Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 10 ja 19,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21 ja 23,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), mis jõustus 1. augustil 2014,

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426 – horisontaalne diskrimineerimisvastane direktiiv);

–  võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (COM(2012)0614 – naissoost juhatuseliikmete direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL(1) (töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiv),

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2021. aasta eriaruannet nr 10/2021 „Soolõime ELi eelarves: aeg on minna üle sõnadelt tegudele“,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 17. detsembri 2018. aasta aruannet väärikuse kohta ELi institutsioonides ja ametites töötamisel,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse (EPRS) 2021. aasta uuringut „Gender mainstreaming in the European Parliament: state of play“ (Soolõime Euroopa Parlamendis: ülevaade olukorrast),

–   võttes arvesse 2021. aasta uuringut „Gender equality: economic value of care from the perspective of the applicable EU funds“ (Sooline võrdõiguslikkus: hooldustöö majanduslik väärtus kohaldatavate ELi vahendite seisukohast), mille Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond tellis naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni (FEMM) palvel,

–  võttes arvesse 2021. aasta brošüüri „Naised Euroopa Parlamendis“,

–  võttes arvesse FEMM-komisjoni palvel 16. märtsil 2021 toimunud seminari teemal „Soolõime kohaldamine ELi taastepaketis“,

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2003. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendis(2),

–  võttes arvesse oma 18. jaanuari 2007. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonide töö raames(3),

–  võttes arvesse oma 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonide ja delegatsioonide töö raames(4),

–  võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ELi välissuhetes ning rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel(5),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendis(6),

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta naistevastase vägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooniga(7),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks(8),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis(9),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni meetmete kohta töökohal, avalikes kohtades ja poliitilises elus toimuva kiusamise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ELis(10),

–  võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta(11),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua soolise võrdõiguslikkusega tegelev nõukogu koosseis(12),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi valimiste kokkuvõtte kohta(13),

–   võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni soolise perspektiivi kohta COVID‑19 kriisi ajal ja selle järgsel perioodil(14),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A9‑0021/2022),

A.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks ELi aluspõhimõtteid; arvestades, et soolõime on üldiselt tunnustatud strateegia soolise perspektiivi lõimimise tagamiseks kõigi poliitikavaldkondade, programmide ja meetmete kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja võidelda diskrimineerimise vastu; arvestades, et sooküsimused esinevad kõikjal, ka valdkondades, mis ei ole olnud tähelepanu keskmes, nagu maksustamine, kaubandus ja rohepööre; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tuleb kasutada valdkondadevahelist lähenemisviisi, millega lõimitakse kõik töövaldkonnad parlamendis;

B.  arvestades, et vaatamata soolise võrdõiguslikkuse edusammudele mõnes valdkonnas, kannatavad naised ikka veel soolise diskrimineerimise all nii avalikus kui ka eraelus ning on veel palju arenguruumi, sealhulgas soolõime killustatud rakendamise osas ELi ja riikliku tasandi poliitikavaldkondades ja institutsioonides;

C.  arvestades, et sooline diskrimineerimine põimub sageli muul põhjusel toimuva muud liiki diskrimineerimisega, mis põhjustab teatud rühmade mitmekordse ja kumulatiivse diskrimineerimise vorme, mis toimivad ja mõjutavad üksteist nii, et neid ei saa lahutada;

D.  arvestades, et soolõime meetmete hulka kuuluvad muu hulgas kvoodid, töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed, ahistamisvastased põhimõtted, sooteadlikud värbamismenetlused, soolise mõju hindamised, sootundlikud indikaatorid, sooteadlik eelarvestamine ja sooteadlikud hindamised, et vastu võtta sooteadlikud õigusaktid, sooneutraalne keelekasutus ja sooteadlik suhtlemine;

E.  arvestades, et OECD määratleb soolist tasakaalu kui elu võimaluste ja ressursside õiglast jaotust naiste ja meeste vahel ja/või naiste ja meeste võrdset esindatust;

F.  arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) määratleb horisontaalset segregatsiooni kui naiste ja meeste koondumist eri valdkondades ja ametikohtadel;

G.  arvestades, et nelja aasta jooksul pärast liikumise #MeToo algust ei ole seksuaalse ahistamise ja seksuaalvägivalla probleemi lahendamisega piisavalt edasi liigutud ning palju on veel teha nii ELi institutsioonides kui ka mujal; arvestades, et uuringute kohaselt on ahistamine laiemalt levinud, kui üldiselt arvatakse, ja sageli sellest ei teatata;

H.  arvestades, et soolõimet tuleb kohaldada ka eelarvemenetluses; arvestades, et sooteadlik eelarvestamine ei tähenda ainult selgelt soolise võrdõiguslikkuse algatuste rahastamist, vaid ka seda, et mõistetakse eelarve- ja poliitiliste otsuste mõju soolisele võrdõiguslikkusele ning kohandatakse sellele vastavalt avaliku sektori kulusid ja tulusid; arvestades, et eelarvevahendeid ja teenuste osutamist tuleks suunata vastavalt vajaduste andmepõhisele kindlakstegemisele, sealhulgas tuginedes kvalitatiivsetele andmetele soolise mõju kohta;

I.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda on juhtinud tähelepanu asjaolule, et ELi eelarvetsüklis ei ole võetud soolist võrdõiguslikkust piisavalt arvesse; arvestades, et kontrollikoda on soovitanud komisjonil hinnata ja anda teada, kas liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades käsitletakse soolist võrdõiguslikkust;

J.  arvestades, et ELi institutsioonid juhinduvad aluslepingutest ja ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiast 2020–2025; arvestades, et Euroopa Parlament peaks olema teiste parlamendiorganite jaoks soolise võrdõiguslikkuse edendamisel juhtrollis, õppima teiste parlamendiorganite parimatest tavadest soolõime alal oma struktuurides ja protsessides ning võtma arvesse häid näiteid soolõime rakendamisest avalikus ja erasektoris ning kodanikuühiskonnas; arvestades, et soolõime ei ole ikka veel täielikult integreeritud parlamendi tavadesse ja eeskirjadesse(15); arvestades, et käesoleva ametiaja algusest kuni novembrini 2020 oli enamiku parlamendi komisjonide korraldatud kuulamistel naiste osakaal alla 50 %; arvestades, et muu hulgas põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis, kalanduskomisjonis, petitsioonikomisjonis ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis oli naiste osakaal alla 25 %;

K.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia on parlamendis töö- ja eraelu tasakaalu tugevalt mõjutanud ning digitaalsete vahendite kaasabil on see sageli kaasa toonud pikema tööaja nii parlamendiliikmete kui ka töötajate jaoks; arvestades, et kodus töötamine ei asenda lapsehoidu; arvestades, et parlament kui tööandja ja institutsioon, mis on eeskujuks ühiskonnale kui tervikule, võib kasu saada motiveeritud tööjõust ja tervislikust keskkonnast ning töötajad peaksid saama kasu töö- ja eraelu tasakaalust kogu oma karjääri jooksul;

Üldised märkused

1.  kinnitab veel kord oma kindlat tahet võidelda soolise võrdõiguslikkuse eest ja rõhutab, et soolõime on üks tema ametlikke poliitilisi lähenemisviise selle tagamiseks; peab kahetsusväärseks soolõime killustatud rakendamist kõigis poliitikavaldkondades ja institutsioonides ELi tasandil; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse tagamine on jagatud vastutus, mis eeldab kõigi ELi institutsioonide, liikmesriikide ja ametite meetmeid koostöös kodanikuühiskonna, naisteorganisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja erasektoriga;

2.  rõhutab, et naised moodustavad poole elanikkonnast ja seetõttu puutuvad nad kokku mitmesuguse läbipõimunud diskrimineerimise vormidega; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse tagamise meetodite hulka peab kuuluma valdkonnaülene lähenemisviis eesmärgiga mitte jätta kedagi kõrvale ja kaotada diskrimineerimise kõik vormid, sealhulgas läbipõimunud vormid; rõhutab vajadust luua ka osalusprotsessid, millesse on kaasatud kõik asjaomased osalejad ning milles on ühendatud ülevalt allapoole ja alt üles lähenemisviisid;

3.  väljendab heameelt poliitikas osalevate naiste arvu suurenemise üle, kuid rõhutab, et me oleme kaugel soolise võrdsuse saavutamisest ning et avaliku profiiliga naised, näiteks poliitikud ja aktivistid, langevad sageli ahistamise ohvriks, mille eesmärk on neid hirmutada, et nad ei osaleks avalikus elus ja otsuste tegemisel; rõhutab, et ühtki feministlikku õigusakti ega poliitikat, mille eesmärk on saavutada sooline võrdõiguslikkus kõigis valdkondades, ei saa kavandada ilma naiste osalemiseta otsuste tegemise protsessis; tuletab meelde, kui oluline on sooteadliku töökeskkonna olemasolu, et parandada naiste esindatust parlamendi kõigil tasanditel, sealhulgas fraktsioonides ja parlamendiliikmete büroodes;

4.  märgib, et kui andmed naiste arvu kohta eri ametikohtadel välja arvata, puuduvad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed andmed soolõime kohta ELi institutsioonides; nõuab seetõttu tervikliku soolise statistika koostamist ja kohustub looma soolise võrdõiguslikkuse kvalitatiivseid näitajaid, et koguda sooliselt eristatud lisaandmeid, et jätkata soolise võrdõiguslikkuse parandamist;

5.  kiidab EIGE sootundlike parlamentide töövahendeid, milles keskendutakse viiele peamisele lahendust vajavale valdkonnale: võrdsed võimalused parlamenti pääseda, võrdsed võimalused mõjutada parlamendi tööprotsesse, naiste huvidele ja muredele piisav tähelepanu pööramine parlamendi tegevuskavas, sootundlike õigusaktide koostamine ja parlamendi sümboolse rolli järgimine;

6.  väljendab heameelt selle üle, et kõik parlamendikomisjonid on vastu võtnud soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavad; märgib siiski, et nende kavade järgimist ei kontrollita ja neid kavasid et rakendata; kutsub seetõttu komisjone üles jälgima oma soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavasid, et hinnata tehtud edusamme ja tagada nende rakendamine; rõhutab, et parlamendi soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise võrgustik vastutab sooliselt kaasava lähenemisviisi integreerimise eest komisjonide ja delegatsioonide keskkonda ja töösse;

7.  väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal võeti vastu uus parlamendi kodukorra säte, millega kehtestati kohustus võtta vastu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava eesmärgiga lõimida sooline perspektiiv kogu parlamendi tegevusse kõigil tasanditel ja etappidel; väljendab heameelt selle üle, et 2020. aasta juulis võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ja 2021. aasta aprillis selle rakendamise tegevuskava; palub koostada aruandeid, milles korrapäraselt jälgitakse võrdõiguslikkuse tegevuskava rakendamisel tehtud edusamme; peab kahetsusväärseks, et soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ja selle rakendamise tegevuskava ei ole üldsusele kättesaadavad ning enamik selle meetmetest on sõnastatud põhimõtetena ilma selgete eesmärkide ja kohustusteta, mis näitab poliitilise huvi puudulikkust selle rakendamisel;

8.  nõuab veelgi tugevamat struktureeritud koostööd kõigi ELi institutsioonide vahel soolõime rakendamisel, et paremini saavutada sooline võrdõiguslikkus; on arvamusel, et parlament ja fraktsioonid peaksid ühendama jõud, et parandada soolist võrdõiguslikkust ning võidelda feminismivastaste ja soolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste vastu, mis on alati ka demokraatiavastased liikumised, nii Euroopas kui ka kogu maailmas;

Võimalused pääseda Euroopa Parlamenti

9.  märgib, et Euroopa Parlamendi naisliikmete osakaal on alates viimase ametiaja lõpust veidi vähenenud, umbes 39,6 %‑lt 39,1 %‑le; tunneb siiski heameelt parlamendi juhtrolli üle selles valdkonnas, sealhulgas edusammude üle naiste poliitilise esindatuse alal, mis on suurem kui liikmesriikide parlamentide keskmine 30,4 % ja tunduvalt suurem kui kogu maailma riikide parlamentide keskmine 25,2 %; tunneb heameelt selle üle, et mõned liikmesriigid ja erakonnad on kehtestanud eeskirjad oma valimisnimekirjades soolise tasakaalu tagamiseks, ning rõhutab vajadust tagada ELi valimisõiguse eelseisval läbivaatamisel(16) sooline tasakaal tõmbluku põhimõttel koostatud nimekirjadega või muude samaväärsete meetoditega, nii et nais- ja meeskandidaatidel oleks võrdsed võimalused saada valituks;

10.   ergutab liikmesriike võtma arvesse vajadust sooliselt kaasavate parlamentide järele, kui nad oma valimisseaduseid läbi vaatavad; julgustab lisaks liikmesriikide erakondi kehtestama valimiste kandidaatide üle otsustamisel kvoote, isegi kui see ei ole seadusega ette nähtud; nõuab selleks toetusmehhanisme ja parimate tavade jagamist erakondadega; rõhutab, et naiskandidaatide olemasolu tagamiseks peavad erakonna sisemine korraldus ja menetlused olema sooteadlikud, sisaldades selliseid meetmeid nagu soolise võrdõiguslikkuse selgesõnaline käsitlemine erakonna põhikirjas, otsustuspädevusega ametikohtadele sookvootide kehtestamine ning hästitoimivate lobitöö, toetus- ja arutelufoorumite, sealhulgas naistiibade ja -komiteede olemasolu tagamine;

11.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendis puuduvad sooteadlikud värbamismenetlused, ning palub, et parlamendi teenistused ja fraktsioonid arendaksid selliseid menetlusi, et vältida diskrimineerimist ja suurendada naiste osalemist valdkondades, kus nad on alaesindatud, seda nii administratsioonis kui ka fraktsioonides; palub võtta lõhe ületamiseks vastu konkreetsed meetmed;

Võimalused mõjutada parlamendi töökorda

12.  väljendab heameelt parlamendi täielikult sooliselt tasakaalus juhatuse üle, kus 14 asepresidendi hulgas on kaheksa naist ja viie kvestori hulgas on kaks naist; märgib siiski, et seitsmest parlamendi fraktsioonist on ainult kolmes esimehe või kaasesimehe ametikohal naine, 25‑st komisjonist kaheksas on praegu esimehe ametikohal naine ja 43 delegatsiooni juhi hulgas on 15 naist; nõuab paremat soolist tasakaalu komisjonide, delegatsioonide ja fraktsioonide juhtkonnas; väljendab heameelt parlamendi kodukorra artikli 213 lõike 1 muudatuse üle, milles nõutakse, et iga komisjoni juhatus oleks sooliselt tasakaalus; peab siiski kahetsusväärseks, et see muudatus jõustub alles 2024. aastal Euroopa Parlamendi järgmistele valimistele järgneva esimese osaistungjärgu avamisel;

13.  nõuab soolise tasakaalu tagamist täiskogu, komisjonide ja delegatsioonide töö kõigil tasanditel, sealhulgas koordinaatorite, raportööride ja variraportööride nimetamisel ning sõnavõtuaja jaotamisel;

14.  palub võtta meetmeid horisontaalse segregatsiooniga võitlemiseks, et tagada sooline tasakaal eri komisjonides ja kaotada portfellide sooline koondatus, mille puhul suurema naiste osakaaluga valdkondi peetakse vähem väärtuslikuks;

15.  kutsub fraktsioone ja nende sekretariaate üles kehtestama sisereegleid ja muid asjakohaseid meetmeid, nagu käitumisjuhendid ja soolõime vahendid, koolitused ja järelevalve, et tagada oma sisemises toimimises sooline võrdõiguslikkus, eriti seoses ametisse nimetamistega ning rollide ja kohustuste jaotusega; nõuab, et fraktsioonidele tehtaks kättesaadavaks parimate tavade juhised ja nõuanded, sealhulgas töötajatele ja parlamendiliikmetele mõeldud koolitused soolõime kohta, et nad saaksid soolõime põhimõtet paremini mõista ja rakendada oma sisemises toimimises;

16.  kutsub asjaomaseid peadirektoraate üles tagama, et uuringute autorite valik oleks sooliselt tasakaalus;

17.  märgib, et vaatamata kõigile tehtud edusammudele ja jõupingutustele ei ole soolist võrdõiguslikkust parlamendi administratsiooni kõigil juhtimistasanditel veel saavutatud; väljendab heameelt selle üle, et direktorite tasandil on saavutatud võrdsus, kuid peab kahetsusväärseks, et ainult 23,1 % peadirektoritest ja 39,3 % üksuse juhatajatest on naised; kiidab sellega seoses parlamendi administratsiooni eesmärki, et 2024. aastaks oleks keskastme ja kõrgema astme juhtidest 50 % naised ning tippjuhtidest 40 % naised; nõuab, et naisi võetaks tööle eelisjärjekorras, juhul kui nad on alaesindatud ja kandidaatide vastavad head küljed on võrdsed; rõhutab vajadust luua ja tugevdada soolise võrdõiguslikkuse alaseid eksperditeadmisi juhtkonna tasandil; nõuab mentorlusprogrammide rakendamist;

18.  palub koguda andmeid fraktsioonide töötajate vertikaalse ja horisontaalse esindatuse kohta ning anonüümseks muudetud andmeid parlamendiliikmete assistentide, fraktsioonide töötajate ja haldustöötajate palgaerinevuste kohta, et tagada tasustamise läbipaistvus;

19.  palub regulaarselt koguda sooliselt eristatud andmeid osaajatööd tegevate parlamendi töötajate osakaalu kohta; nõuab olemasolevate andmete(17) põhjal meetmete võtmist, et kõrvaldada märkimisväärne tasakaalustamatus ja hinnata, kuidas saab parlament anda lisatoetust juhul, kui töötajad soovivad naasta täistööajaga tööle;

20.  rõhutab, et ahistamine töökohal kujutab endast tugevat rünnakut inimese vaimse ja füüsilise tervise vastu ning võib tekitada temas ebakindlustunnet tööl ja mõnel juhul takistada teda oma tööd tegemast; märgib, et naised puutuvad seksuaalse ahistamisega kokku palju tõenäolisemalt kui mehed; on seisukohal, et vaatamata kõigile seni ahistamise suhtes täisleppimatuse poliitika tagamiseks tehtud jõupingutustele esineb parlamendis ikka veel seksuaalse ahistamise juhtumeid ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks tuleks teha suuremaid jõupingutusi; kordab seetõttu oma üleskutset rakendada ahistamisvastase poliitika parandamiseks järgmisi meetmeid:

21.  kohustub tagama parlamendiliikmetele, fraktsioonide töötajatele, parlamendiliikmete registreeritud assistentidele ja haldustöötajatele töö- ja eraelu hea tasakaalu, näiteks võttes kasutusele töö- ja eraelu tasakaalu soodustavad tööajad ning tehes koostööd komisjoni ja nõukoguga, et leida ühine lahendus koosolekuteks, millel osalevad kolm institutsiooni; palub töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed läbi vaadata, et parandada ja tugevdada praegust raamistikku, võttes muu hulgas arvesse kaugtöö mõju pärast COVID‑19 pandeemiat ning tasakaalustades paindlikke tööstruktuure hästi toimiva ja tugeva parlamendi nõuetega;

22.  nõuab, et parlamendi töötajatele antaks pärast lapse saamist rohkem mitteülekantavat ema- ja isapuhkust, kokku kuus kuud iga vanema kohta esimesel aastal; rõhutab, et kuus kuud vanemapuhkust peaks olema võimalik võtta lapse kolme esimese eluaasta jooksul; peab kahetsusväärseks, et vanemapuhkust võtvad ELi institutsioonide töötajad saavad ainult kindlasummalist toetust, mitte 100 % oma palgast, mis takistab paljusid seda puhkust kasutamast; nõuab vanemapuhkuse täielikku tasustamist; väljendab heameelt toetuste üle, mida parlamendi töötajate peredel on võimalik saada;

23.  nõuab eelkõige, et Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse muutmise teel tunnustataks parlamendiliikmete ema-, isa ja vanemapuhkust; palub lisaks rakendada lahendusi, mis tagavad parlamendiliikmetele võimaluse jätkata tööd ema-, isa- või vanemapuhkusel olles, näiteks puhkuse ajal kaughääletuse võimaluse säilitamine või ajutise asendamise võimaluse uurimine, mis tagaks, et valijad ei oleks esindamata, kui nende parlamendiliige on puhkusel, ja et parlamendiliikmetel ei lasuks surve kiiresti tööle naasta; rõhutab, et ajutise asendamise kasutamine oleks parlamendiliikme enda otsustada;

24.  nõuab, et parlamendi teenistused uuriksid menopausi mõju parlamendi töötajate tööelule; rõhutab, et see peaks põhinema tõenditel ning hõlmama meditsiinilisi ja elustiili juhiseid keskea ja menopausi sümptomitega toimetuleku kohta, kasutades riiklikke ja rahvusvahelisi suuniseid; nõuab menopausi arvesse võtmist haigusi ja kohalviibimise haldamist käsitlevas poliitikas;

Soolise perspektiivi silmapaistvus parlamendi tegevuses

25.  tunneb heameelt töö üle, mida teevad naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon, soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm ning soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise võrgustik kui juhtivad organid soolõime tagamisel parlamendis; nõuab siiski nende organite vahel tihedamat ja struktureeritumat koostööd ja koordineerimist, eriti sellistes erakorralistes tingimustes nagu COVID‑19 kriis ja selle tagajärjed, korrapäraste kohtumiste kaudu, et jagada teavet ja koostada ühiseid temaatilisi aruandeid;

26.  tunneb heameelt delegatsioonide juhtide konverentsi uue algatuse üle, milles kutsutakse kõiki delegatsioone üles nimetama ametisse soolõime eest vastutavaid liikmeid, ning tunnustab soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise võrgustiku ning delegatsioonides sooküsimuste ja mitmekesisuse eest vastutavate parlamendiliikmete koostööd;

27.  nõuab, et soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise võrgustik lisataks kodukorda, et kajastada selle rolli soolõime edendamisel parlamendi komisjonide ja delegatsioonide tegevuses; palub ette näha vajalikud vahendid, et võrgustik saaks täita oma ülesandeid ja koostada asjakohaseid soovitusi; nõuab, et komisjonide koosolekute päevakorda lisataks alaline arutelupunkt;

28.  tunneb heameelt soolise mõju hindamist ja sooteadlikku eelarvestamist käsitlenud EIGE koolituse üle, mis oli mõeldud parlamendiliikmetele ja kohandatud parlamendi vajadustele; ergutab tegema EIGEga tihedamat koostööd, korraldades parlamendiliikmetele, fraktsioonide töötajatele, parlamendiliikmete assistentidele, parlamendi teenistustele ja komisjonide sekretariaatide töötajatele soolõime teemal regulaarseid koolitusi; tuletab meelde, et tähtis on pakkuda konkreetsetele vajadustele ja teadmistele kohandatud programme nii poliitilisel kui ka haldustasandil;

29.  juhib tähelepanu sellele, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon kui täieõiguslik naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse eest vastutav komisjon tegeleb paljude horisontaalsete küsimustega, mis sageli puudutavad teiste komisjonide tööd; märgib, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuste või muudatuste kujul esitatud ettepanekuid võtavad teised komisjonid erineval määral arvesse; tunneb heameelt rakendamise tegevuskavas võetud kohustuse üle koguda asjaomaste teenistuste ja organite kaudu selgeid näitajaid, et hinnata, kas naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni panus kaasatakse teiste komisjonide töösse ja parlamendi lõplikku seisukohta; nõuab süstemaatilist, läbipaistvat ja aruandekohustuslikku järelevalvet naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ettepanekute integreerimise üle, mis on oluline, et tagada soolise võrdõiguslikkuse ja soolõime põhimõtete nõuetekohane rakendamine;

30.  rõhutab, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamustes esitatud muudatusettepanekud on tähtsad soolõime tagamiseks; palub, et algatusraportite kontekstis parandataks komisjonidevahelist koostööd, koostades ajakava, et tagada piisav aeg juhtiva komisjoni raporti projekti kättesaadavaks tegemise ja komisjonis toimuva hääletuse vahel, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon saaks esitada oma seisukoha raporti projekti muudatusettepanekute kujul; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise võrgustiku liikmed vastutavad soolõime meetmete integreerimise eest oma komisjonides; peab kahetsusväärseks, et see töö on seni olnud suurel määral ajutist laadi, ja on arvamusel, et seda tuleks teha struktureeritumal alusel;

31.  nõuab, et kõik komisjonide ja delegatsioonide lähetused oleksid sooliselt tasakaalus ning et kontrollitaks soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste mõõdet; nõuab peale selle, et lähetuste programmidesse lisataks kohtumised organisatsioonidega, kes edendavad soolist võrdõiguslikkust;

32.  väljendab heameelt soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas ja selle rakendamise tegevuskavas võetud kohustuse üle tagada, et kõik komisjonid ja teised organid, kes korraldavad arutelusid, õpikodasid ja konverentse, kasutaksid sooliselt tasakaalus paneelarutelusid ja eksperte, kes on pädevad uurima soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste mõõdet konkreetses vaatlusaluses valdkonnas; nõuab selle sätte rakendamiseks selgete eesmärkide püstitamist;

33.  kiidab parlamendis 2020. aastal esimest korda toimunud soolise võrdõiguslikkuse nädalat, mille raames kutsuti kõiki parlamendi komisjone ja delegatsioone üles korraldama üritusi, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust nende pädevusvaldkondades; tunneb heameelt, et see edukas algatus jätkub ning 2021. aasta nädalal osales 16 komisjoni ja kuus delegatsiooni ning korraldati 21 üritust; nõuab, et kõik parlamendi organid, sealhulgas komisjonid ja delegatsioonid, kes ei ole seda veel teinud, ühineksid selle algatusega ja annaksid sellesse korrapäraselt oma panuse, kuna see suurendab teadlikkust ja tugevdab koostööd;

34.  palub soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise võrgustikul, soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelisel töörühmal, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil ning eelarvekomisjonil ja eelarvekontrollikomisjonil töötada välja ja võtta vastu spetsiaalsed suunised soolõime ja sooteadliku eelarvestamise rakendamiseks;

35.  väljendab heameelt EPRSi uuringu üle, mis käsitleb soolõimet parlamendis; märgib siiski, et EPRS peab seda uuringut korrapäraselt kordama, tuginedes kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele soolisele statistikale ning sooliselt eristatud andmetele, mida peaksid süstemaatiliselt koguma ja tegema kättesaadavaks parlamendi teenistused soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ja selle rakendamise tegevuskava raames;

36.  peab tervitatavaks sooneutraalse keelekasutuse suuniste tõlkimist kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse; peab kahetsusväärseks, et nende suuniste rakendamine on puudulik, ning palub, et võetaks täiendavaid teadlikkuse suurendamise meetmeid ja korraldataks erikoolitusi parlamendi keelejuristidele; palub suunised ja nende tõlked korrapäraselt läbi vaadata, tagamaks, et need kajastavad iga keele arengut ja on endiselt täpsed;

37.  kohustub tagama soolõimeks piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid ning parandama koostööd ja kooskõlastamist erinevate parlamendis soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisusega tegelevate organite vahel;

Soolise perspektiiviga õigusaktide koostamine

38.  rõhutab, kui tähtis on seadusandlike ettepanekute koostamisel soolise mõju hindamine ja seadusandlike algatuste sooteadlik hindamine; peab kahetsusväärseks, et komisjoni mõjuhinnangutes käsitletakse soolist mõju harva ja komisjoni mõjuhindamise suunistes 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta soovitatakse soolist võrdõiguslikkust poliitika kujundamisel arvesse võtta ainult siis, kui see on proportsionaalne; palub komisjonil oma lähenemisviisi muuta, teha ja avaldada iga seadusandliku ettepaneku puhul soolise mõju hindamine ning lisada oma ettepanekutesse sõnaselgelt soolise võrdõiguslikkusega seotud eesmärgid ja tulemusnäitajad; kohustub viima iga seadusandliku algatusraporti puhul läbi soolise mõju hindamise eesmärgiga kaasata sooline perspektiiv; kohustub uurima uusi meetodeid ja vahendeid soolõime parandamiseks õigusloomeprotsessis;

39.  peab kahetsusväärseks, et üldiselt ei ole soolõimet ELi eelarve kõikides osades veel kohaldatud ja eelarve panust soolise võrdõiguslikkuse saavutamisse ei ole piisavalt jälgitud; nõuab soolõimeime süstemaatilist rakendamist ELi eelarves; rõhutab, et sooline perspektiiv tuleb integreerida eelarvemenetluse kõigil tasanditel, et kasutada tulusid ja kulusid soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamiseks; pooldab parlamendi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas ja selle rakendamise tegevuskavas kavandatud meetmeid, mis käsitlevad sooteadlikku eelarvestamist, ja palub rakendada neid võimalikult kiiresti;

40.  tunnustab parlamendi läbirääkijaid selle eest, et soolõime lisati horisontaalse põhimõttena 2021.–2027. aasta mitmeaastasesse finantsraamistikku; tunneb heameelt eelkõige komisjoni lubaduse üle võtta kasutusele metoodika, et mõõta 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames rahastavate programmide asjakohaseid kulusid hiljemalt 2022. aasta lõpuks; kutsub komisjoni üles parandama aruandekohustust ja eelarve läbipaistvust, kohaldama uut metoodikat kõikide ELi rahastamisprogrammide suhtes ja rakendama sooteadlikku eelarvestamist praeguse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel; nõuab tungivalt, et komisjon järgiks sellega seoses Euroopa Kontrollikoja soovitusi;

41.  väljendab heameelt selle üle, et taaste- ja vastupidavusrahastu määrusesesse(18) lisati üldeesmärk leevendada COVID‑19 kriisi eelkõige naistele avalduvat sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning nõue lisada selgitus selle kohta, kuidas riiklike taaste- ja vastupidavuskavade meetmed aitavad kaasa soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele; peab siiski kahetsusväärseks, et ei võetud arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni üleskutset lisada riiklikesse kavadesse eraldi peatükk soolise võrdõiguslikkuse kohta; toonitab, et sooteadlikku aruandlust ja soolõime meetmeid ei saa asendada ainult sotsiaalse jälgimise ja sotsiaalsete investeeringutega; on arvamusel, et sooline võrdõiguslikkus väärib taaste- ja vastupidavusrahastu raamistikus eraldi peavoolustamismetoodikat, ning tuletab meelde, et EIGE on sobiva metoodika välja töötanud;

42.  palub komisjonil jälgida tähelepanelikult taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamist, eriti mis puudutab soolise võrdõiguslikkusega seotud kehtivaid sätteid, ning lisada taaste ja vastupidavuse tulemustabelisse asjakohased näitajad, et jälgida riiklike kavade mõju soolisele võrdõiguslikkusele ning selle eesmärgi toetamiseks eraldatud ja kulutatud vahendite summat; rõhutab vajadust integreerida sooline võrdõiguslikkus ELi majanduse juhtimise struktuuri ja Euroopa poolaastasse;

43.  peab kahetsusväärseks, et mitmes ELi rahastamisprogrammis, millel on märkimisväärne potentsiaal soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, ühine põllumajanduspoliitika või Erasmus, ei ole võetud soolist võrdõiguslikkust tõhusalt arvesse;

44.  rõhutab, et sotsiaaldialoog on kõigi otsustusprotsessis osalejate jaoks tähtis vahend ja on seetõttu oluline soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks ELi institutsioonides;

45.  kutsub komisjoni üles tugevdama soolõimet toetavat institutsioonilist raamistikku ja teisendama võetud soolõime kohustust konkreetseks tegevuseks; palub komisjonil vastu võtta soolõime rakenduskava igas poliitikavaldkonnas;

46.  peab kahetsusväärseks, et komisjonil ei ole täielikult välja kujundatud strateegiat soolõimealaseks koolituseks ja ta pakub oma töötajatele ainult ühte vabatahtlikku sissejuhatavat kursust; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja soolõimealase koolituse strateegia, tagaks, et koolitus oleks kättesaadav kõikidele töötajatele, ning kasutaks täielikult ära EIGE töövahendeid ja soolõimealaseid eksperditeadmisi;

47.  palub komisjonil andmete kogumisel süstemaatiliselt eristada andmeid soo alusel ning võtta ELi programmide hindamisel ja aruandluses arvesse soolist mõõdet; palub, et komisjon lisaks tulevastesse seadusandlikesse ettepanekutesse nõude koguda süstemaatiliselt kõikide programmide kohta sooliselt eristatud andmeid ja asjakohaseid soolise võrdõiguslikkuse näitajaid ning lisaks ka sooteadlikud järelevalve- ja hindamisnõuded; rõhutab, kui oluline on sooteadlik järelevalve ja hindamine, et paremini saavutada soolõime eesmärgid;

48.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole võtnud kohustust koostada soolise perspektiiviga õigusakte, ja kordab oma palvet mitte enam tõkestada Istanbuli konventsiooni ratifitseerimist ELis, horisontaalset diskrimineerimisvastast direktiivi, mis tagab, et soolise diskrimineerimise vastu võitlemisel võetakse arvesse valdkonnaülest mõõdet, ning naissoost juhatuseliikmete direktiivi;

49.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid täielikult üle ja rakendaksid töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi, ning kutsub komisjoni üles seda tõhusalt jälgima;

50.  kordab nõudmist, et nõukogu ja Euroopa Ülemkogu looksid soolise võrdõiguslikkusega tegeleva nõukogu koosseisu, kuna EL vajab soolise võrdõiguslikkuse teemal valitsustevahelist arvamustevahetuse platvormi ja ametlikku foorumit soolise võrdõiguslikkuse küsimuste eest vastutavatele ministritele ja riigisekretäridele, et tugevdada soolõimet kõigis ELi poliitikavaldkondades ja õigusaktides, arendada dialoogi ja koostööd liikmesriikide vahel, vahetada parimaid tavasid ja õigusakte, jätkata läbirääkimistega soolise võrdõiguslikkusega seotud põhiliste ettepanekute üle, reageerida ühiselt kogu ELi hõlmavatele probleemidele ning tagada, et soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimusi arutatakse kõige kõrgemal poliitilisel tasandil;

51.  nõuab, et soolõimet rakendataks paremini ja tõhusamalt Euroopa tuleviku konverentsil asjaomaste parlamendi organite tegevuse parema kooskõlastamise teel, et tugevdada töörühmade panuse ning konverentsi täiskogu arutelude ja ettepanekute soolist mõõdet;

52.  nõuab lisaks meetmeid, millega tagatakse soolõime, ja konkreetseid sihipäraseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks, nagu soolise vägivalla, tasustamise läbipaistvuse ja hooldusega seotud õigusaktid, soovitused ja poliitika;

Sooline võrdõiguslikkus ja mitmekesisus parlamendi sümboolses rollis

53.  rõhutab, et selleks, et parlament oleks sooteadlik, peaks ta olema teadlik sümboolsetest tähendustest, mida institutsioon edastab kommunikatsioonistrateegia ja füüsiliste alade kujundamise kaudu, ning pöörama nendele tähendustele tähelepanu; palub jõupingutusi nendes valdkondades suurendada;

54.  palub võtta vastu konkreetsed eesmärgid, et tagada sooline tasakaal parlamendi hoonetele, ruumidele ja muudele füüsilistele aladele nimede andmisel ja nende ümbernimetamisel;

55.  tunneb heameelt rakendamise tegevuskavas võetud kohustuse üle analüüsida lapsehoiuruume parlamendi hoonetes, sealhulgas rinnaga toitvatele emadele mõeldud ruume, ning palub võtta kohustuse kujundada need vajaduse korral ümber, niipea kui eelmine kokku lepitud hetkeseisu analüüs on tehtud;

56.  palub analüüsida parlamendi tualettruumide jaotust ja kujundust, et hinnata, kas kõikide sugude vajadustele vastamiseks tuleb neid kohandada, sealhulgas selliste meetmete abil nagu sooneutraalsete tualettruumide kasutuselevõtmine ning eraldi prügikasti ja valamuga tualettide arvu suurendamine, et hõlbustada menstruaalanumate ja muude hügieenitarvete kasutamist;

57.  palub läbi vaadata parlamendi kommunikatsioonistrateegia, sealhulgas selliste meetmete abil nagu feminitsiidiohvrite leinamiseks protokolli loomine ja parlamendi veebisaidi läbivaatamine, et lisada kodumenüüsse eraldi jaotis soolise võrdõiguslikkuse kohta, esitada asjakohast teavet tähtsamate teemade kohta, näiteks Istanbuli konventsiooni ELis ratifitseerimise kohta, ning ajakohastada teavet parlamendi ajaloo ja ülesehituse kohta soolisest vaatenurgast;

Kokkuvõtvad märkused

58.  kordab oma nõudmist teha audit(19), et kaardistada praegune olukord soolise võrdõiguslikkuse ja soolõime osas ning anda soovitusi nii parlamendi tegevuse poliitilisele kui ka halduslikule poolele; soovitab, et see audit peaks hõlmama kõiki valdkondi ja näitajaid, mis on välja töötatud EIGE sootundlike parlamentide töövahendites, ning tuvastama reeglid, mis soolist võrdõiguslikkust igas analüüsitavas valdkonnas toetavad või takistavad, et ajakohastada parlamendi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ja selle rakendamise tegevuskava; nõuab, et auditis hinnataks ka seda, milline sooline mõju on kindlaksmääratud soolise tasakaalu nõude rakendamisel kõigis parlamendi struktuurides, sealhulgas komisjonides, delegatsioonides ja lähetustel;

59.  juhib tähelepanu sellele, et mõned soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ja selle rakendamise tegevuskavaga hõlmatud valdkonnad on olemuslikult seotud fraktsioonide poliitilise korraldusega ja eeldavad seetõttu poliitilist arutelu, milles osalevad kõik fraktsioonid; nõuab, et loodaks esimeeste konverentsi alluvuses ajutine töörühm, kuhu kuuluvad esindajad igast fraktsioonist ja mida juhivad parlamendi soolõime alalised raportöörid, et juhtida selle valdkonna tööd, rakendada käesolevat resolutsiooni ning kooskõlastada vajaduse korral tegevust soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma, parlamendi juhatuse, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ja soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise võrgustikuga; ergutab fraktsioone moodustama seda töörühma 2022. aasta keskpaigaks;

o
o   o

60.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 188, 12.7.2019, lk 79. (2) ELT C 61 E, 10.3.2004, lk 384. (3) ELT C 244 E, 18.10.2007, lk 225. (4) ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 18. (5) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 32. (6) ELT C 411, 27.11.2020, lk 13. (7) ELT C 224, 27.6.2018, lk 96. (8) ELT C 232, 16.6.2021, lk 48. (9) ELT C 346, 27.9.2018, lk 192. (10) ELT C 433, 23.12.2019, lk 31. (11) ELT C 456, 10.11.2021, lk 208. (12) ELT C 445, 29.10.2021, lk 150. (13) ELT C 425, 20.10.2021, lk 98. (14) ELT C 456, 10.11.2021, lk 191. (15) Ahrens, P., „Working against the tide? Institutionalizing Gender Mainstreaming in the European Parliament“, Gendering the European Parliament: Structures, Policies, and Practices (Vastuvoolu ujumine? Soolõime institutsionaliseerimine Euroopa Parlamendis. Soolisustamine Euroopa Parlamendis: struktuurid, poliitika ja tavad), koostajad P. Ahrens ja A. L. Rolandsen, Rowman & Littlefield International, 2019, lk 85–101. (16) Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 223 ja ELi valimisõigusega, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevas 1976. aasta aktis, mida on muudetud 2002. aastal (EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5). (17) Esitatud 2021. aasta brošüüris „Naised Euroopa Parlamendis“. (18) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17. (19) ELT C 323, 11.8.2021, lk 33.