Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eriti 16. detsembri 2021. aasta resolutsiooni(1), 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni(2), 8. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni, 19. detsembri 2019. aasta resolutsiooni(3), 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni(4) ja 31. mai 2018. aasta resolutsiooni(5),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ELi nimel tehtud 15. augusti 2021. aasta, 8. novembri 2021. aasta ja 14. märtsi 2022. aasta avaldusi,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku avaldusi Inimõiguste Nõukogu 48. ja 49. istungjärgul ning tema 7. märtsi 2022. aastal avaldatud aastaaruannet inimõiguste olukorra kohta Nicaraguas,

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni 23. juuni 2021. aasta, 20. novembri 2021. aasta ja 11. veebruari 2022. aasta avaldusi,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ELi 2004. aasta juuni suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta, mida ajakohastati 2008. aastal,

–  võttes arvesse lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel (ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimisleping),

–  võttes arvesse nõukogu määrusi ja otsuseid, mis käsitlevad Nicaraguas aset leidvate inimõiguste raskete rikkumiste ja kuritarvituste vastu suunatud piiravaid meetmeid,

–  võttes arvesse 1969. aastal vastu võetud Ameerika inimõiguste konventsiooni (San José pakt),

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standardseid miinimumnõudeid (nn Nelson Mandela nõuded), ÜRO nõudeid, mis käsitlevad naisvangide kohtlemist ja naiskurjategijatele määratavaid vabadusekaotuseta karistusi (Bangkoki reeglid) ning Viini konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt 31. märtsil 2022. aastal vastu võetud resolutsiooni A/HRC/49/L.20 inimõiguste edendamise ja kaitse kohta Nicaraguas,

–  võttes arvesse Nicaragua Vabariigi põhiseadust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et alates 2018. aasta aprillist on Ortega-Murillo režiim kehtestanud Nicaraguas riiklike repressioonide raamistiku, mida iseloomustab süstemaatiline karistamatus inimõiguste rikkumise eest, institutsioonide ja õigusriigi olukorra allakäik ning hästikorraldatud strateegia rakendamine, mille eesmärk on vaigistada kõik eriarvamusel olijate hääled ja millele kohtusüsteem vaatab ilmselgelt läbi sõrmede;

B.  arvestades, et alates 2018. aastast on Nicaragua ametivõimud süstemaatiliselt ja sihipäraselt vangistanud, ahistanud ja hirmutanud poliitilisi oponente, opositsiooni, üliõpilas- ja maapiirkondade juhte, ajakirjanikke, inimõiguste kaitsjaid, ettevõtjate esindajaid ja kunstnikke, kellele on korduvalt tehtud tapmisähvardusi, keda on hirmutatud, ahistatud, jälgitud, rünnatud, kohtulikult taga kiusatud, kelle kohta on internetis korraldatud laimukampaaniaid ning kellelt on meelevaldselt võetud vabadus; arvestades, et vaatamata neile arvukatele ohtudele täidavad ajakirjanikud ja teised inimõiguste kaitsjad jätkuvalt olulist rolli inimõiguste ja vabaduste olukorra jälgimisel Nicaraguas;

C.  arvestades, et viimastel aastatel on Ortega-Murillo režiim võtnud vastu ja kohaldanud üha repressiivsemat õigusraamistikku;

D.  arvestades, et Nicaragua erakorralise järelevalvemehhanismi (MESENI) teatel hoitakse tänaseni vähemalt 182 poliitilist oponenti vangis ebainimlikes tingimustes, mille puhul ei täideta rahvusvahelisi inimõigustega seotud kohustusi, nagu nn Nelson Mandela nõuded; arvestades, et seitse neist poliitvangidest olid 2021. aasta presidendivalimiste eelkandidaadid; arvestades, et Nicaragua režiimi kritiseerijaid on kinnipidamise ajal süstemaatiliselt väärkoheldud, sealhulgas koheldud ebainimlikul ja inimväärikust alandaval viisil, mis liigitub piinamiseks ning mis põhjustas teiste hulgas poliitvangi ja endise mässuliste juhi Hugo Torrese surma; arvestades, et Nicaragua ametivõimud on ahistanud ka poliitvangide perekondi ja sugulasi, keda on taga kiusatud ja ähvardatud;

E.  arvestades, et võimude lahususe puudumine ja Nicaragua režiimi täielik kontroll institutsioonide üle on toonud kaasa kohtusüsteemi ja prokuratuuri allutamise režiimi tahtele, millega on muudetud olematuks õigusriik, kohtusüsteemi sõltumatus ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ning seega ka demokraatia, ning et režiimi siht on ehitada Nicaraguas üles diktatuur;

F.  arvestades, et Nicaragua kohtud on langetanud süüdimõistvaid otsuseid ja määranud karme karistusi kõigile eriarvamusel olijatele pärast kinniseid kohtuprotsesse, kus ei järgitud õiglase kohtumenetluse põhitagatisi;

G.  arvestades, et nendel kohtuprotsessidel on kohtunikud ja prokurörid pidevalt rikkunud nõuetekohast menetlust; arvestades, et prokuratuur rikkus avalikus teates süütuse presumptsiooni;

H.  arvestades, et jätkuvad repressioonid ja mahasurumine on sundinud tuhandeid Nicaragua elanikke riigist põgenema; arvestades, et sarnaseid repressioone täheldatakse ka sõnavabaduse vastu suunatud rünnakute ägenemise korral; arvestades, et prokuratuuri ähvardused mitme ajakirjaniku ja meediatöötaja vastu on sundinud paljusid neist kaitset otsides Nicaraguast lahkuma;

I.  arvestades, et 2022. aastal keelustas Ortega-Murillo režiim peaaegu 400 mittetulundusühingut, jättes nad ilma õiguslikust seisundist; arvestades, et Ortega-Murillo režiimi ohvriks on teiste hulgas langenud katoliku kirik, Nicaragua keeleakadeemia ning põliskogukondade ja muude vähemusrühmade liikmed;

J.  arvestades, et Ortega-Murillo režiim rikkus rahvusvahelist õigust, eelkõige Viini konventsiooni, korraldades tormijooksu Ameerika Riikide Organisatsiooni peakorterile ja okupeerides selle ruumid ning saates organisatsiooni 25. aprillil 2022 Nicaraguast välja;

K.  arvestades, et pärast kodanikuühiskonna korraldatud ja kindla toetuse pälvinud algatust moodustas ÜRO Inimõiguste Nõukogu inimõiguste eksperdirühma, et uurida põhjalikult ja sõltumatult kõiki alates 2018. aasta aprillist toime pandud väidetavaid inimõiguste rikkumisi ja kuritarvitusi, sealhulgas nende soolist mõõdet; arvestades, et nii EL kui ka USA on kehtestanud Nicaragua suhtes sanktsioonid;

1.  mõistab kõige karmimalt hukka opositsioonierakondade süstemaatilise mahasurumise, kodanikuühiskonna osalejate, inimõiguste kaitsjate ja meedia ning meediatöötajate, ajakirjanike ja nende pereliikmete, üliõpilaste ja katoliku kiriku liikmete represseerimise ning Nicaragua režiimi ametnike jätkuva korruptsiooni;

2.  mõistab karmilt hukka Hugo Torrese surma vangistuses;

3.  mõistab hukka isa Manuel Salvador García vahistamise 1. juunil 2022, kusjuures ta viibib endiselt eelvangistuses, ning nõuab tema viivitamatut vabastamist;

4.  kordab oma nõudmist, et Alessio Casimirri antaks viivitamata Itaaliale välja;

5.  mõistab hukka Nicaraguas toimunud kuritarvituslikud kinnipidamised, kohtumõistmise tagatiste puudumise ja poliitvangide ebaseaduslikud süüdimõistmised; nõuab tungivalt, et Nicaragua ametivõimud taastaksid tagatised kõigi Nicaragua elanike kodaniku- ja poliitiliste õiguste täielikuks kasutamiseks, lõpetaksid demokraatliku opositsiooni, ajakirjanduse ja kodanikuühiskonna tagakiusamise, vabastaksid viivitamata ja tingimusteta 2018. aasta aprillist saadik kinni peetud isikud, tühistaksid nende vastu algatatud kohtumenetlused ning võimaldaksid kõigil põgenikel ja pagulastel turvaliselt oma kodudesse tagasi pöörduda;

6.  nõuab õigusriigi põhimõtte, võimude lahususe ning kohtusüsteemi sõltumatuse ja erapooletuse taastamist ning seda, et riigiasutused järgiksid karistusseadustikku ja süütuse presumptsiooni ning lõpetaksid opositsiooni kriminaliseerimise;

7.  mõistab hukka ebaseaduslikud kohtuotsused, mis üksnes kinnitavad Nicaragua režiimi repressiivset suundumust ja näitavad, et kohtunikest on saanud repressiivse võimu käsilased, kes vastutavad inimõiguste rikkumise eest;

8.  nõuab tungivalt, et Euroopa Liit võtaks Nicaragua režiimi, eelkõige selle kohtunikud vastutusele riigis toimuvate repressioonide ning opositsioonitegelaste ja teiste võimu kritiseerijate vastu algatatud kohtumenetluste eest; kutsub nõukogu üles viivitamata alustama menetlust, et lisada isikute loetellu, kelle suhtes EL kohaldab sanktsioone, teiste seas järgmised kohtunikud: Nadia Camila Tardencilla, Angel Jeancarlos Fernández González, Ulisa Yaoska Tapia Silva, Rosa Velia Baca Cardoza, Veronica Fiallos Moncada, Luden Martin Quiroz García, Karen Vanesa Chavarría, Felix Ernesto Salmerón Moreno, Nancy Aguirre Gudiel, William Irving Howard López, Erick Ramón Laguna Averruz, Melvin Leopoldo Vargas García, Irma Oralia Laguna Cruz ja Rolando Sanarrusia, samuti Managua apellatsioonikohtu kohtunikud Octavio Rothschuh Andino, Ángela Dávila ja Argentina Solís, kes ka on osalenud ebaseaduslikult süüdi mõistetud isikute menetlus- ja materiaalsete õiguste äravõtmises;

9.  kutsub liikmesriike ja ÜRO Julgeolekunõukogu üles alustama Rooma statuudi artiklite 13 ja 14 kohaselt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu Nicaragua ja Daniel Ortega suhtes ametlikku uurimist Rooma statuudi artiklis 7 osutatud inimsusvastaste kuritegude asjus;

10.  väljendab toetust Nicaragua kodanikele, kes protesteerivad rahumeelselt Ortega-Murillo režiimi vastu; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et alates 2018. aasta repressioonidest ei ole võetud õiguslikke meetmeid, et tagada ränkade inimõiguste rikkumiste ohvritele õigusemõistmine ja kahju heastamine;

11.  nõuab tungivalt, et Nicaragua tunnistaks kehtetuks alates 2018. aastast vastu võetud õigusaktid, mis põhjendamatult piiravad kodanikuühiskonna ja demokraatlikku tegutsemisruumi, eelkõige küberkuritegevuse eriseaduse (seadus 1042), seaduse 1040 välisagentide reguleerimise kohta ning seaduse 1055 inimeste iseseisvuse, suveräänsuse ja enesemääramise õiguse kaitse kohta rahu nimel, samuti kriminaalmenetluse seadustiku reformi; tuletab meelde, et ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimislepingu kohaselt peab Nicaragua järgima ja tugevdama õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste põhimõtteid; kordab oma nõudmist, et praegust olukorda arvesse võttes rakendataks assotsieerimislepingu demokraatiaklauslit;

12.  rõhutab, et rahvusvahelistel inimõigusorganisatsioonidel, nende seas ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürool ja Ameerika Inimõiguste Komisjonil tuleb võimaldada Nicaraguasse tagasi pöörduda; peab kahetsusväärseks, et Nicaragua ametivõimud ei tee koostööd piirkondlike ja rahvusvaheliste inimõiguste mehhanismidega; nõuab, et EL toetaks ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt hiljuti loodud Nicaragua inimõiguste eksperdirühma kolme sõltumatu liikme volitusi ning teeks nendega tihedat koostööd, et edendada vastutust inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste eest Nicaraguas;

13.  mõistab hukka asjaolu, et peaaegu 400 vabaühendust, sealhulgas Nicaragua keeleakadeemia, on olnud sunnitud Nicaraguas töö lõpetama; kutsub Nicaragua ametivõime üles lõpetama vabaühenduste põhjendamatu sulgemise, taastama kõigi meelevaldselt suletud organisatsioonide, erakondade, ülikoolide ja meediaväljaannete juriidilise isiku staatuse ning tagastama kõik ebaseaduslikult konfiskeeritud varad, dokumendid ja seadmed;

14.  väljendab sügavat muret vaba ja sõltumatu meedia represseerimise pärast riigis, mis on sundinud pagulusse rohkem kui 100 ajakirjanikku;

15.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jälgiksid oma kohalike esindajate ja saatkondade kaudu tähelepanelikult Nicaragua olukorda; kutsub ELi delegatsiooni ja Nicaraguas diplomaatilisi esindusi omavaid liikmesriike üles täielikult rakendama ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ja pakkuma kinnipeetavatele inimõiguste kaitsjatele kogu asjakohast toetust, kaasa arvatud vanglakülastused ja kohtuprotsesside jälgimine, mõistma avalikult hukka inimõiguste kaitsjate ja sõltumatu meedia väärkohtlemise ning toetama nende tööd; kutsub ELi delegatsiooni ja liikmesriike üles kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et suurendada toetust inimõiguste kaitsjate tööle, hõlbustada neile vajaduse korral erakorraliste viisade väljastamist ning pakkuda neile ELi liikmesriikides humanitaarkaalutlustel ajutist varjupaika;

16.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Nicaragua esindajad hääletasid selle vastu, et heita Venemaa ÜRO Inimõiguste Nõukogust välja julmuste eest, mida tema väed on Ukraina sõja ajal toime pannud, ning et Nicaragua hoidus hääletamast ÜRO Peaassamblee 2. märtsi 2022. aasta resolutsiooni ES-11/1 üle, milles tauniti Venemaa sissetungi Ukrainasse ja nõuti Venemaa vägede täielikku väljaviimist;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile, Lima rühmale ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0513. (2) ELT C 99, 1.3.2022, lk 204. (3) ELT C 255, 29.6.2021, lk 65. (4) ELT C 23, 21.1.2021, lk 126. (5) ELT C 76, 9.3.2020, lk 164.