Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3 ning aluslepingute protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 14,

–  võttes arvesse institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2018. aasta teatist digiõppe tegevuskava kohta (COM(2018)0022),

–  võttes arvesse komisjoni 2020. aasta detsembri lõpparuannet „Euroopa lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistustele. Mikrokvalifikatsiooni kõrghariduse nõuanderühma väljund“,

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa haridusruumi kohta: ühine terviklik käsitus(2),

–  võttes arvesse komisjonile ja nõukogule esitatud küsimusi Euroopa haridusruumi loomise kohta 2025. aastaks – mikrokvalifikatsioonitunnistused, individuaalsed õppekontod ja õppimine kestliku keskkonna nimel (O-000011/2022 – B9‑0013/2022 ja O‑000012/2022 – B9‑0014/2022),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga on juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ning elukestvale õppele põhiline inimõigus kõigi jaoks ning hädavajalik selleks, et omandada ja säilitada oskusi, osaleda täiel määral ja aktiivselt ühiskonnas ning omada tõhusat juurdepääsu arenevale tööturule;

B.  arvestades, et komisjoni eesmärk on luua 2025. aastaks Euroopa haridusruum;

C.  arvestades, et muutused tööturul muudavad oskused kiiresti vananevaks ja toovad kaasa kasvava nõudluse paindlike õppimisvõimaluste järele; arvestades, et oskuste täiendamise ja ümberõppe peamised tegurid on motivatsioon, aeg ja rahastamine;

1.  väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle töötada 2025. aastaks Euroopa haridusruumi osana välja Euroopa lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistustele, isiklikele õppekontodele ja keskkonnasäästlikkust toetavale õppele, mis aitaks muuta õpiteed paindlikumaks, laiendada õppimisvõimalusi, süvendada vastastikust tunnustamist, luua seoseid digi- ja rohepöördega ning tugevdada nii kõrg- kui ka kutsehariduse ja koolitusasutuste rolli elukestvas õppes;

2.  rõhutab, et mikrokvalifikatsioonitunnistused ja isiklikud õppekontod võivad olla olulised inimeste jaoks, kes soovivad oskusi täiendada, ümber õppida ja ametlikult tunnustatud kvalifikatsioone omandada, et pidada sammu ühiskonnas toimuvate kiirete muutustega ja üha digitaliseerituma tööturuga, samuti vahetada teerada isikliku arengu või ülespoole suunatud sotsiaalse liikuvuse seisukohalt;

3.  kutsub nõukogu üles võtma Euroopa haridusruumi jaoks vastu mikrokvalifikatsioonitunnistuste ja ühiste standardite ühise määratluse, mis moodustaks aluse kvaliteedi tagamisele, tunnustamisele, läbipaistvusele ja ülekantavusele;

4.  kutsub komisjoni üles looma töökindla vahendi, mis motiveeriks liikmesriike rakendama mikrokvalifikatsioonitunnistusi, mis aga peaks jääma vabatahtlikuks; märgib, et see puudub praegu nõukogu soovituse ettepanekust, ja rõhutab otsese eeskujuna Euroopa ülikoolide algatuse edukat katsetamist;

5.  rõhutab, kui oluline on pakkuda kasutajasõbralikke ja korrapäraselt ajakohastatavaid riiklikke registreid, mis peaksid olema nähtavad ja kergesti juurdepääsetavad ELi portaali kaudu, et tagada mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteet ja teha mikrokvalifikatsioonitunnistused digitaalsel kujul kättesaadavaks, toetamaks oskuste täiendamist, ümberõpet ja uute pädevuste omandamist, suurendamaks läbipaistvust ning parandamaks piiriülest ja rahvusvahelist liikuvust, vahetusi ja koostööd;

6.  rõhutab, et Euroopa mikrokvalifikatsioonitunnistused on eriti vajalikud lühemate õppeperioodide sektoriüleseks ja piiriüleseks tunnustamiseks, mis on oluline suurema liikuvuse soodustamisel kogu Euroopas; palub komisjonil hinnata mikrokvalifikatsioonitunnistuste kasutamist Euroopa õpiliikuvuse ja kodanikuaktiivsuse kaudu ning programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse raames omandatud oskuste ja pädevuste tunnustamisel ja selle kohta aru anda;

7.  rõhutab mikrokvalifikatsioonitunnistuste toetavat rolli informaalse ja mitteformaalse õppe sidumisel formaalharidusega; nõuab tungivalt ühise raamistiku väljatöötamist ja rakendamist, et tunnustada informaalse ja mitteformaalse õppe käigus omandatud oskusi, pädevusi ja metoodikaid;

8.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ühise lähenemisviisi psühhosotsiaalsetele ja pehmetele oskustele kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni ja UNESCO poolt vastu võetud määratlustega; rõhutab, et see lähenemisviis peaks lähtuma praegustest algatustest ja projektidest, mida rahastatakse ELi programmidest ning komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse poliitikaaruandest elukestva pädevuse kohta(3), ning see tuleks välja töötada koostöös liikmesriikide, haridusasutuste, õpetajate ja tööturu osapooltega, et muu hulgas käsitleda ka rakendamise praktilisi aspekte;

9.  juhib tähelepanu sellele, et mikrokvalifikatsioonitunnistuste automaatne vastastikune tunnustamine Euroopa haridusruumis võiks olla samm kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise lihtsustamise suunas laiemalt; on seisukohal, et asjaomaseid sidusrühmi kaasava sidusa Euroopa mikrokvalifikatsioonitunnistuste süsteemi loomine oleks samm edasi Euroopa haridusvõimsuse ja ülemaailmse konkurentsivõime tugevdamisel;

10.  tuletab avalikele asutustele meelde nende olulist rolli tasakaalu tagamisel täiskasvanutele pakutavas oskuste koolituses ning juhib eelkõige tähelepanu sellele, et põhi-, valdkonnaülesed, psühhosotsiaalsed ja pehmed oskused on rohe- ja digipöörde jaoks sama olulised kui tehnilised oskused;

11.  kutsub kolmanda taseme haridusasutusi üles töötama välja mikrokvalifikatsioonitunnistusi, et pakkuda õppijatele õpingute ajal sotsiaalselt tunnustatud, kvaliteetseid ja kaasavaid kogemusi, sealhulgas vabatahtlikku tegevust, mentorlust ja noorsootööd;

12.  rõhutab, kui oluline on pakkuda vahendeid juhendamis- ja nõustamisteenusteks, et aidata täiskasvanutel ja noortel kindlaks teha ja sertifitseerida oskused ja pädevused, mille nad on juba omandanud informaalse õppimise käigus, ning suunata nad võimaluste juurde arendada edasi oma oskusi, nii et mikrokvalifikatsioonitunnistused muutuksid kaasamisvahendiks, mitte olemasoleva ebavõrdsuse säilitajaks või kinnistajaks täiendus- ja ümberõppele juurdepääsul; nõuab mikrokvalifikatsioonitunnistuste kasutamist kraadiõppe tasemel, tagamaks, et esmased kasusaajad ei oleks õppijad rühmadest, kellel juba on eeliseid hariduse ja ametialase staatuse osas;

13.  väljendab heameelt asjaolu üle, et isiklike õppekontode eesmärk on koos mikrokvalifikatsioonitunnistustega muuta elukestev õpe kaasavamaks, kättesaadavamaks ja taskukohasemaks; tuletab meelde, et need algatused on mõeldud kõigile, sõltumata vanusest, soost, tööalasest staatusest, sissetulekust või haridustasemest; rõhutab vajadust edendada elukestva õppe mõtteviisi noorte seas;

14.  rõhutab, et isiklike õppekontode kaudu pakutavad valikud ei tohiks olla liiga kitsalt piiratud tööturu vajadustega, vaid peaksid aitama suurendada kodanike mõjuvõimu, võimaldades neil teha individuaalseid valikuid ning avades võimalusi füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks ja ettevõtluseks;

15.  ergutab liikmesriike seadma koolitusõigused prioriteediks madalama kvalifikatsiooniga täiskasvanute, puuetega inimeste, ebasoodsas olukorras olevate õppijate, vähekaitstud või tõrjutud rühmadesse kuuluvate inimeste, pagulaste ning kõrvalistes või maapiirkondades elavate inimeste isiklikul õppekontol ning kehtestama selged kriteeriumid nende õiguste allokeerimiseks;

16.  hoiatab, et mikrokvalifikatsioonitunnistuste ja isiklike õppekontode rakendamine ei tohiks tekitada soovimatuid takistusi täiskasvanud õppijatele, kellel tuleb katta pikemaajaliste ja/või formaalsete haridusprogrammide kulud;

17.  on veendunud, et keskkonnasäästlikkuse alane õpe tuleks integreerida elukestva õppe perspektiiviga õppekavadesse kogu ELis, sealhulgas Euroopa ja ülemaailmse kodanikuhariduse kaudu, et võimaldada õppijatel saada kaasavama ja kestlikuma ühiskonna aktiivseks toetajaks;

18.  rõhutab kõigi kolme algatuse võimalikku mitmekordset kasu, kuna suurem osalemine täiskasvanuhariduse programmides on seotud keskkonnateadlikkuse parandamise, suurema kodanikuosaluse ning parema keskkonnatunnetuse, heaolutunde ja eluga rahuloluga;

19.  rõhutab kultuuri- ja loomesektori kaasamise olulisust, edendamaks mõtteviisi, mis on suunatud majandusliku tegelikkuse taastamisel kestlikule arengule, nagu näitavad teatavad Euroopa kultuuripealinnad ja uue Euroopa Bauhausi pakutavad uued võimalused;

20.  nõuab, et need algatused, sealhulgas nende Euroopa mõõde ja lisaväärtus, omaksid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil suurepärast nähtavust, et eurooplastel oleks võimalik selgelt tuvastada Euroopa haridusruumi võimalikku kasu ja saada teadlikuks selle eelistest;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 428, 13.12.2017, lk 10. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0452. (3) Teadusuuringute Ühiskeskuse teadus- ja poliitikaaruanne LifeComp: The European Framework for Personal, Social and Learning to Learn Key Competence (LifeComp: isikliku, sotsiaalse ja õpipädevuse Euroopa raamistik), Luxembourg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020.