Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2020/0361(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0356/2021

Esitatud tekstid :

A9-0356/2021

Arutelud :

PV 19/01/2022 - 14
PV 19/01/2022 - 16
PV 19/01/2022 - 18
CRE 19/01/2022 - 14
CRE 19/01/2022 - 16
CRE 19/01/2022 - 18
PV 04/07/2022 - 15
CRE 04/07/2022 - 15

Hääletused :

PV 20/01/2022 - 3
PV 20/01/2022 - 15
CRE 20/01/2022 - 3
PV 05/07/2022 - 6.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0014
P9_TA(2022)0269

Vastuvõetud tekstid
PDF 585kWORD 249k
Neljapäev, 20. jaanuar 2022 - Strasbourg
Digiteenuste õigusakt ***I
P9_TA(2022)0014A9-0356/2021

Euroopa Parlamendi 20. jaanuaril 2022. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (COM(2020)0825 – C9‑0418/2020 – 2020/0361(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Infoühiskonna teenustest ja eriti vahendusteenustest on saanud liidu majanduse ja kodanike igapäevaelu oluline osa. 20 aasta jooksul pärast selliste teenuste kohta kehtiva õigusraamistiku vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/31/EÜ25 on uued ja innovaatilised ärimudelid ja teenused, nagu internetipõhised sotsiaalvõrgustikud ja kauplemiskohad, võimaldanud ärikasutajatel ja tarbijatel teavet edastada ja saada ning uudsel viisil tehinguid teha. Enamik liidu kodanikke kasutab nüüd neid teenuseid iga päev. Digiüleminek ja nende teenuste kasutamise kasv on aga toonud kaasa ka uusi riske ja probleeme nii üksikute kasutajate kui ka ühiskonna jaoks tervikuna.
(1)  Infoühiskonna teenustest ja eriti vahendusteenustest on saanud liidu majanduse ja kodanike igapäevaelu oluline osa. 20 aasta jooksul pärast selliste teenuste kohta kehtiva õigusraamistiku vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/31/EÜ25 on uued ja innovaatilised ärimudelid ja teenused, nagu internetipõhised sotsiaalvõrgustikud ja kauplemiskohad, võimaldanud ärikasutajatel ja tarbijatel uudsel ja uuenduslikul viisil teavet edastada ja saada ning tehinguid teha, mille tulemusel on nende teabevahetus-, tarbimis- ja ettevõtlustavad muutunud. Enamik liidu kodanikke kasutab nüüd neid teenuseid iga päev. Digiüleminek ja nende teenuste kasutamise kasv on aga toonud kaasa ka uusi riske ja probleeme üksikute kasutajate, äriühingute ja ühiskonna jaoks tervikuna.
__________________
__________________
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Liikmesriigid kehtestavad üha enam õigusakte käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste valdkonnas, millega nähakse eelkõige ette vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldatavad hoolsusnõuded, või kaaluvad selliste õigusaktide kehtestamist. Need lahknevad siseriiklikud õigusaktid mõjutavad negatiivselt siseturgu, mis asutamislepingu artikli 26 kohaselt hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade ja teenuste vaba liikumine ja asutamisvabadus, võttes arvesse nende teenuste osutamiseks üldiselt kasutatava interneti piiriülest olemust. Siseturul kehtivaid vahendusteenuste osutamise tingimusi tuleks ühtlustada, et pakkuda ettevõtjatele juurdepääsu uutele turgudele ja võimalusi siseturu eeliste kasutamiseks ning tarbijatele ja teistele teenusesaajatele rohkem valikuid.
(2)  Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste valdkonnas üha enam õigusakte, millega nähakse eelkõige ette vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldatavad hoolsusnõuded, või kaaluvad selliste õigusaktide kehtestamist, mis põhjustab siseturu killustumist. Need lahknevad siseriiklikud õigusaktid mõjutavad negatiivselt siseturgu, mis asutamislepingu artikli 26 kohaselt hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade ja teenuste vaba liikumine ja asutamisvabadus, võttes arvesse nende teenuste osutamiseks üldiselt kasutatava interneti piiriülest olemust. Siseturul kehtivaid vahendusteenuste osutamise tingimusi tuleks ühtlustada, et tagada ettevõtjatele pääs uutele turgudele, luua võimalusi siseturu eeliste kasutamiseks ning anda tarbijatele ja teistele teenusesaajatele rohkem valikuid, ilma et tekiks tehnoloogiline kinnistumine, ning vähendada vahendusteenuste osutajate, eriti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Vahendusteenuste osutajate vastutustundlik ja hoolas käitumine on oluline selleks, et tagada turvaline, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, ning selleks, et liidu kodanikud ja muud isikud saaksid kasutada oma põhiõigusi, mis on kehtestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“), eelkõige väljendus-, teabe- ja ettevõtlusvabaduse õigust ning õigust mitte olla diskrimineeritud.
(3)  Vahendusteenuste osutajate vastutustundlik ja hoolas käitumine on oluline selleks, et tagada turvaline, juurdepääsetav, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, ning selleks, et liidu kodanikud ja muud isikud saaksid kasutada oma põhiõigusi ja -vabadusi, mis on kehtestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“), eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, inimväärikuse ja era- ja pereelu austamist, väljendus- ja teabevabadust, meediavabadust ja -pluralismi, ettevõtlusvabadust, tarbijakaitse kõrget taset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning õigust mitte olla diskrimineeritud. Lastel on eriõigused, mis on sätestatud harta artiklis 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis. Seega tuleks kõigi lapsi puudutavate teemade puhul lähtuda ennekõike lapse parimatest huvidest. ÜRO lapse õiguste konventsiooni kommentaaris nr 25 (laste õiguste kohta digikeskkonnas) sätestatakse, kuidas kohaldada neid õigusi digimaailmas.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Seega tuleks siseturu toimimise tagamiseks ja parandamiseks kehtestada liidu tasandil hulk sihipäraseid, ühtseid, tõhusaid ja proportsionaalseid kohustuslikke norme. Käesoleva määrusega luuakse tingimused innovaatiliste digiteenuste tekkeks ja ulatuslikumaks kasutuseks siseturul. Vahendusteenuste osutajatele esitatavaid nõudeid käsitlevate riiklike reguleerivate meetmete ühtlustamine liidu tasandil on vajalik, et hoida ära ja lõpetada siseturu killustumine ning tagada õiguskindlus, vähendades seeläbi arendajate ebakindlust ja edendades koostalitlusvõimet. Tehnoloogianeutraalsete nõuete kehtestamine peaks innovatsiooni mitte pidurdama, vaid hoogustama.
(4)  Siseturu toimimise tagamiseks ja parandamiseks tuleks kehtestada liidu tasandil hulk sihipäraseid, ühtseid, tõhusaid ja proportsionaalseid kohustuslikke norme. Käesoleva määrusega luuakse tingimused innovaatiliste digiteenuste tekkeks ja ulatuslikumaks kasutuseks siseturul. Vahendusteenuste osutajatele esitatavaid nõudeid käsitlevate riiklike reguleerivate meetmete ühtlustamine liidu tasandil on vajalik, et hoida ära ja lõpetada siseturu killustumine ning tagada õiguskindlus, vähendades seeläbi arendajate ebakindlust, kaitstes tarbijaid ja edendades koostalitlusvõimet. Tehnoloogianeutraalsete nõuete kehtestamine peaks innovatsiooni mitte pidurdama, vaid hoogustama, kuid seejuures tuleks järgida põhiõigusi.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Digiteenuste tähtsust arvestades tuleb käesoleva määrusega tagada õigusraamistik, mis kindlustab kõigile teenusesaajatele, sealhulgas puuetega inimestele, täieliku, võrdse ja piiramatu juurdepääsu vahendusteenustele. Seetõttu peavad vahendusteenustele, sealhulgas nende kasutajaliidestele, esitatavad juurdepääsetavuse nõuded olema kooskõlas kehtivate liidu õigusaktidega, nagu Euroopa ligipääsetavuse akt ja veebi juurdepääsetavuse direktiiv, ja liidu õigust tuleb edasi arendada, et digitaalse innovatsiooni tulemusena ei jäetaks kedagi kõrvale.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Praktikas pakuvad teatavad vahendusteenuste osutajad oma vahendusteenust seoses teenustega, mida võib osutada nii elektrooniliste vahendite abil kui ka muul moel, näiteks infotehnoloogia kaugteenused, transpordi-, majutus- või kättetoimetamisteenused. Käesolevat määrust tuleks kohaldada üksnes vahendusteenuste suhtes ja see ei tohiks mõjutada liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud nõudeid, mis on seotud vahendusteenuste kaudu pakutavate toodete või teenustega, sealhulgas olukordades, kus vahendusteenus on lahutamatu osa mõnest muust teenusest, mis ei ole vahendusteenus, nagu täpsustab Euroopa Liidu Kohtu praktika.
(6)  Praktikas pakuvad teatavad vahendusteenuste osutajad oma vahendusteenust seoses teenustega, mida võib osutada nii elektrooniliste vahendite abil kui ka muul moel, näiteks infotehnoloogia kaugteenused, inimeste ja kaupade transport ning majutus- ja kättetoimetamisteenused. Käesolevat määrust tuleks kohaldada üksnes vahendusteenuste suhtes ja see ei tohiks mõjutada liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud nõudeid, mis on seotud vahendusteenuste kaudu pakutavate toodete või teenustega, sealhulgas olukordades, kus vahendusteenus on lahutamatu osa mõnest muust teenusest, mis ei ole vahendusteenus, nagu täpsustab Euroopa Liidu Kohtu praktika.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Niisugune märkimisväärne seos loetakse olemasolevaks siis, kui teenuseosutajal on liidus tegevuskoht, või kui seda ei ole, siis juhul, kui tal on märkimisväärne arv kasutajaid ühes või mitmes liikmesriigis või kui tema tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki. Tegevuste ühte või mitmesse liikmesriiki suunamise saab kindlaks teha kõikide asjaomaste asjaolude põhjal, sealhulgas sellised tegurid nagu kõnealuses liikmesriigis üldiselt kasutatava keele või vääringu kasutus või kaupade/teenuste tellimise võimalus või riikliku tippdomeeni kasutamine. Seda, kas tegevus on suunatud konkreetsesse liikmesriiki, peaks saama järeldada ka rakenduse kättesaadavusest selle riigi rakenduste poes, kohaliku reklaami või selles liikmesriigis räägitavas keeles reklaami pakkumisest või kliendisuhete haldamisest, näiteks klientide teenindamisest selles liikmesriigis üldiselt kasutatavas keeles. Märkimisväärse seose olemasolu tuleks eeldada ka siis, kui teenuseosutaja suunab oma tegevuse ühte või mitmesse liikmesriiki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1215/201227 artikli 17 lõike 1 punktile c. Samas ei saa märkimisväärse seose olemasolu üle otsustada pelgalt selle alusel, et liidus on tehniline juurdepääs veebisaidile.
(8)  Niisugune märkimisväärne seos loetakse olemasolevaks siis, kui teenuseosutajal on liidus tegevuskoht, või kui seda ei ole, siis juhul, kui tema tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki. Tegevuste ühte või mitmesse liikmesriiki suunamise saab kindlaks teha kõikide asjaomaste asjaolude põhjal, sealhulgas sellised tegurid nagu kõnealuses liikmesriigis üldiselt kasutatava keele või vääringu kasutus või kaupade/teenuste tellimise võimalus või riikliku tippdomeeni kasutamine. Seda, kas tegevus on suunatud konkreetsesse liikmesriiki, peaks saama järeldada ka rakenduse kättesaadavusest selle riigi rakenduste poes, kohaliku reklaami või selles liikmesriigis räägitavas keeles reklaami pakkumisest või kliendisuhete haldamisest, näiteks klientide teenindamisest selles liikmesriigis üldiselt kasutatavas keeles. Märkimisväärse seose olemasolu tuleks eeldada ka siis, kui teenuseosutaja suunab oma tegevuse ühte või mitmesse liikmesriiki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/201227 artikli 17 lõike 1 punktile c. Samas ei saa märkimisväärse seose olemasolu üle otsustada pelgalt selle alusel, et liidus on tehniline juurdepääs veebisaidile.
__________________
__________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Käesolev määrus peaks täiendama, kuid ei tohiks mõjutada vahendusteenuste osutamise teatavaid aspekte reguleerivaid õigusnorme, mis tulenevad muudest liidu õigusaktidest, eelkõige direktiivist 2000/31/EÜ (erandiks on selles käesoleva määrusega tehtavad muudatused), Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudetud direktiivist 2010/13/EL28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) .../...29 – kavandatav terroristlikku veebisisu käsitlev määrus. Seega ei mõjuta käesolev määrus selliseid muid õigusakte, mida tuleb käesoleva määrusega kehtestatud üldiselt kohaldatava raamistiku suhtes käsitada eriõigusena (lex specialis). Käesoleva määruse õigusnorme kohaldatakse siiski küsimuste suhtes, mida kõnealustes muudes õigusaktides ei käsitleta või ei käsitleta täielikult, ning küsimuste suhtes, mille puhul kõnealused muud õigusaktid jätavad liikmesriikidele võimaluse võtta vastu teatavaid meetmeid riiklikul tasandil.
(9)  Käesolev määrus peaks täiendama, kuid ei tohiks mõjutada vahendusteenuste osutamise teatavaid aspekte reguleerivaid õigusnorme, mis tulenevad muudest liidu õigusaktidest, eelkõige direktiivist 2000/31/EÜ (erandiks on selles käesoleva määrusega tehtavad muudatused), Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudetud direktiivist 2010/13/EL28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/78429. Seega ei mõjuta käesolev määrus selliseid muid õigusakte, mida tuleb käesoleva määrusega kehtestatud üldiselt kohaldatava raamistiku suhtes käsitada eriõigusena (lex specialis). Käesoleva määruse õigusnorme tuleks aga kohaldada küsimuste suhtes, mida kõnealustes muudes õigusaktides ei käsitleta või ei käsitleta täielikult, ning küsimuste suhtes, mille puhul kõnealused muud õigusaktid jätavad liikmesriikidele võimaluse võtta vastu teatavaid meetmeid. Liikmesriikide ja teenuseosutajate abistamiseks peaks komisjon koostama suunised selle kohta, kuidas liidu eri õigusaktide ja käesoleva määruse vahelist koostoimet ja täiendavust tõlgendada ning kuidas vältida teenuseosutajatele esitatavate nõuete kattumist ja sarnaste nõuete tõlgendamisel võimalikke vastuolusid. Eelkõige tuleks suunistes selgitada vastuolusid, mis võivad tekkida käesolevas määruses osutatud õigusaktides sätestatud tingimuste ja kohustuste vahel, ning märkida, milline õigusakt peaks olema ülimuslik.
__________________
__________________
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... – kavandatav terroristlikku veebisisu käsitlev määrus.
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu (ELT L 172, 17.5.2021, lk 79).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4 tuleks arvesse võtta kultuuriaspekte, eelkõige selleks, et austada ja edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Käesoleva määrusega tuleb aidata kaitsta väljendus-, teabe- ja meediavabadust ning edendada meedia pluralismi ning kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Selguse mõttes olgu märgitud, et käesolev määrus ei piira järgmiste õigusaktide sätete kohaldamist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148,30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1150,31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2002/58/EÜ32 ja määrus […/…],33 mis käsitleb ajutisi erandeid direktiivi 2002/58/EÜ sätetest; tarbijakatset käsitlevad liidu õigusaktid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EC,34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/35 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ,36 mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2161,37 ning isikuandmete kaitset käsitlevad liidu õigusaktid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/67938. Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel reguleeritakse üksnes seda valdkonda käsitlevate liidu õigusnormidega, eelkõige määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ normidega. Käesolev määrus ei piira ka töötingimusi käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.
(10)  Selguse mõttes olgu märgitud, et käesolev määrus ei piira järgmiste õigusaktide sätete kohaldamist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148,30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1150,31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2002/58/EÜ32 ja määrus […/…], mis käsitleb ajutisi erandeid direktiivi 2002/58/EÜ teatavatest sätetest33, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/197233a; tarbijakatset käsitlevad liidu õigusaktid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/34, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL35, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ36, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/216137, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882, määrus (EL) 2019/1020, direktiiv 2001/95/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL, määrus (EL) 2017/239437a ning isikuandmete kaitset käsitlevad liidu õigusaktid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/67938. Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel reguleeritakse üksnes seda valdkonda käsitlevate liidu õigusnormidega, eelkõige määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ normidega. Käesolev määrus ei piira ka töötingimusi käsitlevate liidu ega liikmesriigi õigusaktide kohaldamist.
__________________
__________________
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1148 (lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (ELT L 186, 11.7.2019, lk 1).
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1148 (lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (ELT L 186, 11.7.2019, lk 1).
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist internetipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57).
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist internetipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57).
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
33 Määrus [.../...] ajutiste erandite kohta direktiivi 2002/58/EÜ teatavatest sätetest.
33 Määrus [.../...] ajutiste erandite kohta direktiivi 2002/58/EÜ teatavatest sätetest.
33a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).
36 Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).
36 Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine.
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine (ELT L 328, 18.12.2019, lk 7).
37a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1).
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Selguse huvides olgu märgitud, et käesolev määrus ei piira autoriõigust ega selliste sellega seonduvaid õigusi käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamist, millega kehtestatud erinormid ja menetlused peaksid jääma mõjutamata.
(11)  Selguse huvides olgu märgitud, et käesolev määrus ei piira autoriõigust ega selliste sellega seonduvaid õigusi käsitlevate liidu õigusnormide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/790 kohaldamist, millega kehtestatud erinormid ja menetlused peaksid jääma mõjutamata.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Et saavutada eesmärk tagada turvaline, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitleda mõistet „ebaseaduslik sisu“ laialt ning see peaks hõlmama ka ebaseadusliku sisu, toodete, teenuste ja tegevusega seotud teavet. Täpsemalt tuleks seda kontseptsiooni mõista kui igasuguses vormis teavet, mis kohaldatava õiguse kohaselt on iseenesest ebaseaduslik – näiteks ebaseaduslik vaenukõne või terroristlik sisu ja ebaseaduslik diskrimineeriv sisu – või seotud ebaseadusliku tegevusega, nagu laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate piltide jagamine, ebaseaduslik volituseta erapiltide jagamine, küberahistamine, nõuetele mittevastavate või võltsitud toodete müük, autoriõigusega kaitstud materjali loata kasutamine või tarbijakaitseõiguse rikkumisega seotud tegevus. Sealjuures ei ole tähtis see, kas teabe või tegevuse ebaseaduslikkus tuleneb liidu õigusest või liidu õigusega kooskõlas olevast siseriiklikust õigusest, ega see, milline on asjaomase õiguse täpne olemus või reguleerimisese.
(12)  Et saavutada eesmärk tagada turvaline, juurdepääsetav, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel mõiste „ebaseaduslik sisu“ kaudu toetada üldist põhimõtet, mille kohaselt peaks see, mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, olema ebaseaduslik ka internetis. Mõiste „ebaseaduslik sisu“ tuleks korrektselt määratleda ning see peaks hõlmama ebaseadusliku sisu, toodete, teenuste ja tegevusega seotud teavet. Täpsemalt tuleks seda kontseptsiooni mõista kui igasuguses vormis teavet, mis kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt on iseenesest ebaseaduslik – näiteks ebaseaduslik vaenukõne või terroristlik sisu ja ebaseaduslik diskrimineeriv sisu – või mis ei ole liidu õigusega kooskõlas, sest puudutab ebaseaduslikku tegevust, nagu laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate piltide jagamine, ebaseaduslik volituseta erapiltide jagamine, küberahistamine, nõuetele mittevastavate või võltsitud toodete müük, ebaseaduslik kauplemine loomade, taimede ja ainetega, autoriõigusega kaitstud materjali loata kasutamine või tarbijakaitseõiguse rikkumisega seotud tegevus, ebaseaduslike teenuste, eelkõige majutusteenuse osutamine lühiajalise rendi platvormide kaudu, mis ei vasta liidu või liikmesriigi õiguse nõuetele. Sealjuures ei ole tähtis see, kas teabe või tegevuse ebaseaduslikkus tuleneb liidu õigusest või liidu õigusega, sealhulgas hartaga, kooskõlas olevast liikmesriigi õigusest, ega see, milline on asjaomase õiguse täpne olemus või reguleerimisese.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Võttes arvesse asjaomaste teenuste eripära ja sellest tulenevat vajadust kehtestada nende teenuste osutajate suhtes teatavad erikohustused, on vaja käesolevas määruses määratletud majutusteenuste osutajate laiema kategooria raames eristada digiplatvormide alamkategooriat. Digiplatvormid, nagu sotsiaalvõrgustikud või internetipõhised kauplemiskohad, tuleks määratleda kui majutusteenuse pakkujad, kes mitte ainult ei talleta teenusesaajate taotlusel teenusesaajate esitatud teavet, vaid ka levitavad seda teavet viimaste taotlusel üldsusele. Samas selleks, et vältida ülemäära laialdaste kohustuste kehtestamist, ei tuleks digiplatvormidena käsitada selliseid veebimajutusteenuse osutajaid, kelle puhul teabe üldsusele levitamine on üksnes mõne teise teenuse vähetähtis kõrvalfunktsioon, mida ei saa objektiivsetel tehnilistel põhjustel kasutada kõnealust muud ehk põhiteenust kasutamata, ning kui selle funktsiooni teise teenusesse integreerimise eesmärk ei ole hoiduda käesoleva määruse alusel digiplatvormide suhtes kohaldatavate õigusnormide täitmisest. Viidatud funktsiooni näitena võib tuua digiajalehe kommentaaride osa, mille puhul on selge, et see on põhiteenuse – uudiste avaldamine kirjastaja toimetuse vastutusel – kõrvalteenus.
(13)  Võttes arvesse asjaomaste teenuste eripära ja sellest tulenevat vajadust kehtestada nende teenuste osutajate suhtes teatavad erikohustused, on vaja käesolevas määruses määratletud majutusteenuste osutajate laiema kategooria raames eristada digiplatvormide alamkategooriat. Digiplatvormid, nagu sotsiaalvõrgustikud või internetipõhised kauplemiskohad, tuleks määratleda kui majutusteenuse pakkujad, kes mitte ainult ei talleta teenusesaajate taotlusel teenusesaajate esitatud teavet, vaid ka levitavad seda teavet viimaste taotlusel üldsusele. Samas selleks, et vältida ülemäära laialdaste kohustuste kehtestamist, ei tuleks digiplatvormidena käsitada selliseid veebimajutusteenuse osutajaid, kelle puhul teabe üldsusele levitamine on üksnes mõne teise teenuse vähetähtis või kõrvalfunktsioon või põhiteenuse funktsioon, mida ei saa objektiivsetel tehnilistel põhjustel kasutada kõnealust muud ehk põhiteenust kasutamata, ning kui selle vähetähtsa või kõrvalfunktsiooni või põhiteenuse funktsiooni teise teenusesse integreerimise eesmärk ei ole hoiduda käesoleva määruse alusel digiplatvormide suhtes kohaldatavate õigusnormide täitmisest. Sellise vähetähtsa või kõrvalfunktsiooni näitena võib tuua digiajalehe kommentaaride osa, mille puhul on selge, et see on põhiteenuse – uudiste avaldamine kirjastaja toimetuse vastutusel – kõrvalteenus. Käesoleva määruse kohaldamisel ei peeta digiplatvormiks pilvandmetöötlusteenuseid, mille puhul teatava sisu levitamise lubamine on vähetähtis või kõrvalfunktsioon. Kui pilvandmetöötlusteenuseid kasutatakse taristuna, näiteks internetipõhise rakenduse või digiplatvormi salvestus- ja andmetöötlustaristu teenustena, ei tohiks pilvandmetöötlusteenuseid endid pidada vahendiks, mille abil levitatakse avalikkusele teavet, mida säilitatakse või töödeldakse tema hallatava rakenduse või digiplatvormi kasutaja nimel.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Käesoleva määruse kohaldamisel peaks kontseptsioon „üldsusele levitamine“ hõlmama teabe kättesaadavaks tegemist potentsiaalselt piiramatule arvule isikutele; see tähendab, et teave tehakse kasutajatele üldiselt kergesti juurdepääsetavaks, ilma et teabe esitanud teenusesaaja peaks selleks midagi rohkemat tegema; seejuures ei ole tähtis, kas osutatud isikud kõnealuse teabega tegelikult tutvuvad. Pelgalt võimalust luua kindla teenuse kasutajate rühmi ei tohiks käsitada kui asjaolu, mis osutab sellele, et kõnealuse teenuse abil teavet üldsusele ei levitata. Samas peaks kontseptsiooni haardest välja jääma teabe levitamine kinnistes rühmades, kuhu kuulub piiratud hulk eelnevalt kindlaksmääratud isikuid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/197239 määratletud isikutevahelise side teenused, nagu e-kirja- või erasõnumiteenused, käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu. Käesoleva määruse tähenduses tuleb teabe üldsusele levitamisena käsitada üksnes sellist teabe levitamist, mis toimub teabe esitanud teenusesaaja otsesel taotlusel.
(14)  Käesoleva määruse kohaldamisel peaks kontseptsioon „üldsusele levitamine“ hõlmama teabe kättesaadavaks tegemist potentsiaalselt piiramatule arvule isikutele; see tähendab, et teave tehakse kasutajatele üldiselt kergesti juurdepääsetavaks, ilma et teabe esitanud teenusesaaja peaks selleks midagi rohkemat tegema; seejuures ei ole tähtis, kas osutatud isikud kõnealuse teabega tegelikult tutvuvad. Kui teabele juurdepääsuks on vaja registreerimist või kasutajarühma vastuvõtmist, tuleks seda teavet seetõttu pidada teabeks, mida on levitatud üldsusele, üksnes juhul, kui teabele juurdepääsu soovivad kasutajad registreeritakse või võetakse vastu automaatselt, ilma et keegi otsustaks, kellele juurdepääs anda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/197239 määratletud isikutevahelise side teenuste, nagu e-kirja- või erasõnumiteenuste kaudu vahetatavat teavet ei peeta teabeks, mida on levitatud üldsusele. Käesoleva määruse tähenduses tuleb teabe üldsusele levitamisena käsitada üksnes sellist teabe levitamist, mis toimub teabe esitanud teenusesaaja otsesel taotlusel.
__________________
__________________
39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).
39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Direktiiviga 2000/31/EÜ ette nähtud vahendusteenuse osutajate tingimusliku kohustustest vabastamise horisontaalne raamistik on andnud õiguskindluse, mis on võimaldanud paljudel uudsetel teenustel tekkida ja siseturul ulatuslikumalt levida. Seega tuleks kõnealune raamistik säilitada. Võttes arvesse erinevusi asjakohaste õigusnormide ülevõtmisel ja kohaldamisel riiklikul tasandil ning selguse ja ühtluse taotlust, tuleks kõnealune raamistik siiski hõlmata ka käesolevasse määrusesse. Ühtlasi tuleks selle raamistiku teatavaid elemente täpsemalt selgitada, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat.
(16)  Direktiiviga 2000/31/EÜ ette nähtud vahendusteenuse osutajate tingimusliku kohustustest vabastamise horisontaalne raamistik on andnud õiguskindluse, mis on võimaldanud paljudel uudsetel teenustel tekkida ja siseturul ulatuslikumalt levida. Seega tuleks kõnealune raamistik säilitada. Võttes arvesse erinevusi asjakohaste õigusnormide ülevõtmisel ja kohaldamisel riiklikul tasandil ning selguse, järjepidevuse, prognoositavuse, juurdepääsetavuse ja ühtluse taotlust, tuleks kõnealune raamistik siiski hõlmata ka käesolevasse määrusesse. Ühtlasi tuleks selle raamistiku teatavaid elemente täpsemalt selgitada, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat nagu ka tehnoloogia arengut ja turusuundumusi.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Käesolevas määruses sätestatud vastutusest vabastamise sätet ei tuleks kohaldada juhul, kui vahendusteenuse osutaja ei piirdu üksnes teenuste neutraalse osutamisega, mis hõlmab vaid teenusesaaja esitatud teabe tehnilist ja automatiseeritud töötlemist, vaid tal on sellega seoses aktiivne roll, mis annab talle teabest ülevaate või kontrolli selle üle. Neid vabastusi ei peaks kohaldama ka sellise vastutuse puhul, mis on seotud teabega, mida ei ole andnud mitte teenusesaaja, vaid vahendusteenuse osutaja ise, sealhulgas juhul, kui selline teave on välja töötatud kõnealuse teenuseosutaja toimetusvastutuse alusel.
(18)  Käesolevas määruses sätestatud vastutusest vabastamise sätet ei tuleks kohaldada juhul, kui vahendusteenuse osutaja ei piirdu üksnes teenuste neutraalse osutamisega, mis hõlmab vaid teenusesaaja esitatud teabe tehnilist ja automatiseeritud töötlemist, vaid tal on sellega seoses aktiivne roll, mis annab talle teabest ülevaate või kontrolli selle üle. Teabe üle kontrolli omamisena ei tohiks aga käsitada üksnes järjestamist, järjestikust kuvamist ega soovitussüsteemi kasutamist. Neid vabastusi ei peaks kohaldama ka sellise vastutuse puhul, mis on seotud teabega, mida ei ole andnud mitte teenusesaaja, vaid vahendusteenuse osutaja ise, sealhulgas juhul, kui selline teave on välja töötatud kõnealuse teenuseosutaja toimetusvastutuse alusel.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Vahendusteenuste osutaja, kes teeb ebaseadusliku tegevuse huvides teenusesaajaga teadlikult koostööd, ei osuta oma teenust neutraalselt ning ei peaks seega saama kasu käesolevas määruse vastutusest vabastamise sättest.
(20)  Kui vahendusteenuste osutaja teeb teenusesaajaga ebaseadusliku tegevuse huvides teadlikult koostööd, tuleks sellist teenust käsitada teenusena, mida ei ole osutatud neutraalselt, ja seetõttu ei tohiks olla õigust kohaldada selle teenuseosutaja suhtes käesolevas määruses sätestatud vastutusest vabastamist.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Teenuseosutaja peaks saama vastutusest vabastamise võimalust kasutada pelga edastamise või vahemällu salvestamise teenuse suhtes siis, kui tal ei ole edastatava teabega vähimatki pistmist. Muu hulgas on nõutav see, et teenuseosutaja ei muuda edastatavat teavet. Selle nõude puhul ei tohi muutmisena tõlgendada edastamise käigus toimuvaid tehnilist laadi manipulatsioone, kuna sellised manipulatsioonid ei muuda edastatava teabe terviklust.
(21)  Teenuseosutaja peaks saama vastutusest vabastamise võimalust kasutada pelga edastamise või vahemällu salvestamise teenuse suhtes siis, kui tal ei ole edastatava teabe sisuga vähimatki pistmist. Muu hulgas on nõutav see, et teenuseosutaja edastatavat teavet ei muuda. Selle nõude puhul ei tohi muutmisena tõlgendada edastamise käigus toimuvaid tehnilist laadi manipulatsioone, sest edastatava teabe terviklust nendega ei muudeta.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Et kasutada veebimajutusteenuse osutajatele ettenähtud vastutusest vabastamist, peaks teenuseosutaja, kellel on tekkinud tegelik teadmine või teadlikkus ebaseaduslikust sisust, sellise teabe kiiresti eemaldama või sellele juurdepääsu tõkestama. Eemaldamine või juurdepääsu tõkestamine peaks toimuma väljendusvabaduse põhimõtte järgi. Teenuseosutajal võib tekkida tegelik teadmine või teadlikkus sellisest teabest eelkõige omaalgatuslike uurimiste või teadete kaudu, mille üksikisikud või üksused on talle käesoleva määruse kohaselt esitanud, kui need teated on piisavalt täpsed ja põhjendatud, nii et hoolikas ettevõtja saaks väidetava ebaseadusliku sisu mõistlikul viisil kindlaks teha, seda hinnata ja vajaduse korral selle vastu meetmeid võtta.
(22)  Et kasutada veebimajutusteenuse osutajatele ettenähtud vastutusest vabastamist, peaks teenuseosutaja, kes on saanud teada, et sisu on ebaseaduslik, ja kellel on seetõttu tekkinud tegelik teadmine või teadlikkus ebaseaduslikust sisust, sellise teabe kiiresti eemaldama või sellele juurdepääsu tõkestama. Sisu eemaldamisel ja sisule juurdepääsu tõkestamisel tuleks tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja järgida põhiõiguste hartat, sealhulgas väljendusvabaduse põhimõtet, ning õigust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta. Teenuseosutajal võib tekkida sisu ebaseaduslikkusest tegelik teadmine või teadlikkus eelkõige omaalgatuslike uurimiste või teadete kaudu, mille üksikisikud või üksused on talle käesoleva määruse kohaselt esitanud, kui need teated on piisavalt täpsed ja põhjendatud, nii et hoolikas veebimajutusteenuse osutaja saaks väidetava ebaseadusliku sisu mõistlikul viisil kindlaks teha, seda hinnata ja vajaduse korral selle vastu meetmeid võtta. Kui teenuseosutajad tegutsevad tegelike teadmiste alusel, peaks nende suhtes olema õigus kohaldada käesolevas määruses osutatud vastutusest vabastamise sätteid.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Et tagada internetis vahendatavate äritehingute puhul tarbijate tõhus kaitse, ei tohiks kohaldada käesoleva määrusega kehtestatud veebimajutusteenuse osutajate vastutusest vabastamise sätet teatavate veebimajutusteenuste osutajate, täpsemalt selliste digiplatvormide suhtes, kes võimaldavad tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, kui sellised digiplatvormid esitavad asjaomase tehinguga seotud andmeid sellisel moel, mis paneb tarbija arvama, et teavet pakub kas digiplatvorm ise või tema alluvuses või kontrolli all tegutsev teenusesaaja ja et kõnealusel digiplatvormil on teabest ülevaade ja kontroll selle üle, isegi kui see tegelikult nii ei ole. Selleks tuleks objektiivselt ja kõigile asjakohastele asjaoludele tuginedes otsustada, kas osutatud esitusviis võiks keskmise ja piisavalt teavitatud tarbija selliselt arvama panna.
(23)  Et tagada internetis vahendatavate äritehingute puhul tarbijate tõhus kaitse, ei tohiks kohaldada käesoleva määrusega kehtestatud veebimajutusteenuse osutajate vastutusest vabastamise sätet teatavate veebimajutusteenuste osutajate, täpsemalt selliste digiplatvormide suhtes, kes võimaldavad tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, kui sellised digiplatvormid esitavad asjaomase tehinguga seotud andmeid sellisel moel, mis paneb tarbija arvama, et teavet pakub kas digiplatvorm ise või tema alluvuses või kontrolli all tegutsev teenusesaaja ja et kõnealusel digiplatvormil on teabest ülevaade ja kontroll selle üle, isegi kui see tegelikult nii ei ole. Selleks tuleks objektiivselt ja kõigile asjakohastele asjaoludele tuginedes otsustada, kas osutatud esitusviis võiks tarbija selliselt arvama panna. Selline arvamus võib tekkida näiteks juhul, kui digiplatvorm, mis lubab kauplejatega kauglepinguid sõlmida, ei näita käesoleva määruse kohaselt selgelt kaupleja identifitseerimisandmeid või turustab toodet või teenust enda nimel, selle asemel et kasutada seda tarniva kaupleja nime, või kui teenuseosutaja määrab kaupleja pakutavate kaupade või teenuste lõpliku hinna.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Et luua õiguskindlus ja mitte pärssida vahendusteenuste osutajate võimalikku vabatahtlikku tegevust, mille eesmärk on avastada ja tuvastada ebaseaduslikku sisu ning tõkestada selle levikut, tuleks täpsustada, et selline vabatahtlik tegevus ei välista käesoleva määrusega ette nähtud vastutusest vabastamist, kui selline tegevus toimub heas usus ja hoolsuspõhimõtteid järgides. Lisaks on oluline märkida, et ainuüksi asjaolu, et kõnealused teenuseosutajad võtavad heas usus meetmeid, et täita liidu õiguse nõudeid, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud nõudeid, mis on seotud nende teenusetingimuste rakendamisega, ei tohiks vastutusest vabastamise võimalust välistada. Seega ei tuleks konkreetse teenuseosutaja selliseid võimalikke tegevusi ega meetmeid arvesse võtta, kui otsustatakse, kas teenuseosutaja võib tugineda vastutusest vabastamise sättele, eelkõige seoses sellega, kas teenuseosutaja osutab oma teenust neutraalselt ja võib seega jääda asjaomase sätte kohaldamisalasse, ilma et kirjeldatud õigusnorm tähendaks, et teenuseosutaja saab tingimata sellele tugineda.
(25)  Et luua õiguskindlus ja mitte pärssida vahendusteenuste osutajate võimalikku vabatahtlikku tegevust, mille eesmärk on avastada ja tuvastada ebaseaduslikku sisu ning tõkestada selle levikut, tuleks täpsustada, et selline vabatahtlik tegevus ei välista käesoleva määrusega ette nähtud vastutusest vabastamist üksnes seetõttu, et nad teevad vabatahtlikke omaalgatuslikke uurimisi, tingimusel, et selline tegevus toimub heas usus ja hoolsuspõhimõtteid järgides ning sellega kaasnevad täiendavad kaitsemeetmed, millega hoitakse ära seadusliku sisu liigne eemaldamine. Vahendusteenuste osutajad peaksid tegema kõik endast oleneva tagamaks, et kui sisu modereerimiseks kasutatakse automaatseid vahendeid, on tehnoloogia piisavalt usaldusväärne, et piirata võimalikult palju vigade määra juhul, kui teavet peetakse ebaseaduslikuks sisuks ekslikult. Lisaks on oluline märkida, et ainuüksi asjaolu, et kõnealused teenuseosutajad võtavad heas usus meetmeid, et täita liidu õiguse nõudeid, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud nõudeid, mis on seotud nende teenusetingimuste rakendamisega, ei tohiks vastutusest vabastamise võimalust välistada. Seega ei tuleks konkreetse teenuseosutaja selliseid võimalikke tegevusi ega meetmeid arvesse võtta, kui otsustatakse, kas teenuseosutaja võib tugineda vastutusest vabastamise sättele, eelkõige seoses sellega, kas teenuseosutaja osutab oma teenust neutraalselt ja võib seega jääda asjaomase sätte kohaldamisalasse, ilma et kirjeldatud õigusnorm tähendaks, et teenuseosutaja saab tingimata sellele tugineda.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Kuigi käesoleva määruse II peatüki sätetes keskendutakse vahendusteenuste osutajate vastutusest vabastamisele, on oluline meenutada, et hoolimata nende teenuseosutajate üldisest tähtsast rollist ei tohiks ebaseadusliku veebisisu ja veebis toimuva tegevuse probleemi käsitleda üksnes nende kohustustele ja vastutusele keskendudes. Kui see on võimalik, peaksid kolmandad isikud, keda internetis edastatav või talletatav ebaseaduslik sisu mõjutab, püüdma lahendada sellise sisuga seotud konflikte kõnealuseid vahendusteenuste osutajaid kaasamata. Teenuse saajaid tuleks nende esitatava ja levitatava ebaseadusliku sisuga seoses vastutavaks pidada, kui kõnealust vastutust käsitlevad liidu ja riiklikud õigusaktid seda ette näevad. Kus asjakohane, peaksid ka teised osalejad, näiteks suletud veebikeskkonnas tegutsevate rühmade ja eriti just suurte rühmade moderaatorid aitama kooskõlas kohaldatava õigusega ära hoida ebaseadusliku veebisisu levikut. Kui on vaja kaasata infoühiskonna teenuste pakkujaid, sealhulgas vahendusteenuste osutajaid, tuleks asjakohased taotlused või korraldused suunata üldjuhul osalisele, kes on tehniliselt ja operatiivselt suuteline konkreetse ebaseadusliku sisu vastu meetmeid võtma, et vältida ja minimeerida võimalikku negatiivset mõju sellise teabe kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele, mis ei ole ebaseaduslik sisu.
(26)  Kuigi käesoleva määruse II peatüki sätetes keskendutakse vahendusteenuste osutajate vastutusest vabastamisele, on oluline meenutada, et hoolimata nende teenuseosutajate üldisest tähtsast rollist ei tohiks ebaseadusliku veebisisu ja veebis toimuva tegevuse probleemi käsitleda üksnes nende kohustustele ja vastutusele keskendudes. Kui see on võimalik, peaksid kolmandad isikud, keda internetis edastatav või talletatav ebaseaduslik sisu mõjutab, püüdma lahendada sellise sisuga seotud konflikte kõnealuseid vahendusteenuste osutajaid kaasamata. Teenuse saajaid tuleks nende esitatava ja levitatava ebaseadusliku sisuga seoses vastutavaks pidada, kui kõnealust vastutust käsitlevad liidu ja riiklikud õigusaktid seda ette näevad. Kus asjakohane, peaksid ka teised osalejad, näiteks suletud ja avatud veebikeskkondades tegutsevate rühmade ja eriti just suurte rühmade moderaatorid aitama kooskõlas kohaldatava õigusega ära hoida ebaseadusliku veebisisu levikut. Kui on vaja kaasata infoühiskonna teenuste osutajaid, sealhulgas vahendusteenuste osutajaid, tuleks kõik sellekohased taotlused või korraldused suunata üldjuhul konkreetsele teenuseosutajale, kes on tehniliselt ja operatiivselt suuteline konkreetsete ebaseadusliku sisu elementide vastu meetmeid võtma, et vältida ja minimeerida võimalikku negatiivset mõju sellise teabe kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele, mis ei ole ebaseaduslik sisu. Seega peaksid teenuseosutajad tegutsema juhtudel, mil neil on seda teha kõige mõistlikum.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Alates 2000. aastast on maad võtnud uued tehnoloogiad, mis parandavad internetis andmete edastamise ja säilitamise süsteemide kättesaadavust, tõhusust, kiirust, usaldusväärsust, võimsust ja turvalisust, tuues kaasa üha keerukamate digiökosüsteemide loomise. Sellega seoses tuleks meelde tuletada, et nende teenuste osutajad, millega luuakse ja edendatakse interneti loogilist alusarhitektuuri ning interneti, sh selle tehniliste abifunktsioonide toimimist, võivad samuti saada kasu käesoleva määruse vastutusest vabastamise sättest, kui nende teenused kvalifitseeruvad pelga edastamise, vahemällu salvestamise või veebimajutusteenusena. Selliste teenuste hulka võivad olenevalt asjaoludest kuuluda traadita kohtvõrgud, domeeninimede süsteemi (DNS) teenused, tippdomeeninimede registrid, digisertifikaate väljastavad sertifitseerimisasutused või sisuedastusvõrgud, mis võimaldavad või parandavad teiste vahendusteenuste osutajate funktsioone. Samuti on märkimisväärselt arenenud sidepidamiseks kasutatavad teenused ja nende osutamise tehnilised vahendid, mis on toonud turule digiteenused, nagu IP-kõne-, sõnumiteenused ja internetipõhised e-posti teenused, mille puhul sidepidamist võimaldatakse internetiühenduse teenuse kaudu. Vastutusest vabastamise sättest võivad kasu saada ka sellised teenused, kuivõrd need kvalifitseeruvad pelga edastamise, vahemällu salvestamise või veebimajutusteenusena.
(27)  Alates 2000. aastast on maad võtnud uued tehnoloogiad, mis parandavad internetis andmete edastamise ja säilitamise süsteemide kättesaadavust, tõhusust, kiirust, usaldusväärsust, võimsust ja turvalisust, tuues kaasa üha keerukamate digiökosüsteemide loomise. Sellega seoses tuleks meelde tuletada, et nende teenuste osutajad, millega luuakse ja edendatakse interneti loogilist alusarhitektuuri ning interneti, sh selle tehniliste abifunktsioonide toimimist, võivad samuti saada kasu käesoleva määruse vastutusest vabastamise sättest, kui nende teenused kvalifitseeruvad pelga edastamise, vahemällu salvestamise või veebimajutusteenusena. Selliste teenuste hulka võivad olenevalt asjaoludest kuuluda muu hulgas traadita kohtvõrgud, domeeninimede süsteemi (DNS) teenused, tippdomeeninimede registrid, digisertifikaate väljastavad sertifitseerimisasutused, virtuaalsed privaatvõrgud, pilvetaristuteenused või sisuedastusvõrgud, mis võimaldavad või parandavad teiste vahendusteenuste osutajate funktsioone. Samuti on märkimisväärselt arenenud sidepidamiseks kasutatavad teenused ja nende osutamise tehnilised vahendid, mis on toonud turule digiteenused, nagu IP-kõne-, sõnumiteenused ja internetipõhised e-posti teenused, mille puhul sidepidamist võimaldatakse internetiühenduse teenuse kaudu. Vastutusest vabastamise sättest võivad kasu saada ka sellised teenused, kuivõrd need kvalifitseeruvad pelga edastamise, vahemällu salvestamise või veebimajutusteenusena.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 a (uus)
(27a)  Iga veebileht ja veebisait võib sisaldada elemente, mis liigituvad „pelga edastamise“, „vahemällu salvestamise“ ja veebimajutusteenuse vahel erinevalt, ning seda tuleks vastutusest vabastamise sätete kohaldamisel igaühe puhul arvesse võtta. Näiteks võib otsingumootori kaudu osutada päringutulemustes sisalduva teabe puhul üksnes vahemällu salvestamise teenust. Päringutulemuste kõrval kuvatavad elemendid, näiteks veebireklaamid, liigutavad aga veebimajutusteenuseks.
Muudatusettepanekud 25 ja 517/rev
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Mis puudutab üldisi kohustusi, siis ei tohiks vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldada jälgimiskohustust. See keeld ei kehti erijuhtudel kohaldatavate jälgimiskohustuste kohta ega mõjuta siseriiklike õigusaktidega kooskõlas antavaid riiklike asutuste korraldusi, mis antakse vastavalt käesolevas määruses kehtestatud tingimustele. Ühtki käesoleva määruse sätet ei tohiks tõlgendada nii, nagu see kehtestaks teenuseosutajatele üldise jälgimise või aktiivse andmekogumise kohustuse või üldise kohustuse võtta ebaseadusliku sisu vastaseid ennetusmeetmeid.
(28)  Mis puudutab üldisi kohustusi, siis ei tohiks vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldada de jure ega de facto jälgimiskohustust. See keeld ei kehti erijuhtudel kohaldatavate teatavate korrektselt kindlaks määratud jälgimiskohustuste kohta, mis on sätestatud liidu õigusaktides, ega mõjuta liidu õigusakte rakendavate liikmesriigi õigusaktidega kooskõlas antavaid riiklike asutuste korraldusi, mis antakse vastavalt käesolevas määruses ja muudes eriõigusena (lex specialis) käsitatavates liidu õigusaktides kehtestatud tingimustele. Ühtki käesoleva määruse sätet ei tohiks tõlgendada nii, nagu see kehtestaks teenuseosutajatele üldise jälgimise või aktiivse andmekogumise kohustuse või üldise kohustuse võtta ebaseadusliku sisu vastaseid ennetusmeetmeid. Samamoodi ei tohiks liikmesriigid takistada vahendusteenuse osutajatel osutada otspunktkrüpteeritud teenuseid. Andmete mõjusa otspunktkrüpteerimise kasutamine on vajalik interneti turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks ning tõkestab tõhusalt kolmandate isikute loata juurdepääsu. Et internetiprivaatsus oleks tagatud, ei tohiks liikmesriigid kehtestada vahendusteenuste osutajatele üldist kohustust piirata nende teenuste anonüümset kasutamist. Kooskõlas võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega ja selleks, et hoida ära isikuandmete loata avalikustamine, identiteedivargus ja isikuandmete muul moel kuritarvitamine, peaks teenusesaajatel olema õigus, kui see on mõistlikke pingutusi tehes võimalik, teenuseid kasutada ja nende eest tasuda anonüümselt. Seda tuleks kohaldada, ilma et see piiraks isikuandmete kaitset käsitlevates liidu õigusaktides sätestatud kohustusi. Teenuseosutajad saavad võimaldada oma teenuste anonüümset kasutamist, hoidudes kogumast isikuandmeid teenusesaaja ja tema veebitegevuse kohta ning mitte takistades teenusesaajaid kasutamast teenusele juurdepääsuks anonüümseid võrke. Anonüümseid makseid võib teha näiteks sularahas, sularaha eest ostetud vautšeritega või eelnevalt lunastatud maksevahenditega.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Sõltuvalt iga liikmesriigi õigussüsteemist ja asjaomasest õigusvaldkonnast võivad riiklikud kohtu- või haldusasutused anda vahendusteenuse osutajatele korralduse võtta konkreetse ebaseadusliku sisu vastu suunatud meetmeid või esitada konkreetset teavet. Siseriiklikud õigusaktid, mille alusel selliseid korraldusi antakse, on väga erinevad ning selliste korraldustega tegeletakse üha enam piiriülestes olukordades. Selleks et neid korraldusi saaks täita tõhusalt ja tulemuslikult, nii et asjaomased ametiasutused saaksid täita oma ülesandeid ja teenuseosutajaid ei koormataks ebaproportsionaalselt ning ilma et see põhjendamatult mõjutaks kolmandate isikute õigusi või riivaks nende õigustatud huve, tuleb kehtestada teatavad tingimused, millele need korraldused peaksid vastama, ning teatavad täiendavad nõuded, mis seonduvad nende korralduste menetlemisega.
(29)  Sõltuvalt iga liikmesriigi õigussüsteemist ja asjaomasest õigusvaldkonnast võivad riiklikud kohtu- või haldusasutused anda vahendusteenuse osutajatele korralduse võtta konkreetse ebaseadusliku sisu vastu suunatud meetmeid või esitada konkreetset teavet. Liidu õigusega, sealhulgas hartaga, kooskõlas olevad liikmesriigi õigusaktid, mille alusel selliseid korraldusi antakse, on väga erinevad ning selliste korraldustega tegeletakse üha enam piiriülestes olukordades. Selleks et neid korraldusi saaks täita tõhusalt ja tulemuslikult, nii et asjaomased ametiasutused saaksid täita oma ülesandeid ja teenuseosutajaid ei koormataks ebaproportsionaalselt ning ilma et see põhjendamatult mõjutaks kolmandate isikute õigusi või riivaks nende õigustatud huve, tuleb kehtestada teatavad tingimused, millele need korraldused peaksid vastama, ning teatavad täiendavad nõuded, mis seonduvad nende korralduste tõhusa menetlemisega.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise või teabe esitamise korraldusi tuleks välja anda kooskõlas liidu õigusega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679, ning käesoleva määruse sättega, mis keelab üldise teabe jälgimise ja ebaseaduslikku tegevust näitavate andmete või asjaolude aktiivse kogumise kohustuste kehtestamise. Käesolevas määruses sätestatud ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise korralduste suhtes kohaldatavad tingimused ja nõuded ei piira muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette sarnased süsteemid teatavat liiki ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks, näiteks määrus (EL) .../… [kavandatav määrus, mis käsitleb terroristliku veebisisu levitamise tõkestamist] või määrus (EL) 2017/2394, millega antakse erivolitused nõuda liikmesriikide tarbijaõiguse valdkonna õiguskaitseasutustelt teabe esitamist, ilma et teabe esitamise korralduste suhtes kohaldatavad tingimused ja nõuded piiraksid muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega nähakse kindlate sektorite jaoks ette sarnased asjakohased õigusnormid. Kõnealused tingimused ja nõuded ei tohiks piirata liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse kohaseid säilitamiseeskirju ning õiguskaitseasutuste konfidentsiaalsuse tagamise taotlusi, mis on seotud ametisaladuse hoidmise nõudega.
(30)  Ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise või teabe esitamise korraldusi tuleks välja anda kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas hartaga ja eelkõige määrusega (EL) 2016/679, ning käesoleva määruse sättega, mis keelab üldise teabe jälgimise ja ebaseaduslikku tegevust näitavate andmete või asjaolude aktiivse kogumise kohustuste kehtestamise. Käesolevas määruses sätestatud ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise korralduste suhtes kohaldatavad tingimused ja nõuded ei piira muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette sarnased süsteemid teatavat liiki ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks, näiteks määrus (EL) 2021/784, mis käsitleb terroristliku veebisisu levitamise tõkestamist, või määrus (EL) 2017/2394, millega antakse erivolitused nõuda liikmesriikide tarbijaõiguse valdkonna õiguskaitseasutustelt teabe esitamist, ilma et teabe esitamise korralduste suhtes kohaldatavad tingimused ja nõuded piiraksid muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega nähakse kindlate sektorite jaoks ette sarnased asjakohased õigusnormid. Kõnealused tingimused ja nõuded ei tohiks piirata liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse kohaseid säilitamiseeskirju ning õiguskaitseasutuste konfidentsiaalsuse tagamise taotlusi, mis on seotud ametisaladuse hoidmise nõudega.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Selliste ebaseadusliku veebisisu vastaste meetmete võtmise korralduste territoriaalne kohaldamisala tuleks selgelt kindlaks määrata korralduse väljaandmist võimaldava kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning see ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik määruse eesmärkide saavutamiseks. Sellega seoses peaks korralduse teinud siseriiklik õigus- või haldusasutus leidma tasakaalu, kõrvutades seda, mida korraldusega püütakse saavutada (võttes arvesse korralduse tegemist võimaldavat õiguslikku alust), kõigi selliste kolmandate isikute õiguste ja õigustatud huvidega, keda korraldus võib mõjutada, eelkõige nende hartast tulenevate põhiõigustega. Kui kindlale teabele viitaval korraldusel võib olla mõju väljaspool asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi, peaks asutus ka hindama, kas kõnealune teave võib endast kujutada ebaseaduslikku sisu teistes asjaomastes liikmesriikides, ning (kus asjakohane) võtma arvesse asjakohaseid liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse norme ja rahvusvahelise viisakuse põhimõtteid.
(31)  Selliste ebaseadusliku veebisisu vastaste meetmete võtmise korralduste territoriaalne kohaldamisala tuleks selgelt kindlaks määrata korralduse väljaandmist võimaldava kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse alusel kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas direktiiviga 2000/31/EÜ ja hartaga, ning see ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik määruse eesmärkide saavutamiseks. Sellega seoses peaks korralduse teinud siseriiklik õigus- või haldusasutus leidma tasakaalu, kõrvutades seda, mida korraldusega püütakse saavutada (võttes arvesse korralduse tegemist võimaldavat õiguslikku alust), kõigi selliste kolmandate isikute õiguste ja õigustatud huvidega, keda korraldus võib mõjutada, eelkõige nende hartast tulenevate põhiõigustega. Kui kindlale teabele viitaval korraldusel võib olla mõju väljaspool asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi, peaks asutus erandkorras hindama, kas kõnealune teave võib endast kujutada ebaseaduslikku sisu teistes asjaomastes liikmesriikides, ning (kus asjakohane) võtma arvesse asjakohaseid liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse norme ja rahvusvahelise viisakuse põhimõtteid.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Käesoleva määrusega reguleeritud teabe esitamise korraldused on seotud kindla teabe hankimisega asjaomaste üksikute vahendusteenuse saajate kohta (kes on märgitud nendes korraldustes), et teha kindlaks, kas need teenusesaajad järgivad kohaldatavaid liidu või liikmesriigi õigusnorme. Seega ei tohiks käesolevas määruses teabe esitamise kohta sätestatu mõjutada selliseid korraldusi, mis puudutavad konkreetselt identifitseerimata teenusesaajate rühma kohta käivat teavet, sealhulgas korraldusi esitada koondteavet statistika või tõenduspõhise poliitikakujundamise jaoks.
(32)  Käesoleva määrusega reguleeritud teabe esitamise korraldused on seotud kindla teabe hankimisega asjaomaste üksikute vahendusteenuse saajate kohta (kes on märgitud nendes korraldustes), et teha kindlaks, kas need teenusesaajad järgivad kohaldatavaid liidu või liikmesriigi õigusnorme. Seega ei tohiks käesolevas määruses teabe esitamise kohta sätestatu mõjutada selliseid korraldusi, mis puudutavad konkreetselt identifitseerimata teenusesaajate rühma kohta käivat teavet, sealhulgas korraldusi esitada koondteavet statistika või tõenduspõhise poliitikakujundamise jaoks. Liikmesriigid peaksid tagama, et liidu õigusraamistikku, mis käsitleb side konfidentsiaalsust ja internetiprivaatsust ning füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/680, rakendatakse täielikult. Eelkõige peaksid liikmesriigid austama üksikisikute ja ajakirjanike õigusi ning hoiduma sellise teabe otsimisest, mis võib kahjustada meedia- või väljendusvabadust.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise ja teabe esitamise korralduste suhtes kohaldatakse õigusnorme, millega kaitstakse teenuseosutaja tegevuskohajärgse liikmesriigi pädevust ning nähakse teatavatel juhtudel ette võimalikud erandid sellest pädevusest, nagu on sätestatud direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 3 ja üksnes juhul, kui kõnealuse artikli tingimused on täidetud. Arvestades, et kõnealused korraldused on seotud kindla ebaseadusliku sisu või kindla teabega, siis – juhul, kui need on adresseeritud teises liikmesriigis asutatud vahendusteenuse osutajatele – ei piira need põhimõtteliselt kõnealuste teenuseosutajate vabadust osutada oma teenuseid piiriüleselt. Seetõttu ei kohaldata nende korralduste suhtes direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 3 sätestatud õigusnorme, sealhulgas neid, mis käsitlevad vajadust põhjendada meetmeid, millega tehakse teatavatel kindlatel alustel erand teenuseosutaja tegevuskohajärgse liikmesriigi pädevusest, ja nendest meetmetest teatamist.
(33)  Ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise ja teabe esitamise korralduste suhtes kohaldatakse õigusnorme, millega kaitstakse teenuseosutaja tegevuskohajärgse liikmesriigi pädevust ning nähakse teatavatel juhtudel ette võimalikud erandid sellest pädevusest, nagu on sätestatud direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 3 ja üksnes juhul, kui kõnealuse artikli tingimused on täidetud. Kuna kõnealused korraldused on seotud kindla ebaseadusliku sisu või kindla teabega, mis on kindlaks määratud liidu õiguses või liidu õigusega kooskõlas olevas liikmesriigi õiguses, siis – juhul, kui need on adresseeritud teises liikmesriigis asutatud vahendusteenuse osutajatele – ei tohiks nendega üldjuhul piirata kõnealuste teenuseosutajate vabadust osutada oma teenuseid piiriüleselt. Pädev asutus peaks edastama ebaseadusliku sisu suhtes vastumeetmete võtmise korralduse ja esitama teabe otse asjaomasele adressaadile mis tahes elektroonilise vahendi abil, mille kohta jääb maha kirjalik jälg, ja tingimustel, mis võimaldavad teenusepakkujal teha kindlaks korralduse autentsuse, kaasa arvatud selle saatmise ja kättesaamise täpse kuupäeva ja kellaaja; selleks kasutatakse näiteks turvalisi e-kirju ja platvorme või muid turvalisi kanaleid, mille hulka kuuluvad ka need, mille on teinud kättesaadavaks teenusepakkuja, kooskõlas isikuandmete kaitse õigusnormidega. Selle nõude täitmiseks tuleks kasutada eelkõige kvalifitseeritud e-andmevahetusteenuseid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014. Käesolev määrus ei tohiks piirata kohtuotsuste vastastikust tunnustamist ja täitmise tagamist käsitlevate reeglite kohaldamist, eelkõige seoses õigusega keelduda ebaseadusliku sisu suhtes vastumeetmete võtmise korralduse tunnustamisest ja täitmise tagamisest, eelkõige juhul, kui korraldus on vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, milles tunnustamist või täitmise tagamist taotletakse.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33 a (uus)
(33a)  Käesolev määrus ei tohiks takistada asjaomastel riiklikel kohtu- ega haldusasutustel anda kohaldatava liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas oleva liikmesriigi õiguse alusel korraldus sisu taastada, kui sisu on vahendusteenuste osutaja teenusetingimustega kooskõlas, kuid teenuseosutaja on seda ekslikult pidanud ebaseaduslikuks ja see on eemaldatud.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33 b (uus)
(33b)  Et tagada käesoleva määruse tõhus rakendamine, peaksid ebaseadusliku sisu suhtes vastumeetmete võtmise ja teabe esitamise korraldused olema kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas hartaga. Komisjon peaks liidu õiguse rikkumistele rikkumismenetluste abil tõhusalt reageerima.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Et saavutada käesoleva määruse eesmärgid ja eelkõige parandada siseturu toimimist ning tagada turvaline ja läbipaistev digikeskkond, on vaja kehtestada vahendusteenuste osutajatele selged ja tasakaalustatud ühtlustatud hoolsuskohustused. Nende kohustuste eesmärk peaks olema eelkõige aidata saavutada avaliku korraga seotud eri eesmärke, näiteks tagada teenusesaajate, sealhulgas alaealiste ja haavatavate kasutajate turvalisus ja usaldus, kaitsta hartas sätestatud asjaomaseid põhiõigusi, tagada kõnealuste teenuseosutajate sisuline vastutus ning anda teenusesaajatele ja teistele mõjutatud isikutele rohkem mõjuvõimu, hõlbustades seejuures pädevate asutuste tehtavat järelevalvet.
(34)  Et saavutada käesoleva määruse eesmärgid ja eelkõige parandada siseturu toimimist ning tagada turvaline ja läbipaistev digikeskkond, on vaja kehtestada vahendusteenuste osutajatele selged, tõhusad, prognoositavad ja tasakaalustatud ühtlustatud hoolsuskohustused. Nende kohustuste eesmärk peaks olema eelkõige aidata saavutada avaliku korraga seotud eri eesmärke, näiteks tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ning teenusesaajate, sealhulgas alaealiste ja haavatavate kasutajate turvalisus ja usaldus, kaitsta hartas sätestatud asjaomaseid põhiõigusi, tagada kõnealuste teenuseosutajate sisuline vastutus ning anda teenusesaajatele ja teistele mõjutatud isikutele rohkem mõjuvõimu, hõlbustades seejuures pädevate asutuste tehtavat järelevalvet.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Sellega seoses on oluline, et hoolsuskohustust kohandataks vastavalt asjaomase vahendusteenuse liigile ja laadile. Seega sätestatakse käesolevas määruses põhikohustused, mida kohaldatakse kõigi vahendusteenuste osutajate suhtes, ning täiendavad erikohustused veebimajutusteenuse osutajatele, täpsemalt digiplatvormidele ja väga suurtele digiplatvormidele. Kui vahendusteenuste osutajad kuuluvad nende teenuste laadi ja suuruse tõttu kõnealustesse erikategooriatesse, peaksid nad täitma kõiki käesolevas määruses sätestatud vastavaid kohustusi. Kõnealuseid ühtlustatud hoolsuskohustusi, mis peaksid olema mõistlikud ega tohiks olla meelevaldsed, on vaja selleks, et täita avaliku korraga seotud kindlaid ülesandeid, nagu teenusesaajate õigustatud huvide kaitsmine, ebaseaduslike tegutsemistavadega võitlemine ja põhiõiguste kaitsmine internetis.
(35)  Sellega seoses on oluline, et hoolsuskohustust kohandataks vastavalt asjaomase vahendusteenuse liigile, laadile ja suurusele. Seega sätestatakse käesolevas määruses põhikohustused, mida kohaldatakse kõigi vahendusteenuste osutajate suhtes, ning täiendavad erikohustused veebimajutusteenuse osutajatele, täpsemalt digiplatvormidele ja väga suurtele digiplatvormidele. Kui vahendusteenuste osutajad kuuluvad nende teenuste laadi ja suuruse tõttu kõnealustesse erikategooriatesse, peaksid nad täitma kõiki käesolevas määruses selliste teenuste kohta sätestatud vastavaid kohustusi. Kõnealuseid ühtlustatud hoolsuskohustusi, mis peaksid olema mõistlikud ega tohiks olla meelevaldsed, on vaja selleks, et täita avaliku korraga seotud kindlaid ülesandeid, nagu teenusesaajate õigustatud huvide kaitsmine, ebaseaduslike tegutsemistavadega võitlemine ja põhiõiguste kaitsmine internetis.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Võimaldamaks käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste käsitlemiseks sujuvat ja tõhusat teabevahetust, tuleks vahendusteenuste osutajatelt nõuda, et nad tagaksid ühtse kontaktpunkti ja avaldaksid selle kontaktpunktiga seotud asjakohase teabe, märkides sealhulgas ära teabevahetuses kasutatavad keeled. Kontaktpunkti võivad kasutada ka usaldusväärsed teavitajad ja kutseala üksused, kes on vahendusteenuse osutajaga erisuhetes. Erinevalt seaduslikust esindajast peaks kontaktpunkt teenima operatiiveesmärke ja tal ei peaks tingimata olema (ametlikku) füüsilist asukohta.
(36)  Võimaldamaks käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste käsitlemiseks sujuvat ja tõhusat teabevahetust, tuleks vahendusteenuste osutajatelt nõuda, et nad määraksid ühtse kontaktpunkti ja avaldaksid selle kontaktpunktiga seotud asjakohase ja ajakohastatud teabe, märkides sealhulgas ära teabevahetuses kasutatavad keeled. Sellest teabest tuleks teada anda tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaatorile. Kontaktpunkti võivad kasutada ka usaldusväärsed teavitajad ja kutseala üksused, kes on vahendusteenuse osutajaga erisuhetes. Peaks olema lubatud, et see kontaktpunkt on sama, mida nõutakse muude liidu õigusaktidega. Erinevalt seaduslikust esindajast peaks kontaktpunkt teenima operatiiveesmärke ja tal ei peaks tingimata olema (ametlikku) füüsilist asukohta.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36 a (uus)
(36a)  Vahendusteenuste osutajatelt tuleks samuti nõuda, et nad määraksid teenusesaajatele mõeldud ühtse kontaktpunkti, mis võimaldab kiiret, otsest ja tõhusat suhtlust, eelkõige kergesti juurdepääsetavate vahendite abil, nagu telefoninumber, e-posti aadressid, elektroonilised kontaktvormid, juturobotid ja kiirsõnumid. Kui kasutaja suhtleb juturobotiga, tuleks sellest selgelt teada anda. Kiire, otsese ja tõhusa suhtluse hõlbustamiseks ei tohiks teenusesaajatele esitada pikki telefonimenüüsid ega varjatud kontaktandmeid. Eelkõige peaks telefonimenüüs alati olema võimalus rääkida inimesega. Vahendusteenuste osutajad peaksid võimaldama teenusesaajatel valida otsese ja tõhusa suhtluse vahendid, mis ei põhine ainult automaatsetel vahenditel. See nõue ei tohiks mõjutada vahendusteenuste osutajate sisemist korraldust, sealhulgas võimalust kasutada selle sidesüsteemi pakkumiseks kolmandate isikute teenuseid, näiteks väliseid teenuseosutajaid ja kõnekeskusi.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Kolmandas riigis asutatud vahendusteenuste osutajad, kes pakuvad teenuseid liidus, peaksid määrama liidus piisavate volitustega seadusliku esindaja ja esitama esindaja kohta käiva teabe, et nende teenuseosutajate üle saaks teha tõhusat järelevalvet ning vajaduse korral kohaldada nende suhtes käesoleva määruse täitmise tagamise meetmeid. Seaduslikul esindajal peaks olema võimalik täita ka kontaktpunkti rolli, tingimusel et käesoleva määruse asjakohased nõuded on täidetud.
(37)  Kolmandas riigis asutatud vahendusteenuste osutajad, kes pakuvad teenuseid liidus, peaksid määrama liidus piisavate volitustega seadusliku esindaja ja esitama esindaja kohta käiva teabe, et nende teenuseosutajate üle saaks teha tõhusat järelevalvet ning vajaduse korral kohaldada nende suhtes käesoleva määruse täitmise tagamise meetmeid. Seaduslikul esindajal peaks olema võimalik täita ka kontaktpunkti rolli, tingimusel et käesoleva määruse asjakohased nõuded on täidetud. Tuleks lubada, et üht seaduslikku esindajat volitab kooskõlas liikmesriigi õigusega rohkem kui üks vahendusteenuste osutaja, tingimusel et need teenuseosutajad kvalifitseeruvad mikro-, väikesteks või keskmise suurusega ettevõtjateks soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Kuigi põhimõtteliselt tuleks austada vahendusteenuste osutajate lepinguvabaduse õigust, on läbipaistvuse, teenusesaajate kaitse ning ebaõiglaste või meelevaldsete tulemuste vältimise huvides asjakohane kehtestada nende teenuseosutajate teenusetingimuste sisu, kohaldamise ja jõustamise suhtes teatavad nõuded.
(38)  Kuigi üldjuhul tuleks austada vahendusteenuste osutajate lepinguvabaduse õigust, on põhiõiguste, eelkõige väljendus- ja teabevabaduse kaitse, läbipaistvuse, teenusesaajate kaitse ning diskrimineerivate, ebaõiglaste ja meelevaldsete tulemuste vältimise huvides asjakohane kehtestada nende teenuseosutajate teenusetingimuste sisu, kohaldamise ja jõustamise suhtes teatavad nõuded. Eelkõige tuleb tagada, et teenusetingimused oleksid koostatud selges ja ühemõttelises sõnastuses, mis on kooskõlas kohaldatava liidu ja liikmesriigi õigusega. Teenusetingimused peaksid sisaldama teavet kõigi põhimõtete, menetluste, meetmete ja vahendite kohta, mida sisu modereerimisel kasutatakse, sealhulgas algoritmiline otsuste tegemine, inimkontroll, ning teenuse kasutamise lõpetamise õiguse kohta. Vahendusteenuste osutajad peaksid teenusesaajatele esitama ka teenusetingimuste peamistest elementidest, sealhulgas kasutatavatest õiguskaitsevahenditest, kergesti loetava lühikokkuvõtte, kasutades võimaluse korral graafilisi elemente, näiteks ikoone.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39
(39)  Et tagada piisav läbipaistvus ja vastutus, peaksid vahendusteenuste osutajad esitama igal aastal kooskõlas käesoleva määruse ühtlustatud nõuetega aruande, milles tuleb anda ülevaade modereerimise juhtumitest ning meetmetest, mis on võetud seoses teenusetingimuste kohaldamise ja jõustamisega. Et vältida ebaproportsionaalse koormuse panemist, ei tohiks kõnealuseid läbipaistvusaruandluse kohustusi siiski kohaldada teenuseosutajate suhtes, kes on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ määratluse kohaselt mikro- või väikeettevõtjad40.
(39)  Et tagada piisav läbipaistvus ja vastutus, peaksid vahendusteenuste osutajad koostama kooskõlas käesoleva määruse ühtlustatud nõuetega standardses ja masinloetavas vormingus aastaaruande, milles tuleb anda ülevaade oma tegevusest sisu modereerimisel, sealhulgas meetmetest, mida on võetud teenusetingimuste kohaldamise ja täitmise tagamise tulemusel. Et vältida ebaproportsionaalse koormuse tekitamist, ei tohiks kõnealuseid läbipaistvusaruandluse kohustusi siiski kohaldada teenuseosutajate suhtes, kes on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ määratluse kohaselt mikro- või väikeettevõtjad40, kuid kes kvalifitseeru väga suurteks digiplatvormideks.
__________________
__________________
40 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
40 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39 a (uus)
(39a)  Teenusesaajatel peaks olema õigus teha teenuse kasutamisel vabasid, sõltumatuid ja teadlikke otsuseid ja valikuid ning vahendusteenuste osutajad ei tohi muu hulgas ka oma liidese kaudu kasutada ühtegi vahendit, millega otsuste tegemist moonutada või takistada. Teenusesaajatel peaks vahendusteenuste kasutamisel olema eelkõige õigus teha selliseid otsuseid muu hulgas seoses teenusetingimuste, reklaamitavade, privaatsus- ja muude seadete ning soovitussüsteemide aktsepteerimise ja muutumisega. On aga ka teenuseid, mille puhul kasutatakse kognitiivset manipuleerimist ning teenusesaajaid innustatakse ostma kaupu ja teenuseid, mida nad ei soovi, või avaldama isikuandmeid, mida nad eelistaksid mitte avaldada. Seetõttu peaks vahendusteenuste osutajatel olema keelatud teenuse teenusesaajaid petta ja digitaalselt müksata ning internetipõhise kasutajaliidese või selle osa struktuuri, disaini või funktsioonide (tumemustrid) kaudu teenusesaajate iseseisvust, otsuste tegemist ja valikuid moonutada ja takistada. See peaks hõlmama manipuleerivat disaini, mille kaudu suunatakse teenusesaajat tegutsema nii, et see toob kasu vahendusteenuse osutajale, kuid ei pruugi olla teenusesaaja huvides, sest valikud on esitatud mitteneutraalsel viisil, näiteks nõusolekuvalik on paremini esile toodud, ning korduvat või tungivat nõudmist, et teenusesaaja teeks otsuse, mille tõttu on teenusest loobuda palju raskem kui selle kasutajaks registreeruda. Tumemustreid ennetavaid reegleid ei tohiks aga mõista nii, et need takistavad teenuseosutajatel kasutajatega otse suhelda ja neile uusi või lisateenuseid pakkuda. Eelkõige peaks kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 olema õigus mõistliku aja jooksul uuesti kasutaja poole pöörduda, isegi kui kasutaja on keeldunud konkreetseteks andmetöötluseesmärkideks nõusolekut andmast. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles määratakse kindlaks tavad, mida võib pidada tumemustriks.
Muudatusettepanek 512
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39 b (uus)
(39b)   Tagamaks, et ärikasutajate jälgitavuse kohustust kohaldataks tõhusalt ja korrektselt ning ebaproportsionaalset koormust tekitamata, peaksid asjaomased vahendusteenuse osutajad tegema enne nende teenuste kasutamist hoolsuskohustusest tulenevat kontrolli, et veenduda asjaomaste ärikasutajate esitatud teabe usaldusväärsuses, kasutades eelkõige vabalt juurdepääsetavaid ametlikke internetipõhiseid andmebaase või kasutajaliideseid, nagu riiklikud äriregistrid, või paludes asjaomasel ärikasutajal esitada usaldusväärsed tõendavad dokumendid, nagu isikut tõendavate dokumentide koopiad, tõendatud pangaväljavõtted, äriühingu ja -registri tõendid. Nad võivad kasutada ka muid allikaid, mis on distantsilt kasutamiseks kättesaadavad ja tagavad selle kohustuse täitmiseks samal tasemel usaldusväärsuse.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Veebimajutusteenuse pakkujatel on ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemisel iseäranis oluline roll, kuna nad talletavad teenusesaajate taotlusel teenusesaajate esitatud teavet ning annavad tavaliselt teistele teenusesaajatele sellele juurdepääsu, mõnikord ka suures ulatuses. Oluline on, et kõik veebimajutusteenuse pakkujad, olenemata nende suurusest, kehtestaksid kasutusmugavad teavitus- ja meetmemehhanismid, mis hõlbustavad asjaomase veebimajutusteenuse pakkuja teavitamist kindlast teabest, mida teavitav pool peab ebaseaduslikuks sisuks („teavitamine“) ja mille alusel saab asjaomane teenusepakkuja otsustada, kas ta nõustub teavitaja hinnanguga või mitte ja kas ta soovib kõnealuse sisu eemaldada või sellele juurdepääsu tõkestada („meetme võtmine“). Kui teated vastavad esitatavatele nõuetele, peaks üksikisikutel või üksustel olema võimalik teatada ühes teates korraga mitmest konkreetsest sisust, mis on väidetavalt ebaseaduslik. Teavitus- ja meetmemehhanismide loomise kohustust tuleks kohaldada näiteks failide talletamise ja jagamise, veebimajutuse, reklaamiserveri- ja paste bin-teenuse suhtes, kui kõnealused pakkujad kvalifitseeruvad käesoleva määrusega hõlmatud veebimajutusteenuse pakkujateks.
(40)  Veebimajutusteenuse pakkujatel on ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemisel iseäranis oluline roll, kuna nad talletavad teenusesaajate taotlusel teenusesaajate esitatud teavet ning annavad tavaliselt teistele teenusesaajatele sellele juurdepääsu, mõnikord ka suures ulatuses. Oluline on, et kõik veebimajutusteenuse pakkujad, olenemata nende suurusest, kehtestaksid kergesti juurdepääsetavad, terviklikud ja kasutusmugavad teavitus- ja meetmemehhanismid, mis hõlbustavad asjaomase veebimajutusteenuse pakkuja teavitamist kindlast teabest, mida teavitav pool peab ebaseaduslikuks sisuks („teavitamine“) ja mille alusel saab asjaomane teenusepakkuja ilma teates osutatud teabe täiendava õigusliku ja faktilise kontrollimiseta kindlaks teha, et kõnealune sisu on selgelt ebaseaduslik ning kõnealuse sisu eemaldada või sellele juurdepääsu tõkestada („meetme võtmine“). Selline mehhanism peaks hõlmama selgelt tuvastatavat teatamismehhanismi, mis asub kõnealuse sisu lähedal, et liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ebaseaduslikuks sisuks peetavast teabest saaks kiiresti ja lihtsalt teatada. Kui teated vastavad esitatavatele nõuetele, peaks üksikisikutel või üksustel olema võimalik teatada ühes teates korraga mitmest konkreetsest sisuelemendist, mis on väidetavalt ebaseaduslikud, et tagada teatamis- ja meetmemehhanismide tõhus toimimine. Kuigi üksikisikutel peaks alati olema õigus esitada teateid anonüümselt, ei tohiks sellised teated tähendada tegelikku teadmist, välja arvatud juhul, kui teavet peetakse seotuks mõne direktiivis 2011/93/EL osutatud süüteoga. Teavitus- ja meetmemehhanismide loomise kohustust tuleks kohaldada näiteks failide talletamise ja jagamise, veebimajutuse, reklaamiserveri- ja paste bin-teenuse suhtes, kui kõnealused pakkujad kvalifitseeruvad käesoleva määrusega hõlmatud veebimajutusteenuse pakkujateks.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40 a (uus)
(40a)  Teated tuleks aga edastada ettevõtjale, kellel on tehniline ja operatiivne võimekus tegutseda ning kes on teabe või sisu esitanud teenusesaajaga tihedaimalt seotud. Sellised veebimajutusteenuse pakkujad peaksid saatma niisugused teated edasi konkreetsele digiplatvormile ja teavitama sellest digiteenuste koordinaatorit.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40 b (uus)
(40b)  Ühtlasi peaksid veebimajutusteenuse osutajad püüdma võtta meetmeid ainult teatatud teabe suhtes. Kui üksikute teabeelementide eemaldamine või neile juurdepääsu keelamine on õiguslikel või tehnoloogilistel põhjustel, näiteks krüpteeritud failide ning andmete salvestamise ja jagamise teenuste tõttu, tehniliselt või korralduslikult võimatu, peaksid veebimajutusteenuse osutajad teavitama teenusesaajat teatest ja võtma meetmeid.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41
(41)  Selliseid teavitus- ja meetmemehhanisme käsitlevad õigusnorme tuleks liidu tasandil ühtlustada, et tagada teadete õigeaegne, hoolikas ja objektiivne töötlemine ühtsete, läbipaistvate ja selgete eeskirjade alusel, millega nähakse ette kindlad kaitsemeetmed, et kaitsta kõigi mõjutatud isikute õigusi ja õigustatud huve, eelkõige nende hartas tagatud põhiõigusi, olenemata sellest, millises liikmesriigis on kõnealuste isikute asu- või elukoht, ning olenemata asjaomasest õigusvaldkonnast. Need põhiõigused võivad hõlmata (olenevalt olukorrast) teenusesaajate väljendus- ja teabevabaduse, era- ja pereelu austamise, isikuandmete kaitse, mittediskrimineerimise ja tõhusa õiguskaitsega seotud õigusi; teenuseosutajate ettevõtlusvabaduse, sealhulgas lepinguvabaduse õigusi; ebaseaduslikust sisust mõjutatud osapoolte õigusi, mis puudutavad inimväärikuse asutamist, lapse õigusi, omandi-, sealhulgas intellektuaalomandi kaitset ning diskrimineerimise keeldu.
(41)  Selliseid teavitus- ja meetmemehhanisme käsitlevad õigusnorme tuleks liidu tasandil ühtlustada, et tagada teadete õigeaegne, hoolikas, objektiivne, mittemeelevaldne ja mittediskrimineeriv töötlemine ühtsete, läbipaistvate ja selgete eeskirjade alusel, millega nähakse ette kindlad kaitsemeetmed, et kaitsta kõigi mõjutatud isikute õigusi ja õigustatud huve, eelkõige nende hartas tagatud põhiõigusi, olenemata sellest, millises liikmesriigis on kõnealuste isikute asu- või elukoht, ning olenemata asjaomasest õigusvaldkonnast. Need põhiõigused võivad hõlmata (olenevalt olukorrast) teenusesaajate väljendus- ja teabevabaduse, era- ja pereelu austamise, isikuandmete kaitse, mittediskrimineerimise ja tõhusa õiguskaitsega seotud õigusi; teenuseosutajate ettevõtlusvabaduse, sealhulgas lepinguvabaduse õigusi; ebaseaduslikust sisust mõjutatud osapoolte õigusi, mis puudutavad inimväärikuse asutamist, lapse õigusi, omandi-, sealhulgas intellektuaalomandi kaitset ning diskrimineerimise keeldu.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 a (uus)
(41a)  Teate saamisel peaksid veebimajutusteenuste osutajad viivitamata meetmeid võtma, võttes arvesse teatatud ebaseadusliku sisu liiki ja meetmete võtmise kiireloomulisust. Veebimajutusteenuse osutaja peaks konkreetsest sisust teada andvat üksikisikut või asutust viivitamatult teavitama, kui ta on teinud otsuse, kas teate alusel tuleb võtta meetmeid või mitte.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42
(42)  Kui veebimajutusteenuse pakkuja otsustab teenusesaaja esitatud teabe eemaldada või sellele juurdepääsu tõkestada, näiteks teate saamise korral või omal algatusel, sealhulgas automatiseeritud vahendite abil, peaks ta teavitama saajat oma otsusest, otsuse põhjustest ja saajale kättesaadavatest kaitsevahenditest, mis võimaldavad otsuse vaidlustada, pidades silmas selliste otsuste võimalikke negatiivseid tagajärgi teenusesaajale, sealhulgas seoses tema põhiõigusega, nagu väljendusvabaduse õigus. Seda kohustust tuleks kohaldada olenemata otsuse põhjustest, eelkõige olenemata sellest, kas meede on võetud seetõttu, et edastatud teavet peetakse ebaseaduslikuks sisuks, või seetõttu, et seda peetakse kohaldatavate teenusetingimustega vastuolus olevaks. Vahendid, mis on veebimajutusteenuse pakkuja otsuse vaidlustamiseks kättesaadavad, peaksid kindlasti hõlmama ka õiguskaitsevahendeid.
(42)  Kui veebimajutusteenuse osutaja otsustab teenusesaaja esitatud teabe eemaldada, tõkestada sellele juurdepääsu, seda vähendada või kehtestada selle suhtes muid meetmeid, näiteks teate saamise korral või omal algatusel, sealhulgas tõhusaks, proportsionaalseks ja täpseks osutunud automatiseeritud vahendite abil, peaks ta selgel ja kasutusmugaval viisil teavitama saajat oma otsusest, otsuse põhjustest ja saajale kättesaadavatest kaitsevahenditest, mis võimaldavad otsuse vaidlustada, pidades silmas selliste otsuste võimalikke negatiivseid tagajärgi teenusesaajale, sealhulgas seoses väljendusvabaduse kui tema põhiõiguse kasutamisega. Seda kohustust tuleks kohaldada olenemata otsuse põhjustest, eelkõige olenemata sellest, kas meede on võetud seetõttu, et edastatud teavet peetakse ebaseaduslikuks sisuks, või seetõttu, et seda peetakse kohaldatavate teenusetingimustega vastuolus olevaks. Vahendid, mis on veebimajutusteenuse pakkuja otsuse vaidlustamiseks kättesaadavad, peaksid kindlasti hõlmama ka õiguskaitsevahendeid. Seda kohustust ei tohiks aga teatavatel juhtudel kohaldada, näiteks, kui sisu on petlik või moodustab osa suuremahulisest kaubanduslikust sisust või kui õigus- või õiguskaitseasutus on palunud teenusesaajat käimasoleva kriminaaluurimise tõttu enne kriminaaluurimise lõpetamist mitte teavitada. Kui veebimajutusteenuse osutajal puudub teave, mida on vaja teenusesaaja teavitamiseks püsival andmekandjal, ei tohiks teda selleks kohustada.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42 a (uus)
(42a)  Veebimajutusteenuste osutaja võib teatavatel juhtudel, näiteks teavitava osalise teate või oma vabatahtlike meetmete võtmise kaudu, saada teadlikuks teenusesaaja teatava tegevusega seotud teabest, näiteks teatavat liiki ebaseadusliku sisu esitamisest, mis kõiki digiplatvormile teadaolevaid asjakohaseid asjaolusid arvesse võttes võib tekitada temas põhjendatud kahtluse, et teenusesaaja võib olla toime pannud, võib sel hetkel panna või tulevikus tõenäoliselt paneb toime raske kuriteo, millega kaasneb vahetu oht inimeste elule või turvalisusele, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/93/EL1 kindlaks määratud kuriteod. Sellistel juhtudel peaks veebimajutusteenuste osutaja teavitama oma kahtlusest viivitamata pädevaid õiguskaitseasutusi, esitades nende nõudmise korral kogu talle kättesaadava asjakohase teabe, sealhulgas (kui see on asjakohane) kõnealuse sisu ja oma kahtluse põhjenduse, ning peaks sisu eemaldama või tõkestama sellele juurdepääsu, kui ei ole ette nähtud teisiti. Teavet, millest veebimajutusteenuse osutaja on teatanud, ei tohiks kasutada muuks otstarbeks kui see, mis on otseselt seotud teatatud raske kuriteoga. Käesolev määrus ei ole õiguslik alus, millele tuginedes saaks teha teenusesaajate profiilianalüüsi, et veebimajutusteenuste digiplatvormide pakkujal oleks võimalik kuritegusid tuvastada. Majutusteenuste osutajad peaksid õiguskaitseasutuste teavitamisel järgima ka muid kohaldatavaid liidu või liikmesriigi õigusnorme, mis käsitlevad üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset. Et kuriteokahtlustest oleks lihtsam teada anda, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile pädevate õiguskaitseasutuste või õigusasutuste nimekirja.
__________________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1).
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43 a (uus)
(43a)  Tagamaks, et kohustusi kohaldatakse üksnes nende vahendusteenuste osutajate suhtes, kelle puhul on kasu suurem kui tekitatud koormus, peaks komisjonil olema õigus teha vahendusteenuste osutajatele, kes ei ole tulunduslikud või kes on keskmise suurusega ettevõtjad, kuid kes ei kujuta endast ebaseadusliku sisuga seoses süsteemset riski ja kelle kokkupuude ebaseadusliku sisuga on vähene, kõigist või osast 3. jao III peatüki nõuetest erand. Teenuseosutajad peaksid esitama põhjendused, miks neile tuleks erand teha, ja saatma oma taotluse esialgseks hindamiseks kõigepealt oma tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile. Komisjon peaks taotluse läbivaatamisel tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatorite esialgset hinnangut arvesse võtma. Esialgne hinnang tuleks komisjonile saata koos taotlusega. Komisjon peaks erandi kohaldamist jälgima ja tal peaks olema õigus erand igal ajal tühistada. Komisjonil peaks olema avalik loetelu kõigist tehtud eranditest ja nende tingimustest.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  Teenuse saajatel peaks olema võimalik hõlpsalt ja tõhusalt vaidlustada teatavaid digiplatvormide otsuseid, mis neid negatiivselt mõjutavad. Seega tuleks digiplatvormidelt nõuda, et nad näeksid ette ettevõttesisesed kaebuste menetlemise süsteemid, mis vastavad teatavatele tingimustele, mille eesmärk on tagada, et süsteemid on kergesti juurdepääsetavad ning annavad kiireid ja piisavaid tulemusi. Lisaks tuleks ette näha vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalus, sealhulgas selliste vaidluste puhul, mida ei ole võimalik rahuldavalt lahendada ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide kaudu. Sellist vaidluse lahendamise teenust peaksid osutama sertifitseeritud üksused, kes tegutsevad sõltumatult ning kellel on vajalikud vahendid ja teadmised, et korraldada oma tegevust õiglasel, kiirel ja kulutõhusal moel. Sellised digiplatvormide otsuste vaidlustamise võimalused peaksid täiendama liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud õiguskaitsevõimalusi, kuid ei tohiks neid üheski aspektis piirata.
(44)  Teenusesaajatel peaks olema võimalik teatavaid digiplatvormide otsuseid, mis ei ole neile soodsad, hõlpsalt ja tõhusalt vaidlustada. See peaks hõlmama otsuseid, mille on teinud digiplatvormid, kes lubavad tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, ja millega kauplejatele teenuste osutamine peatatakse. Seega tuleks digiplatvormidelt nõuda, et nad näeksid ette ettevõttesisesed kaebuste menetlemise süsteemid, mis vastavad teatavatele tingimustele, mille eesmärk on tagada, et süsteemid on kergesti juurdepääsetavad ning annavad kümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil digiplatvorm kaebuse kätte saab, kiireid, mittediskrimineerivaid, mittemeelevaldseid ja piisavaid tulemusi. Peale selle tuleks ette näha võimalus hakata vaidlust lahendama heas usus kohtuväliselt, sealhulgas selliste vaidluste puhul, mida ei ole võimalik ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide kaudu rahuldavalt lahendada; sellist vaidluse lahendamise teenust peaksid osutama sertifitseeritud üksused, kes tegutsevad sõltumatult ning kellel on vajalikud vahendid ja teadmised, et tegutseda õiglaselt, kiiresti ja kulutõhusalt ning mõistliku aja jooksul. Sellised digiplatvormide otsuste vaidlustamise võimalused peaksid täiendama liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud õiguskaitsevõimalusi, kuid ei tohiks neid üheski aspektis piirata.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Ebaseadusliku veebisisu vastaseid meetmeid saab võtta kiiremini ja asjakohasemalt, kui digiplatvormid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et käesolevas määruses nõutavate teatamis- ja meetmemehhanismide kaudu usaldusväärsete teavitajate esitatud teateid käsitletakse eelisjärjekorras, ilma et see mõjutaks nõuet menetleda kõiki nende mehhanismide kaudu esitatud teateid ning teha nende kohta otsuseid õigel ajal, hoolikalt ja objektiivselt. Kõnealuse usaldusväärse teavitaja staatus tuleks anda ainult üksustele (mitte üksikisikutele), kes on muu hulgas tõendanud, et neil on eriteadmised ja pädevus ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks, et nad esindavad kollektiivseid huve ning et nad töötavad hoolikalt ja objektiivselt. Sellised üksused võivad olla oma olemuselt avalikud asutused, nagu terroristliku sisu puhul on riiklike õiguskaitseasutuste või Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) internetisisust teavitamise üksused, või valitsusvälised organisatsioonid ja riigi osalusega üksused, näiteks INHOPE vihjeliinide võrgustikku kuuluvad organisatsioonid laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavast internetimaterjalist teatamiseks või organisatsioonid, kes on võtnud kohustuse teatada internetis tehtavatest ebaseaduslikest rassistlikest ja ksenofoobsetest avaldustest. Intellektuaalomandi õigustega seonduvas võiks usaldusväärse teavitaja staatuse anda tööstusharu ja õiguste omajate organisatsioonidele, kes on tõendanud, et nad vastavad kohaldatavatele tingimustele. Käesoleva määruse sätteid usaldusväärsete teavitajate kohta ei tuleks tõlgendada nii, nagu need takistaksid digiplatvormidel käsitleda sarnaselt teateid, mille on esitanud üksused või isikud, kellele ei ole käesoleva määruse alusel antud usaldusväärse teavitaja staatust, või teha muul viisil koostööd teiste üksustega kooskõlas kohaldatava õigusega, sealhulgas käesoleva määrusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/79443.
(46)  Ebaseadusliku veebisisu vastaseid meetmeid saab võtta kiiremini ja asjakohasemalt, kui digiplatvormid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et käesolevas määruses nõutavate teatamis- ja meetmemehhanismide kaudu oma pädevusvaldkonnas tegutsevate usaldusväärsete teavitajate esitatud teateid käsitletakse eelisjärjekorras ja kiiresti, võttes arvesse nõuetekohast menetlust, ilma et see mõjutaks nõuet menetleda kõiki nende mehhanismide kaudu esitatud teateid ning teha nende kohta otsuseid objektiivselt. Kõnealuse usaldusväärse teavitaja staatus tuleks anda kaheks aastaks ainult üksustele (mitte üksikisikutele), kes on muu hulgas tõendanud, et neil on eriteadmised ja pädevus ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks, et nad esindavad kollektiivseid huve ning et nad töötavad hoolikalt ja objektiivselt ning nende rahastamisstruktuur on läbipaistev. Digiteenuste koordinaatoril peaks olema lubatud staatust pikendada, kui asjaomane usaldusväärne teavitaja vastab endiselt käesoleva määruse nõuetele. Sellised üksused võivad olla oma olemuselt avalikud asutused, nagu terroristliku sisu puhul on riiklike õiguskaitseasutuste või Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) internetisisust teavitamise üksused, või valitsusvälised organisatsioonid, tarbijakaitseorganisatsioonid ja riigi osalusega üksused, näiteks INHOPE vihjeliinide võrgustikku kuuluvad organisatsioonid laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavast internetimaterjalist teatamiseks või organisatsioonid, kes on võtnud kohustuse teatada internetis tehtavatest ebaseaduslikest rassistlikest ja ksenofoobsetest avaldustest. Usaldusväärsed teavitajad peaksid avaldama artikli 14 kohaselt esitatud teadete kohta kergesti arusaadavaid ja üksikasjalikke aruandeid. Aruanded peaksid sisaldama teavet, nagu veebimajutusteenuse osutaja üksuse kaupa liigitatud teated, teatatud sisu liik, õigusnormid, mida kõnealuse sisuga väidetavalt rikutakse, ja teenuseosutaja võetud meetmed. Aruanded peaksid sisaldama ka teavet võimalike huvide konfliktide ja rahastamisallikate kohta ning korra kohta, mida usaldusväärse teavitaja kasutab oma sõltumatuse säilitamiseks. Intellektuaalomandi õigustega seonduvas võiks usaldusväärse teavitaja staatuse anda tööstusharu ja õiguste omajate organisatsioonidele, kes on tõendanud, et nad vastavad kohaldatavatele tingimustele ning järgivad intellektuaalomandi õiguste erandeid ja piiranguid. Käesoleva määruse sätteid usaldusväärsete teavitajate kohta ei tuleks tõlgendada nii, nagu need takistaksid digiplatvormidel käsitleda sarnaselt teateid, mille on esitanud üksused või isikud, kellele ei ole käesoleva määruse alusel antud usaldusväärse teavitaja staatust, või teha muul viisil koostööd teiste üksustega kooskõlas kohaldatava õigusega, sealhulgas käesoleva määrusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/79443. Et vältida usaldusväärse teavitaja staatuse kuritarvitamist, peaks olema võimalik selline staatus peatada, kui tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator on õiguspärastel põhjustel algatanud uurimise. Peatamine ei tohiks kesta kauem kui uurimiseks vajalik aeg ja seda tuleks jätkata, kui tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator on jõudnud järeldusele, et kõnealust üksust võib endiselt pidada usaldusväärseks teavitajaks.
__________________
__________________
43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).
43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46 a (uus)
(46a)  Kõigile uutele tehnoloogiatele ja teenustele universaaldisaini range kohaldamine peaks tagama, et kõigil potentsiaalsetel tarbijatel, sealhulgas puuetega inimestel, võttes täielikult arvesse nende väärikust ja vajaduste mitmekesisust, on täielik, võrdne ja piiramatu juurdepääs. Oluline on tagada, et digiplatvormide pakkujad, kes pakuvad liidus teenuseid, kavandaksid ja pakuksid teenuseid kooskõlas direktiivis (EL) 2019/882 sätestatud ligipääsetavusnõuetega. Digiplatvormide pakkujad peaksid eelkõige tagama, et esitatud teave ja vormid ning ettenähtud menetlused oleksid kättesaadavaks tehtud nii, et neid on lihtne leida ja mõista ning need on ligipääsevad ka puuetega inimestele.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47
(47)  Digiplatvormide teenuste kuritarvitamine, pakkudes sageli ilmselgelt ebaseaduslikku sisu või esitades käesoleva määruse alusel loodud mehhanismide ja süsteemide kaudu sageli ilmselgelt põhjendamatuid teateid või kaebusi, õõnestab asjaomaste poolte usaldust ning kahjustab nende õigusi ja õiguspäraseid huve. Seega on vaja kehtestada sellise kuritarvitamise vastu suunatud asjakohased ja proportsionaalsed kaitsemeetmed. Teavet tuleks pidada ilmselgelt ebaseaduslikuks sisuks ning teateid või kaebusi ilmselgelt põhjendamatuks, kui ka vastava väljaõppeta isikule on sisulist analüüsi tegemata selge, et asjaomane sisu on ebaseaduslik või et asjaomased teated või kaebused on põhjendamatud. Teatavatel tingimustel peaksid digiplatvormid ajutiselt peatama oma asjaomaste teenuste osutamise isikule, kes on seotud kuritarvitava käitumisega. See ei piira digiplatvormide vabadust määrata oma tingimusi ja kehtestada rangemaid meetmed ilmselgelt ebaseadusliku sisu suhtes, mis on seotud raskete kuritegudega. Läbipaistvuse huvides tuleks see võimalus selgelt ja piisavalt üksikasjalikult sätestada digiplatvormide tingimustes. Digiplatvormide sellekohaste otsustega seoses peaks alati tagama kaitsevõimalused ja nende üle peaks järelevalvet tegema pädev digiteenuste koordinaator. Käesoleva määruse sätted väärkasutamise kohta ei tohiks takistada digiplatvorme võtmast kooskõlas kohaldatava liidu ja siseriikliku õigusega muid meetmeid, et tegeleda ebaseadusliku sisu pakkumisega nende teenusesaaja poolt või nende teenuste muu väärkasutamisega. Need õigusnormid ei piira võimalust võtta väärkasutuses osalevaid isikuid liidu või liikmesriigi õiguse alusel vastutusele, sealhulgas kahju tekitamise eest.
(47)  Digiplatvormide teenuste kuritarvitamine, pakkudes sageli ebaseaduslikku sisu või esitades käesoleva määruse alusel loodud mehhanismide ja süsteemide kaudu sageli põhjendamatuid teateid või kaebusi, õõnestab asjaomaste poolte usaldust ning kahjustab nende õigusi ja õiguspäraseid huve. Seega on vaja kehtestada sellise kuritarvitamise vastu suunatud asjakohased, proportsionaalsed ja tõhusad kaitsemeetmed. Digiplatvormide teenuste kuritarvituse võib tuvastada, kui sageli pakutakse ebaseaduslikku sisu, mille puhul on üksikasjalikku õiguslikku või faktilist analüüsi tegemata ilmne, et see on ebaseaduslik. Teateid või kaebusi tuleks pidada ilmselgelt põhjendamatuks, kui ka vastava väljaõppeta isikule on sisulist analüüsi tegemata selge, et asjaomane sisu on ebaseaduslik või et asjaomased teated või kaebused on põhjendamatud. Teatavatel tingimustel peaks digiplatvormidel olema õigus ajutiselt ja teatavatel üksikutel juhtudel alaliselt peatada oma asjaomaste teenuste osutamine isikule, kes on kuritarvitava käitumisega seotud. See ei piira digiplatvormide õigust määrata oma teenusetingimusi ja kehtestada rangemaid meetmed ebaseadusliku sisu suhtes, mis on seotud raskete kuritegudega. Läbipaistvuse huvides tuleks see võimalus selgelt ja piisavalt üksikasjalikult sätestada digiplatvormide teenusetingimustes. Digiplatvormide sellekohaste otsustega seoses peaks alati tagama kaitsevõimalused ja nende üle peaks järelevalvet tegema pädev digiteenuste koordinaator. Käesoleva määruse sätted väärkasutamise kohta ei tohiks takistada digiplatvorme võtmast kooskõlas kohaldatava liidu ja siseriikliku õigusega muid meetmeid, et tegeleda ebaseadusliku sisu pakkumisega nende teenusesaaja poolt või nende teenuste muu väärkasutamisega. Need õigusnormid ei piira võimalust võtta väärkasutuses osalevaid isikuid liidu või liikmesriigi õiguse alusel vastutusele, sealhulgas kahju tekitamise eest.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48
(48)  Digiplatvorm võib teatavatel juhtudel, näiteks teavitava osalise teate või oma vabatahtlike meetmete võtmise kaudu, saada teadlikuks teenusesaaja teatava tegevusega seotud teabest, näiteks teatavat liiki ebaseadusliku sisu esitamisest, mis kõiki digiplatvormile teadaolevaid asjakohaseid asjaolusid arvesse võttes võib tekitada temas põhjendatud kahtluse, et teenusesaaja on toime pannud, paneb sel hetkel või tõenäoliselt tulevikus toime raske kuriteo, millega kaasneb oht inimeste elule või turvalisusele, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/93/EL sätestatud kuriteod. Sellistel juhtudel peaks digiplatvorm teavitama oma kahtlusest viivitamata pädevaid õiguskaitseasutusi, esitades kogu talle kättesaadava asjakohase teabe, sealhulgas (kui asjakohane) kõnealuse sisu ja oma kahtluse põhjenduse. Käesolev määrus ei anna õiguslikku alust teenusesaajate profiilianalüüsiks, mis võiks võimaldada digiplatvormidel kuritegusid tuvastada. Digiplatvormid peaksid õiguskaitseasutuste teavitamisel järgima ka muid kohaldatavaid liidu või liikmesriigi õigusnorme, mis käsitlevad üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset.
välja jäetud
___________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1).
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 49
(49)  Et aidata luua tarbijate ning teiste huvitatud isikute, näiteks konkureerivate kauplejate ja intellektuaalomandi õiguste omanike jaoks turvaline, usaldusväärne ja läbipaistev digikeskkond ning takistada kauplejaid müümast tooteid või teenuseid kohaldatavaid õigusnorme rikkudes, peaksid digiplatvormid, kes võimaldavad tarbijatel kauplejatega kauglepinguid sõlmida, tagama kauplejate jälgitavuse. Seepärast tuleks kauplejalt nõuda, et ta esitaks digiplatvormile teatavat olulist teavet, sealhulgas toodete kohta sõnumite levitamise või toodete pakkumise eesmärgil. Seda nõuet tuleks kohaldada ka kauplejate suhtes, kes reklaamivad lepingute alusel kaubamärkide omanike nimel toote või teenusega seotud sõnumeid. Kõnealused digiplatvormid peaksid säilitama kogu teavet turvalisel viisil mõistliku aja jooksul (kuid mitte kauem kui vajalik), nii et see oleks kooskõlas kohaldatava õigusega, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitleva õigusega, kättesaadav riigiasutustele ja õigustatud huviga eraõiguslikele isikutele, sealhulgas käesolevas määruses osutatud teabe esitamise korralduste alusel.
(49)  Et aidata luua tarbijate ning teiste huvitatud isikute, näiteks konkureerivate kauplejate ja intellektuaalomandi õiguste omanike jaoks turvaline, usaldusväärne ja läbipaistev digikeskkond ning takistada kauplejaid müümast tooteid või teenuseid kohaldatavaid õigusnorme rikkudes, peaksid digiplatvormid, kes lubavad tarbijatel kauplejatega kauglepinguid sõlmida, hankima lisateavet kaupleja ning tema toodete ja teenuste kohta, mida ta kavatseb platvormil pakkuda. Seepärast tuleks digiplatvormilt nõuda, et ta hangiks teabe ettevõtja nime, telefoninumbri ja e-posti ning selle toote või teenuse liigi kohta, mida kaupleja kavatseb digiplatvormil pakkuda. Enne kui digiplatvormi haldaja hakkab oma teenuseid kauplejale osutama, peab ta võimalikult hästi kontrollima, kas kaupleja esitatud teave on usaldusväärne. Ühtlasi peaks platvorm võtma asjakohaseid meetmeid, näiteks tegema vajaduse korral pistelist kontrolli, et teha kindlaks ebaseaduslik sisu ja vältida selle ilmumist platvormi liidesesse. Kauplejate, toodete ja teenuste jälgitavuse kohustuste täitmine peaks aitama platvormidel, kes lubavad tarbijatel sõlmida kauglepinguid, täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/83/EL sätestatud kohustust esitada tarbijatele oma lepingupartneri identifitseerimisandmed ning määruses (EL) nr 1215/2012 sätestatud kohustust, mis puudutab liikmesriiki, kus tarbijad saavad oma tarbijaõigusi kasutada. Vajaliku teabe esitamise nõuet tuleks kohaldada ka selliste kauplejate suhtes, kes reklaamivad lepingute alusel kaubamärkide omanike nimel toote või teenusega seotud sõnumeid. Kõnealused digiplatvormid peaksid säilitama kogu teavet turvalisel viisil mõistliku aja jooksul (kuid mitte kauem kui vajalik ning mitte kauem kui kuus kuud pärast kauplejaga sõlmitud lepingu lõppu), nii et see oleks kooskõlas kohaldatava õigusega, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitleva õigusega, kättesaadav riigiasutustele ja otsese õigustatud huviga eraõiguslikele isikutele, sealhulgas käesolevas määruses osutatud teabe esitamise korralduste alusel.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 50
(50)  Tagamaks kõnealuse kohustuse tõhus ja asjakohane kohaldamine osalistele ebaproportsionaalset koormust panemata, peaksid hõlmatud digiplatvormid tegema mõistlikke jõupingutusi, et kontrollida asjaomaste kauplejate esitatud teabe usaldusväärsust, kasutades vabalt kättesaadavaid ametlikke internetipõhiseid andmebaase ja kasutajaliideseid, nagu riiklikud äriregistrid ja käibemaksuteabe vahetamise süsteem45, või paludes asjaomastel kauplejatel esitada usaldusväärsed tõendavad dokumendid, nagu isikut tõendavate dokumentide koopiad, tõendatud pangaväljavõtted, äriühingu ja -registri tõendid. Nad võivad kasutada ka muid allikaid, mis on distantsilt kasutamiseks kättesaadavad ja tagavad selle kohustuse täitmiseks samal tasemel usaldusväärsuse. Hõlmatud digiplatvormidelt ei tohiks samas nõuda ülemäärast või kulukat veebipõhise teabe kogumist ega kontrollide tegemist. Samuti ei tohiks järeldada, et digiplatvormid, mis on teinud käesoleva määrusega nõutud mõistlikud jõupingutused, tagavad tarbijatele või teistele huvitatud isikutele teabe usaldusväärsuse. Sellised digiplatvormid peaksid ühtlasi kavandama ja korraldama oma internetipõhise kasutajaliidese viisil, mis võimaldab kauplejatel täita liidu õigusest tulenevaid kohustusi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL46 artiklites 6 ja 8, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ47 artiklis 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ48 artiklis 3 sätestatud nõudeid.
(50)  Tagamaks kõnealuse kohustuse tõhus ja asjakohane kohaldamine osalistele ebaproportsionaalset koormust panemata, peaksid hõlmatud digiplatvormid tegema enne seda, kui nad lubavad oma internetipõhises kasutajaliideses toodet või teenust kuvada, mõistlikke jõupingutusi, et hinnata asjaomaste kauplejate esitatud teabe usaldusväärsust, kasutades vabalt kättesaadavaid ametlikke internetipõhiseid andmebaase ja kasutajaliideseid, nagu riiklikud äriregistrid ja käibemaksuteabe vahetamise süsteem,45 või paludes asjaomastel kauplejatel esitada usaldusväärsed tõendavad dokumendid, nagu isikut tõendavate dokumentide koopiad, tõendatud pangaväljavõtted, äriühingu ja -registri tõendid. Nad võivad kasutada ka muid allikaid, mis on distantsilt kasutamiseks kättesaadavad ja tagavad selle kohustuse täitmiseks samal tasemel usaldusväärsuse. Hõlmatud digiplatvormidelt ei tohiks samas nõuda ülemäärast või kulukat veebipõhise teabe kogumist ega kontrollide tegemist. Samuti ei tohiks järeldada, et digiplatvormid, mis on teinud käesoleva määrusega nõutud suurimad jõupingutused, tagavad tarbijatele või teistele huvitatud isikutele teabe usaldusväärsuse. Sellised digiplatvormid peaksid ühtlasi kavandama ja korraldama oma internetipõhise kasutajaliidese kasutusmugaval viisil, mis võimaldab kauplejatel täita liidu õigusest tulenevaid kohustusi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL46 artiklites 6 ja 8, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ47 artiklis 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ48 artiklis 3 sätestatud nõudeid.
__________________
__________________
45 https://ec.europa.eu/taxation_customs/vies/vieshome.do?selectedLanguage=et
45 https://ec.europa.eu/taxation_customs/vies/vieshome.do?selectedLanguage=et
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL, 25. oktoober 2011, tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL, 25. oktoober 2011, tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).
47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel (EÜT L 80, 18.3.1998, lk 27).
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel (EÜT L 80, 18.3.1998, lk 27).
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 50 a (uus)
(50a)  Digiplatvormid, mis lubavad tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, peaksid kooskõlas üldise jälgimise kohustuse puudumise põhimõttega tegema kõik endast oleneva, et kauplejatel ebaseaduslike toodete ja teenuste levitamist takistada. Asjaomased digiplatvormid peaksid teenusesaajaid teavitama, kui teenus või toode, mille nad on digiplatvormi teenuste kaudu omandanud, on ebaseaduslik.
Muudatusettepanekud 57 ja 498
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 52
(52)  Digikeskkonnas, sealhulgas seoses digiplatvormide teenuste osutamisega, etendab olulist rolli internetireklaam. Internetireklaamiga võivad aga kaasneda märkimisväärseid riskid, alates sellest, et reklaam on iseenesest ebaseaduslik sisu, kuni selleni, et aidatakse kaasa rahaliste stiimulite loomisele ebaseadusliku või muul viisil kahjuliku internetisisu avaldamiseks või kahjuliku internetitegevuse laiendamiseks või et kuvatakse diskrimineerivat reklaami, mis õõnestab kodanike võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi. Seega tuleks lisaks direktiivi 2000/31/EÜ artiklist 6 tulenevatele nõuetele nõuda digiplatvormidelt, et nad tagaksid teenusesaajatele teatava individuaalse teabe, mis võimaldaks neil mõista, millal ja kelle nimel reklaami kuvatakse. Lisaks peaks teenusesaajatele tagama teabe peamiste parameetrite kohta, mille alusel otsustatakse, kas mingit reklaami neile kuvatakse või mitte, andes sisukaid selgitusi selleks kasutatava loogika kohta, sealhulgas siis, kui see põhineb profiilianalüüsil. Reklaamiga seotud teabe esitamist käsitlevad käesoleva määruse nõuded ei piira määruse (EL) 2016/679 asjakohaste sätete kohaldamist, eelkõige nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad vastuväidete esitamise õigust, automatiseeritud töötlusel põhinevate isikupõhiste otsuste tegemist (sealhulgas profiilianalüüsi) ja nõuet saada andmesubjekti nõusolek andmete töötlemiseks isikuandmete suunatud reklaamimise eesmärgil. Samuti ei piira need direktiivi 2002/58/EÜ sätete kohaldamist, eelkõige nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad teabe säilitamist lõppseadmetes ja juurdepääsu nendes talletavatele andmetele.
(52)  Digikeskkonnas, sealhulgas seoses digiplatvormide teenuste osutamisega, etendab olulist rolli internetireklaam. Internetireklaamiga võivad aga kaasneda märkimisväärseid riskid, alates sellest, et reklaam on iseenesest ebaseaduslik sisu, kuni selleni, et aidatakse kaasa rahaliste stiimulite loomisele ebaseadusliku või muul viisil kahjuliku internetisisu avaldamiseks või kahjuliku internetitegevuse laiendamiseks või et kuvatakse diskrimineerivat reklaami, mis õõnestab kodanike võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi. Uute reklaamimudelite tõttu on teabeesitusviis väga palju muutunud ning tekkinud uued isikuandmete kogumise tavad ning ärimudelid, mis võivad eraelu puutumatusele, isiklikule autonoomiale, demokraatiale ja kvaliteetsete uudiste edastamisele mõju avaldada ning soodustada manipuleerimist ja diskrimineerimist. Seetõttu peavad veebireklaamiturud muutuma läbipaistvamaks ja käitumispõhiste reklaamide tõhususe hindamiseks tuleb teha sõltumatuid uuringuid. Seega tuleks lisaks direktiivi 2000/31/EÜ artiklist 6 tulenevatele nõuetele nõuda digiplatvormidelt, et nad tagaksid teenusesaajatele teatava individuaalse teabe, mis võimaldaks neil mõista, millal ja kelle nimel reklaami kuvatakse ning milline füüsiline või juriidiline isik reklaami rahastab. Lisaks peaks teenusesaajatele tagama hõlpsasti kättesaadava teabe peamiste parameetrite kohta, mille alusel otsustatakse, kas mingit reklaami neile kuvatakse või mitte, andes sisukaid selgitusi selleks kasutatava loogika kohta, sealhulgas siis, kui see põhineb profiilianalüüsil. Reklaamiga seotud teabe esitamist käsitlevad käesoleva määruse nõuded ei piira määruse (EL) 2016/679 asjakohaste sätete kohaldamist, eelkõige nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad vastuväidete esitamise õigust, automatiseeritud töötlusel põhinevate isikupõhiste otsuste tegemist (sealhulgas profiilianalüüsi) ja nõuet saada andmesubjekti nõusolek andmete töötlemiseks isikuandmete suunatud reklaamimise eesmärgil. Samuti ei piira need direktiivi 2002/58/EÜ sätete kohaldamist, eelkõige nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad teabe säilitamist lõppseadmetes ja juurdepääsu nendes talletavatele andmetele. Lisaks nendele teavitamiskohustustele peaksid digiplatvormid tagama, et teenusesaajad saavad kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 suunatud reklaami kohta nõusoleku andmisest keelduda või nõusoleku tagasi võtta viisil, mis ei ole raskem ega aeganõudvam kui nõusoleku andmine. Digiplatvormid ei tohiks kasutada isikuandmeid ärieesmärkidel, mis on seotud alaealistele mõeldud otseturunduse, profiilianalüüsi ja käitumispõhiselt suunatud reklaamiga. Digiplatvorm ei peaks olema kohustatud säilitama, hankima ega töötlema lisateavet, et hinnata teenusesaaja vanust. Nõusoleku andmisest keeldumine isikuandmete töötlemiseks reklaami eesmärgil ei tohiks põhjustada juurdepääsu takistamist platvormi funktsioonidele. Alternatiivsed juurdepääsuvõimalused peaksid olema nii regulaarsete kui ka ühekordsete kasutajate jaoks õiglased ja mõistlikud, näiteks jälgimisvabal reklaamil põhinevad võimalused. Reklaami suunamine üksikisikutele eriliste andmeliikide alusel, mis võimaldab suunata reklaami haavatavatele rühmadele, ei tohiks olla lubatud.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 52 a (uus)
(52a)  Digiplatvormi tegevuse keskne osa on viis, kuidas teavet prioriseeritakse ja internetipõhises kasutajaliideses kuvatakse, et hõlbustada ja optimeerida teenusesaajate juurdepääsu teabele. Seda tehakse näiteks teabe algoritmipõhise soovitamise, järjestamise ja tähtsuse järjekorda seadmise, teksti või muu visuaalse esituse põhjal eristamise või saajate esitatud teabe muul viisil käsitlemise kaudu. Sellistel soovitussüsteemidel võib olla suur mõju sellele, millist teavet teenusesaaja veebist saab ja kuidas ta sellele reageerib. Neil on oluline roll ka teatavate sõnumite võimendamisel, teabe viiruslikul levitamisel ja võrgukäitumise stimuleerimisel. Seega peaksid digiplatvormid tagama, et teenusesaajad mõistavad, kuidas soovitussüsteemid mõjutavad seda, kuidas teavet kuvatakse, ning et teenusesaajatel on võimalik mõjutada seda, kuidas neile teavet esitatakse. Nad peaksid selliste soovitussüsteemide parameetrid esitama selgelt ja kergesti mõistetavalt, tagamaks, et teenusesaajad saavad aru, kuidas teavet nende jaoks tähtsuse järjekorda seatakse.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 53
(53)  Võttes arvesse, kui tähtsat rolli mängivad väga suured digiplatvormid nende haardeulatuse (mis väljendub eelkõige teenusesaajate hulgas) tõttu avaliku arutelu ja majandustehingute võimaldamisel, teabe, arvamuste ja ideede levitamisel ning teenusesaajate kasutatavate teabe saamise ja edastamise viiside mõjutamisel, on vaja kehtestada kõnealustele platvormidele lisaks kõigi digiplatvormide suhtes kohaldatavatele kohustustele ka teatavad erikohustused. Need väga suurte digiplatvormide lisakohustused on vajalikud kõnealuste avaliku korraga seotud küsimuste lahendamiseks, kuna puuduvad alternatiivsed ja vähem piiravad meetmed, mis annaksid sama tulemuse.
(53)  Võttes arvesse, kui tähtsat rolli mängivad väga suured digiplatvormid nende haardeulatuse (mis väljendub eelkõige teenusesaajate hulgas) tõttu avaliku arutelu ja majandustehingute võimaldamisel, teabe, arvamuste ja ideede levitamisel ning teenusesaajate kasutatavate teabe saamise ja edastamise viiside mõjutamisel, on vaja kehtestada kõnealustele platvormidele lisaks kõigi digiplatvormide suhtes kohaldatavatele kohustustele ka teatavad erikohustused. Need väga suurte digiplatvormide lisakohustused on vajalikud kõnealuste avaliku korraga seotud küsimuste lahendamiseks, kuna puuduvad proportsionaalsed alternatiivsed ja vähem piiravad meetmed, mis annaksid sama tulemuse.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 54
(54)  Väga suured digiplatvormid võivad põhjustada ühiskondlikke riske, mille ulatus ja mõju on väiksemate platvormide omast erinev. Kui platvormi kasutajate arv moodustab märkimisväärse osa liidu elanike arvust, on platvormiga kaasnevatel süsteemsetel riskidel liidus ebaproportsionaalselt negatiivne mõju. Selliseks märkimisväärseks ulatuseks loetakse ulatus siis, kui teenusesaajate arv ületab tegevuspõhise piirmäära, mis on 45 miljonit ehk 10 % liidu elanikkonnast. Tegevuspõhised piirmäärad tuleks hoida ajakohased, kehtestades vajaduse korral delegeeritud õigusaktidega nende muudatusi. Kõnealustele väga suurtele digiplatvormidele tuleks seega panna kõrgeimatele standarditele vastavad hoolsuskohustused, mis on nende ühiskondliku mõju ja vahenditega proportsionaalsed.
(54)  Väga suured digiplatvormid võivad põhjustada ühiskondlikke riske, mille ulatus ja mõju on väiksemate platvormide omast erinev. Kui platvormi kasutajate arv moodustab märkimisväärse osa liidu elanike arvust, on platvormiga kaasnevatel süsteemsetel riskidel liidus ebaproportsionaalselt negatiivne mõju. Selliseks märkimisväärseks ulatuseks loetakse ulatus siis, kui teenusesaajate arv ületab tegevuspõhise piirmäära, mis on 45 miljonit ehk 10 % liidu elanikkonnast. Tegevuspõhised piirmäärad tuleks hoida ajakohased, kehtestades vajaduse korral delegeeritud õigusaktidega nende muudatusi. Kõnealustele väga suurtele digiplatvormidele tuleks seega panna kõrgeimatele standarditele vastavad hoolsuskohustused, mis on nende ühiskondliku mõju ja vahenditega proportsionaalsed. Seetõttu peaks igakuine keskmine teenusesaajate arv kajastama, kui paljude kasutajateni teenus kindlal ajavahemikul tegelikult jõuab, kui nad puutuvad sisuga kokku või neile pakutakse sisu, mida levitatakse platvormi liidese kaudu.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 56
(56)  Väga suuri digiplatvorme kasutatakse viisil, mis mõjutab oluliselt turvalisust internetis, avaliku arvamuse ja arutelu kujunemist ning ka e-kaubandust. Viis, kuidas nad oma teenuseid kujundavad, on üldiselt optimeeritud nii, et see oleks kasulik nende reklaamipõhistele ärimudelitele, ja võib tekitada ühiskondlikke murekohti. Tõhusa reguleerimise ja jõustamise puudumisel võivad nad kehtestada mängureeglid, tuvastamata ja vähendamata tõhusalt riske ning hoomamata ühiskondlikku ja majanduslikku kahju, mida nad võivad põhjustada. Seega peaksid väga suured digiplatvormid käesoleva määruse kohaselt hindama süsteemseid riske, mis tulenevad nende teenuste käitamisest ja kasutamisest ning teenusesaajate võimalikust teenuse väärkasutamisest, ning võtma asjakohaseid riskivähendusmeetmeid.
(56)  Väga suuri digiplatvorme kasutatakse viisil, mis mõjutab oluliselt turvalisust internetis, avaliku arvamuse ja arutelu kujunemist ning ka e-kaubandust. Viis, kuidas nad oma teenuseid kujundavad, on üldiselt optimeeritud nii, et see oleks kasulik nende reklaamipõhistele ärimudelitele, ja võib tekitada ühiskondlikke murekohti. Tõhusa reguleerimise ja jõustamise puudumisel võivad nad kehtestada mängureeglid, tuvastamata ja vähendamata tõhusalt riske ning hoomamata ühiskondlikku ja majanduslikku kahju, mida nad võivad põhjustada. Seega peaksid väga suured digiplatvormid käesoleva määruse kohaselt hindama süsteemseid riske, mis tulenevad nende teenuste käitamisest ja kasutamisest ning teenusesaajate võimalikust teenuse väärkasutamisest, ning võtma asjakohaseid riskivähendusmeetmeid, kui vähendamine on võimalik põhiõigustele kahjulikku mõju avaldamata.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 57
(57)  Põhjalikult tuleks hinnata kolme süsteemse riski kategooriat. Esimene kategooria hõlmab riske, mis on seotud nende teenuste väärkasutamisega ebaseadusliku sisu levitamiseks, näiteks laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali või vaenukõne levitamiseks, ja ebaseadusliku tegevusega tegelemiseks, näiteks liidu või siseriikliku õigusega keelatud toodete või teenuste, sealhulgas võltsitud toodete müügiks. Näiteks (ja vaatamata väga suurte digiplatvormide teenusesaaja isiklikule vastutusele tema võimaliku ebaseadusliku tegevuse eest, mida näeb ette kohaldatav õigus) võib selline levitamine või tegevus kujutada endast märkimisväärset süsteemset riski, kui sellisele sisule juurdepääs võib ulatusliku jälgijaskonnaga kontode kaudu suureneda. Teine kategooria puudutab teenuse mõju põhiõiguste hartaga kaitstavate põhiõiguste kasutamisele, sealhulgas selliste õiguste kasutamisele, mis on seotud väljendus- ja teabevabaduse, eraelu puutumatuse, mittediskrimineerimise ja lapse õigustega. Sellised riskid võivad tekkida näiteks seoses väga suure digiplatvormi kasutatavate algoritmiliste süsteemide ülesehitusega või nende teenuste väärkasutamisega kuritahtlike teadete esitamiseks või muul moel sõna vaigistamiseks või konkurentsi takistamiseks. Kolmas riskikategooria on seotud platvormi teenuse tahtliku ja koordineeritud manipuleerimisega, millel on prognoositav mõju rahvatervisele, ühiskondlikule arutelule, valimisprotsessidele, avalikule julgeolekule ja alaealiste kaitsele, võttes arvesse vajadust kaitsta avalikku korda ja eraelu puutumatust ning võidelda petturliku kaubandustegevusega. Kõnealused riskid võivad tekkida sellise tegevusega seoses nagu valekontode loomine, robotite kasutamine ja muude automatiseeritud või osaliselt automatiseeritud käitumisprotsesside rakendamine, mis võib kaasa tuua ebaseadusliku sisu või digiplatvormi tingimustega vastuolus oleva teabe kiire ja laialdase leviku.
(57)  Põhjalikult tuleks hinnata nelja süsteemse riski kategooriat. Esimene kategooria hõlmab riske, mis on seotud nende teenuste väärkasutamisega ebaseadusliku sisu levitamiseks ja võimendamiseks, näiteks laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali või vaenukõne levitamiseks, ja ebaseadusliku tegevusega tegelemiseks, näiteks liidu või liikmesriigi õigusega keelatud toodete või teenuste, sealhulgas ohtlike ja võltsitud toodete müügiks või ebaseaduslikuks loomakaubanduseks. Näiteks (ja vaatamata väga suurte digiplatvormide teenusesaaja isiklikule vastutusele tema võimaliku ebaseadusliku tegevuse eest, mida näeb ette kohaldatav õigus) võib selline levitamine või tegevus kujutada endast märkimisväärset süsteemset riski, kui sellisele sisule juurdepääs võib ulatusliku jälgijaskonnaga kontode kaudu suureneda. Teine kategooria puudutab teenuse tegelikku ja prognoositavat mõju hartaga kaitstavate põhiõiguste kasutamisele, sealhulgas selliste õiguste kasutamisele, mis on seotud väljendus- ja teabevabaduse, ajakirjandusvabaduse, inimväärikuse, eraelu puutumatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise õiguse, lapse õiguste ja tarbijakaitsega. Sellised riskid võivad tekkida näiteks seoses väga suure digiplatvormi kasutatavate algoritmiliste süsteemide ülesehitusega või nende teenuste väärkasutamisega kuritahtlike teadete esitamiseks või muul moel sõna vaigistamiseks või konkurentsi takistamiseks. Kolmas riskikategooria on seotud platvormi teenuse tahtliku ja koordineeritud manipuleerimisega, millel on prognoositav mõju ühiskondlikule arutelule, valimisprotsessidele, avalikule julgeolekule ja alaealiste kaitsele, võttes arvesse vajadust kaitsta avalikku korda ja eraelu puutumatust ning võidelda petturliku kaubandustegevusega. Kõnealused riskid võivad tekkida sellise tegevusega seoses nagu valekontode loomine, robotite kasutamine ja muude automatiseeritud või osaliselt automatiseeritud käitumisprotsesside rakendamine, mis võib kaasa tuua ebaseadusliku sisu või digiplatvormi teenusetingimustega vastuolus oleva teabe kiire ja laialdase leviku. Neljas riskikategooria hõlmab igasugust tegelikku ja prognoositavat negatiivset mõju rahvatervise kaitsele, sealhulgas käitumuslikku sõltuvust teenuse ülemäärasest kasutamisest ning muud tõsist negatiivset mõju isiku füüsilisele, vaimsele, sotsiaalsele ja rahalisele heaolule.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 58
(58)  Väga suured digiplatvormid peaksid võtma kasutusele vajalikud vahendid, millega nõuetekohaselt vähendada riskihindamisega tuvastatud süsteemseid riske. Selliste riskivähendusmeetmete puhul peaksid väga suured digiplatvormid kaaluma näiteks oma sisu modereerimise süsteemide, algoritmiliste soovitussüsteemide ning internetipõhiste kasutajaliideste ülesehituse ja toimimise parandamist või muul viisil kohandamist, et tõkestada ja piirata ebaseadusliku sisu levitamist, oma otsustusprotsesside kohandamist või teenusetingimuste korrigeerimist. Need võivad hõlmata ka parandusmeetmeid, näiteks teatava sisu puhul reklaamitulu kaotamine, või muid meetmeid, näiteks autoriteetsete teabeallikate nähtavuse parandamine. Väga suured digiplatvormid võivad oma siseprotsesse või oma tegevuse järelevalvet tugevdada, eriti seoses süsteemsete riskide tuvastamisega. Samuti võivad nad alustada või suurendada koostööd usaldusväärsete teavitajatega, korraldada koolitusi ja teabevahetust usaldusväärsete teavitajate organisatsioonidega ning teha koostööd teiste teenuseosutajatega, sealhulgas algatades tegevusjuhendite vastuvõtmise leppeid või ühinedes juba olemasolevate lepetega või rakendada muid enesereguleerimismeetmeid. Kõik vastuvõetavad meetmed peaksid olema kooskõlas käesoleva määruse hoolsuskohustuse nõuetega, tõhusad ja asjakohased tuvastatud kindlate riskide vähendamisel ning proportsionaalsed, pidades silmas väga suurte digiplatvormide majanduslikku suutlikkust ja vajadust vältida tarbetuid teenusekasutuse piiranguid, võttes nõuetekohaselt arvesse võimalikke negatiivseid mõjusid teenusesaajate põhiõiguste tagamisele.
(58)  Väga suured digiplatvormid peaksid võtma kasutusele vajalikud vahendid, millega riskihindamisega tuvastatud süsteemseid riske nõuetekohaselt vähendada, kui vähendamine on võimalik ilma põhiõigustele kahjulikku mõju avaldamata. Selliste riskivähendusmeetmete puhul peaksid väga suured digiplatvormid kaaluma näiteks oma sisu modereerimise süsteemide, algoritmiliste soovitussüsteemide ning internetipõhiste kasutajaliideste ülesehituse ja toimimise parandamist või muul viisil kohandamist, et tõkestada ja piirata ebaseadusliku sisu ja sellise sisu levitamist, mis ei ole nende teenusetingimustega kooskõlas. Samuti peaksid nad kaaluma leevendusmeetmeid teenuse talitlushäire või tahtliku manipuleerimise ja ärakasutamise korral või teenuse kavandatavale toimimisele omaste riskide korral, sealhulgas ebaseadusliku sisu, nende teenusetingimustega vastuolus oleva sisu või mis tahes muu negatiivse mõjuga sisu võimendamise korral, kohandades oma otsustusprotsesse või kohandades oma teenusetingimusi ja sisu modereerimise põhimõtteid ning nende põhimõtete jõustamist, olles samal ajal teenusesaajate jaoks täiesti läbipaistvad. Need võivad hõlmata ka parandusmeetmeid, näiteks teatava sisu puhul reklaamitulu kaotamine, või muid meetmeid, näiteks autoriteetsete teabeallikate nähtavuse parandamine. Väga suured digiplatvormid võivad oma siseprotsesse või oma tegevuse järelevalvet tugevdada, eriti seoses süsteemsete riskide tuvastamisega. Samuti võivad nad alustada või suurendada koostööd usaldusväärsete teavitajatega, korraldada koolitusi ja teabevahetust usaldusväärsete teavitajate organisatsioonidega ning teha koostööd teiste teenuseosutajatega, sealhulgas algatades tegevusjuhendite vastuvõtmise leppeid või ühinedes juba olemasolevate lepetega või rakendada muid enesereguleerimismeetmeid. Otsuse meetmete valiku kohta peaks endiselt tegema väga suur digiplatvorm. Kõik vastuvõetavad meetmed peaksid olema kooskõlas käesoleva määruse hoolsuskohustuse nõuetega, tõhusad ja asjakohased tuvastatud kindlate riskide vähendamisel ning proportsionaalsed, pidades silmas väga suurte digiplatvormide majanduslikku suutlikkust ja vajadust vältida tarbetuid teenusekasutuse piiranguid, võttes nõuetekohaselt arvesse võimalikke negatiivseid mõjusid teenusesaajate põhiõiguste tagamisele. Komisjon peaks hindama leevendusmeetmete rakendamist ja tõhusust ning andma soovitusi, kui rakendatud meetmeid peetakse asjaomase süsteemse riski kõrvaldamiseks sobimatuks või ebatõhusaks.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 59
(59)  Väga suured digiplatvormid peaksid oma riskihindamise korraldamisse ning riskivähendusmeetmete kavandamisse (kus asjakohane) kaasama teenusesaajate esindajaid, nendest teenustest potentsiaalselt mõjutatud rühmade esindajaid, sõltumatuid eksperte ja kodanikuühiskonna organisatsioone.
(59)  Väga suured digiplatvormid peaksid oma riskihindamise korraldamisse ning riskivähendusmeetmete kavandamisse (kus asjakohane) kaasama teenusesaajate esindajaid, sõltumatuid eksperte ja kodanikuühiskonna organisatsioone.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 60
(60)  Võttes arvesse sõltumatute ekspertide tehtava kontrolli vajadust, tuleks korraldada sõltumatuid auditeid, et tagada digiplatvormide vastutus käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ning (kui asjakohane) tegevusjuhendite ja kriisiprotokollide alusel võetud täiendavate kohustuste täitmise eest. Audiitorile tuleks võimaldada juurdepääs kõigile andmetele, mis on auditi nõuetekohaseks läbiviimiseks vajalikud. Audiitoritel peaks olema võimalik kasutada ka muid objektiivse teabe allikaid, sealhulgas kontrollitud teadlaste uuringute andmeid. Audiitorid peaksid tagama oma ülesannete täitmisel saadava teabe, näiteks ärisaladuste konfidentsiaalsuse, turvalisuse ja tervikluse ning neil peaksid olema vajalikud teadmised riskijuhtimise valdkonnas ja algoritmide auditeerimiseks vajalik tehniline pädevus. Audiitorid peaksid olema sõltumatud, et nad saaksid oma ülesandeid täita nõuetekohaselt ja usaldusväärselt. Kui nende sõltumatus on kahtlane, peaksid nad auditi tegemisest kõrvale jääma.
(60)  Võttes arvesse sõltumatute ekspertide tehtava kontrolli vajadust, tuleks korraldada väliseid sõltumatuid auditeid, et tagada digiplatvormide vastutus käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise eest. Eelkõige tuleks auditites hinnata teenusetingimuste selgust, sidusust ja prognoositavat jõustamist, läbipaistvusaruandluse kohustuste täielikkust, metoodikat ja järjepidevust, seda, kui täpsed, prognoositavad ja selged on teenusesaajate ja teadete esitajate jaoks meetmed, mida teenuseosutaja ebaseaduslikku sisu ja teenusetingimuste rikkumist puudutavate teadete alusel on võtnud, eemaldatud teabe klassifitseerimise täpsust, ettevõttesisest kaebuste käsitlemise mehhanismi, suhtlemist usaldusväärsete teavitajatega ja nende täpsuse hindamist, hoolsust kauplejate jälgitavuse kontrollimisel, riskihindamise piisavust ja õigsust, võetud riskimaandamismeetmete asjakohasust ja tulemuslikkust ning vajaduse korral tegevusjuhendite ja kriisiprotokollide kohaselt võetud lisakohustusi. Kontrollitud audiitorile tuleks võimaldada juurdepääs kõigile andmetele, mis on auditi nõuetekohaseks läbiviimiseks vajalikud. Audiitoritel peaks olema võimalik kasutada ka muid objektiivse teabe allikaid, sealhulgas kontrollitud teadlaste uuringute andmeid. Kontrollitud audiitorid peaksid tagama oma ülesannete täitmisel saadava teabe, näiteks ärisaladuste konfidentsiaalsuse, turvalisuse ja tervikluse ning neil peaksid olema vajalikud teadmised riskijuhtimise valdkonnas ja algoritmide auditeerimiseks vajalik tehniline pädevus. See tagatis ei tohiks olla vahend, mille abil hoida kõrvale käesolevas määruses sätestatud auditeerimiskohustuste kohaldamisest väga suurte digiplatvormide suhtes. Audiitorid peaksid olema õiguslikult ja rahaliselt sõltumatud ning neil ei tohiks olla huvide konflikti asjaomase väga suure digiplatvormi ega teiste väga suurte digiplatvormidega, et nad saaksid oma ülesandeid täita nõuetekohaselt ja usaldusväärselt. Peale selle ei tohiks kontrollitud audiitorid ega nende töötajad olla 12 kuu jooksul enne auditit osutanud auditeeritavale väga suurele digiplatvormile teenuseid. Ühtlasi peaksid nad kohustuma 12 kuu jooksul pärast auditiorganisatsioonis töö lõpetamist mitte töötama auditeeritud väga suure digiplatvormi heaks ega niisuguse kutseorganisatsiooni või ettevõtjate ühenduse heaks, kelle liige platvorm on. Kui nende sõltumatus on kahtlane, peaksid nad auditi tegemisest kõrvale jääma.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 61
(61)  Auditiaruanne peaks sisaldama põhjendusi ning andma sisuka ülevaate võetud meetmetest ja tehtud järeldustest. See peaks aitama suurendada teadlikkust ja kus asjakohane, tegema soovitusi väga suure digiplatvormi võetud meetmete parandamiseks, et tagada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine. Aruanne tuleks põhjendamatu viivituseta edastada tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile ja nõukojale. Sellele tuleb lisada risikihindamise tulemused ja riskivähendusmeetmete kirjeldus ning platvormi kavandatavad tegevused auditi soovituste järgimiseks. Aruanne peaks sisaldama auditiarvamust, mis tugineb auditi tõendusmaterjali põhjal tehtud järeldustele. Positiivne arvamus tuleks esitada juhul, kui kõik tõendid näitavad, et väga suur digiplatvorm täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi või (kui see on asjakohane) kohustusi, mis ta on võtnud käitumisjuhendi või kriisiprotokolli alusel, eelkõige määratledes, hinnates ja vähendades tema süsteemidest ja teenustest tulenevaid süsteemseid riske. Positiivsele arvamusele tuleks lisada kommentaarid, kui audiitor soovib lisada märkusi, mis ei avalda auditi tulemusele olulist mõju. Negatiivne arvamus tuleks esitada siis, kui audiitor leiab, et väga suur digiplatvorm ei täida käesoleva määruse sätteid või võetud kohustusi.
(61)  Auditiaruanne peaks sisaldama põhjendusi ning andma sisuka ülevaate võetud meetmetest ja tehtud järeldustest. See peaks aitama suurendada teadlikkust ja kus asjakohane, tegema soovitusi väga suure digiplatvormi võetud meetmete parandamiseks, et tagada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine. Aruanne tuleks põhjendamatu viivituseta edastada tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile ja nõukojale. Sellele tuleb lisada risikihindamise tulemused ja riskivähendusmeetmete kirjeldus ning platvormi kavandatavad tegevused auditi soovituste järgimiseks. Kui see on asjakohane, peaks aruanne sisaldama konkreetsete elementide kirjeldust, mida ei olnud võimalik auditeerida, ja selgitust selle kohta, miks neid ei olnud võimalik auditeerida. Aruanne peaks sisaldama auditiarvamust, mis tugineb auditi tõendusmaterjali põhjal tehtud järeldustele. Positiivne arvamus tuleks esitada juhul, kui kõik tõendid näitavad, et väga suur digiplatvorm täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi või (kui see on asjakohane) kohustusi, mis ta on võtnud käitumisjuhendi või kriisiprotokolli alusel, eelkõige määratledes, hinnates ja vähendades tema süsteemidest ja teenustest tulenevaid süsteemseid riske. Positiivsele arvamusele tuleks lisada kommentaarid, kui audiitor soovib lisada märkusi, mis ei avalda auditi tulemusele olulist mõju. Negatiivne arvamus tuleks esitada siis, kui audiitor leiab, et väga suur digiplatvorm ei täida käesoleva määruse sätteid või võetud kohustusi. Kui auditiarvamuses ei suudetud teha järeldust auditi ulatusse kuuluvate konkreetsete elementide kohta, tuleks auditiarvamusele lisada sellise järelduse saavutamata jätmise põhjused.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 62
(62)  Väga suure digiplatvormi tegevuse keskne osa on viis, kuidas teavet prioriseeritakse ja internetipõhises kasutajaliideses kuvatakse, et hõlbustada ja optimeerida teenusesaajate juurdepääsu teabele. Seda tehakse näiteks teabe algoritmipõhise soovitamise, järjestamise ja tähtsuse järjekorda seadmise, teksti või muu visuaalse esituse põhjal eristamise või saajate esitatud teabe muul viisil käsitlemise kaudu. Sellistel soovitussüsteemidel võib olla oluline mõju sellele, millist teavet teenusesaaja veebist saab ja kuidas ta sellele reageerib. Neil on oluline roll ka teatavate sõnumite võimendamisel, teabe viiruslikul levitamisel ja võrgukäitumise stimuleerimisel. Seega peaksid väga suured digiplatvormid tagama, et teenusesaajaid teavitatakse nõuetekohaselt ja et neil on võimalus mõjutada seda, millist teavet neile esitatakse. Nad peaksid esitama selgelt ja kergesti mõistetavalt selliste soovitussüsteemide põhiparameetrid, tagamaks, et teenusesaajad saavad aru, kuidas teavet nende jaoks tähtsuse järjekorda seatakse. Samuti peaksid nad tagama, et teenusesaajatel on võimalik peamiste parameetrite kõrval valida alternatiivseid parameetreid, sealhulgas selliseid, mis ei põhine saaja profiilianalüüsil.
(62)  Väga suure digiplatvormi tegevuse keskne osa on viis, kuidas teavet prioriseeritakse ja internetipõhises kasutajaliideses kuvatakse, et hõlbustada ja optimeerida teenusesaajate juurdepääsu teabele. Seda tehakse näiteks teabe algoritmipõhise soovitamise, järjestamise ja tähtsuse järjekorda seadmise, teksti või muu visuaalse esituse põhjal eristamise või saajate esitatud teabe muul viisil käsitlemise kaudu. Sellistel soovitussüsteemidel võib olla oluline mõju sellele, millist teavet teenusesaaja veebist saab ja kuidas ta sellele reageerib. Sageli hõlbustavad need teenuse kasutajate jaoks asjakohase sisu otsimist ja aitavad parandada kasutajakogemust. Neil on oluline roll ka teatavate sõnumite võimendamisel, teabe viiruslikul levitamisel ja võrgukäitumise stimuleerimisel. Seega peaksid väga suured digiplatvormid võimaldama teenusesaajatel otsustada, kas nad soovivad, et nende suhtes kohaldataks profiilianalüüsil põhinevaid soovitussüsteeme, ning tagama ka võimaluse, mis ei põhine profiilianalüüsil. Lisaks peaksid digiplatvormid tagama, et teenusesaajaid teavitatakse nõuetekohaselt soovitussüsteemide kasutamise kohta ja et teenusesaajatel on võimalik ise valikuid tehes mõjutada seda, millist teavet neile esitatakse. Nad peaksid kasutajasõbralikul viisil esitama selgelt ja kergesti mõistetavalt selliste soovitussüsteemide põhiparameetrid, tagamaks, et teenusesaajad saavad aru, kuidas ja mis põhjusel teavet nende jaoks tähtsuse järjekorda seatakse ning kuidas muuta parameetreid, mida kasutatakse teenusesaajatele esitatava sisu kureerimiseks. Väga suured digiplatvormid peaksid rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, tagamaks et soovitussüsteemid on kavandatud tarbijasõbralikul viisil ega mõjuta lõppkasutajate käitumist varjatud mustrite kaudu.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 63
(63)  Olulist riski kujutavad endast väga suurte digiplatvormide kasutatavad reklaamisüsteemid, mis nõuavad täiendavat avalikku ja regulatiivset järelevalvet, võttes arvesse nende ulatust ning suutlikkust suunata ja edastada teavet teenusesaajale lähtuvalt tema käitumisest platvormi internetipõhises kasutajaliideses ja sellest väljaspool. Väga suured digiplatvormid peaksid tagama üldsuse juurdepääsu nende internetipõhises kasutajaliideses kuvatavate reklaamide hoidlatele, et hõlbustada internetis reklaami levitamisest tulenevate uute riskidega seotud järelevalvet ja uurimist, näiteks seoses ebaseadusliku reklaami või manipuleerimistehnikate ja desinformatsiooniga, millel on tegelik ja prognoositav negatiivne mõju rahvatervisele, avalikule julgeolekule, kodanikuühiskonna aruteludele, poliitikas osalemisele ja võrdsusele. Teabehoidlad peaksid hõlmama reklaami sisu ja sellega seotud reklaamija andmeid ning reklaami esitamise teavet, eriti suunatud reklaami puhul.
(63)  Olulist riski kujutavad endast väga suurte digiplatvormide kasutatavad reklaamisüsteemid, mis nõuavad täiendavat avalikku ja regulatiivset järelevalvet, võttes arvesse nende ulatust ning suutlikkust suunata ja edastada teavet teenusesaajale lähtuvalt tema käitumisest platvormi internetipõhises kasutajaliideses ja sellest väljaspool. Väga suured digiplatvormid peaksid tagama üldsuse juurdepääsu nende internetipõhises kasutajaliideses kuvatavate reklaamide hoidlatele, et hõlbustada internetis reklaami levitamisest tulenevate uute riskidega seotud järelevalvet ja uurimist, näiteks seoses ebaseadusliku reklaami või manipuleerimistehnikate ja desinformatsiooniga, millel on tegelik ja prognoositav negatiivne mõju rahvatervisele, avalikule julgeolekule, kodanikuühiskonna aruteludele, poliitikas osalemisele ja võrdsusele. Teabehoidlad peaksid hõlmama reklaami sisu, sealhulgas toote, teenuse või kaubamärgi nime ja reklaami objekti, ning andmeid sellega seotud reklaamija kohta – ja kui see on erinev, siis füüsilise või juriidilise isiku kohta, kes tasus reklaami eest – ja teavet reklaami esitamise kohta, eriti suunatud reklaami puhul. Lisaks peaksid väga suured digiplatvormid märgistama kõik teadaolevad süvavõltsitud video-, audio- ja muud failid.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 64
(64)  Et nõuetekohaselt jälgida, kas väga suured digiplatvormid täidavad käesolevas määruses sätestatud kohustusi, võib tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator või komisjon nõuda kindlatele andmetele juurdepääsu võimaldamist või nende andmete esitamist. Selline nõue võib puudutada näiteks andmeid, mis on vajalikud platvormi süsteemide põhjustatud riskide ja võimalike kahjude hindamiseks, andmeid, mis on seotud sisu modereerimise, soovitus- ja reklaamisüsteemides kasutatavate algoritmisüsteemide täpsuse, toimimise ja testimisega, või andmeid, mis iseloomustavad sisu modereerimise või ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide (käesoleva määruse tähenduses) protsesse ja väljundeid. Et vähendada teabe ebaühtlust ja luua vastupidav riskimaandussüsteem, on väga olulised internetipõhiste süsteemsete riskide arengut ja suurust käsitlevad teadlaste uuringud, mis suurendavad digiplatvormide, digiteenuste koordinaatorite, muude pädevate asutuste ja komisjoni teadlikkust. Seepärast nähakse käesoleva määrusega ette raamistik, mille alusel antakse kontrollitud teadlastele juurdepääs väga suurte digiplatvormide andmetele. Kõik kõnealuse raamistiku kohased andmetele juurdepääsu nõuded peaksid olema proportsionaalsed ning tagama platvormi ja muude asjaomaste isikute, sealhulgas teenusesaajate õiguste ja õigustatud huvide, sealhulgas ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe nõuetekohase kaitse.
(64)  Et nõuetekohaselt jälgida, kas väga suured digiplatvormid täidavad käesolevas määruses sätestatud kohustusi, võib tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator või komisjon nõuda kindlatele andmetele ja algoritmidele juurdepääsu võimaldamist või nende andmete esitamist. Selline nõue võib puudutada näiteks andmeid, mis on vajalikud platvormi süsteemide põhjustatud riskide ja võimalike kahjude hindamiseks, andmeid, mis on seotud sisu modereerimise, soovitus- ja reklaamisüsteemides kasutatavate algoritmisüsteemide täpsuse, toimimise ja testimisega, või andmeid, mis iseloomustavad sisu modereerimise või ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide (käesoleva määruse tähenduses) protsesse ja väljundeid. Et vähendada teabe ebaühtlust ja luua vastupidav riskimaandussüsteem, on väga olulised internetipõhiste süsteemsete riskide arengut ja suurust käsitlevad kontrollitud teadlaste, kontrollitud mittetulunduslike asutuste, organisatsioonide või ühenduste uuringud, mis suurendavad digiplatvormide, digiteenuste koordinaatorite, muude pädevate asutuste ja komisjoni teadlikkust. Seepärast nähakse käesoleva määrusega ette raamistik, mille alusel antakse kontrollitud teadlastele, mittetulunduslikele asutustele, organisatsioonidele või ühendustele juurdepääs väga suurte digiplatvormide andmetele. Kõik kõnealuse raamistiku kohased andmetele juurdepääsu nõuded peaksid olema proportsionaalsed ning tagama platvormi ja muude asjaomaste isikute, sealhulgas teenusesaajate õiguste ja õigustatud huvide, sealhulgas isikuandmete, ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe nõuetekohase kaitse. Kontrollitud teadlased, mittetulunduslikud asutused, organisatsioonid ja ühendused peaksid tagama oma ülesannete täitmisel saadava teabe, näiteks ärisaladuste konfidentsiaalsuse, turvalisuse ja tervikluse.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 66
(66)  Et võimaldada käesolevas määruses sätestatud selliste kohustuste tõhusat ja järjepidevat kohaldamist, mille rakendamine võib nõuda tehniliste vahendite kasutamist, on oluline edendada teatavaid tehnilisi menetlusi käsitlevaid vabatahtlikke sektoristandardeid, mille puhul saab tööstus aidata arendada käesoleva määruse täitmiseks vajalikke standardseid vahendeid, näiteks selliseid, mis võimaldavad teateid esitada muu hulgas rakendusliideste kaudu või tagavad reklaamihoidlate koostalitlusvõime. Sellised standardid võiksid olla kasulikud eelkõige suhteliselt väikestele vahendusteenuste osutajatele. Standardite puhul võiks vajaduse järgi eristada eri liiki ebaseaduslikku sisu või eri liiki vahendusteenuseid.
(66)  Et võimaldada käesolevas määruses sätestatud selliste kohustuste tõhusat ja järjepidevat kohaldamist, mille rakendamine võib nõuda tehniliste vahendite kasutamist, on oluline edendada teatavaid tehnilisi menetlusi käsitlevaid vabatahtlikke standardeid, mille puhul saab tööstus aidata arendada käesoleva määruse täitmiseks vajalikke standardseid vahendeid, näiteks võimaldamaks esitada teateid, sh rakendusliideste kaudu, reklaamihoidlate koostalitlusvõime või teenusetingimuste kohta. Sellised standardid võiksid olla kasulikud eelkõige suhteliselt väikestele vahendusteenuste osutajatele. Standardite puhul võiks vajaduse järgi eristada eri liiki ebaseaduslikku sisu või eri liiki vahendusteenuseid. Kui [24 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist] ei ole asjakohastes standardites kokku lepitud, peaks komisjonil olema võimalik kehtestada tehnilised kirjeldused rakendusaktidega, kuni lepitakse kokku vabatahtlikus standardis.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 67
(67)  Komisjon ja nõukoda peaksid kutsuma üles koostama tegevusjuhendeid, mis aitaksid kaasa käesoleva määruse kohaldamisele. Tegevusjuhendite rakendamine peaks olema mõõdetav ja avaliku järelevalvele all, kuid seejuures ei tohiks piirata nende tegevusjuhendite vabatahtlikku olemust ega huvitatud isikute vabadust otsustada nende järgimise lepetes osalemise üle. Teatavatel juhtudel on oluline, et väga suured digiplatvormid teeksid koostööd spetsiaalsete tegevusjuhendite koostamisel ja järgiksid neid. Ükski käesoleva määruse säte ei takista teistel teenuseosutajatel järgida samu hoolsusstandardeid, juurutada samu parimaid tavasid ning lõigata kasu komisjoni ja nõukoja suunistest, järgides samu tegevusjuhendeid.
(67)  Selleks, et aidata kaasa käesoleva määruse kohaldamisele, peaksid komisjon ja nõukoda kutsuma üles koostama tegevusjuhendeid ning nende juhendite sätteid järgima. Komisjoni ja nõukoja eesmärk peaks olema, et tegevusjuhendites määratletaks selgelt käsitletavate avaliku huvi eesmärkide laad, et need sisaldaksid mehhanisme nende eesmärkide saavutamise sõltumatuks hindamiseks ning et pädevate asutuste roll oleks selgelt määratletud. Tegevusjuhendite rakendamine peaks olema mõõdetav ja avaliku järelevalvele all, kuid seejuures ei tohiks piirata nende tegevusjuhendite vabatahtlikku olemust ega huvitatud isikute vabadust otsustada nende järgimise lepetes osalemise üle. Teatavatel juhtudel on oluline, et väga suured digiplatvormid teeksid koostööd spetsiaalsete tegevusjuhendite koostamisel ja järgiksid neid. Ükski käesoleva määruse säte ei takista teistel teenuseosutajatel järgida samu hoolsusstandardeid, juurutada samu parimaid tavasid ning lõigata kasu komisjoni ja nõukoja suunistest, järgides samu tegevusjuhendeid.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 68
(68)  Käesolevas määruses oleks asjakohane määratleda selliste tegevusjuhendite teatavad käsitlusaspektid. Näiteks tuleks teatavat liiki ebaseadusliku sisuga seotud riskivähendusmeetmeid kujundada enese- ja kaasreguleerimise kokkulepetega. Teine aspekt, mida peaks käsitlema, on süsteemsete riskide, näiteks desinformatsiooni või manipuleeriva ja kuritahtliku tegevuse võimalik negatiivne mõju ühiskonnale ja demokraatiale. Need hõlmavad koordineeritud tegevusi, mille eesmärk on teavet, sealhulgas desinformatsiooni võimendada, näiteks robotite või võltskontode kasutamine võlts- või eksitava teabe loomiseks, mida mõnikord tehakse majandusliku kasu saamiseks: sellised tegevused on eriti kahjulikud haavatavatele teenusesaajatele, näiteks lastele. Selliste aspektidega seoses võib asjaomase käitumisjuhendi vastuvõtmist ja järgimist käsitada väga suure digiplatvormi asjakohase riskivähendusmeetmena. Kui digiplatvorm komisjoni kutsest hoolimata keeldub (piisavaid põhjendusi andmata) osalemast sellise käitumisjuhendi koostamises ja kohaldamises, võidakse seda arvesse võtta, kui otsustatakse selle üle, kas digiplatvorm on käesolevas määruses sätestatud kohustusi rikkunud.
(68)  Käesolevas määruses oleks asjakohane määratleda selliste tegevusjuhendite teatavad käsitlusaspektid. Näiteks tuleks teatavat liiki ebaseadusliku sisuga seotud riskivähendusmeetmeid kujundada enese- ja kaasreguleerimise kokkulepetega. Teine aspekt, mida peaks käsitlema, on süsteemsete riskide, näiteks desinformatsiooni või manipuleeriva ja kuritahtliku tegevuse võimalik negatiivne mõju ühiskonnale ja demokraatiale. Need hõlmavad koordineeritud tegevusi, mille eesmärk on teavet, sealhulgas desinformatsiooni võimendada, näiteks robotite või võltskontode kasutamine tahtlikult ebatäpse või eksitava teabe loomiseks, mida mõnikord tehakse majandusliku kasu saamiseks: sellised tegevused on eriti kahjulikud haavatavatele teenusesaajatele, näiteks lastele. Selliste aspektidega seoses võib asjaomase käitumisjuhendi vastuvõtmist ja järgimist käsitada väga suure digiplatvormi asjakohase riskivähendusmeetmena.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 69
(69)  Käesoleva määruse käitumisjuhendeid käsitlevatele normidele võiks tugineda ka juba käivitatud enesereguleerimispõhiste algatuste puhul, nagu tooteohutusega seotud algatus „Product Safety Pledge“, võltsitud kaupu käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum, ebaseadusliku vihakõne vastane tegevusjuhend ja desinformatsiooni käsitlev tegevusjuhend. Mis puutub viimasesse, siis annab komisjon välja suunised desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi tugevdamiseks, nagu on kinnitatud Euroopa demokraatia tegevuskavas.
(69)  Käesoleva määruse käitumisjuhendeid käsitlevatele normidele võiks tugineda ka juba käivitatud enesereguleerimispõhiste algatuste puhul, nagu tooteohutusega seotud algatus „Product Safety Pledge“, võltsitud kaupu käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum, ebaseadusliku vihakõne vastane tegevusjuhend ja desinformatsiooni käsitlev tegevusjuhend. Samuti peaks komisjon julgustama tegevusjuhendite väljatöötamist, et hõlbustada kohustuste täitmist sellistes valdkondades nagu alaealiste kaitse või lühiajaline majutus. Teistest valdkondadest võiks kaaluda teabe mitmekesisuse edendamist kvaliteetse ajakirjanduse toetamise kaudu ja teabe usaldusväärsuse suurendamist, austades samal ajal ajakirjandusallikate konfidentsiaalsust. Lisaks on oluline tagada kooskõla juba olemasolevate jõustamismehhanismidega, näiteks elektroonilise side või meedia valdkonnas, ning nende valdkondade sõltumatute reguleerivate struktuuridega, mis on kindlaks määratud liidu ja liikmesriikide õiguses.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 70
(70)  Internetireklaami pakkumisega on üldiselt seotud mitmed osalejad, sealhulgas vahendusteenuse osutajad, kes ühendavad reklaamiavaldajaid reklaamijatega. Käesolevas määruses sätestatud digiplatvormide ja väga suurte digiplatvormide reklaamitegevusega seotud läbipaistvuskohustusi peaksid täiendama tegevusjuhendid, et tagada paindlikud ja tõhusad mehhanismid kõnealuste kohustuste täitmise hõlbustamiseks ja tõhustamiseks, eelkõige seoses asjakohase teabe edastamise korraga. Kaasata tuleks paljud sidusrühmad, et tagada nende tegevusjuhendite laialdane toetus, tehniline korrektsus, tõhusus ja kasutusmugavus ning seeläbi läbipaistvuskohustuste eesmärkide saavutamine.
(70)  Internetireklaami pakkumisega on üldiselt seotud mitmed osalejad, sealhulgas vahendusteenuse osutajad, kes ühendavad reklaamiavaldajaid reklaamijatega. Käesolevas määruses sätestatud digiplatvormide ja väga suurte digiplatvormide reklaamitegevusega seotud läbipaistvuskohustusi peaksid täiendama tegevusjuhendid, et tagada paindlikud ja tõhusad mehhanismid kõnealuste kohustuste täitmise hõlbustamiseks ja tõhustamiseks, eelkõige seoses asjakohase teabe edastamise korraga. Kaasata tuleks paljud sidusrühmad, et tagada nende tegevusjuhendite laialdane toetus, tehniline korrektsus, tõhusus ja kasutusmugavus ning seeläbi läbipaistvuskohustuste eesmärkide saavutamine. Tegevusjuhendite mõjusust tuleks korrapäraselt hinnata. Erinevalt õigusaktidest ei kohaldata tegevusjuhendite suhtes demokraatlikku kontrolli ja nende vastavust põhiõigustele kohtulikult ei kontrollita. Usaldusväärsuse, osaluse ja läbipaistvuse suurendamiseks on käitumisjuhendite koostamiseks vaja menetluslikke tagatisi. Enne kui alustada või hõlbustada tegevusjuhendite koostamist või läbivaatamist, võib komisjon , kui see on asjakohane, paluda Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil või Euroopa Andmekaitseinspektoril esitada oma arvamus.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 71
(71)  Avalikku julgeolekut või rahvatervist mõjutavates erakorralistes olukordades võib komisjon algatada kriisiprotokollide koostamise, et koordineerida kiiret, kollektiivset ja piiriülest reageerimist digikeskkonnas. Erakorralised olukorrad võivad tuleneda erinevatest ettenägematutest sündmustest, nagu maavärinad, orkaanid, pandeemiad või muud piiriülesed rahvatervist mõjutavad ohud, sõda ja terroriaktid, mille puhul võidakse digiplatvorme väärkasutada ebaseadusliku sisu või desinformatsiooni kiireks levitamiseks või mille puhul võib tekkida vajadus usaldusväärset teavet kiirelt levitada. Arvestades väga suurte digiplatvormide olulist rolli teabe levitamisel meie ühiskondades ja piiriüleselt, tuleks selliseid platvorme kutsuda üles koostama ja kohaldama spetsiaalseid kriisiprotokolle. Sellised kriisiprotokollid tuleks aktiveerida vaid piiratud ajaks ning sellega seoses võetavad meetmed peaksid piirduma vaid sellega, mis on rangelt vajalik erakorralise olukorra lahendamiseks. Need meetmed peaksid olema kooskõlas käesoleva määrusega ega tohiks tekitada osalevatele väga suurtele digiplatvormidele üldist kohustust jälgida nende edastatavat või talletatavat teavet ega kohustust aktiivselt otsida ebaseaduslikule sisule viitavaid fakte või asjaolusid.
(71)  Avalikku julgeolekut või rahvatervist mõjutavates erakorralistes olukordades võib komisjon algatada vabatahtlike kriisiprotokollide koostamise, et koordineerida kiiret, kollektiivset ja piiriülest reageerimist digikeskkonnas. Erakorralised olukorrad võivad tuleneda erinevatest ettenägematutest sündmustest, nagu maavärinad, orkaanid, pandeemiad või muud piiriülesed rahvatervist mõjutavad ohud, sõda ja terroriaktid, mille puhul võidakse digiplatvorme väärkasutada ebaseadusliku sisu või desinformatsiooni kiireks levitamiseks või mille puhul võib tekkida vajadus usaldusväärset teavet kiirelt levitada. Arvestades väga suurte digiplatvormide olulist rolli teabe levitamisel meie ühiskondades ja piiriüleselt, tuleks selliseid platvorme kutsuda üles koostama ja kohaldama spetsiaalseid kriisiprotokolle. Sellised kriisiprotokollid tuleks aktiveerida vaid piiratud ajaks ning sellega seoses võetavad meetmed peaksid piirduma vaid sellega, mis on rangelt vajalik erakorralise olukorra lahendamiseks. Need meetmed peaksid olema kooskõlas käesoleva määrusega ega tohiks tekitada osalevatele väga suurtele digiplatvormidele üldist kohustust jälgida nende edastatavat või talletatavat teavet ega kohustust aktiivselt otsida ebaseaduslikule sisule viitavaid fakte või asjaolusid.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 72
(72)  Käesolevas määruses sätestatud kohustuste kohaldamise piisava järelevalve ja täitmise tagamise ülesanne tuleks põhimõtteliselt panna liikmesriikidele. Selleks peaksid nad määrama vähemalt ühe asutuse, kelle ülesanne on kohaldada ja jõustada käesolevat määrust. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik usaldada käesoleva määruse kohaldamisega seotud kindlad järelevalve- või jõustamisülesanded ja vastav pädevus rohkem kui ühele pädevale asutusele, näiteks kindlate sektorite asutustele, nagu elektroonilise side turgu reguleerivad asutused, meediat reguleerivad asutused või tarbijakaitseasutused, võttes arvesse riikide põhiseaduslikku, organisatsioonilist ja haldusstruktuuri.
(72)  Käesolevas määruses sätestatud kohustuste kohaldamise piisava järelevalve ja täitmise tagamise ülesanne tuleks põhimõtteliselt panna liikmesriikidele. Selleks peaksid nad määrama kindlaks vähemalt ühe asutuse, kelle ülesanne on kohaldada ja jõustada käesolevat määrust. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik usaldada käesoleva määruse kohaldamisega seotud kindlad järelevalve- või jõustamisülesanded ja vastav pädevus rohkem kui ühele pädevale asutusele, näiteks kindlate sektorite asutustele, nagu elektroonilise side turgu reguleerivad asutused, meediat reguleerivad asutused või tarbijakaitseasutused, võttes arvesse riikide põhiseaduslikku, organisatsioonilist ja haldusstruktuuri.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 73
(73)  Võttes arvesse asjaomaste teenuste piiriülest olemust ja käesoleva määrusega kehtestatud horisontaalseid kohustusi, tuleks igas liikmesriigis nimetada üks asutus digiteenuste koordinaatoriks, kelle ülesanne on teha järelevalvet taotluse üle ja vajaduse korral jõustada käesolevat määrust. Kui käesoleva määruse kohaldamiseks ja jõustamiseks on määratud rohkem kui üks pädev asutus, tuleks digiteenuste koordinaatoriks määrata ainult üks neist liikmesriigi asutustest. Digiteenuste koordinaator peaks olema komisjoni, nõukoja, teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite ja asjaomase liikmesriigi muude pädevate asutuste jaoks ühtne kontaktpunkt, kus käsitletakse kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi. Kui teatavas liikmesriigis on käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid usaldatud mitmele pädevale asutusele, peaks digiteenuste koordinaator koordineerima nende asutuste tegevust ja tegema nendega koostööd kooskõlas siseriikliku õigusega, milles on sätestatud nende vastavad ülesanded, ning tagama kõigi asjaomaste asutuste tõhusa kaasamise järelevalvesse ja täitmise tagamisse liidu tasandil.
(73)  Võttes arvesse asjaomaste teenuste piiriülest olemust ja käesoleva määrusega kehtestatud horisontaalseid kohustusi, tuleks igas liikmesriigis määrata üks asutus digiteenuste koordinaatoriks, kelle ülesanne on teha järelevalvet taotluse üle ja vajaduse korral jõustada käesolevat määrust. Kui käesoleva määruse kohaldamiseks ja jõustamiseks on määratud rohkem kui üks pädev asutus, tuleks digiteenuste koordinaatoriks nimetada ainult üks neist liikmesriigi asutustest. Digiteenuste koordinaator peaks olema komisjoni, nõukoja, teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite ja asjaomase liikmesriigi muude pädevate asutuste jaoks ühtne kontaktpunkt, kus käsitletakse kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi. Kui teatavas liikmesriigis on käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid usaldatud mitmele pädevale asutusele, peaks digiteenuste koordinaator koordineerima nende asutuste tegevust ja tegema nendega koostööd kooskõlas siseriikliku õigusega, milles on sätestatud nende vastavad ülesanded, ning tagama kõigi asjaomaste asutuste tõhusa kaasamise järelevalvesse ja täitmise tagamisse liidu tasandil.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 74
(74)  Digiteenuste koordinaatoril ja muudel käesoleva määruse alusel määratud pädevatel asutustel on oluline roll käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustuste tulemuslikkuse tagamisel ning selle eesmärkide saavutamisel. Seega on vaja tagada, et need asutused tegutseksid erasektori üksustest ja avaliku sektori asutustest täiesti sõltumatult ning et neil poleks kohustust ega võimalust küsida või saada juhiseid (ka mitte valitsuselt), ilma et see piiraks kohustust teha nõuetekohast koostööd teiste pädevate asutuste, digiteenuste koordinaatorite, nõukoja ja komisjoniga. Teisest küljest ei tohiks nende asutuste sõltumatus tähendada seda, et nende suhtes ei saa kooskõlas riigi põhiseadusega ja käesoleva määruse eesmärkide saavutamist ohtu seadmata kohaldada riiklikke kontrolli- või järelevalvemehhanisme seoses nende rahaliste kulutustega või kohtulikku kontrolli või et neil ei peaks olema võimalust konsulteerida teiste riiklike asutustega, sealhulgas õiguskaitseasutuste või kriisiohjeasutustega.
(74)  Digiteenuste koordinaatoril ja muudel käesoleva määruse alusel määratud pädevatel asutustel on oluline roll käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustuste tulemuslikkuse tagamisel ning selle eesmärkide saavutamisel. Seega on vaja tagada, et kõnealustel asutustel oleksid käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised ja inimressursid. Samuti on vaja tagada, et need asutused tegutseksid erasektori üksustest ja avaliku sektori asutustest täiesti sõltumatult ning et neil poleks kohustust ega võimalust küsida või saada juhiseid (ka mitte valitsuselt), ilma et see piiraks kohustust teha nõuetekohast koostööd teiste pädevate asutuste, digiteenuste koordinaatorite, nõukoja ja komisjoniga. Teisest küljest ei tohiks nende asutuste sõltumatus tähendada seda, et nende suhtes ei saa kooskõlas riigi põhiseadusega ja käesoleva määruse eesmärkide saavutamist ohtu seadmata kohaldada riiklikke kontrolli- või järelevalvemehhanisme seoses nende rahaliste kulutustega või kohtulikku kontrolli või et neil ei peaks olema võimalust konsulteerida teiste riiklike asutustega, sealhulgas õiguskaitseasutuste või kriisiohjeasutustega.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 75
(75)  Liikmesriigid võivad määrata digiteenuste koordinaatori ülesandeid või käesoleva määruse kohaldamise ja jõustamise eriülesandeid olemasolevale riiklikule asutusele, tingimusel et selline määratud asutus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele, näiteks sõltumatuse nõudele. Samuti ei ole liikmesriikidel põhimõtteliselt keelatud ühendada ülesandeid olemasoleva asutuse sees kooskõlas liidu õigusega. Sellega seoses võib meetmete hulka kuuluda keeld vabastada olemasoleva asutuse president või nõukogu liige ametist enne tema ametiaja lõppu üksnes seetõttu, et toimunud on institutsiooniline reform, mis hõlmab ühe asutuse eri ülesannete ühendamist, kui puuduvad õigusnormid, mis tagaksid, et selline ametist vabastamine ei ohusta nende liikmete sõltumatust ega erapooletust.
(75)  Liikmesriigid võivad määrata digiteenuste koordinaatori funktsiooni või käesoleva määruse rakendamise järelevalve ja määruse jõustamise eriülesanded olemasolevale riiklikule asutusele, tingimusel et selline määratud asutus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele, näiteks sõltumatuse nõudele. Samuti ei ole liikmesriikidel põhimõtteliselt keelatud ühendada ülesandeid olemasoleva asutuse sees kooskõlas liidu õigusega. Sellega seoses võib meetmete hulka kuuluda keeld vabastada olemasoleva asutuse president või nõukogu liige ametist enne tema ametiaja lõppu üksnes seetõttu, et toimunud on institutsiooniline reform, mis hõlmab ühe asutuse eri ülesannete ühendamist, kui puuduvad õigusnormid, mis tagaksid, et selline ametist vabastamine ei ohusta nende liikmete sõltumatust ega erapooletust.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 76
(76)  Kuna vahendusteenuste osutajate kohta ei kehti üldist nõuet tagada füüsiline kohalolek ühe liikmesriigi territooriumil, on vaja tagada selgus, millise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla need teenuseosutajad kuuluvad, et riiklikud pädevad asutused saaksid nende suhtes jõustada III ja IV peatükis sätestatud õigusnorme. Teenuseosutaja peaks kuuluma selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kus on tema peamine tegevuskoht, st teenuseosutaja peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub peamine finantstegevus ja tegevuse kontroll. Sellised teenuseosutajad, kellel ei ole liidus tegevuskohta, kuid kes pakuvad liidus teenuseid ja kuuluvad seega käesoleva määruse kohaldamisalasse, peaksid kuuluma selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kus asub nende teenuseosutajate määratud esindaja, kes täidab käesolevast määrusest tulenevaid õigusliku esindaja ülesandeid. Käesoleva määruse tõhusa kohaldamise huvides peaks aga kõigil liikmesriikidel olema pädevus nende teenuseosutajate suhtes, kes esindajat määranud ei ole, tingimusel et järgitakse põhimõtet ne bis in idem. Sellisel juhul peaks iga liikmesriik, kes oma pädevust kõnealuse teenuseosutaja suhtes kasutab, teavitama põhjendamatu viivituseta kõiki teisi liikmesriike oma jurisdiktsioonis võetud meetmetest.
(76)  Kuna vahendusteenuste osutajate kohta ei kehti üldist nõuet tagada füüsiline kohalolek ühe liikmesriigi territooriumil, on vaja tagada selgus, millise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla need teenuseosutajad kuuluvad, et riiklikud pädevad asutused saaksid nende suhtes jõustada käesolevas määruses sätestatud õigusnorme. Teenuseosutaja peaks kuuluma selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kus on tema peamine tegevuskoht, st teenuseosutaja peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub peamine finantstegevus ja tegevuse kontroll. Sellised teenuseosutajad, kellel ei ole liidus tegevuskohta, kuid kes pakuvad liidus teenuseid ja kuuluvad seega käesoleva määruse kohaldamisalasse, peaksid kuuluma selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kus asub nende teenuseosutajate määratud esindaja, kes täidab käesolevast määrusest tulenevaid õigusliku esindaja ülesandeid. Käesoleva määruse tõhusa kohaldamise huvides peaks aga kõigil liikmesriikidel olema pädevus nende teenuseosutajate suhtes, kes esindajat määranud ei ole, tingimusel et järgitakse põhimõtet ne bis in idem. Sellisel juhul peaks iga liikmesriik, kes oma pädevust kõnealuse teenuseosutaja suhtes kasutab, teavitama põhjendamatu viivituseta kõiki teisi liikmesriike oma jurisdiktsioonis võetud meetmetest.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 77
(77)  Liikmesriigid peaksid andma digiteenuste koordinaatorile ja mis tahes muule käesoleva määruse alusel määratud pädevale asutusele tulemusliku uurimise ja jõustamise tagamiseks piisavad volitused ja vahendid. Digiteenuste koordinaatoritel peaks eelkõige olema võimalik otsida ja saada tema territooriumile jäävat teavet, sealhulgas võimalike ühisuurimiste raames kooskõlas piiriülese koostöö menetluskorraga, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva teenuseosutaja suhtes peaks järelevalve- ja jõustamismeetmeid võtma asjaomase teise liikmesriigi digiteenuste koordinaator.
(77)  Liikmesriigid peaksid andma digiteenuste koordinaatorile ja mis tahes muule käesoleva määruse alusel määratud pädevale asutusele tulemusliku uurimise ja jõustamise tagamiseks piisavad volitused ja vahendid. Digiteenuste koordinaatoritel peaks eelkõige olema võimalik võtta proportsionaalseid ajutisi meetmeid tõsise kahju tekkimise riski korral ning otsida ja saada tema territooriumile jäävat teavet, sealhulgas võimalike ühisuurimiste raames kooskõlas piiriülese koostöö menetluskorraga, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva teenuseosutaja suhtes peaks järelevalve- ja jõustamismeetmeid võtma asjaomase teise liikmesriigi digiteenuste koordinaator.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 78
(78)  Liikmesriigid peaksid kooskõlas liidu õigusega ning eelkõige käesoleva määruse ja hartaga sätestama oma siseriiklikus õiguses oma digiteenuste koordinaatorite ja vajaduse korral muude pädevate asutuste käesoleva määruse kohaste uurimis- ja jõustamisvolituste kasutamise üksikasjalikud tingimused ja piirangud.
(78)  Liikmesriigid peaksid kooskõlas liidu õigusega ning eelkõige käesoleva määruse ja hartaga sätestama oma siseriiklikus õiguses oma digiteenuste koordinaatorite ja vajaduse korral muude pädevate asutuste käesoleva määruse kohaste uurimis- ja jõustamisvolituste kasutamise üksikasjalikud tingimused ja piirangud. Käesoleva määruse järjepideva ja ühetaolise kohaldamise tagamiseks peaks komisjon võtma vastu suunised reeglite ja menetluste kohta, mis on seotud digiteenuste koordinaatorite volitustega.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 79
(79)  Nende volituste kasutamisel peaksid pädevad asutused järgima sellistes menetlustes ja küsimustes kohaldatavaid siseriiklikke norme, näiteks võidakse nõuda kohtu luba teatavatesse ruumidesse sisenemiseks ja kutsesaladusele juurdepääsu saamiseks. Need sätted peaksid eelkõige tagama, et austatakse põhiõigusi, nagu õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, samuti kaitseõigust ning õigust eraelu puutumatusele. Sellega seoses võiksid asjakohaseks võrdlusaluseks olla tagatised, mis on ette nähtud seoses käesoleva määruse kohaste komisjoni menetlustega. Enne lõpliku otsuse tegemist tuleks tagada õiglane ja erapooletu menetlus, võttes muu hulgas arvesse asjaomaste isikute õigust olla ära kuulatud ja õigust tutvuda toimikuga, vajadust tagada konfidentsiaalsus ning ameti- ja ärisaladuse kaitse ning arvestades kohustust otsuseid sisuliselt põhjendada. Seejuures ei tohiks sellega takistada meetmete võtmist piisavalt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel asjakohaste tingimuste ja menetluskorra kohaselt. Samuti peaks volituste kasutamine olema proportsionaalne rikkumise või kahtlustatava rikkumisega tekitatud tegeliku või võimaliku üldise kahju laadi ja suurusega. Pädevad asutused peaksid põhimõtteliselt võtma arvesse juhtumiga seotud kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, sealhulgas teiste liikmesriikide pädevate asutuste kogutud teavet.
(79)  Nende volituste kasutamisel peaksid pädevad asutused järgima sellistes menetlustes ja küsimustes kohaldatavaid siseriiklikke norme, näiteks võidakse nõuda kohtu luba teatavatesse ruumidesse sisenemiseks ja kutsesaladusele juurdepääsu saamiseks. Need sätted peaksid eelkõige tagama, et austatakse põhiõigusi, nagu õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, samuti kaitseõigust ning õigust eraelu puutumatusele. Sellega seoses võiksid asjakohaseks võrdlusaluseks olla tagatised, mis on ette nähtud seoses käesoleva määruse kohaste komisjoni menetlustega. Enne lõpliku otsuse tegemist tuleks tagada õiglane ja erapooletu menetlus, võttes muu hulgas arvesse asjaomaste isikute õigust olla ära kuulatud ja õigust tutvuda toimikuga, vajadust tagada konfidentsiaalsus ning ameti- ja ärisaladuse kaitse ning arvestades kohustust otsuseid sisuliselt põhjendada. Seejuures ei tohiks sellega takistada meetmete võtmist piisavalt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel asjakohaste tingimuste ja menetluskorra kohaselt. Samuti peaks volituste kasutamine olema proportsionaalne rikkumise või kahtlustatava rikkumisega tekitatud tegeliku või võimaliku üldise kahju laadi ja suurusega. Pädevad asutused peaksid võtma arvesse kõiki juhtumiga seotud asjakohaseid fakte ja asjaolusid, sealhulgas teiste liikmesriikide pädevate asutuste kogutud teavet.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 80
(80)  Liikmesriigid peaksid tagama, et käesolevas määruses sätestatud kohustuste rikkumise eest saab määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille puhul võetakse arvesse rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust, samuti teenitavat avalikku huvi, tegevuse ulatust ja liiki ning rikkuja majanduslikku suutlikkust. Eraldi tuleks karistuste puhul arvesse võtta ka seda, kas asjaomase vahendusteenuse osutaja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmine on süsteemne või korduv ning (kus asjakohane) kas ta tegutseb mitmes liikmesriigis.
(80)  Liikmesriigid peaksid tagama, et käesolevas määruses sätestatud kohustuste rikkumise eest saab määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille puhul võetakse arvesse rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust, samuti teenitavat avalikku huvi, tegevuse ulatust ja liiki ning rikkuja majanduslikku suutlikkust. Eraldi tuleks karistuste puhul arvesse võtta ka seda, kas asjaomase vahendusteenuse osutaja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmine on süsteemne või korduv ning (kus asjakohane) kui suur on mõjutatud teenusesaajate hulk, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest ning kas teenuseosutaja tegutseb mitmes liikmesriigis. Komisjon peaks andma liikmesriikidele suuniseid proportsionaalsete karistuste määramise kriteeriumide ja tingimuste kohta.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 81
(81)  Käesoleva määruse tõhusa jõustamise tagamiseks peaks üksikisikutel või esindusorganisatsioonidel olema võimalik esitada digiteenuste koordinaatorile kaebusi käesoleva määruse täitmise kohta territooriumil, kus nad teenust said, ilma et see piiraks käesoleva määruse kohtualluvust käsitlevate õigusnormide kohaldamist. Kaebused peaksid andma tõese ülevaate asjaomase vahendusteenuse osutaja nõuetele vastavusega seotud probleemidest ning nendega võiks teavitada digiteenuste koordinaatorit ka muudest, valdkonnaülestest probleemküsimustest. Digiteenuste koordinaator peaks kaasama muud riiklikud pädevad asutused ja kui küsimus nõuab piiriülest koostööd, siis teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatorid, eelkõige asjaomase vahendusteenuste osutaja tegevuskoha liikmesriigi oma.
(81)  Käesoleva määrusega kehtestatud kohustuste tõhusa jõustamise tagamiseks peaks üksikisikutel või esindusorganisatsioonidel olema võimalik esitada digiteenuste koordinaatorile kaebusi käesoleva määruse täitmise kohta territooriumil, kus nad teenust said, ilma et see piiraks käesoleva määruse kohtualluvust käsitlevate õigusnormide kohaldamist. Kaebused peaksid andma tõese ülevaate asjaomase vahendusteenuse osutaja nõuetele vastavusega seotud probleemidest ning nendega võiks teavitada digiteenuste koordinaatorit ka muudest, valdkonnaülestest probleemküsimustest. Digiteenuste koordinaator peaks kaasama muud riiklikud pädevad asutused ja kui küsimus nõuab piiriülest koostööd, siis teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatorid, eelkõige asjaomase vahendusteenuste osutaja tegevuskoha liikmesriigi oma. Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator peaks hindama kaebust õigeaegselt ning teavitama selle liikmesriigi digiteenuste koordinaatorit, kus on teenusesaaja elu- või tegevuskoht, sellest, kuidas kaebust on käsitletud.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 82
(82)  Liikmesriigid peaksid tagama, et digiteenuste koordinaatorid saavad võtta meetmeid, mis on tõhusad ja proportsionaalsed teatavate eriti raskete ja püsivate rikkumiste käsitlemisel. Kui need meetmed võivad kahjustada kolmandate isikute õigusi ja huve, näiteks siis, kui keelatakse juurdepääs internetipõhistele kasutajaliidestele, on asjakohane nõuda, et meetmete võtmise korralduse annaks digiteenuste koordinaatorite taotlusel pädev õigusasutus ja et nende suhtes kohaldataks täiendavaid kaitsemeetmeid. Täpsemalt tuleks võimalikele mõjutatud kolmandatele isikutele anda võimalus esitada oma seisukoht ja kõnealuseid korraldusi tuleks anda üksnes siis, kui liidu või siseriiklike muude õigusaktide alusel võetavate meetmete kohaldamine (näiteks selleks, et kaitsta tarbijate kollektiivseid huve, tagada lapspornot sisaldavate või levitavate veebilehtede viivitamatu eemaldamine või keelata juurdepääs teenustele, mille puhul kolmas osapool rikub intellektuaalomandi õigust) ei ole mõistlikul moel võimalik.
(82)  Liikmesriigid peaksid tagama, et digiteenuste koordinaatorid saavad võtta meetmeid, mis on tõhusad teatavate eriti raskete ja jätkuvate käesoleva määruse rikkumiste käsitlemisel ja nende suhtes proportsionaalsed. Kui need meetmed võivad kahjustada kolmandate isikute õigusi ja huve, näiteks siis, kui keelatakse juurdepääs internetipõhistele kasutajaliidestele, on asjakohane nõuda, et meetmete võtmise korralduse annaks digiteenuste koordinaatorite taotlusel pädev õigusasutus ja et nende suhtes kohaldataks täiendavaid kaitsemeetmeid. Täpsemalt tuleks võimalikele mõjutatud kolmandatele isikutele anda võimalus esitada oma seisukoht ja kõnealuseid korraldusi tuleks anda üksnes siis, kui liidu või siseriiklike muude õigusaktide alusel võetavate meetmete kohaldamine (näiteks selleks, et kaitsta tarbijate kollektiivseid huve, tagada lapspornot sisaldavate või levitavate veebilehtede viivitamatu eemaldamine või keelata juurdepääs teenustele, mille puhul kolmas osapool rikub intellektuaalomandi õigust) ei ole mõistlikul moel võimalik.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 83 a (uus)
(83a)  Ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud vastutusest vabastamist käsitlevate sätete kohaldamist seoses teabega, mida edastatakse või säilitatakse teenusesaaja taotlusel, peaksid vahendusteenuste osutajad vastutama käesolevas määruses sätestatud kohustuste rikkumise eest. Teenusesaajatel ja neid esindavatel organisatsioonidel peaks olema õigus kasutada proportsionaalseid ja tõhusaid õiguskaitsevahendeid. Eelkõige peaks neil olema õigus nõuda kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega vahendusteenuste osutajatelt hüvitist mis tahes otsese kahju ja otseste kahjustuste eest, mis on tekkinud seeläbi, et vahendusteenuste osutajad on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud kohustusi.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 84
(84)  Digiteenuste koordinaator peaks avaldama käesoleva määruse kohase tegevuse kohta korrapäraselt aruande. Arvestades, et digiteenuste koordinaatorit teavitatakse samuti ühise teabevahetussüsteemi kaudu käesoleva määruse alusel antud korraldustest, millega nõutakse ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmist või teabe esitamist, peaks digiteenuste koordinaator lisama oma aastaaruandesse nende korralduste arvu ja kategooriad, mille tema liikmesriigi õigus- ja haldusasutused on vahendusteenuste osutajatele adresseerinud.
(84)  Digiteenuste koordinaator peaks standardses ja masinloetavas vormingus avaldama käesoleva määruse kohase tegevuse kohta korrapäraselt aruande. Arvestades, et digiteenuste koordinaatorit teavitatakse samuti siseturu infosüsteemil põhineva ühise teabevahetussüsteemi kaudu käesoleva määruse alusel antud korraldustest, millega nõutakse ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmist või teabe esitamist, peaks digiteenuste koordinaator lisama oma aastaaruandesse nende korralduste arvu ja kategooriad, mille tema liikmesriigi õigus- ja haldusasutused on vahendusteenuste osutajatele adresseerinud.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 86
(86)  Et hõlbustada mitut liikmesriiki hõlmavat piiriülest järelevalvet ja uurimist, peaks digiteenuste koordinaatoritel olema võimalik osaleda alaliselt või ajutiselt käesoleva määrusega hõlmatud küsimustega seotud ühises järelevalve- ja uurimistegevuses. Sellisesse tegevusse võib olla kaasatud teisi pädevaid asutusi ja sellega võidakse käsitleda mitmesuguseid küsimusi alates koordineeritud andmekogumistegevusest kuni teabetaotluste või kohapealsete kontrollideni, vastavalt osalevate asutuste volituste piiridele. Nende tegevustega seoses võidakse pöörduda nõu saamiseks nõukoja poole, näiteks selleks, et ta teeks ettepanekuid tegevus- ja ajakavade kohta või pakuks ajutiste töörühmade moodustamist, kaasates asjaomaseid ametiasutusi.
(86)  Et hõlbustada mitut liikmesriiki hõlmavat piiriülest järelevalvet ja uurimist, peaks digiteenuste koordinaatoritel olema võimalik osaleda alaliselt või ajutiselt käesoleva määrusega hõlmatud küsimustega seotud ühises järelevalve- ja uurimistegevuses, mis toimub vastavalt asjaomaste liikmesriikide vahelisele kokkuleppele või sellise kokkuleppe puudumisel tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaatori egiidi all. Sellisesse tegevusse võib olla kaasatud teisi pädevaid asutusi ja sellega võidakse käsitleda mitmesuguseid küsimusi alates koordineeritud andmekogumistegevusest kuni teabetaotluste või kohapealsete kontrollideni, vastavalt osalevate asutuste volituste piiridele. Nende tegevustega seoses võidakse pöörduda nõu saamiseks nõukoja poole, näiteks selleks, et ta teeks ettepanekuid tegevus- ja ajakavade kohta või pakuks ajutiste töörühmade moodustamist, kaasates asjaomaseid ametiasutusi.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 88
(88)  Et tagada käesoleva määruse järjepidev kohaldamine, tuleb luua liidu tasandil sõltumatu nõuanderühm, kes peaks toetama komisjoni ja aitama koordineerida digiteenuste koordinaatorite tegevust. Kõnealune Euroopa digiteenuste nõukoda peaks koosnema digiteenuste koordinaatoritest, ilma et see piiraks digiteenuste koordinaatorite võimalust kutsuda oma koosolekutele või määrata ajutisi delegaate teistest pädevatest asutustest, kellele on käesoleva määruse alusel ette nähtud kindlad ülesanded, kui see on vajalik nende ülesannete ja pädevuse riigisisesest jaotusest lähtuvalt. Kui ühest liikmesriigist pärit osalejaid on mitu, peaks hääleõigus olema vaid ühel liikmesriigi esindajal.
(88)  Et tagada käesoleva määruse järjepidev kohaldamine, tuleb luua liidu tasandil sõltumatu nõuanderühm, kes peaks toetama komisjoni ja aitama koordineerida digiteenuste koordinaatorite tegevust. Kõnealune Euroopa digiteenuste nõukoda peaks koosnema digiteenuste koordinaatoritest, ilma et see piiraks digiteenuste koordinaatorite võimalust kutsuda oma koosolekutele või määrata ajutisi delegaate teistest pädevatest asutustest, kellele on käesoleva määruse alusel ette nähtud kindlad ülesanded, kui see on vajalik nende ülesannete ja pädevuse riigisisesest jaotusest lähtuvalt. Kui ühest liikmesriigist pärit osalejaid on mitu, peaks hääleõigus olema vaid ühel liikmesriigi esindajal. Nõukoja kodukord peaks tagama teabe konfidentsiaalsuse kaitse.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 90
(90)  Selleks peaks nõukojal olema võimalik võtta vastu digiteenuste koordinaatoritele või muudele pädevatele riiklikele asutustele adresseeritud arvamusi, taotlusi ja soovitusi. Kuigi need pole õiguslikult siduvad, tuleks neist kõrvalekaldumise otsust nõuetekohaselt põhjendada ning komisjon võib sellist otsust arvesse võtta, kui ta hindab asjaomase liikmesriigi vastavust käesolevale määrusele.
(90)  Selleks peaks nõukojal olema võimalik võtta vastu digiteenuste koordinaatoritele või muudele pädevatele riiklikele asutustele adresseeritud arvamusi, taotlusi ja soovitusi. Kuigi need pole õiguslikult siduvad, tuleks neist kõrvalekaldumise otsust nõuetekohaselt põhjendada ning komisjon võib sellist otsust arvesse võtta, kui ta hindab asjaomase liikmesriigi vastavust käesolevale määrusele. Nõukoda peaks oma tegevuse kohta koostama aastaaruande.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 91
(91)  Nõukoda peaks tooma kokku digiteenuste koordinaatorite esindajad ja võimalikud muud komisjoni juhitavad pädevad asutused, et tagada talle esitatud küsimuste hindamine Euroopa mõõtmes. Pidades silmas võimalikke valdkonnaüleseid elemente, mis võivad olla olulised ka muude liidu tasandi õigusraamistike kontekstis, peaks nõukojal olema lubatud teha oma ülesannete täitmiseks koostööd muude liidu organite, ametite, asutuste ja nõuanderühmadega eri vastutusvaldkondadest, nagu võrdõiguslikkus, sealhulgas naiste ja meeste võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, andmekaitse, elektrooniline side, audiovisuaalteenused, ELi eelarvet mõjutavad tolliga seotud pettused või tarbijakaitse, lähtudes sellest, mis on ülesannete täitmiseks vajalik.
(91)  Nõukoda peaks tooma kokku digiteenuste koordinaatorite esindajad ja võimalikud muud komisjoni juhitavad pädevad asutused, et tagada talle esitatud küsimuste hindamine Euroopa mõõtmes. Pidades silmas võimalikke valdkonnaüleseid elemente, mis võivad olla olulised ka muude liidu tasandi õigusraamistike kontekstis, peaks nõukojal olema lubatud teha oma ülesannete täitmiseks koostööd muude liidu organite, ametite, asutuste ja nõuanderühmadega eri vastutusvaldkondadest, nagu võrdõiguslikkus, sealhulgas naiste ja meeste võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine, sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine, kõikide naiste ja tütarlaste vastase vägivalla ja muude soolise vägivalla vormide väljajuurimine, andmekaitse, intellektuaalomandi austamine, konkurents, elektrooniline side, audiovisuaalteenused, turujärelevalve, ELi eelarvet mõjutavad tolliga seotud pettused või tarbijakaitse, lähtudes sellest, mis on ülesannete täitmiseks vajalik.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 96
(96)  Kui asjaomane platvorm ei ole oma tegevuskava kohaselt tõhusalt lahendanud sellise sätte rikkumise probleemi, mida kohaldatakse üksnes väga suurte digiplatvormide suhtes, võib vaid komisjon omal algatusel või nõukoja soovitusel otsustada täiendavalt uurida asjaomast rikkumist ja hilisemaid meetmeid, kui arvata välja tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator. Komisjonil peaks olema võimalik pärast vajalike uurimiste läbiviimist teha rikkumise tuvastamise otsuseid ja kehtestada väga suurte digiplatvormide suhtes karistusi, kui see on põhjendatud. Samuti peaks tal olema võimalus sekkuda piiriülestesse olukordadesse, kui tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ei ole vaatamata komisjoni taotlusele meetmeid võtnud, või olukordadesse, kus tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ise palub komisjonil sekkuda seoses käesoleva määruse mis tahes muu sätte rikkumisega, mille on toime pannud väga suur digiplatvorm.
(96)  Kui asjaomane platvorm ei ole oma tegevuskava kohaselt tõhusalt lahendanud sellise sätte rikkumise probleemi, mida kohaldatakse üksnes väga suurte digiplatvormide suhtes, peaks vaid komisjon omal algatusel või nõukoja soovitusel algatama täiendava uurimise asjaomase rikkumise ja platvormi poolt seejärel võetud meetmete suhtes, kuid mitte tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator. Komisjonil peaks olema võimalik pärast vajalike uurimiste läbiviimist teha rikkumise tuvastamise otsuseid ja kehtestada väga suurte digiplatvormide suhtes karistusi, kui see on põhjendatud. Samuti peaks ta sekkuma piiriülestesse olukordadesse, kui tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ei ole vaatamata komisjoni taotlusele meetmeid võtnud, või olukordadesse, kus tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ise palub komisjonil sekkuda seoses käesoleva määruse mis tahes muu sätte rikkumisega, mille on toime pannud väga suur digiplatvorm. Komisjon peaks algatama menetluse, et võtta vastu otsuseid väga suure digiplatvormi asjaomase tegevuse kohta, näiteks kui platvormi kahtlustatakse käesoleva määruse rikkumises, sealhulgas juhul, kui on leitud, et platvorm ei rakenda sõltumatu auditi tegevussoovitusi, mille tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator on heaks kiitnud, ja kui tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ei ole võtnud uurimis- ega jõustamismeetmeid.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 97
(97)  Komisjonil peaks olema vabadus otsustada, kas ta sekkub olukorda, millesse tal on käesoleva määruse kohaselt õigus sekkuda. Kui komisjon on menetluse algatanud, ei tohiks tegevuskohajärgsed digiteenuste koordinaatorid asjaomase väga suure digiplatvormi asjaomase tegevuse suhtes enam oma uurimis- ja jõustamisvolitusi rakendada, et vältida topelttööd, ebakõlasid ja riske, mis on seotud põhimõttega ne bis in idem. Tõhususe huvides ei tohiks siiski keelata neil digiteenuste koordinaatoritel kasutada oma volitusi selleks, et abistada komisjoni tema taotlusel järelevalveülesannete täitmisel, või selleks, et käsitleda muid juhtumeid, sealhulgas sama väga suure digiplatvormi sellist tegevust, mis on kahtluse kohaselt uus rikkumine. Kõnealused digiteenuste koordinaatorid ning vajaduse korral nõukoda ja teised digiteenuste koordinaatorid peaksid andma komisjonile kogu vajaliku teabe ja abi, et võimaldada tal tema ülesandeid tõhusalt täita, ning komisjon peaks omakorda hoidma neid kursis komisjoni volituste kasutamisega, kui see on asjakohane. Sellega seoses peaks komisjon vajaduse korral võtma arvesse kõiki nõukoja või asjaomaste digiteenuste koordinaatorite läbiviidud asjakohaste hindamiste tulemusi ning nende kogutud asjakohaseid tõendeid ja teavet, ilma et see piiraks komisjoni volitusi ja vastutust teha vajaduse korral täiendavaid uurimisi.
(97)  Kui komisjon on menetluse algatanud, ei tohiks tegevuskohajärgsed digiteenuste koordinaatorid asjaomase väga suure digiplatvormi asjaomase tegevuse suhtes enam oma uurimis- ja jõustamisvolitusi rakendada, et vältida topelttööd, ebakõlasid ja riske, mis on seotud põhimõttega ne bis in idem. Tõhususe huvides ei tohiks siiski keelata neil digiteenuste koordinaatoritel kasutada oma volitusi selleks, et abistada komisjoni tema taotlusel järelevalveülesannete täitmisel, või selleks, et käsitleda muid juhtumeid, sealhulgas sama väga suure digiplatvormi sellist tegevust, mis on kahtluse kohaselt uus rikkumine. Kõnealused digiteenuste koordinaatorid ning vajaduse korral nõukoda ja teised digiteenuste koordinaatorid peaksid andma komisjonile kogu vajaliku teabe ja abi, et võimaldada tal tema ülesandeid tõhusalt täita, ning komisjon peaks omakorda hoidma neid kursis komisjoni volituste kasutamisega, kui see on asjakohane. Sellega seoses peaks komisjon vajaduse korral võtma arvesse kõiki nõukoja või asjaomaste digiteenuste koordinaatorite läbiviidud asjakohaste hindamiste tulemusi ning nende kogutud asjakohaseid tõendeid ja teavet, ilma et see piiraks komisjoni volitusi ja vastutust teha vajaduse korral täiendavaid uurimisi.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 97 a (uus)
(97a)  Komisjon peaks tagama, et on käesoleva määruse alusel nii digiteenuste koordinaatoreid kui ka teenuseosutajaid puudutavate otsuste tegemisel sõltumatu ja erapooletu.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 99
(99)  Täpsemalt peaks komisjonil olema juurdepääs kõigile asjakohastele dokumentidele ja andmetele ning igasugusele teabele, mida on vaja uurimiste algatamiseks ja läbiviimiseks ning käesolevas määruses sätestatud asjaomaste kohustuste täitmise jälgimiseks, olenemata sellest, kelle valduses kõnealused dokumendid, andmed või teave on, ning olenemata nende vormist või vormingust, andmekandjast või nende säilitamise kohast. Komisjonil peaks olema võimalik otse nõuda, et väga suur digiplatvorm või asjaomased kolmandad isikud või üksikisikud esitaksid mis tahes asjakohaseid tõendeid, andmeid ja teavet. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik käesoleva määruse kohaldamiseks taotleda igalt oma liikmesriigi asutuselt, organilt või ametilt või igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult asjakohast teavet. Komisjonile tuleks anda volitus nõuda juurdepääsu asjaomaste isikute andmebaasidele ja algoritmidele ning küsida nende kohta selgitusi, samuti õigus küsitleda kõiki selleks nõusoleku andnud isikuid, kellel võib olla kasulikku teavet, ning nende ütlused registreerida. Komisjonile tuleks anda ka volitused teha vajalikke kontrolle, et tagada käesoleva määruse asjakohaste sätete täitmine. Sellised uurimisvolitused on antud täiendava võimalusena lisaks komisjoni võimalusele paluda digiteenuste koordinaatoritelt ja teiste liikmesriikide asutustelt abi, näiteks teabe esitamist või nende volituste kasutamist.
(99)  Eelkõige peaks komisjonil olema juurdepääs kõigile asjakohastele dokumentidele ja andmetele ning igasugusele teabele, mida on vaja uurimiste algatamiseks ja läbiviimiseks ning käesolevas määruses sätestatud asjaomaste kohustuste täitmise jälgimiseks, olenemata sellest, kelle valduses kõnealused dokumendid, andmed või teave on, ning olenemata nende vormist või vormingust, andmekandjast või nende säilitamise kohast. Komisjonil peaks olema võimalik otse nõuda, et väga suur digiplatvorm või asjaomased kolmandad isikud või üksikisikud esitaksid mis tahes asjakohaseid tõendeid, andmeid ja teavet. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik käesoleva määruse kohaldamiseks taotleda igalt oma liikmesriigi asutuselt, organilt ja ametilt või igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult asjakohast teavet. Komisjonile tuleks anda volitus nõuda juurdepääsu asjaomaste isikute andmebaasidele ja algoritmidele ning küsida nende kohta selgitusi, samuti õigus küsitleda kõiki selleks nõusoleku andnud isikuid, kellel võib olla kasulikku teavet, ning nende ütlused registreerida. Komisjonile tuleks anda ka volitused teha vajalikke kontrolle, et tagada käesoleva määruse asjakohaste sätete täitmine. Sellised uurimisvolitused on antud täiendava võimalusena lisaks komisjoni võimalusele paluda digiteenuste koordinaatoritelt ja teiste liikmesriikide asutustelt abi, näiteks teabe esitamist või nende volituste kasutamist.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 100
(100)  Käesoleva määruse alusel kehtestatud asjakohaste kohustuste täitmine tuleks tagada trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohaldamise abil. Selleks tuleks ette näha trahvide ja perioodiliste karistusmaksete asjakohased tasemed kohustuste täitmata jätmise ja menetluseeskirjade rikkumise puhuks, kohaldades seejuures asjakohaseid aegumistähtaegu.
(100)  Käesoleva määruse alusel kehtestatud asjakohaste kohustuste täitmine tuleks tagada trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohaldamise abil. Selleks tuleks ette näha trahvide ja perioodiliste karistusmaksete asjakohased tasemed kohustuste täitmata jätmise ja menetluseeskirjade rikkumise puhuks, kohaldades seejuures asjakohaseid aegumistähtaegu. Komisjon peaks eelkõige tagama, et karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, võttes arvesse rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust, pidades silmas avalikku huvi, tegevuse ulatust ja laadi, mõjutatud teenusesaajate arvu, rikkumise tahtlikku iseloomu või hooletust ning rikkuja majanduslikku suutlikkust.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 102
(102)  Tõhususe huvides peaks komisjon lisaks määruse üldisele hindamisele, mis viiakse läbi viie aasta jooksul alates selle jõustumisest, pärast esialgset käivitusetappi ja käesoleva määruse kolme esimese kohaldamisaasta alusel hindama ka nõukoja tegevust ja selle struktuuri.
(102)  Komisjon peaks viima läbi käesoleva määruse üldise hindamise ning esitama sellekohase aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Selles aruandes tuleks eelkõige käsitleda väga suurte digiplatvormide määratlust ja aktiivsete teenusesaajate keskmist arvu kuus. Aruandes tuleks käsitleda ka tegevusjuhendite rakendamist, kohustust määrata liidus asuv esindaja ning hinnata kolmandates riikides kehtestatud sarnaste kohustuste mõju välismaal tegutsevatele Euroopa teenuseosutajatele. Eelkõige peaks komisjon hindama kolmandate riikide poolt kehtestatud sarnaste nõuete, sealhulgas seadusliku esindaja määramise nõude mõju Euroopa teenuseosutajate kuludele ning kolmandate riikide turule pääsu takistavaid uusi tõkkeid pärast käesoleva määruse vastuvõtmist. Komisjon peaks hindama ka mõju Euroopa ettevõtjate ja tarbijate võimalustele pääseda ligi liiduvälistele toodetele ja teenustele ning neid osta. Tõhususe huvides peaks komisjon lisaks määruse üldisele hindamisele, mis viiakse läbi kolme aasta jooksul alates selle jõustumisest, pärast esialgset käivitusetappi ja käesoleva määruse kolme esimese kohaldamisaasta alusel hindama ka nõukoja tegevust ja selle struktuuri.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – pealkiri
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Reguleerimisese
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c
(c)  käesoleva määruse kohaldamise ja täitmise tagamise, sealhulgas pädevate asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist käsitlevad õigusnormid.
c)  käesolevas määruses sätestatud nõuete kohaldamise ja täitmise tagamise, sealhulgas pädevate asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist käsitlevad õigusnormid.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b
(b)  kehtestada ühtsed õigusnormid, et tagada turvaline, ootuspäraselt toimiv ja usaldusväärne digikeskkond, kus hartas sätestatud põhiõigused on tõhusalt kaitstud.
b)  kehtestada ühtlustatud õigusnormid, et tagada turvaline, juurdepääsetav, ootuspäraselt toimiv ja usaldusväärne digikeskkond, kus hartas sätestatud põhiõigused on tõhusalt kaitstud.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)  edendada kõrgetasemelist tarbijakaitset ja suurendada tarbijate valikuvõimalusi, hõlbustades samal ajal innovatsiooni, toetada digiüleminekut ja soodustada majanduskasvu siseturul.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
3.  Käesolevat määrust kohaldatakse vahendusteenuste suhtes, mida osutatakse teenusesaajatele, kelle tegevuskoht on liidus, olenemata asjaomaste teenuste osutajate asukohast.
välja jäetud
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 4
4.  Käesolevat määrust ei kohaldata ühegi sellise teenuse suhtes, mis ei ole vahendusteenus, ega sellise teenuse suhtes kehtestatud nõuete suhtes, olenemata sellest, kas kõnealuse teenuse osutamiseks kasutatakse vahendusteenuseid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5
5.  Käesolev määrus ei piira järgmiste õigusaktidega sätestatud õigusnormide kohaldamist:
välja jäetud
(a)  direktiiv 2000/31/EÜ;
(b)  direktiiv 2010/13/EÜ;
(c)  autoriõigust ja sellega seotud õigusi käsitlev liidu õigus;
(d)  määrus (EL) .../... terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta [kui see on vastu võetud];
e)  määrus (EL) .../..., mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades, ning direktiiv (EL) .../..., millega kehtestatakse ühtlustatud normid kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta [e-tõendid, kui on vastu võetud];
(f)  määrus (EL) 2019/1148;
(g)  määrus (EL) 2019/1150;
(h)  tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevad liidu õigusaktid, sealhulgas määrus (EL) 2017/2394;
(i)  isikuandmete kaitset käsitlevad liidu õigusaktid, eelkõige määrus (EL) 2016/679 ja direktiiv 2002/58/EÜ.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 a (uus)
Artikkel 1a
Kohaldamisala
1.  Käesolevat määrust kohaldatakse vahendusteenuste suhtes, mida osutatakse teenusesaajatele, kelle tegevuskoht on liidus, olenemata asjaomaste teenuste osutajate asukohast.
2.  Käesolevat määrust ei kohaldata ühegi sellise teenuse suhtes, mis ei ole vahendusteenus, ega sellise teenuse suhtes kehtestatud nõuete suhtes, olenemata sellest, kas selle teenuse osutamiseks kasutatakse vahendusteenuseid.
3.  Käesolev määrus ei piira järgmiste õigusaktidega sätestatud õigusnormide kohaldamist:
a)  direktiiv 2000/31/EÜ;
b)  direktiiv 2010/13/EÜ;
c)  autoriõigust ja sellega seotud õigusi käsitlev liidu õigus, eelkõige direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul;
d)  määrus (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu;
e)  määrus (EL) .../..., mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades, ning direktiiv (EL) .../..., millega kehtestatakse ühtlustatud normid kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta [e-tõendid, kui on vastu võetud];
f)  määrus (EL) 2019/1148;
g)  määrus (EL) 2019/1150;
h)  tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevad liidu õigusaktid, sealhulgas määrus (EL) 2017/2394, määrus (EL) 2019/1020 ja direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta;
i)  isikuandmete kaitset käsitlevad liidu õigusaktid, eelkõige määrus (EL) 2016/679 ja direktiiv 2002/58/EÜ.
j)  direktiiv (EL) 2019/882;
k)  direktiiv (EL) 2018/1972;
l)  direktiiv 2013/11/EL;
4.  Komisjon avaldab hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] suunised, mis käsitlevad käesoleva määruse seoseid artikli 1a lõikes 3 loetletud õigusaktidega.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a
(a)  „infoühiskonna teenused“ – teenused direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses;
a)  „infoühiskonna teenused“ – direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenused;
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b
(b)  „teenusesaaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes asjaomast vahendusteenust kasutab;
b)  „teenusesaaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes asjaomast vahendusteenust kasutab, eesmärgiga leida teavet või seda kättesaadavaks teha;
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c
(c)  „tarbija“ – iga füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- ega kutsetegevusega;
c)  „tarbija“ – iga füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase ega kutsetegevusega;
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d – sissejuhatav osa
(d)  „teenuste pakkumine liidus“ – infoühiskonna teenuste osutaja, kellel on liiduga märkimisväärne seos, võimaldab oma teenuste kasutamist ühes või mitmes liikmesriigis asuvatele juriidilistele või füüsilistele isikutele; loetakse, et selline märkimisväärne seos on olemas siis, kui teenuseosutajal on liidus tegevuskoht; sellise tegevuskoha puudumisel hinnatakse märkimisväärse seose olemasolu, tuginedes kindlatele faktilistele kriteeriumidele, näiteks:
d)  „teenuste pakkumine liidus“ – infoühiskonna teenuste osutaja, kellel on liiduga märkimisväärne seos, võimaldab oma teenuste kasutamist ühes või mitmes liikmesriigis asuvatele juriidilistele või füüsilistele isikutele;
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d – taane 1
–  märkimisväärne arv kasutajaid ühes või mitmes liikmesriigis või
välja jäetud
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d – taane 2
–  tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki;
välja jäetud
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d a (uus)
da)  „märkimisväärne seos liiduga“ – teenuseosutaja seos ühe või mitme liikmesriigiga, mis tuleneb tema tegevuskohast liidus või sellise tegevuskoha puudumisel asjaolust, et tema tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki;
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e
(e)  „kaupleja“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- või avalik-õiguslikus omandis, kes tegutseb – kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad tema nimel või ülesandel – eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase- või kutsetegevusega;
e)  „kaupleja“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- või avalik-õiguslikus omandis, kes tegutseb – kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad tema nimel või ülesandel – eesmärgil, mis on otseselt seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega;
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f – taane 1
–  „pelga edastamise“ teenus, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises;
–  „pelga edastamise“ teenus, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, sealhulgas tehnilis-funktsionaalne abiteenus;
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f – taane 2
–  „vahemällu salvestamise“ teenus, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu ja hõlmab kõnealuse teabe automaatset, vahepealset ja ajutist talletamist ning mille ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel;
–  „vahemällu salvestamise“ teenus, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu ja hõlmab kõnealuse teabe automaatset, vahepealset ja ajutist talletamist, mille ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel;
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g
(g)  „ebaseaduslik sisu“ – igasugune teave, mis iseenesest või teatava tegevuse, sh toodete müügi või teenuste osutamise käsitlemise tõttu ei ole kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega, olenemata selle õiguse täpsest reguleerimisesemest või laadist;
g)  „ebaseaduslik sisu“ – igasugune teave või tegevus, sh toodete müük või teenuste osutamine, mis ei ole kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega, olenemata selle õiguse täpsest reguleerimisesemest või laadist;
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt h
(h)  „digiplatvorm“ – veebimajutusteenuse osutaja, kes teenusesaaja taotlusel talletab ja levitab üldsusele teavet, välja arvatud juhul, kui mainitud tegevus on üksnes mõne teise teenuse vähetähtis kõrvalfunktsioon, mida ei saa objektiivsetel ja tehnilistel põhjustel kasutada kõnealust muud teenust kasutamata, ning kui selle funktsiooni teise teenusesse integreerimise eesmärk ei ole käesoleva määruse kohaldamisest kõrvale hoida;
h)  „digiplatvorm“ – majutusteenuse osutaja, kes teenusesaaja taotlusel talletab ja levitab üldsusele teavet, välja arvatud juhul, kui mainitud tegevus on üksnes mõne teise teenuse vähetähtis või kõrvalfunktsioon või põhiteenuse funktsioon, mida ei saa objektiivsetel ja tehnilistel põhjustel kasutada kõnealust muud teenust kasutamata, ning kui selle funktsiooni teise teenusesse integreerimise eesmärk ei ole käesoleva määruse kohaldamisest kõrvale hoida;
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt k
(k)  „internetipõhine kasutajaliides“ – tarkvara, sealhulgas veebisait või selle osa, ja rakendused, sealhulgas mobiilirakendused;
k)  „internetipõhine kasutajaliides“ – tarkvara, sealhulgas veebisait või selle osa, ja rakendused, sealhulgas mobiilirakendused, mis teevad teenusesaajatele asjaomase vahendusteenuse kättesaadavaks ja võimaldavad sellega suhelda;
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt k a (uus)
ka)  „usaldusväärne teavitaja“ – üksus, kellele digiteenuste koordinaator on sellise staatuse andnud;
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt n
(n)  „reklaam“ – teave, mille eesmärk on edendada juriidilise või füüsilise isiku sõnumit, olenemata sellest, kas see teenib ärilisi või mitteärilisi eesmärke, ning mida digiplatvorm kuvab internetipõhises kasutajaliideses tasu eest spetsiaalselt selle teabe sõnumi edendamiseks;
n)  „reklaam“ – teave, mida luuakse ja levitatakse eesmärgiga edendada juriidilise või füüsilise isiku sõnumit, sõltumata sellest, kas see teenib ärilisi või mitteärilisi eesmärke, ning mida digiplatvorm kuvab internetipõhises kasutajaliideses spetsiaalselt selle sõnumi edendamise eest saadava tasu eest;
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt n a (uus)
na)  „tasu“ – majanduslik hüvitis, mis seisneb otseses või kaudses makses osutatud teenuse eest, sealhulgas juhul, kui teenusesaaja ei maksa vahendusteenuse osutajale otse hüvitist või kui teenusesaaja esitab teenuseosutajale andmeid, välja arvatud juhul, kui selliseid andmeid kogutakse üksnes õiguslike nõuete täitmiseks;
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt o
(o)  „soovitussüsteem“ – täielikult või osaliselt automatiseeritud süsteem, mida digiplatvorm rakendab selleks, et soovitada oma internetipõhises kasutajaliideses teenusesaajatele kindlat teavet, sealhulgas teenusesaaja algatatud otsingu põhjal või muul alusel kuvatava teabe suhtelist järjekorda või esiletõstmist määrates;
o)  „soovitussüsteem“ – täielikult või osaliselt automatiseeritud süsteem, mida digiplatvorm rakendab selleks, et soovitada ning tähtsuse järgi või muul viisil järjestada oma internetipõhises kasutajaliideses teenusesaajatele kindlat teavet, sealhulgas teenusesaaja algatatud otsingu põhjal või muul alusel kuvatava teabe suhtelist järjekorda või esiletõstmist määrates;
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt p
(p)  „sisu modereerimine“ – vahendusteenuste osutajate tegevus, mille eesmärk on avastada, tuvastada ja käsitleda teenusesaajate esitatavat ebaseaduslikku sisu või teavet, mis ei ole kooskõlas teenuseosutaja tingimustega, sealhulgas võetud meetmed, mis mõjutavad kõnealuse ebaseadusliku sisu või sellise teabe kättesaadavust, nähtavust ja sellele juurdepääsu, näiteks kõnealuse sisu/teabe nähtavuse vähendamine, sellele juurdepääsu tõkestamine, selle eemaldamine või teenusesaajalt selle esitamise võimaluse võtmine, näiteks teenusesaaja konto lõplik sulgemine või ajutine peatamine;
p)  „sisu modereerimine“ – vahendusteenuste osutajate automatiseeritud või automatiseerimata tegevus, mille eesmärk on avastada, tuvastada ja käsitleda teenusesaajate esitatavat ebaseaduslikku sisu või teavet, mis ei ole kooskõlas teenuseosutaja teenusetingimustega, sealhulgas võetud meetmed, mis mõjutavad kõnealuse ebaseadusliku sisu või sellise teabe kättesaadavust, nähtavust ja sellele juurdepääsu, näiteks kõnealuse sisu/teabe nähtavuse vähendamine, sellele juurdepääsu tõkestamine, selle loenditest kõrvaldamine, demonetariseerimine või eemaldamine või teenusesaajalt selle esitamise võimaluse võtmine, näiteks teenusesaaja konto lõplik sulgemine või ajutine peatamine;
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt q
(q)  „tingimused“ – kõik tingimused või kirjeldused, olenemata nende nimetusest või vormist, mis reguleerivad vahendusteenuste osutajate ja saajate vahelist lepingulist suhet.
q)  „teenusetingimused“ – kõik teenuseosutaja teenusetingimused või kirjeldused, olenemata nende nimetusest või vormist, mis reguleerivad vahendusteenuste osutajate ja saajate vahelist lepingulist suhet.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt q a (uus)
qa)  „puudega inimene“ – puudega isik direktiivi (EL) 2019/882 artikli 3 lõike 1 tähenduses;
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3
3.  Käesolev artikkel ei piira kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.
3.  Käesolev artikkel ei piira õigus- või haldusasutuse võimalust nõuda liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, ja kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja kõnealuse teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et:
1.  Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, ja kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam või turvalisem edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja kõnealuse teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
(a)  teenuseosutaja ei muuda teavet;
a)  ei muuda teavet;
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b
(b)  teenuseosutaja täidab teabele juurdepääsu tingimusi;
b)  täidab teabele juurdepääsu tingimusi;
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c
(c)  teenuseosutaja järgib neid teabe ajakohastamise nõudeid, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;
c)  järgib neid teabe ajakohastamise nõudeid, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d
(d)  teenuseosutaja ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta; ning
d)  ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta; ning
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e
(e)  teenuseosutaja eemaldab talletatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu kiiresti, kui ta saab teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud sellise eemaldamise või tõkestamise korralduse.
e)  eemaldab talletatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu kiiresti, kui ta saab teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud sellise eemaldamise või tõkestamise korralduse.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Käesolev artikkel ei piira kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.
2.  Käesolev artikkel ei piira õigus- või haldusasutuse võimalust nõuda liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Lõiget 1 ei kohaldata sellise digiplatvormi tarbijakaitseõigusest tuleneva vastutuse suhtes, kes võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, kui selline digiplatvorm esitab kindlad andmed või võimaldab muul viisil asjaomase kindla tehingu vormistamist nii, et keskmine ja piisavalt informeeritud tarbija võiks arvata, et tehingu objektiks olevat teavet, toodet või teenust pakub kas digiplatvorm ise või tema alluvuses või kontrolli all tegutsev teenusesaaja.
3.  Lõiget 1 ei kohaldata sellise digiplatvormi tarbijakaitseõigusest tuleneva vastutuse suhtes, kes võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, kui selline digiplatvorm esitab kindlad andmed või võimaldab muul viisil asjaomase kindla tehingu vormistamist nii, et tarbija võiks arvata, et tehingu objektiks olevat teavet, toodet või teenust pakub kas digiplatvorm ise või tema alluvuses või kontrolli all tegutsev teenusesaaja.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Käesolev artikkel ei piira kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.
4.  Käesolev artikkel ei piira õigus- või haldusasutuse võimalust nõuda liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1
Vahendusteenuste osutajaid ei loeta artiklites 3, 4 ja 5 osutatud vastutusest vabastamise tingimustele mittevastavaks üksnes seetõttu, et nad viivad läbi vabatahtlikke omaalgatuslikke uurimisi või teevad muid tegevusi, mille eesmärk on ebaseadusliku sisu avastamine, tuvastamine ja eemaldamine või sellele juurdepääsu tõkestamine, või võtavad vajalikke meetmeid, et täita liidu õiguse nõudeid, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud nõudeid.
1.   Vahendusteenuste osutajaid ei loeta artiklites 3, 4 ja 5 osutatud vastutusest vabastamise tingimustele mittevastavaks üksnes seetõttu, et nad viivad läbi vabatahtlikke omaalgatuslikke uurimisi või võtavad meetmeid, mille eesmärk on ebaseadusliku sisu avastamine, tuvastamine ja eemaldamine või sellele juurdepääsu tõkestamine, või võtavad vajalikke meetmeid, et täita siseriikliku ja liidu õiguse nõudeid, sealhulgas hartat ja käesolevas määruses sätestatud nõudeid.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)
1a.   Vahendusteenuste osutajad tagavad, et lõike 1 kohaselt võetud meetmed on tõhusad ja konkreetsed. Selliste omaalgatuslike uurimiste ja meetmetega peavad kaasnema asjakohased kaitsemeetmed, nagu inimjärelevalve, dokumenteerimine või muud lisameetmed, millega tagatakse ja tõendatakse, et need uurimised ja meetmed on täpsed, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed, läbipaistvad ja ei vii sisu liigse eemaldamiseni. Vahendusteenuste osutajad teevad kõik endast oleneva, tagamaks et automatiseeritud vahendite kasutamise korral on tehnoloogia piisavalt usaldusväärne, et võimalikult suures ulatuses piirata vigade määra, kui teavet peetakse ekslikult ebaseaduslikuks sisuks.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1
Vahendusteenuste osutajatele ei panda üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega otsida aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte või asjaolusid.
1.   Vahendusteenuste osutajatele ei panda kohustust jälgida ei de jure ega de facto, ei automatiseeritud ega ka automatiseerimata vahenditega teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega otsida aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte või asjaolusid või jälgida füüsiliste isikute käitumist.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)
1a.   Vahendusteenuste osutajad ei ole kohustatud kasutama sisu modereerimiseks automatiseeritud vahendeid ega jälgima füüsiliste isikute käitumist.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7– lõik 1 b (uus)
1b.   Liikmesriigid ei takista vahendusteenuste osutajatel osutada otspunktkrüpteeritud teenuseid.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 c (uus)
1c.   Liikmesriigid ei kehtesta vahendusteenuste osutajatele üldist kohustust piirata nende teenuste anonüümset kasutamist. Liikmesriigid ei kohusta vahendusteenuste osutajaid säilitama üldiselt ja valimatult oma teenuse kasutajate isikuandmeid. Konkreetse teenusesaaja andmete sihipärast säilitamist nõuab õigusasutus kooskõlas liidu või siseriikliku õigusega.
Muudatusettepanek 520/rev
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 d (uus)
1d.  Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist, teevad teenuseosutajad mõistlikke pingutusi, et lubada kõnealust teenust kasutada ja selle eest tasuda ilma teenusesaaja isikuandmeid kogumata.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Vahendusteenuste osutaja, kes on saanud asjakohase liikmesriigi kohtu- või haldusasutuselt kohaldatava liidu õiguse või liikmesriigi õiguse alusel kooskõlas liidu õigusega väljastatud korralduse võtta meetmeid konkreetse ebaseadusliku sisu vastu, peab korralduse väljastanud asutusele põhjendamatu viivituseta teatama korralduse täitmisest, märkides ära võetud meetmed ja meetmete võtmise aja.
1.  Vahendusteenuste osutaja, kes on turvalise sidekanali kaudu saanud liikmesriigi õigusasutuselt kohaldatava liidu õiguse või liikmesriigi õiguse alusel kooskõlas liidu õigusega väljastatud korralduse võtta meetmeid ühe või mitme konkreetse ebaseadusliku sisu vastu, peab korralduse väljastanud asutusele põhjendamatu viivituseta teatama korralduse täitmisest, märkides ära võetud meetmed ja meetmete võtmise aja.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a – taane -1 (uus)
–  viide korralduse õiguslikule alusele;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a – taane 1
–  põhjendused, milles selgitatakse, miks teabe puhul on tegemist ebaseadusliku sisuga, viidates sellele liidu või siseriikliku õiguse sättele, mida rikuti;
–  piisavalt üksikasjalikud põhjendused, milles selgitatakse, miks teabe puhul on tegemist ebaseadusliku sisuga, viidates konkreetsele liidu õiguse või liidu õigusega koosõlas olevale liikmesriigi õiguse sättele;
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a – taane 1 a (uus)
–  korralduse väljastanud asutuse identifitseerimisandmed, sealhulgas kuupäev, ajatempel ja e-allkiri, mis võimaldab saajal korraldust autentida, ning kontaktisiku kontaktandmed kõnealuses asutuses;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a – taane 2
–  täpne ühtne ressursilokaator (URL) või mitu täpset ühtset ressursilokaatorit ja vajaduse korral täiendav teave, mis võimaldab asjaomase ebaseadusliku sisu tuvastada;
–  selge viide kõnealuse teabe täpsele elektroonilisele asukohale, näiteks täpne URL või täpsed URLid kui see on asjakohane või kui täpset elektroonilist asukohta pole võimalik täpselt tuvastada; täpne ühtne ressursilokaator (URL) või mitu täpset ühtset ressursilokaatorit ja vajaduse korral täiendav teave, mis võimaldab asjaomase ebaseadusliku sisu tuvastada;
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a – taane 3
–  teave teenuseosutajale ja sisu esitanud teenusesaajale kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta;
–  lihtsasti mõistetav teave teenuseosutajale ja sisu esitanud teenusesaajale kättesaadavate õiguskaitsemehhanismide kohta, sealhulgas kaebuse esitamise tähtaegade kohta;
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a – taane 3 a (uus)
–  kui see on vajalik ja proportsionaalne, siis otsus selle kohta, et teavet sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamise kohta ei avalikustata avaliku julgeolekuga seotud põhjustel, nagu raskete kuritegude ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine, mis aga ei ületa kuut nädalat pärast kõnealuse otsuse tegemist.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b
(b)  korralduse territoriaalne kohaldamisala piirdub sellega, mis on rangelt vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, lähtudes kohaldatava liidu ja siseriikliku õiguse, sealhulgas harta normidest ning, kui asjakohane, rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtetest;
b)  korralduse territoriaalne kohaldamisala piirdub sellega, mis on rangelt vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, lähtudes kohaldatava liidu õiguse ja liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse, sealhulgas harta normidest ning, kui asjakohane, rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtetest; korralduse territoriaalne kohaldamisala piirdub korralduse teinud liikmesriigi territooriumiga, välja arvatud juhul, kui sisu ebaseaduslikkus tuleneb otseselt liidu õigusest või kui asjaomased õigused nõuavad suuremat territoriaalset kohaldamisala kooskõlas liidu ja rahvusvahelise õigusega;
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c
(c)  korraldus koostatakse teenuseosutaja teatatud keeles ja saadetakse teenuseosutaja määratud kontaktpunkti aadressil kooskõlas artikliga 10.
c)  korraldus koostatakse teenuseosutaja teatatud keeles ja saadetakse teenuseosutaja määratud kontaktpunkti aadressil kooskõlas artikliga 10 või koostatakse konkreetse ebaseadusliku sisuüksuse vastu korralduse andnud liikmesriigi ühes riigikeeles; sellisel juhul on teenuseosutaja kontaktpunktil õigus nõuda, et pädev asutus tõlgiks selle teenuseosutaja teatatud keelde;
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  korraldus on kooskõlas direktiivi 2000/31/EÜ artikliga 3;
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c b (uus)
cb)  kui konkreetse ebaseadusliku sisu majutamise eest vastutab rohkem kui üks vahendusteenuste osutaja, antakse korraldus kõige asjakohasemale teenuseosutajale, kellel on tehniline ja operatiivne suutlikkus võtta selle konkreetse sisu vastu meetmeid.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon võtab pärast nõukojaga konsulteerimist kooskõlas artikliga 70 vastu rakendusaktid, et kehtestada lõikes 1 osutatud korralduste andmiseks konkreetne vorm.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 b (uus)
2b.  Korralduse saanud vahendusteenuste osutajatel on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. Tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaator võib otsustada sekkuda teenuseosutaja nimel mis tahes korraldusega seonduvasse kahju hüvitamise menetlustesse, edasikaebamismenetlustesse või teistesse juriidilistesse menetlustesse.
Tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaator võib taotleda, et korralduse andnud asutus võtaks korralduse tagasi või tunnistaks selle kehtetuks või kohandaks korralduse territoriaalset kohaldamisala vaid rangelt vajalikule. Kui see taotlus lükatakse tagasi, on tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaatoril õigus taotleda korralduse mõju tühistamist, lõpetamist või kohandamist korralduse teinud liikmesriikide õigusasutustelt. Sellised menetlused viiakse lõpule põhjendamatu viivituseta.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 c (uus)
2c.  Kui vahendusteenuse osutaja ei saa eemaldamise korraldust rahuldada, kuna see sisaldab ilmselgeid vigu või ei sisalda piisavalt teavet selle täitmiseks, teavitab ta ilma põhjendamatu viivituseta korralduse andnud õigus- või haldusasutust ja küsib vajalikke selgitusi.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 d (uus)
2d.  Korralduse andnud asutus edastab korralduse ja vahendusteenuste osutajalt saadud teabe korralduse täitmise kohta korralduse andnud asutuse liikmesriigi digiteenuste koordinaatorile.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Käesolevas artiklis sätestatud tingimused ja nõuded ei piira siseriikliku kriminaalmenetlusõiguse nõuete kohaldamist kooskõlas liidu õigusega.
4.  Käesolevas artiklis sätestatud tingimused ja nõuded ei piira siseriikliku kriminaalmenetlusõiguse ja haldusõiguse nõuete kohaldamist kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas hartaga. Nende õigustega kooskõlas tegutsedes ei välju asutused selle piirest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)
4a.  Liikmesriigid tagavad, et asjaomased asutused võivad sellise taotleja taotluse korral, kelle õigusi ebaseadusliku sisuga rikutakse, teha asjaomasele veebivahendusteenuse osutajale kooskõlas käesoleva artikliga ettekirjutuse kõnealune sisu eemaldada või tõkestada sellele juurdepääs.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Vahendusteenuste osutaja, kes on saanud asjakohase liikmesriigi kohtu- või haldusasutuselt kohaldatava liidu õiguse või liikmesriigi õiguse alusel kooskõlas liidu õigusega väljastatud korralduse esitada ühe või mitme konkreetse teenusesaaja kohta konkreetset teavet, peab korralduse väljastanud asutusele põhjendamatu viivituseta teatama korralduse kättesaamisest ja selle täitmisest.
1.  Vahendusteenuste osutaja, kes on turvalise sidekanali kaudu saanud asjakohase liikmesriigi kohtu- või haldusasutuselt kohaldatava liidu õiguse või liikmesriigi õiguse alusel kooskõlas liidu õigusega saadud ja väljastatud korralduse esitada ühe või mitme konkreetse teenusesaaja kohta konkreetset teavet, peab korralduse väljastanud asutusele põhjendamatu viivituseta teatama korralduse kättesaamisest ja selle täitmisest.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – taane -1 (uus)
–  korralduse andnud õigus- või haldusasutuse identifitseerimisandmed ja korralduse autentimine selle asutuse poolt, sealhulgas kuupäev, ajatempel ja teabe esitamise korralduse andnud asutuse e-allkiri;
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – taane -1 a (uus)
–  viide korralduse õiguslikule alusele;
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – taane -1 b (uus)
–  selge viide teenusesaaja (kelle kohta teavet taotletakse) täpsele elektroonilisele asukohale, tema konto nimi või kordumatu tunnus;
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – taane 1
–  põhjendused, milles selgitatakse teabe nõudmise eesmärki ning seda, miks teabeesitusnõue on vajalik ja proportsionaalne, et teha kindlaks, kas vahendusteenuse saajad järgivad kohaldatavaid liidu või siseriiklikke õigusnorme, välja arvatud juhul, kui selliseid põhjendusi ei saa esitada kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud põhjustel;
–  piisavalt üksikasjalikud põhjendused, milles selgitatakse teabe nõudmise eesmärki ning seda, miks teabeesitusnõue on vajalik ja proportsionaalne, et teha kindlaks, kas vahendusteenuse saajad järgivad kohaldatavaid liidu või siseriiklikke õigusnorme, välja arvatud juhul, kui selliseid põhjendusi ei saa esitada kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud põhjustel;
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – taane 1 a (uus)
–  kui taotletav teave kujutab endast isikuandmeid määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 1 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 punkti 1 tähenduses, siis põhjendus selle kohta, et korraldus on kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega;
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – taane 2
–  teave teenuseosutajale ja asjaomase teenuse saajatele kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta;
–  teave teenuseosutajale ja asjaomase teenuse saajatele kättesaadavate õiguskaitsevahendite, sealhulgas kaebuse esitamise tähtaegade kohta;
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – taane 2 a (uus)
–  viide selle kohta, kas teenuseosutaja peaks asjaomast teenusesaajat põhjendamatu viivituseta teavitama, sealhulgas teave taotletavate andmete kohta; kui teavet taotletakse kriminaalmenetluse raames, peab sellise teabe taotlemine olema kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/680 ning asjaomase teenusesaaja teavitamist kõnealusest taotlusest võib edasi lükata nii kaua, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et vältida asjaomase kriminaalmenetluse takistamist, võttes arvesse kahtlustatavate ja süüdistatavate õigusi ning ilma et see piiraks kaitseõigusi ja tõhusaid õiguskaitsevahendeid. Sellist taotlust põhjendatakse korrektselt ning selles täpsustatakse konfidentsiaalsuskohustuse kestus ja see vaadatakse korrapäraselt läbi.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c
(c)  korraldus koostatakse teenuseosutaja teatatud keeles ja saadetakse teenuseosutaja määratud kontaktpunkti aadressil kooskõlas artikliga 10;
c)  korraldus koostatakse teenuseosutaja teatatud keeles ja saadetakse teenuseosutaja määratud kontaktpunkti aadressil kooskõlas artikliga 10 või koostatakse konkreetse ebaseadusliku sisu vastu korralduse väljastanud liikmesriigi ühes riigikeeles. Sellisel juhul on kontaktpunktil õigus nõuda, et pädev asutus tõlgiks selle teenuseosutaja teatatud keelde;
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon võtab pärast nõukojaga konsulteerimist kooskõlas artikliga 70 vastu rakendusaktid, et kehtestada lõikes 1 osutatud korralduste andmiseks konkreetne vorm.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 b (uus)
2b.  Korralduse saanud vahendusteenuste osutajal on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. See õigus hõlmab õigust vaidlustada määrus korralduse väljastanud pädeva asutuse liikmesriigi õigusasutustes, eelkõige juhul, kui selline korraldus ei ole kooskõlas direktiivi 2000/31/EÜ artikliga 3. Tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaator võib otsustada sekkuda teenuseosutaja nimel mis tahes korraldusega seonduvasse kahju hüvitamise menetlustesse, edasikaebamismenetlustesse või teistesse juriidilistesse menetlustesse.
Tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaator võib taotleda, et korralduse andnud asutus võtaks korralduse tagasi või tunnistaks selle kehtetuks. Kui see taotlus lükatakse tagasi, on tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaatoril õigus taotleda korralduse mõju tühistamist, lõpetamist või kohandamist korralduse teinud liikmesriikide õigusasutustelt. Sellised menetlused viiakse lõpule põhjendamatu viivituseta.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 c (uus)
2c.  Kui vahendusteenuse osutaja ei saa korraldust rahuldada, kuna see sisaldab ilmselgeid vigu või ei sisalda piisavalt teavet selle täitmiseks, teavitab ta ilma põhjendamatu viivituseta korralduse andnud õigus- või haldusasutust ja küsib vajalikke selgitusi.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 d (uus)
2d.  Asutus, kes annab korralduse esitada konkreetset teavet, edastab korralduse ja vahendusteenuste osutajalt saadud teabe korralduse täitmise kohta korralduse andnud asutuse liikmesriigi digiteenuste koordinaatorile.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4
4.  Käesolevas artiklis sätestatud tingimused ja nõuded ei piira siseriikliku kriminaalmenetlusõiguse nõuete kohaldamist kooskõlas liidu õigusega.
4.  Käesolevas artiklis sätestatud tingimused ja nõuded ei piira siseriikliku kriminaalmenetlusõiguse ega haldusmenetlusõiguse nõuete kohaldamist kooskõlas liidu õigusega.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9a
Tõhusad õiguskaitsevahendid teenusesaajatele
1.   Teenusesaajatel, kelle sisu eemaldati kooskõlas artikliga 8 või kelle kohta küsiti teavet kooskõlas artikliga 9, on õigus tõhusatele õiguskaitsevahenditele selliste korralduste vastu, sealhulgas vajaduse korral sisu taastamisele, kui sisu on olnud vahendusteenuste osutaja teenusetingimustega kooskõlas, kuid teenuseosutaja on seda ekslikult pidanud ebaseaduslikuks, ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/680 ja määruse (EL) 2016/679 kohaselt kättesaadavate õiguskaitsevahendite kasutamist.
2.   Sellist õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kasutatakse korralduse andnud liikmesriigi õigusasutuses kooskõlas siseriikliku õigusega ning sellega kaasneb õigus vaidlustada meetme õiguspärasus, sealhulgas selle vajalikkus ja proportsionaalsus.
3.   Digiteenuste koordinaatorid töötavad teenusesaajatele välja riiklikud vahendid ja suunised, mis käsitlevad nende territooriumil kohaldatavaid kaebuste esitamise ja õiguskaitse mehhanisme.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
III peatükk – pealkiri
Läbipaistva ja turvalise digikeskkonna tagamiseks vajalikud hoolsuskohustused
Läbipaistva, juurdepääsetava ja turvalise digikeskkonna tagamiseks vajalikud hoolsuskohustused
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – pealkiri
Kontaktpunktid
Liikmesriikide asutuste, komisjoni ja nõukoja kontaktpunktid
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Vahendusteenuste osutajad loovad käesoleva määruse kohaldamiseks ühtse kontaktpunkti, mis võimaldab elektrooniliste vahendite abil otsesuhtlust liikmesriikide asutuste, komisjoni ja artiklis 47 osutatud nõukojaga.
1.  Vahendusteenuste osutajad määravad käesoleva määruse kohaldamiseks ühtse kontaktpunkti, mis võimaldab neil elektrooniliste vahendite abil suhelda otse liikmesriikide asutuste, komisjoni ja artiklis 47 osutatud nõukojaga.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Vahendusteenuste osutajad avalikustavad teabe, mida on vaja nende ühtsete kontaktpunktide hõlpsaks tuvastamiseks ja nendega suhtlemiseks.
2.  Vahendusteenuste osutajad edastavad liikmesriikide asutustele, komisjonile ja nõukojale teabe, mis on vajalik nende ühtsete kontaktpunktide hõlpsaks tuvastamiseks ja nendega suhtlemiseks, sealhulgas nime, e-posti aadressi, füüsilise aadressi ja telefoninumbri, ning tagavad selle teabe ajakohastamise.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)
2a.  Vahendusteenuste osutajad võivad luua sama ühtse kontaktpunkti käesoleva määruse jaoks ning teise ühtse kontaktpunkti muude liidu õigusaktide nõuete kohaselt. Seda tehes teavitab teenuseosutaja komisjoni tehtud otsusest.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10a
Teenusesaajate kontaktpunktid
1.   Vahendusteenuste osutajad määravad kindlaks ühtse kontaktpunkti, mis võimaldab teenusesaajatel nendega otse suhelda.
2.   Eelkõige võimaldavad vahendusteenuste osutajad teenusesaajatel endaga kasutajasõbralikul ja hõlpsasti ligipääsetaval viisil suhelda, pakkudes kiireid, otseseid ja tõhusaid sidevõimalusi, nagu telefoninumbrid, e-posti aadressid, elektroonilised kontaktvormid, juturobotid või kiirsõnumite saatmine ning vahendusteenuste osutaja asukoha füüsiline aadress. Samuti võimaldavad vahendusteenuste osutajad teenusesaajatel valida otseseks suhtluseks vahendid, mis ei põhine üksnes automatiseeritud vahenditel.
3.   Vahendusteenuste osutajad teevad mõistlikke jõupingutusi tagamaks, et lõikes 1 osutatud suhtluse kiireks ja tõhusaks toimimiseks oleks eraldatud piisavalt inim- ja finantsressursse.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Vahendusteenuste osutajad, kellel ei ole liidus tegevuskohta, kuid kes pakuvad liidus teenuseid, määravad kirjalikult oma esindajaks juriidilise või füüsilise isiku ühes sellises liikmesriigis, kus teenuseosutaja oma teenuseid pakub.
1.  Vahendusteenuste osutajad, kellel ei ole liidus tegevuskohta, kuid kes pakuvad liidus teenuseid, määravad kirjalikult oma esindajana tegutsema juriidilise või füüsilise isiku ühes sellises liikmesriigis, kus teenuseosutaja oma teenuseid pakub.
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Vahendusteenuste osutajad annavad oma esindajatele volitused, mis võimaldavad liikmesriikide asutustel, komisjonil ja nõukojal pöörduda teenuseosutaja asemel või lisaks temale kõnealuse esindaja poole kõigis küsimustes, mis on vajalikud käesoleva määruse alusel tehtud otsuste kättesaamiseks, täitmiseks ja jõustamiseks. Vahendusteenuste osutajad annavad oma esindajale volitused ja vahendid, mis on vajalikud selleks, et teha koostööd liikmesriikide asutuste, komisjoni ja nõukojaga ning täita kõnealuseid otsuseid.
2.  Vahendusteenuste osutajad annavad oma esindajatele volitused, mis võimaldavad liikmesriikide asutustel, komisjonil ja nõukojal pöörduda teenuseosutaja asemel või lisaks temale kõnealuse esindaja poole kõigis küsimustes, mis on vajalikud käesoleva määruse alusel tehtud otsuste kättesaamiseks, täitmiseks ja jõustamiseks. Vahendusteenuste osutajad annavad oma esindajale volitused ja piisavad vahendid, et tagada nende nõuetekohane ja õigeaegne koostöö liikmesriikide asutuste, komisjoni ja nõukojaga ning kõigi kõnealuste otsuste järgimine.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 4
4.  Vahendusteenuste osutajad esitavad oma esindaja nime, aadressi, e-posti aadressi ja telefoninumbri selle liikmesriigi digiteenuste koordinaatorile, kus on asjaomase esindaja elu- või tegevuskoht. Nad tagavad, et kõnealune teave on ajakohane.
4.  Vahendusteenuste osutajad esitavad oma esindaja nime, postiaadressi, e-posti aadressi ja telefoninumbri selle liikmesriigi digiteenuste koordinaatorile, kus on asjaomase esindaja elu- või tegevuskoht. Nad tagavad, et kõnealune teave on ajakohane. Selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus vastav õiguslik esindaja elab või kus on tema tegevuskoht, teeb vastava teabe saamisel mõistlikke jõupingutusi selle õigsuse hindamiseks.
Muudatusettepanek 477
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 5 a (uus)
5a.   Vahendusteenuste osutajatel, kes kvalifitseeruvad mikro-, väikesteks või keskmise suurusega ettevõtjateks (VKEd) soovituse 2003/361/EÜ lisa tähenduses ja kes ei ole pärast mõistlike jõupingutuste tegemist suutnud seadusliku esindaja teenuseid hankida, peab olema õigus taotleda, et selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus ettevõtja kavatseb seadusliku esindaja määrata, hõlbustaks edasist koostööd ja soovitaks võimalikke lahendusi, sealhulgas kollektiivse esindamise võimalusi.
Muudatusettepanek 513
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Vahendusteenuste osutajad lisavad oma tingimustesse teabe kõigi piirangute kohta, mille nad oma teenuse kasutamisega seoses teenusesaajate esitatud teabe suhtes kehtestavad. See teave hõlmab teavet kõigi põhimõtete, menetluste, meetmete ja vahendite kohta, mida kasutatakse sisu modereerimiseks, sealhulgas algoritmiliste otsuste ja inimeste tehtava läbivaatamise jaoks. See peab olema esitatud selges ja üheselt mõistetavas keeles ning olema avalikult kättesaadav hõlpsasti loetavas vormingus.
1.  Vahendusteenuste osutajad kasutavad õiglasi, mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid teenusetingimusi. Vahendusteenuste osutajad koostavad kõnealused teenusetingimused selges, kasutajaid arvestavas lihtsas ja üheselt mõistetavas sõnastuses ning teevad need avalikult kättesaadavaks hõlpsasti ligipääsetavas ning masinloetavas vormingus selle liikmesriigi ametlikes keeltes, milles osutamiseks teenus on mõeldud. Vahendusteenuste osutajad austavad oma teenusetingimustes väljendusvabadust, meediavabadust ja -pluralismi ning muid hartas sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi ning liidus meedia suhtes kohaldatavaid norme.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)
1a.  Vahendusteenuste osutajad peavad lisama oma teenusetingimustesse teabe kõigi piirangute või muudatuste kohta, mille nad oma teenuse kasutamisega seoses teenusesaajate esitatud sisu suhtes kehtestavad. Vahendusteenuste osutajad peavad lisama ka hõlpsasti ligipääsetava teabe teenusesaajate õiguse kohta nende teenuse kasutamine lõpetada. Vahendusteenuste osutajad lisavad ka teabe kõigi põhimõtete, menetluste, meetmete ja vahendite kohta, mida vahendusteenuse osutaja kasutab sisu modereerimiseks, sealhulgas algoritmiliste otsuste ja inimeste tehtava läbivaatamise jaoks.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 b (uus)
1b.  Vahendusteenuste osutajad teavitavad teenusesaajaid viivitamata teenusetingimuste mis tahes olulisest muutmisest ja esitavad selle kohta selgituse.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 c (uus)
1c.  Kui vahendusteenus on peamiselt suunatud alaealistele või neid kasutatavad peamiselt alaealised, selgitab teenuseosutaja teenuse kasutamise tingimusi ja piiranguid viisil, millest alaealised aru saavad.
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Vahendusteenuste osutajad tegutsevad lõikes 1 osutatud piirangute kohaldamisel ja jõustamisel hoolikalt, objektiivselt ja proportsionaalselt, võttes nõuetekohaselt arvesse kõigi asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huve, sealhulgas teenusesaajate suhtes kohaldatavaid hartas sätestatud põhiõigusi.
2.  Vahendusteenuste osutajad tegutsevad lõikes 1 osutatud piirangute kohaldamisel ja jõustamisel õiglaselt, läbipaistvalt, sidusalt, hoolikalt, ajakohaselt, mittemeelevaldselt, mittediskrimineerivalt ja proportsionaalselt, võttes nõuetekohaselt arvesse kõigi asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huve, sealhulgas teenusesaajate suhtes kohaldatavaid hartas sätestatud põhiõigusi.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)
2a.  Vahendusteenuste osutajad esitavad teenusesaajatele teenusetingimuste täpse, hõlpsasti ligipääsetava ja masinloetavas vormis kokkuvõtte selges, kasutajasõbralikus ja ühemõttelises keeles. Selles kokkuvõttes tuuakse välja teabele esitatavate nõuete põhielemendid, sealhulgas võimalus kergesti loobuda vabatahtlikest klauslitest ja kättesaadavad hüvitus- ja õiguskaitsemehhanismid.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 b (uus)
2b.  Vahendusteenuste osutajad kasutavad teabele esitatavate nõuete põhielementide illustreerimiseks selliseid graafilisi elemente nagu ikoonid või pildid.
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 c (uus)
2c.  Artikli 25 lõikes 1 määratletud väga suured digiplatvormid avaldavad oma teenusetingimused kõigi nende liikmesriikide ametlikes keeltes, kus nad oma teenuseid pakuvad.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 d (uus)
2d.  Vahendusteenuste osutajad ei nõua muudelt teenusesaajatelt kui kauplejatelt teenuse kasutamiseks oma juriidilise identiteedi avalikustamist.
Muudatusettepanek 538
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 e (uus)
2e.  Vahendusteenuste osutajate tingimustes järgitakse hartas sätestatud peamisi põhiõigustega seotud põhimõtteid.
Muudatusettepanek 539
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 f (uus)
2f.  Tingimused, mis käesolevale artiklile ei vasta, ei ole teenusesaajatele siduvad.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Vahendusteenuste osutajad avaldavad vähemalt kord aastas selged, kergesti arusaadavad ja üksikasjalikud aruanded igasuguse sisu modereerimise kohta, mida nad vaatlusalusel ajavahemikul tegid. Need aruanded sisaldavad täpsemalt järgmist teavet, kui see on asjakohane:
1.  Vahendusteenuste osutajad avaldavad vähemalt kord aastas selged, kergesti arusaadavad ja üksikasjalikud standardses ja masinloetavas hõlpsasti ligipääsetavas vormingus aruanded igasuguse sisu modereerimise kohta, mida nad vaatlusalusel ajavahemikul tegid. Need aruanded sisaldavad täpsemalt järgmist teavet, kui see on asjakohane:
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a
(a)  liikmesriikide asutustelt saadud korralduste, sealhulgas artiklite 8 ja 9 kohaselt väljastatud korralduste arv asjaomase ebaseadusliku sisu liikide kaupa ning keskmine aeg, mis kulub nendes korraldustes kirjeldatud meetmete võtmiseks;
a)  liikmesriikide asutustelt saadud korralduste, sealhulgas artiklite 8 ja 9 kohaselt väljastatud korralduste arv asjaomase ebaseadusliku sisu liikide kaupa ning keskmine aeg, mis kulub selleks, et teavitada korralduse väljastanud asutust selle kättesaamisest ja selle täitmisest;
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)  vajaduse korral igas liikmesriigis iga ametliku keele jaoks ette nähtud sisu moderaatorite täielik arv ja kvalitatiivne kirjeldus selle kohta, kuidas ja kas kasutatakse sisu modereerimise automaatseid vahendeid igas ametlikus keeles;
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b
(b)  artikli 14 kohaselt esitatud teadete arv asjaomase ebaseadusliku sisu liikide kaupa, teadete alusel võetud meetmed, tuues eraldi välja, kas meede võeti kohaldatava õiguse või teenuseosutaja tingimuste alusel, ning meetme võtmiseks keskmiselt kulunud aeg;
b)  artikli 14 kohaselt esitatud teadete arv asjaomase ebaseadusliku sisu liikide kaupa, usaldusväärsete teavitajate edastatud teadete arv, teadete alusel võetud meetmed, tuues eraldi välja, kas meede võeti kohaldatava õiguse või teenuseosutaja teenusetingimuste alusel, ning meetme võtmiseks keskmiselt kulunud aeg ja mediaanaeg; Vahendusteenuste osutajad võivad lisada täiendavat teavet seoses põhjendustega meetme võtmiseks keskmiselt kulunud aja kohta.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c
(c)  teenuseosutaja omal algatusel tehtud sisu modereerimised, sealhulgas selliste võetud meetmete arv ja liik, mis mõjutavad teenusesaajate esitatud teabe kättesaadavust, nähtavust ja sellele juurdepääsu ning teenusesaaja võimalust teavet esitada, liigitatuna kõnealuste meetmete võtmise põhjuse ja aluse järgi;
c)  sisukas ja arusaadav teave teenuseosutajate omal algatusel tehtud sisu modereerimise kohta, sealhulgas automatiseeritud vahendite kasutamise kohta, selliste võetud meetmete arvu ja liigi kohta, mis mõjutavad teenusesaajate esitatud teabe kättesaadavust, nähtavust ja sellele juurdepääsu, ning teenusesaajate võimaluse kohta teavet esitada, liigitatuna kõnealuste meetmete võtmise põhjuse ja aluse järgi, ning vajaduse korral meetmete kohta, mida on võetud, et pakkuda koolitust ja abi töötajatele, kes tegelevad sisu modereerimisega, ning tagada, et see ei mõjuta sisu, mille puhul õigusi ei rikuta;
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt d
(d)  artiklis 17 osutatud ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi kaudu saadud kaebuste arv, kaebuste alus, nende kaebustega seoses tehtud otsused, nende otsuste tegemiseks keskmiselt kulunud aeg ja nende juhtumite arv, mille puhul on kõnealused otsused tühistatud.
d)  artiklis 17 osutatud ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi kaudu saadud kaebuste arv, kaebuste alus, nende kaebustega seoses tehtud otsused, nende otsuste tegemiseks keskmiselt kulunud aeg ja mediaanaeg ja nende juhtumite arv, mille puhul on kõnealused otsused tühistatud.
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)
1a.  Esitatud teave esitatakse liikmesriikide kaupa, kus teenuseid pakutakse, ning liidu kui terviku kohta.
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Lõiget 1 ei kohaldata nende vahendusteenuste osutajate suhtes, kes kvalifitseeruvad mikro- või väikeettevõtjateks soovituse 2003/361/EÜ lisa tähenduses.
2.  Lõiget 1 ei kohaldata vahendusteenuste osutajate suhtes, kes kvalifitseeruvad mikro- või väikeettevõtjateks soovituse 2003/361/EÜ lisa tähenduses, ja kes samuti ei kvalifitseeru väga suurteks digiplatvormideks.
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 a (uus)
Artikkel 13a
Internetipõhise kasutajaliidese kujundus ja korraldus
1.   Vahendusteenuste osutajad ei kasuta oma internetipõhise kasutajaliidese ega selle mis tahes osa struktuuri, funktsiooni ega toimimisviisi selleks, et moonutada või kahjustada teenusesaajate võimalust teha vaba, sõltumatu ja teadlik otsus või valik. Eelkõige hoiduvad majutusteenuse osutajad järgmisest:
a)   teenusesaajalt otsuse küsimisel mis tahes nõusolekuvõimaluste visuaalselt rohkem esile tõstmine;
b)   korduvalt nõuda, et teenusesaaja nõustuks andmetöötlusega, kui nõusoleku andmisest on keeldutud vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 7 lõikele 3, olenemata sellise töötlemise ulatusest või eesmärgist, esitades eelkõige hüpikakna, mis häirib kasutajakogemust;
c)   nõuda teenusesaajalt teenuse seadistuse või konfiguratsiooni muutmist pärast seda, kui teenuse saaja on juba valiku teinud;
d)   muuta teenuse lõpetamise menetlus märkimisväärselt tülikamaks kui selle teenuse saamiseks allkirjastamine; või
e)   nõusoleku taotlemine, kui teenusesaaja kasutab oma õigust esitada vastuväiteid automatiseeritud vahendite abil, kasutades tehnilisi kirjeldusi kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 21 lõikega 5.
Käesoleva artikli kohaldamine ei piira määruse (EL) 2016/679 kohaldamist.
2.   Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et ajakohastada lõikes 1 osutatud tavade loetelu.
3.   Vajaduse korral kohandavad vahendusteenuste osutajad oma disainielemente, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja sisseprojekteeritud turbe kõrge tase.
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lõikes 1 osutatud mehhanismid peavad võimaldama esitada piisavalt täpseid ja nõuetekohaselt põhjendatud teateid, mille põhjal saab hoolikas ettevõtja tuvastada kõnealuse sisu ebaseaduslikkuse. Selleks võtavad teenuseosutajad vajalikud meetmed, et võimaldada ja hõlbustada kõiki järgmisi elemente sisaldavate teadete esitamist:
2.  Lõikes 1 osutatud mehhanismid peavad võimaldama esitada piisavalt täpseid ja nõuetekohaselt põhjendatud teateid. Selleks võtavad teenuseosutajad vajalikud meetmed, et võimaldada ja hõlbustada kõiki järgmisi elemente sisaldavate kehtivate teadete esitamist:
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  võimaluse korral nõuet põhjendavad tõendid;
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2 – punkt b
(b)  selge viide kõnealuse teabe elektroonilisele asukohale, eeskätt täpne URL või täpsed URLid ning vajaduse korral täiendav teave, mis võimaldab ebaseaduslikku sisu tuvastada;
b)  vajaduse korral selge viide kõnealuse teabe täpsele elektroonilisele asukohale, näiteks täpne URL või URLid, või vajaduse korral täiendav teave, mis võimaldab ebaseaduslikku sisu tuvastada vastavalt sisu liigile ja konkreetsele majutusteenuse liigile;
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
3.  Kui teade sisaldab kõiki lõikes 2 osutatud elemente, siis loetakse, et see teade , tekitab tegeliku teadmise või teadlikkuse artikli 5 kohaldamiseks seoses konkreetse teabega.
3.  Teateid, mis sisaldavad lõikes 2 osutatud elemente, mille alusel hoolas majutusteenuse osutaja saab tuvastada kõnealuse sisu ebaseaduslikkust ilma õiguslikku või faktilist uurimist läbi viimata, loetakse teadeteks , mis tekitavad tegeliku teadmise või teadlikkuse artikli 5 kohaldamiseks seoses konkreetse teabega.
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)
3a.  Teave, mille kohta teade on esitatud, jääb kättesaadavaks seni, kuni selle õiguspärasuse hindamine on veel pooleli, ilma et see piiraks majutusteenuse osutajate õigust kohaldada oma teenusetingimusi. Majutusteenuse osutajad ei vastuta teabe, mille kohta on esitatud teade, eemaldamata jätmise eest, kui selle seaduslikkuse hindamine on veel pooleli.
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
4.  Kui teade sisaldab selle esitanud isiku või üksuse nime ja e-posti aadressi, saadab veebimajutusteenuse pakkuja kõnealusele isikule või üksusele viivitamata kinnituse teate kättesaamise kohta.
4.  Kui teade sisaldab selle esitanud isiku või üksuse nime ja e-posti aadressi, saadab majutusteenuse osutaja kõnealusele isikule või üksusele ilma asjatu viivituseta kinnituse teate kättesaamise kohta.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5
5.  Samuti teavitab teenuseosutaja põhjendamatu viivituseta asjaomast isikut või üksust teates käsitletud teabega seoses tehtud otsusest, esitades ka teabe kõnealuse otsusega seotud õiguskaitsevahendite kohta.
5.  Teenuseosutaja teavitab põhjendamatu viivituseta asjaomast isikut või üksust teates käsitletud teabega seoses võetud meetmest, esitades ka teabe õiguskaitsevahendite kohta.
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5 a (uus)
5a.  Teate esitanud üksikisikute anonüümsus tagatakse sisu esitanud teenusesaaja suhtes, välja arvatud isiku- või intellektuaalomandi õiguste väidetava rikkumise korral.
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 6
6.  Veebimajutusteenuse pakkujad töötlevad kõiki lõikes 1 osutatud mehhanismide alusel saadud teateid ning teevad teadetes sisalduva teabe kohta otsuseid õigel ajal, hoolsalt ja objektiivselt. Kui nad kasutavad kõnealuseks töötlemiseks või otsuste tegemiseks automatiseeritud vahendeid, lisavad nad teabe selliste vahendite kasutamise kohta lõikes 4 osutatud teatesse.
6.  Majutusteenuse osutajad töötlevad kõiki lõikes 1 osutatud mehhanismide alusel saadud teateid ning teevad teadetes sisalduva teabe kohta otsuseid õigel ajal, hoolsalt, erapooletult, mittediskrimineerival ja mittemeelevaldsel viisil Kui nad kasutavad kõnealuseks töötlemiseks või otsuste tegemiseks automatiseeritud vahendeid, lisavad nad teabe selliste vahendite kasutamise kohta lõikes 4 osutatud teatesse. Kui teenuseosutajal ei ole tehnilist, talitluslikku ega lepingulist suutlikkust tegutseda ebaseadusliku sisu konkreetsete elementide vastu, võib ta edastada teatise teenuseosutajale, kellel on otsene kontroll ebaseadusliku sisu konkreetsete üksuste üle, teavitades sellest teavitavat isikut või üksust ja asjaomast digiteenuste koordinaatorit.
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1
1.  Kui veebimajutusteenuse osutaja otsustab eemaldada teenusesaajate esitatud kindla teabe või tõkestada sellele juurdepääsu, teavitab ta teenusesaajat oma otsusest hiljemalt kõnealuse teabe eemaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamise ajal ning esitab oma otsuse selge ja konkreetse põhjenduse, olenemata sellest, milliseid vahendeid kõnealuse teabe avastamiseks, tuvastamiseks, eemaldamiseks või sellele juurdepääsu tõkestamiseks kasutatakse ning olenemata otsuse tegemise põhjusest.
1.  Kui majutusteenuse osutaja otsustab teenusesaajate esitatud konkreetse teabe eemaldada, sellele juurdepääsu tõkestada, seda vähendada või kehtestada muid meetmeid;, teavitab ta teenusesaajat oma otsusest hiljemalt kõnealuse teabe eemaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamise ajal ning esitab oma otsuse selge ja konkreetse põhjenduse, olenemata sellest, milliseid vahendeid kõnealuse teabe avastamiseks, tuvastamiseks, eemaldamiseks või sellele juurdepääsu tõkestamiseks kasutatakse ning olenemata otsuse tegemise põhjusest.
Seda kohustust ei kohaldata, kui sisu on petlik suures mahus kaubanduslik sisu või kui õigus- või õiguskaitseasutus on palunud teenusesaajat käimasoleva kriminaaluurimise tõttu mitte teavitada enne kriminaaluurimise lõpetamist.
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a
(a)  kas otsus hõlmab teabe eemaldamist või sellele juurdepääsu tõkestamist ja kui asjakohane, siis juurdepääsu tõkestamise territoriaalne kohaldamisala;
a)  kas meede hõlmab teabe eemaldamist, sellele juurdepääsu tõkestamist, teabe vähendamist või muude meetmete kehtestamist seoses teabe ja vajaduse korral meetme territoriaalse ulatuse ja kestusega, sealhulgas juhul, kui meede on võetud artikli 14 kohaselt, selgitus selle kohta, miks meede ei lähe kaugemale sellest, mis oli rangelt vajalik selle eesmärgi saavutamiseks;
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt b
(b)  otsuse tegemisel aluseks võetud faktid ja asjaolud, sealhulgas, kui see on asjakohane, kas otsus tehti artikli 14 kohaselt esitatud teate alusel;
b)  faktid ja asjaolud, millele meetme võtmisel tugineti, sealhulgas vajaduse korral teave selle kohta, kas meede võeti vastavalt artiklile 14 esitatud teatele või vabatahtlikele omaalgatuslikele uurimistele või artikli 8 kohaselt väljastatud korraldusele, ning vajaduse korral teavitaja andmed;
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt c
(c)  kui asjakohane, siis teave automatiseeritud vahendite kasutamise kohta otsuse tegemisel, sealhulgas juhul, kui otsus tehti automatiseeritud vahendite abil avastatud või tuvastatud sisu kohta;
c)  kui asjakohane, siis teave automatiseeritud vahendite kasutamise kohta otsuse tegemisel, sealhulgas juhul, kui meede võeti automatiseeritud vahendite abil avastatud või tuvastatud sisu kohta;
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt d
(d)  kui otsus käsitleb väidetavalt ebaseaduslikku sisu, siis viide õiguslikule alusele, millele tuginetakse, ja selgitused selle kohta, miks teavet sellel alusel ebaseaduslikuks sisuks peetakse;
d)  kui meede käsitleb väidetavalt ebaseaduslikku sisu, siis viide õiguslikule alusele, millele tuginetakse, ja selgitused selle kohta, miks teavet sellel alusel ebaseaduslikuks sisuks peetakse;
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt e
(e)  kui otsus põhineb sellel, et väidetavalt ei vasta teave teenuseosutaja tingimustele, siis viide lepingulisele alusele, millele tuginetakse, ja selgitused selle kohta, miks teavet selle alusel mittevastavaks peetakse;
e)  kui meede põhineb sellel, et väidetavalt ei vasta teave teenuseosutaja teenusetingimustele, siis viide lepingulisele alusele, millele tuginetakse, ja selgitused selle kohta, miks teavet selle alusel mittevastavaks peetakse;
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt f
(f)  teave teenusesaajale otsusega seoses kättesaadavate õiguskaitsevõimaluste kohta, täpsemalt ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide, vaidluste kohtuvälise lahendamise ja õiguskaitsevahendite kohta.
f)  selge ja kasutajasõbralik teave teenusesaajale meetmega seoses kättesaadavate õiguskaitsevõimaluste kohta, täpsemalt ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide, vaidluste vajaduse korral kohtuvälise lahendamise ja õiguskaitsevahendite kohta.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4
4.  Veebimajutusteenuse osutajad avaldavad lõikes 1 viidatud otsused ja põhjendused komisjoni hallatavas avalikult juurdepääsetavas andmebaasis. Kõnealune teave ei sisalda isikuandmeid.
4.  Majutusteenuse osutajad avaldavad vähemalt kord aastas lõikes 1 viidatud meetmed ja põhjendused komisjoni hallatavas ja avaldatavas avalikult juurdepääsetavas masinloetavas andmebaasis. Kõnealune teave ei sisalda isikuandmeid.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 a (uus)
Artikkel 15a
Kuriteokahtlusest teavitamine
1.   Kui majutusteenuse osutaja saab teada mis tahes teabest, mis annab alust kahtlustada, et toime on pandud, pannakse kõnealusel hetkel või kavatsetakse toime panna raske kuritegu, millega kaasneb otsene oht inimeste elule või turvalisusele, teatab ta sellest viivitamata asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide õiguskaitse- või õigusasutustele ning esitab neile kogu kättesaadava asjakohase teabe.
2.   Kui majutusteenuse osutaja ei suuda asjaomast liikmesriiki mõistliku kindlusega tuvastada, teavitab ta selle liikmesriigi õiguskaitseasutusi, kus on tema tegevuskoht või kus tal on seaduslik esindaja, ja võib teavitada Europoli.
Käesoleva artikli kohaldamisel on asjaomane liikmesriik see liikmesriik, kus kahtluse kohaselt on pandud, pannakse kõnealusel hetkel või kavatsetakse toime panna raske kuritegu, või liikmesriik, kus elab või asub kuriteos kahtlustatav või kus elab või asub kahtlustatava kuriteo ohver. Käesoleva artikli kohaldamisel edastavad liikmesriigid komisjonile oma pädevate õiguskaitseasutuste või õigusasutuste loetelu.
3.   Kui teavitatud asutus pole teisiti teada andnud, eemaldab majutusteenuse osutaja sisu või keelab selle.
4.   Liikmesriigi õiguskaitse- või õigusasutuse lõike 1 kohaselt saadud teavet ei tohi kasutada muul otstarbel kui see, mis on otseselt seotud teatatud konkreetse raske kuriteoga.
5.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega kehtestatakse lõike 1 kohaste teadete vorm.
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1
Käesolevat jagu ei kohaldata digiplatvormide suhtes, kes kvalifitseeruvad mikro- või väikeettevõtjateks soovituse 2003/361/EÜ lisa tähenduses.
1.   Käesolevat jagu ei kohaldata digiplatvormide suhtes, kes kvalifitseeruvad mikro- või väikeettevõtjateks soovituse 2003/361/EÜ lisa tähenduses ja kes ei kvalifitseeru käesoleva määruse artikli 25 kohaselt väga suurteks digiplatvormideks.
2.   Vahendusteenuste osutajad võivad esitada taotluse koos põhjendusega käesolevas jaos sätestatud nõuetest loobumise kohta, tingimusel et nad:
a)   ei kujuta endast märkimisväärseid süsteemseid riske ja nende kokkupuude ebaseadusliku sisuga on piiratud; ning
b)   kvalifitseeruvad mittetulunduslikuks või keskmise suurusega ettevõtjaks soovituse 2003/361/EÜ lisa tähenduses.
3.   Taotlus esitatakse tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile, kes viib läbi esialgse hindamise. Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator edastab komisjonile taotluse koos oma hinnanguga ja vajaduse korral soovituse komisjoni otsuse kohta. Komisjon vaatab sellise taotluse läbi ja võib pärast nõukojaga konsulteerimist teha käesoleva jao nõuetest täieliku või osalise erandi.
4.   Kui komisjon teeb erandi, jälgib ta erandi kasutamist vahendusteenuste osutaja poolt, et tagada erandi kasutamise tingimuste täitmine.
5.   Nõukoja, tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori või teenuseosutaja taotlusel või omal algatusel võib komisjon erandi tervikuna või osaliselt läbi vaadata või tühistada.
6.   Komisjon peab kõigi välja antud vabastuste ja nende tingimuste nimekirja ning teeb nimekirja üldsusele kättesaadavaks.
7.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 69 vastu delegeeritud õigusakt käesoleva artikliga seotud loobumissüsteemi rakendamise protsessi ja korra kohta.
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a
(a)  otsused teabe eemaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamise kohta;
a)  otsused teabe eemaldamise, vähendamise või sellele juurdepääsu tõkestamise kohta või muude selliste meetmete kehtestamine, mis piiravad teabe nähtavust, kättesaadavust või juurdepääsetavust;
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt b
(b)  otsused peatada ajutiselt või lõpetada alaliselt teenusesaajale teenuse osutamine täielikult või osaliselt;
b)  otsused peatada ajutiselt või lõpetada alaliselt teenusesaajale teenuse osutamine täielikult või osaliselt või jätta see tegemata või seda piirata;
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  otsused teenusesaajate pakutavalt sisult tulu teenimise võimaluste piiramise kohta;
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)
1a.  Lõikes 1 sätestatud vähemalt kuuekuulise ajavahemiku alguseks loetakse päeva, mil teenusesaajat teavitatakse otsusest vastavalt artiklile 15.
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Digiplatvormid tagavad, et nende ettevõttesisesed kaebuste menetlemise süsteemid on kergesti kättesaadavad ja kasutajasõbralikud ning võimaldavad ja hõlbustavad piisavalt täpsete ja piisavalt põhjendatud kaebuste esitamist.
2.  Digiplatvormid tagavad, et nende ettevõttesisesed kaebuste menetlemise süsteemid on kergesti kättesaadavad ja kasutajasõbralikud, sealhulgas puuetega inimeste ja alaealiste jaoks, mittediskrimineerivad ning võimaldavad ja hõlbustavad piisavalt täpsete ja piisavalt põhjendatud kaebuste esitamist. Digiplatvormid sätestavad oma teenusetingimustes selgel, kasutajasõbralikul ja hõlpsasti ligipääsetaval viisil ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi korra.
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3
3.  Digiplatvormid menetlevad ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi kaudu esitatud kaebusi õigel ajal, hoolikalt ja objektiivselt. Kui kaebuses esitatakse piisavad põhjendused, mille alusel saab digiplatvorm otsustada, et kaebuses käsitletud teave ei ole ebaseaduslik ega platvormi tingimustega vastuolus, või teave selle kohta, et kaebuse esitaja käitumine ei anna alust teenuse või konto peatamiseks või lõpetamiseks, tühistab ta põhjendamatu viivituseta oma lõikes 1 osutatud otsuse.
3.  Digiplatvormid menetlevad ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi kaudu esitatud kaebusi õigel ajal, hoolikalt, erapooletul ja mittediskrimineerival viisil kümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil digiplatvorm sai kaebuse kätte. Kui kaebuses esitatakse piisavad põhjendused, mille alusel saab digiplatvorm otsustada, et kaebuses käsitletud teave ei ole ebaseaduslik ega platvormi teenusetingimustega vastuolus, või teave selle kohta, et kaebuse esitaja käitumine ei anna alust teenuse või konto peatamiseks või lõpetamiseks, tühistab ta põhjendamatu viivituseta oma lõikes 1 osutatud otsuse.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 5
5.  Digiplatvormid tagavad, et lõikes 4 osutatud otsuseid ei tehta üksnes automatiseeritud vahendite abil.
5.  Digiplatvormid tagavad, et teenusesaajatele antakse vajaduse korral võimalus kaebuse esitamise ajal pöörduda ka inimese poole ja et lõikes 4 osutatud otsuseid ei tehta üksnes automatiseeritud vahendite abil. Digiplatvorm tagab, et otsuseid teevad kvalifitseeritud töötajad.
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 5 a (uus)
5a.  Teenusesaajatel on võimalus kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusaktidega taotleda kiiret õiguskaitset.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Teenusesaajatel, kelle suhtes tehakse artikli 17 lõikes 1 osutatud otsus, on õigus valida ükskõik milline lõike 2 kohaselt sertifitseeritud kohtuvälise vaidluse lahendamise organ, et lahendada kõnealuste otsustega seotud vaidlusi, sealhulgas seoses kaebustega, mida ei suudetud lahendada kõnealuses artiklis osutatud ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi abil. Digiplatvormid teevad vaidluse lahendamiseks valitud organiga heas usus koostööd ja otsus, mille kõnealune organ nende suhtes langetab, on siduv.
1.  Teenusesaajatel, kellele on osutatud artikli 17 lõikes 1 osutatud otsustes, mille digiplatvorm on teinud põhjendusel, et teenusesaajate esitatud teave on ebaseaduslik sisu või vastuolus platvormi teenusetingimustega, on õigus valida ükskõik milline lõike 2 kohaselt sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organ, et lahendada kõnealuste otsustega seotud vaidlusi, sealhulgas seoses kaebustega, mida ei suudetud lahendada kõnealuses artiklis osutatud ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi abil.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)
1a.  Mõlemad pooled teevad vaidluse lahendamiseks valitud sõltumatu välise sertifitseeritud organiga heas usus koostööd ja otsus, mille kõnealune organ nende suhtes langetab, on siduv. Võimalus valida vaidluste kohtuvälise lahendamise organ peab olema digiplatvormi internetipõhises kasutajaliideses kergesti kättesaadav selgel ja kasutajasõbralikul viisil.
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organi tegevuskoht, sertifitseerib organi vastava taotluse korral selle organi, kui see on tõendanud, et ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:
2.  Selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organi tegevuskoht, sertifitseerib organi taotluse korral asutuse maksimaalselt kolmeks aastaks, mida saab pikendada, kui vaidluste kohtuvälise lahendamise organi eest vastutav organ ja isikud on tõendanud, et see vastab kõigile järgmistele tingimustele:
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a
(a)  ta tegutseb erapooletult ning digiplatvormidest ja nende osutatavate teenuste saajatest sõltumatult;
a)  ta on sõltumatu, sealhulgas rahaliselt sõltumatu ja erapooletu digiplatvormide, digiplatvormide pakutava teenuse saajate ning teateid esitanud isikute või üksuste suhtes;
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)  tema liikmeid tasustatakse viisil, mis ei ole seotud menetluse tulemusega;
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt b b (uus)
bb)  vaidluste lahendamise eest vastutavad füüsilised isikud kohustuvad mitte töötama digiplatvormi või kutseorganisatsiooni või ettevõtjate ühenduse heaks, mille liige digiplatvorm on, kolme aasta jooksul pärast seda, kui nende ametiülesannete täitmine organis on lõppenud, ning nad ei ole töötanud sellises organisatsioonis kaks aastat enne selle ametikoha täitmist;
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt c
(c)  tema vaidluse lahendamise vahendid on hõlpsasti kättesaadavad elektroonilise side tehnoloogia abil;
c)  tema vaidluste lahendamise vahendid on elektroonilise side tehnoloogia abil hõlpsasti kättesaadavad, sealhulgas puuetega inimestele, ning sellega nähakse ette võimalus esitada kaebus ja vajalikud tõendavad dokumendid veebis;
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt e
(e)  vaidluste lahendamine toimub selge ja õiglase menetluskorra kohaselt.
e)  vaidluste lahendamine toimub selge ja õiglase menetluskorra kohaselt, mis on selgesti nähtav ja hõlpsasti avalikult ligipääsetav.
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)
2a.  Digiteenuste koordinaator hindab igal aastal uuesti, kas vaidluste kohtuvälise lahendamise sertifitseeritud organ täidab jätkuvalt tingimusi, millele on osutatud lõikes 2. Kui see nii ei ole, tühistab digiteenuste koordinaator vaidluste kohtuvälise lahendamise organi staatuse.
Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 b (uus)
2b.  Digiteenuste koordinaator koostab iga kahe aasta järel aruande, milles loetletakse vaidluste kohtuvälise lahendamise organi poolt igal aastal saadud kaebuste arv, tehtud otsuste tulemused, tuvastatud süsteemsed või valdkondlikud probleemid ning vaidluste lahendamiseks keskmiselt kulunud aeg. Eelkõige käsitletakse aruandes järgmist:
a)  selgitatakse välja vaidluste kohtuvälise lahendamise organite parimad tavad;
b)  vajaduse korral antakse aru mis tahes puudustest, mida toetab statistika ja mis takistavad vaidluste kohtuvälise lahendamise organite toimimist nii riigisisestes kui ka piiriülestes vaidlustes;
c)  antakse vajaduse korral soovitusi, kuidas parandada vaidluste kohtuvälise lahendamise organite tõhusat ja tulemuslikku toimimist.
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 c (uus)
2c.  Sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organid viivad vaidluse lahendamise menetluse lõpule mõistliku aja jooksul ja hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil sertifitseeritud organ sai kaebuse kätte. Menetlus loetakse lõppenuks kuupäeval, mil sertifitseeritud organ teeb vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse otsuse kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Kui organ teeb vaidluses otsuse teenusesaaja kasuks, hüvitab digiplatvorm teenusesaajale kõik tasud ja muud mõistlikud kulud, mille teenusesaaja on vaidluse lahendamisega seoses tasunud või peab tasuma. Kui organ teeb vaidluses otsuse digiplatvormi kasuks, ei pea teenusesaaja hüvitama digiplatvormile tasusid ega muid kulusid, mille digiplatvorm on vaidluse lahendamisega seoses tasunud või peab tasuma.
3.  Kui organ teeb vaidluses otsuse teenusesaaja, artikli 68 kohaselt volitatud isikute või üksuste kasuks, kes on teated esitanud, hüvitab digiplatvorm teenusesaajale kõik tasud ja muud mõistlikud kulud, mida teate saanud isik või isikud või üksused on seoses vaidluste lahendamisega maksnud või peavad maksma. Kui organ teeb vaidluses otsuse digiplatvormi kasuks ja organ ei leia, et saaja tegutses vaidluses pahauskselt, ei pea teate saaja või teate esitanud isikud või üksused hüvitama digiplatvormi poolt seoses vaidluste lahendamisega makstud või makstavaid tasusid või muid kulusid.
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3 – lõik 1
Tasud, mida organ vaidluse lahendamise eest võtab, peavad olema mõistlikud ega tohi ühelgi juhul olla suuremad kui nendega seonduvad kulud.
Tasud, mida organ vaidluse lahendamise eest võtab, peavad olema mõistlikud ega tohi ühelgi juhul olla suuremad kui digiplatvormiga seonduvad kulud. Vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlused on teenusesaajale tasuta või kättesaadavad nominaaltasuga.
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 5
5.  Digiteenuste koordinaatorid teavitavad komisjoni vaidluste kohtuvälise lahendamise organitest, mille nad on lõike 2 kohaselt sertifitseerinud, sealhulgas, kui see on asjakohane, kõnealuse lõike teises lõigus osutatud täpsustustest. Komisjon avaldab kõnealuste organite nimekirja ja osutatud täpsustused selleks ettenähtud veebisaidil ning hoiab selle teabe ajakohasena.
5.  Digiteenuste koordinaatorid teavitavad komisjoni vaidluste kohtuvälise lahendamise organitest, mille nad on lõike 2 kohaselt sertifitseerinud, sealhulgas, kui see on asjakohane, kõnealuse lõike teises lõigus osutatud täpsustustest, samuti vaidluste kohtuvälise lahendamise organitest, mille staatus on tühistatud. Komisjon avaldab kõnealuste organite nimekirja ja osutatud täpsustused selleks ettenähtud veebisaidil ning hoiab selle teabe ajakohasena.
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1
1.  Digiplatvormid võtavad vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed, et tagada artiklis 14 osutatud mehhanismide kaudu usaldusväärsete teavitajate esitatud teadete eelisjärjekorras ja viivituseta töötlemine ning nende suhtes otsuste tegemine.
1.  Digiplatvormid võtavad vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed, et tagada nõuetekohast menetluskorda järgides artiklis 14 osutatud mehhanismide kaudu oma pädevusvaldkonnas tegutsevate usaldusväärsete teavitajate esitatud teadete eelisjärjekorras ja kiiresti töötlemine ning nende suhtes otsuste tegemine.
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1 a (uus)
1a.  Digiplatvormid võtavad vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed tagamaks, et usaldusväärsed teavitajad saavad väljastada parandusteateid sisu ebaõige eemaldamise, piiramise või sellele juurdepääsu tõkestamise või kontode peatamise või lõpetamise kohta ning et neid teateid teabe taastamiseks töödeldakse ja nende kohta tehakse otsus eelisjärjekorras ja viivitamata.
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Käesoleva määruse kohase usaldusväärse teavitaja staatuse omistab mis tahes üksuse taotluse alusel taotluse esitaja tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kui taotleja on tõendanud, et ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:
2.  Käesoleva määruse kohase usaldusväärse teavitaja staatuse omistab iga üksuse taotluse alusel taotluse esitaja tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kui taotleja on tõendanud, et ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2 – punkt c
(c)  ta tegutseb eesmärgiga esitada teated õigel ajal, hoolikalt ja objektiivselt.
c)  ta tegutseb eesmärgiga esitada teated täpselt ja objektiivselt.
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  tema rahastamisstruktuur on läbipaistev, sealhulgas kõigi tulude allikate ja summade avaldamine igal aastal;
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2 – punkt c b (uus)
cb)  ta avaldab vähemalt kord aastas selged, kergesti arusaadavad ja üksikasjalikud aruanded kõigi vaatlusalusel ajavahemikul artikli 14 kohaselt esitatud teadete kohta. Selles aruandes esitatakse:
–  teated, mis on liigitatud majutusteenuse osutaja identiteedi järgi;
–  teatatud sisu liik;
–  õigusnormid, mida teatatud sisuga väidetavalt rikutakse;
–  teenuseosutaja võetud meetmed;
–  võimalikud huvide konfliktid ja rahastamisallikad ning selgitus kehtiva korra kohta, mis tagab usaldusväärse teavitaja sõltumatuse.
Punktis cb osutatud aruanded saadetakse komisjonile, kes teeb need üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 3
3.  Digiteenuste koordinaatorid edastavad komisjonile ja nõukojale nende üksuste nimed, aadressid ja e-posti aadressid, kellele nad on omistanud lõike 2 kohaselt usaldusväärse teavitaja staatuse.
3.  Digiteenuste koordinaatorid annavad usaldusväärse teavitaja staatuse kaheks aastaks, mille järel võib staatust pikendada, kui asjaomane usaldusväärne teavitaja vastab jätkuvalt käesoleva määruse nõuetele. Digiteenuste koordinaatorid edastavad komisjonile ja nõukojale nende üksuste nimed, aadressid ja e-posti aadressid, kellele nad on omistanud lõike 2 kohaselt usaldusväärse teavitaja staatuse või selle lõike 6 kohaselt tühistanud. Platvormi tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaator peab dialoogi platvormide ja sidusrühmadega, et hoida usaldusväärsete teavitajate süsteem täpne ja tõhus.
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 4
4.  Komisjon avaldab lõikes 3 osutatud teabe avalikult kättesaadavas andmebaasis ja hoiab selle ajakohasena.
4.  Komisjon avaldab lõikes 3 osutatud teabe hõlpsasti ligipääsetavas ja masinloetavas vormingus avalikult kättesaadavas andmebaasis ja hoiab selle ajakohasena.
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 5
5.  Kui digiplatvormil on teavet, mille kohaselt on usaldusväärne teavitaja esitanud artiklis 14 osutatud mehhanismide kaudu märkimisväärsel hulgal ebatäpseid või ebapiisavalt põhjendatud teateid, sealhulgas teavet, mis on kogutud seoses kaebuste töötlemisega artikli 17 lõikes 3 osutatud ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide kaudu, edastab ta kõnealuse teabe sellele digiteenuste koordinaatorile, kes omistas asjaomasele üksusele usaldusväärse teavitaja staatuse, esitades ka vajalikud selgitused ja tõendavad dokumendid.
5.  Kui digiplatvormil on teavet, mille kohaselt on usaldusväärne teavitaja esitanud artiklis 14 osutatud mehhanismide kaudu märkimisväärsel hulgal ebatäpseid, valesid või ebapiisavalt põhjendatud teateid, sealhulgas teavet, mis on kogutud seoses kaebuste töötlemisega artikli 17 lõikes 3 osutatud ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide kaudu, edastab ta kõnealuse teabe sellele digiteenuste koordinaatorile, kes omistas asjaomasele üksusele usaldusväärse teavitaja staatuse, esitades ka vajalikud selgitused ja tõendavad dokumendid. Pärast digiplatvormidelt teabe saamist ja kui digiteenuste koordinaator leiab, et uurimise algatamiseks on õiguspärased põhjused, peatatakse uurimise ajaks usaldusväärse teavitaja staatus.
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 6
6.  Üksusele usaldusväärse teavitaja staatuse omistanud digiteenuste koordinaator tühistab üksuse staatuse, kui ta kas omal algatusel või kolmandate isikute saadud teabe, sealhulgas digiplatvormilt lõike 5 kohaselt saadud teabe alusel otsustab, et üksus ei vasta enam lõikes 2 sätestatud tingimustele. Enne kõnealuse staatuse tühistamist annab digiteenuste koordinaator üksusele võimaluse reageerida uurimise tulemustele ja kavatsusele võtta üksuselt usaldusväärse teavitaja staatus.
6.  Üksusele usaldusväärse teavitaja staatuse omistanud digiteenuste koordinaator tühistab üksuse staatuse, kui ta kas omal algatusel või kolmandatelt isikutelt saadud teabe, sealhulgas digiplatvormilt lõike 5 kohaselt saadud teabe alusel ilma põhjendamatu viivituseta otsustab, et üksus ei vasta enam lõikes 2 sätestatud tingimustele. Enne kõnealuse staatuse tühistamist annab digiteenuste koordinaator üksusele võimaluse reageerida uurimise tulemustele ja kavatsusele võtta üksuselt usaldusväärse teavitaja staatus.
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 7
7.  Komisjon võib pärast nõukojaga konsulteerimist anda välja suuniseid, et aidata digiplatvormidel ja digiteenuste koordinaatoritel kohaldada lõikeid 5 ja 6.
7.  Komisjon annab pärast nõukojaga konsulteerimist välja suunised, et aidata digiplatvormidel ja digiteenuste koordinaatoritel kohaldada lõikeid 2, 5 ja 6.
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 a (uus)
Artikkel 19a
Digiplatvormide ligipääsetavusnõuded
1.   Liidus teenuseid pakkuvad digiplatvormide pakkujad tagavad, et nad kavandavad ja pakuvad selliseid teenuseid, mis on kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 I lisa III, IV, VI ja VII jaos sätestatud juurdepääsetavusnõuetega.
2.   Digiplatvormide pakkujad valmistavad vajaliku teabe ette kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 V lisaga ning selgitavad, kuidas teenused asjaomaseid ligipääsetavusnõudeid täidavad. Teave tehakse üldsusele kättesaadavaks vormis, mis on ligipääsetav puuetega inimestele. Digiplatvormide pakkujad säilitavad seda teavet kogu teenuse osutamise aja jooksul.
3.   Digiplatvormide pakkujad tagavad, et käesoleva määruse kohaselt esitatud teave, vormid ja meetmed tehakse kättesaadavaks viisil, mis on puuetega inimestele hõlpsasti leitav, lihtsalt mõistetav ja ligipääsetav.
4.   Liidus teenuseid osutavad digiplatvormide pakkujad tagavad, et on kehtestatud asjakohane kord selleks, et teenuste osutamine oleks jätkuvalt vastavuses kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega. Vahendusteenuste osutajad võtavad asjakohaselt arvesse muudatusi teenuse osutamise tingimustes, kohaldatavates ligipääsetavusnõuetes ja harmoneeritud standardites või tehnilistes kirjeldustes, millest tulenevalt määratakse kindlaks teenuse vastavus ligipääsetavusnõuetele.
5.   Mittevastavuse korral võtavad digiplatvormide pakkujad parandusmeetmeid, mis on vajalikud teenuse vastavusse viimiseks kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega.
6.   Nad teevad asjaomase asutusega selle asutuse nõudmisel koostööd kõigi meetmete puhul, mida võetakse selleks, et viia teenus kõnealuste nõuetega vastavusse.
7.   Digiplatvormid, mis on vastavuses direktiivist (EL) 2019/882 tulenevate harmoneeritud standardite või nende osadega, mille alusaktid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, loetakse käesoleva määruse ligipääsetavusnõuetega vastavuses olevaks, juhul kui nimetatud standardid või nende osad hõlmavad asjaomaseid nõudeid.
8.   Digiplatvormid, mis on vastavuses direktiivi (EL) 2019/882 kohaste tehniliste spetsifikatsioonide või nende osadega, loetakse vastavuses olevaks käesoleva määruse ligipääsetavusnõuetele, juhul kui nimetatud tehnilised spetsifikatsioonid või nende osad hõlmavad nimetatud nõudeid.
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1
1.  Digiplatvormid peatavad mõistlikuks ajaks pärast eelhoiatuse tegemist teenuste osutamise teenusesaajatele, kes esitavad sageli ilmselgelt ebaseaduslikku sisu.
1.  Digiplatvormidel on õigus peatada mõistlikuks ajaks ja pärast eelhoiatuse tegemist teenuste osutamine teenusesaajatele, kes sageli pakuvad ebaseaduslikku sisu, mille ebaseaduslikkust on võimalik kindlaks teha ilma õiguslikku või faktilist uurimist läbi viimata või kelle kohta nad on viimase 12 kuu jooksul saanud kaks või enam ebaseadusliku sisuga seotud toimingukorraldust, välja arvatud juhul, kui need korraldused hiljem tühistati.
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2
2.  Digiplatvormid peatavad mõistlikuks ajaks pärast eelhoiatuse tegemist artiklites 14 ja 17 osutatud teavitus- ja meetmemehhanismide ning ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide kaudu esitatud selliste teadete ja kaebuste menetlemise, mille on edastanud isikud või üksused või kaebuse esitajad, kes esitavad sageli teateid või kaebusi, mis on ilmselgelt põhjendamatud.
2.  Digiplatvormidel on õigus peatada mõistlikuks ajaks pärast eelhoiatuse tegemist artiklites 14 ja 17 osutatud teavitus- ja meetmemehhanismide ning ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide kaudu esitatud selliste teadete ja kaebuste menetlemise, mille on edastanud isikud või üksused või kaebuse esitajad, kes esitavad korduvalt teateid või kaebusi, mis on ilmselgelt põhjendamatud.
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Digiplatvormid hindavad juhtumipõhiselt ning õigel ajal, hoolsalt ja objektiivselt, kas teenusesaaja, isik, üksus või kaebuse esitaja tegeleb lõigetes 1 ja 2 osutatud väärkasutamisega, võttes arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, mis ilmnevad digiplatvormile kättesaadavast teabest. Need asjaolud hõlmavad vähemalt järgmist:
3.  Peatamise kohta otsuse tegemisel hindavad digiplatvormide pakkujad juhtumipõhiselt ning õigel ajal, hoolsalt ja objektiivselt, kas teenusesaaja, üksikisik, üksus või kaebuse esitaja tegeleb lõigetes 1 ja 2 osutatud väärkasutamisega, võttes arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, mis ilmnevad digiplatvormi pakkujale kättesaadavast teabest. Need asjaolud hõlmavad vähemalt järgmist:
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 3 – punkt a
(a)  möödunud aasta jooksul esitatud ilmselgelt ebaseadusliku sisuga teabeüksuste või ilmselgelt põhjendamatute teadete või kaebuste absoluutarv;
a)  möödunud aasta jooksul esitatud ebaseadusliku sisuga teabeüksuste või ilmselgelt põhjendamatute teadete või kaebuste absoluutarv;
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 3 – punkt d
(d)  saaja, üksikisiku, üksuse või kaebuse esitaja kavatsus.
d)  saaja, üksikisiku, üksuse või kaebuse esitaja kavatsus, kui see on tuvastatav;
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 3 – punkt d a (uus)
da)  kas teate on esitanud üksikkasutaja või üksus või isikud, kellel on kõnealuse sisuga seotud eriteadmised, või pärast automaatse sisutuvastussüsteemi kasutamist.
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 3 a (uus)
3a.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud peatamised võib tunnistada püsivaks, juhul kui:
a)  seadusest või avalikust korrast tulenevad kaalukad põhjused, sealhulgas käimasolevad kriminaaluurimised;
b)  eemaldatud sisu oli osa suuremahulistest kampaaniatest, mille eesmärk oli petta kasutajaid või manipuleerida platvormi sisu modereerimiskatsetega;
c)  kaupleja on korduvalt pakkunud kaupu ja teenuseid, mis ei ole kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega;
d)  eemaldatud esemed olid seotud raskete kuritegudega.
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 4
4.  Digiplatvormid sätestavad oma tingimustes selgelt ja üksikasjalikult põhimõtted, mida nad rakendavad seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud väärkasutusega, sealhulgas seoses faktide ja asjaoludega, mida nad võtavad arvesse, kui nad hindavad, kas teatav käitumine kujutab endast väärkasutust, ning märgivad ka kohaldatava peatamisperioodi pikkuse.
4.  Digiplatvormide pakkujad esitavad oma teenusetingimustes selgel, kasutajasõbralikul ja üksikasjalikul viisil oma artikli 12 lõikest 2 tulenevaid kohustusi arvestavad põhimõtted seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud väärkasutusega, sealhulgas näited faktidest ja asjaoludest, mida nad võtavad arvesse, kui nad hindavad, kas teatav käitumine kujutab endast väärkasutust, ning märgivad ka kohaldatava peatamisperioodi pikkuse.
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Kui digiplatvorm võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, tagab ta, et kauplejad saavad kasutada tema teenuseid liidus asuvatele tarbijatele sõnumite edastamiseks või toodete või teenuste pakkumiseks üksnes juhul ja pärast seda, kui digiplatvorm on saanud järgmise teabe:
1.  Digiplatvormid, mis võimaldavad tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, tagavad, et kauplejad saavad kasutada oma teenuseid liidus asuvatele tarbijatele sõnumite edastamiseks või neile toodete või teenuste pakkumiseks üksnes juhul, kui neile on enne oma teenuste nendel eesmärkidel kasutamist esitatud järgmine teave:
Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt d
(d)  ettevõtja (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/102051 artikli 3 lõikes 13 ja artiklis 4 või mis tahes asjakohases liidu õigusaktis sätestatud tähenduses) nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
d)  ettevõtja (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/102051 artikli 3 lõikes 13 ja artiklis 4 või mis tahes asjakohases liidu õigusaktis, sealhulgas tooteohutuse valdkonna liidu õigusaktides sätestatud tähenduses) nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
__________________
__________________
51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).
51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt f
(f)  kaupleja kinnitus selle kohta, et ta võtab kohustuse pakkuda ainult selliseid tooteid või teenuseid, mis vastavad kohaldatavatele liidu õigusnormidele.
f)  kaupleja kinnitus selle kohta, et ta võtab kohustuse pakkuda ainult selliseid tooteid või teenuseid, mis vastavad kohaldatavatele liidu õigusnormidele ja vajaduse korral kinnitus selle kohta, et kõiki tooteid on kontrollitud kättesaadavates andmebaasides, näiteks liidu ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kiire teabevahetuse süsteemis (RAPEX).
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt f a (uus)
fa)  toodete või teenuste liik, mida kaupleja kavatseb digiplatvormil pakkuda.
Muudatusettepanek 268
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2
2.  Kui digiplatvorm on kõnealuse teabe saanud, teeb ta mõistlikke jõupingutusi hindamaks, kas lõike 1 punktides a, d ja e osutatud teave on usaldusväärne, kasutades selleks mõnd vabalt juurdepääsetavat ametlikku digiandmebaasi või internetipõhist kasutajaliidest, mille liikmesriigid või liit on kättesaadavaks teinud, või paludes kauplejal esitada usaldusväärsetest allikatest pärit tõendavad dokumendid.
2.  Digiplatvorm, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, teeb selle teabe saamisel enne toote või teenuse kuvamist oma internetipõhises kasutajaliideses ja kuni lepingulise suhte lõpuni kõik endast oleneva, et hinnata, kas lõike 1 punktides a– fa osutatud teave on usaldusväärne ja täielik. Digiplatvorm teeb kõik endast oleneva, et kontrollida kaupleja esitatud teavet, kasutades selleks mis tahes vabalt juurdepääsetavat ametlikku veebiandmebaasi või internetipõhist kasutajaliidest, mille on kättesaadavaks teinud volitatud haldaja, liikmesriik või liit, või esitades kauplejale otse taotluse usaldusväärsetest allikatest pärinevate tõendavate dokumentide esitamiseks.
Hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist avaldab komisjon eelmises lõigus nimetatud veebipõhiste andmebaaside ja internetipõhiste kasutajaliideste loetelu ning ajakohastab seda. Lõigetes 1 ja 2 osutatud digiplatvormide kohustusi kohaldatakse uute ja olemasolevate kauplejate suhtes.
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
2a.  Digiplatvorm teeb kõik endast oleneva, et teha kindlaks liidu või liikmesriigi õigusele mittevastavate toodete või teenuste pakkumised ja takistada nende levitamist oma teenuseid kasutavate kauplejate poolt selliste meetmete abil nagu tarbijatele pakutavate toodete ja teenuste pisteline kontroll lisaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustustele.
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Kui digiplatvorm saab viiteid selle kohta, et asjaomaselt kauplejalt saadud lõikes 1 osutatud teave on ebatäpne või puudulik, palub kõnealune platvorm kauplejal teave viivitamata või liidu ja liikmesriigi õiguses sätestatud tähtaja jooksul parandada ulatuses, mis on vajalik, et tagada kogu teabe täpsus ja terviklikkus.
3.  Kui digiplatvorm saab piisavaid viiteid selle kohta või tal on alust uskuda, et asjaomaselt kauplejalt saadud lõikes 1 osutatud teave on ebatäpne või puudulik, palub kõnealune platvorm kauplejal teave viivitamata või liidu ja liikmesriigi õiguses sätestatud tähtaja jooksul parandada ulatuses, mis on vajalik, et tagada kogu teabe täpsus ja terviklikkus.
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 3 – lõik 1
Kui kaupleja kõnealust teavet ei paranda või ei täienda, peatab digiplatvorm oma teenuse osutamise kauplejale seniks, kuni taotlus on rahuldatud.
Kui kaupleja kõnealust teavet ei paranda või ei täienda, peatab internetipõhine kauplemiskoht kiiresti oma liidus asuvatele tarbijatele toodet või teenuste pakkumisega seotud teenuse osutamise kauplejale seniks, kuni taotlus on täielikult rahuldatud.
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kui digiplatvorm lükkab teenusetaotluse tagasi või peatab kauplejale osutatavad teenused, kasutab kaupleja käesoleva määruse artiklites 17 ja 43 sätestatud mehhanisme.
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 3 b (uus)
3b.  Digiplatvormid, mis võimaldavad tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid, tagavad, et sisu, kaupu või teenuseid pakkuva ärikasutaja identiteet, näiteks kaubamärk või logo, on pakutava sisu, kaupade või teenuste kõrval selgelt nähtav. Selleks loob digiplatvorm ärikasutajate jaoks standardliidese.
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 3 c (uus)
3c.  Kauplejad vastutavad esitatud teabe täpsuse eest ainuisikuliselt ja teavitavad viivitamatult digiplatvormi kõikidest muudatustest edastatud teabes.
Muudatusettepanek 275
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 4
4.  Digiplatvorm säilitab lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teavet turvaliselt, kuni kestab tema lepinguline suhe asjaomase kauplejaga. Seejärel kustutab ta teabe.
4.  Digiplatvorm säilitab lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teavet turvaliselt, kuni kestab tema lepinguline suhe asjaomase kauplejaga. Seejärel kustutab ta teabe, hiljemalt kuus kuud pärast kauglepingu sõlmimist.
Muudatusettepanek 276
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 6
6.  Digiplatvorm teeb lõike 1 punktides a, d, e ja f osutatud teabe teenusesaajatele hõlpsasti kättesaadavaks , esitades selle selgel, lihtsalt juurdepääsetaval ja arusaadaval viisil.
6.  Digiplatvorm teeb lõike 1 punktides a, d, e, f ja fa osutatud teabe teenusesaajatele kergesti kättesaadavaks selgel, lihtsalt juurdepääsetaval ja arusaadaval viisil kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 I lisas sätestatud ligipääsetavusnõuetega.
Muudatusettepanek 277
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 a (uus)
Artikkel 22a
Kohustus teavitada tarbijaid ja ametiasutusi ebaseaduslikest toodetest ja teenustest
1.   Kui digiplatvormid, mis võimaldavad tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, saavad kasutatavatest vahenditest olenemata teada, et toode või teenus, mida kaupleja pakub selle platvormi kasutajaliideses, on liidu või liikmesriigi õiguse kohaldatavate nõuete seisukohast ebaseaduslik, teeb ta järgmist:
a)   eemaldab ebaseadusliku toote või teenuse oma liidesest kiiresti ja vajaduse korral teavitab tehtud otsusest asjaomaseid asutusi, näiteks turujärelevalveasutust või tolliasutust;
b)   kui digiplatvormil on oma teenusesaajate kontaktandmed, edastab ta neile teenusesaajatele, kes on viimase kaheteistkümne kuu jooksul nimetatud toote või teenuse ostnud, teabe ebaseaduslikkuse, kaupleja identiteedi ja heastamisvõimaluste kohta;
c)   koostab ja teeb rakenduste programmeerimisliideste kaudu avalikult kättesaadavaks hoidla, mis sisaldab teavet platvormilt viimase kuue kuu jooksul eemaldatud ebaseaduslike toodete ja teenuste kohta ning teavet asjaomase kaupleja ja heastamisvõimaluste kohta.
2.   Digiplatvormid, mis võimaldavad tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, haldavad artikli 20 kohaselt kõrvaldatud ebaseaduslike toodete ja teenuste ja/või teenusesaajate siseandmebaasi.
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)  artiklis 17 osutatud ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi kaudu saadud kaebuste arv, kaebuste alus, nende kaebustega seoses tehtud otsused, nende otsuste tegemiseks keskmiselt kulunud aeg ja mediaanaeg ja nende juhtumite arv, mille puhul on kõnealused otsused tühistatud.
Muudatusettepanek 279
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – punkt b
(b)  artikli 20 kohaselt kohaldatud teenusepeatamiste arv, eristades selgelt ebaseadusliku sisu, ilmselgelt põhjendamatute teadete ja ilmselgelt põhjendamatute kaebuste esitamise eest kohaldatud teenusepeatamisi;
b)  artikli 20 kohaselt kohaldatud teenusepeatamiste arv, eristades selgelt ebaseadusliku sisu, ilmselgelt põhjendamatute teadete ja põhjendamatute kaebuste esitamise eest kohaldatud teenusepeatamisi;
Muudatusettepanek 280
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  reklaamide arv, mille digiplatvorm eemaldas, märgistas või keelas, ning otsuste põhjendus;
Muudatusettepanek 281
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2
2.  Digiplatvormid avaldavad vähemalt kord kuue kuu jooksul teabe selle kohta, kui suur on nende kuu keskmine aktiivsete teenusesaajate arv igas liikmesriigis, arvutades keskmise viimase kuue kuu põhjal ja kasutades metoodikat, mis on kehtestatud artikli 25 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides.
2.  Digiplatvormid avaldavad vähemalt kord kaheteistkümne kuu jooksul teabe selle kohta, kui suur on nende kuu keskmine aktiivsete teenusesaajate arv igas liikmesriigis, arvutades keskmise viimase kuue kuu põhjal ja kasutades metoodikat, mis on kehtestatud artikli 25 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides.
Muudatusettepanek 282
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid hoiduvad kehtestamast digiplatvormidele täiendavaid läbipaistvusaruandluskohustusi, välja arvatud konkreetsed taotlused, mis on seotud nende järelevalvevolituste kasutamisega.
Muudatusettepanek 283
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4
4.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada lõike 1 kohaste aruannete vormi, sisu ja muid üksikasju käsitlevad mallid.
4.  Komisjon võtab vastu rakendusakte, et kehtestada peamiste tulemusnäitajate kogum ja lõike 1 kohaste aruannete vormi, sisu ja muid üksikasju käsitlevad mallid.
Muudatusettepanek 284
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Digiplatvormid, mis kuvavad oma internetipõhistes kasutajaliidestes reklaami, tagavad, et teenusesaajad saavad iga üksikule teenusesaajale kuvatava reklaami puhul selgelt ja ühemõtteliselt ning reaalajas tuvastada:
1.   Digiplatvormid, mis kuvavad oma internetipõhistes kasutajaliidestes reklaami, tagavad, et teenusesaajad saavad iga üksikule teenusesaajale kuvatava reklaami puhul selgelt, arusaadavalt ja ühemõtteliselt ning reaalajas tuvastada:
Muudatusettepanek 285
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõik 1 – punkt a
(a)  et kuvatav teave on reklaam;
a)  et kasutajaliidesel või selle osadel kuvatav teave on internetireklaam, sealhulgas silmatorkava ja ühtlustatud märgistuse kaudu;
Muudatusettepanek 286
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  reklaami rahastav füüsiline või juriidiline isik, kui see isik ei ole punktis b osutatud füüsiline või juriidiline isik;
Muudatusettepanek 287
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõik 1 – punkt c
(c)  sisulise teabe peamiste parameetrite kohta, mida kasutatakse selleks, et määrata saaja, kellele reklaami kuvatakse.
c)   selge, sisukas ja ühtne teave parameetrite kohta, mida kasutatakse sellisesaaja kindlaksmääramiseks, kellele reklaami kuvatakse, ja vajaduse korral selle kohta, kuidas neid parameetreid muuta.
Muudatusettepanek 499
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1 a (uus)
1a.  Digiplatvormid tagavad, et teenusesaajatel on lihtne teha teadlik valik selle kohta, kas anda nõusolek oma isikuandmete töötlemiseks reklaami eesmärgil, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 11 ja artiklis 7, andes neile sisukat teavet, sealhulgas teavet selle kohta, kuidas nende andmeid monetiseeritakse. Digiplatvormid tagavad, et nõusoleku andmisest keeldumine ei ole teenusesaaja jaoks raskem ega aeganõudev kui nõusoleku andmine. Kui teenusesaaja keeldub nõusoleku andmisest või on nõusoleku tagasi võtnud, antakse teenusesaajatele muud õiglased ja mõistlikud võimalused digiplatvormile juurdepääsuks.
Muudatusettepanek 500
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1 b (uus)
1b.  Reklaami kuvamise eesmärgil alaealiste isikuandmete või määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete töötlemise, avalikustamise või tuletamisega seotud suunamis- või võimendamismeetodid on keelatud.
Muudatusettepanek 290
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 a (uus)
Artikkel 24a
Soovitatava süsteemi läbipaistvus
1.   Digiplatvormid esitavad oma teenusetingimustes ja määratud veebivahendi kaudu, mis on sisu soovi korral otse kättesaadav ja hõlpsasti leitav digiplatvormi internetipõhisest kasutajaliidesest, selgel, juurdepääsetaval ja kergesti arusaadaval viisil nende soovitussüsteemides kasutatavad põhiparameetrid ning teenusesaaja võimalused muuta või mõjutada neid peamisi parameetreid, mille nad on kättesaadavaks teinud.
2.   Lõikes 1 osutatud peamised parameetrid hõlmavad vähemalt järgmist:
a)   asjaomases süsteemis kasutatavad peamised kriteeriumid, mis üksikult või ühiselt on soovituste kindlaksmääramisel kõige olulisemad;
b)   nende parameetrite suhteline tähtsus;
c)   milliste eesmärkide saavutamiseks on asjaomast süsteemi optimeeritud; ning
(d)   vajaduse korral selgitus selle kohta, kuidas mõjutab teenusesaajate käitumine asjaomases süsteemis väljundite loomist.
Lõikes 2 sätestatud nõuded ei piira ärisaladuste ja intellektuaalomandi õiguste kaitset käsitlevate eeskirjade kohaldamist.
3.   Kui lõike 1 kohaselt pakutakse mitut võimalust, peavad digiplatvormid tagama oma internetipõhises kasutajaliideses selge ja hõlpsasti juurdepääsetava funktsiooni, mis võimaldab teenusesaajal igal ajal valida ja muuta oma eelistusi iga talle esitatud teabe suhtelist järjekorda määrava soovitussüsteemi puhul.
Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 b (uus)
Artikkel 24b
Täiendavad kohustused platvormidele, mida kasutatakse peamiselt kasutajate loodud pornograafilise sisu levitamiseks
Kui digiplatvormi kasutatakse peamiselt kasutajate loodud pornograafilise sisu levitamiseks, võtab platvorm vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed, tagamaks:
a)   et sisu levitavad kasutajad on tõendanud oma isiku topeltregistreerimise kaudu e-posti ja mobiiltelefoni teel;
b)   professionaalne sisu modereerimine inimese poolt, kes on koolitatud tuvastama kujutisel põhinevat seksuaalset kuritarvitamist, sealhulgas suure tõenäosusega ebaseaduslikku sisu;
c)   juurdepääsu kvalifitseeritud teavitamismenetlusele kujul, mis täiendab artiklis 14 osutatud mehhanismi ja järgib samu põhimõtteid, nii et üksikisikud võivad platvormile teatada, et neid kujutavat või väidetavalt neid kujutavat pildimaterjali levitatakse ilma nende nõusolekuta ning esitama platvormile esmapilgul usutavad tõendid nende füüsilise identiteedi kohta; selle menetluse kaudu teatatud sisu tuleb põhjendamatu viivituseta peatada.
Muudatusettepanek 292
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1
1.  Käesolevat jagu kohaldatakse selliste digiplatvormide suhtes, kes osutavad oma teenuseid liidus keskmiselt vähemalt 45 miljonile aktiivsele teenusesaajale kuus, arvutatuna vastavalt lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud metoodikale.
1.  Käesolevat jagu kohaldatakse digiplatvormide suhtes, kes:
a)   osutavad vähemalt neljal järjestikusel kuul oma teenuseid liidus keskmiselt vähemalt 45 miljonile aktiivsele teenusesaajale kuus, arvutatuna vastavalt lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud metoodikale. Sellise metoodika puhul võetakse arvesse eelkõige järgmist:
i)   aktiivsete teenusesaajate arv põhineb igal teenusel eraldi;
ii)   mitme seadmega ühendatud aktiivseid teenusesaajaid loendatakse ainult üks kord;
iii)   teenuse kaudset kasutamist kolmanda isiku või linkimise kaudu ei arvestata;
iv)   kui digiplatvormi majutab teine vahendusteenuste pakkuja, määratakse aktiivsed vastuvõtjad ainult teenusesaajale kõige lähemal olevale digiplatvormile;
v)   see ei hõlma automatiseeritud suhtlust, kontode ega andmete skaneerimist muude kui inimeste poolt (nn robotid);
Muudatusettepanek 293
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3
3.  Komisjon võtab pärast nõukojaga konsulteerimist kooskõlas artikliga 69 vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse lõike 1 kohaldamiseks vajalik liidu aktiivsete teenusesaajate kuupõhise keskmise arvu arvutamise metoodika. Metoodikaga täpsustatakse eelkõige see, kuidas määratletakse liidu rahvaarv ja kriteeriumid, mille alusel määratletakse liidu aktiivsete teenusesaajate kuupõhine keskmine arv, võttes arvesse eri juurdepääsetavuse funktsioone.
3.  Komisjon võtab pärast nõukojaga konsulteerimist kooskõlas artikliga 69 vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse lõike 1 punkti a kohaldamiseks vajalik liidu aktiivsete teenusesaajate kuupõhise keskmise arvu arvutamise metoodika. Metoodikaga täpsustatakse eelkõige see, kuidas määratletakse liidu rahvaarv ja kriteeriumid, mille alusel määratletakse liidu aktiivsete teenusesaajate kuupõhine keskmine arv, võttes arvesse eri juurdepääsetavuse funktsioone.
Muudatusettepanek 294
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Väga suured digiplatvormid teevad alates artikli 25 lõike 4 teises lõigus osutatud kohaldamise kuupäevast vähemalt kord aastas kindlaks kõik märkimisväärsed süsteemsed riskid, mis tulenevad nende teenuste toimimisest ja kasutamisest liidus, ning analüüsivad ja hindavad neid. Riskihindamine lähtub pakutavatest teenustest ja sellega hõlmatakse järgmised süsteemsed riskid:
1.  Väga suured digiplatvormid teevad alates artikli 25 lõike 4 teises lõigus osutatud kohaldamise kuupäevast vähemalt kord aastas ning igal juhul enne uute teenuste käivitamist tulemuslikult ja hoolikalt kindlaks oma teenuste ülesehitusest, algoritmilistest süsteemidest, olemuslikest omadustest, toimimisest ja kasutamisest tulenevate oluliste süsteemsete riskide tõenäosuse ja tõsiduse ning hindavad neid liidus. Riskihindamisel võetakse arvesse riske iga liikmesriigi kohta, kus teenuseid pakutakse, ja liidus tervikuna, eelkõige konkreetsele keelele või piirkonnale. Riskihindamine lähtub tegevustest ja pakutavatest teenustest ja tegevustest, sealhulgas tehnoloogia disain, ärimudeli valikud, ning sellega hõlmatakse järgmised süsteemsed riskid:
Muudatusettepanek 295
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt a
(a)  ebaseadusliku sisu levitamine nende teenuste kaudu;
a)  ebaseadusliku sisu levitamine nende teenuste või sisu kaudu, mis rikub nende teenusetingimusi;
Muudatusettepanek 296
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt b
(b)  mis tahes negatiivne mõju põhiõiguste tagamisele seoses era- ja perekonnaelu austamise, väljendus- ja teabevabaduse, diskrimineerimiskeelu ja lapse õigustega, mis on sätestatud harta artiklites 7, 11, 21 ja 24;
b)  tegelik ja prognoositav negatiivne mõju põhiõiguste kasutamisele, sealhulgas tarbijakaitsele, inimväärikuse austamisele, era- ja perekonnaelu austamisele, isikuandmete kaitsele ning sõna- ja teabevabadusele, meediavabadusele ja pluralismile, diskrimineerimiskeelule, soolisele võrdõiguslikkusele ja lapse õigustele, mis on sätestatud vastavalt harta artiklites 1, 7, 8, 11, 21, 23, 24 ja 38;
Muudatusettepanek 297
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt c
(c)  nende teenuse tahtlik manipuleerimine, sealhulgas teenuse mitteautentse kasutamise või automaatse ekspluateerimise kaudu, millel on tegelik või prognoositav negatiivne mõju rahvatervise kaitsele, alaealistele või ühiskondlikule arutelule või valimisprotsesside ja avaliku julgeolekuga seotud tegelik või prognoositav mõju.
c)  nende teenuse mis tahes talitlushäired või tahtlik manipuleerimine, sealhulgas teenuse mitteautentse kasutamise või automatiseeritud kasutamise teel, või teenuse kavandatavale toimimisele omased riskid, sealhulgas ebaseadusliku sisu võimendamine, sisu, mis rikub nende teenusetingimusi, või mis tahes muu sisu võimendamine, millel on tegelik või prognoositav negatiivne mõju alaealiste ja muude teenusesaajate haavatavate rühmade kaitsele, demokraatlikele väärtustele, meediavabadusele, väljendusvabadusele ja ühiskondlikule arutelule, või valimisprotsesside ja avaliku julgeolekuga seotud tegelik või prognoositav mõju;
Muudatusettepanek 298
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  tegelik ja prognoositav negatiivne mõju rahvatervise kaitsele, käitumuslikud sõltuvused või muud tõsised negatiivsed tagajärjed isiku füüsilisele, vaimsele, sotsiaalsele ja rahalisele heaolule.
Muudatusettepanek 299
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2
2.  Riskihindamiste tegemisel võtavad väga suured digiplatvormid eelkõige arvesse seda, kuidas nende sisu modereerimise süsteemid, soovitussüsteemid ning reklaami valimise ja kuvamise süsteemid mõjutavad lõikes 1 osutatud süsteemseid riske, sealhulgas ebaseadusliku sisu ja platvormi tingimustega vastuolus oleva teabe kiire ja laialdase leviku riski.
2.  Riskihindamiste tegemisel võtavad väga suured digiplatvormid eelkõige arvesse seda, kas ja kuidas nende sisu modereerimise süsteemid, teenusetingimused, ühenduse standardid, algoritmilised süsteemid, soovitussüsteemid ja reklaami valimise ja kuvamise süsteemid ning nende aluseks olevate andmete kogumine, töötlemine ja profileerimine mõjutavad lõikes 1 osutatud süsteemseid riske, sealhulgas ebaseadusliku sisu ja platvormi teenusetingimustega vastuolus oleva teabe võimalikku kiiret ja laialdast levitamist.
Muudatusettepanek 300
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 a (uus)
2a.  Riskihindamise tegemisel konsulteerivad väga suured digiplatvormid vajaduse korral teenusesaajate esindajatega, nende teenustest potentsiaalselt mõjutatud rühmade esindajatega, sõltumatute ekspertidega ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Nende osalemist kohandatakse konkreetsetele süsteemsetele riskidele, mida väga suur digiplatvorm soovib hinnata.
Muudatusettepanek 301
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 b (uus)
2b.  Riskihindamisega seotud tõendavad dokumendid edastatakse tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile ja komisjonile.
Muudatusettepanek 302
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 c (uus)
2c.  Lõigetes 1 ja 2 viidatud kohustused ei vii mingil juhul üldise jälgimiskohustuseni.
Muudatusettepanek 303
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Väga suured digiplatvormid kehtestavad mõistlikud, proportsionaalsed ja tõhusad riskimaandamismeetmed, mis on kohandatud artiklis 26 määratletud kindlatele süsteemsetele riskidele. Kõnealused meetmed võivad, kui see on asjakohane, hõlmata järgmist:
1.  Väga suured digiplatvormid kehtestavad mõistlikud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja tõhusad riskimaandamismeetmed, mis on kohandatud artiklis 26 määratletud kindlatele süsteemsetele riskidele. Kõnealused meetmed võivad, kui see on asjakohane, hõlmata järgmist:
Muudatusettepanek 304
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1 – punkt a
(a)  sisu modereerimise või soovitussüsteemide, nende otsustusprotsesside, nende teenuste omaduste või toimimise või nende tingimuste kohandamine;
a)  sisu modereerimise, algoritmiliste süsteemide või soovitussüsteemide ja internetipõhiste kasutajaliideste, nende otsustusprotsesside, teenuste ülesehituse, omaduste või toimimise, reklaamimudeli või nende teenusetingimuste kohandamine;
Muudatusettepanek 305
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)  asjakohaste vahendite tagamine teadete ja asutusesiseste kaebuste käsitlemiseks, sealhulgas asjakohased tehnilised ja operatiivmeetmed või suutlikkus;
Muudatusettepanek 306
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1 – punkt b
(b)  sihipärased meetmed, mille eesmärk on piirata reklaamide kuvamist seoses nende osutatava teenusega;
b)  sihipärased meetmed, mille eesmärk on piirata reklaamide kuvamist seoses nende osutatava teenusega või avalike teenuste reklaamide või muu faktilise teabe teistsuguse paigutuse ja kuvamisega;
Muudatusettepanek 307
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  vajaduse korral sihipärased meetmed, mille eesmärk on kohandada kasutajaliideseid ja -funktsioone alaealiste kaitseks;
Muudatusettepanek 308
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1 – punkt c
(c)  siseprotsesside või oma tegevuse järelevalve tugevdamine, eelkõige seoses süsteemse riski tuvastamisega;
c)  siseprotsesside ja vahendite, testimise, dokumentatsiooni või oma tegevuse järelevalve tugevdamine, eelkõige seoses süsteemse riski tuvastamisega;
Muudatusettepanek 309
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1 a (uus)
1a.  Väga suured digiplatvormid kavandavad vajaduse korral oma riskivähendamismeetmed teenusesaajate esindajate, sõltumatute ekspertide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalusel. Kui kaasamist ei ole ette nähtud, väljendatakse seda selgelt artiklis 33 osutatud läbipaistvusaruandes.
Muudatusettepanek 310
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1 b (uus)
1b.  Väga suured digiplatvormid esitavad võetud riskivähendusmeetmete üksikasjaliku loetelu ja nende põhjendused sõltumatutele audiitoritele, et koostada artiklis 28 osutatud auditiaruanne.
Muudatusettepanek 311
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1 c (uus)
1c.  Komisjon hindab artikli 27 lõikes 1 osutatud väga suurte digiplatvormide võetud riskimaandamismeetmete rakendamist ja tõhusust ning võib esitada soovitusi, kui see on vajalik.
Muudatusettepanek 312
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Nõukoda avaldab koostöös komisjoniga kord aastas põhjalikud aruanded, mis sisaldavad järgmist:
2.  Nõukoda avaldab koostöös komisjoniga kord aastas põhjalikud aruanded. Aruanded sisaldavad järgmist:
Muudatusettepanek 313
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt a
(a)  selliste enim esile tõusvate ja korduvate süsteemsete riskide kindlakstegemine ja hindamine, millest väga suured digiplatvormid on teatanud või mis on kindlaks tehtud muude teabeallikate, eelkõige artiklite 31 ja 33 kohaselt esitatud teabe alusel;
a)  selliste enim esile tõusvate ja korduvate süsteemsete riskide kindlakstegemine ja hindamine, millest väga suured digiplatvormid on teatanud või mis on kindlaks tehtud muude teabeallikate, eelkõige artiklite 30, 31 ja 33 kohaselt esitatud teabe alusel;
Muudatusettepanek 314
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Aruandeid esitatakse liikmesriikide kaupa, kus süsteemsed riskid esinevad, ning liidu kui terviku kohta. Aruanded avaldatakse kõigi liikmesriikide ametlikes keeltes.
Muudatusettepanek 315
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3
3.  Komisjon võib anda koostöös digiteenuste koordinaatoritega välja üldsuuniseid lõike 1 kohaldamiseks seoses kindlate riskidega, eelkõige selleks, et tutvustada parimaid tavasid ja soovitada võimalikke meetmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse meetmete võimalikku mõju kõigi asjaosaliste hartas sätestatud põhiõigustele. Kõnealuste suuniste ettevalmistamise käigus korraldab komisjon avalikud konsultatsioonid.
3.  Komisjon annab koostöös digiteenuste koordinaatoritega ja pärast avalikku konsultatsiooni välja üldsuuniseid lõike 1 kohaldamiseks seoses kindlate riskidega, eelkõige selleks, et tutvustada parimaid tavasid ja soovitada võimalikke meetmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse meetmete võimalikku mõju kõigi asjaosaliste hartas sätestatud põhiõigustele.
Muudatusettepanek 316
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3 a (uus)
3a.  Riskimaandamismeetmete kehtestamise nõudega ei kaasne üldise jälgimise ega aktiivse faktide kogumise kohustus.
Muudatusettepanek 317
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Väga suured digiplatvormid peavad korraldama oma kulul ja vähemalt kord aastas auditi, et hinnata vastavust järgmisele:
1.  Väga suurte digiplatvormide suhtes tuleb nende enda kulul ja vähemalt kord aastas teha sõltumatu audit, et hinnata, kas täidetud on järgmine:
Muudatusettepanek 318
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 a (uus)
1a.  Väga suured digiplatvormid tagavad, et audiitoritel on juurdepääs kõikidele asjakohastele andmetele, mis on auditi nõuetekohaseks tegemiseks vajalikud.
Muudatusettepanek 319
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lõike 1 kohaseid auditeid viivad läbi organisatsioonid:
2.  Lõike 1 kohaseid auditeid teevad organisatsioonid, kes on komisjoni poolt tunnustatud ja kontrollitud ning:
Muudatusettepanek 320
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2 – punkt a
(a)  kes on asjaomasest väga suurest digiplatvormist sõltumatud;
a)  kes on asjaomasest väga suurest digiplatvormist ja muudest väga suurtest digiplatvormidest õiguslikult ja rahaliselt sõltumatud ning kellel puudub nendega seoses huvide konflikt;
Muudatusettepanek 321
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  kelle audiitorid ja töötajad ei ole osutanud auditeeritavale väga suurele digiplatvormile muid teenuseid 12 kuu jooksul enne auditi tegemist ning on kohustunud mitte töötama auditeeritava väga suure digiplatvormi heaks või niisuguse kutseorganisatsiooni või ettevõtjate ühenduse heaks, kelle liige platvorm on, 12 kuu jooksul pärast auditiorganisatsioonis töötamise lõpetamist;
Muudatusettepanek 322
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Auditeid tegevad organisatsioonid koostavad iga auditi kohta aruande. Aruanne peab olema kirjalik ja sisaldama vähemalt järgmist:
3.  Auditeid tegevad organisatsioonid koostavad auditiaruande iga auditeeritava platvormi kohta, nagu on osutatud lõikes 1. Aruanne peab olema kirjalik ja sisaldama vähemalt järgmist:
Muudatusettepanek 323
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3 – punkt b a (uus)
ba)  huvide deklaratsioon;
Muudatusettepanek 324
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3 – punkt d
(d)  auditi peamiste järelduste ülevaade;
d)  auditi peamiste järelduste ülevaade ja peamiste järelduste kokkuvõte;
Muudatusettepanek 325
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3 – punkt d a (uus)
da)  auditi käigus konsulteeritud kolmandate isikute kirjeldus;
Muudatusettepanek 326
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3 – punkt f a (uus)
fa)  niisuguste spetsiifiliste elementide kirjeldus, mida ei olnud võimalik auditeerida, ja selgitus selle kohta, miks neid ei olnud võimalik auditeerida;
Muudatusettepanek 327
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3 – punkt f b (uus)
fb)  kui auditiarvamuses ei olnud võimalik teha järeldust auditi kohaldamisalasse kuuluvate spetsiifiliste elementide kohta, tuleks esitada põhjendus, miks sellist järeldust ei olnud võimalik teha.
Muudatusettepanek 328
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 4 a (uus)
4a.  Komisjon avaldab kontrollitud organisatsioonide loetelu ja ajakohastab seda korrapäraselt.
Muudatusettepanek 329
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 4 b (uus)
4b.  Kui väga suure digiplatvormi kohta esitatakse positiivne auditiarvamus, on tal õigus taotleda komisjonilt kvaliteedimärgist.
Muudatusettepanek 330
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1
1.  Väga suured digiplatvormid, kes kasutavad soovitussüsteeme, esitavad oma teenusetingimustes selgel, lihtsalt juurdepääsetaval ja kergesti arusaadaval viisil peamised parameetrid, mida nende soovitussüsteemides kasutatakse, ning teenusesaajatele pakutavad võimalused enda poolt kättesaadavaks tehtud peamisi parameetreid muuta või mõjutada, sealhulgas vähemalt ühe võimaluse, mis ei põhine profiilianalüüsil määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 4 tähenduses.
1.  Lisaks artiklis 24a sätestatud nõuetele tagavad soovitussüsteeme kasutavad väga suured digiplatvormid oma internetipõhises kasutajaliideses vähemalt ühe soovitussüsteemi, mis ei põhine profiilianalüüsil määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 4 tähenduses, ning hõlpsasti juurdepääsetava funktsiooni, mis võimaldab teenusesaajal igal ajal valida ja muuta oma eelistusi iga talle esitatud teabe suhtelist järjekorda määrava soovitussüsteemi puhul.
Muudatusettepanek 331
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2
2.  Kui lõike 1 kohaselt pakutakse mitut võimalust, peavad väga suured digiplatvormid tagama oma internetipõhises kasutajaliideses hõlpsasti juurdepääsetava funktsiooni, mis võimaldab teenusesaajal igal ajal valida ja muuta oma eelistusi iga talle esitatud teabe suhtelist järjekorda määrava soovitussüsteemi puhul.
välja jäetud
Muudatusettepanek 332
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1
1.  Väga suured digiplatvormid, kes kuvavad oma internetipõhiste kasutajaliideste kaudu reklaame, koostavad ja teevad rakendusliideste kaudu üldsusele kättesaadavaks andmekogu, mis sisaldab lõikes 2 osutatud teavet, tagades selle kättesaadavuse ühe aasta jooksul pärast reklaami viimast kuvamiskorda nende veebiliidestes. Nad tagavad, et andmekogu ei sisalda nende teenusesaajate isikuandmeid, kellele reklaami kuvati või oleks saanud kuvada.
1.  Väga suured digiplatvormid, kes kuvavad oma internetipõhiste kasutajaliideste kaudu reklaame, koostavad ja teevad rakendusliideste kaudu hõlpsasti juurdepääsetavate, tõhusate ja usaldusväärsete vahendite abil üldsusele kättesaadavaks ja otsitavaks andmekogu, mis sisaldab lõikes 2 osutatud teavet, tagades selle kättesaadavuse ühe aasta jooksul pärast reklaami viimast kuvamiskorda nende internetipõhises kasutajaliideses. Nad tagavad, et iga reklaamija ja reklaamis sisalduva andmepunkti, reklaami sihtrühma ja publiku kohta, kelleni reklaamija soovib jõuda, saab teha mitmel kriteeriumil põhinevaid päringuid. Nad tagavad, et andmekogu ei sisalda nende teenusesaajate isikuandmeid, kellele reklaami kuvati või oleks saanud kuvada, ja teevad mõistlikke jõupingutusi tagamaks, et teave on täpne ja täielik.
Muudatusettepanek 333
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt a
(a)  reklaami sisu;
a)  reklaami sisu, sealhulgas toote, teenuse või kaubamärgi nimi ja reklaami objekt;
Muudatusettepanek 334
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)  reklaami eest tasunud füüsiline või juriidiline isik, kui see isik erineb punktis b osutatud isikust;
Muudatusettepanek 335
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt d
(d)  teave selle kohta, kas reklaam oli mõeldud ühele või mitmele kindlale teenusesaajate rühmale kuvamiseks, ja kui see nii oli, siis sellise suunamise eesmärgil kasutatud peamised parameetrid;
d)  teave selle kohta, kas reklaam oli mõeldud konkreetselt ühele või mitmele kindlale teenusesaajate rühmale kuvamiseks, ja kui see nii oli, siis sellise suunamise eesmärgil kasutatud peamised parameetrid, sealhulgas mis tahes parameetrid, mida kasutati kindlate rühmade väljajätmiseks;
Muudatusettepanek 336
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  kui see on avalikustatud, siis väga suurtel digiplatvormidel avaldatud selliste äriliste teadaannete sisu koopia, mida väga suur digiplatvorm ise ei turusta, müü ega korralda ning mis on sellistena asjakohaste kanalite kaudu väga suurele digiplatvormile teatavaks tehtud;
Muudatusettepanek 337
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt e a (uus)
ea)  juhtumid, mille puhul reklaam on eemaldatud artikli 14 kohaselt esitatud teate või artikli 8 kohaselt väljastatud korralduse alusel.
Muudatusettepanek 338
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 a (uus)
2a.  Nõukoda avaldab pärast kontrollitud teadlastega konsulteerimist lõike 1 kohaselt loodavate andmehoidlate struktuuri ja korraldust käsitlevad suunised.
Muudatusettepanek 339
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 a (uus)
Artikkel 30a
Süvavõltsingud
Kui väga suur digiplatvorm saab teada, et sisuühiku puhul on tegemist loodud või manipuleeritud pildi-, audio- või videosisuga, mis märkimisväärselt sarnaneb olemasolevate isikute, objektide, kohtade või muude olemite või sündmustega ning võib inimesele ekslikult tunduda ehtne või tõene (süvavõltsingud), märgistab pakkuja sellise sisu viisil, millega antakse teada, et sisu ei ole ehtne, ning mis on teenusesaajale selgelt nähtav.
Muudatusettepanek 340
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1
1.  Väga suured digiplatvormid tagavad oma tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile või komisjonile nende põhjendatud taotluse korral ja taotluses märgitud mõistliku aja jooksul juurdepääsu andmetele, mis on vajalikud, et käesoleva määruse sätete täitmist jälgida ja hinnata. Digiteenuste koordinaator ja komisjon kasutavad neid andmeid üksnes nimetatud eesmärkidel.
1.  Väga suured digiplatvormid tagavad oma tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile või komisjonile nende põhjendatud taotluse korral ja taotluses märgitud mõistliku aja jooksul ja viivitamata juurdepääsu andmetele, mis on vajalikud, et käesoleva määruse sätete täitmist jälgida ja hinnata. Digiteenuste koordinaator ja komisjon taotlevad neid andmeid, pääsevad neile juurde ja kasutavad neid üksnes nimetatud eesmärkidel.
Muudatusettepanek 341
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 a (uus)
1a.  Väga suur digiplatvorm on tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori taotluse alusel kohustatud selgitama algoritmide lahendusi, loogikat ja toimimist.
Muudatusettepanek 342
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2
2.  Tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori või komisjoni põhjendatud taotluse korral võimaldavad väga suured digiplatvormid taotluses märgitud mõistliku aja jooksul andmetele juurdepääsu käesoleva artikli lõike 4 nõuetele vastavatele teadlastele üksnes selleks, et nad saaksid teha teadusuuringuid, mis aitavad kaasa süsteemsete riskide tuvastamisele ja mõistmisele, nagu on sätestatud artikli 26 lõikes 1.
2.  Tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori või komisjoni põhjendatud taotluse korral võimaldavad väga suured digiplatvormid taotluses märgitud mõistliku aja jooksul andmetele juurdepääsu käesoleva artikli lõike 4 nõuetele vastavatele kontrollitud teadlastele ning kontrollitud mittetulunduslikele asutustele, organisatsioonidele ja ühendustele üksnes selleks, et nad saaksid teha teadusuuringuid, mis aitavad kaasa süsteemsete riskide tuvastamisele, maandamisele ja mõistmisele, nagu on sätestatud artikli 26 lõikes 1 ja artikli 27 lõikes 1.
Muudatusettepanek 343
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kontrollitud teadlastel ning kontrollitud mittetulunduslikel asutustel, organisatsioonidel ja ühendustel on juurdepääs sisu vaatamiste koondarvule ja vaatamismäärale enne sisu eemaldamist artikli 8 kohaselt väljastatud korralduse alusel või sisu modereerimist pakkuja omal algatusel ja tema teenusetingimuste alusel.
Muudatusettepanek 344
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 3
3.  Väga suured digiplatvormid võimaldavad lõigete 1 ja 2 kohaselt andmetele juurdepääsu vastavalt vajadusele kas digiandmebaaside või rakendusliideste kaudu.
3.  Väga suured digiplatvormid võimaldavad lõigete 1 ja 2 kohaselt andmetele juurdepääsu vastavalt vajadusele kas digiandmebaaside või rakendusliideste kaudu ning hõlpsasti juurdepääsetava ja kasutajasõbraliku mehhanismi abil, mis võimaldab mitmel kriteeriumil põhinevate otsingute tegemist.
Muudatusettepanek 345
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 4
4.  Selleks et saada kontrollitud teadlase staatus, peavad teadlased olema seotud akadeemiliste asutustega ja ärihuvidest sõltumatud, neil peavad olema tõendatud eksperditeadmised uuritavate riskide või nendega seotud uurimismeetodite valdkonnas ning nad peavad olema valmis ja suutelised täitma iga taotlusega seotud kindlaid andmeturbe- ja konfidentsiaalsusnõudeid.
4.  Selleks et saada tegevuskohajärgselt digiteenuste koordinaatorilt või komisjonilt kontrollitud teadlaste, mittetulunduslike asutuste, organisatsioonide või ühenduste staatus, peavad
a)   nad olema seotud akadeemiliste asutustega või kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes esindavad avalikke huve ja vastavad artikli 68 kohastele tingimustele,
b)   nad olema sõltumatud ärihuvidest, sealhulgas mis tahes väga suurest digiplatvormist,
c)   nad avaldama teabe teadusuuringuteks eraldatud rahasummade kohta,
d)   nad olema sõltumatud mis tahes valitsusasutustest, haldus- või muudest riigiasutustest, välja arvatud avaliku sektori akadeemilised asutused, millega nad seotud on,
e)   neil olema tõendatud eksperditeadmised uuritavate riskide või nendega seotud uurimismeetodite valdkonnas ning
f)   nad täitma iga taotlusega seotud kindlaid andmeturbe- ja konfidentsiaalsusnõudeid.
Muudatusettepanek 346
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 4 a (uus)
4a.  Kui väga suurel digiplatvormil on alust arvata, et teadlane, mittetulunduslik asutus, organisatsioon või ühendus tegutseb muudel kui lõikes 2 osutatud eesmärkidel või ei täida enam lõikes 4 osutatud tingimusi, teavitab ta sellest kohe asjaomast asutust, st kas tegevuskohajärgset digiteenuste koordinaatorit või komisjoni, kes otsustab põhjendamatu viivituseta selle üle, kas juurdepääs tühistatakse ning millal ja mis tingimustel see taastatakse.
Muudatusettepanek 347
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 4 b (uus)
4b.  Kui tegevuskohajärgsel digiteenuste koordinaatoril või komisjonil on alust arvata, et teadlane, mittetulunduslik asutus, organisatsioon või ühendus tegutseb muudel kui lõikes 2 osutatud eesmärkidel või ei täida enam lõikes 4 osutatud tingimusi, teavitab ta sellest kohe väga suurt digiplatvormi. Väga suurel digiplatvormil on õigus niisuguse teabe saamise korral andmetele juurdepääs tühistada. Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator või komisjon otsustab selle üle, kas ning millal ja millistel tingimustel juurdepääs taastatakse.
Muudatusettepanek 348
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 5
5.  Komisjon võtab pärast nõukojaga konsulteerimist vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada tehnilised tingimused, mille kohaselt väga suured digiplatvormid andmeid lõigete 1 ja 2 alusel jagavad, ning see, mis eesmärgil võib neid andmeid kasutada. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatakse kontrollitud teadlastega andmete jagamise konkreetsed tingimused kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, võttes arvesse väga suurte digiplatvormide ja asjaomaste teenuste saajate õigusi ja huve, sealhulgas konfidentsiaalse teabe, eelkõige ärisaladuse kaitse ning nende teenuste turvalisuse säilitamise vajadust.
5.  Komisjon võtab pärast nõukojaga konsulteerimist, kuid mitte hiljem kui ühe aasta jooksul pärast käesoleva õigusakti jõustumist, vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada tehnilised tingimused, mille kohaselt väga suured digiplatvormid andmeid lõigete 1 ja 2 alusel jagavad, ning see, mis eesmärgil võib neid andmeid kasutada. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatakse kontrollitud teadlaste või mittetulunduslike asutuste, organisatsioonide ja ühendustega andmete jagamise konkreetsed tingimused kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, võttes arvesse väga suurte digiplatvormide ja asjaomaste teenuste saajate õigusi ja huve, sealhulgas konfidentsiaalse teabe kaitse ning nende teenuste turvalisuse säilitamise vajadust.
Muudatusettepanek 349
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 6 – punkt b
(b)  andmetele juurdepääsu võimaldamisega kaasneks märkimisväärne haavatavus seoses teenuse turvalisuse või konfidentsiaalse teabe, eelkõige ärisaladuse kaitse tagamisega.
b)  andmetele juurdepääsu võimaldamisega kaasneks märkimisväärne haavatavus seoses teenuse turvalisuse või konfidentsiaalse teabe kaitse tagamisega.
Muudatusettepanek 350
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 7 a (uus)
7a.  Digiteenuste koordinaatorid ja komisjon esitavad kord aastas järgmise teabe:
a)  neile lõigete 1, 2 ja 6 kohaselt esitatud taotluste arv,
b)  digiteenuste koordinaatori või komisjoni poolt tagasi võetud või tagasi lükatud taotluste arv ning põhjused, miks need tagasi lükati või tagasi võeti, seda ka pärast väga suure digiplatvormi poolt digiteenuste koordinaatorile või komisjonile esitatud taotlust muuta taotlust, nagu on osutatud lõigetes 1, 2 ja 6.
Muudatusettepanek 351
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 7 b (uus)
7b.  Kui andmetele juurdepääsu saanud kontrollitud teadlaste teadusuuringud on lõpule viidud, avaldavad nad oma tulemused konfidentsiaalseid andmeid avalikustamata ja kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.
Muudatusettepanek 352
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2
2.  Väga suured digiplatvormid määravad vastavuskontrolli spetsialistideks üksnes isikud, kellel on lõikes 3 osutatud ülesannete täitmiseks vajalik kutsekvalifikatsioon, oskusteave, kogemus ja suutlikkus. Vastavuskontrolli spetsialistid võivad olla asjaomase väga suure digiplatvormi töötajad või täita neid ülesandeid asjaomase väga suure digiplatvormiga sõlmitud lepingu alusel.
2.  Väga suured digiplatvormid määravad üksnes sellised isikud, kellel on lõikes 3 osutatud ülesannete täitmiseks vajalik kutsekvalifikatsioon, oskusteave, kogemus ja suutlikkus, vastavuskontrolli spetsialistideks. Vastavuskontrolli spetsialistid võivad olla asjaomase väga suure digiplatvormi töötajad või täita neid ülesandeid asjaomase väga suure digiplatvormiga sõlmitud lepingu alusel.
Muudatusettepanek 353
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 3 – punkt a
(a)  teha käesoleva määruse kohaldamisel koostööd tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori ja komisjoniga;
a)  teha käesoleva määruse kohaldamisel koostööd tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori, nõukoja ja komisjoniga;
Muudatusettepanek 354
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 1
1.  Väga suured digiplatvormid avaldavad artiklis 13 osutatud aruanded kuue kuu jooksul alates artikli 25 lõikes 4 osutatud kohaldamise kuupäevast ja seejärel iga kuue kuu tagant.
1.  Väga suured digiplatvormid avaldavad artiklis 13 osutatud aruanded kuue kuu jooksul alates artikli 25 lõikes 4 osutatud kohaldamise kuupäevast ja seejärel iga kuue kuu tagant standardses, masinloetavas ja hõlpsasti juurdepääsetavas vormingus.
Muudatusettepanek 355
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 1 a (uus)
1a.  Sellised aruanded sisaldavad sisu modereerimist käsitlevat teavet, mis on esitatud eraldi iga liikmesriigi kohta, kus teenuseid osutatakse, ja ka liidu kui terviku kohta. Aruanded avaldatakse vähemalt ühes niisuguste liidu liikmesriikide ametlikus keeles, kus teenuseid osutatakse.
Muudatusettepanek 356
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 2 – punkt b
(b)  artikli 27 kohaselt kindlaks tehtud ja rakendatud riskileevendusmeetmed;
b)  artikli 27 kohaselt kindlaks tehtud ja rakendatud kindlad maandamismeetmed;
Muudatusettepanek 357
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  asjakohasel juhul teave kooskõlas artikliga 26 riskihindamisel konsulteeritud teenusesaajate esindajate, sõltumatute ekspertide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kohta.
Muudatusettepanek 358
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 3
3.  Kui väga suur digiplatvorm leiab, et teatava teabe avaldamine vastavalt lõikele 2 võib kaasa tuua kõnealuse platvormi või teenusesaajate konfidentsiaalse teabe avalikustamise, tekitada tema teenuse turvalisusele olulisi haavatavusi, õõnestada avalikku julgeolekut või tekitada kahju teenusesaajatele, võib platvorm sellise teabe aruannetest välja jätta. Sellisel juhul edastab platvorm täielikud aruanded ainult tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile ja komisjonile koos põhjendustega selle kohta, miks teave avalikest aruannetest välja jäeti.
3.  Kui väga suur digiplatvorm leiab, et teatava teabe avaldamine vastavalt lõikele 2 võib kaasa tuua kõnealuse platvormi või teenusesaajate konfidentsiaalse teabe avalikustamise, tekitada tema teenuse turvalisusele olulisi haavatavusi, õõnestada avalikku julgeolekut või tekitada kahju teenusesaajatele, võib platvorm sellise teabe aruannetest välja jätta. Sellisel juhul edastab platvorm täielikud aruanded ainult tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile ja komisjonile koos põhjendustega selle kohta, miks teave avalikest aruannetest välja jäeti, tehes seda kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.
Muudatusettepanek 359
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Komisjon toetab ja edendab asjaomaste Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide kehtestatavate vabatahtlike tööstusstandardite väljatöötamist ja rakendamist vähemalt seoses järgmisega:
1.  Komisjon toetab ja edendab asjaomaste Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide kehtestatavate vabatahtlike standardite väljatöötamist ja rakendamist kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012 vähemalt seoses järgmisega:
Muudatusettepanek 360
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)  artikli 12 kohased teenusetingimused, sealhulgas seoses kõnealuste teenusetingimustega nõustumise ja nende muutmisega;
Muudatusettepanek 361
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – punkt a b (uus)
ab)  teave artikli 22 kohase kauplejate tegevuse jälgitavuse kohta;
Muudatusettepanek 362
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – punkt a c (uus)
ac)  artikli 24 kohased reklaamitavad ja artikli 24a kohased soovitussüsteemid;
Muudatusettepanek 363
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – punkt f a (uus)
fa)  artikli 13 kohased läbipaistvusaruannete esitamise kohustused;
Muudatusettepanek 364
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – punkt f b (uus)
fb)  tehniline kirjeldus, et tagada puuetega inimestele vahendusteenuste ligipääsetavus kooskõlas direktiivis (EL) 2019/882 sätestatud ligipääsetavusnõuetega.
Muudatusettepanek 365
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 a (uus)
1a.  Komisjon toetab ja edendab asjaomaste Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt alaealiste kaitseks kehtestatavate vabatahtlike standardite väljatöötamist ja rakendamist.
Muudatusettepanek 366
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusaktid, et määrata lõike 1 punktides a–fb loetletud elementide jaoks kindlaks ühtne kirjeldus, kui komisjon on palunud ühel või enamal Euroopa standardiorganisatsioonil koostada harmoneeritud standardi ja selle standardi viitenumbrit ei ole veel Euroopa Liidu Teatajas [24 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist] avaldatud või kui ükski Euroopa standardiorganisatsioon ei ole seda palvet rahuldanud.
Muudatusettepanek 367
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1
1.  Komisjon ja nõukoda edendavad ja hõlbustavad tegevusjuhendite koostamist liidu tasandil, et aidata kaasa käesoleva määruse nõuetekohasele kohaldamisele, võttes eelkõige arvesse eri liiki ebaseadusliku sisu ja süsteemsete riskide käsitlemise spetsiifilisi probleeme ning tagades kooskõla liidu õigusega, eelkõige konkurentsi ja isikuandmete kaitset käsitleva õigusega.
1.  Komisjon ja nõukoda edendavad ja hõlbustavad vabatahtlike tegevusjuhendite koostamist liidu tasandil, et aidata kaasa käesoleva määruse nõuetekohasele kohaldamisele, võttes eelkõige arvesse eri liiki ebaseadusliku sisu ja süsteemsete riskide käsitlemise spetsiifilisi probleeme ning tagades kooskõla liidu õigusega. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et hoida ära negatiivse mõju avaldamist ausale konkurentsile, andmetele juurdepääsule ja andmeturbele, üldise jälgimise keelule ning privaatsuse ja isikuandmete kaitsele. Komisjon ja nõukoda edendavad ja hõlbustavad ka tegevusjuhendite korrapärast läbivaatamist ja kohandamist, et tagada nende eesmärgipärasus.
Muudatusettepanek 368
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 2
2.  Juhul, kui tekib oluline süsteemne risk artikli 26 lõike 1 tähenduses ja kui see on seotud mitme väga suure digiplatvormiga, võib komisjon kutsuda asjaomaseid väga suuri digiplatvorme ning vajaduse korral ka muid väga suuri digiplatvorme, muid digiplatvorme ja muid vahendusteenuste osutajaid, samuti kodanikuühiskonna organisatsioone ja muid huvitatud isikuid osalema tegevusjuhendite koostamises, mis hõlmab kokkuleppimist kindlate riskimaandusmeetmete võtmise kohustustes ning võetud meetmete ja nende tulemuste korrapärase aruandluse raamistikus.
2.  Juhul, kui tekib oluline süsteemne risk artikli 26 lõike 1 tähenduses ja kui see on seotud mitme väga suure digiplatvormiga, võib komisjon paluda asjaomaseid väga suuri digiplatvorme ning vajaduse korral ka muid väga suuri digiplatvorme, muid digiplatvorme ja muid vahendusteenuste osutajaid, samuti asjaomaseid pädevaid asutusi, kodanikuühiskonna organisatsioone ja muid asjaomaseid sidusrühmi, et nad osaleksid tegevusjuhendite koostamises, mis hõlmab kokkuleppimist kindlate riskimaandamismeetmete võtmise kohustustes ning võetud meetmete ja nende tulemuste korrapärase aruandluse raamistikus.
Muudatusettepanek 369
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 3
3.  Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel püüavad komisjon ja nõukoda tagada, et tegevusjuhendites oleks selgelt sätestatud nende eesmärgid, et need sisaldaksid kõnealuste eesmärkide saavutamise mõõtmise tulemusnäitajaid ning et neis võetaks nõuetekohaselt arvesse kõigi huvitatud isikute, sealhulgas kodanike vajadusi ja huve liidu tasandil. Samuti püüavad komisjon ja nõukoda tagada, et osalejad annavad komisjonile ja oma vastavatele tegevuskohajärgsetele digiteenuste koordinaatoritele korrapäraselt aru kõigist võetud meetmetest ja nende tulemustest, mida on mõõdetud juhendites sisalduvate peamiste tulemusnäitajate alusel.
3.  Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel püüavad komisjon ja nõukoda tagada, et tegevusjuhendites oleks selgelt sätestatud nende kindlad eesmärgid, määratud kindlaks taotletava avaliku poliitika eesmärgi olemus ja asjakohasel juhul pädevate asutuste roll ning et need sisaldaksid kõnealuste eesmärkide saavutamise mõõtmise peamisi tulemusnäitajaid ning et neis võetaks täielikult arvesse kõigi huvitatud isikute, eelkõige kodanike vajadusi ja huve liidu tasandil. Samuti püüavad komisjon ja nõukoda tagada, et osalejad annavad komisjonile ja oma vastavatele tegevuskohajärgsetele digiteenuste koordinaatoritele korrapäraselt aru kõigist võetud meetmetest ja nende tulemustest, mida on mõõdetud juhendites sisalduvate peamiste tulemusnäitajate alusel. Peamistes tulemusnäitajates ja võetud aruandluskohustustes võetakse arvesse eri osalejate suuruse ja suutlikkuse erinevusi.
Muudatusettepanek 370
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 4
4.  Komisjon ja nõukoda hindavad, kas tegevusjuhendid täidavad oma lõigetes 1 ja 3 sätestatud otstarvet, ning jälgivad ja hindavad korrapäraselt tegevusjuhendite eesmärkide täitmist. Nad avaldavad oma sellekohased järeldused.
4.  Komisjon ja nõukoda hindavad, kas tegevusjuhendid täidavad oma lõigetes 1 ja 3 sätestatud otstarvet, ning jälgivad ja hindavad korrapäraselt tegevusjuhendite eesmärkide täitmist. Nad avaldavad oma sellekohased järeldused ja paluvad asjaomastel organisatsioonidel oma tegevusjuhendeid sellele vastavalt muuta.
Muudatusettepanek 371
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 5
5.  Nõukoda jälgib ja hindab korrapäraselt tegevusjuhendite eesmärkide täitmist, võttes arvesse neis sisalduvaid peamisi tulemusnäitajaid.
5.  Komisjon ja nõukoda jälgivad ja hindavad korrapäraselt tegevusjuhendite eesmärkide täitmist, võttes arvesse neis sisalduda võivaid peamisi tulemusnäitajaid. Tegevusjuhendite süstemaatilise eiramise korral võivad komisjon ja nõukoda otsustada ajutiselt sulgeda või lõplikult välja jätta platvormid, kes on tegevusjuhenditele alla kirjutanud, kuid ei täida nendest tulenevaid kohustusi.
Muudatusettepanek 372
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 1
1.  Komisjon edendab ja hõlbustab liidu tasandil tegevusjuhendite koostamist digiplatvormide ja muude asjaomaste teenuseosutajate, näiteks internetireklaami vahendusteenuste osutajate või teenusesaajaid esindavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide või asjaomaste asutuste vahel, et tagada internetireklaami suurem läbipaistvus, kui on nõutav artiklite 24 ja 30 alusel.
1.  Komisjon edendab ja hõlbustab liidu tasandil vabatahtlike tegevusjuhendite koostamist digiplatvormide ja muude asjaomaste teenuseosutajate, näiteks internetireklaami vahendusteenuste osutajate või teenusesaajaid esindavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide või asjaomaste asutuste vahel, et tagada kõigile internetireklaami ökosüsteemis osalejatele suurem läbipaistvus, kui on nõutav artiklite 24 ja 30 alusel.
Muudatusettepanek 373
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Komisjon püüab tagada, et tegevusjuhenditega võetakse eesmärgiks tagada teabe tõhus edastamine kõigi asjaosaliste õigusi ja huve austades ning konkurentsivõimeline, läbipaistev ja õiglane internetireklaami keskkond kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega, eelkõige konkurentsi ja isikuandmete kaitset käsitleva õigusega. Komisjoni eesmärk on tagada, et tegevusjuhendites käsitletakse vähemalt järgmist:
2.  Komisjon püüab tagada, et tegevusjuhenditega võetakse eesmärgiks tagada teabe tõhus edastamine kõigi asjaosaliste õigusi ja huve austades ning konkurentsivõimeline, läbipaistev ja õiglane internetireklaami keskkond kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega, eelkõige konkurentsi, privaatsust ja isikuandmete kaitset käsitleva õigusega. Komisjoni eesmärk on tagada, et tegevusjuhendites käsitletakse vähemalt järgmist:
Muudatusettepanek 374
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)  eri liiki andmed, mida saab kasutada.
Muudatusettepanek 375
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 3
3.  Komisjon edendab tegevusjuhendite väljatöötamist ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise alustamise kuupäeva ja nende kohaldamist hiljemalt kuue kuu jooksul pärast seda kuupäeva.
3.  Komisjon edendab tegevusjuhendite väljatöötamist ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise alustamise kuupäeva ja nende kohaldamist hiljemalt kuue kuu jooksul pärast seda kuupäeva. Komisjon hindab kõnealuste tegevusjuhendite kohaldamist pärast kolme aasta möödumist käesoleva määruse kohaldamise algusest.
Muudatusettepanek 376
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 3 a (uus)
3a.  Komisjon julgustab kõiki lõikes 1 osutatud internetireklaami ökosüsteemis osalejaid tegevusjuhendites sätestatud kohustusi kinnitama ja täitma.
Muudatusettepanek 377
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1
1.  Nõukoda võib soovitada komisjonil algatada kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4 kriisiprotokollide koostamise eranditult selliste kriisiolukordade lahendamiseks, mille puhul esineb avalikku julgeolekut või rahvatervist mõjutavaid erakorralisi asjaolusid.
1.  Nõukoda võib soovitada komisjonil algatada kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4 vabatahtlike kriisiprotokollide koostamise eranditult selliste kriisiolukordade lahendamiseks, mille puhul esineb avalikku julgeolekut või rahvatervist mõjutavaid erakorralisi asjaolusid.
Muudatusettepanek 378
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 4 – punkt f a (uus)
fa)  meetmed, millega tagatakse kriisiprotokollide rakendamise ajal puuetega inimeste jaoks kättesaadavus, sealhulgas nende protokollide kättesaadava kirjelduse esitamise abil.
Muudatusettepanek 379
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 5
5.  Kui komisjon leiab, et kriisiprotokolliga ei ole võimalik kriisiolukorda tõhusalt lahendada või lõike 4 punktis e osutatud põhiõiguste kaitset tagada, võib ta nõuda osalejatelt kriisiprotokolli läbivaatamist, sealhulgas täiendavate meetmete võtmist.
5.  Kui komisjon leiab, et kriisiprotokolliga ei ole võimalik kriisiolukorda tõhusalt lahendada või lõike 4 punktis e osutatud põhiõiguste kaitset tagada, nõuab ta osalejatelt kriisiprotokolli läbivaatamist, sealhulgas täiendavate meetmete võtmist.
Muudatusettepanek 380
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 4 a (uus)
4a.  Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel, kellele on osutatud lõikes 1, ja eelkõige nende digiteenuste koordinaatoritel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid.
Muudatusettepanek 381
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et nende digiteenuste koordinaatorid täidavad käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid erapooletult, läbipaistvalt ja õigel ajal. Liikmesriigid tagavad, et nende digiteenuste koordinaatoritel on oma ülesannete täitmiseks piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid.
1.  Liikmesriigid tagavad, et nende digiteenuste koordinaatorid täidavad käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid erapooletult, läbipaistvalt ja õigel ajal.
Muudatusettepanek 382
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse III ja IV peatüki kohaldamisel on pädev see liikmesriik, kus on vahendusteenuste osutaja peamine tegevuskoht.
1.  Käesoleva peatüki kohane riiklike pädevate asutuste poolne käesoleva määruse alusel vahendajatele kehtestatud kohustuste üle järelevalve tegemine ja nende jõustamine kuulub selle liikmesriigi pädevusse, kus on vahendusteenuste osutaja peamine tegevuskoht.
Muudatusettepanek 383
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 2
2.  Vahendusteenuste osutaja, kellel ei ole liidus tegevuskohta, kuid kes pakub liidus teenuseid, loetakse III ja IV peatüki kohaldamisel selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on tema seadusliku esindaja elu- või tegevuskoht.
2.  Vahendusteenuste osutaja, kellel ei ole liidus tegevuskohta, kuid kes pakub liidus teenuseid, loetakse käesoleva artikli kohaldamisel selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on tema seadusliku esindaja elu- või tegevuskoht.
Muudatusettepanek 384
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 3
3.  Kui vahendusteenuste osutaja ei nimeta artikli 11 kohaselt seaduslikku esindajat, on III ja IV peatüki kohaldamisel pädevad kõik liikmesriigid. Kui liikmesriik otsustab käesoleva lõike kohast pädevust kasutada, teavitab ta sellest kõiki teisi liikmesriike ja tagab põhimõtte ne bis in idem järgimise.
3.  Kui vahendusteenuste osutaja ei nimeta artikli 11 kohaselt seaduslikku esindajat, on käesoleva artikli kohaldamisel pädevad kõik liikmesriigid. Kui liikmesriik otsustab käesoleva lõike kohast pädevust kasutada, teavitab ta sellest kõiki teisi liikmesriike ja tagab põhimõtte ne bis in idem järgimise.
Muudatusettepanek 385
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 1 – punkt a
(a)  õigus nõuda neilt teenuseosutajatelt ja kõigilt teistelt isikutelt, kes tegutsevad oma kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega seotud eesmärkidel ning kes võivad mõistliku eelduse kohaselt olla teadlikud käesoleva määruse kahtlustatava rikkumisega seotud teabest, sealhulgas artiklis 28 ja artikli 50 lõikes 3 osutatud auditeid tegevatelt organisatsioonidelt, sellise teabe esitamist mõistliku aja jooksul;
a)  õigus nõuda neilt teenuseosutajatelt ja kõigilt teistelt isikutelt, kes tegutsevad oma kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega seotud eesmärkidel ning kes võivad mõistliku eelduse kohaselt olla teadlikud käesoleva määruse kahtlustatava rikkumisega seotud teabest, sealhulgas artiklis 28 ja artikli 50 lõikes 3 osutatud auditeid tegevatelt organisatsioonidelt, sellise teabe esitamist põhjendamatu viivituseta või hiljemalt kolme kuu jooksul;
Muudatusettepanek 386
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 2 – punkt e
(e)  õigus võtta vastu ajutisi meetmeid, et vältida suure kahju tekkimise riski.
e)  õigus võtta proportsionaalseid ajutisi meetmeid või paluda asjaomasel õigusasutusel seda teha, et vältida suure kahju tekkimise riski.
Muudatusettepanek 387
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 2 – lõik 1
Seoses esimese lõigu punktidega c ja d on digiteenuste koordinaatoritel on nimetatud punktides sätestatud jõustamisvolitused ka muude lõikes 1 osutatud isikute suhtes, kui viimased ei täida neile kõnealuse lõike kohaselt antud korraldusi. Nad kasutavad neid jõustamisvolitusi üksnes pärast seda, kui nad on kõnealustele teistele isikutele edastanud õigel ajal kogu korraldusega seotud asjakohase teabe, sealhulgas kohaldatava tähtaja, trahvid või perioodilised maksed, mis võidakse määrata korralduse täitmata jätmise eest, ja õiguskaitsevõimalused.
Seoses esimese lõigu punktidega c ja d on digiteenuste koordinaatoritel nimetatud punktides sätestatud jõustamisvolitused ka muude lõikes 1 osutatud isikute suhtes, kui viimased ei täida neile kõnealuse lõike kohaselt antud korraldusi. Nad kasutavad neid jõustamisvolitusi üksnes pärast seda, kui nad on kõnealustele teistele isikutele edastanud õigel ajal kogu korraldusega seotud asjakohase teabe, sealhulgas kohaldatava tähtaja, trahvid või perioodilised maksed, mis võidakse määrata korralduse täitmata jätmise eest, ja õiguskaitsevõimalused.
Muudatusettepanek 388
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, on digiteenuste koordinaatoritel juhul, kui kõik muud käesoleva artikli kohased rikkumise lõpetamise nõudmiseks kasutatavad volitused on end ammendanud ning rikkumine kestab edasi ja põhjustab suurt kahju, mida ei saa vältida muude liidu või siseriikliku õiguse alusel kättesaadavate volituste kasutamisega, õigus võtta oma liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate vahendusteenuste osutajate suhtes järgmisi meetmeid:
3.  Kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, on digiteenuste koordinaatoritel juhul, kui kõik muud käesoleva artikli kohased rikkumise lõpetamise nõudmiseks kasutatavad volitused on end ammendanud ning rikkumine kestab edasi või seda korratakse pidevalt ja see põhjustab suurt kahju, mida ei saa vältida muude liidu või liikmesriigi õiguse alusel kättesaadavate volituste kasutamisega, õigus võtta oma liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate vahendusteenuste osutajate suhtes järgmisi meetmeid:
Muudatusettepanek 389
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 3 – punkt a
(a)  nõuda, et teenuseosutajate juhtorgan uuriks mõistliku aja jooksul olukorda, võtaks vastu ja esitaks tegevuskava, milles sätestatakse rikkumise lõpetamiseks vajalikud meetmed, tagaks, et teenuseosutaja võtab need meetmed, ning esitaks võetud meetmete kohta aruande;
a)  nõuda, et teenuseosutajate juhtorgan mõistliku aja jooksul, mis ei ole mingil juhul pikem kui kolm kuud, uuriks olukorda, võtaks vastu ja esitaks tegevuskava, milles sätestatakse rikkumise lõpetamiseks vajalikud meetmed, tagaks, et teenuseosutaja võtab need meetmed, ning esitaks võetud meetmete kohta aruande;
Muudatusettepanek 390
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 3 – punkt b
(b)  kui digiteenuste koordinaator leiab, et teenuseosutaja ei ole esimese taande nõudeid piisavalt täitnud, et rikkumine jätkub ja põhjustab suurt kahju ning et rikkumine on seotud rakse kuriteoga, millega kaasneb oht inimeste elule või ohutusele, paluda asjaomase liikmesriigi pädevatel õigusasutusel nõuda rikkumisega seotud asjaomase teenuse saajate juurdepääsu ajutist tõkestamist teenusele või, üksnes juhul, kui see ei ole tehniliselt teostatav, juurdepääsu ajutist tõkestamist vahendusteenuste osutaja sellele internetipõhisele kasutajaliidesele, mille kaudu rikkumine toimub.
b)  kui digiteenuste koordinaator leiab, et teenuseosutaja ei ole esimese taande nõudeid täitnud, et rikkumine jätkub või seda korratakse pidevalt ja see põhjustab suurt kahju ning et rikkumine on seotud rakse kuriteoga, millega kaasneb oht inimeste elule või ohutusele, paluda asjaomase liikmesriigi pädevatel õigusasutusel nõuda, et ajutiselt tõkestataks rikkumisega seotud asjaomase teenuse saajate juurdepääs teenusele või, üksnes juhul, kui see ei ole tehniliselt teostatav, ajutiselt tõkestataks juurdepääs vahendusteenuste osutaja sellele internetipõhisele kasutajaliidesele, mille kaudu rikkumine toimub.
Muudatusettepanek 391
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 6 a (uus)
6a.  Komisjon avaldab hiljemalt ...[kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] suunised digiteenuste koordinaatorite suhtes kohaldatavate volituste ja menetluste kohta.
Muudatusettepanek 392
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 2
2.  Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata ka nende hilisematest muudatustest.
2.  Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja nõukoda nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad neid viivitamata nende hilisematest muudatustest.
Muudatusettepanek 393
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 3
3.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest määratavate karistuste maksimumsumma ei ületa 6 % asjaomase vahendusteenuse osutaja aastasest sissetulekust või käibest. Karistused ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise, ebaõigele, mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või selle parandamata jätmise ning kohapealsest kontrollist keeldumise eest ei tohi ületada 1 % asjaomase teenuseosutaja aastasest sissetulekust või käibest.
3.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest määratavate karistuste maksimumsumma ei ületa 6 % asjaomase vahendusteenuse osutaja aastasest üleilmsest käibest. Karistused ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise, ebaõigele, mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või selle parandamata jätmise ning kohapealsest kontrollist keeldumise eest ei tohi ületada 1 % asjaomase teenuseosutaja aastasest üleilmsest käibest.
Muudatusettepanek 394
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 4
4.  Liikmesriigid tagavad, et perioodilise karistusmakse maksimumsumma ei ületa 5 % asjaomase vahendusteenuse osutaja eelneva majandusaasta keskmisest päevakäibest, arvutatuna asjaomases otsuses kindlaks määratud kuupäevast arvates.
4.  Liikmesriigid tagavad, et perioodilise karistusmakse maksimumsumma ei ületa 5 % asjaomase vahendusteenuse osutaja eelneva majandusaasta keskmisest üleilmsest päevakäibest, arvutatuna asjaomases otsuses kindlaks määratud kuupäevast arvates.
Muudatusettepanek 395
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 4 a (uus)
4a.  Liikmesriigid tagavad, et artiklite 8 ja 9 kohaselt korraldusi väljastavad haldus- või õigusasutused määravad karistusi või trahve üksnes kooskõlas käesoleva artikliga.
Muudatusettepanek 396
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõik 1
Teenusesaajatel on õigus esitada vahendusteenuste osutajate vastu käesoleva määruse väidetavat rikkumist käsitlev kaebus selle liikmesriigi digiteenuste koordinaatorile, kus on teenusesaaja elu- või tegevuskoht. Digiteenuste koordinaator hindab kaebust ja edastab selle vajaduse korral tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile. Kui kaebuse menetlemise eest vastutab liikmesriigi muu pädev asutus, edastab kaebuse saanud digiteenuste koordinaator selle kõnealusele muule asutusele.
1.   Teenusesaajatel on õigus esitada vahendusteenuste osutajate vastu käesoleva määruse väidetavat rikkumist käsitlev kaebus selle liikmesriigi digiteenuste koordinaatorile, kus on teenusesaaja elu- või tegevuskoht. Niisuguse menetluse käigus on mõlemal poolel õigus avaldada arvamust ja saada asjakohast teavet menetluse seisu kohta. Digiteenuste koordinaator hindab kaebust ja edastab selle põhjendamatu viivituseta vajaduse korral tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile. Kui kaebuse menetlemise eest vastutab liikmesriigi muu pädev asutus, edastab kaebuse saanud digiteenuste koordinaator selle põhjendamatu viivituseta kõnealusele muule asutusele.
Muudatusettepanek 397
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 1 a (uus)
1a.   Lõike 1 kohaselt edastatud kaebuse saamise korral hindab tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator küsimust õigeaegselt ja teavitab kuue kuu jooksul selle liikmesriigi digiteenuste koordinaatorit, kus on teenusesaaja elu- või tegevuskoht, asjaolust, kas ta kavatseb algatada uurimise. Kui ta alustab uurimist, esitab ta selle kohta ajakohastatud teavet vähemalt iga kolme kuu tagant. Selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus on teenusesaaja elu- või tegevuskoht, teavitab seejärel teenusesaajat.
Muudatusettepanek 398
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 a (uus)
Artikkel 43a
Hüvitis
Ilma, et see piiraks artikli 5 kohaldamist, on teenusesaajatel õigus nõuda kooskõlas asjakohase liidu ja liikmesriigi õigusega vahendusteenuste osutajatelt hüvitist mis tahes otsese kahju ja otseste kahjustuste eest, mis on tekkinud seeläbi, et vahendusteenuste osutajad on rikkunud käesolevas määruses sätestatud kohustusi.
Muudatusettepanek 399
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 1
1.  Digiteenuste koordinaatorid koostavad oma käesoleva määruse kohase tegevuse kohta aastaaruande. Nad teevad aastaaruanded üldsusele kättesaadavaks ning edastavad need komisjonile ja nõukojale.
1.  Digiteenuste koordinaatorid koostavad oma käesoleva määruse kohase tegevuse kohta aastaaruande. Nad teevad aastaaruanded üldsusele standardses ja masinloetavas vormingus kättesaadavaks ning edastavad need komisjonile ja nõukojale.
Muudatusettepanek 400
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 2 – punkt a
(a)  asjaomase digiteenuste koordinaatori liikmesriigi mistahes kohtu- või haldusasutuse poolt artiklite 8 ja 9 kohaselt ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise ja teabe esitamise kohta väljastatud korralduste arv ja sisu;
a)  asjaomase digiteenuste koordinaatori liikmesriigi mistahes kohtu- või haldusasutuse poolt artiklite 8 ja 9 kohaselt ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise ja teabe esitamise kohta väljastatud korralduste arv ja sisu, sealhulgas korraldused väljastanud asutuse nimi, teenuseosutaja nimi ja korralduses esitatud meetme liik, samuti selgitus, et korraldus vastab direktiivi 2000/31/EÜ artiklile 3;
Muudatusettepanek 401
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 2 – punkt b
(b)  nende korralduste täitmiseks võetud meetmed, millest on teavitatud digiteenuste koordinaatorit vastavalt artiklitele 8 ja 9.
b)  nende korralduste täitmiseks võetud meetmed, millest on teavitatud digiteenuste koordinaatorit vastavalt artiklitele 8 ja 9, kõnealuste korralduste kohta esitatud edasikaebuste arv ja edasikaebamiste tulemused.
Muudatusettepanek 402
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks iga kahe aasta tagant esitatava aruande, milles analüüsitakse lõike 1 kohaselt edastatud aastaaruandeid, ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 403
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – lõik 2
Kui nõukojal on põhjust kahtlustada, et vahendusteenuste osutaja on rikkunud käesolevat määrust viisil, mis puudutab vähemalt kolme liikmesriiki, võib ta soovitada tegevuskohajärgsel digiteenuste koordinaatoril kõnealust küsimust hinnata ning võtta vajalikud uurimis- ja jõustamismeetmed, et tagada käesoleva määruse täitmine.
Kui nõukojal on põhjust kahtlustada, et vahendusteenuste osutaja on rikkunud käesolevat määrust viisil, mis puudutab vähemalt kolme liikmesriiki, võib ta esitada taotluse, et tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator hindaks kõnealust küsimust ning võtaks vajalikud uurimis- ja jõustamismeetmed, et tagada käesoleva määruse täitmine.
Muudatusettepanek 404
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lõike 1 kohases taotluses või soovituses märgitakse vähemalt järgmine:
2.  Lõike 1 kohases taotluses märgitakse vähemalt järgmine:
Muudatusettepanek 405
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 2 a (uus)
2a.  Lõike 1 kohane taotlus edastatakse samal ajal ka komisjonile. Kui komisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, või kui komisjon tegeleb parasjagu sama küsimusega seotud meetmete võtmisega, võib komisjon paluda taotluse tagasivõtmist.
Muudatusettepanek 406
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 3
3.  Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator võtab lõike 1 kohast taotlust või soovitust täielikult arvesse. Kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet taotluse või soovituse alusel tegutsemiseks, ja tal on põhjust arvata, et taotluse saatnud digiteenuste koordinaator või nõukoda võiks esitada lisateavet, võib ta sellist teavet taotleda. Lõikes 4 sätestatud ajavahemik peatatakse kuni lisateabe esitamiseni.
3.  Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator võtab lõike 1 kohast taotlust täielikult arvesse. Kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet taotluse alusel tegutsemiseks, ja tal on põhjust arvata, et taotluse saatnud digiteenuste koordinaator või nõukoda võiks esitada lisateavet, võib ta sellist teavet taotleda. Lõikes 4 sätestatud ajavahemik peatatakse kuni lisateabe esitamiseni.
Muudatusettepanek 407
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 4
4.  Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator edastab põhjendamatu viivituseta, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul pärast taotluse või soovituse saamist sellele digiteenuste koordinaatorile, kes taotluse või soovituse saatis, või nõukojale enda või, kui see on asjakohane, mis tahes muu siseriikliku õiguse kohase pädeva asutuse hinnangu kahtlustatava rikkumise kohta ning selgituse seoses sellega võetud või kavandatud uurimis- või jõustamismeetmete kohta, mille eesmärk on tagada käesoleva määruse täitmine.
4.  Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator edastab põhjendamatu viivituseta, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul pärast taotluse saamist sellele digiteenuste koordinaatorile, kes taotluse saatis, või nõukojale enda või, kui see on asjakohane, liikmesriigi õiguse kohase muu pädeva asutuse hinnangu kahtlustatava rikkumise kohta ning selgituse seoses sellega võetud või kavandatud uurimis- või jõustamismeetmete kohta, mille eesmärk on tagada käesoleva määruse täitmine.
Muudatusettepanek 408
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 5
5.  Kui taotluse saatnud digiteenuste koordinaator või, kui see on asjakohane, nõukoda lõikes 4 sätestatud ajavahemiku jooksul vastust ei saa või kui ta tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori hinnanguga ei nõustu, võib ta edastada küsimuse komisjonile, esitades viimasele kogu asjakohase teabe. See teave hõlmab vähemalt tegevuskoha digiteenuste koordinaatorile saadetud taotlust või soovitust, kogu lõike 3 kohaselt esitatud lisateavet ja lõikes 4 osutatud materjalid.
5.  Kui taotluse saatnud digiteenuste koordinaator või, kui see on asjakohane, nõukoda lõikes 4 sätestatud ajavahemiku jooksul vastust ei saa või kui ta tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori hinnanguga ei nõustu, võib ta edastada küsimuse komisjonile, esitades viimasele kogu asjakohase teabe. See teave hõlmab vähemalt tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile saadetud taotlust, kogu lõike 3 kohaselt esitatud lisateavet ja lõikes 4 osutatud materjale.
Muudatusettepanek 409
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 7
7.  Kui komisjon jõuab lõike 6 kohase hindamise tulemusel järeldusele, et lõikes 4 osutatud hindamine või võetud või kavandatud uurimis- või jõustamismeetmed ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, palub ta tegevuskohajärgsel digiteenuste koordinaatoril küsimust täiendavalt hinnata ning võtta vajalikud uurimis- või jõustamismeetmed, et tagada käesoleva määruse täitmine, ning teavitada komisjoni võetud meetmetest kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.
7.  Kui komisjon jõuab lõike 6 kohase hindamise tulemusel järeldusele, et lõikes 4 osutatud hindamine või võetud või kavandatud uurimis- või jõustamismeetmed ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, palub ta tegevuskohajärgsel digiteenuste koordinaatoril küsimust täiendavalt hinnata ning võtta vajalikud uurimis- või jõustamismeetmed, et tagada käesoleva määruse täitmine, ning teavitada komisjoni võetud meetmetest kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. See teave edastatakse ka digiteenuste koordinaatorile või nõukojale, kes algatas lõike 1 kohase menetluse.
Muudatusettepanek 410
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõige 1 – lõik 2
Sellised ühisuurimised ei piira osalevate digiteenuste koordinaatorite käesoleva määrusega sätestatud ülesandeid ja volitusi ega nende ülesannete täitmise ja volituste kasutamise suhtes kohaldatavaid nõudeid. Osalevad digiteenuste koordinaatorid teevad ühisuurimiste tulemused artiklis 67 sätestatud süsteemi kaudu kättesaadavaks teistele digiteenuste koordinaatoritele, komisjonile ja nõukojale, et nad saaksid täita oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 411
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõige 1 a (uus)
1a.  Kui tegevuskohajärgsel digiteenuste koordinaatoril on põhjust kahtlustada, et vahendusteenuste osutaja on rikkunud käesolevat määrust viisil, mis puudutab vähemalt ühte teist liikmesriiki, võib ta teha asjaomasele sihtkohajärgsele digiteenuste koordinaatorile ettepaneku algatada ühisuurimine. Ühisuurimine põhineb asjaomaste liikmesriikide vahelisel kokkuleppel.
Muudatusettepanek 412
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõige 1 b (uus)
1b.  Niisuguse sihtkohajärgse digiteenuste koordinaatori taotluse alusel, kellel on põhjust kahtlustada, et vahendusteenuste osutaja on rikkunud käesolevat määrust tema liikmesriigis, võib nõukoda soovitada tegevuskohajärgsel digiteenuste koordinaatoril algatada koos asjaomase sihtkohajärgse digiteenuste koordinaatoriga ühisuurimine. Ühisuurimine põhineb asjaomaste liikmesriikide vahelisel kokkuleppel.
Kui ühe kuu jooksul kokkulepet ei sõlmita, teeb ühisuurimise üle järelevalvet tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator.
Sellised ühisuurimised ei piira osalevate digiteenuste koordinaatorite käesolevas määruses sätestatud ülesandeid ja volitusi ega nende ülesannete täitmise ja volituste kasutamise suhtes kohaldatavaid nõudeid. Osalevad digiteenuste koordinaatorid teevad ühisuurimiste tulemused artiklis 67 sätestatud süsteemi kaudu kättesaadavaks teistele digiteenuste koordinaatoritele, komisjonile ja nõukojale, et nad saaksid täita oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.
Muudatusettepanek 413
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 2 – punkt b
(b)  koordineerida ja toetada komisjoni ning digiteenuste koordinaatorite ja muude pädevate asutuste juhendamist ja analüüsimist siseturul esilekerkivates küsimustes, mis on seotud käesoleva määrusega hõlmatud teemavaldkondadega;
b)  koordineerida ja pakkuda komisjonile ning digiteenuste koordinaatoritele ja muudele pädevatele asutustele suuniseid ja analüüse siseturul esilekerkivate küsimuste kohta, mis on seotud käesoleva määrusega hõlmatud teemavaldkondadega;
Muudatusettepanek 414
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)  aidata kaasa direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3 tõhusale kohaldamisele, et vältida digitaalse ühtse turu killustumist;
Muudatusettepanek 415
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  aidata kaasa kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tõhusa koostöö tegemisele.
Muudatusettepanek 416
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 1
1.  Nõukoja moodustavad digiteenuste koordinaatorid, keda esindavad kõrged ametnikud. Kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud, osalevad nõukoja töös koos digiteenuste koordinaatoriga muud pädevad asutused, kellele on pandud käesoleva määruse kohaldamise ja jõustamisega seotud kindlad ülesanded. Koosolekutele võib kutsuda teisi riiklikke asutusi, kui koosolekul arutatavad küsimused on nende jaoks olulised.
1.  Nõukoja moodustavad digiteenuste koordinaatorid, keda esindavad kõrged ametnikud. Kui see on liikmesriigi õigusega ette nähtud, võivad nõukoja töös koos digiteenuste koordinaatoriga osaleda muud pädevad asutused, kellele on pandud käesoleva määruse kohaldamise ja jõustamisega seotud kindlad ülesanded. Koosolekutele võib kutsuda teisi riiklikke asutusi, kui koosolekul arutatavad küsimused on nende jaoks olulised. Koosolek loetakse nõuetekohaselt toimunuks, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku selle liikmetest.
Muudatusettepanek 417
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 1 a (uus)
1a.  Nõukoja eesistuja on komisjon. Komisjon kutsub kokku koosolekud ja koostab päevakorra vastavalt käesoleva määrusega nõukojale seatud ülesannetele ja selle töökorrale.
Muudatusettepanek 418
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Igal liikmesriigil on üks hääl. Komisjonil hääleõigust ei ole.
2.  Igal liikmesriigil on üks hääl, mille annab digiteenuste koordinaator. Komisjonil hääleõigust ei ole.
Muudatusettepanek 419
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 3
3.  Nõukoja eesistuja on komisjon. Komisjon kutsub koosolekud kokku ja koostab päevakorra vastavalt käesoleva määrusega nõukojale pandud ülesannetele ning kooskõlas selle töökorraga.
välja jäetud
Muudatusettepanekud 420 ja 562/rev
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 5
5.  Nõukoda võib kutsuda oma koosolekutele eksperte ja vaatlejaid ning teha vajaduse korral koostööd liidu teiste organite, asutuste, ametite ja nõuanderühmadega ning ka välisekspertidega. Nõukoda teeb kõnealuse koostöö tulemused üldsusele kättesaadavaks.
5.  Nõukoda võib kutsuda oma koosolekutele eksperte ja vaatlejaid ning teeb vajaduse korral koostööd liidu teiste organite, asutuste, ametite ja nõuanderühmadega ning ka välisekspertidega. Nõukoda teeb kõnealuse koostöö tulemused üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 421
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 5 a (uus)
5a.  Nõukoda konsulteerib asjakohasel juhul huvitatud pooltega ja teeb kõnealuse konsulteerimise tulemused üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 422
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 6
6.  Nõukoda võtab komisjoni nõusolekul vastu oma töökorra.
6.  Nõukoda võtab oma töökorra vastu oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega pärast komisjoni nõusoleku saamist.
Muudatusettepanek 423
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  esitab artikli 13a rakendamiseks erisoovitusi;
Muudatusettepanek 424
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 1 – punkt d
(d)  soovitab komisjonil võtta artiklis 51 osutatud meetmeid ja võtab komisjoni taotluse korral vastu arvamusi väga suuri digiplatvorme käsitlevate käesoleva määrusega kooskõlas olevate komisjoni meetmete eelnõude kohta;
d)  soovitab komisjonil võtta artiklis 51 osutatud meetmeid ja võtab vastu arvamusi väga suuri digiplatvorme käsitlevate komisjoni meetmete eelnõude kohta kooskõlas käesoleva määrusega;
Muudatusettepanek 425
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 1 – punkt d a (uus)
da)  jälgib, kas meetmed, mida liikmesriik võtab teisest liikmesriigist pärit vahendusteenuste osutajate teenuste osutamise vabaduse piiramiseks, on vastavuses direktiivi 2000/31/EÜ artikliga 3, ning tagab, et need meetmed on tingimata vajalikud ega piira käesoleva määruse kohaldamist;
Muudatusettepanek 426
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 1 – punkt e
(e)  toetab ja edendab käesolevas määruses sätestatud Euroopa standardite, suuniste, aruannete, vormide ja tegevusjuhendite väljatöötamist ja rakendamist ning käesoleva määrusega hõlmatud teemavaldkondades uute esilekerkivate probleemide kindlaks tegemist.
e)  toetab ja edendab tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmadega käesolevas määruses sätestatud Euroopa standardite, suuniste, aruannete, vormide ja tegevusjuhendite väljatöötamist ja rakendamist, sealhulgas artikliga 34 seotud teemavaldkondades arvamuste, soovituste või nõuannete esitamise abil, ning käesoleva määrusega hõlmatud teemavaldkondades uute esilekerkivate probleemide kindlaks tegemist.
Muudatusettepanek 427
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 2
2.  Digiteenuste koordinaatorid ja muud riiklikud pädevad asutused, kes ei järgi arvamusi, taotlusi või soovitusi, mis nõukoda on neile adresseerinud, põhjendavad sellist valikut käesoleva määruse kohaselt esitatavates aruannetes või asjaomaste otsuste vastuvõtmisel, kui see on asjakohane.
2.  Digiteenuste koordinaatorid ja muud riiklikud pädevad asutused, kes ei järgi arvamusi, taotlusi või soovitusi, mis nõukoda on neile adresseerinud, põhjendavad sellist valikut ning esitavad selgituse nende poolt rakendatud uurimiste, tegevuste ja meetmete kohta käesoleva määruse kohaselt esitatavates aruannetes või asjaomaste otsuste vastuvõtmisel, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanek 428
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 a (uus)
Artikkel 49a
Aruanded
1.   Nõukoda koostab oma tegevuse kohta aastaaruande. Aruanne avalikustatakse ja edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile kõikides liikmesriikide ametlikes keeltes.
2.   Aastaaruanne sisaldab muu teabe hulgas arvamuste, suuniste, soovituste, nõuannete ja muude artikli 49 lõike 1 alusel võetud meetmete praktilise kohaldamise ülevaadet.
Muudatusettepanek 429
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 1 – lõik 2
Komisjon võib omal algatusel või nõukoda võib omal algatusel või vähemalt kolme sihtkohajärgse digiteenuste koordinaatori taotlusel teha juhul, kui tal on alust kahtlustada, et väga suur digiplatvorm on rikkunud mõnda kõnealustest sätetest, tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile soovituse uurida kahtlustatavat rikkumist, et see digiteenuste koordinaator saaks mõistliku aja jooksul võtta vastu sellise otsuse.
Kui on alust kahtlustada, et väga suur digiplatvorm on rikkunud mõnda III peatüki 4. jao sätetest, võib komisjon omal algatusel või nõukoda omal algatusel või vähemalt kolme sihtkohajärgse digiteenuste koordinaatori taotlusel esitada tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile soovituse uurida kahtlustatavat rikkumist, et see digiteenuste koordinaator saaks mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul, võtta vastu sellise otsuse.
Muudatusettepanek 430
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 2
2.  Asjaomasele väga suurele digiplatvormile lõike 1 esimeses lõigus osutatud otsuse edastamisel palub tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator tal koostada ja edastada ühe kuu jooksul kõnealuse otsuse kuupäevast arvates tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile, komisjonile ja nõukogule tegevuskava, milles on täpsustatud, kuidas kõnealune platvorm kavatseb rikkumise lõpetada või heastada. Kui see on asjakohane, võivad tegevuskavas sätestatavad meetmed hõlmata osalemist artiklis 35 sätestatud tegevusjuhendis.
2.  Asjaomasele väga suurele digiplatvormile lõike 1 esimeses lõigus osutatud otsuse edastamisel palub tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator tal koostada ja edastada ühe kuu jooksul kõnealuse otsuse kuupäevast arvates tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile, komisjonile ja nõukojale tegevuskava, milles on täpsustatud, kuidas kõnealune platvorm kavatseb rikkumise lõpetada või heastada. Kui see on asjakohane, võib tegevuskavas sätestatavates meetmetes soovitada osalemist artiklis 35 sätestatud tegevusjuhendis.
Muudatusettepanek 431
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – pealkiri
Komisjoni sekkumine ja menetluse algatamine
Komisjoni poolt menetluse algatamine
Muudatusettepanek 432
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Komisjon võib nõukoja soovitusel või omal algatusel pärast nõukojaga konsulteerimist algatada menetluse artiklite 58 ja 59 kohaste otsuste tegemiseks väga suure digiplatvormi asjaomase tegevuse suhtes, kui:
1.  Komisjon algatab nõukoja soovitusel või omal algatusel pärast nõukojaga konsulteerimist menetluse artiklite 58 ja 59 kohaste otsuste tegemiseks väga suure digiplatvormi asjaomase tegevuse suhtes, kui:
Muudatusettepanek 433
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Kui komisjon otsustab algatada menetluse vastavalt lõikele 1, teavitab ta sellest kõiki digiteenuste koordinaatoreid, nõukoda ja asjaomast väga suurt digiplatvormi.
2.  Kui komisjon algatab menetluse vastavalt lõikele 1, teavitab ta sellest kõiki digiteenuste koordinaatoreid, nõukoda ja asjaomast väga suurt digiplatvormi.
Muudatusettepanek 434
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 1
1.  Komisjon võib talle käesoleva jao alusel pandud ülesannete täitmiseks nõuda lihtnõude või otsusega asjaomastelt väga suurtelt digiplatvormidelt ja kõigilt teistelt isikutelt, kes tegutsevad tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega seotud eesmärkidel ning kes võivad mõistliku eelduse kohaselt olla teadlikud käesoleva määruse kahtlustatava rikkumisega seotud teabest, sealhulgas artiklis 28 ja artikli 50 lõikes 3 osutatud auditeid tegevatelt organisatsioonidelt, kõnealuse teabe esitamist mõistliku aja jooksul.
1.  Komisjon võib talle käesoleva jao alusel pandud ülesannete täitmiseks nõuda põhjendatud taotluse või otsusega asjaomastelt väga suurtelt digiplatvormidelt, nende esindajatelt ja kõigilt teistelt isikutelt, kes tegutsevad nende kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega seotud eesmärkidel ning kes võivad mõistliku eelduse kohaselt olla teadlikud kahtlustatava rikkumise või kohaldataval juhul rikkumisega seotud teabest, sealhulgas artiklis 28 ja artikli 50 lõikes 3 osutatud auditeid tegevatelt organisatsioonidelt, kõnealuse teabe esitamist mõistliku aja jooksul.
Muudatusettepanek 435
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 3 a (uus)
3a.  Taotluse eesmärki käsitlev teave peab sisaldama põhjendust selle kohta, miks ja kuidas on teave taotletava eesmärgi suhtes vajalik ja proportsionaalne ning miks ei ole võimalik seda saada muul viisil.
Muudatusettepanek 436
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 4
4.  Asjaomase väga suure digiplatvormi omanikud või artikli 52 lõikes 1 osutatud muud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute, äriühingute või ettevõtjate puhul või kui nad ei ole juriidilised isikud, siis need isikud, kellel on õigus neid seaduse või põhikirja alusel esindada, esitavad nõutud teabe asjaomase väga suure digiplatvormi või artikli 52 lõikes 1 osutatud muu isiku nimel. Nõuetekohaselt volitatud juristid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav, jäävad täielikult vastutavaks kliendid.
4.  Asjaomase väga suure digiplatvormi omanikud või artikli 52 lõikes 1 osutatud muud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute, äriühingute või ettevõtjate puhul või kui nad ei ole juriidilised isikud, siis need isikud, kellel on õigus neid seaduse või põhikirja alusel esindada, esitavad nõutud teabe asjaomase väga suure digiplatvormi või artikli 52 lõikes 1 osutatud muu isiku nimel.
Muudatusettepanek 437
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 1
1.  Menetluste puhul, mille tulemusena võidakse vastavalt artikli 58 lõikele 1 võtta vastu mittevastavuse otsus, võib komisjon teenusesaajatele suure kahju tekkimise ohust tingitud kiireloomulisuse tõttu määrata oma otsusega asjaomase väga suure digiplatvormi suhtes ajutisi meetmeid rikkumise prima facie tuvastamise alusel.
1.  Menetluste puhul, mille tulemusena võidakse vastavalt artikli 58 lõikele 1 võtta vastu mittevastavuse otsus, võib komisjon teenusesaajatele suure kahju tekkimise ohust tingitud kiireloomulisuse tõttu määrata oma otsusega asjaomase väga suure digiplatvormi suhtes põhiõigustega kooskõlas olevaid proportsionaalseid ajutisi meetmeid rikkumise prima facie tuvastamise alusel.
Muudatusettepanek 438
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel alustada menetlust uuesti, kui:
2.  Komisjon alustab menetlust uuesti, kui:
Muudatusettepanek 439
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõige 1 – punkt b
(b)  artikli 55 alusel määratud ajutised meetmed;
b)  artikli 55 alusel määratud ajutised meetmed; või
Muudatusettepanek 440
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõige 3
3.  Lõike 1 kohaselt vastu võetud otsuses annab komisjon asjaomasele väga suurele digiplatvormile korralduse võtta vajalikud meetmed, et tagada lõike 1 kohase otsuse täitmine mõistliku aja jooksul, ning anda teavet meetmete kohta, mida kõnealune platvorm kavatseb otsuse täitmiseks võtta.
3.  Lõike 1 kohaselt vastu võetud otsuses annab komisjon asjaomasele väga suurele digiplatvormile korralduse võtta vajalikud meetmed, et tagada lõike 1 kohase otsuse täitmine ühe kuu jooksul, ning anda teavet meetmete kohta, mida kõnealune platvorm kavatseb otsuse täitmiseks võtta.
Muudatusettepanek 441
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõige 5
5.  Kui komisjon leiab, et lõike 1 tingimused ei ole täidetud, lõpetab ta oma otsusega uurimise.
5.  Kui komisjon leiab, et lõike 1 tingimused ei ole täidetud, lõpetab ta oma otsusega uurimise. Otsus jõustub kohe.
Muudatusettepanek 442
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Komisjon võib artikli 58 kohases otsuses määrata asjaomasele väga suurele digiplatvormile trahve, mille summa ei ületa 6 % tema eelmise majandusaasta kogukäibest, kui ta leiab, et asjaomane platvorm tahtlikult või hooletusest:
1.  Komisjon võib artikli 58 kohases otsuses määrata asjaomasele väga suurele digiplatvormile trahve, mille summa ei ületa 6 % tema eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et platvorm tahtlikult või hooletusest:
Muudatusettepanek 443
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Komisjon võib oma otsusega määrata asjaomasele väga suurele digiplatvormile või artikli 52 lõikes 1 osutatud muule isikule trahve, mis ei ületa 1 % tema eelmise majandusaasta kogukäibest, kui ta tahtlikult või hooletusest:
2.  Komisjon võib oma otsusega ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega määrata asjaomasele väga suurele digiplatvormile või artikli 52 lõikes 1 osutatud muule isikule trahve, mis ei ületa 1 % tema eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta tahtlikult või hooletusest:
Muudatusettepanek 444
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 4
4.  Trahvisumma kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse rikkumise laadi, raskusastet, kestust ja korduvust ning lõike 2 kohaselt määratavate trahvide puhul menetluses põhjustatud viivitust.
4.  Trahvisumma kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse rikkumise laadi, raskusastet, kestust ja korduvust, sama rikkumise eest artikli 42 kohaselt määratud trahve ning lõike 2 kohaselt määratavate trahvide puhul menetluses põhjustatud viivitust.
Muudatusettepanek 445
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Komisjon võib oma otsusega määrata asjaomasele väga suurele digiplatvormile või artikli 52 lõikes 1 osutatud muule isikule perioodilisi karistusmakseid, mille summa ei ületa 5 % tema eelmise majandusaasta keskmisest päevakäibest arvestatuna otsuses määratud kuupäevast, et sundida neid:
1.  Komisjon võib oma otsusega määrata asjaomasele väga suurele digiplatvormile või artikli 52 lõikes 1 osutatud muule isikule perioodilisi karistusmakseid, mille summa ei ületa 5 % tema eelmise majandusaasta keskmisest üleilmsest päevakäibest arvestatuna otsuses määratud kuupäevast, et sundida neid:
Muudatusettepanek 446
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 1
1.  Komisjon avaldab otsused, mille ta on teinud vastavalt artikli 55 lõikele 1, artikli 56 lõikele 1 ning artiklitele 58, 59 ja 60. Sellise avaldamise korral esitatakse osapoolte nimed ja otsuse põhisisu, sealhulgas kehtestatud karistused.
1.  Komisjon avaldab otsused, mille ta on teinud vastavalt artikli 55 lõikele 1, artikli 56 lõikele 1 ning artiklitele 58, 59 ja 60. Sellise avaldamise korral esitatakse poolte nimed ja otsuse põhisisu, sealhulgas kehtestatud karistused, ning juhul, kui see on võimalik ja põhjendatud, mittekonfidentsiaalsed dokumendid või muud liiki teave, millel otsus põhineb.
Muudatusettepanek 447
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 1 – lõik 2
Enne digiteenuste koordinaatorile sellise taotluse tegemist kutsub komisjon huvitatud isikuid üles esitama määratud ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui kaks nädalat, kirjalikke märkusi, ning kirjeldab meetmeid, mille võtmist ta kavatseb taotleda, ja teatab, kes on nende kavandatud adressaat või adressaadid.
Enne digiteenuste koordinaatorile sellise taotluse tegemist kutsub komisjon huvitatud isikuid üles esitama määratud ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 14 tööpäeva, kirjalikke märkusi ning kirjeldab meetmeid, mille võtmist ta kavatseb taotleda, ja teatab, kes on nende kavandatud adressaat või adressaadid.
Muudatusettepanek 448
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 66 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  artiklis 34 osutatud standardite väljatöötamine ja rakendamine.
Muudatusettepanek 449
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2020/XX/EL52 kohaldamist, on vahendusteenuse saajatel õigus volitada asutust, organisatsiooni või ühingut kasutama nende nimel artiklites 17, 18 ja 19 osutatud õigusi, kui kõnealune asutus, organisatsioon või ühing vastab kõigile järgmistele tingimustele:
Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/181852 kohaldamist, on vahendusteenuse saajatel õigus volitada asutust, organisatsiooni või ühingut kasutama nende nimel artiklites 8, 12, 13, 14, 15, 17, 18, 19, 43 ja 43a osutatud õigusi, kui kõnealune asutus, organisatsioon või ühing vastab kõigile järgmistele tingimustele:
__________________
__________________
52 [Viide]
52 [Viide]
Muudatusettepanek 450
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 69 – lõige 2
2.  Käesoleva määruse artiklites 23, 25 ja 31 osutatud delegeeritud volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse eeldatava vastuvõtmise kuupäev].
2.  Artiklites 13a, 16, 23, 25 ja 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva määruse eeldatava vastuvõtmise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 451
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 69 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 23, 25 ja 31 osutatud volituste delegeerimise otsuse igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 13a, 16, 23, 25 ja 31 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 452
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 69 – lõige 5
5.  Artiklite 23, 25 ja 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
5.  Artiklite 13a, 16, 23, 25 ja 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole nelja kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek 453
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 1
1.  Komisjoni abistab digiteenuste komitee. See komitee on komitee määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud tähenduses.
1.  Komisjoni abistab digiteenuste komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
Muudatusettepanek 454
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 1
1.  Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel edaspidi iga viie aasta järel hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab hindamisaruande tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.
1.  Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel edaspidi iga kolme aasta järel hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab hindamisaruande tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruandes käsitletakse eelkõige järgmist:
a)   artikli 25 kohaldamine, pidades sealhulgas silmas aktiivsete teenusesaajate keskmist arvu kuus;
b)   artikli 11 kohaldamine;
c)   artikli 14 kohaldamine;
d)   artiklite 35 ja 36 kohaldamine.
Muudatusettepanek 455
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 1 a (uus)
1a.  Kui see on asjakohane, lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.
Muudatusettepanek 456
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 3
3.   Lõikes 1 osutatud hindamistel võtab komisjon arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ning muude asjaomaste organite ja allikate seisukohti ja tähelepanekuid.
3.   Lõikes 1 osutatud hindamistel võtab komisjon arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ning muude asjaomaste organite ja allikate seisukohti ja tähelepanekuid ning pöörab erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning uute konkurentide positsioonile.
Muudatusettepanek 457
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 74 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Seda kohaldatakse alates [kuupäev – kolm kuud pärast selle jõustumist].
2.  Seda kohaldatakse alates [kuupäev kuus kuud pärast selle jõustumist].

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0356/2021).

Viimane päevakajastamine: 12. mai 2022Õigusteave - Privaatsuspoliitika