Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni uue ELi-Hiina strateegia kohta(1),

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta(2),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 2. märtsi 2022. aasta resolutsiooni ES‑11/L.1, milles mõistetakse hukka Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioon,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 24. märtsi 2022. aasta resolutsiooni ES‑11/L.2 Ukraina vastu suunatud agressiooni humanitaartagajärgede kohta,

–  võttes arvesse ELi strateegilist kompassi, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 24. märtsil 2022,

–  võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni ja Hiina Rahvavabariigi 4. veebruari 2022. aasta ühisavaldust uude ajastusse jõudvate rahvusvaheliste suhete ja ülemaailmse kestliku arengu kohta,

–  võttes arvesse India ja Vaikse ookeani piirkonnas tehtavat koostööd käsitlevat 22. veebruari 2022. aasta ministrite foorumit,

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2021. aasta resolutsiooni massihävitusrelvade mitmepoolsete relvastuskontrolli- ja desarmeerimissüsteemide probleemide ja väljavaadete kohta(3),

–  võttes arvesse oma 21. oktoobri 2021. aasta soovitust komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ELi ja Taiwani suhete ja koostöö kohta(4),

–  võttes arvesse oma 21. oktoobri 2020. aasta soovitust nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) 10. läbivaatamisprotsessi ettevalmistamist ning tuumarelvastuse kontrolli ja tuumadesarmeerimise võimalusi(5),

–  võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ühendatuse ning ELi ja Aasia suhete kohta(6),

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu liidu nimel sõlmimise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni ELi poliitiliste suhete kohta ASEANiga(8),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2021. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ELi ja India suhete kohta(9),

–  võttes arvesse oma 12. detsembril 2018. aastal vastu võetud seisukohta nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimist(10),

–  võttes arvesse oma 7. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni ELi küberkaitsevõime olukorra kohta(11),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. ja 22. oktoobri 2021. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. septembri 2021. aasta ühisteatist ELi strateegia kohta koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas (JOIN(2021)0024),

–  võttes arvesse Prantsusmaa India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegia 2021. aasta juuli ajakohastatud versiooni „The Indo-Pacific region: a priority for France“ (India ja Vaikse ookeani piirkond: Prantsusmaa prioriteet),

–  võttes arvesse ELi ja USA 3. detsembril 2021. aastal peetud kõrgetasemelisi konsultatsioone India ja Vaikse ookeani piirkonna teemal,

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. detsembri 2021. aasta ühisteatist „Global Gateway“ (JOIN(2021)0030),

–  võttes arvesse Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) 25. ja 26. novembri 2021. aasta 13. tippkohtumist,

–  võttes arvesse 5. oktoobri 2021. aasta kontseptsiooni kliimamuutuste ja julgeoleku integreeritud lähenemisviisi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 16. aprilli 2021. aasta järeldusi India ja Vaikse ookeani piirkonnas tehtavat koostööd käsitleva ELi strateegia kohta,

–  võttes arvesse 15. septembril 2021. aastal Austraalia, Ühendkuningriigi ja USA vahel sõlmitud julgeolekulepingut (AUKUS),

–  võttes arvesse 14. juunil 2021. aastal Brüsselis toimunud NATO tippkohtumise kommünikeed,

–  võttes arvesse nõukogu 17. juuni 2020. aasta ning 10. mai 2021. aasta järeldusi julgeoleku ja kaitse kohta,

–  võttes arvesse 8. mail 2021 ELi ja India vahel sõlmitud ühendatuspartnerlust,

–  võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2020. aasta otsust (ÜVJP) 2020/2188, millega muudetakse ühismeedet 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks(12),

–  võttes arvesse ELi ja ASEANi ministrite 1. detsembri 2020. aasta ühisavaldust ühendatuse kohta,

–  võttes arvesse 1. aprillil 2022 toimunud ELi‑Hiina tippkohtumist,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 24.–25. aprilli 2022. aasta visiiti Indiasse,

–  võttes arvesse 12. mail 2022 toimunud ELi‑Jaapani tippkohtumist,

–  võttes arvesse G7 välisministrite 14. mai 2022. aasta ühiskommünikeed,

–  võttes arvesse Madalmaade 13. novembri 2020. aasta India ja Vaikse ookeani strateegiat „Indo-Pacific: Guidelines for strengthening Dutch and EU cooperation with partners in Asia“ (India ja Vaikse ookeani piirkond: Suunised Madalmaade ja ELi koostöö tugevdamiseks Aasia partneritega),

–  võttes arvesse 9. novembri 2020. aasta kliimamuutuste ja kaitse tegevuskava,

–  võttes arvesse Saksamaa föderaalvalitsuse 2020. aasta septembri poliitikasuuniseid India ja Vaikse ookeani piirkonna kohta,

–  võttes arvesse 27. septembril 2019. aastal loodud kestliku ühendatuse ja kvaliteetse taristu partnerlust ELi ja Jaapani vahel,

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja panust 12. märtsi 2019. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumisele „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“,

–  võttes arvesse ELi 5. detsembri 2018. aasta desinformatsioonivastast tegevuskava,

–  võttes arvesse ELi‑ASEANi ministrite 21. jaanuari 2019. aasta kohtumisel vastu võetud otsust luua ELi ja ASEANi strateegiline partnerlus,

–  võttes arvesse ELi ja Singapuri partnerlus- ja koostöölepingut, mis allkirjastati Brüsselis 19. oktoobril 2018,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. septembri 2018. aasta ühisteatist „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid“ (JOIN(2018)0031)),

–  võttes arvesse nõukogu 28. mai 2018. aasta järeldusi ELi tõhusama julgeolekualase tegevuse kohta Aasias ja koos Aasia riikidega,

–  võttes arvesse ASEANi ja ELi tegevuskava aastateks 2018–2022,

–  võttes arvesse 5. oktoobril 2016 allkirjastatud ELi ja Uus‑Meremaa vahelisi suhteid ja koostööd käsitlevat partnerluslepingut,

–  võttes arvesse 14. aprilli 2016. aasta ühisettepanekut võtta vastu nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (JOIN(2016)0008),

–  võttes arvesse 24. juuni 2014. aasta Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegiat,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel 23. jaanuaril 2013. aastal sõlmitud raamlepingut,

–  võttes arvesse 14. juunil 2021. aastal Brüsselis Põhja‑Atlandi Nõukogu tippkohtumisel osalenud riigipeade ja valitsusjuhtide kommünikeed,

–  võttes arvesse Alalise Vahekohtu 12. juuli 2016. aasta otsust Lõuna‑Hiina mere vahekohtumenetluse kohta (Filipiini Vabariik vs. Hiina Rahvavabariik),

–  võttes arvesse 24. septembril 2021 toimunud Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Jaapani ja India poliitilistest liidritest koosneva neljapoolse julgeolekudialoogi esimest füüsilist tippkohtumist,

–  võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0085/2022),

A.  arvestades, et EL määratleb India ja Vaikse ookeani piirkonnana ala, mis ulatub Aafrika idarannikust Vaikse ookeani saareriikideni; arvestades, et India ja Vaikse ookeani piirkond on mitmekesine piirkond, kus elab 60 % maailma elanikkonnast, kus asub seitse G20 liikmesriiki ja mis on ülemaailmse rahvusvahelise korra oluline osaleja ning ELi üha olulisemate poliitiliste, kaubandus- ja julgeolekupartnerite asukoht;

B.  arvestades, et orienteeruvalt 90 % liidu väliskaubavahetusest toimub meritsi; arvestades, et India ja Vaikse ookeani piirkonnas on liidu kaubanduse jaoks olulised suured veeteed, nagu Malaka väin, Lõuna‑Hiina meri ja Bab el Mandebi väin;

C.  arvestades, et EL ning India ja Vaikse ookeani piirkonna riigid seisavad silmitsi üha sarnasemate julgeolekuprobleemide ja ka mittetraditsiooniliste probleemidega; arvestades, et ELi suhtumine sellesse piirkonda peegeldab poliitilist teadvustamist, et ülemaailmsete julgeolekuprobleemide lahendamisel on vaja võtta suurem vastutus;

D.  arvestades, et president Xi Jinpingi kutsel allkirjastati 4. veebruaril 2022 enne Pekingi taliolümpiamängude avatseremooniat Hiina ja Venemaa presidendi ühine tekst; arvestades, et ühisavalduses teatati muu hulgas, et kahe riigi vahelisel sõprusel ei ole piire, ja arvestades, et selle avalduse kaudu ühines Hiina esimest korda ametlikult Venemaa nõudega peatada NATO laienemine;

E.  arvestades, et meediakajastuse kohaselt palusid Hiina ametnikud 4. veebruari 2022 tippkohtumisel Venemaa kõrgetel ametnikel mitte tungida Ukrainasse enne Pekingi taliolümpiamängude lõppu; arvestades, et see tähendab, et Hiina kõrgematel ametnikel olid teataval tasemel otsesed teadmised Venemaa sõjaplaanidest või -kavatsustest enne agressiooni algust 24. veebruaril 2022;

F.  arvestades, et 1. aprillil 2022. aastal toimunud ELi ja Hiina tippkohtumisel, tuletades meelde Hiina kui ülemaailmse osaleja vastutust töötada rahu ja stabiilsuse nimel, kutsus EL Hiinat üles toetama pingutusi, et teha viivitamatult lõpp verevalamisele Ukrainas, kooskõlas Hiina rolliga maailmas ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena ning Hiina ainulaadsete lähedaste suhete kontekstis Venemaaga;

G.  arvestades, et vastuseks Venemaa sõjale Ukraina vastu, mis algas sõjalise invasiooniga 24. veebruaril 2022, võttis ÜRO Peaassamblee 2. märtsil 2022 vastu resolutsiooni ES‑11/1, milles mõisteti hukka Venemaa agressioon Ukraina vastu, kusjuures resolutsiooni poolt hääletas 141 ja vastu 5 riiki, 35 riiki jäi erapooletuks ning hääletamata jättis 12 riiki; arvestades, et ükski India ja Vaikse ookeani piirkonna riik ei hääletanud resolutsiooni vastu ning ainult Hiina, India, Madagaskar, Mosambiik, Laos, Lõuna-Aafrika, Sri Lanka, Tansaania ja Vietnam jätsid lõpliku teksti üle hääletamata;

H.  arvestades, et hiljuti vastu võetud ühisteatis ELi India ja Vaikse ookeani piirkonna koostööstrateegia kohta, mis põhineb põhimõttelisel kaasatusel ja pikaajalisel perspektiivil, peegeldab põhjalikku ja vajalikku arengut selles, kuidas EL vaatleb oma huve, võimalusi ja probleeme India ja Vaikse ookeani piirkonnas, ning püüdlust täita suuremat rolli oma väärtuste ja huvide kaitsmisel selles kasvava geopoliitilise ja majandusliku tähtsusega piirkonnas; arvestades, et strateegia kesksel kohal on avatud, stabiilse ja reeglitepõhise piirkondliku julgeolekustruktuuri edendamine ning tugevate suhete, kestlike kaubandussidemete ning julgeolekualase koostöö loomine India ja Vaikse ookeani piirkondlike organisatsioonide ja riikidega; arvestades, et 22. veebruaril 2022 toimunud ministrite foorum, kus käsitleti India ja Vaikse ookeani piirkonnas tehtavat koostööd, tõi kokku ELi liikmesriikide ja ligikaudu 30 India ja Vaikse ookeani piirkonna riigi välisministrid ning arvestades, et EL ja selle liikmesriigid rõhutasid kohtumisel oma toetust suuremale ja pikaajalisele osalemisele India ja Vaikse ookeani piirkonnas konkreetse tegevuse kaudu ning tugevdades julgeoleku- ja kaitsedialoogi ning kahepoolseid suhteid piirkonna partneritega;

I.  arvestades, et ühisteatise „Global Gateway“ eesmärk on koondada kuni 300 miljardit eurot investeeringuid, et edendada arukaid, puhtaid ja turvalisi ühendusi digi-, energia- ja transpordivaldkonnas ning tugevdada kogu maailmas tervishoiu-, haridus- ja teadussüsteeme;

J.  arvestades, et viimastel aastatel on piirkonna sündmused, eelkõige Hiina Rahvavabariigist lähtuv dünaamika, põhjustanud intensiivseid geopoliitilisi pingeid ja konkurentsi, mis väljendub sõjaliste kulutuste suurenemises, sõjalise kohaloleku suurendamises ja agressiivsemas retoorikas, mis ohustab reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda; arvestades, et seetõttu on India ja Vaikse ookeani piirkonnas välja kujunenud uus piirkondliku ja ülemaailmse konkurentsi keskus; arvestades, et sellega seotud probleemide ja pingete leevendamiseks puuduvad nii üldine piirkondlik julgeolekukord kui ka usalduse suurendamise mehhanism; arvestades, et selline dünaamika kujutab endast tõsist ohtu piirkonna ja ülemaailmse kogukonna stabiilsusele ja julgeolekule, mõjutades otseselt ELi kui piirkonna riikide peamise poliitilise ja majandusliku partneri strateegilisi huve; arvestades, et piirkonnas toimuv ideoloogiline võitlus autoritaarsuse ja demokraatia vahel võib mõjutada sarnaste võitluste tulemusi kogu maailmas, sealhulgas Euroopa Liidu läheduses; arvestades, et stabiilne ja rahumeelne India ja Vaikse ookeani piirkond, mis põhineb rahvusvahelise õiguse järgimisel, on ELi julgeoleku ja huvide kaitsmisel äärmiselt tähtis; arvestades, et ebastabiilsuse algpõhjuste, nagu vaesuse, sotsiaalse ebaõigluse ja inimõiguste rikkumisega tegelemine on India ja Vaikse ookeani piirkonnas rahu ja julgeoleku tagamise eeltingimus; arvestades, et EL on pühendunud inimeste julgeolekule, rahule, rahvusvahelisele õigusele ja inimõigustele;

K.  arvestades, et EL on India ja Vaikse ookeani piirkonna põhiline välisinvestor ja arenguabi andja; arvestades, et EL on oluline kaubanduspartner ja on juba sõlminud selle piirkonna riikidega vabakaubanduslepingud või peab nende sõlmimiseks läbirääkimisi; arvestades, et EL saab juba toetuda laiale partnerluse ja lepingute võrgustikule mitme riigiga, nagu Jaapan, Korea Vabariik, Austraalia, India, Uus‑Meremaa, Vietnam ja Singapur, ning piirkondlike organisatsioonidega, nagu Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN) ja Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsioon (AKVRO); arvestades, et EL on piirkonnas esindatud oma liikmesriigi Prantsusmaa kaudu, eelkõige Prantsusmaa ülemeredepartemangude Réunioni ja Mayotte’i, samuti Prantsuse Antarktiliste ja Lõunaalade kaudu India ookeanis ning Vaikses ookeanis Uus‑Kaledoonia kaudu, samuti Prantsuse ülemereühenduste Prantsuse Polüneesia ning Wallise ja Futuna kaudu; arvestades, et nendes Prantsusmaa piirkondades elab ligikaudu 1,6 miljonit ELi kodanikku, sealhulgas üle 7 000 sõjaväelase; arvestades, et järelikult on EL India ja Vaikse ookeani piirkonnas kohalik osaleja;

L.  arvestades, et Lõuna‑Hiina merel tegutseb üle poole maailma kalalaevadest ning kalandustegevus sellel merel moodustab umbes 12 % maailma kalandusest; arvestades, et EL on sõlminud mitu kestliku kalanduse partnerluslepingut India ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega (Mikroneesia Liiduriigid, Cooki saared, Saalomoni Saared, Kiribati, Madagaskar, Mauritius, Mosambiik ja Seišellid) ning et liidu kalalaevastik on esindatud nii India ookeanis kui ka Vaikses ookeanis; arvestades, et EL on aktiivne liige mitmes India ja Vaikse ookeani piirkonna piirkondlikus kalandusorganisatsioonis (India ookeani tuunikomisjon, India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe osalised, Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon ja Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon); arvestades, et ELi taotlus Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjoni liikmeks saamiseks kiideti heaks 25. veebruaril 2021 ning arvestades, et liit peab ookeanide ja kalanduse küsimustes kõrgetasemelist dialoogi Austraalia, Indoneesia, Jaapani ja Uus‑Meremaaga; arvestades, et EL on sõlminud Hiinaga ookeane puudutava koostöölepingu; arvestades, et ta peab ka dialooge ja tal on ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitlevad töörühmad Korea Vabariigi, Tai ja Taiwaniga;

M.  arvestades, et stabiilsuse ja meresõiduvabaduse tagamine India ja Vaikse ookeani vetes on ülemaailmse ja piirkondliku kestlikkuse ja rahu ning ELi strateegiliste huvide tagamiseks ülioluline; arvestades, et EL osaleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜJKP) operatsiooni EUNAVFOR Atalanta kaudu piirkondliku merejulgeoleku toetamises; arvestades, et India ja Vaikse ookeani piirkonna partnerid on kiitnud heaks operatsiooni Atalanta ning selle keskendumise piraatluse ja relvastatud röövimise tõkestamisele, samuti relvade ja narkokaubanduse jälgimisele; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on võtnud endale kohustuse suurendada oma mereväe alalist kohalolekut piirkonnas, muu hulgas koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni kaudu;

N.  arvestades, et Prantsusmaal on Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas alalised sõjalised jõud; arvestades, et oleks asjakohane kaaluda, kuidas neid Prantsusmaa alalisi positsioone, eelkõige Prantsuse Polüneesia relvajõudude ja Uus‑Kaledoonia relvajõudude kaudu, saaks vajaduse korral kasutada võimalike Euroopa lähetuste kontekstis;

O.  arvestades, et Hiina sõjalise kohaloleku kiire suurendamine, üha enesekindlam ja ekspansiivsem käitumine India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning sõjaline tegevus Taiwani väinas ning Ida- ja Lõuna‑Hiina merel, sealhulgas Hiina rannavalve ja meremiilitsa tegevus, mis takistab meresõiduvabadust, suurendavad India ja Vaikse ookeani piirkonnas pingeid, nagu ka Hiina tahtlikud ja korduvad Taiwani õhukaitse tuvastusvööndi rikkumised, tegevus Hongkongi iseseisvuse ja autonoomia lõpetamiseks, sõjalise kohaloleku suurendamine Hiina ja India piiril, üha agressiivsem retoorika ning manipuleerivad desinformatsiooni- ja meediakampaaniad; nõuab, et EL valmistaks ette tegelikel asjaoludel põhineva strateegia, mis võimaldaks tal vajadusel reageerida; hoiatab kiirendatud võidurelvastumise ohu eest piirkonnas,

P.  arvestades, et Hiina enesekehtestamine piirkonnas ei piirdu ainult sõjalise tasandiga, vaid on realiseerunud ka diplomaatilisel sunnil põhineva agressiivse kaubandustava ja sõjaka võladiplomaatia poliitika kaudu; arvestades, et Hiina majanduslik ja rahaline laienemine India ja Vaikse ookeani piirkonnas ja Euroopas hõlmab investeeringuid elutähtsasse taristusse; arvestades, et Hiina püüab oma majanduslike huvide kaudu saavutada poliitilist mõju; arvestades, et COVID‑19 kriis näitas, kui olulised on usaldusväärsed tarneahelad ja tasakaalustatumad majandussidemed Hiinaga;

Q.  arvestades, et 12. juulil 2016 otsustas Alaline Vahekohus märgilise tähtsusega kohtuasjas, et puuduvad tõendid selle kohta, et Hiinal oleks ajalooliselt olnud ainukontroll territooriumide üle, millele ta Lõuna‑Hiina merel pretendeerib; arvestades, et Hiina on seda otsust eiranud ja muude meetmete hulgas loonud sõjaväebaase inimtekkelistele saartele;

R.  arvestades, et Hiina ei ole tegutsenud läbipaistvalt ning on näidanud üles vastumeelsust pidada läbirääkimisi oma võimaliku osalemise üle mitmepoolsetes tuumarelvade kontrolli vahendites, mis on võimaldanud tal takistamatult luua suure arsenali sellistest tehnoloogiliselt arenenud ballistilistest keskmaarakettidest nagu Dong‑Feng 26;

S.  arvestades, et digipöördel on rahvusvahelise süsteemi struktuurile üha suurem mõju; arvestades, et rahvusvaheliste standardite kehtestamine ja läbimurdelised uuendused eesliinitehnoloogiates, nagu tehisintellekt, kvantandmetöötlus, 5G ja 6G, on ELi ja selle digitaalse tuleviku jaoks strateegilise tähtsusega, ning arvestades kasvavat ülemaailmset konkurentsi tehnoloogilise ülemvõimu pärast, millesse Hiina on oluliselt investeerinud;

T.  arvestades, et 24. mai 2022. aasta ühisavalduses tõstsid USA, Austraalia, India ja Jaapani juhid hiljutisel neljapoolse julgeolekudialoogi tippkohtumisel taas esile vaba ja avatud India ja Vaikse ookeani piirkonna põhimõtteid, s.o vabadus, õigusriik, demokraatlikud väärtused, suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus; arvestades, et juhid teatasid mitmest uuest algatusest, mille eesmärk on kogu piirkonnas koostööd tihendada, sealhulgas India ja Vaikse ookeani piirkonna merendusalase teadlikkuse partnerlus;

U.  arvestades, et 23. mail 2022 teatas USA president Joe Biden, et kui Hiina püüab Taiwani jõuga allutada, sekkub USA sõjaliselt;

V.  arvestades, et 24. mail 2022 tegid neli Hiina H‑6 pommitajat ja kaks Venemaa Tu‑95 pommitajat Jaapani ja Korea Vabariigi ümber ühislende, mille tõttu pidid mõlemad riigid saatma kiiresti hävitajad neid lende jälgima; arvestades, et ühislende tehti samal päeval, mil USA president Joe Biden kohtus Tōkyōs neljapoolse julgeolekudialoogi kolleegidega;

W.  arvestades, et 23. mail 2022 algatasid USA, Austraalia, Brunei, India, Indoneesia, Jaapan, Korea Vabariik, Malaisia, Uus‑Meremaa, Filipiinid, Singapur, Tai ja Vietnam protsessi, mille eesmärk on luua India ja Vaikse ookeani piirkonna heaolu tagav majandusraamistik, mille otstarve on toetada piirkonnas koostööd, stabiilsust, heaolu, arengut ja rahu; arvestades, et India ja Vaikse ookeani piirkonna heaolu tagav majandusraamistik on alternatiiv Hiina kasvavale kaubanduslikule kohalolekule kogu piirkonnas;

X.  arvestades, et 2022. aasta aprillis allkirjastasid Hiina ja Saalomoni Saared julgeolekukoostöö pakti, mis pälvis rahvusvahelist tähelepanu ning millega suurendati Vaikse ookeani saareriikides diplomaatilist esindatust ja tihendati nende riikidega koostööd; arvestades, et ajal, mil Hiina välisminister Wang Yi oli kümnes Vaikse ookeani saareriigis visiidil ja neis riikides oli tekkinud üha suurem mure, teatas Hiina 30. mail 2022, et ta peatab protsessi, mille eesmärk oli sõlmida Vaikse ookeani saareriikidega piirkondlik leping „Hiina ja Vaikse ookeani saareriikide ühine arengukäsitus“, mis pidi hõlmama vabakaubandust ja julgeolekualast koostööd, sealhulgas sellistes valdkondades nagu politseikoolitus, küberturvalisus, mere kaardistamine ja ressurssidele juurdepääs; arvestades, et Mikroneesia Liiduriikide presidendi David Panuelo sõnul oleks selle lepinguga kaasnenud suurim muutus, mis tema eluajal on Vaikse ookeani piirkonnas toimunud, ja et sellega võib parimal juhul alata uus külm sõda, kuid halvimal juhul võib see põhjustada maailmasõja; arvestades, et kuigi selle kaugeleulatuva lepingu sõlmimist ei õnnestunud kindlustada, allkirjastas Hiina välisminister Wangi piirkondlike visiitide ajal Vaikse ookeani piirkonna riikidega mitu väiksemat kahepoolset lepingut;

Y.  arvestades, et kliimakriis mõjutab rahvusvahelist süsteemi, kus see võib geopoliitilisi pingeid veelgi süvendada; arvestades, et liidu välistegevus peab üha enam hõlmama kliimamuutusi ja keskkonnaseisundi halvenemist kui riskikordajat ning vastavalt kohandama oma strateegiaid, kontseptsioone ja tegutsemisviise, sealhulgas India ja Vaikse ookeani piirkonnas;

Z.  arvestades et 15. detsembril 1995 kirjutasid ASEANi liikmesriigid alla Kagu‑Aasia tuumarelvavaba tsooni lepingule (SEANWFZ‑leping) kui kohustusele säilitada Kagu‑Aasia piirkond tuumarelvadest ja muudest massihävitusrelvadest vaba piirkonnana;

ELi vastus julgeolekuprobleemidele India ja Vaikse ookeani piirkonnas

1.  tunneb heameelt hiljuti vastu võetud ühisteatise üle ELi koostööstrateegia kohta India ja Vaikse ookeani piirkonnas; tunnistab strateegia lisaväärtust kui ELi ühtse piirkonna käsitluse esimest alustala ning kiidab strateegia kaasavat ja mitmetahulist olemust ning julgeoleku ja kaitse kaasamist ühena selle strateegia seitsmest prioriteetsest valdkonnast; nõuab, et EL kasutaks seda strateegiat vahendina oma kohaloleku ja mõju tulemuslikuks suurendamiseks piirkonnas, edendades strateegilisi sidemeid ning süvendades kõikehõlmavat dialoogi ja koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes sarnaselt mõtlevate riikide ja organisatsioonidega piirkonnas; on veendunud, et ELi suurem väärtuspõhine osalus piirkonnas aitaks kaasa piirkondlikule julgeolekule ja õitsengule ning aitaks ületada piirkondlikud pinged ja luua tasakaalustatumad suhted piirkonna riikide vahel; tuletab meelde, et strateegia on Euroopa tiimi projekt ja kahepoolsed lepingud peaksid edendama ELi lähenemisviisi ning ELi suutlikkust pakkuda julgeolekuprobleemidele ühiseid vastuseid; rõhutab, et rahu, stabiilsuse ja meresõiduvabaduse säilitamine India ja Vaikse ookeani piirkonnas on ELi ja selle liikmesriikide jaoks äärmiselt oluline;

2.  rõhutab, et India ja Vaikse ookeani piirkond on väga mitmekesine ja ühtset lähenemisviisi, mis sobiks kõigile, ei saa kohaldada; hindab ELi strateegias esitatud terviklikku lähenemisviisi ja positiivset tegevuskava ning rõhutab, et strateegia peab pidevalt kohanema kiiresti muutuva võimutasakaaluga, tuginedes samal ajal kindlalt Euroopa väärtustele, põhimõtetele ja normidele, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklile 21, mis peaks olema normatiivne raamistik ELi tegevusele India ja Vaikse ookeani piirkonnas; rõhutab julgeoleku, arengu ja humanitaarabi vahelise seose olulisust;

3.  rõhutab, et Venemaa ebaseaduslikul ja provotseerimata agressioonisõjal Ukraina vastu, mis algas 24. veebruaril 2022, on rahvusvahelistele suhetele sügav ja kestev mõju; rõhutab, et seepärast peab EL veelgi tugevdama oma rahvusvahelisi kohustusi, nagu on sätestatud strateegilises kompassis, sealhulgas eelkõige India ja Vaikse ookeani olulises strateegilises piirkonnas; tunnistades Venemaa ja Hiina tihedamaid suhteid, mida muu hulgas näitas nende 4. veebruari 2022. aasta ühisavaldus, väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et Hiina juhtkond ei mõista selgelt hukka seda ebaseaduslikku sõda, mis rikub kõiki rahvusvahelisi norme ja rahvusvahelist õigust ning mis on juba toonud kaasa tuhandete sõjaväelaste ja tuhandete süütute tsiviilelanike surma; kutsub Hiina juhtkonda tungivalt üles täitma oma kohustusi ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena ja nii mõistma hukka selle Venemaa Föderatsiooni poolse jõhkra rikkumise kui ka kasutama tihedaid kontakte Venemaa presidendiga, et kutsuda teda tungivalt üles viivitamata lõpetama see vägivaldne agressioonisõda, viima kõik väed Ukraina territooriumilt välja ning täielikult austama Ukraina iseseisvust ja Ukraina rahva tahet elada rahus ja vabaduses;

4.  tunneb heameelt India ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ülekaaluka toetuse üle, mida väljendati ÜRO Peaassamblee 2. märtsi hääletusel resolutsiooni ES‑11/L.1 üle, milles mõistetakse hukka Venemaa agressioon Ukraina vastu, ning 24. märtsi hääletusel resolutsiooni ES‑11/L.2 üle, mis käsitleb Ukraina vastu suunatud agressiooni humanitaartagajärgi; tuletab meelde, et ükski piirkonna riik ei hääletanud resolutsiooni vastu; on veendunud, et see annab väga selgelt märku rahvusvahelise õiguse, rahu ja rahvusvahelise koostöö üldisest toetamisest piirkonnas; peab siiski kahetsusväärseks, et lisaks Hiinale otsustasid India, Madagaskar, Mosambiik, Laos, Lõuna‑Aafrika, Sri Lanka, Tansaania ja Vietnam hoiduda lõpliku teksti hääletamisest; julgustab neid riike mitte eirama Ukrainas toimuvat, rahvusvahelise õiguse jõhkrat rikkumist ja süütute tsiviilelanike kohutavaid kannatusi ja tapmist ning vaatama seepärast üle oma seisukohad ja ühinema rahvusvahelise üldsuse ülekaaluka enamusega, mõistes selgesõnaliselt hukka Venemaa agressioonisõja, ja ühinema rahvusvaheliste jõupingutustega, et töötada rahu nimel Ukrainas ja kaitsta süütuid tsiviilelanikke;

5.  rõhutab vajadust tagada ELi ühtsus kui eeltingimus, et saavutada ELi avatud strateegiline suveräänsus keset Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ning kasvavaid mitmetahulisi ohte ja konkurentsi jõudude, eelkõige Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Hiina vahel; nõuab suuremat ühtsust Euroopa Liidu Nõukogus meetmete vastuvõtmisel Hiina demokraatiavastase poliitika ja agressiivse käitumise suhtes, mis seab ohtu tema naabrite suveräänsuse ning India ja Vaikse ookeani piirkonna stabiilsuse; tuletab meelde, et ELi ühtset lähenemisviisi peab toetama pragmaatiline, põhimõtteline ja väärtuspõhine välis- ja julgeolekupoliitika, mille eesmärk on teha võimalusel koostööd partneritega ja tegutseda vajaduse korral üksi, et järgida liidu strateegilist solidaarsust ja suveräänsust, ning sellega peavad kaasnema usaldusväärsed välispoliitilised vahendid, samuti oma otsustusprotsessi reform, eelkõige ülemineku kaudu kvalifitseeritud häälteenamusele, mis hõlbustaks kiiret reageerimist tõsistele julgeolekuprobleemidele ning aitaks saavutada rahu, inimeste julgeoleku, kestliku arengu ja demokraatia; juhib tähelepanu sellele, et USA kasvav pühendumine India ja Vaikse ookeani piirkonnale avaldab mõju Euroopa julgeolekule ja kordab seepärast vajadust võimeka Euroopa kaitsekoostöö liidu järele; rõhutab, et selleks, et teha koostööd partneritega India ja Vaikse ookeani piirkonnas, ning võttes arvesse Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, peab EL tugevdama oma strateegilist autonoomiat, et olla tulemuslik üleilmne partner; toetab seepärast kiirsiirmisvõime loomise eesmärki;

6.  rõhutab ELi otsustavust edendada avatud, stabiilset ja reeglitel põhinevat piirkondlikku julgeolekustruktuuri, mis põhineb demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimisel ning mis hõlmab turvalisi mere sideliine, suutlikkuse suurendamist ja mereväe tõhustatud kohalolekut vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) kehtestatud õiguslikule raamistikule; kutsub ELi üles looma viljakaid kahepoolseid suhteid piirkonna partneritega, sealhulgas Aafrika India ja Vaikse ookeani riikidega, ning tegema tihedat koostööd ka teiste liberaalsete demokraatiate ja ajalooliste liitlastega, nagu NATO, USA ja Ühendkuningriik, eriti Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ja Hiina üha suurema enesekindluse ja agressiivsuse tingimustes, et paremini lahendada ühiseid piirkondlikke ja ülemaailmseid julgeolekuprobleeme; rõhutab vajadust edendada ühist kestlikkuse ja heaolu eesmärki ning tugevdada mitmepoolsust ÜRO ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu; tuletab meelde, et nende väärtuste ja põhimõtete mittejärgimine või selgesõnaline rikkumine avaldaks negatiivset mõju ELi elutähtsatele majanduslikele ja julgeolekuhuvidele ning osalemisele kahepoolsetes ja piirkondlikes partnerlussuhetes ning et see võib viia sanktsioonide kehtestamiseni;

7.  nõuab tungivalt, et EL kasutaks täiel määral oma positsiooni ja mainet usaldusväärse, kindla ja autonoomse ülemaailmse rahu edendava osalejana keset kasvavat geopoliitilist konkurentsi India ja Vaikse ookeani piirkonna ülemaailmsete ja piirkondlike jõudude vahel; tuletab meelde, et ELi tegevuse lisaväärtus India ja Vaikse ookeani piirkonnas seisneb selle ulatuslikes tsiviil- ja sõjalise abi meetmetes, sealhulgas hästi arenenud mittesõjalises panuses; tuletab meelde, et ELil on suur diplomaatiliste vahendite võrgustik, et hõlbustada dialoogi, vahendamist, konfliktide ennetamist ja lahendamist, relvastuskontrolli, desarmeerimist, tuumarelvade leviku tõkestamist, piirkonna tuumarelvavabaks muutmist, samuti õiguslikud lahendused ja oskusteave mitmepoolsuse valdkonnas ja usaldust suurendavate meetmete ning korruptsioonivastaste meetmete kehtestamises, mida saab jagada ka heas usus tegutsevate partneritega; peab vajalikuks tugevdada piirkonnas liikmesriikide diplomaatilist ja konsulaarvõrgustikku ning kaitsta ELi ja selle liikmesriikide väärtusi ja huve; nõuab, et EL seoks oma panuse piirkonna riikidesse ja oma diplomaatilised jõupingutused tihedamalt oma väärtuste ja huvidega; nõuab, et EL suurendaks India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegiaga seotud teabevahetuspingutusi ja kaasaks rakendusprotsessi partnerriike, et tugevdada julgeolekusuhteid ja aidata kaasa strateegia eesmärkide saavutamisele;

8.  ergutab ELi tugevdama koos India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega oma pühendumust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (naiste, rahu ja julgeoleku kohta) rakendamisel, samuti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 2250, 2419 ja 2535 (noorte, rahu ja julgeoleku kohta) rakendamisel koos asjakohaste eelarveeraldistega tulemusliku rakendamise tagamiseks; rõhutab naiste osalemise tähtsust ja positiivset lisaväärtust rahuvalves ja rahu tagamises, sealhulgas läbirääkimistel ja missioonidel;

Strateegiline suveräänsus, mis põhineb mitmepoolsusel ja reeglitel põhineval rahvusvahelisel korral

9.  on seisukohal, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, mis on rahvusvahelise õiguse jõhker rikkumine, ning Venemaa keeldumine vahendamisest ja ausate läbirääkimiste pidamisest kujutavad endast tõsist ohtu ülemaailmsele julgeolekule, rahule ja stabiilsusele ning vabale ja avatud teabevahetusele mere-, õhu-, kosmose- ja küberruumi valdkonnas, mis on rahu ning piirkondlike ja ülemaailmsete kaubateede säilitamiseks hädavajalikud; julgustab Euroopa välisteenistuse asjaomaseid talitusi analüüsima Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja mõju ELi India ja Vaikse ookeani piirkonna poliitikale, samuti piirkondliku konflikti võimalikke tagajärgi ELi majandus- ja julgeolekuhuvidele, hinnates samal ajal, kuidas EL võiks reageerida julgeolekuolukorra halvenemisele India ja Vaikse ookeani piirkonnas; väljendab sügavat muret Ukraina sõja mõju pärast India ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majandusele, eriti seoses teravilja, energia ja väetiste hinna tõusuga; rõhutab veel kord stabiliseerivat rolli, mida EL võiks selles piirkonnas täita;

10.  väljendab sügavat muret Hiina sõjalise kohaloleku kiire suurenemise, sealhulgas hiljuti ilmsiks tulnud ülehelikiirusega raketi katsetamise ja riigi üha enesekindlama käitumise pärast, mille eesmärk on muu hulgas edendada oma territoriaalseid nõudeid Ida- ja Lõuna‑Hiina merel; rõhutab, et julgeoleku valupunktid ja lahendamata probleemid, nagu Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumaprogramm, hiljutine vastasseis Hiina ja India piiril, demokraatia mahasurumine Hongkongis ja Macaus, Hiina suutmatus täita riiklikust ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi austada inimõigusi, sealhulgas vähemuste õigusi Xinjiangis, Tiibetis ja Sise‑Mongoolias, ning Hiina‑poolne Taiwani territoriaalse terviklikkuse ohustamine, mis on realiseerunud sõjalise tegevuse kaudu, põhjustavad piirkondlikule julgeolekule ja stabiilsusele täiendavat pinget; mõistab hukka Hiina hirmutamisdiplomaatia ja manipuleerivad desinformatsioonikampaaniad; väljendab lisaks muret Hiina suurenenud kohaloleku pärast muudes strateegilistes piirkondades, nagu India ookean, Vaikse ookeani lõunaosa ja Okeaania piirkond ning Araabia meri;

11.  tuletab meelde, et varasemad lõhed nõrgendasid ELi võimet asuda Hiina suhtes ühisele seisukohale; rõhutab, et ELi Hiina-käsitlus peab olema ühtne, pragmaatiline, mitmetahuline ja põhimõtteline, hõlmates koostööd ühist huvi pakkuvates ülemaailmse mõjuga küsimustes, nagu võitlus kliimamuutuse vastu, põhinedes inimõigustel ja rahvusvahelisel õigusel, konkureerides Hiinaga kolmandatele riikidele majanduslike, poliitiliste ja strateegiliste alternatiivide pakkumisel, ning samuti hõlmates Hiinale vastu astumist ja vajaduse korral sanktsioonide kehtestamist küsimustes, milles meie vaated oluliselt lahknevad, näiteks selliste ELi väärtuste kaitsmisel, nagu demokraatia ja inimõiguste austamine, ning iseseisvate riikide vastaste vägivaldsete agressioonide vastu sõna võtmisel ning selliste rikkumiste toimepanijate hukkamõistmisel, sealhulgas need, kes vastutavad süütute tsiviilelanike tapmise eest sõjategevuses, mille tunnistajaks rahvusvaheline üldsus on praegu seoses Venemaa tegevusega Ukrainas;

12.  kiidab heaks väga õigeaegse uue ELi‑USA dialoogi Hiina teemal ning ELi‑USA konsultatsioonide alustamise India ja Vaikse ookeani piirkonna küsimustes ning nõuab kooskõlastatud lähenemisviisi, et süvendada koostööd julgeolekuküsimustes, sealhulgas Atlandi-ülese parlamentaarse dialoogi kaudu mitmepoolsete institutsioonide ja piirkondlike organisatsioonide tugevdamiseks, demokraatia edendamiseks ja demokraatliku vastupanuvõime suurendamiseks India ja Vaikse ookeani piirkonnas ja kaugemalgi; kiidab heaks USA kavatsuse tugevdada piirkondlikku stabiilsust, vastupanuvõimet ja julgeolekut; tunneb suurt heameelt Atlandi‑ülese kogukonna tugeva ühtsuse üle Venemaa agressioonisõjale reageerimisel Ukraina vastu ja peab seda väga tugevaks signaaliks kogu maailmale, et oleme pühendunud oma väärtustele ja valmis neid kaitsma, kui neid proovile pannakse;

13.  võtab teadmiseks Austraalia, Ühendkuningriigi ja USA vahelise kolmepoolse julgeolekulepingu (AUKUS) hiljutise sõlmimise; avaldab kahetsust eelneva konsultatsiooni puudumise pärast selles protsessis ja kinnitab oma solidaarsust Prantsusmaaga; on kindlal seisukohal, et tugevad, vastastikusel usaldusel ja konsultatsioonil põhinevad ELi-Austraalia suhted on piirkonna stabiilsuse jaoks olulised ning et neid tuleks veelgi edendada ja AUKUSe sõlmimine ei tohiks neid mõjutada; on seisukohal, et AUKUS ja neljapoolne julgeolekudialoog (QUAD) on piirkondliku julgeolekustruktuuri olulised osad ning rõhutab, et tulemuslik piirkondlik julgeolek nõuab avatud ja kaasavat dialoogi, mis hõlmab asjakohaseid piirkondlikke, asjaomaseid piirkonnaväliseid ja ka rahvusvahelisi osalejaid; kutsub seepärast komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles uurima koos asjaomaste partneritega võimalusi luua AUKUSega alaline dialoog ja esindatus QUADi liikmete kohtumistel ka mittesõjalistes valdkondades, nagu kliimamuutused, tehnoloogia, tervishoid ja kaubandus, et ühtlustada jõupingutusi ja tugevdada sünergiat meie vastavate India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegiate vahel; rõhutab vajadust arendada edasi ja tugevdada ELi ja Ühendkuningriigi koostööraamistikku, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitika vallas; märgib Ühendkuningriigi senist huvipuudust selles küsimuses;

14.  rõhutab ühenduvuse põhirolli ELi ja selle liikmesriikide geopoliitilistes suhetes, ning tunneb heameelt komisjoni ning komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 2021. aasta detsembris esitatud ühisteatise üle Global Gateway strateegia kohta, mille eesmärk on suurendada kestlikku koostööd sarnaselt mõtlevate riikidega ja kasutada pehmet jõudu Euroopa väärtuste edendamiseks ning tugeva ja kestva partnerluse tagamiseks; on veendunud, et see algatus võib olla atraktiivne alternatiiv meie Hiina ühenduvusstrateegiale ELi partnerite jaoks India ja Vaikse ookeani piirkonnas ja mujal; rõhutab ühenduvuskoostöö tähtsust ELi ning India ja Vaikse ookeani piirkonna jaoks, et tulla edukalt toime uute julgeolekuküsimustega, mis hõlmavad küberturvalisust, digitaalset ühenduvust ja elutähtsat taristut, ning on veendunud, et see peaks hõlmama ka jõupingutusi ülemaailmse internetitaristu, sealhulgas merealuste kaablite turvalisuse tagamiseks; rõhutab kliimajulgeoleku ja kestliku arengu tugevdamise tähtsust ühenduvusinvesteeringute kaudu; nõuab selle strateegia kiiret rakendamist India ja Vaikse ookeani piirkonnas, sealhulgas konkreetsete ja nähtavate projektide elluviimise kaudu;

15.  võtab teadmiseks, et ELi strateegilises kompassis määratletakse India ja Vaikse ookeani piirkond ELi jaoks üliolulise strateegiliste huvidega piirkonnana, määrates samas kindlaks ka konkreetsed eesmärgid, mida piirkonnas saavutada soovitakse, ja nende saavutamiseks vajalikud võimed, tuginedes ühisele ohuhinnangule; rõhutab, et selleks, et olla usaldusväärne julgeolekuosaleja nii piirkonnas kui ka rahvusvaheliselt, peab EL veelgi suurendama oma ühiseid jõupingutusi suutlikkuse arendamisel, eriti merenduse valdkonnas, keskendudes samal ajal strateegilise tähtsusega projektidele; soovitab edendada ELi ja NATO koostööd, et reageerida India ja Vaikse ookeani piirkonnaga seotud julgeolekuprobleemidele, nagu on kirjeldatud ELi strateegilises kompassis;

Partnerluse tugevdamine piirkondlike organisatsioonide ja demokraatlike riikidega

16.  kordab, et olemasolevate partnerluste tugevdamine piirkondlike osalejatega ja uute loomine on strateegia põhielement; rõhutab, et ELi ja selle traditsiooniliste liitlaste ühtne tegevus selles piirkonnas on stabiilsuse saavutamise peamine tegur; tunneb heameelt asjaolu üle, et EL kavatseb tugevdada partneritega peetavat dialoogi julgeoleku ja kaitse, sealhulgas terrorismivastase võitluse, küberturvalisuse, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise, suutlikkuse suurendamise, hübriidohtude, meresõiduturvalisuse ning sekkumise ja desinformatsiooni vastu võitlemise teemadel, eelkõige parimate tavade jagamise, strateegilise teabevahetuse parandamise ja tõendite kogumise kaudu eesmärgiga parandada kollektiivset omistamist ja sanktsioone, tõhustada kliimajulgeolekut ja kriisidele reageerimist ning tagada tulemuslik mitmepoolne reageerimine COVID‑19 kriisile ja tulevastele ülemaailmsetele tervisekriisidele, lisaks kosmosevaldkonna- ja meresõiduturvalisuse dialoogidele; tunneb heameelt ka asjaolu üle, et EL lähetab piirkonnas asuvatesse ELi delegatsioonidesse sõjalisi nõunikke, nagu ta on teinud Hiinas ja Indoneesias;

17.  rõhutab ELi ja ASEANi pikaajalist koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes ning tunneb heameelt kahepoolsete suhete hiljutise uuendamise üle strateegiliseks partnerluseks; kordab oma kindlat pühendumust ASEANi kesksuse ja kaasava mitmepoolse struktuuri toetamisele; nõuab, et EL kinnitaks ja laiendaks oma kohalolekut piirkonnas, süvendades koostööd ASEANi ja selle liikmetega; kutsub ASEANi üles kaasama ELi ASEANi kaitseministrite kohtumisele ja Ida-Aasia tippkohtumisele; rõhutab parlamentaarse diplomaatia põhirolli demokraatia tugevdamisel ja inimõiguste edendamisel piirkonnas ning julgustab seepärast ELi ja ASEANi parlamentaarse assamblee loomist ning tihedamat ja korrapärasemat parlamentaarset suhtlust piirkonnaga, sealhulgas seoses 45. aastapäeva tippkohtumisega Brüsselis 2022. aastal; rõhutab, et EL peaks uurima võimalust osaleda koos ASEANiga suutlikkuse suurendamise meetmete rakendamises sellistes valdkondades nagu tsiviilkonfliktide ennetamine, vahendamine, rahuloome ja lepitamine, tehes selles vallas koostööd ka teiste piirkondlike partneritega;

18.  tunneb heameelt tiheda koostöö üle Austraalia, Jaapani, Korea Vabariigi ja Uus‑Meremaaga seoses reageerimisega Venemaa sõjale Ukraina vastu ning tervitab ELi ja nende nelja riigi tugevat kooskõla Venemaale ja Valgevenele sanktsioonide kehtestamisel nende ebaseadusliku ja ebainimliku tegevuse tõttu; kiidab heaks tugevama dialoogi NATO ja selle nelja India ja Vaikse ookeani piirkonna partneri, nimelt Austraalia, Jaapani, Korea Vabariigi ja Uus‑Meremaa vahel, et käsitleda valdkonnaüleseid julgeolekuprobleeme ja ülemaailmseid väljakutseid ning suurendada vastastikust teadlikkust julgeolekuarengutest Euro-Atlandi ja India ja Vaikse ookeani piirkonnas, eelkõige suursaadikute kohtumised NATO Põhja‑Atlandi Nõukogu ja nende nelja Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riigi vahel, mida tavaliselt nimetatakse NAC+4 formaadiks; nõuab, et EL arendaks samasugust dialoogi nelja Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna partneriga; rõhutab, et partneritega tehtavas koostöös tuleks keskenduda suutlikkuse suurendamisele, hübriidohtudele, massihävitusrelvade leviku tõkestamisele ja kriisidele reageerimisele, küberkaitsele, tsiviilvalmidusele ning ÜRO naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavale; kutsub NATOt üles kasutama oma 2030. aasta aruteluprotsessi, et tõhustada koostööd oma partneritega, et kaitsta ühiseid väärtusi, tugevdada piirkonnas demokraatiat, tugevdada vastupanuvõimet ja toetada rahvusvahelist reeglitel põhinevat korda, tagades samal ajal suurema järjepidevuse Hiinat puudutavas poliitikas, austades täielikult Euroopa Liidu otsuste ja tegutsemise autonoomiat;

19.  tunneb heameelt projekti „Julgeolekualase koostöö tõhustamine Aasias ja Aasia riikidega“ üle ning selle rakendamise toetamiseks julgustab sõjaväeohvitseride korrapäraseid vahetusi ja õppereise, et hõlbustada vastastikust mõistmist ja edendada ühist strateegilist lähenemisviisi;

20.  kordab ELi ja Jaapani hästi väljakujunenud strateegilise partnerluse olulisust ning rõhutab meie partnerlust julgeoleku, kaitse ja ühendatuse valdkonnas; märgib, et Jaapan on ainus India ja Vaikse ookeani piirkonna partner, mida on spetsiifiliselt nimetatud ELi strateegilises kompassis; väljendab heameelt 12. mail 2022 toimunud ELi‑Jaapani 28. tippkohtumise tulemuste üle, kus juhid kinnitasid taas oma pühendumust koostöö tõhustamisele vaba ja avatud India ja Vaikse ookeani piirkonna nimel, mis põhineb ühistel väärtustel ja piirkonna täiendavatel strateegiatel; märgib, et Jaapan on traditsiooniliselt koondanud oskusteavet ja teadmisi koostöö kohta India ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega; nõuab seetõttu, et EL tõhustaks koostööd Jaapaniga, et tõhusalt tugevdada meresõidu turvalisuse alast koostööd piirkonnas, eriti ASEANiga; tunneb igati heameelt Jaapani osalemise üle rahvusvahelistes piraatlusevastastes jõupingutustes Adeni lahel, korraldades ühiseid õppusi EUNAVFORi Atalanta operatsiooniga; nõuab, et mõlemad partnerid tugevdaksid koostööd meresõidu turvalisuse valdkonnas ja arendaksid edasi koostööd ÜJKP raames sellistes valdkondades nagu luureteave, suutlikkuse suurendamine ja küberturvalisus; peab kiiduväärseks ELi ja Jaapani võetud kohustust tõhustada konsultatsioone desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas ning edendada Ukraina sõja kontekstis veelgi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tugevdamist; nõuab, et EL ja Jaapan laiendaksid veelgi konsultatsioone hübriidohtude valdkonnas, sealhulgas dialooge desinformatsiooni vastu võitlemise ning riiklike ja valitsusväliste osalejate sekkumise üle; tunneb suurt heameelt Jaapani tiheda koostöö ja kooskõla üle ELi ja USAga seoses reageerimisega Venemaa sõjale Ukraina vastu ja sanktsioonide kehtestamisega vastuseks sellele jõhkrale rahvusvahelise õiguse rikkumisele; väljendab heameelt ELi ja Jaapani vahelise koostöö ja koordineerimise kiire käivitamise üle, et säilitada ülemaailmsete energiaturgude stabiilsus, ning hindab kõrgelt Jaapani solidaarsust ELi varustamisel taskukohase veeldatud maagaasiga;

21.  nõuab, et EL tugevdaks veelgi strateegilist partnerlust Indiaga; tunneb seepärast heameelt ELi ja India võetud kohustuste üle julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning hiljutise meresõidu turvalisuse dialoogi alustamise üle; kutsub mõlemat poolt üles veelgi tugevdama oma operatiivkoostööd merel, sealhulgas ühiseid mereväeõppusi ja sadamakülastusi ning meetmeid mere sideliinide kaitsmiseks ja edendamiseks, sealhulgas hiljuti loodud ELi ja India ühendatuspartnerluse raames; lisaks nõuab, et EL ja India tõhustaks vastastikust kooskõlastamist ja teabevahetust, et suurendada teadlikkust merendusvaldkonnast India ja Vaikse ookeani piirkonnas; väljendab heameelt komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 24. ja 25. aprilli visiidi üle Indiasse; rõhutab, et see on positiivne samm tulevaste partnerluste tugevdamise ja kahepoolse koostöö süvendamise suunas India ja Vaikse ookeani piirkonnas; märgib, et India on meresõidu turvalisuse keskkonna loomisel oluline partner; kordab, et Kesk- ja Lõuna‑Aasia stabiliseerimine peaks olema ELi ja India koostöö esmane eesmärk; peab kahetsusväärseks, et India valitsus ei mõista selgelt hukka Venemaa ebaseaduslikku sõda Ukraina vastu, ja kutsub India valitsust üles oma seisukohta läbi vaatama, pidades silmas selgelt tõendatud rahvusvahelise õiguse rikkumisi Venemaa poolt; kutsub Indiat kui maailma suurimat demokraatiat üles mitte tegevusetult pealt vaatama, kui Euroopa üht suurimat demokraatiat Ukrainat jõhkralt rünnatakse, ning kutsub India valitsust üles sõna võtma süütute tsiviilelanike tapmise ning Vladimir Putini revisionistlike ja jõhkrate tegude vastu;

22.  rõhutab, et Euroopa Liidu ja Austraalia suhetel on sügavad ajaloolised juured ja inimlikud sidemed ning need põhinevad ühistel väärtustel ja põhimõtetel, nagu rahu ja julgeolek ning demokraatia, inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja õigusriigi põhimõtete, sealhulgas rahvusvahelise õiguse austamine; tunneb heameelt positiivse arengu üle ELi ja Austraalia julgeoleku- ja kaitsekoostöös viimasel kümnendil ning Austraalia osalemise üle ELi kriisiohjeoperatsioonides; nõuab, et mõlemad partnerid suurendaksid veelgi kooskõlastamist ja sünergiat, et edendada julgeolekut ja stabiilsust India ja Vaikse ookeani piirkonnas, sealhulgas seoses meresõiduvabadusega, ning osaleksid aruteludes, et teha kindlaks ühiseid huvisid pakkuvad valdkonnad tulevaseks koostööks julgeoleku ja kaitsega seotud küsimustes; märgib siiski, et vastastikust usaldust on mõjutanud AUKUSe lepinguga seotud konsultatsiooni ja teabe puudumine; väljendab soovi teha tulevikus head vastastikust kaitsealast koostööd; tunneb suurt heameelt Austraalia tiheda koostöö ja kooskõla üle ELi ja USAga seoses reageerimisega Venemaa sõjale Ukraina vastu ja sanktsioonide kehtestamisega vastuseks sellele rahvusvahelise õiguse jõhkrale rikkumisele;

23.  väljendab muret Hiina hiljutise julgeolekukokkuleppe pärast Saalomoni Saartega, mis võib mõjutada India ja Vaikse ookeani piirkonna julgeolekut; rõhutab, et Hiina mereväe võimalik kohalolek Saalomoni Saartel võib takistada Austraalia juurdepääsu mereteedele nii kaubanduslikel kui ka sõjalistel eesmärkidel; rõhutab, et meresõiduvabadus India ja Vaikse ookeani vetes on ülemaailmse ja piirkondliku rahu jaoks hädavajalik, tagades ELi ja tema partnerite strateegilised huvid;

24.  tunneb heameelt hea koostöö üle ELi ja Korea Vabariigi vahel, sealhulgas julgeoleku ja kaitse valdkonnas, ning hoiatab, et Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumategevus kujutab endast tõsist ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning ülemaailmsetele desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise jõupingutustele; mõistab igati hukka, et 2022. aasta algusest saadik on Korea Rahvademokraatlik Vabariik korraldanud ulatuslikumaid provokatsioone, sealhulgas tulistas ta 12. mail Pyongyangi Sunani piirkonnas välja kolm ballistilist lühimaaraketti ning 25. mail, s.o pärast seda, kui USA president Joe Biden Korea Vabariigist lahkus, tulistas ta välja kolm ballistilist raketti; märgib kahetsusega, et see on sel aastal 17. suur relvakatsetus; rõhutab Korea Vabariigi otsustavat rolli Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuuma- ja ballistiliste rakettide programmide täielikuks, kontrollitavaks ja pöördumatuks lõpetamiseks tehtavate jõupingutuste toetamisel; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike üles kasutama oma usaldusväärsust ja asjatundlikkust, et aidata neile jõupingutustele tulemuslikult kaasa, sealhulgas toetades liidu rahvusvaheliste partneritega tehtavas tihedas koostöös Korea Rahvademokraatliku Vabariigiga rahumeelse ja diplomaatilise lahenduse leidmist; mõistab Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ballistilised raketid ja tuumakatsetused ning muu tuumarelva levikuga seotud tegevuse teravalt hukka; nõuab tungivalt, et Korea Rahvademokraatlik Vabariik kirjutaks kiiresti alla tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingule ja ratifitseeriks selle ning jätkaks tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu ning Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) üldiste kaitsemeetmete lepingu järgimist ning jõustaks kaitsemeetmete lepingu lisaprotokolli; rõhutab, et ELi ja Korea Vabariigi küberturvalisuskoostöö on osutunud tulemuslikuks vahendiks Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist ja muudest piirkondlikest riikidest pärinevate küberrünnete vastu võitlemisel; nõuab, et nii EL kui ka Korea Vabariik suurendaksid veelgi ühiseid jõupingutusi küberkuritegevuse vastu võitlemiseks ja vastupidava taristu ehitamiseks; kutsub ELi ja Korea Vabariigi valitsust üles süvendama koostööd kosmosepoliitika ja tehnoloogia küsimustes; tunneb suurt heameelt Korea Vabariigi tiheda koostöö ja kooskõla üle ELi ja USAga seoses reageerimisega Venemaa sõjale Ukraina vastu ja sanktsioonide kehtestamisega vastuseks sellele rahvusvahelise õiguse jõhkrale rikkumisele;

25.  peab Taiwani peamiseks partneriks ja demokraatlikuks liitlaseks India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning toetab jõuliselt selle demokraatlikku teed; rõhutab ELi tihedat toetust Taiwanile ning nendevahelist sõprust, ning pidades silmas ka Venemaa sõda Ukraina vastu lükkab kindlalt ümber kõik Hiina propaganda katsed tuua sarnasusi Venemaa Ukraina-vastase sõja ja Taiwani üldise julgeolekuolukorra vahel, kuna need olukorrad erinevad oluliselt nii ajalooliselt kui ka Taiwani rolli analüüsimisel piirkondlikus ja globaalses kontekstis; tunneb heameelt Taiwani positiivse rolli üle rahu ja julgeoleku edendamisel India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning eelkõige Taiwani väinas; rõhutab vajadust tihedama kooskõlastamise järele sarnaselt mõtlevate partneritega, et säilitada Taiwani väinas rahu ja stabiilsus; kordab, et Hiina ja Taiwani suhteid tuleks arendada konstruktiivselt dialoogide kaudu, ilma kummagi poole sunni või destabiliseeriva taktikata; rõhutab vastuseisu igasugusele ühepoolsele tegevusele, mis võib kahjustada Taiwani väina senist olukorda, ning kordab, et väinaüleste suhete muudatusi ei tohi teha Taiwani kodanike tahte vastaselt; kutsub ELi üles tõhustama olemasolevat partnerlust Taiwaniga, et edendada ühiseid väärtusi, nagu demokraatia, inimõigused, õigusriik ja hea valitsemistava India ja Vaikse ookeani piirkonnas, teha koostööd sellistel teemadel nagu turvalised mereteed ning avatud ja turvaline õhuruum, ning teha ühiseid jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemiseks; toetab tihedamat koostööd asjaomaste Euroopa ja Taiwani ametite, valitsusväliste organisatsioonide ja mõttekodade vahel ning kordab oma toetust Taiwani osalemisele vaatlejaliikmena rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsioonis; tunneb suurt heameelt Taiwani tiheda koostöö ja kooskõla üle ELi ja USAga seoses reageerimisega Venemaa sõjale Ukraina vastu ja sanktsioonide kehtestamisega vastuseks sellele rahvusvahelise õiguse jõhkrale rikkumisele;

26.  tunneb heameelt Uus‑Meremaa positiivse rolli üle piirkondliku rahu ja julgeoleku tagamisel; kiidab heaks ELi ja Uus-Meremaa suhete ja koostöö partnerluslepingu tugeva keskendumise massihävitusrelvade leviku tõkestamisele ning väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemisele, sealhulgas nõrgenenud majandusliku vastupanuvõimega tegelemisele, mis on peamine julgeoleku riskitegur; kiidab heaks Uus‑Meremaa panuse ELi missioonidesse, nagu EUNAVFORi operatsioon Atalanta; tunneb heameelt ühiskomitee hiljutise otsuse üle uurida edasisi võimalusi koostöö tõhustamiseks India ja Vaikse ookeani piirkonnas, eelkõige meresõidu turvalisuse valdkonnas, ning tõhustada teabevahetust terrorismivastase võitluse, vägivaldse äärmusluse ja terroristliku veebisisu ning välissekkumiste ja desinformatsiooni valdkonnas; jääb ootama koostööd rahvusvahelise õiguse kaitsmiseks piirkonnas; tunneb suurt heameelt Uus‑Meremaa tiheda koostöö ja kooskõla üle ELi ja USAga seoses reageerimisega Venemaa sõjale Ukraina vastu ja sanktsioonide kehtestamisega vastuseks sellele jõhkrale rahvusvahelise õiguse rikkumisele;

27.  nõuab, et EL tugevdaks koostööd Vaikse ookeani riikidega nii Vaikse ookeani saarte foorumi kui ka ELi ja AKVRO vahelise uue kokkuleppe kaudu; teeb ettepaneku kaasata uus AKVRO‑ELi parlamentaarne ühisassamblee ja eelkõige selle ELi‑Vaikse ookeani piirkondlik parlamentaarne assamblee ELi India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegiasse;

28.  rõhutab India ja Vaikse ookeani piirkonna partnerite olulist panust, mis on sõlmitud ELi ÜJKP missioonidel ja operatsioonidel osalemise raamlepingutega Austraalia, Uus‑Meremaa, Korea Vabariigi ja Vietnamiga, ja selle võimalikku tõhustamist, ning nõuab partnerriikidega täiendavate osalemise partnerluslepingute sõlmimist; toetab India ja Vaikse ookeani piirkonna partnerite jõupingutusi oma rahuvalvevõimekuse arendamisel;

29.  nõuab, et EL kutsuks sarnaselt mõtlevaid India ja Vaikse ookeani piirkonna partnereid osalema valitud alalise struktureeritud koostöö projektides, tingimusel et kolmandate riikide osalemine on erandlik ja otsustatakse iga juhtumi korral eraldi kokku lepitud poliitiliste, sisuliste ja õiguslike tingimuste alusel; rõhutab, et selline koostöö võiks olla ELi strateegilistes huvides, muu hulgas tehniliste teadmiste või lisavõimaluste pakkumisel, ning võiks parandada koostalitlusvõimet ja sidusust, eriti selliste strateegiliste partnerite puhul nagu India ja Vaikse ookeani piirkonna demokraatlikud riigid;

30.  väljendab heameelt G7 välisministrite 14. mai 2022. aasta kommünikee üle, milles rõhutatakse, kui oluline on säilitada vaba ja avatud India ja Vaikse ookeani piirkond, mis on kaasav ning juhindub põhivabaduste, õigusriigi, demokraatlike põhimõtete, territoriaalse terviklikkuse ning vaidluste rahumeelse ja kaasava lahendamise väärtustest; toetab kindlalt G7 riikide võetud kohustust töötada selle eesmärgi nimel, kaitstes ja edendades reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, parandades piirkondlikku ühenduvust ja suurendades riikide vastupanuvõimet;

Globaalsete ühisvarade vabadus: ELi ning India ja Vaikse ookeani piirkonna suhete põhialus

Meresõidu turvalisuse mõõde

31.  rõhutab, et meresõidu turvalisus ja meresõiduvabadus, mis tuleb tagada kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga (UNCLOS), on India ja Vaikse ookeani piirkonna peamiste probleemide hulgas; nõuab rohkem ELi välistegevust, eelkõige diplomaatilisi jõupingutusi, et tugevdada õigusriiki avamerel ning tugevdada India ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega ka merendusalast koostööd; kutsub kõiki riike, kes ei ole seda teinud, kiiresti UNCLOSi ratifitseerima; tunneks heameelt ka süstemaatiliste ja kooskõlastatud raamistike loomise üle, mille hulgas oleksid ühisõppused, sadamakülastused ja jõupingutused võidelda piraatlusega, mis edendaksid mereväediplomaatiat ja aitaksid kaasa piirkondlikule meresõidu turvalisusele;

32.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid kooskõlastatult ja autonoomselt oma merendusvõimekust piirkonnas, sealhulgas uurides võimalusi, kuidas tagada Euroopa alaline ja usaldusväärne mereväe kohalolek India ookeanil; rõhutab vajadust suurendada ELi suutlikkust tulemusliku meresõiduturvalisuse pakkujana ning rõhutab vajadust arutada ja otsustada kõige olulisemate ja pakilisemate väljakutsete üle, mida saab reaalselt lahendada ELi abiga tihedas koostöös piirkonna partneritega, sealhulgas laevade ja laevaperede kaitse; rõhutab, et Prantsusmaa on ainus liikmesriik, millel on alaline sõjaline kohalolek India ookeanis; tunneb heameelt asjaolu üle, et Madalmaad ja Saksamaa on saatnud piirkonda fregatte; rõhutab, et selliseid mereväemissioone, sealhulgas ELi tasandi missioone, võiks korraldada ning need on tulevikus vajalikud integreerituna piirkondliku julgeoleku koordineeritud ja kõikehõlmavasse lähenemisviisi; tunneb heameelt ühiste mereväeõppuste üle, mida EUNAVFOR Atalanta on seni läbi viinud Jaapani, Korea Vabariigi, India, Vietnami, Omaani ja Djiboutiga, ning julgustab selliseid ühisõppusi tõhustama; rõhutab, et EUNAVFOR Atalantal on mereväediplomaatias oluline roll; tunneb heameelt selle tugeva panuse üle India ookeani piirkondliku julgeoleku tagamisse, eelkõige Maailma Toiduprogrammi laevade eduka kaitsmise ja piraatluse ohjeldamise kaudu, ning kiidab EUCAP Somalia ja EUTM Somaliaga loodud sünergiat; kiidab ka koostööd Uus‑Meremaa ja USA mereväega ning ühist tööd NATO operatsiooni Ocean Shield ja operatsiooni AGENOR raames, mis on Euroopa juhitava Hormuzi väinas teostatava olukorrateadlikkust merel käsitleva algatuse (EMASOH) sõjaline komponent; kutsub rannikuäärseid liikmesriike üles suurendama oma mereväevõimeid, et suurendada ELi kohalolekut ja nähtavust ülemaailmses merendussektoris, ning nõuab, et EL laiendaks EUNAVFOR Atalanta geograafilist ulatust India ookeanil; kutsub liikmesriike, kes on juba suurendanud oma mereväe kohalolekut India ja Vaikse ookeani piirkonnas, kooskõlastama oma lähenemisviisi ELi foorumitel; tervitab sellega seoses välisasjade nõukogu hiljutist otsust käivitada koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni rakendamine India ookeani loodeosas, luues huvipakkuva mereala, mis hõlmab mereala Hormuzi väinast lõunapöörijooneni ning Punase mere põhjaosast India ookeani keskosani, tuginedes liikmesriikide individuaalsetele varadele; nõuab tugevat sünergiat EUNAVFOR Atalantaga; tunneb heameelt EUTM Mozambique’i kiire käivitamise üle;

33.  tuletab meelde, et tulemuslik meresõiduturvalisus nõuab merenduse stabiilsuse laiemat käsitust, võttes arvesse maismaaprobleeme, nagu korruptsioon, õigusriik, ebaseadusliku kalapüügi, ebaseadusliku uimastikaubanduse, ebaseadusliku relvakaubanduse ja inimkaubanduse ning piraatluse algpõhjused ning merendustegevuse, sealhulgas fossiilkütuste kaevandamisega seotud kaubandusliku ja tööstusliku tegevuse keskkonnamõju; nõuab, et ELi käsitleks neid probleeme paralleelselt traditsioonilisemate meresõidu turvalisuse meetmetega;

34.  kiidab heaks ühise mereväetegevuse ja nõuab, et EL ning India ja Vaikse ookeani piirkonna partnerid jätkaksid olemasolevate merenduskoostöö raamistike kasutamist; nõuab, et ELi hindaks koos oma partneritega vajadust luua seiresüsteem rahvusvahelise mereõiguse rikkumiste kohta India ja Vaikse ookeani piirkonnas; rõhutab piirkondlikel koostööfoorumitel, nagu ELi ja ASEANi meresõidu turvalisuse alase koostöö kõrgetasemeline dialoog, Aasia-Euroopa kohtumine ning ASEANi piirkondlik foorum, osalemise lisaväärtust ELi jaoks;

35.  nõuab, et EL täiendaks oma kohalolekut merenduses tõhustatud merendusalase võimekuse suurendamise programmidega, mis on mõeldud sarnaselt mõtlevatele partneritele, sealhulgas jätkates CRIMARIO I ja II projektide rakendamist ELi kriitilise tähtsusega mereteede programmi osana ning laiendades koostööd meetmete alal, mille eesmärk on tõhustada teadlikkust olukorrast merel ja teabe jagamist; kutsub ELi üles hindama võimalust laiendada CRIMARIO geograafilist ulatust Vaikse ookeani lõunaosale;

36.  juhib tähelepanu asjaolule, et kalavarude majandamine on merekeskkonna oluline aspekt; nõuab tungivalt, et EL jätkaks ookeani haldamise edendamist piirkonnas ja mereressursside kestlikku majandamist kestliku kalanduse partnerluslepingute rakendamise ja oma osalemise kaudu piirkondlikus kalavarude majandamises; nõuab, et EL tugevdaks koostööd sarnaselt mõtlevate rahvusvaheliste partneritega, et võidelda ülepüügi, liigse püügivõimsuse ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning võtta kalavarude majandamine süstemaatiliselt oma India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega peetavate meresõidu turvalisuse dialoogide päevakavasse; nõuab tungivalt, et EL jätkaks India ja Vaikse ookeani piirkonna kalurite elu- ja töötingimuste parandamist kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide ja standarditega; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu julgeoleku- ja kaitseaspektidele järgmises 2022. aasta ajakohastatud teatises ookeanide rahvusvahelise haldamise kohta;

Tehnoloogia, küberruum, õhu- ja kosmosemõõde

37.  rõhutab teabe ja küberturvalisuse olulisust maailmamajanduse elutähtsa taristu osana ning demokraatia kaitsmisel desinformatsiooni ja pahatahtlike rünnakute eest; tunnustab ELi jõupingutusi tõhustada veelgi koostööd piirkonna partnerite küberkuritegevuse ja kübervastupidavusvõimega seotud suutlikkuse suurendamise vallas; kutsub ELi ning India ja Vaikse ookeani piirkonna partnereid üles tõhustama koostööd hübriidohtude, sealhulgas desinformatsioonikampaaniate vastases võitluses; rõhutab, et EL peab kooskõlastama sarnaselt mõtlevate India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega kollektiivse omistamise ning mehhanismid, mille eesmärk on jagada tõendeid ja luureteavet, mis oleks aluseks kübersanktsioonide kehtestamisel; kutsub ELi ja NATOt üles kooskõlastama oma vastavad strateegiad, mille eesmärk on anda piisavaid vastuseid piirkonnast lähtuvatele küberrünnakutele; kutsub nõukogu ja komisjoni üles käsitlema desinformatsiooni probleemi sarnaselt ELi idaservast pärinevale desinformatsioonile; teeb ettepaneku luua India ja Vaikse ookeani piirkonna jaoks ELi sõltumatu strateegiline teabevahetuskeskus, millel on asjaomases piirkonnas asuva ELi delegatsiooni raames spetsiaalsed töötajad ja ressursid;

38.  tunneb heameelt ELi ja mitme India ja Vaikse ookeani piirkonna partneri vahel algatatud koostöö üle küberturvalisuse ja -kaitse vallas; nõuab, et EL kiirendaks ELi küberdiplomaatia võrgustiku loomist, mille eesmärk on edendada küberturvalisuse norme ja õigusraamistikke piirkonnas; nõuab, et EL ja sarnaselt mõtlevad India ja Vaikse ookeani piirkonna riigid edendaksid reeglitel põhinevat, vaba, avatud ja turvalist küberruumi ning tugevdaksid kübervaldkonna rahvusvahelist reguleerimist, muu hulgas Budapesti konventsiooni kaudu, ning edendaksid algatusi ÜRO raames;

39.  nõuab tungivalt, et EL arendaks piirkondlikke ja ülemaailmseid partnerlusi piirkondlike demokraatlike elutähtsa tehnoloogia tootjatega, eesmärgiga töötada tehnoloogiliste demokraatiate ülemaailmse liidu loomise nimel, et kehtestada üksikkasutajate privaatsust austavad õiglased, avatud ja väärtuspõhised normid ja standardid tehnoloogia reeglipõhise, eetilise ja inimkeskse kasutamise kohta, eelkõige seoses tehisintellekti ja interneti haldamisega; nõuab tihedat koostööd ja kooskõlastamist ELi ning India ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel seoses reageerimisega ülemaailmsetes tarneahelates tekkida võivatele pingetele, mis tulenevad Venemaa ettevõtetele ja majandussektoritele kehtestatud rahvusvahelistest sanktsioonidest, ja nende pingete leevendamisega; nõuab tugevdatud koostööd demokraatlike India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega tehisintellekti sõjalise kasutamise ülemaailmsete normide väljatöötamisel ja täielikult autonoomsete relvasüsteemide ülemaailmsel keelustamisel; nõuab koordineeritud üleeuroopalist strateegilist lähenemisviisi piirkonnale, et tagada kriitilise tähtsusega tehnoloogia ja materjalide tarned ning tugevdada demokraatlike partnerite võimet neid toota; nõuab rangete poliitiliste ja tehniliste nõuete kehtestamist sellise tehnoloogia ostmiseks piirkonna mittedemokraatlikelt riikidelt, näiteks Hiinalt;

40.  nõuab rahvusvahelise õiguse täielikul järgimisel põhinevat võrdset ja takistamatut juurdepääsu õhuruumile; toetab kohustust tagada avatud ja vaba liikumine selliste algatuste kaudu nagu ELi ja ASEANi vaheline üldine lennutranspordileping;

41.  rõhutab rahvusvahelise koostöö ja julgeoleku kosmosemõõtme kasvavat tähtsust; väljendab muret kosmoserelvade suureneva arendamise ja leviku pärast, mis suurendab võidurelvastumise ohtu; rõhutab vajadust tõhustada piirkondlikku ja ülemaailmset koostööd ja dialoogi kosmoseküsimustes, sealhulgas ÜRO kosmoseasjade büroo kaudu, et leevendada pingeid ja takistada kosmose relvastamist; nõuab, et EL tugineks edukale kosmosepoliitika ja -tehnoloogia valdkonna koostööle Korea Vabariigi ja Jaapaniga ning alustaks kosmoseoskuste ja -tehnoloogia vallas koostööd muude piirkondlike partneritega;

Mittetraditsioonilised julgeolekuprobleemid

42.  rõhutab, et vägivaldse ekstremismi ja propaganda vastane võitlus on ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning rahvusvahelise kogukonna ühine huvi; nõuab, et EL looks vägivaldse äärmusluse ennetamise ja selle vastu võitlemise projekti, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on tugevdada vastupanuvõimet vägivaldsele ekstremismile, näiteks ühtne platvorm ekstremismi vastu võitlemiseks India ja Vaikse ookeani piirkonnas; kutsub ELi ja sarnaselt mõtlevaid Indo‑Vaikse ookeani piirkonna partnereid tugevdama koostööd terrorismivastase võitluse luureteenistuste vahel, sealhulgas tugevdades akadeemilist vahetust; rõhutab vajadust veelgi edendada koostööd Europoli ja Aseanapoli ning Europoli ja riiklike õiguskaitseasutuste vahel, et hõlbustada heade tavade ja teadmiste vahetust olulistes valdkondades, nagu terrorismivastane võitlus, võitlus rahvusvahelise kuritegevuse, inim- ja ebaseadusliku relvakaubanduse ning rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu; tuletab meelde, et inimkaubandus on endiselt probleem kogu India ja Vaikse ookeani piirkonnas; nõuab, et EL toetaks piirkondlikke partnereid ÜRO inimkaubandust käsitleva protokolli ja piirkondlike algatuste (nt ASEANi inimkaubanduse, eriti naiste ja lastega kaubitsemise vastane konventsioon) rakendamisel;

43.  nõuab tihedamat koostööd India ja Vaikse ookeani riikidega, et tegeleda julgeolekuprobleemidega, mis tulenevad Afganistanist pärast Talibani võimu haaramist, sealhulgas terrorismi ning uimasti- ja inimkaubandusega, samas ka humanitaarkriisi ja inimeste julgeolekut ähvardavate ohtude lahendamisel;

44.  rõhutab, et tuumarelvade leviku oht ning uue tehnoloogiliselt arenenud tuumavõimekuse ja raketitehnoloogia kiire ülesehitamine ja kasutuselevõtt India ja Vaikse ookeani piirkonnas on endiselt peamised piirkondlikud ja ülemaailmsed julgeolekuprobleemid; väljendab sügavat muret desarmeerimise ja relvastuskontrolli struktuuri jätkuva lõhkumise pärast; nõuab tungivalt, et EL ja sarnaselt mõtlevad partnerriigid tõhustaksid koostööd tuumaohutuse ning tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade leviku tõkestamise alal ning toetaksid relvakaubanduslepingu rakendamist ja universaalseks muutmist India ja Vaikse ookeani piirkonnas; nõuab, et EL teeks koostööd sarnaselt mõtlevate partneritega, et osaleda intensiivses diplomaatias Hiinaga, võttes arvesse selle tuumaarsenali, sealhulgas hüperhelikiirusega tuumarakettide jätkuvat moderniseerimist, et jõuda universaalse uue relvastuskontrolli korrani, ning tulemuslikku desarmeerimis- ja tuumarelva leviku tõkestamise struktuuri, eelkõige seoses keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu ja 2026. aastal kehtivuse kaotava uue strateegilise relvastuse vähendamise lepingu võimaliku järglasega, et kaitsta ELi ja rahvusvahelisi julgeolekuhuve; nõuab olemasolevate rahvusvaheliste desarmeerimis- ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise lepingute ja instrumentide säilitamist ja järgimist; kutsub tuumarelvavõimekusega riike, kes ei kuulu tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu raamistikku, hoiduma igasuguse sõjalise tuumatehnoloogia levikust ja ühinema lepinguga; kiidab ELi keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude alaste tippkeskuste algatust, mida rahastatakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist, ning kutsub Euroopa välisteenistust üles jätkama meie India ja Vaikse ookeani piirkonna partnerite koolitamise ja suutlikkuse suurendamise tugevdamist; toetab Kagu-Aasia tuumarelvavaba tsooni (SEANWFZ‑leping) kui tuuma- ja muudest massihävitusrelvadest vaba piirkonda ning eelkõige eesmärki edendada tuumadesarmeerimist;

45.  tuletab meelde, et India ja Vaikse ookeani piirkond on kliimamuutustele väga avatud, millega kaasnevad tõsised julgeolekuriskid; ergutab ELi partnereid India ja Vaikse ookeani piirkonnas võimendama oma tegevust kliimamuutuse vastu võitlemiseks kooskõlas Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkidega ning julgustab ELi toetama partnereid väiksema heite saavutamisel ning kliimamuutuse leevendamise meetmete rakendamisel, samuti suurendama nende suutlikkust kliimajulgeoleku riskide hindamisel, ennetamisel ja juhtimisel; nõuab, et EL seaks kliimaga seotud julgeolekuriskid ELi ning India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegiakoostöö tegevuskavas olulisele kohale ning rakendaks selles piirkonnas tegutsedes täielikult ELi kaitse- ja kliimapoliitika tegevuskava;

46.  tunneb heameelt ELi plaani üle tugevdada oma koostööd India ja Vaikse ookeani piirkonnaga humanitaar- ja katastroofiabi võimete valdkonnas; kutsub ELi ning selle India ja Vaikse ookeani piirkonna partnereid üles seadma katastroofide ennetamine ja vastupanuvõime prioriteediks ning kiirendama Sendai katastroofiriski vähendamise raamistiku 2015–2030 rakendamist;

o
o   o

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

(1) ELT C 117, 11.3.2022, lk 40. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0052. (3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0504. (4) ELT C 184, 5.5.2022, lk 170. (5) ELT C 404, 6.10.2021, lk 240. (6) ELT C 456, 10.11.2021, lk 117. (7) ELT C 390, 18.11.2019, lk 172. (8) ELT C 346, 27.9.2018, lk 44. (9) ELT C 506, 15.12.2021, lk 109. (10) ELT C 388, 13.11.2020, lk 341. (11) ELT C 132, 24.3.2022, lk 102. (12) ELT L 435, 23.12.2020, lk 74.