Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (COM(2020)0790),

–  võttes arvesse digiteenuste õigusakti paketti, sealhulgas ettepanekut võtta vastu määrus, milles käsitletakse digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (COM(2020)0825), ning ettepanekut võtta vastu määrus konkurentsile avatud ja õiglaste turgude kohta digisektoris (digiturgude õigusakt) (COM(2020)0842),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta reolutsiooni Euroopa meedia kohta digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks(1),

–  võttes arvesse 2018. aasta tegevusjuhendit desinformatsiooni kohta ja 2021. aasta suuniseid desinformatsiooni tegevusjuhendi tugevdamise kohta (COM(2021)0262) ning audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma 2021. aasta oktoobris avaldatud soovitusi uue desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta (COM(2020)0829),

–  võttes arvesse 2021. aasta märtsis esitatud ELi meetmepaketti 5G‑võrkude turvalisuse tagamiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet 09/2021 „ELi mõjutav väärinfo: probleemiga tegeletakse, kuid seda ei ole veel lahendatud“,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. juuni 2020. aasta ühisteatist „Võitlus COVID‑19 kohta levitatava väärinfoga – faktid selgeks“ (JOIN(2020)0008),

–  võttes arvesse välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitleva erikomisjoni raportit (A9‑0022/2022),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 207,

A.  arvestades, et välissekkumisega rikutakse tõsiselt ELi aluseks olevaid universaalseid väärtusi ja põhimõtteid, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, võrdsus, solidaarsus, inimõiguste ja põhivabaduste järgimine, demokraatia ja õigusriik; arvestades, et tõendid näitavad, et pahatahtlikud ja autoritaarsed riiklikud ja valitsusvälised välisosalejad kasutavad teabe manipuleerimist ja muid taktikaid, et sekkuda ELi demokraatlikesse protsessidesse; arvestades, et need rünnakud eksitavad ja petavad kodanikke ning mõjutavad nende hääletamiskäitumist, võimendavad lahkarvamusi tekitavaid arutelusid, lõhestavad, polariseerivad ja kasutavad ära ühiskondade nõrku kohti, propageerivad vaenukõnet, halvendavad vähekaitstud rühmade olukorda, kes langevad suurema tõenäosusega desinformatsiooni ohvriks, moonutavad demokraatlike valimiste ja rahvahääletuste usaldusväärsust, külvavad usaldamatust riikide valitsuste, riigiasutuste ja liberaalse demokraatliku korra vastu ning nende eesmärk on destabiliseerida Euroopa demokraatiat;

B.  arvestades, et Venemaa on 24. veebruaril 2022 alustatud Ukraina‑vastase agressioonisõja eel ja ajal viinud läbi enneolematult pahatahtliku ja ulatusliku desinformatsioonikampaania, et eksitada nii oma riigi kodanikke kui ka rahvusvahelist üldsust;

C.  arvestades, et kolmandate riikide riiklike jõudude ja valitsusväliste toimijate katsed sekkuda demokraatia toimimisse ELis ja selle liikmesriikides ning avaldada pahatahtliku sekkumise teel survet Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustele on osa laiemast suundumusest tekitada kahju, ning seda kogevad demokraatlikud riigid kõikjal maailmas;

D.  arvestades, et pahatahtlikud osalejad püüavad jätkuvalt sekkuda valimisprotsessidesse ja kasutavad ära meie ühiskonna avatust ja pluralismi, et rünnata demokraatlikke protsesse ning ELi ja selle liikmesriikide vastupanuvõimet;

E.  arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel ei ole praegu konkreetset sanktsioonirežiimi välisriikide toimijate korraldatava välissekkumise ja desinformatsioonikampaaniate suhtes, mis tähendab, et need toimijad võivad kindlalt eeldada, et nende kampaaniad ELi destabiliseerimiseks ei too neile kaasa mingeid tagajärgi;

F.  arvestades, et seda nähtust ei ole üheselt määratletud ega mõistetud ning et ELi ja liikmesriikide kehtivates õigusaktides ja poliitikas, mille eesmärk on tuvastada ja ennetada välissekkumist ja selle vastu võidelda, on palju puudujääke ja lünki;

G.  arvestades, et eeldatavasti on enne kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke valimisi ning 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi oodata üha rohkem ja läbimõeldumat välissekkumist, desinformatsiooni ning rünnakuid ja ähvardusi demokraatia vastu;

H.  arvestades, et Euroopa Parlamendi varasemad soovitused võidelda pahatahtliku välissekkumise vastu ELi demokraatiasse on aidanud suurendada liidus üldist mõistmist ja teadlikkust sellest probleemist;

I.  arvestades, et INGE erikomisjoni kuulamised ja töö on aidanud kaasa sellele, et neid küsimusi tunnistatakse avalikult ja vaadeldakse kontekstis, ning on edukalt kujundanud Euroopas arutelu desinformatsiooni ja välissekkumise üle demokraatiasse;

J.  arvestades, et neid soovitusi tuleb jälgida ka edaspidi;

K.  arvestades, et välisriikide pahatahtliku sekkumise ja desinformatsiooni vastu on samalaadseid seisukohti jagavatel partneritel, sh parlamendiliikmetel, vaja teha ülemaailmset mitmepoolset koostööd ja üksteist toetada; arvestades, et demokraatlikud ühiskonnad on välja töötanud kõrgetasemelised oskused ja strateegiad nende ohtudega tegelemiseks;

1.  otsustab luua erikomisjoni, mis käsitleb välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni (INGE 2) ja mille ülesanded on järgmised:

2.  otsustab, et alati, kui erikomisjoni töö hõlmab kuulamisi, kus esitatakse konfidentsiaalset laadi tõendeid või isikuandmeid hõlmavaid tunnistusi või ametiasutuste ja organitega peetavaid arvamuste vahetusi või arutelusid, mis käsitlevad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas teadusuuringuid või nende osi, millele on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009(2) artikli 63 kohaselt konfidentsiaalne staatus, on koosolekud kinnised; otsustab ühtlasi, et tunnistajatel ja ekspertidel on õigus esitada avaldusi ja anda tunnistusi kinnisel koosolekul;

3.  otsustab, et avalikele koosolekutele kutsutud ja seal osalenud isikute nimekiri ning avalike koosolekute protokollid avaldatakse;

4.  otsustab, et erikomisjonile saabuvaid konfidentsiaalseid dokumente hinnatakse vastavalt kodukorra artiklis 221 sätestatud korrale; otsustab lisaks, et sellist teavet kasutatakse ainult erikomisjoni lõppraporti koostamise eesmärgil;

5.  otsustab, et erikomisjoni kuulub 33 liiget;

6.  otsustab, et erikomisjoni ametiaeg on 12 kuud ja selle alguskuupäev on tema avakoosoleku kuupäev;

7.  otsustab, et erikomisjon kontrollib INGE 1 erikomisjoni raporti ja kehtivate õigusaktide rakendamist, tuvastab lüngad ja kattuvused ning teeb seejärel kindlaks, milline on sobiv õiguslik alus vajalike õigusaktide jaoks, ja valmistab ette püsivad ELi institutsioonilised lahendused tegelemiseks välismaise pahatahtliku sekkumise ja desinformatsiooniga ning nõuab vajaduse korral komisjonilt konkreetsete institutsiooniliste meetmete võtmist, koostades kodukorra artikli 54 alusel algatusraporti, milles palutakse komisjonil esitada sellekohane ettepanek.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0428. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).