Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2022/2653(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B9-0267/2022

Arutelud :

Hääletused :

PV 19/05/2022 - 7.12
CRE 19/05/2022 - 7.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0219

Vastuvõetud tekstid
PDF 175kWORD 62k
Neljapäev, 19. mai 2022 - Brüssel
Venemaa Ukraina-vastase sõja sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed ELi jaoks ning ELi reageerimissuutlikkuse suurendamine
P9_TA(2022)0219RC-B9-0267/2022

Euroopa Parlamendi 19. mai 2022. aasta resolutsioon Venemaa Ukraina-vastase sõja sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ELi jaoks ning ELi reageerimissuutlikkuse suurendamise kohta (2022/2653(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 7. aprilli 2022. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 24.‑25. märtsi 2022. aasta kohtumise järelduste, muu hulgas Ukraina vastu peetava sõja viimaste arengute ning ELi poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide ja nende rakendamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2022. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2022. aasta teatist „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ (COM(2022)0108),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 27. mai 2020 töödokumenti Euroopa taastumisvajaduste määratlemise kohta (SWD(2020)0098),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 22. aprilli 2022. aasta piirkondlike majandusväljavaadete aruannet „Europe: War Sets Back the European Recovery“ (Euroopa: sõda pidurdab Euroopa taastumist),

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kiireloomulise vajaduse kohta võtta seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse vastu ELi tegevuskava toiduga kindlustatuse tagamiseks ELis ja väljaspool seda(2),

–  võttes arvesse oma 5. mai 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastase sõja mõju kohta naistele(3),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni makromajandusliku õigusraamistiku läbivaatamise kohta, et parandada selle mõju Euroopa reaalmajandusele ning otsuste tegemise läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust(5),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Venemaa on alates 24. veebruarist 2022 pidanud Ukraina vastu ebaseaduslikku, provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda;

B.  arvestades, et Venemaa sissetung Ukrainasse on suur humanitaarkriis, mis mõjutab miljoneid inimesi ning põhjustab paratamatult ka ELis teadmata pikkusega ja ulatusega tõsise majandusšoki;

C.  arvestades, et Ukraina sõja kõige olulisemad tagajärjed on kaotatud elud ja humanitaarkriis, mis on seotud suure hulga ümberpiiratud ja ümberasustatud inimestega; arvestades, et 5. maiks 2022 oli ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel Ukrainast põgenenud üle 5,7 miljoni inimese, kellest üle 85 % asub praegu mõnes ELi riigis; arvestades, et humanitaarkriisiga seotud koormust kannavad suurel määral Ukrainaga piirnevad liikmesriigid;

D.  arvestades, et konfliktist põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb pommirünnakutest, nafta- ja gaasileketest ning keemiatehastes ja tuumajaamades toimunud vahejuhtumitest, on nii Ukraina kui ka ELi elanikkonna jaoks väga murettekitav; arvestades, et EL peab aitama kaitsta inimesi sõja tekitatud keskkonnakahju eest ja keskkonna olukorda taastada ning karistada keskkonnakuritegude eest, kuna neil on vältimatult pikaajalised tagajärjed;

E.  arvestades, et Venemaa on ühepoolselt otsustanud katkestada gaasitarned Bulgaariale ja Poolale; arvestades, et üha rohkem ELi liikmesriike on juba väljendanud oma toetust täieliku energiaembargo rakendamisele Venemaa suhtes, et pääseda sellisest väljapressimisest;

F.  arvestades, et sanktsioonidel on Venemaa majandusele ränk mõju (IMFi andmetel langeb Venemaa SKP 2022. aastal 8,5 % ja inflatsioon on 21,3 %); arvestades, et kui EL ostab Venemaalt fossiilkütuseid ja maksab selle eest Venemaale kuni 800 miljonit eurot päevas, annab see ikkagi režiimile vahendeid, mis aitavad sõda rahastada; arvestades, et komisjon on esitanud ambitsioonika kava Venemaa nafta ja rafineeritud toodete impordi keelustamiseks kuue kuu jooksul ehk aasta lõpuks;

G.  arvestades, et majanduslik kontekst koos vajalike sanktsioonidega toob sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale, muu hulgas ELi tööturgudele ja selle elanike elutingimustele kaasa tõsiseid tagajärgi; arvestades ohuga, et sõjast tingitud kriis avaldab negatiivset mõju majanduskasvule ja tööhõivele, sealhulgas finantsturgudele avalduva mõju, energiapuuduse ja energia edasise hinnasurve, tarneahela püsivate kitsaskohtade ja usaldusele avalduva mõju kaudu;

H.  arvestades, et paljudes ELi riikides on tarbijahindade inflatsioon enamasti fossiilenergia hinnatõusu tõttu tõusnud tasemele, mida ei ole täheldatud alates 1970. aastatest, jõudes 2022. aasta aprillis 7,5 %-ni, st kõrgeimale tasemele pärast ühisraha kasutuselevõttu; arvestades, et selle tulemusena on tõusnud hinnad ka põllumajanduses; arvestades, et EKP viimase euroala prognoosi kohaselt peaks inflatsiooni tase (ühtlustatud tarbijahinnaindeks) langema 2022. aasta keskmiselt 5,1 protsendilt 2023. aastal 2,1 protsendile ja 2024. aastal 1,9protsendile;

I.  arvestades, et kasvav inflatsioon ja eelkõige toiduainete ja energiahindade kiire tõus kogu ELis mõjutavad kõige vähem kaitstuid elanikerühmi, suurendades veelgi ebavõrdsust ning süvendades vaesust ja energiaostuvõimetust; arvestades, et palgad ei tõuse prognooside kohaselt nii kiiresti kui inflatsioon ja seepärast kaotavad töötajad järgmiste kuude jooksul ostujõudu ja nende elutingimused võivad halveneda; arvestades, et see tekitab ka suuremat survet sotsiaalpoliitika suutlikkusele ja automaatsetele stabilisaatoritele, nagu riiklikud töötusskeemid; arvestades, et komisjoni poolt vastu võetud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) on olnud edukas;

J.  arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 2022. aasta aprilli maailmamajanduse väljavaadete kohaselt aeglustub ülemaailmne majanduskasv 2021. aasta hinnanguliselt 6,1 %-lt 2022. ja 2023. aastal 3,6 %-le, mis on 2022. ja 2023. aasta kohta jaanuaris prognoositust 0,8 ja 0,2 protsendi võrra madalam; arvestades, et prognooside kohaselt väheneb majanduskasv euroalal 2021. aasta hinnanguliselt 5,3 %-lt 2022. aastal 2,8 %-le ja 2023. aastal 2,3 %-le;

K.  arvestades, et vastavalt komisjoni ettepanekule 2022. aasta ühise tööhõivearuande kohta aitas töökohtade säilitamise kavade laialdane kasutamine pandeemia ajal kaasa töötuse suhteliselt piiratud kasvule 2021. aastal – kui 2020. aastal kasvas töötus 6 %, siis 2021. aastal vaid 0,4(6);

L.  arvestades, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) on raskem saada rahalisi vahendeid kui suurettevõtjatel; arvestades, et haldusmenetlused muudavad VKEde juurdepääsu avaliku sektori vahenditele eriti keeruliseks; arvestades, et seetõttu tuleks VKEde rahalisele toetusele juurdepääsu tingimuste puhul arvesse võtta vajadust menetlusi lihtsustada;

M.  arvestades, et Euroopa peab tulema toime esilekerkivate probleemidega, nagu suurenev ebavõrdsus põlvkondade vahel, vähenevad sotsiaalsed, tervishoiu-, majanduslikud ja keskkonnaalased võimalused ja ressursid, piirkondlikud erinevused ja ebavõrdne ligipääs peamistele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, töökohtadele ja ärivõimalustele ning sotsiaalsele taristule; arvestades, et 2020. aastal oli ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus 96,5 miljonit inimest, mis moodustas 21,9 % ELi elanikkonnast; arvestades, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on viimasel kümnendil vähenenud; arvestades, et seda on vaja veelgi rohkem vähendada; arvestades, et ebavõrdsuse vähendamine on ELi ja liikmesriikide ühine kohustus; arvestades, et peaksime tegelema pikaajalise majandusliku ja sotsiaalse tasakaalustamatuse algpõhjustega;

N.  arvestades, et 2018. aastal teatas ligikaudu 34 miljonit eurooplast, et neil ei ole võimalik lubada endale piisavalt sooja kodu, ning 2019. aastal korraldatud kogu ELi hõlmavas uuringus väitis 6,9 % liidu elanikkonnast, et ei saa oma kodu piisavalt kütta;

O.  arvestades, et tugevad sotsiaalkaitsesüsteemid on kriisi ajal sotsiaalse vastupanuvõime alalhoidmiseks hädavajalikud; arvestades, et peamine sotsiaalne tagajärg Euroopas on elukalliduse tõus ning kaupade ja teenuste taskukohasuse vähenemine, mis seab ohtu inimõigused, nagu juurdepääs toidule, eluasemele, riietusele ja haridusele, soodsad töötingimused ja kaitse töötuse vastu ning arstiabi kättesaadavus;

P.  arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas seati ELile eesmärk vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni võrra ning võeti vastu rida ettepanekuid selle eesmärgi saavutamiseks 2030. aastaks; arvestades, et praeguses olukorras muutub eesmärgi saavutamine keerukamaks, võttes arvesse vaesuse ja töötuse prognoositud kasvu lähikuudel; arvestades, et sotsiaalkaitsesüsteemidel on tõsine surve leevendada kriisi sotsiaalseid tagajärgi, toetada pagulasi ning tagada kõigile inimväärsed elamistingimused ja juurdepääs sellistele kvaliteetsetele olulistele teenustele nagu tervishoid, haridus ja eluase;

Q.  arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul ulatub ülemäärane kasum 2022. aastal 200 miljardi euroni(7); arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul võivad juhusliku kasumiga seotud ajutised fiskaalmeetmed teha 2022. aastal kättesaadavaks avaliku sektori tulude jaoks kuni 200 miljardit eurot, et osaliselt hüvitada suuremaid energiaarveid; arvestades, et komisjon esitas 2022. aasta märtsis suunised ajutiste maksumeetmete kehtestamise kohta juhusliku kasumi suhtes(8);

R.  arvestades, et Venemaa sõda Ukrainas on näidanud ELi otsustavust, ühtsust ja jõudu demokraatlike väärtuste kaitsmisel; arvestades, et see on näidanud ka majanduslike, sotsiaalsete ja institutsiooniliste reformide vajalikkust ELis, et toime tulla Venemaa sõjalise agressiooni ülemaailmsete tagajärgedega; arvestades, et on hädavajalik säilitada liidu seni muljetavaldav ühtsus ja solidaarsus, kasutades selleks kõiki olemasolevaid mittesõjalisi vahendeid, et lõpetada Venemaa agressioon Ukraina vastu ja tegeleda kollektiivsete vahendite abil selle vahetute tagajärgedega ELis, samuti säilitades käimasoleva seadusandliku tegevuskava, mille eesmärk on parandada liidu sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast vastupanuvõimet, hoolimata Putini soovist meid lõhestada ja neid jõupingutusi nurjata;

S.  arvestades vajadust tagada sotsiaalse turumajanduse ja ühtse turu toimimine ka kriisi ajal ja kasutada ära selle täielik potentsiaal Euroopa tarbijate hüvanguks ning aidata suurendada Euroopa ettevõtete tootlikkust, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist;

T.  arvestades, et komisjon on esitanud konkreetsed meetmed, et kava „REPowerEU“ ellu viia;

U.  arvestades, et EL peab saama maailmaareenil tõeliseks jõuks, kes on võimeline ise tegutsema ja otsustama, eelkõige kaitse, energeetika, põllumajanduse, vesiviljeluse ja tööstuse valdkonnas;

V.  arvestades, et juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele muutub ka ELi saabuvate pagulaste jaoks üha raskemaks; arvestades ELi kindlat tahet edendada, kaitsta ja järgida iga inimese, naise ja tütarlapse õigust omada täielikku kontrolli ning otsustada vabalt ja vastutustundlikult oma seksuaalsuse ning seksuaal- ja reproduktiivõigustega seotud küsimuste üle ilma diskrimineerimise, sundimise ja soolise vägivallata;

Üldised märkused

1.  on solidaarne Ukraina rahvaga ja tõdeb, et aktiivne sõda ELi piiri lähedal avaldab Euroopale ränka sotsiaalset ja majanduslikku mõju; on täiesti teadlik sellest, et demokraatia ja vabadus ei ole väljendatav rahas ega sotsiaalses heaolus; mõistab veel kord kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni ebaseadusliku, provotseerimata ja õigustamatu sõjalise agressiooni Ukraina vastu ja sissetungi Ukrainasse ning Valgevene osalemise selles;

2.  rõhutab, et Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning ELi põhjendatud sanktsioonid Venemaa ja Valgevene vastu mõjutavad ELi majanduse pandeemiajärgset taastumist ning kujutavad endast tõsist ohtu ELi taaste- ja vastupidavusstrateegiale ning ühtse turu terviklikkusele;

3.  rõhutab, et praegune sõda Ukrainas on süvendanud niigi tugevat energiahinnakriisi kogu Euroopas, millel on otsene negatiivne mõju kõigi ELi kodanike ostujõule ja VKEdele; tuletab meelde, et praegused kõrged gaasi- ja elektrihinnad mõjutavad enamikku liikmesriike, kuigi eri määral ja eri aegadel, ning et praegune hinnatõus nõuab kiiret sekkumist, et teha koordineeritud majandus- ja sotsiaalpoliitilise reageerimise kaudu kindlaks sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, neid vältida ja ennetada;

4.  rõhutab, kui oluline on tagada energiaalane suveräänsus ja sõltumatus Venemaa tarnetest ning strateegilisem autonoomia ja energiajulgeolek, ajakohastades ja tagades suured investeeringud ELi energiataristusse, sealhulgas võrkudevahelistesse ühendustesse ja piiriülesesse taristusse taastuvenergia tootmiseks ja energiatõhususse;

5.  on veendunud vajaduses veelgi tugevdada liidu solidaarsusvõimet kriisi ajal; kutsub komisjoni ja nõukogu üles olema valmis juhuks, kui kriisi kahjulikku mõju ei ole võimalik olemasolevate programmidega piisavalt käsitleda, ning reageerima otsustavalt, ühtselt ja kiiresti ning solidaarselt nendega, keda see uus tõsine kriis mõjutab, et aidata kodumajapidamisi ja ettevõtteid, eelkõige VKEsid; rõhutab, et kriisi leviku piiramiseks on hädavajalik sihikindel, koordineeritud ja solidaarsusel põhinev Euroopa reageerimine, mille raames tehakse kindlaks majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, ennetatakse ja leevendatakse neid ning seeläbi säilitatakse Euroopa kodanike toetus Venemaa vastu võetud meetmetele ja muudele meetmetele, mis on vajalikud ukrainlaste toetamiseks nende kaitsetegevuses; nõuab, et ELi institutsioonid annaksid Ukrainale ELi kandidaatriigi staatuse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 49 ja teenete alusel;

6.  rõhutab oma täielikku toetust Ukrainale ja Ukraina rahvale; rõhutab, kui oluline on, et Euroopa Ülemkogu kiidaks heaks viis Venemaad käsitlevat sanktsioonide paketti, ning nõuab nende kiiret ja tõhusat rakendamist; kutsub liikmesriike üles võtma kiiresti vastu kuuendat sanktsioonipaketti, sealhulgas Venemaa nafta impordi keeldu, nagu komisjon on soovitanud; kordab oma üleskutset kehtestada viivitamatult täielik embargo Venemaa nafta-, söe-, tuumkütuse- ja gaasiimpordile ning loobuda täielikult Nord Stream 1-st ja 2-st; nõuab sanktsioonidega seotud kahju kontrollimeetmete kiiret vastuvõtmist tagamaks, et töötajad ja kodumajapidamised ei peaks kandma selliste poliitiliste otsuste tekitatud koormust;

7.  toetab ülemaailmseid jõupingutusi, mida tehakse Ukraina aitamiseks, eelkõige G7 kaudu, ning nõuab Ukrainale võlakergenduse võimaldamist; palub, et komisjon ja liikmesriigid juhiksid Ukraina solidaarsusfondiga seotud tööd ja Ukraina sõjajärgse taastamise strateegiat; tuletab meelde oma pikaajalist seisukohta, et Euroopa Parlament peab olema täielikult kaasatud ELi usaldusfondide loomisse ja järelevalvesse ning sellega seotud operatiivsesse otsustusprotsessi;

8.  kutsub nõukogu üles laiendama nende isikute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse otseselt ELi sanktsioone, sealhulgas Venemaa oligarhid, võttes arvesse loetelu 6000 isikust, mille esitas Navalnõi sihtasutus; nõuab ELis tegutsevate Venemaa meediaüksuste nimekirja laiendamist, kellele rakendatakse ELi sanktsioone, pidades eelkõige silmas Venemaa luureteenistusega (GRU) seotud uudisteagentuuri InfoRos;

9.  märgib, et endised poliitikud, nagu Esko Aho, Francois Fillon ja Wolfgang Schüssel on hiljuti astunud tagasi oma ametikohtadelt Venemaa ettevõtetes, ja nõuab tungivalt, et ka teised, näiteks Karin Kneissl ja Gerhard Schröder, talitaksid samamoodi; kutsub lisaks nõukogu üles laiendama nende isikute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse ELi sanktsioone, Venemaa suurte ettevõtete juhatuste Euroopa liikmetele ning poliitikutele, kes endiselt saavad Venemaa raha;

Majandus- ja sotsiaalkriisi kooskõlastatud lahendamine

10.  on veendunud, et tõhus reageerimine lühikeses perspektiivis aitab leevendada kõrgeid energiahindu kodumajapidamiste ja ettevõtete jaoks ning säilitada ostujõudu, kvaliteetset tööhõivet ja avalikke teenuseid, jätkates samal ajal Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamist ning õiglast, digi- ja rohepööret ning tugevdades Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava; nõuab energia siseturu tugevdamist, et EL väljuks sõltuvusest, loomata seejuures uusi sõltuvusi;

11.  rõhutab veel kord, kui oluline on mitmekesistada energiaressursse, tehnoloogiaid ja tarnemarsruute, samas vältides siduvat mõju, lisaks ulatusliku kava koostamisele avaliku ja erasektori investeeringuteks energiatõhususse ja taastuvenergiasse, ning kestlikke ja pikaajalisi avaliku sektori investeeringuid, et lahendada kliimamuutuse ja energiavarustuse probleemi; kutsub seetõttu komisjoni üles suurendama energiatõhususe ja taastuvenergia, eelkõige saastevaba vesiniku planeerimise ja rahastamise kooskõlastamist; nõuab fossiilkütuste toetuste kiiret järkjärgulist kaotamist;

12.  kordab komisjoni hinnangut, et digipöörde, rohepöörde ja õiglase ülemineku ning sotsiaalse ja majandusliku taastumise probleemidega tegelemiseks on vaja iga-aastaseid täiendavaid investeeringuid sadade miljardite ulatuses(9); rõhutab seepärast, et ELis tuleb paljude aastate jooksul stabiliseerida investeeringute kõrgem tase ning suurendada ülespoole suunatud lähenemist;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma avaliku sektori investeeringute ja rahalise toetuse, sealhulgas riigiabi eeskirjade paindlikumaks muutmise raames ettevõtetele antava avaliku sektori rahalise toetuse tingimuseks avaliku poliitika eesmärkidega seotud asjakohased nõuded, eelkõige sotsiaalsed, keskkonnaalased ja finantsnõuded, mida abisaajad peaksid täitma seni, kuni nad saavad avaliku sektori toetust, tagades samal ajal ausa ja avatud konkurentsi, võrdsed tingimused ettevõtetele ning ühtse turu aluspõhimõtete järgimise;

14.  tunnistab, et vaesuse määra ohjeldamiseks on ülioluline leevendada energiahindade tõusu mõju vähem kaitstud leibkondadele; palub liikmesriikidel jääda ettevaatlikuks ja sihipäraseks oma suurenenud sotsiaalkulutustes, sh sissetulekutoetuses, et leevendada energiahindade tõusu mõju, eelkõige madala sissetulekuga leibkondadele, ning riikliku poliitika rahastamises energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvenergia laiemaks kasutuselevõtuks; rõhutab, et palkade suurenemise juures tuleks võtta arvesse pikaajalist inflatsiooni ja tootlikkuse kasvu, et säilitada kodumajapidamiste ostujõud;

15.  toetab nõukogu üleskutset, et komisjon esitaks ettepanekud, millega tõhusalt lahendada ülemäära kõrgete elektrihindade probleem, säilitades samas ühtse turu terviklikkuse; tuletab meelde komisjoni esitatud praeguseid lühiajalisi võimalusi (otsetoetus tarbijatele vautšerite, maksutagastuste või koguja mudeli/ühe ostja kaudu, riigiabi, maksustamine, hinnalaed, reguleerivad meetmed, näiteks hinnavahelepingud), et vähendada nende erakordselt suurte kulude mõju kodanikele ja ettevõtjatele, tegeledes samal ajal elektriturgudele avalduva edasikanduva mõjuga, kuid on mures võimalike kuritarvituste pärast turul; kutsub komisjoni üles hindama gaasihindade mõju elektrituru toimimisele, eelkõige gaasihinna rolli kindlaksmääramisele lõpphinnas;

16.  on sügavalt mures Venemaa Ukraina-vastase sõja tagajärgede pärast ELi toiduga kindlustatusele; rõhutab tungivat vajadust tõhustada ELi lähenemisviisi toiduga kindlustatusele ja vajaduse korral suurendada kestlikku tootmisvõimsust, et vähendada ELi toidusüsteemi üldist sõltuvust ja suurendada toiduainete tarneahela vastupanuvõimet; juhib tähelepanu suurele mõjule põllumajanduslikule toidutööstusele, mis tuleneb tootmiskulude järsust suurenemisest, nagu on kirjeldatud parlamendi 24. märtsi 2022. aasta resolutsioonis vajaduse kohta võtta seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse vastu ELi tegevuskava toiduga kindlustatuse tagamiseks ELis ja väljaspool seda; hoiatab, et paljude riikide väljakuulutatud ekspordipiirangud võivad viia hinnatõusuni, destabiliseerida turgusid, tuua kaasa näljahäda ja soodustada spekuleerimist;

Ajutiselt Ukrainast ümber asustatud inimeste integreerimine

17.  rõhutab, et kui ei rakendata piisavaid lisakaitsemeetmeid, võib sõda Ukrainas ning sellega kaasnev elukalliduse suurenemine ja töötuse oht veelgi halvendada perekondade, pagulaste, naiste, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste ning kvaliteetse hoolduse ja sotsiaalkaitse vajajate olukorda; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koondama oma pingutused Euroopa lastegarantii rakendamisele, tagades Ukrainast põgenenud laste ligipääsu tasuta kvaliteetsetele teenustele võrdsetel alustel nende ELi eakaaslastega vastuvõtvates riikides ning palub Euroopa lastegarantii rahastamist kiiresti sobiva summa võrra suurendada;

18.  on seisukohal, et kõigis liikmesriikides tuleb tagada ligipääs täielikele tervishoiuteenustele kõigi seal elavate inimeste, eelkõige aga sõjakuritegude ohvriks langenud ning pagulasena ELi saabunud naiste ja tüdrukute jaoks; kutsub liikmesriike üles aitama ajutiselt ümberasustatud Ukraina naisi, et tagada üldine ligipääs kvaliteetsele seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ilma diskrimineerimise, sundimise ja väärkohtlemiseta, tegeleda õiguskaitsevahendite küsimusega ja ennetada neid mõjutavaid inimõiguste rikkumisi; väljendab heameelt komisjoni teadaande üle, et eraldatakse 1,5 miljonit eurot ÜRO Rahvastikufondi (UNFPA) eriprojektile, mille raames aidatakse Ukrainas naisi ja tütarlapsi, osutades neile seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuseid;

19.  palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu saatjata alaealiste, vanematest eraldatud laste ja Ukraina hooldusasutustest pärit laste olukorrale, et tagada nende esmavajaduste rahuldamine, nende asjakohane identifitseerimine ja jälgimine ning andmete jagamine liikmesriikide vahel, et need lapsed saaksid taas ühineda oma perekonnaga või võimaluse korral hiljem uuesti Ukraina ühiskonda integreeruda, tagades samal ajal nende kaitse kuritarvitamise ja inimkaubanduse eest, eriti noorte naiste ja tüdrukute puhul;

20.  rõhutab, et COVID-19 kriis on näidanud võõrtöötajate olulist panust Euroopa majanduse toetamisse; hoiatab aga, et võõrtöötajad puutuvad väga sageli kokku halbade töö- ja elamistingimustega, sotsiaalse kaitse puudumise, ühinemisvabaduse ja töötajate õiguste keelamise, diskrimineerimise ja ksenofoobiaga, ning tunneb muret teatatud juhtumite pärast, kus Ukrainast saabuvaid pagulasi on tööalaselt ära kasutatud; palub komisjonil ja liikmesriikidel neid juhtumeid uurida ja tagada, et Ukraina töötajate õigused oleksid kaitstud ja nende integreerimine toimuks seadusi ja võrdõiguslikkust austades ning diskrimineerimiseta; on veendunud, et ametiühinguid ja kodanikuühiskonna organisatsioone kogu ELis tuleb toetada, sealhulgas meetmete võtmisel pagulaste põhiliste töö- ja sotsiaalsete õiguste kaitsmiseks, pagulastöötajate organiseerimiseks ja ametiühingutesse ühendamiseks ning nende võimestamiseks;

21.  kutsub komisjoni üles andma õigusriiki austavatele liikmesriikidele ka rahalist abi pagulaste vastuvõtmiseks ning sotsiaalseks ja tööturule integreerimiseks, sealhulgas hooldusteenuste, eluaseme, toidu ja materiaalse abi, koolitusprogrammide ja avalike tööturuasutuste jaoks; rõhutab, et Ukrainast pärit puuetega inimestele on vaja pakkuda spetsiaalset kaitset ja hooldust; kutsub liikmesriike üles toetama riiklikke ametiasutusi, vastuvõtu-, haridus- ja tööhõivekeskusi, vabaühendusi ja heategevusorganisatsioone kolmandate riikide kodanike kutsekirjelduse koostamiseks mõeldud ELi vahendi kasutamisel;

22.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa vaimse tervise süsteeme tuleks paremini rahastada ning et üldisel elanikkonnal võib olla keeruline hooldusele juurde pääseda ja seda olukorda tuleks parandada; rõhutab, et pagulaste ja teiste rändajate jaoks on see veelgi keerulisem; on seisukohal, et koostöös koolide ning kogukonnapõhiste ja muude organisatsioonidega rakendatavate mittekliiniliste lähenemisviiside kõrval on väga tähtis märgatavalt suurendada kliiniliste vaimse tervise teenuste rahastamist, et toetada pagulasi traumaga toimetulekul;

Euroopa uus vastupanuvõime pakett

Sotsiaalse vastupanuvõime pakett inimeste heaks

23.  rõhutab, et kasvavate energiahindade ja seetõttu ka küttekulude kasvu, samuti muude kaupadega seotud kõrgema inflatsiooni tõttu halveneb majanduslik ja sotsiaalne olukord ELis lähikuudel eeldatavasti veelgi; kordab, et endiselt tuleks jälgida terviseriske; on seisukohal, et ELile oleks tähtis seda halvenemist ennetada ning panna 2022. aasta suveks paika poliitiline raamistik ja liikmesriikidele mõeldud konkreetsed algatused, mis peaksid olema suunatud nende kõige vähem kaitstud elanikkonnarühmade toetamisele; toetab nõukogu üleskutset liikmesriikidele ja komisjonile, et järgmist talvehooaega silmas pidades tuleks kiiresti luua vajalikud solidaarsus- ja hüvitusmehhanismid ning teha koostööd ühiste meetmete väljatöötamisel;

24.  nõuab ajutist Euroopa sotsiaalse vastupanuvõime paketti, millega koordineeritakse meetmete ja vahendite kogumit ELi sotsiaalse heaolu ja sotsiaalkaitse süsteemide tugevdamiseks, sealhulgas TERA jätkamist ja refinantseerimist niikaua, kuni püsivad sõja negatiivsed sotsiaal-majanduslikud tagajärjed tööturule, ning nõuab sotsiaalset päästevahendit koos suurema avaliku toetusega olemasolevatele vahenditele, mis on suunatud meie ühiskonna kõige vaesematele; nõuab ühtlasi kliimameetmete sotsiaalfondi kiiret vastuvõtmist; nõuab suuremaid investeeringuid sotsiaalsetesse kliimameetmetesse; kutsub liikmesriike üles kaaluma vajaduse korral riiklike üüri indekseerimise kavade ajutist peatamist;

25.  kutsub komisjoni üles korraldama Porto sotsiaaltippkohtumise järelüritust, kaasates ELi institutsioone ja sotsiaalpartnereid, et arutada probleeme, mis tulenevad meie praegusest eriolukorrast koos kasvava inflatsiooni ja selle sotsiaalsete tagajärgedega, eelkõige seoses elutingimustega, rikkuse õiglase ümberjagamisega eri ühiskonnagruppide raames ja inimväärse palgaga, ning ajakohastada Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava, et tagada seatud eesmärkide täitmine, võttes vajaduse korral vastu lisaettepanekuid ja/või rahalisi vahendeid;

26.  juhib tähelepanu sellele, et komisjon esitab nõukogu soovituse miinimumsissetuleku süsteemide raamistiku kohta, mille eesmärk on kaitsta õigust inimväärsele elule, kaotada vaesus ning tegeleda piisavuse ja katte küsimusega, kaasa arvatud kaitse taseme säilitamine, kuna seda on tungivalt vaja; tuletab meelde, et komisjon on riigipõhistes soovitustes soovitanud miinimumsissetuleku süsteeme ning tõdenud, et mitte kõik liikmesriigid ei ole seadnud seda vaesuspiirist kõrgemale; nõuab lisaks, et võetaks vastu kavad kvalifikatsiooni omandamise toetusteks, mida antakse abi vajavatele inimestele, kes soovivad omandada kutse- või kolmanda taseme haridust, et katta nende hariduskulud ja olulised vajadused;

27.  tuletab meelde, et COVID-19 kriis on tööhõive, hariduse, koolituse ja vaimse heaoluga seoses mõjutanud eriti noori; tunneb muret selle pärast, et Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile järgnenud kriisist tulenev majanduslangus ähvardab jätta Euroopas veel palju rohkem noori tööta ning sellel on pikaajalised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed;

28.  tuletab meelde, et õigus piisavale elatustasemele, sealhulgas eluasemele, sisaldub inimõiguste ülddeklaratsioonis; hoiatab, et Euroopa eluasemeturg satub veelgi suurema surve alla, ning kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles töötama selle nimel, et tagada kõigile juurdepääs inimväärsele ja taskukohasele eluasemele riiklike taskukohase eluaseme kavade kaudu, mis sisalduvad riiklikes reformikavades; väljendab sellega seoses heameelt kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi üle;

29.  hoiatab käimasoleva sõja mõju eest ülemaailmsetele toiduainete tarneahelatele ja hindadele ning tagajärgede eest ostujõule; juhib toiduhindade tõusu silmas pidades tähelepanu sellele, et uues ESF+s on sotsiaalse kaasamise meetmete jaoks vastu võetud suurem miinimumeraldis ja lisaks 3 % enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi raames võetavatele meetmetele, ning ergutab liikmesriike eraldama rohkem kui ESF+ raames nõutavad miinimumsummad;

Ettevõtjatele mõeldud majandusliku abi pakett

30.  kordab üleskutset, et EL tegutseks kooskõlastatult Venemaa Ukraina-vastase sõja ning kehtestatud sanktsioonide majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega toimetuleku nimel; teeb ettepaneku luua ettevõtjatele majandusliku abi pakett, mis hõlmaks majanduslikke, eelarvelisi ja seadusandlikke meetmeid, sealhulgas VKEde ja avalike investeeringute jaoks, seadmata ohtu ELi 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärke; on seisukohal, et selline pakett peaks hõlmama vähemalt järgmist:

   a) komisjon peaks esitama analüüsi, milles tehakse kooskõlas parema õigusloome eesmärkidega kindlaks sektorid, mida kõrgemate energia- ja toormehindade ning sõja kumulatiivne mõju kõige rohkem puudutab;
   b) suurendada selliste sektorite ettevõtjatele antavat abi, tagades riigiabi eeskirjade paindliku kohaldamise, tagades samal ajal ausa konkurentsi vastavalt ettevõtjate ärimudelitesse integreeritud asjakohastele siduvatele kestlikkusnõuetele, nagu kollektiivse koondamise keeld, suurem energiatõhusus, täiendav taastuvenergia kasutamine ja esmase materjali vähendamise eesmärgid;
   c) luua mitmekesistamisstrateegia, et tagada kaupade ja kriitilise tähtsusega toorainete, näiteks haruldaste muldmetallide usaldusväärne tarnimine, samuti tagada kooskõlas Pariisi kokkuleppega kestlikud tarneahelad;
   d) tagada energiasõltumatus Venemaa tarnetest ning strateegilisem autonoomia, ajakohastades ja tagades suured investeeringud ELi energiataristusse, sealhulgas võrkudevahelistesse ühendustesse ja piiriülesesse taristusse, taastuvenergia tootmisse ja energiatõhususse;
   e) suurendada ELi tagatise taset programmi „InvestEU“ raames, et soodustada investeeringuid Euroopa VKEde toetuseks, sealhulgas kapitalitoetuse eesmärgil, ning luua selle programmi raames spetsiaalne komponent sõja tagajärgedest mõjutatud ettevõtetele ja energiasõltumatusega seotud projektidele, mis toetavad programmi energia- ja kliimaeesmärke, andes neile uut rahastust;

31.  juhib tähelepanu nõukogu hiljutistele järeldustele, milles kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles kasutama ka edaspidi parimal viisil ära riigiabi meetmeid, sealhulgas uut ajutist kriisiaja raamistikku; rõhutab sellega seoses kestlikkus- ja sotsiaalsete tingimuste täielikku puudumist komisjoni esitatud riigiabi raamistikus; nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid tagaksid, et ettevõtetele pandeemia ja sõja majandusliku mõjuga toimetulekuks antava riikliku rahalise toetuse tingimuseks seataks, et seda kasutatakse töötajate hüvanguks ning et toetust saavad ettevõtted hoiduvad juhtkonnale lisatasude maksmisest, maksudest kõrvalehoidumisest, dividendide väljamaksmisest või aktsiate tagasiostmisest niikaua, kuni nad seda toetust saavad;

32.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon võtab peagi vastu ühtse turu hädaolukorra vahendi; nõuab tungivalt, et komisjon lisaks sellisesse õigusraamistikku sätted, millega kehtestatakse ettevõtjate vastupidavustestid, mis sarnanevad finantseerimisasutuste stressitestidega, et kaardistada ja hinnata nende tarneahela riske, sealhulgas välismõjusid ning sotsiaalseid, keskkonna- ja poliitilisi riske, ning pakkuda neile võimalikke lahendusi;

33.  rõhutab hästi toimiva ühtse turu tähtsust ELi majanduse selgroona; toonitab, et Venemaa sissetung Ukrainasse on toonud esile terve rea ELi nõudluse ja pakkumise häirekindlusega seotud probleeme, mis mõjutavad liidu tööstust ja killustavad ühtset turgu; palub komisjonil esitada uued ettepanekud, et julgustada erasektori osalejaid Euroopa Liitu investeerima ja eelkõige tugevdada teenuste ühtset turgu, teha edusamme kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu valdkonnas ning kasutada avaliku ja erasektori partnerluse uusi vorme, mille puhul riik võtab piiratud rahastamisriski, et kaasata rohkem erasektori investeeringuid, nagu COVID-19 toetuskavad VKEdele;

ELi tegutsemisvõime suurendamine

34.  rõhutab, et COVID-19 kriisile reageerides tundsid Euroopa kodanikud, et EL kaitseb neid ja pakub väljavaateid, eelkõige programmi TERA ja taasterahastu „NextGenerationEU“ (NGEU) loomise kaudu; rõhutab, et ei NGEU, selle taaste- ja vastupidavusrahastu komponent ega ka praeguse 2021–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkus ei ole piisavad, et katta Ukraina sõjast tulenevaid rahalisi vajadusi; tuletab meelde, et need vahendid ei olnud mõeldud ega suuruse poolest loodud Venemaa agressioonist ja sissetungist tulenevate uute probleemide lahendamiseks ning samal ajal investeeringute säilitamiseks ELi programmidesse ja poliitikasse, sealhulgas olulistesse prioriteetidesse, nagu õiglane üleminek, rohe- ja digipööre;

35.  kutsub komisjoni üles optimaalselt ära kasutama mitmeaastase finantsraamistiku määruses ja finantsmääruses sätestatud rahastamisvõimalusi, paindlikkust ja muid sätteid; on siiski veendunud, et ettenägematute ja kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks tuleb ELi eelarves ette näha täiendav paindlikkus, sealhulgas täielikult kasutada kulukohustuste vabastamist; palub komisjonil korraldada praeguse mitmeaastase finantsraamistiku toimimise põhjalik läbivaatamine ja teha võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2023. aasta esimeses kvartalis seadusandlik ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku põhjaliku läbivaatamise kohta; loodab, et selle läbivaatamise käigus võetakse arvesse Ukraina sõja pikaajalist mõju ja võetud erakorralisi meetmeid;

36.  tuletab meelde oma valmisolekut mobiliseerida kõik olemasolevad liidu eelarvevahendid, et pakkuda Ukraina sõja eest põgenevatele inimestele võimalikult tugevat rahalist toetust, ning hoiatab, et selline mobiliseerimine ei tohiks kahjustada olemasolevaid programme ja meetmeid; palub komisjonil teha eelkõige varasema programmitöö põhjal kindlaks jaotamata jäänud lisaressursid, mida saab mobiliseerida Ukraina toetamiseks ja sõja tagajärgedega tegelemiseks;

37.  väljendab heameelt komisjoni uue programmi „REPowerEU“ raames esitatud kava üle muuta Euroopa Venemaa fossiilkütustest sõltumatuks aegsasti enne 2030. aastat, alustades gaasist, võttes arvesse Venemaa sissetungi Ukrainasse; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas saaks seda programmi kasutada koos riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega, et edendada investeeringuid energiasüsteemi ümberkujundamisse, sealhulgas mitut riiki hõlmavate projektide rahastamiseks energiajulgeoleku valdkonnas;

38.  nõuab riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kiiret rakendamist eelkõige energeetika valdkonnas nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil; on kindlalt veendunud, et see peaks suurendama ELi strateegilist autonoomiat;

39.  tuletab meelde, et rohkem kui 200 miljardi euro ulatuses laene on jäänud võtmata; palub seetõttu liikmesriikidel kasutada taotlemata taaste- ja vastupidavusrahastu laene praeguste sõjast tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete kahjude katmiseks kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega;

40.  võtab teadmiseks IMFi järeldused, et fiskaalpoliitika sobib uute šokkidega toimetulemiseks paremini kui rahapoliitika ning et automaatsetel eelarve stabilisaatoritel tuleks võimaldada vabalt toimida, eraldades samal ajal lisavahendeid muu hulgas pagulastele humanitaarabi andmiseks, väikese sissetulekuga leibkondadele mõeldud ülekanneteks ja vähe kaitstud, kuid elujõuliste ettevõtete sihipäraseks toetamiseks;

41.  peab kiiduväärseks komisjoni teatist eelarvepoliitika suuniste kohta 2023. aastaks(10) ja selle üleskutset säilitada toetav eelarvepoliitika, olles samas valmis muutuvale majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale reageerima; ootab, et komisjon esitaks rea eelarvepoliitika meetmeid, et reageerida majandusšokkidele ja vaesuse taseme järsule tõusule; loodab sellega seoses ühtlasi, et üldine vabastusklausel jääb kehtima seni, kuni see on põhjendatud; on seisukohal, et praeguses olukorras võivad eelarve-eeskirjade juurde tagasipöördumisel olla ettekavatsemata tagajärjed ELi majandusele ja liikmesriikide suutlikkusele praeguse kriisiga toime tulla;

42.  kasutab keset jätkuvaid ülemaailmseid geopoliitilisi probleeme, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa sissetung Ukrainasse, võimalust mõelda uuesti läbi ELi majandusjuhtimine, et suurendada selle vastupanuvõimet šokkidele ja kriisidele ning tugevdada selle sotsiaalset ja energeetikamõõdet; kutsub komisjoni üles uuendama kõikehõlmavaid majanduspoliitilisi meetmeid praegusele kriisile reageerimiseks, et tõhusalt tegeleda majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse probleemiga, arvestades tohutuid investeerimisvajadusi;

43.  palub komisjonil algatada ELi eelarve-eeskirjade läbivaatamine; märgib, et majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamisel tuleb arvesse võtta pandeemia tagajärgi, sõda ja mõju energiasüsteemi ümberkujundamisele;

44.  nõuab uue sihtotstarbelise Euroopa fondi (Euroopa strateegilise autonoomia fond) loomist, millest rahastataks piiriülest energiataristut (vältides sõltuvust fossiilkütustest), taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust, mis kindlustaks teed Euroopa rohelise kokkuleppe, ringmajanduse ja kestliku arengu suunas, ning küberturvalisust, tööstuse konkurentsivõimet, ringmajandust, toiduga kindlustatust ja kestlikku arengut, tagades seeläbi Euroopa sõltumatuse ja kaitstes tulevastel aastakümnetel kvaliteetseid avalikke teenuseid; nõuab kindlalt, et selline fond loodaks seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning et see toimiks Euroopa Parlamendi täieliku järelevalve all ja seda haldaks otseselt komisjon; rõhutab, et selle kogusumma tuleks kindlaks määrata kulude ja investeerimispuudujääkide selge hindamise alusel; palub, et kõik see põhineks NGEUst saadud õppetundidel;

45.  rõhutab, et paralleelselt on vaja uusi ELi omavahendeid, et katta vähemalt NGEU tagasimaksmise kulud (põhisumma ja intress) ning tagada liidu eelarve pikaajaline kestlik rahastamine, et vältida uute prioriteetide rahastamist olemasolevate programmide ja meetmete arvelt; on kindlalt otsustanud hoolikalt jälgida kokkulepitud ja õiguslikult siduva omavahendite tegevuskava rakendamist alates 2020. aasta detsembrist; nõuab tungivalt, et nõukogu kiirendaks läbirääkimisi ELi esimese omavahendite kogumi üle, mis hõlmab süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismist, heitkogustega kauplemise süsteemist ning suurimate ja tulutoovaimate hargmaiste ettevõtjate kasumist saadavat tulu, et jõuda kokkuleppele enne 2023. aasta eelarvemenetluse lõpuleviimist; kordab oma nõudmist võtta viivitamata kasutusele teine uute omavahendite kogum, sealhulgas finantstehingute maks, ning nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku enne 2023. aasta detsembrit; rõhutab vajadust võtta edasisi meetmeid, kui kavandatud uusi omavahendeid vastu ei võeta või kui need ei tooda ELi eelarvesse oodatavat tulu; rõhutab sellega seoses, et kolme institutsiooni regulaarne dialoog omavahendite teemal on väga oluline;

46.  märgib, et nagu rõhutas Euroopa Ülemkogu, võib juhuslike tulude ajutine maksustamine või regulatiivne sekkumine olla riikliku rahastamise allikas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koordineerima juhusliku kasumi maksustamise kavade või muude reguleerivate meetmete kavandamist, et kasutada neid Ukraina sõja sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede leevendamiseks ELi jaoks;

47.  rõhutab, et lisaks 1. sambale on vaja kiiresti rakendada OECD 2. samba kokkulepe minimaalse tegeliku maksustamise kohta, mis keskendub kasumi ja maksustamisõiguste õiglasemale jaotamisele riikide vahel, pidades silmas suurimaid rahvusvahelisi ettevõtteid, sealhulgas digivaldkonnas(11);

48.  kordab, et edasiste reformide, sealhulgas käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) esitatud reformide kaudu ning kooskõlas parlamendi soovitustega on vaja kiiresti võidelda maksudest kõrvalehoidumise, maksude vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu; kutsub nõukogu üles jõudma kokkuleppele komisjoni ettepanekute suhtes vaadata läbi energia maksustamise direktiiv(12) ja võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse eeskirjad variüksuste maksustamise eesmärgil väärkasutamise vältimiseks(13), lähtudes parlamendi sellekohasest arvamusest;

49.  väljendab heameelt teostatavusuuringu üle, mida komisjon taotles seoses Euroopa Parlamendi konkreetse nõudmisega ELi varade registri kohta; märgib, et selline mehhanism võib anda avaliku sektori asutustele õigeaegse juurdepääsu teabele suure väärtusega varade ja kaupade omandiõiguse kohta kogu ELis ning sellega tõhusalt piirata sihipärastest finantssanktsioonidest kõrvalehoidmise püüdeid ning võidelda rahapesu ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; on lisaks seisukohal, et komisjon peaks nõudma, et väljaspool ELi asuvad jurisdiktsioonid avalikustaksid teabe nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate karistatud isikute ja üksuste varade omandiõiguse kohta;

50.  kordab oma üleskutset kasutada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktide paketi üle peetavate läbirääkimiste raamistikku seniste lünkade kaotamiseks, mis võimaldavad varjata tegelikult kasusaava omaniku struktuure, ning tagada, et kõik loetellu kantud Venemaa oligarhide valduses olevad asjaomased varad ELis konfiskeeritakse kooskõlas ELi õigusraamistikuga; tunnustab sellega seoses komisjoni juures tegutseva varade külmutamise ja arestimise töökonna tööd;

o
o   o

51.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0121.
(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0099.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0206.
(4) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.
(5) ELT C 99, 1.3.2022, lk 191
(6) Komisjoni 24. novembri 2021. aasta ettepanek 2022. aasta ühise tööhõivearuande kohta (COM(2021)0743).
(7) https://www.iea.org/reports/a-10-point-plan-to-reduce-the-european-unions-reliance-on-russian-natural-gas
(8) Komisjoni 8. märtsi 2022. aasta teatis „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“(COM(2022)0108).
(9) Komisjoni talituste 27. mai 2020 töödokument Euroopa taastumisvajaduste määratlemise kohta (SWD(2020)0098), lk 16ff.
(10) Komisjoni 2. märtsi 2022. aasta teatis „Eelarvepoliitika suunised 2023. aastaks” (COM(2022)0085).
(11) Vt volinik Gentiloni 15. veebruari 2022. aasta vastust kirjalikule küsimusele E-005563/2021 liikmesriikide ja ELi maksutulude kohta pärast OECD kokkulepet.
(12) Komisjoni 14. juuli 2021. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise liidu raamistik (COM(2021)0563).
(13) Komisjoni 22. detsembri 2021. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse eeskirjad varifirmade maksustamise eesmärgil kuritarvitamise vältimiseks (COM(2021)0565).

Viimane päevakajastamine: 30. august 2022Õigusteave - Privaatsuspoliitika