Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 13 ja 226,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsust 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ erisätete kohta, millega reguleeritakse Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamist(1),

–  võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta otsust (EL) 2020/1089 loomade kaitset liidus ja väljaspool toimuvate vedude ajal käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni moodustamise, selle vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal(3),

–  võttes arvesse Maailma Loomatervise Organisatsiooni 2015. aasta veeloomade tervise koodeksi peatükki 7.2 tehistingimustes peetavate kalade heaolu kohta transpordi ajal,

–  võttes arvesse loomade heaolu käsitleva platvormi 3. novembri 2020. aasta suuniseid kasside ja koerte maismaal toimuva kaubandusliku liikumise kohta,

–  võttes arvesse loomade kaitset liidus ja väljaspool toimuvate vedude ajal käsitleva uurimiskomisjoni soovituse projekti,

–  võttes arvesse loomade kaitset liidus ja väljaspool toimuvate vedude ajal käsitleva uurimiskomisjoni lõpparuannet (A9-0350/2021),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 208 lõiget 12,

Üldised leiud

1.  rõhutab, et olenemata loomade liigist, vanusest, kategooriast või füüsilisest seisundist, kasutatud transpordivahendist, reisi kestusest või sihtkohast, sealhulgas kolmandad riigid, tuleb vedamise ajal alati tagada kõik vajalikud tingimused kõigi loomade heaolu kindlustamiseks; märgib, et põllumajandustootjate esmatähtis huvi on tagada, et loomad jõuaksid sihtkohta võimalikult heas seisundis;

2.  kutsub komisjoni üles võtma loomade heaolu reguleerivate õigusaktide, eelkõige määruse (EÜ) nr 1/2005 toimivuskontrolli tegemisel arvesse loomade kaitset liidus ja väljaspool toimuvate vedude ajal käsitleva uurimiskomisjoni aruannet ja soovitusi;

3.  rõhutab, et liit ja liikmesriigid on veendunud, et loomad on aistmisvõimelised olendid, kelle erivajadusi tuleb ELi toimimise lepingu artikli 13 kohaselt arvesse võtta;

4.  märgib, et igal aastal veetakse liikmesriikides, aga ka kolmandatesse riikidesse aretamiseks, nuumamiseks ja tapale viimiseks pikki vahemaid läbides miljoneid elusloomi;

5.  rõhutab, et ELi kodanikud soovivad üha enam, et loomade heaolu standardeid järgitaks, eriti elusloomade vedamise puhul;

6.  nõustub kontrollikojaga, et ehkki ELi loomade heaolu standardid on maailma kõrgeimate seas, ei rakendata neid kõikides liikmesriikides piisavalt(4); väidab, et need standardid on tulemuslikud ainult siis, kui neid täiel määral jõustatakse, ühtlustatud viisil rakendatakse ja kui need põhinevad uusimatel teadusandmetel; on seisukohal, et EL peab suurendama pingutusi, et tagada loomade heaolu täielik austamine vedamise ajal igas liikmesriigis, igal ajal ja iga asjaomase isiku poolt alates päritolukohast kuni lõppsihtkohani; rõhutab, et kuritarvitusi ei esine kogu tööstusharus; tunnistab, et elusloomade veol on praegu ülitähtis roll teatavate maapiirkondade majanduslikus ja sotsiaalses mõõtmes, eriti nende piirkondade puhul, mis on peamiselt põllumajanduslikud, kaugemad või asustamata piirkonnad;

7.  rõhutab, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on tunnistanud loomade heaolu käsitleva teaduskirjanduse vähesust(5), ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid teaduslikke uuringuid, mis suurendavad teadmisi ja toetavad Euroopas loomade heaolu paremaid tagatisi;

8.  rõhutab, et EL peab töötama selle nimel, et luua vajalikud tingimused, mis võimaldaksid õiglaselt ja piisava üleminekuajaga üle minna tõhusamale, ökonoomsemale ja eetilisemale süsteemile, mis soodustab võimaluse korral sperma või embrüote vedu aretusloomade asemel ning rümpade ja liha vedamist tapmiseks ettenähtud loomade asemel;

9.  märgib, et määruse (EÜ) nr 1/2005 sätted ei ole kooskõlas strateegiaga „Talust taldrikule“, ning kiidab strateegia osana heaks komisjoni kavandatud loomade heaolu reguleerivate ELi õigusaktide toimivuskontrolli; rõhutab, et muudetud määrus (EÜ) nr 1/2005 tuleks viia kooskõlla strateegiaga „Talust taldrikule“; rõhutab, et elusloomade veo asendamine võimalikult suures ulatuses rümpade ja lihatoodete ning geneetilise materjali veoga oleks kooskõlas strateegia peamise eesmärgiga luua vastupidavamad ja jätkusuutlikumad lühikesed toidutarneahelad, mis sõltuvad vähem loomade kaugveost; on lisaks sellele seisukohal, et vähem ruumi võtva loomse paljundusmaterjali vedu võib vähendada keskkonnamõju seoses CO2 heite ja kütusekuluga; arvab samuti, et keskendumine väikestele põllumajandusettevõtetele ja tapamajade piirkondlikele võrgustikele võib aidata loomade vedu vähendada, toetades ühtlasi eesmärki saavutada vastupidav ja jätkusuutlik toidusüsteem, mis võimaldab põllumajandustootjatele inimväärse elatustaseme; märgib, et strateegia „Talust taldrikule“ tuletab meelde, kui oluline on liikuda tervislikuma, taimedel põhineva, tasakaalustatud ja jätkusuutliku toidutarbimise suunas;

10.  kutsub komisjoni üles esitama kiiresti ja hiljemalt 2023. aastaks tegevuskava, milles määratakse selgelt kindlaks loomade vedamise liikumapanevad jõud ning pakutakse välja konkreetsed poliitikameetmed, sealhulgas regulatiivsed meetmed, milles seatakse täpne ajakava ja vahe-eesmärgid, et leevendada neid tegureid ja vähendada elusloomade vedamise vajadust, mis võimaldab elusloomade veo asendada võimalikult suures ulatuses liha, rümpade ja geneetilise materjali veoga; tuletab meelde vajadust vähendada sellise muutuse sotsiaal-majanduslikku mõju, suunates selle eesmärgi saavutamiseks eri vahendeid, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika vahendeid, ning pakkudes õigeid stiimuleid, et põllumajandustootjaid ja vedajaid julgustada ning võimaldada neil seda üleminekut tõhusalt teostada; rõhutab, et üleminek on võimalik üksnes juhul, kui selle hõlbustamiseks ja toetamiseks võetakse vastu määrusest (EÜ) nr 1/2005 kaugemale minevad valdkonnaülesed meetmed, nii et see toimuks sujuvalt ja sotsiaalselt teadlikult;

11.  rõhutab, et geneetilise materjali (sperma ja embrüote) vedamine aitab kaasa teatavate liikide geneetilisele täiustamisele; tuletab siiski meelde, et loomade vedu võib aidata luua põllumajandusettevõtetes suuremat genofondi, näiteks kolmandates riikides, ning märgib, et mõnel juhul tuleb liikide looduslikke paaritus- ja/või emasliine tuumikutest, paljunemisüksustest ja põllumajandusettevõtetest teistesse põllumajandusettevõtetesse transportida; tuletab meelde, et see transport on ELis väike- ja pereettevõtetele elatise teenimiseks endiselt oluline; juhib lisaks tähelepanu sellele, et ühist põllumajanduspoliitikat ja muid vahendeid tuleb kasutada uute tehnoloogiate arendamiseks ja stimuleerimiseks ning geneetilise materjali käitlemise ja vedamise innovatsiooniks ning tõuaretajate toetamiseks;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja strateegiaid põllumajandusloomade elus transpordietappide vähendamiseks, vähendades jagunemist aretus- ja nuumamisettevõteteks ning tapamajadeks, luues niinimetatud suletud pidamissüsteeme ja vähendades nende ettevõtete vahelisi füüsilisi vahemaid ning tuues loomakasvatusse taas rohkem piirkondlikkust;

13.  tuletab liikmesriikidele meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt(6) võivad nad loomade kaitseks vedamise ajal kehtestada rangemad riigisisesed normid, kui need on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2005 peamise eesmärgiga;

14.  on seisukohal, et sektori ettevõtjad ja kõik elusloomade veoga seotud isikud vajavad selgeid norme ja määratlusi, mida järgida, prognoositavust ja muutuste rakendamiseks piisavat üleminekuperioodi; kutsub komisjoni üles seda uue määruse ettepaneku läbivaatamisel arvesse võtma;

15.  kutsub komisjoni üles vaatama põhjalikult läbi lähtekoha ja sihtkoha määratlused, et võtta arvesse kogu veo tegelikku aega päritoluettevõttest siht- või tapmiskohta, sealhulgas kogumiskeskustes veedetud aega, ning vältida teekonna kestust käsitlevatest erireeglitest ja teatud riikidesse vedamise keeldudest kõrvalehoidmist vedude ümbersuunamise teel teiste liikmesriikide või kolmandate riikide kaudu;

16.  on seisukohal, et selgem ja konkreetsem vastutus loomade heaolu eest ELi institutsioonides oleks väga oluline, et parandada loomade heaolu käsitlevate kehtivate õigusaktide jõustamist, teha kindlaks olulised lüngad ja töötada välja ettepanekud, mis on vajalikud vajaduse korral tõhusaks reageerimiseks;

17.  kutsub komisjoni üles eraldama vahendeid olemasolevatest programmidest, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika II samba vahenditest, ning kavandama uusi rahastamisvahendeid tulevaste rahastamisvahendite raames, mis on pühendatud sihtotstarbelisematele teadusuuringutele ja tõenditele, kõigile loomade veoga seotud isikutele (sealhulgas ametnikele ja juhtidele) piisava koolituse pakkumisele, loomade heaolu parandamisele vedamise ajal, samuti tapamajade (sealhulgas liikuvate rajatiste) ehitamisele suure kariloomade kontsentratsiooniga piirkondades, vedamise aja ja kvaliteedi parandamisele, maapiirkondade elatise teenimise võimaluste suurendamisele ning meetmetele, millega edendatakse üleminekut liha, rümpade ja geneetilise materjali veole; kordab, et piirkondlikud väärtusahelad on loomade heaolu jaoks tähtsad;

18.  nõuab, et eelseisev ühise põllumajanduspoliitika reform säilitaks ja tugevdaks seost suuremate ühise põllumajanduspoliitika maksete ja paremate loomade heaolu tingimuste vahel, mis vastavad täielikult määruses (EÜ) nr 1/2005 sätestatud standarditele või ületavad neid;

19.  kutsub komisjoni üles töötama välja kampaaniaid ja algatusi, et ELi kodanikke nõuetekohaselt teavitada ja suurendada nende teadlikkust loomade heaolust põllumajandusettevõtetes ja vedamise ajal, vajadusest parandada ja nõuetekohaselt jõustada ELi standardeid ning toetada neid, kes töötavad loomade vedamisega tegelevas sektoris, et aidata neil standardeid parandada, ning elusloomade vedamise majanduslikest ja sotsiaalsetest tagajärgedest; on seisukohal, et peamine eesmärk on suurendada tarbijate usaldust Euroopa põllumajandus- ja toidusektori suure väärtuse ja kvaliteedi vastu, pakkudes paremat ja läbipaistvat teabevahetust otse põllumajandustootjatelt või kaudselt ELi institutsioonide kaudu;

20.  rõhutab, et üldsuse teadlikkust ja arusaamist loomade heaolust toidutootmises parandatakse oluliselt koolihariduse ja reklaamikampaaniate abil;

21.  hoiatab, et määruse (EÜ) nr 1/2005 muudatustel on suurem mõju äärepoolseimatele piirkondadele, täpsemalt nende kauguse, saarelise asendi ja väiksuse ning muude tegurite tõttu; rõhutab, et nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, tuleb nende piirkondade suhtes ühise poliitika, näiteks määruse (EÜ) nr 1/2005 kohaldamisel arvesse võtta äärepoolseimate piirkondade eripärasid ja kitsendusi;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama vedude või veterinaarkontrolli valdkonnas töötavatele inimestele erikaitse, kui nad oma ülesannete täitmisel loomakaitsealaste õigusaktide rikkumisi avastavad ja neist teatavad;

23.  väljendab heameelt püüdluste üle töötada välja ühtne liidu loomade heaolu sertifitseerimismärk, mis peaks hõlmama ka transpordi aspekti ning põhinema ühtlustatud ja tehniliselt põhjendatud kriteeriumidel;

24.  nõuab, et loomade heaolu sertifitseerimismärk sisaldaks teavet tootmismeetodite kohta ja teaduslikult põhjendatud näitajate valikut loomade heaolu kohta, sealhulgas loomakasvatussüsteemide ja transpordi kohta;

25.  kutsub komisjoni üles laiendama keskkonnakuritegude loetelu nii, et see hõlmaks määruse (EÜ) nr 1/2005 rikkumist, mille tagajärjeks on julmus, tõsine vigastus või hülgamine;

26.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vaatama läbi määruse (EÜ) nr 1/2005, tagamaks, et sõidukijuhid ei peaks valima normide järgimise ja loomade heaolu tagamise vahel, nimelt seoses vajadusega peatuda ja puhata, mis võib mõnikord toimuda loomade heaolu arvelt;

27.  nõuab, et vastutus loomade heaolu eest oleks selgelt väljendatud asjaomase ELi voliniku ametinimetuses ja asjaomase peadirektoraadi nimes, et rõhutada selle küsimuse tähtsust Euroopa kodanikele ja tagada, et sellele küsimusele pööratakse piisavalt poliitilist tähelepanu;

28.  tuletab meelde, et loomade heaolu on keskpikas ja pikas perspektiivis seotud toiduga kindlustatusega, kuna see aitab suurendada vastupanuvõimet, ressursitõhusust ja sotsiaalset võrdsust;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima võimalust kehtestada loomade ja loomsete saaduste jaoks läbipaistev ja ühtlustatud loomade heaolu märgistamise süsteem, milles võetakse arvesse ka transpordi- ja tapmistingimusi;

Määruse (EÜ) nr 1/2005 jõustamine

30.  kutsub kõiki liikmesriike, eelkõige neid, kus õigusaktide jõustamine on eriti puudulik, ja komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, et parandada rakendamist ja jõustamist ja kehtiva õigusraamistiku täielikku kohaldamist, sealhulgas ELi tasandil range ja ühtlustatud kontrollimenetluse loomise kaudu; märgib, et loomade vedu käsitlevaid kehtivaid õigusakte rakendatakse liikmesriigiti erinevalt; on seisukohal, et peamine viis, kuidas tegeleda ühtselt kogu ELis mõne loomade vedamisaegse heaolu küsimusega, võttes seejuures arvesse kõige uuemaid teadusuuringuid, teadmisi ja soovitusi, on määruse (EÜ) nr 1/2005 muutmine, mille eesmärk on saavutada rakendatavad ja jõustatavad sätted kõigi veetavate loomade jaoks;

31.  märgib, et range kontroll loomade vedamisel kolmandatest riikidest võib vähendada meie tootjaid kahjustavat ebaausat konkurentsi ja julgustada kolmandaid riike oma loomade veostandardeid parandama;

32.  kutsub kõiki liikmesriike üles võtma rangemaid riiklikke meetmeid, mille eesmärk on parandada veo ajal loomade heaolu;

33.  tunnustab komisjoni võetud kohustust muuta loomade heaolu käsitlevaid õigusakte, sealhulgas määrust (EÜ) nr 1/2005, et viia see vastavusse uusimate teadusandmete, soovituste ja praktiliste kogemustega ning laiendada selle kohaldamisala, hõlbustada selle jõustamist ning tagada lõppkokkuvõttes loomade heaolu kõrgem tase; rõhutab, et loomade heaolu paraneks, kui elusloomade vedamist käsitlevaid õigusakte rakendatakse nõuetekohaselt;

34.  rõhutab, et paljud määruse (EÜ) nr 1/2005 rakendamisega seotud praegused probleemid on tingitud erinevatest tõlgendustest ning kutsub komisjoni üles kehtestama määruse läbivaatamiseks ettepaneku tegemisel selged, mõõdetavad ja kvantifitseeritavad standardid, et saavutada kogu ELis ühtlustatud jõustamine ning uuenduslikud loomade heaolul põhinevad indikaatorid; palub komisjonil sellega seoses arvesse võtta kõige uuemaid teadusandmeid, sealhulgas eelseisvat EFSA hinnangut loomade heaolu kohta ELis vedamise ajal;

35.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks koos määruse (EÜ) nr 1/2005 läbivaatamisega mõju eelhindamise, mis põhineb põhjalikul teadusuuringul, milles käsitletakse vedamise mõju kõikide liikide ja vanuserühmade loomadele, ning põhjalikul sotsiaal-majandusliku, keskkonna- ja tervisemõju hinnangul, võttes arvesse geograafiliste olukordade ja eripärade mitmekesisust, sealhulgas saari, kaugemaid ja äärepoolseimaid piirkondi ning põllumajandusmudeleid kogu liidus; kutsub komisjoni üles tegema nende hindamiste tulemused kiiresti üldsusele kättesaadavaks, et anda põllumajandustootjatele kindlus ja prognoositavus, mida neil on kavandamiseks vaja, ning anda neile aega uute määrustega kohandumiseks, kahjustamata loomade heaolu;

36.  nõuab läbipaistvat ELi järelevalve- ja aruandlussüsteemi, et muuta liikmesriigid ja Euroopa Komisjon täielikult vastutavaks määruse (EÜ) nr 1/2005 rakendamise ja jõustamise eest ning tagada, et rikkumistega tegeletakse ja nende mõju leevendatakse tõhusalt;

37.  märgib, et loomade tapmine ja liha töötlemine kasvatuskoha lähedal, mis lühendab vedude kestust, ei paranda mitte ainult loomade heaolu, vaid vähendab ka kasvuhoonegaaside heitkoguseid;

38.  märgib, et liidule ja liikmesriikidele tekitab probleeme kohalike tapamajade sulgemine, mis pikendab vedude kestust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma rahastamismehhanisme, et muuta kohalikud tapamajad majanduslikult elujõuliseks, paigutada need loomakasvatuste lähedusse ja jaotada geograafiliselt võrdselt;

39.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama seda, et liikuvate tapamajade abil toimuks tapmine põllumajandusettevõtetes kohapeal, mis võimaldaks elusloomade veo ära jätta;

40.  on teadlik loomade heaolu vedamise ajal käsitleva teaduskirjanduse vähesusest ning soovitab tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel aidata suurendada selleteemaliste ajakohastatud teadusandmete kättesaadavust;

41.  kutsub komisjoni üles võtma õigusnormide läbivaatamisel arvesse loomi, kes ei ole enam vedamiseks sobilikud, ning kaasama eksperte, et leida lahendusi selle teemaga tegelemiseks;

42.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja vedude heakskiitmise ühtlustatud menetlused ja võtma meetmeid loomade nakkushaiguste leviku tõkestamiseks nii liidusiseste kui ka kolmandatest riikidest algavate vedude ajal;

43.  kutsub komisjoni üles kasutama tugevamaid volitusi õigusnormide täitmise tagamiseks, eriti kui tegemist on määruse (EÜ) nr 1/2005 korduvate rikkumistega, ning algatama rikkumismenetlusi ja kohaldama tõhusaid sanktsioone liikmesriikide suhtes, kes ei kohalda määrust nõuetekohaselt; on seisukohal, et sanktsioonide peamine eesmärk peaks olema olemasolevate probleemide lahendamine ja hoiatav mõju tulevaste rikkumiste ärahoidmiseks;

44.  kutsub liikmesriike üles nõuetekohaselt koolitama ja palkama piisavalt riiklikke veterinaararste ja politseiametnikke, et tagada tõhus ja sage maanteekontroll ning veterinaararsti kohalolek laadimise ajal enne iga reisi;

45.  kutsub liikmesriike ja vedajaid üles edendama ja täielikult rakendama komisjoni toetatavaid ELi loomade veo juhendeid, kui jõustub muudetud määrus (EÜ) nr 1/2005, mille eesmärk on kehtestada parimad tavad, et toetada tööstust loomade heaolu parandamisel vedamise ajal; kutsub komisjoni üles edendama juhendite tõlkimist kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse, innustama kogemuste vahetamist selles valdkonnas ning edendama olemasolevaid parimaid tavasid ja suuniseid, et aidata elusloomade vedamisel osalevatel pädevatel asutustel ja osalejatel loomade heaolu standardeid paremini rakendada ja järgida;

46.  kutsub komisjoni üles tagama, et suuniseid ajakohastataks uusimate teaduslike tõendite järgi ja need leks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1/2005; tuletab siiski meelde, et õigusaktides esinevate lünkade täitmiseks kavandatud suunised ei ole õiguslikult siduvad, ning kutsub komisjoni üles lisama sätted õigusaktidega vähe hõlmatud liikide, näiteks kodulindude, küülikute ja kalade nõuetekohaseks kaitsmiseks;

47.  peab väga tähtsaks nõuet, et kõigil loomade veo sektoris töötavatel isikutel oleks piisav väljaõpe ja nad saaksid pidevat täiendkoolitust, et tagada loomade heaolu vedamise ajal; nõuab seetõttu kohustusliku ühtlustatud koolitussüsteemi väljatöötamist kõikide loomade veoga seotud isikute jaoks, mis peaks olema veo lubamise eeltingimus; nõuab lisaks, et kõnealune koolitus hõlmaks vedamise kõiki aspekte, nagu transpordivahendid, reisi liik ja laad, loomade nõuetekohane käitlemine ja otsustusprotsess seoses veoks sobivuse hindamisega ning looma liigile, kategooriale, vanusele, kehaseisundile, käitumisele, füsioloogiale ja stressiga toimetuleku mehhanismidele esitatavad nõuded;

48.  nõuab liikmesriikidelt tungivalt selle tagamist, et pädevustunnistuse saamiseks vajalik koolitus oleks liigi-, kategooria- ja vanusespetsiifiline, kehtiks maksimaalselt viis aastat ning et selle uuendamiseks oleks ette nähtud kohustuslik täienduskursus;

49.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid pakuksid päästetöötajatele spetsiaalset koolitust selle kohta, kuidas loomi päästa, ja tagaksid, et päästjatel oleks õnnetuste korral päästetööde tegemiseks objektidele, sõidukitele ja laevadele juurdepääs;

50.  kutsub komisjoni üles tagama määruse (EL) 2017/625(7) kohaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel, et määruses ja selle delegeeritud õigusaktides ettenähtud jõustamissätted oleks vähemalt sama ranged nagu need, mis tuleb kehtetuks tunnistada;

Loa andmise kord ja transpordivahendi heakskiitmine

51.  on veendunud, et transpordi aega ja vahendeid käsitlevates sätetes tuleb alati arvesse võtta looma liigispetsiifilist ja füsioloogilist seisundit, veetavate loomade arvu ning liigisiseseid tõuerinevusi, loomade sugu ja vanust; rõhutab, et kasutatavad transpordimeetodid peaksid alati olema kooskõlas looma füsioloogiliste, käitumuslike ja vaimsete vajaduste ning heaoluga;

52.  nõuab, et määrusesse (EÜ) nr 1/2005 lisataks Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni nõuded loomade, sealhulgas loomaaialoomade ELi-sisesele ja -välisele veole;

53.  on veendunud, et veoruumi mõõtmeid, loomkoormust ja kõrgust käsitlevad sätted tuleb viia kooskõlla kõige uuemate teadusandmetega ning veoautode maksimaalset kaalu ja kõrgust käsitleva ELi määrusega, kusjuures reeglid tuleb määruses sätestada nii täpselt, et see kõrvaldab mitmetähenduslikkuse, ei jäta ruumi erinevateks tõlgendusteks ja võtab arvesse liigispetsiifilisi vajadusi; nõuab, et nendes küsimustes viidaks läbi rohkem uuringuid; kutsub liikmesriike üles tagama, et loomaveokite sisemine kõrgus vastab minimaalsetele standarditele;

54.  tuletab meelde Euroopa Toiduohutusameti soovitust kasutada veiste, lammaste ja sigade puhul veoruumi mõõtmete määramisel allomeetrilisi valemeid ning hobuste puhul pindala kilogrammi kohta; usub, et nende objektiivsemate arvutuste kasutamine parandab loomade heaolu standardeid ning soodustab vedajate ja kontrolliasutuste poolse tõlgendamise järjepidevust;

55.  on seisukohal, et paremate lahenduste saavutamiseks ja transpordivahendite, sealhulgas peale- ja mahalaadimisseadmete kavandamise parandamiseks on vaja rohkem teaduslikke tõendeid, võttes arvesse liigispetsiifilisi ja füsioloogilisi nõudeid, käitumisalaseid ja vanuselisi nõudeid ning liigisiseseid tõuerinevusi; leiab, et see kavandamine peaks põhinema ka territooriumi geograafilistel tingimustel ja asjaolul, et väiketalud peavad sageli vedama üksikuid loomi või mitut eri tõugu looma samal ajal; rõhutab, et loomade heaolu seisukohast on loomade transpordivahendite sisekeskkonna kvaliteet väga oluline;

56.  on seisukohal, et haiguste edasikandumise vältimiseks on vaja parandada transpordivahendite kavandamist ja lühendada vedude kaugust, pidades silmas antimikroobikumiresistentsuse tõsist ohtu;

57.  kutsub komisjoni üles kindlaks määrama ja esitama ühtlustatud kriteeriumid ja miinimumstandardid, mis on välja töötatud koos kogu ELi hõlmava eksperdirühmaga, kuhu kuuluvad veterinaararstid, sealhulgas kvalifitseeritud spetsialistid valitsusvälistest organisatsioonidest, tehnilised insenerid, merendusasutused, vedajad, tootjad ja pädevate asutuste liikmed, ning mida pädevad riiklikud asutused saaksid kasutada kõigi loomade transpordivahendite ja konteinerite heakskiitmisel;

58.  kutsub üles looma kogu ELi hõlmavat asutust, mis sertifitseeriks ühtse menetluse kaudu laevu, arvestades laevade sertifitseerimise valdkonnaülest iseloomu, mis hõlmab nii insenere kui ka veterinaararste; peab oluliseks, et loomaveolaevade heakskiitmist ja kontrolli käsitlevas võrgustikudokumendis(8) esitatud soovitusi rakendataks kõikides liikmesriikides; peab kiireloomuliseks seda, et laevadel takistataks tegutseda teise nime all ja taotleda seega uusi litsentse, eriti kui nad on osalenud määruse (EÜ) nr 1/2005 tõsistes rikkumistes;

59.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tõhustada järelevalvet selle üle, kas loomaveolaevad järgivad meresõiduohutuse standardeid; kutsub liikmesriike eelkõige üles näitama suuremat rangust oma laevade sertifitseerimismenetlustes;

60.  märgib, et liikmesriigid ei tohiks lubada loomade vedamiseks kasutada sõidukeid ja laevu, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 1/2005 sätetele; kutsub liikmesriike üles olema nii sõidukite ja laevade sertifitseerimise ja neile lubade andmise kui ka juhtidele pädevustunnistuste andmise menetlustes rangemad; kutsub liikmesriike üles olema rangemad sertifitseerimiste ja heakskiitude tagasilükkamisel, kui nõudeid ei täideta, ning vajaduse korral tühistama juba välja antud load; kutsub komisjoni üles rangemalt karistama liikmesriike, kes kiidavad heaks loomade heaolu vajadustele mittevastavad transpordivahendid;

61.  kutsub liikmesriike üles tagama, et loomaveokites ei ole põranda või sõidukiseina ja vaheseinte vahel lõhesid;

62.  kutsub liikmesriike üles looma tingimused tagamaks, et insenerid saavad veterinaararste või teisi volitatud isikuid transpordivahendite heakskiitmise ajal asjakohaselt toetada konkreetsete seadmete, nagu ventilatsioonisüsteemide, kliimaseadmete ning kütte-, vee- ja söötmisvarustuse, vee kvaliteedi seire- ja hooldusseadmete ning laevade avariisüsteemide, samuti nendega seotud esmaste toiteallikate sertifitseerimisega;

63.  on seisukohal, et loomade heaolu tagamiseks ja reegleid järgivate ettevõtjate kaitsmiseks ebaausa konkurentsi eest tuleks pikamaasõitude puhul edendada transpordivahendite varustamist videovalvesüsteemiga, mis keskendub eelkõige peale- ja mahalaadimistoimingutele; rõhutab, et pädevad asutused peavad tagama andmekaitse ja eraelu puutumatuse õigused kogu protsessi vältel, sealhulgas nende isikute õigused, kes ei ole loomade transpordiga seotud ja keda on salvestatud juhuslikult; on seisukohal, et vedajad peaksid salvestatud videoid teatava aja jooksul säilitama ja tegema need pädevatele asutustele nende nõudmise korral kättesaadavaks;

64.  on seisukohal, et vedajate esitatud hädaolukorra lahendamise plaanid peaksid hõlmama igat liiki vahejuhtumeid ja hädaolukorra stsenaariume, mis võivad toimuda transpordi ajal, olgu need looduslikud või põhjustatud inimtegevusest, sealhulgas mehaaniliste probleemide lahendamine, viivituste haldamine, vajaduse korral alternatiivsete marsruutide valimine ning vajaliku toidu ja veega varustamine; on arvamusel, et hädaolukorra lahendamise plaane tuleb kohandada nii, et need võtaksid arvesse iga teekonna eripära; peab hädavajalikuks kehtestada selged normid, mis keelaksid teostamatute või ebausutavate hädaolukorra lahendamise plaanidega või ilma hädaolukorra lahendamise plaanideta vedude heakskiitmise, ning kutsub liikmesriike üles, et nad keelduksid heaks kiitmast iga teekonnalehte, millel puudub usaldusväärne ja terviklik hädaolukorra lahendamise plaan;

65.  kutsub komisjoni üles transporti keelama, kui piiriületuspunktides ja sadamates ning muudes ohtlikes olulistes punktides ei ole võimalik loomade mahalaadimine, varjualusesse paigutamine, söötmine ja jootmine;

66.  kutsub liikmesriike ja nende pädevaid asutusi üles nõuetekohaselt kontrollima laadimistoiminguid, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklis 20;

Kontroll ning andmete kogumine ja vahetamine

67.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks kiiresti välja ELis volitatud vedajate ja pädevustunnistuste keskandmebaasi; nõuab, et avaldataks aastaaruanne määruse (EÜ) nr 1/2005 rikkumiste ja kohaldatud sanktsioonide kohta, mida tuleks arvesse võtta ka tulevase määruse puhul; on seisukohal, et pädevustunnistused peaksid olema ühtses mitmekeelses vormis, mis määratakse kindlaks ELi õigusaktidega; palub komisjonil koostada kaubalaevade ja nende meeskondade jaoks Euroopa sertifitseerimissüsteemi tagamaks, et laevad on elusloomade veoks piisavalt varustatud ja meeskonnad selleks piisavalt koolitatud; kutsub komisjoni üles koostama nimekirja ettevõtjatest, kes on süüdi määruse tõsistes ja sagedastes rikkumistes, ning seda nimekirja tuleks korrapäraselt ajakohastada ja jagada riiklike ametiasutustega;

68.  kutsub liikmesriike üles parandama ja jõustama kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi TRACES tõhusamat, läbipaistvamat ja süstemaatilisemat kasutamist ning kasutama selle uusi funktsioone, et muuta riskihindamisel põhinevaid kohapealseid kontrolle ja/või auditeid sihipärasemaks, toetada liikmesriikides elusloomade veo kontrolli riskianalüüside koostamist ning täiustada usaldusväärsuse kontrolle teekonnalehtede kinnitamisel ja tagasiulatuvate kontrollide tegemisel; palub komisjonil tagada TRACESi platvormile lihtne juurdepääs, et kindlustada kõigile volitatud kasutajatele laialdasem juurdepääs ja teha see pädevatele asutustele lihtsalt kättesaadavaks, ning aidata ühtlustada menetlusi liikmesriikide vahel; kutsub liikmesriike üles tagama süsteemi kasutavatele ettevõtjatele parema koolituse; on seisukohal, et süsteemi TRACES tuleks kasutada kogu transpordi, sealhulgas merereiside puhul;

69.  rõhutab, et teekonnalehtede kavandamist tuleb lihtsustada; nõuab kiiret üleminekut paberkandjal teekonnalehtedelt digitaalsetele teekonnalehtedele, mis tuleks pärast veterinaarjärelevalve ametniku heakskiidu saamist saata pädevatele asutustele ja mis peaksid olema kättesaadavad kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele; kutsub liikmesriike üles tagama, et pädevad asutused kontrolliksid, kas teekonnalehed sisaldavad realistlikke andmeid ja kas seega järgitakse määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 14 lõiget 1, ning tagama, et veo kavandamine hõlmaks kinnitust aja broneerimise kohta kontrollpunktis, sealhulgas sööda ja vee kohta;

70.  palub, et komisjon kehtestaks minimaalse ühise raamistiku loomade veo jooksul tehtavate kontrollide arvu kohta, tagades, et riiklike ja Euroopa kontrollide arv oleks proportsionaalne igast liikmesriigist väljuvate loomade arvuga; palub komisjonil lisaks teha ettepaneku kontrollivõimaluste kohta, mis ei too kaasa täiendavaid bürokraatlikke takistusi, mis võiksid ohustada transporditavate loomade heaolu või kontrollide ühtsust kogu liidus; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kehtestama kontrollisüsteemid, millega kontrollitakse riskianalüüside olemasolu, kvaliteeti ja rakendamist, kui kontrollid delegeeritakse teistele asutustele;

71.  rõhutab, et põllumajandusloomade heaolu jätkuvaks parandamiseks tuleks edendada piirkondlike tapamajade laiendamist ning lubada tapmist põllumajandusettevõtetes kohapeal, et vältida pikki vedusid;

72.  rõhutab, et liikmesriikide esitatud tegevuskavad määruse (EÜ) nr 1/2005 rakendamisel avastatud puuduste kõrvaldamiseks peavad sisaldama konkreetseid algatusi koos range ajakavaga nende lõpuleviimiseks; kutsub komisjoni üles võtma kavade suhtes põhjalikke järelmeetmeid, et tagada kavade lõpuleviimine ja eesmärkide täielik saavutamine; rõhutab, et liikmesriikidel on võimalik kehtestada rangeid norme tagamaks elusloomade heaolu vedamise ajal;

73.  kutsub komisjoni üles esitama ja kehtestama ühtlustatud ja tõhusa ELi sanktsioonide süsteemi ning määrama kindlaks ühised miinimumkriteeriumid määruse rikkumise eest määratavate karistuste jaoks, et panna kogu ELis alus tõhusale, proportsionaalsele ja hoiatavale süsteemile ning võtta karistussüsteemis arvesse rikkumise laadi, raskusastet, ulatust ja kestust ja varasemate rikkumiste esinemist;

74.  kutsub liikmesriike üles tagama, et nende riiklikke politseijõude koolitataks aktiivselt tuvastama loomade vedu käsitlevate ELi õigusaktide rikkumisi;

75.  rõhutab vajadust politseijõudude ühtse koolituse järele kõigis liikmesriikides, et tagada nõuetekohane kontroll teekondade kõigil etappidel;

76.  kutsub komisjoni üles pakkuma välja meetmeid, et tagada veotingimuste järgimise täielik ja ühtne järelevalve, et vältida liidus loomade nn dumpingut;

77.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja menetlust, mis võimaldaks kiiresti tunnistada kehtetuks selliste ettevõtjate tegevusload, kes rikuvad tõsiselt ja korduvalt määrust (EÜ) nr 1/2005 ning põhjustavad sellega ebaausat konkurentsi;

78.  nõuab, et määrusesse (EÜ) nr 1/2005 lisataks loomadel põhinevad heaolu näitajad, näiteks füüsilised, füsioloogilised ja käitumuslikud indeksid (st loomade vaatlusel põhinevad näitajad), samuti võimalus kasutada kantavaid monitore ja biokeemilisi markereid, ning et pädevad asutused ja komisjon saaksid neid kasutada andmete kogumiseks, veterinaarinspektorid ning vedajad ja ettevõtjad kaubanduslike tingimuste alusel; on seisukohal, et sellised vahendid on vajalikud loomade heaolu hindamiseks enne vedu, vedamise ajal ja pärast seda; märgib, et mõned sellised näitajad on juba olemas, samal ajal kui teisi töötatakse Euroopa referentkeskustes välja, kuid rõhutab, et selles valdkonnas on vaja edasisi teadusuuringuid ja andmete kogumist;

79.  leiab, et reaalajas juurdepääs satelliitnavigatsioonisüsteemidele ja temperatuurisalvestistele on pädevate asutuste ja vedajate jaoks reisi igas punktis väga oluline; on arvamusel, et transpordivahendid peaksid olema varustatud ajakohasemate kontrollisüsteemidega, sealhulgas temperatuuri ja niiskuse mõõtmine sõiduki sees ja väljaspool sõidukit, teave veevarustuse kohta ning peale- ja mahalaadimistoimingute registreerimine, mida jälgivad pädevad asutused; tuletab meelde, et pädevad asutused peavad tagama andmekaitse ja eraelu puutumatuse õigused kogu protsessi vältel;

80.  nõuab, et korraldaja või vedaja annaks pädevatele asutustele reaalajas juurdepääsu elektroonilistele algandmetele alates saadetise lähetamisest lähtekohas kuni loomade mahalaadimiseni sihtkohas, et tagada juurdepääs andmetele, millega ei saa manipuleerida;

81.  kutsub liikmesriike üles tegema loomade veo kavandamise ja elluviimise suhtes pädevate asutuste poolseid etteteatamata kontrolle;

82.  rõhutab, et pealelaadimisel tuleks kontrollida ka ELi-siseseid saadetisi; nõuab, et pädevad asutused peaksid laadimisel kontrollima, kas järgitakse määruse (EÜ) nr 1/2005 nõudeid veoruumi põrandapinna ja kõrguse kohta, kas ventilatsiooni- ja veesüsteemid ning joogiseadmed töötavad nõuetekohaselt ja sobivad veetavate liikide jaoks, kas ei laadita nõuetele mittevastavaid loomi ning kas kaasas on piisavalt sööta ja allapanu;

83.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid loomade heaoluga seotud põhjustel tagasiulatuvaid kontrolle, et teha kindlaks, kas loomad olid maha laaditud kogu puhkeajaks, mis on ette nähtud ELi õigusaktidega; palub komisjonil anda liikmesriikidele selge korralduse, et pädevad asutused tegutseksid ühtlustatud viisil tagamaks, et ei kiideta heaks vedusid, mille puhul ei tehta korrapäraselt tagasiulatuvaid kontrolle;

Sõidu- ja puhkeajad

84.  soovitab kehtestada kogu ELi hõlmava liigipõhise menetluse söötmise ja jootmise sageduse registreerimiseks alates viimasest söötmisest enne pealelaadimist päritoluettevõttes kuni teekonna lõpuni, põhjustamata lisaviivitusi või lisakoormust kas peatuste või peale- või mahalaadimise ajal; nõuab, et komisjon võtaks meetmeid tagamaks, et liikmesriigid karistaksid nõuetekohaselt rikkumiste eest, kui ületatakse sõiduaega;

85.  kutsub liikmesriike üles inspekteerima Euroopa-siseseid vedusid, kui loomad laaditakse sõidukitele, et kontrollida, kas määruse (EÜ) nr 1/2005 nõudeid järgitakse;

86.  kutsub liikmesriike üles tagama, et oleks olemas piisav arv juurdepääsetavaid, puhtaid, toimivaid ja loomaliigile vastavaid jootmisseadmeid ning veepaak oleks täidetud ja olemas oleks piisav kogus värsket allapanu;

87.  soovitab, et tulevastes õigusaktides ei tohiks tapmisele saadetavate koduloomade veo aeg põhimõtteliselt ületada kaheksat tundi, võttes samas arvesse teatavate piirkondade, näiteks saarte, äärepoolseimate ja kaugemate piirkondade ning välja arendamata taristuga piirkondade geograafilisi eripärasid; rõhutab, et maksimaalset sõiduaega tuleb kohaldada kõigi transpordivahendite suhtes, välja arvatud meretransport;

88.  rõhutab, et teekonna maksimaalset pikkust käsitlevad sätted tuleks läbi vaadata, et integreerida tõendid olemasolevatest ja käimasolevatest teadusuuringutest, ning võttes arvesse loomade liigi-, vanuse- ja kategooriaspetsiifilisi vajadusi;

89.  nõuab olemasolevate ELi vahendite ümbersuunamist, et toetada rahaliselt väikesemahulisi, kohalikke ja kollektiivseid tapamaju ning töötlemisüksusi, et loomi saaks tappa põllumajandusettevõttes või nende kasvatuskohale võimalikult lähedal; soovitab tungivalt kaugvedude asemel alternatiivseid strateegiaid, näiteks majanduslikult elujõuliste kohalike tapamajade ja töötlemisüksuste rajamist rohkematesse kohtadesse, mida vajaduse korral stimuleeritakse ja toetatakse ELi vahenditest, samuti seadusandlikke algatusi liikmesriikides, et hõlbustada tapmist põllumajandusettevõttes; kutsub liikmesriike üles võimaldama vedamiseks kõlbmatute loomade tuvastamisel vajaduse korral hädatapmist otse aretus- ja nuumamisettevõtetes;

90.  soovitab, et liikmesriigid looksid ELis piiridele loomade transpordiks kiirrajad, et lühendada sõiduaega;

91.  nõuab, et mõiste „sõiduaeg“ määratletaks kui kogu liikumise aeg, jättes välja transpordivahendisse laadimise aja ja kõnealusest transpordivahendist mahalaadimise aja, kui see on jõudnud lõppsihtkohta; kutsub pädevaid asutusi üles kontrollima, kas kavandatud laadimis-/mahalaadimisajad on realistlikud, proportsionaalsed laaditavate või mahalaaditavate loomade arvuga ning teekonnalehel täpselt deklareeritud; peab lisaks oluliseks võtta meetmeid, et vältida ühest kogumiskeskusest teise liikumist, mille eesmärk on hoida teel lõppsihtkohta kõrvale teekonnale rakenduvatest piirangutest;

92.  soovitab komisjonil kaaluda teaduspõhiseid tõendeid, et parandada kogu elusloomaveo kvaliteeti, keskendudes sellega seotud negatiivsetele aspektidele, mis põhjustavad heaoluprobleeme, näiteks veoks sobivuse, söötmise ja jootmise, puhkeaegade ja soojuskeskkonna kohta, vajaduse korral eristades transpordivahendeid;

93.  kutsub komisjoni üles lisama määruse (EÜ) nr 1/2005 läbivaatamisel sätted, milles käsitletakse lõppsihtkohta jõudmiseks kõige lühema ja sobivama marsruudi valimist;

Temperatuur transpordi ajal

94.  kutsub liikmesriike üles tagama sõidukites kogu teekonna ajal transporditavate liikide jaoks optimaalse temperatuuri, olenemata sellest, kas transpordivahend seisab või liigub ja olenemata välistemperatuurist; kutsub liikmesriike lisaks üles kohaldama rangelt minimaalset ja maksimaalset temperatuuri transpordivahendis, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1/2005; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kogu teekonna vältel andma loa reisile, teekonnalehtedele ja reisiplaanidele üksnes siis, kui temperatuur jääb prognooside kohaselt vahemikku 5 ºC ja 30 ºC, olenemata kasutatavast transpordiliigist, välja arvatud juhul, kui kasutatavad transpordivahendid on varustatud kliimaseadmetega, mis suudavad hoida temperatuuri sobivas vahemikus;

95.  tunnistab, et loomade kehasoojus võib tõsta temperatuuri transpordivahendis, mis võib viia välistemperatuurist kõrgema temperatuurini;

96.  kutsub liikmesriike üles tegema kuumalainete ajal täiendavaid ja piisavaid kontrolle ning kutsub üles tegema uuringuid, et täita lüngad teadmistes temperatuuri mõju kohta loomade heaolule;

97.  kutsub komisjoni üles selgitama, et sõidukitemperatuuri reeglit kohaldatakse kogu reisi vältel kuni lõppsihtkohani; rõhutab, et komisjon peaks tagama, sealhulgas õiguslike meetmete kaudu, et liikmesriigid ei eiraks seda reeglit;

98.  nõuab, et riiklike veterinaarjärelevalveametnike teostatava usutavuse kontrolli lihtsustamiseks töötataks välja ühtne ilmaennustuse süsteem, mis põhineb Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse andmetel;

99.  kutsub liikmesriike üles tagama, et loomaveokite puhul järgitakse määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa peatükis VII osutatud minimaalset ruumivajadust ja et kõrge temperatuuri korral on loomkoormus vastavalt väiksem;

100.  peab oluliseks töötada edaspidi transpordivahendite optimaalse temperatuurivahemiku kohta välja täpsemad normid, võttes arvesse erinevaid liigi-, vanuse- ja kategooriapõhiseid vajadusi, samuti looma füsioloogilist seisundit, liigisiseseid tõuerinevusi, vanust, sugu ja kohanemist keskkonnaga ning loomade termoregulatsiooni; on seisukohal, et heakskiidetud temperatuurivahemik peaks põhinema tegelikul temperatuuril, täpsemalt temperatuuri ja niiskuse kombinatsioonil; soovitab lisaks registreerida temperatuuri, niiskuse ja ammoniaagi taseme kontrolliseadmetega, mis on paigutatud transpordivahendite eri osadesse, olenemata sellest, kas vedu toimub mere-, õhu- või maanteetranspordiga; rõhutab, et temperatuuri jälgimise seadmeid peavad kontrollima, kalibreerima ja sertifitseerima pädevad riiklikud asutused;

Veoks sobivus ja kaitsetute loomade kategooriad: võõrutamata, tiined ja eluea lõpus olevad loomad

101.  on arvamusel, et kõigi transporditavate loomaliikide ja -kategooriate asjakohase sööda, söötmis- ja mäletsemissageduse, termoregulatsiooni, puhkevajaduste ja füüsilise võime kindlakstegemiseks taluda transporti kahjustusteta on vaja rohkem teadusuuringuid; leiab, et loomade heaolu peaks olema peamine mure ja et teadmiste puudujääke tuleks täita rohkemate teadusuuringute abil;

102.  on seisukohal, et rohkem teadusuuringuid tuleb suunata teadmiste parandamisele noor- ja võõrutamata loomade eri- ja konkreetsete transpordivajaduste kohta, eelkõige seoses optimaalse veoajaga olenevalt kasutatavast transpordivahendist, veoruumi optimaalsete mõõtmete, õige vanuse, sobivate jootmisseadmete, sobivate piimaasendajate, nõuetekohase söötmise korraldamisega kogumiskeskustes, söötmise intervallidega vedamise ajal ja optimaalsete tingimustega loomade kasvatamiseks päritoluettevõttes ning loomade veovalmiduse hindamisega, mida tuleb nõuetekohaselt tagada;

103.  nõuab võõrutamata loomade määratluse selgitamist, et liigiti täpsustada loomad, kes ei ole võimelised iseseisvalt tarbima piisavalt tahket sööta ja vett, koos selge miinimumvanusega nädalates ja võttes arvesse viimaseid teadusandmeid nende loomade immuunsüsteemide ja söötmisvajaduste kohta;

104.  kutsub komisjoni üles kehtestama eelretsenseeritud teadusuuringutele toetudes piirangud võõrutamata loomade teekonna kestusele; on seisukohal, et võõrutamata loomade vedamist tuleks vältida ja alla nelja nädala vanuse vasikate vedu keelata, välja arvatud juhul, kui põllumajandusettevõtja veab loomi vähem kui 50 km kaugusele; on seisukohal, et nende loomade veo piirangut tuleb tulevases määruses tugevalt arvesse võtta, võttes arvesse ka vajadust meetmete järele, millega tagatakse, et kõik loomad saavad päritoluettevõttes nõuetekohast hoolitsust;

105.  kutsub liikmesriike üles kaugemates piirkondades, eriti mägipiirkondades ja saartel, arendama liikuvaid tapamaju; tuletab meelde, et sellised liikuvad tapamajad parandaksid tapamajadesse transportimiseks sobimatute vigastatud loomade heaolu ning edendaksid otsemüüki;

106.  soovitab komisjonil anda EFSA-le volitused töötada välja ühised kohustuslikud ELi suunised loomade transpordikõlblikkuse hindamiseks, et tagada ühtlustatud lähenemisviis kogu ELis; on lisaks veendunud, et nende suuniste kasutamist tuleb kontrollida ja see tuleb siduda karistussüsteemidega;

107.  tunnistab erinevusi loomade maantee- ja mereveo vahel; nõuab lisauuringuid, et paremini mõista eri transpordiliikide mõju loomade heaolule;

108.  on seisukohal, et saare- ja äärepoolseimate piirkondade eriti raske geograafilise olukorra tõttu tuleb seal loomade veo kestuse lühendamiseks edendada kohalikku nuumamist ja lühikesi tarneahelaid;

109.  kutsub liikmesriike üles saarepiirkondades, eriti äärepoolseimates piirkondades, arendama liikuvaid tapamaju; tuletab meelde, et sellised liikuvad tapamajad vähendaksid nendes piirkondades elusloomade maantee- ja meretransporti märkimisväärselt;

110.  rõhutab tiinete emasloomade kaitsetust, sest neil on väga spetsiifilised bioloogilised vajadused ja nad on eriti kaitsetud transpordi ajal, mis võib teekonna ajal põhjustada tiinuse katkemise või poegimise, mis toob sageli kaasa järglase ja/või emaslooma surma; on seisukohal, et tiinete loomade vedamist tuleb vältida, ning on seisukohal, et tiinete loomade vedu tiinuse viimase kolmandiku ajal tuleks piirata maksimaalselt nelja tunniga, arvestades, et neil on suurem oht kannatada transpordi ajal heaolu halvenemise tõttu; nõuab rohkem teadusuuringuid, et töötada välja täpsemad meetodid tiinusaja määramiseks ja tiinuse staadiumi alusel transpordikõlblikkuse hindamiseks; kutsub liikmesriikide ametiasutusi üles olema väga valvsad tagamaks, et ei veeta sobimatuid loomi, eelkõige tiineid emasloomi, kelle puhul on ületatud määrusega (EÜ) nr 1/2005 lubatud maksimaalne tiinusperiood;

111.  on seisukohal, et väiksema majandusliku väärtusega kaitsetute loomade, eelkõige viljaka eluea lõpus olevate loomade kaitse madalama taseme oht on väga reaalne ja seda tuleks seetõttu sätete muutmisel arvesse võtta koos kõnealuste loomade kaugveo vältimisega, kuna nende sobivust ja võimet transpordiga toime tulla on raske hinnata; on seisukohal, et viljaka eluea lõpus olevate loomade vedu tuleks lubada üksnes lähimasse kättesaadavasse ja liigile sobivasse tapamajja; kutsub komisjoni üles edendama algatusi ja investeeringuid liikuvate, kohalike ja piirkondlike tapamajade võrgustiku edendamiseks, et tagada tulevikus võimalus piirata viljaka eluea lõpus olevate loomade vedu maksimaalselt nelja tunniga;

112.  rõhutab, et loomade haigestumise või vigastuste korral peavad sõidukijuhid viivitamata teavitama veterinaararsti ning selliseid loomi tuleb käsitada veoks sobimatutena, hoida neid teistest loomadest eraldi ja anda neile esmaabi;

Määrusega (EÜ) nr 1/2005 puudulikult hõlmatud liigid

113.  soovitab komisjonil töötada välja seadusandlikud ettepanekud, tuginedes uusimatele teadusandmetele kalade ja muude veeloomade vajaduste ning veomeetodite kohta, et vähendada nende kannatusi vedamise ajal; rõhutab, et uued sätted peaksid sisaldama üksikasjalikku kontrollnimekirja veoeelse planeerimise ja ettevalmistuste kohta, konkreetseid sätteid vee kvaliteedi parameetrite, loomade paigutustiheduse, peale- ja mahalaadimise ajal käitlemise ning transpordijärgse loomade heaolu kontrolli kohta; kutsub komisjoni üles tagama, et tema avaldatavaid suuniseid ajakohastatakse uusimate teaduslike tõendite alusel ja need on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1/2005, ning nõuab erinõuete kehtestamist kalade kaubanduslikule veole; rõhutab lisaks, et kalade vedamise kohta tuleks pakkuda erikoolitust ja sertifitseerimist;

114.  kutsub komisjoni üles lisama määrusesse (EÜ) nr 1/2005 sätted, et nõuetekohaselt kaitsta liike, mida õigusaktid veel piisavalt ei hõlma; tuletab meelde, et õigusaktides konkreetsete liikidega seoses esinevate lünkade täitmiseks kavandatud suunised ei ole õiguslikult siduvad, ning kutsub komisjoni üles lisama sätted õigusaktidega vähe hõlmatud liikide, näiteks kodulindude ja küülikute nõuetekohaseks kaitsmiseks; nõuab lisaks liigispetsiifilisi sätteid järgmistel juhtudel, sealhulgas vajaduse korral veo põhjusest sõltuvalt maksimaalse veoaja sätestamist; on seisukohal, et on vaja spetsiaalseid kodulindude konteinereid, kus linnud saavad seista loomulikus asendis ja nende pea kohal liigub piisavalt õhku, ning norme nõuetekohaseks käitlemiseks, eriti kui linde püütakse enne vedamist; märgib, et küülikuid käsitlevate sätete puudumine määruses toob mõnikord kaasa kodulindude konteinerite ebasobiva kasutamise küülikute veoks; on seisukohal, et kodulindude ja küülikute vedu tuleks lubada üksnes lähimasse kättesaadavasse ja liigile sobivasse tapamajja; kutsub komisjoni üles edendama algatusi ja investeeringuid liikuvate, kohalike ja piirkondlike tapamajade võrgustiku edendamiseks tagamaks, et tagada tulevikus võimalus piirata nende loomade vedu maksimaalselt nelja tunniga;

115.  rõhutab pakilist vajadust hinnata kõige uuemaid teadusandmeid lemmikloomade heaolu kohta vedamise ajal; on seisukohal, et on vaja rohkem uuringuid lemmikloomade vajaduste kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2005 sätetele, mis käsitlevad EFSA arvamuste avaldamist kasside ja koerte vajaduste kohta; kutsub komisjoni üles kehtestama lemmikloomade kaubandusliku veo kohta üksikasjalikud sätted, mis põhinevad praegustel teadusandmetel, pöörates erilist tähelepanu loomade eraldamisele ja ruumivajadusele, virnastamisele, allapanule, sobivale temperatuuri- ja niiskusvahemikule, et tagada loomade heaolu, samuti loomade käitlemise ja vedamise eest vastutavate töötajate nõuetekohasele koolitusele;

116.  rõhutab pakilist vajadust hinnata kõige uuemaid teadusandmeid hobuste vajaduste ja heaolu kohta vedamise ajal; eeldab, et komisjon võtab neid liike arvesse ja esitab muudetud määruses (EÜ) nr 1/2005 liigispetsiifilised nõuded;

Meretransporti käsitlevad erisätted

117.  nõuab meetmeid, mis võimaldavad vajaduse korral minna üle liha, rümpade ja geneetilise materjaliga kauplemisele, mis võiks asendada vajadust meretranspordi järele; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks ja täpsustaks meretranspordi sätteid, eelkõige lubade andmise protsessi, korraldajate ja vedajate määratlemist ja identifitseerimist ning nende kohustuste kindlaksmääramist, et luua selge vastutusahel ning põllumajandustootjate, vedajate ja veterinaararstide läbipaistev teabevahetus pädevate asutustega; kutsub üles kehtestama hoiatavad meetmed, sealhulgas rahalised karistused, et takistada surnud loomade merre või veoteedele viskamist kooskõlas rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooniga (MARPOLi konventsioon);

118.  kutsub liikmesriike üles tagama 30 km raadiuses piiridest ja sadamatest nõuetekohased ja piisavad rajatised loomade mahalaadimiseks, söötmiseks ja jootmiseks ning võimaldama loomadel korralikult puhata, kaitstes sellega viivituste korral nende heaolu; kutsub liikmesriike üles selliste rajatiste puudumise korral vedu mitte heaks kiitma;

119.  kutsub komisjoni üles koostama liikmesriikide esitatud teabe ja komisjoni asjakohase järelevalve põhjal nimekirja sadamatest, kus on loomade inspekteerimiseks vajalikud rajatised;

120.  kutsub liikmesriike üles tagama, et neid rajatisi kasutatakse ka tegelikult, kui enne loomade laevadele laadimist on vajalik mahalaadimine, ja et loomi ei hoita pikka aega veokites, kuni nad ootavad laevadele laadimist;

121.  kutsub liikmesriike lisaks üles tegema kariloomade veo kavandamisel paremat koostööd, et vältida ülemäärast kuhjumist piirikontrollis;

122.  märgib, et vaja on uurida võimalusi, kuidas parandada mereveo kvaliteeti hea tervisega aretusloomade puhul ja võimaldada neil puhata sõidukis, kui nende mahalaadimine võib ohustada nende tervislikku seisundit;

123.  palub piiri- või sadamaliikmesriikidel, kes vastutavad kolmandatesse riikidesse suunduva maantee- ja meretranspordi kontrolli eest, määrata karistusi kõigi Euroopa õiguse rikkumiste eest;

124.  peab puhkeperioodide ajal ametlikes ootetarandikes ning peale- ja mahalaadimisel, eelkõige kaugvedude puhul, äärmiselt oluliseks sõltumatu veterinaararsti kohustuslikku kohalolekut proportsionaalselt loomade arvuga; kutsub liikmesriike üles kehtestama kohustuslikud sätted merereiside kohta, tagades veterinaararstide või viimase abinõuna asjakohaste oskustega sertifitseeritud spetsialisti kohaloleku pardal kogu merereisi jooksul, et kontrollida laevadel loomade asjakohaste tervishoiu- ja heaolustandardite rakendamist ning pakkuda reaalajas toetust haigetele või vigastatud loomadele ning kohandada loomade jootmist ja söötmist nende esmavajadustega;

125.  nõuab kohustuslikke sätteid kontrollide läbiviimiseks pärast laevadele laadimist, et vältida õnnetusjuhtumeid;

126.  peab pikkade reiside puhul kolmandatesse riikidesse äärmiselt oluliseks sõltumatu veterinaararsti kohustuslikku kohalolekut laadimisel ja lõppsihtkohas; rõhutab, et veterinaararsti kohalolek võimaldab uuesti hinnata sobivust transpordiks ning võib aidata tagada ELi õigusaktide järgimist ja Euroopa Liidu Kohtu asjakohase otsuse täitmist;

Elusloomade vedu kolmandatesse riikidesse

127.  kutsub liikmesriike üles ELi mittekuuluvatesse riikidesse tehtavate pikkade veoteekondade puhul kontrollima kõiki saadetisi laadimise kohas ja lõppsihtkohta jõudmisel ja neid hoolikalt hindama, et töötada välja kontrollimenetlused, mis hõlmavad selliseid valdkondi nagu sööda ja vee kogus kogu teekonna vältel, loomade veoruumi mõõtmed ja kõrgus, jootmisseadmete kvaliteet, paigutus ja nõuetekohane toimimine vastavalt veetavate loomade vajadustele, allapanu kvaliteet, ning tagama, et ühtki veoks sobimatut looma peale ei laadita; kutsub komisjoni üles sekkuma nende liikmesriikide tegevusse, kes kiidavad heaks elusloomade ekspordi, kui Euroopa Kohtu otsuse täitmist kohtuasjas C-424/13(9) ei ole võimalik tagada;

128.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma põhjalikke andmeid ja lisama määruse (EÜ) nr 1/2005 läbivaatamisse nõude koostada sihtkohta saabumisel aruanded loomade tervisliku seisundi ja suremuse kohta;

129.  nõuab, et kõigil välispiiridel ja samuti ELi sisepiiridel loodaks prioriteetne rada ja rakendataks seda rada, mis on spetsiaalselt ette nähtud loomade vedamiseks, sealhulgas piisavalt puhkepaiku vastavalt transporditavate loomade vajadustele, et kõrvaldada ooteajad, minimeerida nii palju kui võimalik mis tahes viivitusi, mis võivad kahjustada loomade heaolu, ja lühendada reisi üldist kestust; soovitab, et dokumendid saadetaks varem vastuvõtvatele asutustele elektrooniliselt;

130.  nõuab seoses elusloomade veoga kolmandatesse riikidesse tungivalt, et saadetistele tuleks anda luba alles pärast seda, kui pädev asutus on saanud kinnituse, et esitatud teekonnaleht on täielikult täidetud koos tõendatava kinnitusega, et määrust (EÜ) nr 1/2005 rakendatakse tõhusalt kuni lõppsihtkohani, sealhulgas väljaspool ELi toimuvatel teekonna etappidel, kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu otsusega kohtuasjas C-424/13; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELis kohaldatavaid õigusnorme kohaldatakse ka liidust väljaviidavate loomade veo suhtes; märgib, et hiljuti kaitsesid mõned riigid/piirkonnad oma otsust piirata loomade kaugvedu, nimelt elusloomade eksporti ja teatavate loomakategooriate transporti, eriti kui reisid nõuavad 24-tunnist peatust, kuna kolmandates riikides puuduvad kontrollpunktid;

131.  kutsub komisjoni üles koostama nimekirja kolmandatest riikidest, kes kohaldavad norme, mis on vähemalt sama kaitsvad kui ELis, kus elusloomade eksport võib rahvusvahelise kokkuleppe alusel olla otseselt lubatud; kutsub komisjoni samal ajal üles tegelema probleemiga, et mõned ELi mittekuuluvad riigid kasutavad oma sertifikaati, et toimida transiidikeskustena loomade vedamisel sertifitseerimata kolmandatesse riikidesse; kutsub komisjoni üles kehtestama muudeks juhtudeks sertifitseeritud kontrollisüsteemi, mis tagab kolmandatesse riikidesse vedamise korral ELi õigusaktide järgimise teekonna mis tahes osas; kutsub komisjoni sellega seoses üles hindama näiteid sertifitseerimis- ja auditeerimisvahenditega seotud parimatest tavadest, et tagada elusloomade vedamisel kolmandatesse riikidesse jälgitavus ja heaolu;

132.  tunnistab, et praegu puudub kontrollisüsteem kolmandatesse riikidesse transportimiseks, mis viib olukordadeni, kus loomade eksportimisel kolmandatesse riikidesse ei järgita sageli määrust (EÜ) nr 1/2005 ja rikutakse sageli Euroopa Kohtu otsust C-424/13 selles küsimuses; nõuab, et loomade vedu ELi ja kolmandate riikide vahel oleks lubatud ainult siis, kui on võimalik tagada Euroopa Kohtu otsusega C-424/13 kehtestatud Euroopa standardid;

133.  kutsub komisjoni üles püüdma kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste käigus saavutada ühtsed loomade heaolu standardid ELi ja kolmandate riikide vaheliste vedude ajal, et Euroopa põllumajandustootjad ei langeks ebaausa konkurentsi ohvriks;

134.  on veendunud vajaduses tugevdada koostööd ja kommunikatsiooni kolmandate riikidega, eelkõige seoses vastastikuse abi ja kiire teabevahetusega, ning teha mitmesuguseid algatusi, et suurendada teadlikkust ja edendada ELi standardite rakendamist kolmandates riikides, eelkõige ELi imporditud liha ja loomsete saaduste puhul;

135.  soovitab komisjonil teha oma audiitoritele, kelle hulka kuuluvad veterinaararstid ja tehnilised insenerid, ülesandeks teha põhjalikke kontrolle ja hindamisi, et töötada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2005 nõuetega välja kolmandates riikides kättesaadavate tsentraliseeritud, auditeeritud ja akrediteeritud puhkerajatiste loetelu; kutsub liikmesriike üles teekonnalehti tulevikus mitte heaks kiitma, kui ei ole antud kinnitust selle kohta, et kavandatud puhkerajatised on tegelikult lisatud eespool nimetatud loetellu ja tagavad tänu sellele loomade mahalaadimiseks vajalikud tingimused; rõhutab lisaks, et iga puhkerajatise broneeringu kinnitamine on oluline tagamaks, et kõigile transpordikava kohaselt saabuvatele loomadele on piisavalt ruumi;

136.  märgib, et vaja on uurida võimalusi, kuidas parandada veo kvaliteeti kõrgete tervisenõuetega aretusloomade puhul ja võimaldada neil puhata sõidukis, kui nende mahalaadimine võib ohustada nende tervislikku seisundit;

137.  leiab, et on tähtis suurendada rahalist toetust välisabile ja rahvusvahelisele koostööle, eriti kolmandatele riikidele, kes vajavad suuremaid investeeringuid näiteks rümpade jahutamiseks või loomse paljundusmaterjali käitlemiseks;

138.  kordab, kui oluline on tagada jõustatavad kaubanduse ja kestliku arengu peatükid kõigis ELi kaubanduslepingutes, mis on vahend tagamaks, et esitatud suuremad regulatiivsed eesmärgid oleksid kooskõlas ELi kaubanduspoliitikaga ja et kolmandad riigid, kes on sõlminud ELiga kaubanduslepingud, järgiksid neid; rõhutab, et kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides tuleks arvesse võtta ka samaväärseid tootmisstandardeid, eelkõige loomade heaolu;

139.  kutsub komisjoni üles kasutama ELi kaubanduspoliitikat vahendina, et suurendada määruse (EÜ) nr 1/2005 järgimist väljaspool ELi, säilitades samal ajal majanduskasvu ja töökohtade loomise eesmärgi ELis ning tagades, et need nõuete täitmisega seotud kulud ei mõjuta ebaproportsionaalselt ELi ettevõtjaid;

140.  nõuab, et liidu loomade kaitse ja heaolu standardite järgimine oleks kohustuslik ka kolmandatest riikidest importimisel, et tagada Euroopa tootjate konkurentsivõime;

Aruandlus

141.  nõuab, et kõik liikmesriigid esitaksid komisjonile igal aastal aruande ELi piires veetud ja väljapoole ELi eksporditud loomaliikide arvu kohta, nende vedude käigus tehtud kontrollide kohta koos tõenditega, nende vedude käigus tuvastatud rikkumiste kohta koos tõenditega ning liikmesriikide võetud järelmeetmete kohta, mille komisjon peaks tegema üldsusele kättesaadavaks kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on selle esitanud;

142.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama igal aastal Euroopa Parlamendile aruande oma tegevuse kohta loomade kaitse ja heaolu parandamisel vedude ajal;

o
o   o

143.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus ja uurimiskomisjoni lõpparuanne nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 113, 19.5.1995, lk 1. (2) ELT L 239 I, 24.7.2020, lk 1. (3) ELT L 3, 5.1.2005, lk 1. (4) 14. novembri 2018. aasta eriaruanne nr 31/2018 „Loomade heaolu ELis: kuidas vähendada lõhet ambitsioonikate eesmärkide ja tegeliku rakendamise vahel“. (5) Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), „Animal transport: help us prepare our assessment“ (Loomade vedu: aidake meil hinnangut koostada), 15. aprill 2021. (6) Vt Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. oktoobri 2004. aasta otsus Euroopa Komisjon vs. Madalmaad, C-113/02, ECLI:EU:C:2004:616 ja Euroopa Kohtu (kolmas koda) 8. mai 2008. aasta otsus Danske Svineproducenter vs. Justitsministeriet, kohtuasi C-491/06, ECLI:EU:C:2008:263. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1). (8) Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat, tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi direktoraat, üksus F2: Loomad, riiklike kontaktpunktide võrgustikudokument „Network document on livestock vessels“, 2020. (9) Euroopa Kohtu (viies koda) 23. aprilli 2015. aasta otsus, Zuchtvieh-Export GmbH vs. Stadt Kempten, kohtuasi C‑424/13, ECLI:EU:C:2015:259.