Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/2248(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0133/2022

Esitatud tekstid :

A9-0133/2022

Arutelud :

PV 18/05/2022 - 22
CRE 18/05/2022 - 22

Hääletused :

PV 19/05/2022 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0213

Vastuvõetud tekstid
PDF 173kWORD 63k
Neljapäev, 19. mai 2022 - Brüssel
Põhja‑Makedooniat käsitlev 2021. aasta aruanne
P9_TA(2022)0213A9-0133/2022

Euroopa Parlamendi 19. mai 2022. aasta resolutsioon komisjoni Põhja‑Makedooniat käsitleva 2021. aasta aruande kohta (2021/2248(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mille sõlmisid ühelt poolt Euroopa ühendused ja nende liikmesriigid ning teiselt poolt Põhja‑Makedoonia(1),

–  võttes arvesse Põhja‑Makedoonia 22. märtsi 2004. aasta avaldust Euroopa Liidu liikmeks saamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. septembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2003. aasta järeldusi ja Thessaloniki Lääne‑Balkani tegevuskava,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2005. aasta otsust anda Põhja‑Makedooniale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17.–18. oktoobri 2019. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia vahelist 1. augustil 2017. aastal allkirjastatud ja 2018. aasta jaanuaris ratifitseeritud sõpruse, heanaaberlikkuse ja koostöö lepingut,

–  võttes arvesse nn Prespa kokkulepet ehk lõplikku kokkulepet erimeelsuste lahendamiseks, nagu seda on kirjeldatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 817 (1993) ja 845 (1993), 1995. aasta ajutise kokkuleppe lõpetamist ning strateegilise partnerluse loomist Kreeka ja Põhja‑Makedoonia vahel 17. juunil 2018. aastal,

–  võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2020. aasta järeldusi rände ja julgeoleku valdkonnas tehtava koostöö tõhustamise kohta Lääne‑Balkani partneritega,

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuni 2019. aasta, 25. märtsi 2020. aasta ja 14. detsembri 2021. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatist „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne‑Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“ (COM(2020)0057),

–  võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2020. aasta teatist „Lääne‑Balkani riikide toetamine COVID‑19 puhanguga võitlemisel ja pandeemiajärgsel taastumisel“ (COM(2020)0315),

–  võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2020. aasta teatist „Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020)0608),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta teatist „Majandus- ja investeerimiskava Lääne-Balkani jaoks“ (COM(2020)0641),

–  võttes arvesse komisjoni 14. aprilli 2021. aasta teatist ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021–2025) kohta (COM(2021)0170),

–  võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2021. aasta teatist „2021. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta“ (COM(2021)0644), millele on lisatud komisjoni talituste töödokument „Põhja‑Makedoonia 2021. aasta aruanne“ (SWD(2021)0294),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) valimisvaatlusmissiooni 2. oktoobri 2020. aasta lõppraportit Põhja‑Makedoonia 15. juuli 2020. aasta ennetähtaegsete parlamendivalimiste kohta ja selle juurde kuuluvat 25. märtsi 2022. aasta lõppraportit 17. ja 31. oktoobri 2021. aasta kohalike valimiste kohta,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 18. oktoobri 2021. aasta arvamust erakorralise olukorra seaduse eelnõu kohta ja seda puudutavaid varasemaid arvamusi,

–  võttes arvesse 2018., 2020. ja 2021. aastal Sofias, Zagrebis ja Brdo pri Kranjus toimunud ELi ja Lääne‑Balkani riikide tippkohtumisi ja nende vastavaid deklaratsioone,

–  võttes arvesse 10. novembril 2020. aastal Sofias toimunud tippkohtumist, sealhulgas deklaratsiooni piirkondliku ühise turu kohta ja deklaratsiooni Lääne‑Balkani rohelise tegevuskava kohta,

–  võttes arvesse ELi ja Lääne‑Balkani riikide 17. mai 2018. aasta tippkohtumisel vastu võetud Sofia deklaratsiooni ja sellele lisatud Sofia prioriteetide kava,

–  võttes arvesse 5. juulil 2021. aastal toimunud kaheksandat Berliini protsessi tippkohtumist,

–  võttes arvesse kaheksanda Lääne‑Balkani kodanikuühiskonna foorumi 1. oktoobri 2021. aasta lõppdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 10. jaanuari 2022. aasta eriaruannet 01/2022 pealkirjaga „ELi toetus õigusriigi toimimisele Lääne‑Balkani riikides: pingutustest hoolimata ei ole põhiprobleemid endiselt lahendatud“,

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni Põhja‑Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Lääne‑Balkanit pärast 2020. aasta tippkohtumist(4),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2020. aasta resolutsiooni „Meediavabaduse tugevdamine: ajakirjanike kaitse Euroopas, vihakõne, desinformatsioon ja platvormide roll“(5),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2021. aasta resolutsiooni koostöö kohta võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu Lääne‑Balkanil(6),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni välissekkumise kohta kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni kohta(7),

–  võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Põhja‑Makedoonia kohta,

–  võttes arvesse oma kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0133/2022),

A.  arvestades, et integratsioon Euroopa Liiduga kajastab Põhja‑Makedoonia kodanike püüdlusi demokraatia ja jõukuse poole ning on võimas katalüsaator reformidele, mis parandavad elukvaliteeti ja riigi institutsioonide toimimist ning toetavad majanduskasvu ja piirkondlikku koostööd; arvestades, et Põhja‑Makedoonia saavutustel põhinev väljavaade saada ELi liikmeks on liidu enda poliitilistes, julgeolekualastes ja majanduslikes huvides;

B.  arvestades, et Põhja‑Makedoonia on usaldusväärne partner, olles teinud järjekindlalt edusamme teel ELi liikmelisuse poole ning olles täitnud ühinemisläbirääkimiste alustamiseks vajalikud tingimused ja neist kinni pidanud, joondudes samas täiel määral ELi välis- ja julgeolekupoliitika järgi, kaasa arvatud Venemaale kehtestatavate sanktsioonide küsimuses;

C.  arvestades, et EL peab andma ELiga ühineda soovivatele riikidele selge suuna;

D.  arvestades, et Põhja‑Makedoonia on olnud kandidaatriik alates 2005. aastast; arvestades, et komisjon on alates 2009. aastast järjepidevalt soovitanud alustada ühinemisläbirääkimisi ning Põhja‑Makedoonia on näidanud oma pühendumust ELi liikmeks saamisele, mille tulemusel võttis nõukogu 26. märtsil 2020. aastal vastu otsuse ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta;

E.  arvestades, et Prespa kokkulepe ja sõpruse, heanaaberlikkuse ja koostöö leping on teedrajavad lepingud, mis on kogu Lääne‑Balkani piirkonna stabiilsuse ja lepitamise eeskujuks ning on parandanud heanaaberlike suhete vaimu ja piirkondlikku koostööd;

F.  arvestades, et Põhja‑Makedoonia on hoidnud stabiilset ja kindlameelset tempot ELi reformide edendamisel, keskendudes põhialustele, ning peaks säilitama hoo reformide elluviimisel ja jätkuvalt näitama demokraatiale üleminekul parimaid tulemusi kogu Lääne‑Balkani piirkonnas;

G.  arvestades, et ühinemisprotsessi väärkasutamine kultuuri- ja ajalooalaste vaidluste lahendamiseks loob ohtliku pretsedendi tulevasteks ühinemisprotsessideks ning seab ohtu liidu usaldusväärsuse, mõju ja ümberkujundava jõu;

H.  arvestades, et NATO liikmesus tähistab selget sammu suurema stabiilsuse, koostegutsemisvõime ja Euroopa-Atlandi kogukonna kaitsevaldkonnaga integreerumise suunas;

I.  arvestades, et EL toetab jätkuvalt täiel määral Põhja‑Makedoonia ELiga integreerumise strateegilist eesmärki, tuginedes õigusriigile ja heanaaberlikele suhetele, ning on jätkuvalt Põhja‑Makedoonia konkurentsitult suurim kaubandus- ja investeerimispartner, kes pakub kõige rohkem finantsabi, eelkõige ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III), Lääne‑Balkani majandus- ja investeerimiskava ning makromajandusliku finantsabi kaudu; sealhulgas märkimisväärset toetust COVID‑19 pandeemiaga võitlemiseks;

J.  arvestades, et Euroopa integratsioon on tulemuslik välispoliitika vahend, mis aitab edendada rahu ja levitada ELi põhiväärtusi, milleks on demokraatia, inimõiguste, õigusriigi ja väljendusvabaduse austamine;

K.  arvestades, et pahatahtliku välismaise otsese ja kaudse sekkumise ning desinformatsiooni eesmärk on külvata lahkarvamusi, provotseerida vägivalda ja etniliste rühmade vahelisi pingeid ning destabiliseerida kogu piirkonda;

1.  kinnitab oma tugevat toetust Põhja‑Makedoonia pühendumusele demokraatiale ja õigusriigile, mille aluseks on tema strateegiline Euroopa suund, vankumatu pühendumus Euroopa väärtustele, ELiga seotud reformidele ja ELi integratsioonile ning heanaaberlikud suhted ja kaasav piirkondlik koostöö;

2.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole ikka veel ametlikult alustanud kauaoodatud ühinemisläbirääkimisi Põhja‑Makedoonia ja Albaaniaga; rõhutab oma täielikku solidaarsust nende riikide kodanikega ja tunneb neile kaasa ning on seisukohal, et see tegematajätmine, mis kahjustab üldsuse suhtumist ELi ja ohustab tõsiselt laienemispoliitikat tervikuna, rikub ELi mainet usaldusväärse partneri ja tõsise geopoliitilise osalejana; ergutab Bulgaariat ja Põhja‑Makedooniat mitte siduma oma kultuurilis-ajalooliste vaidluste lahendamist Põhja‑Makedoonia ühinemisprotsessiga ning võimaldama viivitamata esimese valitsustevahelise konverentsi korraldamist, kuna Põhja‑Makedoonia on täitnud kõik ametlikud kriteeriumid;

3.  kinnitab veel kord Põhja‑Makedoonia ja kogu Lääne‑Balkani piirkonna geostrateegilist tähtsust ja seda, et nende tulevik on ELis; tuletab liikmesriikidele meelde, et laienemispoliitika peab juhinduma objektiivsetest kriteeriumidest; kordab, et ELi laienemispoliitika on olnud liidu tulemuslikem välispoliitika vahend ning Lääne-Balkani riikide täielik integreerimine on geostrateegilise investeeringuna stabiilsesse ja edukasse liitu ELi poliitilistes, julgeoleku- ja majandushuvides; rõhutab, et ühinemisläbirääkimiste ametlik alustamine on investeering nii ELi usaldusväärsusse kui ka stabiilsusse, jõukusse ja jätkuvatesse leppimisprotsessidesse piirkonnas;

4.  kutsub ELi üles astuma konkreetseid samme Lääne‑Balkani riikide integreerimiseks laiemas strateegilises ja julgeolekukontekstis, mis hõlmab Venemaa Ukraina‑vastase agressiooni mõju julgeolekule, Venemaa võimalikku mõju piirkonnas ja pahatahtlikku tegevust, mille eesmärk on kahjustada Lääne‑Balkani riikide poliitilist stabiilsust ja ELiga integreerumist; tuletab meelde läbivaadatud laienemismetoodika alusel peetavate ühinemisläbirääkimiste ümberkorraldavat olemust;

5.  tuletab meelde, et EL asutati selleks, et ületada piirkondlikud vaidlused ja keeruline minevikupärand, et tegutseda parema, rahumeelse ja jõuka tuleviku nimel; kutsub Bulgaariat ja Põhja‑Makedooniat üles jõudma kiiresti kokkuleppele, millega lahendatakse kahepoolsed küsimused, et vältida edasisi viivitusi ja takistusi ühinemisel;

6.  nõuab tungivalt, et nõukogu näitaks üles täielikku poliitilist pühendumust laienemisele ning kiirendaks Euroopa integratsiooni tempot ja tugevdaks selle usaldusväärsust, alustades ametlikke ühinemisläbirääkimisi Albaania ja Põhja‑Makedooniaga, pidades eelkõige silmas geostrateegilist tausta, milleks on suhted Venemaaga ja selle agressioon Ukraina vastu, ning arvestades, et mõlemad riigid on täitnud vajalikud tingimused ja saavutanud püsivaid tulemusi, sealhulgas põhivaldkondades;

7.  tunnustab Põhja‑Makedooniat püsiva edu eest teel ELi liikmestaatuse poole, pühendumise eest Ohridi raamlepingu rakendamisele eesmärgiga tagada multikultuursus ja rahvustevaheline harmoonia ning jätkuvate positiivsete ja sidusate pingutuste eest jõuda kokkuleppele kahepoolsetes lahendamata küsimustes; väljendab heameelt ELiga seotud reformide, nende hulgas tegevuskava „Euroopa kodus“ ja acquis’ vastuvõtmise riikliku kava strateegilise käsituse üle;

8.  rõhutab, et ELiga ühinemise tempo peaks sõltuma demokraatlike institutsioonide nõuetekohasest toimimisest, mis põhinevad õigusriigil, heal valitsemistaval ja põhiõigustel; kiidab Põhja‑Makedooniat tema jätkuvate pingutuste eest õigusriigi, kohtusüsteemi sõltumatuse ja vähemuste õiguste tugevdamisel, võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, avaliku halduse reformimisel ja meediavabaduse konsolideerimisel; ergutab riiki neid pingutusi jätkama ja intensiivistama;

Demokraatlike institutsioonide toimimine

9.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Põhja‑Makedoonia näitab jätkuvalt parimaid demokraatliku ülemineku tulemusi kogu Lääne‑Balkani piirkonnas, märgatava paranemisega läbipaistvuses, poliitilises dialoogis ja valimiskonkurentsi tiheduses;

10.  kiidab heaks kõik polariseerumise vähendamiseks ja konstruktiivse poliitilise dialoogi edendamiseks tehtud jõupingutused ja innustab erakondi selles suhtes konstruktiivsemat rolli etendama, et aidata tugevdada demokraatlikke institutsioone, parandades veelgi nende juhtimist, terviklikkust ja vastutust;

11.  kinnitab veel kord valitsuse ja opositsiooni konstruktiivse koostöö ja laiaulatusliku erakondadevahelise konsensuse vajadust ELiga seotud reformides, tugevdades veelgi Põhja‑Makedoonia parlamendi (Sobranie) seadusandlikku, järelevalve- ja eelarvealast suutlikkust; väljendab heameelt Põhja‑Makedoonia jätkuva erakondadevahelise poliitilise pühendumuse üle Jean Monnet’ dialoogi protsessile, millega suurendatakse poliitiliste juhtide suutlikkust arendada tõelist erakondadevahelist dialoogi ning saavutada usalduse ja demokraatliku parlamentaarse kultuuri loomiseks vajalikku konsensust; nõuab tungivalt, et seadusandjad täidaksid kiiresti Jean Monnet’ dialoogi raames võetud kohustuse vaadata läbi parlamendi kodukord ning hoogustaksid dialoogi Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega;

12.  tunneb heameelt Sobranie kasvava läbipaistvuse ja vastutuse üle ning nõuab sellelt tungivalt seadusandliku kvaliteedi parandamist, sealhulgas olulisi õigusakte käsitlevate nõuetekohaste konsultatsioonide ja mõjuhinnangute korraldamist, kiirmenetluste kasutuse piiramist miinimumini ja polariseerumise vähendamist parlamendis; väljendab heameelt erakondadeülese toetuse üle diskrimineerimise, naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja selle eest kaitsmise seaduste ning lapse õiguste seaduse muudatuste vastuvõtmisele;

13.  rõhutab vajadust viia valimisreformid lõpule õigeaegselt, läbipaistvalt ja kaasavalt, kooskõlas OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) ja Veneetsia komisjoni seni täitmata soovitustega; väljendab heameelt 17. ja 31. oktoobril 2021 toimunud kohalike valimiste sujuva korraldamise üle, mis toimusid tihedas konkurentsis, vabal ja õiglasel viisil;

14.  kutsub Põhja‑Makedoonia erakondi üles parandama erakondade finantseerimise läbipaistvust ja tõhustama konkurentsivõimelist erakonnasisest demokraatiat ja terviklikkust;

15.  nõuab avaliku halduse jätkuvat reformi eesmärgiga muuta see tulemuspõhiseks ja vastutustundlikuks, parandada ametialast sõltumatust ja vastutusliine, ühtlustada institutsionaalset raamistikku ja koordineerida teenistuste siseselt ELi integratsiooni ja kaasnevate reformidega seotud tegevust ning parandada kohalikku valitsemist; tunnustab meetmeid, mida on võetud teenuste tõhususe ja kvaliteedi suurendamiseks ning korruptsiooni kaotamiseks digitaliseerimise kaudu;

16.  väljendab heameelt 2021. aasta rahvaloenduse korraldamise üle kooskõlas asjakohaste ÜRO standardite ja ELi statistikaalaste õigusaktidega, mis peaks parandama tõenduspõhist otsuste tegemist; väljendab heameelt selle tulemuste avaldamise üle ja ootab nende rakendamist poliitikakujundamises;

17.  nõuab edasisi samme avaliku sektori asutuste süsteemse vastutuse tagamisel, konsulteerides sisuliselt avaliku sektori sidusrühmadega, ning tunneb heameelt selles valdkonnas seni saavutatud edu üle;

18.  nõuab tungivalt, et Põhja‑Makedoonia valitsus tagaks sõltumatute organite ja asutuste, näiteks ombudsmani, piisava rahastamise ning nende otsuste ja soovituste järjepideva rakendamise;

19.  peab kiiduväärseks diskrimineerimise ennetamise ja selle eest kaitsmise komisjoni loomist ja selle töö jätkumist; nõuab tungivalt, et valitsus eraldaks ressursid, mis on vajalikud komisjoni täielikult toimima hakkamiseks;

Meedia ja kodanikuühiskond

20.  tuletab meelde vajadust viia veebi- ja muu meedia õigusraamistik kaasaval ja läbipaistval viisil veel rohkem kooskõlla ELi õigustiku ja standarditega, tehes seda koostöös kutseliitude, kodanikuühiskonna ja ekspertidega, et tugevdada nende sõltumatust poliitilisest, eraviisilisest ja muust välisest sekkumisest, tagades omandi läbipaistvuse, rahalise jätkusuutlikkuse ja iseregulatsiooni; kutsub Põhja‑Makedoonia valitsust üles eraldama piisavad ressursid, et tagada avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni suurem professionaalsus ja sõltumatus;

21.  kordab oma üleskutseid uuendada riigipoolset rahastamist ja erakondade meediareklaami reguleerivaid õigusnorme, et tagada avaliku sektori rahastamise konkurentsivõimeline ja õiglane jaotamine ning kaitsta ausat konkurentsi ja toimetuste sõltumatust;

22.  ergutab võtma kiireid meetmeid, et edendada avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide ja meediat reguleerivate asutuste toimetuslikku ja rahalist sõltumatust, erapooletust ja professionaalsust, ning tervitab nende kahe asutuse käimasolevat nüüdisajastamist;

23.  nõuab meediatöötajate turvalisust suurendavate ja nende ähvardamiskatseid takistavate meetmete rakendamist; rõhutab, kui oluline on täisleppimatuse kohaldamine ajakirjanike hirmutamise, ähvardamise ja nendevastaste vägivallaaktide suhtes; rõhutab vajadust kõiki selliseid juhtumeid uurida ja nende eest vastutusele võtta ning parandada ajakirjanike töötingimusi, et tagada kvaliteetne ajakirjandus;

24.  tuletab meelde vajadust tugevdada sõltumatut uurivat ajakirjandust, erapooletut faktikontrolli ja meediapädevust kui vahendeid, millega võidelda vaenukõne, desinformatsiooni ja välismaiste sekkumiskampaaniatega, mis on COVID‑19 hädaolukorras ja Venemaa Ukraina vastu peetava sõja tingimustes süvenenud; rõhutab, kui oluline on institutsionaalne koostöö, et võtta kasutusele tulemuslik raamistik manipuleeriva desinformatsiooni vastu võitlemiseks; nõuab suuremaid pingutusi, et tagada meedia mitmekesisus ja sõltumatus ning edendada välismõjudest vaba ja professionaalset meediakäitumist soodustavat meediakeskkonda Põhja-Makedoonias; väljendab toetust meedia ja kultuurilise pluralismi edendamisele, et soodustada kultuuriteadlikkust ja ‑vahetust ning parandada vastastikust mõistmist;

25.  tunnustab valitsuse jõupingutusi kodanikuühiskonna kaasamise parandamiseks ja kutsub üles looma raamistikku, mis tagaks kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas etniliste kogukondade õigusi esindavate ja kaitsvate organisatsioonide rahalise jätkusuutlikkuse; tuletab meelde, et vaja on edasisi pingutusi, et tagada õigeaegsem, sisutihedam ja läbipaistvam kodanikuühiskonnaga konsulteerimise protsess selles küsimuses; väljendab heameelt positiivsete näidete üle kodanikuühiskonna ja institutsioonide vahelisest sünergiast, nagu fraktsioonidevahelise LGBTI+ õiguste töörühma loomine;

Põhiõigused

26.  tunnustab edusamme naiste õiguste ja sooteadliku poliitika tagamisel; tunneb heameelt naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamisele suunatud seaduse vastuvõtmise üle ning julgustab Põhja‑Makedooniat edendama Istanbuli konventsiooni sätete rakendamiseks loodud riikliku tegevuskava rakendamist; kutsub riiki jätkama kõiki soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste vallas tehtavaid jõupingutusi, sealhulgas prioriseerides soolõimet ja suuremat koostööd kodanikuühiskonnaga, eelkõige naisorganisatsioonidega;

27.  kutsub Põhja‑Makedooniat üles võtma meetmeid, et tagada naiste piisav esindatus kõigil otsuste vastuvõtmisega seotud ametikohtadel, ning jätkama vajakajäämiste kõrvaldamist naistöötajate õiguste rakendamisel ja lahendama sooliste stereotüüpide, soolise tasakaalustamatuse ja tööjõu soolise palgalõhega seotud probleeme; juhib tähelepanu olulistele soolistele erinevustele tööturul osalemise ja töö kvaliteedi osas, ebapiisavatele meetmetele seoses seksuaalse ahistamisega töökohal, õigusnormides seoses emapuhkusega esinevale diskrimineerimisele ning liiga vähestele lapsehoiu- ja eelkoolikohtadele; tunnustab lapse õigusi käsitleva seaduse muudatusi ja deinstitutsionaliseerimisprotsessi lõpuleviimist;

28.  julgustab võtma jätkuvalt meetmeid, et suurendada usaldust kogukondade vahel ning tõhustada paljurahvuselise ühiskonna toimimist ja demokraatiat, tuletades samal ajal meelde, kui oluline on kaitsta kõigi kogukondade õigusi ja tulemuslikult võidelda kõigi diskrimineerimisjuhtumite vastu; ergutab valitsust tagama kõigi etniliste kogukondade õiguste võrdse põhiseadusliku kaitse, tehes vajaduse korral seadusandlikke muudatusi, ning kaitsma ja edendama nende kultuuripärandit, keeli ja traditsioone võrdse, kaasava ja mittediskrimineeriva juurdepääsu kaudu haridusele ja meediale;

29.  kutsub ametivõime üles töötama välja uue strateegia roma kogukonna probleemide lahendamiseks, mis asendaks eelmise, 2020. aastal kehtivuse kaotanud strateegia, ning vaatama läbi otsuse vähendada romade kaasamise eelarvet, mida tuleks tegelikult suurendada;

30.  väljendab heameelt, et 2021. aastal toimunud teine Skopje geiparaad osutus edukaks; kutsub Põhja-Makedoonia parlamenti üles võtma kiiremas korras vastu riikliku LGBTI+ tegevuskava ning eraldama nõuetekohased vahendid selle rakendamiseks; nõuab tungivalt, et kõik poliitilised jõud seisaksid hea rahvastikuregistrit käsitleva seaduse muutmise eest, et tagada kiiremas korras soo takistusteta õiguslik tunnustamine enesemääratluse alusel;

31.  nõuab edasisi parandusi vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste jõustamisel, sh enesemääratlemine ja kaasav kultuuridevaheline haridus; rõhutab, kui oluline on ajakohastada haridusalaseid õigusakte ja võtta vastu asjakohased haridusalased õigusaktid, eesmärgiga eemaldada diskrimineeriv ja häbimärgistav sisu ning ühtlustada need diskrimineerimise ennetamise ja diskrimineerimise eest kaitsmise seadusega;

32.  rõhutab, et puuetega inimeste õiguste tagamisel on vaja täiendavaid edusamme; peab kiiduväärseks puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise seire mehhanismi loomist ombudsmani büroo alluvuses; rõhutab, kui oluline on võidelda puuetega inimeste kogetava nii otsese kui ka kaudse diskrimineerimisega, mis tulenevad taristuga seotud takistustest, teabe ja teenuste puudumisest, diskrimineerivast suhtumisest ja sotsiaalsest tõrjutusest; nõuab tungivalt, et ametiasutused viiksid kiiremas korras lõpule deinstitutsionaliseerimisprotsessi; rõhutab vajadust piisavate ressursside ning taristu järele, mis toetaks vajalikku sotsiaalset kaitset ja tagaks puuetega inimestele Põhja‑Makedoonias inimväärsed elamistingimused;

33.  nõuab tungivalt, et asjaomased asutused ennetaksid kõiki vaenukõne, vaenukuritegude ja ähvardamise juhtumeid ning võtaksid nende eest süsteemselt vastutusele, uuriksid põhjalikult nendega seotud rünnakuid ning tagaksid nende sihtmärkide, näiteks ajakirjanike, vähemuste hulka kuuluvate inimeste ja muude vähekaitstud rühmade turvalisuse ja julgeoleku; kordab oma üleskutset asjaomastele ametiasutustele parandada institutsioonilist suutlikkust, et ennetada mis tahes põhjusel toime pandavat vaenukõnet, vaenukuritegusid ja diskrimineerimist ning nende vastu võidelda kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

34.  nõuab tungivalt, et kõik poliitilised jõud lõpetaksid sõltumatutele kodanikuühiskonna organisatsioonidele suunatud vaenukõne, laimukampaaniad ning nende ahistamise ja mõistaksid need tegevused hukka, ning kutsub pädevaid ametiasutusi üles rakendama täisleppimatust ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate hirmutamise, ähvardamise ja nendevastaste vägivallaaktide suhtes ning tagama, et süüdlased tuuakse kohtu ette;

35.  tunneb muret, et meedias ja poliitilises arutelus on järsult suurenenud LGBTI+ kogukonna liikmete ja inimõiguste kaitsjate vastase väärinfo levitamine ja nende aadressil diskrimineerivate avalduste tegemine; mõistab hukka LGBTI+ kogukonna liikmete ja inimõiguste kaitsjate ahistamise, nende vastu suunatud vaenukõne, vaenukuriteod ja surmaähvardused ning nõuab tungivalt, et viidaks läbi selliste juhtumite täielik uurimine ja selliste tegude eest karistataks täies ulatuses;

36.  tuletab meelde vajadust tõhustada sõltumatut järelevalvet politsei üle, ennetada politsei karistamatut tegevust tõrjutud kogukondade, näiteks romade vastu ja tagada selle eest vastutusele võtmine ning parandada kinnipeetavate kohtlemist ja vanglas valitsevaid tingimusi, rakendades täielikult asjakohaseid soovitusi;

37.  väljendab heameelt Bulgaaria ja Põhja‑Makedoonia ametivõimude jätkuvate püüdluste üle luua omavahel lugupidavad suhted, mis põhinevad vastastikusel usaldusel, lähenemisel ja tihedamatel inimestevahelistel kontaktidel; mõistab teravalt hukka vaenu õhutava retoorika ning nõuab tungivalt, et tugevdataks vastastikuseid pingutusi ennetada kõiki rahvuslikul või etnilisel päritolul põhinevaid vaenukõne ja vaenukuritegude juhtumeid ning võtta nende eest vastutusele;

38.  kiidab heaks Põhja‑Makedoonia ühinemise Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühendusega;

39.  tuletab meelde vajadust avada Jugoslaavia salateenistuse (UDBA) ja Jugoslaavia armee salateenistuse (KOS) arhiivid kogu regioonis, et kommunismiajastu kuritegusid ja kuritegelikke organisatsioone põhjalikult uurida ja nendega tegeleda; on seisukohal, et totalitaristlike kuritegude läbipaistev käsitlemine, sh nende arhiivide avamine, on samm suurema demokraatia, vastutuse ja institutsionaalse tugevuse suunas;

40.  nõuab, et EL suurendaks oma toetust piirkonna humanitaarabile ja piirihaldusele, ning et toetuse andmisel austataks täielikult põhiõigusi; tunnustab Põhja‑Makedoonia pingutusi pagulaste vastuvõtmisel ja riigi jätkuvat konstruktiivset rolli ebaseadusliku rände haldamisel; kordab oma nõudmist, et riik parandaks võimalust taotleda varjupaika ja vastuvõtutingimusi ning võtaks kasutusele nõuetekohase rändehaldus- ja registreerimissüsteemi; tuletab meelde vajadust kasutada süstemaatilist lähenemisviisi võitlusele inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu ja ebaseadusliku rände probleemi lahendamisele, tunneb sellega seoses heameelt rahvusvahelise koostöö üle ning märgib, et staatust käsitlevat kokkulepet Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex) ei ole kahepoolsete lahendamata küsimuste tõttu veel alla kirjutatud;

Õigusriik

41.  tunnustab küll tehtud edusamme, ent rõhutab vajadust edendada demokraatliku ümberkujundamise alustalana õigusriigi reformi, mis tagab õiguskindluse, läbipaistvuse, õiguskaitse kättesaadavuse ja mittediskrimineerimise;

42.  nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks Euroopa Kontrollikoja eriaruandes 01/2022 esitatud soovitusi, et tagada Lääne‑Balkani riikidele, sealhulgas Põhja‑Makedooniale antava finantsabi mõju õigusriigile;

43.  kiidab heaks edasised sammud, et kindlustada positiivsed tulemused ka kõrgetasemelise korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumite uurimisel, nende eest vastutusele võtmisel ja kohtu alla andmisel;

44.  tuletab meelde, et karistusseadustiku uuendused peaksid muu hulgas hõlmama naistevastast vägivalda, majanduskuritegusid, rahapesu, korruptsiooni, vara konfiskeerimist ja desinformatsiooni levitamist käsitlevaid sätteid ning tugevdama organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas ebaseadusliku metsaraie vastast võitlust;

45.  rõhutab vajadust veelgi edendada kohtureformi, et sel viisil tugevdada kohtusüsteemi institutsioonilist sõltumatust, suurendada rahastamist, parandada kvaliteeti, koordineerimist ja läbipaistvust ning selle autonoomsete organite toimimist; nõuab tungivalt, et poliitilised jõud lepiksid kiiremas korras kokku konstitutsioonikohtu kohtunike nimetamises, et tagada kohtu nõuetekohane toimimine;

46.  tunneb heameelt saavutatud märkimisväärse edu üle ja toetab korruptsiooni ning organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel jõustatud meetmeid, nagu korruptsioonivastase tegevuskava „Action 21“ raames võetud meetmed, mille hulka kuuluvad ka korruptsiooni ennetamise riikliku komisjoni ning organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni prokuröri läbi viidavad ennetavad uurimised, mille puhul prioriseeritakse kõrgetasemelistes kohtuasjades süüdimõistmist ja kuritegeliku vara konfiskeerimist; kutsub liikmesriike üles tõhustama Lääne‑Balkani riikidega tehtavat piiriülest õigusalast koostööd kriminaalasjades, austades seejuures täielikult ELi andmekaitseõigustikku;

47.  nõuab, et viidaks lõpule julgeoleku- ja luuresektori reformimeetmed, mis tagavad sektori sõltumatuse ja sisulise parlamentaarse järelevalve; nõuab, et rikkumisest teatajate kaitsemehhanismi ajakohastataks, parandades selle vastavust ELi direktiiviga rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta(8) ja Euroopa Nõukogu soovitusega CM/Rec(2014)7 rikkumisest teatajate kaitse kohta ning nende õigusaktide rakendamist, ning tagades äsja muudetud lobitöö seaduse tulemusliku rakendamise;

48.  rõhutab, kui oluline on, et jätkuvalt oleks tagatud õiguslik vastutus, sealhulgas kõigis olulistes kohtuasjades, mis on seotud ametiseisundi kuritarvitamise, politsei karistamatuse, korruptsiooni, 2017. aastal Põhja‑Makedoonia parlamendis toimunud rünnakute, ebaseadusliku pealtkuulamise ja väljapressimisega;

49.  rõhutab järjepidevate ja ennetavate uurimiste, süüdistuse esitamise ja lõpliku süüdimõistmise olulisust kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumite puhul;

50.  nõuab, et rahapesu ja finantskuritegevuse vastaseid otsustavaid meetmeid võetaks tõhusama kooskõlastamise kaudu, muu hulgas Europoliga, olles samal ajal täielikult vastavuses ELi andmeõigustikuga ja järgides seda; nõuab tungivalt õiguskaitseorganite suutlikkuse tugevdamist organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitlemisel; kutsub ametivõime üles võtma vastu ja rakendama vajalikke õigusakte, millega reguleeritakse kriminaaltulu jälitamise talituse tegevust ja suurendatakse riikliku kriminaaltulu jälitamise süsteemi tulemuslikkust;

51.  tunneb heameelt seni saavutatud edu üle, mis peaks viima süsteemsete arenguteni inimkaubanduse, ebaseadusliku uimastikaubanduse, tulirelvade ja kaupade salakaubaveo, küberkuritegevuse ja -jälgimise, vägivallakuritegude, ekstremismi ja terrorismiohu vastu võitlemisel; tunnustab rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike uurimist ja nende likvideerimisel praegu tehtavat kahepoolset ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas rahvusvaheliste ja ELi justiits- ja siseküsimuste asutustega, nagu Eurojust, Europol ja Frontex, mis on intensiivistanud inimkaubanduse, ebaseadusliku uimastikaubanduse ja ebaseadusliku relvakaubanduse vastast tegevust; võtab teadmiseks Põhja-Makedoonia poliitilise, operatiiv- ja logistilise toe Frontexile ning liikmesriikide piiri- ja rannikuvalve teenistustele; nõuab tungivalt, et Põhja‑Makedoonia tugevdaks oma vastupanuvõimet hübriidohtude, desinformatsiooni ja valeuudiste suhtes; mõistab hukka riigi institutsioonide vastu suunatud küberrünnakud;

Sotsiaal-majanduslikud reformid

52.  võtab teadmiseks COVID‑19 kriisi tõsise majandusliku ja sotsiaalse mõju ning väljendab toetust mitmesugustele meetmetele, mida ametiasutused on võtnud, et kaitsta rahvatervist ja leevendada kriisi sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas kasutada tulemuslikult ära ELi poolt finantsabi, meditsiiniseadmete ja vaktsiinide valdkonnas antud märkimisväärset toetust; väljendab heameelt Põhja‑Makedoonia oodatust kiirema taastumise ja suurema majanduskasvu üle 2021. aastal;

53.  soovitab Põhja‑Makedoonial jätkata sammudega, mill eesmärk on parandada majanduskasvu kiirendamise rahastamiskava raames ettevõtluskliimat ja ‑taristut, võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu, moderniseerida haridust, laiendada sotsiaalkindlustuskaitset ja edendada digiüleminekut, reformida energia- ja transporditurge lisaks lühiajalistele meetmetele, millega leevendatakse pandeemia tagajärgi ning energia- ja toiduhindade tõusu;

54.  tunneb heameelt võetud meetmete üle, et kehtestada astmeliste määradega üksikisikute otsene maksustamissüsteem; võtab teadmiseks ühtse maksumääraga mudeli tagasituleku; julgustab valitsust maksuseadustikku nüüdisajastama, et asetada keskmesse astmeline tulumaks ning varade ja keskkonnategurite maksustamine, eesmärgiga luua piisavalt väärtust sotsiaalsete reformide rakendamiseks ja ebavõrdsusega võitlemiseks;

55.  julgustab ametiasutusi vähendama vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, parandades eelkõige ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade ja vähekaitstud rühmade üldist juurdepääsu sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuteenustele;

56.  ergutab Põhja‑Makedooniat jätkama edusamme noorte ja haridusega seotud reformide rakendamisel; nõuab keskharidusseaduse läbivaatamist eksperte, praktikuid ja kodanikuühiskonda kaasavas protsessis, pöörates erilist tähelepanu puuetega õpilaste õigustele;

57.  julgustab Põhja‑Makedooniat kasutama jätkuvalt ära digitaliseerimise potentsiaali haldus-, valimis-, kohtu-, sotsiaal-, tervishoiu-, fiskaal- ja majandusprotsesside ajakohastamiseks, läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks ning korruptsiooni ja mitteametliku majanduse vastu võitlemiseks; rõhutab vajadust tugevdada ELi toetust õigusriigile, kestlikule keskkonnahoidlikule majanduskasvule, bioloogilisele mitmekesisusele, innovatsioonile, konkurentsivõimele, omandiõigustele ning ajude äravoolu ja rahvastiku vähenemise peatamisele; rõhutab vajadust suurendada investeeringuid noorte mõjuvõimu suurendamisse ja kaasatusse ning võtta meetmeid noorte töötuse kõrge taseme vähendamiseks;

58.  väljendab heameelt noortegarantii kui noorte töötuse vähendamise programmi rakendamise üle Põhja‑Makedoonias, võttes eelkõige arvesse majanduslikku ebakindlust ja noorte töövõimaluste vähenemist COVID‑19 pandeemia tõttu; kordab, kui olulised on Lääne‑Balkani majandus- ja investeerimiskava kaudu kättesaadavaks tehtud rahalised vahendid selliste juhtprojektide jaoks nagu noortegarantii Põhja‑Makedoonias;

59.  tuletab meelde, et ELi rahastamine IPA III ja Lääne‑Balkani majandus- ja investeerimiskava raames – rahastamisvahendid, mille parlament heaks kiidab – põhineb rangetel tingimustel; rõhutab, et IPA III‑ga nähakse ette, et rahastamist tuleb kohandada või see isegi peatada märkimisväärse tagasimineku või pideva edusammude puudumise korral põhialuste, eelkõige õigusriigi ja põhiõiguste vallas, mis hõlmab ka korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ja meediavabadust; rõhutab, et ELi enda julgeolekuhuvid nõuavad ja liidul on kohustus tagada, et ELi vahendid ei toetaks korruptsiooni; nõuab sellega seoses, et EL ja Lääne‑Balkani riigid tõhustaksid piiriülest õigusalast koostööd ja looksid raamistiku tulemuslikuks koostööks Euroopa Prokuratuuriga, eelkõige IPA III vahendite valdkonnas; rõhutab vajadust parandada ELi rahastamise nähtavust ja tagada, et kõik investeeringud oleksid kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega ja ELi CO2 heite vähendamise eesmärkidega;

60.  väljendab heameelt Lääne‑Balkani majandus- ja investeerimiskava ning Lääne‑Balkani rohelise tegevuskava vastuvõtmise üle, mille eesmärk on hoogustada piirkonna majanduse pikaajalist taastumist, toetada rohe- ja digipööret ning edendada piirkondlikku ühendatust ja integratsiooni ja lähenemist Euroopa Liidule; tuletab meelde Euroopa koostöö potentsiaali sellistes valdkondades nagu veemajandus, reovee- ja jäätmekäitlustehnoloogiad, taastuvenergia, põllumajandus- ja toiduainete töötlemise tehnoloogiad, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ravimid ja meditsiiniseadmed; rõhutab, et kliimamuutustega tegelemisel ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisel on oluline tõhustada koordineerimist rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO Keskkonnaprogramm;

Keskkond, energeetika ja transport

61.  nõuab tungivalt, et valitsus suurendaks märkimisväärselt oma ambitsioone ja poliitilist tahet rakendada eelmise aasta soovitusi rohepöörde kohta, eelkõige Lääne‑Balkani rohelise tegevuskava kontekstis, kasutades sellega seoses ära Lääne‑Balkani majandus- ja investeerimiskava potentsiaali;

62.  kiidab heaks Põhja‑Makedoonia võetud ajakohastatud kliimakohustuse vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 82 %, nõudes samas Pariisi kokkuleppe rakendamist, sealhulgas sellise tervikliku kliimastrateegia ja seaduse vastuvõtmist, mis on kooskõlas ELi 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikuga; tuletab meelde, et energiatõhususe, taastuvenergia, varustuskindluse ja heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi; nõuab tungivalt, et EL suurendaks oma toetust, et võidelda ülemaailmse energiakriisi tingimustes söelt kestliku ülemineku tagasipööramise vastu, ning lõpetaks järk-järgult fossiilsete energiaallikate kasutamise; nõuab, et ametivõimud viiksid keskkonna- ja kliimamuutusi käsitlevad õigusaktid vastavusse liidu õigustikuga ja tagaksid nende täitmise;

63.  rõhutab tungivat vajadust parandada õhukvaliteeti, eelkõige linnapiirkondades; nõuab tungivalt, et ametivõimud tõhustaksid meetmeid bioloogilise mitmekesisuse, vee, õhu ja kliima kaitseks ning ringlussevõtuks ja piirkondlikuks jäätmekäitluseks, sealhulgas põhjalike mõjuhinnangute, nõuetekohaste avalike konsultatsioonide, parema sektoritevahelise kooskõlastamise, suuremate rahaliste vahendite ja keskkonnakuritegude range menetlemise kaudu;

64.  nõuab tungivalt, et ametiasutused parandaksid märkimisväärselt oma keskkonnamõju strateegilise hindamise kvaliteeti ning rakendaksid keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi(9) ja tagaksid selle täitmise, et tulemuslikult vältida negatiivset keskkonnamõju ning kõrvaldada korruptsioon selles sektoris; kutsub ametiasutusi üles võtma täielikult arvesse keskkonnaorganisatsioonide ja sõltumatute ekspertide soovitusi linnastumise seaduse esitatud muudatuste kohta;

65.  julgustab komisjoni pakkuma Põhja‑Makedooniale täielikku toetust tegevuskava koostamisel ja rakendamisel, mille eesmärk on vähendada sõltuvust Venemaalt imporditavatest energiaallikatest, et suurendada vastupanuvõimet ja energiajulgeolekut ning tulla toime ELi püüdlustega saavutada kliimaneutraalsus; tunnustab riigi suuremat vastavusseviimist ELi kolmanda energiapaketiga ning nõuab tungivalt gaasiülekande eraldamise lõpetamist ja energiatõhusust käsitlevate õigusaktide rakendamist;

66.  nõuab tungivalt, et riik teeks pingutusi transpordi- ja energiataristu ning samuti piirkondliku ühendatuse ajakohastamiseks; kordab, kui oluline on viia kiiresti lõpule suured piirkondlikud taristuprojektid, järgides samas täielikult nõuetekohast korda nõutava põhjaliku mõjuhinnangu tegemiseks, sealhulgas raudtee- ja maanteekoridorid VIII ja X, gaasivõrkude vahelised ühendused Bulgaaria, Kreeka, Kosovo ja Serbiaga ning elektrivõrkude vaheline ühendus Albaaniaga;

67.  väljendab heameelt lennuühenduse avamise üle Skopje ja Sofia vahel ning ergutab parandama muid transpordiühendusi ja avama uusi piiripunkte naaberriikidega;

68.  väljendab heameelt selle üle, et alates 1. juulist 2021 kaotati Põhja‑Makedoonia ja viie muu Lääne‑Balkani riigi vahel rändlustasud; nõuab sellega seoses tungivalt, et koostataks kiire tegevuskava rändlustasude vähendamiseks ja kaotamiseks kõigi liikmesriikide vahel;

Piirkondlik koostöö ja välispoliitika

69.  nõuab, et EL hindaks kriitiliselt ajalooliselt olulisi julgeolekumõjusid kogu Euroopa ja Lääne‑Balkani riikide stabiilsusele ja ühtsusele seoses Venemaa Ukraina-vastase agressiooniga; nõuab tungivalt, et liikmesriigid demonstreeriksid Euroopa ühtsust ja – võttes arvesse nii geopoliitilist mõju kui ka ametlike kriteeriumide täitmist – alustaksid ametlikult ühinemisläbirääkimisi Põhja‑Makedoonia ja Albaaniaga, investeerides sel moel usaldusse, stabiilsusse, jõukusse ja käimasolevasse lepitusprotsessi selles piirkonnas;

70.  kiidab heaks Põhja‑Makedoonia pühendumuse solidaarsusele, mitmepoolsusele ja heanaaberlikele suhetele; väljendab toetust ELi integratsioonile ja jätkuvatele sammudele, et edendada nii inimestevahelisi kontakte kogu Kagu‑Euroopas kui ka kaasavat piirkondlikku integratsiooni, tuues kogu piirkonna ELile lähemale ühise piirkondliku turu arendamise kaudu; väljendab toetust kaasavatele piirkondlikele majanduskoostöö kavadele, millega luuakse võrdsetel alustel koostöö kõigi kuue riigi vahel, tugevdatakse vastavust ELi standarditele ja ELi õigustikule ning aidatakse kaasa ELi integratsiooniprotsessidele;

71.  ootab Põhja‑Makedoonia OSCE eesistumist 2023. aastal, mis näitab tema rahvusvahelist vastutust ja usaldusväärsust NATO liikmena ja tulevase ELi liikmesriigina ning aitab kaasa OSCE aluspõhimõtete edendamisele julgeoleku, inimõiguste ja demokraatia valdkonnas; tunnustab Põhja‑Makedoonia eeskujulikult kiiret integreerumist NATO struktuuridesse, mis rõhutab riigi strateegilisi julgeolekualaseid valikuid, aidates seeläbi kaasa stabiilsusele Lääne‑Balkani riikides ja tagades seda;

72.  tunneb heameelt Põhja‑Makedoonia jätkuva pühendumuse üle Euro‑Atlandi piirkonna julgeolekuraamistikule; kiidab heaks riigi täieliku joondumise ELi ühise välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika järgi; väljendab rahulolu riigi jätkuva panuse üle ELi kriisiohjemissioonidesse ja NATO juhitud operatsioonidesse; tunnustab riigi kiiret ühinemist sanktsioonidega, mis kehtestati Venemaale, kelle agressiooni eesmärk on kahjustada Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, misläbi Põhja‑Makedoonia on oma välispoliitika 100 %‑liselt ELi omaga kooskõlastanud;

73.  märgib Hiinast ja Venemaast majandusliku ja energiasõltuvuse kasvu ohtu kogu piirkonnas; on mures Hiina rahastatavatest investeerimislaenudest tuleneva kaitsetuse ja sõltuvuse pärast; väljendab heameelt Põhja‑Makedoonia võetud kohustuse üle tagada piiride turvalisus ning andmekaitse ja -turve algatuse „Clean Network“ (Puhas võrk) raames;

74.  kiidab heaks käimasoleva heanaaberlike suhete parandamise naaberriikidega ja tõhustatud piirkondliku koostöö, mida iseloomustavad Prespa kokkulepe Kreekaga ning sõpruse, heanaaberlikkuse ja koostöö leping Bulgaariaga; kutsub kõiki osapooli üles jätkama konstruktiivset dialoogi, et tagada nende lepingute täielik ja järjepidev rakendamine heas usus, hoidudes samal ajal tegevusest, mis võiks kahjustada ELi integratsiooni ja laiemaid huve välissekkumise tingimustes; kutsub komisjoni üles suurendama pingutusi dialoogi hõlbustamiseks ning sillutama seeläbi teed elujõulisele ja kestlikule kokkuleppele;

75.  ergutab Bulgaariat ja Põhja‑Makedooniat leidma mõlemale poolele vastuvõetavat lahendust kahepoolsetele lahendamata küsimustele; väljendab tugevat rahulolu poliitilise impulsi andmise üle mõlema osalise laiaulatuslikule ja konstruktiivsele koostööle, milles püütakse leida uusi ühiseid seisukohti mitmes vastastikust huvi pakkuvas valdkonnas, selle asemel et tekitada uusi lõhesid; ergutab partnereid seda tegevust heas usus ning kooskõlas sõpruse, heanaaberlikkuse ja koostöö lepinguga kiirendama ning alustama ühinemisläbirääkimisi, lahendades samal ajal nn 4+1 meetmes sisalduvad kahepoolsed lahendamata küsimused, mida tuleb ELi integratsiooniprotsessi käigus piisavalt rakendada ja käsitleda; nõuab tungivalt, et partnerid püüaksid siiralt leida võimalikult kiiresti mõlemale poolele vastuvõetavad, tasakaalustatud ja jätkusuutlikud lahendused kahepoolsetele lahendamata küsimustele; tunneb heameelt Bulgaaria ja Põhja‑Makedoonia ühise valdkondadevahelise ajaloo- ja haridusküsimuste eksperdikomisjoni töö taasalustamise üle, mis toob ühiskondi üksteisele lähemale, võimaldades neile ühist tulevikku ELis, kuid ei mõjuta Põhja‑Makedoonia ühinemisprotsessi;

76.  kordab oma nõudmist ajaloolise leppimise järele, mis põhineb kirjeldatud ühisel ajalool, nagu on sätestatud sõpruse, heanaaberlikkuse ja koostöö lepingus;

77.  kordab oma täielikku toetust Kreekaga sõlmitud Prespa kokkuleppe kui kahepoolsete suhete olulise elemendi järjepidevale ja kiirendatud vastastikusele rakendamisele, sealhulgas kahe riigi poolt allkirjastatud ja memorandumite oodatavale ratifitseerimisele;

78.  õnnitleb Põhja‑Makedooniat Prespa foorumi dialoogi käivitamise puhul piirkondliku platvormina, mille abil innustada ja edendada dialoogi, leppimist, heanaaberlikke suhteid ja piirkondlikku koostööd ELi integratsiooni vaimus;

79.  kutsub veel kord kõiki piirkondlikke poliitilisi liidreid üles moodustama endise Jugoslaavia territooriumil toime pandud sõjakuritegude ja muude raskete inimõiguste rikkumiste asjaolude uurimise piirkondliku komisjoni (RECOM), tuginedes piirkondliku komisjoni loomise koalitsiooni tehtud märkimisväärsele tööle;

80.  nõuab tungivalt, et Bulgaarias ja Põhja‑Makedoonias jätkataks tööd kooli ajalooõpikute kallal; rõhutab, et tekstid peaksid kajastama mõlema rahva ühisest ajaloost pärit ajalooliste faktide ja arvude tõlgendamist, võttes aluseks autentsed ajaloolised dokumendid/allikad; usub, et see on vundament, millele need kaks riiki peaksid oma suhted ehitama, ning et Põhja‑Makedoonia ja Bulgaaria tulevaste põlvkondade suhted hakkavad peegeldama mõlema riigi haridusprotsesse;

81.  mõistab hukka kõik katsed ajaloomälestiste ja/või kunstiteoste asendamiseks, sealhulgas autentse kultuuripärandi hävitamise ning ajaloo ümberkirjutamise katsed; rõhutab, et sellised vahejuhtumid tekitavad tõsist muret, sealhulgas seoses 2017. aasta sõpruse, heanaaberlikkuse ja koostöö lepingu puuduliku rakendamisega;

o
o   o

82.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Põhja‑Makedoonia Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 84, 20.3.2004, lk 13.
(2) ELT L 330, 20.9.2021, lk 1.
(3) ELT C 202, 28.5.2021, lk 86.
(4) ELT C 362, 8.9.2021, lk 129.
(5) ELT C 425, 20.10.2021, lk 28.
(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0506.
(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0064.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).

Viimane päevakajastamine: 30. august 2022Õigusteave - Privaatsuspoliitika