Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 19. detsembri 2019. aasta resolutsiooni inimõiguste, sealhulgas usuvabaduste rikkumise kohta Burkina Fasos(1) ning 16. septembri 2020. aasta resolutsiooni ELi ja Aafrika julgeolekukoostöö kohta Saheli piirkonnas, Lääne‑Aafrikas ja Aafrika Sarve piirkonnas(2),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. jaanuaril 2022. aastal ELi nimel tehtud avaldust viimaste sündmuste kohta Burkina Fasos,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 24. jaanuari 2022. aasta avaldust Burkina Faso kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 9. veebruari 2022. aasta avaldust olukorra kohta Burkina Fasos,

–  võttes arvesse Lääne‑Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) riigipeade ja valitsusjuhtide erakorralise tippkohtumise 28. jaanuari 2022. aasta lõppkommünikeed Burkina Fasos valitseva poliitilise olukorra kohta,

–  võttes arvesse ECOWASi demokraatia ja hea valitsemistava protokolli,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 31. jaanuaril 2022. aastal toimunud 1062. istungil vastu võetud lõppkommünikeed olukorra kohta Burkina Fasos,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ (JOIN(2020)0004),

–  võttes arvesse AKV‑ELi parlamentaarse ühisassamblee 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni demokraatia ja põhiseaduse austamise kohta ELis ja AKV riikides,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete 28. aprilli 2020. aasta ühisdeklaratsiooni G5 Saheli liikmesriikidega,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ja eeskätt eesmärki nr 16: toetada rahumeelseid, õiglasi ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada kestlik areng,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Burkina Faso põhiseadust,

–  võttes arvesse Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

–  võttes arvesse Aafrikas riigisiseste põgenike kaitsmist ja abistamist käsitlevat Aafrika Liidu konventsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et 24. jaanuaril 2022. aastal kukutasid Burkina Faso sõjaväelased, keda juhtis kolonelleitnant Paul‑Henri Sandaogo Damiba, ning isehakanud patriootiline liikumine kaitse ja taastamise nimel (MPSR), valitud valitsuse, mida juhtis president Roch Marc Christian Kaboré; arvestades, et Burkinabe konstitutsioonikohus kuulutas hiljem uueks de facto riigipeaks kolonelleitnant Damiba;

B.  arvestades, et vahetult enne riigipööret valiti president Roch Marc Christian Kaboré 2020. aastal toimunud demokraatlikel valimistel ametisse teiseks ametiajaks; arvestades, et teda sunniti teatama, et ta lahkub presidendi ametist ja astub tagasi; arvestades, et pärast riigipööret on ta relvajõudude poolt vahistatud ja tema sidemed välismaailmaga on piiratud; arvestades, et 26. jaanuaril 2022 kinnitas president Roch Marc Christian Kaboré partei Rahvaliikumine progressi nimel (MPP), et Kaboré on oma residentsis koduarestis ja vajadusel on tal võimalik saada arstiabi;

C.  arvestades, et võimule asudes teatas sõjaväehunta põhiseaduse kehtivuse peatamisest ning valitsuse ja rahvusassamblee laialisaatmisest; arvestades, et 31. jaanuaril 2022 taastati põhiseaduse kehtivus; arvestades, et kolonelleitnant Paul‑Henri Sandaogo Damiba teatas televisioonis tehtud avalduses, et Burkina Faso täidab oma rahvusvahelisi kohustusi;

D.  arvestades, et Burkina Faso kodanikuühiskond suhtus sõjaväe poolt võimu ülevõtmisesse suure ettevaatlikusega ja suhteliselt leebelt;

E.  arvestades, et Aafrika Liit, ECOWAS ja Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni alaline nõukogu peatasid pärast sõjaväelist riigipööret Burkina Faso liikmesuse; arvestades, et ECOWAS ja ÜRO saatsid Burkina Fasosse ministeeriumidevahelise delegatsiooni, paludes lühikest üleminekuperioodi ning president Kaboré vabastamist; arvestades, et 3. veebruaril 2022 otsustas ECOWAS Burkina Faso suhtes uusi sanktsioone mitte kehtestada, kuid palus riigi uutel ametivõimudel esitada „mõistlik ajakava põhiseadusliku korra taastamiseks“;

F.  arvestades, et 8. veebruaril 2022 moodustati mittesõjalistest osalejatest koosnev tehniline komitee, et määrata kindlaks ülemineku parameetrid; arvestades, et komiteel on üleminekuharta eelnõu esitamiseks kaks nädalat aega; arvestades, et tehnilise komitee töö peab keskenduma territoriaalse terviklikkuse taastamisele, rahu kindlustamisele riigisiseste põgenike järkjärgulise tagasipöördumise teel, heale valitsemistavale ja põhiseadusliku korra taastamisele;

G.  arvestades, et MPSR on väitnud, et riigipööre oli reaktsioon halvenevale julgeolekuolukorrale riigis; arvestades, et Burkina Faso valitsus alustas 2017. aastal julgeolekusektori reformi ning organiseeris riikliku kaitse- ja julgeolekunõukogu, mille eesmärk on ajakohastada julgeolekusektorit ja võidelda korruptsiooni vastu selles; arvestades, et tsiviilelanike, opositsiooni ja sõjaväe rahulolematus ja kriitika kasvasid seoses president Roch Marc Christian Kaboré suutmatusega võidelda korruptsiooni vastu ning tõhusalt leida lahendusi tohututele julgeoleku-, sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele riigis, mis olid tingitud terrorirühmituste vägivaldsete rünnakute levikust;

H.  arvestades, et julgeolekuolukord Saheli piirkonnas on otseselt tingitud piirkonna suurenevast ebastabiilsusest ja relvade levikust seoses 2011. aasta sekkumisega Liibüas;

I.  arvestades, et aastatel 2016–2021 suurenes riiklik kaitse- ja julgeolekueelarve 240 miljonilt eurolt 650 miljoni euroni, s.o rohkem kui 170 %; arvestades, et osalt väga nõrga finantsjuhtimise tõttu ei parandanud need kulutused ei sõdurite elutingimusi ega tegevussuutlikkust;

J.  arvestades, et viimase kuue aasta jooksul on tuhanded inimesed kaotanud oma elu džihaadi- ja mässuliste rünnakute tõttu; arvestades, et kahe aasta jooksul on suletud üle 1 000 kooli ja paljud inimesed on vägivalla eest pääsemiseks oma kodudest põgenenud; arvestades, et 2021. aasta juunis hukkus kõige ohvriterohkema rünnaku tõttu pärast 2015. aastat Solhani ja Tadaryati külades 174 inimest; arvestades, et 4. novembril 2021 hukkus Burkina Faso põhjaosas Inatas toimunud džihaadirünnakus sandarmigarnisoni vastu 53 sõdurit 120‑st, kes ootasid seal logistilist varustust ja tuge, sealhulgas oma toiduportsjone; arvestades, et Human Rights Watchi aruannete kohaselt hukkasid julgeolekujõud ja valitsusmeelsed relvarühmitused valimatult sadu kahtlusaluseid, ning arvestades, et peaaegu ühtegi neist rünnakutest ei ole uuritud ja kedagi ei ole nende eest vastutusele võetud;

K.  arvestades, et üha suurenev ebakindlus ajas 2021. aasta novembris hulgaliselt inimesi tänavatele meelt avaldama; arvestades, et valitsus sulges internetiühenduse, suurendades elanikkonna rahulolematust ning sattudes inimõiguste organisatsioonide ja riigi kodanike liikumiste kriitika alla;

L.  arvestades, et 22. jaanuaril 2022, kui kodanikud avaldasid meelt halveneva julgeolukorra vastu riigis, puhkesid Burkina Faso kahes suurimas linnas Ouagadougous ja Bobo‑Dioulassos vägivaldsed meeleavaldused; arvestades, et kaks päeva pärast seda, kui pealinnas Ouagadougous olid toimunud märulipolitsei ja valitsusevastaste meeleavaldajate kokkupõrked, haaras riigis võimu sõjavägi;

M.  arvestades, et eskaleeruv vägivald on viinud olukorrani, kus Burkina Fasost on saanud üks kõige kiiremini süvenevaid tsiviilelanikkonna ümberasumise ja kaitse kriise maailmas, mille käigus on ümber asunud vähemalt 1,6 miljonit inimest; arvestades, et üle 19 000 Burkina Faso elaniku on põgenenud Côte d’Ivoire’i, Malisse, Nigerisse ja Benini; arvestades, et riigisiseste põgenike arv suurenes eelmisel aastal rohkem kui 1,5 miljonini ehk 50 %; arvestades, et Saheli piirkonnas toimub enneolematult suur väljaränne maapiirkondadest, kuna ümber asuma sunnitud inimesed liiguvad linnapiirkondadesse, kus nad põrkavad kokku uute ohtudega; arvestades, et riigisiseste põgenike puhul ähvardavad eriti suured ohud naisi ja noori, sealhulgas seksuaalne ja tööalane ärakasutamine, sooline vägivald, sunniviisiline sõjategevusse värbamine ja inimkaubandus; arvestades, et äärmist vaesust kannatavad Burkina Fasos kõige rohkem naised, kellel on hariduse omandamiseks meestega võrreldes poole vähem võimalusi;

N.  arvestades, et kliimahädaolukord avaldab Saheli piirkonnale nähtavat ja väga kahjulikku mõju, põhjustades põuda, põllukultuuride ikaldumist, elanike ümberasumist, maa ja ressurssidega seotud konflikte, toiduga kindlustamatust ja vaesust; arvestades, et juurdepääsu puudumine haridusele, töövõimalustele ja sissetulekule soodustab värbamist äärmusorganisatsioonide ja džihaadiliikumiste poolt ning suurendab seega piirkondlikku ebastabiilsust;

O.  arvestades, et hiljutine riigipööre ja halvenev olukord Malis on mõjutanud olukorda Burkina Fasos; arvestades, et hiljutine riigipööre on neljas riigipööre Lääne‑Aafrikas vähem kui kahe aasta jooksul; arvestades, et riigipöörete arvu suurenemine peegeldab Lääne‑Aafrika poliitiliste süsteemide suurt kriisi;

P.  arvestades, et Burkina Faso, Tšaadi, Mali, Mauritaania ja Nigeri ühine kaitsetegevus G5 Sahelis, mida toetavad eelkõige EL ja Aafrika Liit, koordineerib tegevust piirkondliku arengu ja julgeoleku valdkonnas, et võidelda terrorismi vastu ja saavutada piirkonnas stabiilsus, kuid kohalikke elanikke ei ole suudetud selle tõhususes veenda;

Q.  arvestades, et rühm Venemaa sõjaväelisi töövõtjaid on kirjutanud Burkina Faso riigipöördejuhtidele, et pakkuda riigi armeele koolitust võitluses džihaadivõitlejate vastu;

1.  mõistab hukka riigipöörde, mille relvajõud Burkina Faso demokraatlikult valitud valitsuse vastu toime panid, ning väljendab sellega seoses muret; rõhutab, et põhiseadusliku korra kiire taastamine, sealhulgas viivitamatu tagasipöördumine tsiviilvalitsuse juurde on hädavajalik;

2.  nõuab president Roch Marc Christian Kaboré ja kõigi teiste valitsusametnike viivitamatut ja tingimusteta vabastamist;

3.  väljendab heameelt teate üle luua tehniline komitee, et kavandada üleminekuprotsessi järgmised etapid; võtab teadmiseks kolonelleitnant Paul‑Henri Sandaogo Damiba avalikud avaldused, milles ta lubas võimalikult kiiresti naasta tavapärase põhiseadusliku elu juurde ning et riik jätkab rahvusvaheliste kohustuste täitmist; kutsub sõjalist juhtkonda üles täitma Burkina Faso rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas austama täielikult inimõigusi ja võitlema terroriorganisatsioonide vastu tihedas partnerluses rahvusvahelise üldsusega;

4.  kinnitab taas oma toetust ECOWASile ja Aafrika Liidule nende jõupingutustes kriisiolukorra vahendamisel; kutsub rahvusvahelist üldsust, sealhulgas Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles jätkama dialoogi Burkina Faso ametivõimudega, et tagada õigeaegne ja demokraatlik üleminek tsiviilvalitsusele; kutsub Burkina Faso ametivõime ja tehnilist komiteed üles määrama kindlaks selged ajakavad ja protsessid, et korraldada võimalikult kiiresti kaasavad ja läbipaistvad valimised;

5.  rõhutab, et vaja on tõelist ja ausat riiklikku dialoogi, mis hõlmab kõiki kodanikuühiskonna sektoreid, et kujundada selge tulevikuvisioon Burkina Faso demokraatiast;

6.  nõuab tungivalt, et kõik Burkina Faso osalised toetaksid ajakirjandusvabadust, tagamaks, et riigisisesed ja rahvusvahelised meediaorganisatsioonid saaksid vabalt teha oma tööd, sealhulgas dokumenteerida riigisiseste põgenike olukorda ja julgeolekujõudude operatsioone;

7.  ergutab eduka ülemineku riiklikku koordineerijat (CNRT) jälgima ametivõime ja nõudma, et nad tagaksid oma volituste täitmisel inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaitse, sealhulgas mõistaksid hukka inimõiguste rikkumised, politseivägivalla ja ülemäärase jõu kasutamise; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid Burkina Fasos inimõiguste kaitsjate kaitset ja toetamist ning vajaduse korral hõlbustaksid erakorraliste viisade väljastamist ning pakuksid ELi liikmesriikides ajutist peavarju;

8.  tuletab meelde, et julgeolekuteenistuste ja relvarühmituste karistamatus mineviku hirmutegude eest takistab rahupüüdlusi Burkina Fasos; kutsub Burkina Faso ametivõime üles kaitsma terrorismivastaste operatsioonide käigus vahistatud kahtlustatavate õigusi ja tagama, et inimõiguste rikkumiste toimepanijad võetakse vastutusele; märgib, et isehakanud, ilma demokraatliku mandaadita valitsus õõnestab jõupingutusi õigusriigi ja usaldusväärsuse tugevdamiseks;

9.  kordab, et tsiviilisikute kaitse ja turvalisus on iga valitsuse peamisi ülesandeid, ning rõhutab, et Burkina Fasos tuleks võtta täiendavaid meetmeid tsiviilelanike kaitse parandamiseks;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid seaksid jätkuvalt prioriteediks kohtu- ja julgeolekusektori reformi toetamise Burkina Fasos, et tagada piisavad vahendid ja tehniline abi julgeolekusektori põhjalikuks reformiks, tsiviilvalitsuse ja sõjaväe vaheliseks läbipaistvaks ja konstruktiivseks koostööks ning uuteks jõupingutusteks korruptsiooni vastu võitlemisel;

11.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid rahalist toetust ja humanitaarabi, et rahuldada Burkina Faso elanike pakilisi vajadusi, eriti mis puudutab ümber asunud isikuid ja pagulasi naaberriikides;

12.  kutsub Burkina Faso ametivõime üles vaatama läbi erivägede (2021. aasta mais loodud uus sõjaväeüksus) põhikirjas sisalduva immuniteeti puudutava sätte, milles märgitakse, et erivägede liikmeid ei saa nende operatsioonide käigus võetud meetmete eest kohtulikule vastutusele võtta, millega aga rikutakse ohvrite õigust õigusemõistmisele ja heastamisele;

13.  kutsub ELi liikmesriike üles täitma oma rahvusvahelisi kohustusi rakendada põhjalikku kontrolli- ja jälgimissüsteemi relvade eksportimisel kolmandatesse riikidesse, nagu on sätestatud relvakaubanduslepingus, et vältida relvade väärkasutamist ja inimõiguste rikkumistele kaasaaitamist;

14.  väljendab muret demokraatia üldise olukorra pärast piirkonnas ning kutsub nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi osalejaid üles arutama eri riigipööretest saadud õppetunde ning seda, kuidas paremini toetada ja ergutada demokraatlikke protsesse piirkonnas;

15.  väljendab jätkuvalt kindlat veendumust, et Wagneri rühmituse tegutsemine Lääne-Aafrikas on vastuolus eesmärgiga saavutada rahu, julgeolek ja stabiilsus Burkina Fasos ning tagada selle elanike kaitse; nõuab, et Wagneri rühmituse ja teiste Aafrikas tegutsevate eraõiguslike sõjaliste teenuste osutajate tegevust arutataks põhjalikult eelseisval ELi ja Aafrika tippkohtumisel;

16.  rõhutab, et terrorism ja ebastabiilsus kogu Saheli piirkonnas tekitavad probleeme ning õõnestavad demokraatia tugevdamist ja õigusriiki; tuletab meelde, et äärmusluse algpõhjustega tegelemine ja sõjalised jõupingutused valitsuse kontrolli taastamiseks kogu piirkonnas on demokraatlikult valitud valitsuste legitiimsuse tugevdamiseks hädavajalikud;

17.  väljendab erilist muret julgeolekuohtude mõju pärast humanitaarabi ja arengukoostöö tulemuslikkusele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja rahvusvaheline kogukond suurendaksid Burkina Fasole antavat humanitaarabi, eelkõige toidu, vee ja meditsiiniteenuste pakkumist; kutsub ametivõime üles toetama ja hõlbustama humanitaarorganisatsioonide tööd Burkina Fasos, et tagada humanitaarabi takistamatu kohaletoimetamine ja võimaldada neil tegeleda riigisiseste põgenike vajadustega;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Burkina Faso Vabariigi ametivõimudele, G5 Saheli sekretariaadile, AKV‑ELi parlamentaarse ühisassamblee kaasesimeestele ja Üleaafrikalisele Parlamendile, Lääne‑Aafrika Riikide Majandusühendusele ning Aafrika Liidule ja selle institutsioonidele.

(1) ELT C 255, 29.6.2021, lk 45. (2) ELT C 385, 22.9.2021, lk 24.