Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina ja Venemaa kohta,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–  võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,

–  võttes arvesse 1899. ja 1907. aasta Haagi konventsioone,

–  võttes arvesse ÜRO 9. detsembri 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni ja selle lisaprotokolle,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 17. juuli 1998. aasta Rooma statuuti ning agressioonikuritegusid käsitlevaid 2010. aasta Kampala muudatusi sellele,

–  võttes arvesse rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, mida on tunnustatud Nürnbergi sõjatribunali hartas ja selle tribunali otsuses (Nürnbergi põhimõtted), mille on välja töötanud ÜRO rahvusvahelise õiguse komisjon ja milles määratakse kindlaks, mis on sõjakuritegu,

-  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1820 (2008) seksuaalvägivalla kasutamise kohta sõjapidamise vahendina ja resolutsiooni 1888 (2009) konfliktidega kaasneva seksuaalse vägivalla küsimustega tegeleva ÜRO eriesindaja ametikoha loomise kohta,

-  võttes arvesse sõja ajal vägistamise mõistet, mille määratlesid 1998. aastal Rwanda asjade rahvusvaheline kriminaalkohus ja endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 2. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina‑vastase agressiooni kohta ja 24. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina‑vastase agressiooni humanitaartagajärgede kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 4. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Venemaa agressioonist tuleneva inimõiguste olukorra kohta Ukrainas, millega nõukogu otsustas moodustada sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 28. aprilli 2022. aasta resolutsiooni „Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu: vastutuselevõtmise tagamine rahvusvahelise humanitaarõiguse oluliste rikkumiste ja muude rahvusvaheliste kuritegude eest“,

–  võttes arvesse 11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsiooni,

–  võttes arvesse president Roberta Metsola visiiti Ukrainasse 1. aprillil 2022. aastal ja tema avaldust Ukrainas toime pandud rahvusvaheliste sõjakuritegude kohta,

-  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 4. aprillil 2022. aastal ELi nimel tehtud avaldust Venemaa hirmutegude kohta Butšas ja teistes Ukraina linnades,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri Karim A.A. Khani, QC 2. märtsi 2022. aasta avaldust „The situation in Ukraine: Receipt of Referrals from 39 States Parties and the Opening of an Investigation“ (Olukord Ukrainas: esildiste kättesaamine 39 osalisriigilt ja uurimise algatamine),

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Kootööorganisatsiooni (OSCE) 13. aprilli 2022. aasta aruannet Ukrainas alates 24. veebruarist 2022 toime pandud rahvusvahelise humanitaar- ja inimõigustealase õiguse rikkumiste, sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude kohta,

–  võttes arvesse 2006. aastal sõlmitud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Euroopa Liidu vahelise koostöö ja abistamise lepingut,

-  võttes arvesse nõukogu 13. aprilli 2022. aasta otsust (ÜVJP) 2022/638, millega muudetakse otsust 2014/486/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine)(1), millega muudeti EUAM Ukraina mandaati, et toetada Ukraina ametiasutusi ning hõlbustada Venemaa Ukraina‑vastase sõjalise agressiooni käigus toime pandud rahvusvaheliste kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist,

-  võttes arvesse komisjoni ettepanekut muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1727 seoses genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegudega seotud tõendite kogumise, säilitamise ja analüüsimisega Eurojustis (COM(2022)0187),

–  võttes arvesse organisatsiooni Human Rights Watch 3. aprilli ja 21. aprilli 2022. aasta aruandeid Ukraina kohta ning organisatsiooni Amnesty International 6. mai 2022. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et alates 24. veebruarist 2022, kui Venemaa alustas Ukraina vastu suunatud ebaseadusliku, provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni uut etappi, on tema relvajõud ja teda esindavad kolmandad osapooled korraldanud nii äsja hõivatud kui ka varem okupeeritud aladel valimatuid rünnakuid tsiviilisikute vastu, sealhulgas röövimised, kohtuvälised hukkamised ja piinamine;

B.  arvestades, et tuhanded inimesed on kaotanud elu või saanud vigastada, ligikaudu 7,7 miljonit Ukraina kodanikku on pidanud riigisiseselt ümber asuma ja peaaegu 6 miljonit on põgenenud naaberriikidesse; arvestades, et Ukraina parlamendi inimõiguste voliniku andmetel on alates 24. veebruarist 2022 Ukrainast sunniviisiliselt Venemaa Föderatsiooni deporteeritud 400 000 Ukraina tsiviilisikut, sealhulgas üle 200 000 lapse; arvestades, et Venemaa väed ja neid esindavad kolmandad osapooled on mitmel korral takistanud humanitaarkoridoride loomist ning seega blokeerinud või takistanud tsiviilisikute evakueerimist ümberpiiratud territooriumidelt;

C.  arvestades, et Vene vägede ja neid esindavate kolmandate osapoolte toime pandud julmuste eriline võikus ilmnes pühapäeval, 3. aprillil 2022, kui Butša linna tänavatelt, kuhu Ukraina väed ei olnud ligi kuu aega pääsenud, leiti hulgaliselt tsiviilisikute laipu; arvestades, et mitmetest varem okupeeritud Ukraina linnadest, sealhulgas Butšast, Irpenist, Hostomelist, Ivankivist ja muudest kohtadest, mille Ukraina relvajõud on nüüdseks vabastanud, on teatatud sadu inimesi sisaldavatest massihaudadest ja tänavatelt leitud tsiviilisikute, sealhulgas naiste, laste ja vanurite surnukehadest, kellest mõnel olid käed selja taha seotud; arvestades, et eespool nimetatud juhtumitega sarnaseid julmusi esineb suure tõenäosusega paljudes Ukraina linnades ja külades, mida Venemaa ja teda esindavad kolmandad osapooled endiselt okupeerivad, ning sõjakuritegude tegelik ulatus on tõenäoliselt seni dokumenteeritust palju suurem;

D.  arvestades, et arvukad aruanded, mida täiendavad fotod ja videod, dokumenteerivad tsiviilisikute meelevaldseid hukkamisi külade ja linnade okupeerimise ajal Venemaa poolt, tsiviilisikute vahistamisi ilma nõuetekohase menetluseta ja väärkohtlemisega, mis võrdub piinamisega, tsiviilisikute, sealhulgas laste vägistamise juhtumeid Venemaa relvajõudude ja nende esindajate poolt ning juhitamatu suurtükitule, kassettlahingumoona ja jalaväemiinide kasutamist asustatud piirkondades Venemaa rünnakute ajal; arvestades, et Venemaa kasutab seksuaalvägivalda sõjarelvana ukrainlaste moraali murdmiseks ja ühe piinamise vormina, et saada ülestunnistusi vägistamise, sunniviisilise eksponeerimise ning laste, naiste ja meeste või nende sugulaste seksuaalvägivallaga ähvardamise kaudu; arvestades, et vägistamist sõjakuriteona on äärmiselt raske dokumenteerida selliselt, et juhtumiga saaks kohtusse minna ning et tõendid oleksid vettpidavad; arvestades, et seksuaalsete sõjakuritegude ohvrid võivad lisaks füüsilistele kannatustele seista silmitsi mitmesuguse diskrimineerimise ja häbimärgistamisega; arvestades, et tõendite ja tunnistuste kogumisel ning seksuaalse vägivalla ohvritele meditsiinilise ja psühholoogilise abi andmisel on äärmiselt oluliseks teguriks aeg;

E.  arvestades, et Vene relvajõud ja neid esindavad kolmandad osapooled on kinni pidanud, röövinud, rünnanud ja tapnud ajakirjanikke, linnapäid ja inimõiguste kaitsjaid; arvestades, et ajakirjanikud ja meediatöötajad on rahvusvahelise humanitaarõiguse kaitse all vastavalt Genfi konventsioonide I lisaprotokolli artiklile 79; arvestades, et Euroopa Nõukogu ajakirjanduse ja ajakirjanike turvalisuse kaitse platvormi andmetel on tapetud vähemalt kümme Ukraina ja rahvusvahelise meedia töötajat ning lisaks on paljud saanud haavata;

F.  arvestades, et Vene relvajõud ja neid esindavad kolmandad osapooled on osalenud tsiviilisikute vara, sealhulgas toidu, riiete, kodumasinate, küttepuude ja suurte viljakoguste röövimises, ning tsiviiltaristu, sealhulgas vähekaitstud ühiskonnarühmade vajadusi täitvate hoonete, elamute, koolide ja haiglate hävitamises; arvestades, et Venemaa Föderatsiooni relvajõud ja neid esindavad kolmandad osapooled on süstemaatiliselt minema viinud kunstiteoseid ja -esemeid ning muid kõrge kultuurilise väärtusega esemeid; arvestades, et Ukraina on süüdistanud Venemaad mitmesaja tuhande tonni teravilja varguses ja ÜRO kinnitusel on üha rohkem tõendeid selle kohta, et Venemaa väed on rüüstanud Ukraina teraviljavarusid ja hävitanud teraviljahoidlaid, mis on süvendanud ülemaailmset toidukriisi ja aidanud kaasa võimalikule näljahädale Ukrainas; arvestades, et logistilise taristu hävitamise ja Venemaa mereblokaadi tõttu ei pääse Ukrainast välja ligi 25 miljonit tonni teravilja; arvestades, et sõjakahju keskkonnale ja tervisele on samuti laastava ja pikaajalise mõjuga;

G.  arvestades, et neljas Genfi konventsioonis ja I lisaprotokollis, mille osalisriigid on Ukraina ja Venemaa Föderatsioon, on sätestatud, et rahvusvahelise humanitaarõiguse rasked rikkumised koos tõsiste kuritarvitustega kujutavad endast sõjakuritegusid; arvestades, et igaüht, kes selliseid tegusid käsib toime panna, toime paneb või neile kaasa aitab, loetakse vastutavaks sõjakuritegude eest;

H.  arvestades, et 2016. aasta novembris võttis Venemaa tagasi oma allkirja Rooma statuudilt; arvestades, et Ukraina ei ole Rooma statuudi osalisriik, kuid on vastavalt statuudi artikli 12 lõikele 3 kahel korral kasutanud oma õigust aktsepteerida Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni Rooma statuudis määratletud kuritegude üle, mis on väidetavalt tema territooriumil toime pandud;

I.  arvestades, et 2. märtsil 2022 teatas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör, et ta on osalisriikidelt saadud esildiste alusel algatanud uurimise seoses olukorraga Ukrainas(2);

J.  arvestades, et 3. märtsil 2022. aastal aktiveeris Ukraina 45 osaleva riigi toetusel OSCE Moskva mehhanismi, et käsitleda inimõiguste rikkumisi ja humanitaarmõju seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse;

K.  arvestades, et sõja esimese kolme kuu jooksul algatas Ukraina peaprokurör vähemalt 9 300 uurimist ja tuvastas sadu Venemaalt pärit kahtlusaluseid seoses sõjakuritegudega, mis hõlmavad rüüstamist, tapmist, piinamist ja vägistamist;

L.  arvestades, et valitsusasutused ja rahvusvahelised kohtuorganid on võtnud mitmeid vastutusele võtmist käsitlevaid meetmeid, sealhulgas on algatatud ametlik juurdlus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt ning kriminaaljuurdlused üldise kohtualluvuse põhimõtte alusel Prantsusmaa, Saksamaa, Leedu ja Rootsi poolt;

M.  arvestades, et 4. märtsil 2022. aastal hääletas ÜRO Inimõiguste Nõukogu selle poolt, et moodustada Ukraina küsimuste rahvusvaheline uurimiskomisjon, kellel on volitused uurida inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse 2022. aastal; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on Ukraina olukorra suhtes halvatud, sest Venemaa saab mis tahes sisulise tegevuse vetostada;

N.  arvestades, et 25. märtsil 2022. aastal teatasid Poola, Leedu ja Ukraina ühise uurimisrühma loomisest, et koguda tõendeid ning uurida sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid, mis toimub Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) toetusel ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuuri osalusel, nagu teatati 25. aprillil 2022. aastal; arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja valitsusasutuste uurimiste ning muude mehhanismide omavaheline koordineerimine on kiireks õigusemõistmiseks hädavajalik;

O.  arvestades, et Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul puudub selles olukorras pädevus agressioonikuritegude üle, kuna ei Ukraina ega Venemaa Föderatsioon ei ole ratifitseerinud Rooma statuuti ega selle muudatusi, mis on seotud agressioonikuritegudega; arvestades, et selle lünga kõrvaldamiseks tuleks luua spetsiaalne rahvusvaheline kohus, kellele antaks volitused uurida Venemaa ja selle liitlaste poliitiliste ja sõjaväeliste juhtide poolt Ukraina vastu toime pandud väidetavaid agressioonikuritegusid ja ning võtta nende eest vastutusele;

1.  kordab, et mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa ebaseadusliku, provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni Ukraina vastu ja sissetungi Ukrainasse, ning nõuab, et Venemaa lõpetaks viivitamata igasuguse sõjalise tegevuse Ukrainas ning viiks tingimusteta välja kõik väed ja sõjalise varustuse kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt vastavalt Rahvusvahelise Kohtu 16. märtsi 2022. aasta korraldusele;

2.  väljendab äärmist pahameelt ja nördimust teatavaks saanud hirmutegude üle, mis hõlmavad linnade valimatut pommitamist, sunniviisilist deporteerimist, keelustatud laskemoona kasutamist, rünnakuid tsiviilelanike vastu, kes püüavad konfliktipiirkondadest põgeneda eelnevalt kokkulepitud humanitaarkoridoride kaudu, tsiviilisikute hukkamisi, seksuaalvägivalda, sunnitud ümberasustamist ning elamupiirkondade ja tsiviiltaristu; näiteks haiglate, meditsiiniasutuste, koolide, varjupaikade ja kiirabi tahtlikku rüüstamist ja sihtmärgiks võtmist, mis kõik võrduvad rahvusvahelise humanitaarõiguse raske rikkumisega ning võivad endast kujutada Venemaa Föderatsiooni ja teda esindavate kolmandate osapoolte sõjakuritegusid Ukrainas, mis on kuni viimase ajani toimunud karistamatult ja mille eest pole kedagi vastutusele võetud;

3.  mõistab resoluutselt hukka õudustäratava süstemaatilise seksuaalse ja soolise vägivalla kasutamise Vene relvajõudude ja neid esindavate kolmandate osapoolte poolt sõjapidamise vahendina ning, tuletades meelde ÜRO resolutsiooni 1820 (2008) seksuaalvägivalla kasutamise kohta sõjapidamise vahendina, kinnitab, et vägistamine ja muud seksuaalse vägivalla vormid võivad kujutada sõjakuritegusid, inimsusevastaseid kuritegusid või genotsiidi tunnustele vastavat tegevust ning seetõttu tuleks nende eest vastutusele võtta vastavalt rahvusvahelise õiguse sätetele ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudile, eelkõige selle artiklitele 7 ja 8; väljendab kahetsust, et Rahvusvahelises Kriminaalkohtus on seksuaalsete ja soopõhiste kuritegude tulemusliku menetlemise osas tehtud vähe edusamme; on seisukohal, et ebaseadusliku Ukrainasse sissetungiga seotud ohvrite juhtumid võivad selles osas luua pretsedendi; palub ELil ja liikmesriikidel toetada kõigis käimasolevates ja uutes juurdlustes soolõimet;

4.  väljendab täielikku toetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri algatatud uurimisele seoses Ukrainas toime pandud väidetavate sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja genotsiidikuritegudega, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo uurimiskomisjoni tööle ning sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide jõupingutustele koguda ja säilitada tõendeid sõjakuritegude kohta; rõhutab, kui oluline on tegutseda kiirelt ja saavutada tulemusi, et tagada vajalikud tõendid kõigi nende isikute uurimiseks ja kohtu alla andmiseks, kes vastutavad sõjakuritegude ning muude inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste lubamise, toimepanemise ja varjamise eest; rõhutab suurt ohtu, et tulenevalt konflikti jätkumisest hävitatakse sõjakuritegudega seotud tõendeid ning et neid pole võimalik Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimiseks koguda ja turvaliselt säilitada; on seisukohal, et kiire tegutsemine on äärmiselt oluline, et võtta kõik vajalikud meetmed selle kindlustamiseks, et Ukrainas inimõigusi rikkunud ja seal sõjakuritegusid toime pannud isikud võetakse vastutusele;

5.  nõuab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri toetamist sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja võimalik, et ka genotsiidis kahtlustatavate isikute uurimisel ja vastutusele võtmisel ning talle poliitilise toetuse pakkumist, andes tema käsutusse kõik saadaolevad tõendid, sealhulgas avalikest allikatest pärinevad luureandmed, teabe ja andmed, satelliidifotod ja side pealtkuulamise teel saadud teabe, ning eraldades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu üldeelarvesse piisavalt inimressursse ja rahalisi vahendeid, et täielikult kaitsta selle sõltumatust ja erapooletust;

6.  peab tervitatavaks ja toetab täielikult Ukraina prokuröride ja uurijate jõupingutusi sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest vastutavate isikute kohtu alla andmisel ning kutsub ELi liikmesriike, rahvusvahelist üldsust ja asjaomaseid institutsioone üles Ukraina ametivõime selles protsessis täielikult abistama;

7.  palub liikmesriikidel ja komisjonil anda kogu vajalik abi, et tugevdada Ukraina õigussuutlikkust ja vahendeid sõjakuritegude tulemuslikuks uurimiseks ja nende menetlemiseks kohtus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama Ukraina ametivõime peamiste kriteeriumite täitmisel, et võidelda tõsiste rahvusvaheliste kuritegude, sealhulgas sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude karistamatuse vastu riigisisesel tasandil;

8.  nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid teeksid rahvusvahelistes institutsioonides ja menetlustes ning Rahvusvahelises Kriminaalkohtus või muudes asjakohastes rahvusvahelistes kohtutes või tribunalides kõik vajaliku, et toetada Venemaa ja Valgevene režiimide vastutusele võtmist sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude, genotsiidi ja agressioonikuritegude eest; nõuab lisaks, et uurimine ja vastutusele võtmine algatataks ka kõigi Venemaa relvajõudude liikmete ja valitsusametnike suhtes, kes on sõjakuritegudega seotud; väljendab seetõttu heameelt juurdluste ja uurimiste üle, mille mitu liikmesriiki on algatanud üldise kohtualluvuse põhimõtte alusel ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu töö toetamiseks; tunneb samuti heameelt Euroopa Liidu Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks loodud nõuandemissiooni (EUAM Ukraine) muudetud volituste üle, mis võimaldavad tal toetada Ukraina ametivõime selliste rahvusvaheliste kuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel, mis on toime pandud Venemaa sissetungi käigus Ukrainasse;

9.  kutsub Venemaa ametivõime üles viivitamata lõpetama Ukraina kodanike sunniviisilise deporteerimise ja võimaldama Venemaa Föderatsiooni territooriumile sunniviisiliselt deporteeritud Ukraina kodanikel ohutult Ukrainasse tagasi pöörduda;

10.  kutsub liikmesriike üles koguma tõendeid ja toetama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri uurimist, et teha kindlaks, kas Venemaa vägede ja neid esindavate kolmandate osapoolte poolt Ukrainas toime pandud sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod kujutavad endast genotsiidi;

11.  rõhutab vajadust suurendada Ukrainas sõjakuritegude karistamatuse vastu võitlemiseks loodud erinevate mehhanismide vahelist koordineerimist, sealhulgas rahvusvahelise kohtumise kaudu, mille eesmärk on koordineerida tõendite kogumist ja seeläbi parandada vastutusele võtmise menetluste tõhusust; kutsub ELi institutsioone üles neid koordineerimispüüdlusi toetama;

12.  kutsub ELi institutsioone ja eelkõige komisjoni üles toetama viivitamata asjakohase õigusliku aluse loomist, mida toetavad ÜRO ja Euroopa Nõukogu taolised kindlakskujunenud mitmepoolsed foorumid ja mis võimaldaks luua rahvusvahelise erikohtu Venemaa ja selle liitlaste poliitiliste ja sõjaväeliste juhtide poolt Ukraina vastu toime pandud agressioonikuritegude karistamiseks; kutsub ELi institutsioone ja eelkõige komisjoni üles tagama võimalikult kiiresti kõik vajalikud inim- ja eelarveressursid ning haldus-, uurimis- ja logistilise toe selle erikohtu loomiseks;

13.  kutsub ELi institutsioone ja eelkõige komisjoni üles taotlema selle erikohtu loomiseks poliitilist toetust sarnaselt meelestatud rahvusvahelistelt partneritelt ja organisatsioonidelt, eelkõige ÜRO Peaassambleelt;

14.  väljendab heameelt selle üle, et Leedu, Poola ja Ukraina on loonud Eurojusti poolt koordineeritud ühise uurimisrühma, milles osaleb esmakordselt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuur ning mille eesmärk on hõlbustada uurimisi ja süüdistuste esitamist osalevates riikides, ning samuti asjades, mida saaks edasi saata Rahvusvahelisesse Kriminaalkohtusse; julgustab liikmesriike ühinema ühise uurimisrühmaga;

15.  väljendab heameelt komisjoni 25. aprilli 2022. aasta ettepaneku üle laiendada Eurojusti volitusi ja operatiivfunktsioone seoses tõendite analüüsimise, säilitamise ja jagamisega, et toetada peamiste rahvusvaheliste kuritegude, eelkõige genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude, sõjakuritegude ja nendega seotud kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist(3); kutsub Eurojusti üles kasutama neid uusi volitusi, et toetada liikmesriikide pädevaid asutusi tõendite analüüsimisel, et aidata tagada selliste tõendite hilisem lubatavus riiklikes või rahvusvahelistes kohtutes või samaväärsetes mehhanismides; rõhutab, et volituste pikendamisega peaks kaasnema Eurojusti rahastamise piisav suurendamine;

16.  rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peavad täielikult ära kasutama oma võimekust ja olemasolevaid seaduslikke võimalusi sõjakuritegude toimepanijate vastutusele võtmiseks; väljendab sellega seoses heameelt Europoli valmisoleku üle toetada ühist uurimisrühma ja kutsub ametit üles tegema vastava taotluse korral Eurojustiga tihedat koostööd;

17.  tuletab meelde, et üldise kohtualluvuse põhimõtte eesmärk on vältida sõjakurjategijate karistamatust, võimaldades kõigil riikidel täita oma kohustust esitada kuritegude toimepanijatele süüdistus ja neid karistada; peab oluliseks anda liikmesriikide õiguskaitse- ja õigusasutustele asjakohased vahendid, mis võimaldaksid neil tulemuslikult koguda sõjakurjategijate süüdimõistmiseks vajalikke tõendeid; ergutab liikmesriike kasutama Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel tulemuslikult ära üldise kohtualluvuse põhimõtet ning tõhustama omavahelist koostööd, kusjuures komisjoni osaks jääks seda koordineerida ja edendada;

18.  kordab oma üleskutset komisjonile esitada karistamatuse küsimuses ELi tegevuskava ja nõuab, et see sisaldaks eraldi peatükki Ukraina kohta;

19.  palub komisjonil oma läbivaadatud volituste alusel teha tihedat koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Eurojustiga, et dokumenteerida Ukrainas sõja ajal toime pandud vägistamise, väärkohtlemise ja muu seksuaalse vägivalla juhtumeid, sealhulgas kogudes asjaomastelt ekspertidelt statistilisi või tegevusmustritega seotud tõendeid ning ravidokumente ja ravimiteavet, ning otsides välja ja dokumenteerides Ukrainas sõja ajal aset leidnud vägistamisjuhtumite kirjeldusi, mida internetis jagatakse ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia kaudu ning mis võivad uurijad juhatada vägistamise ja seksuaalse vägivalla ohvriteni; nõuab, et lisaks sellele tööle võetaks sarnaseid meetmeid pagulaslaagrites ja võimaluse korral kohapeal Ukrainas; kutsub ELi ning vastuvõtvaid ja transiidiriike üles tagama juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustele, eelkõige hädaabikontratseptiividele, kokkupuutejärgsele profülaktikale ja abordile, muu hulgas vägistamisohvrite jaoks;

20.  kutsub rahvusvahelist kogukonda samuti üles tõsiselt uurima keskkonnakuritegusid, eelkõige massilise keskkonnareostuse, sealhulgas piiriülese keskkonnakahju tekitamist ja selle eest karistama, kuna Venemaa ründab jätkuvalt tööstus- ja kütuserajatisi, elektrijaamu, veevärki, kanalisatsioonisüsteeme ja muid rajatisi, mis põhjustab ulatuslikku saastumist ja hävitab märgalasid, metsi, rahvusparke ja kaitsealasid, sealhulgas 30 kilomeetrist kaitsetsooni Tšornobõli ümber, samuti inimeste kodusid ning ohualuseid ja eriti ohustatud liike, millel on tõsine pikaajaline mõju;

21.  nõuab tungivalt, et uuritaks toiduaineladude väidetavat rüüstamist ja hävitamist Venemaa vägede ja neid esindavate kolmandate osapoolte poolt, ning antaks sisuline hinnang selle mõju kohta ülemaailmses ulatuses, eelkõige arenguriikidele, kes toiduaineid importivad;

22.  rõhutab, kui olulised on ELi suuremahulised IT‑süsteemid selle tagamiseks, et sõjakurjategijad ei saaks märkamatult põgeneda ega siseneda ELi territooriumile; on veendunud, et õiguskaitseasutuste teabevahetust käsitleva ELi õigusraamistiku käimasolev reform kiirendab sõjakurjategijate kohta asjakohase teabe kogumist eri liikmesriikide politseiandmebaasides;

23.  peab kahetsusväärseks, et Interpoli põhikiri ei näe ette liikmesuse peatamise võimalust, ning kutsub Interpoli üles vähemalt peatama Venemaa riikliku keskbüroo juurdepääsu Interpoli andmebaasidele;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama meetmeid, mis hõlbustavad inimõiguste kaitsjate ning kohtunike ja prokuröride koolitamist ja teadlikkuse suurendamist inimõiguste rikkumiste digitaalsete tõendite ja digitaalse registreerimise kohta, et muuta selgemaks nende vastuvõetavuse kriteeriumite kohaldamine riigisisestes ja rahvusvahelistes kohtutes;

25.  väljendab heameelt selle üle, et Ülemraada võttis vastu seaduseelnõu nr 7304, millega lubatakse Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul Ukrainas tegutseda, ning palub Ukraina ametivõimudel toetada jõupingutusi raskete rahvusvaheliste kuritegude eest vastutusele võtmiseks, ratifitseerides viivitamata Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ja saades ametlikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmeks; kutsub Ukraina ametivõime üles viima Ukraina õigusaktid ja menetlused kooskõlla rahvusvahelise õigusega, tugevdades seeläbi riigisiseseid õiguslikke mehhanisme, et võidelda kuritegude eest karistamatuse vastu, ühtlustada riigisisesed õigusaktid, eelkõige kriminaalseadustiku rahvusvahelise kriminaalõiguse ja rahvusvahelise humanitaarõigusega, ning võtma vastu selge ja praktilise raamistiku koostööks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja teiste Ukrainas toime pandud kuritegusid uurivate organitega; tuletab meelde, et kõik konflikti osapooled peavad rangelt järgima rahvusvahelist humanitaarõigust;

26.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja rahvusvahelist kogukonda üles eraldama rohkem rahalisi vahendeid ja tehnilist abi, et koguda ja säilitada tohutut hulka tõendeid rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste, sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude kohta Ukrainas; kutsub sellega seoses ELi üles seda protsessi toetama, eraldades naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist „Globaalne Euroopa“ rohkem rahalisi vahendeid;

27.  väljendab heameelt Venemaa-vastaste sanktsioonipakettide üle ning rõhutab, et nüüd peab prioriteediks saama nende täielik ja tulemuslik rakendamine kogu ELis ja ELi rahvusvaheliste liitlaste poolt; nõuab kuuenda sanktsioonide paketi kiiret vastuvõtmist; kutsub komisjoni üles viivitamata kehtestama õigusakti, mis võimaldaks konfiskeerida külmutatud Venemaa varasid ja rahalisi vahendeid, et neid saaks kasutada reparatsioonideks ja Ukraina ülesehitamiseks;

28.  väljendab sügavat tunnustust ja austust Ukraina kodanikuühiskonna tööle ja pühendumusele, sealhulgas tööle Ukrainas jätkuvate rikkumiste dokumenteerimisel ning karistamatuse vastase võitluse toetamisel; märgib, et Ukraina territooriumil on palju valitsusväliseid organisatsioone, kes püüavad dokumenteerida sõjakuritegusid, sealhulgas massilisi vägistamisi sõja ajal, ning et nende jõupingutusi tuleb toetada ja tugevdada; kutsub kõiki rahvusvahelisi ja riiklikke vastutavuse valdkonna osalejaid üles tegema tihedat koostööd kodanikuühiskonnaga, et vastuseks Venemaa Föderatsiooni toime pandud hirmutegudele anda abi kohtuprotsessides, sealhulgas parandades ohvrite ja mõjutatud kogukondade juurdepääsu teabele ja teavitustegevusele, ning tagades menetluse avalikkuse, läbipaistvuse ja kodanikuühiskonna kaasamise;

29.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid – muu hulgas ÜRO Peaassamblee viiendas komitees osalemise kaudu – ning ÜRO tagaksid, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu uurimiskomisjonil oleks tema volituste kõigi aspektide sõltumatuks täitmiseks käsutada piisavalt rahalisi vahendeid;

30.  peab äärmiselt kahetsusväärseks otsust lõpetada Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) erivaatlusmissioon Ukrainas, kuna OSCE alalises nõukogus 31. märtsil 2022 ei leitud missiooni volituste pikendamiseks konsensust, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid uuriksid kõiki võimalusi missiooni volituste taastamiseks;

31.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurörile.

(1) ELT L 117, 19.4.2022, lk 38. (2) 1. märtsil 2022 sai tema büroo osalisriigi esildise Leedu Vabariigilt. 2. märtsil 2022 esitas ühise esildise järgmine koordineeritud osalisriikide rühm: Albaania Vabariik, Austraalia Liit, Austria Vabariik, Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Kanada, Colombia Vabariik, Costa Rica Vabariik, Horvaatia Vabariik, Küprose Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Eesti Vabariik, Soome Vabariik, Prantsuse Vabariik, Gruusia, Saksamaa Liitvabariik, Kreeka Vabariik, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Läti Vabariik, Liechtensteini Vürstiriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta Vabariik, Uus‑Meremaa, Norra Kuningriik, Madalmaade Kuningriik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Slovaki Vabariik, Sloveenia Vabariik, Hispaania Kuningriik, Rootsi Kuningriik, Šveitsi Konföderatsioon ning Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriik. (3) Komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1727 seoses genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegudega seotud tõendite kogumise, säilitamise ja analüüsimisega Eurojustis (COM(2022)0187).