Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta, eriti 16. detsembri 2021. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukraina piiril ja Ukraina territooriumitel, mis on Venemaa poolt okupeeritud(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi juhtkonna 16. ja 24. veebruari 2022. aasta avaldusi Ukraina kohta,

–  võttes arvesse kõrge esindaja poolt 24. veebruaril 2022. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Venemaa Föderatsiooni relvajõudude sissetungi kohta Ukrainasse,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendi 24. veebruari 2022. aasta avaldusi Venemaa-poolse enneolematu ja provotseerimata Ukraina‑vastase sõjalise agressiooni kohta,

–  võttes arvesse Ukraina presidendi ja komisjoni presidendi hiljutisi avaldusi olukorra kohta Ukrainas,

–  võttes arvesse G7 24. veebruari 2022. aasta avaldust,

–  võttes arvesse 1994. aasta Budapesti memorandumit julgeolekutagatiste kohta,

–  võttes arvesse ÜRO rahvusvahelise õiguse komisjoni väljatöötatud Nürnbergi põhimõtteid, millega määratakse kindlaks, mis on sõjakuritegu,

–  võttes arvesse 17. juuli 1998. aasta Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24. veebruari 2022. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ÜRO põhikirja,

–  võttes arvesse 1. augusti 1975. aasta Helsingi lõppakti ja sellele järgnenud dokumente,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on kõik riigid täielikult võrdsed ja peavad hoiduma oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest teiste riikide territoriaalse puutumatuse või poliitilise sõltumatuse vastu;

B.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon alustas 24. veebruaril 2022 provotseerimata ja põhjendamatu sissetungi Ukrainasse;

C.  arvestades, et sõjalist agressiooni Ukraina vastu alustati osaliselt Valgevene territooriumilt, kes Venemaa agressioonile kaasa aitas ja seda võimaldas; arvestades, et Valgevene ebaseaduslik president korraldas äsja fabritseeritud referendumi, et muuta põhiseadust ja õõnestada Valgevene neutraalsust; arvestades, et Venemaa tuumarelvade olemasolu Valgevene territooriumil ohustaks Euroopa julgeolekut;

D.  arvestades, et 21. veebruaril 2022. aastal tunnustas Venemaa Föderatsioon ühepoolselt Venemaa toetatud separatistlike jõudude kontrolli all olevate Ukraina Donetski ja Luhanski piirkondades asuvate territooriumide sõltumatust, millega rikuti Minski kokkulepete täitmist; arvestades, et Venemaa Föderatsiooni tegevus kujutab endast ettekavatsetud sõjalist agressiooni, millega rikutakse jõhkralt rahvusvahelist õigust, ÜRO põhikirja ja 1975. aasta Helsingi lõppaktis sätestatud põhimõtteid ning kahjustatakse tõsiselt Euroopa ja ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust;

E.  arvestades, et Ukraina relvajõud on president Volodõmõr Zelenskõi juhtimisel säilitanud kontrolli peaaegu kogu Ukraina territooriumi üle, sealhulgas selle pealinn Kiiev ja riigi lõunapoolsemad piirkonnad, ning takistanud Venemaa sissetungijaid täitmast oma ettekavatsetud eesmärke, mille hulka kuulub ka Ukraina demokraatlikult valitud juhtkonna kõrvaldamine;

F.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on tahtlikult eksitanud ja nurjanud diplomaatilisi jõupingutusi leidmaks lahendus praegusele kriisile, mille ta on ise tekitanud, et saada vajalik ajaline ja taktikaline eelis valmistamaks ette täiemahuline sõjaline agressioon Ukraina vastu ja sissetung Ukrainasse;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu on vastu võtnud esimesed Venemaa-vastased sanktsioonid, sealhulgas sihipärased individuaalsed sanktsioonid, majandus- ja finantssanktsioonid ning kaubanduspiirangud, ning jätkab täiendavate sanktsioonide ettevalmistamist tihedas koostöös Atlandi-üleste liitlaste ja teiste sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste partneritega;

H.  arvestades, et 27. veebruaril 2022. aastal tegi komisjoni president avalduse praeguste ja tulevaste suhete kohta Ukrainaga, milles ta ütles: „[…] ukrainlased kuuluvad meie hulka. Ukraina on üks meie seast ja tahame nad vastu võtta“; arvestades, et üha suurem arv Ukraina tsiviilisikuid kaotab elu Kremli sõjas Ukraina elanikkonna vastu; arvestades, et sajad inimesed on saanud haavata ja mitusada tuhat on oma kodudest lahkunud või põgenenud naaberriikidesse; arvestades, et on teateid arvukatest rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumistest, mida Venemaa väed on toime pannud, sealhulgas valimatu elurajoonide, haiglate ja lasteaedade pommitamine, avaliku ja eraomandi rüüstamine ning tsiviiltaristu tahtlik hävitamine; arvestades, et üle 14 000 inimese, nii sõjaväelase kui tsiviilisiku, on hukkunud Ida‑Ukrainas kaheksa aastat kestnud ja Venemaa Föderatsiooni poolt õhutatud konflikti käigus, samal ajal kui Venemaa kontrolli all olevate ja annekteeritud Ukraina alade ja ümbritsevate piirkondade elanike elatusvahendid on jätkuvalt suure surve all;

1.  mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni ebaseadusliku, provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni Ukraina vastu ja sissetungi, samuti Valgevene osalemise selles agressioonis;

2.  nõuab, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks viivitamata igasuguse sõjalise tegevuse Ukrainas, viiks tingimusteta välja kõik sõjalised ja poolsõjaväelised jõud ning sõjalise varustuse kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt ja austaks täiel määral Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;

3.  rõhutab, et relvastatud kallaletung ja sissetung on rahvusvahelise õiguse ja eelkõige ÜRO põhikirja ränk rikkumine, ning kutsub Venemaa Föderatsiooni üles taas täitma ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme kohustusi rahu ja julgeoleku säilitamisel ning täitma Helsingi lõppaktist, Pariisi uue Euroopa hartast ja Budapesti memorandumist tulenevaid kohustusi; peab Venemaa sissetungi Ukrainasse rünnakuks mitte ainult suveräänse riigi vastu, vaid ka Euroopa koostöö ja julgeoleku põhimõtete ja mehhanismi ning ÜRO põhikirjas määratletud reeglitel põhineva rahvusvahelise korra vastu;

4.  mõistab kindlalt hukka asjaolu, et Venemaa sõjavägi kasutab Valgevene territooriumi Valgevene vägede toetusel relvastatud kallaletungiks Ukrainale, ning väljendab sügavat muret ohtude pärast, mida põhjustab Valgevene loobumine neutraalsusest ja Venemaa sõjaväe vastuvõtmine;

5.  väljendab jagamatut solidaarsust Ukraina rahvaga, kel on tulnud oma riigis juba kaheksa aastat sõda taluda, ning mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa tegevuse Ukraina vastu;

6.  avaldab austust tohutule vaprusele, mida ilmutab Ukraina rahvas, tema kangelaslik president Volodõmõr Zelenskõi ja sangarlikud sõdurid, kes kaitsevad oma riiki Venemaa sissetungijate eest; kutsub vaba maailma üles toetama nende võitlust rahu ja vabaduse eest kõigi tema käsutuses olevate vahenditega;

7.  nõuab tungivalt diplomaatiliste jõupingutuste jätkamist, et peatada Venemaa agressioon Ukraina vastu ja leida rahumeelne lahendus, mis põhineb Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamisel ning Ukraina õigusel otsustada tulevaste liitude üle ilma välise sekkumiseta; nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon pöörduks tagasi dialoogi ja diplomaatia teele, et päästa inimesed nii Ukrainas kui ka mujal, samuti oma rahvas sõjaviletsusest;

8.  mõistab hukka Venemaa okupeeritud alade Ukraina Donetski ja Luhanski piirkondades iseseisvuse ühepoolse tunnustamise Venemaa Föderatsiooni poolt ning nõuab tungivalt, et kõik riigid hoiduksid selle tunnustamisega ühinemast; kordab, et EL ei tunnusta Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist ja mõistab selle endiselt hukka kui rahvusvahelise õiguse rikkumise ning on jätkuvalt pühendunud oma mittetunnustamispoliitika täielikule rakendamisele, sealhulgas piiravate meetmete ja rahvusvahelistel foorumitel tehtava koostöö kaudu;

9.  on kategooriliselt vastu Venemaa retoorikale, mis vihjab massihävitusrelvade kasutamise võimalusele olukorras, kus ülemaailmne massihävitusrelvade leviku tõkestamise, desarmeerimise ja relvastuskontrolli struktuur on juba niigi halvenenud ja erodeerunud; tuletab Venemaa Föderatsioonile meelde tema rahvusvahelisi kohustusi ja hoiatab konflikti tuumaähvardusega teravdamast; väljendab muret selle pärast, et Venemaa Föderatsioon suurendab oma tuumaarsenali valmisoleku taset; tuletab Venemaa Föderatsioonile meelde, et mis tahes provokatsioonid ükskõik millise ELi liikmesriigi piiril või rünnakud laevade vastu Musta mere piirkonnas võivad konflikti veelgi teravdada;

10.  on sügavas leinas Venemaa agressioonist põhjustatud traagiliste inimohvrite ja -kannatuste pärast ning rõhutab, et rünnakud tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu ning valimatud rünnakud on rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt keelatud ja kujutavad endast seetõttu sõjakuritegusid;

11.  rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu vähekaitstud rühmadele, vähemustele ning naistele ja lastele, kuna nad on konfliktiolukordades eriti mõjutatud ning vajavad erilist kaitset ja toetust, eelkõige hoolekandeasutustes olevad ja saatjata lapsed ning puuetega ja muude raskete haigustega, sealhulgas vähktõvega lapsed, ning rõhutab vajadust tagada, et nad saavad jätkuvalt vajalikku hoolt ja elupäästvat ravi ning et nad evakueeritakse viivitamata ohutusse kohta;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma Ukrainale täiendavat erakorralist humanitaarabi koostöös ÜRO humanitaarabiasutuste ja teiste rahvusvaheliste partnerorganisatsioonidega; nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon annaks ÜRO humanitaarabiasutustele turvalise ja takistamatu juurdepääsu, sealhulgas Ida‑Ukrainas ajutiselt valitsuse kontrolli alt välja jäänud aladel;

13.  tervitab komisjoni ja nõukogu eesistujariigi Prantsusmaa võetud kohustust aktiveerida ajutise kaitse direktiiv(2), et tagada kõigile Ukrainast pärit pagulastele viivitamata kaitse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiidaksid selle ettepaneku justiits- ja siseküsimuste nõukogu 4. märtsi 2022. aasta istungil heaks; nõuab tungivalt, et nõukogu jagaks liikmesriikide vahel võrdselt vastutuse ELi välispiiridele saabuvate pagulaste vastuvõtmise eest; kutsub komisjoni üles looma solidaarsusmehhanismi, et Ukrainast Poolasse, Ungarisse, Rumeeniasse ja Slovakkiasse saabunud pagulasi teistesse liikmesriikidesse ümber paigutada, ning nõuab, et kogu ELis peatataks tagasisaatmisoperatsioonid Ukrainasse; kutsub liikmesriike üles pikendama Ukraina üliõpilaste ja teiste Ukraina viisaomanike viisasid;

14.  tunneb heameelt Poola, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja Moldova valitsuste aktiivse hoiaku üle oma piiride avatuna hoidmisel ning evakueerimisvahendite, peavarju, hädaabi, arstiabi ja varjupaiga pakkumisel inimestele, kes põgenevad sõja eest Ukrainas ja võimaliku tagakiusamise eest, sealhulgas nii Ukraina kui ka muude riikide kodanikele; kutsub nõukogu ja komisjoni üles neid riike täiendavalt rahastama, kuna need on peamised kohad, mille kaudu Ukraina pagulased ELi sisenevad; kutsub nõukogu ja komisjoni üles mitte peatama viisavabaduslepingut Ukrainaga; kutsub kõiki ELi liikmesriike üles lubama oma riikidesse sõjaväeteenistusest keeldujaid, kes ei ole Ukraina kodanikud ja kes põgenevad Venemaalt konflikti ja sõja eest; tuletab kõigile ELi liikmesriikidele meelde, et nad on kohustatud austama kõikide liidust turvapaika otsivate varjupaigataotlejate põhiõigusi kodakondsusest olenemata ning lõpetama nende tagasitõrjumise; mõistab hukka Aafrika ja Lähis‑Ida päritolu üliõpilaste kogetud rassismi, mis väljendub selles, et neid ei lubata Ukrainas piirile suunduvatele bussidele ja rongidele ning neid peatatakse piiril, takistades neid turvalisse kohta jõudmast;

15.  väljendab heameelt selle üle, et nõukogu võttis kiiresti vastu sanktsioonid, mille eesmärk on veenda Venemaa Föderatsiooni lõpetama rünnakud Ukraina vastu; rõhutab aga, et võttes arvesse viimaseid rünnakuid, sealhulgas elamurajoonide ja tsiviiltaristu vastu, on vaja kehtestada täiendavad karmid sanktsioonid;

16.  nõuab sanktsioonide laiendamist ja nende suunamist Venemaa majanduse ja tööstusbaasi, eelkõige sõjatööstuskompleksi strateegilisele nõrgendamisele, mis vähendaks Venemaa Föderatsiooni võimet ohustada edaspidi rahvusvahelist julgeolekut, ning nõuab sanktsioonide laiendamist Valgevenele, kuna Valgevene toetab otseselt Venemaa sissetungi Ukrainasse;

17.  nõuab eelkõige seda, et piirataks Venemaa kõige olulisemate ekspordikaupade, sealhulgas nafta ja gaasi importi, keelataks ELi uued investeeringud Venemaa Föderatsiooni ja Venemaa uued investeeringud ELi, et kõik Venemaa pangad jäetaks Euroopa finantssüsteemist kõrvale ning et Venemaa Föderatsioon ja Valgevene heidetaks SWIFT‑süsteemist välja ja et pankadele, kes kasutavad asjaomaste tehingute puhul SWIFTi asemel alternatiivseid vahendeid, kehtestataks teisesed sanktsioonid või sarnased sanktsioonid nagu Venemaa pankadele või pangandussüsteemile, ning nõuab, et keelataks vahendite kaasamine või laenamine ELi teisestelt kapitaliturgudelt; nõuab, et ELi riigihangete korral oleks keelatud Venemaalt ja Valgevenest pärit kaupade ja teenuste ostmine; nõuab, et keelustataks kõrgtehnoloogiliste toodete ja strateegiliste kaupade Venemaa turule eksportimine; nõuab, et Venemaaga toimuva teadus- ja innovatsioonikoostöö programmide rahastamine ELi vahenditest viivitamata peatataks või lõpetataks ning et piirkondadevahelised programmid katkestataks; nõuab ELi sadamate sulgemist Venemaa laevadele; nõuab, et Venemaa kontrolli all olevatel investeerimisfondidel ja pankadel, nagu Rahvusvahelisel Investeerimispangal keelataks viivitamata ELis tegutsemine; nõuab, et laevadele, mille viimane või järgmine külastatav sadam asub Venemaa Föderatsioonis, keelataks juurdepääs kõigile ELi sadamatele, välja arvatud vajalikel põhjendatud humanitaarkaalutlustel; tunneb heameelt Venemaa lennuettevõtjate ja Venemaa eralennukite lendude keelustamise üle ELi õhuruumis; nõuab samasuguste sanktsioonide vastuvõtmist ja asjakohast kohaldamist Valgevene suhtes;

18.  rõhutab vajadust säilitada ühtne lähenemisviis sanktsioonidele ilma valdkondlikest või riiklikest huvidest tingitud eranditeta; rõhutab, et liikmesriigid peavad tunnistama ja aktsepteerima, et Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud karmid sanktsioonid avaldavad vältimatult negatiivset mõju nende majanduslikule olukorrale, ning kutsub komisjoni üles määrama kindlaks vahendid ja viisid sanktsioonide majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks ja hõlbustama nende vahendite kasutuselevõttu;

19.  rõhutab, et tuleb teha kõik võimalik, et tuua Venemaa läbirääkimiste laua taha tagasi; tuletab meelde, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon kui ÜRO põhikirja VIII peatüki kohane regionaalne organisatsioon on endiselt parim koht piirkonnas vaidluste rahumeelseks lahendamiseks; nõuab ÜRO kriisilahendusmehhanismide kasutamist; nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja Ameerika Ühendriigid jätkaksid diplomaatilisi jõupingutusi Ukrainas peetava sõja lõpetamiseks;

20.  nõuab viivitamatu ja tingimusteta relvarahu kehtestamist; nõuab, et suhtluskanalid Venemaaga jääksid avatuks ning et asjaomased pooled oleksid valmis dialoogiks ja läbirääkimisteks kuni relvarahu jõustumiseni ja sõja lõppemiseni;

21.  rõhutab, et kõik tulevased sanktsioonid tuleb ka edaspidi põhjalikult kooskõlastada Atlandi-üleste liitlaste ja sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste partneritega, et saavutada võimalikult suur tulemuslikkus;

22.  kordab oma varasemaid üleskutseid vähendada märkimisväärselt energiasõltuvust, eelkõige Venemaa gaasist, naftast ja kivisöest, muu hulgas mitmekesistades energiaallikaid ning laiendades veeldatud maagaasi terminale ja tarnekanaleid, eraldades gaasihoidlad ning suurendades energiatõhusust ja kiirendades puhtale energiale üleminekut; nõuab Nord Stream 2 gaasijuhtme lõplikku hülgamist ja tunneb seetõttu heameelt Saksamaa valitsuse otsuse üle peatada selle sertifitseerimine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma koordineerimismehhanism ja kasutama kõiki võimalikke gaasihoidlaid, et tagada kogu ELi katkematu varustamine gaasiga; kutsub liikmesriike, komisjoni ja Euroopa Keskpanka üles hoolikalt jälgima Venemaa rünnaku mõju finants- ja hinnastabiilsusele, eriti energiatoodete puhul, ning kaaluma asjakohaseid meetmeid võimaliku negatiivse majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks; kutsub liikmesriike üles lõpetama igasuguse tuumaenergiaalase koostöö Venemaaga, täpsemalt Rosatomi ja selle tütarettevõtjatega, samuti koostöö Venemaaga Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri raames, ning lõpetama või tühistama kõigi Rosatomi tütarettevõtjate tegevusload; rõhutab, et sanktsioonidel võib olla Euroopa kodumajapidamistele konkreetne mõju, kuid nemad ei peaks selle kriisi eest maksma; kutsub seetõttu liikmesriike üles valmistama kodumajapidamiste jaoks ette energiakriisi süvenemist ennetavad kavad ja toetused;

23.  nõuab, et praegust kogu maailmas rakendatavat ELi sanktsioonirežiimi täiendataks korruptsiooni vastu võitlemise vahendiga ning et Venemaal ja Valgevenes suurkorruptsiooni eest vastutavate isikute ning oligarhide ja juhtkonnale lähedaste ametnike suhtes kehtestataks kiiresti sihipärased sanktsioonid; palub liikmes- ja liitlasriikidel, kes on pakkunud investeeringute eest vastutasuks kodakondsust või elamislube, vaadata üle kõik sel viisil kodakondsuse või elamisloa saanud isikud ning tühistada Venemaa varakate üksikisikute ja nende perekonnaliikmete suhtes tehtud otsused, eelkõige juhul, kui nad on seotud isikute ja ettevõtjatega, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid; kordab oma üleskutset, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid ja jõustaksid järjepidevalt kehtivaid rahapesuvastaseid õigusnorme ning suurendaksid läbipaistvust, eelkõige seoses Venemaa eliidi poolt ELis hoiustatavate või kasutatavate rahaliste vahenditega; kordab oma üleskutset külmutada Venemaa juhtkonnale lähedal seisvate oligarhide ja nende perekonnaliikmete varad ELis ning tühistada nende Schengeni viisad;

24.  kordab, et NATO on kollektiivse kaitse alus liikmesriikide jaoks, kes on NATO liitlased; väljendab heameelt ELi, NATO ja teiste sarnaselt meelestatud demokraatlike partnerite ühtsuse üle Venemaa agressiooni vastu võitlemisel, kuid rõhutab vajadust suurendada NATO kollektiivset heidutust, valmisolekut ja vastupanuvõimet; ergutab suurendama NATO kohalolekut ELi liikmesriikides, mis on geograafiliselt agressorriigile Venemaale ja konfliktipiirkonnale kõige lähemal; juhib tähelepanu ELi vastastikuse abi ja solidaarsuse klauslile ning kutsub üles käivitama ühised sõjalised õppused;

25.  rõhutab, et EL ja NATO peavad selle rünnaku tõttu kõigeks valmis olema; peab sellega seoses kiiduväärseks, et NATO kaitseplaanid aktiveeriti ning et NATO reageerimisjõudude valmisolekut tõsteti ja nad on osaliselt (koos NATO liitlaste vägedega muu hulgas Ühendkuningriigist, USAst ja Kanadast) juba saadetud NATO idatiiba tugevdama ja Venemaad heidutama, et hoida ära mis tahes edasist agressiooni; kordab ELi liikmesriikidele esitatud nõudmist suurendada kaitsekulutusi, tagada suurem suutlikkus ning kasutada Euroopa raamistikus kõiki kaitsealaseid võimalusi, eelkõige alalist struktureeritud koostööd (PESCO) ja Euroopa Kaitsefondi, et tugevdada NATOs Euroopa sammast, mis suurendab nii NATO riikide kui ka ELi liikmesriikide julgeolekut;

26.  mõistab kindlalt hukka Venemaa Föderatsiooni ähvardused NATOsse mittekuuluvate ELi liikmesriikide vastu ning kutsub neid üles kaaluma võimalusi oma julgeoleku suurendamiseks; toetab nende suveräänset õigust ise oma julgeolekupoliitika üle otsustada; peab kiiduväärseks NATO ning partnerriikide Soome ja Rootsi vahelist tihedat koordineerimist;

27.  nõuab suuremat panustamist Ukraina kaitsevõime tugevdamisse; toetab kindlalt ajaloolist otsust eraldada suurel määral lisavahendeid, et varustada Ukrainat kaitserelvadega Euroopa rahutagamisrahastu kaudu ja sõjalise varustuse saatmisega liikmesriikidest; nõuab, et see uus otsus ja 2. detsembril 2021 Euroopa rahutagamisrahastust Ukrainale ette nähtud varasemad abimeetmed võetaks viivitamatult ja täielikult kasutusele – need hõlmavad sõjaliste meditsiiniüksuste (sh välihaiglate), pioneeripataljonide ning liikuvus- ja logistikaüksuste rahastamist ja küberkaitse alast tuge; palub Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel hõlbustada nende otsuste kiiret ja tõhusat rakendamist;

28.  kutsub liikmesriike üles kiirendama Ukrainale kaitserelvade tarnimist vastavalt selgelt määratletud vajadustele ja kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51, mis lubab nii individuaalset kui ka kollektiivset enesekaitset, ning suurendama käimasoleva rünnakuga seotud luurekoostööd Ukrainaga ja jagama Euroopa Liidu Satelliidikeskuse ja muude satelliidisüsteemide kaudu saadud satelliitpilte;

29.  võtab teadmiseks, et ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilmissiooni (ELi nõuandemissioon) töötajad on otsustatud Ukrainast ära viia, et tagada nende turvalisus, ja nõuab, et selle kohalike töötajate turvalisusele pöörataks erilist tähelepanu; nõuab missiooni mandaadi kiiret ümberhindamist ja sellele sõjalise väljaõppe komponendi lisamist; toetab ELi piirihaldamise abimissiooni tugevdamist Moldovas ja Ukrainas, täpsemalt Ukraina ja Moldova Vabariigi / Transnistria vahelisel piiril;

30.  toonitab, et EL, NATO ja nende sarnaselt meelestatud rahvusvahelised partnerid peavad andma Ukrainale küberjulgeoleku vallas suuremat abi; peab kiiduväärseks PESCO rahastatud küberturbe kiirreageerimisrühmade ekspertide kiiret kaasamist ning nõuab ELi kübersanktsioonide täit kohaldamist inimestele, üksustele ja asutustele, kes vastutavad Ukraina vastu suunatud mitmesuguste küberrünnakute eest või on nendega seotud; nõuab Ukraina poolt NATO Küberkaitsekoostöö Keskusele esitatud taotluse kiiret läbivaatamist ja kutsub kõiki keskuse liikmeid üles seda toetama;

31.  mõistab hukka Venemaa ametivõimude, riigimeedia ja nende nimel tegutsejate lõhesid tekitava infosõja, mille käigus edastatakse ELi, NATO ja Ukraina kohta halvustavat sisu ja valesid, et Venemaa saaks toime pandud koledusi usutavalt eitada; kutsub seetõttu kõiki liikmesriike üles viivitamatult peatama kõikide Venemaa riiklike meediakanalite ringhäälingulitsentsid ja nende kanalite taasedastamise; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles suurendama toimuvate sündmuste kohta veebis kättesaadava venekeelse alternatiivse teabe hulka, et desinformatsiooni kummutada, ning peab vajalikuks tagada ELi avalduste tõlkimine vene keelde ja tegeleda otse venekeelse publiku ja platvormidega; peab kiiduväärseks Euroopa Komisjoni presidendi teadet, et kanalite Russia Today ja Sputnik edastamine ELis keelatakse, ning kordab Google’ile ja YouTube’ile esitatud üleskutset blokeerida sõjapropagandat edastavad kontod;

32.  nõuab, et EL ja liikmesriigid peataksid Venemaal ja Valgevenes kasutatava sõjalise ja tsiviilotstarbelise varustuse, eriti side- ja satelliitnavigatsiooniseadmete tarkvaralitsentsid;

33.  juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab jätkuvalt tugevdama oma vastupanuvõimet hübriidrünnakutele;

34.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid pakuksid Ukrainale jätkuvalt maksimaalset majanduslikku ja finantsabi ning lisaks ka makromajanduslikku ja tehnilist abi kõikjal, kus seda vajatakse, muu hulgas kaitse- ja julgeolekusektoris, ning aktiveeriksid kõik olemasolevad ELi eelarveinstrumendid ja töötaksid välja pikaajalise strateegia Ukraina jõupingutuste toetamiseks demokraatlike institutsioonide ja majanduse vastupanuvõime suurendamisel;

35.  nõuab, et EL ja liikmesriigid valmistaksid Ukraina jaoks ette mitme miljardi euro suuruse abi- ja taastekava, et toetada Ukraina majandust ja hävitatud taristu taastamist; rõhutab, et Ukraina taristu, sh tsiviil- ja eluhoonete hävitamise ning arvestatava majandusliku kahju eest vastutab Venemaa Föderatsioon, kes peab oma agressiooniga põhjustatud kahju hüvitama;

36.  kinnitab veel kord oma vankumatut toetust kõigi idapartnerlusriikide suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles neid riike ja eelkõige Moldovat toetama, pakkudes Ukrainast saabuvatele pagulastele ajutist peavarju ning parandades nende riikide kaitse, küberturvalisuse ja strateegilise kommunikatsiooni valdkonna vastupanuvõimet võimalikele Venemaa rünnakutele;

37.  nõuab, et ELi institutsioonid töötaksid selle nimel, et anda Ukrainale ELi kandidaatriigi staatus kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 49 ja lähtudes riigi saavutustest, ning jätkaksid samal ajal tööd Ukraina integreerimiseks ELi siseturule vastavalt assotsieerimislepingule;

38.  märgib sügava murega Venemaa Föderatsiooni jätkuvat tegevust Lääne‑Balkani riikide destabiliseerimiseks ja nende demokraatlikesse protsessidesse sekkumiseks; mõistab hukka need riigid, kes väljendasid pärast Ukraina vastu suunatud agressiooni algust toetust Venemaa Föderatsioonile, ning tunnustab NATOsse kuuluvate Lääne‑Balkani riikide üles näidatud toetust; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Serbia ei liitu Venemaa vastu suunatud ELi sanktsioonidega, ning märgib, et see kahjustab Serbia ELiga ühinemise protsessi, ja kordab, et ootab ELi kandidaatriikidelt lisaks ELi õigustiku järgimisele ka ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika järgimist;

39.  väljendab rahulolu Euroopa Nõukogu otsuse üle peatada Venemaa Föderatsiooni liikmelisus ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) otsuse üle lõpetada ühinemisläbirääkimised Venemaaga;

40.  väljendab tunnustust ja toetust Venemaa ja Valgevene kodanikele, kes on viimastel päevadel oma turvalisust ohtu seades tänavatele tulnud, et mõista hukka Venemaa Föderatsiooni nimel ja Valgevene ebaseadusliku diktaatori toetusel alustatud sõda, ning mõistab hukka tuhandete rahumeelsete meeleavaldajate vahistamise ja nõuab nende viivitamatut vabastamist;

41.  nõuab, et EL ja liikmesriigid toetaksid sõjavastaseid liikumisi, mille raames protestitakse Venemaal ja Valgevenes Vladimir Putini sissetungi vastu Ukrainasse;

42.  kutsub teisi, eelkõige kultuuri ja spordi valdkonda kuuluvaid rahvusvahelisi organisatsioone üles samuti kaaluma Venemaa osalemise peatamist; väljendab sellega seoses rahulolu Euroopa Ringhäälingute Liidu otsuse üle peatada Venemaa osalemine Eurovisiooni lauluvõistlusel ja Euroopa jalgpalliliidu otsuse jätta Venemaa välja meistrite liiga finaalmängust, samuti paljude riikide meeskondade otsuste üle mitte mängida Venemaa vastu jalgpalli MMi play‑off mängudes ja muudes mängudes; kutsub muid spordiliite üles peatama Venemaa osalemist oma üritustel ja väljendab rahulolu rahvusvahelise jalgpalliföderatsiooni otsuse üle peatada Venemaa osalemine jalgpalli maailmameistrivõistlustel;

43.  nõuab, et EL ja liikmesriigid vähendaksid Venemaa diplomaatiliste ja konsulaaresinduste arvu ELis ja liikmesriikides, eelkõige ja viivitamata seal, kus nende tegevusel on sõjaline aspekt;

44.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja kaitsma Venemaa ning Valgevene inimõiguste kaitsjaid ja kodanikuühiskonda, keda ähvardab karm mahasurumine, sealhulgas andes vajaduse korral välja eriviisasid Venemaalt ja Valgevenest lahkumiseks;

45.  rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid tagavad, et sõjakuritegude ja inimõiguste rikkumiste toimepanijad, sealhulgas sellistele kuritegudele propaganda abil kaasa aitajad, võetakse vastutusele; nõuab seetõttu, et EL ja selle liikmesriigid teeksid koostööd rahvusvaheliste organitega, et koguda tõendeid ning toetada ja edendada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevust ja kõigi Ukraina territooriumil alates 20. veebruarist 2014 toime pandud sõjakuritegude uurimist, et Vladimir Putin ja Aljaksandr Lukašenka vastutusele võtta;

46.  väljendab rahulolu ÜRO Peaassamblee eriistungjärgu üle, kus rõhutatakse, et rahvusvaheline üldsus mõistab Venemaa Föderatsiooni nimel Ukraina vastu toime pandud teod kindlalt hukka, ning ettepaneku üle võtta vastu resolutsioon, milles nõutakse sanktsioonide kehtestamist Venemaa Föderatsiooni kui agressorriigi vastu; mõistab hukka, et Venemaa pani veto ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, mille eesmärk on lõpetada Venemaa Föderatsiooni sõjaline rünnak Ukraina vastu;

47.  nõuab, et ÜRO Julgeolekunõukogu algataks uurimise ÜRO põhikirja VI peatüki (artiklid 34–35) alusel; kutsub Hiinat kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalist liiget üles täielikult austama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning kasutama oma mõju Venemaale, et teha lõpp praegusele agressioonile, mis ohustab rahvusvahelist stabiilsust;

48.  mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni selle eest, et ta viib läbi sõjalisi operatsioone elutähtsate taristute, näiteks tuumaelektrijaamade, tammide ja keemiatehaste vahetus läheduses; väljendab sügavat muret seoses Tšornobõli tuumaelektrijaama olukorraga pärast selle hõivamist Venemaa vägede poolt, mille tagajärjel on rikutud kõiki tuumaelektrijaamade ohutuseeskirju ja mida kasutatakse hüppelauana Kiievi ründamiseks, sealhulgas suurtükkidest tulistamiseks; kutsub rahvusvahelist üldsust üles olukorda tähelepanelikult jälgima ja nõuab, et Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juhatajate nõukogu kiiresti kokku tuleks, et arutada Venemaa agressiooni tagajärgi tuumaohutusele;

49.  võtab sügava murega teadmiseks Tšornobõli tuumaelektrijaama okupeerimise ja kontrolli alla võtmise Venemaa relvajõudude poolt; palub Rahvusvahelisel Aatomienergiaagentuuril luua erirakkerühm Venemaa Föderatsiooni tegevuse jälgimiseks seoses tuumaobjektide, ‑rajatiste ja ‑kütuste ohutusega;

50.  nõuab, et ELi institutsioonid hindaksid sõja keskkonnamõju piirkonnale;

51.  peab äärmiselt murettekitavaks Euroopa Parlamendis esindatud paremäärmuslike erakondade sõbralikke suhteid Venemaa valitseva parteiga ja tunneb muret nende mõju pärast meie demokraatiale ning peab samuti väga murettekitavaks ELi ühiskonna killustamist ja destabiliseerimist taotlevate erakondade, üksikisikute ja liikumiste välis- ja varjatud rahastamist;

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO‑le, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Valgevene presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0515. (2) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).