Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 49,

–  võttes arvesse Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia taotlusi saada ELi liikmeks,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 30. mai 2022. aasta järeldusi Ukraina kohta,

–  võttes arvesse 10. ja 11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2022. aasta arvamusi Ukraina (COM(2022)0407), Moldova Vabariigi (COM(2022)0406) ja Gruusia (COM(2022)0405) ELi liikmeks saamise taotluste kohta,

–  võttes arvesse oma fraktsioonide juhtide ühisavaldust riigipeadele ja valitsusjuhtidele seoses Euroopa Ülemkogu kohtumisega 23. ja 24. juunil 2022,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on alates 24. veebruarist 2022 pidanud Ukraina vastu provotseerimata, põhjendamatut ja ebaseaduslikku agressioonisõda; arvestades, et Ukraina esitas 28. veebruaril 2022 taotluse Euroopa Liiduga ühinemiseks ning Moldova Vabariik ja Gruusia esitasid selle taotluse 3. märtsil 2022;

B.  arvestades, et need avaldused on ajendatud Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu, mida viiakse ellu Euroopa uuemas ajaloos enneolematu ulatusega ja mille käigus Ukraina rahva vastu toime pandud sõjakuriteod võivad ulatuda genotsiidini, ning samuti Gruusia ja Moldova Vabariigi territooriumi osade jätkuvast okupeerimisest; arvestades, et Ukraina kaitseb praegu Euroopa julgeolekukorda ja selle aluseks olevaid põhimõtteid, nagu Helsingi lõppakt ja Pariisi uue Euroopa harta;

C.  arvestades, et vastavalt ELi lepingu artiklile 49 võib liidu liikmeks astumise avalduse esitada iga Euroopa riik, kes austab artiklis 2 osutatud väärtusi ning võtab endale kohustuse neid edendada;

D.  arvestades, et ELi liikmeks saamiseks ei ole kiirendatud lahendust ning ühinemine on endiselt tulemuspõhine ja struktureeritud protsess, mis eeldab ELi liikmesuse kriteeriumide täitmist ning sõltub reformide tulemuslikust rakendamisest ja ELi õigustiku ülevõtmisest;

E.  arvestades, et nõukogu palus erakordselt kiiresti, et komisjon esitaks oma arvamuse Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia ELiga ühinemise taotluste kohta;

F.  arvestades, et 10. ja 11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsioonis märgiti, et Euroopa Ülemkogu tunnustab Ukraina Euroopa-püüdlusi ja Euroopale lähenemise valikut;

G.  arvestades, et Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia rahvas on aastaid järjekindlalt näidanud vankumatut toetust oma riigi Euroopa-suunalisele kursile ning omaks võtnud Euroopa põhimõtted ja väärtused; arvestades, et sarnaseid püüdlusi elada vabas, suveräänses ja demokraatlikus riigis väljendab ka enamik Valgevene rahvast, kes on vastu Venemaa toetatud Aljaksandr Lukašenka režiimile;

H.  arvestades, et varasemad sündmused on näidanud, et kui laienemist ei toimu, kaasnevad sellega tohutud strateegilised kulud ning see võib Euroopa julgeolekut ja stabiilsust õõnestada;

I.  arvestades, et ELi suhted Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusiaga põhinevad ulatuslikel assotsieerimislepingutel ning põhjalikel ja laiaulatuslikel vabakaubanduspiirkondadel (AA/DCFTA) ning need loovad soodsa keskkonna poliitiliseks ühinemiseks, õigusnormide ühtlustamiseks ja majanduslikuks integratsiooniks, mis on tulevase ühinemisprotsessi olulised elemendid; arvestades, et AA/DCFTAde täielikku rakendamist ei ole veel saavutatud;

J.  arvestades, et Ukraina, Moldova Vabariik ja Gruusia esitasid ELiga ühinemise küsimustikud rekordiliselt kiiresti, näidates mitte ainult oma suurt pühendumust ELi väärtustele, vaid ka tugevat suutlikkust ja suurt tahet neid eesmärke saavutada;

K.  arvestades, et 17. juunil 2022 avaldas komisjon arvamused nende kolme taotluse kohta, soovitades nõukogul kinnitada Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia väljavaate saada ELi liikmeks;

L.  arvestades, et komisjon soovitas oma arvamustes anda Ukrainale ja Moldova Vabariigile kandidaatriigi staatus tingimusel, et võetakse teatavaid reformimeetmeid, näiteks õigusriigi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas; arvestades, et komisjon soovitas anda Gruusiale kandidaatriigi staatuse pärast seda, kui riik on tegelenud osutatud prioriteetidega;

M.  arvestades, et kandidaatriigi staatuse andmine saadaks nende kolme riigi kodanikele tugeva sõnumi lootuse ja solidaarsuse kohta ning näitaks, et Euroopa Liit on kindlalt otsustanud olla praeguste väljakutsete ja oma tulevikuvisiooni kõrgusel;

1.  tunneb heameelt Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia liikmeksastumise avalduste üle, mis väljendavad nende rahva Euroopa-püüdlusi ja soovi elada rahumeelselt ja turvaliselt vabades, demokraatlikes ja jõukates riikides, millel on heanaaberlikud suhted kõigi Euroopa riikidega ning mis teevad üha tihedamat koostööd ELi liikmesriikidega;

2.  väljendab rahulolu komisjoni ametliku soovitusega anda Ukrainale ja Moldova Vabariigile ELi kandidaatriigi staatus ning tunnustada Gruusia väljavaadet saada Euroopa Liidu liikmeks;

3.  palub riigipeadel ja valitsusjuhtidel 23. ja 24. juunil 2022 toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel anda Ukrainale ja Moldova Vabariigile viivitamata ELi kandidaatriigi staatus, ning anda sama staatus ka Gruusiale, kui Gruusia valitsus on täitnud komisjoni arvamuses nimetatud prioriteedid; toonitab, et riigipead ja valitsusjuhid peavad täitma oma ajaloolist vastutust ja saatma selgeid poliitilisi signaale;

4.  rõhutab, et kandidaatriigi staatuse andmine Euroopa Liidu poolt tähendab täna, Venemaa jõhkra agressioonisõja ja geopoliitilise keskkonna ümbermääratlemise katse kontekstis, ELi juhtrolli, otsusekindluse ja visiooni näitamist, ning saadab selge poliitilise sõnumi, et kõnealused riigid on pöördumatult valinud Euroopa tee, mille nende Euroopa partnerid on heaks kiitnud, ning et ükski kolmas osaline ei tohi sellesse sekkuda; kordab, et EL peab jätkuvalt olema usaldusväärne partner ja geopoliitiline toimija, kes hoiab oma põhimõtteid ja väärtusi au sees, näidates üles solidaarsust nendega, kes kaitsevad samu ideaale;

5.  kutsub liikmesriike üles koondama poliitilist tahet, et anda laienemisprotsessile uus hoog ja astuda oma lubaduste täitmiseks konkreetseid edasiviivaid samme nende riikide ühinemisprotsessis, kes soovivad liiduga ühineda ja väärivad kohta liikmesriikide seas; nõuab seetõttu tungivalt, et ELi riigipeade ja valitsusjuhtide 23.–24. juuni 2022. aasta kohtumisel avataks taas tee Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise protsessiks, mis on praegu blokeeritud;

6.  tuletab meelde, et ELi laienemisprotsessi usaldusväärsuse säilitamiseks ja selle ümberkujundava jõu käivitamiseks tuleb säilitada kauaaegne pühendumus Lääne‑Balkani riikidele ning nende riikide paralleelne edasiliikumine peab jätkuma katkematult ja veelgi dünaamilisemalt, lähtudes saavutustest, poliitilisest ühtlustamisest, solidaarsusest rahvusvahelistes küsimustes ja kokkulepitud kohustuste täitmisest;

7.  rõhutab, et ELiga ühinemine peab toimuma kooskõlas ELi lepingu artikliga 49 ning põhinema asjakohase korra austamisel ja tingimusel, et täidetakse kehtestatud kriteeriumid, eelkõige ELi liikmesuse nn Kopenhaageni kriteeriumid, ning et see on endiselt tulemuspõhine protsess, mis eeldab asjakohaste reformide vastuvõtmist ja rakendamist, eelkõige demokraatia, õigusriigi, inimõiguste, turumajanduse ja ELi õigustiku rakendamise valdkonnas;

8.  kutsub Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia ametivõime üles ilmutama ühemõttelist poliitilist otsustavust oma rahva Euroopa-püüdluste elluviimisel, tehes märgatavalt kiiremaid edusamme põhjalike reformide abil, et võimalikult kiiresti tulemuslikult täita ELi liikmesuse kriteeriumid;

9.  rõhutab vajadust kasutada Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia kogemusi oma assotsieerimislepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamisel tulevase ühinemisprotsessi alusena, mis võimaldab neil kolmel riigil järk-järgult integreeruda ELi ühtsele turule ja tõhustada valdkondlikku koostööd; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles valmistama ette sisestruktuure ja pakkuma lisavahendeid, samuti suuremat tehnilist abi ja poliitilist toetust;

10.  tunnistab, et ukrainlased, moldovlased ja grusiinid on pidevalt toetanud oma riigi Euroopa-orientatsiooni ning väärivad elu vabades, demokraatlikes ja jõukates riikides, mis oleksid Euroopa pere uhked ja veendunud liikmed; nendib, et eelseisev Euroopa Ülemkogu võib astuda olulise esimese sammu nende kolme riigi rahva õiguspäraste püüdluste täitmise suunas;

11.  rõhutab, et EL on pühendunud Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja poliitilisele sõltumatusele nende rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning toetab nende pingutusi nende põhimõtete täielikuks teostamiseks; rõhutab sellega seoses liikmesriikide ühtsuse ja solidaarsuse olulisust;

12.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles idapartnerluse poliitikat ajakohastama, et see saaks jääda ümberkujundavaks ja sisuliseks vahendiks ka praegu, Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja tingimustes, mis ohustab ka Ukraina naaberriikide julgeolekut ja mõjutab piirkonna kui terviku stabiilsust; kordab, et idapartnerluse riigid peavad tegema piirkondlikku koostööd;

13.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles alustama kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega tõhustatud ja struktureeritud poliitilist dialoogi, et edendada nende edasist majanduslikku integratsiooni ja õigusaktide ühtlustamist ning vajaduse korral nende järkjärgulist kaasamist ELi institutsioonide töösse ja menetlustesse;

14.  kordab oma üleskutset, et ELi institutsioonid kiirendaksid vajalikke samme, et muuta ELi otsuste tegemine tõhusamaks;

15.  kinnitab oma pühendumust laienemisele, millele ei leidu alternatiivi ja mis on rohkem kui kunagi varem geostrateegiline investeering stabiilsesse, tugevasse ja ühtsesse ELi; on kindlalt veendunud, et ELi liikmeks pürgivate riikide väljavaade saada liidu täisliikmeks on kooskõlas liidu enda poliitiliste, majanduslike ja julgeolekuhuvidega;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ukraina, Moldova Vabariigi, Gruusia ja Lääne-Balkani riikide presidentidele, valitsustele ja parlamentidele.