Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 10 ja 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 24 ja 227, milles on arvesse võetud, kui suurt tähtsust omistatakse aluslepingus ELi kodanike ja elanike õigusele pöörduda oma muredega Euroopa Parlamendi poole,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 228, milles käsitletakse Euroopa Ombudsmani rolli ja ülesandeid,

–  võttes arvesse nõukogu meedet, millega kehtestatakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 2 kohane muudetud ELi tasandi raamistik,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 11, 41, 42, 43 ja 44 õiguse kohta pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole,

–  võttes arvesse rikkumismenetlust käsitlevaid ELi toimimise lepingu sätteid, eriti artikleid 258 ja 260,

–  võttes arvesse oma resolutsioone, mis on koostatud petitsioonikomisjoni arutelude järelduste põhjal,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 222, 230 ja 216,

–  võttes arvesse ELi lepingu artikli 10 lõiget 3,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 20, milles käsitletakse õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile ning pöörduda liidu institutsioonide ja nõuandvate organite poole ühes aluslepingute keeltest ja saada vastus samas keeles,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrust (EL) 2020/1042, milles sätestatakse COVID‑19 puhangust tingitud ajutised meetmed Euroopa kodanikualgatust käsitleva määrusega (EL) 2019/788 ettenähtud kogumis-, kontrollimis- ja läbivaatamisetappide tähtaegade kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A9‑0018/2022),

A.  arvestades, et ELi lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias ning et otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik;

B.  arvestades, et petitsioonikomisjoni ülesanne on olla kaitsja, s.o tagada, et EL järgiks ELi tasandi poliitikakujunduses ja seadusandlikes meetmetes ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni; arvestades, et läbivaadatud ELi raamistikus, mille nõukogu võttis vastu 16. jaanuaril 2017. aastal toimunud 3513. koosolekul, on kindlaks määratud, et ELi raamistiku moodustavad Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon, Euroopa Ombudsman, ELi Põhiõiguste Amet ja Euroopa Puuetega Inimeste Foorum;

C.  arvestades, et selleks, et ELi ja selle kodanike ning esindusorganisatsioonide vahel tajutav lõhe kaotada, tuleb eelkõige parandada ELi tasandil kodanike osalust ja läbipaistvust;

D.  arvestades, et õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole on harta artikli 44 kohaselt üks ELi kodanike põhiõigusi;

E.  arvestades, et esitatud petitsioonide arv oli ELi kogurahvastiku arvu arvestades endiselt tagasihoidlik, mis kinnitab, et vaja on suuremaid pingutusi ja kohandatud meetmeid, et üldsuse teadlikkust suurendada ja teha petitsiooniõiguse kasutamises suuri edusamme; arvestades, et parlamendile esitatakse aastas keskmiselt umbes 1 200 petitsiooni;

F.  arvestades, et parlamendile esitatud petitsioonide arv oli suurim 2013. aastal, kuid praegu on arv vähenemas; arvestades, et väga paljud Euroopa Liidu kodanikud ei ole petitsiooniõigusest endiselt teadlikud;

G.  arvestades, et petitsioonide lubatavuse kriteeriumid on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 227 ja parlamendi kodukorra artiklis 226, mille kohaselt võivad petitsioone esitada ELi kodanikud ja elanikud, keda ELi tegevusvaldkondadega seotud teemad otseselt mõjutavad;

H.  arvestades, et parlamendi petitsioonimenetlus on ELi omadest kõige avatum ja läbipaistvam, sest petitsioonide esitajatel on võimalik osaleda parlamendi töös, sealhulgas komisjonide aruteludes ja kuulamistel;

I.  arvestades, et parlamendi petitsioonikomisjon analüüsib ja menetleb kõiki petitsioone ning on ainus parlamendikomisjon, mis suhtleb kodanikega pidevalt;

J.  arvestades, et petitsiooniõigust kasutavad tihti üksikisikud;

K.  arvestades, et petitsiooniõigust on võimalik tõhustada üksnes ELi institutsioonide ja liikmesriikide suutlikkuse parandamise kaudu, et jõuda petitsioonide esitajate tõstatatud probleemide õigeaegse ja tulemusliku lahendamiseni, tagades kodanike põhiõiguste täieliku kaitse;

L.  arvestades, et mõnikord tunnistatakse petitsioon mittelubatavaks seepärast, et kodanikel pole Euroopa Liidu pädevuse kohta piisavalt teavet või nad omistavad pädevuse ekslikult;

M.  arvestades, et Euroopa Komisjon ei ole ikka veel esitanud petitsioonikomisjonile põhjalikku teavet selliste petitsioonide arvu kohta, mille alusel on algatatud rikkumismenetlus või võetud muid seadusandlikke või muid meetmeid;

N.  arvestades, et parlamendi kodukord tuleb läbi vaadata, et petitsiooniprotsessi nõudeid täiustada, et muuta petitsioonid nähtavamaks ja tõhustada petitsioonides nõutu käsitlemist, sealhulgas parlamendi täiskogu töös, et hakata petitsioonides tõstatatud probleeme ELi poliitilise tegevuskava prioriteetides rohkem arvesse võtma;

O.  arvestades, et Euroopa Komisjon tugines petitsioonide menetlemise strateegias oma 2016. aasta teatisele „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“, milles puuduvad sätted petitsioonidega seotud halduskorra ja -tavade kohta;

P.  arvestades, et ELi toimimise lepinguga tugevdatakse liidu kodakondsust ja täiustatakse liidu demokraatlikku toimimist ning muu hulgas nähakse selleks ette, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias Euroopa kodanikualgatuse kaudu;

Q.  arvestades, et tuleks rõhutada, et Euroopa kodanikualgatus on tähtis ELi strateegiliste algatuste kujundamiseks ja arengu suunamiseks;

R.  arvestades, et ELi kodanikel on õigus pöörduda otse komisjoni poole ja kutsuda teda üles esitama aluslepingute rakendamiseks liidu õigusakti ettepanekuid;

S.  arvestades, et EL peab puuetega inimeste erivajadustele eritähelepanu pöörates tagama, et kodanikel on õigus Euroopa Liidu demokraatlikus tegevuses aktiivselt osaleda ükskõik millises ELi ametlikus keeles, et vältida diskrimineerimist ja edendada mitmekeelsust;

T.  arvestades, et Euroopa kodanikualgatus aitab seega edendada liidu demokraatlikku toimimist sellega, et kodanikud osalevad liidu demokraatlikus ja poliitilises elus; arvestades, et lisaks esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga peetavale arutelule, sidusrühmadega konsulteerimisele, petitsiooniõigusele ja õigusele esitada Euroopa Ombudsmanile kaebus on ka kodanikualgatus üks võimalus, kuidas kodanikud saavad juhtida ELi institutsioonide tähelepanu teatavatele küsimustele ja kutsuda neid üles võtma küsimustes, mis kuuluvad ELi pädevusse ja puudutavad kodanikke, vastu õigusakte;

U.  arvestades, et 1. jaanuaril 2020. aastal jõustunud määrusega (EL) 2019/788 muudeti Euroopa kodanikualgatus kättesaadavamaks ja korraldajate jaoks lihtsamaks, seda eriti tänu algatuste tõlkimisele kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse;

V.  arvestades, et komisjon on nimetanud mitut määruse (EL) nr 211/2011(4) rakendamisega seotud probleemi ning uue määruse, s.o määruse (EL) 2019/788 eesmärk on pakkuda nendele probleemidele üksikasjalikud lahendused, pidades silmas Euroopa kodanikualgatuse tulemuslikkust, ja parandada selle toimimist; arvestades, et selle rakendamist tuleb hinnata tulemuslikult ja õigel ajal; arvestades, et komisjon peaks esimese ametliku aruande esitama igal juhul hiljemalt 1. jaanuariks 2024 ja seejärel iga nelja aasta tagant;

W.  arvestades, et nimetatud eesmärkide täitmiseks ja kõigi Euroopa kodanikualgatuse võimaluste täielikuks ärakasutamiseks tuleb Euroopa kodanikualgatuse korra ja tingimustega tagada, et algatused, mis on määruse (EL) 2019/788 artikli 14 lõike 1 tähenduses kehtivad, vaatab komisjon korrektselt läbi ja koostab nende kohta vastused; arvestades, et komisjonil on juriidiline kohustus avaldada, milliseid võimalikke meetmeid ta kavatseb kehtiva Euroopa kodanikualgatuse suhtes võtta, ning ta peab selgelt, arusaadavalt ja üksikasjalikult selgitama meetmete võtmise või võtmata jätmise põhjuseid; arvestades, et Euroopa kodanikualgatus kehtib ja selle saab komisjonile esitada ainult siis, kui selle allkirjastab vähemalt miljon inimest vähemalt neljandikust liikmesriikidest; arvestades, et määrusega (EL) 2020/1042 on kogumis-, kontrollimis- ja läbivaatamisetappide tähtaegu COVID‑19 pandeemia tõttu ajutiste meetmete kehtestamisega paindlikumaks muudetud; arvestades, et komisjoni rakendusaktidega on nende meetmete kohaldamist pikendatud; arvestades, et nimetatud määrus on ajutine ja seda kohaldatakse üksnes 2022. aasta lõpuni, mis on ühtlasi tähtaeg, milleks määruse (EL) 2019/788 artiklis 11 sätestatud veebipõhised toetusavalduste kogumise üksiksüsteemid järk-järgult kaotatakse;

X.  arvestades, et Euroopa kodanikualgatuse korraldamine ja toetamine on liidu kodanike poliitiline õigus ja ELis osalusdemokraatia prioriteetide seadmiseks ainulaadne võimalus, mille kaudu saavad kodanikud neid mõjutavates projektides ja protsessides aktiivselt osaleda; arvestades, et praeguseks on olemas kuus kehtivat Euroopa kodanikualgatust, mille kõigi kohta koostas komisjon vastuse, ning viimased neist on algatused „Minority SafePack“ ja „End the Cage Age“; arvestades, et need algatused olid esimesed Euroopa kodanikualgatused, mida arutati parlamendis pärast uue määruse (EL) 2019/788 jõustumist ja kooskõlas parlamendi kodukorra uue artikli 222 lõikega 8; arvestades, et arutelul põhinevad resolutsioonid võttis Euroopa Parlament vastu suure häälteenamusega – 2020. aasta detsembri resolutsiooni 76 %‑ga ja 2021. aasta juuni oma 82 %‑ga antud häältest;

Y.  arvestades, et petitsioonikomisjon sai Euroopa kodanikualgatuse tegemiseks 107 taotlust, millest lubatavaks ja registreerimiskõlblikuks tunnistati 83, millest omakorda kuus olid edukad;

Z.  arvestades, et üks ELi esmatähtsaid eesmärke peab olema tugevdada oma institutsioonide demokraatlikku legitiimsust ja tagada ELi otsustusprotsessi täielik läbipaistvus, kaitsta tulemuslikult kodanike põhiõigusi ja suurendada kodanike kaasatust ELi poliitilise tegevuskava kujundamisse kodanike osaluse vahendite abil, mis on tugevamad, tulemuslikumad ja läbipaistvamad;

AA.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklites 20, 24 ja 228 ning harta artiklis 43 on Euroopa Ombudsmanile antud volitused võtta vastu kaebusi, mis puudutavad juhtumeid, kus liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses (v.a Euroopa Liidu Kohtu töös õigusemõistjana) esineb haldusomavoli;

AB.  arvestades, et Euroopa Ombudsman uurib peamiselt läbipaistvust ja vastutust, teeninduskultuuri, kaalutlusõiguse korrektset kasutamist ja menetlusõiguste järgimist;

AC.  arvestades, et 2020. aastal tähistati Euroopa Ombudsmani loomisest 25 aasta möödumist; arvestades, et Euroopa Ombudsmani büroo on avamisest saadik käsitlenud 57 000 kaebust, mille tulemusel on algatatud üle 7 600 uurimise;

AD.  arvestades, et petitsiooniõigus, õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole ja Euroopa kodanikualgatus on osalusvahendid, mis soodustavad läbipaistvust, osalusdemokraatiat ja Euroopa kodanikuaktiivsust;

Petitsiooniõigus

1.  tuletab meelde, et petitsiooniõigus on ELi tasandil kõige vanem kodanike otseosaluse vahend ning see on kõige lihtsam ja otsesem viis, kuidas kodanikud saavad ELi institutsioonidega suhelda, väljendada ELi tasandil vastuvõetavate õigusaktide ja poliitiliste otsuste kohta arvamust ning esitada puudujääkide ja puuduliku rakendamise kohta kaebusi; tuletab meelde, et laekunud petitsioonide arv on ELi elanike arvu arvestades endiselt tagasihoidlik ning liikmesriikide, piirkondade ja keelte vahel esineb petitsiooniõiguse kasutamisel suuri erinevusi; on veendunud, et sihipärased teavituskampaaniad ja kodanikuharidus ELi kodanikuõiguste kohta võivad jõuda laiema elanikkonnani ning tuua ELi tasandil kodanikuõigustealase teadlikkuse suurendamisel käegakatsutavaid tulemusi; rõhutab, et petitsioonikomisjonil on palju eri võimalusi – raportite ja resolutsioonide koostamine, avalikud kuulamised, temaatilised seminarid ja teabekogumismissioonid –, kuidas kodanike muredele reageerida ning ajendada parlamenti, teisi Euroopa institutsioone ja riiklikke ametiasutusi meetmeid võtma; nõuab, et petitsioonikomisjon tõhustaks riikide parlamentidega koostööd ja looks partnerluse, mille kaudu vahetada parimaid tavasid;

2.  tuletab meelde, et sellel, kuidas petitsioonides tõstatatud probleeme käsitletakse, on kodanikele otsustav mõju seoses ELi aluslepingutes sätestatud petitsiooniõiguse tulemusliku järgimisega ja kodanike arvamusega liidu institutsioonidest;

3.  peab kahetsusväärseks, et komisjon keeldub petitsioonides tõstatatud küsimuste lahendamiseks midagi ette võtmast, rikutakse petitsiooniõigusega seotud kehtivate ELi aluslepingute sätteid, sest seda ei kohaldata ainult strateegiliselt tähtsate või üldlevinud probleemidega seotud küsimuste suhtes;

4.  kutsub komisjoni üles vaatama oma praeguse petitsioonide menetlemise strateegilise käsitluse kiiresti läbi, sest selle tõttu jäetakse käsitlemata muu hulgas küsimused, mis puudutavad ELi õiguse ränki rikkumisi, mis kahjustab kodanike õiguste kaitset;

5.  nõuab tungivalt, et parlament ja komisjon võtaksid petitsioonide menetlemise kohta vastu siduva institutsioonidevahelise kokkuleppe, millega tagatakse selge, etteaimatav ja läbipaistev õigusraamistik, mille eesmärk on ELi aluslepingutes sätestatud petitsiooniõigust järjekindlalt rakendada ja kodanike põhiõigusi tulemuslikult kaitsta;

6.  rõhutab, et petitsiooniõigus on osalusdemokraatia põhielemente; kutsub nõukogu ja komisjoni sellega seoses üles tunnistama, et petitsiooniõigus on kodanike ja ELi institutsioonide vaheliseks suhtluseks väga vajalik ning see on liidu tasandil demokraatliku ja läbipaistva valitsemise tähtis element;

7.  tuletab meelde, et paljud Euroopa kodanikud ei ole saanud petitsiooniõigust kasutada, sest nende platvormid ei vasta juurdepääsetavuse standarditele ega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

8.  märgib, et ELi aluslepingutes sätestatud piirides tuleb teha suuri parandusi, et vastata ootustele, mis kodanikel on, kui nad kasutavad petitsiooniõigust oma probleemide lahendamiseks, sest vastasel korral võivad kodanikud ELi institutsioonides pettuda; kutsub üles andma kodanikele petitsiooniõiguse kohta rohkem teavet ja tegema liikmesriikide ametiasutustega tihedamat koostööd, et ELi õigusest tulenevaid kodanike õigusi igati kaitsta; kutsub ELi institutsioone üles andma petitsiooniõiguse kohta selget teavet ja pidevalt innustama seda õigust kasutama;

9.  on seisukohal, et tihedas koostöös riiklike ja kohalike ühendustega tuleb kommunikatsioonivahendeid mitmekesistada ja suurendada kodanike teadlikkust, korraldades teavituskampaaniaid ja pidades liidu tegevusvaldkondade üle pidevat avalikku arutelu; on seisukohal, et tuleb arendada interaktiivseid veebifoorumeid, kus kodanikud saavad vabalt teavet omandada, arvamusi vahetada ja seisukohti väljendada, pöörates tähelepanu eelkõige noortele;

10.  juhib tähelepanu sellele, et kui petitsioonide esitajad pettuvad, sest nende probleemidele tegelikku lahendust ei pakuta, võivad nad ELi institutsioonidest kaugeneda ja saamata jäänud lahenduste tõttu võib tekkida euroskeptitsism;

11.  nõuab, et eri petitsioonide menetlemisel kohaldataks ühtseid kriteeriume, et menetlemine oleks ühtlustatud ja sidus ning kodanike taotlusi ei käsitletaks meelevaldselt ega erapoolikult; rõhutab, et kui petitsioone ei menetleta ühtmoodi, võib see tekitada petitsioonide esitajate seas segadust ja üldisemalt vähendada kodanike soovi petitsiooniõigust kasutada;

12.  juhib sellega seoses tähelepanu sellele, et kui tõlgendada harta artiklit 51 liiga kitsalt või ebajärjekindlalt, võõrduvad kodanikud EList; nõuab, et komisjon esitaks meetmed, mis tagavad artikli 51 sätete järjepideva ja ulatusliku kohaldamise, ning palub Euroopa tuleviku konverentsil seda küsimust uurida;

13.  juhib tähelepanu sellele, et petitsiooniõiguse kaudu saab ELi institutsioone teavitada liidu õiguse võimalikest lünkadest, rikkumistest ja puudulikust rakendamisest nii konkreetsete juhtude korral kui ka üldisemalt; rõhutab, et iga üksik petitsioon võib olla vahend, mille abil saab ELi õigust kohaldada ja parandada; kutsub komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajat üles pöörama petitsioonides, sealhulgas üksikutes petitsioonides, tõstatatud küsimustele suuremat tähelepanu ning tagama, et nende põhjal algatataks nõuetekohane uurimine, et kogu liidus saaks ELi õiguse korrektset kohaldamist päriselt parandada; rõhutab, et olukorras, kus komisjonil ei ole seadusandlikku pädevust, peab ta tegutsemisvõimalust siiski otstarbekalt kasutama ning tagama koordineerimise või toe, et petitsioonide esitajate probleeme hoolikalt lahendada ja vajadusi asjakohaselt täita;

14.  märgib, et petitsioonikomisjon on käsitlenud paljusid COVID‑19‑ga seotud petitsioone ja kasutanud selleks peamiselt kiirmenetlust; avaldab petitsioonikomisjonile tunnustust selle eest, et ta käsitles petitsioone ka ränga kriisi ajal kiiresti ja tulemuslikult, mis on tingimata vajalik, et kodanikud ELi institutsioone usaldaksid;

15.  juhib tähelepanu sellele, et petitsiooniõigus on ELi kodakondsuse keskseid elemente; peab väga kahetsusväärseks, et komisjoni teatises, milles käsitletakse 2020. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta, ega Euroopa demokraatia tegevuskavas ei ole petitsiooniõigust käsitletud; usub, et selle tagajärjel on jäetud kasutamata võimalus Euroopa kodakondsuse ühe elemendi tuntust suurendada; kutsub komisjoni üles petitsiooniõigust oma poliitikadokumentides käsitlema;

16.  nõuab, et üksikasjalikult analüüsitaks, miks on viimastel aastatel registreeritud petitsioonide arv vähenenud; kutsub komisjoni üles kooskõlastama petitsioonikomisjoniga sellise uuringu korraldamist, mille eesmärk on tuvastada peamised takistused, millega petitsiooniõiguse kasutamisel kokku puututakse, ning võimalikud kommunikatsiooniprobleemid; nõuab, et rakendataks vajalikke mehhanisme, mille abil uuringuga kindlaks tehtud võimalikud puudujäägid ja probleemid kõrvaldada;

17.  heidab komisjonile ette, et tal puudub nõuetekohane süsteem, mille abil koguda andmeid petitsioonide kohta ja selle kohta, kuidas on need seotud rikkumismenetluste või ELi õigusaktidega, ning märgib, et seda kinnitavad ka puudused ELi õiguse kohaldamise jälgimise kohta koostatud komisjoni aastaaruannetes, milles käsitletakse petitsioone väga üldsõnaliselt;

18.  nõuab, et komisjon jälgiks ja hindaks menetletud petitsioone ja annaks nende kohta igal aastal aru ning tagaks, et hindamistulemusi kasutatakse komisjoni tasandil poliitiliste otsuste tegemisel; kutsub komisjoni üles vähendama aega, mis on vajalik petitsioonidega seotud parlamendi taotlustele vastamiseks;

19.  kutsub nõukogu ja liikmesriike üles petitsioonide üle peetavates aruteludes ja mõttevahetustes aktiivselt osalema ning esitama ELi tasandil petitsioonide esitajate tõstatatud küsimustele vastuseid, eelkõige saates petitsioonid vastutavatele ja pädevatele asutustele, tagades asjakohased meetmed ja osaledes parlamendiaruteludel;

20.  juhib tähelepanu sellele, et nii parlamentaarses kui ka õigusloometöös tuleb petitsioonide alusel asjakohaseid meetmeid võtta; tuletab meelde, et petitsioone võiks pidada strateegiliseks vahendiks, millega edendada ELi toimimise lepingu artiklis 225 sätestatud parlamendi seadusandliku algatuse õigust, käsitledes petitsioonides esile toodud ELi õigusega seotud puudujääke ja vastuolusid, et tagada kodanike õiguste täielik kaitse;

21.  nõuab, et ELi institutsioonid ja parlamendi komisjonid ning liikmesriigid teeksid petitsioonikomisjoniga paremini koostööd, et petitsioonide esitajatele asjakohaselt vastata ja nende taotlusi rahuldada; peab oluliseks, et kui petitsioonikomisjonis arutatakse petitsioone, oleksid liikmesriikide esindajad kohal ja võtaksid arutelust osa; nõuab sellega seoses tungivalt, et Euroopa Komisjon väldiks üldsõnalisi vastuseid ning annaks petitsioonide esitajatele nende nõudmiste kohta sihipäraseid ja just asjaomast petitsiooni puudutavaid vastuseid;

22.  palub, et kogu kodanikuühiskond kasutaks ära kõiki petitsiooniõiguse võimalusi teha ELi tasandil strateegilisi ja seadusandlikke muudatusi; ergutab kodanikuühiskonna organisatsioone petitsioone kui otsedemokraatia vahendit paremini ära kasutama, et anda oma muredest ja liidu õiguse võimalikust rikkumisest Euroopa institutsioonidele teada;

23.  kutsub Euroopa tuleviku konverentsi üles petitsiooniõiguse üle mõtlema ja aru pidama ning uurima koos üldsusega, kuidas saaks petitsiooniõiguse tundmist ja kasutamise võimalusi parandada, et see oleks demokraatlikum ning ELi kodanikele ja elanikele kasulikum, luues neile ELi institutsioonidega otseühenduse ja edastades nende kaebused; kutsub Euroopa tuleviku konverentsi üles esitama ettepanekuid, kuidas petitsiooniõiguse rakendamist ELi tasandil parandada;

24.  nõuab, et petitsioonikomisjoni positsiooni tugevdataks nii parlamendis kui ka selle institutsioonidevahelistes suhetes, sest see on ainus komisjon, kes suhtleb kodanikega otse; rõhutab, et petitsioonikomisjoni töö ulatust arvesse võttes tuleb sellele eraldada rohkem personali ja ressursse;

25.  kutsub teisi komisjone üles toetama aegsasti parlamendi püüdlusi vastata kodanike muredele kiiremini ja paremini ning võtta käimasolevas õigusloometöös petitsioonide esitajate poolt tõstatatud probleeme arvesse; kutsub teisi komisjone üles võtma parlamendi igapäevases õigusloometöös arvesse oma pädevusvaldkondadega seotud petitsioone ning vastama kodanike petitsioonidest tulenevatele ootustele ametlikult ja konkreetselt;

26.   on seisukohal, et petitsioonide võrgustik on vajalik vahend, mille kaudu hõlbustada parlamentaarses ja seadusandlikus töös petitsioonide alusel meetmete võtmist ning edendada oma liikmete vahel nii tehnilisel kui ka poliitilisel tasandil teabe ja heade tavade vahetamist; on seisukohal, et võrgustik peaks tugevdama dialoogi ja koostööd komisjoni ning muude ELi institutsioonidega;

27.  arvestades, et kui mõnelt parlamendikomisjonilt küsitakse arvamust, peab ta enne, kui ta teeb arvamuse esitamise kohta otsuse, vastavalt suunistele(5) kaaluma petitsiooniõiguse tähtsust ja kaasnevat seadusandlikku koormust, ning et see nõue kehtis juba enne Lissaboni lepingut ja selles väljendub senine arusaam petitsioonide tähtsusest parlamentaarses töös, nõuab suuniste ajakohastamist, et tagada petitsioonikomisjonile ja muudele komisjonidele oma töö tulemuslikuks tegemiseks vajalikud volitused;

28.  palub teha Eurobaromeetri uuringu selle kohta, kui teadlikud on ELi kodanikud õigusest esitada parlamendile petitsioon, et koguda andmeid, mille alusel algatada mõjus ja juurdepääsetav teavituskampaania; on seisukohal, et kui korraldada kogu liidus piiriüleste küsitluste alusel korrapäraseid uuringuid, on Euroopa institutsioonidel kodanike muresid lihtsam teadvustada;

29.  nõuab, et parlamendi ja komisjoni vahel loodaks ühine andmebaas, et jagada läbipaistvalt ja koostöö korras teavet kõikide meetmete kohta, mille komisjon on petitsioonide alusel võtnud, sealhulgas süsteemi EU Pilot kasutamine ja rikkumismenetlused, seadusandlikud ettepanekud ja kõik muud ELi õigusaktid;

30.  nõuab, et petitsiooniõigust ja parlamendi petitsiooniportaali edendataks sotsiaalmeedia, teavituskampaaniate ja ajakirjanike koolitamise kaudu aktiivsemalt ning see portaal ühendataks tuntud petitsiooniportaalidega, mida üldsus kasutab, et ELi ja riiklikul tasandil tuge saada;

31.  palub nõukogul ja komisjonil siduda oma veebisaidid ja Euroopa tuleviku konverentsi veebisait petitsiooniportaaliga ning reklaamida nimetatud portaali oma kanalites, sealhulgas liikmesriikides asuvates komisjoni esindustes, keda tuleks julgustada tegema koostööd parlamendi büroodega;

32.  nõuab petitsiooniportaali täiustamist, et muuta see avalikkusele nähtavamaks, kasutusmugavamaks, hõlpsamini ja intuitiivsemalt navigeeritavaks ja kõigile kodanikele, eriti puuetega inimestele, ligipääsetavaks; nõuab, et ePetitioni andmebaasis parandataks andmeanalüüsi funktsiooni, et andmebaasist oleks varasemaid samateemalisi petitsioone lihtsam otsida; nõuab, et võetaks kasutusele lihtsustatud menetlus, et kodanikud saaksid veebiportaali kaudu esitatud petitsioonile toetust avaldada, tänu millele oleks neil petitsiooniõigust võimalik paremini kasutada;

33.  märgib, et petitsioonide esitajatel ei ole reaalajas juurdepääsu teabele, kuidas nende petitsiooni menetlemine edeneb; palub seetõttu, et petitsiooniportaalis avalikustataks ja avaldataks rohkem teavet näiteks petitsiooni staatuse ja teistes institutsioonides nendega seoses algatatud uurimiste kohta; nõuab, et suurendataks portaali ja parlamendi siseandmebaasi koostoimet, et edendada petitsioonide menetlemisel suuremat läbipaistvust;

34.  kutsub üles koguma petitsioonide esitajate kohta rohkem teavet, tagades seejuures isikuandmete kaitse reeglite täieliku järgimise, et teha kindlaks petitsiooniõiguse puhul alaesindatud rühmad ja korraldada just neile mõeldud teavituskampaaniaid;

Euroopa Ombudsmani roll

35.  juhib tähelepanu sellele, et kõigil ELi kodanikel ning ELis elavatel isikutel ja asuvatel juriidilistel isikutel peab olema õigus esitada ELi institutsioonide haldusomavoli juhtumite kohta Euroopa Ombudsmanile kaebusi; on seisukohal, et kodanike poolt Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebused on oluline osa osalusdemokraatiast ja liidu otsustusprotsessi legitiimsusest; juhib tähelepanu sellele, et õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole suurendab kodanike kaasatust ja nende usaldust ELi institutsioonide vastu, sest sellega edendatakse ELi institutsioonide ja asutuste läbipaistvust ja head haldust;

36.  nõuab, et arendataks edasi rolli, mis on ombudsmanil, kellel on õigus omal algatusel toetada ELi haldusorganites levinud probleemide lahendamist ja pingutada parema halduse edendamise nimel, et liidu institutsioonid, organid, ametid ja asutused järgiksid rangeimaid standardeid; on sellega seoses seisukohal, et ombudsmani roll on praegu tähtsam kui kunagi varem, sest ELi haldussüsteem muutub ELi ametite kaudu kodanike elus sellistes valdkondades nagu keskkond, ränne või tervishoid järjest olulisemaks;

37.  tuletab meelde, et Euroopa Ombudsman võib esitada soovitusi, teha lahenduste kohta ettepanekuid ja pakkuda haldusomavoli eri juhtumitega seotud probleemide lahendamiseks võimalusi; märgib, et kaebuste puhul, mis ombudsmani pädevusse ei kuulu, võib ombudsman soovitada kaebuse esitajal pöörduda mõne teise asutuse või petitsioonikomisjoni poole; märgib, et 2020. aastal jõudis ombudsmanini rohkem kui 1 400 kaebust, mis tema pädevusse ei kuulunud ja seda peamiselt seetõttu, et need ei puudutanud ELi tasandi juhtimisega seotud juhtumeid;

38.  kutsub ombudsmani üles veelgi hoolikamalt jälgima, kuidas ELi vahendeid ja eelarvet kulutatakse, ning kontrollima, kas õigusriigi põhimõtete rikkumine või ELi põhimõtete ja väärtuste rikkumine, korruptsioon või huvide konfliktid kahjustavad liidu huve, seda eriti taasterahastu „Next Generation EU“ raames; rõhutab, et õigusriigi põhimõtete järgimine on üks tähtsaimatest tingimustest, et saada ELi eelarvest raha; on seisukohal, et õigusriigi põhimõtete järgimise tingimus ning asjaolu, et Euroopa Liit ei tee oma väärtuste suhtes kompromisse, suurendavad kodanike usaldust liidu vastu ja näitavad, et EL on kogu oma territooriumil kindlat pühendunud demokraatia kvaliteedile;

39.  tuletab meelde, et ombudsmaniga suhtlemine on parlamendi kodukorra kohaselt üks petitsioonikomisjoni ülesandeid;

40.  kiidab heaks ombudsmani põhikirjas hiljuti tehtud muudatused, millega viidi ombudsmani ülesanded Lissaboni lepinguga kooskõlla ja tugevdati veel rohkem ELi kodanike ja elanike õigust esitada haldusomavoli kohta kaebusi, ning mis puudutavad eelkõige rikkumisest teatajate kaitset, ahistamist ja huvide konflikte ELi institutsioonides, organites ja ametites; tuletab meelde, et Euroopa Ombudsmani uues põhikirjas on selgitatud ka tingimusi, mille alusel võib ombudsman korraldada omaalgatuslikke uurimisi, ning kordab, et ombudsman võib teha koostööd liikmesriikide ametiasutustega ning ELi institutsioonide, organite ja ametitega; on sellega seoses kindlalt veendunud, et ombudsmanile tuleks eraldada suurem eelarve, mis annaks talle vajalikud vahendid, et tulla suurenenud töökoormusega hästi toime ja jätkata Euroopa kodanike teenistuses asjatundlikku tööd; nõuab tungivalt, et Euroopa institutsioonid, organid ja ametid järgiksid soovitusi, mille ombudsman on esitanud läbipaistvuse ja muude eetikaküsimuste kohta;

41.  tuletab meelde, et ELi kodanikel on õigus ELi institutsioonide dokumentidega tutvuda; avaldab ombudsmanile kiitust, et ta on teinud ELi dokumentide juurdepääsetavuse nimi väga head tööd ning eelkõige hakanud asjaomaseid taotlusi menetlema kiiremini; kutsub kaasseadusandjaid üles järgima soovitusi, mille ombudsman on andnud seoses määrusega (EÜ) nr 1049/2001(6) üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, ja edendama selle läbivaatamist; on seisukohal, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamine on väga vajalik, et tagada täielik läbipaistvus ja üldsuse täielik juurdepääs ELi institutsioonide valduses olevatele dokumentidele; rõhutab, et ülesanded, mida ombudsman täidab läbipaistvuse tagamiseks, on Euroopa demokraatia seisukohast väga tähtsad, eelkõige ülesanded, mis puudutavad dokumentide kättesaadavust Euroopa kodanike jaoks, et kodanikud saaksid teabeõigust täielikult ära kasutada ja et suurendada kodanike usaldust Euroopa projekti vastu; kutsub ombudsmani üles neid pingutusi jätkama, sest kiire juurdepääs dokumentidele ELi 24 ametlikus keeles on hädavajalik, et tagada kodanike ja kodanikuühiskonna piisav osalemine otsustusprotsessis;

42.  tunnustab ombudsmani töö eest, mida ta on teinud kodanike huvides mitmekeelsuse edendamisel, ja selle eest, et ta avaldas ELi administratsioonile soovitused, kuidas kasutada üldsusega suhtlemisel ELi ametlikke keeli, s.o kuidas, millal ja millises keeles suhelda, et kaitsta ELi keelelist mitmekesisust;

43.  tuletab meelde, et üks võimalus, kuidas kodanike suhtumist ELi parandada, on muuta EL nende jaoks arusaadavamaks ja läbipaistvamaks; on seisukohal, et nõukogu peaks jätkama tööd oma institutsiooni läbipaistvuse parandamiseks, ning kutsub nõukogu üles viima ellu teatavad soovitused, mille parlament ja ombudsman on andnud korduvalt;

44.  on seisukohal, et tingimata tuleb jätkata ELi kodanikele asjakohase teabe jagamist ombudsmani rolli ja tegevuste ulatuse kohta ning tema mõju kohta ELi institutsioonide arengule; kutsub ombudsmani üles levitama ka edaspidi teavet selliste uurimiste tulemuste kohta, mille tulemusel on ELi kaubandusläbirääkimistel suurendatud läbipaistvust, avaldama ELis hinnatud ravimite kliiniliste uuringute tulemused, looma varjupaigataotlejatele kaebuste esitamise mehhanismid ning muutma Euroopa Komisjoni volinike suhtes kohaldatavad eetikanõuded rangemaks;

45.  palub, et ombudsman tugevdaks veelgi Euroopa ombudsmanide võrgustikku, et edendada õigust pöörduda ombudsmani poole nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil ning olla kodanike tegeliku olukorraga kursis ja selle suhtes tähelepanelik; on seisukohal, et tuleb tugevdada riiklike ja piirkondlike ombudsmanide ja Euroopa Ombudsmani vahelist koostööd ning parimate tavade vahetamist, et kodanikud oleksid oma õigustest teadlikumad ja neid juhendataks kaebuste esitamisel paremini;

Euroopa kodanikualgatus

46.  rõhutab, et Euroopa kodanikualgatus on ainulaadne osalusdemokraatia vahend ja ka muus mõttes üks põhivahendeid; rõhutab, et Euroopa kodanikualgatus tähendab liidu kodanike jaoks erakordselt head võimalust anda teada küsimustest ja teemadest, mis neile muret teevad, ja lisada need Euroopa poliitilisse tegevuskavasse, väljendada oma soove ning nõuda, et EL tegutseks ja võtaks vastu õigusakte, ning et selle kasutamist tuleb ergutada ja toetada igal võimalikul viisil; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad määrusest (EL) 2019/788, mille kohaselt peavad nad eelkõige suurendama liidu kodanike teadlikkust Euroopa kodanikualgatuse olemasolust, eesmärkidest ja toimimisest ning pakkuma Euroopa kodanikualgatuse korraldajatele abi ja praktilist tuge; on sellega seoses seisukohal, et tuleks selgitada, kuidas saab parlament aidata komisjonil täita teabevahetust puudutavaid kohustusi;

47.  kutsub komisjoni üles tegema kehtivate Euroopa kodanikualgatuste huvides paremini koostööd ja parandama olukorda, kus seadusandlikke meetmeid ei järgne, sest tuleb saavutada eesmärk, mille kohaselt tuleb kodanike suurema osalemise kaudu liidu demokraatlikus ja poliitilises elus suurendada liidu demokraatlikku legitiimsust; usub seetõttu, et komisjon peaks näitama üles siirast hoolivust ja tõelist pühendumist, et vastata ootustele, mis kodanikel kehtivate kodanikualgatuste puhul on;

48.  tuletab meelde, et komisjon on asjakohaseid meetmeid võtnud ainult mõne üksiku eduka Euroopa algatuse korral;

49.  on seisukohal, et Euroopa demokraatia jaoks on väga tähtis, et kodanikud saaksid liidu seadusandlike õiguste kasutamisele kaasa aidata ja seadusandlike ettepanekute algatamisest otseselt osa võtta; palub seetõttu, et komisjon hindaks iga kehtiva Euroopa kodanikualgatuse ettepanekuid põhjalikult ning täidaks täielikult oma juriidilist kohustust esitada meetmete võtmise või võtmata jätmise kohta põhjendused, ning teeks seda selgelt, arusaadavalt ja üksikasjalikult; tuletab meelde, et kooskõlas määruse (EL) 2019/788 artikliga 16 ja parlamendi kodukorra artikli 222 lõikega 9 on parlament kohustatud iga kehtivat Euroopa kodanikualgatust ja komisjoni võetud meetmeid hindama, eelkõige juhul, kui komisjon jätab nimetatud ettepanekud esitamata või ei rakenda neid;

50.  nõuab, et seoses konkreetsete kehtivate Euroopa kodanikualgatustega ja nende rakendamisega komisjoni poolt tugevdataks veelgi parlamendi rolli ja sidemeid kodanikuühiskonna organisatsioonidega; on veendunud, et juhtudel, kui komisjon pole määruse (EL) 2019/788 artikli 15 kohaselt ettenähtud ajavahemiku jooksul kavandatavaid meetmeid avaldanud või on teatises märkinud, et ei kavatse Euroopa kodanikualgatuse suhtes meetmeid võtta, kuigi algatus vastab menetlusnõetele, s.o on kooskõlas ELi esmase õigusega ning ei ole vastuolus Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtustega ega hartas sätestatud õigustega, võib parlament kooskõlas kodukorra artikliga 222 võtta vastu otsuse esitada Euroopa kodanikualgatuse alusel seadusandlik algatusraport; nõuab tungivalt, et pärast seda, kui parlament on seadusandliku algatusraporti vastu võtnud, kohustuks komisjon esitama asjakohase seadusandliku ettepaneku; usub, et sellisel juhul peaks komisjon oma esialgse vastuse uuesti põhjalikult läbi vaatama ja võtma Euroopa Parlamendi seadusandlikku algatusraportit täielikult arvesse; nõuab, et määrust (EL) 2019/788 muudetaks, et motiveerida komisjoni seadusandlikku ettepanekut esitama, kui esitatud Euroopa kodanikualgatus vastab asjaomastele nõuetele;

51.  kutsub komisjoni üles üldsust pädevuste jaotusest liidu ja liikmesriikide vahel selgelt teavitama, et Euroopa kodanikualgatustes käsitletaks teemasid ja küsimusi, mille kohta komisjonil on pädevus õigusaktide ettepanekuid esitada, ning andma korraldajatele Euroopa kodanikualgatuste koostamise kohta praktilist ja õigeaegset nõu ning kasutama piisavalt võimalust registreerida Euroopa kodanikualgatus osaliselt; rõhutab, et hiljutistes Euroopa kodanikualgatustes on nõutud, et EL võtaks rohkem meetmeid ja kiiremini, eelkõige keskkonnakaitse, tervishoiu, loomade heaolu ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste valdkonnas, nagu algatused „Minority SafePack“ ja „End the Cage Age“, mis said väga suure toetuse; kordab seetõttu, et volitusi, mille kohaselt on komisjonil õigus õigusakti ettepanekuid esitada, tuleb tõlgendada võimalikult laialt;

52.  avaldab komisjonile tunnustust selle eest, et ta on korraldanud teabeseminare ning korraldas 2020. aastal Euroopa kodanikualgatuse nädala, millest võtsid osa institutsioonide esindajad, kodanikuühiskonna liikmed ning varasemate ja praeguste algatuste korraldajad ning mille eesmärk oli arutada, kuidas seda vahendit parandada; on aga seisukohal, et Euroopa kodanikualgatusest teatakse endiselt vähe; kutsub seetõttu komisjoni kooskõlas määruse (EL) 2019/788 artikliga 18 üles selle osalusvahendi nähtavust meedias suurendama;

53.  palub komisjonil täielikult hinnata määruse (EL) 2020/1042 ajutisi meetmeid, eelkõige seoses kogumisperioodide pikendamisega ja selle mõjuga korraldajate suutlikkusele oma kodanikualgatustele toetust saada, et anda muu hulgas teavet määruse (EL) 2019/788 läbivaatamisprotsessi tarbeks; on seisukohal, et kui hindamistulemused kinnitavad soodsat mõju, võiks nende ajutiste meetmete pikendamist kavandada pikemaks ajaks;

54.  kutsub komisjoni üles Euroopa kodanikualgatuse vahendit parandama, et muuta osalemine kodanikele lihtsamaks, sest väga vähe on algatusi, mille puhul on lõpuks algatatud õigusakt; rõhutab sellega seoses, et määruses (EL) 2019/788 on ette nähtud meetmed, mille eesmärk on parandada seda, kuidas liidu kodanikud saavad kasutada Euroopa kodanikualgatuse toetamise õigust, ning nõuab, et nende meetmete rakendamist hinnataks; palub, et järgmises ELi kodakondsuse teemalises aruandes hindaks komisjon selle õiguse kasutamist põhjalikult ning esitaks seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud meetmed, millega saaks selle õiguse kasutamist veel rohkem parandada;

55.  on arvamusel, et see, kuidas komisjoni ametlikud vastused edukatele kodanikualgatustele sõnastatakse, võib oluliselt mõjutada seda, kuidas kodanikud seda vahendit hindavad, ning et iga edukas algatus nõuab suuremaid pingutusi ja põhjalikumat uurimist, tagamaks, et komisjon kaalutleb kodanike ettepanekuid piisavalt;

56.  rõhutab, et vaja on alalisi osalusmehhanisme, mille kaudu saavad kodanikud ELi otsustusprotsessist osa võtta;

57.  rõhutab, et nende kodanikualgatuste jaoks, mida edasimenetlemisvääriliseks ei peeta, tuleb luua nõuetekohane käsitlusmehhanism, mille kohaselt antakse kodanike ideedele sisukas ja usaldusväärne hinnang ning palutakse kodanikel pöörduda petitsioonikomisjoni poole, sest kui osa kodanikualgatusi jääb igasuguse tulemuseta, võib kodanike huvi kaduda; rõhutab, et petitsioonikomisjon peab kuulamisprotsessides täitma suuremat rolli; palub, et kui kodanikualgatus on tunnistatud kehtivaks, hakkas komisjon kiiresti parlamendiga koostööd tegema, et parlament saaks asjaomaste komisjonide avalike kuulamiste korraldamiseks ära kasutada kogu kolmekuulise perioodi ning valmistada kehtivate kodanikualgatuste teemal ette täiskogu arutelusid ja koostada resolutsioone; rõhutab, et määruse (EL) 2019/788 kohane eesmärk jätta komisjonile kehtivatele Euroopa kodanikualgatustele reageerimiseks rohkem aega, on äärmiselt oluline, et komisjon saaks täielikult arvesse võtta läbivaatamisetapis Euroopa kodanikualgatuste kohta väljendatud arvamusi ja seisukohti ning võtta nõuetekohaselt arvesse õigusaktide ettepanekute võimalikke variante;

58.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon kavatseb parandada ja tugevdada Euroopa kodanikualgatuse arutelufoorumit, mis on samuti määrusest (EL) 2019/788 tulenev juriidiline kohustus; rõhutab, et foorum peaks andma korraldajatele praktilisi suuniseid ja õigusalast tuge ning täitma suutlikkuse suurendamise eesmärki, et Euroopa kodanikualgatusi kogumisetapis käivitada, toetada ja säilitada ning propageerida Euroopa kodanikualgatust kui vahendit, mille kaudu saavad kodanikud osaleda liidu demokraatlikus elus;

59.  kutsub Euroopa tuleviku konverentsi üles andma liidu kodanikele otse sõna, et arutada Euroopa kodanikualgatuse ja selle praeguse õigusraamistiku rakendamise tulemuslikkust ning propageerida Euroopa kodanikualgatust kui kasulikku vahendit, mille abil saavad kodanikud osaleda liidu avaliku poliitika rakendamises;

60.  rõhutab, et tänu Euroopa tuleviku konverentsile on ELi poliitilises tegevuskavas osalemise vajadust lihtsam mõista ja seetõttu võiks see anda võimaluse arutleda selle üle, kuidas kodanike osalemise protsessi parandada ja jõustada; rõhutab, et konverents annab Euroopas demokraatia tugevdamise, eriti Euroopa kodanikualgatuste üle peetavatele aruteludele uue hoo; kutsub komisjoni üles julgustama kodanikke, kelle poolt Euroopa tuleviku konverentsi raames tehtud ettepanekuid ei ole komisjoni ettepanekutesse lisatud, kasutama kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas Euroopa kodanikualgatusi;

Järeldused

61.  rõhutab, et kolme osalusvahendi otstarve on hõlbustada ja innustada ELi kodanike ja elanike kaasamist ning avaldada sellega ELi poliitilisele tegevuskavale otsest mõju; nõuab, et loodaks laiaulatuslik, kogu teavet koondav ja juurdepääsetav institutsioonidevaheline ELi kodanike veebisait (ja rakendus, mida peaks olema lihtne kasutada), mille kaudu anda teavet kõigi õiguste ja demokraatlike vahendite kohta, mis võimaldavad üldsusel ELi tasandi otsustusprotsessis otseselt osaleda ja seda mõjutada, ning et seda veebisaiti propageeritaks; on seisukohal, et selline ühtne platvorm ei suurendaks mitte ainult kodanike teadlikkust nende õigustest, vaid suurendaks ka eri vahendite vastastikust täiendavust;

62.  rõhutab, et korrapärane teabe kogumine kodanikele huvipakkuvate teemade ja korduvate küsimuste kohta, mis tõstatatakse petitsioonides, Euroopa Ombudsmani uurimistes ja Euroopa kodanikualgatustes, aitaks leida kiiremini lahendusi ning tagada samal ajal kodanike silmis ELi poliitika sidususe;

63.  peab hädavajalikuks analüüsida Euroopa institutsioonide ja kodanike vahelise kommunikatsiooni probleeme, mille tõttu eurooplased ei kasuta kodanike osaluse mehhanisme piisaval määral; nõuab, et eraldataks vajalikud vahendid, mille abil levitada üldsuse hulgas teavet selliste vahendite olemasolu ja toimimise kohta;

64.  nõuab, et üldsuse, eelkõige noorte teadlikkust nendest kolmest osalusvahendist suurendataks, et neist saaksid tulemuslikud ja kasulikud demokraatliku osalemise vahendid; rõhutab, et kõik Euroopa institutsioonid peaksid tegema kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil teabevahetuseks võimalikult suuri pingutusi, et võimalikult paljud kodanikud teaksid kolmest vahendist, s.o Euroopa kodanikualgatusest, võimalusest esitada Euroopa Ombudsmanile kaebus ja petitsiooniõigusest, ning neid innustataks neid vahendeid kasutama; rõhutab, et kodanikke tuleb petitsioonide, kodanikualgatuste ja Euroopa Ombudsmanile mõeldud kaebuste esitamisel nii Euroopa kui ka kohalikul tasandil Europe Directi teabekeskuste ja Euroopa Majade(7) kaudu aidata;

65.  rõhutab, et akadeemilised ringkonnad peavad Euroopa kodanikuhariduse andmisel täitma väga tähtsat pedagoogilist rolli; nõuab tungivalt, et liikmesriigid annaksid algkooli-, keskkooli- ja üliõpilastele ELi kolme osalusvahendi kohta teadmised, et õpilased oleksid teadlikud ELi otsustusprotsessist ja sellest, kuidas selles aktiivselt osaleda; palub Euroopa Komisjonil tugevdada programmi „Erasmus+“ eesmärke, mis on seotud noorte aktiivse osalemisega demokraatlikus elus, sealhulgas õppetöö kaudu, mille eesmärk on arendada kodanikupädevust ja arusaamist Euroopa poliitikast; juhib tähelepanu sellele, et noorte kodanikuaktiivsus on kõigi demokraatlike riikide tuleviku jaoks väga tähtis;

66.  rõhutab, et puuetega inimestele tuleb anda täielik juurdepääs kõikidele eri vahenditele, mida EL kodanikele pakub, eelkõige kogu teabe suulise ja kirjaliku tõlke kaudu viipekeelde ja kergesti loetavasse keelde;

67.  kutsub ELi institutsioone üles otsima lahendusi probleemidele, millega puutuvad kokku vähekaitstud elanikkonnarühmad, kes on alaesindatud ja kes oma probleeme lahendada ei suuda, ning kaasama nad otsustusprotsessi;

68.  kutsub komisjoni üles lisama kolm osalusvahendit 2019.–2027. aasta noortestrateegia „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine – ELi uus noortestrateegia“ rakendamisse, eelkõige tegevusvaldkondade „Kaasamine“ ja „Ühendamine“ raames;

69.  tuletab meelde, et ELi mitmekeelne kommunikatsioonipoliitika ning teabe ja dokumentide avaldamine kõigis ELi ametlikes keeltes on kõigi liikmesriikide kodanikega suhtlemiseks ja nende kaasamiseks ülioluline ning neid tuleb tugevdada; rõhutab nende tähtsust kõigis kommunikatsioonikanalites, sealhulgas sotsiaalmeedias, et kodanikega paremini suhelda, pöörates erilist tähelepanu puuetega inimeste erivajadustele; peab kiiduväärseks ombudsmani avaldatud suuniseid, milles õpetatakse institutsioone arendama oma keelepoliitikat kõige kodanikusõbralikumal viisil;

70.  rõhutab, et parlament peab arutama petitsioonikomisjoni rolli ja suuruse üle; juhib tähelepanu sellele, et kodanike nõudmisi saab rohkem arvesse võtta ainult siis, kui meetmete eest vastutab pädev asutus; rõhutab, et petitsioonikomisjon ei ole praegu piisavalt suur ega oma piisavaid volitusi, et kodanike abivajadust rahuldada;

71.  rõhutab, et ELi petitsioonisüsteemi puudusi tuleb püüda kõrvaldada, võttes arvesse puuetega inimeste erivajadusi, et kindlustada süsteemi täielik demokraatlik potentsiaal ja tegevuskavasid kujundav roll; nõuab, et ELi institutsioonid kasutaksid oma ressursse selleks, et suurendada selle vahendi atraktiivsust ja edendada kodanike osalemist ELi õigusloomes; rõhutab sellega seoses, et osalusmehhanismide edendamisele tuleb eraldada rohkem ELi rahalisi vahendeid;

72.  rõhutab, et selleks, et kodanike osalemist parandada, tuleb kodanikele anda selged suunised, mis aitaksid neil valida probleemi lahendamiseks sobivaima osalusvahendi; on veendunud, et tuleb mõista takistusi, millega kodanikud, eriti puuetega eurooplased, parlamendile petitsiooni esitamisel, Euroopa Ombudsmani poole pöördumisel ja komisjonile algatuse esitamisel kokku puutuvad, ning need takistused kõrvaldada;

73.  rõhutab ühtlasi, et tuleks uurida Euroopa kodanikualgatusi ja petitsioone, millel on olnud mõju – eelkõige neid, mida on kajastatud massimeedias või arutatud komisjonis või parlamendis –, et teha kindlaks tulemuslikud strateegiad ja parimad tavad, mida saaks tulevikus kasutada õppevahendina;

74.  rõhutab, et kodanike kaebuste ja kodanikualgatuste läbivaatamisel on oluline läbipaistvus; kutsub komisjoni üles võtma täieliku läbipaistvuse tagamiseks vajalikud meetmed; väljendab toetust Euroopa Ombudsmani astutud sammudele, et muuta kõik liidu institutsioonid ja asutused palju läbipaistvamaks ja vastutavamaks ELi kodanike ees;

75.  on kindlalt veendunud, et kodanike juurdepääs Euroopa institutsioonide dokumentidele on osalusdemokraatia alus; rõhutab sellega seoses, et institutsioonid peavad kodanike jaoks olema läbipaistvad ja vastutama nende ees oma tegevuse eest;

76.  rõhutab, et ELi tulevikku käsitleva arutelu tulemusel tuleks kodanike osalusvahendeid täiustada, et oleks võimalik luua liit, mis on demokraatlikum, läbipaistvam ja kodanikele avatum;

o
o   o

77.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ja nende ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele asutustele.

(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15. (2) ELT L 130, 17.5.2019, lk 55. (3) ELT L 213, 17.7.2020, lk 7. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1). (5) Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverentsi 14. juuli 1998. aasta suunised petitsioonide menetlemiseks alalistes komisjonides, PE225.233. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). (7) Prantsuse keeles Maison de l’Europe, https://www.maisons-europe.eu/