Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/0197(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0150/2022

Esitatud tekstid :

A9-0150/2022

Arutelud :

CRE 07/06/2022 - 7
PV 14/02/2023 - 3
CRE 14/02/2023 - 3

Hääletused :

PV 08/06/2022 - 16.3
CRE 08/06/2022 - 16.3
Selgitused hääletuse kohta
PV 14/02/2023 - 8.11
CRE 14/02/2023 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0234
P9_TA(2023)0039

Vastuvõetud tekstid
PDF 251kWORD 98k
Kolmapäev, 8. juuni 2022 - Strasbourg
Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2 heite normid ***I
P9_TA(2022)0234A9-0150/2022

Euroopa Parlamendi 8. juunil 2022. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631, et karmistada uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2‑heite norme kooskõlas liidu suuremate kliimaeesmärkidega (COM(2021)0556 – C9‑0322/2021 – 2021/0197(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“) jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailmas keskmise temperatuuri tõus industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi selle nimel, et temperatuuri tõus piirduks üksnes 1,5 °C-ga võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega.
 (1)  2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“) jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailmas keskmise temperatuuri tõus industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi selle nimel, et temperatuuri tõus piirduks üksnes 1,5 °C‑ga võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Glasgow kliimapakti vastuvõtmisega 2021. aasta novembris tunnistasid selle osalised, et maailma keskmise temperatuuri tõusu hoidmine allpool 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega vähendaks märkimisväärselt kliimamuutuste riske ja mõju, ning võtsid kohustuse suurendada 2022. aasta lõpuks oma 2030. aastaks seatud eesmärke, et kiirendada kliimameetmete võtmist sellel kriitilisel kümnendil ja kõrvaldada eesmärkidega seotud lõhe 1,5 °C eesmärgiga.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 201923. Tulenevalt COVID-19 pandeemia väga tõsisest mõjust liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule on Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus veelgi kasvanud.
 (2)  Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 201923. Euroopa Parlament nõudis oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis Euroopa rohelise kokkuleppe kohta seda, et üleminek kliimaneutraalsele ühiskonnale tuleb saavutada hiljemalt 2050. aastaks, ning kuulutas oma 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta välja kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra. Tulenevalt COVID-19 pandeemia väga tõsisest mõjust liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule on Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus veelgi kasvanud.
_________________
 _________________
23 Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640).
 23 Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640).
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Euroopa rohelises kokkuleppes on esitatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest. Samas mõjutab see üleminek naisi ja mehi erinevalt ning avaldab eriti suurt mõju teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, nagu eakamad inimesed, puuetega inimesed ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale.
 (3)  ELi eesmärk on koostada 2050. aastaks uus majanduskasvu strateegia, milles keskendutakse liidu muutmisele õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, millele on omased elujõulised tööstusharud, mis jäävad maailma liidriks oma asjakohases segmendis, ja üleilmsed innovatsiooni edendajad, tagades samal ajal hästi tasustatud kvaliteetsed töökohad liidus. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest. Sellega seoses on 2030. aastani kehtivas kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärk kiirendada roheüleminekut kliimaneutraalsele, kestlikule, mittetoksilisele, ressursitõhusale, taastuvenergial põhinevale, vastupidavale ja konkurentsivõimelisele ringmajandusele õiglasel, võrdsel ja kaasaval viisil ning kaitsta, taastada ja parandada keskkonna seisundit ning toetada Euroopa rohelises kokkuleppes esitatud meetmeteid ja algatusi ning neile tugineda. Samas mõjutab see üleminek naisi ja mehi erinevalt ning avaldab eriti suurt mõju teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele ja haavatavatele rühmadele, nagu eakamad inimesed, puuetega inimesed ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed, ning inimestele ja leibkondadele, kellel on väike või keskmisest väiksem sissetulek. Lisaks mõjutab üleminek erinevalt ka liidu piirkondi, eelkõige struktuurselt ebasoodsas olukorras olevaid, perifeerseid ja äärepoolseimaid piirkondi. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) [--]24 on liit sätestanud oma eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka siduv kohustus vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast seotud koguste mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
 (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111924 on liit sätestanud õigusaktis oma eesmärgi vähendada hiljemalt 2050. aastaks netoheide nullini ja eesmärgi saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidusisene siduv kliimaalane vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet (st heide pärast seotud koguste mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
_________________
 _________________
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu [...] 2021. aasta määrus (EL) [.../...], millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) ([ELT L .../…]).
 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Kõik majandussektorid, sealhulgas maanteetranspordisektor, peaksid heite vähendamisele kaasa aitama.
 (6)  Kõik majandussektorid, sealhulgas maanteetranspordisektor, peaksid heite vähendamisele kaasa aitama. Transpordisektor on ainus sektor, kus heide on pärast 1990. aastat suurenenud. See hõlmab kerg- ja raskesõidukitega maanteetransporti, mille arvele langeb kokku rohkem kui 70 % transpordi koguheitest.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  On ülimalt oluline, et individuaalne liikuvus jääks kättesaadavaks ja taskukohaseks kõigile, eriti pendelrändajatele, kellel puudub juurdepääs kvaliteetsele avalikule transporditeenusele või muudele liikuvuslahendustele.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)  2021. aastal Glasgows (Ühendkuningriik) toimuud ÜRO kliimamuutuste konverentsil, mida tuntakse COP26 nime all, võeti kohustus kiirendada ülemaailmset üleminekut heiteta sõidukitele. Samuti võeti kohustus tagada, et üleminek oleks õiglane ja kestlik, nii et ühtki piirkonda ega kogukonda ei jäetaks kõrvale, ning rõhutati, kui oluline on tagada tööjõu õiglane ümberpaigutamine ning inimväärsete töövõimaluste ja kvaliteetsete töökohtade loomine.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Käesolevas määruses sätestatud meetmed moodustavad osa ühtsest ja terviklikust raamistikust, mis on vajalik liidu kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise üldeesmärgi saavutamiseks.
 (7)  Käesolevas määruses sätestatud meetmed moodustavad osa ühtsest ja terviklikust raamistikust, mis on vajalik liidu kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise üldeesmärgi saavutamiseks, samuti selleks, et vähendada liidu sõltuvust imporditud fossiilkütustest, mis hõlmab ka naftaimporti, mille väärtus oli ainuüksi 2018. aastal 227,5 miljardit eurot, arvestades, et nafta on jätkuvalt peamine sõiduautodes ja kaubikutes kasutatav energiaallikas (94 %). Nafta järkjärgulisel kasutuselt kõrvaldamisel on oluline mitte minna ühelt sõltuvuselt teisele üle. Selleks et tagada Euroopa töötleva tööstuse tulevane elujõulisus ja tugevdada liidu strateegilist autonoomiat, on väga oluline, et komisjon teeks koostööd liikmesriikide ja tööstuse sidusrühmadega selle nimel, et kindlustada CO2-heiteta ja vähese CO2-heitega tehnoloogiate jaoks vajalike strateegiliste materjalide ja haruldaste muldmetallide tarneahel.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Kuna käesoleva määruse läbivaatamine on osa kliimamuutuste vastu võitlemiseks tehtavatest pingutustest, mille eesmärk on täita maanteetranspordi CO2-heite vähendamise alased keskkonnaeesmärgid, tuleks seejuures arvesse võtta selle protsessi märkimisväärseid tööstuslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, et tagada kõigile tööhõive ja juurdepääsetav liikuvus.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Selleks et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, on vaja karmistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/63125 sätestatud vähendamisnõudeid nii sõiduautode kui ka väikeste tarbesõidukite puhul. Samuti tuleb ette näha selge tee heite edasiseks vähendamiseks pärast 2030. aastat, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk. Kui maanteetranspordis ei võeta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ambitsioonikaid meetmeid, tuleks heitkoguseid vähendada rohkem teistes sektorites, sealhulgas sektorites, kus CO2-heite vähendamine on keerulisem.
 (8)  Selleks et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning anda selge suund selle eesmärgi saavutamiseks ja aidata saavutada vajalik heite vähendamine enne 2030. aastat, on vaja karmistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/63125 sätestatud vähendamisnõudeid nii sõiduautode kui ka väikeste tarbesõidukite puhul. Samuti tuleb ette näha selge tee heite edasiseks vähendamiseks pärast 2030. aastat, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk. Selle eesmärgi saavutamiseks on kõige kulutõhusama stsenaariumi kohaselt vaja vähendada transpordisektori heitkoguseid ligikaudu 90 %, arvestades, et kasvuhoonegaaside heitkogused suurenevad praegu ainult transpordisektoris. Samal ajal on äärmiselt oluline, et täiendavad liidu seadusandlikud aktid, näiteks direktiiv (EL) 2018/200125a, tagaksid taastuvenergia kiire kasutuselevõtu, et liidu autopargile saaks toidet anda täiendav taastuvelekter. Kui maanteetranspordis ei võeta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ambitsioonikaid meetmeid, tuleks heitkoguseid vähendada rohkem teistes sektorites, sealhulgas sektorites, kus CO2-heite vähendamine on keerulisem. Digi- ja roheüleminekus tuleks käsitleda ka sotsiaalse mõõtme tähtsust, et tagada liikuvuse kättesaadavus kõigi jaoks, hõlmates energia maksustamise mõju taskukohasusele ning kõrgemate energiahindade otsest ja kaudset mõju transpordile liidu eri piirkondades, samuti tööstuslikke tagajärgi, et tagada tööhõive ja tööstuse konkurentsivõime.
__________________
 __________________
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).
 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).
25a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Hiljutistest uuringutest nähtub, et akutoitega elektrisõidukid on juba mitmes autosegmendis tavaautode suhtes konkurentsivõimelised, kui võtta arvesse nende omamise kogukulu. Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite rangemad CO2-heite normid kiirendavad akutoitega elektrisõidukite omamise kogukulu vähendamist, muutes need kogu liidus kõigile tarbijarühmadele sisepõlemismootoriga sõidukitest atraktiivsemaks. Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite rangemad CO2-heite normid aastatel 2025–2030 kiirendavad ka kasutatud autode turu CO2-heite vähendamist kõigis autosegmentides, tuues suuremat kasu väiksema ja keskmise sissetulekuga tarbijatele.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Rangemad CO2-heite vähendamise nõuded peaksid soodustama heiteta sõidukite kasutuselevõttu liidu turul, tuues samal ajal kasu tarbijatele ja kodanikele õhukvaliteedi ja energiasäästu seisukohast ning tagades jätkuva innovatsiooni autotööstuse väärtusahelas. Ülemaailmses kontekstis peab ka ELi autotööstuse väärtusahel käimasolevas üleminekus heitevabale liikuvusele olema juhtival kohal. Rangemad CO2-heite vähendamise normid on kogu sõidukipargile kehtestatud sihttasemete järgimise seisukohast tehnoloogianeutraalsed. Heiteta sõidukipargi sihttaseme järgimiseks on nüüd ja edaspidigi olemas mitmesugused tehnoloogilised lahendused. Heiteta sõidukite hulka kuuluvad praegu akutoitega elektrisõidukid ning kütuseelemendiga ja muud vesinikkütusega töötavad sõidukid, ning uuendusliku tehnoloogia väljatöötamine jätkub. Heiteta ja vähese heitega sõidukid, mille hulka kuuluvad ka tõhusad pistikühendusega hübriidsõidukid, võivad üleminekuprotsessis jätkuvalt rolli mängida.
 (9)  Rangemad CO2-heite vähendamise nõuded peaksid soodustama heiteta sõidukite kasutuselevõttu liidu turul, tuues samal ajal kasu tarbijatele ja kodanikele õhukvaliteedi, energiajulgeoleku ja ‑tõhususe suurendamise ja sellega seotud energiasäästu seisukohast ning tagades jätkuva innovatsiooni autotööstuse väärtusahelas. Ülemaailmses kontekstis peab ka ELi autotööstuse väärtusahel käimasolevas üleminekus heitevabale liikuvusele olema juhtival kohal. Rangemad CO2-heite vähendamise normid on kogu sõidukipargile kehtestatud sihttasemete järgimise seisukohast tehnoloogianeutraalsed. Heiteta sõidukipargi sihttaseme järgimiseks on nüüd ja edaspidigi olemas mitmesugused tehnoloogilised lahendused. Heiteta sõidukite hulka kuuluvad praegu akutoitega elektrisõidukid ning kütuseelemendiga ja muud vesinikkütusega töötavad sõidukid, samas kui uuendusliku tehnoloogia väljatöötamine jätkub. Heiteta ja vähese heitega sõidukid, mille hulka kuuluvad ka tõhusad pistikühendusega hübriidsõidukid, seni kui on tagatud täpsete ja täielike andmete kättesaadavus niisugust liiki sõidukite heitenäitajate kohta, võivad üleminekuprotsessis jätkuvalt rolli mängida.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Tehnoloogiline innovatsioon on liidus liikuvuse CO2-heite vähendamise eeltingimus ja seetõttu tuleks seda toetada. Kasvava rahvusvahelise konkurentsi tingimustes peaksid liit ja liikmesriigid jätkama oma pingutusi, et uurida ja arendada algatusi, millega edendatakse sektoris koostoimet, mille näiteks on Euroopa akuliit, ning toetama avaliku ja erasektori investeeringuid Euroopa autotööstuse teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Selle eesmärk peaks olema säilitada Euroopa tehnoloogiline juhtpositsioon selles sektoris, arendada liidus tulevikutehnoloogiate tööstuslikku tipptaset ning tagada liidu tööstusbaasi pikaajaline kestlikkus ja konkurentsivõime.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 b (uus)
(10b)  Teatavad liikmesriigid on teatanud oma kavast kiirendada heiteta sõidukite kasutuselevõttu, kehtestades nende territooriumil turule lastavatele CO2-heidet tekitavatele uutele sõiduautodele ja väikestele tarbesõidukitele järkjärguliselt kasutuselt kõrvaldamise kuupäeva, mis on liidu tasandil sätestatud kuupäevast varasem. Komisjon peaks selgitama välja võimalused hõlbustada kooskõlas selliste kavadega liikmesriikide üleminekut heiteta kergsõidukitele.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 c (uus)
(10c)  Selged regulatiivsed signaalid peaksid võimaldama tootjatel teha investeerimisotsuseid. Nende signaalide puudumine võib tekitada ohu, et liidu autotööstus kaotab nii konkurentsivõime ja tehnoloogilise juhtpositsiooni, kui ta ei investeeri kiiresti, kui ka turuosa ülemaailmsetel ja kodumaistel turgudel.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 d (uus)
(10d)  Sotsiaaldialoogi tugevdamine autotööstuses on äärmiselt oluline õiglase ülemineku territoriaalsete kavade ja riiklike kliimameetmete sotsiaalkavade üle läbirääkimiste pidamisel ja nende vastuvõtmisel tootja, piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil. On äärmiselt oluline tagada ka tööjõu ümberkujundamine konkreetses geograafilises piirkonnas, võttes arvesse piirkonna võimalusi.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  CO2-heite sihttasemete muutmisega peaks kaasnema Euroopa strateegia heiteta sõidukite tootmise laiendamisest ja nendega seotud tehnoloogiliste lahenduste ulatuslikumast kasutuselevõtust tulenevate küsimuste lahendamiseks, samuti sektori töötajate täiendus- ja ümberõppe ning majandustegevuse mitmekesistamise ja ümberkorraldamise vajaduse rahuldamiseks. Kui see on asjakohane, tuleks kaaluda ELi ja liikmesriikide tasandil rahalise toetuse andmist erainvesteeringute kaasamiseks, sealhulgas ESF+, õiglase ülemineku fondi, innovatsioonifondi, taaste- ja vastupidavusrahastu ning mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „Next Generation EU“ muude rahastamisvahendite kaudu, kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Muudetud keskkonna- ja energiaalase riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel toetada ettevõtjaid tootmisprotsessidega seotud CO2-heite vähendamisel ja keskkonnahoidlikuma tehnoloogia kasutuselevõtmisel uue tööstusstrateegia kontekstis.
 (11)  CO2-heite sihttasemete muutmisega peaks kaasnema Euroopa strateegia heiteta sõidukite tootmise laiendamisest ja nendega seotud tehnoloogiliste lahenduste ulatuslikumast kasutuselevõtust tulenevate küsimuste lahendamiseks, võttes arvesse iga liikmesriigi eripärasid, samuti sektori töötajate täiendus- ja ümberõppe ning majandustegevuse mitmekesistamise ja ümberkorraldamise vajaduse rahuldamiseks, säilitades liidus autotööstuse tööhõive tasemed. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mõjule, mida üleminek avaldab mikroettevõtjatele ja VKEdele kogu tarneahelas. Kui see on asjakohane, tuleks ELi ja liikmesriikide tasandil eraldada rahalist toetust erainvesteeringute kaasamiseks, sealhulgas ESF+, õiglase ülemineku fondi, innovatsioonifondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, taaste- ja vastupidavusrahastu ning mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „Next Generation EU“ muude rahastamisvahendite kaudu, kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Lisaks oleks liidu tasandil vaja autotööstuses toimuva ülemineku toetamiseks sihtotstarbelist rahastamisvoogu, et tegeleda eelkõige igasuguse tööhõivele avalduva negatiivse mõjuga. Muudetud keskkonna- ja energiaalase riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel toetada ettevõtjaid tootmisprotsessidega seotud CO2-heite vähendamisel ja keskkonnahoidlikuma tehnoloogia kasutuselevõtmisel uue tööstusstrateegia kontekstis.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Ajakohastatud uue tööstusstrateegiaga26 nähakse ette rohe- ja digipöörde juhiste koostamine koostöös tööstussektori, avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega. Seega tuleks autotööstuse väärtusahelas toimuva üleminekuga seoses välja töötada üleminekujuhis liikuvuse ökosüsteemi jaoks. Selle ülemineku puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata autotööstuse tarneahelas tegutsevatele VKEdele ja sotsiaalpartneritega konsulteerimisele, sealhulgas liikmesriikide tasandil, ning tugineda Euroopa oskuste tegevuskavale, sealhulgas sellistele algatustele nagu oskuste pakt, et kaasata erasektor ja muud sidusrühmad rohe- ja digipöördega seonduvasse Euroopa tööjõu täiendus- ja ümberõppesse. Ülemineku kavandamisel tuleks samuti käsitleda asjakohaseid Euroopa ja riikliku tasandi meetmeid ja stiimuleid, et edendada heiteta sõidukite taskukohasust. Liikuvuse ökosüsteemi terviklikul üleminekul tehtud edusamme tuleks kajastada iga kahe aasta järel koostatavas komisjoni eduaruandes, milles muu hulgas käsitletakse heiteta sõidukite kasutuselevõtu edenemist, nende sõidukite hindade muutumist, alternatiivkütuste arendamist ja vastava taristu kasutuselevõttu kooskõlas alternatiivkütuste taristu määrusega, uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste potentsiaali kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisel, rahvusvahelist konkurentsivõimet, investeeringuid autotööstuse väärtusahelasse, töötajate täiendus- ja ümberõpet ning tegevuse ümberkorraldamist. Eduaruande koostamisel tuginetakse ka vahearuannetele, mille liikmesriigid esitavad alternatiivkütuste taristu määruse alusel iga kahe aasta järel. Komisjon peaks eduaruande koostamisel konsulteerima sotsiaalpartneritega ja kajastama sotsiaaldialoogi tulemusi. Innovatsioon autotööstuse tarneahelas jätkub. Uuenduslikud tehnoloogilised lahendused, nagu sünteetiliste kütuste tootmine CO2 sidumisega õhust, võivad edasiarendamisel pakkuda väljavaateid taskukohaseks kliimaneutraalseks liikuvuseks. Seepärast peaks komisjon oma eduaruandes jälgima ka innovatsiooni arengut kõnealuses sektoris.
 (12)  Ajakohastatud uue tööstusstrateegiaga26 nähakse ette rohe- ja digipöörde juhiste koostamine koostöös tööstussektori, avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega. Seega tuleks autotööstuse väärtusahelas toimuva üleminekuga seoses välja töötada üleminekujuhis liikuvuse ökosüsteemi jaoks, tagades täieliku läbipaistvuse ja konsulteerimise kõikide sidusrühmadega, kaaludes muu hulgas autotööstuse sotsiaaldialoogi pidamiseks erifoorumi loomist. Selle ülemineku puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata autotööstuse tarneahelas tegutsevatele VKEdele, sealhulgas mikroettevõtjatele, ja sotsiaalpartneritega konsulteerimisele, sealhulgas liikmesriikide tasandil, ning tugineda nõukogu soovitusele õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta ja Euroopa oskuste tegevuskavale, sealhulgas sellistele algatustele nagu oskuste pakt, et kaasata erasektor ja muud sidusrühmad rohe- ja digipöördega seonduvasse Euroopa tööjõu täiendus- ja ümberõppesse. Ülemineku kavandamisel tuleks samuti käsitleda asjakohaseid Euroopa ja riikliku tasandi meetmeid ja stiimuleid, et edendada heiteta sõidukite taskukohasust ja kestlikkust. Samuti tuleks käsitleda riigihangete võimalikku rolli selles üleminekus ning sellega seoses peaks komisjon kaaluma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/116126a läbivaatamist, et tagada selle kooskõla määruse (EL) 2019/631 eesmärkidega. Liikuvuse ökosüsteemi terviklikul üleminekul tehtud edusamme tuleks kajastada igal aastal koostatavas komisjoni eduaruandes, milles muu hulgas käsitletakse heiteta sõidukite kasutuselevõtu edenemist, nende sõidukite hindade muutumist ja elektritarbimist, mõju tarbijatele, alternatiivkütuste arendamist ja vastava taristu kasutuselevõttu kooskõlas alternatiivkütuste taristu määrusega, taastuvenergia osakaalu arendamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/200126b esitatud nõuetega, uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste potentsiaali kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisel, rahvusvahelist konkurentsivõimet, investeeringuid autotööstuse väärtusahelasse, töötajate täiendus- ja ümberõpet ning tegevuse ümberkorraldamist, eelkõige piirkondades, kus autotööstuse väärtusahelaga seotud töökohtade osakaal on suur, ning kergsõidukite vanusega seotud heitkoguseid, võttes arvesse meetmeid, mille eesmärk on vanemate sõidukite sünkroonne, sotsiaalselt õiglane ja keskkonnahoidlik järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine. Eduaruande koostamisel tuginetakse ka vahearuannetele, mille liikmesriigid esitavad alternatiivkütuste taristu määruse alusel. Komisjon peaks eduaruande koostamisel konsulteerima sotsiaalpartneritega ja kajastama sotsiaaldialoogi tulemusi. Komisjon peaks ulatusliku teadmusbaasi tagamiseks konsulteerima ka mitmesuguste sõltumatute ekspertide, sidusrühmade ning riiklike ja piirkondlike haldusasutustega. Innovatsioon autotööstuse tarneahelas jätkub. Uuenduslikud tehnoloogilised lahendused, nagu sünteetiliste kütuste tootmine CO2 sidumisega õhust ja vesinikkütusega sõidukid, millel on pardal vesiniku mahutisüsteemi tehnoloogia, võivad edasiarendamisel pakkuda väljavaateid taskukohaseks kliimaneutraalseks liikuvuseks. Seepärast peaks komisjon oma eduaruandes jälgima ka innovatsiooni arengut kõnealuses sektoris.
_________________
 _________________
26 Komisjoni 5. mai 2021. aasta teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021)0350).
 26 Komisjoni 5. mai 2021. aasta teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021)0350).
26a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116).
26b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Kuigi käesolevat määrust kohaldatakse ainult uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele, on oluline lisada see laiaulatuslikumasse liidu tasandi tegevuskavasse, mille eesmärk on olemasoleva sõidukipargi CO2-heite vähendamine, et kaitsta keskkonda ja kodanike tervist kõikides liikmesriikides. Praegune sõidukipark on jätkuvalt tegur, mis suurendab keskkonnalase tulemuslikkuse puudulikkust ka edaspidi, kuna sõidukipargi uuenemine on aeglane. Ka saastavate kasutatud sõidukite praegune turg Kesk- ja Ida-Euroopas tekitab ohu, et saaste kandub üle liidu majanduslikult vähem arenenud piirkondadesse. Auahnete kliimaeesmärkide saavutamine 2050. aastaks peaks olema kooskõlas kõigi liidu kodanike õigusega puhtamale õhule. Selleks et kiirendada olemasoleva sõidukipargi heitkoguste vähendamist, on ülimalt oluline, et komisjon esitaks viivitamata seadusandlikud meetmed, mille eesmärk on luua moderniseerimist soodustav raamistik ning edendada praegu olemasolevate CO2-heidet vähendavate tehnoloogiate kasutamist, näiteks vähese CO2-heitega kütused või vähem energiat tarbivad lambid, kiirendada kauba- ja reisijateveo ümbersuunamist, edendada keskkonnasõbralikumaid transpordiharjumusi, näiteks koossõit, kergliiklus ja ühistransport linnades, ning käsitleda võimalikku autotööstuse süsinikdioksiidi lekke ohtu liidus.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 b (uus)
(12b)  Selleks et tagada kooskõla liidu uue, 2030. aastaks seatud kliimaeesmärgiga ja rangemate CO2-heite normidega, tuleks teha ettepanek ajakohastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ26a, et sealhulgas võimaldada selle kohaldamisala laiendamist nii, et see hõlmaks ka teatava sõidukipargi suurusega erasektori äriühingutele kuuluvaid või nende liisitavaid sõidukeid, et edendada heiteta sõidukite nõudluse suurendamist. Kuna äriühingute sõidukiparkide sõidukid sisenevad eraturule kiiremini, võimaldaks see kiiremini luua kasutatud heiteta sõidukite turu, mis on eriti oluline piirkondades, kus üleminek osutub keerulisemaks, ning mis aitaks kaasa kogu liidus kiiremale hinnapariteedi saavutamisele tavasõidukitega võrreldes.
____________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Neid kogu ELi sõidukiparki hõlmavaid eesmärke tuleb täiendada vajaliku laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtmisega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/94/EL27.
 (13)  Neid kogu ELi sõidukiparki hõlmavaid eesmärke tuleks täiendada vajaliku laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtmisega, mis on ülimalt oluline rangemate eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL27 nõrka ja aeglast rakendamist, peaks rangemate CO2-heite vähendamise eesmärkidega kaasnema ambitsioonikas määrus alternatiivkütuste taristu kohta, milles sätestatakse kaugeleulatuvad kohustuslikud eesmärgid alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks kõigis 27 liikmesriigis. Neid eesmärke tuleks täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/31/EL27a sätestatud ambitsioonikate eesmärkidega võtta hoonetes kasutusele eralaadimispunktid. Sellega seoses on äärmiselt tähtis, et jätkataks ja suurendataks investeeringute tegemist vajaliku taristu kasutuselevõtmisse.
_________________
 _________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
27a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Arvestades, et kogu maailmas on enam kui miljard fossiilkütustel töötavat sõidukit, mis tekitavad rohkem kui 30 % kogu maailma CO2-heitest, on sisepõlemismootoriga sõidukite ümberehitamine elektrilisteks sõidukiteks täiendav lahendus traditsiooniliste tootjate poolt pakutavale, võimaldades kiirendada ökoloogilist üleminekut ringmajandusele tuginedes.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Tootjatele tuleks võimaldada piisavat paindlikkust oma sõidukipargi järkjärgulisel kohandamisel, et tagada üleminek heiteta sõidukitele kulutõhusal viisil, ning seepärast on asjakohane jätkata sihttasemete vähendamist viieaastaste etappide kaupa.
 (14)  Tootjatele tuleks võimaldada piisavat paindlikkust oma sõidukipargi järkjärgulisel kohandamisel, et tagada üleminek heiteta sõidukitele kulutõhusal viisil, mis toetab nende konkurentsivõimet ja valmistab ette pinnast edasisteks uuendusteks, võttes samal ajal arvesse vajadust anda selge suund niisuguste sõidukite kasutuselevõtuks, tagades maanteetranspordisektori panuse liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamisse.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Tulenevalt ELi sõidukipargi heite sihttasemete karmistamisest alates 2030. aastast peavad tootjad tooma liidu turule oluliselt rohkem heiteta sõidukeid. Seepärast ei täidaks heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu stimuleeriv mehhanism enam oma algset eesmärki ja ohustaks määruse (EL) 2019/631 tulemuslikkust. Seega tuleks heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu stimuleeriv mehhanism alates 2030. aastast kaotada. Enne seda aastat ja seega kogu käesoleva kümnendi vältel võimaldab heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu stimuleeriv mehhanism jätkuvalt toetada selliste sõidukite kasutuselevõttu, mille heide on 0–50 g CO2/km; muu hulgas hõlmab see akutoitega elektrisõidukeid, vesinikkütuseelemendiga elektrisõidukeid ja tõhusaid pistikühendusega hübriidsõidukeid. Pärast nimetatud aastat võetakse pistikühendusega hübriidsõidukeid jätkuvalt arvesse sõidukitootjatele kohustuslike sõidukipargi sihttasemete järgimise hindamisel.
 (15)  Tulenevalt ELi sõidukipargi heite sihttasemete karmistamisest peavad tootjad tooma liidu turule oluliselt rohkem heiteta sõidukeid. Seepärast ei täidaks heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu stimuleeriv mehhanism enam oma algset eesmärki ja ohustaks määruse (EL) 2019/631 tulemuslikkust. Seega tuleks heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu stimuleeriv mehhanism kaotada. Pistikühendusega hübriidsõidukeid võetakse jätkuvalt arvesse sõidukitootjatele kohustuslike sõidukipargi sihttasemete järgimise hindamisel.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Määruse (EL) 2019/631 kohaselt võetakse heite vähendamist, mis on saavutatud tänu uuendustele, mida tüübikinnituskatses arvesse ei võeta, praegu arvesse ökoinnovatsiooni soodustuste abil, mida võib võtta arvesse tootja vähendamiseesmärgi saavutamisel. Arvesse võetava heite vähendamise ülempiir on praegu 7 g/km tootja kohta. Kooskõlas karmimate sihttasemetega tuleks seda piirmäära allapoole kohandada, et tagada, et see süsteem piirdub tõeliste uuendustega ega soodusta heiteta sõidukite müügiga seotud ambitsioonide vähenemist.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 b (uus)
(15b)  Nii tehnoloogilise kui ka sotsiaalse innovatsiooni toetamine on oluline element, millega julgustatakse kiiremat üleminekut heitevabale liikuvusele. Liikuvuse ökosüsteemi innovatsiooni jaoks on juba olemas oluline rahastus liidu eri rahastamisvahendite, eelkõige programmide „Euroopa horisont“, „InvestEU“, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, innovatsioonifondi ning taaste ja vastupidavusrahastu kaudu. Kuigi eeldatakse, et ambitsioonikad iga-aastased CO2-heite vähendamise eesmärgid hoogustavad innovatsiooni autotööstuse tarneahelas, on käesoleva määruse peamine eesmärk saavutada tegelik, mõjus ja tõendatav CO2-heite vähendamine.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Osaliselt saavutatakse määruses (EL) 2019/631 sätestatud sihttasemed välise laadimisega hübriidelektrisõidukite (OVC-HEV) müügi abil. Nende sõidukite heite arvestamisel kasutatakse praegu komisjoni määrusega (EL) 2017/11511a kehtestatud kasulikkustegurit, mis väljendab aku abil läbitud vahemaa osakaalu võrreldes sisepõlemismootori abil läbitud vahemaaga. See kasulikkustegur ei põhine siiski mitte representatiivsetel tegelikel andmetel, vaid hinnangul. Kooskõlas määruse (EL) 2019/631 artikli 12 lõikega 2 on komisjon alates 1. jaanuarist 2021 kogunud tegeliku kütusekulu kohta andmeid sõiduautode kütusekulu pardamõõdikute abil. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite kasulikkustegur tuleks neid andmeid kasutades viivitamata läbi vaadata, tagamaks, et see kajastab tegelikus liikluses tekkivaid heitkoguseid. Ajakohastatud kasulikkustegurit tuleks kohaldada hiljemalt alates 2025. aastast ja seda tuleks pidevalt jälgida, et tagada selle representatiivsus tegelike heitkoguste suhtes.
__________________
1a Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)   Selleks et tagada heite vähendamise jõupingutuste õiglane jaotumine, tuleks kergemate ja raskemate väikeste tarbesõidukite kahte heite piirnormi kõverat kohandada nii, et need kajastaksid CO2-heite vähendamise rangemaid eesmärke.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Tulenevalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise rangematest üldeesmärkidest ja hoidmaks ära võimalikku turgu moonutavat mõju, tuleks kõigi liidu turul tegutsevate tootjate suhtes kohaldatavad vähendamisnõuded ühtlustada ning teha erandi vaid nendele tootjatele, kelle toodetud uusi sõidukeid on kalendriaastas registreeritud alla 1 000. Sellest tulenevalt peaks alates 2030. aastast lõppema võimalus, et tootjad, kelle toodetud uusi sõiduautosid on liidus registreeritud 1 000–10 000 või kelle toodetud uusi väikeseid tarbesõidukeid on liidus registreeritud 1 000–22 000 kalendriaasta kohta, saavad taotleda erandit eriheite sihttasemeid käsitlevatest nõuetest.
 (21)  Tulenevalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise rangematest üldeesmärkidest ja hoidmaks ära võimalikku turgu moonutavat mõju, tuleks kõigi liidu turul tegutsevate tootjate suhtes kohaldatavad vähendamisnõuded ühtlustada ning teha erandi vaid nendele tootjatele, kelle toodetud uusi sõidukeid on kalendriaastas registreeritud alla 1 000. Sellest tulenevalt peaks alates 2036. aastast lõppema võimalus, et tootjad, kelle toodetud uusi sõiduautosid on liidus registreeritud 1 000–10 000 või kelle toodetud uusi väikeseid tarbesõidukeid on liidus registreeritud 1 000–22 000 kalendriaasta kohta, saavad taotleda erandit eriheite sihttasemeid käsitlevatest nõuetest.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Määruse (EL) 2019/631 alusel 2030. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks seatud vähendamiseesmärkide saavutamiseks tehtud edusammud tuleks läbi vaadata 2026. aastal. Läbivaatamisel tuleks käsitleda kõiki neid aspekte, mida käsitletakse iga kahe aasta järel esitatavates aruannetes.
 (23)  Määruse (EL) 2019/631 alusel 2030. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks seatud vähendamiseesmärkide saavutamiseks tehtud edusammud tuleks läbi vaadata 2027. aastal. Läbivaatamisel tuleks käsitleda kõiki neid aspekte, mida käsitletakse igal aastal esitatavates aruannetes.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)   Tähtis on liidu tasandil hinnata kergsõidukite kogu olelusringi jooksul tekkivaid heitkoguseid. Selleks peaks komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2023. aastal töötama välja ühtse liidu metoodika liidu turule lastud kergsõidukite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks ja vastavate andmete järjepidevaks esitamiseks, et saada üldine ülevaade nende keskkonnamõjust. Komisjon peaks võtma järelmeetmeid, sealhulgas võtma vajaduse korral vastu seadusandlikud ettepanekud, et toetada liidu edusamme kliimaeesmärkide saavutamise poole liikumisel. Lisaks on oluline töötada välja metoodika sõidukite niisuguse üldise keskkonnatoime hindamiseks, mille arvutamiseks ei kasutata ainult CO2-heidet, vaid milles võetakse arvesse ka üldist keskkonnajalajälge.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Määruse (EL) 2019/631 artikli 15 lõike 5 kohaselt hinnati võimalust suunata ülemäärase heite maksust saadav tulu sihtotstarbelisse fondi või asjaomasesse programmi ja jõuti järeldusele, et see suurendaks märkimisväärselt halduskoormust, kuid ei tooks üleminekuprotsessis autotööstusele otsest kasu. Seepärast kajastatakse ülemäärase heite maksust saadav tulu jätkuvalt tuluna liidu üldeelarves, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/631 artikli 8 lõikes 4.
 (24)  Ülemäärase heite maksust saadava tulu eraldis tuleks suunata õiglase kliimaneutraalsele majandusele ülemineku toetamisse ja eelkõige autotööstuses toimuva ülemineku mis tahes tööhõivealase negatiivse mõju leevendamisse. Komisjon peaks vajaduse korral esitama ettepaneku sellise rahastamisvahendi loomiseks. Seejuures tuleks eelkõige arvesse võtta mõjutatud piirkondi ja kogukondi, mis võivad olla haavatavamad intensiivse autotööstuse olemasolu või nende eripärade tõttu, mis raskendavad heitevabale maanteetranspordile üleminekut, näiteks äärepoolseimad piirkonnad.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt -a (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 1 – lõige 4 – punkt a
(-a)   lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:
a)  ELi uute sõiduautode pargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa A osa punkti 6.1.1 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 15 %;
 „a) ELi uute sõiduautode pargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa A osa punkti 6.1.1 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 15 %, nagu on sätestatud määruses (EL) 2019/631, et võtta arvesse tootmistsükleid;“
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt -a a (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 1 – lõige 4 – punkt b
-aa)  lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:
b)  ELi uute väikeste tarbesõidukite pargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa B osa punkti 6.1.1 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 15 %.
 „b) ELi uute väikeste tarbesõidukite pargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa B osa punkti 6.1.1 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 15 %, nagu on sätestatud määruses (EL) 2019/631.“;
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 1 – lõige 6
(c)  lõikes 6 asendatakse sõnad „Alates 1. jaanuarist 2025“ sõnadega „Alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2029“;
 c)  lõige 6 jäetakse välja;
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)   lisatakse järgmine punkt:
„aa) „pistikühendusega hübriidsõiduk“ – sõiduk, mida käitavad laetava akuga elektrimootor ja sisepõlemismootor, mis võivad töötada koos või eraldi;“;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b a (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  lisatakse järgmine punkt:
„ba) „äriühingu sõiduk“ – nõukogu määruses (EÜ) nr 2157/20011a määratletud erasektori äriühingule kuuluv või selle liisitav sõiduk, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil;
__________________
1a Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1).“;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 7 – lõige 10
aa)  lõige 10 asendatakse järgmisega:
10.  Hiljemalt 2023. aastal hindab komisjon võimalust arendada välja ühtne liidu metoodika liidu turule lastud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks ja selle kohta järjepidevaks andmete esitamiseks. Komisjon edastab selle hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul ettepanekud järelmeetmeteks, näiteks seadusandlikud ettepanekud.
 10.  Hiljemalt 2023. aastal avaldab komisjon aruande, milles esitatakse ühtne liidu metoodika liidu turule lastud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks, sealhulgas metoodika niisugustes sõidukites tarbitavate kütuste ja energia kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks, ja selle kohta järjepidevaks andmete esitamiseks. Komisjon edastab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul ettepanekud järelmeetmeteks, näiteks seadusandlikud ettepanekud.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a b (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 7 – lõige 10 a (uus)
ab)  lisatakse järgmine lõige 10a:
„10a. Alates 1. jaanuarist 2024 võivad tootjad soovi korral edastada liidu turule lastud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kogu olelusringi jooksul tekkivate CO2-heitkoguste andmed kooskõlas käesoleva artikli lõikega 10 pädevale asutusele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 6, ning liikmesriikidele, kes edastavad need andmed seejärel komisjonile kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2. Alates 1. jaanuarist 2028 lisatakse need andmed II ja III lisa A osas loetletud teabele.“;
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 8 – lõige 4
5a)  Artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse liidu üldeelarves tuluna.
 4.  Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse liidu üldeelarves tuluna.
Komisjon esitab 31. detsembriks 2023 aruande, milles esitatakse üksikasjalik teave autotööstuses õiglase ülemineku tagamiseks vajaliku sihtotstarbelise rahastamise kohta, et leevendada negatiivset mõju tööhõivele ja muud majanduslikku mõju kõigis mõjutatud liikmesriikides, eelkõige piirkondades ja kogukondades, mida üleminek kõige rohkem mõjutab. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek luua liidu rahastamisvahend selle vajaduse rahuldamiseks ning eelkõige selleks, et koordineerida ja rahastada ennetavaid ja reageerivaid meetmeid, et tegeleda restruktureerimisega kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning rahastada autotööstuse töötajate, sealhulgas autotootjate, nende komponentide tarnijate ning hooldus- ja remonditeenustes seisnevate tugiteenuste pakkujate koolitamist, ümberõpet ja täiendusõpet, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.
Rahastamisvahendi võib luua sihtotstarbelise rahastamisvahendi vormis või kliimameetmete sotsiaalfondi või läbivaadatud õiglase ülemineku fondi osana. Ülemäärase heite maksudest saadav tulu eraldatakse selleks otstarbeks.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 10 – lõik 2
„Lõike 1 alusel taotletud erandi võib teha eriheite sihttasemest, mida kohaldatakse 2029. kalendriaasta lõpuni.“
 „Lõike 1 alusel taotletud erandi võib teha eriheite sihttasemest, mida kohaldatakse 2035. kalendriaasta lõpuni.“
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 1
6a)  Artikli 10 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.   Tootja, kes valmistab koos oma seotud ettevõtjatega kalendriaasta jooksul 10 000 kuni 300 000 uut liidus registreeritud sõiduautot, võib esitada I lisa A osa punktide 1–4 ja 6.3 kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme osas erandi tegemise taotluse.
 „4. Tootja, kes valmistab koos oma seotud ettevõtjatega kalendriaasta jooksul 10 000 kuni 300 000 uut liidus registreeritud sõiduautot, võib kuni aastani 2028 (kaasa arvatud) esitada I lisa A osa punktide 1–4 ja 6.3 kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme osas erandi tegemise taotluse.“
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 b (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 11 – lõige 1
6b)  Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.   Innovatiivsete tehnoloogialahendustega või innovatiivsete tehnoloogialahenduste ühendamisega (nn innovatiivsed tehnoloogiapaketid) saavutatud CO2-heite vähenemine vaadatakse läbi tarnija või tootja taotluse alusel.
 1.   Innovatiivsete tehnoloogialahendustega või innovatiivsete tehnoloogialahenduste ühendamisega (nn innovatiivsed tehnoloogiapaketid) saavutatud CO2-heite vähenemine vaadatakse läbi tarnija või tootja taotluse alusel.
Neid tehnoloogialahendusi võetakse arvesse üksnes juhul, kui nende hindamise metoodikaga saab kontrollitavaid, korratavaid ja võrreldavaid tulemusi.
 Neid tehnoloogialahendusi võetakse arvesse üksnes juhul, kui nende hindamise metoodikaga saab kontrollitavaid, korratavaid ja võrreldavaid tulemusi.
Nende tehnoloogialahenduste kogupanus tootja keskmise CO2-eriheite vähendamisse võib olla kuni 7 g CO2/km.
 Nende tehnoloogialahenduste kogupanus tootja keskmise CO2-eriheite vähendamisse võib olla kuni 7 g CO2/km kuni 2024. aastani;
–  5 g CO2/km alates 2025. aastast;
–  4 g CO2/km alates 2027. aastast;
–  2 g CO2/km alates 2030. aastast kuni 2034. aastani (kaasa arvatud).
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et kohandada tehnoloogia arengut arvestades käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud ülempiiri alates 2025. aastast, tagades samal ajal, et nimetatud ülempiir oleks proportsioonis tootjate keskmise CO2-eriheitega.
 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et kohandada tehnoloogia arengut arvestades käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud ülempiiri alates 2025. aastast allapoole, tagades samal ajal, et nimetatud ülempiir oleks proportsioonis tootjate keskmise CO2-eriheitega.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 c (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 11 a (uus)
6c)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 11a
Ökodisain
Selleks et tagada, et üleminek heitevabale liikuvusele aitaks täiel määral kaasa liidu energiatõhususe ja ringmajanduse eesmärkide saavutamisele, teeb komisjon 31. detsembriks 2023 vastavalt vajadusele ettepanekud ökodisaini miinimumnõuete kehtestamise kohta kõikidele uutele sõiduautodele ja väikestele tarbesõidukitele, sealhulgas energiatõhususe, vastupidavuse ja parandatavuse nõuded sellistele olulistele osadele nagu tuled, elektroonilised komponendid ja akud ning miinimumnõuded metallide, plastide ja oluliste toorainete taaskasutamisele, võttes arvesse muude energiamõjuga toodete suhtes kohaldatavaid põhimõtteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ1a alusel.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).“
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 d (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 12 – lõige 3
6d)   Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Selleks, et vältida näitajate ja tegelike heitkoguste erinevuse suurenemist, hindab komisjon hiljemalt 1. juunil 2023, kuidas oleks kütusekulu ja energiatarbimise andmeid võimalik kasutada selle tagamiseks, et määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt määratud sõidukite CO2-heite ja kütusekulu või energiatarbimise näitajad jääksid iga tootja puhul aja jooksul tegelikele heitkogustele vastavaks.
 3.  Selleks, et vältida näitajate ja tegelike heitkoguste erinevuse suurenemist, hindab komisjon hiljemalt 1. juunil 2023, kuidas oleks tegeliku kütusekulu ja energiatarbimise andmeid, mis on kogutud vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2021/392, võimalik kasutada selle tagamiseks, et määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt määratud sõidukite CO2-heite ja kütusekulu või energiatarbimise näitajad jääksid iga tootja puhul aja jooksul tegelikele heitkogustele vastavaks.
Komisjon jälgib ja annab kord aastas aru esimeses lõigus osutatud erinevuse muutumisest ajavahemikul 2021–2026 ja nimetatud erinevuse suurenemise vältimiseks hindab ta 2027. aastal, kas oleks võimalik luua mehhanism tootja keskmise CO2-eriheite kohandamiseks alates 2030. aastast, ning kui see on kohane, esitab seadusandliku ettepaneku sellise mehhanismi kehtestamiseks.
 Komisjon jälgib ja annab kord aastas aru esimeses lõigus osutatud erinevuse muutumisest alates 2021. aastast ja esitab asjakohasel juhul kohe, kui kättesaadavaks on muutunud piisavalt andmeid, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2026. aastal seadusandliku ettepaneku kõnealuse erinevuse kaotamiseks, kohandades tootja keskmist CO2-eriheidet, kasutades selleks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/392 kohaselt kogutud tegelikke olusid kajastavaid andmeid.
Lisaks hindab komisjon eelkõige käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kütusekulu ja energiatarbimise andmete kasutamist välise laadimisega hübriidelektrisõidukite (OVC-HEV) puhul. Neid andmeid kasutades võtab komisjon kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusaktid, et kohandada välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul kasutatavaid kasulikkustegureid, et tagada nende heitkoguste representatiivsus tegelikus liikluses alates 2025. aastast.
_______________
1a Komisjoni 4. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/392, milles käsitletakse sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite andmete seiret ja esitamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/631 ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 1014/2010, (EL) nr 293/2012, (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 (ELT L 77, 5.3.2021, lk 8).
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 e (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 12 – lõige 4 a (uus)
6e)  Artiklisse 12 lisatakse järgmine lõige:
„4a. Komisjon võtab 31. detsembriks 2023. aastal kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades metoodika heiteta ja vähese heitega sõidukite tõhususe mõõtmiseks ja võrdlemiseks elektrienergia koguse põhjal, mida need vajavad saja kilomeetri läbimiseks. Selles metoodikas võetakse eelkõige arvesse kasutatud elektrienergia mõju ressursside hulgale, mida niisuguste sõidukite sisemised energiasalvestusakud vajavad.
Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2024. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, millega kehtestatakse liidu turule lastavate uute heiteta sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite jaoks energiatõhususe alampiirid.“
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 14a
Artikkel 14a
 Artikkel 14a
Eduaruanne
 Eduaruanne
Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 ja seejärel iga kahe aasta tagant aruande heitevaba maanteeliikluse suunas liikumisel tehtud edusammude kohta. Eelkõige jälgitakse ja hinnatakse aruandes vajadust võtta ülemineku hõlbustamiseks võimalikke lisameetmeid, sealhulgas rahaliste vahendite abil.
 Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 ja seejärel igal aastal aruande heitevaba maanteeliikluse suunas liikumisel tehtud edusammude kohta. Eelkõige jälgitakse ja hinnatakse aruandes vajadust võtta õiglase ülemineku hõlbustamiseks võimalikke lisameetmeid, sealhulgas rahaliste vahendite abil.
Aruandes käsitleb komisjon kõiki tegureid, mis aitavad 2050. aastaks kulutõhusalt saavutada kliimaneutraalsuse. Need hõlmavad heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu, edusamme laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtu eesmärkide saavutamisel vastavalt alternatiivkütuste taristu määrusele, uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste ja säästvate alternatiivkütuste võimalikku panust kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisse, tarbijatele avalduvat mõju, sotsiaaldialoogi edenemist ning aspekte, mis võiksid täiendavalt hõlbustada majanduslikult edukat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut heitevabale maanteeliiklusele.
 Aruandes käsitleb komisjon kõiki tegureid, mis aitavad 2050. aastaks kulutõhusalt saavutada kliimaneutraalsuse. Need hõlmavad järgmist:
a)  heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtul ning nende taskukohasuse ja energiatõhususe valdkonnas tehtud edusamme;
b)  mõju tarbijatele, eelkõige väikese ja keskmise sissetulekuga tarbijatele, ning heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu kiirust nendes tarbijasegmentides, samuti liidu, liikmesriikide ja kohalikul tasandil sellist kasutuselevõttu toetavate meetmete kättesaadavust ja ulatust;
c)  kasutatud sõidukite turgu;
d)  edusamme avaliku ja erasektori laadimis- ja tankimistaristu piisava kasutuselevõtu saavutamisel, muu hulgas (kuid nendega piirdumata) edusamme, mida on tehtud alternatiivkütuste taristu määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/31/EL1a esitatud eesmärkide saavutamisel;
e)  edusamme taastuvenergia koguse suurendamisel liidus kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001;
f)   uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste ja säästvate alternatiivkütuste, sealhulgas sünteetiliste kütuste võimalikku panust kliimaneutraalsuse saavutamisse transpordisektoris;
g)  turule lastud uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite olelusringi jooksul tekkivaid heitkoguseid, kasutades artikli 7 lõike 10 kohaselt vastu võetud metoodikat;
h)   sotsiaaldialoogi edenemist ning aspekte, mis võiksid täiendavalt hõlbustada majanduslikult edukat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut heitevabale maanteeliiklusele, võttes arvesse tööhõivet ja konkurentsivõimet;
i)  mõju tööhõivele, mida tuleb hinnata, kaardistades üksikasjalikult autotööstuse töökohtade arengu, ja selle mõju piirkondadele, kus need tööstusharud asuvad, ning liidu, liikmesriigi või kohalikul tasandil võetavaid meetmeid, sealhulgas finantsmeetmeid, et leevendada sotsiaal-majanduslikku mõju kõnealustes piirkondades, sealhulgas täiendusõppe ja ümberõppe programme;
k)  võimalikku panust, mida annavad riiklikud ja liidu lisameetmed, mille eesmärk on vähendada kergsõidukipargi keskmist vanust ja seega heitkoguseid, näiteks meetmeid, millega toetatakse vanemate sõidukite järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist sotsiaalselt õiglasel ja keskkonnahoidlikul viisil.
________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 14 a – lõik 2 a (uus)
Kooskõlas nõukogu soovitusega (EL) .../... [nõukogu soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta] kutsutakse liikmesriike üles koostama oma autotööstuse jaoks õiglase ülemineku territoriaalsed kavad tihedas dialoogis sotsiaalpartneritega, et suunata struktuurimuutusi sotsiaalselt vastuvõetaval viisil ja hoida ära sotsiaalseid häireid.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 14a a (uus)
(9a)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 14aa
Lisameetmed, mille eesmärk on toetada heiteta sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite nõudlust liidu turul
Hiljemalt 28. veebruariks 2023 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku heiteta sõidukite osakaalu suurendamiseks avaliku sektori ja äriühingute kergsõidukipargis. Ettepanek sisaldab siduvaid heiteta sõidukite alaseid kohustusi äriühingute ja avaliku sektori sõidukipargi omanikele ja käitajatele, võttes samal ajal arvesse piirkondlikke erinevusi.“
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 14 b (uus)
9a)  Lisatakse artikkel 14b:
„Artikkel 14b
Kooskõlas direktiivi (EL) .../... [uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv] artikli 3 lõike 1 punktiga b võtavad liikmesriigid alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtuga seotud poliitika-, kavandamis- ja investeerimisotsuste tegemisel arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, sealhulgas seoses erinevate heitevabade tehnoloogiate allikast ratasteni energiatõhususega.“
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 b (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 14 a b (uus)
9b)  Lisatakse artikkel 14ab:
„Artikkel 14ab
Lisameetmed, mille eesmärk on toetada heiteta sõiduautodele ja väikestele tarbesõidukitele üleminekut liidu turul
Hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] võtab komisjon kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakti, et ühtlustada niisuguste sisepõlemismootoriga sõidukite tüübikinnituseeskirju, mis on ehitatud ümber akuga või kütuseelementidel töötava elektriajamiga sõidukiteks, eesmärgiga võimaldada seeriate tüübikinnitust. Komisjon hindab ka käesoleva määruse kohaldamise kontekstis CO2 ekvivalendi arvutamise reegli kehtestamist sisepõlemismootoriga sõidukite puhul, mis on ehitatud ümber akuga või kütuseelementidel töötava elektriajamiga sõidukiteks.“
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 15 – lõige 1
1.  Komisjon vaatab 2028. aastal läbi käesoleva määruse tulemuslikkuse ja mõju, tuginedes iga kahe aasta järel koostatud aruannetele, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande läbivaatamise tulemuste kohta.
 1.  Komisjon vaatab 2027. aastaks põhjalikult läbi käesoleva määruse tulemuslikkuse ja mõju, tuginedes igal aastal koostatud aruannetele, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande läbivaatamise tulemuste kohta.
Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.
 Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)
aa)  artiklile 15 lisatakse järgmine lõige:
„1a. Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus esitab komisjon ka aruande uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite kohta, lähtudes artikli 7 lõikes 10 sätestatud metoodikast. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse täiendamiseks, et käsitleda niisugust heidet.“;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b a (uus)
Määrus (EL) 2019/631
Artikkel 15 – lõige 6
ba)  lõige 6 asendatakse järgmisega:
6.   Komisjon vaatab 31. detsembriks 2020 läbi direktiivi 1999/94/EÜ, pidades silmas vajadust anda tarbijatele täpset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet turule lastud uute sõiduautode kütusekulu, CO2-heite ja õhusaasteainete heite kohta, ning hindab võimalusi võtta kasutusele uute väikeste tarbesõidukite kütusesäästu ja CO2-heite märgis. Kui see on asjakohane, lisatakse läbivaatamisele seadusandlik ettepanek.
 „6. Hiljemalt ... [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] vaatab komisjon läbi direktiivi 1999/94/EÜ, pidades silmas vajadust anda tarbijatele täpset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet turule lastud uute sõiduautode tegeliku kütusekulu, CO2-heite, õhusaasteainete heite ja energiatõhususe kohta, ning hindab võimalusi võtta kasutusele uute väikeste tarbesõidukite kütusesäästu ja CO2-heite märgis.“;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt f
Määrus (EL) 2019/631
I lisa – A osa – punkt 6.3.1 – lõigud 1–2
eriheite sihttase = eriheite sihttaseme võrdlusväärtus . ZLEVi tegur,
 eriheite sihttase = eriheite sihttaseme võrdlusväärtus,
kus
 kus
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus on CO2 eriheite sihttaseme võrdlusväärtus, mis on kindlaks tehtud punkti 6.2.1 kohaselt;
 eriheite sihttaseme võrdlusväärtus on CO2-eriheite sihttaseme võrdlusväärtus, mis on kindlaks tehtud punkti 6.2.1 kohaselt.
ZLEVi tegur on (1+ y – x), välja arvatud juhul, kui see summa on suurem kui 1,05 või väiksem kui 1,0; sellisel juhul määratakse ZLEVi teguriks vastavalt kas 1,05 või 1,0,
kus
y on heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal tootja uute sõiduautode koguarvust ning selle arvutamiseks jagatakse uute heiteta ja vähese heitega sõidukite koguarv, milles iga sõidukit võetakse arvesse allpool esitatud valemi kohaselt arvutatud kaaluna ZLEVeri, kõigi vastaval kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode koguarvuga:
ZLEVeri = 1 –
20220608-P9_TA(2022)0234_ET-p0000002.png
Liikmesriikides, kus heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal kogu sõidukipargis oli 2017. aastal alla 60 % liidu keskmisest ning kus 2017. aastal registreeriti vähem kui 1 000 uut heiteta ja vähese heitega sõidukit*, arvutatakse uute registreeritud sõiduautode puhul ZLEVeri 2029. aasta lõpuni vastavalt järgmisele valemile:
ZLEVeri = 20220608-P9_TA(2022)0234_ET-p0000003.png
Kui heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal liikmesriigi uute, aastatel 2025–2028 registreeritud sõiduautode pargis on üle 5 %, ei saa see liikmesriik järgnevatel aastatel kohaldada kordajat 1,85;
x on aastatel 2025–2029 15 %.
________
 ________
* Heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal liikmesriigi uute sõiduautode pargis 2017. aastal arvutatakse 2017. aastal registreeritud uute heiteta ja vähese heitega sõidukite koguarvu ja samal aastal registreeritud uute sõiduautode koguarvu jagatisena.“
 * Heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal liikmesriigi uute sõiduautode pargis 2017. aastal arvutatakse 2017. aastal registreeritud uute heiteta ja vähese heitega sõidukite koguarvu ja samal aastal registreeritud uute sõiduautode koguarvu jagatisena.“
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d
Määrus (EL) 2019/631
I lisa – B osa – punkt 6.2.2
d)  punkt 6.2.2 asendatakse järgmisega:
„6.2.2. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ajavahemikuks 2030–2034:
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2030 + α · (TM – TM0),
kus
ELi sõidukipargi heite sihttase2030 on punkti 6.1.3 kohaselt kindlaks tehtud suurus;
α on a2030,L, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on kuni TM0, ja a2030,H, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on suurem kui TM0,
kus
a2030,L on
α2021 ∙ ELi sõidukipargi heite sihttase2030
keskmine heide2021
a2030,H on
α2021 ∙ ELi sõidukipargi heite sihttase2030
ELi sõidukipargi heite sihttase2025
keskmine heide2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;“
 d)  punkt 6.2.2 asendatakse järgmisega:
„6.2.2. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ajavahemikuks 2030–2034:
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2030 + α · (TM – TM0),
kus
ELi sõidukipargi heite sihttase2030 on punkti 6.1.2 kohaselt kindlaks tehtud suurus;
α on a2030, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on kuni TM0, ja a2021, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on suurem kui TM0,
kus
a2030 on
α2021 ∙ ELi sõidukipargi heite sihttase2030
keskmine heide2021
a2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
keskmine heide2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;“
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e
Määrus (EL) 2019/631
I lisa – B osa – punkt 6.2.3
e)  lisatakse punkt 6.2.3:
„6.2.3. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused alates 2035. aastast:
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2035 + α · (TM – TM0),
kus
ELi sõidukipargi heite sihttase2035 on punkti 6.1.3 kohaselt kindlaks tehtud suurus;
α on a2035,L, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on kuni TM0, ja a2035,H, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on suurem kui TM0,
kus
a2035,L on
α2021 ∙ ELi sõidukipargi heite sihttase2035
keskmine heide2021
a2035,H on
α2021 ∙ ELi sõidukipargi heite sihttase2035
ELi sõidukipargi heite sihttase2025
keskmine heide2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;“
 e)  lisatakse punkt 6.2.3:
„6.2.3. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused alates 2035. aastast:
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2035 + α · (TM – TM0),
kus
ELi sõidukipargi heite sihttase2035 on punkti 6.1.3 kohaselt kindlaks tehtud suurus;
α on a2035, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on kuni TM0, ja a2021, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on suurem kui TM0,
kus
a2035 on
α2021 ∙ ELi sõidukipargi heite sihttase2035
keskmine heide2021
a2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
keskmine heide2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;“
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e a (uus)
Määrus (EL) 2019/631
I lisa – B osa – punkt 6.3.1
ea)  punkti 6.3.1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:
eriheite sihttase = (eriheite sihttaseme võrdlusväärtus – (øsihttasemed – ELi sõidukipargi heite sihttase2025)) · ZLEVi tegur,
 eriheite sihttase = (eriheite sihttaseme võrdlusväärtus – (øsihttasemed – ELi sõidukipargi heite sihttase2025)),
kus
 kus
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus on tootja eriheite sihttaseme võrdlusväärtus, mis on arvutatud punkti 6.2.1 kohaselt;
 eriheite sihttaseme võrdlusväärtus on tootja eriheite sihttaseme võrdlusväärtus, mis on arvutatud punkti 6.2.1 kohaselt;
øsihttasemed on kõikide punkti 6.2.1 kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme võrdlusväärtuste keskmine, mida on kaalutud iga tootja uute väikeste tarbesõidukite arvuga;
 øsihttasemed on kõikide punkti 6.2.1 kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme võrdlusväärtuste keskmine, mida on kaalutud iga tootja uute väikeste tarbesõidukite arvuga.
ZLEVi tegur on (1+ y – x), välja arvatud juhul, kui see summa on suurem kui 1,05 või väiksem kui 1,0; sellisel juhul sätestatakse ZLEVi teguriks vastavalt kas 1,05 või 1,0,
kus
y on uute heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal tootja uute väikeste tarbesõidukite koguarvust ja see arvutatakse kui heiteta ja vähese heitega uute sõidukite koguarvu, kus igaüht neist loetakse ZLEVi-spetsiifiliseks (ZLEVeri), ja kõigi vastaval kalendriaastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite koguarvu jagatis vastavalt järgmisele valemile: [VALEM]
x on 15 %.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0150/2022)

Viimane päevakajastamine: 5. oktoober 2022Õigusteave - Privaatsuspoliitika