Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2022/2536(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0099/2022

Esitatud tekstid :

B9-0099/2022

Arutelud :

PV 16/02/2022 - 14
CRE 16/02/2022 - 14

Hääletused :

PV 17/02/2022 - 11
PV 17/02/2022 - 18
CRE 17/02/2022 - 11
CRE 17/02/2022 - 18

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0048

Vastuvõetud tekstid
PDF 151kWORD 51k
Neljapäev, 17. veebruar 2022 - Strasbourg
ELi prioriteedid ÜRO naiste staatuse komisjoni 66. istungjärguks
P9_TA(2022)0048B9-0099/2022

Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2022. aasta resolutsioon ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 66. istungjärguks (2022/2536(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 66. istungjärku ja selle tähtsaimat teemat, milleks on soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ning kõigi naiste ja tütarlaste võimestamine kliimamuutuste, keskkonna- ja katastroofiohu vähendamise poliitika ja programmide kontekstis, ning istungjärgu järelduste eelnõu,

–  võttes arvesse 15. septembril 1995 vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nende läbivaatamiskonverentside tulemusi,

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21 ja 23,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, põhimõtet „kedagi ei jäeta maha“ ja eriti kestliku arengu eesmärki nr 1 – kaotada vaesus, eesmärki nr 3 – tagada inimestele võimalus tervislikult elada, eesmärki nr 5 – saavutada sooline võrdõiguslikkus ja parandada naiste elamistingimusi, eesmärki nr 8 – saavutada kestlik majanduskasv, ning eesmärki nr 13 – võtta kiireloomulisi meetmeid kliimamuutuste ja nende mõju vastu võitlemiseks,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2015 Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

–  võttes arvesse oma 24. juuni 2021. aasta resolutsiooni rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi 25. aastapäeva (ICPD25) ehk Nairobi tippkohtumise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2018. aasta resolutsiooni naiste, soolise võrdõiguslikkuse ja kliimaõigluse kohta(2),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi välis- ja julgeolekupoliitikas(3),

–  võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmandat tegevuskava (GAP III),

–  võttes arvesse 5. märtsi 2020. aasta ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020–2025,

–  võttes arvesse oma 24. juuni 2021. aasta resolutsiooni seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste olukorra kohta ELis seoses naiste tervisega(4),

–  võttes arvesse 31. oktoobrist kuni 6. novembrini 2021 Glasgow’s toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul (COP26) vastu võetud järeldusi sooküsimuste ja kliimamuutuste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõiget 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks ELi aluspõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas; arvestades, et soolõime on seetõttu oluline vahend selle põhimõtte integreerimisel kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse, meetmeisse ja tegevustesse, sealhulgas välistegevusse;

B.  arvestades, et 1995. aastal Pekingis toimunud neljandal naiste maailmakonverentsil kohustusid 189 riigi, sealhulgas Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide valitsused tegema pingutusi soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks ning kõigi naiste ja tütarlaste võimestamiseks;

C.  arvestades, et 1995. aasta Pekingi tegevusprogrammis määratleti selgelt seos soo, keskkonna ja kestliku arengu vahel ning kinnitati, et naistel on kestlike ja keskkonnahoidlike tarbimis- ja tootmismudelite väljatöötamisel strateegiline roll ning nad peavad saama võrdsetel alustel osaleda kõigil tasanditel tehtavate keskkonnaotsuste vastu võtmisel;

D.  arvestades, et kestliku arengu eesmärkides tunnistatakse seost soolise võrdõiguslikkuse saavutamise ja kõigi kestliku arengu eesmärkide, sealhulgas kestliku arengu eesmärgi nr 13 (kliimamuutused) vahel, mis pakub võimaluse kõrvaldada soolise ebavõrdsuse algpõhjused ja tugevdada seeläbi naiste vastupanuvõimet kliimamuutustele;

E.  arvestades, et sooline ebavõrdsus koos kliima- ja keskkonnakriiside ning ‑katastroofidega on üks meie aja suurimaid probleeme, millel on piiriülene mõõde, sest see kahjustab kogu planeeti, ja millel on ebaproportsionaalselt tugev mõju naistele kogu nende mitmekesisuses, eriti neile, kes kogevad läbipõimunud diskrimineerimist, on tõrjutud või konfliktiolukordades;

F.  arvestades, et naised kogu oma mitmekesisuses on kaitsetumas olukorras ning mitmel põhjusel, nagu ebavõrdne juurdepääs ressurssidele, haridusele, töövõimalustele ja maaga seotud õigustele või ka valitsevad sotsiaalsed ja kultuurilised normid ning läbipõimunud diskrimineerimise kogemine, seisavad nad silmitsi kliimamuutuste ning keskkonna- ja looduskatastroofide mõjust tuleneva suurema ohu ja koormusega;

G.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia põhjustatud enneolematu kriis ja selle mitmetahuline mõju ühiskonnale, sealhulgas juba olemasoleva sotsiaalse ja soolise ebavõrdsuse süvendamine, võivad tõhusate sooteadlike kliimameetmete rakendamist negatiivselt mõjutada;

H.  arvestades, et kliimamuutused leiavad aset kogu maailmas, kuid avaldavad hävitavamat mõju globaalse soojenemise eest kõige vähem vastutavatele riikidele ja kogukondadele; arvestades, et nende jaoks, kellel on vähem kohanemiseks vajaminevaid rahalisi vahendeid, on kliimamuutuste tagajärjed kõige rängemad ja nad kannatavad nende tagajärgede all enim;

I.  arvestades, et kliimamuutuste tõttu kasvab sundränne, sest inimesed on keskkonna elamiskõlbmatuks muutudes sunnitud oma kodud ajutiselt või alaliselt maha jätma; arvestades, et alates 2010. aastast on kliimaga seotud katastroofide tõttu igal aastal sundümberasunud keskmiselt 21,5 miljonit inimest; arvestades, et ÜRO andmetel on kliimamuutuste tõttu ümberasunud ning äärmuslikest temperatuuridest ja loodusõnnetustest enim mõjutatud inimestest 80 % naised ja tütarlapsed;

J.  arvestades, et kliimamuutuste kahjulikud mõjud ja nende negatiivsed tagajärjed sotsiaal-majanduslikule olukorrale võivad kaasa tuua naiste ja tütarlaste põhiõiguste ränga rikkumise, eelkõige riigisiseste põgenike, rändajate ja varjupaigataotlejate puhul, näiteks suurema ohu sattuda seksuaalse ja soolise vägivalla, ärakasutamise ja inimkaubanduse, sundabielu ja elundite eemaldamise ohvriks ning tervishoiuteenuste, sealhulgas reproduktiiv- ja vaimse tervise teenuste piiratud kättesaadavusest tulenevad tagajärjed;

K.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus ja naiste õigused on inimõigused ja ühtlasi eeltingimus, mis teeb võimalikuks kestliku arengu, kliimaprobleemide tõhusa haldamise, keskkonnaalase rahu ja stabiilsuse ning ausa ja õiglase ülemineku, kus kedagi ei jäeta kõrvale; arvestades, et kõik kliimameetmed peavad hõlmama soolist ja valdkonnaülest perspektiivi ning tagama, et naised kogu oma mitmekesisuses osalevad võrdselt kõigi tasandite otsuseid tegevates organites;

L.  arvestades, et naiste ebavõrdne osalemine otsustusprotsessides ja tööturul suurendab ebavõrdsust ning takistab naistel sageli kliimamuutuste ning keskkonna- ja katastroofiohte käsitleva poliitika kujundamisse, kavandamisse ja elluviimisse täiel määral panustada ja selles osaleda;

M.  arvestades, et sooteadlik õiglane üleminek võib luua naistele inimväärseid töökohti; arvestades, et naiste osalemist energia- ja kliimaalase ülemineku kõigis aspektides takistavad endiselt struktuursed ja kultuurilised tõkked; arvestades, et tööhõive seisukohast on energiasektor endiselt üks sooliselt tasakaalustamatumaid majandusharusid kogu maailmas;

N.  arvestades, et nii kliimamuutused kui ka vaesus mõjutavad ebaproportsionaalselt tugevalt naisi, eriti üksikvanemaid ja neid, kes kogevad läbipõimunud diskrimineerimist, ning neid, kes on jõudnud pensioniikka; arvestades, et naised kogu oma mitmekesisuses kogevad mingil hetkel oma elu jooksul suurema tõenäosusega ka energiaostuvõimetust; arvestades, et ökoloogilise ülemineku puhul tuleks arvesse võtta ka sotsiaalset ja soolist mõõdet;

O.  arvestades, et paljud väiketalud kuuluvad naistele, keda kliimamuutused ja äärmuslikumad ilmastikunähtused mõjutavad ebaproportsionaalselt tugevalt, põhjustades toidu- ja veepuudust ning suurendades nende alatoitumuse ohtu;

P.  arvestades, et Pariisi kokkuleppes on sätestatud, et selle osalised peaksid lepingu täitmiseks võetavate kliimamuutuste vastaste meetmete puhul võtma muu hulgas arvesse oma kohustusi inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

Q.  arvestades, et naised peavad kliimamuutuste valdkonnas etendama tugevamat rolli muutuste eest vastutavate juhtide, valitud esindajate, spetsialistide ja tehniliste töötajatena; arvestades, et naised on ELi liikmesriikide tasandi ja ELi tasandi, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi kliimamuutuste alaseid otsuseid tegevates organites endiselt alaesindatud ja moodustavad kogu maailmas ainult 32 % taastuvenergia valdkonna tööjõust(5);

R.  arvestades, et kliimamuutuste soolist mõõdet tunnistatakse ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2020–2025; arvestades, et GAP III käsitleb kliimamuutuseid ja keskkonda esmakordselt prioriteetse valdkonnana; arvestades, et ELi kliimapoliitikal võib olla märkimisväärne mõju inimõiguste kaitsele ja sooteadliku kliimapoliitika edendamisele kogu maailmas;

Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ning kõigi naiste ja tütarlaste võimestamine kliimamuutuste, keskkonna- ja katastroofiohu vähendamise poliitika ja programmide kontekstis

1.  edastab nõukogule järgmised soovitused:

   a) kinnitada veel kord oma vankumatut pühendumust Pekingi tegevusprogrammile ja sellele järgnevatele läbivaatamiskonverentsidele ning nendes kirjeldatud soolise võrdõiguslikkuse meetmetele;
   b) rõhutada 14.–25. märtsil 2022 toimuva ÜRO naiste staatuse komisjoni 66. istungjärgu positiivse tulemuse tähtsust, muu hulgas võttes poliitilise deklaratsiooniga vastu tulevikku suunatud ja eesmärgikindlate kohustuste kogumi;
   c) tagada Euroopa Parlamendi ning selle naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni täielik kaasamine otsustusprotsessi, mis käsitleb ELi seisukohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 66. istungjärgul, ning tagada parlamendile enne läbirääkimisi piisav teave ja juurdepääs ELi seisukohta käsitlevale dokumendile;
   d) tagada, et EL esineks tugevas juhtrollis ja võtaks ühtse seisukoha selles, kui oluline on kliimamuutuste vastu võitlemise kontekstis suurendada naiste mõjuvõimu ja saavutada sooline võrdõiguslikkus, ning võtta jõulisi meetmeid, et mõista ühemõtteliselt hukka igasugused tagasilöögid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses ja meetmed, mis kahjustavad mis tahes valdkonnas naiste õigusi, autonoomiat ja emantsipatsiooni;
   e) lubada tugevat toetust ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri tööle, millel on naiste õiguste edendamiseks ja kõigi asjaomaste sidusrühmade kokkuviimiseks loodud ÜRO süsteemis keskne osa, et tekitada poliitilisi muutusi ja tegutseda koordineeritult; kutsuda kõiki ÜRO liikmesriike ja ELi üles tagama ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri piisav rahastamine;
   f) kinnitada veel kord asjakohastel ÜRO tippkohtumistel ja konverentsidel, sealhulgas rahvastiku ja arengu rahvusvahelisel konverentsil ning selle tegevusprogrammis ja selle läbivaatamiste järel koostatud lõppdokumentides võetud kohustusi seoses soolise võrdõiguslikkuse ning kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamisega;
   g) tunnistada, et kliimamuutused, keskkonnaseisundi halvenemine ja katastroofid, nagu ökosüsteemi kadumine, peamistele loodusvaradele juurdepääsu kadumine, alatoitlus ning hingamisteede, veega seotud ja vektoritega levivad haigused, mõjutavad ebaproportsionaalselt naisi kogu nende mitmekesisuses, eelkõige põlisrahvaid ja muude loodusvaradest sõltuvate kogukondade liikmeid;
   h) võtta teadmiseks COVID‑19 pandeemia mõju sooteadlikele kliimameetmetele ning tagada, et kliimamuutuste poliitika ja kõik sellekohased programmid võtaksid seda mõju arvesse ning püüaksid naiste vastupanu- ja kohanemisvõimet tugevdada;
   i) korrata oma eesmärki toetada ja arendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 25. istungjärgul kokku lepitud uuendatud viieaastast soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, et edendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis soolist võrdõiguslikkust, ning olla eeskujuks, võttes kohustuse saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni delegatsioonides sooliselt tasakaalustatud esindatus;
   j) rõhutada häälekalt, et naised ja tüdrukud mitte üksnes ei tunne kliimamuutuste mõju, vaid nad on ka kliimapöördes võimsad muutuste suunajad; kohustuda tagama, et naised kogu oma mitmekesisuses saaksid kliimapoliitika ja -meetmete valdkonnas ning konfliktijärgsetes lahendustes sisuliselt ja võrdselt osaleda otsuseid tegevates organites kõigil tasanditel; tagada naiste võrdne kaasamine edasipüüdlike ja kohalike valmisoleku-, leevendus- ja kohanemisprogrammide kavandamisse ja rakendamisse, tagades seeläbi tõhusad soorolle muutvad kliimameetmed, katastroofiohu vähendamise ning loodusvarade kaasava ja kestliku majandamise; edendada kodanikuühiskonna, naisorganisatsioonide ja tõrjutud rühmade laialdast ja sisulist osalemist kõigi tasandite otsuste tegemises ja poliitikakujundamises; julgustada noorte ja eelkõige noorte naiste osalemist;
   k) võtta viivitamata meetmeid kliimamuutustega tegelemiseks, et vältida inimeste väljatõrjumist oma kodudest ja kogukondadest ning võidelda seeläbi kliimast tingitud ümberasumisega, mis on üha sagenev nähtus;
   l) edendada, toetada ja võtta konkreetseid meetmeid, et kaitsta kliimamuutuste ja keskkonnakatastroofide tõttu ohustatud naisi, eelkõige ümberasumise, vaesuse, inimkaubanduse, soolise vägivalla ja toiduga kindlustamatuse ning nende elatisega seotud ohtude eest, ning tagada, et neil on juurdepääs olulistele teenustele ning piisavatele ja kättesaadavatele sanitaartingimustele, ning kaitsta nende füüsilist ja vaimset tervist, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervist ja ‑õigusi;
   m) suurendada oma kohustust võidelda soolise vägivalla vastu kõigis selle esinemisvormides, pidades eelkõige silmas suurenenud ohtu kliimamuutustest mõjutatud naistele; tugevdada ennetusmeetmeid ja tagada ohvriabi, et vältida teisest ohvristamist; võtta piirkondliku ja rahvusvahelise partnerluse raames lisakohustusi, et aidata juhtida ja rahastada võitlust soolise vägivalla vastu;
   n) tegeleda eelkõige kliimamuutustest mõjutatud piirkondades konfliktiga seotud soolise vägivalla, sealhulgas seksuaalse vägivalla sagenemisega ja mõista see nii oma välissuhetes kui ka rahvusvaheliste lepingute inimõigusi käsitlevate sätete kaudu teravalt hukka;
   o) edendada sihipäraste soolise võrdõiguslikkuse meetmete rakendamist koos soolõimega keskkonna- ja kliimamuutuste poliitikas; rakendada süstemaatilisi soolise mõju hindamisi, mis põhinevad sugupoolte lõikes esitatud andmete kogumisel, et mõista paremini kliimamuutuste ja loodusõnnetuste soolisi aspekte ning tagada asjakohastes kliima- ja poliitikameetmetes, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe raames, soolise võrdõiguslikkuse alased eksperditeadmised; võtta vastu ja rakendada sooteadlik eelarvestamine, tavad ja tegevuskavad, et tagada soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks piisavad rahalised vahendid;
   p) tunnistada seoseid sooteadlike kliimameetmete ja õiglase ülemineku vahel, et edendada keskkonnasäästlikus majanduses kõigi jaoks kaasavaid võimalusi; tagada, et kogu rohepöördega seotud poliitika võtab arvesse soospetsiifilisi vajadusi ega kahjusta naisi, tütarlapsi ja inimesi, kes kogevad läbipõimunud diskrimineerimist;
   q) kohustuda korraldama soolise võrdõiguslikkuse teemalisi koolitusi ELi ametnikele, eelkõige neile, kes tegelevad arengu- ja kliimapoliitikaga;
   r) suurendada ja tugevdada kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise ja katastroofide kontekstis naiste ja tütarlaste vastupanuvõimet, investeerides sooteadlikesse sotsiaalteenustesse ning tervishoiu- ja hooldussüsteemidesse, ning tagada inimväärne töö;
   s) toetada suuremaid jõupingutusi naiste suuremaks kaasamiseks tööturule ning parandada naiste ettevõtluse toetamist kliima- ja keskkonnatehnoloogia ning vastavate teadusuuringute valdkonnas; edendada nendes olulistes valdkondades innovatsiooni, soodustades samal ajal naiste rahalist sõltumatust;
   t) nõuda, et EL ja liikmesriigid annaksid rohepöörde käigus naistele kogu nende mitmekesisuses kergema juurdepääsu tekkivatele töövõimalustele, tagades keskkonnahoidlike töökohtade võrdse kasu ja kättesaadavuse kõigile; hõlbustada ja suurendada naiste juurdepääsu teabele ja haridusele, sealhulgas teaduse, tehnoloogia ja majanduse valdkonnas, parandades seeläbi nende teadmisi, oskusi ja võimalusi osaleda keskkonnaalastes otsustes ning võideldes ühtlasi sooliste stereotüüpide vastu;
   u) tunnistada asjaolu, et sektorid, kus enamik tööjõust on naised, on CO2‑neutraalsed (nt hooldus); kasutada seda asjaolu ja selle pakutavaid võimalusi ära ning edendada neid sektoreid kliimamuutuste ja õiglase üleminekuga tegelemise vahendina;
   v) kutsuda liikmesriike ja ELi üles täielikult rakendama GAP III ning täitma kliimamuutusi ja keskkonda käsitleva prioriteetse valdkonna eesmärgid;
   w) kaitsta naissoost keskkonnaalaste inimõiguste kaitsjate õigusi ja pakkuda neile eritoetust ning tagada, et nende vastu toime pandud rikkumisi ja kuritarvitusi uuritakse ning et neid toime pannud isikud võetakse vastutusele; tagada, et naiste õigusi kaitsvaid rohujuure tasandi organisatsioone toetatakse piisavate rahaliste vahendite eraldamisega ja nende tegutsemisvõimet takistavate piirangute kõrvaldamisega;
   x) rõhutada vajadust kaitsta ja edendada mitmekordset ja läbipõimunud diskrimineerimist kogevate rühmade, sealhulgas puuetega naiste, mustanahaliste naiste ja teise nahavärviga naiste, sisserändajatest ja rahvusvähemustesse kuuluvate naiste, eakate naiste, maapiirkondade ja rahvastikukaoga piirkondade naiste, üksikemade ja LGBTIQ kogukonna õigusi; teha tööd mitmekordse diskrimineerimise vastu võitlemise kontseptsiooni edendamiseks ja integreerida valdkonnaülene analüüs kõikidesse ÜRO organitesse ning ELi ja selle liikmesriikidesse;

o
o   o

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0315.
(2) ELT C 458, 19.12.2018, lk 34.
(3) ELT C 404, 6.10.2021, lk 202.
(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0314.
(5) EPRSi briefing (ülevaade) „Beijing Platform for Action: 25‑year review and future priorities“, 27. veebruar 2020, kättesaadav aadressil https://www.europarl.europa.eu/thinktank/et/document.html?reference=EPRS_BRI(2020)646194

Viimane päevakajastamine: 4. mai 2022Õigusteave - Privaatsuspoliitika