Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 15. septembri 2021. aasta kõnet olukorrast Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM(2022)0071),

–  võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2022. aasta teatist, milles käsitletakse inimväärset tööd kogu maailmas üleilmseks õiglaseks üleminekuks ja kestlikuks taastumiseks (COM(2022)0066),

–  võttes arvesse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 12. juuli 2021. aasta hoolsuskohustuse suuniseid ELi ettevõtjatele, et võtta arvesse sunniviisilise töö ohtu kogu äritegevuse käigus ja kõigis tarneahelates,

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni sunniviisilise töö ja uiguuride olukorra kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas(1),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2021. aasta resolutsiooni sunniviisilise töö kohta Linglongi tehases ja keskkonnateemaliste meeleavalduste kohta Serbias(2),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2021. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta(3),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni ja selle 2014. aasta protokolli,

–  võttes arvesse 1999. aasta ILO lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsiooni,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid,

–  võttes arvesse OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust uue kaubandusalase meetme kohta sunniviisilise töö abil valminud toodete keelustamiseks (O‑000018/2022 – B9‑0015/2022),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et ILO 1930. aasta sunniviisilise töö konventsioonis (nr 29) määratletakse sunniviisilist tööd kui „igasugust tööd või teenistust, mida nõutakse mis tahes isikult ükskõik missuguse karistusega ähvardades ja milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud“; arvestades, et ILO kasutab sunniviisilise töö olemasolu kindlakstegemiseks 11 näitajat; arvestades, et need näitajad on järgmised: kaitsetuse ärakasutamine, pettus, liikumispiirangud, isoleeritus, füüsiline ja seksuaalne vägivald, hirmutamine ja ähvardused, isikut tõendavate dokumentide äravõtmine, palga kinnipidamine, võlaorjus, väga halvad töö- ja elamistingimused ning liigne ületunnitöö; arvestades, et mõnikord on sunniviisilise töö olemasolu kindlakstegemiseks vajalik rohkem kui ühe loetletud näitaja esinemine;

B.  arvestades, et ILO hinnangute kohaselt on kogu maailmas praegu 25 miljonit inimest sunnitud tegema sunniviisilist tööd ja neist 20,8 miljonit on eraisikute poolt kohustatud tegema sunniviisilist tööd ja 4,1 miljonit on selleks kohustatud riigi poolt; arvestades, et sunniviisilist tööd tegevatest inimestest moodustavad 61 % naised ja tütarlapsed; arvestades, et võõrtöötajad on sunniviisilise töö suhtes eriti kaitsetud; arvestades, et COVID‑19 pandeemia on olukorda süvendanud;

C.  arvestades, et ILO viimased ülemaailmsed hinnangud näitavad, et 2020. aasta alguses kasutati maailmas lapstööjõuna 160 miljonit last ehk peaaegu iga kümnendat last kogu maailmas; arvestades, et 79 miljonit last, st peaaegu pooled kõigist lapstööjõuna kasutatud lastest, on langenud lapsele sobimatu töö ohvriks, tehes ohtlikku tööd, mis otseselt ohustab nende tervist, ohutust ja kõlbelist arengut;

D.  arvestades, et uuringutest on ilmnenud, et sunniviisiline töö takistab kestlikku arengut ja avaldab negatiivset mõju põlvkonnalt põlvkonnale üle kanduvale vaesusele, ebavõrdsusele ja valitsemisele ning soodustab korruptsiooni ja ebaseaduslikke rahavooge;

E.  arvestades, et ELi majandus on ülemaailmsete tarneahelate tõttu seotud miljonite töötajatega kogu maailmas; arvestades, et ELi tarbijad tahavad olla kindlad, et nende ostetavad kaubad toodetakse kestlikul ja õiglasel viisil, mis tagab inimväärse töö neile, kes neid kaupu toodavad;

F.  arvestades, et sunniviisiline töö on kindlaks määramata hinnaga väline tegur, mis pärsib innovatsiooni ja tootlikkust ning annab ebaõiglase konkurentsieelise neile ettevõtjatele ja valitsustele, kes seda toetavad;

G.  arvestades, et komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas oma 2021. aasta kõnes olukorrast Euroopa liidus, et komisjon teeb ettepaneku keelata ELi turul sunniviisilise töö abil valminud tooted;

H.  arvestades, et ettepanekus võtta vastu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust, näeb komisjon ette hoolsuskohustused teatud künnist ületavatele suurtele äriühingutele ja teatud muudele äriühingutele, mis tegutsevad eelkõige tundlikes sektorites, et nende ülemaailmsetes tarneahelates tuvastataks, ennetataks, leevendataks ja arvestataks tegelikku ning võimalikku kahjulikku mõju inimõigustele (sh töötaja õigustele) ja keskkonnale;

I.  arvestades, et komisjoni 23. veebruari 2022. aasta teatises (milles käsitletakse inimväärset tööd kogu maailmas üleilmseks õiglaseks üleminekuks ja kestlikuks taastumiseks (COM(2022)0066)) nähakse ette komisjoni kavatsus koostada uus seadusandlik algatus, millega keelatakse sunniviisilise, sh laste sunniviisilise töö abil valminud toodete ELi turule laskmine; arvestades, et see algatus hõlmab nii kodumaiseid kui ka imporditud tooteid ning nende keelustamine ühendatakse selles tugeva ja riskipõhise jõustamisraamistikuga;

J.  arvestades, et sunniviisiline töö on keeruline nähtus ning sunniviisilise töö abil valmistatud toodete keelustamisest ei piisa sunniviisilise töö kaotamiseks ega selle algpõhjuste vastu võitlemiseks; arvestades, et selle ülemaailmse probleemiga tegelemiseks peaks EL keskenduma ka dialoogile kolmandate riikidega, tehnilisele abile ning suutlikkuse ja teadlikkuse suurendamisele; arvestades, et EL peaks tegema ka mitmepoolsel tasandil aktiivset tööd, et leida ühiseid lahendusi sunniviisilise töö kaotamiseks;

K.  arvestades, et paljud ELi äriühingud järgivad mitmeid vabatahtlikke ja kattuvaid suuniseid vastutustundliku ettevõtluse kohta, kuid nende kasutuselevõtt vajab veel parandamist; arvestades, et selle probleemi lahendamiseks on ELis juba ette nähtud kohustuslikud hoolsuskohustuste reeglid erisektorites, näiteks puidule ja konfliktipiirkonnast pärit mineraalide hankimisele;

L.  arvestades, et sunniviisilise töö abil valminud toodete väljajätmise tulemuslikkus sõltub mitmest tegurist, näiteks sellest, kui suur osa ülemaailmsest sektoripõhisest nõudlusest osaleb boikotis, kaubavahetuse ümbersuunamisest, ümberjaotamisest või toodete ümberkujundamisest eksportivatele ettevõtjatele tekkivatest kuludest ja selliste ettevõtjate elujõulisusest, tarnijate turuvõimust ning sellest, kuidas vastuvõtva riigi valitsus reageerib välisele survele;

M.  arvestades, et sunniviisilise tööga seotud eri probleemide lahendamiseks on vaja kombineerida mitmeid vahendeid;

N.  arvestades, et WTO nõuetele vastamiseks peab igasugune toodete väljajätmine olema struktureeritud nii, et ei rikutaks vabakaubanduse valdkonnas võetud kohustusi, mille kohaselt ei tohi kaupu nende geograafilise päritolu alusel diskrimineerida; arvestades, et üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe XX artiklis nähakse ette õiguslikud alused toote väljajätmisotsuste õigustamiseks; arvestades, et iga selline väljajätmine peab olema tõenduspõhine ja järgnema konsultatsioonile sellest tegevusest mõjutatud osalistega;

O.  arvestades, et sunniviisilise töö abil valminud toodete keelu kehtestamine on nii Euroopa Parlamendi kui ka ELi kui terviku poliitiline prioriteet;

1.  nõuab uut WTO nõuetele vastavat kaubandusalast meedet, mis täiendaks äriühingute kestlikkusalaseid hoolsuskohustuse reegleid, keelates sunniviisilise töö abil valminud või transporditud toodete impordi ja ekspordi, ning mida tuleks täiendada ELi‑sisese kaubanduse meetmetega; rõhutab, et mis tahes tulevane ELi raamistik peab olema proportsionaalne, mittediskrimineeriv ja mõjus, austades võetud kohustust tagada avatud ning reeglitel põhinev kaubandussüsteem; toonitab, et uus ettepanek võiks põhineda nende riikide parimatel tavadel, kus sarnased õigusaktid juba kehtivad, nt USA ja Kanada;

2.  rõhutab, et sunniviisilise töö kasutamise asjaolu kindlakstegemisel tuleks lähtuda ILO sunniviilise töö näitajatest, sealhulgas uuringute alusel koostatud suunistest täiskasvanute ja laste sunniviisilise töö hindamiseks „Raske näha ja veel raskem kindlaks teha“;

3.  on seisukohal, et uue õigusakti alusel peaks olema võimalik keelustada sunniviisilise töö abil valminud tooted, mis pärinevad teatud tootmiskohast, importijalt või äriühingult, piirkonnast, kui tegemist on riigi toetatud sunniviisilise tööga, ning transpordilaevalt või laevastikult;

4.  on arvamusel, et uue ELi õigusakti kohaselt peaksid ametiasutused nii omaalgatuslikult kui ka saadud teabe alusel tegutsedes pidama ELi piiril kinni kaubad, kui nad leiavad, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et need kaubad on valmistatud või transporditud sunniviisilise töö abil; märgib, et kinnipeetud kauba importijale tuleks seejärel anda võimalus vastava süüdistuse ümberlükkamiseks seeläbi, et ta tõendab asjaolu, et kaupade valmistamiseks ja transportimiseks ei ole kasutatud sunniviisilist tööd, ning selle tulemusena võidakse kaubad vabastada; rõhutab, et tõendid sunniviisilise töö puudumise kohta peavad põhinema ILO standarditel;

5.  märgib, et tooted tuleks arestida pärast seda, kui ametiasutused on leidnud piisavalt tõendeid selle kohta, et kaupade tootmiseks või transpordiks on kasutatud sunniviisilist tööd, samuti kui kaubad on pärit teatud piirkonnast, kus on levinud riigi poolt kehtestatud sunniviisiline töö; rõhutab, et arestitud kaup tuleks vabastada, kui äriühing on võimeline tõendama, et sunniviisilist tööd ei kasutatud või kahju on hüvitatud ja sunniviisilise töö näitajaid enam ei esine;

6.  tunneb heameelt asjaolu üle, et mitmed ELi äriühingud juba teevad pingutusi tagamaks, et nende tarneahelas ei esineks tegutsemismustreid, millega rikutakse inimõiguseid ja tööõiguse norme; kutsub komisjoni üles pakkuma äriühingutele, eelkõige VKEdele, tehnilist ja muud asjakohast abi uute reeglite järgimisel, et vältida VKEdele tarbetu koormuse tekkimist; kutsub lisaks komisjoni üles hindama õigusakti rakendamist ja selle mõju ELi äriühingutele;

7.  on veendunud, et komisjonil, eelkõige kaubandusvaldkonna juhtival järelevalveametnikul, ja riiklikel ametiasutustel peab olema õigus algatada uurimisi; märgib, et avaliku sektori asutustel peab olema võimalik võtta meetmeid teabe alusel, mille on edastanud sidusrühmad, vabaühendused või mõjutatud töötajad, ning teabe alusel, mis on edastatud formaalse ja turvalise kaebuse esitamise korra alusel, näiteks ühtse kontaktpunkti kaudu;

8.  kutsub komisjoni üles tagama, et uue ELi õigusaktiga nähakse ette vastutavate äriühingute kohustus hüvitada mõjutatud töötajatele tekkinud kahju enne, kui impordipiirangud kaotataks; nõuab, et kahju hüvitamise ja parandusmeetmete üle tehtaks järelevalvet koostöös asjaomaste sidusrühmade, sh kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ametiühingutega;

9.  on veendunud, et ELi tasandil tuleks luua koordineerimissüsteem, et toetada liikmesriikide tollide tegevust ja tagada kõigi algatatud menetluste läbipaistvus;

10.  rõhutab, et avaliku sektori asutused võivad nõuda äriühingutelt niisuguse asjakohase teabe avalikustamist, mis puudutab nende tarneahelas olevaid tütarettevõtjaid, tarnijaid, allhankijaid, töövõtjaid ja äripartnereid, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladuse reegleid; kutsub sel eesmärgil komisjoni üles koostama suunised, mis aitaksid äriühingutel sisse seada oma tarneahela kaardistamise protsessi, et tuvastada nõutav asjakohane teave; rõhutab, et avalik andmebaas, mis sisaldaks teavet tarnijate ja nende poolt kujutatava riski kohta või hoopis vastupidiselt tõendeid inimväärse töö kohta, võiks aidata vähendada äriühingute halduskoormust;

11.  nõuab sanktsioonidega hõlmatud üksuste, piirkondade ja toodete avaliku nimekirja koostamist ja haldamist;

12.  rõhutab sarnaselt meelestatud partneritega koostöö tegemise olulisust, et lõpetada sunniviisiline töö kogu maailmas ning tagada, et sunniviisilise töö abil valminud kaupadega ei kaubeldaks; märgib, et vaja on ühiseid pingutusi tagamaks, et keelust ei hoita kõrvale ja et ei muudetaks niisuguste kaupade marsruuti, mille tootmises kahtlustatakse sunniviisilise töö kasutamist;

13.  on veendunud asjaolus, et ülemaailmseks muutuseks peab EL tegema tihedat koostööd oma partneritega, võttes ühiseid meetmeid ja tehes ühiseid uurimisi; nõuab ELi delegatsioonidele aktiivset rolli kolmandate riikide ja sidusrühmadega suhtlemisel uue õigusaktiga seotud teemadel;

14.  märgib, et sunniviisilise töö abil valminud toodete keelustamise uus kaubandusalane meede peaks olema kooskõlas teiste hoolsuskohustusi käsitlevate algatuste, inimõiguste ja kehtivate kestlikkuse normidega ning neid täiendama; märgib, et seda tuleks arvestada nii kaubanduse ja kestliku arengu peatükke käsitleva 15‑punktilise tegevuskava läbivaatamisel kui ka seejärel ELi vabakaubanduslepingutesse lisatavates kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides endis;

15.  nõuab avaliku ja erasektori investeeringute kasutamist, et luua täiendav sunniviisilise töö vaba tootmisvõimekus mõjutatud tarneahelates;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ja liikmesriikidele.

(1) ELT C 445, 29.10.2021, lk 114. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0511. (3) ELT C 474, 24.11.2021, lk 11.