Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2022/2633(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0219/2022

Esitatud tekstid :

B9-0219/2022

Arutelud :

PV 05/05/2022 - 4
CRE 05/05/2022 - 4

Hääletused :

PV 05/05/2022 - 7.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0206

Vastuvõetud tekstid
PDF 159kWORD 55k
Neljapäev, 5. mai 2022 - Strasbourg
Ukraina vastase sõja mõju naistele
P9_TA(2022)0206B9-0219/2022

Euroopa Parlamendi 5. mai 2022. aasta resolutsioon Ukraina vastase sõja mõju kohta naistele (2022/2633(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 10, 78 ja 83,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 17. juuli 1998. aasta Rooma statuuti,

–  võttes arvesse Genfi konventsioone, eriti IV konventsiooni tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 20. detsembri 1993. aasta deklaratsiooni naistevastase vägivalla kaotamise kohta,

–  võttes arvesse naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni 1325 ning selle järelmeetmeid käsitlevaid resolutsioone 1820 (19. juuni 2008), 1888 (30. september 2009), 1889 (5. oktoober 2009), 1960 (16. detsember 2010), 2106 (24. juuni 2013), 2122 (18. oktoober 2013), 2242 (13. oktoober 2015), 2467 (23. aprill 2019) ja 2493 (29. oktoober 2019),

–  võttes arvesse ÜRO 30. augusti 1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO 2018. aasta globaalset pagulasraamistikku,

–  võttes arvesse ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee 6. novembri 2020. aasta üldsoovitust nr 38 (2020) naiste ja tütarlastega kaubitsemise kohta ülemaailmse rände kontekstis,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 11. mai 2011. aasta konventsiooni naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise kohta (Istanbuli konventsioon),

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivi 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel(1) (ajutise kaitse direktiiv),

–  võttes arvesse nõukogu 4. märtsi 2022. aasta rakendusotsust (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK(3),

–  võttes arvesse komisjoni 14. aprilli 2021. aasta teatist „Inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia 2021–2025“ (COM(2021)0171),

–  võttes arvesse komisjoni 23. märtsi 2022. aasta teatist „Ukrainas toimuva sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmine: Euroopa ettevalmistamine vajaduste katmiseks“ (COM(2022)0131),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2022. aasta ettepanekut võtta vastu direktiiv, mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist (COM(2022)0105),

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta(4),

–  võttes arvesse oma 7. aprilli 2022. aasta resolutsiooni Ukraina sõja eest põgenevate laste ja noorte kaitse kohta ELis(5),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi välis- ja julgeolekupoliitikas(6),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatist „ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava (GAP III) – ambitsioonikas tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse tugevdamiseks ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks ELi välistegevuses“ (JOIN(2020)0017),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Ukraina vastase sõja mõju kohta naistele (O-000015/2022 – B9‑0012/2022),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et Venemaa sissetung Ukrainasse on sundinud paljusid inimesi riigist põgenema; arvestades, et alates Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algusest 24. veebruaril 2022 on ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel Ukrainast ELi põgenenud ligikaudu 5 miljonit pagulast(7); arvestades, et hinnanguliselt on üle 90% pagulastest naised ja lapsed(8);

B.  arvestades, et Ukrainas on riigisiseselt ümber asunud veel 7,1 miljonit inimest(9), sealhulgas naised ja lapsed, kes vajavad arstiabi ja vaimse tervishoiu teenuseid, töövõimalusi, lastele nõuetekohaseid koolitamisvõimalusi ja majutust ning kaitset seksuaalse ja soolise vägivalla eest; arvestades, et 13,5 %-l äsja ümberasunud isikutest oli ümberasumisega varasem kogemus 2014.–2015.aastal; arvestades, et riigisisene ümberasumine avaldab survet Ukraina omavalitsustele; arvestades, et see mõjutab eriti naisi transiidipiirkondadeks peetavates piirkondades; arvestades, et tuleb sisse seada asjakohane toetus kohalikele omavalitsustele, kes võtavad vastu riigisiseseid põgenikke;

C.  arvestades, et naised tulevad sageli ELi koos oma laste või oma laiendatud perekonna ja sõprade lastega; arvestades, et siiani on registreeritud ligikaudu 2300 saatjata alaealist; arvestades, et rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangul on see arv suurem; arvestades, et lapsi, kes on pärit hoolekandeasutustest, näiteks lastekodudest, ei peeta saatjata alaealisteks; arvestades, et viimaste aruannete kohaselt on sunniviisiliselt deporteeritud umbes pool miljonit Ukraina tsiviilisikut, sealhulgas paljud naised ja lapsed(10); arvestades, et üle 2300 lapse on röövitud ja Venemaale sunniviisiliselt ümber asustatud; tuletab meelde, et Genfi konventsiooni kohaselt on „üksikud või massilised ümberasustamised, samuti nende deporteerimine okupeeritud territooriumilt [...] keelatud“;

D.  arvestades, et umbes 2,8 miljonit inimest on põgenenud Poolasse, umbes 763 000 inimest on põgenenud Rumeeniasse, 476 000 Ungarisse ja 346 000 Slovakkiasse; arvestades, et märkimisväärne osa pagulastest reisib jätkuvalt teistesse liikmesriikidesse; arvestades, et Poolast on umbes miljon pagulast liikunud edasi teistesse liikmesriikidesse ja 1,5 miljonit pagulast on jäänud Poolasse, mis teeb Poolast ELi riigi, kus pagulaste osakaal elaniku kohta on suurim; arvestades, et teine riik selles pingereas on praegu Austria, millele järgnevad Tšehhi Vabariik ja seejärel Eesti(11); arvestades, et naised, kellel ei ole kontakte sellistes riikides nagu Poola, on paigutatud avalikesse ühiselamutesse ja spordihallidesse; arvestades, et tuleb leida väljapääs nendest ajutistest lahendustest ja töötada välja süsteemsed lahendused tagamaks, et naised ei jää avalikesse varjupaikadesse, seistes silmitsi vaesuse ja edasiste traumadega; arvestades, et naistel, eriti rasedatel, eakatel naistel ja seksuaalvägivalla ohvritel on hädasti vaja turvalist majutust;

E.  arvestades, et Moldova kaudu on Ukrainast lahkunud ligikaudu 428 000 pagulast; arvestades, et Moldovas viibib ikka veel ligikaudu 100 000 pagulast, mis seab riigi taristu ja teenused tõsise surve alla; arvestades, et ELi solidaarsusplatvormi raames on seitse ELi liikmesriiki, sealhulgas Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Leedu, Madalmaad ja Hispaania, ning Norra lubanud vastu võtta 14 500 seni Moldovat läbivat inimest;

F.  arvestades, et naised ja tütarlapsed on humanitaar- ja sundrändekriisi ajal eriti ohustatud, sest nad on endiselt ebaproportsionaalses ulatuses soonormidel põhineva diskrimineerimise ja soolise vägivalla ohvrid; arvestades, et kuigi esimestel Ukrainast põgenevatel pagulastel olid enamasti kontaktid ELi piires, ei ole enamikul praegu saabuvatel inimestel ELis kontaktpunkti ega tugivõrgustikku;

G.  arvestades, et ELi kodanikud, kodanikuühiskond ja liikmesriigid reageerisid Ukrainast põgenenud saabuvatele pagulastele enneolematu solidaarsusega; arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu käivitas esimest korda ajutise kaitse direktiivi, millega antakse hüvitise saajatele vähemalt aastaks (koos pikendamise võimalusega) elamisluba ja juurdepääs tööle, sobivale majutusele või eluasemele, vajaduse korral sotsiaalhoolekandele või elatusvahenditele, tervishoiule ja arstiabile ning alaealiste puhul haridusele, samuti antakse perekondadele võimalus taasühineda;

H.  arvestades, et ajutise kaitse direktiivi kohaldamine on olnud üsna ebaühtlane ja vähemalt kaheksa liikmesriiki on otsustanud jätta selle kohaldamisalast välja pikaajalise elamisloaga inimesed ja muud kolmandate riikide kodanikud; arvestades, et Ukrainas tunnustatud pagulased ja teised, kellel on samaväärne kaitse, ei saa sageli ELis reisida, sest mõned liikmesriigid ei tunnusta nende reisidokumente; arvestades, et see on väga problemaatiline naiste jaoks, kes seisavad silmitsi teise ümberasumisega(12);

I.  arvestades, et siiani on kohapeal tegutsevad vabaühendused, kodanikuühiskond ja vabatahtlikud, aga ka kohalikud omavalitsused ja ametiasutused teinud suurema osa jõupingutustest, et leevendada pagulaste olukorda, kellest suurem osa on naised; arvestades, et rohujuuretasandi ja rahvusvahelise tasandi organisatsioonide vahelise hea koostöö tagamiseks on vaja pidevat toetust, ning arvestades, et nende koordineerimine on alates konflikti algusest ja pagulaste voost paranenud; arvestades, et kohalikud üksused täidavad vastuvõtvates riikides toimuvas korraldustöös olulist rolli; arvestades, et liikmesriikidel on õiguslik kohustus tagada pagulaste kaitse rahvusvahelise ja ELi õiguse, sealhulgas ajutise kaitse direktiivi alusel, ning seetõttu peavad nad suurendama jõupingutusi, et hõlbustada kohapealset koordineerimist ja tagada ülesannete parem jaotus;

J.  arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata naispagulaste olukorrale, kes kogevad intersektsionaalset diskrimineerimist, nagu roma naised, mustanahalised naised, kodakondsuseta naised, puuetega naised, sisserännanud naised, rassistatud naised ja LGBTIQ+ kogukonna liikmed, sealhulgas transsoolised naised, kelle identiteeti ei pruugita tunnustada, eriti Poolas ja Ungaris, kus on võetud LGBTIQ+ kogukonna liikmete vastu suunatud meetmeid; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks piiriületustel pöörata ka Aafrika päritolu rassistatud naistele ja kolmandate riikide kodanikele; arvestades, et diskrimineerimisest ja soolisest vägivallast, mida need naiste rühmad piiridel kogevad, sageli ei teatata ega seda ei dokumenteerita, mis tähendab, et see jääb nähtamatuks;

K.  arvestades, et eakaid naisi, eriti neid, kellel ei ole ELis kontaktpunkte, ähvardab sageli perekondlike või laiemate kogukonnasidemete puudumise tõttu eraldatus; arvestades, et nad on keelebarjääri ning sotsiaal- ja tugiteenuste, sealhulgas ravimite ja toidu kättesaadavuse puudumise tõttu eriti vähe kaitstud;

L.  arvestades, et Ukraina sõda mõjutab konkreetselt naisi, sealhulgas neid, kes seisavad silmitsi intersektsionaalse diskrimineerimisega, ning süvendab olemasolevat ebavõrdsust; arvestades, et enamik Ukraina leibkondi sõltub praegu naistest ning on ebakindlas ja väga vähe kaitstud olukorras, kuna Ukrainas on jätkuvalt suur toidu-, vee- ja energiavarustuse nappus;

M.  arvestades, et paljud naised on jäänud Ukrainasse ja mobiliseerunud võitluseks või mittesõjalise toe andmiseks; arvestades, et Ukraina sõjaväest moodustavad naised umbes 15 % ja lahinguväljal on praegu ligikaudu 300 000 naist; arvestades, et Ukrainas on kinni peetud naissõdureid; arvestades, et on märke sellest, et vangistatud Ukraina naissõdureid on piinatud, alandatud ja nad on langenud seksuaalvägivalla ohvriks; arvestades, et teated sellise väärkohtlemise kohta on murettekitavad; arvestades, et äärmiselt oluline on järgida Genfi konventsiooni sätteid sõjavangide humaanse kohtlemise kohta (artikkel 13); arvestades, et naised moodustavad ka teise kaitseliini, pakkudes mittesõjalist tuge ja elutähtsat logistikat, sealhulgas abi tsiviilisikute evakueerimisel; arvestades, et Ukrainasse on jäänud naisi, kellel ei ole lubatud riigist lahkuda, näiteks need, kes töötavad elutähtsates taristutes, või need, kes ei soovi või ei saa riigist lahkuda;

N.  arvestades, et konfliktis esineva seksuaalse vägivalla kohta on üha rohkem mitteametlikke teateid selle ohvriks langenutelt, kuid ka luurearuandeid; arvestades, et üha enam on teateid, et Venemaa sõjavägi kasutab Ukraina tsiviilelanikkonna vastu suunatud sõjarelvadena üha enam vägistamist, seksuaalset ahistamist, piinamist, massihukkamisi ja genotsiidi;

O.  arvestades, et seksuaalse ja soolise vägivalla kasutamine relvana on sõjakuritegu ning seetõttu tuleks selle eest vastutusele võtta vastavalt rahvusvahelise õiguse sätetele ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudile, eelkõige selle artiklitele 7 ja 8, milles määratletakse vägistamine, seksuaalorjus, prostitutsioonile sundimine, sundrasedus ja sundsteriliseerimine või mis tahes vormis seksuaalvägivald inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegudena, ning võrdsustada need piinamise ja muude raskete sõjakuritegudega, olenemata sellest, kas selliseid tegusid pannakse süstemaatiliselt toime rahvusvaheliste või sisekonfliktide ajal, sealhulgas need, mis on seotud naiste ja tütarlaste vastase seksuaalse ja muu vägivallaga;

P.  arvestades, et tegelikud tulemused Rahvusvahelises Kriminaalkohtus seksuaalvägivalla ohvrite jaoks õigluse tagamisel on endiselt väikesed, ning arvestades, et selles valdkonnas on süüdimõistvaid kohtuotsuseid tühistatud (kohtuotsus Jean-Pierre Bemba suhtes Kongo Demokraatlikust Vabariigist);

Q.  arvestades, et endiselt on suur probleem, et muu hulgas vastuvõtukeskustes ei ole pagulastele asjakohased soolise vägivallaga tegelevad teenused kättesaadavad ega juurdepääsetavad; arvestades, et on äärmiselt oluline, et kriisile reageerimine hõlmaks soolise vägivalla ennetamist ja sellele viivitamatut reageerimist;

R.  arvestades, et Ukraina sõjast tulenev massiline ümberasumine ja pagulaste voog on toonud kaasa tingimused inimkaubanduse järsuks kasvuks; arvestades, et on väga suur arv mitteametlikke teateid inimkaubanduse ohtu sattunud pagulaste, eelkõige naiste ja saatjata alaealiste kohta, kes on langenud inimkaubitsejate kätte või on kadunuks kuulutatud, kuivõrd inimkaubitsejad kuritarvitavad sageli pagulaste vähe kaitstut olukorda, esinedes transporditeenuse osutajatena, kas siis autoga ükskõik kummal pool piiri või rongi- või bussijaamades;

S.  arvestades, et praegu ootab Ukrainas sünnitamist hinnanguliselt 80 000 naist; arvestades, et raske olukorra tõttu kohapeal puudub naistel endiselt nõuetekohane juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele; arvestades, et juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele muutub ka ELi saabuvate pagulaste jaoks üha raskemaks;

T.  arvestades, et naised vajavad juurdepääsu kõikidele seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele, sealhulgas rasestumisvastased vahendid, hädaabikontratseptiivid, seaduslik ja ohutu abort, sünnituseelne abi ja oskuslik abi sünnituse ajal; arvestades, et hädaabikontratseptiivide kättesaadavust takistavad Poolas ja Ungaris retseptinõuete tõttu oluliselt tõkked; arvestades, et Poolas, Rumeenias ja Slovakkias esineb sellistele põhilistele seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustele juurdepääsul majanduslikke takistusi, kuna need ei ole riikliku ravikindlustuse või toetusskeemidega kaetud ja põhjustavad märkimisväärseid kulutõkkeid, sest pagulased peavad tasuma kõik kulud ise või otsima kulude katmiseks abi kohalikelt kodanikuühiskonna organisatsioonidelt; arvestades, et Poolas kehtib peaaegu täielik abordikeeld;

U.  arvestades, et advokaadid ja valitsusvälised organisatsioonid saavad sadu kõnesid Ukrainast põgenevatelt rasedatelt naistelt, kes ei saa oma rasedust Poola de facto abordikeelu tõttu lõpetada; arvestades, et meditsiiniline abort raseduse varajases etapis ei ole Slovakkias seaduslik ja Ungaris kättesaadav; arvestades, et kuna konflikti jooksul on Venemaalt tulnud agressorid vägistanud palju naisi, on Ukrainas ning vastuvõtvates ja transiidiriikides äärmiselt oluline juurdepääs hädaabikontratseptiividele, kokkupuutejärgsele profülaktikale ning ohututele ja seaduslikele aborditeenustele; arvestades, et kõik vastuvõtvad riigid, kaasa arvatud Poola, peavad täitma oma kohustust, kaasa arvatud riigisisesest õigusest tulenevat kohustust tagada vägistamise tagajärjel rasestunud naistele juurdepääs abordile; arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenused on esmatähtsad tervishoiuteenused ning liikmesriigid peaksid tagama kõigile juurdepääsu neile teenustele, sealhulgas ohututele ja seaduslikele aborditeenustele ja hooldusele igas olukorras;

V.  arvestades, et Ukraina õigusaktid lubavad surrogaatemadust ja Ukraina moodustab üle veerandi maailma ärilistel eesmärkidel toimuva surrogaatemaduse turust ning hinnanguliselt sünnib riigis igal aastal surrogaatemaduse kaudu 2 000–2 500 last; arvestades, et sõja tõttu seisavad surrogaatemad silmitsi suurte raskustega raseduse jätkamisel nende heaolu soodustavates tingimustes, samuti seoses juurdepääsuga tervishoiuteenustele raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgsel ajal; ; arvestades, et mõned surrogaatemaduse agentuurid on palunud surrogaatemadel enne sünnitamist Ukrainast mitte põgeneda; arvestades, et vastsündinud on eriti vähe kaitstud ja sõja tõttu on tulevastel vanematel raske omandada vanemlikke õigusi ning avalik-õiguslikel asutustel on keeruline võtta vajaduse korral vastsündinud sobivatel tingimustel oma eestkoste ja hoole alla;

1.  kordab, et mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni ebaseadusliku, provotseerimata ja õigustamatu sõjalise agressiooni Ukraina vastu ja sissetungi Ukrainasse, ning mõistab hukka kõik sõjakuriteod, mis on toime pandud tsiviilelanikkonna, sealhulgas naiste ja tütarlaste vastu kogu nende mitmekesisuses;

2.  kordab oma nõudmist, et ELi institutsioonid töötaksid selle nimel, et anda Ukrainale kiiresti ELi kandidaatriigi staatus kooskõlas ELi lepingu artikliga 49 ja lähtudes riigi saavutustest, ning jätkaksid samal ajal tööd Ukraina integreerimiseks ELi siseturule vastavalt assotsieerimislepingule, et Ukraina naisi ja tütarlapsi piisavalt kaitsta;

3.  kiidab ELi kodanike, kodanikuühiskonna, liikmesriikide ja ELi enda solidaarsust Ukraina ja Ukrainast põgenevate inimestega; juhib tähelepanu sellele, et alates sõja algusest on Ukrainast põgenevate naispagulaste olukorra leevendamiseks tehtud jõupingutusi kohapeal tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide, eelkõige kohalike naisorganisatsioonide, vabatahtlike, kohalike ametivõimude ning kohalike ja riiklike omavalitsuste, eelkõige naaberliikmesriikide ja -riikide valitsuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu;

4.  rõhutab, et igasugune diskrimineerimine, sealhulgas kodakondsuse, elanikustaatuse, veendumuste või usutunnistuse, rassi, nahavärvuse, etnilise päritolu, soo, vanuse, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, sotsiaal-majandusliku tausta, geneetiliste omaduste, puuete või keele alusel, on vastuvõetamatu ja seda tuleb aktiivselt vältida;

5.  palub komisjonil tagada ajutise kaitse direktiivi nõuetekohane ja täielik rakendamine kõigis 27 liikmesriigis ning tagada, et Ukraina sõja eest põgenevad naispagulased saaksid täiel määral kasutada selles sätestatud õigusi, eelkõige seoses tervishoiuteenuste, emaduse, lapsehoiu ja tööturule juurdepääsuga; on seisukohal, et ELi–Ukraina parlamentaarsel assotsieerimiskomiteel peaks vastavalt selle ajakohastatud volitustele olema roll jälgida kõnealuse direktiivi kohaldamist Ukrainaga piirnevates liikmesriikides; nõuab sujuvat ja ühtlast rakendamist, et tagada ajutise kaitse direktiivi ühtlane kohaldamine pikaajalise elamisloaga kolmandate riikide kodanike ja muude Ukraina sõja eest põgenevate kolmandate riikide kodanike rühmade suhtes;

6.  mõistab teravalt hukka seksuaalse ja soolise vägivalla kasutamise sõjarelvana ning rõhutab, et see kujutab endast sõjakuritegu, ning mõistab teravalt hukka seksuaalse ja soolise vägivalla Ukraina ja ELi transiidikeskustes; väljendab muret selle pärast, et üha rohkem on teateid inimkaubanduse, seksuaalvägivalla, ärakasutamise, vägistamise ja väärkohtlemise kohta, millega puutuvad kokku Ukrainast põgenevad ja Euroopasse saabuvad naised ja lapsed; kutsub ELi riike üles tegelema naiste ja tütarlaste erivajadustega vastuvõtukeskustes ning tagama, et soolise vägivallaga tegelemise teenused ning suunamisvõimalused ja kaebuste esitamise mehhanismid on kogukondades kohe kättesaadavad kõikidele rühmadele arusaadavates keeltes ja juurdepääsetavas vormis; kutsub ELi ning vastuvõtvaid ja transiidiriike üles tagama juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustele, eelkõige hädaabikontratseptiividele, kokkupuutejärgsele profülaktikale ja abordile, muu hulgas vägistamisohvrite jaoks; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ja varjupaika pagulastest naistele ja tütarlastele, kes on soolise vägivalla ohvrid;

7.  väljendab heameelt selle üle, et komisjoni ettepanek võtta vastu soolist vägivalda käsitlev direktiiv hõlmab relvakonfliktide eest põgenevaid naisi ja taotlust anda konkreetset toetust; märgib, et Ukraina sõjast tulenev ümberasumine ja pagulaste voog on suures osas soopõhised; kutsub ELi üles reageerima kriisile sootundlikult ning seadma prioriteediks kaitse seksuaalse ja soolise vägivalla eest ning kõigi Ukrainast põgenevate pagulaste, sealhulgas veel riigis viibivate pagulaste juurdepääsu põhilistele seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele;

8.  rõhutab vajadust pakkuda eritoetust naistele ja tütarlastele, kes on vägivalla ohvrid või kes on olnud tunnistajaks vägivallale ja seksuaalsele kuritarvitamisele, ning kutsub liikmesriike üles looma selliseid tugiprogramme asjakohase psühholoogilise ja vaimse tervise alase toe ja nõustamisega, et aidata neil saada üle nende traumaatilistest kogemustest; rõhutab, et Ukrainas ja ELis tuleb luua nõuetekohased aruandlus- ja dokumenteerimismehhanismid, sealhulgas ohvrite tunnistuste kogumise koordineerimiseks, et tuua juhtumid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette ja võtta süüdlased vastutusele; kutsub ELi üles neid jõupingutusi rahaliste vahendite ning eksperditeadmiste ja logistika abil toetama; rõhutab, kui oluline on luua platvorm sõjaga seotud seksuaalse ja soolise vägivalla juhtumite registreerimiseks ka selleks, et tagada nende käsitlemiseks asjakohased tingimused, näiteks eritõlgid;

9.  väljendab sügavat hukkamõistu ja muret Ukraina naiste ja nende laste Venemaale deporteerimise, transpordi ja ümberasustamise pärast, millest on meedias ja inimõiguste rühmades laialdaselt teatatud; rõhutab, et see on Genfi konventsioonidega vastuolus; nõuab, et kõik Ukraina kodanikud, kes deporteeriti sunniviisiliselt Venemaale, tuleb viivitamata Ukrainasse tagasi saata;

10.  väljendab muret Venemaa vägede poolt vangistatud isikute, eelkõige naisvangide heaolu ja asukoha pärast, arvestades nende ainulaadset kokkupuudet teatavat liiki soolise vägivallaga; kutsub seetõttu Rahvusvahelist Punase Risti Komiteed üles võtma endale vastutuse naisvangide asukoha kindlakstegemise ning nende õiglase ja humaanse kohtlemise tagamise eest;

11.  rõhutab, et naised ja tütarlapsed vajavad kogu konflikti ja ümberasumise ajal pidevat juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele, sealhulgas juurdepääsu ohutule sünnitusele, pereplaneerimise teenustele, seaduslikule ja ohutule abordile või vägistamisjuhtumite kliinilisele haldamisele; nõuab, et kooskõlas ÜRO esmaste teenuste miinimumpaketiga tehtaks kättesaadavaks rahalised vahendid seksuaal- ja reproduktiivtervise alaste hädavajalike ja elupäästvate teenuste pakkumiseks; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua vastuvõtvates riikides triaažikeskused, et pakkuda pagulastele erakorralist arstiabi ja korraldada nende viivitamatu üleviimine teistesse ELi liikmesriikidesse; toonitab, et need triaažikeskused peavad kindlaks tegema seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustega seotud ajatundlikud vajadused, nagu hädaabikontratseptiivid, seaduslik ja ohutu abort ning erakorraline sünnitusabi, samuti omama seksuaalse ja soolise vägivalla valdkonna eksperte; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama lisameetmeid, ELi rahalisi vahendeid ja mehhanisme, et tegeleda ukrainlaste kaitsmisega seksuaalse ja soolise vägivalla eest ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud vajadustega, eelkõige nõudes seksuaal- ja reproduktiivtervise kaupade lisamist liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning saates humanitaarpakettides ja -konvoides Ukrainasse ning ümberkaudsetesse transiidi- või pagulasi vastu võtvatesse riikidesse väärikust tagavaid tervishoiukomplekte, sealhulgas rasestumisvastaseid vahendeid ja seksuaal- ja reproduktiivtervise komplekte, eriti juhul, kui see on vajalik seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi käsitlevate riiklike piirangute ületamiseks;

12.  rõhutab, et inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise ja muul eesmärgil on endiselt üks suurimaid ohte eriti vähe kaitstud olukorras olevate Ukrainast põgenevate naiste ja laste jaoks; märgib, et juba enne sõda olid Ukraina naised ELi suunduva inimkaubanduse kõige sagedasemad ohvrid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid pagulastest naiste ja tütarlaste turvalisuse ja vabaduse pääseda seksuaalsest ärakasutamisest, tagades neile muu hulgas ohutu ja koordineeritud transpordi liikmesriikide vahel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja EL teeksid kiiresti kindlaks inimkaubanduse võrgustikud, kes saavad kasu pagulastest naiste ja tütarlaste seksuaalsest ärakasutamisest, ja võtaksid need vastutusele; kordab, et prostitutsioon soodustab kaubitsemist vähe kaitstus olukorras olevate naistega; ergutab ELi toetama Ukrainat, et investeerida inimkaubanduse vastase teadlikkuse suurendamisse ja ennetusmeetmetesse Ukraina poolel, näiteks levitades teavet nende ohtude kohta; rõhutab, et surrogaatemad on eriti vähe kaitstus ja ebakindlas olukorras; rõhutab kindlalt, et kaalul on eelkõige on naiste elu ja neid ei tohiks takistada soovi korral Ukrainast lahkumast; tuletab meelde, et seksuaalne ärakasutamine surrogaatemaduse ja laste saamise eesmärgil on vastuvõetamatu ning rikub inimväärikust ja inimõigusi

13.  mõistab hukka surrogaatemaduse tava, mis võib põhjustada naiste ekspluateerimist kogu maailmas, eelkõige vaesemate ja kaitsetus olukorras olevate naiste ekspluateerimist, näiteks sõja kontekstis; palub ELil ja selle liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu surrogaatemade kaitsele raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgsel ajal ning austada kõiki nende ja vastsündinute õigusi;

14.  rõhutab surrogaatemaduse tõsist mõju naistele, nende õigustele ja tervisele, negatiivseid tagajärgi soolisele võrdõiguslikkusele ja selle tava piiriülesest mõjust tulenevaid probleeme, nagu on ilmnenud Ukraina-vastasest sõjast mõjutatud naiste ja laste puhul; palub ELil ja selle liikmesriikidel uurida selle majandusharu mõõtmeid, sotsiaal-majanduslikku konteksti ja rasedate olukorda, samuti tagajärgi nende füüsilisele ja vaimsele tervisele ning imikute heaolule; nõuab siduvate meetmete kehtestamist surrogaatemaduse probleemi lahendamiseks ning naiste ja vastsündinute õiguste kaitsmiseks;

15.  tunneb heameelt, et komisjon aktiveeris koostöö inimkaubandusest teatavate riiklike raportööride võrgustikus, millega seoses muutus aktiivsemaks politseikoostöö inimkaubandusevastase võitluse valdkonnas, sealhulgas EMPACTi platvormil, ning Europoli meeskondade lähetamise üle Ukrainaga piirnevatesse riikidesse; nõuab nende pingutuste toetamist piisavate rahaliste vahenditega ELi tasandil;

16.  väljendab heameelt 28. märtsil 2022 siseministritele esitatud ühise kümnepunktilise kava üle, mis sisaldab komisjoni plaani tugevdada Euroopa tasandi koordineerimist Ukraina-vastase sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmisel; märgib, et kümnepunktilises kavas tehakse ettepanek standardse töökorra ja suuniste kohta laste vastuvõtmiseks ja toetamiseks ning saatjata alaealiste üleandmiseks; väljendab heameelt selle üle, et kümnepunktilises kavas on välja töötatud ühine inimkaubandusevastane plaan, mis põhineb inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegial (2021–2025), mida juhib ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaator; nõuab selle kiiret vastuvõtmist; nõuab lisainvesteeringuid inimkaubanduse vastaste meetmete võtmiseks Ukrainas, näiteks kogu ELi hõlmava tasuta ja ukraina keeles jälgitava abitelefoni sisseseadmist, mis on mõeldud spetsiaalselt pagulastest ohvritele või isikutele, kes on inimkaubanduse või seksuaalse ja soolise vägivalla ohus;

17.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama koordineerimist piiriületuspunktides ja vastuvõturajatistes, tagama pagulaste täpse registreerimise ja nende juurdepääsu vajalikele dokumentidele; väljendab heameelt pagulasi abistavate vabatahtlike registreerimise programmi üle, mis aitab jälgida abi andvaid isikuid; kutsub komisjoni üles veelgi rohkem pingutama selliste kuritegude ärahoidmisel ja tõkestamisel, millega pagulastest naised võivad kokku puutuda, nagu inimkaubandus, seksuaalne ja sooline vägivald, ärakasutamine ja kuritarvitamine; rõhutab, et igat liiki inimkaubandus, eelkõige seksuaalne ärakasutamine kupeldajate, bordelliomanike ja seksuaalteenuste ostjate poolt, aga ka muudel eesmärkidel, on üks suurimaid ohte Ukrainast põgenevatele pagulastest naistele ja lastele; kutsub liikmesriikide politseijõude ja Europoli üles jälgima ja korraldama teadlikkuse tõstmise kampaaniaid inimkaubitsejate kasutatavates transiidipunktides, nagu rongi- ja bussijaamad, tanklad, kiirteed ja lennujaamad, mille kaudu nad saavad oma ohvreid ebaseaduslikult üle piiri toimetada, ning pagulaste vastuvõtukeskused, kus võidakse ohvrid sihikule võtta;

18.  ergutab liikmesriike kasutama ELi ametite pakutavat abi naispagulaste vastuvõtmiseks; rõhutab, et on vaja kogu ELi hõlmavat registreerimisplatvormi ajutist kaitset taotlevate isikute jaoks, nagu komisjon välja pakkus, mis on eriti vajalik selleks, et toetada saatjata alaealiste, aga ka inimkaubanduse ohus olevate isikute, nagu naiste ja tütarlaste liikumise kindlakstegemiseks ja perekondade taasühendamiseks;

19.  kutsub komisjoni üles koostama kiiresti ühtsed suunised laste, eriti noorte tüdrukute ja eakate naiste vastuvõtmiseks ja toetamiseks, sealhulgas saatjata laste üleandmise, ajutise asendushoolduse pakkumise ja pereliikmetega taasühendamise menetluste ajal, ja võtma need suunised kasutusele;

20.  rõhutab, et vastuvõtvad liikmesriigid toetavad miljoneid Ukrainast põgenevaid pagulasi, eelkõige naisi ja lapsi, mis avaldab mõju nende riikide sotsiaal-, tervishoiu-, lastehoiu- ja haridusteenustele; kutsub seetõttu komisjoni üles vajadusi üksikasjalikult analüüsima ja kohandama olemasolevat poliitikat, sealhulgas selliseid rahastamisvahendeid nagu struktuurifondid, järgides sootundlikku lähenemisviisi; kutsub komisjoni üles liikmesriike selle ülesande täitmisel võimalikult palju toetama, pöörates erilist tähelepanu naistele ja noortele tüdrukutele; kiidab heaks liikmesriikide pingutused vastutuse jagamisel solidaarsusplatvormi kaudu ja julgustab seda koostööd veelgi tõhustama;

21.  märgib, et naispagulaste jaoks on äärmiselt oluline saada võimalikult kiiresti juurdepääs elatusvahenditele, sealhulgas saada võimalus töötada ja teenida sissetulekut; nõuab eriprogramme ja keelekursusi ning üldist juurdepääsu lapsehoiule, et hõlbustada ELi tööturul integreerumist;

22.  rõhutab, et tuleb arvesse võtta nende naiste vajadusi, kes kogevad läbipõimunud diskrimineerimist rassilise või etnilise tausta, puuete, rahvuse, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või -väljenduse tõttu, sealhulgas seksuaalset vägivalda kogenud naiste puhul, pakkudes eelkõige turvalist ja asjakohast vastuvõtu- või hoolduskorraldust ning tagades mittediskrimineerimise piiripunktides; rõhutab vajadust koguda ja analüüsida soo, vanuse, puuete, kodakondsuse ja sihtkoha (kui see on teada) kaupa liigitatud andmeid, et toetada asjakohaste teenuste ja rajatiste lühi- ja pikaajalist planeerimist; kutsub komisjoni üles tagama see, et Ukrainast põgenevaid roma naisi ei diskrimineeritaks ja et neil oleks võimalik ELi-siseselt liikuda; kutsub liikmesriike üles tagama nende kaitse, rakendades selleks ajutise kaitse direktiivi;

23.  tunneb heameelt Ukrainast põgenevatele pagulastele eraldatud ELi rahaliste vahendite üle, sealhulgas ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi programmi (REACT-EU), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) ning ühtekuuluvusmeetmete kaudu pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE), mis võimaldab ELi riikidel ja piirkondadel anda erakorralist toetust inimestele, kes põgenevad Ukrainast Venemaa sissetungi tõttu; nõuab, et nende rahaliste vahendite kasutamine oleks sootundlik; nõuab, et parlament teostaks järelevalvet rahaliste vahendite kasutamise üle, eelkõige riikides, kus õigusriigi põhimõtte rikkumine jätkub, näiteks Poolas ja Ungaris; kordab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja sooteadliku eelarvestamise põhimõte on üks ELi aluspõhimõtteid;

24.  juhib tähelepanu sellele, et kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad saama ELilt ja selle liikmesriikidelt suuremat otsest rahalist ja materiaalset toetust, et teha võimalikuks kohapealne koordineerimine ja tagada eri kohustuste parem jaotus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama humanitaarabi koordineerimist koostöös kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, ÜRO naiste õiguste agentuuri, ÜRO Rahvastikufondi, Maailma Terviseorganisatsiooni ja teiste ÜRO asutustega, samuti Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega, ning tagama viivitamatu ja otsese juurdepääsu rahastamisele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes abistavad Ukraina pagulasi, eelkõige seoses soolise võrdõiguslikkuse, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ja naiste õiguste organisatsioonidega, ja naissoost inimõiguste kaitsjatele kõigis transiidi- ja pagulasi vastuvõtvates liikmesriikides ning eelkõige riikides, kus on kehtestatud seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste piirangud; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaasaksid kodanikuühiskonna organisatsioone ning konsulteeriksid nende ja kohalike ametiasutustega rahaliste vahendite kättesaadavuse ning nende kasutamise ja eraldamise viisi üle;

25.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles konsulteerima tihedalt naiste, tütarlaste ja tõrjutud rühmade õiguste eest võitlevate organisatsioonidega, eriti kohapeal, aga ka selle sõjaga seotud poliitiliste otsuste tegemisel; nõuab Ukrainas endiselt tegutsevate naissoost inimõiguste kaitsjate erilist toetamist ja kaitsmist;

26.  rõhutab valitsusväliste organisatsioonide ja aktivistide rühmade tohutut tööd naistele seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele juurdepääsu võimaldamisel ning asjaolu, et nende liikmed seavad ohtu oma vabaduse, nagu Justyna Wydrzyńska, kellele on Poola ränkade abordivastaste seaduste alusel esitatud süüdistus selle eest, et ta andis teisele naisele meditsiinilise abordi tablette; kutsub komisjoni üles kaitsma ja toetama neid naissoost inimõiguste kaitsjaid igasuguse tagakiusamise eest, millega nad võivad kokku puutuda;

27.  rõhutab LGBTIQ+-perekondade erilisi raskusi piiriületusel; rõhutab, et samasooliste paaride lapsed on ühest või mõlemast vanemast lahutamise ohus; kutsub liikmesriike üles võtma ajutise kaitse direktiivi rakendamisel arvesse de facto partnerlusi ja perekondi;

28.  tuletab meelde rasket olukorda ja takistusi seoses transsooliste inimeste, sealhulgas trans- ning trans- ja intersooliste naistega, kelle passis on meessoole viitav märge ja kellel ei lubata Ukrainast põgeneda; tuletab meelde, et transsoolised inimesed, kelle isikut tõendavad dokumendid ei vasta nende identiteedile, ei saa läbida riigisiseseid kontrollpunkte ja nad võidakse jätta elanikkonnakaitse meetmete alt välja; juhib tähelepanu sellele, et vabatahtlike ja kodanikuühiskonna poolt nende jaoks sisse seatud vastuvõtulaagrid ei suuda kõiki majutada; rõhutab, et transsoolistel inimestel on raske saada hormoonravi; tuletab meelde, et WTO on liigitanud sellise trans- ja intersooliste inimeste ravi ja muud spetsiifilised ravimid väga olulisteks ja seetõttu tuleks need lisada humanitaarabipakettidesse; kutsub seetõttu komisjoni üles andma sellega seoses ELi rahalist toetust ja abistama koordineerimisel; kutsub ELi üles paluma Ukrainal lihtsustada menetlusi, mis võimaldaksid neil naistel Ukrainast põgeneda; kutsub ELi liikmesriike üles pakkuma asjakohaseid ravimeid ja ravi pärast seda, kui need naised on piiri ületanud;

29.  on seisukohal, et tuleb hakata andma nõuetekohast tuge neile Ukraina kohalikele omavalitsustele, kes võtavad vastu riigisiseseid põgenikke, et võimaldada riigisisestel põgenikel jääda oma riiki seni, kuni olukord võimaldab neil koju tagasi pöörduda; väljendab heameelt komisjoni pingutuste üle seoses riigisisestest põgenikest naiste ja tütarlaste vajadustega;

30.  tuletab meelde naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 ja kõiki sellele järgnenud resolutsioone ning nõuab nende rakendamist; nõuab naiste (kogu nende mitmekesisuses) ja tõrjutud rühmade kaasamist konfliktide ennetamisse, lahendamisse, vahendamisse ja rahuläbirääkimistesse kõigis valdkondades ning kutsub seetõttu ELi institutsioone üles looma rakkerühma, kuhu kaasatakse ka naised ja kohalik kodanikuühiskond; nõuab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi kaudu abi andmist Ukraina naistele ja valitsusvälistele organisatsioonidele koolitusrahastuse kujul, mis võimaldab neil osaleda konfliktide lahendamises ja konfliktijärgsetes taastamistöödes; nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid pööraksid käimasoleva sõja lõpetamise püüdlustes erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele;

31.  rõhutab Moldova rasket olukorda seoses pingelises olukorras oleva taristu ja teenustega; väljendab heameelt solidaarsusplatvormi raames antud ümberpaigutamise lubaduste üle, et aidata Moldoval Ukrainast põgenevaid pagulasi vastu võtta; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jätkama pingutusi Moldova edasiseks abistamiseks, jagades vastutust ja andes konkreetset abi pagulastest naiste ja tütarlaste vajaduste rahuldamiseks;

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO-le, Euroopa Nõukogule ning Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12.
(2) ELT L 71, 4.3.2022, lk 1.
(3) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0052.
(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0120.
(6) ELT C 404, 6.10.2021, lk 202.
(7) https://data2.unhcr.org/en/situations/ukraine
(8) https://www.unrefugees.org/emergencies/ukraine/
(9) https://www.iom.int/news/71-million-people-displaced-war-ukraine-iom-survey
(10) https://www.reuters.com/world/europe/moscow-has-deported-500000-people-russia-ukraine-lawmaker-says-2022-04-20/
(11) https://data2.unhcr.org/en/situations/ukraine#:~:text=Share%20this%20page%3A-,Ukraine%20Situation%3A%20Moldova%20Refugee%20Border%20Monitoring,(14%2D03%2D2022)&text=Almost%20three%20million%20refugees%20have,displaced%20to%20Moldova%20(UNHCR)
(12) https://ecre.org/wp-content/uploads/2022/03/Information-Sheet-%E2%80%93-Access-to-territory-asylum-procedures-and-reception-conditions-for-Ukrainian-nationals-in-European-countries.pdf

Viimane päevakajastamine: 21. august 2023Õigusteave - Privaatsuspoliitika