(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus euro kasutuselevõtu kohta Horvaatias 1. jaanuaril 2023 (COM(2022)0282),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 140 lõiget 2,

–  võttes arvesse komisjoni 2022. aasta lähenemisaruannet ja Euroopa Keskpanga 2022. aasta juuni lähenemisaruannet,

—  võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni euroala laienemise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 20. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendiga konsulteerimise meetodi parandamise kohta euroala laienemisega seotud menetlustes(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 106,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0187/2022),

A.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 140 määratletakse püsiva vastastikuse lähenemise kõrge taseme saavutamine selle alusel, kuidas liikmesriik on täitnud järgmisi kriteeriume: hindade stabiilsuse kõrge taseme saavutamine, valitsuse finantsseisundi kestlikkus, kuna liikmesriigi suhtes ei kohaldata aluslepingutele lisatud protokollis nr 12 kirjeldatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust; kinnipidamine vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalsetest kõikumispiiridest ning liikmesriigi poolt saavutatud vastastikuse lähenemise ja tema Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise püsikindlus, mis peegeldub tema pikaajaliste intressimäärade tasemes (Maastrichti kriteeriumid);

B.  arvestades, et Horvaatia on täitnud Maastrichti kriteeriumid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 140 ning aluslepingutele lisatud protokollile nr 13 lähenemiskriteeriumide kohta ning komisjon ja Euroopa Keskpank (EKP) on hinnanud Horvaatia õigusakte, mis on täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja nõuetega;

C.  arvestades, et ELi toimimise lepingus nõutakse, et hindamisel võetaks arvesse muid majandusintegratsiooni ja lähenemisega seotud olulisi tegureid, sealhulgas maksebilansi arengut ning toote-, töö- ja finantsturgude integreerimist; arvestades, et komisjon on seisukohal, et Horvaatia täidab euro kasutuselevõtu tingimusi ka nende lisakriteeriumide osas;

D.  arvestades, et ühisele tavale tuginedes ja nagu varem on korduvalt tehtud, jätab komisjon hinnastabiilsuse kriteeriumi hindamisel parimaid tulemusi saavutanud riikide hulgast välja riigid, kelle inflatsioonimäära ei saa teiste liikmesriikide puhul käsitada põhjendatud võrdlusalusena, ning on seetõttu jätnud hindamisest välja kaks parimaid tulemusi saavutanud riiki;

E.  arvestades, et praegused asjaolud, nagu energiahindade tõus ning Venemaa ebaseaduslik ja provotseerimata sissetung Ukrainasse, mõjutasid mitut lähenemisaruandes kasutatud näitajat ning eeldavad nende rakendamise asjakohast kaalumist; arvestades, et nende kriteeriumide järgimine aitab kaasa majandus- ja rahaliiduga integreerumisele ning majandus- ja rahaliidu pikaajalisele stabiilsusele;

F.  arvestades, et tiheda koostöö raamistiku jõustumisega 1. oktoobril 2020 sai EKP ülesandeks teha otsest järelevalvet kaheksa olulise finantsinstitutsiooni ja 15 vähem olulise finantsinstitutsiooni üle Horvaatias;

G.  arvestades, et Horvaatia kohustus rakendama pärast vahetuskursimehhanismiga (ERM II) ühinemist 2020. aasta juulis mitmeid meetmeid järgmises neljas valdkonnas: rahapesuvastane tegevus, ettevõtluskeskkond, avaliku sektori juhtimine ja maksejõuetuse raamistik;

H.  arvestades, et raportöör külastas Horvaatiat, et hinnata kõnealuse riigi valmisolekut euroalaga liitumiseks;

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  toetab euro kasutuselevõttu Horvaatias 1. jaanuaril 2023. aastal;

3.  märgib, et Horvaatia täidab kõiki eurole ülemineku kriteeriume Horvaatia valitsuse ja rahva kaugelevaatavate, kindlameelsete, usutavate ja püsivate pingutuste tulemusena;

4.  märgib, et komisjon ja EKP andsid positiivse hinnangu oodatust kauaaegsema COVID‑19 pandeemiast tingitud šoki ja sellele järgnenud majanduse elavdamise taustal 2021. aastal; märgib siiski, et Venemaa provotseerimata ja ebaseaduslik sissetung Ukrainasse 24. veebruaril 2022 avaldas piiratud mõju lähenemisaruannete koostamisel kasutatud varasemate perioodide andmetele; on seetõttu veendunud Horvaatia täielikus valmisolekus võtta euro kasutusele alates 1. jaanuarist 2023;

5.  rõhutab, et hoolimata tervishoiukriisist ja energia hiljutisest hinnatõusust tingitud keerulisest sotsiaalmajanduslikust olukorrast on euro kasutuselevõtt Horvaatias ja vajalike kriteeriumide täitmine tugev poliitiline signaal liidu ühisraha elujõulisuse ja atraktiivsuse kohta; väljendab seetõttu heameelt Horvaatia valitsuse järjekindlate pingutuste üle selles valdkonnas; on veendunud, et euro kasutuselevõtt Horvaatias aitab kaasa liidu vastupanuvõimele ja ühtsusele ning parandab liidu positiivset kuvandit piirkonnas, eriti kuna see on esimene oluline ELiga integreerumise protsess pärast Brexitit;

6.  rõhutab, et euro kasutuselevõtt tugevdab Horvaatia majandust ning toob kasu selle elanikele ja ettevõtetele, kuna teeb riigi majanduse vastupidavamaks, meelitab ligi rohkem välisinvesteeringuid, suurendab rahvusvaheliste investorite usaldust ja vähendab valuutavahetust, millel on oluline mõju riigi elutähtsale turismisektorile;

7.  väljendab heameelt Horvaatia valitsuse töö üle Horvaatia institutsioonilise suutlikkuse tugevdamisel, ärikeskkonna parandamiseks tehtud pingutuste ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu soodustavate struktuurireformide tulemusliku ja tõhusa rakendamise üle; tunneb eelkõige heameelt pingutuste üle tugevdada Hrvatska narodna banka institutsioonilist sõltumatust; kutsub Horvaatia ametiasutusi üles jätkama institutsioonilise raamistiku tugevdamist, et tagada reguleerimise kvaliteet;

8.  nõuab Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute kiiret ja tulemuslikku rakendamist, mis hoogustab majanduskasvu ja tugevdab riigi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust;

9.  rõhutab, et pangandusjärelevalve ühtlustamine aitab kaitsta finantsstabiilsust, tagades ühtsete järelevalvestandardite kohaldamise; rõhutab samuti, et Horvaatia ühinemine ühtse järelevalvemehhanismiga tihedas koostöös EKPga tagas sujuva ühinemise pangandusliiduga;

10.  kutsub Horvaatia ametiasutusi üles jätkama head teabe- ja teavituskampaaniat euro kasutuselevõtu kohta;

11.  kutsub Horvaatia ametiasutusi üles jätkama praegust praktiliste ettevalmistuste kurssi, et tagada sujuv eurole üleminek;

12.  märgib, et komisjoni 2022. aasta lähenemisaruande kohaselt on Horvaatia hinnatase juba saavutanud suurema euroala hindadele lähenemise taseme kui teistes liikmesriikides euroalaga liitumisel; loodab seetõttu, et Horvaatia valitsus pingutab järjepidevalt, et tagada hindade edasine lähenemine kestlikul viisil ja et euro kasutuselevõtt ei tooks kaasa kunstlikku hinnatõusu;

13.  kutsub Horvaatia valitsust üles jätkama oma tegevust, et täita kohustus rakendada hiljemalt 2023. aastaks uut rahapesuvastast tegevuskava;

14.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

15.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, eurorühmale ning liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 249. (2) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 251.