Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/0201(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0161/2022

Esitatud tekstid :

A9-0161/2022

Arutelud :

PV 07/06/2022 - 7
CRE 07/06/2022 - 7
PV 13/03/2023 - 15
CRE 13/03/2023 - 15

Hääletused :

PV 08/06/2022 - 16.2
CRE 08/06/2022 - 16.2
PV 14/03/2023 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0233
P9_TA(2023)0066

Vastuvõetud tekstid
PDF 308kWORD 116k
Kolmapäev, 8. juuni 2022 - Strasbourg
Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus***I
P9_TA(2022)0233A9-0161/2022

Euroopa Parlamendi 8. juunil 2022. aastal vastu võetud muudatusettepanekud(1) ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas (COM(2021)0554 – C9-0320/2021 – 2021/0201(COD))(2)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Seadusandliku resolutsiooni projekt   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Volitus 4 a (uus)
–  võttes arvesse subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja solidaarsuse põhimõtet,
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
Ettepanek:
 Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas
 millega muudetakse määrust (EL) 2018/841, lihtsustades aruandlus- ja täitmiseeskirju ja kehtestades liikmesriikidele aastateks 2026–2030 eesmärgid maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonnas, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas
(EMPs kohaldatav tekst)
 (EMPs kohaldatav tekst)
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)36 jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega.
 (1)  2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)36 jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega. Glasgow kliimapakti vastuvõtmisega tunnistasid Pariisi kokkuleppe osalised, et maailma keskmise temperatuuri tõusu piiramine 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega vähendaks märkimisväärselt kliimamuutustega seotud ohtusid ja mõjusid, ning võtsid kohustuse suurendada 2022. aasta lõpuks oma 2030. aasta eesmärke, et kõrvaldada püüdluste puudujääk, kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) järeldustega. Seda tuleks teha õiglaselt ja austades ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja vastava suutlikkuse põhimõtet
riigiti erineva olukorra valguses Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määruse läbivaatamine on ainulaadne võimalus aidata tõhustada liidu kliimameetmeid enne Egiptuses toimuvat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärku (COP27).
_________________
 _________________
36 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).
 36 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Liidu meetmed ja poliitika on seni olnud ebapiisavad, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja saavutada 2020. aasta Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid. Aruandes „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal: teadmised kestlikule Euroopale üleminekuks“ märgib Euroopa Keskkonnaamet, et Euroopa kaotab jätkuvalt murettekitava kiirusega bioloogilist mitmekesisust ning paljusid kokkulepitud poliitilisi eesmärke ei saavutata. Elupaikade direktiivi alusel kaitstud liikide ja elupaikade hindamised näitavad valdavalt ebasoodsat kaitsestaatust: liikide puhul 60 % ja elupaikade puhul 77 %.1a. Teadusuuringute Ühiskeskuse 2021. aasta aruandest nähtub, et ainult 4,9 miljonit hektarit Euroopa põlismetsi ja iidseid metsi, mis on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks, moodustavad ainult 3 % liidu kogu metsapindalast ja 1,2 % liidu maamassist.1b
__________________
1a Euroopa Keskkonnaameti aruanne „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal”, lk 74.
1b Barredo, J., Brailescu, C., Teller, A., Sabatini, F.M., Mauri, A. ja Janouskova, K., „Mapping and assessment of primary and old-growth Forest in Europe“, EUR 30661 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 b (uus)
(1b)  Kuigi puudega kaetud ala suureneb, on liidu metsade suutlikkus süsinikku alates 2015. aastast märkimisväärselt vähenenud ja see suundumus jätkub. Kuni 2015. aastani suutis liidu maasektor kõrvaldada ligikaudu 7 % ELi koguheitest (ligikaudu 300 miljonit tonni CO2 ekvivalenti)1a. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) andmetel1b kõrvaldatakse 2030. aastaks samal maa-alal 40 % vähem CO2-ekvivalenti (2030. aastaks langus 185 miljoni tonnini)1c. Süsinikdioksiidi säilitamise hiljutine vähenemine on osaliselt tingitud saagikoristuse suurenemisest. Lisaks võivad kliimamuutused aastatel 2021–2030 häiringute tõttu vähendada Euroopa metsade CO2 sidumise potentsiaali igal aastal 180 miljoni tonni CO2 võrra ning seega vähendada eeldatavat metsade netosidumist rohkem kui 50 % võrra1d.
__________________
1a Euroopa Keskkonnaameti aruanne nr 6/2019.
1b Euroopa Keskkonnaamet, Total greenhouse gas emission trends and projections in Europe (https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3).
1c Euroopa Keskkonnaamet, Total greenhouse gas emission trends and projections in Europe (https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3).
1d Seidl, R.; Schelhaas, M.-J.; Rammer, W.; Verkerk, P. J. (2014): Increasing forest disturbances in Europe and their impact on carbon storage. In: nature climate change 4 (9), pp. 806–810. DOI: 10.1038/nclimate2318.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 c (uus)
(1c)  Komisjon esitas 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ uue strateegia, mis peab olema esimene samm liidu muutmisel keskkonnakestlikuks, süsinikuneutraalseks, mürgistest ainetest vabaks ja täieliku ringmajandusega ühiskonnaks, mis arvestab Maa võimalusi, hiljemalt 2050. aastaks. Euroopa roheleppe eesmärk on ka tugevdada ülemaailmseid jõupingutusi, et kohaldada lähenemisviisi „Üksainus tervis“, mis tunnistab inimeste tervise, loomade tervise ning terve ja vastupidava looduse vahelist seost, ning aidata kaasa Pariisi kokkuleppe, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 d (uus)
1d.  Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli eriaruandes ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas märgitakse, et ookeanidel on oluline roll loodusliku ja inimtekkelise süsinikdioksiidi (CO2) ja soojuse neelamisel ja ümberjaotamisel ning ökosüsteemide toetamisel.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Kliima ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 201928. Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus on üksnes kasvanud, võttes arvesse COVID-19 pandeemia väga suurt mõju liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule.
 (2)  Terviklik lähenemisviis kliima ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamisele ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine õiglasel ja kaasaval viisil, jätmata kedagi kõrvale, on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 201928. Seepärast on vaja tagada, et käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks võetavates meetmetes võetakse arvesse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ning minimaalseid kaitsemeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklite 17 ja 18 tähenduses, samuti Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtteid. Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus ning vajadus seda kestlikult rakendada on üksnes kasvanud, võttes arvesse COVID-19 pandeemia väga suurt mõju liidu kodanike tervisele, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja heaolule.
________________
28 COM(2019)0640.
 28 COM(2019)0640.
28a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Komisjoni 20. mai 2020. aasta teatis „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“: Looduse tagasitoomine meie ellu suurendab liidu eesmärke seoses bioloogilise mitmekesisuse ja hästitoimivate ökosüsteemide kaitsmise ja taastamisega. Teaduslikud tõendid, aruanded ja soovitused zoonooside ja pandeemiate kohta, sealhulgas IPBESi seminari aruanne bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja pandeemiate kohta ning ÜRO Keskkonnaprogrammi 6. juuli 2020. aasta aruanne „Järgmise pandeemia ennetamine. Zoonootilised haigused ja kuidas nakkusahelat katkestada“, on näidanud, kui oluline on peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kohaldada poliitika kujundamisel terviklikult terviseühtsuse põhimõtet, mis kajastab asjaolu, et inimeste tervis, loomad ja keskkond on omavahel seotud ning et kogu ühiskonnas on vaja kiiresti ümberkujundavaid muutusi.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 b (uus)
(2b)  Liidu kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärk on kiirendada õiglast, võrdset ja kaasavat rohelist üleminekut kliimaneutraalsele, kestlikule, mürgivabale, ressursitõhusale, taastuvenergiapõhisele, vastupidavale ja konkurentsivõimelisele ringmajandusele ning kaitsta, taastada ja parandada keskkonna, sealhulgas õhu, vee ja pinnase kvaliteeti, kaasa arvatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise ja tagasipööramise kaudu. Selles tunnistatakse, et kõigi inimeste heaolu alus on tervislik keskkond, kus säilib bioloogiline mitmekesisus, õitsevad ökosüsteemid ja kus loodus on kaitstud ning taastatud, mis suurendab vastupanuvõimet kliimamuutuste, ilmastiku ja kliimaga seotud katastroofide ning muude keskkonnariskide suhtes.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 c (uus)
(2c)  ÜRO Keskkonnaprogrammis ja OECD ülemaailmsel keskkonnafoorumil on rõhutatud, et keskkonnamuutustel on soopõhine mõju. Kuna meeste ja naiste soorollid on erinevad, on ka kliimamuutuste kahjulik mõju neile erinev, ning kliimamuutused süvendavad soolist ebavõrdsust. Kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis määratletakse soolõime kogu kliima- ja keskkonnapoliitikas, muu hulgas soolise aspekti lisamise kaudu poliitikakujundamise protsessi kõikidesse etappidesse, mis on oluline eeltingimus programmi esmatähtsate eesmärkide saavutamiseks ja nõuab vajaduse korral komisjoni, liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning sidusrühmade pingutusi.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Oma ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 17. detsembril 2020,29 võttis liit kohustuse vähendada 2030. aastaks liidu majanduses kokku kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
 (3)  Oma ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 17. detsembril 2020,29 võttis liit kohustuse vähendada 2030. aastaks liidu majanduses kokku kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, Euroopa Parlament on aga nõudnud kogu liidu majanduses 203. aastaks kasvuhoonegaaside koguheite vähendamist vähemalt 60% võrreldes 1990. aasta tasemega.
__________________
 __________________
29 https://www4.unfccc.int/sites/ndcstaging/PublishedDocuments/European%20Union%20First/EU_NDC_Submission_December%202020.pdf
 29 https://www4.unfccc.int/sites/ndcstaging/PublishedDocuments/European%20Union%20First/EU_NDC_Submission_December%202020.pdf
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Metaani heitkoguste vähendamine on otsustava tähtsusega, et täita Pariisi kokkuleppe eesmärk – piirata üleilmse temperatuuri tõus sajandi lõpuks 1,5 °C-ni. ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) 2021. aasta aruanne prognoosib, et kiired meetmed metaaniheite vähendamiseks võivad 2045. aastaks vähendada üleilmset temperatuuri 0,3 °C võrra. Seepärast on vaja, et liit võtaks kiiresti vastu vähendamiseesmärgi ja sellega kaasnevad siduvad meetmed, et kiiresti vähendada metaaniheidet kõikidest allikatest, sealhulgas biogeensetest allikatest.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111930 on liit sätestanud õigusaktides eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidu siduv kohustus vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamisele peaksid kaasa aitama kõik majandussektorid, sealhulgas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor. Netosidumise panus liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse on piiratud 225 miljoni CO2-ekvivalenttonniga. Kooskõlas eesmärgiga suurendada 2030. aastaks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris CO2 netoeemaldamist tasemeni, mis ületab 300 miljonit CO2-ekvivalenttonni, kinnitas komisjon seoses määrusega (EL) 2021/1119 vastavas avalduses taas oma kavatsust teha ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84131 läbivaatamiseks.
 (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111930 on liit sätestanud õigusaktides eesmärgi saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kogu majanduses inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja kasvuhoonegaaside neeldajates sidumise vahel tasakaal ning seejärel saavutada negatiivne heide. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidu siduv kohustus vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamisele peaksid kaasa aitama kõik majandussektorid, sealhulgas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor. Selleks et tagada piisavate leevendusmeetmete võtmine kuni 2030. aastani, on netosidumise panus liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse piiratud 225 miljoni CO2-ekvivalenttonniga.
__________
 _____________-
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor on olnud oluline CO2 siduja alates aruandeperioodi algusest 1990. aastal. Ainuüksi metsandus on alates 1990. aastast liidus sidunud umbes 400 miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)  Uue transporditaristu ehitamine on vajalik, et parandada ühendusi ühelt poolt linnapiirkondade ning teiselt poolt maa- ja äärepoolsete piirkondade vahel kogu liidus ja liikmesriikide vahel. Selline ehitustegevus võib aga samal ajal süvendada maa hõivamise probleemi, mis omakorda võib vähendada pinnase võimet kasvuhoonegaase siduda. Iga sellist maakasutust tuleks kaaluda selle heite vähendamise potentsiaali ja kliimamõju seisukohast, võttes samal ajal arvesse vajadust säilitada tasakaal majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme vahel. Liikmesriike tuleks ergutada tagama, et transpordi- ja turismitaristu kavandamine, selle jaoks loa andmine ja selle kasutuselevõtmine aitaks kaasa käesoleva määruse eesmärkide kestlikule täitmisele, ning tagama olemasoleva taristu hea hoolduse ja kliima seisukohast tõhusa maakasutuse, eelkõige maanteetranspordivõrkudes.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Selleks et aidata saavutada suuremat eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet mitte vähemalt 40 %, vaid vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tuleks igale liikmesriigile kehtestada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori jaoks siduvad iga-aastased netosidumise eesmärgid ajavahemikul 2026–2030 (analoogselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84232 alusel aastaks sätestatud heitkogustega), mille tulemusel oleks kogu liidu netosidumise eesmärk 2030. aastaks 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni. Metoodikas, mida kasutatakse 2030. aasta riiklike eesmärkide kindlaksmääramiseks, tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi esitatud 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmist kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist ning kajastada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori praeguseid leevendusmeetmeid ning iga liikmesriigi osa liidus olevast majandatavast maa-alast, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi suutlikkust parandada oma tulemuslikkust kõnealuses sektoris kliimat ja bioloogilist mitmekesisust toetavate maamajandamistavade või maakasutuse muutuste kaudu.
 (5)  Selleks et tagada, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor annab hiljemalt kestliku ja prognoositava pikaajalise panuse liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse 2050. aastaks ning seejärel negatiivse heite saavutamisse, tuleks igale liikmesriigile kehtestada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori jaoks siduvad iga-aastased netosidumise eesmärgid vähemalt 2050. aastani, alustades ajavahemikust 2026–2030 (analoogselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84232 alusel aastaks sätestatud heitkogustega), mille tulemusel oleks kogu liidu netosidumise vahe-eesmärk 2030. aastaks vähemalt 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni vastavalt määruses (EL)  2021/1119 sätestatud kliimaeesmärkidele. Metoodikas, mida kasutatakse 2030. aasta riiklike eesmärkide kindlaksmääramiseks, tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi esitatud 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmist kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist ning kajastada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori praeguseid leevendusmeetmeid ning iga liikmesriigi osa liidus olevast majandatavast maa-alast, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi suutlikkust parandada oma tulemuslikkust kõnealuses sektoris taastamise, kliimat ja bioloogilist mitmekesisust toetavate maamajandamistavade või maakasutuse muutuste kaudu. Kui liikmesriigid on valmis oma eesmärke ületama, tuleks neid ergutada seda tegema.
__________________
 __________________
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Raadamine ja metsade seisundi halvenemine soodustavad ülemaailmset kliimakriisi, suurendades kasvuhoonegaaside heidet sellega, et metsatulekahjude tõttu väheneb püsivalt süsiniku sidumine, mille tulemusena nõrgeneb nende alade vastupanuvõime kliimamuutustele ja bioloogiline mitmekesisus väheneb märkimisväärselt. Metsade hävitamise peatamine ja tagasipööramine, mida ELi juhid kinnitasid Glasgow’s toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul, on seetõttu kliimamuutuste vastases võitluses väga oluline. Komisjoni ettepanek keelata raadamise ja metsade seisundi halvenemisega seotud kaupade ja toodete import ja eksport (COM(2021)0366) on seega oluline stiimul veelgi tugevdada Euroopa metsaomanikke metsade säästva majandamise ja raadamise vastase võitluse valdkonnas.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)  Tuleks kehtestada kaardistamis- ja seirenõuded nii kohapealse kui ka kaugseire kohta, et nõuda liikmesriikidelt geograafiliselt selge teabe olemasolu eesmärgiga teha kindlaks prioriteetsed alad, mida on võimalik taastada ja mis võivad aidata kaasa kliimameetmetele. Osana seire, aruandluse ja tõendamise üldisest parandamisest keskendub töö ka tegevus- ja heitekoefitsientide andmebaaside ühtlustamisele ja täiustamisele, et parandada kasvuhoonegaaside inventuure.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 c (uus)
(5c)  Mulla orgaaniline süsinik ja lagupuidu süsinikureservuaarid, millest suur osa toidab mulla süsinikureservuaari, on mitmes aruandluskategoorias eriti olulised nii kliimameetmete kui ka bioloogilise mitmekesisuse kaitse seisukohast. On olemas empiirilised tõendid lagupuidu kohta jämedate puitjäätmete kujul, mis toimivad sarnaselt raietoodetega süsiniku neeldajana. See aitab veelgi kaasa maapealse süsiniku siduja loomisele metsamullas, ennetades mineraliseerumist CO2-ks, ning mõlemat mehhanismi tuleks aruandluses asjakohaselt arvesse võtta. Uuringud kinnitavad ka metsamulla vertikaalse orgaanilise süsiniku kohaldatavuse ülemaailmseid mustreid Euroopa metsades, kus umbes 55–65 % säilitatakse ülemises 30 cm mullas ja ülejäänud 40 % säilitatakse kõrgemal sügavusel, mõõdetuna kuni 1 m, eelkõige orgaanilise mulla puhul. Määrust tuleks sellega seoses muuta.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Kasvuhoonegaaside netosidumise kohustuslikud iga-aastased eesmärgid tuleks iga liikmesriigi jaoks kindlaks määrata lineaarse trajektoori alusel. Trajektoor peaks algama 2022. aastal, võttes aluseks asjaomase liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aastal teatatud kasvuhoonegaaside heite keskmise, ning lõppema 2030. aastal kõnealuse liikmesriigi jaoks seatud eesmärgi juures. Selliste liikmesriikide jaoks, kes täiustavad oma heite ja sidumise arvutamise metoodikat, tuleks kasutusele võtta tehnilise paranduse mõiste. Asjaomase liikmesriigi eesmärgile tuleks lisada tehniline parandus, mis vastab mõjule, mida metoodika muutmine avaldab eesmärkide saavutamisele ja liikmesriigi jõupingutustele nende eesmärkide saavutamiseks, et tagada keskkonnaalane terviklikkus.
 (6)  Kasvuhoonegaaside netosidumise kohustuslikud iga-aastased eesmärgid tuleks iga liikmesriigi jaoks kindlaks määrata lineaarse trajektoori alusel. Trajektoor peaks algama 2022. aastal, võttes aluseks asjaomase liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aastal teatatud kasvuhoonegaaside heite keskmise, ning lõppema 2030. aastal kõnealuse liikmesriigi jaoks seatud eesmärgi juures. Selliste liikmesriikide jaoks, kes täiustavad oma heite ja sidumise arvutamise metoodikat, tuleks kasutusele võtta tehnilise paranduse mõiste, mille kohta tehakse sõltumatu teaduslik läbivaatamine. Asjaomase liikmesriigi eesmärgile tuleks lisada tehniline parandus, mis vastab mõjule, mida kasutatud metoodika täpsemaks muutmine avaldab eesmärkide saavutamisele ja liikmesriigi jõupingutustele nende eesmärkide saavutamiseks, et tagada keskkonnaalane terviklikkus.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum (IPBES) esitas oma 2019. aasta bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmses hindamisaruandes uusimad teaduslikud tõendid bioloogilise mitmekesisuse jätkuva vähenemise kohta kogu maailmas. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kiirendab kliimamuutusi ja suurendab oluliselt haavatavust nende suhtes. 11. oktoobril 2021 volitas nõukogu komisjoni Kunmingi deklaratsiooni liidu nimel heaks kiitma, kohustades sellega liitu peatama bioloogilise mitmekesisuse praeguse vähenemise ja tagama, et elurikkus suunatakse hiljemalt 2030. aastaks taastumise teele. Metsad ja heas seisundis muld on väga olulised bioloogilise mitmekesisuse seisukohast, aga ka õhu ja vee puhastamiseks, süsiniku sidumiseks ja säilitamiseks ning kestlikult hangitud pikaealiste puittoodete pakkumiseks. Nii ELi uues metsastrateegias aastani 2030 kui ka ELi mullastrateegias aastani 2030 tunnistatakse vajadust kaitsta ja parandada metsade ja mulla ökosüsteemide kvaliteeti ning soodustada tugevdatud kestlikke majandamistavasid, mis võivad suurendada CO2 sidumist ning tugevdada metsade ja mulla vastupanuvõimet kliima- ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kriise silmas pidades.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  17. septembri 2020. aasta teatises, mis käsitleb Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamist,33 esitati võimalus kombineerida põllumajanduses tekkivate muude kasvuhoonegaaside kui CO2-heide maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori netosidumisega ning luua seega uue regulatsiooniga maakasutussektor. Selline kombineerimine võib suurendada koostoimet maakasutusel põhinevate leevendusmeetmete vahel ning võimaldada lõimitumat poliitika kujundamist ja rakendamist riigi ja liidu tasandil. Selleks tuleks tugevdada liikmesriikide kohustust esitada maakasutussektori kohta lõimitud leevenduskavad.
 (7)  17. septembri 2020. aasta teatises, mis käsitleb Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamist,33 esitati erinevad viisid ja võimalikud poliitilised meetmed liidu suurendatud 2030. aasta kliimaeesmärgi täitmiseks. See rõhutab, et kliimaneutraalsuseni jõudmiseks peab liit tegutsema aktiivsemalt kõikides majandussektorites. Ühes sektoris tehtud edusammud ei tohiks kompenseerida vähest edasijõudmist teistes sektorites. Prioriteediks peaks olema fossiilkütustest pärit heite keskkonda sattumise peatamine. Lisaks on kasvuhoonegaaside neeldumine looduslike CO2 sidujate kaudu ebakindel ja võib muutuda vastupidiseks, muutes heitkoguste ja sidumise mõõtmise maakasutussektoris ebakindlamaks kui teistes sektorites. Juba seotud süsiniku sidumise tagasipöördumise riski suurendavad veelgi kliimamuutused. Kliimateadus näitab samuti, et kliima reageerib heitmetele ja sidumisele ebasümmeetriliselt, mis tähendab, et ühte tonni kasvuhoonegaaside heidet atmosfääris ei saa võrrelda ühe tonni seotud kasvuhoonegaasidega33a. Samuti on erinevusi lühiajaliste kasvuhoonegaaside, näiteks metaani, ja süsinikdioksiidi vahel, mis võib atmosfääris püsida kuni 1000 aastat. Seepärast tuleks hoida rangelt lahus looduslike CO2 sidujate tõhustamise eesmärki ja teiste sektorite kasvuhoonegaaside heite, sh põllumajandusest pärit muu kui CO2 heite kiire ja olulise vähendamise eesmärki.
___________
 __________________
33 COM(2020) 562 final.
 33 COM(2020)0562.
33a Zickfeld K., Azevedo D., Mathesius S. et al. „Asymmetry in the climate–carbon cycle response to positive and negative CO2 emissions“ (Kliima süsinikuringe reageerimise ebasümmeetria positiivsete ja negatiivsete CO2 heitmete puhul). Nature Climate Change vol 11, 613–617 (2021).
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Maakasutussektoris on potentsiaal muutuda 2035. aastaks kulutõhusal viisil kiiresti kliimaneutraalseks ning seejärel võimaldada siduda kasvuhoonegaase rohkem kui tekib nende heidet. Ühine kohustus saavutada ELi tasandil 2035. aastaks maakasutussektoris kliimaneutraalsus võib pakkuda vajalikku planeerimiskindlust, et edendada maakasutusel põhinevaid leevendusmeetmeid lühikese aja jooksul, võttes arvesse, et nende meetmete soovitud leevendustulemusteni jõudmiseks võib kuluda palju aastaid. Peale selle prognoositakse, et maakasutussektor muutub 2050. aastal ELi kasvuhoonegaaside voogude profiilis suurimaks sektoriks. Seepärast on eriti oluline siduda see sektor trajektooriga, mille abil suudetakse 2050. aastaks tulemuslikult saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide. Liikmesriigid peaksid esitama 2024. aasta keskpaigaks oma ajakohastatud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199934 artikliga 14. Kavad peaksid sisaldama asjakohaseid meetmeid, millega iga liikmesriik aitab kõige paremini kaasa ühisele eesmärgile saavutada ELi tasandil 2035. aastal maakasutussektori kliimaneutraalsus. Nende kavade alusel peaks komisjon pakkuma välja riiklikud eesmärgid, millega tagatakse, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kogu liitu hõlmav kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine ning põllumajandussektori muu kui CO2-heide on 2035. aastaks vähemalt tasakaalus. Erinevalt ELi tasandi eesmärgist saavutada 2035. aastaks maakasutussektori kliimaneutraalsus, on sellised riiklikud eesmärgid iga liikmesriigi suhtes siduvad ja täitmisele pööratavad.
 (8)  Prognoositakse, et maakasutussektor muutub 2050. aastal ELi kasvuhoonegaaside voogude profiilis suurimaks sektoriks. Maakasutuse sektorid peaksid kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse panustama erinevalt. Eelkõige on põllumaad, rohumaad ja märgalad hetkel liidus kasvuhoonegaaside netoheiteallikad, aga neist võivad saada süsiniku netosidujad, eriti agrometsanduse ja mahepõllumajanduse laiendamise ning märg- ja turbaalade taastamise kaudu. Seepärast on eriti oluline siduda iga sektor trajektooriga, mille abil suudetakse 2050. aastaks tulemuslikult saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide. Liikmesriigid peaksid esitama 2024. aasta keskpaigaks oma ajakohastatud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199934 artikliga 14. Kavad peaksid sisaldama asjakohaseid meetmeid, millega iga liikmesriik aitab kõige paremini kaasa eesmärgile tagada kõigi õiglane panus selle eesmärgi saavutamisse. Nende kavade alusel ning võttes arvesse Euroopa kliimamuutuste teadusnõukogu nõuandeid ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kasvuhoonegaaside eelarvet, peaks komisjon esitama konkreetsed eesmärgid ja meetmed, et tagada koormuse õiglane jagamine kõigi üksikute maakasutussektorite ja liikmesriikide vahel.
__________________
 __________________
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Turbaalad on suurimad maismaal asuvad orgaanilise süsiniku hoidlad, kuid kui neid kuivatatakse, võivad neist saada potentsiaalsed kasvuhoonegaaside allikad, mis soodustavad kliimakriisi. Kuivendatud turbaalad tekitavad maailmas ligikaudu 2 gigatonni (Gt) süsinikdioksiidi aastas, mis moodustab umbes 5 % inimtekkelisest heitest. Seetõttu tuleks turbaalade majandamise ja kaitse parandamist pidada esmatähtsaks seoses kasvuhoonegaaside sidumise suurendamisega ning aidata sellega kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja bioloogilise mitmekesisuse ja pinnase kaitsmisele erosiooni eest.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 b (uus)
(8b)   Metsad pakuvad tähtsaid hüvesid seoses bioloogilise mitmekesisuse, pinnase stabiliseerimise, õhu ja vee puhastamise ning süsiniku sidumise ja säilitamisega, samuti võivad metsad võimaldada pika kasutuseaga puittoodetega varustamist. Samas on metsade olemus ja funktsioon liidu piires väga erinev: näiteks on põhjas valdavam puidutootmine ja lõunas üks prioriteete mullakaitse ning muud spetsiifilised multifunktsionaalsed metsatüübid (Vahemere piirkonna mets või dehesa) nõuavad sageli erilist kaitset ja ökoloogilisi meetmeid, vajades CO2 kõrvaldamiseks sidumise kaudu pikki ajavahemikke. Sellised Vahemere piirkonna metsad on kliimamuutuste suhtes haavatavamad otsese mõju, näiteks põua või temperatuurist tingitud metsade hävimise või kuivenemise tõttu. Sellega seoses tuleks ühe vahendina, mida on vaja liidu metsade vastupanuvõime suurendamiseks, kasutada kuivusindeksit.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 c (uus)
(8c)  Käesoleva määruse rakendamisel tuleks arvesse võtta ELi toimimise lepingu artiklit 349, milles tunnistatakse äärepoolseimate piirkondade erilist haavatavust, mis tuleneb nende kaugusest mandripiirkondadest, saarelisest asendist, väikesest pindalast, keerulisest topograafiast ja ilmastikust ning majanduslikust sõltuvusest mõnest tootest, mis takistab olulisel määral nende arengut ja tekitab märkimisväärseid lisakulusid paljudes valdkondades, eriti transpordisektoris. Äärepoolseimate piirkondadega liikmesriikidele – Portugalile, Hispaaniale ja Prantsusmaale – tuleks kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tehtavaid pingutusi ja eesmärke kohandada vastavalt nende piirkondade raskele olukorrale, tasakaalustada keskkonnaalased eesmärgid nende piirkondade suurte sotsiaalsete kuludega ning võtta arvesse, et seal asub ligikaudu 80 % liidu bioloogilisest mitmekesisusest. Seepärast peaksid need liikmesriigid kaasama äärepoolseimate piirkondade ametiasutused oma riiklike energia- ja kliimakavade koostamisse, tagades õiglase ülemineku.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Kasvuhoonegaaside sidumise suurendamiseks vajavad üksikud põllumajandustootjad või metsamajandajad otsest stiimulit säilitada oma maal ja metsades rohkem süsinikku. Kuni 2030. aastani tuleb üha enam kasutusele võtta uusi ärimudeleid, mis põhinevad süsinikku siduva majandamise stiimulitel ja süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimisel. Sellised stiimulid ja ärimudelid parandavad kliimamuutuste leevendamist biomajanduses, sealhulgas vastupidavate puittoodete kasutamise kaudu, vastates täielikult ökoloogilistele põhimõtetele, mis edendavad elurikkust ja ringmajandust. Seega tuleks lisaks puittoodetele kasutusele võtta uued CO2 säilitamise toodete kategooriad. Maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalsele arengule ja majanduskasvule aitavad kaasa uued ärimudelid ning põllumajandus- ja maamajandamistavad, millega tõhustatakse sidumist. Samuti tekitavad need võimalusi uute töökohtade loomiseks ning stimuleerivad asjakohast koolitust, ümberõpet ja oskuste täiendamist.
 (10)  Kasvuhoonegaaside sidumise suurendamiseks tuleks ergutada üksikuid põllumajandustootjaid, maa- ja metsaomanikke või metsamajandajaid säilitama oma maal ja metsades rohkem süsinikku, seades esikohale ökosüsteemipõhised lähenemisviisid ja bioloogilist mitmekesisust soodustavad tavad, nagu looduslähedased metsandustavad, püsimetsastamine, metsa süsinikuvarude taastamine, agrometsanduse ulatuse laiendamine, mulla süsiniku sidumine ja märgalade taastamine ning muud uuenduslikud lahendused. Sellised stiimulid peaksid ka parandama kliimamuutuste leevendamist ja üldist heitkoguste vähendamist biomajanduse sektorites, sealhulgas vastupidavate puittoodete kasutamise kaudu, vastates täielikult ökoloogilistele põhimõtetele, mis edendavad elurikkust ja ringmajandust. Kestlikult hangitud pika elueaga raiepuit ja bioressursipõhised CO2 säilitamise tooted võivad aidata kaasa ringbiomajandusele, kuna need asendavad fossiilseid võimalusi, kuid CO2 säilitamise potentsiaal nendes toodetes sõltub nende toodete elueast. Puidu kasutamine konkureeriva energia või suurema CO2 jalajäljega materjalide asendamiseks sõltub ka raiemeetoditest, transpordist ja töötlemisest. Seega võib uusi CO2 säilitamise toodete kategooriaid kasutusele võtta üksnes juhul, kui need on pika elueaga, neil on olelusringi hindamise põhjal süsiniku sidumisel netopositiivne mõju, sealhulgas mõju maakasutusele ja maakasutuse muutusele seoses suurenenud ülestöötamisega ning tingimusel, et olemasolevad andmed on teaduspõhised, läbipaistvad ja kontrollitavad. Komisjon peab võtma arvesse vajadust, et nende toodete olelusringi jooksul ei kahjustataks oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)   Avaliku sektori vahenditega ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja muude liidu programmide raames saab juba toetada CO2 sidumist ja bioloogilist mitmekesisust soodustavaid lähenemisviise metsades ja põllumajandusmaadel. Selleks et anda maa- ja metsaomanikele või -majandajatele maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori eesmärkide saavutamiseks vajalikku ja nende vajadustele kohandatud rahalist toetust, tuleks kasutusele võtta ÜPP strateegiakavad ja muud avaliku või erasektori rahastamisallikad.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 b (uus)
(10b)  Selleks et tagada pidev edasiminek käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, peaksid liikmesriigid, kes ei suuda oma iga-aastaseid eesmärke kahel järjestikusel aastal täita, vaatama läbi oma riiklikud energia- ja kliimakavad ning pikaajalised strateegiad, et tagada lisameetmete võtmine kõigi neeldajate ja talletajate tõhustamiseks ning maa haavatavuse vähendamiseks looduslike häiringute suhtes.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 c (uus)
(10c)   Sotsiaalse sidususe säilitamiseks ja suurendamiseks tuleb Euroopa rohelist kokkulepet rakendada majanduslikult kestlikul ja sotsiaalselt tundlikul viisil, et tagada aus ja õiglane üleminek, millega ei jäeta kedagi kõrvale ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust. Suuremad ambitsioonid maakasutus- ja metsandussektoris võivad avaldada sotsiaalset, tööhõivealast ja majanduslikku mõju. Samuti võivad need tekitada võimalusi uute kvaliteetsete töökohtade loomiseks ning stimuleerida asjakohast koolitust, ümberõpet ja oskuste täiendamist. Seetõttu on oluline prognoosida poliitika mõju töökohtadele ja tööga seotud tulemustele tööhõivele avalduva mõju hindamise abil, nagu on sätestatud näiteks ILO tööhõivealase mõjuhinnangu lühijuhendis, et tagada maakasutus- ja metsandussektori õiglane üleminek kestlikumaks muutumisel, kaasates sotsiaalpartnerid ja asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid täiel määral nii kavandamis- kui ka rakendusetapis, tuues kasu metsa- ja maamajandajatele, põllumajandustootjatele, töötajatele, keskkonnale ja ühiskonnale laiemalt. Riiklikus poliitikas tuleks seda nõuetekohaselt arvesse võtta.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 d (uus)
(10d)  CO2 säilitamise potentsiaal puittoodetes sõltub nende toodete elueast, mis võib ulatuda mõnest päevast infolehe puhul kuni aastakümnete või isegi sadade aastateni puidust hoone puhul. Kuigi puittoode kujutab endast süsinikuvaru, sõltub puu raiumise tegelik kasu toodetud toote elueast, mida tuleb võrrelda puidu elueaga ökosüsteemis, kui puud ei oleks maha raiutud.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 e (uus)
(10e)  Jätkuvalt tuleks arutada sooviljeluse (või rabakasvatuse) määratlust, et minna kiiresti üle kliimasõbralikumale mahepõllumajandusele ning lõpetada kuivendamine ja taastada vee looduslik tase.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 f (uus)
(10f)   Kooskõlas liidu eesmärgiga vähendada 2050. aastaks maahõive määra nullini, tuleks vältida loodus- ja põllumajandusmaa teisendamist hoonestatud aladeks. Seetõttu peaksid liikmesriigid integreerima oma maakasutuskavadesse meetmed, mis on ette nähtud linnastumisest tuleneva maahõive kompenseerimiseks.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Võttes arvesse iga liikmesriigi maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori eripära ning asjaolu, et liikmesriigid peavad oma riiklike siduvate eesmärkide saavutamiseks oma tulemuslikkust suurendama, peaks liikmesriikidele jääma teatav paindlikkus, mis hõlmab ülejääkidega kauplemist ja metsaspetsiifiliste paindlikkusmeetmete laiendamist, järgides samal ajal eesmärkide keskkonnaalase terviklikkuse põhimõtet.
 (11)  Võttes arvesse iga liikmesriigi maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori eripära ning asjaolu, et liikmesriigid peavad oma riiklike siduvate eesmärkide saavutamiseks oma tulemuslikkust suurendama, peaks liikmesriikidele jääma teatav paindlikkus, mis hõlmab ülejääkidega miinimumhinnaga kauplemist ja metsaspetsiifiliste paindlikkusmeetmete laiendamist, järgides samal ajal eesmärkide keskkonnaalase terviklikkuse põhimõtet.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Praeguste arvestuseeskirjade kohaldamise lõpetamine pärast 2025. aastat tekitab vajaduse alternatiivsete sätete järele seoses selliste looduslike häiringutega nagu tulekahjud, kahjurid ja tormid, et tulla toime looduslikest protsessidest või kliimamuutustest tingitud ebakindlusega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris. Looduslike häiringutega seotud paindlikkusmehhanism peaks olema liikmesriikidele kättesaadav 2032. aastal, tingimusel et nad on ammendanud kõik muud nende käsutuses olevad paindlikkusmeetmed ja kehtestanud asjakohased meetmed, et vähendada oma maa haavatavust selliste häiringute suhtes, ning et liit on saavutanud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori 2030. aasta eesmärgi.
 (12)  Praeguste arvestuseeskirjade kohaldamise lõpetamine pärast 2025. aastat tekitab vajaduse alternatiivsete sätete järele seoses selliste looduslike häiringutega nagu tulekahjud, kahjurid ja tormid, et tulla toime looduslikest protsessidest või kliimamuutuste põhjustatud ökosüsteemi häiringutest tingitud ebakindlusega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris, tingimusel et neid olukordi ei olnud võimalik ette näha ega ära hoida, eelkõige kohanemismeetmete rakendamise kaudu. Looduslike häiringutega seotud paindlikkusmehhanism peaks olema liikmesriikidele kättesaadav 2032. aastal, tingimusel et nad on ammendanud kõik muud nende käsutuses olevad paindlikkusmeetmed ning on tõestanud, et allesjäänud ülejääk on otseselt seotud looduslike häiringute või kliimamuutustest tingitud ökosüsteemi häiringute mõjuga, ja kehtestanud asjakohased meetmed loodusliku CO2 sidumise parandamiseks, mis soodustavad elurikkust ja vähendavad oma maa haavatavust selliste häiringute suhtes, ning et liit on saavutanud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori 2030. aasta eesmärgi.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Koos kasvuhoonegaaside sidumist käsitlevate kohustuslike riiklike iga-aastaste eesmärkide kehtestamisega, mis põhinevad alates 2026. aastast teatatud kasvuhoonegaaside heitel ja sidumisel, tuleks sätestada eesmärkide täitmise eeskirjad. Määruses (EL) 2018/842 sätestatud põhimõtteid tuleks kohaldada mutatis mutandis, kusjuures mittetäitmise eest määratav karistus arvutatakse järgmiselt: 108 % erinevusest määratud eesmärgi ja asjaomasel aastal teatatud netosidumise vahel lisatakse liikmesriigi järgmisel aastal esitatud kasvuhoonegaaside heite näitajale.
 (13)  Koos kasvuhoonegaaside sidumist käsitlevate kohustuslike riiklike iga-aastaste eesmärkide kehtestamisega, mis põhinevad alates 2026. aastast teatatud kasvuhoonegaaside heitel ja sidumisel, tuleks sätestada eesmärkide täitmise eeskirjad. Määruses (EL) 2018/842 sätestatud põhimõtteid tuleks kohaldada mutatis mutandis, kusjuures mittetäitmise eest määratav karistus arvutatakse järgmiselt: 108 % erinevusest määratud eesmärgi ja asjaomasel aastal teatatud netosidumise vahel lisatakse liikmesriigi järgmisel aastal esitatud kasvuhoonegaaside heite näitajale. Komisjon peaks kooskõlas aluslepingutega võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse sätete järgimine liikmesriikide poolt.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Avalik kontroll ja õiguskaitse kättesaadavus on liidu demokraatlike väärtuste oluline osa ja õigusriigi kaitsmise vahend. Kodanikuühiskonnal on liikmesriikides oluline roll järelevalvajana ning ta pakub olulist tuge, et aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Selleks et kaitsta oma õigusi ja vaidlustada käesoleva määruse rakendamise rikkumisi riiklikul tasandil, peaksid liikmesriigid tagama, et kodanikel ja valitsusvälistel organisatsioonidel on juurdepääs õiguskaitsele. Selleks et tagada selle õiguse ühetaoline kasutamine kõigis liikmesriikides, tuleks käesolevasse määrusesse lisada artikkel, mis käsitleb õiguskaitse kättesaadavust.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused määruse (EL) 2018/841 nende sätete rakendamiseks, millega kehtestatakse liikmesriikidele aastaks eesmärgiks seatud heitkogused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201137.
 (14)  Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses liikmesriikidele aastaks eesmärgiks seatud heitkogustega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris ning liikmesriikide eesmärkidesse lisatava tehnilise paranduse kindlaksmääramise meetodiga ja sõltumatu eksperdi hinnanguga, määrates kindlaks miinimumkriteeriumid bioloogilise mitmekesisuse seire lisamiseks maakasutuse seiresüsteemi ning võttes vastu metoodika kliimamuutustest tingitud ökosüsteemi häiringute mõju hindamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega36a. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
______________
 ______________
36a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Euroopas kasutatakse riiklikke metsainventuure selleks, et anda teavet metsa ökosüsteemi teenuste hindamiseks. Metsainventuuride seiresüsteem on riigiti erinev, sest igal riigil on oma metoodikal põhinev metsainventuuri süsteem. Komisjon ja liikmesriigid peaksid ühtlustama näitajad, määratlused ja erinevad inventuurisüsteemid ning looma järjepideva metsaseiresüsteemi kogu liidus.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Aruandluspõhiste eesmärkide muutmise tõttu tuleb kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist hinnata suurema täpsusega. Lisaks nõutakse komisjoni teatistega, mis käsitlevad ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030,38 strateegiat „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks39 ning ELi metsastrateegiat40, Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud direktiiviga (EL) 2018/200141 ning komisjoni teatisega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“42 maa tõhusamat seiret, et aidata seeläbi kaitsta ja suurendada looduspõhise süsiniku sidumise vastupidavust kogu liidus. Heite ja sidumise seiret ja aruandlust tuleb ajakohastada, kasutades liidu programmide, näiteks Copernicuse raames kättesaadavat kõrgetasemelist tehnoloogiat ning ühise põllumajanduspoliitika alusel kogutud digitaalseid andmeid, samuti rohe- ja digipööret innovatsioonivaldkonnas.
 (16)  Aruandluspõhiste eesmärkide muutmise tõttu tuleb kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist hinnata ja mõõta suurema täpsusega. Lisaks nõutakse komisjoni teatistega, mis käsitlevad ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030,38 strateegiat „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks39, ELi mullastrateegiat39a ja ELi metsastrateegiat40 ning komisjoni teatisega „Kestlikud süsinikuringed“40a, ELi ajakohastatud biomajanduse strateegiaga40b, Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud direktiiviga (EL) 2018/200141 ning komisjoni teatisega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“42 maa tõhusamat seiret, et aidata seeläbi kaitsta ja suurendada looduspõhise süsiniku sidumise vastupidavust kogu liidus ning stimuleerida koostoimet liidu kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse poliitika vahel. Heite ja sidumise satelliit- ja kohapealset seiret ja aruandlust tuleb ajakohastada, kasutades liidu programmide, näiteks Copernicuse raames kättesaadavat kõrgetasemelist tehnoloogiat ning kasutades täielikult ära juba olemasolevaid vahendeid, nagu LUCASe uuringud (maakasutuse statistiline raamuuring), ning ühise põllumajanduspoliitika alusel kogutud digitaalseid andmeid, samuti rohe- ja digipööret innovatsioonivaldkonnas. Sellega seoses peaks komisjon andma liikmesriikidele abi 3. määramistasandi meetodi kohaldamisel alates 2026. aastast, et tagada andmete järjepidevus ja läbipaistvus, ning jätkama tööd GISi georuumiliste andmetega liidu tasandil.
__________________
 __________________
38 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380).
 38 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380).
39 COM(2020)0381.
 39 COM(2020)0381.
39a Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi mullastrateegia 2030. aastaks – Heas seisundis muld inimeste, toidu, looduse ja kliima hüvanguks“ (COM(2021)0699).
40 […].
 40 […].
40a Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Kestlikud süsinikuringed“ (COM(2021)0800).
40b Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“ (COM(2018)0673).
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
42 COM(2021)0082.
 42 COM(2021)0082.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Selleks et täita ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 ja ELi uue metsastrateegia 2030 raames võetud kohustusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta määruse (EL) 2018/1999 V lisa, et lisada uusi maakategooriaid nendele, mis on hõlmatud kaitsealuste maakasutusüksuste seire süsteemiga, ja nendele, mis on hõlmatud taastamist vajavate maakasutusüksuste seire süsteemiga.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Kasvuhoonegaaside heidet ja selle sidumist mõjutavad oodatavad inimtekkelised muutused mere- ja mageveekeskkonna kasutamises, näiteks avamereenergia kasutamise kavandatud laiendamine, vesiviljelustoodete tootmise võimalik suurenemine ja suurenev looduskaitse ELi elurikkuse strateegia eesmärkide saavutamiseks. Praegu ei sisaldu need heitkogused ja sidumine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni standardsetes aruandlustabelites. Pärast aruandlusmetoodika vastuvõtmist kaalub komisjon käesoleva määruse artikli 17 lõike 2 kohasel läbivaatamisel aruandlust edusammude, analüüsi teostatavuse ning aruandluse mere- ja mageveekeskkonnale laiendamise mõju kohta, tuginedes uusimatele teaduslikele tõenditele kõnealuste voogude kohta.
 (17)  Kasvuhoonegaaside heidet ja selle sidumist mõjutavad inimtekkelised muutused mere-, ranniku- ja mageveeökosüsteemides võivad olla märkimisväärsed, ning nende ulatus võib tulevikus muutuda, tänu näiteks avamereenergia kasutamise kavandatud laiendamisele, vesiviljelustoodete tootmise võimalikule suurenemisele ja suurenevale looduskaitsele, mida on vaja ELi elurikkuse strateegia eesmärkide saavutamiseks. Rannikuäärsed märgalad pakuvad erilist huvi nii liidu bioloogilise mitmekesisuse kui ka liidu välistegevusest mõjutatud äärepoolseimate piirkondade ja ökosüsteemide jaoks ning neil võib olla oluline roll kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel nn sinise süsiniku ökosüsteemidena. Praegu ei sisaldu need heitkogused ja sidumine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni standardsetes aruandlustabelites. Pärast aruandlusmetoodika vastuvõtmist kaalub komisjon käesoleva määruse artikli 17 lõike 2 kohasel läbivaatamisel selle kohaldamisala laiendamist nii, et see hõlmaks ka kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist mere-, ranniku-, sealhulgas delta märgalades ja mageveeökosüsteemides, tuginedes uusimatele teaduslikele tõenditele kõnealuste voogude ja nende põhjuste kohta, ning kehtestades nendele heidetele ja nende sidumisele konkreetsed eesmärgid.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)  Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrust tuleks muuta, et see oleks kooskõlas Pariisi kokkuleppe artikliga 6 ja Glasgows toimunud kliimatippkohtumise tulemustega, ning vältida tuleks heitkoguste vähendamise topeltarvestust. Samal ajal peaksid liit ja liikmesriigid ergutama rahvusvahelisi partnereid ja kolmandaid osapooli võtma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandussektori valdkonnas lisameetmeid ka eelseisvate ÜRO kliimamuutuste konverentside ja muus rahvusvaheliste teguritega seoses.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt d b (uus)
db)  asjaomaste liidu institutsioonide ja liikmesriikide kohustusi võtta vajalikud meetmed CO2 sidumiseks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris 2031. aastast alates, et panustada Pariisi kokkuleppe artikli 5 lõikesse 1 ja tagada looduslike CO2 sidujate kestlik ja prognoositav pikaajaline panus liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse hiljemalt 2050. aastaks ning seejärel negatiivsete heitkoguste saavutamisse, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt e
e)  liikmesriikide kohustusi võtta vajalikke meetmeid, et saavutada liidus 2035. aastaks ühiselt kliimaneutraalsus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris, sealhulgas põllumajandussektori muu kui CO2-heide.“
 välja jäetud
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 2 – lõige 3
3.  Käesolevat määrust kohaldatakse ka I lisa A osas loetletud selliste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4 ning mis on tekkinud alates 2031. aastast liikmesriikide territooriumil lõike 2 punktides a–j loetletud maakategooriates ja järgmistes sektorites:
 välja jäetud
a)  soolesisene fermentatsioon;
b)  sõnnikukäitlus;
c)  riisikasvatus;
d)  põllumajandusmaad;
e)  savannide tahtlik põletamine;
f)  põllumajandusjääkide põletamine põllul;
g)  lupjamine;
h)  karbamiidi kasutamine;
i)  muud süsinikku sisaldavad väetised;
j)  muu.“
Muudatusettepanek ud 97 ja 50cp2
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk on 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni liikmesriikide käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud eesmärkide summana ning see põhineb liidu kasvuhoonegaaside inventuuri 2016., 2017. ja 2018. aasta andmete keskmisel.
 2.  Liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorites on vähemalt 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni liikmesriikide käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud eesmärkide summana ning see põhineb liidu kasvuhoonegaaside inventuuri 2016., 2017. ja 2018. aasta andmete keskmisel. Seda eesmärki võimendavad veelgi liidu tasandi lisameetmed ja -algatused, et toetada süsinikku siduvat põllumajandust, tagades 2030. aastaks liidu tasandil vähemalt 50 miljoni CO2-ekvivalenttonni netosidumise. Sellised meetmed ja algatused ning eesmärkide arvutamise ja liikmesriikide vahel jaotamise metoodika täiendavad käesolevat määrust üks aasta pärast käesoleva õigusakti jõustumist.
Iga liikmesriik tagab, et artiklites 12, 13 ja 13b sätestatud paindlikkusmeetmeid arvesse võttes ei ületa tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates igal aastal ajavahemikul 2026–2030 kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aastane summa piirmäära, mis on kehtestatud lineaarse trajektooriga, mis lõpeb 2030. aastal asjaomase liikmesriigi jaoks IIa lisas sätestatud eesmärgi juures. Liikmesriigi lineaarne trajektoor algab 2022. aastal.
 Iga liikmesriik tagab, et artiklites 12 ja 13b sätestatud paindlikkusmeetmeid arvesse võttes ei ületa tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates igal aastal ajavahemikul 2026–2030 kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aastane summa piirmäära, mis on kehtestatud lineaarse trajektooriga, mis lõpeb 2030. aastal asjaomase liikmesriigi jaoks IIa lisas sätestatud eesmärgi juures. Liikmesriigi lineaarne trajektoor algab 2022. aastal.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside netosidumise lineaarsel trajektooril põhinevad iga-aastased eesmärgid iga aasta kohta ajavahemikul 2026–2029 CO2-ekvivalenttonnides. Need riiklikud trajektoorid põhinevad iga liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta esitatud keskmistel kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel. Liikmesriikidele IIa lisas seatud eesmärkide summana väljendatud 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni suuruse netosidumise suhtes võib kohaldada tehnilist parandust, kui metoodika on liikmesriikides muutunud. Liikmesriikide eesmärkidele lisatava tehnilise paranduse kindlaksmääramise meetod sätestatakse nendes rakendusaktides. Kõnealuste rakendusaktide kehtestamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.
 3.  Komisjon võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside netosidumise lineaarsel trajektooril põhinevad iga-aastased eesmärgid maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorile iga aasta kohta ajavahemikul 2026–2029 CO2-ekvivalenttonnides. Need riiklikud trajektoorid põhinevad iga liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta esitatud keskmistel kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel. Liikmesriikidele IIa lisas seatud eesmärkide summana väljendatud vähemalt 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni suuruse netosidumise suhtes võib kohaldada tehnilist parandust, kui metoodika on liikmesriikides muutunud, ning selle suhtes kohaldatakse läbivaatamist sõltumatute ekspertide poolt, milles kinnitatakse tehnilise paranduse vajalikkust ja proportsionaalsust vastavalt seire- ja aruandlusandmete suurenenud täpsusele. Liikmesriikide eesmärkidele lisatava tehnilise paranduse kindlaksmääramise ja sõltumatute ekspertide läbivaatamise meetod sätestatakse nendes delegeeritud õigusaktides ja tehakse üldsusele kättesaadavaks. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide kehtestamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.
Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 16a osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)
3a.   Kui liikmesriigid on valmis oma eesmärke ületama, ergutatakse neid seda tegema.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 4 – lõige 3 b (uus)
3b.  Asjaomased liidu institutsioonid ja liikmesriigid võtavad vastavalt liidu ja liikmesriikide tasandil vajalikud meetmed, et jätkuvalt suurendada kasvuhoonegaaside netosidumist maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris pärast 2031. aastat, et aidata kaasa Pariisi kokkuleppe artikli 5 lõike 1 täitmisele ja tagada looduslike CO2 sidujate kestlik ja prognoositav pikaajaline panus liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse hiljemalt 2050. aastaks ning saavutada seejärel negatiivne heide, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119.
Arvestades kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu nõuannetega ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kasvuhoonegaaside eelarvega ning võttes aluseks lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mille iga liikmesriik on esitanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt 30. juuniks 2024, esitab komisjon 1. jaanuariks 2025 ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et kehtestada liidu ja liikmesriikide kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärgid maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris vähemalt 2035., 2040., 2045. ja 2050. aastaks.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 4 – lõige 4
4.   Eesmärk on viia artikli 2 lõike 3 punktides a–j loetletud sektorites kogu liitu hõlmavad kasvuhoonegaaside netoheitkogused 2035. aastaks nullini ja pärast seda saavutada liidus negatiivsed heitkogused. Liit ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et võimaldada 2035. aastaks seatud eesmärk ühiselt saavutada. Komisjon teeb 31. detsembriks 2025 ja võttes aluseks lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mille iga liikmesriik on esitanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt 30. juuniks 2024, ettepanekud iga liikmesriigi panuse kohta heite netovähendamisse.“
 4.   Komisjon esitab 31. detsembriks 2024 selleks kuupäevaks iga liikmesriigi poolt määruse (EL) 2018/1999 artiklite 14 ja 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete ning lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade alusel ning Euroopa kliimamuutuste teadusnõukogu nõuandeid ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kasvuhoonegaaside eelarvet arvesse võttes Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande edusammude kohta, mida on tehtud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvalt põllumaalt, rohumaalt ja märgaladelt pärinevate kasvuhoonegaaside netosidumise suurendamisel ning määruse (EL) 2018/842 kohaldamisalasse kuuluvast põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heite vähendamisel, ning hindab, kas praegused suundumused ja tulevikuprognoosid on kooskõlas eesmärgiga saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste pikaajaline vähendamine kõigis sektorites kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu vahe-eesmärkidega.
Aruanne sisaldab mõjuhinnangut, milles vaadeldakse võimalusi, sealhulgas riiklikke eesmärke, et tagada iga sektori ja iga liikmesriigi õiglane panus liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaalaste vahe-eesmärkide saavutamisse, võttes samal ajal arvesse 2018. aasta ajakohastatud biomajanduse strateegia eesmärke, kestlikku kohalikku toidutootmist ja toiduga kindlustatust, strateegiat „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiat, tulevasi kestliku toidusüsteemi õigusakte, fossiilkütuste bioressursipõhiste toodetega asendamise kiirendamise koostoimet ja kompromisse ning mõju kuni põllumajandusettevõtte tasandini.
Pärast kõnealust aruannet esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud, kui ta peab seda asjakohaseks, et tagada kõigi sektorite panus kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaalaste vahe-eesmärkidega.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
4a.  Lõikes 2 osutatud riiklike eesmärkide saavutamiseks meetmete võtmisel võtavad liikmesriigid arvesse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ning minimaalseid kaitsemeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8521a artiklite 17 ja 18 tähenduses, võttes samal ajal arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtteid. Komisjon annab välja suunised, et määrata kindlaks ühised reeglid ja metoodika käesolevas lõikes sätestatud eesmärgi saavutamiseks. Komisjonil on lisaks õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust miinimumnõuetega elurikkuse seire lisamiseks maismaaseiresüsteemidesse.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 4 a (uus)
3a)  Lisatakse järgmine artikkel 4a:
„Artikkel 4a
Rahaline toetus ja õiglane üleminek kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete tõhustamiseks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris
1.  Hiljemalt ... [neli kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse kõigi olemasolevate liidu rahastamisvahendite kättesaadavust ja järjepidevust, et suurendada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, et aidata kaasa artikli 4 lõike 3 kohaste eesmärkide saavutamisele kooskõlas artikli 4 lõikega 4a. Kui see on asjakohane, esitab komisjon selles aruandes liikmesriikidele soovitused selle kohta, kuidas tuleb nende ÜPP strateegiakavasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklile 120 muuta, et anda maa- ja metsaomanikele või -majandajatele vajalikku ja kohandatud rahalist toetust artikli 4 lõike 3 kohaste eesmärkide saavutamiseks kooskõlas artikli 4 lõikega 4a, pidades esmatähtsaks ökosüsteemipõhiste lähenemisviiside edendamist metsades ja põllumajandusmaal ning agrometsanduses. Nendes soovitustes võetakse arvesse vajadust tagada sellise rahalise toetuse abil toimuva sidumise püsivus ning ohtu, et selline sidumine satub juhuslikult või tahtlikult atmosfääri mis tahes kohas.
2.  Kui liikmesriigid kasutavad direktiivi 2003/87/EÜ kohasest ELi HKSi lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisest saadud avaliku sektori tulusid selleks, et toetada maa- ja metsaomanike või -majandajate poolt artikli 4 lõike 3 kohaste eesmärkide saavutamiseks kooskõlas artikli 4 lõikega 4a vastu võetud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid, peetakse esmatähtsaks ökosüsteemipõhiste lähenemisviiside edendamist metsades ja põllumajandusmaal. Projektid valitakse objektiivsete, teaduspõhiste ja läbipaistvate ühiste kriteeriumide alusel ning premeeritakse selliseid tavasid, mille kasulikkus kliimale ja keskkonnale on teaduslikult tõestatud, ning mis viivad kestlikule ja pikaajalise süsiniku sidumiseni pinnases ning biomassis, tagades samal ajal sellega kaasnevad ühiskondlikud eelised.
3.  Lõike 3 kohaldamiseks võtab komisjon vastu suunised, et kehtestada projektide valimise ühised kriteeriumid, mis põhinevad muu hulgas komisjoni poolt vastu võetud olemasolevatel suunistel. Komisjon konsulteerib määruse (EL) 2021/1119 artiklis 3 osutatud kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukoguga ja ka kodanikuühiskonna ning asjaomaste sidusrühmadega enne selles lõikes osutatud suuniste vastuvõtmist.
4.  Hiljemalt 31. detsembriks 2022 esitab komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, et luua õigusraamistik teaduslikult kindla, kestliku, usaldusväärse ja püsiva süsiniku sidumise sertifitseerimiseks, sealhulgas süsinikku siduvate põllumajandustavade kaudu, mis tagavad keskkonnaalase terviklikkuse ja järgivad elurikkust soodustavaid ökoloogilisi põhimõtteid.
5.  Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga kahe aasta tagant hindavad liikmesriigid käesolevas määruses sätestatud kohustuste sotsiaalset ja tööalast mõju, sealhulgas mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja töötingimustele nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil mis tahes artikliga 2 hõlmatud maakategoorias ja sektoris.“
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 5 – lõige 1
3b)  Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.   Liikmesriik koostab arvestuse, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest pärit heide ja selle sidumine, ja peab seda arvestust. Liikmesriigid tagavad, et arvestus ja muud käesoleva määrusega ette nähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).
 „1. Liikmesriik koostab arvestuse, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest pärit heide ja selle sidumine, ja peab seda arvestust. Liikmesriigid tagavad, et arvestus ja muud käesoleva määrusega ette nähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, avalikult kättesaadavad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 c (uus)
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 5 – lõige 4
3c)  Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.   Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsiniku talletajate süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsiniku talletajate süsinikuvarudes, kui asjaomane süsiniku talletaja ei ole allikas. Süsinikuvarudes toimunud muudatuste arvestusse lisamata jätmise otsust ei kohaldata majandatava metsamaa maa-arvestuskategoorias maapealse biomassi, lagupuidu ja puittoodete süsiniku talletaja puhul.
 „4. Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsiniku talletajate süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsiniku talletajate süsinikuvarudes, kui asjaomane süsiniku talletaja ei ole allikas. Süsinikuvarudes toimunud muudatuste arvestusse lisamata jätmise otsust ei kohaldata majandatava metsamaa maa-arvestuskategoorias maapealse biomassi, mineraal- ja orgaaniliste muldade, lagupuidu ja puittoodete süsiniku talletaja puhul.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 d (uus)
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 5 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
3d)  Artikli 5 lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:
„Hiljemalt üks aasta pärast [käesoleva muutmismääruse jõustumist] võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse majandatava metsamaa kategooria liidu primaar- ja vanade metsade peamiste kategooriate süsinikuvaru ümberkalibreeritud väärtus mõõdetud andmete põhjal.
Komisjon kasutab andmestikke, mis on saadud lõpetatud või käimasolevatest teadusprojektidest asjaomaste põlis- ja vanade metsatüüpide jaoks, ning kasutab muid liidu vahendeid, et rahastada andmelünkadega metsatüüpidega seotud projekte. Kui see on asjakohane, võib selleks luua programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavate ELi missioonide raames spetsiaalse projektikonkursi, mis on seotud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega.“
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 e (uus)
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)
3e)  Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
„5. Andmete kogumist tugevdatakse veelgi mulla orgaanilise süsiniku sisalduse ning mulla seisundit ja selle süsinikuvaru mõjutavate tegurite arengu kogu liitu hõlmava ühtlustatud seirega iga-aastaste LUCASe uuringute (maakasutuse statistiline raamuuring) kaudu, mida teevad Euroopa Komisjoni asjaomased talitused.“
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 9 – pealkiri
„CO2 säilitamise tooted“;
 „Kestlikud CO2 säilitamise tooted“;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõiget 1 ja V lisa, lisades uusi CO2 säilitamise toodete, sh puittoodete kategooriaid, millel on CO2 sidumise võime, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsil, ning tagades keskkonnaalase terviklikkuse.
 2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõiget 1 ja V lisa, lisades uusi puittoodete kategooriaid, millel on CO2 sidumise võime, eeldusel, et uute kategooriate metoodikad on teaduspõhised, läbipaistvad, kontrollitavad ja topeltarvestust vältivad, ning võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsil, ning tagades keskkonnaalase terviklikkuse.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b a (uus)
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)
ba)   lisatakse järgmine lõige:
„2a. Kuue kuu jooksul pärast sellise seadusandliku akti jõustumist, milles käsitletakse süsiniku sidumise sertifitseerimist käsitlevat liidu õigusraamistikku, mis põhineb teaduslikult usaldusväärsetel nõuetel ja arvestuseeskirjadel mõõtmiskvaliteedi, seirestandardite, aruandlusprotokollide ja kontrollivahendite kohta, millega tagatakse keskkonnaalane terviklikkus ning välditakse negatiivset mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele, ning kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents on vastu võtnud uued valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande võimaliku kasu ja kompromisside kohta seoses kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise ja elurikkuse kaitsega, kui lisada säästvalt hangitud pikaealisi bioressursipõhiseid CO2 säilitamise tooteid, millel on olelusringi hindamise põhjal süsiniku sidumise netomõju, sealhulgas mõju maakasutusele ja maakasutuse muutusele, mis on seotud suurenenud raiega, ning tingimusel, et kättesaadavad andmed on teaduspõhised, läbipaistvad ja kontrollitavad. Komisjoni aruandele võib vajaduse korral lisada seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse vastavaks muutmiseks, tagades samal ajal keskkonnaalase terviklikkuse, topeltarvestuse vältimise ning tagades, et loodusvarasid kasutatakse ja võetakse ringlusse nii kaua kui võimalik ning rakendatakse igas etapis kõige väärtuslikumal sihtotstarbel. Komisjon võtab arvesse ka vajadust, et CO2 säilitamise toodete olelusringi jooksul ei kahjustataks oluliselt muid keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.“
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 11 – lõige -1
aa)  Lõike 1 ette lisatakse järgmine lõige:
„-1. Kui komisjon leiab, et liikmesriik ei ole täitnud artikli 4 lõikes 3 sätestatud iga-aastast eesmärki kahel järjestikusel aastal, esitab ta asjaomasele liikmesriigile soovitused, milles määratakse kindlaks asjakohased lisameetmed maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris olukorra parandamiseks. Komisjon teeb need soovitused üldsusele kättesaadavaks. Komisjon võib anda sellele liikmesriigile ka tehnilist lisatuge.
Kui esimese lõigu kohaselt antakse soovitusi, muudab asjaomane liikmesriik kuue kuu jooksul alates soovituste saamisest oma riiklikku energia- ja kliimakava ning pikaajalist strateegiat, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artiklites 3 ja 15, et võtta vastu asjakohased lisameetmed, võttes arvesse komisjoni vastu võetud soovitusi. Need meetmed peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud.
Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni muudetud riiklikest energia- ja kliimakavadest ning pikaajalisest strateegiast, ja esitab lisaks avalduse, milles kirjeldatakse, kuidas kavandatavad muudatused aitavad iga-aastaseid eesmärke paremini saavutada ning kuidas on arvestatud komisjoni soovitustega.
Kui asjaomane liikmesriik ei järgi komisjoni soovitusi, kaalub komisjon vajalike meetmete võtmist kooskõlas aluslepingutega.“;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Liikmesriik võib kasutada
 1.   Ilma et see piiraks lõike -1 kohaldamist, võib liikmesriik kasutada
(a)  artiklis 12 sätestatud üldisi paindlikkusmeetmeid ning
 a)  artiklis 12 sätestatud üldisi paindlikkusmeetmeid ning
(b)  artiklites 13 ja 13b sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet, et täita artiklis 4 sätestatud kohustust.
 b)  artiklis 13 sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet ja artiklis 13b sätestatud mehhanismi, et täita artiklis 4 sätestatud kohustusi ja eesmärke.
Soome võib lisaks esimese lõigu punktides a ja b osutatud paindlikkusmeetmetele kasutada artikli 13a kohaseid lisakompensatsioone.
 Soome võib lisaks esimese lõigu punktides a ja b osutatud paindlikkusmeetmetele kasutada artikli 13a kohaseid lisakompensatsioone.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b a (uus)
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 11 – lõige 2
ba)  lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Kui liikmesriik ei täida määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punktis da sätestatud seirekohustusi, keelab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt määratud põhihaldaja (edaspidi „põhihaldaja“) kõnealusel liikmesriigil ajutiselt teha käesoleva määruse artikli 12 lõigete 2 ja 3 kohaseid loovutusi või kasutada käesoleva määruse artikli 13 kohast majandatava metsamaa paindlikkusmeedet.“
 „2. Kui liikmesriik ei täida määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punktis da sätestatud seirekohustusi, keelab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt määratud põhihaldaja (edaspidi „põhihaldaja“) kõnealusel liikmesriigil ajutiselt teha käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 kohaseid loovutusi või kasutada käesoleva määruse artikli 13 kohast majandatava metsamaa paindlikkusmeedet.“
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt -a (uus)
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 12 – lõige 2
-a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Liikmesriik võib ulatuses, milles kogusidumine ületab koguheidet, ja olles sellest lahutanud määruse (EL) 2018/842 artikli 7 alusel arvesse võetud koguse, loovutada ülejäänud sidumiskoguse mõnele teisele liikmesriigile. Loovutatud kogust võetakse arvesse käesoleva määruse artikli 4 kohase kohustuse täitmise hindamisel sidumiskoguse saanud liikmesriigi poolt.
 „2. Kui kogusidumine ületab liikmesriigis ajavahemikul 2021–2025 tekkinud koguheidet või kui kasvuhoonegaaside netosidumine liikmesriigis ületab tema artikli 4 lõikes 3 sätestatud iga-aastast eesmärki, võib see liikmesriik loovutada ülejäänud sidumiskoguse mõnele teisele liikmesriigile, tingimusel et sidumiskoguse saanud liikmesriik maksab panuse, mis võrdub vähemalt ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute sulgemishindade keskmisega ühisel enampakkumisplatvormil selle aasta jooksul, mil loovutamist kohaldatakse. Loovutatud kogust võetakse arvesse käesoleva määruse artikli 4 kohaste kohustuste ja eesmärkide täitmise hindamisel sidumiskoguse saanud liikmesriigi poolt.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 12 – lõige 5
5.  Liikmesriigid võivad kasutada lõike 2 kohastest loovutamistest saadud tulu kliimamuutuste vastu võitlemiseks liidus või kolmandates riikides ning teavitavad komisjoni kõigist sellistest võetud meetmetest.
 5.  Liikmesriigid kasutavad kogu lõike 2 kohastest loovutamistest saadud tulu selleks, et rahastada liidu või kolmandate riikide maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris võetavaid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid, sealhulgas ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise, võttes samal ajal arvesse määruse (EL) 2020/852 artiklites 17 ja 18 sätestatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ja minimaalseid kaitsemeetmeid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nende tulude kasutamisest ja määruse (EL) 2018/1999 artiklis 19 osutatud aruannetes võetud meetmetest.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 13
Artikkel 13
 Artikkel 13
Majandatava metsamaa paindlikkusmeede
 Majandatava metsamaa paindlikkusmeede
1.  Kui käesoleva määruse kohaselt arvestatud koguheide ületab ajavahemikul 2021–2025 artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates liikmesriigis kogusidumist, võib see liikmesriik kasutada artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks käesolevas artiklis sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet.
 1.  Kui käesoleva määruse kohaselt arvestatud koguheide ületab ajavahemikul 2021–2025 artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates liikmesriigis kogusidumist, võib see liikmesriik kasutada artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks käesolevas artiklis sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet.
2.  Kui ajavahemikul 2021–2025 on artikli 8 lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus positiivne, on asjaomasel liikmesriigil õigus arvutusest tulenev heide kompenseerida, kui on täidetud järgmised tingimused:
 2.  Kui ajavahemikul 2021–2025 on artikli 8 lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus positiivne, on asjaomasel liikmesriigil õigus arvutusest tulenev heide kompenseerida, kui on täidetud järgmised tingimused:
a)  liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või vajaduse korral tõhustamine; ning ning
 a)  liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või vajaduse korral tõhustamine viisil, mis soodustab elurikkust ja vähendab maa haavatavust looduslikele häiringutele; ning
aa)  liikmesriik järgib nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ* ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ** sätteid ning
b)  koguheide liidus ajavahemikul 2021–2025 ei ületa kogusidumist käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates.
 b)  koguheide liidus ajavahemikul 2021–2025 ei ületa kogusidumist käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates.
Hinnates, kas liidus ületab koguheide kogusidumist, nagu on osutatud punktis b, tagab komisjon, et liikmesriigid väldivad topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 või artikli 9 lõikes 2 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.
 Hinnates, kas liidus ületab koguheide kogusidumist, nagu on osutatud punktis b, tagab komisjon, et liikmesriigid väldivad topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 või artikli 9 lõikes 2 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.
3.  Lõikes 2 osutatud kompensatsioon võib hõlmata üksnes neeldajaid, mida arvestatakse heitena võrreldes asjaomase liikmesriigi metsa heite võrdlustasemega, ning see ei tohi ületada 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ajavahemikuks 2021–2025 ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.
 3.  Lõikes 2 osutatud kompensatsioon võib hõlmata üksnes neeldajaid, mida arvestatakse heitena võrreldes asjaomase liikmesriigi metsa heite võrdlustasemega, ning see ei tohi ületada 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ajavahemikuks 2021–2025 ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.
4.  Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõju kohta, et nad võiksid saada kompensatsiooni ülejäänud neeldajate eest, mida arvestatakse heitena võrreldes nende metsa heite võrdlustasemega, kuni VII lisas ajavahemikuks 2021–2025 ette nähtud, teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.“
 4.  Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõju kohta ning meetmed, mida nad kavatsevad tulevikus samalaadse mõju vältimiseks või leevendamiseks võtta, et nad võiksid saada kompensatsiooni ülejäänud neeldajate eest, mida arvestatakse heitena võrreldes nende metsa heite võrdlustasemega, kuni VII lisas ajavahemikuks 2021–2025 ette nähtud, teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt. Komisjon teeb liikmesriikide esitatud tõendid üldsusele kättesaadavaks.“
____________________
* Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
Muudatusettepanek ud 94 ja 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 13 b
Artikkel 13b
 Artikkel 13b
Maakasutuse paindlikkusmehhanism ajavahemikuks 2026–2030
 Looduslike häiringute mehhanism ajavahemikuks 2026–2030
1.  Määruse (EL) 2018/1999 artikli 40 kohaselt loodud liidu registris luuakse maakasutuse paindlikkusmehhanism, mis vastab kogusele, mis ei ületa 178 miljonit CO2-ekvivalenttonni, tingimusel et saavutatakse artikli 4 lõikes 2 osutatud liidu eesmärk. Paindlikkusmehhanism tehakse kättesaadavaks lisaks artiklis 12 osutatud paindlikkusmeetmetele.
 1.  Määruse (EL) 2018/1999 artikli 40 kohaselt loodud liidu registris luuakse mehhanism, mis vastab kogusele, mis ei ületa 178 miljonit CO2-ekvivalenttonni, et võtta arvesse looduslike häiringute mõju, tingimusel et neid ei oleks olnud võimalik ette näha või ära hoida, eelkõige kohanemismeetmete rakendamisega, tingimusel et saavutatakse artikli 4 lõikes 2 osutatud liidu eesmärk. Mehhanism tehakse kättesaadavaks lisaks artiklis 12 osutatud paindlikkusmeetmetele.
2.  Kui ajavahemikul 2026–2030 on liikmesriigi territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aastase summa ning vastava eesmärgi vahe positiivne, mis on arvestatud ja mille kohta on esitatud aruanne kooskõlas käesoleva määrusega, võib kõnealune liikmesriik kasutada käesolevas artiklis sätestatud paindlikkusmeedet, et täita oma artikli 4 lõike 2 kohane eesmärk.
 2.  Kui ajavahemikul 2026–2030 on liikmesriigi territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aastase summa ning vastava eesmärgi vahe positiivne, mis on arvestatud ja mille kohta on esitatud aruanne kooskõlas käesoleva määrusega, võib see liikmesriik kasutada käesolevas artiklis sätestatud mehhanismi, et täita oma artikli 4 lõike 2 kohane eesmärk.
3.  Kui ajavahemikul 2026–2030 on lõikes 2 osutatud arvutuse tulemus positiivne, on asjaomasel liikmesriigil õigus ülemäärane heide kompenseerida, kui on täidetud järgmised tingimused:
 3.  Kui ajavahemikul 2026–2030 on lõikes 2 osutatud arvutuse tulemus positiivne, võib liikmesriik kasutada selles artiklis sätestatud mehhanismi, kui on täidetud järgmised tingimused:
-a)  liikmesriik on esitanud komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et positiivne tulemus on otseselt seotud VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõjuga. Komisjon teeb liikmesriikide esitatud tõendid üldsusele kättesaadavaks ja võib liikmesriigi esitatud tõendid tagasi lükata, kui ta leiab pärast liikmesriigilt saadud teabe kontrollimist, et see on ebapiisavalt põhjendatud või ebaproportsionaalne, ja
a)  liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt esitatud ajakohastatud lõimitud riiklikusse energia- ja kliimakavasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada kõigi maapõhiste neeldajate ja reservuaaride kaitse või vajaduse korral tõhustamine ning vähendada maa haavatavust looduslike häiringute suhtes;
 a)  liikmesriik on tõhusalt muutnud oma lõimitud riiklikku energia- ja kliimakava ning oma pikaajalist strateegiat vastavalt artikli 11 lõikele -1 ja on võtnud tarvitusele uued meetmed, et tõhustada kõiki maapõhiseid neeldajaid ja reservuaare viisil, mis soodustab elurikkust, ning vähendada maa haavatavust looduslike häiringute ja kliimamuutuste mõju suhtes, ning
b)  liikmesriik on ammendanud kõik muud käesoleva määruse artikli 12 või määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõike 1 kohased paindlikkusmeetmed;
 b)  liikmesriik on ammendanud kõik muud käesoleva määruse artikli 12 või määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõike 1 kohased paindlikkusmeetmed ja
ba)  liikmesriik järgib direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ sätteid ning
c)  liidus on ajavahemikul 2026–2030 tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside koguheite ja -sidumise aastase summa ning liidu eesmärgi [310 miljonit CO2-ekvivalenttonni netosidumist] vahe negatiivne.
 c)  liidus on ajavahemikul 2026–2030 tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside koguheite ja -sidumise aastase summa ning artikli 4 lõikes 2 sätestatud liidu eesmärgi vahe negatiivne, pärast kõikide muude artikli kohaste paindlikkusmeetmete ammendamist.
Hinnates, kas liidus ületab koguheide kogusidumist, nagu on osutatud punkti c esimeses lõigus, teeb komisjon looduslike häiringute mõju alusel ja liikmesriikide poolt käesoleva artikli lõike 5 kohaselt esitatud teavet kasutades kindlaks, kas lisada 20 % netosidumisest, mida liikmesriigid ajavahemikust 2021–2025 üle ei ole kandnud. Samuti tagab komisjon kõnealuses hinnangus, et liikmesriigid väldivad topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.
 Hinnates, kas liidus ületab koguheide kogusidumist, nagu on osutatud punkti c esimeses lõigus, teeb komisjon looduslike häiringute mõju alusel ja liikmesriikide poolt käesoleva artikli lõike 5 kohaselt esitatud teavet kasutades kindlaks, kas lisada 20 % netosidumisest, mida liikmesriigid ajavahemikust 2021–2025 üle ei ole kandnud. Samuti tagab komisjon kõnealuses hinnangus, et liikmesriigid väldivad topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.
4.  Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kompensatsiooni summa võib hõlmata üksnes neeldajaid, mida arvestatakse heitena võrreldes liikmesriigi eesmärgiga, mis on sätestatud käesoleva määruse IIa lisas, ning see ei tohi ületada 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ajavahemikuks 2026–2030 ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.
 4.  Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kompensatsiooni summa võib hõlmata üksnes neeldajaid, mida arvestatakse heitena võrreldes liikmesriigi eesmärgiga, mis on sätestatud käesoleva määruse IIa lisas, ning see ei tohi ületada 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ajavahemikuks 2026–2030 ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.
5.  Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõju kohta, et nad võiksid saada kompensatsiooni ülejäänud neeldajate eest, mida arvestatakse heitena võrreldes asjaomase liikmesriigi eesmärgiga, mis on sätestatud IIa lisas, kuni VII lisas ajavahemikuks 2026–2030 ette nähtud, teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.“
 5.  Kui kompensatsiooninõue ületab mehhanismi raames kättesaadavat 178 miljonit CO2-ekvivalenttonni, jaotatakse kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.
5a.  Liikmesriikidel on õigus kompenseerida netosidumisi või sidumist, mida arvestatakse heitena võrreldes artikli 4 lõikes 2 neile liikmesriikidele ajavahemikuks 2026–2030 kehtestatud eesmärkidega, kuni 50 miljoni CO2-ekvivalenttonni ulatuses liidu kohta tervikuna, mis on sätestatud VII lisas, pärast käesoleva artikli lõike 3 arvessevõtmist teiste liikmesriikide poolt ajavahemikuks 2021–2025 antud kasutamata kompensatsiooni ulatuses, tingimusel et need liikmesriigid
a)  on ammendanud kõik muud käesoleva määruse artikli 12 või määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõike 1 ja käesoleva artikli lõike 3 kohased paindlikkusmeetmed ja
b)  on esitanud komisjonile piisavalt tõendeid kliimamuutustest tingitud ökosüsteemi häirete mõju kohta, mis põhjustavad ülemäärast heidet või netosidumist viisil, mis ei ole nende kontrolli all ning mida ei oleks olnud võimalik ette näha ega ära hoida, eelkõige rakendades piisavaid kohanemismeetmeid, et tagada mõjutatud piirkonna vastupanuvõime kliimamuutustele. Komisjon teeb liikmesriikide esitatud tõendid üldsusele kättesaadavaks ja võib liikmesriigi esitatud tõendid tagasi lükata, kui ta leiab pärast liikmesriigilt saadud teabe kontrollimist, et see on ebapiisavalt põhjendatud või ebaproportsionaalne, ja
c)  on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt esitatud uusimatesse riigi tasandi energia- ja kliimakavadesse konkreetsed meetmed, et tagada kõigi maapõhiste neeldajate ja reservuaaride kaitse või vajaduse korral tõhustamine ning vähendada maa haavatavust kliimamuutustest tingitud ökosüsteemi häiringute suhtes;
d)  liidus on ajavahemikul 2026–2030 tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside koguheite ja -sidumise aastase summa ning artikli 4 lõikes 2 sätestatud liidu eesmärgi vahe negatiivne, pärast kõikide muude artikli kohaste paindlikkusmeetmete ammendamist.
Kui kompensatsiooninõue ületab saadaoleva kompensatsiooni maksimumsummat, jaotatakse kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.
5b.  Hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] võtab komisjon kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, võttes vastu metoodika lõike 5a punktis b osutatud kliimamuutustest tingitud ökosüsteemi häiringute mõju hindamiseks.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 13c
Artikkel 13c
 Artikkel 13c
Eesmärkide juhtimine
 Eesmärkide juhtimine
Kui liikmesriigis ületab läbivaadatud kasvuhoonegaaside heide ja sidumine 2032. aastal selle liikmesriigi mis tahes aasta eesmärki ajavahemiku 2026–2030 jooksul, võttes arvesse artiklite 12 ja 13b kohaselt kasutatud paindlikkusmeetmeid, kohaldatakse järgmist meedet:
 Kui komisjon leiab artikli 14 lõike 2 kohaselt 2032. aastal tehtud põhjaliku läbivaatamise tulemusena, et liikmesriigi poolt artikli 4 kohaselt kehtestatud eesmärke ja kohustusi ei ole ajavahemiku 2026–2030 ühelgi konkreetsel aastal täidetud, kohaldatakse järgmist meedet:
kooskõlas artikli 15 kohaselt vastu võetud meetmetega lisatakse kasvuhoonegaaside heite näitajale, mille liikmesriik järgmisel aastal esitab, summa, mis võrdub sihttaset ületava kasvuhoonegaaside netoheitega CO2-ekvivalenttonnides, korrutatuna teguriga 1,08.
 kooskõlas artikli 15 kohaselt vastu võetud meetmetega lisatakse nende maakategooriate kasvuhoonegaaside heite näitajale, mille liikmesriik järgmisel aastal esitab, summa, mis võrdub sihttaset ületava kasvuhoonegaaside netoheitega CO2-ekvivalenttonnides, korrutatuna teguriga 1,08.
Kui komisjon leiab, et liikmesriigid ei järgi käesoleva määruse sätteid, võtab ta vajalikud meetmed kooskõlas aluslepingutega.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 13 d (uus)
14a)  Lisatakse järgmine artikkel 13d:
„Artikkel 13d
Rahvusvaheline koostöö
Kui liikmesriik otsustab lubada avalikel või erasektori üksustel maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorist pärit süsinikukrediidi kasutamise kompenseerimiseks, kaasa arvatud Pariisi kokkuleppe artiklite 6.2 ja 6.4 kaudu, siis ei võeta üle kantud või kasutatud sidumiskoguseid selle määruse artikli 4 lõikes 3 sätestatud iga-aastaste eesmärkide täitmisel arvesse.“
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 14 – lõige 1
„1. Liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2027 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 15. märtsiks 2032 ajavahemiku 2026–2030 kohta õigusaktide täitmise aruande, mis sisaldab koguheite ja kogusidumise saldot iga artikli 2 lõike 1 punktides a–j sätestatud maa-arvestuskategooria puhul ajavahemiku 2021–2025 kohta ning iga artikli 2 lõike 2 punktides a–j sätestatud maa-aruandluskategooria puhul ajavahemiku 2026–2030 kohta, kasutades käesolevas määruses sätestatud arvestuseeskirju.
 „1. Liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2027 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 15. märtsiks 2032 ajavahemiku 2026–2030 kohta õigusaktide täitmise aruande, mis sisaldab koguheite ja kogusidumise saldot iga artikli 2 lõike 1 punktides a–j sätestatud maa-arvestuskategooria puhul ajavahemiku 2021–2025 kohta ning iga artikli 2 lõike 2 punktides a–j sätestatud maa-aruandluskategooria puhul ajavahemiku 2026–2030 kohta, kasutades käesolevas määruses sätestatud arvestuseeskirju.
Õigusaktide täitmise aruanne sisaldab hinnangut järgmise kohta:
 Õigusaktide täitmise aruanne sisaldab hinnangut järgmise kohta:
a)  kompromissidega seotud poliitika ja meetmed;
 a)  poliitika ja meetmed, mis on seotud võimalike kompromissidega muude liidu keskkonnaeesmärkide ja -strateegiatega, näiteks nendega, mis on sätestatud kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis ning ELi elurikkuse ja biomajanduse strateegiates;
aa)  meetmed, mida liikmesriigid on võtnud artikli 4 lõike 4a järgimiseks;
b)  kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vaheline koostoime;
 b)  kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise koostoime, sealhulgas poliitika ja meetmed, mille eesmärk on vähendada maa haavatavust looduslike häiringute ja kliima suhtes;
c)  kliimamuutuste leevendamise ja bioloogilise mitmekesisuse vaheline koostoime.
 c)  kliimamuutuste leevendamise ja bioloogilise mitmekesisuse vaheline koostoime;
Vajaduse korral antakse aruandes üksikasjalikku teavet artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete ja seotud koguste kasutamise kavatsuse või kasutamise kohta.“
 Vajaduse korral antakse aruandes üksikasjalikku teavet artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete ja seotud koguste kasutamise kavatsuse või kasutamise kohta. Aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks hõlpsasti kättesaadaval kujul.
Vastavusaruanne põhineb iga-aastastel andmekogumitel, sealhulgas mullaseiresüsteemidest, nagu LUCASe uuringutest, saadud teabel, milles kasutatakse vähemalt 30 cm sügavusi proove ja mis sisaldavad kõiki asjakohaseid parameetreid, mis mõjutavad mulla süsiniku sidumise võimet.“
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 a (uus)
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 15 a (uus)
16a)  Lisatakse artikkel 15a:
„Artikkel 15a
Õiguskaitse kättesaadavus
1.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas nende siseriikliku õigussüsteemiga on nendel üldsuse esindajatel, kes vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele, õigus pöörduda kohtusse või muu seaduslikult loodud sõltumatu ja erapooletu organi poole, et vaidlustada artiklites 4–10 sätestatud õiguslike kohustuste täitmata jätmist.
2.  Asjaomased üldsuse esindajad saavad kasutada lõikes 1 osutatud vaidlustusmenetlust, kui
a)  neil on piisav huvi või
b)  nad väidavad, et nende õigusi rikutakse, kui liikmesriigi haldusmenetluse seadus nõuab seda eeltingimusena.
Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab piisava huvi, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomastele üldsuse esindajatele laialdane juurdepääs õiguskaitsele ja tagada kooskõla keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooniga.
Sel eesmärgil käsitatakse selle lõike kohaldamisel piisavana keskkonnakaitset edendavate, siseriiklikust õigusest tulenevatele nõuetele vastavate valitsusväliste organisatsioonide huvi.
3.  Lõiked 1 ja 2 ei välista eelneva läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuses ega mõjuta nõuet ammendada halduskorras läbivaatamise menetlused enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklikes õigusaktides on selline nõue. Iga selline menetlus on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.
4.  Liikmesriigid tagavad, et praktiline teave halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamise menetluste kasutamise kohta tehakse üldsusele kergesti kättesaadavaks.“;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 16 a (uus)
17)  Lisatakse artikkel 16a:
 välja jäetud
Artikkel 16a
Komiteemenetlus
1.  Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud määruse (EL) 2018/1999 artikli 44 lõike 3 alusel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/201144 tähenduses.
2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“
__________________
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18
Määrus (EL) 2018/841
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kuus kuud pärast [...] Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud ülemaailmset kokkuvõtet aruande käesoleva määruse toimimise kohta, sealhulgas annab vajaduse korral hinnangu artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete mõjule, ning käesoleva määruse panuse kohta 2030. aastaks seatud liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ning panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses vajadusega täiendavate liidu poliitikasuundade ja meetmete järele, pidades silmas vajalikku suuremat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja sidumist liidus.
 2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2025., 2027. ja 2032. aastal eduaruande käesoleva määruse toimimise ja artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta.
2a.  Hiljemalt kuus kuud pärast iga Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel kokku lepitud ülemaailmset kokkuvõtet esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse panuse kohta määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi ja kliimaeesmärkide saavutamisse, Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse ning muude liidu keskkonnaeesmärkide ning Euroopa rohelise kokkuleppe ja sellega kaasnevate asjakohaste strateegiate ja õigusaktide eesmärkide saavutamisse, sealhulgas hinnangu artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete mõju kohta käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele. Aruandes hinnatakse vajadust täiendavate liidu poliitikasuundade ja meetmete järele, pidades silmas vajalikku suuremat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja sidumist liidus ja vajadust saavutada liidu keskkonnaeesmärgid, ning võttes arvesse metsade ja mulla seire-, andmekogumis- ja aruandlussüsteemi mis tahes tulevast täiustamist. Aruanne võtab aluseks uusima ja parima teadusliku tõestusmaterjali, kaasa arvatud IPCC, IPBESi ja määruse (EL) 2021/1119 artiklis 3 osutatud kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu uusimad aruanded.
Pärast aruande esitamist esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud, kui ta peab seda asjakohaseks. Eelkõige sätestatakse ettepanekutes iga-aastased eesmärgid ja juhtimine, mille eesmärk on saavutada artikli 4 lõikes 4 sätestatud eesmärk saada 2035. aastaks kliimaneutraalseks, täiendavad liidu poliitikasuunad ja meetmed ning pärast 2035. aastat kehtiv raamistik, millega lisatakse määruse kohaldamisalasse kasvuhoonegaaside heide ja sidumine muudest sektoritest, nagu mere- ja mageveekeskkond.
 Pärast selle aruande esitamist esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud, kui ta peab seda asjakohaseks. Eelkõige sätestatakse ettepanekutes täiendavad liidu poliitikasuunad ja meetmed, et saavutada artiklis 4 lõikes 3 osutatud pärast 2030. aastat kehtivad maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse eesmärgid, ning laiendada selle määruse kohaldamisala – sellesse lisatakse kasvuhoonegaaside heide ja sidumine mere-, ranniku ja mageveeökosüsteemidest, võttes aluseks usaldusväärsed teaduslikud andmed, ning et seada nendele ökosüsteemidele eraldi netosidumise lisaeesmärke.
2b.  Pärast looduse taastamist käsitlevat liidu õigusraamistikku käsitleva seadusandliku akti jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse, eelkõige artiklis 4 sätestatud kohustuste ja eesmärkide kooskõla selle õigusakti eesmärkidega. Vajadusel võidakse aruandele lisada seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.“;
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EL) 2018/1999
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a – alapunkt 1 – alapunkt ii
liikmesriigi kohustused ja riiklikud eesmärgid seoses kasvuhoonegaaside netosidumisega vastavalt määruse (EL) 2018/841 artikli 4 lõigetele 1 ja 2 ning tema panuste eesmärk, et saavutada liidu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheide 2035. aastaks nullini ja seejärel saavutada negatiivne heide vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 4;
 liikmesriigi kohustused ja riiklikud eesmärgid seoses kasvuhoonegaaside netosidumisega vastavalt määruse (EL) 2018/841 artikli 4 lõigetele 1 ja 2;
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
Määrus (EL) 2018/1999
Artikkel 26 – lõige 6
2a)  Artikli 26 lõikele 6 lisatakse järgmine punkt:
„aa) muuta V lisa 3. osa punkte b ja c, et lisada maakategooriad nendele, mis on hõlmatud kaitstavate maakasutusüksuste seiresüsteemiga, ja nendele, mis on hõlmatud vastavalt taastamisele kuuluvate maakasutusüksuste seiresüsteemiga kooskõlas asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.“;
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c
Määrus (EL) 2018/1999
Artikkel 38 – lõige 4
Kui lõike 1 kohaselt tehtud põhjalik läbivaatamine on lõpule viidud, määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks asjakohaste aastate koguheite, mis on saadud iga liikmesriigi inventuuriandmetes tehtud paranduste alusel ning mis on jaotatud määruse (EL) 2018/842 artikli 9 seisukohast oluliste heiteandmete ja käesoleva määruse V lisa 1. osa punktis c osutatud heiteandmete vahel, samuti määruse (EL) 2018/841 artikli 4 rakendamise seisukohast olulise heite ja sidumise kogusumma.
 Kui lõike 1 kohaselt tehtud põhjalik läbivaatamine on lõpule viidud, võtab komisjon kooskõlas artikliga 43 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks asjakohaste aastate koguheide, mis on saadud iga liikmesriigi inventuuriandmetes tehtud paranduste alusel ning mis on jaotatud määruse (EL) 2018/842 artikli 9 seisukohast oluliste heiteandmete ja käesoleva määruse V lisa 1. osa punktis c osutatud heiteandmete vahel, samuti määruse (EL) 2018/841 artikli 4 rakendamise seisukohast olulise heite ja sidumise kogusumma.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa
Määrus (EL) 2018/841
IIa lisa – tabel

Komisjoni ettepanek

Artikli 4 lõike 2 kohased kasvuhoonegaaside netosidumise liidu eesmärk ja liikmesriikide riiklikud eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks

Liikmesriik

Kasvuhoonegaaside netoheite vähendamine tuhandetes CO2-ekvivalenttonnides 2030. aastal

Belgia

–1 352

Bulgaaria

–9 718

Tšehhi

–1 228

Taani

5 338

Saksamaa

–30 840

Eesti

–2 545

Iirimaa

3 728

Kreeka

–4 373

Hispaania

–43 635

Prantsusmaa

–34 046

Horvaatia

–5 527

Itaalia

–35 758

Küpros

–352

Läti

–644

Leedu

–4 633

Luksemburg

–403

Ungari

–5 724

Malta

2

Madalmaad

–4 523

Austria

–5 650

Poola

–38 098

Portugal

–1 358

Rumeenia

–25 665

Sloveenia

–146

Slovakkia

–6 821

Soome

–17 754

Rootsi

–47 321

EL 27

–310 000

Muudatusettepanek

Artikli 4 lõike 2 kohased kasvuhoonegaaside netosidumise liidu eesmärk ja liikmesriikide riiklikud eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks

Liikmesriik

Kasvuhoonegaaside netoheite vähendamine tuhandetes CO2-ekvivalenttonnides 2030. aastal

Belgia

vähemalt –1 352

Bulgaaria

vähemalt –9 718

Tšehhi

vähemalt –1 228

Taani

vähemalt 5 338

Saksamaa

vähemalt –30 840

Eesti

vähemalt –2 545

Iirimaa

vähemalt 3 728

Kreeka

vähemalt –4 373

Hispaania

vähemalt –43 635

Prantsusmaa

vähemalt –34 046

Horvaatia

vähemalt –5 527

Itaalia

vähemalt –35 758

Küpros

vähemalt –352

Läti

vähemalt –644

Leedu

vähemalt –4 633

Luksemburg

vähemalt –403

Ungari

vähemalt –5 724

Malta

vähemalt 2

Madalmaad

vähemalt 4 523

Austria

vähemalt –5 650

Poola

vähemalt –38 098

Portugal

vähemalt –1 358

Rumeenia

vähemalt –25 665

Sloveenia

vähemalt –146

Slovakkia

vähemalt –6 821

Soome

vähemalt –17 754

Rootsi

vähemalt –47 321

EL 27

vähemalt –310 000

Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa
Määrus (EL) 2018/1999
V lisa – 3. osa
Määruse (EL) 2018/1999 V lisa 3. osa asendatakse järgmisega:
 Määruse (EL) 2018/1999 V lisa 3. osa asendatakse järgmisega:
„Geograafiliselt täpsed andmed maakasutuse muutmise kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Kasvuhoonegaaside inventuuri aluseks on elektroonilised andmebaasid ja geoinfosüsteemid ning need hõlmavad järgmist:
 „Geograafiliselt täpsed andmed maakasutuse muutmise kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, selle 2013. aasta lisa ja 2019. aasta täpsustusega. Kasvuhoonegaaside inventuuri aluseks on elektroonilised andmebaasid ja geoinfosüsteemid, mille jaoks liidu institutsioonid pakuvad liikmesriikidele piisavat tuge ja abi, et tagada kogutud andmete järjepidevus ja läbipaistvus, ning need hõlmavad järgmist:
a)  direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 4 määratletud suure süsinikuvaruga maa-alasid hõlmavate maakasutusüksuste seire süsteem;
 a)  direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 4 määratletud suure süsinikuvaruga maa-alasid hõlmavate maakasutusüksuste seire süsteem;
b)  selliste kaitsealuste maakasutusüksuste seire süsteem, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:
 b)  selliste kaitsealuste maakasutusüksuste seire süsteem, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:
–  suure bioloogilise mitmekesisusega maa, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 3;
 –  suure bioloogilise mitmekesisusega maa, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 3;
–  nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ1 artiklis 4 määratletud ühenduse tähtsusega alad ja erikaitsealad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 6 lõigete 1 ja 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;
 –  nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ 1 artiklis 4 määratletud ühenduse tähtsusega alad ja erikaitsealad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 6 lõigete 1 ja 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;
–  direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas loetletud liikide paljunemis- ja puhkepaigad, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 12 kohaseid kaitsemeetmeid;
 –  direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas loetletud liikide paljunemis- ja puhkepaigad, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 12 kohaseid kaitsemeetmeid;
–  direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mis aitavad kaasa nende elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 2 või mille suhtes võib kohaldada ennetus- ja parandusmeetmeid vastavalt direktiivile 2004/35/EÜ2;
 –  direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mis aitavad kaasa nende elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 2 või mille suhtes võib kohaldada ennetus- ja parandusmeetmeid vastavalt direktiivile 2004/35/EÜ2;
–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ3 artikli 4 kohaselt klassifitseeritud erikaitsealad ja väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/147/EMÜ artikli 4 ja direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;
 –  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ3 artikli 4 kohaselt klassifitseeritud erikaitsealad ja väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/147/EMÜ artikli 4 ja direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;
–  maaüksused, mille suhtes kohaldatakse selliste lindude kaitse meetmeid, mille kohta on direktiivi 2009/147/EÜ artikli 12 kohaselt teatatud, et need ei ole turvalises seisundis, eesmärgiga täita kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 4 teises lauses sätestatud nõuet, et tuleb püüda vältida elupaikade saastamist ja kahjustamist, või täita kõnealuse direktiivi artiklis 3 sätestatud nõuet, et tuleb säilitada ja hoida linnuliikide elupaikade piisav mitmekesisus ja suurus;
 –  maaüksused, mille suhtes kohaldatakse selliste lindude kaitse meetmeid, mille kohta on direktiivi 2009/147/EÜ artikli 12 kohaselt teatatud, et need ei ole turvalises seisundis, eesmärgiga täita kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 4 teises lauses sätestatud nõuet, et tuleb püüda vältida elupaikade saastamist ja kahjustamist, või täita kõnealuse direktiivi artiklis 3 sätestatud nõuet, et tuleb säilitada ja hoida linnuliikide elupaikade piisav mitmekesisus ja suurus;
–  muud elupaigad, mille liikmesriik määrab direktiivides 92/42/EMÜ ja 2009/147/EÜ sätestatutega samaväärseks otstarbeks;
 –  muud elupaigad, mille liikmesriik määrab direktiivides 92/42/EMÜ ja 2009/147/EÜ sätestatutega samaväärseks otstarbeks;
–  maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ4 artikli 4 punktis iii osutatud pinnaveekogude ökoloogilist seisundit ja tagada, et see ei halvene;
 –  maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ4 artikli 4 punktis iii osutatud pinnaveekogude ökoloogilist seisundit ja tagada, et see ei halvene;
–  looduslikud lammid või üleujutusvee hoidmiseks kasutatavad alad, mis on liikmesriikide kaitse all seoses üleujutusriski maandamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/60/EÜ5;
 –  looduslikud lammid või üleujutusvee hoidmiseks kasutatavad alad, mis on liikmesriikide kaitse all seoses üleujutusriski maandamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/60/EÜ5;
–  liikmesriikide poolt kaitsealade eesmärkide saavutamiseks määratud kaitsealad;
c)  selliste taastamist vajavate maakasutusüksuste seire süsteem, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:
 c)  selliste taastamist vajavate maakasutusüksuste seire süsteem, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:
–  eespool punktis b kirjeldatud ühenduse tähtsusega alad ja erikaitsealad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamis- või asendusmeetmeid, mille eesmärk on täita ala kaitse-eesmärke;
 –  eespool punktis b kirjeldatud ühenduse tähtsusega alad ja erikaitsealad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamis- või asendusmeetmeid, mille eesmärk on täita ala kaitse-eesmärke;
–  direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõikes 2 osutatud või I lisas loetletud metslinnuliikide elupaigad, mis asuvad väljaspool erikaitsealasid ja mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid seoses direktiivi 2009/147/EÜ kohaldamisega;
 –  direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõikes 2 osutatud või I lisas loetletud metslinnuliikide elupaigad, mis asuvad väljaspool erikaitsealasid ja mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid seoses direktiivi 2009/147/EÜ kohaldamisega;
–  direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid direktiivi 92/43/EMÜ kohase soodsa kaitsestaatuse saavutamiseks, ja/või on kindlaks tehtud, et need vajavad parandusmeetmeid direktiivi 2004/35/EÜ artikli 6 tähenduses;
 –  direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid direktiivi 92/43/EMÜ kohase soodsa kaitsestaatuse saavutamiseks, ja/või on kindlaks tehtud, et need vajavad parandusmeetmeid direktiivi 2004/35/EÜ artikli 6 tähenduses;
–  alad, mille puhul on liikmesriigis kohaldatava looduse taastamise kava kohaselt kindlaks tehtud, et need vajavad taastamist;
 –  alad, mille puhul on liikmesriigis kohaldatava looduse taastamise kava kohaselt kindlaks tehtud, et need vajavad taastamist või mille suhtes kohaldatakse meetmeid nende seisundi halvenemise vältimiseks;
–  maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et taastada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 punktis iii osutatud pinnaveekogude hea ökoloogiline seisund, või meetmeid, mis on vajalikud, et taastada selliste veekogude väga hea ökoloogiline seisund, kui see on seadusega nõutav;
 –  maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et taastada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 punktis iii osutatud pinnaveekogude hea ökoloogiline seisund, või meetmeid, mis on vajalikud, et taastada selliste veekogude väga hea ökoloogiline seisund, kui see on seadusega nõutav;
–  maaüksused, mille suhtes kohaldatakse märgalade loomise ja taastamise meetmeid, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ VI lisa B osa punktis vii;
 –  maaüksused, mille suhtes kohaldatakse märgalade loomise ja taastamise meetmeid, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ VI lisa B osa punktis vii;
–  alad, mis vajavad ökosüsteemi taastamist, et saavutada ökosüsteemi hea seisund kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/8526;
 –  alad, mis vajavad ökosüsteemi taastamist, et saavutada ökosüsteemi hea seisund kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/8526;
d)  suure kliimariskiga maakasutusüksuste seire süsteem:
 d)  suure kliimariskiga maakasutusüksuste seire süsteem:
–  alad, mille eest makstakse määruse (EL) 2018/841 artikli 13b lõike 5 alusel looduslike häiringute eest kompensatsiooni;
 –  alad, mille eest makstakse määruse (EL) 2018/841 artikli 13b lõike 5 alusel looduslike häiringute eest kompensatsiooni;
–  direktiivi 2007/60/EÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud alad;
 –  direktiivi 2007/60/EÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud alad;
–  liikmesriikide riiklikus kohanemisstrateegias kindlaks määratud suure loodusliku ja inimtegevusest tingitud ohuga alad, mille suhtes kohaldatakse kliimaga seotud katastroofiohu vähendamise meetmeid.
 –  liikmesriikide riiklikus kohanemisstrateegias kindlaks määratud suure loodusliku ja inimtegevusest tingitud ohuga alad, mille suhtes kohaldatakse kliimaga seotud katastroofiohu vähendamise meetmeid.
da)  mulla süsinikuvarude seire süsteem, mis kasutab muu hulgas iga-aastaseid maakasutuse statistilise raamuuringu (LUCAS) andmekogumeid.
Kasvuhoonegaaside inventuur võimaldab andmevahetust ja andmete integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide vahel.
 Kasvuhoonegaaside inventuur võimaldab andmevahetust ja andmete integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide vahel, samuti nende võrreldavust ja üldsuse juurdepääsu.
Ajavahemikuks 2021–2025 1. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Heite ja sidumise jaoks sellise süsiniku talletaja puhul, mille arvele langeb vähemalt 25–30 % heitest või sidumisest allika või neeldaja kategoorias, mis on liikmesriigi riiklikus inventuurisüsteemis prioriteediks seatud, sest selle kohta esitatud hinnangul on märkimisväärne mõju riigi kasvuhoonegaaside heite summaarsetele inventuuriandmetele seoses heite ja sidumise absoluuttasemega, heite ja sidumise suundumustega või maakasutuskategooriate heite ja sidumise määramatusega, ning alates 2026. aastast kõikide süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul vähemalt 2. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.
 Ajavahemikuks 2021–2025 1. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, selle 2013. aasta lisa ja selle 2019. aasta täpsustusega. Heite ja sidumise jaoks sellise süsiniku talletaja puhul, mille arvele langeb vähemalt 25–30 % heitest või sidumisest allika või neeldaja kategoorias, mis on liikmesriigi riiklikus inventuurisüsteemis prioriteediks seatud, sest selle kohta esitatud hinnangul on märkimisväärne mõju riigi kasvuhoonegaaside heite summaarsetele inventuuriandmetele seoses heite ja sidumise absoluuttasemega, heite ja sidumise suundumustega või maakasutuskategooriate heite ja sidumise määramatusega, ning alates 2026. aastast kõikide süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul vähemalt 2. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, selle 2013. aasta lisa ja selle 2019. aasta täpsustusega.
Alates 2026. aastast kohaldavad liikmesriigid kõigi süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul, mis puudutavad alasid, mis hõlmavad suure süsinikuvaruga maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktis c, alasid, mis hõlmavad kaitsealuseid või taastamisel olevaid maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktides d ja e, ning alasid, mis hõlmavad tulevikus suure kliimariskiga maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktis f, 3. määramistasandi meetodit kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, selle 2013. aasta lisa ja 2019. aasta täpsustusega.“
____________________
 ____________________
1 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (ELT L 206, 22.7.1992, lk 7).
 1.Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(ELT L 206, 22.7.1992, lk 7).
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ, keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56).
 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ, keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56).
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. novembri 2009 , loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktooberi 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, , millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ, , üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27).
 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27).
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, , millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(1)* Märge „cp“ vastuvõetud muudatusettepaneku päises tähistab kõnealuse muudatusettepaneku vastavat osa.
(2) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks(A9‑0161/2022)

Viimane päevakajastamine: 27. september 2022Õigusteave - Privaatsuspoliitika