Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/2043(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0336/2021

Esitatud tekstid :

A9-0336/2021

Arutelud :

PV 15/02/2022 - 20
CRE 15/02/2022 - 20

Hääletused :

PV 16/02/2022 - 10
CRE 16/02/2022 - 10
PV 17/02/2022 - 2
CRE 17/02/2022 - 2

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0043

Vastuvõetud tekstid
PDF 172kWORD 58k
Neljapäev, 17. veebruar 2022 - Strasbourg
Mittetariifsete ja maksuväliste tõkete kõrvaldamine ühtsel turul
P9_TA(2022)0043A9-0336/2021

Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2022. aasta resolutsioon mittetariifsete ja maksuväliste tõkete kõrvaldamise kohta ühtsel turul (2021/2043(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine“ (COM(2020)0093),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ (COM(2020)0094),

–  võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2020. aasta teatist „Uus tarbijakaitse tegevuskava. Tarbijate toimetulekuvõime parandamine, et edendada majanduse kestlikku taastumist” (COM(2020)0696),

–  võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021)0350),

–  võttes arvesse komisjoni 17. märtsi 2021. aasta teatist „Ühiselt kestliku ja ohutu taasavamise poole“ (COM(2021)0129),

–  võttes arvesse oma 20. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ühtse turu tugevdamise ja teenuste vaba liikumise tuleviku kohta(1) ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust sellel teemal,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012(2) (ühtse digivärava määrus),

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee arvamust „Ühtse turu tõkete aruanne ja ühtse turu rakendamise tegevuskava“ (COR 2020/02355),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust a) komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ (COM(2020)0094) ja b) komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine“ (COM(2020)0093) (EESC 2020/01412),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 10. märtsi 2020. aasta töödokumenti „Business Journey on the Single Market: Practical Obstacles and Barriers“ (Ettevõtluse teekond ühtsel turul: praktilised takistused ja tõkked), (SWD(2020)0054),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 8. septembri 2020. aasta töödokumenti „Evaluation of the Vertical Block Exemption Regulation“ (Vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse hindamine) (SWD(2020)0172),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi 2020. aasta juuli uuringut „Territorial supply constraints in the EU retail sector“ (Territoriaalsed tarnepiirangud ELi jaemüügisektoris),

–  võttes arvesse Beneluxi Majandusliidu 2018. aasta veebruari uuringut „Territorial Supply Constraints in the Retail Trade in Belgium, The Netherlands and Luxembourg“ (Territoriaalsed tarnepiirangud jaekaubanduses Belgias, Madalmaades ja Luksemburgis),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakonna 2020. aasta novembri uuringut „Legal Obstacles in Member States to Single Market rules“ (Ühtse turu normide rakendamise õiguslikud takistused liikmesriikides),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi majanduse juhtimise tugiüksuse 2020. aasta oktoobri uuringut „Background Reader on the European Semester Autumn edition 2020 – The European Semester from a Parliamentary perspective“ (taustateave Euroopa poolaasta 2020. aasta sügise väljaande kohta – Euroopa poolaasta parlamendi perspektiivist),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakonna 2021. aasta veebruari uuringut „The impact of COVID‑19 on the Internal Market“ (COVID‑19 mõju ühtsele turule),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakonna 2019. aasta veebruari uuringut „Contribution to Growth: The Single Market for Services – Delivering economic benefits for citizens and businesses“ (Panus majanduskasvu: teenuste ühtne turg – kodanikele ja ettevõtjatele majandusliku kasu toomine),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 14. märtsi 2016. aasta eriaruannet nr 05/2016 „Kas komisjon on taganud teenuste direktiivi mõjusa rakendamise?“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2019. aasta aprilli uuringut „Mapping the Cost of Non‑Europe“ (Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kaardistamine),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2018. aasta resolutsiooni ühtse turu paketi kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9‑0336/2021),

A.  arvestades, et ühtsel turul on Euroopas 56 miljonit töökohta ja see toodab 25 % ELi SKPst; arvestades, et põllumajanduslik toidutööstus on töökohtade ja lisandväärtuse poolest ELi suurim tootmissektor;

B.  arvestades, et kestlik areng ning kõrged sotsiaalsed ja keskkonnastandardid on eeltingimus, et tootmine oleks kooskõlas ÜRO 2030. aasta tegevuskava kestliku arengu eesmärkidega ning et 2050. aastaks oleks võimalik saavutada kliimaneutraalsus;

C.  arvestades, et hästi toimiva, õiglase, kaasava ja kestliku ühtse turu loomiseks, mis võimaldab pakkuda kvaliteetseid kaupu ja teenuseid, on vältimatult vaja kaitsta ja edendada sotsiaalõigusi, töötajate õigusi ja ametiühingute õigusi, sealhulgas kollektiivläbirääkimisi, õiglast töötasu ja häid töötingimusi; arvestades, et majanduslik vabadus pakkuda kaupu ja teenuseid ei tohi olla tähtsam kui põhiõigused, sealhulgas sotsiaalõigused, töötajate õigused ja organiseerumisõigused, ega neid õõnestada;

D.  arvestades, et ühtse turu mittetariifsete tõkete kaotamiseks (eriti põllumajandus- ja toiduainesektoris) võiks anda tõuke nende tõkete põhjalik hindamine;

E.  arvestades, et ühtse turu tõkete mis tahes hindamine peaks põhinema muu hulgas nende ettevõtjate ja tarbijate kogemustel ja arusaamadel, kes tegelevad mingil määral ühtse turuga iga päev, ning samuti ühtse turu normide eesmärkidel; arvestades, et olemasolevad ühtse turu tõkked mõjutavad ebaproportsionaalselt või isegi karistavad VKEsid ja mikroettevõtjaid ning takistavad nende piiriülest tegevust;

F.  arvestades, et ühtse turu toimimise, kehtivate ELi õigusaktide tõhusa rakendamise ja tõkete kaotamise eest vastutavad nii komisjon kui ka liikmesriigid;

G.  arvestades, et paljud ühtset turgu mõjutavad tõkked tulenevad sellest, et ELi õigusakte ei kohaldata õigesti ega täielikult, ELi õigust ei võeta riiklikesse õigusraamistikesse nõuetekohaselt üle, puuduvad vajalikud ELi õiguse meetmed olemasolevate tõkete kõrvaldamiseks, juurdepääs vajalikule teabele on takistatud ning liikmesriigid võtavad ühepoolseid poliitikameetmeid; arvestades, et ühtset turgu võib kahjustada ka tarbetu regulatiivne sekkumine ELi tasandil, luues selliseid tõkkeid nagu kõrged nõuete täitmisega seotud kulud või õiguskindlusetus üksiktarbijate jaoks;

H.  arvestades, et killustatusel, piiravatel liikmesriikide normidel, ebapiisaval või ebaõigel rakendamisel, bürokraatial ja ülereguleerimisel, samuti ebapiisaval jõustamisel või ELi õiguslike meetmete puudumisel tõkete kõrvaldamiseks võivad olla negatiivsed tagajärjed nii ELi kui ka riiklikul tasandil, jättes kodanikke ilma töökohtadest, tarbijaid valikutest ja võimalustest;

I.  arvestades, et mittetariifsed tõkked on ebaproportsionaalne või diskrimineeriv reguleeriv meede, mis toob kaasa kohustuse või kulu, mille peab kandma turule siseneda sooviv äriühing ning mida ei kanna juba turul olevad äriühingud, või kulu, mis tekib välismaistel äriühingutel ja mida ei kanna riigisisesed äriühingud, ilma et see piiraks liikmesriikide reguleerimisõigust ja õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkide järgimist näiteks seoses keskkonnakaitse ning tarbija- või tööalaste õiguste kaitsmisega; arvestades, et Euroopa Parlament käsitles mittetariifseid tõkkeid oma 26. mai 2016. aasta resolutsioonis(4);

J.  arvestades, et ülereguleerimine on tegevus, mille tulemusena liikmesriigid kehtestavad täiendavaid põhjendamatuid haldusnõudeid, mis ei ole seotud õigusaktide eesmärkidega ja mis võivad kahjustada siseturu sujuvat toimimist; arvestades, et ülereguleerimist tuleks siiski eristada kõrgemate standardite kehtestamisest, mis on rangemad kui kogu ELi hõlmavad keskkonna- ja tarbijakaitse, tervishoiu ja toiduohutuse miinimumstandardid;

K.  arvestades, et praegune komisjon ei ole veel esitanud terviklikku õigusaktide paketti, mis käsitleks ühtse turu põhivabaduste kasutamisel ka muid puudusi peale jõustamise, välja arvatud digitaalsed algatused; arvestades, et komisjon on seadnud prioriteediks olemasolevate ühtset turgu käsitlevate õigusaktide parema jõustamise koos mitmete digitaalsete ja roheliste algatustega, sillutades teed kaksiküleminekule;

L.  arvestades, et siseturgu käsitlevate õigusaktide väljatöötamine ja rakendamine peab alati tagama sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide nõuetekohase kaasamise;

M.  arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu lükkasid mõned 2016. aasta teenuste paketi ettepanekud tagasi;

N.  arvestades, et selge enamik ettevõtjaid leiab, et ühtne turg ei ole piisavalt integreeritud; arvestades, et piiriülese kaubanduse normide killustatus mõjutab tugevalt ettevõtjaid ja tarbijaid kogu siseturul;

O.  arvestades, et vaatamata mitmete programmide ja rakenduste kaudu tehtud pingutustele on kauplejatel sageli endiselt raske leida teavet piiriülese teenuste osutamise ning kaupade müügi normide ja menetluste kohta;

P.  arvestades, et 71 % VKEdest, kes proovisid praegust ühtlustamata kaupade vastastikuse tunnustamise süsteemi, said turule juurdepääsu keelava otsuse, ning arvestades, et seda süsteemi käsitleva määruse hiljutise läbivaatamise eesmärk oli lihtsustada selle kohaldamist ettevõtjate jaoks, pakkudes paremat raamistikku riiklike otsuste tegemiseks;

Q.  arvestades, et kutsekvalifikatsioonide direktiiv(5) on oluline vahend ühtse turu nõuetekohase toimimise tagamiseks, kuid kuna puudub vahend kvalifikatsioonide ja oskuste automaatseks tunnustamiseks liikmesriikide vahel, on spetsialistide liikuvus raskendatud, mis loob põhjendamatuid takistusi;

R.  arvestades, et ELi ühtne turg ei saa kunagi lõplikult valmis ning ühiskonna ja tehnoloogia kiire areng võib luua ühtsele turule uusi tõkkeid, mis takistavad selle täielikku elluviimist;

S.  arvestades, et digiüleminek ning tehisintellekti ja uute tehnoloogiate kasutamine võivad anda ühtsele turule märkimisväärset lisaväärtust, aidates vähendada olemasolevaid takistusi ja koormust ning võimaldada uusi ärivõimalusi ja digitaalse ühtse turu täielikku toimimist tarbijate ja ettevõtjate hüvanguks; arvestades, et uute tehnoloogiate ja tehisintellekti kasutamine võib aidata mõnesid digitaalse ühtse turu tõkkeid ületada;

T.  arvestades, et ühtlustamise puudumine ja ebapiisav minimaalne standardimine toovad kaasa lisakulusid ning vähendavad toodete ohutust ühtsel turul, vähendades samal ajal Euroopa konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel;

U.  arvestades, et ühtse turu raamistiku jaoks on äärmiselt oluline õigesti tasakaalustada majanduslikke vabadusi, sotsiaalseid õigusi, tarbijate, töötajate ja ettevõtjate huve ning üldisi huve;

V.  arvestades, et hiljuti esitati Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile (PETI) mitu mittetariifsete tõketega seotud petitsiooni, näiteks petitsioonid nr 0179/2021 ja nr 0940/2020;

W.  arvestades, et COVID‑19 kriis on olnud šokk nii tootmisele kui ka tarbimisele ning on kujundanud ümber riigisisese ja piiriülese tegevuse, mõjutades tarbijaid, ettevõtjaid, töötajaid ja teenusepakkujaid; arvestades, et osa neist mõjudest võivad olla ajutised, kuid teistel on püsivad tagajärjed ühtse turu kujundamisele ja vajadustele; arvestades, et pandeemiale reageerimine on kiirendanud üleminekut digiteenustele; arvestades, et kriis on näidanud, kui tähtis on Euroopa integratsioon, tugevad institutsioonid ja reguleerimime; arvestades, et COVID‑19 pandeemia ajal rakendatud meelevaldsed riigihanketavad on siseturgu tugevasti mõjutanud ja tõsiselt ohustanud läbipaistvust; arvestades, et praegune keeruline olukord nõuab mitte ainult COVID‑19‑ga seotud piirangute kaotamist, vaid ka siseturul aastaid püsinud põhjendamata tõkete kõrvaldamist, et parandada ja süvendada ühtset turgu, mis on üks kriisist väljumise viisidest;

Ühtse turu olukord ja selle poliitilised eesmärgid

1.  väljendab heameelt 2020. aasta märtsis vastu võetud ühtse turu juhtimise paketi üle, mille eesmärk on parandada Euroopa õigusaktide rakendamist ja nende täitmise tagamist, esitades kõigepealt ülevaate olemasolevatest ja tulevastest algatustest; on lisaks seisukohal, et endiselt on õiguslikke ja õiguskaitsealaseid puudusi, mis takistavad ühtse turu nõuetekohast toimimist; leiab eelkõige, et puuduvad algatused teenuste ühtse turu parandamiseks;

2.  toetab komisjoni teatist pikaajalise tegevuskava kohta ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks ning eelkõige ettepanekuid tugevdada siseturu probleemide lahendamise võrgustikku kui vahendit ühtse turu vaidluste lahendamiseks, suurendada komisjoni rolli liikmesriikide abistamisel ELi õiguse korrektsel, täielikul ja õigeaegsel ülevõtmisel, et tagada ühtlustatud tõlgendamine ja vältida ülereguleerimist, luua ühtse digivärava raames ühtse turu takistusi käsitlev vahend, võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel anonüümselt teatada regulatiivsetest takistustest, millega nad on oma siseturu õiguste kasutamisel kokku puutunud;

3.  juhib tähelepanu sellele, et ebapiisava rakendamise eest maksavad nii ettevõtjad kui ka tarbijad, ning julgustab komisjoni seadma prioriteediks asjakohased jõustamismeetmed;

4.  tõstab esile püüdlusi, mille eesmärk on tagada, et ühtse turu nõuetekohane toimimine käiks käsikäes jõupingutustega saavutada ELi põhieesmärgid seoses säästva arengu ja sotsiaalse turumajandusega ning kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamisega;

5.  rõhutab, et ühtne turg on endiselt üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon suunaks vahendid ümber ühtse turu probleemidele, eelkõige mittetariifsetele tõketele, mis piiravad jätkuvalt tarbijate ja ettevõtjate võimalusi, luues kaupade ja teenuste vabale liikumisele tarbetuid lisatõkkeid;

6.  tunnistab, et tõenäoliselt on vaja tugevamat järelevalvet ka liikmesriikide poolt, õigusloomealast ettenägelikkust, ELi kehtiva õigusraamistiku lihtsamat kohaldamist ja ühtse turu suuremat poliitilist tähtsustamist, et sellised tõkked tulemuslikult kaotada ning ühtse turu integratsiooni veelgi süvendada;

7.  tunnistab, et tarbijakaitsepoliitika on ülimalt tähtis tegur, mis tugevdab ühtset turgu ja aitab kaasa selle integreerimisele;

8.  kutsub komisjoni üles kasutama ühtse turu programmi vahendeid, et tugevdada ühtse turu juhtimist ja parandada selle toimimist, eelkõige seoses mittetariifsete tõketega;

9.  kutsub liikmesriike üles austama ühtse turu terviklikkust, selleks tuleks parandada teabe vahetamist ELi õiguse rakendamise kohta ja selle koordineerimist ning komisjon peaks seda hõlbustama; kui vähegi võimalik, tuleks hoiduda kõrvalekalduvate riigisiseste normide kehtestamisest ja otsida lahendusi Euroopa tasandil, kohaldada parema õigusloome suuniseid riigisiseste normide kehtestamiseks, esitada nõuetekohaseid mõjuhinnanguid ja toetada sidusrühmi, et nad saaksid otsustusprotsessis nõuetekohaselt osaleda, ning kohaldada kõiki norme põhjendatud, proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil;

10.  rõhutab, et rohelise kokkuleppe ja Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärkide saavutamine sõltub peamiselt ühtse turu tõhusast toimimisest ja sobivast avalikust poliitikast, mis on peamine turu tõhususe ja innovatsiooni võimaldaja ning üks paljudest Euroopa majanduse moderniseerimise vahenditest; on seetõttu veendunud, et ühtse turu puudused väärivad sama suurt tähelepanu kui roheline kokkulepe ja digitaalarengu tegevuskava; rõhutab, et muudes Euroopa poliitikavaldkondades tuleks arvesse võtta ühtse turu norme ja järgida selle põhimõtteid; kinnitab veel kord oma pühendumust tugeva ning kestliku tarbija-, töötaja- ja ettevõtlussõbraliku ühtse turu arendamisele ja kaitsmisele;

11.  peab kahetsusväärseks, et paljud mittetariifsed tõkked võivad kahjustada ELi tööstusstrateegia eesmärke, eelkõige tootmise tagasitoomist ja Euroopa majanduse vastupanuvõime tugevdamist; rõhutab, et kindel integreeritud ühtne turg, kus kaotatakse mittetariifsed tõkked, on ELi tööstusstrateegia eesmärkide saavutamise eeltingimus;

12.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et nad toimivad proportsionaalselt ja rangelt kooskõlas õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkidega, nagu rahvatervise, keskkonna, avalike teenuste ja üldiste huvide kaitse; peab siiski kahetsusväärseks, et mõned liikmesriigid õigustavad oma siseturu isoleerimist ikka veel avaliku huviga; rõhutab lisaks, et sellised nõuded nagu põhjendamatud territoriaalsed piirangud, tarbetud keelenõuded ja majandusvajaduste testid loovad ühtsel turul põhjendamatuid tõkkeid, ning kutsub komisjoni üles parandama sellega seoses liikmesriikide järelevalvet, sealhulgas seadusejärgse teatamiskohustuse osas;

13.  taunib asjaolu, et Euroopa Parlamendi uuringu kohaselt on ühtse turu valdkonnas liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetluste arv aastatel 2017–2019 kasvanud, jõudes 2019. aastal 800‑ni, mis on kõrgeim tase alates 2014. aastast;

Kaupade ja teenuste vaba liikumise takistused

14.  juhib tähelepanu sellele, et komisjon ja sidusrühmad on kindlaks teinud piiriülese tegevuse peamised põhjendamatud takistused, sealhulgas:

   a) regulatiivsed erinevused ja liidu õiguse ebajärjekindel rakendamine, mis raskendab piiriülest tegevust ja sunnib ettevõtjaid kasutama oma ressursse selleks, et analüüsida ELi õigussätteid, mis on väga töömahukas ning suunab investeeringud eemale tegevustest, mis loovad töökohti või toetavad majanduskasvu;
   b) ELi õigusaktide ebapiisav jõustamine ning pikad ja keerulised menetlused ELi õiguse rikkumiste lahendamiseks;
   c) koormavad ja vahel keerulised haldusnõuded või tavad, nagu korduvad pidevad kontrollid ja rikkumise suhtes ebaproportsionaalsed karistused, ligipääsmatu või puuduv teave ja piiratud suhtluskanalid avaliku halduse asutustega, mis piiravad ka uute või konkureerivate teenuste võimalusi uutes asukohtades, mis annaksid tarbijatele rohkem valikuvõimalusi;
   d) territoriaalsed tarnepiirangud, mis takistavad ilmselgelt ühtse turu arengut ja selle võimalikku kasu tarbijatele;
   e) riiklikul tasandil vastu võetud täiendavad tehnilised nõuded, mis tekitavad liigset ja põhjendamatut halduskoormust, mis võib kahjustada siseturu sujuvat toimimist;
   f) puuduvad tõhusad vahendid ja mehhanismid, millega jagada teavet olemasolevate kohustuste kohta, ning puuduvad ühtlustatud tehnilised standardid, mis suurendab piiriüleselt tegutsevate äriühingute kulusid nõuete täitmiseks;
   g) läbipaistvuse ja teabe puudumine ning keerukad menetlusnõuded, mis raskendavad juurdepääsu piiriülestele hangetele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks;
   h) ebapiisavad piiriülese e-kaubanduse normid;
   i) raskused kaubandus- ja haldusvaidluste õigeaegsel lahendamisel;

15.  märgib, et siseturul tegutsevad ELi ettevõtjad on juba teatanud konkreetsetest näidetest eespool nimetatud tõkete kohta, sealhulgas näiteks välismaiste teenuseosutajate nõue registreerida äriühing vastuvõtva liikmesriigi äriregistris ja ettevõtete registris, isegi kui nad saadavad töötajaid vastuvõtva liikmesriigi territooriumile ajutiselt ja neil puudub seal infrastruktuur, mille kaudu nad tegutseksid tavapärasel, stabiilsel ja pideval viisil;

16.  rõhutab, et kõige tõhusam viis ühtse turu killustatuse vähendamiseks on võimalikult palju ühtlustada; rõhutab, et selline ühtlustamine ei tohiks siiski tuua ettevõtetele kaasa suuremat regulatiivset koormust;

17.  rõhutab, et õigusriigi järgimine tugevdab ühtse turu terviklikkust, ja tuletab liikmesriikidele meelde nende seadusejärgset teatamiskohustust;

18.  rõhutab, et mittetariifsed tõkked mõjutavad muude tegurite hulgas tõsiselt teenustesektorit ja seega ka teisi teenustesektori toetatavaid majandussektoreid; rõhutab lisaks, et komisjon on teinud kindlaks 24 konkreetset piirangut 13 sektoris, mis rikuvad teenuste direktiiviga(6) kehtestatud norme, sealhulgas mõned, mis on diskrimineerivad või mis on seotud asutamis- või kodakondsusnõuetega; märgib, et hindamise eesmärk oli dokumenteerida piirangute olemasolu või puudumist ning et piirangute proportsionaalsust selle käigus ei hinnatud, samuti ei hinnatud, kas asjaomane piirang oli põhjendatud või proportsionaalne;

19.  tunnistab, et aruandest ilmneb, et takistused on peaaegu kõigis hinnatud sektorites veidi vähenenud, mistõttu on vaja, et komisjon jätkaks hindamist; rõhutab siiski, et komisjoni kaardistamise põhjal on tõkete vähenemine eri teenindussektorites olnud pärast teenuste direktiivi rakendamist 2006.–2017. aastal aeglane ning et jaemüügisektoris on kaardistatud tõkked aastatel 2011–2017 isegi suurenenud, mis teeb edusammud olematuks;

20.  peab kahetsusväärseks, et mõned teenuste direktiivi alusel kindlaks tehtud piirangud tulenevad õiguslikust ebakindlusest, mida direktiiv on alates jõustumisest seoses kohaldamisalaga tekitanud, eelkõige turismisektori VKEdele;

21.  märgib, et avalikel teenustel on siseturu reeglitega seoses erikaitse, kuna nad täidavad üldist huvi pakkuvaid ülesandeid, ning seepärast ei kujuta riigiasutuste poolt nende nõuetekohaseks toimimiseks kehtestatud reeglid endast mittetariifseid tõkkeid; märgib sellega seoses, et sotsiaal- ja tervishoiuteenuste suhtes ei kohaldata teenuste direktiivi;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama pingutusi jaekaubanduse tõkete kõrvaldamiseks ning uute tõkete tuvastamisel kiiresti tegutsema; palub komisjonil koostada suunised jaemüügilubade andmise menetluste proportsionaalsuse kohta, et suurendada jaemüügi õiguskindlust ja prognoositavust, ning esitada 2022. aasta keskpaigaks Euroopa jaemüügisektori uus tegevuskava;

23.  tuletab meelde, et märkimisväärne hulk teenuste piiriülese osutamisega seotud probleeme tuleneb haldustavadest, mitte vastuolust liidu õigusega;

24.  palub, et komisjon jätkaks suuniste väljatöötamist ebatõhusate õigusaktidega tegelemiseks; juhib tähelepanu sellele, et kui töötajate vaba liikumist hõlbustavaid ELi õigusakte ei tõlgendata ühtselt, siis võib jääda vajaka õigusselgusest ning see võib tuua kaasa bürokraatiat ettevõtjatele ja töötajatele, kes osutavad teenuseid eri liikmesriikides; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike ülevõtmisprotsessis, et tagada ühtlustatum lähenemisviis;

25.  peab kahetsusväärseks, et teenuste direktiivis ja tehniliste eeskirjade infosüsteemis(7) sätestatud teatamise korda ei kasutata piisavalt; rõhutab, et see vähendab komisjoni võimet tagada, et uued teenuseid käsitlevad õigusaktid on teenuste direktiiviga kooskõlas; kutsub liikmesriike üles täitma teenuste direktiivi kohast teatamiskohustust; kutsub komisjoni üles esitama 2022. aasta keskpaigaks tegevuskava praeguse raamistiku parandamiseks; märgib sellega seoses, et komisjon kavatseb ajakohastada teenuste direktiivi rakendamise käsiraamatut, et lisada sellesse hiljutisest kohtupraktikast tulenevad andmed ja parandada direktiivi täitmise tagamist;

26.  rõhutab, et takistusi võib tekitada ka see, et riikide ametiasutused ei suuda kuigivõrd pakkuda teenuseid teistes keeltes, samuti oskuste ja taristu nappus; palub liikmesriikidel hoolitseda selle eest, et turulepääsuga seotud teave ja dokumendid oleksid kättesaadavad mitte ainult liikmesriigi ametlikus keeles, vaid ka inglise või mõnes muus keeles, mida kohalikus majanduses kõige rohkem kasutatakse;

27.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma riiklike ametiasutuste jaoks vastu käepärased, kokkuvõtlikud ja kasutusvalmis vahendid, mis võimaldaksid reageerida väärtavadele ja rikkumistele ning jõustada siseturgu käsitlevaid norme;

28.  tuletab meelde, et liikmesriik saab avaliku korra, rahvatervise või avaliku julgeoleku põhjendusele tugineda üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et tekkinud on tõeline ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi; peab seetõttu vastuvõetamatuks mis tahes vormis diskrimineerimist, mida riik toetab, näiteks puuetega inimeste suhtes või majandusliku olukorra, rahvuse, vanuse, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, elukutse, soo või seksuaalse sättumuse (sealhulgas LGBTIQ‑foobia) alusel; on seisukohal, et selline diskrimineerimine võib piirata siseturu vabadusi ja luua seega mittetariifse tõkke, mis mõjutab kaupade ja teenuste vaba liikumist, kuna takistab kaupade tootjaid ja teenuseosutajaid tarnimast samu kaupu ja teenuseid võrdselt kogu ELis ning ei lase tarbijatel ühtse turu saavutustest kasu saada;

29.  väljendab heameelt selle üle, et viimastel aastatel on kaupade vaba liikumine märkimisväärselt paranenud tänu määrustele nagu määrus (EL) 2018/302(8) (asukohapõhist piiramist käsitlev määrus), määrus (EL) 2019/1020(9) ( turujärelevalve ja toodete nõuetele vastavuse määrus) ning eelkõige tänu määrusele (EL) 2019/515(10) (kaupade vastastikuse tunnustamise määrus); tuletab meelde, et vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldatakse ainult ühtlustamata kaupade suhtes, ning rõhutab ülalt alla ühtlustamise tähtsust tooteohutuse ja tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks; on veendunud, et vastastikuse tunnustamise põhimõtte ja määruses (EL) 2019/515 defineeritud vahendite põhjalik kohaldamine edendaks tõhusalt ühtse turu tegevuskava, eriti valdkondades, kus püsivad probleemid;

30.  on seisukohal, et asukohapõhist tõkestust käsitleva määruse vastuvõtmine ja kohaldamine on tarbijatele piiriüleste ostude tegemisel kasulik olnud; tuletab siiski meelde, et teatavad takistused püsivad, eelkõige audiovisuaalteenuste ja -sisu pakkumisel, ning see vähendab tarbijate usaldust piiriülese netikaubanduse vastu; kutsub komisjoni üles 2022. aastaks kavandatud hindamisaruandes esitama põhjendamatu ja ebatõhusa asukohapõhise tõkestuse kõrvaldamise viise ning seadma eesmärgiks harmoneeritud digitaalse ühtse turu loomise;

31.  juhib tähelepanu diskrimineerivatele ja konkurentsivastastele tavadele, nagu territoriaalsed tarnepiirangud, mis takistavad ühtse turu arengut ja vähendavad selle võimalikku kasu tarbijatele; kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid, et kaotada territoriaalsed tarnepiirangud ja seeläbi vähendada tõkkeid piiriülesele kaubandusele, et saavutada täielikult toimiv ühtne turg;

32.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kvalifikatsiooni ühtlustamine vastastikuse tunnustamise kaudu on juba mitme kutseala puhul aidanud ühtse turu kujunemist soodustada; peab aga kahetsusväärseks, et edasiliikumist takistavad tõsiselt liikmesriikide kehtestatud haldustõkked; rõhutab, et diplomite, kvalifikatsiooni, oskuste ja pädevuse vastastikune tunnustamine liikmesriikide vahel tugevdaks töötajate ja teenuste vaba liikumist, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid laiendaksid vastastikust tunnustamist kõigile haridus- ja koolitustasanditele ning parandaksid selleks vajalikke menetlusi või kehtestaksid need nii kiiresti kui võimalik;

33.  tuletab meelde reguleeritud kutsealade eristaatust ühtsel turul ja nende rolli avalike huvide kaitsmisel, kuid rõhutab samuti, et seda eristaatust ei tohiks kasutada ühtset turgu killustavate põhjendamatute tõkete säilitamiseks;

34.  õhutab komisjoni kaotama põhjendamatud kutsekvalifikatsiooni piirangud ja valvsalt jätkama rikkumismenetlusi, kui liikmesriigid ei järgi kvalifikatsiooni tunnustamist käsitlevaid ELi õigusakte;

35.  tuletab meelde, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamise direktiiv lähtub võrdse kohtlemise põhimõttest ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelust;

36.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama ja laiendama ettevõtjate teavitamist, kes ei pruugi olla kursis vastastikuse tunnustamise ja muude piiriülest tegevust hõlbustavate normidega;

37.  nõuab, et edendataks Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ja lihtsustataks selle kohaldamist kogu ELis, et sellest saaks laialdaselt heakskiidetud tunnustamisvahend;

38.  peab kahetsusväärseks puudulikku juurdepääsu teabele, mis puudutab tööjõu liikuvust teenustesektoris, ning tunneb muret selle pärast, et mõnes liikmesriigis kehtivad oluliste dokumentide hankimisel keerulised menetlused ja et kodanikel on endiselt probleeme A1‑vormi õigeaegse kättesaamisega; rõhutab, et kui see on kohaldatav ja asjakohane, tuleks parandada juurdepääsu teabele, näiteks riiklikele kollektiivlepingutele, nagu nõutakse direktiivis 2014/67/EL(11), et hõlbustada ettevõtjatel nõuete täitmist ning töötajatel teabe saamist; rõhutab, et see teave peaks olema kättesaadav ühtse digivärava kaudu; kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Tööjõuametit üles parandama juurdepääsu teabele;

39.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kavakohaselt 2022. aasta esimeses kvartalis kasutusele digitaalse vormi töötajate lähetamise deklareerimiseks, nagu on kirjeldatud komisjoni 2020. aasta uues tööstusstrateegias, luues lihtsa, kasutajasõbraliku ja koostalitlusvõimelise digitaalse vormi, mis vastab Euroopa ettevõtete ja eelkõige VKEde vajadustele;

40.  tuletab meelde, et juurdepääs teabele on esmatähtis ja see tuleks kasutajatele võimalikult lihtsaks teha; peab kiiduväärseks kaupade paketi raames võetud meetmeid, mille eesmärk on parandada juurdepääsu kohaldatavaid norme ja ettevõtjate kohustusi puudutavale teabele, sest see hõlbustab piiriülest kaubandust, säilitades samas kõrgetasemelise tarbijakaitse; nõuab ühtsete kontaktpunktide loomiseks piisavat rahastust;

41.  võtab teadmiseks, et nii era- kui ka tarbesõidukitele kohaldatakse üha arvukamaid linnasõidukite juurdepääsu käsitlevaid norme; palub komisjonil hinnata, kas on vaja ELi tasandil kooskõlastamist;

42.  rõhutab, et ühtse turu nõuetekohane toimimine on otsustavalt tähtis, et tagada taskukohaste ja kvaliteetsete toodete, sealhulgas põllumajanduslike toiduainetega varustamine kogu ELis;

43.  rõhutab, kui oluline on suurendada ELi tarnesüsteemide dünaamilisust ja vastupanuvõimet nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ning tugevdada lühikesi, arukaid ja integreeritud tarneahelaid, et tagada kogu liidus kestlikud tarneahelad;

44.  rõhutab, et siseturul tuleb ELi ühtse lähenemisviisi abil tagada võimalikult ühtne märgistamine, mis kõrvaldaks ühtse turu toimimise takistused ja tagaks tarbijatele antava teabe selguse, läbipaistvuse, jälgitavuse ja arusaadavuse;

45.  väljendab heameelt muudetud ebaausate kaubandustavade direktiivi(12) vastuvõtmise ja komisjoni sellega seotud algatuste üle ning toetab Teadusuuringute Ühiskeskuse tööd ja järeldusi, mille eesmärk on lahendada kahetise kvaliteedi probleem;

Digiüleminek ja tehisintellekti kasutamine ühtse turu tõkete kõrvaldamisel

46.  rõhutab, kui oluline on täielikult toimiv digitaalne ühtne turg, millest on kasu nii tarbijatel kui ettevõtjatel, ning nõuab VKEde toetamist, et nad digiüleminekul tekkivate takistuste ja raskustega toime tuleksid;

47.  on veendunud, et digiteerimine ja kujunemisjärgus tehnoloogia, nagu tehisintellekt, võivad aidata ELi eesmärke saavutada ja siseturgu süvendada; rõhutab, et kui sellist tehnoloogiat kasutatakse õigesti, võib see olla positiivne ja ümberkujundav ning lahendada palju ühtse turu takistuste kõrvaldamisega seotud probleeme;

48.  kutsub komisjoni üles täiendavalt hindama selliste digilahenduste kasutamise lubamist ja soodustamist, mis võivad aidata esitada kohustuslikku teavet toote või pakendi kohta, ilma et oleks vaja muuta pakendi suurust või ümber pakendada;

49.  väljendab heameelt digiteenuste õigusakti (COM(2020)0825) ja digiturgude õigusakti (COM(2020)0842) ettepanekute üle ning palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel vastu võtta raamistikud, mis on kooskõlas siseturu ja ELi muude poliitikameetmetega; on seisukohal, et ettevõtete ning eelkõige VKEde ja tarbijate jaoks on äärmiselt oluline, et neil oleksid selged, ühtlustatud ja kindlad normid;

50.  väljendab heameelt komisjoni kava üle luua toiduks mittekasutatavate toodete kontrolliasutustele ühtne Euroopa kontaktpunkt;

51.  kutsub ELi ja riiklikke asutusi üles võtma asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on töötada välja ühtne vorm ametlike riiklike veebisaitide jaoks ja muuta need ühtse digiväravaga ühilduvaks, et parandada liikmesriikides juurdepääsu teabele;

52.  tunnistab, et haldusasutuste vähene suutlikkus piiriüleses keskkonnas kvaliteetseid teenuseid pakkuda tekitab arvukalt takistusi; on veendunud, et avalike teenuste digiüleminek ja täieulatuslik e-valitsussuutlikkus on endiselt olulised, et kaotada mõned kahjulikud mittetariifsed tõkked; õhutab komisjoni edendama digivahendite kasutamist ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid täielikult pühenduksid avalike teenuste digiteerimisele; rõhutab, kui tähtis on välja töötada ja kasutusele võtta koostalitlusvõimelised ja avatud lähtekoodiga e-valitsusvahendid, et soodustada riigiti ühilduvate veebipõhiste haldusmenetluste arendamist; tuletab sellega seoses meelde, et ühtse digivärava põhisätted pidid olema kõigis liikmesriikides jõustunud 12. detsembriks 2020; rõhutab, kui tähtsad on vaikimisi digitaalsuse ja ühekordsuse põhimõte, kuna need säästavad kodanike ja ettevõtjate aega ja raha, eriti kui nende kasutus laieneb; väljendab heameelt ettepaneku üle lisada ühtsele digiväravale ühtse turu tõkete kõrvaldamise vahend;

53.  peab kahetsusväärseks, et ühtse digivärava rakendamine edeneb aeglaselt; kutsub liikmesriike üles eraldama piisavalt vahendeid ühtse digivärava kiireks rakendamiseks VKE-sõbralikul viisil, andes kasutajakeskset teavet ühtse turu normide ja haldusmenetluste kohta, et muuta see võimalikult suures ulatuses virtuaalseks ühtseks kontaktpunktiks; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles laiendama ühtse digivärava kohaldamisala kõigile ettevõtlusega seotud haldusmenetlustele;

54.  rõhutab, et SOLVITil on suur potentsiaal saada peamiseks mitteametlikuks ettevõtjate ja tarbijate probleemide lahendamise vahendiks ELi õiguse väärkohaldamise korral; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta SOLVIT ühtse turu vaidluste lahendamise vaikevahendiks; on seisukohal, et see eeldab laiemat teavitamist nende vaidluste lahendamise vahendite olemasolust;

55.  märgib, et vaatamata komisjoni ja liikmesriikide teavitustegevusele on SOLVIT paljudele kodanikele ja ettevõtjatele ikka veel tundmatu; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma täiendavaid meetmeid SOLVITi tuntuse suurendamiseks;

56.  märgib, et SOLVIT põhineb pigem soovitusel kui seadusel ega saa teha õiguslikult siduvaid otsuseid; rõhutab, et SOLVITi tegevust on võimalik oluliselt parandada;

57.  märgib, et paljudel SOLVITi keskustel on endiselt liiga vähe töötajaid ning napib raha ja võimalusi töötajate koolitamiseks, mistõttu puuduvad ka vajalikud teadmised; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et SOLVITi keskustel oleksid komisjoni teatises (COM(2017)0255) nõutud tegevuseks piisavad ressursid;

58.  juhib tähelepanu asjaolule, et põhjendamatud, ebaproportsionaalsed ja diskrimineerivad kontrollimeetmed, mida liikmesriigid kohaldavad, sealhulgas ülemäärased trahvid ja juurdepääs konkureerivate ettevõtete andmetele, kujutavad endast samuti siseturu tõkkeid; märgib, et Euroopa ettevõtted teatavad regulaarselt sellistest tavadest kas SOLVITi, petitsioonikomisjonile esitatud petitsioonide või Euroopa Komisjonile saadetud kaebuste kaudu;

59.  rõhutab, et Euroopa kodanikele, ettevõtjatele ja nende esindajatele on vaja kättesaadavat ja ligipääsetavat kontaktpunkti, et teatada liikmesriikide võetud meetmetest, mis takistavad Euroopa ühtset turgu; rõhutab, et neile kaebustele tuleb sujuvalt reageerida, et põhjendamatud tõkked ühtselt turult võimalikult kiiresti kõrvaldada;

60.  tuletab meelde, et rahvusvahelise autoveo sektori suhtes kehtivad mittetariifsed tõkked, mis piiravad juurdepääsu riigisisestele turgudele, vähendades sektori konkurentsivõimet;

61.  rõhutab, kui tähtis on siseturu jaoks standardite ühtlustamine ning sidusrühmade ja ettevõtjate põhjalikum kaasamine, et vältida ELi ühtsele turule juurdepääsu asjatut piiramist;

Nõuete täitmise tagamine ja järelevalve nende täitmise üle

62.  kiidab põhimõtteliselt heaks ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma, mille eesmärk on hinnata riiklike õigusaktide vastavust ühtse turu normidele ja seada esikohale kõige segavamad tõkked, lahendada ülereguleerimise probleem ja arutada horisontaalse jõustamise küsimusi; juhib tähelepanu sellele, et ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm peaks lisaks probleemide tuvastamisele pakkuma ka võimalikke lahendusi; palub, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid sidusrühmade laiema kaasamise ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma töösse;

63.  tuletab meelde, et komisjoni kava tõhustada liidu õiguse täitmise tagamist ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma abil, mille esimene kohtumine toimus 2020. aasta aprillis, on seni andnud vaid piiratud tulemusi; peab kahetsusväärseks, et ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma töömeetodid ei ole läbipaistvad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma läbipaistvust ja kutsuma sidusrühmade esindajad oma koosolekutele, samuti tagama, et rakkerühm avaldab komisjoni veebisaidil oma koosolekutel osalejate nimekirjad, päevakorrad ja koosolekute protokollid; kutsub komisjoni üles esitama 2022. aasta lõpuks rakkerühma töö konkreetsed tulemused ning esitama need Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile ning konkurentsivõime nõukogule kooskõlas oma 10. märtsi 2020. aasta teatisega „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ (COM(2020)0094);

64.  palub komisjonil esitada korrapäraselt vähemalt iga kolme aasta järel aruanne mittetariifsete tõkete kohta, läbipaistval viisil laiendada ühtse turu tulemustabelit ning koostada nimekiri rikkumismenetlustest ja riiklikest õigusaktidest, mille puhul kahtlustatakse, et need on vastuolus ELi õigusega;

65.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles järjepidevalt, kiiresti ja rangelt hindama, kas riigisisesed normid takistavad siseturgu, ning kui jah, siis kas need on vajalikud, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja põhjendatud, nagu on sätestatud direktiivides (EL) 2015/1535 tehniliste eeskirjade ja (EL) 2018/958(13) reguleeritud kutsealadele juurdepääsu kohta; märgib, et puuduvad nõuetekohased mõjuhinnangud ja korralikud põhjendused, eelkõige riigisisested tooteid ja teenuseid käsitlevate normide kohta; kutsub komisjoni üles otsustama kaebuste üle kiiresti, tagamaks, et lõppkasutaja seisukohast olulisi probleeme käsitletakse viivitamata ja need lahendatakse tõhusalt;

66.  tuletab meelde, et liikmesriigid ja komisjon peavad kogu õigusloometsükli vältel jagama kohustust tagada, et järgitakse ühtse turu norme, võttes arvesse ka Pariisi kokkulepet ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast, ning et täidetakse kodanike, sealhulgas töötajate ja tarbijate õigusi; rõhutab, et Euroopa tasandil tuleks välja töötada ühtlustatud normid kontrollimise ja muu turujärelevalvetegevuse sageduse ja kvaliteedi kohta, eelkõige seoses tooteohutusega, ning edendada riiklike ametiasutuste teabevahetusvahendeid, et tugevdada valdkondlikku koostööd;

67.  palub kõigil liikmesriikidel tagada, et kõigil nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatel pädevatel asutustel oleksid vajalikud minimaalsed volitused ning eelarve ja personal, et tagada siseturu õigustiku nõuetekohane kohaldamine;

68.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on asjaomastel ametiasutustel ettevõtjaid proportsionaalselt jälgida ja kontrollida ning õigusaktide mittejärgimise korral karistada, olenemata sellest, millises liikmesriigis nad asuvad; rõhutab, et väga oluline on kasutada riiklike ametiasutuste ja Euroopa Komisjoni turujärelevalve koostöö vahendeid ning töötada välja uusi vahendeid, et õigeaegselt hoiatada tarbijate turvalisust ohustavate nõuetele mittevastavuse probleemide eest, tehes seda eelkõige Euroopa tasandi järelevalve tõhustamise kaudu;

69.  rõhutab, kui oluline on suurem ühtlustamine, mis hõlmab tulemuslikku ja tõhusat jõustamiskoostööd pädevate asutuste vahel, et rikkumisi tuvastada ja uurida ning nõuda nende lõpetamist või need keelustada;

70.  rõhutab järelevalve tähtsust ja tunneb seetõttu heameelt ühtse turu tulemustabeli kui tulemuslikkuse jälgimise vahendi üle; rõhutab, et tulemustabeli tulemusi on vaja kõrgeimal poliitilisel tasandil korrapäraselt arutada, tagades poliitilise pühendumise takistuste kõrvaldamisele mitte ainult ettevõtluse seisukohast, vaid ka seoses töötajate, tarbijate ja kodanike ees seisvate probleemidega, võttes nõuetekohaselt arvesse sotsiaal- ja keskkonnapoliitilisi kaalutlusi;

71.  väljendab heameelt riiklike haldusasutuste, riigihankespetsialistide, kohtunike ja muude õiguspraktikute suutlikkuse suurendamise üle, mida on võimalik rahastada reformide tugiprogrammi raames;

Ühtse turu tõkked, mis tulenevad COVID‑19‑le reageerimisest

72.  tuletab meelde, et liikmesriikide ja komisjoni algses reageeringus pandeemiale ei võetud arvesse ühtse turu vajadusi, ning tuletab meelde, et sellel on olnud tõsine mõju kaupade, inimeste ja teenuste vabale piiriülesele liikumisele; on veendunud, et COVID‑19 kriisist järelduste tegemiseks on vaja täiendavalt hinnata pandeemia mõju ühtsele turule;

73.  kutsub liikmesriike üles pandeemiaolukorra halvenemise korral täielikult rakendama komisjoni suuniseid töötajate vaba liikumise kohta COVID‑19 pandeemia ajal ning komisjoni teatist „Etapiviisiline ja kooskõlastatud tegevus liikumisvabaduse taastamiseks ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamiseks“ (C(2020)3250), et võimaldada töötajatel, eelkõige transpordi-, piiriala-, lähetatud ja hooajatöötajatel ning teenuseosutajatel ületada piire ja pääseda takistusteta oma töökohtadele;

74.  kiidab heaks taasterahastu „NextGenerationEU“, ELi suunised piirihalduse kohta, rohelised transpordikoridorid, ELi digitaalse COVID‑tõendi vaba liikumise hõlbustamiseks ning täiendavad meetmed, mille eesmärk on võimaldada ühtse turu normaalset toimimist;

75.  peab kahetsusväärseks, et mõned liikmesriigid on kehtestanud täiendavad reisipiirangud, näiteks karantiininõude mõnedele ELi digitaalse COVID‑tõendi omanikele; märgib, et need piirangud on eriti koormavad piiriüleste ja lähetatud töötajate ning veokijuhtide jaoks;

76.  tuletab meelde, kui oluline on tagada, et COVID‑19 meetmed ei mõjutaks toodete, eriti toiduainete voogu ELis, sealhulgas mandri-Euroopast eraldatud territooriumide puhul;

77.  märgib, et COVID‑19 pandeemia on lisaks hotelli-, restorani- ja toitlustussektori langusele kaasa toonud teatavate piirangute kehtestamise liikmesriikide vahel ja sees, ning sellel on laastav mõju toiduainete tootmisele;

78.  on seisukohal, et kestlik areng, õiglane üleminek, sotsiaalne kaasamine ja kvaliteetsete töökohtade loomine peavad aitama majandust taastada;

79.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle esitada ühtse turu erakorraliste meetmete pakett; kutsub komisjoni üles arendama seda õiguslikult siduva struktuurilise vahendina, et tagada isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumine tulevaste kriiside korral;

80.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles saadud kogemusi ennetavalt kasutama ja välja töötama hädaolukordadele reageerimise kava, mille eesmärk peaks olema ühiselt reageerida ja võimalikult suures ulatuses kaitsta teenuste, kaupade ja inimeste, eelkõige piiriüleste töötajate vaba liikumist; tuletab meelde, et liikmesriigid peavad viivitamata teatama riiklikest meetmetest, mis piiravad kaupade ja teenuste vaba liikumist;

81.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (COM(2020)0727), eelkõige komisjoni ettepaneku üle luua mehhanism meditsiiniseadmete ekspordipiirangute kontrollimiseks siseturul;

82.  rõhutab tungivat vajadust laiendada juurdepääsu digiteenustele ja -tehnoloogiale, mis on hädaolukorras äärmiselt vajalik, et ühtne turg sujuvalt toimiks ning kodanikud ja ettevõtjad saaksid avalikke teenuseid kasutada e‑valitsuse lahenduste kaudu; möönab, et digitaalne tõrjutus ja internetiühenduse puudumine on Euroopa ühtse turu digiülemineku kõige olulisemad mittetariifsed tõkked;

o
o   o

83.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 456, 10.11.2021, lk 14.
(2) ELT L 295, 21.11.2018, lk 1.
(3) ELT C 388, 13.11.2020, lk 39.
(4) ELT C 76, 28.2.2018, lk 105.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel (ELT L 60 I, 2.3.2018, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist (ELT L 91, 29.3.2019, lk 1).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 9.7.2018, lk 25).

Viimane päevakajastamine: 4. mai 2022Õigusteave - Privaatsuspoliitika