle liikmesriikidele siduv kõigil valitsemistasanditel, kaasa arvatud omavalitsusüksustele;

B.  arvestades, et iga‑aastane õigusriigi järgimise läbivaatamise tsükkel väärib heakskiitu ja täiendab olemasolevaid vahendeid, mis on loodud ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste säilitamiseks, sest selle vältel käsiteltakse olukorda kõigis ELi liikmesriikides nelja samba alusel, mis mõjutavad otseselt õigusriigi järgimist; arvestades, et see protsess on kavandatud iga-aastase tsüklina, et tagada õigusriik ja ennetada probleemide teket või süvenemist;

C.  arvestades, et komisjoni õigusriigi olukorda käsitleva esimese aruande (2020. aasta aruanne) ulatus on piiratud, kuna see ei hõlma kõiki ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ELi väärtusi;

D.  arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumisega sai põhiõiguste harta aluslepingutega võrreldes samaväärse õigusjõu, ning et sellest tulenevalt muutus see nii ELi institutsioonidele, asutustele ja ametitele kui ka ELi õigusakte rakendavatele liikmesriikidele õiguslikult siduvaks; arvestades, et tõhusat põhiõiguste järgimise tava tuleb kujundada, edendada ja tugevdada lisaks ELi institutsioonidele ka liikmesriikides, eelkõige ELi õiguse kohaldamisel liikmesriigisiseselt ning suhetes kolmandate riikidega;

E.  arvestades, et kuigi 2020. aasta aruandes tõstatatakse küsimusi ja sellega suurendatakse teadlikkust, ei sisalda see ei igas liikmesriigis läbiviidud muudatuste tõhususe piisavat hinnangut, ei konkreetseid riigipõhiseid soovitusi ega iga riigi õigusriigi järgimise kontrolli pikema aja jooksul, mis võib seada ohtu aruande kavandatud ennetava mõju;

F.  arvestades, et ilma iga-aastase jälgimistsükli käigus võetavate tulemuslike järelmeetmeteta ei pruugi olla võimalik 2020. aasta aruande põhjal ennetada, tuvastada ega tõhusalt kõrvaldada õigusriigi järgimisel tuvastatud süsteemseid probleeme ja tagasiminekuid, mida on viimastel aastatel täheldatud mitmes ELi liikmesriigis; arvestades, et õigusriik on oluline eeltingimus, mis on vajalik usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks ja liidu finantshuvide kaitseks;

G.  arvestades, et viimastel aastatel on mitmes parlamendi reolutsioonis leitud, et paljudes liikmesriikides on õigusriigiga tõsiseid probleeme(28);

H.  arvestades, et mõnes riigis täheldatud tagasiminek õigusriigi ja põhiõiguste järgimise valdkonnas mõjutab tõsiselt vastastikust usaldust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala toimimise vastu ning ohustab ELi lepingu artiklis 3 sätestatud liidu eesmärke, mida näitavad mitmed juhtumid, kus Euroopa vahistamismäärus sattus surve alla, kuna kohtusüsteemi sõltumatuse suhtes tekkisid tõsised kahtlused;

I.  arvestades, et liikmesriikide ombudsmanide institutsioonidel ja võrdõigusorganitel on oluline roll õigusriigi põhimõtete, nagu läbipaistvuse, vastutuse ja nõuetekohase menetluse kaitsmisel;

J.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia vastu võetud erakorralised meetmed on kahjustanud ELi kodanike põhiõiguste kasutamist, mille hulgas on vaba liikumise õigus, õiguskaitse kättesaadavus, juurdepääs avalikule teabele, eraelu puutumatus, ühinemisvabadus ja kogunemisvabadus, ning on mõjutanud demokraatlikku kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi; arvestades, et seetõttu on ülioluline tagada valitsuste tegevuse tõhusa kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi olemasolu, mis kaitseks ELi kodanike õiguseid;

K.  arvestades, et mitu liikmesriiki on rahvusvahelistes ajakirjandusvabaduse pingeridades tahapoole langenud ning ajakirjanike vastu suunatud vägivald on kasvanud; arvestades, et ohud meediavabadusele hõlmavad ajakirjanike ahistamist ja ründamist, ajakirjanike õiguskaitse eiramist ning meedia kaaperdamist ja majanduslikul või poliitilisel ajendil tegevust meediasektoris; arvestades, et murettekitavad suundumused, mille eesmärk on sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse lämmatamine, on ELis ja ELi läbirääkijariikides halvaks eeskujuks;

L.  arvestades, et olemasolevaid mehhanisme on vaja tugevdada ja sujuvamaks muuta ning töötada välja toimiv ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism, et tagada aluslepingutes sätestatud põhimõtete ja väärtuste järgimine kogu liidus;

M.  arvestades, et vähemuste õiguste austamine on üks poliitilistest kriteeriumidest, mida kandidaatriik peab ühinemiseks täitma; arvestades, et liidul on oluline osa rahvus- ja keelevähemuste õiguste austamise tagamisel kandidaatriikides; arvestades, et parlament on juba kutsunud komisjoni üles(29) võtma vastu vähemuste kaitse ELi miinimumstandardite ühise raamistiku, mis on kindlalt integreeritud õigusraamistikku, millega tagatakse demokraatia, õigusriik ja põhiõigused kogu liidus;

I.2020. aasta aruanne õigusriigi kohta: õppetunnid 2021. aastaks

1.  tunneb heameelt komisjoni esimese õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande üle; peab väga oluliseks luua Euroopa õigusriigi järelevalve ja rakendamise raamistik ELis; kinnitab veel kord, kui oluline on varakult tuvastada riske ja ära hoida põhiõiguste ning õigusriigi rikkumisi, selle asemel, et selliste rikkumiste kordumisel tagantjärele reageerida; ergutab seetõttu seda uut vahendit edasi arendama;

2.  tunneb heameelt selle üle, et komisjoni iga-aastases ülevaates õigusriigi olukorrast liikmesriikides käsitletakse nii kohtusüsteemide toimimist, korruptsioonivastast raamistikku ja meedia mitmekesisust kui ka teatavaid kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilisi küsimusi, sealhulgas teatud määral kodanikuühiskonna tegutsemisruumi; nõuab lisaks, et iga-aastastesse aruannetesse lisataks Veneetsia komisjoni 2016. aasta õigusriigi kontrollnimekirja teatavad olulised elemendid, nagu õiguslikud tagatised (et vältida avaliku sektori asutuste poolset omavoli ja võimu kuritarvitamist), õigusalatöötajate sõltumatus ja erapooletus ning võrdsus seaduse ees ja mittediskrimineerimine; ergutab komisjoni esile tooma ka positiivseid suundumusi liikmesriikides, mis võiksid teistele anda järgimist väärivat head eeskuju;

3.  märgib rahuloluga, et aruanne sisaldab riigipõhiseid peatükke; tunnustab komisjoni jõupingutusi teha koostööd riikide valitsuste ja parlamentidega, samuti kodanikuühiskonna ja teiste riiklike osalejatega; ergutab komisjoni suurendama jõupingutusi riigianalüüside süvendamiseks, et paremini hinnata õigusriigiga seotud probleemide tõsidust; on veendunud, et komisjoni külaskäikudele riikidesse, sealhulgas kohapealsetele külastustele, tuleks pühendada rohkem aega, et saavutada laiem kaasatus ja dialoog riigi ametiasutuste ja kodanikuühiskonnaga; on seisukohal, et komisjon peaks suurendama teadlikkust nendest külastustest, et edendada õigusriigi kultuuri riiklikul tasandil;

4.  väljendab heameelt selle üle, et kõiki liikmesriike kontrollitakse samade näitajate alusel ja sama metoodika kohaselt; rõhutab sellegipoolest, et kui erinevaid rikkumisi esitada ühtemoodi, tekib oht, et kõige rängemaid õigusriigi rikkumisi hakatakse ebaolulisteks pidama; nõuab tungivalt, et komisjon eristaks oma aruandlust, tehes vahet süsteemsetel ja eraldiseisvatel, ühekordsetel õigusriigi rikkumistel; rõhutab õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande võimalikku ennetavat mõju; on seisukohal, et selleks, et hinnata, kas aruandel on olnud piisav ennetav mõju, tuleb läbi viia põhjalikum hindamine; on seisukohal, et selgelt ei ole see nii nende liikmesriikide puhul, kelle suhtes on algatatud menetlus ELi lepingu artikli 7 lõike 1 alusel; on veendunud, et 2020. aasta aruanne oleks võinud sisaldada rohkem põhjalikke ja läbipaistvaid hinnanguid selle kohta, kas esines tõsiseid puudusi, kas on olemas ELi väärtuste raske rikkumise oht või toimus tegelik rikkumine, ja nii iga samba puhul, mida analüüsitakse riike käsitlevates peatükkides; peab neid hinnanguid vajalikuks, et sõnastada järeldused õigusriigi olukorra kohta ning teha kindlaks järel- ja parandusmeetmed ja -vahendid; nõuab tulevastes aruannetes sünteesivat lähenemisviisi, et teha selgelt kindlaks, kus asuvad kõige olulisemad riskid ja probleemid liikmesriikides; kutsub komisjoni üles oma metoodikat vastavalt ajakohastama ja teavitama Euroopa Parlamenti põhjendamatu viivituseta;

5.  on seisukohal, et 2020. aasta aruanne on liiga kirjeldav ega sisalda piisavat analüüsi; palub komisjonil järgmistes aruannetes analüüsivam olla; peab vajalikuks, et tulevased aruanded sisaldaksid riigipõhiseid soovitusi selle kohta, kuidas lahendada tuvastatud probleeme või vajadusel heastada rikkumisi, mille hulka kuuluvad rakendamistähtajad, ning võrdlusaluseid, mille saavutamist jälgida; kutsub komisjoni üles esitama aruannetes teavet selle kohta, kuidas tema soovitusi on järgitud ja milliseid parandusmeetmeid on võetud;

6.  tunneb muret meediavabaduse kahanemise mõju ülekandumise pärast teistesse aruandes analüüsitud valdkondadesse; on seisukohal, et akadeemiliste ringkondade, ajakirjanike, kohtunike, õigusalatöötajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja aktivistide vastu korraldatavad laimukampaaniad, eelkõige üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid püüavad kitsendada nende sõltumatust ja tegevussuutlikkust, mõjudes heidutavalt;

7.  nõuab seetõttu integreeritumat analüüsi aruandes osutatud nelja samba vastastikuste seoste kohta ja selle kohta, kuidas mitmed samaaegselt esinevad puudused võivad tähendada õigusriigi süsteemseid rikkumisi või rikkumisohtu, ning et antaks märku, kui need mõjutavad või võivad mõjutada liidu finantshuve;

8.  on seisukohal, et aastaaruannetes tuleks kindlaks määrata valdkonnaülesed suundumused ELi tasandil; on arvamusel, et 2020. aasta aruandes puudub kogu ELi hõlmav vaatenurk; palub komisjonil teha kindlaks juhtumid, kus teatavaid ühes liikmesriigis õigusriiki, meediavabadust, kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi või korruptsioonivastast võitlust kahjustavaid meetmeid või tavasid võtavad üle teised liikmesriigid, või kus selliste tavade tõsidus ja ulatus võivad kahjustada liitu tervikuna; kutsub komisjoni üles hindama, kuidas sellised rünnakud õõnestavad demokraatia kvaliteeti liidus; nõuab, et aruannetes seataks analüüsimisel prioriteediks nimetatud suundumused, sealhulgas riiklike konstitutsioonikohtute tekitatavad aina suuremad probleemid ELi õigusstruktuurile, et suunata parandusmeetmeid ELi tasandil; kutsub komisjoni üles tooma selgeid näiteid süstemaatiliste desinformatsiooni ja välissekkumise kampaaniate kohta, mille eesmärk on õõnestada üldsuse usaldust riigiasutuste ja sõltumatu meedia vastu, tõugates samal ajal liikmesriike autoritaarsete juhtimisstruktuuride poole;

9.  peab kahetsusväärseks, et 2020. aasta aruandes ei käsitletud piisavalt üksikasjalikult kõiki õigusriigi küsimusi; kutsub komisjoni üles arendama oma riigipõhist asjatundmist ja suutlikkust kiiremini reageerida negatiivsetele suundumustele liikmesriikides; kutsub komisjoni üles eraldama piisavalt vahendeid õigusriigi järelevalveks ja järgimise tagamiseks ELis;

10.  rõhutab, et seadused, õigusriigi järgimine, kontroll ja tasakaal ning demokraatlikud institutsioonid ja nende sõltumatus peavad liikmesriikides toimima mitte ainult de jure, vaid ka de facto;

Kohtusüsteemid

11.  tunnustab liikmesriikide kohtusüsteemide, sealhulgas prokuratuuriteenistuste sõltumatuse, kvaliteedi ja tõhususe jälgimist ning seda, et jälgitakse nende süsteemide suutlikkust anda mõjusat õiguslikku kaitset, et tagada ELi õiguse järgimine; on seisukohal, et jälgida tuleks ka soodsat keskkonda, mis tagab õiguskaitse kättesaadavuse kõigile, sealhulgas õiguskaitse kättesaadavuse ELi tasandil ning õiguskaitse kättesaadavuse tagamiseks tehtavaid pingutusi ja kasutatavaid vahendeid; on mures selle pärast, et ELi kodanike käsutuses ei ole vahetut õiguskaitsemehhanismi, mis aitaks kaitsta põhiõiguste hartas sätestatud õigusi; on seisukohal, et aruanded peaksid minema kaugele staatilisest iga-aastasest ülevaatest ja riike käsitlevad aruandepeatükid peaksid sisaldama olulist teavet õigusriigi olukorra kohta, sealhulgas asjasse puutuvate varasemate sündmuste ja poliitiliste seoste kohta, mille taustal uuendused aset leiavad, et oleks võimalik täpselt, dünaamiliselt ja terviklikult hinnata kohtusüsteemide, sealhulgas advokaatide ja õigustöötajate de jure ja de facto sõltumatust, ning see peaks hõlmama pikemat ajavahemikku kui vaid eelmised 12 kuud; rõhutab, et ELi kodanikele ja elanikele tuleks ELis liikumisvabadusega seotud õiguste kasutamisel tagada piisavad õigusriigi standardid; rõhutab, et kõigile kodanikele avatud, toimiv juurdepääs õiguskaitsele on õigusriigi nurgakivi, mis peab olema eriti tagatud hooajatöötajatele ja piiriülestele töötajatele, kui nad teevad kutsetööd teises liikmesriigis, kuna need töötajad on vähem kaitstud;

12.  toonitab, et tulemuslikult toimiv, sõltumatu ja tõhus kohtusüsteem on õigusriigi hoidmiseks väga oluline; tuletab meelde, et liidu õigussüsteemi struktuur hõlmab liikmesriikide kohtusüsteeme; rõhutab, et ELi kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmiseks peavad kohtusüsteemid ja kohtunikud olema sõltumatud ja seega kaitstud igasuguse otsese või kaudse surve, ähvarduse või sekkumise eest ükskõik kelle poolt, kaasa arvatud poliitilised võimukandjad; peab õigeks, et kohtuorganite koosseis ja ametisse nimetamine, nagu ka teenistusstaaži, kandidatuuri tagasilükkamise ja ametist vabastamise alused, karjääri edenemine, distsiplinaarmenetlused ja sanktsioonid on samuti määratletud kohtusüsteemi sõltumatuse näitajatena; rõhutab, et nende parameetrite jälgimine peab olema pidev ja hõlmama kogu kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi terviklikku hindamist, hoidudes keskendumast vaid piiratud arvule parameetritele, et kontrollida liikmesriikide kohtusüsteemi sõltumatuse tegelikku olukorda;

13.  märgib, et 2020. aasta aruandes käsitletakse õigustatult kohtumenetluste ja kohtunike koolituse digitaliseerimise vajadust; tuletab meelde, et liikmesriikide vahel on endiselt märkimisväärseid erinevusi õigustöötajate koolitustel osalemise määras; peab kahetsusväärseks, et aruandes ei mainita advokaatide koolitust;

14.  peab äärmiselt murettekitavaks mõne liikmesriigi kohtusüsteemi sõltumatuse ilmset nõrgestamist ning ELi õiguse, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuste üha sagedasemat ja jõhkramat eiramist; märgib, et kohtusüsteemi sõltumatuse olukord mõnes liikmesriigis tekitab jätkuvalt tõsist muret, nagu nähtub mõnda riiki käsitlevast aruandepeatükist; palub komisjonil selgelt hinnata ja nimetada selliseid puudujääke ja leide, mis on käsitatavad ilmse ohuna, et õigusriiki rikutakse; peab äärmiselt murettekitavaks, et komisjon ei ole kiiresti ja õiguslike vahenditega reageerinud riike käsitlevates peatükkides tuvastatud tõsistele õigusriigi järgimist puudutavatele ohtudele, isegi kui need on osutunud õigusriigi tegelikuks rikkumiseks; palub komisjonil teha eri riikide kohtusüsteemide sisulise, lihtsa ja selge hindamise ning välja tuua, kus võiks rakendada võrreldavate süsteemide parimaid tavasid ja kuidas saaks ühetaolisi puudusi kõrvaldada;

15.  rõhutab, et vastavalt ELi lepingu artikli 17 lõikele 1 peab komisjon tagama aluslepingute ja teiseste õigusaktide kohaldamise, sealhulgas juhtudel, kui pärast 2020. aasta aruande riike käsitlevates peatükkides tuvastatud ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste tõsise rikkumise oht on pärast aruande avaldamist tegelikult realiseerunud;

16.  taunib Ungaris ja Poolas rakendatavat poliitilist survet, millega püütakse takistada riigi tasandi kohtutel ELi toimimise lepingu artikli 267 alusel Euroopa Liidu Kohtus eelotsusemenetlusi algatada, eesmärgiga takistada riigi kohtunikel esitada Euroopa Liidu Kohtule küsimusi seoses kohtusüsteemi sõltumatust käsitlevate ELi nõuetega; on seisukohal, et sellina käitumine on vastuolus aluslepingutega ja Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud tõlgendusega asjaomaste sätete kohta; peab šokeerivaks Euroopa Liidu Kohtu otsuste üha sagenevat tahtlikku eiramist; on veendunud, et sellised seadusevastased suundumused seavad ELi õiguse ühtsuse ja järjepidevuse ning liidu toimimise süsteemselt ohtu; kutsub komisjoni üles võtma tulevastesse aruannetesse üksikasjalikud andmed selle kohta, kuidas liikmesriigid täidavad Euroopa Liidu Kohtu otsuseid; on seetõttu seisukohal, et järgmiste aastaaruannete hinnangutes tuleks Euroopa Liidu Kohtu otsuste täitmata jätmine lugeda tõsiseks rikkumiseks; nõuab, et komisjon tagaks viivitamatu ja asjakohase õigusliku reageerimise, kui keeldutakse täitmast ja respekteerimast Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, nagu ELi toimimise lepingu artikli 260 kohased kohtumenetlused; kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima liikmesriikide kohtute otsuseid ELi õiguse ülimuslikkuse kohta riigi põhiseaduslike normide suhtes ning algatama rikkumismenetlused liikmesriikide vastu, kes seda põhimõtet järjekindlalt rikuvad; taunib lisaks Poola peaministri poolt põhiseaduskohtule esitatud taotlust kuulutada riigi põhiseaduslikud normid ELi õiguse suhtes ülimuslikuks;

17.  märgib, et tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtumenetluste aeglus kujutab endast suurt ohtu, eriti õigusriigi austamisele; kutsub komisjoni üles lisama tulevatesse aruannetesse hinnangu vanglatingimuste, kohtuasjade kuhjumise ja kohtuprotsesside keskmise kestuse kohta igas liikmesriigis;

Korruptsioonivastase võitluse raamistik

18.  väljendab rahulolu selle üle, et aruande igas riiki käsitlevas peatükis on eraldi peatükk pühendatud korruptsioonivastasele tegevusele, kuna süsteemne korruptsioon õõnestab nii õigusriigi toimimist kui ka ELi kodanike usaldust ametiasutuste, riigiteenistujate ja kohtusüsteemi otsuste vastu; rõhutab, et avalikkuse tarbeks mõeldud riiklikke vahendeid kõrvale juhtides kahandab korruptsioon avalike teenuste taset ja kvaliteeti ning õõnestab seega põhiõigusi; juhib tähelepanu sellele, et kuigi riikide korruptsioonivastaste õigusaktide, poliitikameetmete ja strateegiate olemasolu võib pidada saavutuseks, tuleb hinnata ka nende rakendamist ja pärastist kohapealset tulemuslikkust, mis on õigusriigi seisukohast otsustava tähtsusega; rõhutab, et korruptsioonivastased raamistikud peaksid hõlmama selliseid valdkondi nagu eetikareeglid, teadlikkuse suurendamise meetmed, varade avalikustamise nõuded, ühitamatus ja huvide konfliktid, riigihanked, sisekontrollimehhanismid, lobitöö tingimused ja nn pöördukse efekt; kutsub liikmesriike ja institutsioone üles välja töötama mõjusaid vahendeid korruptsiooni- ja pettusejuhtumite ärahoidmiseks, nende ohtude avastamiseks ja peatamiseks ning sanktsioonide kehtestamiseks, samuti mehhanismid nendest juhtumitest saadud kasumi tagasinõudmiseks, jälgides regulaarselt nii ELi kui ka riikide avalike vahendite kasutamist; märgib, et korruptsioonivastase raamistiku vastupidavuse hinnang riigihangete valdkonnas korruptsiooniga seotud ohtude vastu võitlemisel puudub suures osas ka 2020. aasta aruandes;

19.  kutsub komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu ELi rahaliste vahendite väärkasutusele, pidades eriti silmas õigusriigi tingimuste täitmist käsitlevat määrust, ning vaatama läbi uurimiste ja prokuratuuriteenistuste nõuetekohase toimimise igas liikmesriigis seoses pettuste, sealhulgas maksupettuste, korruptsiooni või muude liidu eelarve täitmist või liidu finantshuvide kaitset käsitlevate liidu õigusaktide rikkumiste uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega; rõhutab oma muret seoses potentsiaalselt üha suureneva ohuga, et liidu eelarvet võidakse mõnes liikmesriigis väärkasutada õigusriigi nõrgestamise vahendina;

20.  on sügavalt mures üha suureneva korruptsiooniga seotud kuritegude ohu pärast; kutsub komisjoni üles ajakohastama ja vajaduse korral täiustama liidu korruptsioonivastaseid õigusakte, kasutades tuvastatud puudustele paremini reageerimiseks aruande järeldusi, ning rakendama liikmesriikides kohtusüsteemi korruptsiooniga võitlemiseks asjakohaseid poliitikameetmeid; rõhutab, et korruptsiooni suurenemine seab ohtu liidu õiguskorra ühtsuse, ühiste poliitikameetmete toimivuse, põhiõiguste kaitse, liidu rahvusvahelise usaldusväärsuse ja siseturu toimimise, mille puhul õigusriigi järgimine etendab olulist rolli; palub komisjonil välja tuua parimad tavad, tegema kindlaks valdkonnad, mis on korruptsiooni suhtes eriti kahtlustäratavad, koostama riigipõhised soovitused olukorra parandamiseks ning kasutama neid teadmisi liidu korruptsioonivastase raamistiku ajakohastamiseks ja täiustamiseks;

21.  tuletab meelde rikkumisest teatajate ülimalt olulist rolli organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesuga seotud kuritegude vastases võitluses;

22.  hoiatab, et kõiki liikmesriike hõlmava ühtse, ajakohastatud ja konsolideeritud statistika puudumine koos probleemidega, mis on seotud teabe kogumisega ELi programmide toetusesaajate kohta, takistavad korruptsioonikuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise andmete hindamist ja võrdlemist; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama ja edendama selliste kuritegude määratluste ühtlustamist kogu liidus ning tagama olemasolevate andmestike parema kasutamise ja uute andmestike väljatöötamise metoodika, et saada kogu EList võrdlusandmeid korruptsioonijuhtumite käsitlemise kohta; rõhutab, kui tähtis on toetada ja tugevdada korruptsioonivastase võitluse vallas ELi institutsioonide, liikmesriikide, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri (EPPO) koostööd; on seisukohal, et korruptsioonivastane võitlus ei nõua mitte ainult tugevaid volitusi, vaid ka tunduvalt suuremat eelarvet, rohkem vahendeid ja igat muud liiki toetust, mis on eespool nimetatud institutsioonidele ja asutustele vajalik;

Väljendusvabadus: meediavabadus ja meedia mitmekesisus, kunstivabadus ja akadeemiline vabadus

23.  väljendab rahulolu aruandesse meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse jälgimise peatüki lisamise üle; peab õigeks eelkõige ajakirjanike turvalisusele keskendumist; nõuab, et komisjon teeks riikide meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kaitse raamistike tõhususe ja mõjususe hindamise; rõhutab meedia olukorra hindamise ja jälgimise tähtsust liikmesriikides, eelkõige uurides valitsuste võetavaid meetmeid kriitilise meedia vaigistamiseks ja/või vabaduse ja pluralismi õõnestamiseks – hinnata ja jälgida olukorda, et vältida teabe edasise koondumise ohtu väheste kätte, mis võib takistada vaba ja sõltumatu teabe levikut;

24.  peab taunitavaks, et riikide tasandil ei ole eriti hinnatud avalik-õigusliku meedia ja erameedia sektorit ning selle de jure ja de facto sõltumatust riigiasutustest, erakondadest või muust sekkumisest ning muu hulgas ei ole hinnatud võimalikke huvide konflikte ja meediakanalite koondumist ning meediaomandiõiguse läbipaistvust; rõhutab vajadust tagada eraõiguslike meediaettevõtjate rahaline sõltumatus ja jätkusuutliku tegevuse tingimused, et vältida meedia poliitilist hõivamist; rõhutab avalik-õigusliku meedia asendamatut rolli ja toonitab, et oluline on tagada ja säilitada selle sõltumatus ja vabadus poliitilisest sekkumisest; peab taunitavaks, et seni ei ole hinnatud meediat reguleerivate riigi tasandi asutuste de jure ja de facto sõltumatuse määra; on kindlalt seisukohal, et 2018. aasta audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi(30) artikli 30 nõuetekohast rakendamist tuleks hoolikalt jälgida ja vajaduse korral tuleks pärast jälgimist kiiresti algatada rikkumismenetlused; kutsub sellega seoses komisjoni üles uurima ajakirjanike hirmutamise ja laimamise katseid, eelkõige avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide poolt, sealhulgas rünnakuid välisajakirjanike vastu, keda nende uurivate tööde tõttu peetakse ühiskonna vaenlasteks;

25.  tunneb muret meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse olukorra halvenemise pärast mõnes liikmesriigis pärast 2020. aasta aruande avaldamist; on sügavalt mures füüsiliste, psühholoogiliste ja majanduslike ähvarduste, kuritarvituste, kuritegude ja mõrvade pärast, mida liidus ajakirjanike ja meediatöötajate suhtes nende tegevuse eest toime pannakse, ja tuletab meelde, et sellised rünnakud põhjustavad sageli enesetsensuuri; palub komisjonil lisada tulevaste aruannete riike käsitlevatesse peatükkidesse ülevaate kogu liidus ajakirjanike vastu toime pandud rünnakutest, pöörates erilist tähelepanu ajakirjanike mõrvadele, jälgides muu hulgas hilisemate kriminaaluurimiste ja -menetluste tegelikku sõltumatust poliitilisest sekkumisest ning liikmesriikide reageerimist;

26.  täheldab murega, et meediavabadust ohustavad tegurid on seotud kunsti- ja akadeemilise vabaduse õõnestamisega; nõuab seetõttu aruande selle osa laiendamist sõnavabaduse kõikidele aspektidele, sealhulgas vaenu õhutamise vastasele võitlusele, ja osa pealkirja vastavat kohandamist;

27.  väljendab muret selle pärast, et valitsused ja mõjukad isikud kasutavad kriitikute vaigistamiseks õiguslikke meetmeid, nagu üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid või selliste seaduste kasutamine, millega piiratakse sõnavabadust viisil, mis on ühitamatu üksikisiku põhiõigustega; kutsub liikmesriike üles andma seadusi, et kaitsta ajakirjanikke sellise käitumise eest; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut ELi üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastase õigusakti kohta, et kaitsta ajakirjanikke pahatahtlike kohtuasjade eest;

28.  märgib, et meediavabaduse halvenemine viib selleni, et üha sagedamini ja tihti valitsuste eestvõttel tehakse patuoinaks ja rünnakute sihtmärgiks vähemused, näiteks LGBTI kogukonna liikmed, migrandid ja pagulased, mis toob kaasa vaenukõne sagenemise nende rühmade vastu ja meediatsensuuri; kutsub komisjoni üles hindama tulevastes aruannetes vaenukuritegude ja vaenukõne mõju diskrimineerimisele

Muud institutsioonilised küsimused, mis on seotud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga, sealhulgas kodanikuühiskonna tegutsemisruumi võimaldamisega ja selle kaitsega

29.  tunnustab kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi käsitlevat aruande osa ning seda, et seal hinnatakse COVID‑19 pandeemia vastu võitlemiseks võetud erandlikke meetmeid; tuletab meelde, et valitsuste võetavad erakorralised meetmed, mille puhul austatakse õigusriiki, põhiõigusi ja demokraatlikku vastutust, on pandeemia vastu võitlemiseks vajalikud ning peaksid olema kõigi COVID‑19 leviku ohjeldamiseks tehtavate pingutuste nurgakivi; on seisukohal, et erakorralised volitused nõuavad lisakontrolli tagamaks et neid ei kasutata ettekäändena võimude tasakaalu püsivaks muutmiseks; tunneb muret COVID‑19 erakorraliste meetmete kasutamise pärast ettekäändena diskrimineerivate õigusaktide kiirendatud menetlemiseks; palub komisjonil jätkata erakorraliste meetmete jälgimist, et tagada eelnõude õigeaegne ja läbipaistev koostamine ning vastuvõtmine, et need oleksid vajalikud, proportsionaalsed, sotsiaalselt õiglased ja ajutised ning et kohtute sulgemine ei mõjutaks ebaproportsionaalselt õiguskaitse kättesaadavust. rõhutab sellega seoses parlamentaarse kontrolli ja kodanikuühiskonnaga konsulteerimise tähtsust; palub komisjonil jätkata erakorraliste meetmete järkjärgulise õigeaegse lõpetamise jälgimist; kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriigid austaksid, kaitseksid ja toetaksid ELi kodanike õigusi COVID‑19 pandeemia ajal ja pärast seda;

30.  tuletab meelde, kui olulised on riikide sõltumatud inimõiguste institutsioonid ja ombudsmanide organid, mille tegevus on täielikus kooskõlas Pariisi põhimõtetega, samuti võrdõigusorganid, eesmärgiga säilitada kodanike õigused ja kaitsta õigusriiki riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; on sügavalt mures Poola hiljutiste katsete pärast õõnestada riigi ombudsmani sõltumatust täitevvõimust; tunnustab ombudsmanide institutsioonide rollile viitamist 2020. aasta aruandes; kutsub komisjoni üles pöörama järgmises iga-aastases tsüklis suuremat tähelepanu riikide ombudsmanide ja võrdõigusorganite tegevusele, uurima põhjalikumalt nende toimimist, nende sõltumatuse taset ja nende tegelikku osa piisavate kaitsemeetmete tagamisel; rõhutab eriti mõnede liikmesriikide võrdõigusorganite sõltumatuse vähenemist pärast 2020. aasta aruande avaldamist, kuna nende sõltumatuse vähenemine tähendab vahetut ohtu kodanike põhiõigustele; kordab oma muret mõne liikmesriigi sõltumatu kodanikuühiskonna, eelkõige naiste õiguste organisatsioonide, vähemuste ja inimõiguslaste üha aheneva tegutsemisruumi pärast, muu hulgas nende tegevuse kriminaliseerimise, põhjendamatu halduskoormuse, rahastamise kättesaadavuse piiramise, huvide kaitseks mõeldud rahalise toetuse vähendamise ning kogunemis- ja organisatsioonivabaduse piiramise pärast;

31.  rõhutab tõrgeteta toimiva kodanikuühiskonna tegutsemisruumi tähtsust ELi väärtuste edendamisel ja jälgimisel ning valitsustelt nende väärtuste järgimise nõudmisel, samuti õigusriigi kaole vastukaalu loomisel ja õigusriigi kultuuri edendamisel; kutsub komisjoni üles 2021. aasta aruandes kodanikuühiskonna tegutsemisruumi põhjalikumalt hindama; peab kasulikuks uurida kodanikuühiskonna soodsa tegutsemisruumi jaoks selgete kriteeriumide määratlemist, et seda analüüsivaldkonda pikemas perspektiivis veelgi tugevdada, sealhulgas kodanikuvabaduste kasutamist võimaldavat õiguskeskkonda, kodanikuorganisatsioonide rahalise elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse raamistikku, sealhulgas ka valitsuste organiseeritud valitsusväliste organisatsioonide (GONGO) küsimust, juurdepääsu otsuste tegemisele ja selles osalemist, õigust teabe kättesaadavusele, turvalist ruumi, ka seoses verbaalsete ja füüsiliste rünnakutega ja neile reageerimisega, laimukampaaniaid, õiguslikku, halduslikku ja maksualast ahistamist, sealhulgas üldsuse osalemise vastase strateegilise menetluse kaudu, nende tekitatud heidutavat mõju ja nende pikaajalisi tagajärgi aktiivsele kodakondsusele teises riigis; kordab, et ELi institutsioonid peaksid pidama esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi; palub komisjonil tulevastes aruannetes hinnata, kas ELi kodanike poliitiliste õiguste kasutamine on tagatud kõigis liikmesriikides;

32.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Ungari ei täida Euroopa Liidu Kohtu otsust seoses ebaseaduslike piirangutega, mis on kehtestatud kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamisele isikute poolt, kes asuvad väljaspool Ungarit, mis juba iseenesest on õigusriigi tõsine rikkumine Ungari poolt ning mis on kinnistanud kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise protsessi riigis; nõuab, et komisjon kaebaks Ungari Euroopa Liidu Kohtusse ja nõuaks kiiremas korras hoiatavaid rahalisi karistusi ELi toimimise lepingu artikli 260 alusel; märgib murelikult, et üha rohkem liikmesriike võtab vastu õigusakte, mis piiravad tõsiselt kodanikuühiskonna organisatsioonide ühinemis- ja väljendusvabadust, aidates sellega kaasa kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemisele;

33.  peab kahetsusväärseks, et aruandes ei tunnistata selgelt demokraatia ja õigusriigi tahtlikku taandamisprotsessi, mida korraldavad mõnes ELi liikmesriigis riigi ametiasutused, ning sellest tulenevat (pool)autokraatlike režiimide järkjärgulist kehtestamist, mis põhineb kõigi kontrolli- ja tasakaalustussüsteemide järkjärgulisel hävitamisel; kutsub komisjoni üles tunnustama ja arvesse võtma autoriteetsete ja kindlate organisatsioonide arvukaid aastaaruandeid ja indekseid, milles hinnatakse demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste järgimist liikmesriikides aja jooksul;

Aruande ulatus – puuduvad valdkonnad

34.  kahetseb asjaolu, et 2020. aasta aruandes ei käsitleta täies ulatuses ELi lepingu artiklis 2 osutatud demokraatia ja põhiõiguste väärtusi, mida riikide õigusriigist taganemine otsekohe mõjutab;

35.  kutsub komisjoni üles lisama peatükid, mis käsitlevad kõiki ELi kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike koos põhjaliku analüüsiga nende kohtusüsteemide, korruptsioonivastaste raamistike, meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse olukorra ning institutsioonilise kontrolli ja tasakaalu kohta;

36.  kordab, et õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste vahel on olemuslik seos ning on vaja suurendada teadlikkust ELi lepingu artiklis 2 ja põhiõiguste hartas sätestatud väärtustest; soovitab komisjonil kaaluda kõigi põhiõiguste hartaga tagatud õiguste järgimise lisamist tulevastesse aruannetesse; rõhutab, et kõigi liikmesriikide võetavate meetmete puhul, kui nad tegutsevad ELi õiguse kohaldamisalas, tuleb järgida põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid; rõhutab seetõttu, et seostatuks peab jääma õigusriigi järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile sõltumatus ja erapooletus kohtus, õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ning õigus nõustamisele, kaitsele ja esindamisele, samuti sõltumatule õigusabile nende jaoks, kellel puuduvad piisavad rahalised vahendid, ning õigus heale haldusele, nagu on ette nähtud põhiõiguste harta artiklis 41;

37.  mõistab teravalt hukka asjaolu, et mõnes ELi liikmesriigis ei järgita täielikult Euroopa ja rahvusvahelisi õigusakte, näiteks diskrimineerimisvastase võitluse või varjupaiga valdkonnas, nagu näitab Ungari suutmatus rakendada mitut Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust varjupaigamenetlusele juurdepääsu kohta, sealhulgas automaatse ja ebaseadusliku kinnipidamise ning toiduta jätmise kohta, millega rikutakse rändajate ja varjupaigataotlejate õigust taotleda rahvusvahelist kaitset;

38.  rõhutab murega, et ELi lepingu artikli 2 vastaselt ei austata liidus ikka veel täielikult kaitsetus olukorras inimeste, sealhulgas puuetega inimeste, laste, usuvähemuste, eriti Euroopas kasvava antisemitismi ja islamofoobia ajal, romade ja muude etnilistesse vähemustesse kuuluvate isikute, rändajate, varjupaigataotlejate, LGBTI+ kogukonna liikmete, eakate ega ka naiste õigusi; rõhutab ilmset seost halvenevate õigusriigi standardite ja põhiõiguste ning vähemuste õiguste rikkumiste vahel asjaomastes liikmesriikides; palub komisjonil anda hinnang kogu liidus jätkuvatele demokraatia ja põhiõiguste rikkumistele, kaasa arvatud rünnakud kaitsetus olukorras inimeste vastu;

39.  tunneb heameelt komisjon teadaande üle strateegia kohta põhiõiguste harta kindlamaks kohaldamiseks; on seisukohal, et kui igal aastal keskendutakse ühele eelnevalt kindlaks määratud teemale, ei võimalda see esile tuua muid raskeid harta rikkumisi, mis antud aastal on aset leidnud; on veendunud, et selline iga-aastane ülevaade peaks olema tervikliku järelevalvemehhanismi osa ning et selle metoodika, tsükkel ja ulatus peaks seetõttu olema aastaaruannetega vastavuses; avaldab kahetsust ja muret komisjoni vastuseisu pärast rikkumismenetluste algatamisele seoses harta rikkumistega;

40.  kutsub liikmesriike üles koostama aastaaruandeid demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste, sealhulgas võrdõiguslikkuse ja vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kohta;

41.  juhib tähelepanu sellele, et dubleerimise vältimiseks peaks liidu aastaaruandluse mehhanism olemasolevaid vahendeid konsolideerima ja need välja vahetama, eelkõige õigusriigi olukorda käsitleva iga-aastase aruande, komisjoni õigusriigi raamistiku, komisjoni iga-aastase aruandluse põhiõiguste harta rakendamise kohta, nõukogu õigusriigialase dialoogi ning koostöö- ja jälgimiskorra, tagades samal ajal suurema vastastikuse täiendavuse ja sidususe muude olemasolevate vahenditega, sealhulgas ELi lepingu artikli 7 kohaste menetluste, rikkumismenetluste ning eelarveliste tingimustega; on seisukohal, et kolm institutsiooni peaksid kasutama iga-aastase järelevalvetsükli tulemusi oma hinnangus, et kohaldada ELi lepingu artiklit 7 ja eelarve tingimuslikkust; rõhutab, et kõigi kolme institutsiooni ülesandeid ja eesõigusi tuleb austada; kohustub tulevikus ühendama oma iga-aastase töö õigusriigi ja põhiõiguste alaste aruannete koostamisel laiemaks iga-aastaseks järelevalvetsükliks ELi lepingu artikli 2 alusel, ning alustama seda tööd kohe, kui komisjon on avaldanud õigusriigi olukorda käsitleva aruande;

42.  nõuab hindamist, et teha kindlaks, kas põhiõiguste hartas sätestatud mittediskrimineerimisklausli kohaldamisala on piisavalt lai, et viia õigusriigi jõustamine liikmesriikides ja liidus tervikuna kooskõlla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 14, ning milliseid täiendavaid meetmeid saavad ELi institutsioonid võtta, et tagada selle nõuetekohane kohaldamine; rõhutab, et kuigi õigusasutused kohaldavad põhiõiguste hartat ainult ELi õiguse rakendamisel, on tähtis, et hartas sätestatud õigusi võetaks kohtumenetlustes alati arvesse, et toetada üldist õigusriigi austamist; kutsub komisjoni seetõttu üles samuti kaaluma kohtunikele ja õiguspraktikutele mõeldud põhiõiguste harta teemalisi koolitusmooduleid;

Aruande allikad ja metoodika

43.  kutsub komisjoni üles tugevdama regulaarset, kaasavat ja struktureeritud dialoogi valitsuste ja riikide parlamentide, vabaühenduste, riiklike inimõigusinstitutsioonide, ombudsmanide ja võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste, kutseliitude ja muude sidusrühmadega; kutsub komisjoni samuti üles jätkama tava lubada nii avalikku kui ka konfidentsiaalset aruandlust, et kaitsta ja toetada inimõiguste kaitsjaid ja õigusriigi spetsialiste, keda ohustavad üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid ning süüdistuste esitamine või ahistamine riigi ametiasutuste või nende asendajate poolt; väljendab heameelt selle üle, et 24 liikmesriiki avaldasid läbipaistvalt oma panuse 2020. aasta aruandesse, kahetseb aga, et kolm liikmesriiki keeldusid seda tegemast; nõuab, et protsess oleks täiesti läbipaistev ja kõik esitised avalikustataks; on seisukohal, et kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid olema tihedalt kaasatud läbivaatamise tsükli kõigisse etappidesse;

44.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei konsulteerinud sidusrühmadega, ka mitte Euroopa Parlamendiga, 2020. aasta aruande metoodika ja ettevalmistusprotsessi väljatöötamise üle ega püüdnud saada tagasisidet nende teostatavuse kohta;

45.  tuletab meelde, et komisjon peab arvesse võtma asjakohastest allikatest ja tunnustatud institutsioonidelt saadud teavet; tuletab meelde, et asjaomaste rahvusvaheliste organite, näiteks ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu egiidi all olevate organite järeldused on liikmesriikide olukorra hindamisel otsustavalt tähtsad; on veendunud, et Euroopa põhiõiguste infosüsteem on selles küsimuses üks teabeallikas; palub komisjonil kutsuda Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit üles andma metodoloogilist nõu ja viima läbi sihipäraseid võrdlevaid uuringuid, et täita lüngad ja täpsustada õigusriigi aruande põhivaldkondi; rõhutab vajadust kaasata koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Veneetsia komisjoniga õigusriigi aruande koostamisse sõltumatutest ekspertidest koosnev rühm, mis aitaks kindlaks teha iga liikmesriigi peamised positiivsed ja negatiivsed suundumused;

46.  rõhutab, et kodanikuühiskond on peamine partner õigusriigi rikkumiste tuvastamisel ning demokraatia ja põhiõiguste edendamisel; on kindlalt veendunud, et komisjon peaks nendes küsimustes algatama kodanikuühiskonna esindajatega ametliku ja pideva dialoogi ning tagama nende sisulise kaasamise iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande koostamisse; rõhutab sellega seoses, et vabaühenduste kogemustest 2020. aasta tsükli kestel nähtub, et temaatiliselt struktureeritud konsultatsioonid õigusriiki käsitlevate arutelude raames suurendaksid protsessi tõhusust ja kodanikuühiskonnalt saadud väärtuslikku tagasisidet; rõhutab, et konsultatsiooniküsimustik peaks võimaldama sidusrühmadel anda aru elementidest, mis jäävad väljapoole komisjoni ette nähtud tegevusulatust ning mis võivad aidata täiendavalt hinnata, kas põhiseaduslik ülesehitus pakub tõhusaid mehhanisme võimu teostamise piiramiseks;

47.  leiab, et kodanikuühiskonnaga konsulteerimise ajavahemikke võidakse tihti pidada liiga lühikeseks ja ning neid tuleks sobivalt kohandada ja paindlikuks muuta, et võimaldada täielikku ja terviklikku konsulteerimist; juhib tähelepanu asjaolule, et see on muutnud sidusrühmade, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks keerulisemaks ette valmistada ja kavandada oma panust ning riigisisest teadlikkuse suurendamise tegevust aruande käivitamiseks; märgib, et kui konsultatsioonid korraldatakse enne iga-aastast avaliku statistika avaldamist, vähendab see panuste väärtust; kutsub komisjoni üles lubama mitmekeelset teavet; teeb ettepaneku muuta sidusrühmade osalemise raamistik ettenähtavamaks ja vähem jäigaks; märgib, et konsulteerimist parandaks see, kui muu hulgas koostöös kodanikuühiskonna osalejatega tagataks nende panusega seotud järelmeetmed;

48.  on seisukohal, et iga-aastase seiretsükli raames tehtav koostöö Euroopa Nõukogu ja selle parlamentaarse assambleega, sealhulgas struktureerituma partnerluse kaudu, on ELis demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste edendamiseks eriti oluline; kutsub komisjoni üles lisama riigiaruannetesse andmed Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste mittejärgimise kohta, nagu on hinnanud ministrite komitee; tuletab meelde, et ELi ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga on ELi lepingu artikli 6 lõikes 2 sätestatud kohustus; kordab, et ühinemisprotsess on vaja kiiresti lõpule viia, et tagada ühtne inimõiguste kaitse raamistik kogu Euroopas ja veelgi tugevdada põhiõiguste ja -vabaduste kaitset liidus;

II.ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi institutsioonilised aspektid

49.  kordab oma palvet, et komisjon ja nõukogu reageeriksid positiivselt parlamendi 7. oktoobri 2020. aasta resolutsioonis esitatud üleskutsele luua ühtne ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism, mis peaks hõlmama ELi lepingu artikli 2 väärtuste kogu ulatust; kordab, et selline mehhanism on vajalik liidu väärtuste kindlamaks edendamiseks ja austamiseks; tuletab meelde, et see iga-aastane tsükkel peaks olema terviklik, objektiivne, erapooletu, tõenduspõhine ning seda tuleks kohaldada võrdselt ja õiglaselt kõigi liikmesriikide suhtes;

Riigipõhised soovitused

50.  kordab oma üleskutset, et komisjon esitaks hinnangu kõigi ELi lepingu artikli 2 kohaste väärtuste tegeliku olukorra kohta liikmesriikides ja võtaks vastu selged riigipõhised soovitused selle kohta, kuidas käsitleda kindlaks tehtud probleeme ja heastada asjaomased rikkumised, lisades vajaduse korral rakendamise tähtajad ja järgitavad võrdlusalused, kaasa arvatud ajakavad, eesmärgid ja konkreetsed meetmed, mis tuleb võtta, et aidata liikmesriikidel parandada aruandes kindlaks tehtud puudused; nõuab, et neid algatusi jälgitaks järgmistes aasta- või kiireloomulistes aruannetes;

51.  soovitab, et komisjon kohandaks oma soovitused vahenditega, mida võiks kindlaks tehtud puuduste heastamiseks kasutada; kutsub komisjoni üles paremini jälgima, kuidas asjaomased liikmesriigid riigipõhiseid peatükke rakendavad, ja aktiveerima vajaduse korral muid õigusriigi vahendeid, et saavutada tulemusi juhul, kui soovitusi ei rakendata; leiab, et komisjon võiks rohkem kasutada Euroopa Liidu Kohtus rikkumismenetluse algatamise võimalust; rõhutab selgete positiivsete ja negatiivsete suundumuste kindlakstegemise tähtsust igas liikmesriigis ning vajadust pöörata erilist tähelepanu võrdlusele eelmise aasta aruandega;

Institutsioonidevaheline kokkulepe

52.  on seisukohal, et aastaaruande aluseks olev institutsiooniline korraldus ei vasta parlamendi ootustele; ootab, et kolm institutsiooni looksid alalise institutsioonidevahelise töörühma, nagu parlament oma 7. oktoobri 2020. aasta resolutsioonis välja pakkus;

53.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles alustama viivitamata Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 295, et luua senistele vahenditele lisaks õigusriigi mehhanism, mis õigusakti kaudu seoks kolm institutsiooni läbipaistvama ja reguleerituma protsessiga, kus on selgemalt määratletud kohustused, kaasates sõltumatute ekspertide rühma, kes nõustab töörühma ja kolme institutsiooni tihedas koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, et kõigi liidu väärtuste kaitsest ja edendamisest saaks liidu tegevuskava alaline ja nähtav osa; on seisukohal, et ettepanek, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni (ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta) lisas, on sellisteks läbirääkimisteks sobiv alus; on seisukohal, et vahepeal võiks vajalikke teadmisi ja oskusteavet aidata koguda sõltumatute ekspertide abiga teostatav pilootprojekt, mille raames hinnatakse ELi väärtustest kinnipidamist;

Vastastikune täiendavus muude õigusriigi vahenditega

54.  kordab, et demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism peab ELi lepingu artikli 7 kohaseid praeguseid ja tulevasi menetlusi täiendama ja tugevdama ega tohi mingil juhul neid asendada; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole suutnud teha sisulisi edusamme liidu väärtuste järgimise tagamiseks käimasolevate ELi lepingu artikli 7 kohaste menetluste puhul; märgib, et asjaolu, et nõukogu kõhkleb ega rakenda tõhusalt ELi lepingu artiklit 7, annab võimaluse ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste jätkuvaks eiramiseks, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuste avalikuks täitmatajätmiseks ja õigusriigi toetajate tagakiusamiseks mõnes ELi liikmesriigis; peab kahetsusväärseks, et nõukogu on COVID‑19 ettekäändel jätnud kuulamised korraldamata, kuigi puudub igasugune juriidiline kohustus nõuda videokonverentsi teel toimuvate kuulamiste asemel inimkontaktset kuulamist; nõuab, et kui nõukogu õigustalitus esitab õigusliku arvamuse, milles väidetakse vastupidist, tuleks see avalikustada; nõuab, et komisjon jätkaks ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohast menetlust, tagaks, et kuulamisi alustatakse kiiremas korras uuesti, ja reageeriks ka uutele muutustele; kordab oma soovitust nõukogule anda kuulamiste järelmeetmena kõnealustele liikmesriikidele konkreetseid soovitusi, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 7 lõikes 1, ning määrata kindlaks nende soovituste rakendamise tähtajad; nõuab, et Euroopa tuleviku konverentsil mõeldaks ELi lepingu artikli 7, sealhulgas hääletusnõuete muutmisele, et muuta menetlus tulemuslikumaks, kaaludes eelkõige ühehäälsuse nõude muutmist sanktsioonide kehtestamisel; nõuab, et austataks parlamendi rolli ja pädevust, eelkõige õigust olla nõuetekohaselt teavitatud õigusriigi vahenditest, sealhulgas ELi lepingu artikli 7 kohastest kuulamistest;

55.  on veendunud, et kuigi aastaaruanne on oluline järelevalvevahend, on selged soovitused tuvastatud probleemide ja vajalike järelmeetmete kohta hädavajalikud; kordab, et kui puudusi ei kõrvaldata ja soovitusi ei täideta, peaks aastaaruanne olema aluseks otsustamisel, kas algatada üks või mitu vahendit, nagu ELi lepingu artiklis 7 sätestatud menetlus või tingimuslikkuse mehhanism, aktiveerida õigusriigi raamistik või algatada rikkumismenetlusi, sealhulgas kiirmenetlusi, ajutiste meetmete taotlusi Euroopa Kohtus ja Euroopa Liidu väärtuste kaitset käsitlevate Euroopa Kohtu otsuste mittetäitmise asjus võetavaid meetmeid; rõhutab, et aruandele tuleks igal juhul lisada rakenduslikud soovitused, sealhulgas rakendamise tähtajad; tuletab meelde, et rikkumismenetlusi saab samaaegselt algatada ELi lepingu artikli 7 lõikes 1 kindlaks määratud küsimustega seotud põhjendatud ettepanekute alusel, mille Euroopa Liidu Kohus on juba kinnitanud; nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks vajaduse korral jõuliselt rikkumismenetlusi, et hoida ära tagasilööke õigusriigi järgimisel riiklikes kohtusüsteemides; on seisukohal, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents peaks aluslepingu sätetes täiendavalt kinnitama väljakujunenud õiguspõhimõtet ELi õiguse ülimuslikkuse kohta; soovitab Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil kaaluda Euroopa Liidu Kohtu rolli tugevdamist liidu põhiväärtuste kaitsmisel;

56.  väljendab heameelt selle üle, et ühisdeklaratsioonis Euroopa tuleviku konverentsi kohta nimetatakse Euroopa õigusi ja väärtusi, sealhulgas õigusriiki, konverentsi ühe aruteluteemana; kutsub konverentsi üles kaaluma ELi olemasolevate vahendite tõhusust ELi lepingu artikli 2 väärtuste rikkumiste jälgimiseks, ennetamiseks ja tõkestamiseks ning esitama konkreetseid ettepanekuid ELi vahendite paketi tugevdamiseks;

57.  rõhutab, et õigusriigi tingimuslikkuse määruse kohaldatavus, eesmärk ja kohaldamisala on määruse (EL, Euratom) 2020/2092 seadusandlikus tekstis selgelt kindlaks määratud; rõhutab sellega seoses, et õigusriigi tingimuslikkuse määrus on jõustunud ja seda on vahetult kohaldatud alates 1. jaanuarist 2021 ning see on tervikuna siduv kõigi kulukohustuste ja maksete assigneeringute suhtes kõigis liikmesriikides, eelkõige taasterahastu „Next Generation EU“ vahendite väljamaksmiseks, ning et selle kohaldamine ELi institutsioonide poolt ei sõltu suuniste vastuvõtmisest ega õiguslikust tõlgendamisest; on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 2020. aasta järeldused õigusriigi tingimuslikkuse korda käsitleva määruse kohta on vastuolus ELi lepingu artiklitega 15 ja 17 ning ELi toimimise lepingu artikliga 288, sest tekitavad tarbetut õiguslikku ebakindlust seoses komisjoni lisasuunistega ja määruse vastuvõtmise peatamisega ELi toimimise lepingu artikli 263 kohastel juhtudel, nagu on praegu juhtunud seoses Ungari ja Poola hiljutiste tühistamishagidega; kordab üleskutset, et komisjon võtaks õigusriigi tingimuslikkuse määruse alusel viivitamata meetmeid, et kasutada viivitamata täiel määral oma olemasolevaid uurimisvahendeid, et kõrvaldada liikmesriikides õigusriigi puudused, mis võivad piisavalt otseselt mõjutada või tõsiselt ohustada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist; kutsub komisjoni üles jõulisemalt kohaldama ühissätete määrust(31) ja finantsmäärust(32), et võidelda Euroopa vahendite diskrimineeriva kasutamise vastu, nagu ta tegi, kui pidas kinni vahendeid kohalike omavalitsuste jaoks, kes kuulutasid end LGBTI-ideoloogiast vabaks;

58.  nõuab, et komisjon kasutaks aastaaruande järeldusi oma hinnangus, mis on aluseks eelarve kaitsmise mehhanismile õigusriigi põhimõtete rikkumiste eest, ning muudes asjakohastes hinnangutes olemasolevate ja tulevaste eelarvevahendite jaoks; palub komisjonil lisada oma õigusriigi olukorda käsitlevasse aastaaruandesse eraldi jaotis, mis sisaldab nende juhtumite analüüsi, mille puhul õigusriigi põhimõtete rikkumine teatavas liikmesriigis võib piisavalt otseselt mõjutada või tõsiselt ohustada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist, ja mille alusel võiks käivitada tingimuslikkuse mehhanismi; nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks koostoimet oma õigusriigi olukorda käsitlevate aruannete ja õigusriigi tingimuslikkuse määruse vahel, kasutades neid eristuvate, kuid teineteist täiendavate vahenditena;

59.  võtab teadmiseks, et komisjon peab kasutama õigusriigi olukorda käsitlevat aastaaruannet tähtsa teabeallikana, kui koostab kohtuasju õigusriigi tingimuslikkuse määruse kohaldamiseks, mis peaks hõlmama muu hulgas teavet, mis pärineb Euroopa Kontrollikoja, OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri aruannetest, komisjoni ja riiklike auditeerimisasutuste aruannetest, Euroopa Kohtu ja riiklike kohtute otsustest, ELi Põhiõiguste Ameti analüüsidest ja mitmesugustest süsteemidest, nagu varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem liidu finantshuvide kaitseks (EDES) ning Arachne; palub komisjonil selgitada kasutatavas metoodikas õigusriigi olukorda käsitleva aruande ja õigusriigi tingimuslikkuse mehhanismi seost; tuletab meelde, et on väga oluline, et lõplike vahendite või toetuste saajate õigustatud huvid oleksid õigusriigi põhimõtete rikkumiste korral meetmete võtmisel nõuetekohaselt kaitstud;

60.  palub komisjonil edendada ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste austamist, sealhulgas teha suuremaid pingutusi ELi kodakondsuse teemalise hariduse edendamiseks, muu hulgas õigusriigi valdkonnas; palub komisjonil algatada spetsiaalne programm, mis toetab uuenduslikke algatusi ELi kodakondsuse teemalise hariduse edendamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon annaks piisavat teavet ja rahastamist kogu ELi hõlmavate, riiklike, piirkondlike ja kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sõltumatu ajakirjanduse jaoks, eelkõige strateegiliselt kasutades määruse kohaseid rahastamisvõimalusi, käivitades kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi, et aidata neil suurendada teadlikkust ja edendada ELi väärtusi ning kohaldatavaid vahendeid, kaasa arvatud aastaaruanne, et võidelda õigusriiki ähvardavate ohtude vastu, millele on aastaaruandes osutatud, eelkõige kui on tuvastatud rikkumisi ja puudusi; kutsub liikmesriike üles õppima parimatest tavadest ja kaotama kindlaks tehtud puudused ning võtma meetmeid olukorra parandamiseks seoses kõigi nelja õigusriigi aruandes määratletud põhisambaga; rõhutab vajadust suurendada ELi kodanike ja elanike teadlikkust riiklikul ja ELi tasandil kättesaadavatest vahenditest ja menetlustest, et tagada õigusriigi austamine ja teatada selle rikkumistest;

III.Aruande järelmeetmed ja mõju

61.  kutsub komisjoni üles hindama järgmistes aruannetes, kuidas eelmistes aruannetes analüüsitud valdkondades kindlaks tehtud probleemid on arenenud, lahendatud, sattunud halvenemise ohtu või veelgi halvenenud, kindlaks tegema positiivsed ja negatiivsed suundumused ja üldised probleemid, eelkõige süsteemsed või korduvad õigusriigi rikkumise viisid, ning esitama selgeid soovitusi tuvastatud ohtude või tagasilanguse heastamiseks;

62.  rõhutab, kui oluline on edendada aastaaruande tulemusi riiklikul tasandil; julgustab komisjoni edendama aruande üle peetavat arutelu riikide parlamentides ja tegema aruande järelmeetmete võtmisel koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

63.  kutsub komisjoni üles oma õigusriigi aastaaruannetes selgitama, et kõik õigusriigi järgimisega seotud puudused ja rikkumised ei ole sama olemuse ja/või raskusastmega ning et kui ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi teatava aja jooksul teadlikult, tõsiselt, jäädavalt ja süstemaatiliselt rikutakse, võib juhtuda, et liikmesriiki ei saa enam demokraatlikuks pidada ja sellest saab autoritaarne režiim; rõhutab, et komisjoni peamine prioriteet peaks olema ELi õiguse jõustamine ELi lepingu artikli 2 rikkumise korral ning et komisjoni õigusriigi olukorda käsitlevad aastaaruanded peaksid peamiselt sellele kaasa aitama; kutsub seetõttu komisjoni üles eraldi põhjalikult hindama riike, kelle suhtes on käimas ELi lepingu artikli 7 kohane menetlus, et näidata, kuidas õigusriiki on struktuuriliselt õõnestatud, et hõlbustada autoritaarsete juhtimisstruktuuride kindlustamist;

64.  rõhutab, et see aruanne peaks olema aluseks ELi järelmeetmete prioriseerimisele seoses nende liikmesriikidega, kus esineb puudusi või vajakajäämisi, ning et selle panus peaks moodustama üldise demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi olulise osa;

65.  kohustub alustama 2021. aasta aruande käsitlemist võimalikult varakult pärast selle avaldamist;

o
o   o

66.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1. (2) ELT L 156, 5.5.2021, lk 1. (3) ELT C 215, 19.6.2018, lk 162. (4) ELT C 129, 5.4.2019, lk 13. (5) ELT C 390, 18.11.2019, lk 117. (6) ELT C 390, 18.11.2019, lk 111. (7) ELT C 433, 23.12.2019, lk 66. (8) ELT C 363, 28.10.2020, lk 8. (9) ELT C 363, 28.10.2020, lk 45. (10) ELT C 449, 23.12.2020, lk 102. (11) ELT C 108, 26.3.2021, lk 107. (12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0103. (13) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0101. (14) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0007. (15) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0014. (16) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054. (17) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0173. (18) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0164. (19) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0225. (20) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0251. (21) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0264. (22) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0320. (23) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0328. (24) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0360. (25) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0089. (26) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0103. (27) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0148. (28) Vt näiteks eespool osutatud parlamendi 1. märtsi 2018. aasta, 19. aprilli 2018. aasta, 13. novembri 2018. aasta, 28. märtsi 2019. aasta, 18. detsembri 2019. aasta, 19. juuni 2020. aasta, 8. oktoobri 2020. aasta ja 29. aprilli 2021. aasta resolutsioone. (29) Euroopa Parlamendi 13. novembri 2018. aasta resolutsioon vähemustega seotud miinimumstandardite kohta ELis (ELT C 363, 28.10.2020, lk 13). (30) ELT L 303, 28.11.2018, lk 69. (31) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320. (32) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta resolutsioon seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste olukorra kohta ELis seoses naiste tervisega (2020/2215(INI))

P9_TA(2021)0314 A9-0169/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 5, 6 ja 168,

–  võttes arvesse 1994. aastal Kairos toimunud rahvastiku ja arengu rahvusvahelist konverentsi (ICPD), selle tegevuskava ja nimetatud konverentsi läbivaatamiskonverentside tulemusi,

–  võttes arvesse ICPD 25. aastapäeva Nairobi tippkohtumise 1. novembri 2019. aasta avaldust lubaduste kiirema täitmise kohta ning Nairobi tippkohtumisel teatavaks tehtud riikide ja partnerite võetud kohustusi ja koostöömeetmeid,

–  võttes arvesse Pekingi tegevusprogrammi ja selle läbivaatamiskonverentside tulemusi,

–  võttes arvesse 25. septembril 2015. aastal vastu võetud ja 1. jaanuaril 2016. aastal jõustunud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ning eriti kestliku arengu eesmärke 3, 5, 16 ja nendega seotud näitajaid,

–  võttes arvesse 2017., 2018., 2019. ja 2020. aasta rasestumisvastaste vahendite atlast (Contraception Atlas), milles on esitatud rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse geograafiline võrdlus Euroopas ja mis näitab Euroopas selles valdkonnas valitsevat ebavõrdsust, samuti asjaolu, et mõnes Euroopa osas on rasestumisvastaste vahendite vajadus jäänud suures osas märkamata,

–  võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW) ja selle üldsoovitusi nr 21 (1994), nr 24 (1999), nr 28 (2010), nr 33 (2015) ja nr 35 (2017),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon),

–  võttes arvesse 3. mai 2008. aasta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 6,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 25. novembri 2020. aasta ühisteatist „ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava: ambitsioonikas kava soolise võrdõiguslikkuse tugevdamiseks ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks ELi välistegevuses“ (JOIN(2020)0017),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni abordiõiguse de facto keelustamise kohta Poolas(1),

–  võttes arvesse naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee 28. veebruari 2020. aasta otsust kohtuasjas S. F. M. vs. Hispaania,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise komisjoni 25. septembri 2017. aasta aruannet intersooliste inimeste inimõiguste edendamise ja nende diskrimineerimise kaotamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise komisjoni 2. aprilli 2015. aasta aruannet transsooliste inimeste diskrimineerimise kohta Euroopas,

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2019. aasta resolutsiooni intersooliste inimeste õiguste kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrust (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm ajavahemikuks 2021–2027 (programm „EL tervise heaks“) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014(3),

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 22. novembri 2019. aasta aruannet „Beijing +25: the fifth review of the implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member States“ (Peking +25: Pekingi tegevusplatvormi ELi liikmesriikides rakendamise viies läbivaatamine),

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisastiooni (WHO) Euroopa piirkondliku büroo Euroopa seksuaal- ja reproduktiivtervise tegevuskava kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimiseks Euroopas, ilma et kedagi kõrvale jäetaks, ning selle kolme tihedalt seotud eesmärki: võimaldada kõigil inimestel teha teadlikke otsuseid oma seksuaal- ja reproduktiivtervise kohta ning tagada, et nende inimõigusi austatakse, kaitstakse ja täidetakse; tagada, et kõigil inimestel oleks võimalikult hea juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning heaolule; tagada üldine juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning kaotada ebavõrdsus,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni Euroopa võrgustiku (IPPF EN) ja föderaalse tervisehariduse keskuse (BZgA) aruannet „Sexuality Education in Europe and Central Asia: State of the Art and Recent Developments“ (Seksuaalharidus Euroopas ja Kesk-Aasias: hetkeseis ja viimased arengud),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni Euroopa võrgustiku partnerite uuringut „Abortion legislation and its implementation in Europe and Central Asia“ (Abordialased õigusaktid ja nende rakendamine Euroopas ja Kesk-Aasias),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 30. septembril 2020 avaldatud uuringut „The gendered impact of the COVID-19 crisis and post-crisis“ (COVID-19 kriisi ja kriisijärgse perioodi sooline mõju)(4),

–  võttes arvesse ÜRO naiste õiguste agentuuri 9. aprilli 2020. aasta poliitikaülevaadet „The Impact of COVID-19 on Women“ (COVID-19 mõju naistele),

–  võttes arvesse ÜRO 23. aprillil 2020 ilmunud aruannet „COVID-19 and Human Rights: We are all in this together“ (COVID-19 ja inimõigused: see puudutab meid kõiki ühiselt),

–  võttes arvesse ÜRO Rahvastikufondi 27. aprilli 2020. aasta aruannet „Impact of the COVID-19 Pandemic on Family Planning and Ending Gender-based Violence, Female Genital Mutilation and Child Marriage“ (COVID-19 pandeemia mõju pereplaneerimisele ning soolise vägivalla, naiste suguelundite moonutamise ja lapsega sõlmitud abielude lõpetamisele),

–  võttes arvesse ÜRO Rahvastikufondi 28. aprilli 2020. aasta avaldust „Millions more cases of violence, child marriage, female genital mutilation, unintended pregnancy expected due to the COVID-19 pandemic“ (Veel miljoneid COVID-19 pandeemia tõttu toimunud vägivalla, lapsega sõlmitud abielude, naiste suguelundite moonutamise ja soovimatu raseduse juhtumeid),

–  võttes arvesse Euroopa naiste surverühma poliitikaülevaadet „Women must not pay the price for COVID-19!“ (Naised ei pea maksma COVID-19 eest!),

–  võttes arvesse professor Sabine Oertelt-Prigione 27. mail 2020. aastal avaldatud uuringut „The impact of sex and gender in the COVID-19 pandemic“ (Sooline mõju COVID-19 pandeemias),

–  võttes arvesse WHO suuniseid „Safe abortion: technical and policy guidance for health systems“ (Ohutu abort: tehnilised ja poliitilised suunised tervishoiusüsteemidele),

–  võttes arvesse WHO üldist strateegiat emakakaelavähi kui rahvatervise probleemi kõrvaldamise kiirendamiseks,

–  võttes arvesse oma 13. novembri 2020. aasta resolutsiooni COVID-19 tõkestamise meetmete mõju kohta demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi seksuaal- ja reproduktiivõiguste foorumi ja Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni Euroopa võrgustiku 22. aprillil 2020. aastal avaldatud uuringut ja aruannet pealkirjaga „Sexual and Reproductive Health and Rights during the COVID-19 pandemic“ (Seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused COVID-19 pandeemia ajal),

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 12,

–  võttes arvesse ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee 2. mai 2016. aasta üldist märkust nr 22 õiguse kohta seksuaal- ja reproduktiivtervisele,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikleid 2, 7, 17 ja 26,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste komitee 30. oktoobri 2018. aasta üldist märkust nr 36 kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 6 kohta, mis käsitleb õigust elule,

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri 3. augusti 2011. aasta vahearuannet iga inimese õiguse kohta võimalikult heale füüsilisele ja vaimsele tervisele,

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri 4. aprilli 2016. aasta aruannet iga inimese õiguse kohta võimalikult heale füüsilisele ja vaimsele tervisele,

–  võttes arvesse ÜRO naistevastase vägivalla, selle põhjuste ja tagajärgede eriraportööri aruandeid, sealhulgas 11. juuli 2019. aasta aruannet, milles käsitletakse inimõigustel põhinevat lähenemisviisi reproduktiivtervise teenuste valdkonnas esineva naiste väärkohtlemise ja naistevastase vägivalla suhtes ning keskendutakse sünnitusele ja sünnitusabiga seotud vägivallale,

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2015. aasta avaldust sünnitusaegse lugupidamatuse ja väärkohtlemise ennetamise ja kaotamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise komisjoni 16. septembri 2019. aasta aruannet sünnitusabiga seotud ja günekoloogilise vägivalla kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(6),

–  võttes arvesse ÜRO töörühma 8. aprilli 2016. aasta aruannet seadustes ja tegelikkuses naiste diskrimineerimise küsimuste kohta, mida esitleti 2016. aasta juunis Inimõiguste Nõukogu 32. istungjärgul,

–  võttes arvesse ÜRO töörühma 14. mai 2018. aasta aruande (seadustes ja tegelikkuses naiste diskrimineerimise küsimuste kohta) II jagu,

–  võttes arvesse ÜRO töörühma 8. aprilli 2016. aasta aruande (seadustes ja tegelikkuses naiste diskrimineerimise küsimuste kohta) III jagu,

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri 10. jaanuari 2019. aasta aruannet inimõiguste kaitsjate olukorra kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta(8),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni 19. novembri 2018. aasta ühisavaldust Euroopa uue arengukonsensuse „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ kohta, milles EL kinnitab oma kindlat tahet edendada, kaitsta ja järgida iga inimese õigust omada täielikku kontrolli ning otsustada vabalt ja vastutustundlikult oma seksuaalsuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud küsimuste üle ilma diskrimineerimise, sunni ja vägivallata,

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2019. aasta resolutsiooni seksuaalkasvatuse kriminaliseerimise kohta Poolas(9),

–  võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis(10),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta vaimse tervise ja kliiniliste uuringute alal(11),

–  võttes arvesse Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020), mille nõukogu võttis vastu 7. märtsil 2011. aastal,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2003. aasta soovitust vähktõve sõeluuringute kohta(12),

–  võttes arvesse 7. mai 2008. aasta emakakaelavähi sõeluuringute kvaliteedi tagamise Euroopa suuniseid ning 12. aprilli 2006. aasta rinnavähi sõeluuringu ja diagnoosimise kvaliteedi tagamise Euroopa suuniseid,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 2017. aasta detsembri aruteludokumenti naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kohta Euroopas,

–  võttes arvesse WHO 2017.–2021. aasta strateegiat naiste tervise ja heaolu kohta WHO Euroopa piirkonnas ning 2016. aasta seksuaal- ja reproduktiivtervise tegevuskava kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimiseks Euroopas – kedagi ei jäeta kõrvale,

–  võttes arvesse WHO naiste, laste ja noorukite tervise üldist strateegiat aastateks 2016–2030,

–  võttes arvesse WHO Euroopa piirkondliku büroo ja BZgA Euroopa seksuaalkasvatuse standardeid (standardid poliitikakujundajatele, haridus- ja tervishoiuasutustele ja teistele spetsialistidele) ning UNESCO rahvusvahelisi tehnilisi suuniseid seksuaalkasvatuse kohta (tõenditel põhinev lähenemisviis),

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste komitee 30. märtsi 2009. aasta otsust kollektiivkaebuse nr 45/2007 (International Centre for the Legal Protection of Human Rights (INTERIGHTS) vs. Horvaatia) kohta ning ÜRO Lapse Õiguste Komitee 17. aprilli 2013. aasta üldist märkust nr 15 lapse õiguse kohta võimalikult heale tervisele (artikkel 24), milles rõhutatakse, et noorukitel peaks olema juurdepääs asjakohasele ja objektiivsele seksuaal- ja reproduktiivküsimusi käsitlevale teabele,

–  võttes arvesse ÜRO Rahvastikufondi aruannet maailma rahvastiku olukorra kohta 2019. aastal „Unfinished Business: the pursuit of rights and choices FOR ALL“ (Seni saavutamata eesmärk: et õigused ja valikuvabadus oleks igaühel),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A9-0169/2021),

A.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervis on füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mis on seotud kõigi seksuaalsuse ja reproduktsiooni aspektidega, mitte üksnes väärtalituse, puude või suremuse puudumisega, ning arvestades, et kõigil isikutel on õigus teha oma keha käsitlevaid otsuseid(13) ilma diskrimineerimise, sunni ja vägivallata ning pääseda ligi seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele, mis seda õigust toetavad ning lähenevad seksuaalsusele ja reproduktsioonile positiivses võtmes, kuna seksuaalsus on inimeksistentsi lahutamatu osa;

B.  arvestades, et WHO sõnul on seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused üldmõiste, mis hõlmab mitmesuguseid küsimusi, mis mõjutavad kõiki inimesi ja esindavad nelja eraldi valdkonda: seksuaaltervis, seksuaalõigused, reproduktiivtervis ning reproduktiivõigused, ning nende aluseks on kõigi isikute õigus nende kehalise puutumatuse, privaatsuse ja isikliku sõltumatuse austamisele, õigus nende seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi täielikule austamisele, õigus otsustada, kas, kellega ja millal olla seksuaalselt aktiivne, õigus saada seksuaalkogemusi turvaliselt, otsustada, kas, millal ja kellega abielluda ning kas ja mil viisil saada laps või lapsed ja kui palju lapsi, omada kogu elu jooksul juurdepääsu teabele, ressurssidele, teenustele ja toetusele, mis on vajalik kõige eespool nimetatu saavutamiseks ilma diskrimineerimise, sundimise, ärakasutamise ja vägivallata;

C.   arvestades, et rahvusvahelises ja Euroopa inimõigustealases õiguses, sh kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioon ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, kaitstakse seksuaal- ja reproduktiivõigusi inimõigustena, ning need moodustavad tervikliku tervishoiuteenuste osutamise olulise osa; arvestades, et tervisega seotud õigused, eriti seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õigused, on naiste põhiõigused ning neid tuleks tugevdada, mitte mingil viisil vähendada ega ära võtta; arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste tagamine on inimväärikuse oluline element ning lahutamatult seotud soolise võrdõiguslikkuse saavutamise ja soolise vägivalla vastu võitlemisega; arvestades, et igaüks peaks saama otsustada oma keha üle ja tagada tuleks täielik autonoomia;

D.  arvestades, et Euroopa Liidul on otsene pädevus edendada oma välistegevuses seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvaid õigusi; arvestades, et Euroopa Liidul ei ole otsest pädevust edendada seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi liidus, kuid liikmesriigid teevad koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu; arvestades, et Euroopa Liit kutsub üles ja julgustab liikmesriike edendama seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvaid õigusi kõigi jaoks ning toetab neid selles tegevuses;

E.  arvestades, et soopõhine vägivald on laialt levinud ja seda on veelgi süvendanud COVID-19 pandeemia; arvestades, et hinnanguliselt 25% naistest kogeb oma elu jooksul mingisugust soolist vägivalda ja lugematu arv naisi kogevad intiimsuhete ning avaliku elu kontekstis seksuaalset vägivalda ja ahistamist juurdunud soostereotüüpide ja nendest tulenevate sotsiaalsete normide tõttu;

F.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste rikkumine kujutab endast inimõiguste rikkumist ning et eelkõige rikutakse sellega õigust elule, füüsilisele ja vaimsele puutumatusele, võrdsusele, mittediskrimineerimisele, tervishoiule, haridusele, väärikusele, eraelu puutumatusele ning kaitsele ebainimliku ja alandava kohtlemise eest; arvestades, et naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste rikkumine on üks naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vorm ning takistab soolise võrdõiguslikkuse edendamist(14);

G.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused on seatud eesmärgiks ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 3 raames, ning arvestades, et kestliku arengu eesmärk nr 5 hõlmab võitlust soolise vägivalla ja kahjulike tavade vastu;

H.  arvestades, et kuigi ELi seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste alased standardid on ühed maailma kõrgeimad ning mõnes liikmesriigis on rakendatud seksuaal- ja reproduktiivtervist toetavaid poliitikameetmeid ja programme, esineb selles valdkonnas endiselt probleeme, juurdepääsu ja taskukohasuse puudumist, lünki, ebaõiglust ja ebavõrdsust nii ELis kui ka liikmesriikides seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste tagamisel, lähtudes vanusest, soost, sotsiaalsest soost, rassist, rahvusest, klassist, usulisest kuuluvusest või veendumustest, perekonnaseisust, sotsiaal-majanduslikust seisundist, puudest, HIVi (või sugulisel teel levivate nakkuste) seisundist, riiklikust või sotsiaalsest päritolust, õiguslikust seisundist või rändestaatusest, keelest, seksuaalsest sättumusest või sooidentiteedist;

I.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste alased probleemid ja takistused võivad hõlmata muu hulgas õiguslikke, rahalisi, kultuurilisi ja teabealaseid takistusi, näiteks juurdepääsu puudumine universaalsetele, kvaliteetsetele ja kättesaadavatele seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teenustele; põhjaliku, eakohase ja tõenditel põhineva seksuaalkasvatuse puudumine, eelkõige arvestades asjaolu, et lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste puhul võib seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kasutamist tõsiselt takistada asjaolu, et seksuaalhariduse õppekavast on välja jäetud seksuaalse sättumuse mitmekesisus, sooidentiteet, sooväljendus ja sootunnused; kaasaegsete rasestumisvastaste meetodite kättesaamatus; arstiabi andmisest keeldumine isiklike veendumuste tõttu; õiguslikud piirangud ja praktilised takistused aborditeenuste kättesaadavusele; abordiga seotud tervishoiust keeldumine; sunniviisiline abort; sooline vägivald; vägivald günekoloogias ja sünnitusabis; sundsteriliseerimine, sh soo õigusliku tunnustamise kontekstis; hirmutamine, julm ja alandav kohtlemine; erinevused ja lõhed emasuremuses ning emade vaimse tervise toetamisel; keisrilõike osakaalu suurenemine; emakakaelavähi ravi kättesaamatus; piiratud juurdepääs kunstlikule viljastamisele ja viljakuseravile; seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kasutamiseks vajalikele kaupadele ligipääsu raskused; sugulisel teel levivate nakkuste ja HIVi kõrge määr; teismeliste raseduste kõrge määr; kahjulikud soolised stereotüübid ja tavad, näiteks naiste ja intersooliste inimeste suguelundite moonutamine; varajased, sund- ja lapsega sõlmitud abielud, aumõrvad ning sättumuse muutmise teraapiad, mis võivad esineda seksuaalse vägivalla kujul, näiteks lesbide ja biseksuaalsete naiste ja tütarlaste ning transsooliste inimeste nn korrektiivne vägistamine; samuti aegunud või ideoloogilised õigusnormid, mis piiravad seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvaid õigusi;

J.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise teenused on olulised tervishoiuteenused, mis peaksid olema kättesaadavad kõigile ja hõlmama põhjalikku, tõenditel põhinevat ja eakohast seksuaal- ja suhteharidust; seksuaal- ja reproduktiivtervise ning heaolu alane teave ning konfidentsiaalne ja erapooletu nõustamine, teave ja nõustamine kaasaegsete rasestumisvastaste vahendite kohta ning juurdepääs paljudele kaasaegsetele rasestumisvastastele vahenditele; sünnituseelne, sünnitusaegne ja sünnitusjärgne hooldus, ämmaemanda teenused, sünnitusabi ja vastsündinute hooldus, turvalised ja seaduslikud aborditeenused ja hooldus, sealhulgas ebaturvalisest abordist tingitud tüsistuste ravi; HIVi ja muude sugulisel teel levivate nakkuste ennetamine ja ravi, teenused, mille eesmärk on avastada, ennetada ja ravida seksuaalset ja soolist vägivalda, suguorganite vähkkasvajate, sealhulgas emakakaelavähi ennetamine, tuvastamine ja ravi ning viljakusravi;

K.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused on inimõigused ja ELi liikmesriigid peavad neid toetama kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega; arvestades, et demokraatia toimimise tingimus on inimõiguste austamine; arvestades, et inimõigused, demokraatia ja õigusriik on üksteisest sõltuvad; arvestades, et kõik ELi liikmesriigid peavad neid kõiki ELi väärtusi täielikult austama;

L.  arvestades, et seksuaaltervis on väga oluline üksikisikute, paaride ja perekondade üldise tervise ja heaolu ning ka kogukondade ja riikide sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks ning juurdepääs tervishoiuteenustele, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervisele, on inimõigus; arvestades, et mingil kujul seksuaal- ja tervisekasvatuse pakkumine on juba enamikes liikmesriikides kohustuslik;

M.  arvestades, et WHO määratleb viljatust kui „reproduktiivsüsteemi haigust, mille määratluseks on kliinilise raseduse ebaõnnestumine pärast vähemalt 12 kuud regulaarset kaitsmata seksuaalvahekorda“; arvestades, et see määratlus ei hõlma viljakusteenustest huvitatud samasoolises suhtes olevate lesbide ja biseksuaalsete naiste, transsooliste inimeste ega üksikute naiste olukorda, mis süvendab sotsiaal-õiguslikke probleeme abistavale reproduktiivtehnoloogiale ligipääsemisel, mida nad viljatuse vastu võitlemisele keskendumise tulemusel juba praegu kogevad; arvestades, et lesbid ja biseksuaalsed naised ei pruugi suuta oma nn viljatust tõestada ja seetõttu võidakse nende jaoks keelata juurdepääs abistavale reproduktiivtehnoloogiale(15);

N.  arvestades, et teatavatel asjaoludel võivad transsoolised mehed ja mitte-binaarsed isikud olla rasedad ning neile tuleks raseduse ja sünnitusega seotud teenuseid võimaldada ilma soolise identiteedi alusel diskrimineerimiseta;

O.  arvestades, et keegi ei tohiks surra sünnitusel ning juurdepääs tõenditel põhinevale, kvaliteetsele ja kättesaadavale emadus-, rasedus- ja sünnitusabile on inimõigus ja see tuleb tagada ilma igasuguse diskrimineerimiseta;

P.  arvestades, et rasedad kogevad sünnituse ajal mitmesuguseid sunniviisilisi meditsiinilisi sekkumisi, sealhulgas füüsilist ja verbaalset väärkohtlemist, sünnitusvigastuste õmblemist ilma valuvaigistiteta ning nende otsuste eiramist ja teadliku nõusoleku austamata jätmist, mis võib tähendada vägivalda ja julma ning ebainimlikku ravi;

Q.  arvestades, et terviklik, tõenduspõhine, mittediskrimineeriv ja eakohane seksuaalharidus, mis tugineb õigustel põhinevale ja sookesksele lähenemisviisile, nagu on täpsustatud UNESCO rahvusvahelistes tehnilistes suunistes, hõlbustab vastutustundlikku seksuaalkäitumist ning suurendab laste ja noorte mõjuvõimu, kuna see annab teaduslikult täpset ja eakohast teavet seksuaalsuse kohta, käsitledes seksuaal- ja reproduktiivtervise küsimusi, sealhulgas – kuid mitte ainult – selliseid aspekte nagu inimareng, sugu- ja paljunemisorganite anatoomia ja füsioloogia, nõusolek, puberteet ja menstruatsioon, reproduktsioon, kaasaegsed rasestumisvastased vahendid, rasedus ja sünnitus, sugulisel teel levivad nakkused ning võitlus soolise vägivalla, sealhulgas selliste kahjulike tavade vastu nagu lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud ning naiste suguelundite moonutamine; arvestades, et eakohane põhjalik seksuaalkasvatus on sellega seoses põhilise tähtsusega laste ja noorte oskuste õppimisel tervislike, võrdsete ja turvaliste suhete loomiseks, pöörates erilist tähelepanu soonormidele, soolisele võrdõiguslikkusele, suhete võimudünaamikale, nõusolekule ja piiride austamisele, ning aitab saavutada soolist võrdõiguslikkust;

R.  arvestades, et teaduslikult korrektse ja tõenduspõhise teabe ning hariduse puudumisega rikutakse üksikisikute õigust teha oma seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste alaseid teadlikke valikuid ning kahjustatakse elutervet suhtumist soolisesse võrdõiguslikkusesse;

S.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervis hõlmab menstruaalhügieeni ja selleks vajalikke vahendeid, samuti menstruatsiooniga seotud häbimärgistamise ja diskrimineerimise süsteemseid ning sotsiaal-majanduslikke tegureid; arvestades, et menstruatsioonivaesus, mis tähendab piiratud juurdepääsule hügieenitoodetele, mõjutab Euroopas ligikaudu iga kümnendat naist ja seda süvendab ELis menstruaalhügieenitoodete soopõhine maksustamine; arvestades, et häbi, ravimata menstruatsioonivalu ja diskrimineerivad tavad põhjustavad tütarlaste koolist väljalangemist ning seda, et tütarlapsed käivad vähem koolis ja naised tööl; arvestades, et menstruatsiooni ümbritsevad negatiivsed hoiakud ja müüdid mõjutavad reproduktiivtervisega seotud otsuseid; arvestades, et menstruaalhügieeni ning emade haigestumuse, suremuse ja viljatuse, suguhaiguste/HIV ja emakakaelavähi seoste mõistmine võib toetada varajast avastamist ja päästa elusid;

T.  arvestades, et ajakohased rasestumisvastased vahendid on keskse tähtsusega soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja tahtmatute raseduste ennetamiseks ning selleks, et üksikisikud saaksid kasutada oma õigust otsustada ennetavalt ja vastutustundlikult oma laste arvu, nende saamise aja ja vanusevahede planeerimisel; arvestades, et teatavad kaasaegsed rasestumisvastased vahendid vähendavad ka HIV / sugulisel teel levivate nakkuste esinemissagedust; arvestades, et neile juurdepääsu takistavad endiselt praktilised, rahalised, sotsiaalsed ja kultuurilised tõkked, sealhulgas rasestumisvastaseid vahendeid puudutavad müüdid, aegunud suhtumine naiste seksuaalsusse ja rasestumisvastastesse vahenditesse, samuti stereotüüpne arusaam, et rasestumisvastaste vahendite eest vastutavad ainult naised;

U.  arvestades, et abordiseadused põhinevad riiklikel õigusaktidel; arvestades, et isegi kui abort on seaduslikult kättesaadav, raskendavad selle kättesaadavust sageli õiguslikud, näiliselt õiguslikud ja mitteametlikud takistused, sealhulgas ajalised piirangud ja abordi põhjused, meditsiiniliselt põhjendamatud ooteperioodid, puudus koolitatud ja teenust osutavatest tervishoiutöötajatest, arstiabi andmisest keeldumine isiklike veendumuste tõttu, erapoolik ja kohustuslik nõustamine, tahtlik valeteave kolmanda isiku loa kohta, meditsiiniliselt ebavajalikud testid, hädaolukorra nõuded, kaasnevad kulud ja nende hüvitamise puudumine;

V.  arvestades, et mõnes liikmesriigis kehtivad endiselt väga piiravad aborti keelavad seadused, välja arvatud rangelt määratletud asjaoludel, mille tõttu peavad naised taotlema salajast aborti, reisima teistesse riikidesse või kandma raseduse oma soovi vastaselt lõpuni, see kujutab endast inimõiguste rikkumist ja soolise vägivalla vormi(16), mis mõjutab naiste ja tütarlaste õigust elule, füüsilisele ja vaimsele puutumatusele, võrdsusele, mittediskrimineerimisele ja tervisele, ning arvestades, et mõned liikmesriigid, kes on abordi nõudmiste peale või laialdastel ühiskondlikel alustel legaliseerinud, jätkavad kriminaalkaristuste kohaldamist abortide eest, mis on tehtud väljaspool kohaldatavate õigusnormide reguleerimisala;

W.  arvestades, et mitmed liikmesriigid üritavad praegu piirata juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele tugevalt piiravate seaduste kaudu, mis põhjustavad soolist diskrimineerimist ja mõjutavad negatiivselt naiste tervist;

X.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivõiguste vastased kasutavad seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kahjustamiseks sageli ära riiklikku huvi või demograafilisi muutusi ning aitavad sellega kaasa isikuvabaduste ja demokraatia põhimõtte õõnestamisele; arvestades, et kõik demograafilisi muutusi käsitlevad poliitikameetmed peavad põhinema õigustel, olema inimkesksed, kohandatud ja tõenduspõhised ning toetama seksuaal- ja reproduktiivõigusi;

Y.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivõiguste ning naiste iseseisvuse vastased on mitmes liikmesriigis oma tagurlike algatustega suuresti mõjutanud riigisisest õigust ja poliitikat, soovides seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi õõnestada, nagu märkis Euroopa Parlament oma resolutsioonides tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis ja Poola abordiõiguste kohta, samuti Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut oma 22. novembri 2019. aasta aruandes „Beijing +25 – The 5th Review of the Implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member States“ (Peking + 25: Pekingi tegevusprogrammi rakendamisel ELi liikmesriikides tehtud töö viies läbivaatamine); arvestades, et need algatused ja tagasilöögid takistavad inimeste õiguste tagamist ja riikide arengut ning õõnestavad Euroopa väärtusi ja põhiõigusi;

Z.  arvestades, et arvukatest aruannetest ilmneb, et COVID-19 pandeemia ja liikumispiirangu ajal olid seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teenused piiratud ja/või peatatud(17) ning oli häiritud juurdepääs hädavajalikele meditsiiniteenustele, sh rasestumisvastased vahendid ja abordihooldus, HIV ja sugulisel teel levivate nakkuste testimine, naiste suguelundite moonutamise ennetamise ja teadlikkuse keskused, reproduktiivsüsteemi vähi sõeluuringud ning emade lugupidav tervishoid, ning sellel on olnud tõsised tagajärjed naiste põhiõigusele kehalisele autonoomiale; arvestades, et COVID-19 pandeemia on näidanud, et tuleb tugevdada tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet sellistele kriisidele, et tagada jätkuvalt seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste täielik ja õigeaegne kättesaadavus;

AA.  arvestades, et COVID-19 tervisekriisi püütakse pidevalt ära kasutada ettekäändena täiendavate piiravate meetmete võtmiseks seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas(18), mis toob kaasa ressursside ümberjaotamise; arvestades, et sellel on laialdane ja pikaajaline negatiivne mõju tervishoiule juurdepääsu põhiõiguse tagamisele, soolisele võrdõiguslikkusele, võitlusele diskrimineerimise ja soolise vägivalla vastu ning see seab ohtu naiste ja tütarlaste heaolu, tervise ja elud;

AB.  arvestades, et tõrjutud isikud ja rühmad, sealhulgas rassilised, etnilised ja usuvähemused, rändajad, ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga inimesed, tervisekindlustuseta inimesed, maapiirkondades elavad inimesed, puuetega inimesed, LGBTIQ-inimesed ja vägivalla ohvrid puutuvad tervishoiuteenustele juurdepääsul sageli kokku lisatakistustega, läbipõimunud diskrimineerimise ja vägivallaga, mis on tingitud õigusaktidest ja poliitikast, mis võimaldavad sunniviisilisi seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu tavasid ning suutmatust tagada mõistlikud abinõud kvaliteetsele hooldusele ja teabele juurdepääsuks; arvestades, et Euroopas puuduvad sisulised andmed rassismi tõttu ebasoodsamas olukorras olevate naiste vastu suunatud sünnitusabiga seotud vägivalla kohta; arvestades, et selline diskrimineerimine toob kaasa suurema emade suremuse ja haigestumuse (näiteks mustanahaliste naiste seas), suurema kuritarvitamise ja vägivalla ohu (puuetega naiste puhul), teabele juurdepääsu puudumise ning üldise ebaõigluse ja ebavõrdsuse seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teenustele juurdepääsul;

AC.  arvestades, et viljatus ja viljakuse vähenemine mõjutavad Euroopas iga kuuendat inimest ning see on üleilmne rahvaterviseprobleem; arvestades, et on vaja vähendada ebavõrdsust viljakust käsitleva teabe ja ravi kättesaadavuse suhtes ning keelata diskrimineerimine soo, sotsiaalse soo, seksuaalse sättumuse, tervisliku seisundi või perekonnaseisu tõttu;

AD.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on naiste seksuaal- ja reproduktiivtervis seotud mitme inimõigusega, sealhulgas õigusega elule ja inimväärikusele, kaitsega ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise eest, õigusega kasutada tervishoiuteenuseid, õigusega eraelu puutumatusele, õigusega haridusele ja diskrimineerimiskeeluga;

AE.  arvestades, et Euroopa Parlament käsitles 13. novembril 2020 esimesel lugemisel vastu võetud seisukohas liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi kohta aastateks 2021–2027 (programm „EL tervise heaks“) seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi, et tagada juurdepääs kaupadele, mida on vaja seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvad õiguste ohutuks tagamiseks (nt ravimid, rasestumisvastased vahendid ja meditsiiniseadmed);

AF.  arvestades, et noorukitel on sageli raskusi seksuaal- ja reproduktiivtervisele juurdepääsul ning seonduvate õiguste kasutamisel, sest puuduvad noortesõbralikud teenused;

AG.  arvestades, et Euroopa Liit ja ÜRO on loonud algatuse „Spotlight“ naiste ja tüdrukute vastase vägivalla, sealhulgas seksuaalse vägivalla vastu võitlemiseks, ning et selle algatuse üks eesmärkidest on parendada ligipääsu seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele;

AH.  arvestades, et vee-, kanalisatsiooni- ja hügieeniteenused on üliolulised seksuaal- ja reproduktiivtervise tagamiseks, kuid need on endiselt liiga tihti kättesaamatud, eriti kõrvalistes piirkondades;

Konsensuse saavutamine ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud probleemide käsitlemine ELi probleemidena

1.  kutsub kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja liikmesriikide pädevustega liikmesriike üles kaitsma kõigi isikute õigust – olenemata nende vanusest, soost, soost, rassist, etnilisest kuuluvusest, klassist, kastist, usulisest kuuluvusest ja veendumustest, perekonnaseisust ja sotsiaal-majanduslikust staatusest, puudest, HIVi (või sugulisel teel levivate nakkuste) staatusest, rahvusest ja sotsiaalsest päritolust, õiguslikust või rändestaatusest, keelest, seksuaalsest sättumusest või sooidentiteedist – teha ise teadlikke valikuid seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste osas, et tagada õigus kehalisele puutumatusele ja isiklikule sõltumatusele, võrdsus ja mittediskrimineerimine, ning anda igaühele vajalikud vahendid, et kasutada seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvaid õigusi;

2.  tuletab meelde ELi kindlat tahet edendada, kaitsta ja järgida iga inimese, naise ja tütarlapse õigust omada täielikku kontrolli ning otsustada vabalt ja vastutustundlikult oma seksuaalsuse ning seksuaal- ja reproduktiivõigustega seotud küsimuste üle ilma diskrimineerimise, sundimise ja vägivallata(19);

3.  nõuab, et EL, selle organid ja asutused toetaksid ja edendaksid oma pädevust teostades üldist ja täielikku juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teenustele, edendades soolist võrdõiguslikkust, isikliku autonoomia austamist, kättesaadavust, teavitatud valikuid, nõusolekut ja austamist, mittediskrimineerimist ja vägivallast hoidumist; kutsub liikmesriike üles tagama juurdepääsu kõikidele kvaliteetsetele, laiaulatuslikele ja kättesaadavatele seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste võimalustele ning kõrvaldama kõik õiguslikud, poliitilised, rahalised ja muud tõkked, mis takistavad kõigi isikute täielikku juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele; nõuab sellega seoses, et liikmesriigid ja sidusrühmad vahetaksid korrapäraselt häid tavasid tervise sooliste aspektide valdkonnas ja soodustaksid nende kasutuselevõttu;

4.  kinnitab veel kord, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused on äärmiselt olulised soolise võrdõiguslikkuse, majanduskasvu ja -arengu, lastekaitse ning soolise vägivalla kaotamise, inimkaubanduse ja vaesuse kaotamise seisukohast;

5.  kutsub liikmesriike üles tegelema pidevate probleemidega, mis on seotud seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele juurdepääsu või nende kasutamisega, ning tagama, et kõigil oleks ligipääs kvaliteetsetele seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele olenemata nende sotsiaal-majanduslikust olukorrast, nii et kedagi ei jäeta kõrvale seeläbi, et tal puudub võimalus kasutada oma õigust tervisele;

6.  tunnistab seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi käsitleva avaliku teabe tähtsust; tuletab meelde, et kogu seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste alane poliitika peaks põhinema usaldusväärsetel ja objektiivsetel tõenditel, mille on esitanud sellised organisatsioonid nagu WHO, muud ÜRO asutused ja Euroopa Nõukogu;

7.  kinnitab veel kord Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku üleskutset liikmesriikidele(20) tagada seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele piisavad eelarvevahendid ning tagada piisavate inimressursside ja vajalike kaupade olemasolu kõigil tervishoiusüsteemi tasanditel nii linna- kui ka maapiirkondades, et teha kindlaks ja kõrvaldada õiguslikud, poliitilised ja finantstõkked, mis takistavad juurdepääsu kvaliteetsele seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ning seonduvatele teenustele, ning integreerida seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teenused olemasolevatesse riiklikesse tervisekindlustus-, toetus- või hüvitamisskeemidesse, et saavutada üldine tervisekindlustus;

8.  tuletab meelde Euroopa Nõukogu ministrite komitee kinnitatud seisukohti, milles soovitati transsoolistele inimestele suunatud tervishoiuteenused, sh hormoonravi ja kirurgia kättesaadavaks teha ja hüvitada riikliku tervisekindlustuse kaudu(21);

Seksuaal- ja reproduktiivtervis kui hea tervise oluline osa

9.  kutsub liikmesriike üles koostama tulemuslikke strateegiaid ja seireprogramme, millega tagatakse üldine juurdepääs kõikidele kvaliteetsetele ja kättesaadavatele seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustele, järgides rahvusvahelisi tervishoiu standardeid, sõltumata rahalistest, praktilistest ja sotsiaalsetest tõketest ning ilma diskrimineerimata, pöörates erilist tähelepanu tõrjutud naiste rühmadele, sealhulgas – kuid mitte ainult – etnilistest, rassilistest ja usulistest vähemustest pärit naistele, rändajatele, naistele maapiirkondadest ja äärepoolseimatest piirkondadest, kus geograafilised piirangud takistavad nendele teenustele otsest ja viivitamatut juurdepääsu, puuetega naistele, tervisekindlustuseta naistele, LGBTI-inimestele, seksuaalse ja soolise vägivalla ohvritele;

10.  rõhutab, et võrdne juurdepääs tervishoiu ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas, nende teenuste kvaliteet ja vastutus on inimõiguste austamisel ülitähtis; rõhutab lisaks, et teenused, kaubad ja asutused peavad vastama soo ja elukorralduse nõuetele ning seejuures tuleb järgida konfidentsiaalsust ja teavitatud nõusolekut;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koguksid anonüümselt ja süstemaatiliselt võrdõiguslikkuse kohta kindlaid andmeid, mis on jaotatud eri alustel, sealhulgas soo, vanuse, rassilise ja etnilise päritolu ja seksuaalse sättumuse, kultuurilise ja sotsiaalmajandusliku tausta alusel, ning statistikat kõigi seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teenuste kohta, et tuvastada ja käsitleda võimalikke erinevusi seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate tervishoiuteenuste osutamise tulemustes;

12.  nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks tervishoiupoliitikas täielikult oma pädevust ja toetaks liikmesriike üldise juurdepääsu tagamisel seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele ajavahemikuks 2021–2027 loodud programmi „EL tervise heaks“ raames, eesmärgiga edendada tervishoiualast teavitustegevust ja haridust, tugevdada riiklikke tervishoiusüsteeme ja tagada tervishoiustandardite ühtlustamine kõrgema taseme suunas, et vähendada liikmesriikides ja nende vahel tervisealast ebavõrdsust, ning hõlbustada seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi puudutavate parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel; kutsub liikmesriike üles liikuma üldise tervisekindlustuse suunas, mille seisukohalt on seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused hädavajalikud, ning kasutama seejuures vajaduse korral programmi „EL tervise heaks“ ja Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) vahendeid;

13.  rõhutab, et kogu elutsükli vältel on vaja positiivset ja ennetavat tervishoiukäsitust, tagades üldise ja kvaliteetse tervishoiuteenuse, mille jaoks on eraldatud piisavad ressursid; rõhutab, et EL saab toetada liikmesriike igakülgselt läbimõeldud ja valdkonnaüleste põhimõtete rakendamisel ennetuse, diagnoosimise, ravi ja hoolduse valdkonnas ning toetada ka liikmesriikide meetmeid, mille eesmärk on tagada juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele ja nendega seotud ravimitele, sealhulgas ülemaailmsel turul; nõuab kujunemisjärgus tehnoloogiate suuremat kasutuselevõttu uute tipptasemel ravivõimaluste ja diagnostikameetodite pakkumiseks, et patsiendid saaksid digipöördest täit kasu; rõhutab, et nende prioriteetide edendamiseks on vaja täielikult ära kasutada programmid „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“;

14.  nõuab, et liikmesriigid suurendaksid naiste teadlikkust regulaarsete sõeluuringute tähtsusest ja seisaksid selle eest, et riiklikud tervishoiuteenused hõlmaksid selliseid sõeluuringuid nagu mammograafia ja rinnanäärmete ultraheliuuringud, tsütoloogilised uuringud ja luutiheduse määramine;

15.  rõhutab, et haridusel on väga tähtis roll haiguste ennetamisel; rõhutab ka vaktsineerimise tähtsust haiguste ennetamisel, juhul kui vaktsiinid on olemas; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et EL hangiks lisaks COVID-19 vaktsiinidele ka inimese papilloomiviiruse (HPV) vaktsiini, et see oleks kõigile eurooplastele kättesaadav;

16.  tuletab meelde, et kõikide seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud meditsiiniliste protseduuride tegemiseks on vaja isiklikku ja täiel teadmisel antud eelnevat nõusolekut; kutsub liikmesriike üles võitlema günekoloogilise ja sünnitusvägivalla vastu, tugevdades menetlusi, mis tagavad vabatahtliku ja eelneva teadva nõusoleku austamise ning kaitse ebainimliku ja alandava kohtlemise eest tervishoiuasutustes, muu hulgas meditsiinitöötajate koolitamise teel; kutsub komisjoni üles sellisele soolise vägivalla erivormile oma töös tähelepanu pöörama;

17.  on tõsiselt mures selle pärast, et puuetega naistel ja tütarlastel puudub sageli juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu asutustele, neilt keeldutakse võtmast teadvat nõusolekut seoses rasestumisvastaste vahendite kasutamisega ja neid ähvardab isegi sundsteriliseerimise oht; kutsub liikmesriike üles rakendama seadusandlikke meetmeid, millega kaitstakse füüsilist puutumatust, valikuvabadust ja enesemääramisõigust seoses puuetega isikute seksuaal- ja reproduktiiveluga;

18.  kutsub liikmesriike üles viivitamata keelama tervishoiuasutustes igasuguse naiste rassilise diskrimineerimise, sealhulgas etnilise segregatsiooni, ning võtma sellekohaseid tõhusaid ennetusmeetmeid, samuti tagama üldise juurdepääsu kvaliteetsele, diskrimineerimise, sunni ja väärkohtlemiseta seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele ning lahendama, heastama ja ennetama asjaomaseid inimõiguste rikkumisi;

19.  kordab veel kord oma üleskutset liikmesriikidele võtta vastu õigusakt, mis tagab, et intersoolistele inimestele ei tehta imiku- ega lapseeas mitteelutähtsat meditsiinilist ega kirurgilist ravi ning et täielikult austatakse nende õigust kehalisele puutumatusele, autonoomiale, enesemääramisele ja teadva nõusoleku andmisele;

20.  rõhutab vajadust arvestada seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi puudutavate spetsiifiliste tervishoiuvajadustega, nagu viljatus, menopaus ja teatavad reproduktiivelundkonna vähktõved; kutsub liikmesriike üles võimaldama kõigile seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste rikkumise ohvritele kõiki vajalikke rehabilitatsiooniteenuseid ja tugimehhanisme, sealhulgas vajalikke vaimse ja füüsilise tervisega seotud tervishoiuteenuseid; kutsub komisjoni üles esitama teavet ELi programmide panuse kohta reproduktiivtervise edendamisse ja toetamisse;

21.  tuletab meelde Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust kohtuasjas A. P. Gaçon ja Nicot vs. Prantsusmaa, milles kohus tunnistas, et liikmesriigi steriliseerimisnõue enne soo õigusliku tunnustamise menetluste lubamist tähendas taotleja eraelu austamise õiguse täitmatajätmist; tuletab meelde ÜRO tõdemust, et sundsteriliseerimine rikub õigust olla vaba piinamisest ja muust julmast, ebainimlikust või alandavast kohtlemisest või karistamisest(22); taunib asjaolu, et steriliseerimine on mõnes ELi liikmesriigis endiselt soo õigusliku tunnustamise vältimatu eeltingimus; palub liikmesriikidel steriliseerimisnõude tühistada ja kaitsta transsooliste inimeste õigust enesemääramisele(23);

22.  rõhutab vajadust võtta arvesse keskkonnamuutuste mõju seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele, muu hulgas vee- ja õhusaastet ning kemikaalide suuremat tarbimist; palub seda põhjalikumalt uurida programmi „Euroopa horisont“ kaudu ja käsitleda Euroopa rohelise kokkuleppe raames;

23.  rõhutab seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste osutajate tähtsust piisavalt laia valiku seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste pakkumisel, mis hõlmavad nii füüsilist kui ka vaimset tervist; julgustab liikmesriike arvestama üldiste tervishoiumeetmete kavandamisel oma riigi konkreetset olukorda;

a) Kõigile kättesaadavad ohutud, õiglast kaubandust ja ringmajandust toetavad menstruatsioonitooted

24.  nõuab, et liikmesriigid soodustaksid mürgivabade ja korduskasutatavate menstruatsioonitoodete laialdast kättesaadavust, eriti suurtes jaemüügipunktides ja apteekides kogu riigis (et nende osakaal oleks vähemalt võrdväärne müügil olevate ühekordselt kasutatavate kaupadega), ja aitaksid suurendada teadlikkust korduskasutatavate menstruatsioonitoodete eelistest võrreldes ühekordsete toodetega;

25.  rõhutab nn tampoonimaksu pärssivat mõju soolisele võrdõiguslikkusele; palub kõikidel liikmesriikidel nn hooldus- ja tampoonimaksu kaotada, rakendades käibemaksudirektiivis kehtestatud paindlikkust ja kohaldades nendele olulistele esmatarbekaupadele maksuvabastusi või käibemaksu nullmäära;

b) Terviklik seksuaalkasvatus noortele

26.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kooskõlas WHO seksuaalkasvatust käsitlevate standarditega ning seksuaal- ja reproduktiivtervise tegevuskavaga kõikidele alg- ja keskkooli õpilastele, samuti koolis mittekäivatele lastele üldise juurdepääsu teaduslikult korrektsele, tõenduspõhisele, eakohasele, eelarvamusteta ja terviklikule seksuaalkasvatusele ja -teabele, ilma diskrimineerimiseta mis tahes alusel; nõuab, et liikmesriigid tagaksid igakülgsed teadmised menstruatsiooni ning selle seoste kohta seksuaalsuse ja viljakusega; kutsub liikmesriike üles looma põhjalikult läbimõeldud, piisavalt rahastatud ja kergesti kättesaadavaid noortesõbralikke teenuseid ning pakkuma õpetajakoolitust ja vahendeid tugibüroode ja tervisehariduskeskuste edukaks toimimiseks;

27.  rõhutab, et seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi käsitleva hariduse ja teabe pakkumine on üks peamisi vahendeid, mille abil saab täita rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi 25. aastapäeval võetud kohustusi: rahuldada täiel määral vajadus pereplaneerimise järele ning teha lõpp ennetatavale emade suremusele ning naiste, tütarlaste ja noorte vastu suunatud soolisele vägivallale ja sellega seotud kahjulikele tavadele; rõhutab, et seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi käsitlev haridus ja teave võib märkimisväärselt aidata vähendada seksuaalset vägivalda ja ahistamist, kui seda täiendavad ELi rahalised vahendid, rahvatervise poliitika koostööd ja kooskõlastamist edendavad projektid ning hea tava väljatöötamine ja levitamine; rõhutab tervikliku ja eakohase seksuaal- ja suhtehariduse ning seksuaalsust käsitleva teabe tähtsust ning selle olulisust pereplaneerimise ja reproduktiivtervise seisukohast, samuti selle tagajärgi soovimatutele rasedustele ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud haigustele;

28.  tuletab meelde, et menstruatsiooni puudutavad stereotüübid ja tabuteemad on meie ühiskonnas endiselt laialt levinud, mistõttu võib hiljaks jääda näiteks endometrioosi diagnoosimine, mis esineb igal kümnendal viljakas eas naisel, on naiste viljatuse peamine põhjus ja tekitab kroonilist vaagnapiirkonna valu, kuid mille diagnoosimiseks kulub ikkagi keskmiselt 8 aastat ja mida ei ole võimalik ravida; kutsub liikmesriike üles tagama tervikliku ja teaduslikult täpse teavitustöö menstruatsiooni teemal, suurendama teadlikkust endometrioosist ja korraldama sel teemal ulatuslikke üldsusele, tervishoiutöötajatele ja seadusandjatele suunatud teabekampaaniaid; kutsub liikmesriike üles tagama kõigile lastele juurdepääsu menstruatsiooniteemalistele haridusprogrammidele, et noored saaksid teha oma menstruaaltsükli ja kehaga seoses teadlikke valikuid; kutsub liikmesriike üles lahendama kiiresti menstruatsioonitoodete ostuvõimetuse probleemi, tagades, et kõik selliseid tooteid vajavad inimesed saaksid need tasuta;

29.  kutsub liikmesriike üles takistama seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi käsitleva diskrimineeriva ja ohtliku väärinfo levikut, sest see on ohuks kõigile, eriti naistele, LGBTI kogukonnale ja noortele; tõdeb, et meedial, sotsiaalmeedial, avalikel teabeasutustel ja muudel sidusrühmadel on täpse ja teaduspõhise teabe tagamisel oluline roll, ning kutsub neid üles jätma seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi käsitleva desinformatsiooni ja väärinfo oma programmidest, materjalidest ja tegevusest välja; kutsub liikmesriike üles töötama välja põhjalikud eakohased seksuaal- ja suhteõppekavad, võttes arvesse, et teabe edastamisel peaks kajastama seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, sooväljenduse ja sootunnuste mitmekesisust, et võidelda stereotüüpidel või eelarvamustel põhineva eksitava teabe vastu, ning tõhustama reproduktiivtervise õiguse kaitset riiklike tervishoiuteenuste kaudu;

c) Kaasaaegsed rasestumisvastased vahendid kui soolise võrdõiguslikkuse saavutamise strateegia

30.  kutsub liikmesriike üles tagama kõigile üldise juurdepääsu kvaliteetsetele ja kättesaadavatele kaasaegsetele rasestumisvastastele meetoditele ja vahenditele, pereplaneerimise alasele nõustamisele ja rasestumisvastaseid vahendeid käsitlevale teabele, kõrvaldama kõik rasestumisvastaste vahendite kättesaadavust piiravad takistused, nagu rahalised ja sotsiaalsed tõkked, ning kindlustama tervishoiutöötajate nõuannete ja konsultatsioonide kättesaadavuse, võimaldades kõigil inimestel valida neile kõige sobivama rasestumisvastase meetodi ning kaitstes seeläbi põhiõigust tervisele ja valikuõigust;

31.   kutsub liikmesriike üles tagama kaasaegsete ja tõhusate rasestumisvastaste vahendite kerge kättesaadavuse, võttes arvesse pikaajalist tulemuslikkust; ergutab liikmesriike tunnistama, et need vahendid peaksid olema kättesaadavad kõigile viljakas eas inimestele; kutsub liikmesriike üles tagama, et kõik tervishoiuteenused hõlmaksid kvaliteetset regulaarset meditsiinilist ja psühholoogilist abi, mis edendab ja kaitseb naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist kogu nende elu jooksul;

32.  tuletab meelde, et liikmesriikidel ja avaliku sektori asutustel on kohustus anda rasestumisvastaste vahendite kohta tõenduspõhist ja täpset teavet ning töötada välja strateegiad tõkete, müütide, häbimärgistamise ja väärarusaamade kõrvaldamiseks; kutsub liikmesriike üles algatama teadlikkuse suurendamise programme ja kampaaniaid kaasaegsete rasestumisvastaste võimaluste ja kõigi rasestumisvastaste vahendite kohta ning võimaldama saada tervishoiutöötajatelt kvaliteetseid ja kaasaegseid rasestumisvastaseid meetodeid puudutavaid teenuseid ja nõustamist, sealhulgas hädaabikontratseptiive ilma retseptita, kooskõlas WHO standarditega, mida arstid mõnes riigis sageli isiklike veendumuste tõttu ei võimalda;

d) Naiste tervisest ja õigustest lähtuv ohutu ja seaduslik abort

33.  kinnitab veel kord, et abordiotsus peab alati olema vabatahtlik ja põhinema isiku vabal tahtel tehtud sooviavaldusel kooskõlas WHO suunistele tuginevate meditsiinistandarditega ja kättesaadavuse, taskukohasuse ja ohutuse põhimõttega, ning kutsub liikmesriike üles tagama üldise juurdepääsu ohutule ja seaduslikule abordile ning et austataks õigust vabadusele, eraelu puutumatusele ja võimalikult heale tervishoiule;

34.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid dekriminaliseeriksid abordi, kaotaksid seadusliku abordi takistused ja väldiksid nende teket, ning tuletab meelde, et riikidel on kohustus tagada naiste juurdepääs neile seadusega antud õigustele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tõhustaksid olemasolevaid ja otsiksid uusi võimalusi seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi puudutavate teenuste pakkumiseks ja leiaksid võimalusi koroonakriisi ajal ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks teenuste osutamisel, ning teeksid seda kõigi jaoks, pöörates erilist tähelepanu kõige tõrjutumatele rühmadele; nõuab, et komisjon seisaks seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitse eest ka järgmises ELi tervisestrateegias;

35.  kutsub liikmesriike üles vaatama läbi aborti käsitlevad riiklikud õigusnormid ning viima need kooskõlla rahvusvaheliste inimõiguste standardite(24) ja piirkondlike parimate tavadega, tagades, et raseduse katkestamine sooviavalduse alusel on seaduslik raseduse varajases staadiumis ja vajaduse korral ka pärast seda, kui raseda tervis või elu on ohus; tuletab meelde, et aborditeenuste täielik keelustamine või abordi andmisest keeldumine on üks soolise vägivalla vorme(25), ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid tervishoius parimaid tavasid, pakkudes kättesaadavaid seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuseid tervishoiu esmatasandil ning kehtestades kõigi vajalike kõrgema tasandi teenuste jaoks suunamissüsteemid;

36.  tunnistab, et isiklikel põhjustel võivad arstid kasutada südametunnistuse klauslit; rõhutab siiski, et üksikisiku südametunnistuse klausel ei tohi mõjutada patsiendi õigust omada täit juurdepääsu tervishoiuteenustele; kutsub liikmesriike ja tervishoiuteenuste osutajaid üles võtma selliseid asjaolusid tervishoiuteenuste osutamise geograafilisel kavandamisel arvesse;

37.  peab kahetsusväärseks, et mõnikord lubavad liikmesriikides levinud tavad arstidel ja mõnel juhul tervetel meditsiiniasutustel keelduda tervishoiuteenuste osutamisest nn südametunnistuse klausli alusel, mis toob kaasa abordist keeldumise usu või südametunnistuse alusel ning seab ohtu naiste elu ja õigused; märgib, et seda klauslit kasutatakse sageli ka olukordades, kus igasugune viivitamine võib ohustada patsiendi elu või tervist;

38.  tõdeb, et südametunnistuse klausel piirab ka sünnieelse sõeluuringu kättesaadavust, mis rikub naiste õigust saada teavet loote seisundi kohta ning lisaks takistab sageli ka tulemuslikku ravi raseduse ajal või vahetult pärast seda; kutsub liikmesriike üles rakendama tõhusaid reguleerimis- ja jõustamismeetmeid, mis tagavad, et südametunnistuse klausel ei sea ohtu naiste õigeaegset juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervisega seonduvatele teenustele;

e) Viljakusravi kättesaadavus

39.  kutsub liikmesriike üles tagama viljakusravi kättesaadavuse kõigile viljakas eas inimestele olenemata nende sotsiaal-majanduslikust olukorrast, perekonnaseisust, sooidentiteedist või seksuaalsest sättumusest; rõhutab, et on väga oluline põhjalikult analüüsida viljakust ELis rahvatervise küsimusena, nagu ka viljatust ja viljakuse vähenemist, mis on paljude perede ja inimeste jaoks raske ja valus tegelikkus; kutsub liikmesriike üles käsitlema viljakust terviklikult, õiguspõhiselt, kaasavalt ja mittediskrimineerivalt, hõlmates meetmeid viljatuse ennetamiseks ja teenuste kõigile viljakas eas inimestele kättesaadavaks tegemiseks, ning tegema kunstliku viljastamise Euroopas kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks;

f) Kõigile kättesaadavad emaduse, raseduse ja sünnitusega seotud tervishoiuteenused

40.  kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada kõigile juurdepääs kvaliteetsetele, kättesaadavatele, tõenduspõhistele ja inimväärikust austavatele emaduse, raseduse ja sünnitusega seotud tervishoiuteenustele, sealhulgas ämmaemandateenusele ning sünnituseelsetele, -aegsetele ja -järgsetele teenustele ning emade vaimse tervise toetamisele ilma kedagi diskrimineerimata ning kooskõlas WHO kehtivate standardite ja tõenditega, ning sellest tulenevalt reformima seadusi, poliitikat ja tavasid, mis välistavad teatavate rühmade juurdepääsu emaduse, raseduse ja sünnitusega seotud tervishoiuteenustele, sealhulgas kaotades seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi, rahvuse, rassilise või etnilise päritolu või rändestaatusega seotud diskrimineerivad õiguslikud ja poliitilised piirangud;

41.  kutsub liikmesriike üles tegema kõik endast oleneva, et tagada naiste õiguste ja väärikuse austamine sünnituse ajal, ning mõistma kindlalt hukka füüsilise ja verbaalse väärkohtlemise, sealhulgas vägivalla günekoloogias ja sünnitusabis ning muu sellega seonduva soolise vägivalla sünnituseelsetes, -aegsetes ja -järgsetes tervishoiuteenustes, mis kujutab endast naiste õiguste rikkumist ja võib olla üks soolise vägivalla vormidest, ning selle vastu võitlema;

42.  kutsub komisjoni üles välja töötama ELi ühised emaduse, raseduse ja sünnitusega seotud tervishoiuteenuste normid ning hõlbustama parimate tavade jagamist selle valdkonna ekspertide vahel; kutsub liikmesriike üles innustama ja tagama tervishoiuteenuse osutajate koolitamist naiste inimõiguste ning vabatahtliku ja teadva nõusoleku ning teadlike valikute põhimõtete teemal emaduse, raseduse ja sünnitusega seotud tervishoiuteenuste valdkonnas;

43.  tuletab meelde, et WHO Euroopa piirkonnas on maailmas kõige väiksem rinnaga toitmise tase; rõhutab vajadust suurema teadlikkuse ja teabe järele rinnaga toitmise eeliste kohta; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles algatama ulatuslikke kampaaniaid, et rõhutada rinnaga toitmise eeliseid;

Seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenuste pakkumine COVID-19 pandeemia ajal ja kõigis muudes kriisiolukordades

44.  juhib tähelepanu sellele, et lisaks tervishoiukriisile on ELis ja selle liikmesriikides tekkinud ka majandus- ja sotsiaalkriis; nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaatleksid COVID-19 tervisemõju soolise võrdõiguslikkuse seisukohalt ning tagaksid tervishoiusüsteemide kaudu kõigi seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste jätkuva osutamise igas olukorras kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega; nõuab kindlat vastuseisu igasugustele katsetele piirata seksuaal- ja reproduktiivtervishoidu ning seonduvaid õigusi pandeemia ajal ja pärast seda; kutsub liikmesriike üles suunama täiendavaid jõupingutusi ja vahendeid sellise tervishoiusüsteemi ülesehitamiseks, mis lähtub arusaamast, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused on kõigi inimeste tervise ja heaolu seisukohalt väga olulised;

45.  võtab teadmiseks koroonapandeemia mõju rasestumisvastaste vahendite pakkumisele ja kättesaadavusele ning kordab veel kord ÜRO Rahvastikufondi 2020. aasta aprilli prognoose, mille kohaselt juhul, kui piirangumeetmed või tarneahela katkemine kestavad kuus kuud, jääb 47 miljonit naist 114 madala ja keskmise sissetulekuga riigis kaasaegsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise võimalusest ilma;

46.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid koroonapandeemia ajal rasestumisvastaste vahendite täieliku kättesaadavuse ning hoiaksid ühiste jõupingutuste abil ära häired tootmis- ja tarneahelates; tõstab esile hea tava näited, nagu rasestumisvastaste vahendite kättesaadavaks tegemine kõigile teatavast vanuserühmast noorematele naistele ja/või kaugkonsultatsioonid rasestumisvastaste vahendite saamiseks;

47.  peab kahetsusväärseks, et ohutu ja seadusliku aborditeenuse kättesaadavus on koroonapandeemia ajal jätkuvalt piiratud ja on esinenud juhtumeid, kus seda on soovitud täielikult keelustada ettekäändel, et tegu on vähemtähtsa teenusega(26); nõuab, et liikmesriigid looksid lisavõimalusi ohutu, tasuta ja kohandatud aborditeenuse, näiteks raseduse medikamentoosse katkestamise kasutamiseks koroonapandeemia tingimustes ja ka edaspidi ning tunnistaksid aborditeenuse kiireloomuliseks ja meditsiiniliselt vajalikuks, kaotades nii ka kõik kättesaadavuspiirangud;

48.  rõhutab, et tervishoiusüsteemide keskendumine koroonaprobleemile kahjustab emaduse, raseduse ja sünnitusega seotud tervishoiuteenuste kvaliteeti, ning toonitab, et rasedus- ja sünnitusabi osutamisel tehakse lubamatuid muudatusi, mis ei põhine teaduslikel tõenditel, WHO ega asjaomaste Euroopa kutseorganisatsioonide suunistel, ja need muudatused ei ole proportsionaalsed koroonapandeemia ohjeldamiseks vajalike meetmetega(27); nõuab tungivalt, et liikmesriigid eraldaksid piisavad vahendid, et tagada emaduse, raseduse ja sünnitusega seotud tervishoiuteenuste kvaliteet;

49.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid COVID-19 pandeemia ajal viljakusravi ja sellega seotud teenuste täieliku kättesaadavuse ja väldiksid viljakusravi katkestusi, mille tulemusena sünnib kunstliku viljastamise abil vähem lapsi ja paljud inimesed võivad jääda täielikult ilma õigusest püüda saada järglasi;

50.  kutsub komisjoni üles käsitlema oma tervisealases poliitilises tegevuses COVID-19 laadsete hädaolukordade mõju soopõhistele tervishoiuküsimustele, nagu seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste tagamine ELis; kutsub komisjoni üles tunnistama, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste aluseks on põhilised inimõigused, mistõttu on need praeguse tervishoiukriisi ajal ja pärast seda esmatähtsad, ning palub võtta kõik vajalikud meetmed, sealhulgas toetada liikmesriikide ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide meetmeid, et tagada seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi puudutavate teenuste täielik kättesaadavus, pidades silmas selliseid vahendeid nagu ESF+ ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm;

Seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused kui soolise võrdõiguslikkuse, demokraatia ja soolise vägivalla kaotamise tugisambad

51.  kutsub liikmesriike üles teostama oma pädevust seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas, püüdes täielikult kaitsta, austada ja tagada inimõigusi, eelkõige õigust tervisele ning täpsemalt seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi, ning kindlustama, et kedagi diskrimineerimata on kõigile – sealhulgas inimestele, kes peavad ravi saamiseks reisima, näiteks kaugemate piirkondade ja äärepoolseimate piirkondade elanikud – kättesaadavad mitmesugused seksuaal- ja reproduktiivtervisega seonduvad kvaliteetsed teenused, nagu viljatusravi ja geneetiliste haiguste ravi koos sugurakkude säilitamisega, tagades inimõigusi käsitlevast rahvusvahelisest õigusest tuleneva taandarengu ärahoidmise põhimõtte järgimise; mõistab hukka igasugused katsed vähendada seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi puudutavate teenuste kättesaadavust piiravate seadustega; on kindlalt veendunult, et inimeste ilmajätmine seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi puudutavatest teenustest kujutab endast soolise vägivalla üht vormi(28);

52.  palub nõukogul luua soolise võrdõiguslikkuse üksuse, mis koondaks ühte spetsiaalsesse foorumisse soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavad ministrid ja riigisekretärid, et pakkuda ühiseid ja konkreetseid meetmeid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna probleemidega, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega tegelemiseks, ja tagada, et soolise võrdõiguslikkuse küsimusi arutatakse kõrgeimal poliitilisel tasandil;

53.  rõhutab, et sooline vägivald avaldab tervisele äärmiselt kahjulikku ja mitmetahulist mõju, kuna on andmeid selle kohta, et see võib põhjustada tõsiseid füüsilisi ja vaimseid häireid, sealhulgas günekoloogilisi haigusi ja raseduskomplikatsioone; nõuab seetõttu perevägivalla ohvrite nõuetekohast kaitset ning rohkemate vahendite eraldamist ja tõhusamat tegutsemist selle eesmärgi nimel;

54.  rõhutab, et prostitutsioon ja inimkaubandus on tihedalt seotud, ja tunnistab, et prostitutsioon soodustab nii ELis kui ka kogu maailmas kaitsetute naiste ja alaealistega kaubitsemist;

55.  kutsub demokraatia ja demograafia eest vastutavat volinikku üles lähtuma ELi demograafiliste probleemide lahendamisel tõenduspõhisusest ja inimõigustest, tagades selle, et kõik ELi elanikud, sealhulgas kaugemate ja äärepoolseimate piirkondade elanikud, saavad oma seksuaal- ja reproduktiivtervist puudutavaid ning sellega seonduvaid õigusi täielikult realiseerida, ning jälgima eriti tähelepanelikult ja takistama neid, kes kasutavad seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi ära ELi väärtuste ja demokraatia õõnestamiseks;

56.  kutsub tervise ja toiduohutuse volinikku üles hõlbustama ja edendama seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitset, mis on oluline osa õigusest tervisele, ohutusele ja soolisele võrdõiguslikkusele; jälgima ja edendama kestliku arengu kolmanda eesmärgi, sealhulgas eesmärgi 3.7 täielikku rakendamist ELis, kasutades ÜRO üleilmset näitajate raamistikku; koostöös liikmesriikidega koguma süstemaatilisi, võrreldavaid ja liigendatud andmeid ning korraldama uuringuid, et paremini ja igakülgselt hinnata soolist ebavõrdsust tervishoius ja rahuldamata vajadusi seoses seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste kättesaadavusega ELis; edendama tervisega, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervisega seonduva teabe jagamist ja sellealast haridust; toetama tervishoiustandardite ja -poliitika ühtlustamist kõrgema taseme suunas, et vähendada tervisealast ebavõrdsust liikmesriikides ja nende vahel, võttes arvesse seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste tervitatavat lisamist programmi „EL tervise heaks“; toetama liikmesriikide ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide meetmeid seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste kättesaadavuse saavutamiseks nimetatud programmi kaudu; rõhutab vajadust suurendada oluliselt investeeringuid kõigisse teenustesse, eelkõige tervishoiuteenustesse, et soodustada naiste iseseisvust, võrdsust ja emantsipatsiooni;

57.  kutsub võrdõiguslikkuse volinikku üles soodustama ja edendama seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitset ning arvestama nendega ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja LGBTIQ kogukonna võrdõiguslikkuse strateegia rakendamisel; mõistma kindlalt hukka naiste õiguste piiramise katsed ja töötama välja konkreetsed meetmed selle vältimiseks; tõdema, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste tagamine, soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ja soolise vägivalla vastane võitlus on omavahel tihedalt seotud, ning jälgima ja edendama kestliku arengu 5. eesmärgi, sealhulgas eesmärgi 5.6 täielikku rakendamist ELis; lõimima soolise võrdõiguslikkuse tulemuslikult kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse; toetama seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust; hõlbustama ja edendama tervise soolisi aspekte, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi puudutavate parimate tavade vahetamist liikmesriikide ja sidusrühmade vahel; ning soodustama koostoimet programmi „EL tervise heaks“ ja ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia vahel; rõhutab, et programm „EL tervise heaks“ peaks sooaspekti läbivalt arvesse võtma, arvestama ka soolist kallutatust ja edendama sootundlikku arusaama haigusteadlikkusest, sõeluuringutest, diagnoosimisest ja ravist; rõhutab ka seda, et kõik võrdõiguslikkuse strateegiad peaksid hõlmama kõiki soolise vägivalla vorme, sealhulgas naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste piiramist ja rikkumist;

58.  kutsub rahvusvahelise partnerluse volinikku üles järgima Euroopa arengukonsensust ja kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärke 3.7, 5.6 ja 16, tagamaks, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused jääksid kogu ELi välistegevuses ja -suhetes arenguprioriteediks; tunneb heameelt kavatsuse üle edendada uues ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmandas tegevuskavas seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi ning kutsub rahvusvahelise partnerluse volinikku üles esitama konkreetseid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks; rõhutab vajadust seada oma arengupoliitikas esikohale kõigi seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi puudutavate teenuste kättesaadavuse tõkete kõrvaldamine;

59.  kutsub euroopaliku eluviisi edendamise valdkonna volinikku üles tagama, et uus usu- ja veendumusvabaduse edendamisega tegelev ELi erisaadik järgiks inimõigustepõhist käsitust, austades seega seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi, ja püüaks ühise tegevuse abil tagada õiguse tervisele kõigi jaoks, nii ELis kui kogu maailmas, ilma igasuguse diskrimineerimiseta;

60.  kutsub kriisiohjevolinikku üles lisama ELi ja liikmesriikide humanitaarabimeetmetesse soolise võrdõiguslikkuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste perspektiivi, kuna juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele on humanitaarkriisi olukorras olevate inimeste põhivajadus;

61.  nõuab, et otsekohe kaotataks kahjulikud tavad, nagu naiste suguelundite moonutamine ning lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud; rõhutab, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud kujutavad endast inimõiguste rikkumist ja sageli on tüdrukud nende tõttu vägivalla, diskrimineerimise ja väärkohtlemise suhtes haavatavamad; on äärmiselt mures selle pärast, et üle 200 miljoni naise ja tütarlapse üle maailma on pidanud taluma suguelundite moonutamist ning et hinnanguliselt võivad COVID-19 pandeemiast tingitud edasilükkamised või katkestused kogukonna teavitamisprogrammides ja kahjulike tavade alases hariduses järgmise kümne aasta jooksul kogu maailmas suurendada naiste suguelundite moonutamise juhtumeid pandeemiaeelsete hinnangutega võrreldes 2 miljoni võrra ja lapsega sõlmitud abielusid 13 miljoni võrra;

62.  nõuab täieliku juurdepääsu tagamist eri kultuuride suhtes tundliku ja koolitatud personali pakutavale ravile ning psühholoogilisele abile; nõuab tungivalt, et kõik ELi liikmesriigid ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni; kutsub komisjoni üles analüüsima ELi sise- ja välisprogrammide koostoimet, et tagada sidus ja pikaajaline strateegia naiste suguelundite moonutamise lõpetamiseks nii ELis kui ka mujal; kordab eelkõige, et naiste suguelundite moonutamise ennetamise meetmed tuleb lõimida kõikidesse poliitikavaldkondadesse, eelkõige tervishoiu-, varjupaiga-, haridus- ja tööhõivepoliitikasse ning kolmandate riikidega peetavatesse koostöö- ja inimõigustealastesse dialoogidesse;

63.  tuletab meelde, et ka osa ELi territooriumil elavaid tüdrukuid ähvardab oma päritoluriike külastades oht, et nende suguelundeid moonutatakse, ning sageli võib see toimuda perekondlike külastuste käigus; peab oluliseks, et kõik liikmesriigid jagaksid ka piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tasandil oma parimaid tavasid naiste suguelundite moonutamise vältimise võimaluste kohta, et kaitsta tüdrukuid, kes reisivad riikidesse või piirkondadesse, kus naiste suguelundite moonutamine on levinud tava; kutsub üles kõiki liikmesriike, kes pole veel seda teinud, kehtestama konkreetse õigusnormi naiste suguelundite moonutamise karistamiseks spetsiifiliste kriminaalõiguse vahenditega, et tõhusamalt menetleda juhtumeid, kus kuritegu sooritatakse väljaspool liikmesriigi territooriumi;

64.  kutsub ELi üles toetama tervise- ja pereplaneerimiskeskusi partnerriikides, et vahetada teavet ning aidata muuta ja kõrvaldada menstruatsiooni, seksuaalsuse ja soojätkamisega seotud tabusid, kaasates ühtlasi noormehed ja mehed täielikult stereotüüpide ja tabude vastasesse võitlusse; rõhutab vajadust parandada rasestumisvastaste vahendite kättesaadavust arenguriikides, eriti teismeliste tütarlaste jaoks, kellel on raseduse puhul suurem oht tüsistuste tekkeks; kinnitab, et kõigil tütarlastel ja naistel on õigus ise vabalt ja informeeritult oma seksuaal- ja reproduktiivtervise ja elu üle otsustada;

65.  nõuab naiste ja tütarlaste hariduses osalemise tagamist, sest see on hädavajalik naiste sotsiaalseks ja majanduslikuks võimestamiseks; kutsub üles vähendama tütarlaste koolist puudumist menstruatsiooni ajal, parandades koolides menstruaalhügieeni võimaldamist, eelkõige vee-, kanalisatsiooni- ja hügieeniteenuste kättesaadavust, ning võideldes häbimärgistamise vastu; rõhutab vajadust kindlustada koolides juurdepääs vee-, kanalisatsiooni- ja hügieenitaristule, et tagada seksuaal- ja reproduktiivtervis, pidades silmas nii rasestumisvastaseid vahendeid, rasedust, sünnitust, aborti, suguhaigusi kui ka menstruaalhügieeni;

66.  kutsub üles kasutama kommunikatsioonivahendite, näiteks raadio, televisiooni ja telefoni võimalusi, samuti veebikanaleid, näiteks sotsiaalmeediat ning sõnumite edastamise teenuseid, et parandada seksuaalhariduse kättesaadavust noortele ning eelkõige tõsta nende teadlikkust suguhaigustest ning alaealiste rasedusega seotud ohtudest; on seisukohal, et selleks tuleb vähendada digiteenuste kättesaadavuse soolist ebavõrdsust ning samuti tüdrukute ja naiste vastast küberkiusamist ja -vägivalda;

67.  nõuab, et soolise võrdõiguslikkuse kolmandas tegevuskavas pöörataks suuremat tähelepanu seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teemalisele poliitikavaldkonnale, sest koroonapandeemial on olnud arenguriikide naiste ja tütarlaste jaoks rängad tagajärjed; rõhutab vajadust edendada tõhusamalt iga inimese õigust omada täielikku kontrolli ning otsustada vabalt ja vastutustundlikult oma seksuaalsuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud küsimuste üle;

68.  kutsub liikmesriike üles seadma sihiks soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava eesmärgid, eriti need, mis puudutavad seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi; kutsub ELi ja liikmesriike üles koostama riigi tasandi rakenduskavasid, milles seatakse prioriteediks seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused, kohaldades mõõdetavaid näitajaid ja lisades järelevalvemehhanismid; palub ELi delegatsioonidel seada soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava rakendamisel prioriteediks seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi puudutavad tegevused;

69.  kutsub ELi ja liikmesriike üles kindlustama seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega tegelemiseks piisava ja sihipärase rahastamise nii oma arengukoostöö poliitikas kui ka välistegevuse vahendites, näiteks naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendis; kutsub sellega seoses komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles seadma seksuaal-ja reproduktiivtervise ning seonduvad õigused ELi programmitöö protsessis prioriteediks, sealhulgas ühise kavandamise puhul;

70.  rõhutab, et on oluline veenduda, et arengukoostöö poliitikasse oleks kaasatud ka kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis on otseselt seotud seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitsega arenguriikides;

71.  usub, et EL peab hõlbustama partnerriikides seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi puudutavate teenuste lõimimist riiklikesse tervishoiustrateegiatesse ja poliitikavaldkondadesse; tuletab murelikult meelde, et kõige rohkem on seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuga seotud vajadused katmata teismeliste, vallaliste, LGBTIQ kogukonna liikmete, puuetega inimeste, vähemusrahvuste esindajate ning maal või linnas elavate vaeste inimeste puhul; rõhutab, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste alased teenused peaksid olema sootundlikud, õigustepõhised, noortesõbralikud ja kõigile kättesaadavad, olenemata vanusest, soost, sooidentiteedist või seksuaalsest sättumusest, rassist, sotsiaalsest klassist, religioonist, perekonnaseisust, majanduslikest võimalustest, etnilisest või sotsiaalsest päritolust või puudest, sealhulgas humanitaarkriisi tingimustes konfliktide ja katastroofide ajal;

72.  kutsub liikmesriike üles võitlema diskrimineerimisega seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi puudutavate teenuste osutamisel ning käsitlema seda teemat valdkonnaüleselt, et tagada naiste ja tütarlaste (nii trans- kui ka cis-sooliste), mittebinaarsete, lesbide, biseksuaalsete ja intersooliste naiste võrdne juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele ning seonduvatele õigustele;

73.  tuletab meelde, et naised ja tüdrukud on vägistamise ja seksuaalvägivalla suhtes eriti kaitsetud kriisipiirkondades, sealhulgas konfliktide, looduskatastroofide ning kliimamuutuste tagajärgede kontekstis; nõuab, et EL tõhustaks võitlust sõjarelvana kasutatava vägistamise vastu ning tagaks vägistamisohvritele seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste kättesaadavuse;

74.  kutsub komisjoni üles rangelt hukka mõistma naiste õiguste ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ning seonduvate õiguste piiramise katsed ja kasutama täiel määral oma pädevust sellevastaste meetmete tugevdamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma rohkem poliitilist toetust inimõiguste kaitsjatele, tervishoiuteenuste osutajatele, kes töötavad seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ja naiste õiguste edendamise nimel, ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega tegelevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes on sooliselt võrdõigusliku ühiskonna ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste ja sellealase teabe olulised pakkujad, pidades eelkõige silmas neid, kes töötavad Euroopas keerulistes oludes, ning pidevalt olukorda jälgima ja eraldama vastavalt vajadusele piisavat rahalist toetust käimasolevate programmide kaudu, nagu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm;

75.  kutsub komisjoni üles rakendama soolisest võrdõiguslikkusest lähtuvat eelarvestamist kõigis mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 vahendites, kaasa arvatud kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm, ESF+ ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend;

76.  kutsub komisjoni üles astuma konkreetseid samme seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitsmiseks, luues kõigepealt Euroopa Liidu seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste erisaadiku ametikoha ning lisades ELi inimõigusi ja demokraatiat käsitlevasse aastaaruandesse eraldi peatüki seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste olukorra kohta;

o
o   o

77.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0336. (2) ELT C 449, 23.12.2020, lk 142. (3) ELT L 107, 26.3.2021, lk 1. (4) Uuring „The gendered impact of the COVID-19 crisis and post-crisis“ (COVID-19 kriisi ja kriisijärgse perioodi sooline mõju), Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C – kodanike õigused ja põhiseadusküsimused, 30. september 2020. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0307. (6) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37. (7) ELT L 88, 4.4.2011, lk 45. (8) ELT L 311, 28.11.2001, lk 67. (9) ELT C 208, 1.6.2021, lk 24. (10) ELT C 449, 23.12.2020, lk 102. (11) ELT C 252, 18.7.2018, lk 99. (12) ELT L 327, 16.12.2003, lk 34. (13) Guttmacher-Lancet Commission, Executive Summary on sexual and reproductive health and rights (Seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kokkuvõte), The Lancet, London, 2018, https://www.guttmacher.org/guttmacher-lancet-commission/accelerate-progress-executive-summary (14) ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR), teabeseeria seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kohta, kättesaadav aadressil: https://www.ohchr.org/Documents/Issues/Women/WRGS/SexualHealth/INFO_Abortion_WEB.pdf (15) https://www.who.int/reproductivehealth/topics/infertility/definitions/en/ (16) https://www.ohchr.org/Documents/Issues/Women/WRGS/SexualHealth/INFO_Abortion_WEB.pdf (17) ÜRO Rahvastikufondi 27. aprillil 2020 avaldatud aruanne „Impact of the COVID-19 Pandemic on Family Planning and Ending Gender-based Violence, Female Genital Mutilation and Child Marriage“ (COVID-19 pandeemia mõju pereplaneerimisele ning soolise vägivalla, naiste suguelundite moonutamise ja lapsega sõlmitud abielude lõpetamisele), kättesaadav aadressil: https://www.unfpa.org/sites/default/files/resource-pdf/COVID-19_impact_brief_for_UNFPA_24_April_2020_1.pdf (18) EPF ja IPPF EN, op. cit., lk 8. (19) Nõukogu 13. juuli 2020. aasta järeldused ELi prioriteetide kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ja ÜRO Peaassamblee 75. istungjärgul, september 2020 – september 2021. (20) Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, Women’s sexual and reproductive health and rights in Europe (Naiste seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused Euroopas), Euroopa Nõukogu, 2017, https://www.coe.int/en/web/commissioner/women-s-sexual-and-reproductive-rights-in-europe (21) Euroopa Nõukogu inimõiguste juhtkomitee aruanne liikmesriikidele ministrite komitee soovituse CM/Rec(2010)5 (seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel diskrimineerimise vastu võitlemise meetmete kohta) rakendamise kohta, kättesaadav aadressil https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectId=09000016809f9ba0 (22) https://www.ohchr.org/Documents/HRBodies/HRCouncil/RegularSession/Session22/A.HRC.22.53_English.pdf (23) Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus kohtuasjas A. P. Gaçon ja Nicot vs. Prantsusmaa (hagiavaldused nr 79885/12, 52471/13 ja 52596/13). (24) ÜRO inimõiguste komitee (HRC), üldine märkus nr 36 (2018), HRC: Mellet vs. Iirimaa, teatis nr 2324/2013 (2016) ja Whelan vs. Iirimaa, teatis nr 2425/2014 (2017); HRC: K. L. vs. Peruu, teatis nr 1153/2003 (2005) ja L. M. R. vs. Argentina, teatis nr 1608/2007 (2011); naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee (CEDAW) üldsoovitus nr 35 (2017); majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldine märkus nr 22 (2016); seadustes ja tegelikkuses naiste diskrimineerimise küsimuste töörühma aruanne A/HRC/32/448, 8. aprill 2016; ÜRO erimenetluste esindajate ühisavaldus rahvusvahelise turvalise abordi päeva puhul, 28. september 2016; naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee (CEDAW) üldsoovitus nr 35; naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee (CEDAW) üldsoovitus nr 30; CEDAW, L. C. vs. Peruu, teatis nr 22/2009 (2011). (25) https://www.ohchr.org/Documents/Issues/Women/WRGS/SexualHealth/INFO_Abortion_WEB.pdf (26) Moreau, C., Shankar M., Glasier, A. jt., Abortion regulation in Europe in the era of COVID-19: a spectrum of policy responses, BMJ Sexual & Reproductive Health (Abordi reguleerimine Euroopas koroonaajastul: ülevaade poliitilistest meetmetest), BMJ Sexual & Reproductive Health, 22. oktoober 2020, kättesaadav aadressil https://srh.bmj.com/content/familyplanning/early/2021/02/22/bmjsrh-2020-200724.full.pdf (27) Human Rights in Childbirth (Inimõigused sünnitamisel), Human Rights Violations in Pregnancy, Birth and Postpartum during the COVID-19 Pandemic (Koroonapandeemia jooksul toime pandud inimõiguste rikkumised raseduse ja sünnituse ajal ning pärast sünnitust), San Francisco, 6. mai 2020, kättesaadav aadressil http://humanrightsinchildbirth.org/wp-content/uploads/2020/05/Human-Rights-in-Childbirth-Pregnancy-Birth-and-Postpartum-During-COVID19-Report-May-2020.pdf (28) ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi käsitlev teabeseeria, kättesaadav aadressil https://www.ohchr.org/Documents/Issues/Women/WRGS/SexualHealth/INFO_Abortion_WEB.pdf

Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta resolutsioon rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi 25. aastapäeva (ICPD25) ehk Nairobi tippkohtumise kohta (2019/2850(RSP))

P9_TA(2021)0315 B9-0365/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 1994. aastal Kairos toimunud rahvastiku ja arengu rahvusvahelist konverentsi (ICPD) ning selle tegevusprogrammi ja läbivaatamiskonverentside tulemusi,

–  võttes arvesse ICPD tegevusprogrammi esimest põhimõtet, mille kohaselt on kõigil õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele,

–  võttes arvesse ICPD 25. aastapäeva Nairobi tippkohtumise 1. novembri 2019. aasta avaldust lubaduste kiirema täitmise kohta ning Nairobi tippkohtumisel teatavaks tehtud riikide ja partnerite võetud kohustusi ja koostöömeetmeid,

–  võttes arvesse Pekingi tegevusprogrammi ja selle läbivaatamiskonverentside tulemusi,

–  võttes arvesse 22. ja 23. oktoobril 2018. aastal Kanadas Ottawas toimunud ICPD rakendamise teemalisel seitsmendal rahvusvahelisel parlamendiliikmete konverentsil (IPCI) vastu võetud Ottawa kohustuste deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 5. oktoobri 1999. aasta aruannet ÜRO Peaassamblee 21. erakorralise istungjärgu kohta, mis korraldati ICPD tegevusprogrammi rakendamise üldiseks läbivaatamiseks ja hindamiseks (tegevusprogrammi rakendamise edusammude läbivaatamine, mis toimub iga viie aasta tagant),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruannet „Framework of Actions for the follow-up to the Programme of Action of the International Conference on Population and Development Beyond 2014“ (Rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi järelmeetmed, mis on võetud pärast 2014. aastat) („ICPD beyond 2014 Global Report“ – ülemaailmne aruanne ICPD kohta pärast 2014. aastat),

–  võttes arvesse 2015. aasta septembris vastu võetud ja 1. jaanuaril 2016. aastal jõustunud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ning eriti kestliku arengu eesmärke nr 3 ja 5,

–  võttes arvesse 23. ja 24. mail 2016. aastal Istanbulis toimunud ÜRO üleilmset humanitaarabiteemalist tippkohtumist ja pärast seda koostatud ÜRO peasekretäri aruannet (A/70/709), eelkõige humaansuse tegevuskava,

–  võttes arvesse oma 31. mai 2018. aasta resolutsiooni talituste ühise töödokumendi (SWD(2015)0182) „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“ rakendamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2018. aasta resolutsiooni varajaste ja sundabielude vastase ELi välisstrateegia väljatöötamise järgmiste sammude kohta(2),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku kohta(3),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni ülemaailmseks humanitaarabiteemaliseks tippkohtumiseks valmistumise, humanitaarabiga seonduvate probleemide ja võimaluste kohta(4),

–   võttes arvesse oma 3. veebruari 2021. aasta resolutsiooni naiste õigustega seonduvate eelseisvate probleemide kohta Euroopas rohkem kui 25 aastat pärast Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi vastuvõtmist(5),

–  võttes arvesse ÜRO Rahvastikufondi aruannet maailma rahvastiku olukorra kohta 2019. aastal „Unfinished Business: the pursuit of rights and choices for all“ (Seni saavutamata eesmärk: et õigused ja valikuvabadus oleks igaühel),

–  võttes arvesse 2018. aasta Euromappingu aruannet „Accountability Guide for Reproductive, Maternal, New Born and Child Health and Family Planning“, mis on aruanne selle kohta, kuidas on riigid täitnud oma kohustusi reproduktiiv-, emade, vastsündinute ja laste tervishoiu ning pereplaneerimise osas,

–  võttes arvesse 2017., 2018. ja 2019. aasta rasestumisvastaste vahendite atlases („Contraception Atlas“) esitatud rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse võrdlust, mis on esitatud Euroopa riikide lõikes ja mis näitab Euroopas selles valdkonnas valitsevat ebavõrdsust, ning asjaolu, et teatavates Euroopa osades on rasestumisvastaste vahendite vajadus jäänud suures osas märkamata,

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2018. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2017. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(6),

–  võttes arvesse Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020), mille nõukogu võttis vastu 7. märtsil 2011. aastal(7),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2015. aasta järeldusi sooküsimuste kohta arengukoostöös,

–  võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastateks 2021-2025 (soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava), mille komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldasid 25. novembril 2020. aastal (JOIN(2020)0017),

–  võttes arvesse 2017. aasta juunis vastu võetud Euroopa arengukonsensust „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“,

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi 25. aastapäeva (ICPD25) – Nairobi tippkohtumise kohta (O‑000020/2021 – B9-0018/2021 ja O‑000021/2021 – B9-0019/2021),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse arengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et 2019. aastal täitus 25 aastat Kairos peetud rahvastiku ja arengu rahvusvahelisest konverentsist (ICPD), kus 179 riigi valitsused võtsid vastu ICPD tegevusprogrammi ning teatasid ülemaailmsest kohustusest kaitsta seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi kooskõlas Pekingi tegevusprogrammi ja ICPD tegevusprogrammiga ning väljendasid üksmeelt selles, et üksikisiku õigused ja heaolu tuleb seada reproduktiivtervise tegevusprogrammi ja demograafilise planeerimise keskmesse;

B.  arvestades, et tegevusprogrammis seati pereplaneerimine üldise reproduktiivtervishoiu konteksti ja kutsuti valitsusi üles võimaldama juurdepääsu sellistele teenustele nagu sünnituseelne ja -järgne hooldus, ohutu sünnitus, viljatusravi, ohutu abort, kui see on seaduslik, ja ohtliku abordi tagajärgedega tegelemine, reproduktiivsüsteemi nakkuste ning sugulisel teel levivate nakkuste ravi, rinnavähi ja reproduktiivsüsteemi vähi ravi, samuti juurdepääsu teabele, haridusele ja nõustamisele seksuaalsuse, reproduktiivtervise ja vastutustundliku vanemluse kohta, tunnistades järjekindlalt, et soolise vägivalla ja muude kahjulike tavade ärahoidmine peaks olema esmatasandi tervishoiu lahutamatu osa;

C.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervis, mis hõlmab ka emasuremust ja vastsündinute suremust ning HIVd, kuulub kestliku arengu eesmärgi nr 3 alaeesmärkide alla, ning arvestades, et sooline vägivald ja kahjulikud tavad kuuluvad kestliku arengu eesmärgi nr 5 alaeesmärgi alla;

D.  arvestades, et kestliku arengu eesmärkides nõutakse ka üldise tervisekindlustuse saavutamist, eeskätt kõigile kvaliteetsete oluliste tervishoiuteenuste ning ohutute, tõhusate ja taskukohaste ravimite ja vaktsiinide kättesaadavuse tagamisega; arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ning naistele oma keha ja elu üle ise otsustamise õiguse ja vabaduse tagamine on ka teiste kestliku arengu eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus;

E.  arvestades, et 25. aastapäev võimaldas valitsustel ja muudel üleilmsetel osalejatel kinnitada uuesti pühendumust seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste tegevusprogrammile, sest paljudes riikides ei ole need ikka veel tagatud; arvestades, et ICPD tegevusprogramm on universaalne dokument, mida tuleb rakendada nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda;

F.  arvestades, et rahvastik ei ole kunagi varem nii kiiresti kasvanud – praeguse tempo jätkudes kahekordistub maailma rahvaarv vaid 35 aastaga;

G.  arvestades, et rahvastikusuundumused kujundavad põhjalikult tulevasi arenguväljavaateid; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ning perekonna jätkusuutliku suuruse edendamine käivad käsikäes;

H.  arvestades, et sellise järsu rahvastikukasvu tingimustes kestliku majanduskasvu ja arengu võimaldamiseks peab naistel olema täielik kontroll oma keha, tervise ja viljakuse üle ning nad peavad saama ise määrata oma rolli ühiskonnas;

I.  arvestades, et rasestumisvastaste vahendite üha parem kättesaadavus ja uued rasestumisvastased meetodid on aidanud naistel planeerida oma rasedust ning seega ka kõiki muid eluvaldkondi;

J.  arvestades, et tänapäevaste rasestumisvastaste meetodite alane innovatsioon on muutnud nende kasutamise mugavamaks ja vähendanud nende kõrvalmõjusid; arvestades, et märkimisväärsed kõrvalmõjud esinevad siiski endiselt ja nende vähendamine peaks olema kõnealuse valdkonna teadusuuringute prioriteet;

K.  arvestades, et 2015. aastaks toetas pereplaneerimist 94 % valitsustest;

L.  arvestades, et ajavahemikus 1970–2015 kasvas maailmas 36 %-lt 64 %-le selliste paarisuhtes olevate naiste osakaal, kes teatasid, et kasutavad rasestumisvastaseid vahendeid;

M.  arvestades, et reproduktiivõiguste kasutamiseks peab naistel olema juurdepääs reproduktiivtervise teenustele; arvestades, et selline juurdepääs ei tähenda ainult vahendite ja teenuste kättesaadavust, vaid ka sotsiaalsete, majanduslike, õiguslike ja kõigi muude neid tõkestavate takistuste, sealhulgas ideoloogiliste takistuste kaotamist;

N.  arvestades, et elutähtis seksuaal- ja reproduktiivtervishoid (sh põhjalik seksuaalkasvatus, pereplaneerimisteenused, tänapäevased rasestumisvastased vahendid, juurdepääs ohututele ja seaduslikele abordivõimalustele, piisav sünnituseelne ja -järgne hooldus, abi sünnitusel) on enamikus arenguriikides praegu üldiselt kõige vähem kättesaadav 20 % kõige vaesematele leibkondadele ja kõige paremini kättesaadav 20 % kõige rikkamatele leibkondadele; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel soovis 2018. aastal vähemalt 214 miljonit naist rasedust vältida või edasi lükata, kuid tänapäevased rasestumisvastased vahendid ei olnud neile kättesaadavad;

O.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kättesaadavus on ka ELi liikmesriikide vahel ja isegi ühe liikmesriigi piires väga erinev ning et seejuures esineb kõige suuremaid raskusi kõige haavatavamas olukorras olevatel inimestel; arvestades, et kõik 2019. aasta rasestumisvastaste vahendite atlases analüüsitud riigid peaksid tegema rohkem teabe ja rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse parandamiseks, et inimesed saaksid oma elu reproduktiivaspekti üle ise otsustada;

P.  arvestades, et teatavates riikides on seadusega nõutud, et naistel või noorukitel peab tervishoiuteenuste saamiseks olema kolmanda isiku luba, või on samasooliste suhted kriminaliseeritud; arvestades, et see piirab juurdepääsu teabele ja teenustele, mida abivajajad vajavad;

Q.  arvestades, et arengupiirkondades katsid pereplaneerimise programmid 1970. aastal umbes 40 % nõudlusest ja praegu katavad need sellest umbes 77 %; arvestades, et pereplaneerimisasutustes valitseb umbes kolmel neljandikul ajast teatavate rasestumisvastaste vahendite puudus;

R.  arvestades, et UNESCO seksuaalkasvatust käsitlevate rahvusvaheliste tehniliste suuniste kohaselt võimaldavad õppekaval põhinevad põhjaliku seksuaalkasvatuse programmid lastel ja noortel kujundada täpseid teadmisi ning asjakohaseid hoiakuid ja oskusi, sealhulgas inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse austamist, mis soodustab ohutuid, tervislikke ja lugupidavaid suhteid; arvestades, et selline kasvatus võimestab lapsi ja noori, kuna selle raames antakse teadmisi ja eakohast teavet seksuaalsuse kohta, käsitledes seksuaal- ja reproduktiivtervise küsimusi, muu hulgas, kuid nendega piirdumata, järgmisi valdkondi: sugu- ja paljunemisorganite anatoomia ja füsioloogia; puberteet ja menstruatsioon; reproduktsioon, tänapäevased rasestumisvastased vahendid, rasedus ja sünnitus; sugulisel teel levivad nakkused, sealhulgas HIV ja AIDS; ühtlasi sellised kahjulikud tavad nagu lapsega sõlmitud, varajane ja sundabielu ning naiste suguelundite moonutamine; arvestades, et enamik maailma noori ei saa põhjalikku seksuaalkasvatust;

S.  arvestades, et 1994. aasta tegevusprogrammis nõuti, et riigid vähendaksid emasuremust 2000. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes poole võrra ja 2015. aastaks veel poole võrra, mis tähendaks emasuremuse vähenemist 75 % võrra; arvestades, et kuigi maailmas on emasuremus alates 1995. aastast vähenenud ligikaudu 44 % ja olukord on paranenud kõigis piirkondades, põhjustab teismeliste rasedus endiselt suure osa emasuremusest ja emade haigestumusest (igal aastal sureb raseduse või sünnitusega seotud põhjustel ligikaudu 70 000 teismelist tütarlast), ning valdav osa emasuremusest leiab endiselt aset väheste ressurssidega keskkonnas või läbipõimunud diskrimineerimise tõttu; arvestades, et abordi kättesaadavuse õiguslike piirangute kaotamine aitab ohtlikest abortidest tingitud emasuremust ja üldist emasuremust vähendada;

T.  arvestades, et naised, kellel puudub juurdepääs sellistele teenustele nagu sünnituseelne hooldus, sünnitusabi ja erakorraline sünnitusabi, kannatavad suurema tõenäosusega invaliidsust põhjustavate tervisemõjude all; arvestades, et kuigi 92 % maailma emade ja vastsündinute surmajuhtumitest leiab aset arenguriikides, töötab seal vaid 42 % maailma arstidest, ämmaemandatest ja õendustöötajatest;

U.  arvestades, et raseduse ja sünnitusega seotud hädaolukorras sureb iga päev üle 500 naise ja tütarlapse, sest puuduvad professionaalsed sünnitusabi osutajad ja erakorraline sünnitusabi või tehakse ohtlikke aborte;

V.  arvestades, et ainult 55 % kogu maailma abortidest tehakse ohutult; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel tähendab see, et ajavahemikus 2010–2014 tehti igal aastal hinnanguliselt umbes 25 miljonit ohtlikku aborti; arvestades, et abort on endiselt täiesti ebaseaduslik 26 riigis ning taotletud abort on seadusega lubatud ainult 67 riigis, kusjuures raseduse kestusega seotud piirangud on riikides erinevad; arvestades, et kogu maailmas, nii arenenud kui ka arenguriikides, sealhulgas mitmes ELi liikmesriigis, võib täheldada murettekitavat tagasiminekut, mis puudutab naiste õigusi oma keha üle;

W.  arvestades, et iga kolmas naine maailmas kogeb mingil eluhetkel füüsilist või seksuaalset vägivalda; arvestades, et ÜRO andmetel on üle 200 miljoni tütarlapse ja naise olnud sunnitud taluma naiste suguelundite moonutamist;

X.  arvestades, et hinnanguliselt 650 miljonit naist on abiellunud lapseeas ja üheksa kümnest alla 18aastasest sünnitajast on abielus; arvestades, et UNICEFi andmetel on mõned lapsega sõlmitud abielu kahjulikud tagajärjed järgmised: eraldatus perest ja sõpradest, võimatus suhelda omaealistega ja osaleda kogukonna tegevuses, haridusvõimaluste vähenemine, seksuaalne kuritarvitamine ning tõsised terviseohud, näiteks enneaegne rasedus, sugulisel teel levivad nakkused ja üha enam HIV/AIDS; arvestades, et lapsega sõlmitud abieludega võib kaasneda ka sunniviisiline töö, orjus ja prostitutsioon;

Y.  arvestades, et sundabielu on üks enamlevinud soolise tagakiusamise põhjuseid ja et sellele on varjupaiga taotlemisel osutanud märkimisväärne hulk naisi; arvestades, et ikka veel takistavad arvukad asjaolud sundabielu tunnistamist rahvusvahelise kaitse andmise põhjuseks, olgugi et tegemist on soolise tagakiusamisega ning põhiõiguste raske ja süstemaatilise rikkumisega, millega kaasneb ebainimlik ja alandav kohtlemine, mille puhul võib olla tegemist koguni piinamisega;

Z.  arvestades, et LGBTIQ-inimesed kannatavad jätkuvalt diskrimineerimise ja vägivalla all nii Euroopa Liidus kui ka mujal ning mõnes riigis on samasooliste suhted seadusega kriminaliseeritud;

AA.  arvestades, et algatus „Spotlight“ käivitab ELi ja ÜRO ühise võitluse igasuguse soolise vägivalla vastu kogu maailmas ning on keskse tähtsusega vahend võitluses seksuaalse vägivalla ja selliste kahjulike tavade vastu nagu naiste suguelundite moonutamine ja sundabielud;

AB.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste rahastamise prioriteedid on olnud ebaühtlased: avalikest vahenditest rahastatavate terviseteenuste raames võimaldatakse üldiselt teatavat pereplaneerimist ning emade, vastsündinute ja laste tervishoidu ning HIVi/AIDSiga seotud teenused saavad märkimisväärset toetust annetajatelt, kuid seksuaalse vägivallaga, günekoloogilise vähktõve vormidega ja viljatusega või ohutu abordiga seotud teenused on olnud kahetsusväärselt alarahastatud;

AC.  arvestades, et ülemaailmse rahastamisvahendi Global Financing Facility raames on alates 2015. aastast püütud julgustada riikide valitsusi suurendama oma kulutusi, mida tehakse kooskõlas kestliku arengu eesmärkide tervise valdkonna alaeesmärkidega; arvestades, et nn üldise vaikimisseaduse taastamine ja laiendamine on avaldanud kahjulikku mõju naiste ja tütarlaste juurdepääsule üldisele tervishoiule, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ning seonduvatele õigustele;

AD.  arvestades, et paljud arenguriigid on kohustunud tegevusprogrammi rakendama, kohandades vastavalt sellele oma riiklikke eesmärke ja eelarvet, kuid enamik neist sõltub siiski endiselt doonorriikide abist ja seega on riiklike programmide stabiilsus ohus;

AE.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise valdkonna rahastamine peab olema stabiilne ja prognoositav, et tagada vajalike teenuste pidev pakkumine;

AF.  arvestades, et hädasti on vaja ülemaailmset järelevalve- ja hindamismehhanismi, et jälgida, kas valitsused täidavad järgmisel perioodil tegevusprogrammi ja Nairobi tippkohtumise raames võetud kohustusi, ning tagada, et tervisega seotud kestliku arengu eesmärgid saavutatakse 2030. aastaks;

AG.  arvestades, et Euroopa arengukonsensuse kohaselt peavad sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste inimõigused, samuti nende võimestamine ja kaitsmine olema ELi välistegevuse iga valdkonna peamised põhimõtted ja prioriteedid; arvestades, et selles rõhutatakse ka vajadust tagada üldine juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele põhjalikule seksuaal- ja reproduktiivtervise alasele teabele, haridusele, sealhulgas põhjalikule seksuaalkasvatusele, ja tervishoiuteenustele, ning korratakse kohustust kulutada vähemalt 20 % ELi abist sotsiaalsele kaasatusele ja inimarengule;

AH.  arvestades, et ELi soolise võrdõiguslikkuse teise tegevuskava rakendamine andis hea võimaluse eraldada füüsilise ja psühholoogilise puutumatuse samba raames seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele rahalisi lisavahendeid;

AI.  arvestades, et 2020. aastal tähistati Pekingi tegevusprogrammi 25. aastapäeva; arvestades, et ICPD ja Pekingi tegevusprogramm tuleks ühendada, et tagada kõigile sooline võrdõiguslikkus ning seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused;

AJ.  arvestades, et ÜRO naiste põlvkonna võrdõiguslikkuse foorum (UN Women Generation Equality Forum), mis pidi toimuma 2020. aastal Méxicos ja Pariisis, oleks andnud võimaluse võtta soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas kiiresti meetmeid ja vastutuse, kuid COVID-19 puhangu tõttu lükati see edasi;

ICPD tegevusprogramm – alates 1994. aastast

1.  peab kiiduväärseks edusamme, mida on seni tehtud spetsiifilistes valdkondades, nagu rasestumisvastaste vahendite üha parem kättesaadavus, mis on andnud naistele suurema kontrolli viljakuse üle, ning emasuremuse ja vastsündinute suremuse vähenemine, kuid tunnistab, et riikide valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid peavad palju rohkem pingutama, eelkõige innovatsiooni, koordineerimise ja kättesaadavuse tagamise valdkonnas, et täita programmi eesmärgid ja saavutada tegelikkus, mis toetab maailma poole inimkonna heaolu, võimestamist ja eneseteostust;

2.  peab kiiduväärseks ja toetab Nairobi avaldust ΙCPD 25. aastapäeva ja lubaduste kiirema täitmise kohta ning selles esitatud üleskutset tugevdada jõupingutusi, et täielikult, tõhusalt ja kiirendatud viisil rakendada ja rahastada ΙCPD tegevusprogrammi ning selle eesmärki saavutada üldine juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ning seonduvatele õigustele osana üldisest tervisekindlustusest;

3.  tunneb heameelt Nairobi tippkohtumisel kokku lepitud eesmärgi üle leida endas poliitiline tahe ja võtta rahalised kohustused, mis on hädavajalikud selleks, et saavutada lõpuks olukord, kus vajadus pereplaneerimisteabe ja -teenuste järele on täielikult rahuldatud, ennetatav emasuremus on täielikult kaotatud ning ka seksuaalne ja sooline vägivald ning naiste ja tütarlaste vastu suunatud kahjulikud tavad on täielikult kaotatud; tunneb heameelt selle üle, et valitsused, rahastajad, ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, kodanikuühiskond ja muud osalejad on võtnud konkreetseid (nii rahalisi kui ka poliitilisi) kohustusi selleks, et toetada nn kolme nulltaseme saavutamist ning aidata tagada 2030. aastaks kõigile seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused; tunneb eelkõige heameelt ELi võetud kohustuse üle eraldada AKV riikide vahelise programmi 2018. aasta tegevusprogrammi raames 29 miljonit eurot teismeliste tütarlaste tervishoiule ning seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele ja nõuab, et EL jätkaks selles valdkonnas rahaliste ja poliitiliste kohustuste võtmist nii ELis kui ka sellest väljaspool;

4.  kinnitab veel kord, et inimkeskne ja õigustepõhine käsitus peab olema kesksel kohal igas rahvastikupoliitikas ning tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalsüsteemis, mille eesmärk on võimaldada naistel täita ühiskonnas enda määratud rolli ning austada nende väärikust ja inimõigusi; kinnitab lisaks, et naistel on õigus otsustada, kas, millal ja kui sageli rasestuda; tunneb sellega seoses eriti suurt heameelt asjaolu üle, et tõrjutud kogukondade ning noorte ja kodanikuühiskonna eestkostjate häältel oli Nairobi tippkohtumisel keskne roll ning et need eestkostjad said riigipeade ja poliitikakujundajatega vahetult arutada seda, kuidas tagada kõigile inimestele õigused ja edendada nende tervishoidu;

5.  kinnitab veel kord, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused põhinevad inimõigustel, moodustavad inimväärikuse olulise osa ning täidavad tähtsat rolli soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tunnustaksid naiste ja tütarlaste õigusi kehalisele puutumatusele ja sõltumatule otsustamisele; mõistab hukka naiste seksuaal- ja reproduktiivõiguste sagedase rikkumise, sealhulgas põhjalikule seksuaalkasvatusele, pereplaneerimisteenustele, rasestumisvastastele vahenditele, emade tervishoiule ning ohutu ja seadusliku abordi teenustele juurdepääsu andmisest keeldumise; nõuab eespool nimetatud eesmärkide jaoks piisava eelarve eraldamist;

6.  rõhutab, et kestliku arengu eesmärgi nr 5 saavutamiseks tuleb muu hulgas integreerida ICPD tegevusprogrammi soovitused riiklikesse kavadesse, poliitikameetmetesse ja programmidesse; rõhutab, et ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamine sõltub seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule üldise juurdepääsu tagamisest;

7.  tuletab meelde, et ICPD tegevusprogrammi kohustuste täitmiseks tuleb võidelda diskrimineerivate soonormide vastu ja lõpetada tütarlaste ja naiste vastu suunatud seksuaalne vägivald ning tugevdada tütarlaste ja naiste tegevusvõimekust ja võimet teha oma reproduktiivtervise kohta sõltumatuid ja teadlikke otsuseid;

8.  kinnitab veel kord oma kindlat tahet edendada, kaitsta ja järgida iga inimese õigust omada täielikku kontrolli oma seksuaalsuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervise üle, saada nendes küsimustes teha vabu ja vastutustundlikke otsuseid ning elada ilma diskrimineerimise, sunni ja vägivallata;

Pereplaneerimisalaste vajaduste täielik rahuldamine

9.  märgib, et arenguriikides puudub keskmiselt 214 miljonil naisel juurdepääs mõjusatele rasestumisvastastele vahenditele, mis toob igal aastal kaasa ligikaudu 75 miljonit soovimatut rasedust; on mures selle pärast, et mõnes riigis piirdub rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ainult ühe meetodiga; rõhutab, et naistel ja noortel ei pea olema mitte üksnes juurdepääs ohututele ja tänapäevastele rasestumisvastastele vahenditele, vaid ka võimalus teadlikult valida, millist meetodit kasutada, ja omada sellele meetodile juurdepääsu;

10.  väljendab muret selle pärast, et mõnes riigis takistavad suurel määral juurdepääsu reproduktiivtervishoiu teenustele nende liigne kulukus, halva kvaliteediga hooldusteenused ja rajatised või vahendid, diskrimineerivad ja sunnimeetmeid ette nägevad seadused ning hoolimatu kohtlemine ning et suurim täitmata vajadus seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste järele on noorukite, vallaliste inimeste, LGBTIQ-inimeste, puuetega inimeste, rahvusvähemuste rühmade ning maa- ja linnapiirkondade vaeste inimeste hulgas;

11.  tuletab meelde, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenused peaksid olema sootundlikud, õigustel põhinevad, teismeliste- ja noortesõbralikud ning kättesaadavad kõigile noorukitele ja naistele, olenemata nende vanusest või perekonnaseisust, sealhulgas konfliktide ja katastroofide ajal; on seisukohal, et lisaks tuleks selliste teenuste puhul austada eraelu puutumatust ja konfidentsiaalsust ning nende suhtes ei tohiks kehtida kohtu, abikaasa, vanema või eestkostja nõusoleku nõuded;

12.  kiidab heaks ühised pingutused teha pereplaneerimine kättesaadavaks ka nendele naistele, kelleni on kõige raskem jõuda, ning nõuab, et sellised püüdlused hõlmaksid ka kõiki muid seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuseid; soovitab kasutada teenuste osutamiseks loomingulisi mudeleid, näiteks soodushinnaga teenuste vautšerid, tingimuslikud rahaülekanded, sotsiaalkindlustusprogrammid ja tulemuspõhine järelevalve;

13.  rõhutab, et tõendus- ja õppekavapõhised põhjaliku seksuaalkasvatuse programmid loovad aluse terveks täiskasvanuks saamisele, kuna nende raames antakse eakohast teavet puberteedi, raseduse ja sünnituse, eelkõige rasestumisvastaste vahendite, HIV ja sugulisel teel levivate nakkuste ennetamise ning varajases eas rasestumisega seotud ohtude kohta; rõhutab lisaks, et sellised põhjaliku seksuaalkasvatuse programmid peaksid keskenduma ka inimestevahelistele suhetele, seksuaalsele sättumusele, soolisele võrdõiguslikkusele, soonormidele, nõusolekule ja soolise vägivalla ennetamisele, mis kõik on väga olulised, et võimaldada noortel kujundada tervet enesehinnangut ning luua võrdsed, toetavad ja turvalised suhted; on veendunud, et põhjaliku seksuaalkasvatuse pakkumine ei ole oluline mitte ainult tütarlaste eneseteostuse seisukohast, vaid ka selleks, et varakult kaasata poisse, kellel on soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja toetamisel eakaaslaste seas ja oma kogukondades oluline roll;

14.  rõhutab, et kõigile naistele tuleks tagada nõuete- ja taskukohane tervishoid, universaalne austus seksuaal- ja reproduktiivõiguste vastu ja nende õiguste kättesaadavus; rõhutab, et kättesaadavad tervishoiuteenused ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste üldine austamine ja nende kättesaadavus, pereplaneerimine, emadele mõeldud, sünnieelsed ja -järgsed tervishoiuteenused ning ohutud aborditeenused täidavad naiste elu päästmisel ning imikute ja laste suremuse vähendamisel olulist osa; peab vastuvõetamatuks, et naiste ja tütarlaste kehad on endiselt ideoloogiline lahinguväli, eelkõige seoses nende seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega;

15.  tuletab meelde, et iga päev nakatub HIVi peaaegu tuhat tütarlast ja naist ning et naised ja tütarlapsed puutuvad HIVi nakatumise ohuga kokku rohkem kui poisid, eriti Sahara-taguses Aafrikas; rõhutab, et HIV-positiivsetel naistel ja tütarlastel on suurem emakakaelavähi tekke oht; rõhutab vajadust töötada välja ja tugevdada ennetus- ja sõeluuringustrateegiaid, mis on suunatud eelkõige noortele naistele;

16.  rõhutab, et vee ja sanitaartingimuste kättesaadavus on inimõigus ning vajalik seksuaal- ja reproduktiivtervise tagamiseks seoses rasestumisvastaste vahendite, raseduse, sünnituse, abordi, sugulisel teel levivate haiguste ja menstruatsioonihügieeniga;

17.  tuletab meelde, et lisaks menstruatsiooniga seotud tabudele on veele, sanitaartingimustele ja hügieenile (nn WASH-teenused) juurdepääsu puudumine koolides ja menstruatsiooni jaoks vajalike tasuta hügieenitarvete puudus tütarlaste kooliskäimisele suur takistus, kui neil on menstruatsioon; rõhutab, et koolides on vaja asjakohast taristut, et tagada tütarlastele juurdepääs veele ja eraldi tualettruumidele;

18.  kutsub ELi üles lisama nn WASH-teenustega seotud küsimused oma naiste diskrimineerimise vastase võitluse ja soolise võrdõiguslikkuse alasesse töösse;

19.  kordab, kui oluline on tagada noorukite ja noorte inimeste sisuline ja kaasav osalemine kõikides otsusetegemise etappides; usub, et Nairobis võetud ülemaailmses kohustuses peaks pöörama suurt tähelepanu noorukitele ja seksuaalkasvatusele, mis on üks osa püüdlustest võidelda teismeliste raseduse vastu, mis on emasuremuse üks peamisi põhjusi; tunnistab, et sootundlik ja eluks vajalikel oskustel põhinev põhjalik seksuaalkasvatus, mis on kooskõlas areneva suutlikkusega, on oluline, et noorukid ja noored saaksid end kaitsta soovimatu raseduse ja sugulisel teel levivate nakkuste, sealhulgas HIVi ja AIDSi eest ning edendada suhetes sallivuse, vastastikuse austuse, nõusoleku ja vägivallast hoidumise väärtusi ning kavandada oma elu;

Ennetatava emasuremuse täielik kaotamine

20.  väljendab muret selle pärast, et paljude riikide aborti piiravad seadused, teenuste vähene kättesaadavus, suured kulud, häbimärgistamine, tervishoiuteenuste osutajate veendumustest tulenev vastuseis ja tarbetud nõuded, nagu kohustuslikud ooteajad, kohustuslik nõustamine, samuti eksitava teabe andmine, kolmandatelt isikutelt loa küsimine ja meditsiiniliselt mittevajalikud analüüsid on emade tervise eest hoolitsemisel peamised takistused ning suurendavad ohtlike abortide arvu ja emasuremust;

21.  peab äärmiselt oluliseks, et valitsused, kes ei ole seda veel teinud, võtaksid tervisekindlustuse raames poliitikameetmeid, mille eesmärk on vähendada vastsündinute ja emasuremust ning hoida ära ohtlikke aborte, ning suurendaksid selleks kvalifitseeritud meditsiinitöötajate värbamist ja koolitust ning laiendaksid esmase sünnitusjärgse ja vastsündinute hoolduse, üldise sünnituseelse hoolduse ja sünnitusabi ning abordijärgse hoolduse kättesaadavust;

22.  rõhutab, et kooskõlas Pekingi tegevusprogrammi ning ICPD tegevusprogrammiga tuleb kaitsta iga inimese õigust kehalisele puutumatusele ja sõltumatusele ning tagada seda õigust toetavate oluliste teenuste kättesaadavus; nõuab hädavajaliku seksuaal- ja reproduktiivtervise paketi terviklikku käsitust, sealhulgas meetmeid ohtlike abortide ennetamiseks ja vältimiseks ning abordijärgseks hoolduseks, mis tuleb integreerida riiklikesse üldise tervisekindlustuse strateegiatesse, poliitikameetmetesse ja programmidesse;

Soolise vägivalla ning naiste, tütarlaste ja noorte vastu suunatud kahjulike tavade täielik kaotamine

23.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles hoidma ära soolist vägivalda ja toetama ohvreid; kordab oma nõudmist ELile, selle kõikidele liikmesriikidele ja Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kes ei ole veel ratifitseerinud ega rakendanud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), seda kiiremas korras tegema; nõuab, et EL teeks koostööd liikmesriikide ja teiste riikidega, et investeerida niisuguste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumisse, mis on kvaliteetsed ning vanuse, soo, haavatavuse staatuse ja geograafia lõikes esitatavad; nõuab õigus- ja poliitikaraamistike tugevdamist, et ennetada ja uurida nii peresisest kui ka perevälist soolist vägivalda ja määrata selle eest karistusi ning pakkuda ohvritele ja ellujäänutele toetust, sealhulgas nõustamist ning tervishoiu-, psühhosotsiaalseid ja õigusteenuseid; nõuab soolise vägivalla alaste koolitusprogrammide pakkumist kohtu-, õiguskaitse- ja tervishoiutöötajatele ning tervishoiu- ja haridussüsteemi tugevdamist, et ennetada soolist vägivalda ja sellele õigustel põhinevast ja kõiki vanuserühmi hõlmavast perspektiivist lähtudes reageerida;

24.  mõistab hukka igasuguse soolise vägivalla, näiteks füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla ning ärakasutamise, massivägistamise, inimkaubanduse ja naiste suguelundite moonutamise; märgib, et sooline vägivald on Euroopas endiselt laialt levinud probleem, millele tervishoiu-, haridus-, sotsiaal- ja õigussektor peab kõiki vanuserühmi hõlmavate õiguspõhiste ennetus- ja reageerimismeetmetega kooskõlastatult reageerima; väljendab ka muret jätkuvate rünnakute pärast, mis on suunatud naiste õiguste ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste vastu, sealhulgas pereplaneerimisteenustele, rasestumisvastastele vahenditele ning ohutu ja seadusliku abordi teenustele juurdepääsu andmisest keeldumise pärast, samuti neid õigusi piiravate õigusaktide pärast paljudes maailma riikides, sealhulgas ELis; on kindlalt veendunud, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste, sealhulgas ohutu ja seadusliku abordi alastele teenustele juurdepääsu andmisest keeldumine on üks naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vorm;

25.  väljendab sügavat muret selle pärast, et soopõhise vägivalla kohta esitatavate abi- ja kaitsetaotluste ning kaebuste vastuvõtmise ja töötlemise riiklikud süsteemid, eelkõige politseisüsteem, on väga ebapiisavad; peab äärmiselt oluliseks, et kõikides riikides kehtestataks niisuguste tegude toimepanijatele kontrollimeetmed ja karistused, et kaotada sooline vägivald, sealhulgas varajased abielud, lapsega sõlmitud ja sundabielud, naiste suguelundite moonutamine ja muud kahjulikud tavad; nõuab soopõhise vägivalla kohta esitatavate abi- ja kaitsetaotluste ning kaebuste vastuvõtmise ja töötlemise politsei- ja riiklike süsteemide kiiret parandamist;

26.  usub, et kestliku arengu eesmärgi nr 5 saavutamiseks ja seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste tegevuskava edendamiseks tuleb võidelda ka kahjulike soonormide ja ‑stereotüüpide vastu; tuletab meelde, kui oluline on kaasata mehed ja poisid sellesse tegevuskavasse; rõhutab sellega seoses vajadust kaasata mehed ja poisid projektidesse ja programmidesse, mille eesmärk on võidelda igasuguse soolise vägivalla ja kahjulike stereotüüpide vastu; rõhutab sellega seoses, et põhjalik suhte- ja seksuaalkasvatus on oluline vahend, mille abil suurendada laste ja noorte oskusi luua terveid, võrdõiguslikke, toetavaid ja ohutuid suhteid, kus puudub diskrimineerimine, sundimine ja vägivald, ning ennetada seksuaalset, soolist ja suhtevägivalda; julgustab seepärast kõiki liikmesriike andma noortele koolis põhjalikku eakohast seksuaal- ja suhtealast kasvatust;

27.  pooldab algatust „Spotlight“, mille eesmärk on võidelda soolise vägivalla vastu kogu maailmas, ning rõhutab, et sellesse tuleks rahvusvahelisel tasandil kaasata rohkem riike;

28.  rõhutab veebipõhise soolise vägivalla esilekerkimist ja vajadust tagada, et kõikides soolise vägivalla kaotamise pingutustes arvestataks ka veebiruumiga;

29.  tunnistab, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude õiguslik keelamine iseenesest ei taga nende tavade kaotamist; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid koordineeriksid paremini ja tugevdaksid rahvusvaheliste lepingute, õigusaktide ja programmide täitmise tagamist muu hulgas diplomaatiliste suhete abil kolmandate riikide valitsuste ja organisatsioonidega, et tegeleda lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabieludega seonduvate probleemidega; nõuab kõikvõimalike pingutuste tegemist, et tagada õiguslike keeldude täitmine ja täiendada neid üldisemate õigusaktide ja poliitikameetmetega; tunnistab, et see nõuab kõikehõlmavate ja terviklike poliitikameetmete, strateegiate ja programmide vastuvõtmist ja rakendamist, sealhulgas sundabielu käsitlevate diskrimineerivate õigusnormide tühistamist ja tütarlaste suuremat mõjuvõimu toetavate meetmete võtmist;

30.  kordab, et naiste suguelundite moonutamine on üks soolise vägivalla vorm; kutsub komisjoni üles uurima ELi sise- ja välisprogrammide koostoimet, et tagada naiste suguelundite moonutamise vastase võitluse sidus ja järjepidev käsitus nii ELis kui ka väljaspool seda, kuna see küsimus on oma olemuselt seotud maailma muude osadega;

31.  on kindlalt veendunud, et meetmed, mille eesmärk on teha lõpp naiste suguelundite moonutamise tavale, peaksid hõlmama nii kogukondadega kui ka traditsiooniliste ja usujuhtidega tehtavat koostööd;

32.  on kindlalt veendunud, et kõik soolise vägivalla vastased strateegiad peavad hõlmama LGBTIQ-inimesi;

33.  tunnistab asjaolu, et humanitaarkriisid teravdavad seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste alaseid probleeme, mis mõjutavad kõige haavatavamaid inimesi eelkõige maailma lõunapoolsetes riikides; tuletab meelde, et kriisipiirkondades puutuvad eriti naised ja tütarlapsed kokku seksuaalse vägivalla, vägistamise, sugulisel teel levivate haiguste, seksuaalse ärakasutamise ja soovimatu rasedusega; rõhutab seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustele juurdepääsu tähtsust sellistes olukordades ning vajadust humanitaarabi vastavalt kohandada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi ning seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi oma humanitaarabi meetmetes, sealhulgas humanitaarabi andjate koolitamise ja rahastuse seisukohast, kuna juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule on humanitaarabi vajavate inimeste põhivajadus;

34.  nõuab, et uuritaks sõjakuritegusid, kus nn Islamiriigi terroriorganisatsioon on piinanud Põhja-Iraagis kristlaste ja jeziidide kogukonda kuuluvaid naisi ja tütarlapsi ning kasutanud nende vastu vägivalda;

Areng ja rahastamiskohustused

35.  on veendunud, et Nairobi tippkohtumise üks tulemus peaks olema mehhanism, millega tagada, et ülemaailmsete ja riiklike kohustuste täitmise eest vastutatakse ning et meetmed oleksid tulemuslikud;

36.  kutsub ELi üles võtma naiste ja tütarlaste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisel endale jõulise juhirolli, seda ka liidu välistegevuses 2020. aasta järgseks ajaks koostatud soolise võrdõiguslikkuse suurte sihtidega kolmanda tegevuskava rakendamise kaudu; nõuab, et EL tagaks oma arengukoostööpoliitikas ning eelkõige uue naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi (NDICI) raames seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ja pereplaneerimise piisava rahastamise ning töötaks välja strateegiad, et tagada kõigi vajalike teenuste stabiilne ja pidev pakkumine;

37.  nõuab eriinvesteeringute tegemist noorukite füüsilise ja vaimse tervise ja heaolu edendamiseks, sealhulgas noortesõbralike terviseteenuste kättesaadavaks tegemisega; on veendunud, et sellised investeeringud peavad hõlmama nais- ja noorteorganisatsioonide piisavat rahastamist ja nende suutlikkuse suurendamist, sest need teevad sageli olulist tööd pereplaneerimist käsitleva teabe ja põhjaliku seksuaalkasvatuse andmisel ning kahjulike soo- ja ühiskondlike stereotüüpide kaotamisel, kui riiklikud programmid puuduvad või on ebapiisavad;

38.  märgib, et EL toetab seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi mitmesuguste ELi vahenditega, nagu geograafilised ja piirkondlikud programmid, milles keskendutakse soolisele võrdõiguslikkusele, tervishoiule ja rahvastiku arengule, osalemisega üleilmsetes algatustes ja ÜRO organisatsioonides ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele antavate toetustega; peab siiski kahetsusväärseks, et on raske täpselt kindlaks määrata, kui suurt osa ELi rahastamisest kasutatakse otse seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ja pereplaneerimise hüvanguks; nõuab, et praeguses mitmeaastases finantsraamistikus nähtaks seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste tagamise parandamiseks ette kõrge rahastamistase ja et pidevalt täiustataks metoodikat, mis peaks edaspidi võimaldama paremini hinnata seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste meetmete mõjusust;

39.  kutsub riikide valitsusi ja rahvusvahelisi rahastajaid üles tagama, et oluliste seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste universaalpakett sisaldab ka selliseid teenuseid nagu viljatuse, reproduktiivsüsteemi vähktõve või seksuaalse vägivalla ravi, mis on seni saanud kõige vähem rahalist toetust;

40.  tunnustab valitsusväliste organisatsioonide rolli nii teenuste osutajatena kui ka seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitsjatena; nõuab sellega seoses, et EL toetaks ja kaitseks rohkem valitsusväliseid organisatsioone, kes aitavad kaasa ICPD tegevusprogrammi elluviimisele, ning eelkõige naiste õiguste organisatsioone nii ELis kui ka väljaspool, kuna tegemist on sooliselt võrdõigusliku ühiskonna jaoks oluliste tegutsejatega;

41.  nõuab tungivalt, et komisjon integreeriks tulevase üleilmse kestliku arengu poliitika ja tervikliku Aafrika-strateegia kujundamisel nendesse täielikult ELi toetuse seksuaal- ja reproduktiivtervise projektidele ning algatusele „Spotlight“, mille eesmärk on kaotada naiste- ja tütarlastevastane vägivald, ning tugevdaks seda toetust;

42.  peab äärmiselt kahetsusväärseks Ameerika Ühendriikide, Brasiilia, Valgevene, Egiptuse, Haiti, Ungari, Liibüa, Poola, Senegali, Saint Lucia ja Uganda poolt 14. novembril 2019. aastal Nairobi tippkohtumisel tehtud ühisavaldust, millega püütakse õõnestada naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste alal saavutatud konsensust ja nende riikide sellalaseid kohustusi, milles on kokku lepitud kooskõlas ICPD tegevusprogrammi ja Pekingi tegevusprogrammi ning nende läbivaatamiskonverentside lõppdokumentidega; peab tervitatavaks nn üldise vaikimisseaduse hiljutist tühistamist ja mõju, mida see tühistamine on avaldanud naiste ja tütarlaste üldisele tervishoiule ja õigustele; nõuab veel kord, et EL ja selle liikmesriigid tegeleksid selle valdkonna rahastamise puudujäägiga, kasutades selleks nii riiklikke kui ka ELi arenguabiks ette nähtud rahalisi vahendeid;

43.  võtab teadmiseks volinike Urpilaineni ja Dalli 1. ja 2. oktoobril 2019 toimunud kuulamistel antud lubadused pidada seksuaal- ja reproduktiivtervishoidu komisjoni soolise võrdõiguslikkuse alase töö keskse teemana esmatähtsaks;

44.  rõhutab, et uus naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument peaks edendama soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, seahulgas nende seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi, läbipaistvate meetmete abil, mis võimaldavad pidevat hindamist, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste osas kooskõlas Pekingi tegevusprogrammi ning ICPD tegevusprogrammiga; peab tervitatavaks naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi eesmärki, et sooline võrdõiguslikkus on oluline või põhieesmärk vähemalt 85 % ametlikust arenguabist rahastatavates projektides ning sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste õigused ja nende mõjuvõimu suurendamine on põhieesmärk vähemalt 5 % nendest meetmetest; nõuab siiski suuremat eesmärki, nimelt pühendada 20 % ametlikust arenguabist projektidele, mille põhieesmärk on sooline võrdõiguslikkus (OECD soomarker 2);

45.  nõuab, et EL viiks ellu tervikliku ja kaugelevaatava soolise võrdõiguslikkuse strateegia, mis hõlmab siduvate meetmete ettepanekuid, mis peaksid olema seotud ICPD tegevusprogrammi rakendamisega, sealhulgas kohustused ja näitajad kõigi asjakohaste poliitikavaldkondade jaoks, ning mis tagavad järelevalvemehhanismi kaudu ELi institutsioonide ja liikmesriikide vastutuse; nõuab, et mõistetaks hukka soolise võrdõiguslikkuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste alased tagasilöögid ning naiste õigusi, autonoomiat ja emantsipatsiooni õõnestavad arutelud ja meetmed mis tahes valdkonnas; märgib, et tagasilöökide vastu saab edukalt võidelda õigustepõhise soolise võrdõiguslikkuse ennetava edendamise ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise abil;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 76, 9.3.2020, lk 168. (2) ELT C 118, 8.4.2020, lk 57. (3) ELT C 289, 9.8.2016, lk 5. (4) ELT C 399, 24.11.2017, lk 106. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0058 (6) ELT C 388, 13.11.2020, lk 100. (7) ELT C 155, 25.5.2011, lk 10.

Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta resolutsioon Euroopa Liidu õigusloome kvaliteedi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta – raport parema õigusloome kohta, mis käsitleb aastaid 2017, 2018 ja 2019 (2020/2262(INI))

P9_TA(2021)0316 A9-0191/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklit 5,

–  võttes arvesse protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse 16. detsembri 2003. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta ning institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe uusimat, 13. aprilli 2016. aasta versiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu pädevate teenistuste vahel 22. juulil 2011 kokku lepitud praktilist korda Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 294 lõike 4 rakendamiseks esimese lugemise kokkulepete korral,

–  võttes arvesse komisjoni 2017. aasta aruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta (COM(2018)0490), komisjoni 2018. aasta aruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta (COM(2019)0333) ning komisjoni 2019. aasta aruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta (COM(2020)0272),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rolli suurendamine ELi poliitikakujundamises“ (COM(2018)0703) ja selle lisa,

–  võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“, mis esitas oma järeldused 10. juulil 2018,

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee arvamusi ja resolutsioone, nimelt 1. veebruari 2018. aasta resolutsiooni Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätete määruse muutmise kohta struktuurireformide toetamiseks(1), 9. oktoobri 2018. aasta arvamust mõttevahetuse kohta Euroopa teemal: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl usalduse taastamiseks Euroopa Liidu vastu (CDR 1230/2018) ning 10. detsembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Komisjoni 2021. aasta tööprogrammi kohta(2) ning võttes arvesse Regioonide Komitee prioriteete aastateks 2020–2025 „Külade, linnade ja piirkondade kaudu inimestele lähemal asuv Euroopa“, mis võeti vastu 30. juunil kuni 2. juulil 2020 toimunud täiskogul,

–  võttes arvesse 9. subsidiaarsuse konverentsi „Aktiivne subsidiaarsus: loome koos ELile lisaväärtust“, mille korraldasid 22. novembril 2019 ühiselt Regioonide Komitee ja Itaalia piirkondlike parlamentide esimeeste konverents,

–  võttes arvesse 5. veebruaril 2014 allkirjastatud Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komitee koostöölepingut,

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(3), milles väljendatakse heameelt komisjoni võetud kohustuse üle tagada, et kõik ELi meetmed aitaksid ELil saavutada kestliku tuleviku ja õiglase ülemineku ning ajakohastada parema õigusloome suuniseid, nõudes muu hulgas kestlikkuse esikohale seadmise põhimõtte lisamist ELi ja selle liikmesriikide parema õigusloome tegevuskavadesse,

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu avatud, tõhusa ja sõltumatu halduse kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0191/2021),

A.  arvestades, et EL lähtub oma pädevuse kasutamisel subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest; arvestades, et valdkondades, mis ei kuulu ELi ainupädevusse, on subsidiaarsuse põhimõtte eesmärk kaitsta liikmesriikide suutlikkust teha otsuseid ja võtta meetmeid; selle põhimõtte kohaselt on liidu sekkumine õigustatud juhul, kui liikmesriigid ei suuda „kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu“ piisavalt saavutada meetme eesmärke ja neid saab paremini saavutada liidu tasandil; arvestades, et selle põhimõtte Euroopa aluslepingutesse lisamise eesmärk on tuua otsuste tegemine kodanikele võimalikult lähedale kooskõlas läheduse põhimõttega, millele on osutatud ELi lepingu artikli 10 lõikes 3;

B.  arvestades, et 2017. aasta juulis võttis Junckeri juhitud komisjoni koosseis vastu uued parema õigusloome suunised ja neile lisatud töövahendid; arvestades, et komisjon laiendas oma parema õigusloome portaali, et kodanikel oleks lihtsam seda veebis navigeerida; arvestades, et komisjon andis lubaduse asetada Euroopa demokraatlikus protsessis ja kogu õigusloomeprotsessi ulatuses kesksele kohale subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte, luues subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“, mis esitas oma aruande 10. juulil 2018;

C.  arvestades, et rakkerühm esitas soovitused ühelt poolt ühise arusaamise parandamiseks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohta ja selle kohaldamiseks ELi institutsioonide töös ning teisalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja liikmesriikide parlamentide rolli suurendamiseks, et saavutada aktiivne subsidiaarsus eesmärgiga edendada suuremat vastutust ELi poliitika eest; arvestades, et komisjon vastas küsimustele „kuidas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ELi institutsioonides paremini kohaldada“ ja „kuidas paremini kaasata piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning riikide parlamente ELi poliitika kujundamisse ja elluviimisse“;

D.  arvestades, et komisjon tuletas oma 23. oktoobri 2018. aasta teatises „Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rolli suurendamine ELi poliitikakujundamises“ (COM(2018)0703) meelde subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse olulist rolli õigusaktide kvaliteedi parandamisel ning esitas meetmed, mida tuleks rakkerühma aruandes esitatud soovituste elluviimiseks võtta ja mille puhul tuleks panna rõhku kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohtadele, edendades ELis ühist arusaamist subsidiaarsusest ja proportsionaalsusest, analüüsides kehtivaid õigusakte subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte seisukohast põhjalikumalt ning aidates liikmesriikide parlamentidel oma ülesandeid tulemuslikumalt täita;

E.  arvestades, et komisjon jätkas tõhustatud parema õigusloome tegevuskava kohaldamist ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte lõimimist poliitikakujundamise kõikidesse etappidesse;

F.  arvestades, et komisjon käivitas 3. juulil 2020 veebiportaali „Avaldage arvamust!“ uuendatud versiooni, et hõlbustada veebis ELi õiguse ja poliitika kujundamise toetamist; arvestades, et portaali uus versioon peaks veelgi parandama komisjoni-poolset konsulteerimist ja teabevahetust üldsusega ning suurendama läbipaistvust; arvestades, et parema õigusloome tegevuskava raames on portaali eesmärk parandada ELi poliitika kujundamise kvaliteeti;

G.  arvestades, et veebisait „Avaldage arvamust!“ on osutunud kasulikuks ühtseks juurdepääsupunktiks, mis võimaldab kodanikel ja sidusrühmadel osaleda ELi poliitika kujundamises; arvestades, et Euroopa Kontrollikoda avaldas 2019. aastal eriaruande koos soovitustega selle portaali täiustamiseks, eelkõige seoses tõlke kasutamisega;

H.  arvestades, et 2018. aastal hakkas komisjon ELi õigusaktide koostamisel ühendama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitlevaid aruandeid aruannetega, mis käsitlevad suhteid liikmesriikide parlamentidega, et panna seeläbi suuremat rõhku liikmesriikide parlamentide seisukohtadele ja vältida kahe aastaaruande kattumist;

I.  arvestades, et 2017. aastal esitasid liikmesriikide parlamendid komisjonile subsidiaarsuse põhimõtte kohta 52 põhjendatud arvamust, 2018. aastal 37 arvamust ja 2019. aastal mitte ühtegi arvamust;

J.  arvestades, et tõsiasi, et liikmesriikide parlamendid ei esitanud 2019. aastal põhjendatud arvamusi, ei tulenenud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte paremast rakendamisest, vaid pigem asjaolust, et 2019. aasta oli ühelt komisjonilt teisele ülemineku aasta ning Euroopa Parlamendi koosseis läks laiali ja toimusid uued Euroopa Parlamendi valimised, mistõttu tehti vähem seadusandlikke algatusi ja ettepanekuid kui varasematel aastatel;

K.  arvestades, et Euroopa Parlamendi tunnistab vajadust, et liikmesriikide parlamendid osaleksid koos Euroopa Parlamendiga tõhustatud koostöö demokraatlikus kontrollis, kui see puudutab jagatud pädevusega poliitikavaldkondi;

L.  arvestades, et Regioonide Komitee tutvustas hiljuti, 2021. aasta märtsis RegHub 2.0 projekti; arvestades, et see projekt käivitati komitee enda algatusel, et jälgida ELi poliitika kohapealset toimimist;

M.  arvestades, et õiguskontrollikomitee ülesanne on kontrollida mõjuhinnangute kvaliteeti;

N.  arvestades, et komisjon on võtnud kohustuse kohaldada põhimõtet „üks sisse, üks välja“, milles on sätestatud, et iga uut koormust tekitav seadusandlik ettepanek peaks vabastama inimesed ja ettevõtjad samaväärsest olemasolevast koormusest ELi tasandil samas poliitikavaldkonnas, kuid ei ole siiani seda põhimõtet edukalt kohaldanud;

O.  arvestades, et praegune kriis on toonud esile vajaduse selgitada välja tarbetu regulatiivne koormus ja seda vähendada, et ELi õigusaktidega kaasneks loodetud kasu ja samal ajal vähendataks tarbetuid kulusid mõistliku aja jooksul, kiirendades eelkõige tugimeetmeid tarbijatele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEde) ja mikroettevõtjatele; arvestades, et tarbijate, töötajate, VKEde ja kõigi kodanike huvides peaksid õigusaktid olema tasakaalustatud, selged, kõikehõlmavad, kaasavad ja vajaduse korral põhinema vajalikel teaduslikel tõenditel; toonitab, et mikroettevõtjatele ja VKEdele tuleks kehtestada ainult selliseid kohustusi, mis arvestavad nende eripära ja valdkondlikke iseärasusi, ning ergutab komisjoni kasutama tugevaid jõustamismeetmeid turu killustatuse piiramiseks, põhjendamatute turutõkete kõrvaldamiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks; arvestades siiski, et parem õigusloome peaks tooma kasu kõigile ja teenima Euroopa ühiskonna huve;

P.  arvestades, et parlament, komisjon ja nõukogu kui seadusandlikud organid peavad järgima pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

1.  tuletab meelde, kui olulised on komisjoni aastaaruanded subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta;

2.  peab kiiduväärseks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte pidevat arvestamist, kuna need on Euroopa Liidu juhtpõhimõtted; tuletab meelde, kui oluline on edendada ELi tasandil ühtset arusaamist subsidiaarsusest ja proportsionaalsusest, ning juhib tähelepanu varasemates raportites väljendatud murele, et subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevad komisjoni aastaaruanded on mõnevõrra pealiskaudsed, kuna nendes ei pöörata sageli piisavalt tähelepanu sellele, kuidas neid põhimõtteid ELi poliitikakujundamises järgitakse; tunnistab, et komisjoni aastaaruanded subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta muutuvad üha terviklikumaks;

3.  tuletab meelde, kui oluline on, et pidevalt järgitaks Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet, mille kohaselt tuleb otsuseid teha kõige asjakohasemal poliitilisel tasandil ning nii kodanikulähedaselt kui võimalik, ning et ELi tasandi meetmed oleksid põhjendatud riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil pakutavate võimalustega, pidades samas kinni järgmisest kolmest põhiprotsessist: tagasiulatuv hindamine, mõjuhinnang ja konsulteerimine sidusrühmadega; ergutab komisjoni ühtlasi lähendama ELi oma kodanikele; juhib tähelepanu sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused rakendavad ja kasutavad ligikaudu 70 % ELi õigusaktidest; on arvamusel, et tihe konsulteerimine kodanike valitud esindajatega ELi küsimustes on väga mõjus viis tuua EL kodanikele lähemale; kutsub liikmesriikide riigi tasandi ametiasutusi ja asjaomaseid sidusrühmi üles olema otsustusprotsessi varajases etapis tihedamalt kaasatud, kontrollides ELi õigusaktide subsidiaarsust ja proportsionaalsust ning hinnates halduskoormust, tagamaks, et EL ei võta meetmeid, välja arvatud valdkondades, mis kuuluvad tema ainupädevusse, välja arvatud juhul, kui see on tõhusam kui riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil võetavad meetmed; tuletab samuti meelde, et proportsionaalsuse põhimõte eeldab, et ükski ELi meede ei lähe aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale; innustab komisjoni hindama subsidiaarsuse menetluse tõhusust ja tulemuslikkust, et teha kindlaks selle puudused ja need kõrvaldada;

4.  rõhutab, et subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollimehhanismi menetluse praegune struktuur sunnib liikmesriikide ELi asjade parlamendikomisjone pühendama liiga palju aega lühikeste tähtaegadega tehnilistele ja õiguslikele hinnangutele, mis raskendab eesmärgiks seatud Euroopa poliitikavaldkondi käsitleva poliitilise arutelu süvendamist;

5.  kutsub üles ELi toimimise lepingut läbi vaatama ja kehtestama Euroopa Parlamendile otsese seadusandliku algatuse õiguse, kuna Euroopa Parlament esindab otseselt Euroopa kodanikke;

6.  rõhutab, kui tähtis on seadusandlike algatuste vajadust ja nende mõju kõigile olulistele valdkondadele (majandus-, keskkonna- ja sotsiaalvaldkond) piisavalt selgitada, et järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

7.  usub, et Euroopa Liidu edendamine parema õigusloome kaudu on oluline, et tagada ELi kodanikele ja ettevõtjatele stabiilsus ja õiguskindlus ning seeläbi ergutada majanduskasvu, luua töökohti ja heaolu;

8.  usub, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine on iga poliitika kujundamise lähtepunkt ja poliitikatsükli oluline osa;

9.  võtab teadmiseks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ järeldused; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament leidis, et osalemine komisjoni loodud rakkerühmas ei arvestaks parlamendi institutsioonilist rolli ja positsiooni ainsa otse valitud Euroopa Liidu institutsioonina, kes esindab kodanikke ja ettevõtjaid liidu tasandil ning teostab poliitilist kontrolli komisjoni üle, ning seetõttu otsustas parlament lükata tagasi kutse rühmas osaleda ja nimetades ametisse rakkerühma liikmeid; tunneb heameelt rakkerühma aruandes esitatud tulemuste ja soovituste üle, mille kohaselt on ELi lisaväärtus olemas kõigis olemasolevates tegevusvaldkondades, ning asjaolu üle, et rakkerühm ei teinud seetõttu kindlaks aluslepingust tulenevaid pädevusi ega poliitikavaldkondi, mis tuleks täielikult või osaliselt liikmesriikidele tagasi delegeerida; palub komisjonil viia need järeldused ellu ning eelkõige kaasata paremini kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi täielikult konsultatsiooniprotsessi ning integreerida näitlik hindamistabel, et hinnata kogu otsustusprotsessi ulatuses mõlema põhimõtte kohaldamist; märgib, et see eeldab tõsist kohustuse võtmist, sh ELi kaasseadusandjatelt; teeb ühtlasi ettepaneku hinnata ja edasi arendada olemasolevaid parlamentidevahelise koostöö raamistikke;

10.  on arvamusel, et igal komisjoni ettepanekul peaks olema positiivne mõju kodanike elule ning sellega peaksid kaasnema proportsionaalsed ja talutavad kulud;

11.  rõhutab, et riikide parlamendid tuleks kaasata õigusloomeprotsessi võimalikult vara, eelistatavalt kohe pärast tegevuskava avaldamist ja konsulteerimisetapis; on seisukohal, et enne uue õigusakti esitamist tuleks suuremat tähelepanu pöörata ka subsidiaarsusele ning eelkõige tuleks konsulteerimisetappi kasutada liikmesriikide parlamentide seisukohtade ennetavaks kogumiseks ja nende murede registreerimiseks, kuna see võib vältida nn kollase kaardi kasutamist ja probleeme läbirääkimiste etapis;

12.  kiidab heaks meetme, mille eesmärk on aidata liikmesriikide parlamentidel tõhusamalt oma ülesandeid täita ja millega arvati ajavahemik 20. detsembrist 10. jaanuarini välja kaheksanädalasest ajavahemikust, mille jooksul liikmesriikide parlamentidel on võimalik esitada põhjendatud arvamusi;

13.  rõhutab, kui tähtis on liikmesriikide parlamentide osalemine ELi tasandi õigusloomeprotsessis; märgib, et kuigi liikmesriikide parlamentide esitatud põhjendatud arvamuste arv vähenes 2017.–2019. aastal pidevalt ja 2019. aastal põhjendatud arvamusi ei esitatud, on komisjonile esitatud arvamuste ja Euroopa Parlamendile muu hulgas muude kui seadusandlike algatuste kohta esitatud arvamuste arv jätkuvalt suur, mis annab tunnistust liikmesriikide parlamentide positiivsest ja tulevikku suunatud osalusest ELi poliitikatsüklis; märgib, et mitmes nimetatud arvamuses keskenduti olulistele institutsioonilistele küsimustele, nagu majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine ja üleminekuklauslite kasutuselevõtmine; märgib, et mitte ühegi ettepaneku kohta ei esitatud üle nelja põhjendatud arvamuse; tuletab meelde, et aluslepingutes nähakse ette parlamentidevahelise koostöö roll ja antakse liikmesriikide parlamentidele vastutus seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatuste läbivaatamisel; väljendab heameelt liikmeriikide parlamentide aktiivse osalemise üle õigusloomealases dialoogis ELi institutsioonidega muude vahenditega kui subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollimehhanism; tuletab meelde, et nn oranži kaardi menetlust ei ole kunagi kasutusele võetud ning nn kollase kaardi menetlust kasutati ajavahemikul 2007–2019 ainult kolmel korral kokku 439 põhjendatud arvamuse ja 5 513 arvamuse puhul; täheldab, et liikmesriikide parlamentide õiguse kontrollida subsidiaarsuse põhimõtte järgimist nn varajase hoiatamise süsteemi alusel rakendamine on osaliselt parandanud suhteid ELi institutsioonide ja liikmesriikide parlamentide vahel; rõhutab komisjoni lubadust esitada tulevikus koondvastused, kui põhjendatud arvamuse on esitanud vähemalt neli parlamenti, ja näidata paindlikkust seoses aluslepingule tugineva kaheksanädalase tähtajaga, mis liikmesriikide parlamentidele põhjendatud arvamuse esitamiseks ette on nähtud; võttes arvesse tavapäraseid puhkuseid ja vaheaegu; usub, et Euroopa tuleviku konverents annab kodanikele suurepärase võimaluse riigi tasandil toimuvaks teabevahetuseks õigusaktide tegeliku mõju kohta ja ettepanekute esitamiseks parema õigusloome eesmärgi saavutamiseks, sh subsidiaarsuse protsessi ümberhindamise kohta; tuletab meelde, et läbipaistvus ja üldsuse juurdepääs on õigusloomeprotsessi jaoks hädavajalikud ning õigustavad ka riiklike ja piirkondlike parlamentide kaasamist, andes samal ajal suurema legitiimsuse ja tagades usalduse Euroopa Liidu demokraatliku õigusloomeprotsessi vastu; väljendab sellega seoses heameelt edusammude üle, mida parlament on De Capitani kohtuotsuse tulemusel teinud mitmeveeruliste dokumentide avalikustamisel;

14.  märgib, et 2016. aastal esitas liikmesriikide parlamentide kokku 41 kojast põhjendatud arvamusi 26 ja 2017. aastal kahanes see arv 19-le ning 2018. aastal 14-le; rõhutab, et see kahanemine käib käsikäes põhjendatud arvamuste üldise vähenemisega;

15.  rõhutab, et arvamuste ja põhjendatud arvamuste arvu muutumine ajavahemikul 2007–2019 näitab, et liikmesriikide parlamendid nõuavad üha rohkem poliitilist dialoogi ja suuremat kaasatust ELi poliitikat käsitlevasse arutellu ning pühendavad seetõttu vähem aega ELi seadusandlike ettepanekute normatiivsele analüüsile;

16.  tunnistab, et 2019. aasta oli esimene aasta pärast subsidiaarsuse põhimõtte kontrollimehhanismi kasutuselevõtmist, mil liikmesriikide parlamendid ei esitanud ühtki põhjendatud arvamust, kuna komisjoni kahe koosseisu vahelisel üleminekuaastal vähenes järsult komisjoni seadusandlik tegevus;

17.  tuletab meelde, et komisjon on kohustatud konsulteerima sidusrühmadega võimalikult ulatuslikult enne õigusakti ettepaneku esitamist, võttes arvesse kavandatava meetme piirkondlikku ja kohalikku mõõdet;

18.  tuletab meelde, et väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act“ sätestatud põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ kohaldamine on enne õigusakti ettepaneku esitamist proportsionaalsuse kontrolli oluline element ning selle eesmärk peaks olema tagada, et VKEde häält võetakse kuulda ja nende huve võetakse arvesse võimalikult varakult, et luua soodne ettevõtluskeskkond VKEde arenguks, mis on meie Euroopa majanduse alustala;

19.  kahetseb tava, mille kohaselt institutsiooni otsustusprotsessi tõhusust kasutatakse regulaarselt ära selleks, et keelata juurdepääs õigusloomega seotud ettevalmistavatele dokumentidele, mis võib viia selleni, et erandite tegemine üldsuse juurdepääsu osas dokumentidele kujuneb de facto reegliks;

20.  väljendab heameelt institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise üle, mis käsitleb ELi institutsioonide, sealhulgas nõukogu kohustuslikku läbipaistvusregistrit;

21.  rõhutab, et mõju eelhindamine koos sidusrühmadega konsulteerimisega on oluline vahend teadlike otsuste tegemiseks ning peamine vahend subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise tagamiseks ning vastutuse ja tõhususe edendamiseks; rõhutab vajadust edendada ja julgustada korrapärast dialoogi ning nõuetekohast ja läbipaistvat konsulteerimist kõigi asjaomaste sidusrühmadega; väljendab heameelt, et mõjuhinnangute koostamisel kasutatakse paremaid õigusloomevahendeid ja tehakse koostööd erinevate ekspertidega ELi tasandil; rõhutab, et neid vahendeid tuleb lihtsustada ja teha need sidusrühmade jaoks kergemini mõistetavaks ja kasutatavaks; rõhutab tungivat vajadust parandada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse mõjuhinnanguid üldiselt; rõhutab, et kõikides mõjuhinnangutes, hindamistes ja toimivuskontrollides tuleks analüüsida subsidiaarsust ja proportsionaalsust; väljendab heameelt selliste vahendite kasutamise üle nagu õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT) ning õiguskontrollikomitee, kes on püüdnud alates 2017. aastast leida võimalusi lihtsustamiseks ja tarbetute kulude vähendamiseks, enne kui komisjon teeb ettepaneku mis tahes kehtiva õigusakti läbivaatamiseks; väljendab ka heameelt selle üle, et komisjoni iga-aastastesse tööprogrammidesse on lisatud sellest tööst tulenevad algatused, mida tuleb jälgida REFITi tulemustabelis; märgib sellega seoses, et komisjoni 2020. aasta tööprogramm hõlmab õigusloome REFITi raames 44 algatust; rõhutab, et sellistes vahendites tuleks integreeritud ja tasakaalustatud viisil arvesse võtta majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju ning kasutada nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset analüüsi, samuti käsitleda ühtlustamata jätmise kulusid ELi tasandil; juhib tähelepanu sellele, et kontrollivahendeid saab täiendavalt toetada ja tõhustada muude vahenditega, nagu tulevikukindluse platvorm (F4F) või sarnased spetsiaalsed platvormid; on veendunud, et REFITi platvormi tuleks laiendada, et regulatiivse koormuse kõrval keskendutaks ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse küsimustele; tuletab meelde, et nn tulevikukindla reguleerimisega kaasneb muu hulgas selle majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse tagamine; väljendab heameelt, et õiguskontrollikomitee kvaliteedikontroll hõlmab nende kahe põhimõtte järgimist; rõhutab siiski, et komitee sõltumatust võiks suurendada;

22.  rõhutab, et õigusaktide süstemaatiline läbivaatamine mängib parema õigusloome saavutamisel üha tähtsamat rolli; rõhutab sellega seoses, kui oluline on, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon teeksid struktureeritumat koostööd, et hinnata liidu õiguse kohaldamist ja mõjusust eesmärgiga seda parandada; juhib tähelepanu vajadusele, et liikmesriigid kohaldaksid liidu õigusakte kiiresti, õigeaegselt ja nõuetekohaselt, et hinnata nõuetekohaselt vajadust täiendavate õigusaktide järele;

23.  rõhutab, et tulevikusuundade strateegiline analüüs võib olla oluline vahend, mis aitab muuta ELi poliitika kujundamise tulevikukindlamaks, tagades, et lühiajaliste algatuste tegemisel tuginetakse pikemaajalistele väljavaadetele; tunnistab, et analüüsi elemendid integreeritakse täielikult komisjoni parema õigusloome tegevuskavasse, mõjuhinnangutesse ja hindamistesse; märgib ühtlasi, et tulevikusuundade strateegilise analüüsiga toetatakse REFITi programme, milles tehakse kindlaks võimalused regulatiivse koormuse vähendamiseks ja selle tagamiseks, et olemasolevad ELi õigusaktid oleksid jätkuvalt tulevikukindlad;

24.  märgib, et õiguskontrollikomitee analüüsis 2017. aastal kokku 53 mõjuhinnangut ja 17 eraldi hindamist; märgib, et 43 % nendest mõjuhinnangutest ja 41 % õiguskontrollikomitee uuritud hindamistest said algselt negatiivse arvamuse ning peaaegu kõigi mõjuhinnangute puhul pidid teenistused parandama aruandeid, et need vastaksid komitee kvaliteedistandarditele; järeldab, et esialgsete mõjuhinnangute ja hindamiste kvaliteeti tuleb märkimisväärselt parandada; kahetseb asjaolu, et 2019. aastal vaatas komitee läbi ainult ühe mõjuhinnangu;

25.  toetab komisjoni võetud kohustust viia enne seadusandlike aktide kaalumist läbi eelhindamine; on veendunud, et komisjon ja riikide ametiasutused peaksid jätkama tihedat koostööd, et hinnata ELi õigusaktide tegelikku mõju kodanikele, ettevõtetele ja keskkonnale; tunneb heameelt ka liikmesriikide parlamentide panuse üle eelhindamisse mitteametliku poliitilise dialoogi, sealhulgas ühiste omaalgatuslike arvamuste kaudu; kutsub lisaks liikmesriike üles tagama õigusaktide kiire ja järjepideva ülevõtmise, rakendamise ja jõustamise ning vältima tavasid, mis tekitavad liigset ja põhjendamatut halduskoormust, mis võib kahjustada siseturu sujuvat toimimist;

26.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon püüab teha võimalikult paljude ühtset turgu mõjutada võivate õigusaktide kohta mõjuhinnangud; rõhutab, et sõltumatud ja erapooletud mõjuhinnangud on oluline ja väärtuslik vahend, mis aitab teha teadlikke poliitilisi otsuseid seadusandliku otsustusprotsessi kaudu (järgides samal ajal ühenduse meetodit), mis on vajalik kiireks reageerimiseks pakilistele probleemidele, nagu digitaalne ja kestlik üleminek; on veendunud, et mõjuhinnangute sisu tuleb parandada ja nende kasutamist laiendada, võttes arvesse lisaelemente, et nende panus oleks õigeaegsem ja väärtuslikum ning et neid otsuste tegemisel poliitilisel tasandil rohkem arvesse võetaks; tuletab lisaks meelde, et Euroopa Parlament ja nõukogu on teinud vähe mõjuhinnanguid oma sisuliste muudatusettepanekute kohta;

27.  toonitab, et parlament peaks vajaduse korral korraldama institutsioonisisese mõju-uuringu seoses sisuliste muudatusettepanekute ja nende võimalike tagajärgedega komisjoni ettepanekule, enne kui ta need vastu võtab, juhul kui komisjon ja selle teenistused ei ole neid juba analüüsinud;

28.  rõhutab Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse rolli, mis näeb ette ettepanekute mõju eelhindamise ja Euroopa lisaväärtuse analüüsi ning rakendamise hindamise; on seisukohal, et komisjoni ja Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse vahelist koostööd võiks parandada, et saavutada seadusandlike meetmete ja nende sisuliste muudatuste, alternatiivsete lahenduste, nende võimalike kulude ja tulude, eeldatava halduskoormuse, VKEsid mõjutava bürokraatia ja Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude ühtlustatud, kiire ja põhjalik analüüs;

29.  tervitab veebiportaali „Avaldage arvamust!“ loomist ja selle täiustamist ning kutsub komisjoni üles selliseid vahendeid edasi arendama, andes kodanikele ja sidusrühmadele otsese juurdepääsu ELi poliitika kujundamisele ja selles osalemisele;

30.  soovitab komisjonil võtta nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kontrollikoja soovitusi portaali „Avaldage arvamust!“ kohta, eelkõige parandades konsultatsioonide keelelist kättesaadavust, et võimaldada kodanikel ja sidusrühmadel otsustada, mida nad peavad „laialdaseks avalikuks huviks“;

31.  toetab komisjoni võetud kohustust vaadata poliitika läbi ja julgustab kasutama rohkem järelhindamist, et tagada kogemustest õppimine õigusaktide mõjususe ja kasulikkuse osas, mis omakorda võib aidata kaasa tulevase poliitika kujundamisele ja parandada regulatiivseid lähenemisviise;

32.  rõhutab, et järelhindamine on samuti oluline vahend, mille abil hinnata õigusaktide mõju kodanikele ja ettevõtjatele, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata VKEdele avalduvale mõjule;

33.  kutsub komisjoni üles kasutama veelgi rohkem uuesti sõnastamise ja kodifitseerimise menetlusi, et ühtlustada teiseseid õigusakte;

34.  pooldab vastuste konsolideerimist, kui seitsme või enama liikmesriigi parlamendid esitavad põhjendatud arvamuse komisjoni seadusandliku ettepaneku kohta, isegi kui ei ole saavutatud kollase kaardi menetluse algatamiseks vajalikku lävendit; on arvamusel, et see muudab liikmesriikide parlamentide seisukohad nähtavamaks;

35.  võtab teadmiseks põhimõtte „üks sisse, üks välja“, mis tugineb sidusrühmade kaasamisele ja mille abil komisjon püüab uute halduskohustuste kehtestamisel vähendada inimeste ja ettevõtete, eriti mikroettevõtjate ja VKEde samalaadset ELi tasandi halduskoormust selles poliitikavaldkonnas; toonitab, et selle lähenemisviisi rakendamine ei tohiks olla vastuolus parema õigusloome eesmärkidega, ning rõhutab, et see ei tohiks viia mehaaniliste otsusteni, millega tunnistatakse kehtetuks õigusaktid või alandatakse standardeid, ning selle eesmärk peaks olema ajakohastada ja reformida ELi õigusakte, et tulla toime uute ühiskondlike probleemidega; rõhutab, et kuigi ELi õigusaktide kavandamisel, ülevõtmisel ja rakendamisel tuleks vältida täiendavat tarbetut halduskoormust, ei tohiks see väljenduda dereguleerimises või reguleerimise puudumises ega takistada liikmesriikide parlamentidel säilitamast või võtmast ambitsioonikamaid meetmeid ning kehtestamast rangemaid sotsiaal-, keskkonna- ja tarbijakaitse norme juhtudel, kui liidu õigusega on kehtestatud ainult miinimumnõuded;

36.  rõhutab, et avatud, tõhus, läbipaistev ja sõltumatu haldus- ja õigusloomealane otsustusprotsess on kvaliteetse poliitika ja reguleerimise eeltingimus; toonitab, et ühtlustatud haldusmenetluste kehtestamine aitaks kaasa heale valitsemistavale ja reguleerimistavadele ELis ning tugevdaks seost ekspertide otsuste tegemise ja demokraatliku legitiimsuse vahel;

37.  tunneb sellega seoses heameelt, et komisjon lõi 2020. aastal REFITi platvormiga saadud kogemustele tuginedes tulevikukindluse platvormi – kõrgetasemelise eksperdirühma, milles osalevad sidusrühmad, liikmesriikide eksperdid ning Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajad ning mis annab komisjonile nõu selle kohta, kuidas teha ELi õigusaktid mõjusamaks, selgitades välja kehtivad võimalikud et tarbetud meetmed ning see, kuidas neid lihtsustada ja ajakohastada, sealhulgas digiteerimise kaudu, millega tagada see, et ELi õigusaktid aitaksid ELi kodanikke ja ettevõtjaid, mitte ei takistaks neid;

38.  innustab liikmesriikide parlamente kaasama ELi seadusandlikesse algatustesse seadusandlike volitustega piirkondlikke parlamente ning pooldab nendega süstemaatilist konsulteerimist tähtsamate algatuste puhul, eelkõige juhul, kui on olemas seos piirkondlike pädevustega; tuletab meelde, et sellised parlamendid on esindatud Regioonide Komitees ja ELi toimimise lepingu protokolli nr 2 artikli 6 kohaselt võivad liikmesriikide parlamendid nendega konsulteerida;

39.  tuletab meelde, et digitaalne innovatsioon areneb kiiresti ja ettevõtjad on digitaalarengu tegevuskava liikumapanev jõud; peab seetõttu äärmiselt oluliseks kehtestada tulevikukindlad eeskirjad, mis peavad sammu digitaalse innovatsiooniga, ilma et see piiraks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist; märgib, et paljud ELi peamistest seadusandlikest prioriteetidest aastateks 2017–2019 olid siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) pädevusalasse kuuluvad algatused, mis olid peamiselt pühendatud ühtse turu strateegia ja digitaalse ühtse turu strateegia rakendamisele, keskendudes õigusaktidele, mille abil kõrvaldada põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed tõkked ja kasutada uusi võimalusi tarbijate ja ettevõtjate hüvanguks;

40.  tuletab meelde, et ELi õigusaktid asendavad üldiselt 27 lahknevat eeskirja, mis aitab vähendada siseturu killustatust; palub komisjonil subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hindamisel tagada, et algatused, mille eesmärk on saavutada süvendatud ja õiglasem siseturg, jääksid tulevase iga-aastase programmitöö peamiseks tugisambaks, säilitades samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme;

41.  rõhutab, et parema õigusloome eesmärke tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja hinnata, lähtudes parema õigusloome tegevuskava kriteeriumidest, mille hulka kuuluvad järelevalve ja aruandlus; rõhutab, et eesmärgid peavad olema hästi tasakaalustatud ja nende tõhusust tuleb hinnata, võttes arvesse parema õigusloome meetmeteks eraldatud vahendeid ja väliseid toetusi; tuletab meelde, et sellise hindamise jaoks on tähtis, et saaks kasutada kogu ELi hõlmavaid võrreldavaid andmeid, ning kutsub komisjoni üles uurima, kas parema õigusloome vahendite kasutamine on aidanud saavutada selliseid eesmärke nagu poliitikavaldkondade paremad tulemused;

42.  kutsub komisjoni üles võtma seda resolutsiooni arvesse õigusloomet käsitleva teatise koostamisel, mille avaldamisest on teada antud;

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 176, 23.5.2018, lk 5. (2) ELT C 37, 2.2.2021, lk 1. (3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005. (4) ELT C 86, 6.3.2018, lk 126.

Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta resolutsioon Bosniat ja Hertsegoviinat käsitlevate komisjoni 2019.–2020. aasta aruannete kohta (2019/2171(INI))

P9_TA(2021)0317 A9-0185/2021

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut ning sellele Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud kohandamise protokolli,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee esimest kohtumist, mis toimus 5.–6. novembril 2015, Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu kolmandat kohtumist, mis toimus 13. juulil 2018, ning Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee neljandat kohtumist, mis toimus 7. novembril 2019,

–  võttes arvesse Bosnia ja Hertsegoviina poolt 15. veebruaril 2016. aastal esitatud Euroopa Liidu liikmeks astumise avaldust,

–  võttes arvesse Kagu‑Euroopa piirkondlikke koostööalgatusi ja üleeuroopalisi algatusi, nagu Kagu‑Euroopa koostööprotsess, Brdo‑Brijuni protsess, Kesk‑Euroopa algatus, Aadria mere ja Joonia mere algatus, energiaühenduse asutamisleping, Erasmus+, ELi Doonau piirkonna ning Aadria mere ja Joonia mere piirkonna strateegiad, piirkondlik rände-, varjupaiga- ja pagulasküsimuste algatus (MARRI), endise Jugoslaavia territooriumil toime pandud sõjakuritegude ja muude raskete inimõiguste rikkumise uurimise piirkondlik komisjon (RECOM), piirkondlik ühinemisvõrgustik (RENA), piirkondlik avaliku halduse kool (ReSPA), piirkondlik noorte koostööamet (RYCO), transpordiühenduse leping, Lääne‑Balkani riikide fond, Kesk-Euroopa vabakaubanduse leping (CEFTA) ja piirkondlik ühisturg,

–  võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatist „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne‑Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“ (COM(2020)0057),

–  võttes arvesse komisjoni 29. mai 2019. aasta teatist „2019. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta“ (COM(2019)0260) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti „Komisjoni arvamus Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta“ (COM(2019)0261) ja analüüsiaruannet (SWD(2019)0222),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta teatist „2020. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta“ (COM(2020)0660) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitleb Bosnia ja Hertsegoviina 2020. aasta aruannet (SWD(2020)0350),

–  võttes arvesse kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, mis võeti vastu 20. oktoobril 2005 UNESCO peakonverentsi 33. istungjärgul,

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“ (Vähemuste turvapakett – miljon allkirja Euroopa mitmekesisuse nimel) kohta(1),

–  võttes arvesse 25. veebruaril 1991. aastal vastu võetud piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni,

–  võttes arvesse nõukogu 25. jaanuari 2021. aasta järeldusi kliima- ja energiadiplomaatia kohta – Euroopa rohelise kokkuleppe välismõõtme elluviimine, ja 20. jaanuari 2020. aasta järeldusi kliimadiplomaatia kohta ning Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 2020. aasta järeldusi kliima kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 6. novembri 2020. aasta töödokumenti „Climate Change and Defence Roadmap“ (Kliimamuutuste ja -kaitse tegevuskava),

–  võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2020. aasta järeldusi Lääne‑Balkani partneritega rände ja julgeoleku valdkonnas tehtava koostöö tõhustamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 14. oktoobri 2019. aasta ja 12. oktoobri 2020. aasta järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina ja Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni Althea kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta teatist „Majandus- ja investeerimiskava Lääne‑Balkani jaoks“ (COM(2020)0641),

–  võttes arvesse 28. augustil 2014. aastal käivitatud Berliini protsessi ja selle 10. novembril 2020 Sofias toimunud ELi ja Lääne‑Balkani tippkohtumist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Lääne‑Balkani riikide parlamentide esimeeste 28. jaanuari 2020. aasta ühisdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 6. mail 2020. aastal toimunud ELi ja Lääne‑Balkani riikide Zagrebi tippkohtumisel vastu võetud Zagrebi avaldust,

–  võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Lääne‑Balkanit pärast 2020. aasta tippkohtumist(2),

–  võttes arvesse ELi ja Lääne‑Balkani riikide 17. mail 2018. aastal toimunud tippkohtumisel vastu võetud Sofia deklaratsiooni ja sellele lisatud Sofia prioriteetide kava,

–  võttes arvesse 5. detsembri 2019. aasta ekspertide aruannet õigusriigi küsimuste kohta Bosnias ja Hertsegoviinas,

–  võttes arvesse 11. ja 12. märtsil 2005 Veneetsias toimunud Veneetsia komisjoni 62. täiskogu istungil vastu võetud arvamust põhiseadusliku olukorra kohta Bosnias ja Hertsegoviinas ning sellele järgnenud Veneetsia komisjoni soovitusi põhiseaduslike küsimuste kohta Bosnias ja Hertsegoviinas,

–  võttes arvesse Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 25. jaanuaril 2019 avaldatud lõpparuannet 7. oktoobril 2018 Bosnias ja Hertsegoviinas toimunud üldvalimiste kohta,

–  võttes arvesse Lääne‑Balkani partnerite 5. juuli 2019. aasta deklaratsiooni romade integreerimise kohta ELi laienemisprotsessis, mida tuntakse Poznani deklaratsioonina, ning komisjoni teatist „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ (SWD(2020)0530),

–  võttes arvesse OSCE 26. oktoobri 2020. aasta väljaannet „Two Schools under One Roof: The Most Visible Example of Discrimination in Education in Bosnia and Herzegovina“ (Kaks kooli ühe katuse all: silmatorkavaim näide hariduslikust diskrimineerimisest Bosnias ja Hertsegoviinas),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 12. juunil 2019. aastal vastu võetud resolutsiooni rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni rakendamise kohta Bosnias ja Hertsegoviinas,

–  võttes arvesse dokumenti „Joint socio-economic reforms for the period 2019–2022“ (Ühised sotsiaal-majanduslikud reformid ajavahemikuks 2019–2022), mille Bosnia ja Hertsegoviina osariikide valitsused võtsid vastu 10. oktoobril 2019. aastal, ja ministrite nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta dokumenti „Socio‑economic reforms in BiH for the period 2020–2022“ (Sotsiaal‑majanduslikud reformid Bosnias ja Hertsegoviinas ajavahemikuks 2020–2022),

–  võttes arvesse 58. ja eelmisi aruandeid, mille Bosnia ja Hertsegoviina rahulepingu rakendamise eest vastutav kõrge esindaja on esitanud ÜRO Julgeolekunõukogule,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 5. novembri 2020. aasta resolutsiooni 2549 (2020) Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni Bosnias ja Hertsegoviinas volituste pikendamise kohta,

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Srebrenica sündmuste mälestamise kohta(3), 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni Srebrenica kohta(4) ja 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni Lääne‑Balkani riikide kohta 10 aastat pärast Srebrenicat(5),

–  võttes arvesse oma 2. aprilli 2009. aasta resolutsiooni Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta(6),

–  võttes arvesse oma 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni, millega rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule(7),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 12. novembri 2020. aasta resolutsiooni laiendatud osalise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa ajalooõppe vaatluskeskuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi ELi prioriteetide kohta koostööks Euroopa Nõukoguga aastatel 2020–2022,

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Daytoni rahukokkuleppe 20. aastapäeva kohta(8),

–  võttes arvesse oma 13. novembri 2018. aasta resolutsiooni vähemustega seotud miinimumstandardite kohta(9),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa ohustatud keelte ja keelelise mitmekesisuse kohta Euroopa Liidus(10),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli ja volinik Oliver Várhelyi 21. detsembri 2020. aasta ühisavaldust kohalike valimiste korraldamise kohta Mostaris,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu otsust kriminaalkohtute rahvusvahelise järelmehhanismi (edaspidi „mehhanism“) loomise kohta mitmete oluliste ülesannete täitmiseks, mida varem täitis endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus (edaspidi „EJRK“), ning ÜRO Julgeolekunõukogu aruandeid, saavutusi ja soovitusi,

–  võttes arvesse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu 1. juuli 2017. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kriminaalkohtute rahvusvahelise järelmehhanismi prokuröri 19. mai 2020. aasta eduaruannet,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bosnia ja Hertsegoviina kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0185/2021),

A.  arvestades, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess ning Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise taotlus kujutavad endast riigi strateegilist valikut liikuda Euroopa integratsiooni suunas, mis peab andma kohapeal konkreetseid tulemusi ja suurendama kõigi osaliste pingutusi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu teise etappi jõudmiseks;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament on Bosnia ja Hertsegoviina Euroopaga integreerumise kindel toetaja;

C.  arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina saavutused Euroopa ja Euroopa‑Atlandi integratsiooni vallas aitavad kaasa riigi julgeolekule, stabiilsusele ja majanduslikule heaolule;

D.  arvestades, et niisuguste sisukate reformide elluviimine, mis parandavad inimeste elu Bosnias ja Hertsegoviinas ja hõlbustavad ELiga ühinemist, nõuab kõigi Bosnia ja Hertsegoviina poliitiliste juhtide, ametivõimude, institutsioonide ja ametikandjate aktiivset osalemist;

E.  arvestades, et väga oluline on riigisisese vastutuse selge jaotamine ja eri valitsustasandite tõhustatud ja sisukas koostöö, mida tuleb teha heas usus;

F.  arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina edasiliikumine ELiga ühinemise suunas sõltub komisjoni arvamuses Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta esitatud 14 peamise prioriteedi järgimisest;

G.  arvestades, et Bosnial ja Hertsegoviinal on jätkuvalt rohkesti probleeme, mis on seotud õigusriigi, demokraatlike institutsioonide, inimõiguste ja põhivabaduste, valitsemistava, vastutuse, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, väljendusvabaduse ja meediavabaduse ning toimiva turumajandusega, ning arvestades, et laienemisprotsessi usaldusväärsuse aluseks on üheselt selged tulemused neis määrava tähtsusega valdkondades;

H.  arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina esimene geiparaad toimus 9. septembril 2019 pealinnas Sarajevos;

I.  arvestades, et kultuur ja kultuuripärand aitavad tugevdada identiteeti ning edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, stabiilsust ja mõistmist ühiskonnas; arvestades, et kultuuripärand on omaette väärtus;

J.  arvestades, et lepitusprotsessis püsivate probleemidega tuleks jõulisemalt tegeleda;

K.  arvestades Bosnia ja Hertsegoviina paiknemist migrantide transiiditeel on riigi vastuvõtusuutlikkus endiselt ebapiisav, et asjakohaselt hakkama saada raske humanitaarolukorraga, järgides täielikult inimõigusnorme ja rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste põhiõigusi, tagada integreeritud piirihaldus ning kontrollida ebaseaduslikke rändevooge raske sotsiaal‑majandusliku olukorra taustal, hoolimata märkimisväärsest ELi rahalisest toetusest;

L.  arvestades, et EL on Bosnia ja Hertsegoviina suurim kaubanduspartner ja ülekaalukalt kõige olulisem finantsabi andja, mis on riigi jaoks ülimalt tähtis;

M.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia on Bosnia ja Hertsegoviina sotsiaal‑majanduslikku olukorda raskendanud; arvestades, et EL on eraldanud Bosniale ja Hertsegoviinale 80,5 miljonit eurot COVID‑19 vastu võitlemiseks ja riigi pandeemiajärgse taastumise toetamiseks ning kuni 250 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi; arvestades, et Lääne‑Balkani majandus- ja investeerimiskava hõlbustab pikaajalist taastumist pandeemia tagajärgedest ja on riigi jaoks selles suhtes oluline alus;

1.  kinnitab, et toetab Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa integratsiooni ning kutsub Euroopa Ülemkogu üles jätkuvalt toetama Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa perspektiivi, muu hulgas kandidaatriigi staatuse andmisega, mis on käsitatav positiivse poliitilise sõnumina;

2.  tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina kindlat tahet liikuda edasi ELiga ühinemise suunas ning rõhutab Bosnia ja Hertsegoviina elanike tugevat toetust Euroopa integratsioonile;

3.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament toetab kindlalt tulemuspõhist lähenemisviisi, mille puhul kindlaksmääratud kriteeriumide täitmine seotakse järjepideva ja usaldusväärse tingimuslikkusega;

4.  tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina võetud meetmeid komisjoni arvamuse teatavate põhiaspektide käsitlemisel ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu jätkuvat rakendamist, sealhulgas parlamentaarse ühiskomisjoni suhtes saavutatud edu ning seadusandlike muudatuste heakskiitmist, mis võimaldas korraldada 2020. aasta detsembris Mostaris kohalikud valimised;

5.  tuletab meelde, et ELi poole liikumine sõltub kestvast rahust, püsivast stabiilsusest, sotsiaalsest ühtekuuluvusest ja siirast leppimisest, mis garanteerivad Bosnia ja Hertsegoviina demokraatliku ja mitmekultuurilise olemuse; nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina kiirendaks sõjakuritegude tõhusat menetlemist muudetud riikliku sõjakuritegude menetlemise strateegia alusel, ja nõuab nende kuritegude erapooletut ja tulemuslikku uurimist; mõistab hukka igasuguse ajaloolise revisionismi, endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu ja Rahvusvahelise Kohtu otsuste täitmata jätmise, põhiseadusevastase, separatistliku, natsionalistliku ja vaenu õhutava retoorika ja sellega seotud teod ning 1990. aastate sõja ajal toime pandud sõjakuritegude, sealhulgas Srebrenica genotsiidi eitamise või ülistamise; nõuab juba ammu vajalike meetmete võtmist, et lahendada kümnete tuhandete naiste probleem, keda 1990. aastate sõdade ajal vägistati või muul viisil seksuaalselt rünnati;

6.  kinnitab veel kord oma tugevat toetust Bosnia ja Hertsegoviina suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja sõltumatusele; mõistab hukka avaldused ja ettepanekud, mille eesmärk on õõnestada Bosnia ja Hertsegoviina riiklust ja põhiseaduslikke väärtusi, ning kordab, et kõik Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused, institutsioonid, ametnikud ja poliitilised juhid peavad tegema pingutusi, et viia põhiseadus vastavusse Euroopa inimõiguste konventsiooniga;

Leppimine

7.  tunnustab kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas rahvusvahelise kadunud isikute komisjoni pingutusi koondada teavet rohkem kui 30 000 isiku kohta, kes jäid kadunuks 1990. aastate endise Jugoslaavia territooriumil toimunud konfliktide käigus, ning üle 8 000 Srebrenica genotsiidi ohvri kohta; tuletab meelde, et endiselt on teadmata kadunud üle 7 200 inimese, ning kutsub piirkondlikke ja riiklikke ametiasutusi ning rahvusvahelisi sidusrühmi üles tihendama koostööd ja andmevahetust kadunud isikutega seotud küsimustes, võimaldama hüvitust sõja tsiviilohvritele, sealhulgas seksuaalvägivalla üleelanutele, ning tagama pagulaste ja riigisiseste põgenike turvalise ja püsiva tagasipöördumise tervishoiuteenuste, hariduse ja sotsiaalkaitse kättesaadavuse kaudu; tunnistab, et on saavutatud teatavat, kuid mitte piisavat edu Daytoni rahukokkuleppe VII lisa rakendamisel, mis käsitleb pagulasi ja ümberasustatud isikuid; kordab oma nõudmist, et tagasipöördujate igasugune diskrimineerimine tuleb lõpetada; nõuab, et võetaks vastu seadus, millega keelustatakse genotsiidi, holokausti, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eitamine;

8.  kutsub kõiki selle piirkonna ametivõime üles moodustama piirkondliku komisjoni ülesandega välja selgitada faktid kõigi 1. jaanuarist 1991 kuni 31. detsembrini 2001 endise Jugoslaavia territooriumil toime pandud sõjakuritegude ja muude raskete inimõiguste rikkumiste ohvrite kohta, tuginedes piirkondliku komisjoni loomise koalitsiooni tehtud märkimisväärsele tööle;

9.  rõhutab RYCO töö tähtsust leppimise vaimu ja piirkonna noorte koostöö edendamisel noorte vahetusprogrammide kaudu ning tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina aktiivset osalemist selles;

10.  kordab, et lepitusprotsessi tegevus peab keskenduma riigi noortele ja algama varases eas leppimise integreerimisega haridusprotsessi, ning nõuab seetõttu, et kõigi tasandite ametiasutused tagaksid kaasava ja mittediskrimineeriva hariduse kõigile lastele, olenemata nende etnilisest, kultuurilisest või isiklikust taustast, kooskõlas Euroopa Nõukogu ministrite komitee 2019. aasta resolutsiooniga rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni rakendamise kohta Bosnias ja Hertsegoviinas; rõhutab võimalust kasutada integratsiooni ja kaasatuse edendamiseks parimaid tavasid, mille on omaks võtnud paljurahvuselised ja mitmekultuurilised liikmesriigid;

11.  rõhutab vajadust teha kiiresti lõpp segregatsioonile hariduses, mis väljendub eelkõige jätkuvas diskrimineerivas tavas „kaks kooli ühe katuse all“ – see institutsionaliseerib etnilisi lõhesid, põlistab stereotüüpe ja eelarvamusi ning suurendab usaldamatust, takistades kontakte erineva taustaga õpilaste vahel; rõhutab, et see tava ei ole mitte ainult täielikult vastuolus leppimise mõiste endaga, vaid kujutab endast ka pikaajalist ohtu riigi stabiilsusele ja jõukusele;

12.  rõhutab, et lahknevused ajaloo õpetamises ja õpikutes ohustavad olulisel määral ühist kodanikutunnet ja sotsiaalset ühtekuuluvust, ning soovitab kolme olemasolevat õppekava sisuliselt ühtlustada, võttes arvesse kriitilise mõtlemise oskust ja kõrvaldades lõhenemist soodustava, tõsiasjadele vasturääkiva sisu;

13.  palub komisjonil välja töötada Bosnia ja Hertsegoviina haridussüsteemi jätkusuutliku reformi toetamise programmi; rõhutab, et kvaliteetne haridus annab noortele hea tuleviku visiooni ja perspektiivi, aidates võidelda noorte ajude äravoolu ja töötusega; nõuab suuremat osalemist Euroopa haridus-, kultuuri- ja teadusprogrammides, nagu „Euroopa horisont“, „Loov Euroopa“ ja „Erasmus+“, ning nende programmide tugevamat propageerimist;

14.  kutsub otsusetegijaid üles võimaldama Bosnial ja Hertsegoviinal osaleda OECD järgmises õpilaste hindamise rahvusvahelise programmi uuringus (PISA) ning rakendama 2018. aasta PISA uuringu tulemustest tulenevaid ettepanekuid;

15.  kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles parandama distantsõppe kättesaadavust, mis praegu ei ole võrdselt tagatud ja seetõttu jäävad paljud lapsed kogu pandeemia vältel ilma õigusest haridusele;

Demokraatlike institutsioonide toimimine

16.  kutsub kõiki Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutusi, institutsioone, ametikandjaid ja poliitilisi juhte üles tunduvalt tõhustama tööd ja koostööd, et täielikult järgida 14 peamist prioriteeti, mis on esitatud komisjoni arvamuses Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise avalduse kohta; kutsub ametivõime üles mobiliseerima poliitilist tahet, et hõlbustada COVID‑19 kriisi lahendamiseks vajalikku tõhustatud koostööd ning võtta prioriteediks töö demokraatia toimimise, õigusriigi, põhiõiguste ja avaliku halduse reformimise vallas;

17.  rõhutab vajadust oluliselt tugevdada riigi, osariigi ja kantoni tasandi jurisdiktsiooni koostööd ja andmevahetust kõigis poliitikavaldkondades; märgib, et tingimata on vaja tugevdada Bosnia ja Hertsegoviina suutlikkust ja asjatundlikkust paljudes küsimustes, mis on seotud Euroopa integratsioonist tulenevate kohustuste täitmisega;

18.  rõhutab, et demokraatlike institutsioonide mõjus organiseerimine, sõltumatu toimimine ja aruandekohustus on elujõulise demokraatia oluline tunnusjoon ja eeltingimus ELi integratsiooniprotsessi edendamiseks, sealhulgas kandidaatriigi staatuse omandamiseks; hoiatab, et lõhestav ja lahkulöömist õhutav etnonatsionalistlik ja põhiseadusevastane retoorika ja katsed institutsioonide toimimist takistada õõnestavad oluliste valdkondade poliitikameetmete ja reformide üleriigilist koordineerimist ja nende kohta otsuste tegemist ning ühtsust ja kestvat stabiilsust;

19.  märgib tunnustavalt Bosnia ja Hertsegoviina valimisseaduse muudatuste vastuvõtmist, mis võimaldas 2020. aasta kohalikel valimistel esimest korda pärast 2008. aastat hääletada Mostari kodanikel; kutsub linnavolikogu ja linnapead üles täitma oma demokraatlikke volitusi; rõhutab, et poliitiline kokkulepe ei tohiks mingil juhul kahjustada liidu pikaajalist püüet kaotada segregatsioon ja tagada linna taasühinemine; toonitab, et igasugust ELi vahendustegevust või kokkulepete vastastikust hõlbustamist tuleb käsitleda demokraatlikult valitud institutsioonide raamistikus, kaasavas protsessis, mis hõlmab ka positsioonierakondi ja kodanikuühiskonna esindajaid ning mis peaks Bosniat ja Hertsegoviinat lähendama rahvusvahelistele standarditele ja tooma kasu kõigile kodanikele, süvendamata etnilisi lõhesid;

20.  tunnustab parlamentaarse assamblee 22. juuli 2020. aasta hääletust parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee koosolekuid reguleeriva kodukorra üle, mis sillutab teed selle võimalikult kiirele ametlikule vastuvõtmisele ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee teisel koosolekul ning konstruktiivsele parlamentaarsele koostööle;

21.  tuletab meelde, et pärast Euroopa Nõukoguga ühinemist 2002. aastal võttis Bosnia ja Hertsegoviina kohustuse kõrvaldada põhiseadusliku raamistiku puudused, muu hulgas kantonite ja föderaaltasandi seaduste ühtlustamise kaudu, ja edendada reforme, mis muudaksid Bosnia ja Hertsegoviina täielikult toimivaks ja kaasavaks riigiks, kus on täiel määral tagatud kõigi kodanike õigused; rõhutab, et institutsioonilised reformid sõltuvad riigi ametiasutuste, institutsioonide, ametikandjate ja poliitiliste juhtide tahtest ja pühendumusest teha – soovitatavalt veel enne 2022. aasta üldvalimisi – tõelisi ja juba ammu vajalikke edusamme põhiseaduse muutmisel, mis on osa 14 peamisest prioriteedist; kutsub rahvusvahelist üldsust üles hõlbustama põhiseaduse muutmist käsitleva kaasava dialoogi tingimusi ja seda dialoogi aktiivselt toetama, sealhulgas Bosnia ja Hertsegoviina institutsioonides ja Bosnias ja Hertsegoviina valitud esindajate hulgas, ELi ja eriti Euroopa Parlamendi toel ning kodanikuühiskonna ja kodanike aktiivsel osalusel; rõhutab, et see dialoog peab toimuma paralleelselt muude reformide elluviimisega;

22.  nõuab, et komisjon pööraks oma järgmises aastaaruandes põhiseaduslikule reformile rohkem tähelepanu;

23.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles intensiivistama toetavat tegevust Bosnias ja Hertsegoviinas, et tugevdada poliitilist dialoogi ja leppimist ning luua raamistik minevikupärandiga tegelemiseks ja ühiskonna erimeelsuste ületamiseks; nõuab ELi toimijate ja institutsioonide koordineeritud osalust Bosnias ja Hertsegoviinas ning tugevamat Atlandi-ülest lähenemisviisi;

Õigusriik

24.  peab kahetsusväärseks edusammude puudumist kohtusüsteemi reformimisel, sealhulgas nende soovituste järgimisel, mis sisalduvad komisjoni arvamuse 14 prioriteedis ja Priebe aruandes; kordab tungivat vajadust tõsta kohtusüsteemi professionaalsust ja vastutust, et tagada selle sõltumatus lubamatust mõjutamisest ja lahendada pooleliolevate kohtuasjade kuhjumise probleem; rõhutab, et need reformid on Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatuse saamiseks hädavajalikud ja sõltuvad üksnes selleks vajalikust poliitilisest tahtest;

25.  nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina kõrgema kohtu- ja prokuratuurinõukogu ning kohtute reform tehtaks kiiresti teoks, järgides ELi norme, kooskõlas komisjoni soovituste ja Veneetsia komisjoni arvamusega, ning tugevdataks sellega Bosnia ja Hertsegoviina kohtusüsteemi sõltumatust ametisse nimetamise, hindamise, usaldusväärsuse ja distsiplinaarmeetmete abil, sealhulgas varadeklaratsioonide kontrollimise kaudu;

26.  rõhutab vajadust kanda hoolt selle eest, et seadusi tõlgendataks kogu riigis ühtselt; nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina looks õigusasutuse, mis tagaks seaduste järjepideva ja ühtlustatud tõlgendamise, ning tuletab meelde vajadust tagada sõltumatu kohtulik kontroll teise astme apellatsioonikohtu loomise kaudu;

27.  tunnustab vastastikuse mõistmise memorandumit kohtunike ja prokuröride organisatsioonide ühise kooskõlastusorgani loomise kohta, mis on kohtusüsteemi sõltumatuse, läbipaistvuse ja vastutuse suurendamise vahend, ning kutsub kõiki asjaomaseid ühendusi üles sellega ühinema;

28.  nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina looks ühise riikliku kontaktpunkti koostööks Europoliga, et tõhustada kriminaaljälitusteabe vahetust, ja sõlmiks koostöölepingu Eurojustiga, et võimaldada tõhusat õigusteabe vahetamist ja tõendite jagamist;

29.  kutsub Bosnia ja Hertsegoviina otsusetegijaid üles viivitamata tagama kohtuasutuste nõuetekohase toimimise, sealhulgas föderatsiooni konstitutsioonikohtu kohtunike nimetamise menetluse;

30.  tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimude pingutusi takistada radikaliseerumist, terrorismi rahastamist ja kodanike osalemist välismaa konfliktipiirkondades;

31.  nõuab viivitamata meetmeid avalikus sektoris laialt levinud korruptsiooni ja karistamatuse vastu, et taastada kodanike usaldus institutsioonide vastu; märgib sellega seoses, et oluline on kasutusele võtta mõjusad ja järjepidevad hoiatus-, ennetus- ja avastamismehhanismid ning ennetavad uurimis- ja karistusmehhanismid, mis oleksid kooskõlas rahvusvaheliste normide ja riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovitustega;

32.  kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles võtma vastu uue riigi tasandi korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava ning tagama nende piisava rahastamise ja korruptsiooni ennetamise organite tõhusa toimimise, sõltumatuse ja koordineerimise kõigil tasanditel, võimaldamaks takistusteta uurimist, et tagada vastutus;

33.  kordab, et selgeid korruptsioonivastaseid kaitsemeetmeid ja kontrolle kasutades tuleb likvideerida poliitilised ja halduslikud sidemed organiseeritud kuritegevusega ning suurendada poliitilist ja halduslikku läbipaistvust ja kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumite eest vastutusele võtmist, pöörates erilist tähelepanu majandus-, rahandus- ja riigihankekuritegude käsitlemisele, COVIDiga seotud korruptsioonijuhtumitele ning erakondade ja kampaaniate rahastamisele; kutsub pädevaid asutusi üles algatama riigiametnike ebaseadusliku rikastamise uurimise;

34.  kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles viima lõpule oma õigusraamistiku huvide konfliktide ennetamise ja rikkumisest teatajate kaitse kohta;

35.  rõhutab vajadust tagada järjepidevad üleriigilised avaliku teenistuse standardid ning nõuab, et avalikesse ametitesse nimetamisel ja edutamisel rakendataks esmatähtsana tulemuspõhiseid standardeid ja läbipaistvust, edendades sellega usaldusväärsuse kultuuri; väljendab rahulolu avaliku halduse reformi strateegilise raamistiku vastuvõtmise üle, mis võimaldab sellega seotud ELi rahaliste vahendite kasutuselevõttu; tuletab meelde vajadust korrastada ja ühtlustada avalikku haldust kogu riigis, tagades läbipaistvad ja proportsionaalsed tulemuspõhised määramis- ja valikumenetlused;

Põhiõigused

36.  väljendab muret põhiõiguste olukorra pärast ja nõuab tulemuslikumaid ja ulatuslikumaid üleriigilisi inimõiguste ja diskrimineerimisvastaseid strateegiaid ning meetmeid religioonidevahelise ja rahvustevahelise sallimatuse vastu; rõhutab vajadust nõuetekohaselt ennetada diskrimineerimist ja võtta internetis ja mujal leviva vaenukõne, vaenukuritegude ning etniliste ja usuvähemuste, naiste, LGBTIQ+ kogukonna ning rändajate ja varjupaigataotlejate vastu suunatud vägivalla toimepanijad vastutusele ning edendada vähemuste ja vähekaitstud elanikkonnarühmade, sealhulgas puuetega inimeste ja romade sotsiaalset, haridusalast ja kutsealast kaasamist kooskõlas 2019. aasta Poznani deklaratsiooniga romade integratsiooni kohta ELi laienemisprotsessis;

37.  peab tervitatavaks pingutusi, mille eesmärk on edendada usulist mitmekesisust, vastastikust austust ja religioonidevahelist dialoogi, sealhulgas Bosnia ja Hertsegoviina religioonidevahelise nõukogu kaudu; nõuab tungivalt, et pädevad asutused uuriksid viivitamata kõiki usulistel põhjustel toime pandud kuritegusid ja esitaksid nende kohta süüdistused;

38.  rõhutab, et tõeline leppimine on jätkuva segregatsiooni ja diskrimineerimise puhul võimatu, sealhulgas juurdepääsul haridusele veebis ja sellest väljaspool, tööhõivele ja sotsiaalsetele õigustele, ning nõuab meetmeid konkreetsete rühmade ulatusliku diskrimineerimise leevendamiseks; nõuab tungivalt, et pädevad ametivõimud tagaksid kaasava ja mittediskrimineeriva hariduse kõigile lastele;

39.  märgib edusamme lastekaitse valdkonnas, sealhulgas laste ja alaealiste kaitset ja kohtlemist kriminaalmenetluses käsitlevate seaduste rakendamist ning kasuperede süsteemi loomist; tuletab meelde vajadust lastekaitse tegevuskava ja täiendavate meetmete järele, et tagada kaasava hariduse ja lastevastase vägivalla ennetamise kaudu, et laste õigus tervisele, haridusele, kaitsele, õiglusele ja võrdsetele võimalustele oleks rakendatud;

40.  rõhutab vajadust parandada meetmeid, mis on suunatud soolisele ja koduvägivallale, mida on süvendanud COVID‑19 pandeemia, tagades kogu riiki hõlmavad meetmed kaitse, ohvriabi, õigusabi ja turvalise majutuse tagamiseks; nõuab tungivalt, et ametivõimud ühtlustaksid ja rakendaksid soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid õigusakte ning tagaksid naiste õiguste kaitsjatele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele piisava toetuse; tuletab meelde vajadust soolisele võrdõiguslikkusele suunatud rahastamise järele kõigis ELi välisrahastamisvahendites ning vajadust parandada kohalike ja väikeste kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääsu rahastamisele;

41.  ergutab Bosniat ja Hertsegoviinat tõhustama oma tööd puuetega inimeste kaitsmisel ning töötama välja ja võtma vastu deinstitutsionaliseerimise strateegia, et tagada puuetega inimestele väärikas elu; mõistab hukka asjaolu, et seadus võimaldab võtta puuetega inimestelt nende õigus- ja teovõime, mis on selgelt vastuolus puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, millele riik on alla kirjutanud; mõistab hukka diskrimineerimise puudetoetuse valdkonnas, näiteks sõjaga seotud puuetega inimeste prioriseerimise;

42.  rõhutab vajadust tagada kodanike osalemine riigi demokraatlikus elus seeläbi, et kodanikuühiskonna organisatsioonid hõlmatakse piisavalt ja kaasavalt ELiga integreerumise protsessi; kutsub ametivõime üles tagama kodanikuühiskonnale soodsa keskkonna ning järgima selleks ühinemis- ja kogunemisvabaduse kaitse ja edendamise Euroopa standardeid, ning mõistab hukka kõik valikulised piirangud; rõhutab, et igal kodanikul on õigus kasutada oma väljendusvabadust emakeeles; palub ametivõimudel töötada koostööks kodanikuühiskonnaga välja strateegiline raamistik ja tagada kaasavates poliitilistes dialoogides sisukad konsultatsioonid;

43.  kiidab heaks 9. septembril 2019 esimest korda toimunud Sarajevo Pride paraadi ja loodab, et viimased pandeemiaga seotud piirangud ei takista selle kordamist lähitulevikus; tuletab meelde vajadust parandada LGBTIQ+ kogukonna liikmete olukorda, võtta nende vastu suunatud vägivalla ja vaenukuritegude toimepanijad vastutusele, edendada nende sotsiaalset kaasatust ning võtta vastu asjakohane tegevuskava;

44.  väljendab heameelt selle üle, et Bosnia ja Hertsegoviina on allkirjastanud Euroopa Nõukogu konventsiooni 108+, ning nõuab tungivalt, et ametivõimud võtaksid õiguslikke meetmeid, et tagada ELi nõuetele vastavad isikuandmete kaitse standardid;

45.  kiidab heaks konstitutsioonikohtu 4. oktoobri 2019. aasta otsuse tunnistada kehtetuks Serblaste Vabariigi üksuse põhiseaduse artikkel 11, kaotades nii surmanuhtluse kogu Bosnias ja Hertsegoviinas; peab siiski kahetsusväärseks, et selle otsuse, mis vastab ühele põhiprioriteetidest, pidi kehtestama kohus, kuigi see oleks võinud olla poliitilise protsessi tulemus;

46.  taunib asjaolu, et Bosnia ja Hertsegoviina rikub endiselt Euroopa inimõiguste konventsiooni, jättes täitmata Euroopa Inimõiguste Kohtu diskrimineerimisvastased otsused Sejdić‑Finci, Zornići, Pilavi ja Šlaku kohtuasjades kodanike demokraatliku võrdsuse tagamise kohta riigi valimisprotsessis, mis on ühinemisläbirääkimiste alustamise eeltingimus; nõuab Euroopa Inimõiguste Kohtu ning Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonikohtu otsuste viivitamatut rakendamist; märgib valimisprotsessi jätkuvaid puudujääke ja kordab vajadust tegeleda vajalike põhiseaduslike muudatuste abil kiiresti diskrimineerivate rahvuse- ja elukohapõhiste kandideerimisõiguse piirangutega;

47.  kutsub ametivõime, institutsioone, ametikandjaid ja poliitilisi liidreid üles alustama valimisreformi üle uuesti kaasavaid läbirääkimisi ning peab kahetsusväärseks nende vastumeelsust rakendada nimetatud kohtuotsuseid, mis kaotaksid valimisprotsessis igasuguse ebavõrdsuse ja diskrimineerimise; rõhutab, et Mostari valimiste suhtes oli võimalik jõuda kokkuleppele, mis näitab poliitilist tahet saavutada kompromiss, ning rõhutab, et valimistega seotud küsimusi käsitlevaid kokkuleppeid ei tohi väärkasutada muudel eesmärkidel, vaid neid võib kasutada üksnes Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt nimetatud eesmärkidel; rõhutab vajadust rakendada need muudatused eelistatavalt enne 2022. aasta üldvalimisi, et tagada piisavalt mitmekesine poliitiline esindatus kõigil valitsemistasanditel ja see, et valimised viiakse läbi kooskõlas Euroopa standarditega, rakendades OSCE ODIHRi ja Veneetsia komisjoni asjakohaseid soovitusi;

48.  nõuab, et põhjalikult uuritaks 2020. aasta kohalikel valimistel toimunud valimisreeglite väidetavaid rikkumisi, mis hõlmavad valijate registreerimisega seotud pettusi, identiteedivargusi, sõltumatu valimisvaatluse ette seatud takistusi ja poliitilist survet Bosnia ja Hertsegoviina keskvalimiskomisjonile 2020. aasta kohalike valimiste ajal, eriti seoses Mostari valimistega; nõuab, et võetaks meetmeid keskvalimiskomisjoni nõuetekohase toimimise tagamiseks;

49.  peab kahetsusväärseks jätkuvat poliitilist ja rahalist survet ning meedia ärakasutamist, mis suurenes COVID‑19 pandeemia ajal ning kahjustab väljendusvabadust ja meedia pluralismi; väljendab muret sõltumatu meedia jaoks vaenuliku keskkonna pärast ja nõuab tungivalt, et ametivõimud uuriksid kõikide ajakirjanike ja meediatöötajate vastu suunatud verbaalseid ja füüsilisi ähvardusi ja rünnakuid tulemuslikult ning võtaksid süüdlased vastutusele; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina kehtestaks OSCEga allkirjastatud asjakohase vastastikuse mõistmise memorandumi alusel mehhanismi teabe kogumiseks ja vahetamiseks sõna- ja meediavabaduse rikkumiste kohta kogu riigis;

50.  nõuab tulemuslikke meetmeid, mis tagaksid toimetuste ja meedia omandistruktuuri läbipaistvuse ning reeglid toetuste ja avalikustamise kohta; rõhutab, et tuleks võtta tulemuslikke meetmeid, et võidelda vaenukõne vastu nii internetis kui ka väljaspool seda;

51.  tuletab meelde vajadust tagada üleriigilise avalik-õigusliku ringhäälingu, üksuse tasandi avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide ja kommunikatsiooni reguleeriva ameti kestlik rahastamine, sõltumatus, objektiivsus ja finantsläbipaistvus;

52.  tuletab meelde, et kvaliteetne mitmekeelne sisu Bosnia ja Hertsegoviina kõigis ametlikes keeltes on riigi kultuurilise mitmekesisuse kaitsmist hõlbustava tõelise meediapluralismi oluline osa; julgustab ARTE eeskuju järgides looma rahvusvahelist ja mitmekeelset avalik‑õiguslikku ringhäälinguorganisatsiooni, mis ühendaks inimesi ning edendaks Kagu‑Euroopa riikides rahu ja leppimist;

53.  tuletab meelde, kui oluline on tagada meediavabadus ning edendada kvaliteetset ajakirjandust, faktikontrolli ja meediapädevust, et võidelda propaganda, desinformatsiooni ja valeuudiste vastu, ning julgustab lisama meedia-, teabe- ja digikirjaoskust hariduse õppekavadesse; nõuab, et EL tõhustaks oma kommunikatsioonistrateegiat, et võidelda ennetavalt ja tulemuslikult desinformatsioonikampaaniate ja välismaise sekkumise vastu; märgib, et moonutades fakte ning kasutades ära etnilisi ja usulisi erinevusi, püüavad teatavad välisosalejad õõnestada reforme, seada lõhesid tekitades ohtu riigi ühtsust ning vähendada selles piirkonnas ELi ja selle tegevuse usaldusväärsust, eelkõige seoses üldise laienemisprotsessi ja rahalise abiga koroonaviiruse pandeemia ajal, ohustades nii Bosnia ja Hertsegoviina stabiilsust ja Euroopa integratsiooni; kutsub ELi üles andma Bosnia ja Hertsegoviina asjaomastele institutsioonidele täiendavat rahalist ja muud abi, et suurendada riigi suutlikkust nende ohtudega võitlemisel;

54.  nõuab, et avalikkust teavitataks nõuetekohaselt ELiga integreerumise protsessist, mida tuleks kujutada ka lepitusprojektina ning kompromissil ja vastastikusel mõistmisel põhineva poliitilise kultuuri arendamisena;

55.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus tegeleks desinformatsiooni ja hübriidohtudega, mis püüavad õõnestada piirkonna Euroopa perspektiivi, pisendades strateegiliselt ELi tähtsust selle piirkonna kodanike jaoks;

56.  on mures suurenenud rändesurve pärast riigile ja ebapiisavate vastuvõtutingimuste pärast, mis on põhjustanud raske humanitaarolukorra; kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles tegema tööd, et leida olukorrale sisukad, kestlikud, kohesed ja pikaajalised lahendused koordineeritud, strateegilise ja üleriigilise reageerimise, tulemusliku institutsioonidevahelise koordineerimise ning parema piirihaldus- ja vastuvõtusuutlikkuse kaudu, et tagada juurdepääs humanitaarabile ja inimväärsetele esmastele elutingimustele, sealhulgas erilised kaitsemeetmed saatjata alaealistele, ning sobiva majutuse ja lastekaitse kättesaadavus; nõuab õiglast vastutuse jagamist kogu Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil, vältides politiseerimist ja pakkudes piisavat tuge kohalikele kogukondadele, kelle juures ajutised vastuvõtukeskused asuvad; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina sõlmiks lepingu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (EASO), et tugevdada varjupaigataotluste menetlemise suutlikkust ja parandada koostööd ELiga, sealhulgas ümberasustamise kui rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute jaoks turvalise ja seadusliku tee osas;

57.  kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat ning ELi üles veelgi tugevdama koostööd abivajajate rahvusvahelise kaitse valdkonnas, töötama välja solidaarsusel põhinevaid lahendusi ning ennetama rahvusvahelise õiguse ja põhiõiguste väidetavaid rikkumisi, näiteks teateid tagasitõrjumise kohta Bosnia ja Hertsegoviina piiridel; kutsub komisjoni üles kehtestama sõltumatut järelevalve- ja uurimismehhanismi; toetab tööd, mida Euroopa Parlamendi Frontexi kontrolli töörühm teeb; kutsub komisjoni, ELi asutusi ja rahvusvahelisi organisatsioone üles tegema Bosnia ametivõimudega aktiivset koostööd, et töötada välja toimiv ja kestlik rände- ja varjupaigasüsteem; kutsub komisjoni, ELi asutusi ja rahvusvahelisi organisatsioone üles andma Bosniale ja Hertsegoviinale operatiiv-, tehnilist, logistilist ja rahalist lisaabi, et tagada kogu riigis nõuetekohane vastuvõtusuutlikkus ja -tingimused, eelistatavalt rändajate riiki sisenemise punktides, juurdepääs tõhusale varjupaigamenetlusele, sissetulevate rändajate ja varjupaigataotluste menetlussuutlikkuse suurendamine ning vajaduse korral rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele vastavate tagasisaatmismenetluste läbiviimine; nõuab asjaomaste rahaliste vahendite hindamist, et tagada, et läbipaistev, tingimuslik ja usaldusväärne ELi abi rändevajaduste rahuldamiseks täidab oma eesmärki ja jõuab ettenähtud abisaajateni;

58.  nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina suurendaks oma pingutusi piiriülese kuritegevuse, eelkõige inim-, tulirelvade ja uimastikaubanduse vastu võitlemisel, tõhustades strateegilist koostööd naaberriikide ja asjaomaste ELi ametitega (Europol, Eurojust, Frontex); kutsub riiki üles tagama Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex) 5. veebruaril 2019 sõlmitud staatust käsitleva kokkuleppe kiire allkirjastamise ja ratifitseerimise, mis hõlbustaks piiride paremat kaitset samaaegse põhiõiguste järgimisega ning aitaks võidelda piiriülese kuritegevusega, sealhulgas kuritegelike organisatsioonide poolt inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamisega, ning ennetaks ebaseaduslikku rännet;

59.  nõuab kogu riigis kooskõlastatud, strateegilist ja läbipaistvat reageerimist praegusele tervishoiualasele hädaolukorrale ning mittediskrimineerivaid leevendamis- ja pandeemiajärgseid taastemeetmeid, mis käsitlevad naiste, vähemuste ja vähekaitstud rühmade, sealhulgas rändajate ja pagulaste erivajadusi;

60.  nõuab, et pandeemia kohta antaks ennetavamat teavet ja jagataks andmeid, samuti kiireloomulisi ja konkreetseid meetmeid, et tegeleda naiste raske olukorraga kõigis eluvaldkondades, sealhulgas koduvägivallaga, mis on pandeemia ajal veelgi suurenenud;

61.  tuletab meelde COVIDiga seotud ELi toetust riigi praeguse raske olukorra lahendamiseks, sealhulgas uusi laenutagatisi summas 12 miljonit eurot VKEde toetamiseks; ergutab Bosniat ja Hertsegoviinat kasutama täiel määral ära liidu mehhanisme, sealhulgas pidama kinni meditsiiniseadmete ühishanke kokkuleppest; rõhutab Euroopa solidaarsuse tähtsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama kõigile Lääne‑Balkani riikidele piisavas koguses COVID‑19 vaktsiine ja toetama nende vaktsineerimiseks valmisolekut ja selle elluviimist; väljendab sellega seoses heameelt ekspordilubade suhtes tehtud erandi ja paketi üle, mis võimaldab Bosnial ja Hertsegoviinal ning teistel Lääne‑Balkani partneritel saada lõpuks kasu ELi eelostulepingutest;

62.  rõhutab, et Bosnia ametivõimud peavad tagama parema tasakaalu põhiõiguste ja -vabaduste ning pandeemia tõttu vajalike piirangute vahel; eelkõige mis puudutab kogunemis- ja väljendusvabadust; on seisukohal, et lühiajalised meetmed, mis on suunatud pandeemiaga seotud kaubanduse, teenuste, transpordi, tootmise ja turismi aeglustumisele, ei tohiks kahjustada pikaajaliste reformide elluviimist;

63.  tuletab meelde, et puudujäägid õigusriigi toimimises koos killustatud ja halvasti toimivate toote- ja tööturgudega kahjustavad turumajanduse toimimist, majanduskasvu ja välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu;

Sotsiaal-majanduslikud reformid

64.  kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles tõhustama sotsiaal-majanduslikke ja aktiivseid tööturumeetmeid, sealhulgas kutseharidust ja -koolitust, vähendades pikaajalist töötust, sealhulgas naiste ja noorte töötust, et peatada piirkonnas demograafiline langus ja kõige suurem ajude äravool, eelkõige tervishoiu- ja IT‑sektoris, investeerides rohkem haridussektorisse, sealhulgas kutseharidusse ja -koolitusse, vähendades lõhet hariduse ja tööturu vajaduste vahel ning võideldes diskrimineerimise vastu tööhõives; peab sellega seoses kiiduväärseks noortegarantii juhtalgatust, mis kuulub Lääne‑Balkani riikide majandus- ja investeerimiskava alla ning mille eesmärk on tagada noortele kvaliteetsed töökohad, täiendusõpe ja praktika;

65.  kutsub ametiasutusi üles tugevdama meetmeid, millega tagada sotsiaalne ühtekuuluvus, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamine, juurdepääs tervishoiuteenustele ja sotsiaalkaitsele, ühtlustama õigusakte, mis käsitlevad eri haldusüksustes ja kantonites rasedus- ja sünnituspuhkust ning isapuhkust, hoidma ära soolist diskrimineerimist ja seksuaalset ahistamist töökohal ning soodustama sotsiaalpartnerite vahel sotsiaal‑majanduslikku dialoogi;

66.  nõuab tungivalt, et ametiasutused seaksid esikohale meetmed, mille eesmärk on toetada majanduse mitmekesistamist, digiüleminekut ja mitteametliku majanduse vastast võitlust, ning töötada samal ajal energiaturu, transporditaristu ja säästva turismi soodustamiseks ning VKEde toetamiseks välja tõhusad ja läbipaistvad mehhanismid;

67.  rõhutab, et kiiresti tuleb luua kogu riiki hõlmav ühtne majandusruum ning selleks tuleb muu hulgas lihtsustada, tsentraliseerida ja ühtlustada ettevõtete registreerimise, litsentseerimise, lubade väljastamise ja maksejõuetuse menetlusi; rõhutab, et digiüleminekul on Bosnia ja Hertsegoviina majanduse arendamisel suur potentsiaal;

68.  tuletab meelde, et meetmed, mis on ette nähtud Bosnia ja Hertsegoviina 2020.–2022. aasta majandusreformi programmis ning majandus- ja rahandusteemalisel dialoogil põhinevates poliitilistes suunistes, tuleb täielikult ellu viia;

69.  kordab, et nõuab, et tuleb vastu võtta üleriigiline riigi rahanduse juhtimise strateegia ning suurendada Bosnia ja Hertsegoviina eelarve läbipaistvust, et ELilt oleks võimalik saada eelarvetoetust; tuletab meelde, et valitsemissektori võlg tuleb muuta jätkusuutlikumaks ja eelarvet tuleb konsolideerida; peab kahetsusväärseks, et üksustevahelised vaidlused kahjustavad ühtse kaudsete maksude süsteemi toimimist; tuletab meelde, et kogu riigis tuleb avaliku sektori äriühingud sidusalt ja läbipaistvalt restruktureerida ja depolitiseerida, sest nii paraneb juhtimine ja suureneb läbipaistvus; rõhutab, et tuleb luua riigi osalusega ettevõtete avalik register;

70.  nõuab, et tagataks konkurentsinõukogu ja riigiabi nõukogu otsuste tõhus toimimine ja täitmise tagamine ning et intellektuaalomandi õiguste jõustamise strateegia viidaks ellu; rõhutab, et makromajandusliku stabiilsuse seisukohast on kõige tähtsam keskpanga ja selle reservide sõltumatus; tuletab meelde, et tuleb tagada õigeaegne, terviklik ja kvaliteetne üleriigiline statistika;

71.  nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina edendaksid Lääne‑Balkani riikides aktiivselt piirkondlikku majandusintegratsiooni, ning toetab ettepanekut vähendada piirkonnas rändlustasusid; võtab teadmiseks, et ELi kaubandussoodustusi Lääne‑Balkani riikidele pikendati 31. detsembrini 2025, et aidata kaasa Lääne‑Balkani riikide kestlikule majandusarengule;

72.  nõuab tungivalt, et riik jõustaks täielikult tollipoliitika seaduse, rakendaks piirkondliku majanduspiirkonna kaubandusaspekte ja viiks lõpule vajalikud sammud, et riik saaks ühineda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga;

Ühendatus, energia ja keskkond

73.  peab kiiduväärseks komisjoni pingutusi teha Lääne‑Balkani piirkonnas spetsiaalse majandus- ja investeerimiskava kaudu strateegilisemaid investeeringuid, ning mõistab, et kava on piirkondliku ja piiriülese koostöö tihendamiseks väga tähtis; rõhutab, et majandus- ja investeerimiskava investeeringud peavad olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja ELi kliimaeesmärkidega ning enne investeeringute tegemist tuleb hinnata keskkonnamõju; tunnistab, et kava võib aidata soodustada sotsiaalset arengut ja pandeemiajärgset pikaajalist taastumist, ning rõhutab, et tuleb tagada, et ELi rahaliste vahendite saamiseks kohaldataks nii stiimuleid kui ka tingimusi ning et need aitaksid tõhusalt tugevdada Bosnias ja Hertsegoviinas demokraatiat, head valitsemistava, õigusriiki ning kõigi inimeste põhiõigusi;

74.  tuletab meelde, et ühinemiseelsel ajal ette nähtud rahasummade saamine sõltub sellest, kas koordineerimismeetodid on tõhusad ning kas üleriigilised strateegiad ja reformid on ellu viidud; rõhutab, et ühinemiseelse abi vastuvõtmise suutlikkust tuleb suurendada; rõhutab, et rahaliste vahendite eraldamine peaks toimuma läbipaistval, tõhusal, vastutustundlikul, depolitiseeritud ja mittediskrimineerival viisil; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina kõigi tasandite ametiasutused ja teised liidu rahaliste vahendite saajad suurendaksid läbipaistvust ja liidu tegevuse nähtavust ning annaksid liidu toetuse lisaväärtusest asjakohaselt teada;

75.  soovitab keskenduda kestlikku ja kaasavat majanduskasvu soodustavatele avaliku sektori investeeringutele, energia- ja taristuprojektidele, millega suurendatakse ühendatust, transpordi mitmeliigilisust ja liiklusohutust täielikus kooskõlas riigiabi, riigihangete ja sotsiaal-ökoloogilise mõju normidega, sealhulgas keskkonnamõju hindamist ja strateegilist keskkonnamõju hindamist käsitlevate direktiivide rakendamisega;

76.  nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused parandaksid vastavust ELi kliimakaitse ja energeetika normidele ning poliitikaeesmärkidele ning hõlbustaksid selleks rohe- ja digiüleminekut;nõuab, et esikohale seataks meetmed, millega vähendatakse keskkonnaseisundi halvenemist ja elukeskkonnast lähtuvaid terviseriske;

77.  tunneb heameelt selle üle, et võeti vastu Lääne‑Balkani roheline tegevuskava, millega tuleb soodustada ringmajandusele üleminekut, ning meetmed, mida on vaja keskkonnatundlike piirkondade säilitamiseks ja kaitsmiseks;

78.  nõuab tungivalt, et ametiasutused töötaksid välja riikliku energiastrateegia, mis tagaks Pariisi kokkuleppe, asjakohaste ELi kliimaeesmärkide ja elurikkuseesmärkidega täielikku kooskõlla viimise ja nende rakendamise; rõhutab, et tuleb kehtestada CO2 heite maksustamise mehhanism, mille abil süsinikuheidet kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja 2020. aasta Sofia deklaratsioonis võetud poliitiliste kohustustega tulemuslikult vähendada;

79.  kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles looduse kaitsmiseks rohkem pingutama, sest selle riigi taime- ja loomaliikide mitmekesisus on Euroopa riikide hulgas suurimaid; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused konsulteeriksid sotsiaal-ökoloogiliselt tundlike projektide puhul kohalike kogukondade, kodanikuühiskonna ja sõltumatute ekspertidega;

80.  nõuab, et kogu riigis tehtaks suuremaid ühtlustatud ja järjepidevaid pingutusi, et parandada kooskõlas õhusaaste vähendamist käsitleva ELi õigustikuga õhukvaliteeti ning vähendada kahjulikke piiriüleseid heitkoguseid; võtab teadmiseks, et Bosnia ja Hertsegoviina lämmastikoksiidide heide suurtes põletusseadmetes on nüüd ELi õigusaktidega kooskõlas, ning nõuab kiiret tegutsemist, et tolmu ja vääveldioksiidi heitkoguste ülemmäärade rikkumine kõrvaldada;

81.  rõhutab, et energiatootmissektori kestlikkust tuleb suurendada sellega, et suurendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate säästva kasutamise kaudu toetatakse mitmekesistamist; tuletab meelde, et liiga suur sõltuvus kivisöest põhjustab niigi viibinud taastuvenergiale üleminekul veel rohkem viivitusi; nõuab tungivalt, et ametiasutused võtaksid meetmeid ebatõhusate ja söeküttel töötavate saastavate elektrijaamade järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks; tuletab meelde, et tuleb kehtestada õiglase ülemineku mehhanism;

82.  väljendab heameelt selle üle, et riigisisesesse elektrienergia valdkonna reguleerivasse raamistikku on üle võetud elektrivõrgueeskirja käsitlevad õigusaktid ning määrus (EL) nr 1227/2011(11) (energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus) ja seda on hakatud rakendama, ning kutsub ametiasutusi üles kohaldama sama terviklikkuse korda ka gaasisektoris;

83.  nõuab tungivalt, et riik võtaks vastu üleriigilise seaduse elektri ja maagaasi reguleerimise asutuse, ülekande- ja elektrituru kohta ning rakendaks riigisiseseid energiatõhususe ja taastuvenergia tootmise meetmeid ning tagaks kolmanda energiapaketi ja energiaühenduse asutamislepingu kohaste kohustuste täitmise; nõuab tungivalt, et Lääne‑Balkani riikide ametiasutused toetaksid piirkondlikku ühendatust sellega, et pingutavad piirkondliku energiaturu väljakujundamise nimel, ning rõhutab, et kuna Bosnia ja Hertsegoviina ei suuda elektri- ja gaasisektoris asjakohast energiaühenduse õigustikku järgida, on piirkondliku energiasektori integratsiooni väljavaated ohus;

84.  rõhutab, et keskkonnatundlike projektide (mis puudutavad näiteks hüdroenergia arendamist) kavandamine ja elluviimine peab olema kooskõlas rahvusvaheliste ja ELi mõjuhindamise ja keskkonnakaitse normidega; rõhutab, et tuleb ennetada keskkonnakuritegusid ja nende eest vastutusele võtta, suurendada kontrolli ja võidelda ebaseadusliku ehitustegevuse vastu;

85.  nõuab, et võetaks meetmeid jäätmekäitluse teabesüsteemi raames säästva jäätmekäitluse võimaldamiseks, rajataks nõuetekohased ringlussevõturajatised ja hoitaks ära jäätmete ebaseaduslik ladestamine;

86.  tuletab meelde, et tuleb suurendada valmisolekut kliimamuutustega seotud nähtusteks, eelkõige üleujutusteks ja põuaks; tuletab meelde, et Bosnia ja Hertsegoviina ei ole integreeritud tsiviilhädaolukorrale reageerimise teabesüsteemi veel loonud;

Välispoliitika ja julgeolek

87.  nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina jätkaks ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) järkjärgulist vastavusse viimist (keskmiselt on jõutud 70 %‑ni), sest see on ELi liikmesuse oluline osa; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina kooskõlastaks oma tegevuse kõigi nõukogu otsustega, millega kehtestatakse piiravad ELi meetmed;

88.  nõuab, et heanaaberlikke suhteid tugevdataks ja et pingutataks rohkem, et lahendada kõik lahendamata kahepoolsed probleemid, nagu Horvaatia ja Serbiaga piiri märkimine ning suhete normaliseerimine Kosovoga;

89.  peab kiiduväärseks Bosnia ja Hertsegoviina panust ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) väljaõppemissioonidesse, Bosnia ja Hertsegoviina osalemist NATO liikmelisuse tegevuskava elluviimises ning Bosnia ja Hertsegoviina panust NATO Afganistanis läbiviidavasse missiooni „Resolute Support“; väljendab ühtlasi heameelt selle üle, et allkirjastati ELi ja Bosnia ja Hertsegoviina ühine tegevuskava G7 partnerlusalgatuse meetmete võtmiseks, et rakendada naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325;

90.  on kindlalt veendunud, et pahatahtliku välismõju vastu võitlemiseks on kõige tähtsam anda paremini teada, mida EL piirkonna heaks teeb;

91.  rõhutab, et EL ja Ameerika Ühendriigid peavad partnerlust ja koostööd Lääne‑Balkanil tugevdama, et aidata teha edusamme tähtsaimate reformide elluviimisel, parandada valitsemist ja soodustada leppimist;

92.  väljendab heameelt selle üle, et EUFOR Althea on endiselt riigis ja EUFORi volitusi pikendati 2021. aasta novembrini; tunnustab EUFOR Althea tööd, sest sellega on tehtud ettevalmistusi Bosnias ja Hertsegoviinas rahu, stabiliseerimise ja Euroopa integratsiooni saavutamiseks; tuletab meelde, et sellel missioonil on riigi ja piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel endiselt keskne roll;

93.  kiidab EUFORit selle eest, et see on endiselt täielikult toimiv ja toetab riiki, hoolimata COVID‑19 pandeemiaga kaasnenud probleemidest; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik operatsioonist Althea lahkus; ootab operatsiooni eelseisvat strateegilist läbivaatamist ja rõhutab, et operatsioonile tuleks luureressursid ja kergesti kättesaadavad reservid alles jätta;

94.  väljendab heameelt käimasolevate ja jätkuvate jõupingutuste üle, mida tehakse relvade, laskemoona ja lõhkeainete kõrvaldamiseks ning demineerimiseks, ning tuletab meelde, et selleks tuleb piisavalt palju raha eraldada; nõuab ELilt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt lisatoetust, et demineerimist kiirendada, mille tulemusel saaks Bosnial ja Hertsegoviinal sõja-aastate jäänukitest vabaks;

95.  rõhutab, kui oluline on suurendada jõupingutusi, et võidelda Bosnias ja Hertsegoviinas ning piirkonnas väike- ja kergrelvadega ebaseadusliku kauplemise vastu; peab seetõttu kiiduväärseks, et võeti vastu Bosnia ja Hertsegoviina väike- ja kergrelvade kontrolli strateegia (2021–2024) ja selle tegevuskava, ning et 2018. aastal käivitati vastav Prantsusmaa ja Saksamaa algatus, ning innustab Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutusi pühenduma täielikult ja otsustavalt ELi toetusel nende rakendamisele;

96.  nõuab, et ELi ja Lääne‑Balkani regulaarsete tippkohtumiste kaudu loodaks uued võimalused Lääne‑Balkani riikidega toimuvaks kõrgetasemeliseks poliitiliseks ja poliitikameetmeid käsitlevaks dialoogiks, et tugevdada laienemisprotsessi poliitilist vastutust, tagada selle parem juhtimine ja kõrgetasemeline osalus, nii nagu seda nõuab ka muudetud laienemismetoodika;

97.  kinnitab veel kord oma seisukohta, et Bosnia ja Hertsegoviina ning teiste Lääne‑Balkani riikide esindajad tuleks Euroopa tuleviku konverentsi kaasata asjakohaselt ja aktiivselt nii valitsuse kui ka kodanikuühiskonna (sh noorte) tasandil;

o
o   o

98.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, Bosnia ja Hertsegoviina presidentuurile, Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogule, Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarsele assambleele, Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni, Serblaste Vabariigi ja Brčko ringkonna valitsustele ja parlamentidele ning kümne kantoni valitsustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0370. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0168. (3) ELT C 265, 11.8.2017, lk 142. (4) ELT C 46 E, 24.2.2010, lk 111. (5) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 468. (6) ELT C 137 E, 27.5.2010, lk 25. (7) ELT C 171, 6.5.2021, lk 25. (8) ELT C 399, 24.11.2017, lk 176. (9) ELT C 363, 28.10.2020, lk 13. (10) ELT C 93, 9.3.2016, lk 52. (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).