Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/0202(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0045/2022

Esitatud tekstid :

A9-0045/2022

Arutelud :

PV 04/04/2022 - 15
CRE 04/04/2022 - 15
PV 13/03/2023 - 15
CRE 13/03/2023 - 15

Hääletused :

PV 05/04/2022 - 7.6
CRE 05/04/2022 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta
PV 14/03/2023 - 7.8

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0101
P9_TA(2023)0067

Vastuvõetud tekstid
PDF 166kWORD 53k
Teisipäev, 5. aprill 2022 - Strasbourg
ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi muutmine ***I
P9_TA(2022)0101A9-0045/2022

Euroopa Parlamendi 5. aprillil 2022. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL) 2015/1814 seoses lubatud heitkoguse ühikute kogusega, mis lisatakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi kuni 2030. aastani (COM(2021)0571 – C9-0325/2021 – 2021/0202(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1
(1)  2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)3 jõustus 2016. aasta novembris. Pariisi kokkuleppe osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega.
 (1)  2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)3 jõustus 2016. aasta novembris. Pariisi kokkuleppe osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega. Glasgow kliimapakti vastuvõtmisega tunnistasid Pariisi kokkuleppe osalised, et maailma keskmise temperatuuri tõusu piiramine 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega vähendaks märkimisväärselt kliimamuutustega seotud ohtusid ja mõjusid, ning võtsid kohustuse suurendada 2022. aasta lõpuks oma 2030. aasta eesmärke, et kõrvaldada püüdluste puudujääk, kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) järeldustega. Seda tuleks teha õiglaselt ja austades ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja vastava suutlikkuse põhimõtet riigiti erineva olukorra valguses. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS), sealhulgas selle turustabiilsusreservi läbivaatamine on ainulaadne võimalus aidata tõhustada ELi kliimameetmeid enne Egiptuses toimuvat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärku (COP27).
__________________
 __________________
3 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).
 3 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Pariisi kokkuleppe 1,5 °C eesmärgi poole püüdlemise jätkamine on pärast IPCC 7. augusti 2021. aasta aruandes „Climate Change 2021: The Physical Science base“ (Kliimamuutused 2021: reaalteaduslik alus) tehtud järeldusi muutunud veelgi hädavajalikumaks. IPCC järelduste kohaselt jõuab ülemaailmne temperatuuri tõus 1,5 °C piirini või ületab selle kiiremini, kui varem arvati, nimelt järgmise 20 aasta jooksul. Samuti leiti, et kui kasvuhoonegaaside heitkoguseid ei vähendata kohe ja ambitsioonikalt, ei ole enam võimalik piirata globaalset soojenemist ligi 1,5 °C-ni või isegi 2 °C-ni.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1 b (uus)
(1b)  Euroopa Parlament nõudis 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta1a tungivalt, et komisjon võtaks viivitamata ambitsioonikaid meetmeid, et piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni ja vältida elurikkuse ulatuslikku kadumist, sealhulgas tegeledes vasturääkivustega liidu praeguses kliima- ja keskkonnaalast hädaolukorda käsitlevas poliitikas ning tagades, et kõik asjakohased tulevased seadusandlikud ja eelarve-ettepanekud on kõigiti kooskõlas eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5 °C ega kiirenda elurikkuse kadumist.
__________________
1a ELT C 232, 16.6.2021, lk 28.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1 c (uus)
(1c)  Vajadust kiireloomuliste meetmete järele suurendab veelgi äärmuslike ilmastikutingimuste sageduse ja intensiivsuse suurenemine, mis on otseselt tingitud kliimamuutustest. ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti andmetel on maailmas registreeritud katastroofide arv ja ülemaailmse majandusliku kahju ulatus viimase 20 aasta jooksul peaaegu kahekordistunud, suur osa sellest suurenemisest on tingitud kliimaga seotud katastroofide arvu märkimisväärsest kasvust.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1 d (uus)
(1d)  Seepärast peaks liit selle pakilisusega tegelema, suurendades jõupingutusi ja asudes kliimamuutuste vastases võitluses rahvusvaheliseks liidriks, võttes samal ajal arvesse õigluse ning ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja vastava suutlikkuse põhimõtteid, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõikes 2.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 2
(2)  Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 20194.
 (2)  Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on seetõttu kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 20194.
__________________
 __________________
4 COM(2019)0640
 4 COM(2019)0640
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 3
(3)  Euroopa rohelises kokkuleppes on ühendatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning selles on esitatud uus majanduskasvu strateegia, millega soovitakse muuta liit õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega, kus majanduskasv on eraldatud ressursikasutusest. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Samal ajal mõjutab see üleminek erinevalt naisi ja mehi ning eriti suur mõju on sellel teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed ja rassilises või etnilises vähemuses olevad inimesed. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav ning et kedagi ei jäetaks kõrvale.
 (3)  Euroopa rohelises kokkuleppes on sätestatud lähtepunkt liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks ja pärast seda negatiivsete heitkoguste eesmärgi saavutamiseks, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11191a artikli 2 lõikes 1. Selles on esitatud uus majanduskasvu strateegia, millega soovitakse muuta liit õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega, jätmata kedagi kõrvale õiglase ülemineku protsessis, milles käsitletakse ka energiaostuvõimetust. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. See üleminek mõjutab eri sektorite töötajaid ja sugusid erinevalt ning eriti suur mõju on sellel teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele ja haavatavatele rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed, rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed ning väikese ja väiksema keskmise sissetulekuga üksikisikud ja leibkonnad. Samuti tekitab see suuremaid probleeme teatavatele piirkondadele, eriti struktuurselt ebasoodsas olukorras olevatele ja perifeersetele piirkondadele ning saartele. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav.
_______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 4
(4)  Arvestades et COVID-19 pandeemial on olnud väga tõsised tagajärjed liidu kodanike tervisele, elu- ja töötingimustele ning heaolule, on Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus üksnes kasvanud. See näitab, et tuleb parandada meie ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet väliste vapustuste suhtes ning võtta varakult meetmeid nende ennetamiseks või leevendamiseks. Euroopa kodanikud väljendavad jätkuvalt kindlat arvamust, et see kehtib eelkõige kliimamuutuste kohta5.
 (4)  Arvestades et COVID-19 pandeemial on olnud väga tõsised tagajärjed liidu kodanike tervisele, elu- ja töötingimustele ning heaolule, on hästi rakendatud Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus üksnes kasvanud. See näitab, et tuleb parandada meie ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet väliste vapustuste suhtes ning võtta varakult meetmeid nende ennetamiseks või leevendamiseks õiglaselt ja nii, et mitte kedagi, sealhulgas energiaostuvõimetuse ohus olevaid inimesi, ei jäeta kõrvale. Euroopa kodanikud väljendavad jätkuvalt kindlat arvamust, et see kehtib eelkõige kliimamuutuste kohta5.
__________________
 __________________
5 Eurobaromeetri eriuuring nr 513 kliimamuutuste kohta, 2021 (https://ec.europa.eu/clima/citizens/support_et).
 5 Eurobaromeetri eriuuring nr 513 kliimamuutuste kohta, 2021 (https://ec.europa.eu/clima/citizens/support_et).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum (IPBES) juhtis oma 29. oktoobri 2020. aasta aruandes „Biodiversity and Pandemics“ (Elurikkus ja pandeemia) tähelepanu sellele, et pandeemiate algpõhjused on samad ülemaailmsed keskkonnamuutused, mis põhjustavad elurikkuse kadumist ja kliimamuutusi. Seetõttu tuleks kliimamuutusi leevendada, et säilitada ja parandada meie elurikkuse seisukorda ning sellega omakorda kaitsta inimeste tervist.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 6
(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 on liit sätestanud õigusakti kujul eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka siduv kohustus vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55 %.
 (6)  Määruses (EL) 2021/1119 on liit sätestanud õigusaktis eesmärgi saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ja eesmärgi saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka siduv kohustus vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55 %. See peaks toimuma õiglase üleminekuna, kus mitte kedagi ei jäeta kõrvale.
__________________
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 7
(7)  Nimetatud eesmärgi saavutamisse peavad oma panuse andma kõik majandussektorid. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ8 loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) eesmärki kohandada nii, et see oleks kooskõlas kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside netoheite 2030. aastaks vähendamise kohustusega.
 (7)  Nimetatud eesmärgi saavutamisse peavad oma panuse andma kõik majandussektorid. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ8 loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) eesmärki kohandada nii, et see oleks kooskõlas kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside netoheite 2030. aastaks vähendamise kohustusega, liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga, mis tuleb saavutada hiljemalt 2050. aastaks, ja pärast seda negatiivsete heitkoguste saavutamise eesmärgiga, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1.
__________________
 __________________
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8
(8)  Selleks et vähendada struktuurset tasakaalustamatust LHÜde pakkumise ja nõudluse vahel turul, loodi 2018. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/18149 turustabiilsusreserv (edaspidi „reserv“), mis on toiminud alates 2019. aastast.
 (8)  Selleks et vähendada turul struktuurset tasakaalustamatust LHÜde pakkumise ja nõudluse vahel, mis nõrgendas ELi HKSi madalamate CO2 hindadega, takistades sellega ELi HKSi pakkumast tugevaid stiimuleid heitkoguste vähendamiseks, loodi 2018. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/18149 turustabiilsusreserv (edaspidi „reserv“), mis on toiminud alates 2019. aastast. Reservi loomine aitas vähendada ringluses olevate LHÜde ülejääki 2019. aastal 29 % võrreldes 2013. aasta rekordtasemega. Kuid CO2-turu 2021. aasta aruande kohaselt suurenes ringluses olevate LHÜde koguarv 2020. aastal uuesti 1 579 miljardi LHÜni võrreldes 1 385 miljardi LHÜga 2019. aastal. See üldise ülejäägi järsk suurenemine oli seotud COVID-19 kriisist tingitud väiksema nõudlusega. Komisjoni hinnangul kulub 2020. aasta täiendava ülejäägi absorbeerimiseks kuni neli aastat, mis omakorda lükkab edasi pakilise vajaduse absorbeerida varasem ülejääk ja muuta ELi HKS eesmärgipäraseks. Seepärast ja ilma et see piiraks reservi edasist muutmist 2022. aastal toimuva direktiivi 2003/87/EÜ ja otsuse (EL) 2015/1814 üldise läbivaatamise raames, peaks komisjon pidevalt jälgima reservi toimimist ja tagama, et reserv on tulevaste ettenägematute väliste vapustuste korral eesmärgipärane.
__________________
 __________________
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).
 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Tugev ja tulevikku suunatud reserv on oluline selleks, et tagada ELi HKSi terviklikkus ja tõhus juhtimine, et see aitaks poliitikavahendina kaasa liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele hiljemalt 2050. aastaks ja pärast seda negatiivsete heitkoguste eesmärgi saavutamisele, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1. ELi HKS ja järelikult reserv tuleks viia kooskõlla ka jõupingutustega piirata ülemaailmset temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega, tunnistades, et see vähendaks märkimisväärselt kliimamuutustega seotud ohte ja mõjusid, võttes samal ajal arvesse õiglust ning ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja vastava suutlikkuse põhimõtet riigiti erineva olukorra valguses, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artiklis 2.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 10
(10)  Kui ringluses olevate LHÜde arv ületab kehtestatud ülempiiri, arvatakse enampakkumisel müüdavate LHÜde kogusest maha LHÜde kogus, mis vastab kindlale protsendile kõnealustest LHÜdest, ja paigutatakse need reservi. Samas, kui ringluses olevate LHÜde koguarv jääb alla kehtestatud alampiiri, vabastatakse vastav arv LHÜsid reservist liikmesriikidele ja lisatakse enampakkumisel müüdavate LHÜde kogusele.
 (10)  Praegu, kui ringluses olevate LHÜde arv ületab kehtestatud ülempiiri, arvatakse enampakkumisel müüdavate LHÜde kogusest maha LHÜde kogus, mis vastab kindlale protsendile kõnealustest LHÜdest, ja paigutatakse need reservi. Samas, kui ringluses olevate LHÜde koguarv jääb alla kehtestatud alampiiri, vabastatakse vastav arv LHÜsid reservist liikmesriikidele ja lisatakse enampakkumisel müüdavate LHÜde kogusele.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 11
(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/41010 muudeti otsust (EL) 2015/1814 – kuni 31. detsembrini 2023 kahekordistati igal aastal reservi lisatavate LHÜde arvu kindlaksmääramiseks kasutatav protsendimäär 12 %-lt 24 %-le.
 (11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/41010 muudeti otsust (EL) 2015/1814 – kuni 31. detsembrini 2023 kahekordistati igal aastal reservi lisatavate LHÜde arvu kindlaksmääramiseks kasutatav protsendimäär 12 %-lt 24 %-le, et kiiresti absorbeerida varasem ülejääk, et anda tugevam hinnasignaal kasvuhoonegaaside heite kulutõhusaks vähendamiseks. See otsus tehti seoses liidu varasema 2030. aasta kliimaeesmärgiga vähendada kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 40 %.
__________________
 __________________
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).
 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 14
(14)  Reservi läbivaatamise raames tehtud analüüs ja CO2-turuga seotud eeldatavad suundumused näitavad, et pärast 2023. aastat igal aastal reservi lisamise määr 12 % ringluses olevate LHÜde koguarvust ei ole piisav selleks, et vältida LHÜde ülejäägi märkimisväärset suurenemist ELi HKSis. Seetõttu peaks protsendimäär pärast 2023. aastat olema jätkuvalt 24 % ja reservi lisatavate LHÜde miinimumarv jätkuvalt 200 miljonit.
 (14)  Reservi läbivaatamise raames tehtud analüüs ja CO2-turuga seotud eeldatavad suundumused näitavad, et pärast 2023. aastat igal aastal reservi lisamise määr 12 % ringluses olevate LHÜde koguarvust ei ole piisav selleks, et vältida LHÜde ülejäägi märkimisväärset suurenemist ELi HKSis. Kui igal aastal reservi lisatavate ringluses olevate LHÜde üldkoguse määr langeb pärast 2023. aastat tagasi 12 %-le, võib märkimisväärne ja kahjulik LHÜde ülejääk ELi HKSis häirida turu stabiilsust ja ELi HKSi nõuetekohast toimimist ning nii ohustada õiguslikult siduvate kliimaeesmärkide saavutamiseks vajaliku kasvuhoonegaaside heite vähendamise saavutamist, nagu on osutatud mõjuhinnangus, mille komisjon käesoleva otsuse kohta tegi.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 15
(15)  Kui pärast 2023. aastat on igal aastal reservi lisamise määr taas 12 % ringluses olevate LHÜde koguarvust, võib potentsiaalselt kahjulik LHÜde ülejääk ELi HKSis häirida turu stabiilsust. Lisaks tuleks 2023. aasta järgne 24 % määr kehtestada eraldi direktiivi 2003/87/EÜ ja otsuse (EL) 2015/1814 üldisest läbivaatamisest, et tugevdada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kooskõlas liidu 2030. aasta suuremate kliimaeesmärkidega, et tagada turu prognoositavus.
 (15)   Seepärast on oluline tagada, et pärast 2023. aastat ei langeks määr tagasi alla 24 % ja et reservi lisatavate LHÜde miinimumarv ei langeks alla 200 miljoni. See peaks toimuma eraldi direktiivi 2003/87/EÜ ja otsuse (EL) 2015/1814 üldisest läbivaatamisest, et tugevdada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kooskõlas liidu 2030. aasta suuremate kliimaeesmärkidega, et tagada selle õigeaegne jõustumine ja seeläbi turu prognoositavus, kõrvaldades riski, et määr langeb tagasi alla 24 %. Käesolevas otsuses 24 % määra säilitamine ei tohiks piirata reservi edasist muutmist, sealhulgas vajaduse korral reservi lisatavate LHÜde määra läbivaatamist 2022. aastal toimuva direktiivi 2003/87/EÜ ja otsuse (EL) 2015/1814 üldise läbivaatamise raames.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  2023. aasta järgne 24 % määr tuleks kehtestada direktiivi 2003/87/EÜ ja otsuse (EL) 2015/1814 üldisest läbivaatamisest eraldi, et tugevdada ELi HKSi kooskõlas liidu 2030. aasta suuremate kliimaeesmärkidega, et tagada turu prognoositavus.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 15 b (uus)
(15b)  Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt direktiivi (EL) 2018/410 kohaselt loodud turustabiilsusreservi praeguste parameetrite jätkamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eesmärgi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0045/2022).

Viimane päevakajastamine: 26. august 2022Õigusteave - Privaatsuspoliitika