Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/118/EÜ ja direktiivi (EL) 2020/262 (uuesti sõnastatud) seoses Prantsusmaa La Manche’i tunneli terminalis asuvate maksuvabade kauplustega (COM(2021)0817 – C9‑0016/2022 – 2021/0418(CNS))

P9_TA(2022)0060 A9-0035/2022

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2021)0817),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0016/2022),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0035/2022),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksumäärade osas (14754/2021 – C9-0456/2021 – 2018/0005(CNS))

P9_TA(2022)0061 A9-0036/2022

(Seadusandlik erimenetlus – uuesti konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (14754/2021),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0020),

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2018. aasta seisukohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris uuesti Euroopa Parlamendiga (C9‑0456/2021),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 82 ja 84,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0036/2022),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 11, 13.1.2020, lk 211.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB811 (BCS-GH811-4) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D077486/02 – 2021/3057(RSP))

P9_TA(2022)0062 B9-0126/2022

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB811 (BCS–GH811–4) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D077486/02),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 11. jaanuaril 2022 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(2), artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 8. juulil 2021. aastal vastu võetud ja 16. augustil 2021. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et 19. septembril 2018 esitas Belgias asuv BASF Agricultural Solutions Belgium NV, mis on Saksamaal asuva BASF SE filiaal, Ameerika Ühendriikides asuva äriühingu BASF Agricultural Solutions Seed US LLC (edaspidi „taotleja“) nimel vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 5 ja 17 taotluse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB811 (edaspidi „geneetiliselt muundatud puuvill“) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud puuvilla või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid mida ei viljelda;

B.  arvestades, et 8. juulil 2021 võttis EFSA geneetiliselt muundatud puuvillale loa andmise kohta vastu pooldava arvamuse, mis avaldati 16. augustil 2021;

C.  arvestades, et geneetiliselt muundatud puuvill aretati nii, et see annab tolerantsuse glüfosaadi ja HPPDd inhibeerivate herbitsiidide suhtes(5); arvestades, et HPPDd inhibeerivate herbitsiidide hulka kuuluvad sellised herbitsiidid nagu isoksaflutool, mesotrioon ja tembotrioniin;

D.  arvestades, et kuigi puuvillaseemneõli kasutatakse Euroopas inimtoiduks suhteliselt vähe, leidub seda paljudes toiduainetes, sealhulgas salatikastmetes, majoneesis, valikpagaritoodetes, šokolaadivõietes ja -helvestes; arvestades, et loomadele söödetakse puuvilla peamiselt puuvillaseemnekoogi või -jahuna või täisrasvaste puuvillaseemnetena(6); arvestades, et ka inimesed tarbivad puuvilla puuvillajahuna;

Puuduv hinnang lisaherbitsiidi kohta

E.  arvestades, et komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 503/2013(7) nõutakse selle hindamist, kas eeldatavad põllumajandustavad mõjutavad uuritud näitajate tulemust; arvestades, et kõnealuse rakendusmääruse kohaselt on see eriti oluline herbitsiidiresistentsete taimede puhul;

F.  arvestades, et mitu uuringut näitab, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamise tagajärjel hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu(8); arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et geneetiliselt muundatud puuvill puutub kokku nii suuremate kui ka korduvate glüfosaadi- ja HPPDd inhibeerivate herbitsiidide annustega, mistõttu võib saagis esineda nende ainete jääke suuremates kogustes;

G.  arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris seevastu 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitu hiljutist eelretsenseeritud uuringut kinnitavad glüfosaadi kantserogeenset toimet(9);

H.  arvestades, et EFSA andmetel puuduvad toksikoloogilised andmed, mis võimaldaksid hinnata glüfosaaditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud glüfosaadi lagunemisproduktidest tarbijatele tulenevat riski(10);

I.  arvestades, et liidu poolt heaks kiidetud ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kohaselt on isoksaflutool väga mürgine veeorganismidele ja arvatavasti kahjustab loodet(11); arvestades, et riskihindamise eesmärgil kasutati geneetiliselt muundatud puuvilla puhul ainult isoksaflutooli; arvestades, et HPPDd inhibeerivate herbitsiidide hulka kuulub siiski palju herbitsiide, sealhulgas mesotrioon, millel võib EFSA andmetel olla endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused(12);

J.  arvestades, et sõltumatu teadusliku analüüsi(13) kohaselt on lisaherbitsiidide toimeainete toimeviisi tõttu tõenäoline, et nende herbitsiidide kasutamine põhjustab taimedes stressireaktsioone ning mõjutab seega geeniekspressiooni ja taime koostist ennast;

K.  arvestades, et geneetiliselt muundatud taimedes leiduvate herbitsiidijääkide ja nende lagunemisproduktide hindamist ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda GMOdele loa andmise menetluse raames ei tehta; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim lisaherbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise(14);

Liikmesriigi pädeva asutuse märkused

L.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA-le palju kriitilisi märkusi(15); arvestades, et need kriitilised märkused hõlmavad seda, et esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik teha järeldust geneetiliselt muundatud puuvilla võrdleva hindamise ega selle ohutuse kohta, et geneetiliselt muundatud puuvilla viljelemine toob kaasa kolmandate riikide ettevõtjate suurema kokkupuute glüfosaadiga, mille mõju tervisele on praegu vaieldav, kuid võib olla kahjulik, et toksikoloogia kohta esitatud teave ja andmed ei ole piisavad ning et seirekavas ei ole seiretegevust seotud asjakohaste kaitse-eesmärkidega;

Liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine

M.  arvestades, et õigusega toidule tegeleva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) eriraportööri 2017. aasta aruandes leiti, et eelkõige arengumaades on ohtlikel pestitsiididel tervisele laastav mõju(16); arvestades, et ÜRO kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada selliste surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine(17); arvestades, et geneetiliselt muundatud puuvilla impordi lubamine suurendaks nõudlust selle glüfosaadi ja HPPDd inhibeerivate herbitsiididega töödeldud põllukultuuri järele, suurendades seeläbi kolmandate riikide töötajate ja keskkonna kokkupuudet sellega; arvestades, et töötajate ja keskkonna suurema kokkupuute oht on herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride puhul eriti murettekitav, kuna kasutatavate herbitsiidide kogused on seal suuremad;

N.  arvestades, et 2020. aastal avaldatud eelretsenseeritud uuringu kohaselt võib Roundup, üks maailma kõige laialdasemalt kasutatavatest glüfosaadipõhistest herbitsiididest, tuua kaasa elurikkuse vähenemise, muutes ökosüsteemid saaste ja kliimamuutuste suhtes haavatavamaks(18);

O.  arvestades, et Mehhikos 2021. aastal tehtud eelretsenseeritud teadusuuring näitas transgeenide introgressiooni(19) füsioloogilist, ainevahetuslikku ja ökoloogilist mõju looduslikus puuvillas ning selles leiti, et muu hulgas muutis looduslikus puuvillas looduslikes tingimustes cp4-epsps (glüfosaaditolerantsete) geenide avaldumine õievälise nektari sekretsioonitaset ja seega selle seost erinevate sipelgaliikidega ning taimetoiduliste tekitatud kahju taset(20); arvestades, et uuringus märgitakse, et „kui me tahame säilitada kohapeal looduslike sugulasliikide esmast geenikogumit, peame tegema kindlaks ökoloogilised ja arenguprotsessid, mida mõjutavad nende transgeenide olemasolu ja püsivus nende populatsioonis“, ning et „nende geenide avastamisel on võimalik viivitamata kavandada leevendamisstrateegiaid kahju ulatuse vähendamiseks“; arvestades, et kõige tõhusam strateegia transgeenide introgressiooni ja sellega seotud ohtude leevendamiseks looduslikele populatsioonidele ja elurikkusele oleks kooskõlas ettevaatuspõhimõttega vältida eelkõige transgeensete kultuuride viljelemist;

P.  arvestades, et liidul kui ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisel on kohustus tagada, et tema jurisdiktsioonis toimuv tegevus ei kahjustaks teiste riikide keskkonda(21); arvestades, et geneetiliselt muundatud puuvilla importi ei tohiks lubada, kuna selle viljelemine ja sellest tulenev transgeenide introgressioon võib loodusliku puuvilla ökosüsteemides hapra ökoloogilise koostoime tasakaalust välja viia;

Q.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit ja sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et sellised õigusaktide asjakohased sätted peaksid hõlmama liidu kohustusi, mis tulenevad ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, Pariisi kliimakokkuleppest ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist;

Ebademokraatlik otsuste tegemine

R.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 11. jaanuaril 2022 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab seda, et loa andmise ettepanek ei saanud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust;

S.  arvestades, et komisjon tunnistab, et asjaolu, et komisjon võtab GMOdele loa andmise otsused jätkuvalt vastu ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, on problemaatiline ning tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid on geneetiliselt muundatud toidule ja söödale lubade andmise otsustamisel muutunud normiks;

T.  arvestades, et Euroopa Parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu kokku 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (3 resolutsiooni); arvestades, et üheksandal ametiajal on Euroopa Parlament väljendanud vastuseisu GMOde turule laskmisele juba 23 korral; arvestades, et ühelegi asjaomasele GMO-le loa andmiseks ei saadud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust; arvestades, et põhjused, miks liikmesriigid lubade andmist ei toeta, on muu hulgas ettevaatuspõhimõtte mittejärgimine loamenetluses ja riskihindamisega seotud teaduslikud kahtlused;

U.  arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja Euroopa Parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

V.  arvestades, et selleks, et komisjon saaks keelduda GMOdele loa andmisest, kui apellatsioonikomitees ei ole saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, ei ole vaja õigusakte muuta(22);

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(23) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tõhus toimimine;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kutsub komisjoni taas üles mitte andma herbitsiiditolerantsetele geneetiliselt muundatud põllukultuuridele luba enne, kui jääkidega seotud terviseriske on iga juhtumi puhul eraldi põhjalikult uuritud, kusjuures selleks tuleb täielikult hinnata geneetiliselt muundatud põllukultuuride lisaherbitsiididega pihustamise jääke, herbitsiidide lagunemisprodukte ja mis tahes kombineeritud mõju, sealhulgas geneetiliselt muundatud taimele endale;

5.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas lõpuks oma 11. septembri 2020. aasta kirjas parlamendiliikmetele, et GMOde lubamise otsuste tegemisel on vaja arvesse võtta kestlikkust(24); väljendab siiski sügavat pettumust selle pärast, et komisjon on sellest ajast saadik jätkuvalt andnud lube GMOde liitu importimiseks, hoolimata Euroopa Parlamendi jätkuvast vastuseisust ja sellest, et enamik liikmesriike hääletab selle vastu;

6.  kutsub EFSAt üles nõudma andmeid geneetilistelt muundatud taimedest saadud toidu ja sööda tarbimise mõju kohta soolestiku mikrobioomile;

7.  nõuab veel kord tungivalt, et komisjon võtaks arvesse liidu kohustusi, mis tulenevad sellistest rahvusvahelistest kokkulepetest nagu Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid; kordab oma nõudmist lisada rakendusaktide eelnõudele seletuskiri, milles selgitatakse, kuidas need järgivad kahju mittetekitamise põhimõtet(25);

8.  toonitab, et muudatusettepanekutes ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011(26), ja mille Euroopa Parlament võttis vastu 17. detsembril 2020 nõukoguga peetavate läbirääkimiste alusena, märgitakse, et komisjon ei tohi anda GMOdele luba, kui liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei ole selle poolt; nõuab, et komisjon järgiks seda seisukohta, ning kutsub nõukogu üles jätkama oma tööd ja võtma selle ettepaneku suhtes kiiremas korras vastu üldise lähenemisviisi;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1. (2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (3) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb geneetiliselt muundatud puuvilla GHB811 hindamist toiduks ja söödaks kasutamise puhul määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-ES-2018/154), https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/6781. (4) ––––––––––––––––––––––– Euroopa Parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles esitatakse GMOde lubamisele vastuväiteid. Lisaks sellele on parlament üheksandal ametiajal vastu võtnud järgmised resolutsioonid:Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN-ØØØJG-2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0028).Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704–12 (ACS–GMØØ5–3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0029).Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS-40278-9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS-40278–9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030).Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACS–GHØØ1-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0054).Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 89788 (MON–89788–1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0055).Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS–40278-9, 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ning NK603 × DAS–40278–9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0056).Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × 1507 × 5307 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm, neli või viis Bt11, MIR162, MIR604, 1507, 5307 ja GA21 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0057).Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547–127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0069).Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1111, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0291).Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 (SYN-ØØØH2-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0292).Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0293).Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0365).Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × MON 87411 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja MON 87411 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0366).Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MIR604 (SYN–IR6Ø4–5) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0367).Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 (MON–88Ø17–3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0368).Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 (MON–89Ø34–3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0369).Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × T304–40 × GHB119 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0080).Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZIR098 (SYN-ØØØ98-3) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0081).Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba DAS-81419-2 × DAS‑44406‑6 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0334).Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 × MIR162 × MON810 × NK603 ning geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, MIR162, MON810 ja NK603 transformatsioonidest, sisaldavaid, neist koosnevaid või valmistatud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0335).Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt 11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0336).Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba GMB151 (BCS GM151 6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0024).Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 (BCS GHØØ2 5) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0025). (5) EFSA arvamus, lk 1. (6) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614× T304-40 × GHB119 hindamist toiduks ja söödaks kasutamise ning impordi ja töötlemise puhul määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-NL-2014-122), EFSA Journal 2018;16(7):5349, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2018.5349, lk 22. (7) Komisjoni 3. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 503/2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006 (ELT L 157, 8.6.2013, lk 1). (8) Vt näiteks S. Bonny artiklit „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ (Geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed kultuurid, umbrohi ja herbitsiidid: ülevaade ja mõju), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 ning C.M. Benbrooki artiklit „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“ (Geneetiliselt muundatud põllukultuuride mõju pestitsiidide kasutamisele USAs – esimesed kuusteist aastat), Environmental Sciences Europe, 28. september 2012, köide 24(1), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24 (9) Vt nt: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1383574218300887, https://academic.oup.com/ije/advance-article/doi/10.1093/ije/dyz017/5382278, https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0219610, ja https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6612199/ (10) EFSA järeldused toimeaine glüfosaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Journal 2015; 13(11):4302, lk 3, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4302 (11) https://echa.europa.eu/substance-information/-/substanceinfo/100.114.433 (12) EFSA järeldused toimeaine mesotriooni pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Journal 2016;14(3):4419, lk 3, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2016.4419 (13) Testbiotechi märkus teadusliku arvamuse kohta, mis käsitleb geneetiliselt muudetud puuvilla GHB881 hindamist toiduks ja söödaks kasutamise puhul määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-ES-2018-154), mille esitas BASF, https://www.testbiotech.org/content/testbiotech-comment-cotton-ghb881 (14) Glüfosaadi puhul on see on tõepoolest nii, nagu on ka kirjas EFSA põhjendatud arvamuses glüfosaadijääkide kehtivate maksimaalsete piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12, EFSA Journal 2018;16(5):5263, lk 12, https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263 (15) Liikmesriikide märkused, mis on kättesaadavad EFSA küsimuste registri kaudu: https://www.efsa.europa.eu/en/register-of-questions (16) https://www.ohchr.org/EN/Issues/Food/Pages/Pesticides.aspx (17) https://www.un.org/sustainabledevelopment/health/ (18) https://www.mcgill.ca/newsroom/channels/news/widely-used-weed-killer-harming-biodiversity-320906 (19) Transgeenide introgressioon on transgeensete kultuuride transgeenide pidev integreerumine looduslikku populatsiooni risttolmlemise teel. (20) Vázquez-Barrios, V., Boege, K., Sosa-Fuentes, T.G., Rojas, P., Wegier, A. „Ongoing ecological and evolutionary consequences by the presence of transgenes in a wild cotton population“ (Pidevad ökoloogilised ja evolutsioonilised tagajärjed, mis tulenevad transgeenide esinemisest loodusliku puuvilla populatsioonis), Scientific Reports 11, 2021, 1959, https://doi.org/10.1038/s41598-021-81567-z (21) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, artikkel 3: https://www.cbd.int/convention/articles/?a=cbd-03 (22) Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust. (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). (24) https://tillymetz.lu/wp-content/uploads/2020/09/Co-signed-letter-MEP-Metz.pdf (25) Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (ELT C 270, 7.7.2021, lk 2), punkt 102. (26) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0364.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud rapsi 73496 (DP‑Ø73496‑4) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D077485/02 – 2021/3058(RSP))

P9_TA(2022)0063 B9-0127/2022

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud rapsi 73496 (DP‑Ø73496‑4) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D077485/02),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 3. aprilli 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 503/2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006(2),

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 11. jaanuaril 2022 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(3), artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 5. mail 2021. aastal vastu võetud ja 17. juunil 2021. aastal avaldatud arvamust(4),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid(5),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et Belgias asuv äriühing Pioneer Overseas Corporation esitas 15. mail 2012. aastal USAS asuva äriühingu Pioneer Hi‑Bred International Inc. (taotleja) nimel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 Madalmaade pädevale asutusele taotluse geneetiliselt muundatud rapsi 73496 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et taotlus puudutas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud rapsi 73496 või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid mitte kultiveerimiseks;

B.  arvestades, et 5. mail 2021 võttis EFSA geneetiliselt muundatud rapsile loa andmise kohta vastu pooldava arvamuse, mis avaldati 17. juunil 2021;

C.  arvestades, et geneetiliselt muundatud raps talub glüfosaati(6) tänu glüfosaadi atsetüültransferaasi valgu GAT4621 esinemisele;

Puuduv hinnang lisaherbitsiidi kohta

D.  arvestades, et rakendusmääruses (EL) nr 503/2013 nõutakse selle hindamist, kas eeldatavad põllumajandustavad mõjutavad uuritud näitajate tulemust; arvestades, et rakendusmääruse kohaselt on see eriti oluline herbitsiidiresistentsete taimede puhul;

E.  arvestades, et mitu uuringut näitab, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamise tagajärjel hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu(7); arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et geneetiliselt muundatud raps puutub kokku nii suuremate kui ka korduvate glüfosaadiannustega, mistõttu võib saagis esineda nende ainete jääke ja nende lagunemisprodukte (metaboliite) suuremates kogustes;

F.  arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris seevastu 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitu hiljutist eelretsenseeritud uuringut kinnitavad glüfosaadi kantserogeenset toimet(8);

G.  arvestades, et EFSA sõnul puuduvad toksikoloogilised andmed, mis võimaldaksid hinnata tarbijate riske metaboliitide N‑atsetüül‑glüfosaat ja N‑atsetüül‑AMPA puhul, mis on asjakohased kasutamiseks geneetiliselt muundatud glüfosaaditolerantsetel taimesortidel, mida imporditakse liitu(9);

H.  arvestades, et geneetiliselt muundatud taimedes leiduvate herbitsiidijääkide ja nende lagunemisproduktide hindamist ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda GMOdele loa andmise menetluse raames ei tehta; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim lisaherbitsiide lagundab, ja metaboliitide koostist ning seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise(10);

Liikmesriigi pädeva asutuse märkused

I.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA‑le palju kriitilisi märkusi(11); arvestades, et need kriitilised märkused hõlmavad muu hulgas seda, et geneetiliselt muundatud rapsi riskihindamisel kasutatavad metoodilised lähenemisviisid erinevad mõnel juhul EFSA suunistes soovitatutest, mis tähendab, et riskihindamisel on ilmsed puudujäägid ja et ohutuse kohta ei saa teha kindlaid järeldusi, et katsekohtade representatiivsus liitu imporditud rapsi kaubanduslikul tootmisel esinevate erinevate keskkonnatingimuste puhul ei ole piisavalt tõendatud, et glüfosaadiga töötlemise jääkide ja glüfosaadi metaboliitide sisaldust geneetiliselt muundatud rapsis ei ole hinnatud, et geneetiliselt muundatud rapsi ohutust ei saa kinnitada ilma teabeta glüfosaadi, N‑atsetüül‑glüfosaadi ja selle metaboliitide kontsentratsiooni kohta ning puuduvad tõendid selle kohta, et atsetüül-glüfosaat ei ole toksiline;

Liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine

J.  arvestades, et õigusega toidule tegeleva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) eriraportööri 2017. aasta aruandes leiti, et eelkõige arengumaades on ohtlikel pestitsiididel tervisele laastav mõju(12); arvestades, et ÜRO kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada selliste surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine(13); arvestades, et geneetiliselt muundatud rapsi impordi lubamine suurendaks nõudlust selle glüfosaadiga töödeldud põllukultuuri järele, suurendades seeläbi kolmandate riikide töötajate ja keskkonna kokkupuudet sellega; arvestades, et töötajate ja keskkonna suurema kokkupuute oht on herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride puhul eriti murettekitav, kuna kasutatavate herbitsiidide kogused on seal suuremad;

K.  arvestades, et 2020. aastal avaldatud eelretsenseeritud uuringu kohaselt võib Roundup, üks maailma kõige laialdasemalt kasutatavatest glüfosaadipõhistest herbitsiididest tuua kaasa elurikkuse vähenemise, muutes ökosüsteemid saaste ja kliimamuutuste suhtes haavatavamaks(14);

L.  arvestades, et liidul kui ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisel on kohustus tagada, et tema jurisdiktsioonis toimuv tegevus ei kahjustaks teiste riikide keskkonda(15);

M.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit ja sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et sellised õigusaktide asjakohaseid sätted peaksid hõlmama liidu kohustusi, mis tulenevad ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, Pariisi kliimakokkuleppest ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist;

Ebademokraatlik otsustamine

N.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 11. jaanuaril 2022 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab seda, et loa andmise ettepanek ei saanud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust;

O.  arvestades, et komisjon tunnistab, et asjaolu, et komisjon võtab GMOdele loa andmise otsused jätkuvalt vastu ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, on problemaatiline ning tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid on geneetiliselt muundatud toidule ja söödale lubade andmise otsustamisel muutunud normiks;

P.  arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et üheksandal ametiajal on Euroopa Parlament väljendanud GMOde turule laskmisele vastuseisu juba 23 korral; arvestades, et ühelegi asjaomasele GMO‑le loa andmiseks ei saadud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust; arvestades, et põhjused, miks liikmesriigid lubade andmist ei toeta, on muu hulgas ettevaatuspõhimõtte mittejärgimine loamenetluses ja riskihindamisega seotud teaduslikud kahtlused;

Q.  arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja Euroopa Parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

R.  arvestades, et selleks, et komisjon saaks keelduda GMOdele loa andmisest, kui apellatsioonikomitees ei ole saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, ei ole vaja õigusakte muuta(16);

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(17) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tõhus toimimine;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kutsub komisjoni taas üles mitte andma herbitsiiditolerantsetele geneetiliselt muundatud põllukultuuridele luba enne, kui jääkidega seotud terviseriske on iga juhtumi puhul eraldi põhjalikult uuritud, kusjuures selleks tuleb täielikult hinnata geneetiliselt muundatud põllukultuuride lisaherbitsiididega pihustamise jääke, herbitsiidide lagunemisprodukte ja mis tahes kombineeritud mõju, sealhulgas geneetiliselt muundatud taimele endale;

5.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas lõpuks oma 11. septembri 2020. aasta kirjas parlamendiliikmetele, et GMOde lubamise otsuste tegemisel on vaja arvesse võtta kestlikkust(18); väljendab siiski sügavat pettumust selle pärast, et komisjon on sellest ajast saadik jätkuvalt andnud lube GMOde liitu importimiseks, hoolimata Euroopa Parlamendi jätkuvast vastuseisust ja sellest, et enamik liikmesriike hääletab selle vastu;

6.  kutsub EFSAt üles nõudma andmeid geneetilistelt muundatud taimedest saadud toidu ja sööda tarbimise mõju kohta soolestiku mikrobioomile;

7.  nõuab veel kord tungivalt, et komisjon võtaks arvesse liidu kohustusi, mis tulenevad sellistest rahvusvahelistest kokkulepetest nagu Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid; kordab oma nõudmist lisada rakendusaktide eelnõudele seletuskiri, milles selgitatakse, kuidas need järgivad kahju mittetekitamise põhimõtet(19);

8.  toonitab, et muudatusettepanekutes ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011(20), ja mille Euroopa Parlament võttis vastu 17. detsembril 2020 nõukoguga peetavate läbirääkimiste alusena, märgitakse, et komisjon ei tohi anda GMOdele luba, kui liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei ole selle poolt; nõuab, et komisjon järgiks seda seisukohta, ning kutsub nõukogu üles jätkama oma tööd ja võtma selle ettepaneku suhtes kiiremas korras vastu üldise lähenemisviisi;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1. (2) ELT L 157, 8.6.2013, lk 1. (3) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (4) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb geneetiliselt muundatud rapsi 73496 hindamist toiduks ja söödaks kasutamise puhul määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA‑GMO‑NL‑2012/109), EFSA Journal 2021; 19(4):6424, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/6610 (5) –––––––––––––––—––––––– Euroopa Parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles esitatakse GMOde lubamisele vastuväiteid. Lisaks sellele on parlament üheksandal ametiajal vastu võtnud järgmised resolutsioonid:Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN‑ØØØJG‑2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0028).Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704‑12 (ACS‑GMØØ5‑3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0029).Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS‑40278‑9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS‑40278‑9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030).Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACS‑GHØØ1‑3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0054).Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 89788 (MON‑89788‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0055).Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS-40278-9, 1507 × NK603 × DAS‑40278‑9 ning NK603 × DAS‑40278‑9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0056).Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × 1507 × 5307 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm, neli või viis Bt11, MIR162, MIR604, 1507, 5307 ja GA21 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0057).Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0069).Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1111, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0291).Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 (SYN‑ØØØH2‑5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0292).Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0293).Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0365).Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × MON 87411 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja MON 87411 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0366).Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MIR604 (SYN‑IR6Ø4‑5) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0367).Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 (MON‑88Ø17‑3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0368).Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 (MON‑89Ø34‑3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0369).Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × T304‑40 × GHB119 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0080).Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZIR098 (SYN‑ØØØ98‑3) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0081).Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑81419-2 × DAS‑44406‑6 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0334).Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 × MIR162 × MON810 × NK603 ning geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, MIR162, MON810 ja NK603 transformatsioonidest, sisaldavaid, neist koosnevaid või valmistatud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0335).Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt 11 (SYN‑BTØ11‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0336).Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba GMB151 (BCS‑GM151‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0024).Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 (BCS‑GHØØ2‑5) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0025). (6) EFSA arvamus, lk 1. (7) Vt näiteks S. Bonny artiklit „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ (Geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed kultuurid, umbrohi ja herbitsiidid: ülevaade ja mõju), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 ning C.M. Benbrooki artiklit „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“ (Geneetiliselt muundatud põllukultuuride mõju pestitsiidide kasutamisele USAs – esimesed kuusteist aastat), Environmental Sciences Europe, 28. september 2012, köide 24(1), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24 (8) Vt näiteks, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1383574218300887, https://academic.oup.com/ije/advance-article/doi/10.1093/ije/dyz017/5382278, https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0219610, ja https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6612199/ (9) EFSA järeldused toimeaine glüfosaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Journal 2015; 13(11):4302, lk 3, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4302 (10) Glüfosaadi puhul on see on tõepoolest nii, nagu on ka kirjas EFSA põhjendatud arvamuses glüfosaadijääkide kehtivate maksimaalsete piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12, EFSA Journal 2018;16(5):5263, lk 12, https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263 (11) Liikmesriikide märkused, mis on kättesaadavad EFSA küsimuste registri kaudu: https://www.efsa.europa.eu/en/register-of-questions (12) https://www.ohchr.org/EN/Issues/Food/Pages/Pesticides.aspx (13) https://www.un.org/sustainabledevelopment/health/ (14) https://www.mcgill.ca/newsroom/channels/news/widely-used-weed-killer-harming-biodiversity-320906 (15) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, artikkel 3: https://www.cbd.int/convention/articles/?a=cbd-03 (16) Määruse (EL) nr 182/2011 (artikli 6 lõike 3) kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust. (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). (18) https://tillymetz.lu/wp-content/uploads/2020/09/Co-signed-letter-MEP-Metz.pdf (19) Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (ELT C 270, 7.7.2021, lk 2), punkt 102. (20) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0364.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta resolutsioon välissekkumise kohta kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni kohta (2020/2268(INI))

P9_TA(2022)0064 A9-0022/2022

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“), eelkõige selle artikleid 7, 8, 11, 12, 39, 40, 47 ja 52,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja, eelkõige selle artikleid 1 ja 2,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 21. detsembri 1965. aasta resolutsiooni 2131 (XX) „Deklaratsioon riikide siseasjadesse sekkumise lubamatuse ning nende sõltumatuse ja suveräänsuse kaitse kohta“,

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eelkõige selle artikleid 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 16 ja 17, ning selle lisaprotokolli, eelkõige selle artiklit 3,

–  võttes arvesse oma 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi strateegilise kommunikatsiooni kohta vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale(1) ning oma 13. märtsi 2019. aasta soovitust Euroopa välisteenistuse järelmeetmete kohta kaks aastat pärast Euroopa Parlamendi raportit, milles käsitleti ELi strateegilist kommunikatsiooni vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale(2),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2018. aasta resolutsiooni küberkaitse kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 5. detsembri 2018. aasta ühisteatist „Väärinfovastane tegevuskava“ (JOIN(2018)0036) ning 14. juuni 2019. aasta ühisteatist „Aruanne väärinfovastase tegevuskava rakendamise kohta“ (JOIN(2019)0012),

–  võttes arvesse talituste 23. juuni 2021. aasta ühist töödokumenti, mis käsitleb viiendat eduaruannet hübriidohtudega võitlemise 2016. aasta ühise raamistiku rakendamise kohta ning 2018. aasta ühisteatist „Vastupanuvõime tugevdamine ja suutlikkuse suurendamine võitluseks hübriidohtudega“ (SWD(2021)0729),

–  võttes arvesse Euroopa demokraatia tegevuskava (COM(2020)0790),

–  võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist „Euroopa meedia digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks“ (COM(2020)0784),

–  võttes arvesse digiteenuste õigusakti paketti,

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta reolutsiooni Euroopa meedia kohta digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks(4),

–  võttes arvesse 2018. aasta desinformatsiooni käsitlevat tegevusjuhendit ja 2021. aasta suuniseid desinformatsiooni tegevusjuhendi tugevdamise kohta (COM(2021)0262) ning audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma 2021. aasta oktoobris avaldatud soovitusi uue desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet 09/2021 „ELi mõjutav väärinfo: probleemiga tegeletakse, kuid seda ei ole veel lahendatud“,

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta (COM(2020)0829) ja direktiivi kavandatud lisa,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik(5) (välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus), ja 2020. aasta märtsi suuniseid välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse kohta (C(2020)1981),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. detsembri 2020. aasta ühisteatist „ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks“ (JOIN(2020)0018),

–  võttes arvesse rahvusvahelise õiguse komisjoni artikleid riikide vastutuse kohta rahvusvahelise õiguse rikkumise korral,

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (COM(2020)0823),

–  võttes arvesse 2021. aasta märtsis esitatud ELi meetmepaketti 5G‑võrkude turvalisuse tagamiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013(6),

–  võttes arvesse välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitleva erikomisjoni (edaspidi „INGE erikomisjon“) tellitud uuringuid, ülevaateid ja analüüse,

–  võttes arvesse Frances Haugeni kuulamist 8. novembril 2021, mille korraldas siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon koos teiste parlamendikomisjonidega,

–  võttes arvesse oma 7. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni ELi küberkaitsevõime olukorra kohta(7),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ja eelkõige kestliku arengu 16. eesmärki, mille eesmärk on edendada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada kestlik areng,

–  võttes arvesse 2021. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus ja kavatsusavaldust,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 10. septembri 2021. aasta aruannet „Meie ühine tegevuskava“,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. juuni 2020. aasta ühisteatist „Võitlus COVID‑19 kohta levitatava väärinfoga – faktid selgeks“ (JOIN(2020)0008),

–  võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2021. aasta otsust muuta oma Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonide režiimi, et laiendada loetellu kandmise kriteeriume isikutele ja üksustele, kes korraldavad Valgevene režiimi läbiviidavaid hübriidrünnakuid ja inimeste ärakasutamist või aitavad sellele kaasa,

–  võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta otsust välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas väärinfot käsitleva erikomisjoni moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta(8), mis võeti vastu kodukorra artikli 207 alusel,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitleva erikomisjoni raportit (A9‑0022/2022),

A.  arvestades, et välissekkumine kujutab endast liidu aluseks olevate universaalsete väärtuste ja põhimõtete, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, võrdsus, solidaarsus, inimõiguste ja põhivabaduste järgimine, demokraatia ja õigusriik, tõsist rikkumist;

B.  arvestades, et välissekkumine, teabega manipuleerimine ja desinformatsioon on harta artiklis 11 sätestatud väljendusvabaduse ja teabevabaduse kuritarvitamine ning on ohuks nendele vabadustele ja õõnestav demokraatlikele protsessidele ELis ja selle liikmesriikides, näiteks vabade ja õiglaste valimiste korraldamisele; arvestades, et välissekkumise eesmärk on faktide moonutamine ja väär esitamine, et paisutada kunstlikult ühekülgseid argumente, seada teave kahtluse alla, et madaldada poliitilist diskursust ja lõppkokkuvõttes õõnestada usaldust valimissüsteemi ja seega ka demokraatliku protsessi enda vastu;

C.  arvestades, et Venemaa on 24. veebruaril 2022 alustatud Ukraina-vastase agressioonisõja eel ja ajal nii traditsioonilistes meediaväljaannetes kui ka sotsiaalmeedia platvormidel tegelenud enneolematult pahatahtliku ja ulatusliku desinformatsiooni levitamisega, et eksitada oma riigi kodanikke ja rahvusvahelist üldsust, näidates, et ka informatsiooni on võimalik relvana kasutada;

D.  arvestades, et igasugune välissekkumise ja teabega manipuleerimise vastane tegevus peab austama väljendusvabadust ja teabevabadust; arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil (FRA) on oluline roll põhiõiguste, sealhulgas harta artikli 11 järgimise hindamisel, et vältida ebaproportsionaalseid meetmeid; arvestades, et välissekkumise ja teabega manipuleerimise toimepanijad kuritarvitavad neid vabadusi enda huvides ning seetõttu on äärmiselt oluline tõhustada ennetavat võitlust välissekkumise ja teabega manipuleerimise vastu, kuna demokraatia sõltub inimeste teadlike otsuste tegemisest;

E.  arvestades, et tõendid näitavad, et pahatahtlikud ja autoritaarsed riiklikud ja valitsusvälised välisosalejad, nagu Venemaa, Hinna ja teised, kasutavad teabega manipuleerimist ja muid sekkumistaktikaid, et sekkuda ELi demokraatlikesse protsessidesse; arvestades, et need rünnakud, mis on osa hübriidsõja strateegiast ja kujutavad endast rahvusvahelise õiguse rikkumist, eksitavad ja petavad kodanikke ning mõjutavad nende hääletamiskäitumist, võimendavad lahkarvamusi tekitavaid arutelusid, lõhestavad, polariseerivad ja kasutavad ära ühiskondade kaitsetust, propageerivad vaenukõnet, halvendavad vähekaitstud rühmade olukorda, kes langevad suurema tõenäosusega desinformatsiooni ohvriks, moonutavad demokraatlike valimiste ja rahvahääletuste usaldusväärsust, külvavad usaldamatust riikide valitsuste, riigiasutuste ja liberaalse demokraatliku korra vastu ning nende eesmärk on destabiliseerida Euroopa demokraatiat ning need kujutavad endast seetõttu tõsist ohtu ELi julgeolekule ja suveräänsusele;

F.  arvestades, et välissekkumine on käitumismudel, mis ohustab või mõjutab negatiivselt väärtusi, demokraatlikke menetlusi, poliitilisi protsesse, riikide ja kodanike turvalisust ning suutlikkust tulla toime erakorraliste olukordadega; arvestades, et selline sekkumine on oma olemuselt manipuleeriv ning seda tehakse ja rahastatakse tahtlikult ja koordineeritult; arvestades, et sellise sekkumise eest vastutajad, sealhulgas nende vahendajad oma territooriumil ja väljaspool seda, võivad olla nii riiklikud kui ka valitsusvälised osalejad ning neid abistavad välissekkumisel sageli poliitilised kaasosalised liikmesriikides, kes saavad väliste strateegiate soodustamisest poliitilist ja majanduslikku kasu; arvestades, et välisosalejate poolt riigisiseste vahendajate kasutamine ja koostöö riigisiseste liitlastega hägustab piiri välis- ja riigisisese sekkumise vahel;

G.  arvestades, et välissekkumise taktikaid võib olla mitmeid, sealhulgas desinformatsioon, teabe mahasurumine, sotsiaalmeediaplatvormide, nende algoritmide, tingimuste ja reklaamisüsteemide manipuleerimine, küberründed, häkkimise ja lekitamise operatsioonid, et saada juurdepääs valijateabele ja häirida valimisprotsessi legitiimsust, ajakirjanike, teadlaste, poliitikute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmete ähvardamine ja ahistamine, varjatud annetused ja laenud erakondadele, konkreetseid kandidaate eelistavatele kampaaniatele, organisatsioonidele ja meediaväljaannetele, võlts- või asendusmeediaväljaanded ja -organisatsioonid, eliidi kaasamine ja värbamine, nn must raha, libaisikud ja -identiteedid, survestamine enesetsensuuriks, ajalooliste, usuliste ja kultuuriliste narratiivide kuritarvitamine, surve avaldamine haridus- ja kultuuriasutustele, elutähtsa taristu kontrolli alla võtmine, ELis elavate välismaalaste survestamine, rändajate ärakasutamine ning spionaaž; arvestades, et neid taktikaid kombineeritakse sageli suurema mõju saavutamiseks;

H.  arvestades, et teabega manipuleerimine ja desinformatsiooni levitamine võib teenida riiklike ja valitsusväliste osalejate ning nende vahendajate majandushuve ning luua majanduslik sõltuvus, mida saab ära kasutada poliitilistel eesmärkidel; arvestades, et maailmas, kus valitseb mittekineetiline rahvusvaheline konkurents, võib välissekkumine olla peamine vahend sihtrühma destabiliseerimiseks ja nõrgestamiseks või omaenda konkurentsieelise suurendamiseks mõjukanalite loomise, tarneahela sõltuvuste, väljapressimise või sundimise kaudu; arvestades, et desinformatsioon põhjustab otsest ja kaudset majanduslikku kahju, mida ei ole süstemaatiliselt mõõdetud;

I.  arvestades, et väärinformatsioon on kontrollitav valeteave, mille eesmärk ei ole kahju tekitada, samas kui desinformatsioon on kontrollitav vale- või eksitav teave, mida luuakse, esitatakse või levitatakse eesmärgiga tekitada kahju või avaldada potentsiaalselt kahjulikku mõju ühiskonnale üldsuse petmise teel või kavandatud majandusliku kasu eesmärgil;

J.  arvestades, et ELis on vaja kokku leppida ühised ja üksikasjalikud määratlused ja metoodika, et parandada ühist arusaamist ohtudest ning töötada välja asjakohased ELi standardid parema omistamise ja reageerimise jaoks; arvestades, et Euroopa välisteenistus on teinud selles valdkonnas märkimisväärset tööd; arvestades, et need määratlused peavad tagama kindla kaitse välissekkumise vastu ja inimõiguste austamise; arvestades, et äärmiselt oluline on teha asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel koostööd sarnaselt meelestatud partneritega välissekkumise ühtsetes määratlustes, et kehtestada rahvusvahelised normid ja standardid; arvestades, et EL peaks võtma juhtrolli selgete rahvusvaheliste reeglite kehtestamisel välissekkumise omistamise kohta;

Vajadus välissekkumise vastase kooskõlastatud strateegia järele

K.  arvestades, et välissekkumise katsed kogu maailmas suurenevad ning muutuvad süstemaatilisemaks ja keerukamaks, tuginedes tehisintellekti laialdasele kasutamisele ja omistatavuse vähenemisele;

L.  arvestades, et ELi ja selle liikmesriikide kohustus on kaitsta kõiki kodanikke ja taristuid ning oma demokraatlikke süsteeme välissekkumise katsete eest; arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel näivad siiski puuduvat asjakohased ja piisavad vahendid, et neid ohte paremini ennetada, avastada, omistada, tõrjuda ja nende suhtes sanktsioone rakendada;

M.  arvestades, et paljud poliitikakujundajad ja kodanikud ei ole üldiselt teadlikud nende probleemide tegelikkusest, mis võib tahtmatult kaasa aidata täiendavate nõrkade kohtade tekkimisele; arvestades, et desinformatsioonikampaaniate teema ei ole olnud Euroopa poliitikakujundajate päevakorras tähtsaimal kohal; arvestades, et INGE erikomisjoni kuulamised ja töö on aidanud kaasa nende küsimuste avalikule tunnistamisele ja kontekstualiseerimisele ning on edukalt kujundanud Euroopa arutelu välissekkumise üle; arvestades, et pikaajalised välised desinformatsiooniga seotud püüdlused on juba aidanud kaasa kohaliku desinformatsiooni esilekerkimisele;

N.  arvestades, et välissekkumise olukorra läbipaistev seire reaalajas institutsiooniliste asutuste ja sõltumatute analüütikute ja faktikontrollijate poolt, nende tegevuse tõhus koordineerimine ja teabevahetus on väga oluline, et võtta asjakohaseid meetmeid mitte ainult teabe andmiseks käimasolevate pahatahtlike rünnakute kohta, vaid ka nende vastu võitlemiseks; arvestades, et samasugust tähelepanu tuleb pöörata ühiskonna kaardistamisele ja selle kõige vähem kaitstute ning välise manipuleerimise ja desinformatsiooni suhtes kõige vastuvõtlikumate valdkondade kindlakstegemisele ning kaitsetuse põhjustega tegelemisele;

O.  arvestades, et ELi kaitse esimene prioriteet, st ELi kodanike vastupanuvõime ja valmisolek välissekkumise ja teabega manipuleerimise suhtes, nõuab pikaajalist ja kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi, alustades haridusest ja suurendades teadlikkust probleemidest varajases etapis;

P.  arvestades, et nõrkade kohtade tuvastamiseks, rünnakute avastamiseks ja nende neutraliseerimiseks on vaja koostööd ja omavahelist kooskõlastamist liikmesriikide haldustasandite ja sektorite vahel, ELi tasandil ja sarnaselt meelestatud riikide, samuti kodanikuühiskonna ja erasektori vahel; arvestades, et tungivalt on vaja sünkroniseerida ohtude taju riikliku julgeolekuga;

Vastupanuvõime suurendamine olukorrateadlikkuse, meedia- ja infopädevuse, meedia mitmekesisuse, sõltumatu ajakirjanduse ja hariduse kaudu

Q.  arvestades, et olukorrateadlikkus, kindlad demokraatlikud süsteemid, tugev õigusriik, elujõuline kodanikuühiskond, varajane hoiatamine ja ohu hindamine on esimesed sammud teabega manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemisel; arvestades, et hoolimata kõigist edusammudest, mida on tehtud välissekkumise teadvustamisel, ei ole paljud inimesed, sealhulgas poliitikakujundajad ja riigiametnikud, kes töötavad potentsiaalsetes sihtvaldkondades, ikka veel teadlikud välissekkumisega seotud võimalikest ohtudest ja sellest, kuidas nendega tegeleda;

R.  arvestades, et kvaliteetne, kestlikult ja läbipaistvalt rahastatud ja sõltumatu uudismeedia ning professionaalne ajakirjandus on meedia vabaduse ja mitmekesisuse ning õigusriigi põhimõtete järgimise seisukohalt olulised ning seega demokraatia tugisambad ja desinformatsioonile parim vastumürk; arvestades, et mõned välisosalejad kasutavad ära Lääne meediavabadust desinformatsiooni levitamiseks; arvestades, et professionaalne meedia ning traditsiooniline ajakirjandus kui kvaliteetne teabeallikas seisavad digitaalajastul silmitsi keeruliste aegadega; arvestades, et kvaliteetne ajakirjandusharidus ja -koolitus ELis ja väljaspool seda on vajalik, et tagada väärtuslikud ajakirjanduslikud analüüsid ja kõrged toimetamisnõuded; arvestades, et EL peab jätkama ajakirjanduse toetamist digikeskkonnas; arvestades, et teaduspõhisel kommunikatsioonil peaks olema tähtis roll;

S.  arvestades, et toimetuslikult sõltumatu avalik-õiguslik meedia on üldsusele kvaliteetsete ja erapooletute teabeteenuste pakkumisel ülioluline ja asendamatu ning seda tuleb kaitsta pahatahtliku kaaperdamise eest ja tugevdada kui desinformatsioonivastase võitluse alustala;

T.  arvestades, et eri sidusrühmad ja institutsioonid kasutavad välissekkumise analüüsimiseks erinevaid metoodikaid ja määratlusi, mis on kõik erinevalt arusaadavad, ning arvestades, et need erinevused võivad takistada võrreldavat seiret, analüüsi ja ohutaseme hindamist, mis raskendab ühist tegutsemist; arvestades, et ühise ohuanalüüsi parandamiseks on vaja ELi määratlust ja metoodikat;

U.  arvestades, et probleemi adekvaatseks lahendamiseks on vaja täiendada terminoloogiat, mis keskendub sisule, nagu liba-, vale-, või eksitavad uudised, väär- ja desinformatsioon, terminoloogiaga, mis keskendub käitumisele; arvestades, et see terminoloogia tuleks ühtlustada ja sellest tuleks hoolikalt kinni pidada;

V.  arvestades, et nii laste kui ka täiskasvanute meediapädevuse ja digikirjaoskuse alane koolitamine ning teadlikkuse suurendamine on olulised vahendid, et muuta kodanikud vastupanuvõimelisemaks teaberuumi sekkumise katsete suhtes ning vältida manipuleerimist ja polariseerumist; arvestades, et üldiselt on kõrge meediapädevuse tasemega ühiskonnad välissekkumise suhtes vastupanuvõimelisemad; arvestades, et ajakirjanduslikud töömeetodid, nagu konstruktiivne ajakirjandus, võivad aidata suurendada kodanike usaldust ajakirjanduse vastu;

W.  arvestades, et teabega manipuleerimine võib toimuda mitmes vormis, näiteks desinformatsiooni ja täielikult valede uudiste levitamine, faktide, narratiivide ja arvamuste moonutamine, teatud teabe või arvamuste varjamine, teabe kontekstist välja võtmine, inimeste tunnetega manipuleerimine, vaenukõne propageerimine, mõnede arvamuste propageerimine teiste arvelt ja inimeste ahistamine nende vaigistamiseks ja mahasurumiseks; arvestades, et teabega manipuleerimise üks eesmärk on tekitada kaos, et soodustada kodanike usalduse kaotust vanade ja uute kontrollijate vastu; arvestades, et väljendusvabaduse ning vaenukõne ja desinformatsiooni propageerimise vahel on õhkõrn piir, mida ei tohiks kuritarvitada;

X.  arvestades, et teiste hulgas on Aserbaidžaan, Hiina, Türgi ja Venemaa võtnud sihikule Euroopa Liidu ajakirjanikke ja oponente, näiteks Aserbaidžaani blogija ja opositsioonitegelase Mahammad Mirzali juhtum Nantes’is ja Türgi ajakirjaniku Erk Acareri juhtum Berliinis;

Y.  arvestades, et on konkreetseid tõendeid selle kohta, et ELi demokraatlikud protsessid on võetud sihtmärgiks ja neisse sekkutakse desinformatsioonikampaaniatega, milles seatakse kahtluse alla demokraatlikud ideaalid ja põhiõigused; arvestades, et desinformatsioon, mis on seotud muu hulgas soo, LGBTIQ+, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega ning vähemustega, on desinformatsiooni vorm, mis ohustab inimõigusi, kahjustab digitaalseid ja poliitilisi õigusi, samuti selle sihtmärkide ohutust ja turvalisust, ning tekitab liikmesriikide vahel vaenulikkust ja ühtsusetust; arvestades, et valimiskampaaniate ajal kipuvad naissoost poliitilised kandidaadid olema ebaproportsionaalselt suures ulatuses seksistlike narratiivide sihtmärgiks, mis heidutab naisi osalemast demokraatlikes protsessides; arvestades, et nende desinformatsioonikampaaniate toimepanijad moodustavad traditsiooniliste või konservatiivsete väärtuste edendamise varjus strateegilised liidud kohalike partneritega, et saada juurdepääs kohalikule luureteabele, ja on väidetavalt saanud miljoneid eurosid välisrahastust;

Z.  arvestades, et riigiasutuste, ajakirjanike, arvamusliidrite ja erasektori kõrval on igal ühiskonna osal ja üksikisikul oluline roll desinformatsiooni tuvastamisel ja selle leviku peatamisel ja ohustatud inimeste hoiatamisel oma keskkonnas; arvestades, et kodanikuühiskond, akadeemilised ringkonnad ja ajakirjanikud on juba andnud suure panuse üldsuse teadlikkuse suurendamisse ja ühiskonna vastupanuvõime suurendamisse, sealhulgas koostöös partnerriikide kolleegidega;

AA.  arvestades, et vähemuste hääli esindavad kodanikuühiskonna organisatsioonid ja inimõiguste organisatsioonid kogu Euroopas on endiselt alarahastatud, hoolimata sellest, et nad täidavad teadlikkuse suurendamisel ja desinformatsiooni vastu võitlemisel üliolulist rolli; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel peaksid olema piisavad vahendid, et nad saaksid täita välissekkumise mõju piiramisel oma osa;

AB.  arvestades, et kui desinformatsioon hakkab levima, on oluline, et usaldusväärsetest allikatest saadud faktidel põhinev teave oleks kergesti ja õigeaegselt kättesaadav;

AC.  arvestades, et on vaja kiiresti avastada välissekkumise rünnakud ja katsed infosfääriga manipuleerida, et nende vastu võidelda; arvestades, et ELi luureandmete analüüs ja olukorrateadlikkus sõltuvad liikmesriikide valmisolekust teavet jagada; arvestades, et komisjoni president tegi ettepaneku kaaluda ELi ühise olukorrateadlikkuse keskuse loomist; arvestades, et preventsioon ja ennetavad meetmed, sealhulgas ennetav paljastamine ja teabe ökosüsteemi hea seisund, on palju tõhusamad kui hilisem faktide kontrollimine ja paljastamine, mille ulatus on väiksem kui algsel desinformatsioonil; arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel puudub sellisteks meetmeteks praegu piisav võimekus; arvestades, et uued tehisintellektipõhised analüütilised tööriistad, nagu Leedu Debunk.eu, võivad aidata avastada rünnakuid, jagada teadmisi ja teavitada üldsust;

AD.  arvestades, et desinformatsioon õitseb nõrga või killustunud riiklike või ELi tasandi narratiivide keskkonnas, polariseeritud ja emotsionaalsetes aruteludes, kasutades ära ühiskonna ja üksikisikute nõrku kohti ja eelarvamusi, ning arvestades, et desinformatsioon moonutab avalikku arutelu valimiste ja muude demokraatlike protsesside ümber ning võib raskendada kodanike teadlike valikute tegemist;

Välissekkumine veebiplatvormide kaudu

AE.  arvestades, et veebiplatvormid võivad olla kergesti juurdepääsetavad ja taskukohased vahendid neile, kes tegelevad teabega manipuleerimise ja muu sekkumisega, näiteks vaenu õhutamise ja ahistamise, meie veebikogukondade tervise ja turvalisuse kahjustamise, oponentide vaigistamise, spionaaži või desinformatsiooni levitamisega; arvestades, et on tõestatud, et nende toimimine soodustab polariseerunud ja äärmuslikke arvamusi faktipõhise teabe arvelt; arvestades, et platvormidel on omad huvid ja nad ei pruugi olla teabe töötlemisel neutraalsed; arvestades, et mõned veebiplatvormid saavad palju kasu süsteemist, mis võimendab lõhestumist, äärmuslust ja polariseerumist; arvestades, et veebiruum on muutunud meie demokraatia jaoks sama oluliseks kui füüsiline ruum ja seetõttu on vaja vastavaid reegleid;

AF.  arvestades, et platvormid on enneolematul ja probleemsel viisil kiirendanud ja süvendanud väär- ja desinformatsiooni levikut; arvestades, et veebiplatvormid kontrollivad teabe- ja reklaamivooge internetis, arvestades, et platvormid kavandavad ja kasutavad nende voogude kontrollimiseks algoritme, ning arvestades, et platvormid ei ole läbipaistvad, neil puudub asjakohane kord isikusamasuse kontrollimiseks, nad kasutavad ebaselget ja ebamäärast terminoloogiat ja jagavad väga vähe või üldse mitte mingit teavet nende algoritmide kavandamise, kasutamise ja mõju kohta; arvestades, et veebiplatvormide algoritmide sõltuvust tekitav komponent on tekitanud tõsise rahvatervise probleemi, millega tuleb tegeleda; arvestades, et veebiplatvormid peaksid vastutama oma teenuste kahjulike mõjude eest, kuna mõned platvormid olid teadlikud puudustest oma algoritmides – eelkõige nende rollist lahkarvamusi tekitava sisu levitamisel – , kuid ei ole maksimaalse kasumi saavutamise nimel neid lahendanud, nagu avastasid rikkumisest teatajad;

AG.  arvestades, et reaktsioonina Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu saatsid Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaministrid 27. veebruaril 2022 suurte tehnoloogiaettevõtete sotsiaalmeediaplatvormide (Twitter, Alphabet, YouTube ja Meta) tegevjuhtidele kirja, milles nõutakse muu hulgas selliste kontode sulgemist, mis on seotud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegudega ja neid ülistavad, samuti vene- ja ukrainakeelse sisu tõhusamat modereerimist, kõigi Venemaa ja Valgevene valitsuse kasutatud väärinfo levitamise kontode täielikku ja viivitamatut demonetiseerimist ning selliste kasutajate abistamist, kes püüavad leida Ukraina sõja kohta usaldusväärset teavet;

AH.  arvestades, et toimuvad sekkumised ja teabega manipuleerimise kampaaniad, mis on suunatud kõigi COVID‑19 leviku vastaste meetmete, sealhulgas vaktsineerimise vastu kogu ELis, ning veebiplatvormid ei ole suutnud koordineerida oma jõupingutusi nende ohjeldamiseks ja võivad olla isegi aidanud nende levikule kaasa; arvestades, et selline desinformatsioon võib olla eluohtlik, kui see takistab inimesi vaktsineerimast või propageerib valeravi; arvestades, et pandeemia on süvendanud süsteemset võitlust demokraatia ja autoritaarsuse vahel, ajendades autoritaarseid riiklikke ja valitsusväliseid osalejaid, nagu Hiina ja Venemaa, kasutama oma püüdlustes destabiliseerida oma demokraatlikke vasteid laia valikut avalikke ja varjatud vahendeid; arvestades, et Facebooki dokumendid on paljastanud, et platvormid ei suuda võidelda vaktsiinidega seotud desinformatsiooni, sealhulgas ingliskeelse desinformatsiooni vastu; arvestades, et vaktsiinidega seotud muu kui ingliskeelse desinformatsiooni puhul on olukord veelgi halvem; arvestades, et see probleem puudutab kõiki platvorme;

AI.  arvestades, et arvukad ELis registreeritud kauplejad müüvad mitteautentseid meeldimisi, jälgijaid, kommentaare ja jagamisi kõigile osalejatele, kes soovivad oma nähtavust internetis kunstlikult suurendada; arvestades, et selliste teenuste seaduslikku kasutamist on võimatu tuvastada, samas kui kahjulike kasutusviiside hulka kuuluvad valimiste ja muude demokraatlike protsessidega manipuleerimine, pettuste propageerimine, negatiivsete hinnangute postitamine konkurentide toodetele, reklaamijate petmine ja võltsavalikkuse loomine, kusjuures viimase kaudu kujundatakse vestlust, korraldatakse isiklikke rünnakuid ja paisutatakse teatud seisukohti, mis ei saaks muidu tähelepanu; arvestades, et välismaised režiimid, nagu Venemaa ja Hiina, kasutavad neid veebipõhiseid vahendeid massiliselt, et mõjutada avalikku arutelu Euroopa riikides; arvestades, et desinformatsioon võib destabiliseerida Euroopa demokraatiat;

AJ.  arvestades, et sotsiaalmeediaplatvormid, digiseadmed ja -rakendused koguvad ja säilitavad iga kasutaja kohta tohutul hulgal väga üksikasjalikke ja sageli tundlikke isikuandmeid; arvestades, et selliseid andmeid saab kasutada käitumistendentside ennustamiseks, kognitiivsete eelarvamuste tugevdamiseks ja otsustusprotsessi suunamiseks; arvestades, et selliseid andmeid kasutatakse ära kaubanduslikel eesmärkidel; arvestades, et andmete lekkimist juhtub pidevalt ja see kahjustab selliste lekete ohvrite turvalisust ning andmeid võidakse müüa mustal turul; arvestades, et sellised andmebaasid võivad olla kullaaugud pahatahtlike osalejate jaoks, kes soovivad sihikule võtta rühmi või üksikisikuid;

AK.  arvestades, et üldiselt on platvormid üles ehitatud tagama, et andmete mittejagamise valimine on mitteintuitiivne, tülikas ja aeganõudev võrreldes andmete jagamise valimisega;

AL.  arvestades, et veebiplatvormid on integreeritud enamikesse meie elu osadesse ja platvormidel levitatav teave võib avaldada suurt mõju meie mõtlemisele ja käitumisele, näiteks kui tegemist on hääletuseelistuse või -käitumisega, majanduslike või sotsiaalsete valikutega ja teabeallikate valikuga, ning arvestades, et need avaliku tähtsusega otsustavad valikud on praegu tegelikult seatud sõltuvusse eraettevõtete ärilistest huvidest;

AM.  arvestades, et algoritmide hooldusmehhanismid ja sotsiaalmeedia platvormide muud funktsioonid on loodud maksimaalse kaasatuse saavutamiseks; arvestades, et nende funktsioonide puhul on korduvalt teatatud polariseeriva, radikaliseeriva ja diskrimineeriva sisu propageerimisest ning kasutajate hoidmisest sarnaselt mõtlevates ringkondades; arvestades, et see viib pigem platvormi kasutajate järkjärgulise radikaliseerumiseni ning sellega muudetakse kollektiivse arutelu protsessid tingimuslikuks ja rikutakse neid, mitte ei kaitsta demokraatlikke protsesse ja üksikisikuid; arvestades, et platvormide kooskõlastamata tegevus on toonud kaasa lahknevusi nende tegevuses ja lasknud desinformatsioonil levida ühelt platvormilt teisele; arvestades, et polariseeriva teabe levitamisega raha teenimise ärimudel ja algoritmide väljatöötamine muudab platvormid vaenulike välisosalejate jaoks lihtsaks manipuleerimise sihtmärgiks; arvestades, et sotsiaalmeedia platvormid võiks ehitada üles teisiti, et edendada tervemat avalikku veebikeskkonda;

AN.  arvestades, et süvavõltsitud audio- ja audiovisuaalsete materjalide loomine muutub taskukohaste ja hõlpsasti kasutatavate tehnoloogiate tulekuga üha lihtsamaks ning selliste materjalide levik on üha suurenev probleem; arvestades, et praegu läheb siiski 90 % uuringutest süvavõltsingute arendamisele ja ainult 10 % nende avastamisele;

AO.  arvestades, et sellised iseregulatsioonisüsteemid nagu 2018. aasta desinformatsiooni käsitlev tegevusjuhend on toonud kaasa edusamme; arvestades siiski, et platvormide heale tahtele tuginemine ei toimi ega ole tõhus ning on andnud vähe sisukaid andmeid nende üldise mõju kohta; arvestades, et lisaks on platvormid võtnud erineva ulatuse ja mõjuga individuaalseid meetmeid, mis tõid kaasa tagauksed, mille kaudu sisu võib levida mujal, vaatamata sellele, et see on eemaldatud; arvestades, et selleks, et tegevusjuhendil oleks veebikeskkonnale piisav mõju, on vaja selgeid reegleid ja sanktsioone;

AP.  arvestades, et Euroopa demokraatia tegevuskava eesmärk on tugevdada 2018. aasta tegevusjuhendit ja koos digiteenuste õigusaktiga kujutab see endast loobumist isereguleerimisest ning selle eesmärk on näha kasutajate jaoks ette rohkem tagatisi ja kaitsemeetmeid, suurendades autonoomiat ja ületades pakutavate teenustega seoses passiivsuse, võttes kasutusele meetmed, millega nõutakse ettevõtetelt suuremat läbipaistvust, ja kehtestades platvormidele rohkem kohustusi;

AQ.  arvestades, et praegused meetmed desinformatsioonikampaaniate vastu veebiplatvormidel ei ole tõhusad ega heidutavad ning võimaldavad platvormidel jätkata diskrimineeriva või pahatahtliku sisu propageerimist;

AR.  arvestades, et platvormid pühendavad nii vähemlevinud keelte kui ka laialt levinud muude keelte kui inglise keele puhul sisuhaldusele oluliselt vähem ressursse kui ingliskeelsele sisule;

AS.  arvestades, et platvormide kaebuste esitamise ja apellatsiooniprotsessid on üldiselt ebapiisavad;

AT.  arvestades, et viimastel kuudel on mitmed suured osalejad järginud tsensuurinorme, näiteks Venemaa parlamendivalimiste ajal 2021. aasta septembris, kui Google ja Apple eemaldasid oma Venemaa poodidest Smart Votingi rakendused;

AU.  arvestades, et läbipaistvuse puudumine seoses platvormide algoritmiliste valikutega muudab võimatuks platvormide väidete valideerimise selle kohta, mida nad teevad ja milline on nende tegevuse mõju teabega manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemisel; arvestades, et nende iga-aastastes enesehindamistes avaldatud jõupingutuste teatatud mõju ja nende tegeliku tulemuslikkuse vahel esineb lahknevusi, nagu nähtub hiljutistest Facebooki dokumentidest;

AV.  arvestades, et suunatud reklaami läbipaistmatus toob kaasa olukorra, kus mainekate kaubamärkide, mõnikord isegi avaliku sektori asutuste internetireklaam satub massiliselt veebisaitidele, mis sisaldavad terrorismile õhutavat ning vaenukõnet ja desinformatsiooni sisaldavat sisu, rahastades nende kasvu ilma reklaamijate teadmata või nõusolekuta;

AW.  arvestades, et veebireklaami turgu kontrollivad vähesed suured reklaamitehnoloogia (Ad Tech) ettevõtted, kes jagavad turu omavahel ära, seejuures on suurimad osalejad Google ja Facebook; arvestades, et turu suur kontsentreerumine mõnele ettevõttele on seotud tugeva jõu tasakaalustamatusega; arvestades, et klõpsulõksumeetodite kasutamine ja nende väheste osalejate võim otsustada, millist sisu monetariseeritakse ja millist mitte, kuigi algoritmides, mida nad kasutavad, ei suudeta teha vahet desinformatsiooni reklaamimise ja tavalise uudistesisu vahel, kujutavad endast ohtu mitmekesisele meediale; arvestades, et suunatud reklaamiturg on suurel määral läbipaistmatu; arvestades, et reklaamitehnoloogia ettevõtted sunnivad kaubamärke võtma enda peale süü reklaamiettevõtete hooletuse eest reklaamide paigutamise kohtade seirel;

Elutähtis taristu ja strateegilised sektorid

AX.  arvestades, et elutähtsat taristut ähvardavate ohtude ohjamine, eriti kui see on osa sünkroniseeritud, pahatahtlikust hübriidstrateegiast, nõuab kooskõlastatud, ühiseid jõupingutusi eri sektorites, eri tasanditel – ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil – ja eri aegadel;

AY.  arvestades, et komisjon on teinud ettepaneku uue direktiivi kohta, et suurendada ELis hädavajalikke teenuseid osutavate kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavust, mis sisaldab elutähtsate taristute uute liikide loetelu ettepanekut; arvestades, et teenuste loetelu esitatakse direktiivi lisas;

AZ.  arvestades, et tööjaotuse ja tootmisahelate kasvav üleilmastumine on toonud kaasa tootmise ja oskuste puudujäägid põhisektorites kogu liidus; arvestades, et selle tulemuseks on ELi suur impordisõltuvus paljudest välismaalt pärit olulistest toodetest ja põhivaradest, millel võivad olla sisseehitatud nõrgad kohad; arvestades, et tarneahela vastupanuvõime peaks olema üks ELi otsustajate prioriteete;

BA.  arvestades, et välismaised otseinvesteeringud – kolmandate riikide ja välisettevõtete investeeringud – ELi strateegilistesse sektoritesse, aga ka naabruspiirkondadesse, nagu Lääne-Balkani riigid, eelkõige kriitilise tähtsusega struktuuride omandamine Hiina poolt, on viimastel aastatel üha enam muret tekitanud, arvestades kaubanduse ja julgeoleku vahelise seose kasvavat tähtsust; arvestades, et need investeeringud kujutavad endast majandusliku sõltuvuse tekkimise ohtu ning toovad kaasa teadmiste kadumise peamistes tootmis- ja tööstussektorites;

BB.  arvestades, et ELi avatud strateegiline autonoomia nõuab kontrolli Euroopa strateegilise taristu üle; arvestades, et komisjon ja liikmesriigid on väljendanud üha suuremat muret tehnoloogia ja taristu turvalisuse ja kontrolli pärast Euroopas;

Välissekkumine valimisprotsesside ajal

BC.  arvestades, et pahatahtlikud osalejad, kes püüavad sekkuda valimisprotsessidesse, kasutavad ära meie ühiskonna avatust ja pluralismi kui strateegilist kaitsetust, et rünnata demokraatlikke protsesse ning ELi ja selle liikmesriikide vastupanuvõimet; arvestades, et välissekkumine muutub ohtlikumaks just valimisprotsesside kontekstis, kui kodanikud osalevad uuesti ja suuremal määral tavapoliitika valdkonnas;

BD.  arvestades, et välise valimisprotsessidesse sekkumise eripära ja sellega seoses uute tehnoloogiate kasutamine ning selle võimalikud tagajärjed kujutavad endast demokraatia jaoks eriti kardetavat ohtu; arvestades, et välissekkumine valimisprotsessidesse ulatub sotsiaalmeedia nn infosõjast palju kaugemale, eelistades konkreetseid kandidaate, et häkkida ja võtta sihtmärgiks andmebaasid ning saada juurdepääs registreeritud valijate teabele, ning sekkudes otseselt valimisprotsessi normaalsesse toimimisse, konkurentsi ja legitiimsusesse; arvestades, et välissekkumise eesmärk on tekitada kahtlusi, ebakindlust ja usaldamatust ning mitte ainult muuta valimiste tulemusi, vaid muuta kogu valimisprotsess õigustühiseks;

Poliitilise tegevuse varjatud rahastamine välisosalejate ja -rahastajate poolt

BE.  arvestades, et usaldusväärsed tõendid näitavad, et välisosalejad on varjatud rahastamistoimingute kaudu aktiivselt sekkunud ELi ja selle liikmesriikide demokraatlikku toimimisse, eriti valimiste ja referendumite ajal;

BF.  arvestades, et näiteks Venemaa, Hiina ja teised autoritaarsed režiimid on suunanud üle 300 miljoni USA dollari 33 riiki, et sekkuda demokraatlikesse protsessidesse, ning et teised osalejad, nagu Iraan ja Venezuela ning Lähis‑Idas ja USA paremäärmuslased, on olnud varjatud rahastamisega seotud; arvestades, et see suundumus on selgelt kiirenev; arvestades, et pooled neist juhtumitest on seotud Venemaa tegevusega Euroopas; arvestades, et korruptsioon ja ebaseaduslik rahapesu on üks autoritaarsetest kolmandatest riikidest pärineva poliitilise rahastuse allikaid;

BG.  arvestades, et välisrahastajate poolt läbipaistmatul viisil loodud meediavahendid koguvad ülimalt tõhusalt suurel arvul jälgijaid ja tekitavad kaasatust;

BH.  arvestades, et nende toimingutega rahastatakse äärmuslikke, populistlikke ja Euroopa-vastaseid erakondi ning teatavaid muid erakondi ja üksikisikuid või liikumisi, kelle eesmärk on süvendada ühiskonna killustatust ning õõnestada Euroopa ja riiklike ametiasutuste legitiimsust; arvestades, et see on aidanud suurendada nende erakondade või liikumiste ulatust;

BI.  arvestades, et Venemaa otsib kontakte erakondade, isikute ja liikumistega, et kasutada ELi institutsioonide osalejaid Venemaa seisukohtade ja asendusvalitsuste õiguspäraseks tunnistamiseks, lobitööks sanktsioonide leevendamiseks ja rahvusvahelise isolatsiooni tagajärgede leevendamiseks; arvestades, et sellised erakonnad nagu Austria Freiheitliche Partei Österreichs, Prantsusmaa Rassemblement National ja Itaalia Lega Nord on sõlminud koostöölepingud Venemaa presidendi Vladimir Putini parteiga Ühtne Venemaa ning seisavad nüüd silmitsi meedias esitatud väidetega, et nad on valmis Venemaalt poliitilist rahastamist vastu võtma; arvestades, et ka teistel Euroopa erakondadel, nagu Saksamaa Alternative für Deutschland (AfD), Ungari Fidesz ja Jobbik ning Ühendkuningriigi Brexiti parteil on väidetavalt tihedad kontaktid Kremliga, ning AfD ja Jobbik on samuti töötanud Kremli kontrollitud valimistel, näiteks Donetskis ja Luganskis Ida‑Ukrainas nn valimisvaatlejatena, et jälgida ja seadustada Venemaa toetatud valimisi; arvestades, et leiud Venemaa ametnike tihedate ja korrapäraste kontaktide kohta Hispaania katalaani separatistide rühma esindajatega ja Brexiti EList lahkumise kampaania suurima erasektori rahastajaga nõuavad põhjalikku uurimist, ning need on osa Venemaa laiemast strateegiast kasutada iga võimalust diskursustega manipuleerimiseks, et suurendada destabiliseerimist;

BJ.  arvestades, et Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) ja Veneetsia komisjon on juba andnud laiaulatuslikud soovitused välisosalejate võimaliku sekkumise vähendamiseks poliitilise rahastamise kaudu;

BK.  arvestades, et valimisseadused, eelkõige poliitilise tegevuse rahastamist käsitlevad sätted, ei ole ELi tasandil piisavalt hästi kooskõlastatud ja annavad seetõttu välisosalejatele võimaluse kasutada läbipaistmatuid rahastamismeetodeid; arvestades, et poliitiliste annetuste õiguslik määratlus on liiga kitsas, võimaldades Euroopa Liidus anda mitterahalisi välistoetusi;

BL.  arvestades, et poliitilise internetireklaami suhtes ei kohaldata mõnes liikmesriigis traditsioonilist poliitilist reklaami käsitletavaid norme; arvestades, et veebipõhist poliitilist reklaami iseloomustab tõsine läbipaistvuse puudumine, mis teeb reguleerimisasutuste jaoks võimatuks jõustada kululimiite ja hoida ära ebaseaduslikke rahastamisallikaid, millel võivad olla meie valimissüsteemide usaldusväärsuse jaoks katastroofilised tagajärjed;

BM.  arvestades, et rahastamise läbipaistmatus loob tingimused korruptsioonile, mis välisrahastamise ja -investeeringutega sageli kaasneb;

BN.  arvestades, et 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist(9), vaadatakse läbi, et saavutada poliitilise tegevuse rahastamise puhul suurem läbipaistvus;

BO.  arvestades, et poliitiliste sihtasutuste roll on viimastel aastatel kasvanud, kusjuures enamikul juhtudel on neil poliitikas ja demokraatia tugevdamisel positiivne roll, kuid mõnel juhul võivad nad muutuda pahatahtlike rahastamisvormide ja kaudse sekkumise jaoks ettearvamatumaks tööriistaks;

BP.  arvestades, et kaasaegseid tehnoloogiaid ja digitaalseid varasid, nagu krüptovaluutat, kasutatakse poliitiliste osalejate ja erakondade ebaseaduslike finantstehingute varjamiseks;

Küberturvalisus ja vastupidavus küberrünnete vastu

BQ.  arvestades, et küberrünnete ja vaenulike riiklike ja valitsusväliste osalejate juhitud küberintsidentide arv on viimastel aastatel suurenenud; arvestades, et mitmed küberründed, näiteks ülemaailmsed harpuunimise meilikampaaniad, mis on suunatud vaktsiinide säilitamise strateegiliste struktuuride vastu ja küberründed Euroopa Ravimiameti (EMA), Euroopa Pangandusjärelevalve, Norra parlamendi ja lugematute teiste üksuste vastu, on jälgi ajades omistatud riigi toetatud häkkerite rühmadele, mis on peamiselt seotud Venemaa ja Hiina valitsustega;

BR.  arvestades, et Euroopa Liit on pühendunud kehtiva rahvusvahelise õiguse kohaldamisele küberruumis, eelkõige ÜRO harta kohaldamisele; arvestades, et pahatahtlikud välisosalejad kasutavad ära tugeva rahvusvahelise õigusraamistiku puudumist kübervaldkonnas;

BS.  arvestades, et liikmesriigid on suurendanud koostööd küberkaitse valdkonnas alalise struktureeritud koostöö raames, sealhulgas luues küberturbe kiirreageerimisrühmad; arvestades, et Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi tööprogrammides on käsitletud luureteavet, turvalist sidet ja küberkaitset; arvestades, et praegune suutlikkus küberohtude vastu võitlemiseks on piiratud inim- ja finantsressursside nappuse tõttu, näiteks sellistes kriitilistes struktuurides nagu haiglad; arvestades, et EL on võtnud kohustuse investeerida programmi „Digitaalne Euroopa“(10) raames 1,6 miljardit eurot avaliku halduse, ettevõtete ja üksikisikute reageerimissuutlikkusse ja küberturvalisuse vahendite kasutuselevõtmisesse ning avaliku- ja erasektori koostöö arendamisse;

BT.  arvestades, et ELi kübervaldkonna suutlikkuse ja strateegiate lüngad ja killustatus on muutumas üha suuremaks probleemiks, nagu on märkinud Euroopa Kontrollikoda(11); arvestades, et 2019. aasta mais loodud ELi küberdiplomaatia meetmete kogum on näidanud, et ELi ühine diplomaatiline reageerimine pahatahtlikule kübertegevusele loob lisaväärtust; arvestades, et 30. juulil 2020 otsustas nõukogu esimest korda kehtestada piiravad meetmed üksikisikute, üksuste ja asutuste suhtes, kes on seotud mitmesuguste küberrünnetega;

BU.  arvestades, et välisriikide osalejad on kasutanud ulatuslikke ja ebaseaduslikke jälgimisprogramme, nagu Pegasus, ajakirjanike, inimõiguste aktivistide, akadeemikute, valitsusametnike ja poliitikute, sealhulgas Euroopa riigipeade vastu; arvestades, et liikmesriigid on kasutanud ka jälgimiseks mõeldud nuhkvara;

ELi liikmesriikide, institutsioonide, ametite, delegatsioonide ja missioonide kaitse

BV.  arvestades, et ELi institutsioonide ning ka nende missioonide ja operatsioonide detsentraliseeritud ja rahvusvahelisest iseloomust tulenevalt on need üha sagedamini sihtmärgiks, mida kasutavad pahatahtlikud välisjõud, kes soovivad ELis erimeelsusi külvata; arvestades, et ELi institutsioonides puudub üldine julgeolekukultuur, hoolimata asjaolust, et on selged eesmärgid; arvestades, et Euroopa Parlamendil kui demokraatlikult valitud ELi institutsioonil on spetsiifilisi probleeme; arvestades, et mitmed juhtumid on näidanud, et ELi institutsioonid on võõra sisseimbumise vastu nõrgalt kaitstud; arvestades, et tagada tuleks ELi töötajate ohutus;

BW.  arvestades, et vaja on kasutusele võtta tugevad ja sidusad kriisiohjemenetlused; arvestades, et töötajate valmisoleku parandamiseks tuleks võimaldada lisakoolitust;

BX.  arvestades, et viimasel ajal on mitmed ELi institutsioonid sattunud küberrünnete sihtmärgiks, mis rõhutab tugeva institutsioonidevahelise koostöö vajadust, et küberründeid avastada ja seirata ning nende toimumise ajal teavet jagada ja/või püüda neid ennetada, muu hulgas ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide ja operatsioonide käigus; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid peaksid regulaarselt korraldama ühisõppusi, et tuvastada nõrku kohti ja võtta vajalikke meetmeid;

Globaalsete toimijate sekkumine eliidi sidumise, riiklike diasporaade, ülikoolide ja kultuurisündmuste kaudu

BY.  arvestades, et autoritaarsete välisriikide riigi kontrolli all olevad riigi- või eraettevõtted on palganud või koopteerinud mitmeid poliitikud, sealhulgas endisi kõrgetasemelisi Euroopa poliitikuid ja ametnikke nende teadmiste tõttu ning seda tehakse ELi i ja selle liikmesriikide kodanike huvide arvelt;

BZ.  arvestades, et mõni riik on eliidi sidumisel ja koopteerimisel olnud eriti aktiivne, eelkõige Venemaa ja Hiina, aga ka Saudi Araabia ja teised Pärsia lahe äärsed riigid, kusjuures näiteks Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder ja Soome endine peaminister Paavo Lipponen on mõlemad liitunud Gazpromiga, et kiirendada Nord Stream 1 ja 2 rakendamismenetlemist, Austria endine välisminister Karin Kneissl on Rosnefti juhatuse liige, Prantsusmaa endine peaminister François Fillon on Zaroubejnefti juhatuse liige, Prantsusmaa endine peaminister Jean‑Pierre Raffarin on aktiivselt tegelenud Hiina huvide edendamisega Prantsusmaal, Tšehhi endine volinik Štefan Füle on töötanud ettevõttes CEFC China Energy, Soome endine peaminister Esko Aho on nüüd Vene SberBanki juhatuses, endine Euroopa Parlamendiga suhete eest vastutav Prantsusmaa minister Jean‑Marie Le Guen on Huawei France’i direktorite nõukogu liige, Belgia endine peaminister Yves Leterme on Hiina investeerimisfondi ToJoy kaasesimees ning paljud teised kõrged poliitikud ja ametnikud täidavad samalaadseid rolle;

CA.  arvestades, et majandusliku lobitöö strateegiaid on võimalik siduda välissekkumise eesmärkidega; arvestades, et vastavalt OECD aruandele lobitöö kohta 21. sajandil(12) on välismõjusid käsitlevad reeglid kehtestatud ainult USAs, Austraalias ja Kanadas; arvestades, et õiguslikult siduvates reeglites ja ELi lobiregistri täitmise tagamises on suuri puudujääke, mistõttu on võimatu seirata väljastpoolt ELi tulevat lobitööd; arvestades, et praegu puudub võimalus jälgida ELi liikmesriikides neid lobitööponnistusi, millega tahetakse mõjutada seadusandlust ja välispoliitikat Euroopa Ülemkogu kaudu; arvestades, et ELi lobitööreeglid keskenduvad peamiselt vahetule kontaktile ega võta arvesse Brüsselis tehtava lobitöö ökosüsteemi tervikuna ja selle eri tüüpe; arvestades, et sellised riigid nagu Hiina ja Venemaa, aga ka Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Türgi on suurelt investeerinud lobitööponnistustesse Brüsselis;

CB.  arvestades, et püüded ära kasutada ELi territooriumil elavaid kaitsetumaid rühmi, sealhulgas rahvusvähemusi ja diasporaad, on oluline osa välissekkumise strateegiast;

CC.  arvestades, et riikide tasandi jõud, nagu Venemaa, Hiina ja vähemal määral ka Türgi valitsus, on püüdnud oma mõju suurendada, luues ja kasutades liikmesriikides oma kultuuri-ja haridusinstituute (nt toetuste ja stipendiumide kaudu) ning usuasutusi strateegilistes pingutustes destabiliseerida Euroopa demokraatiat ning laiendada kontrolli Ida- ja Kesk‑Euroopa üle; arvestades, et Venemaa on vene rahvusvähemuse väidetavat keerulist olukorda kasutanud ettekäändena otseseks sekkumiseks kolmandates riikides;

CD.  arvestades, et on tõendeid Venemaa sekkumise ja veebiteabega manipuleerimise kohta paljudes liberaalse demokraatliku korraga riikides üle maailma, sealhulgas seoses Brexiti referendumiga Ühendkuningriigis ning presidendivalimistega Prantsusmaal ja USAs, ning tegeliku toetuse kohta äärmuslikele, populistlikele ja ELi-vastastele parteidele ning teatavatele muudele erakondadele ja üksikisikutele kogu Euroopas, sealhulgas Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Austrias; arvestades, et on vaja rohkem toetada teadust ja haridust, et mõista välismaise sekkumise täpset mõju konkreetsetele sündmustele, nagu Brexit ja Trumpi presidendiks valimine 2016. aastal;

CE.  arvestades, et Vene riigi kontrolli all olevad läänes asuvad Sputnik ja RT võrgud, mis on seotud lääne meediaga ning kuuluvad täielikult või osaliselt Venemaa ja Hiina juriidilistele isikutele ja üksikisikutele, tegelevad aktiivselt liberaalsete demokraatlike riikide vastase desinformatsiooniga; arvestades, et Venemaa viljeleb ajaloo revideerimist, püüdes ümber kirjutada Nõukogude Liidu kuritegude ajalugu ja õhutada nõukogude nostalgiat sellele vastuvõtlike Kesk- ja Ida‑Euroopa elanike seas; arvestades, et Kesk- ja Ida‑Euroopa rahvusringhäälinguorganisatsioonidel on raske konkureerida venekeelse telesisuga, mida rahastab Venemaa valitsus; arvestades Hiina ja välismeedia vahelise tasakaalustamata koostöö riski, võttes arvesse, et Hiina meedia on Hiina kommunistliku partei häälekandja nii kodu- kui ka välismaal;

CF.  arvestades, et üle maailma on avatud üle 500 Konfutsiuse keskuse, sealhulgas umbes 200 Euroopas, ning Hiina kasutab Konfutsiuse instituute ja Konfutsiuse klasse ELis sekkumisvahendina; arvestades, et akadeemiline vabadus on Konfutsiuse instituutides tõsiselt piiratud; arvestades, et ülikoolid ja haridusprogrammid on (eelkõige Hiina või Katari) suure välisrahastuse objekt – näiteks Fudani ülikool Budapestis;

CG.  arvestades, et ELil puuduvad praegu vajalikud vahendid eliidi sidumise ja mõjukanalite loomise vastu võitlemiseks, sealhulgas ELi institutsioonides; arvestades, et olukorrateadlikkuse suurendamise suutlikkus ja vastuluurevahendid on ELi tasandil endiselt napid ning sõltuvad suurel määral riigi tasandi toimijate valmisolekust teavet jagada;

Heidutus, süüteo omistamine ja kollektiivsed vastumeetmed, kaasa arvatud sanktsioonid

CH.  arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel ei ole praegu konkreetset sanktsioonirežiimi välisriikide toimijate korraldatava välissekkumise ja desinformatsioonikampaaniate suhtes, mis tähendab, et need toimijad võivad kindlalt eeldada, et nende ELi vastu suunatud destabiliseerimiskampaaniad ei too kaasa mingeid tagajärgi;

CI.  arvestades, et desinformatsiooni- ja propagandarünnakute selge omistamise tagamine, sealhulgas toimepanijate, nende sponsorite ja nende taotletavate eesmärkide avalik nimetamine ning nende rünnakute sihtrühmale avalduva mõju hindamine on esimesed sammud tõhusa kaitse tagamiseks selliste tegude vastu;

CJ.  arvestades, et EL peaks tugevdama oma heidutusvahendeid ning omistamisvahendeid, mis võimaldaksid määratleda ja liigitada nende rünnakute iseloomu rahvusvahelise õigusega vastuolus olevaks või mitte, eesmärgiga kehtestada tõhus sanktsioonide süsteem, et pahatahtlikud välistoimijad peaksid oma otsuste kulud kandma ja tagajärgede eest vastutama; arvestades, et vaid üksikisikute heidutamine ei pruugi olla piisav; arvestades, et Euroopa demokraatlike protsesside kaitsmiseks riiklikult toetatud hübriidrünnakute eest võiks kasutada muid vahendeid, näiteks kaubandusmeetmeid; arvestades, et heidutusmeetmeid tuleb kohaldada läbipaistvalt ja kõigi nõuetekohaste tagatistega; arvestades, et hübriidrünnakud on kalibreeritud nii, et need jäävad tahtlikult allapoole Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 42 lõikes 7 ja Põhja‑Atlandi lepingu artiklis 5 sätestatud künnist;

Ülemaailmne koostöö ja mitmepoolsus

CK.  arvestades, et välismaiste riiklike ja valitsusväliste jõudude korraldatud pahatahtlikud aktsioonid mõjutavad paljusid demokraatlikke partnerriike üle kogu maailma; arvestades, et demokraatlikud liitlased sõltuvad oma võimest ühendada jõud ühiseks vastureaktsiooniks;

CL.  arvestades, et Lääne‑Balkani ELiga ühinemiseks valmistuvaid riike tabavad eriti rängalt Venemaa, Hiina ja Türgi välissekkumise ja väärinfo levitamise kampaaniad, nagu Venemaa sekkumiskampaaniad Prespa lepingu ratifitseerimisprotsessi ajal Põhja‑Makedoonias; arvestades, et Hiina ja Venemaa on Lääne‑Balkani riikides COVID‑19 pandeemiat jätkuvalt ära kasutanud, et destabiliseerida neid riike ja diskrediteerida ELi; arvestades, et kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid peaksid ühinema ELi algatustega välissekkumise vastu võitlemiseks;

CM.  arvestades, et samalaadseid seisukohti jagavate partnerite ja liitlaste vahel puudub endiselt ühine arusaam varitsevate ohtude olemusest ja ühised määratlused nende kohta; arvestades, et ÜRO peasekretär nõuab ülemaailmse käitumisjuhendi koostamist, et edendada avaliku teabe terviklikkust; arvestades, et Euroopa tuleviku konverents on oluline platvorm selleteemalisteks aruteludeks;

CN.  arvestades, et välisriikide pahatahtliku sekkumise vastu on samalaadseid seisukohti jagavatel partneritel vaja teha ülemaailmset mitmepoolset koostööd ja üksteist toetada; arvestades, et teised demokraatlikud riigid, nagu Austraalia või Taiwan, on välja töötanud kõrgetasemelised oskused ja strateegiad; arvestades, et Taiwan on väljast, peamiselt Hiinast lähtuva teabe manipuleerimise vastases võitluses esirinnas; arvestades, et Taiwani süsteemi edu põhineb koostööl kõigi valitsusharude vahel, aga ka koostööl sõltumatute valitsusväliste organisatsioonidega, kes on spetsialiseerunud faktide kontrollimisele ja meediapädevusele, samuti koostööl sotsiaalmeedia platvormidega, nagu Facebook, meediapädevuse edendamiseks kõigi põlvkondade hulgas, desinformatsiooni ümberlükkamiseks ja manipuleerivate sõnumite leviku piiramiseks; arvestades, et INGE erikomisjonil oli kolmepäevane ametlik lähetus Taiwani, et arutada desinformatsiooni küsimusi ja valimistega seotud välissekkumist;

Vajadus välissekkumise vastase kooskõlastatud ELi strateegia järele

1.  on sügavalt mures valdavalt Venemaa ja Hiina poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide demokraatliku toimimise kõigi osade vastu suunatud välissekkumis- ja teabemanipulatsioonikatsete kasvava sageduse ja üha keerukama olemuse pärast;

2.  väljendab rahulolu komisjoni presidendi 27. veebruari 2022. aasta teadaande üle, mille kohaselt keelustatakse kogu ELis sellised Venemaa propagandakanalid nagu Sputnik TV, RT (endine Russia Today) ja muud Venemaa desinformatsiooniorganid, mille ainueesmärk on nõrgendada ja lõhestada ELi avalikku arvamust ja ELi otsusetegijaid; nõuab sellega seoses edasisi meetmeid;

3.  kutsub komisjoni üles esitama ning kaasseadusandjaid ja liikmesriike toetama mitmetasandilist, koordineeritud ja valdkondadevahelist strateegiat ning piisavaid rahalisi vahendeid, eesmärgiga varustada ELi ja selle liikmesriike asjakohase tulevikusuundade analüüsi, vastupidavuspoliitika ja heidutusvahenditega, mis võimaldaksid neil võidelda kõigi hübriidohtude ja välisriikide riiklike ja mitteriiklike toimijate korraldatud rünnakute vastu; leiab, et see strateegia peaks põhinema järgmistel elementidel:

4.  rõhutab, et kõik meetmed välissekkumise ennetamiseks, avastamiseks, omistamiseks, vastustamiseks ja tõrjumiseks peavad olema kavandatud selliselt, et austatakse ja edendatakse põhiõigusi, sealhulgas ELi kodanike võimalust suhelda turvalisel, anonüümsel ja tsenseerimata viisil, ilma välisjõudude lubamatu sekkumiseta;

5.  on seisukohal, et see strateegia peaks põhinema riskipõhisel, kogu ühiskonda ja kogu valitsemist hõlmaval käsitusel, mis puudutab eelkõige järgmisi valdkondi:

6.  nõuab eelkõige, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid ressursse ja vahendeid, mis eraldatakse organitele ja organisatsioonidele kogu Euroopas ja kogu maailmas – nagu mõttekojad ja faktikontrollijad –, kelle ülesanne on seirata ohtude, sealhulgas desinformatsiooni tõsidust ja suurendada teadlikkust sellest; rõhutab ELi otsustavat rolli laiemas strateegilises mõttes; nõuab ELi ja selle liikmesriikide prognoosimisvõime ja koostalitlusvõime tugevdamist, et tagada tugev valmisolek väljastpoolt teabega manipuleerimise ja sekkumise prognoosimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks, tugevdada nende strateegiliste huvide ja taristu kaitset ning osaleda mitmepoolses koostöös ja koordineerimises, et jõuda selles küsimuses asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel ühisele arusaamisele; kutsub välisasjade nõukogu üles regulaarselt arutama välissekkumise küsimusi;

7.  tunneb muret teadlikkuse laialdase puudulikkuse pärast, sealhulgas laiema avalikkuse ja valitsusametnike seas, mis puudutab arusaama praeguste ohtude tõsidusest, mida kujutavad endast välismaised autoritaarsed režiimid ja muud pahatahtlikud toimijad, kelle tegevus on suunatud Euroopa ühiskonna kõikidele tasanditele ja sektoritele eesmärgiga õõnestada põhiõigusi ja ametivõimude legitiimsust, süvendada poliitilist ja sotsiaalset killustatust ning mõnel juhul tekitada ELi kodanikele isegi eluohtlikku kahju;

8.  peab murettekitavaks, et välissekkumiste tuvastamiseks ja neile reageerimiseks puuduvad normid ning asjakohased ja piisavad meetmed, millest tulenevalt on pahatahtlike toimijate jaoks ahvatlev arvestada väheste kulude, madala riski ja kõrge tasuga, kuna oht, et nende tegude eest karistatakse, on praegu väga väike;

9.  nõuab, et komisjon vajaduse korral võtaks enne uute ettepanekute esitamist tehtavas mõju eelhindamises arvesse väljastpoolt teabega manipuleerimise ja sekkumise perspektiivi, et integreerida võitlus välissekkumiste ja teabega manipuleerimise vastu ELi poliitika kujundamisse; nõuab, et komisjon korraldaks regulaarselt vastupanuvõime kontrolle ja hindaks ohtude arengut ja nende mõju kehtivatele õigusaktidele ja poliitikameetmetele;

10.  kutsub komisjoni üles analüüsima uuemaid riiklikke institutsioone, nagu Austraalia välissekkumise vastu võitlemise riiklik koordinaator, Soome valitsust ja ministeeriume toetav julgeolekukomitee, Rootsi kodanikukaitseamet, uus psühholoogilise kaitse amet ja Hiina riiklik keskus, Prantsusmaa uus riiklik amet Viginum, Leedu kaitseministeeriumi koosseisu kuuluvad riiklik küberkaitsekeskus ja strateegilise kommunikatsiooni osakond ning Taiwani ametitevaheline koordineeriv desinformatsiooni rakkerühm, et näha, mida saame neist parimatest tavadest õppida ja mil määral saaks samalaadseid ideid rakendada ELi tasandil; kutsub komisjoni üles toetama sellega seoses teabe ja parimate tavade vahetust liikmesriikide vahel; rõhutab ennetava lähenemisviisi ja vahendite, sealhulgas strateegilise teabevahetuse kui keskse tegevuse tähtsust ELi ja liikmesriikide poliitika rakendamisel sõnades ja tegudes; kutsub komisjoni üles võimaldama piisavat andmetöötluse alast koolitust ja looma komisjonis ühtse seireorgani teabe manipuleerimise küsimusega tegelemiseks;

11.  tunneb muret paljude puudujääkide ja seaduselünkade pärast nendes praegustes ELi ja liikmesriikide tasandi õigusaktides ja poliitikas, mille eesmärk on tuvastada ja ennetada välissekkumist ja selle vastu võidelda;

12.  märgib, et EL rahastab mitmeid pikaajalisi projekte ja programme, mis keskenduvad desinformatsiooni vastu võitlemisele tehnoloogilisel, õiguslikul, psühholoogilisel ja teabe tasandil; kutsub komisjoni üles hindama nende projektide ja programmide mõju ning rakendatavust;

13.  kutsub komisjoni üles looma oma rakkerühma väärtuste ja läbipaistvuse eest vastutava asepresidendi Vĕra Jourová juhtimisel, mis tegeleks kehtivate õigusaktide ja poliitika kontrollimisega, et teha kindlaks kitsaskohad, mida pahatahtlikud toimijad võivad ära kasutada, ning kutsub komisjoni üles neid lünki täitma; rõhutab, et see rakkerühm peaks tegema koostööd teiste ELi institutsioonide ja liikmesriikidega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning hõlbustama parimate tavade vahetamist; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles kaaluma hästi rahastatud ja sõltumatu Euroopa sekkumisohtude ja teabe terviklikkuse keskuse loomist, mis peaks tuvastama, analüüsima ja dokumenteerima ELi kui terviku vastu suunatud teabega manipuleerimise ja sekkumisega seotud ähvardusi, suurendama olukorrateadlikkust, välja kujundama spetsiaalse teadmuskeskuse, muutudes koordineerimisplatvormiks kodanikuühiskonna, ettevõtlussektori, ELi ja riiklike institutsioonide vahel, ning suurendama üldsuse teadlikkust, muu hulgas süsteemseid ohte käsitlevate korrapäraste aruannete kaudu; rõhutab, et uue sõltumatu ja piisavate ressurssidega Euroopa sekkumisohu ja teabe tervikluse keskuse esmane loomine selgitaks ja suurendaks Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni osakonna ja selle töörühmade rolli ELi diplomaatilise teenistuse strateegilise organina ning takistaks tegevuse kattumist; rõhutab, et Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni osakonna volitused peaksid keskenduma välispoliitikameetmete strateegilisele väljatöötamisele, et võidelda olemasolevate ja tekkivate hübriidohtudega ning tõhustada selles valdkonnas koostööd rahvusvaheliste partneritega; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni osakond peaks seda tegema tihedas koostöös uue Euroopa sekkumisohu ja teabe tervikluse keskuse ja komisjoni uue rakkerühmaga;

14.  nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid võimaldaksid kodanikuühiskonnal etendada aktiivset osa võitluses välissekkumise vastu; kutsub Euroopa ühiskonna kõiki tasandeid ja sektoreid üles looma süsteeme, mis muudaksid organisatsioonid ja kodanikud välissekkumise suhtes vastupanuvõimelisemaks, et nad suudaksid ründed õigeaegselt avastada ja neid võimalikult tõhusalt tõrjuda, sealhulgas hariduse ja teadlikkuse tõstmise kaudu ELi põhiõiguste raamistikus ning läbipaistval ja demokraatlikul viisil; juhib sellega seoses tähelepanu Taiwanis omaks võetud parimatele tavadele ja kogu ühiskonda hõlmavale lähenemisviisile; kutsub kõiki otsusetegijaid üles tagama kodanikuühiskonnale asjakohased vahendid ja erirahastus, et välismõju uurida, paljastada ja selle vastu võidelda;

ELi vastupanuvõime suurendamine olukorrateadlikkuse, meediapädevuse ja hariduse kaudu

15.  rõhutab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid vajavad usaldusväärseid, tugevaid ja omavahel seotud süsteeme, et tuvastada, analüüsida, jälgida ja kaardistada demokraatlikesse protsessidesse sekkuda püüdvate välismaiste riiklike ja valitsusväliste toimijate juhtumeid, et arendada olukorrateadlikkust ja selget arusaama sellest, millist laadi käitumist EL ja selle liikmesriigid peavad tõkestama ja käsitlema; nõuab korrapäraseid sotsioloogilisi uuringuid ja küsitlusi, et jälgida vastupanuvõimet ja meediapädevust ning mõista üldsuse toetust ja arusaama kõige levinumatest väärinfo narratiividest;

16.  rõhutab, et sama oluline on, et sellest analüüsist saadud teadmised ei jääks välissekkumise spetsialistide ridadesse, vaid neid jagataks võimalikult suures ulatuses ja avalikult laiema avalikkusega, eelkõige tundlikke ülesandeid täitvate inimestega, et kõik oleksid teadlikud ohumustritest ja saaksid riske vältida;

17.  rõhutab, et on vaja välja töötada ühine metoodika olukorrateadlikkuse arendamiseks, varajaseks hoiatamiseks ja ohu hindamiseks, süstemaatilisteks tõendite kogumiseks ja teabekeskkonnaga manipuleerimise avastamiseks, samuti tehnilise omistamise standardid, näiteks sisu autentsuse kohta, et tagada mõjus reageerimine;

18.  rõhutab, et EL peab koostöös liikmesriikidega ja tehes mitmepoolset koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel töötama välja ELi ähvardava sekkumisohu mõistelise määratluse; rõhutab, et see määratlus peab kajastama taktikaid, tehnikaid, menetlusi ja vahendeid, mis kirjeldavad tänaste riiklike ja mitteriiklike ohutekitajate käitumismustreid; nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti sellesse protsessi hindaja rolli tagamaks, et kontseptuaalsed määratlused ei hõlmaks diskrimineerivaid või ebaõiglaseid mõisteid ega eelarvamusi;

19.  rõhutab, et avalik diplomaatia ja strateegiline kommunikatsioon on ELi välissuhete ja ELi demokraatlike väärtuste kaitse olulised elemendid; kutsub ELi institutsioone üles arendama edasi ja hoogustama Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni osakonna olulist tööd koos selle rakkerühmade, ELi luure- ja situatsioonikeskuse (EU INTCEN) ja hübriidohtude ühisüksuse, ELi sõjalise staabi luuredirektoraadi, kiirhoiatussüsteemi, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel haldustasandil tehtava koostöö, komisjoni juhitud desinformatsiooni vastase võrgustiku, Euroopa Parlamendi desinformatsiooni vastase haldusliku rakkerühma ning jätkuva koostööga NATO, G7 riikide, kodanikuühiskonna ja erasektoriga, seoses koostööga luureandmete, analüüsi ja parimate tavade jagamise puhul ning teadlikkuse tõstmise suhtes välisriikide teabega manipuleerimise ja sekkumise kohta; kiidab heaks Euroopa Kontrollikoja eriaruande 09/2021 „ELi mõjutav väärinfo: probleemiga tegeletakse, kuid seda ei ole veel lahendatud“; kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles avaldama kontrollikoja soovituste rakendamise üksikasjaliku ajakava;

20.  rõhutab vajadust tugevdada kõikjal Euroopas püsivat seiretegevust ning tõhustada seda aegsasti enne valimisi või muid olulisi poliitilisi protsesse;

21.  kutsub liikmesriike üles neid vahendeid täielikult ära kasutama, jagades ELi luure- ja situatsioonikeskusega asjakohast luureteavet ja tõhustades oma osalust kiirhoiatussüsteemis; on seisukohal, et ELi sisest ja NATOga tehtavat analüüsi- ja luurekoostööd tuleb veelgi tugevdada, muutes seda läbipaistvamaks ja demokraatlikule kontrollile alluvaks, muu hulgas Euroopa Parlamendi teavitamise kaudu;

22.  väljendab rahulolu komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni idee üle luua olukorrateadlikkuse ühiskeskus eesmärgiga parandada strateegilist ettenägelikkust ja ELi avatud strateegilist autonoomiat ning ootab samal ajal selle ülesehituse ja missiooni kohta täpsemat selgitamist; rõhutab, et selline keskus eeldab aktiivset koostööd komisjoni, Euroopa välisteenistuse, nõukogu ja Euroopa Parlamendi asjaomaste talitustega ning liikmesriikide ametiasutustega; kordab aga, kui oluline on vältida töö dubleerimist ja kattumist olemasolevate ELi struktuuridega;

23.  tuletab meelde vajadust anda Euroopa välisteenistusele tugevdatud ja selgelt määratletud volitused ning vajalikud vahendid strateegilise kommunikatsiooni, rakkerühmade ja teabeanalüüsi osakonna jaoks, et jälgida ja käsitleda teabega manipuleerimist ja sekkumist väljaspool neid välisallikaid, millega praegu tegelevad kolm rakkerühma, ning püüda laiendada geograafilist haaret, kohaldades riskipõhist lähenemisviisi; nõuab, et Euroopa välisteenistus arendaks kiiresti välja piisava võimekuse, et tegeleda Hiinast lähtuva teabega manipuleerimise ja sekkumisega, eelkõige luues spetsiaalse Kaug‑Ida meeskonna; rõhutab lisaks vajadust suurendada märkimisväärselt Hiina ja teiste strateegiliselt oluliste piirkondade alast asjatundlikkust ja keeleoskust Euroopa välisteenistuses, ELi liikmesriikides ja ELi institutsioonides üldiselt ning kasutada avalikust allikast pärinevaid luureandmeid, mida praegu kasutatakse vähe;

24.  rõhutab laia levikuga, konkurentsivõimelise ja pluralistliku meedia ning sõltumatute ajakirjanike, faktikontrollijate ja teadlaste a tugeva avalik-õigusliku meedia tähtsust elava ja vaba demokraatliku arutelu jaoks; tunnustab kogu Euroopas ja eelkõige kõige enam ohustatud piirkondades algatusi sõltumatute ajakirjanike, faktikontrollijate ja teadlaste organisatsioonide ühte koondamiseks, koolitamiseks ja muul viisil toetamiseks, nagu Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus ja Euroopa demokraatia rahastu; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus ei hõlma Balti riike; tunnustab ka selliseid algatusi nagu Piirideta Reporterite algatus, mille eesmärk on võtta kasutusele ajakirjanduse ja faktikontrolli lihtsalt äratuntavad usaldusväärsuse näitajad; kutsub komisjoni üles võitlema monopolistliku massimeedia omandi vastu;

25.  kiidab asendamatuid teadusuuringuid ning paljusid loomingulisi ja edukaid meediapädevuse ja digikirjaoskuse ning teadlikkuse tõstmise algatusi, mida teevad üksikisikud, koolid, ülikoolid, meediaorganisatsioonid, avalik-õiguslikud asutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid;

26.  nõuab ELis ja selle liikmesriikides usaldusväärseid ja kestlikke avalikke rahastamisallikaid sõltumatutele faktikontrollijatele, teadlastele, kvaliteetsele meediale ja ajakirjanikele ning valitsusvälistele organisatsioonidele, kes uurivad teabega manipuleerimist ja sekkumist, mis edendavad meedia-, digi- ja infopädevust ja kasutavad muid vahendeid kodanike mõjuvõimu suurendamiseks ning uurivad, kuidas sisuliselt mõõta meedia-, digi- ja infopädevuse koolituse, teadlikkuse tõstmise, pettustevastase võitluse ja strateegilise teabevahetuse tõhusust;

27.  palub tugevdada professionaalset ja pluralistlikku meediat, tagades, et kirjastajad saavad oma sisu kasutamise eest internetis õiglast tasu; rõhutab, et mitmed riigid üle maailma võtavad meetmeid, et tagada meediale piisavad rahalised vahendid; kordab oma nõudmist luua alaline ELi uudistemeedia fond ja väljendab sellega seoses rahulolu algatuse „News“ üle, sealhulgas meediasektori ning meedia- ja infopädevuse uute rahastamisvõimaluste üle 2021.–2027. aasta programmis „Loov Euroopa“; märgib siiski, et rahastamisvood võivad tekitada sõltuvust või mõjutada meedia sõltumatust; rõhutab sellega seoses meedia rahastamise läbipaistvuse tähtsust; on kindlalt seisukohal, et meedia mitmekesisuse kaitsmiseks on vaja avalikustada teave selle kohta, kes meediaväljaandeid omab, rahaliselt toetab, kontrollib ja meediakanalite sisu tagab ning ajakirjandusliku sisu eest maksab;

28.  rõhutab vajadust konsolideerida analüüsid, vahejuhtumite aruanded ja luureandmetel põhinevad avalikud ohuhinnangud seoses teabega manipuleerimise ja sekkumisega ning teha selline informatsioon avalikkusele kättesaadavaks; teeb seetõttu ettepaneku luua kogu ELi hõlmav andmebaas välissekkumiste juhtumite kohta, millest on teatanud ELi ja liikmesriikide ametiasutused; rõhutab, et teavet nende intsidentide kohta võiks vajaduse korral jagada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja üldsusega kõigis ELi keeltes;

29.  kutsub kõiki liikmesriike üles lisama meediapädevuse ja digikirjaoskuse ning demokraatiat, põhiõigusi, lähiajalugu, maailmaküsimusi, kriitilist mõtlemist ja üldsuse osalust käsitleva hariduse oma õppekavadesse, alates väikelaste õpetamisest kuni täiskasvanute koolituseni, kaasa arvatud õpetajate ja teadlaste koolitused; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama toetust ajalooharidusele ja -uuringutele selle kohta, kuidas välissekkumine ja mineviku totalitarism on mõjutanud ühiskonda üldiselt ja konkreetsemalt laiaulatuslikke demokraatlikke sündmusi;

30.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles kõigil haldustasanditel tegema kindlaks sekkumiskatsete tõttu ohus olevad sektorid ning korraldama nende sektorite töötajatele korrapäraseid koolitusi ja õppusi selle kohta, kuidas avastada ja vältida sekkumiskatseid, ning rõhutab, et sellistele jõupingutustele tuleks kasuks ELi kehtestatud standardiseeritud vorm; soovitab pakkuda mitmekülgseid koolitusmooduleid ka kõigile avalikele teenistujatele; tunnustab sellega seoses Euroopa Parlamendi administratsiooni poolt parlamendiliikmetele ja töötajatele pakutavat koolitust; soovitab seda koolitust edasi arendada;

31.  rõhutab vajadust suurendada teadlikkust välissekkumisest kõigis ühiskonnakihtides; kiidab heaks sellised Euroopa välisteenistuse, komisjoni ja Euroopa Parlamendi administratsiooni algatused nagu koolitused ja teadlikkuse suurendamise üritused ajakirjanikele, õpetajatele, mõjutajatele, üliõpilastele ja külastajatele, nii internetis kui väljaspool seda, Brüsselis ja kõigis ELi liikmesriikides, ning soovitab neid edasi arendada;

32.  kutsub liikmesriike, ELi haldusasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone üles jagama parimaid tavasid meedia- ja infopädevuse alaseks koolitamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks, nagu on nõutud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis(13); kutsub komisjoni üles korraldama sellist teabevahetust koostöös meediapädevuse eksperdirühmaga; rõhutab, et liikmesriigid peavad läbivaadatud direktiivi kiiresti ja nõuetekohaselt rakendama;

33.  nõuab, et ELi institutsioonid koostaksid eetikakoodeksi, et juhendada ametiasutusi ja poliitilisi esindajaid sotsiaalmeedia platvormide ja võrgustike kasutamisel; peab vajalikuks soodustada nende platvormide ja võrgustike vastutustundlikku kasutamist, et võidelda avalikust sfäärist pärineva manipuleerimise ja desinformatsiooniga;

34.  kutsub ELi ja liikmesriike üles rakendama kohandatud teadlikkuse suurendamise ja meedia- ja infopädevuse programme, mis on suunatud muu hulgas diasporaale ja vähemustele, ning kutsub komisjoni üles looma süsteemi vähemuste keeltes materjalide lihtsaks jagamiseks, et vähendada tõlkekulusid ja jõuda võimalikult paljude inimesteni; kutsub piirkondi ja omavalitsusi üles võtma juhtrolli, kuna oluline on hõlmata maapiirkondi ja demograafilisi rühmi;

35.  rõhutab, et oluline vastus välissekkumiskatsetele on kaitsta peamisi sihtrühmi, kellele sekkumine on suunatud; rõhutab vajadust võtta ühtlustatud ELi õigusraamistiku kaudu sihipäraseid meetmeid desinformatsiooni ja vaenukõne leviku vastu soolise võrdõiguslikkuse, LGBTIQ+ kogukonna liikmete, vähemuste ja pagulastega seotud küsimustes; kutsub komisjoni üles töötama välja ja rakendama strateegiaid, et takistada selliste üksikisikute ja rühmade rahastamist, kes aktiivselt levitavad manipuleeritud teavet või osalevad teabega manipuleerimises, mis sageli keskendub eespool nimetatud rühmadele ja teemadele ning millega püütakse ühiskonda lõhestada; nõuab positiivseid teavituskampaaniaid nendel teemadel ja rõhutab vajadust sootundliku koolituse järele;

36.  tunnistab, et soopõhiseid desinformatsioonirünnakuid ja -kampaaniaid kasutatakse sageli laiema poliitilise strateegia osana, et kahjustada võrdset osalemist demokraatlikes protsessides, eelkõige naiste ja LGBTIQ kogukonna liikmete puhul; rõhutab, et LGBTIQ kogukonna liikmete kohta käiv desinformatsioon õhutab vihkamist nii internetis kui ka väljaspool internetti ning seab ohtu nende inimeste elu; nõuab, et internetis levivat desinformatsiooni uuritaks valdkonnaüleselt ja jälgitaks muudatusi, mida platvormid teevad, et internetis korraldatavatele soopõhise desinformatsiooni kampaaniatele reageerida; nõuab suurema tähelepanu pööramist soopõhisele desinformatsioonile varajase hoiatamise süsteemide loomise abil, mille kaudu saab soopõhistest desinformatsioonikampaaniatest teavitada ja neid tuvastada;

37.  kutsub komisjoni üles esitama üldise meedia- ja infopädevuse strateegia, mis keskenduks eelkõige teabega manipuleerimise vastu võitlemisele;

38.  väljendab rahulolu õppe ja koolituse kaudu desinformatsiooniga võitlemise ning digikirjaoskuse edendamise eksperdirühma loomise üle, kuna see rühm keskendub muu hulgas kriitilisele mõtlemisele, õpetajate koolitamisele, desinformatsiooni ennetamisele ja paljastamisele ja faktide kontrollimisele ning õpilaste kaasamisele; kutsub komisjoni üles jagama selle eksperdirühma töö tulemusi ja rakendama selle järeldusi;

39.  rõhutab strateegilise kommunikatsiooni tähtsust, et võidelda kõige levinumate demokraatiavastaste narratiivide vastu; kutsub üles parandama ELi strateegilist kommunikatsiooni, et see jõuaks nii liikmesriikide kodanikeni kui ka välismaale; rõhutab, et kõik demokraatlikud organisatsioonid peavad kaitsma demokraatiat ja õigusriiki ning neil on ühine kohustus suhelda kodanikega, kasutades nende eelistatud keeli ja platvorme;

40.  kutsub liikmesriike üles tagama tõhusad avalikud teavituskampaaniad seoses COVID‑19 pandeemiaga, et levitada täpset ja õigeaegset teavet ning võidelda eelkõige vaktsiine puudutava desinformatsiooni vastu;

41.  tunneb sügavat muret peamiselt Moskvast ja Pekingist, aga ka Ankarast pärit välisriigipropaganda leviku pärast, mis tõlgitakse kohalikesse keeltesse, näiteks RT, Sputniku, Anadolu, CCTV, Global Times’i, Xinhua, TRT World’i, või Hiina Kommunistliku Partei poolt toetatud ja ajakirjanduseks maskeeritud meediasisu kaudu, ning mida levitatakse koos ajalehtedega; on seisukohal, et selliseid kanaleid ei saa pidada tõeliseks meediaks ja seetõttu ei tohiks neil olla samasuguseid õigusi ega kaitset kui demokraatlikul meedial; on samavõrra mures selle pärast, kuidas need narratiivid on levinud ehtsatesse ajakirjandustoodetesse; rõhutab vajadust tõsta teadlikkust Venemaa ja Hiina desinformatsioonikampaaniatest, mille eesmärk on seada kahtluse alla demokraatlikud väärtused ja lõhestada ELi, kuna need kampaaniad on Euroopas peamine desinformatsiooni allikas; kutsub komisjoni üles algatama uuringu meedia miinimumnõuete kohta, mis annaksid aluse litsentside võimalikuks tühistamiseks rikkumiste korral; palub komisjonil integreerida uuringu tulemused tulevastesse õigusaktidesse, nagu võimalik meediavabaduse õigusakt; märgib, et välissekkujad võivad esineda ajakirjanikena; on veendunud, et sellistel juhtudel peaks olema võimalik sellist isikut või organisatsiooni karistada, näiteks nimepidi nimetades ja häbistades, pressiürituste musta nimekirja kandes või tema akrediteeringut tühistades;

42.  on sügavalt mures välissekkumist paljastavate ajakirjanike, inimõiguslaste ja teiste isikute vastu suunatud rünnakute, ahistamise, vägivalla ja ähvarduste pärast, mis võib kahjustada ka nende sõltumatust; kutsub komisjoni üles esitama kiiresti konkreetsed ja ambitsioonikad ettepanekud kõigi nende isikute turvalisuse kohta, mis hõlmaksid muu hulgas üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitlevat vahendit ning majanduslikku, õiguslikku ja diplomaatilist toetust, nagu on välja kuulutatud Euroopa demokraatia tegevuskavas; väljendab sellega seoses rahulolu komisjoni 16. septembri 2021. aasta soovituse (EL) 2021/1534 üle, milles käsitletakse ajakirjanike ja muude meediatöötajate kaitse, turvalisuse ja mõjuvõimu suurendamist Euroopa Liidus(14); kutsub liikmesriike üles tõhusalt kaitsma ajakirjanikke ja teisi meediatöötajaid seadusandlike ja muude kui seadusandlike vahendite abil;

43.  rõhutab vajadust kaasata kohalikud ja piirkondlikud otsustajad, kes vastutavad strateegiliste otsuste eest nende pädevusse kuuluvates valdkondades, nagu infrastruktuur, küberturvalisus, kultuur ja haridus; rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud poliitikud ja ametiasutused saavad sageli varakult tuvastada murettekitavad suundumused ning rõhutab, et sageli on vaja kohalikke teadmisi, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja neid rakendada

44.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma sidekanaleid ja platvorme, mille kaudu ettevõtted, valitsusvälised organisatsioonid ja üksikisikud, sealhulgas diasporaade liikmed saavad hõlpsasti teavitada juhtumitest, kui nad langevad teabega manipuleerimise või sekkumise ohvriks; kutsub liikmesriike üles toetama rünnakute ohvrid, ja neid, kes on rünnakutest teadlikud või kelle suhtes avaldatakse survet;

Välissekkumine veebiplatvormide kaudu

45.  kiidab välissekkumise vastu võitlemise võimalike vahenditena heaks desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi kavandatud läbivaatamise ning ettepanekud digiteenuste õigusakti, digiturgude õigusakti ja muude Euroopa demokraatia tegevuskavaga seotud meetmete kohta; soovitab, et nende tekstide lõplikul lugemisel võetaks arvesse käesolevas raportiosas esitatud aspekte;

46.  rõhutab, et väljendusvabadust ei tohi valesti tõlgendada kui vabadust tegeleda internetis asjadega, mis on väljaspool internetti ebaseaduslikud, näiteks ahistamine, vaenu õhutamine, rassiline diskrimineerimine, terrorism, vägivald, spionaaž ja ähvardamine; rõhutab, et platvormid ei pea täitma üksnes nende riikide seadusi, kus nad tegutsevad, vaid ka nende endi kehtestatud tingimusi, eriti mis puutub kahjulikku veebisisusse; kutsub platvorme üles tegema suuremaid jõupingutusi, et hoida ära sellise ebaseadusliku sisu taasilmumist, mis on juba ebaseaduslikuks tunnistatud ja eemaldatud;

47.  rõhutab, et eelkõige on vaja uurida desinformatsiooni ja veebipõhise välissekkumise levikut, kusjuures veebiplatvormide tegevuse ja seaduslike juurdepääsutaotlejate andmetele ligipääsu küsimuses (eriti mis puutub algoritmidesse ja veebireklaamidesse) tuleks kogu ELi hõlmavate õigusaktidega tagada oluliselt suurem ja reaalsem läbipaistvus, seire ja vastutus; nõuab, et sotsiaalmeediaettevõtted võtaksid kasutusele reklaamiraamatukogud;

48.  nõuab õigusakte ja meetmeid, mille abil kohustada platvorme ja eriti neid platvorme, mis põhjustavad ühiskonnale süsteemset ohtu, aitama vähendada infoga manipuleerimist ja sekkumist, näiteks kasutades märgiseid, mille abil teha kindlaks kontode taga olevad tegelikud isikud, vähendades pidevalt desinformatsiooni eesmärgil kasutatavate või järjekindlalt platvormi tingimusi rikkuvate kontode kõlapinda, peatades ning vajaduse ja selgete õigussätete olemasolu korral ka lõpetades selliste mitteautentsete kontode tegevuse, mida kasutatakse kooskõlastatud sekkumiskampaaniates, demonetariseerides desinformatsiooni levitavaid veebisaite, vähendades konkreetsete meetmete abil algoritmide, reklaamimudelite, soovitussüsteemide ja tehisintellekti tehnoloogiate põhjustatud sekkumisohtu ning tuvastades desinformatsiooni nii postitustes kui ka kommentaarides; tuletab meelde, et neid meetmeid tuleb rakendada läbipaistvalt ja vastutustundlikult;

49.  palub komisjonil võtta täielikult arvesse 2021. aasta juunis vastu võetud Euroopa Nõukogu suuniseid parimate tavade kohta sisu modereerimise ise- ja kaasregulatsiooni mehhanismide tõhusate õigus- ja menetlusraamistike loomiseks;

50.  nõuab isikuandmete kaitse üldmääruse(15) täielikku ja tõhusat rakendamist, et piirata andmete hulka, mida platvormid võivad kasutajate kohta säilitada, ja seda, kui kaua neid andmeid võib kasutada, eelkõige selliste platvormide ja rakenduste puhul nagu sõnumi-, tervise-, finants- ja tutvumisrakendused ning väikesed arutelurühmad, mis kasutavad väga privaatseid ja/või tundlikke andmeid; nõuab, et sisule juurdepääsu kontrollijatest platvormid hoiduksid isikuandmete kombineerimisest andmetega, mis on saadud nende endi muude pakutavate teenuste kaudu või kolmanda isiku pakutavate teenuste kaudu, et andmete säilitamist ja jagamist saaks ühtviisi lihtsasti nii lubada kui ka keelata ning et kasutajad saaksid valida, kas neile võib veebis näidata muud isikustatud reklaami või mitte; peab kiiduväärseks kõiki püüdeid keelata poliitreklaami puhul mikrotasandi teabesuunamistehnikate kasutamine, eriti (aga mitte ainult) juhul, kui see põhineb tundlikel isikuandmetel, nagu etniline taust, usulised veendumused või seksuaalne sättumus, ning palub komisjonil kaaluda võimalust laiendada mikrotasandi teabesuunamistehnikate kasutamise keeldu ka teemapõhisele reklaamile;

51.  nõuab siduvaid ELi õigusnorme, millega kohustataks platvorme tegema pädevate asutustega koostööd, et oma süsteeme korrapäraselt testida ning oma teenuste kasutamisega seotud infoga manipuleerimise, sekkumise ja nõrkuste ohtu tuvastada, hinnata ja ära hoida, sealhulgas seda, kuidas nende teenuste disain ja haldamine sellele riskile kaasa aitab; nõuab siduvaid ELi õigusnorme, millega kohustataks platvorme looma oma teenuste jälgimise süsteeme (näiteks kõige jagatavamate ja populaarsete postituste reaalajas seiramine riigipõhises üldvaates), mis võimaldaksid tuvastada teabega manipuleerimist ja sekkumist ning teavitada vastutavaid asutusi võimalikust sekkumisest, ning norme, millega muudetaks tegevusetus nendele kallimaks, kelle süsteemid silma kinnipigistamist soodustavad;

52.  kutsub veebiplatvorme üles eraldama kahjuliku välissekkumise ärahoidmiseks piisavalt ressursse ning tagama sisu moderaatoritele paremad töötingimused, psühholoogilise toe ja õiglase palga; kutsub suuri sotsiaalmeediaplatvorme üles andma üksikasjalikku ja riigipõhist teavet igas riigis faktide kontrollimisele, uurimisele ja sisu modereerimisele eraldatud ressursside kohta, sealhulgas inimressursi ja tehisintellekti suutlikkuse kohta igas keeles ning kohaliku kodanikuühiskonnaga tehtava koostöö kohta; rõhutab, et need platvormid peavad suurendama jõupingutusi, et võidelda desinformatsiooni vastu ELi väiksematel ja äriliselt vähem tulusatel turgudel;

53.  kutsub sotsiaalmeedia platvorme üles täielikult austama kõigi ELi kodanike võrdsust sõltumata sellest, mis keeles teenuseid, vahendeid ja seiremehhanisme kavandatakse ning suurema läbipaistvuse ja turvalisema veebikeskkonna meetmeid võetakse; rõhutab, et see ei puuduta üksnes kõiki ametlikke riiklikke ja piirkondlikke keeli, vaid ka ELis asuvate suuremate diasporaakogukondade keeli; rõhutab, et need teenused peaksid olema kättesaadavad ka kuulmispuudega inimestele;

54.  nõuab süvavõltsingute selget ja loetavat märgistamist nii platvormi kasutajate jaoks kui ka sisu metaandmetes, et parandada nende jälgitavust uurijate ja faktikontrollijate jaoks; kiidab sellega seoses heaks algatused, mille eesmärk on parandada sisu autentsust ja jälgitavust, näiteks vesimärkide ja autentsusstandardite väljatöötamine ja ülemaailmsete standardite kasutuselevõtt;

55.  nõuab sotsiaalmeediaga manipuleerimise vahendite ja teenuste, näiteks postitustele kunstliku reageerimise või valeprofiilide kaudu kontode või sisu kõlapinna suurendamise reguleerimist; rõhutab, et selline reguleerimine peab põhinema tegelike tavade ja nendega seotud riskide põhjalikul hindamisel ning tagama, et pahatahtlikel toimijatel ei ole võimalik kasutada neid teenuseid poliitiliseks sekkumiseks;

56.  rõhutab, et reklaami eesmärgil kasutada tahetava veebisisu ja kontode puhul peab nende taga olevate tegelike füüsiliste või juriidiliste isikute küsimuses valitsema läbipaistvus; kutsub platvorme üles võtma kasutusele mehhanisme, millega tuvastada ja sulgeda eelkõige mitteautentseid kontosid, mis on seotud koordineeritud mõjutustoimingutega; rõhutab, et need tavad ei tohiks siiski takistada võimalust olla internetis anonüümne, mis on äärmiselt oluline ajakirjanike, aktivistide, tõrjutud kogukondade ja kaitsetus olukorras isikute (nt rikkumisest teatajate või teisitimõtlejate ja autokraatlike režiimide poliitiliste oponentide) kaitsmiseks, ning samuti ei tohiks need takistada satiiri ja huumorit;

57.  rõhutab, et suurem vastutus sisu eemaldamise eest ei tohi viia seadusliku sisu meelevaldse eemaldamiseni; nõuab tungivalt, et reaalsete inimeste kontode täielikku sulgemisse või automaatsete filtrite massilisse kasutamisse suhtutaks ettevaatusega; võtab murega teadmiseks platvormide meelevaldsed otsused sulgeda ametisse valitud ametiisikute kontosid; rõhutab, et kontosid tohiks saada sulgeda üksnes selgete õigussätete alusel, mis põhinevad meie demokraatlikel väärtustel, mis kujundavad meie ettevõtluspoliitikat ja mille üle toimub sõltumatu demokraatlik järelevalve, ning et see peab olema täielikult läbipaistev protsess, mis hõlmab ka edasikaebamise õigust;

58.  nõuab siduvaid õigusnorme, millega kohustataks platvorme looma kergesti kättesaadavad ja tõhusad suhtluskanalid inimestele või organisatsioonidele, kes soovivad teatada ebaseaduslikult sisust, tingimuste rikkumisest, desinformatsioonist, välissekkumisest või manipulatsioonist, võimaldades vajaduse korral süüdistatavatel isikutel enne mis tahes piiravate meetmete võtmist vastata, ning kehtestama erapooletuid, läbipaistvaid, kiireid ja ligipääsetavaid apellatsioonimenetlusi veebi postitatud sisu ohvrite, sisust teavitajate ning selliste üksikisikute või organisatsioonide jaoks, keda mõjutab otsus kasutada märgiseid, piirata nähtavust, keelata juurdepääs kontodele või peatada nende kasutamine või piirata juurdepääsu reklaamituludele; teeb ettepaneku, et sotsiaalmeedia platvormid määraksid igale liikmesriigile konkreetse kontaktpunkti ja moodustaksid igas liikmesriigis iga tähtsa valimise jaoks töörühmad;

59.  nõuab seadusandlikke õigusnorme, mis tagaksid kasutajatele ja üldsusele läbipaistvuse, näiteks kohustaksid platvorme looma hõlpsaid otsinguid võimaldavaid avalikke internetireklaamide arhiive, mis sisaldaksid teavet nii selle kohta, kellele need olid suunatud ja kes nende eest maksis, kui ka modereeritud ja kustutatud sisu kohta, ning kehtestama enesereguleerimismeetmeid ja andma riiklikele pädevatele asutustele ning akadeemiliste asutuste, meedia, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avalikke huve esindavate rahvusvaheliste organisatsioonide kontrollitud teadlastele täieliku ja sisulise juurdepääsu algoritmide kavandamist, kasutamist ja mõju käsitlevale teabele; usub, et nende arhiivide mõõdikud tuleks ühtlustada, et võimaldada platvormidevahelist analüüsi ja vähendada platvormide halduskoormust;

60.  nõuab selliste ärimudelite lõpetamist, mis julgustavad inimesi kauem platvormidel viibima, pakkudes neile haaravat sisu; kutsub seadusandjaid ja platvorme tagama inimmoderaatorite ja kolmandast isikust audiitorite kasutamise abil, et algoritmid ei soodusta ebaseadusliku, äärmusliku, diskrimineeriva või radikaliseeriva sisu levikut, vaid pakuvad kasutajatele erinevaid vaatenurki ning tähtsustavad ja levitavad fakti- ja teaduspõhist sisu, eriti ühiskondlikult olulistel teemadel, nagu rahvatervis või kliimamuutused; on seisukohal, et osaluspõhised ja sõltuvusttekitavad järjestussüsteemid kujutavad meie ühiskonnale süsteemset ohtu; kutsub komisjoni üles tegelema praeguse hinnastiimulite probleemiga, sest lahkarvamusi tekitava sisuga väga täpselt määratletud sihtrühmale suunatud reklaamide hind on tihti sama vaatamiste arvu eest palju madalam kui sotsiaalselt kaasava sisuga vähem suunatud reklaamidel;

61.  nõuab algoritmide muutmist, et mitteautentsetelt kontodelt ja mitteautentsetest kanalitest pärit infosisu ei saaks enam võimendatult levitada, sest see hoogustab kunstlikul viisil välisriigist lähtuva kahjuliku manipuleeritud info levikut; nõuab, et algoritme muudetaks nii, et need ei levitaks lahkarvamusi ja viha õhutavat sisu; rõhutab, et EL peab nägema ette õiguslikud meetmed, mis kohustaksid sotsiaalmeediaettevõtteid takistama juba tuvastatud desinformatsiooni võimendamist nii palju kui võimalik, ning tagama, et kui platvormid ei täida kohustust kõrvaldada desinformatsioon, on sellel nende jaoks tagajärjed;

62.  rõhutab vajadust algoritmide parema testimise ja nende tagajärgede süstemaatilise läbivaatamise järele, muu hulgas seoses sellega, kuidas need kujundavad avalikku arutelu ja mõjutavad poliitilisi sündmusi ning kuidas sisu tähtsustatakse; rõhutab, et sellise läbivaatamise käigus tuleks uurida ka seda, kas platvormid suudavad täita oma tingimustes antud lubadusi ning kas nad on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et hoida ära suuremahulist, koordineeritud mitteautentset käitumist ja oma platvormidel näidatud sisuga manipuleerimist;

63.  on mures, sest igal aastal liigub keskmiselt 65 miljonit eurot reklaamitulu umbes 1400 veebisaidile, mis levitavad ELi kodanikele suunatud desinformatsiooni(16); rõhutab, et internetireklaamid ja isegi avalik-õiguslike asutuste internetireklaamid satuvad ilma reklaamitellijate nõusolekuta või isegi teadmata pahatahtlikele veebilehtedele, mis propageerivad vaenukõnet ja desinformatsiooni, ning rahastavad neid nii; märgib, et viis ettevõtet, sealhulgas Google Ads, maksavad 97 % sellest reklaamitulust ja vastutavad avaldajate veebilehtede valimise eest, mis on loetletud nende inventaris, ning seega on neil voli otsustada, millist sisu monetariseeritakse ja millist mitte; peab vastuvõetamatuks, et reklaamivahendite jaotamise algoritmid on üldsusele täielikult läbipaistmatud; kutsub komisjoni üles kasutama konkurentsipoliitika ja monopolidevastaste õigusaktide vahendeid, et tagada toimiv turg ja lõpetada selline monopol; kutsub neid osalejaid üles vältima desinformatsiooni levitavate veebisaitide rahastamist nende reklaamiteenuste kaudu; avaldab kiitust organisatsioonidele, mis on pühendunud selle probleemiga seotud teadlikkuse suurendamisele; rõhutab, et reklaamijatel peaks olema õigus teada ja otsustada, kus nende reklaami avaldatakse ja milline vahendaja nende andmeid töötleb; nõuab vahendusmenetluse loomist, mis võimaldab reklaamijatel raha tagasi saada, kui reklaame pannakse desinformatsiooni propageerivatele veebisaitidele;

64.  rõhutab, et desinformatsiooni käsitlev ajakohastatud tegevusjuhend, digiteenuste õigusakt, digiturgude õigusakt ja muud Euroopa demokraatia tegevuskavaga seotud meetmed vajavad pärast nende vastuvõtmist tõhusat ülevaate-, hindamis- ja sanktsioonimehhanismi, sest nende rakendamist riiklikul ja ELi tasandil on vaja korrapäraselt hinnata, lüngad tuleb teha viivitamata kindlaks ja kõrvaldada ning kohustuste ebaõige täitmise ja tegevusetuse eest tuleb kohaldada sanktsioone; nõuab sellega seoses, et igas liikmesriigis oleksid tugevad ja leidlikud digiteenuste koordinaatorid ning et Euroopa Komisjoni täidesaatvatel üksustel oleksid piisavad vahendid, et täita neile digiteenuste õigusaktiga pandud ülesanded; rõhutab lisaks, kui oluline on tagada, et veebiplatvormidele tehakse komisjoni sertifitseeritud sõltumatuid auditeid; märgib, et audiitorite sõltumatuse tagamiseks ei või platvormid audiitoreid rahastada;

65.  nõuab sellega seoses, et kaasregulatsiooni teel määrataks kindlaks põhilised objektiivsed tulemusnäitajad, et tagada platvormide võetud meetmete kontrollitavus ja mõjusus; rõhutab, et need põhilised tulemusnäitajad peavad hõlmama ka riigipõhiseid näitajaid, näiteks publiku kohta, kellele desinformatsiooni suunatakse, osalemise kohta (läbiklikkimise määr jms), riigisisese faktikontrolli- ja uurimistegevuse rahastamise kohta ning kodanikuühiskonna riigisiseste suhete levimuse ja tugevuse kohta;

66.  on sügavalt mures läbipaistvuse puudumise pärast desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi läbivaatamisel, kuna arutelu on jäänud suures osas erasektori ja Euroopa Komisjoni pärusmaaks; peab kahetsusväärseks, et tegevusjuhendi läbivaatamise käigus ei konsulteeritud nõuetekohaselt ei Euroopa Parlamendiga (eriti selle INGE erikomisjoniga) ega ka mõnede teiste oluliste sidusrühmadega;

67.  mõistab hukka asjaolu, et tegevusjuhend põhineb jätkuvalt eneseregulatsioonil, sest see ei ole piisav avalikkuse kaitsmiseks sekkumis- ja manipuleerimiskatsete eest; peab murettekitavaks, et desinformatsiooni käsitlev ajakohastatud tegevusjuhend ei pruugi lahendada eesseisvaid probleeme; peab murettekitavaks, et suunised, mille eesmärk on tegevusjuhendit tugevdada, toetuvad suurel määral komisjoni digiteenuste õigusakti ettepanekule; nõuab kiirete meetmete võtmist, et tegevusjuhendis oleks platvormide jaoks siduvad kohustused, et tagada ELi valmisolek enne järgmisi kohalikke, piirkondlikke, riiklikke ja Euroopa Parlamendi valimisi;

68.  nõuab, et EL kaitseks ja edendaks tehnoloogiakogukonnas dialoogi ning teabevahetust sotsiaalsete platvormide käitumise ja strateegiate asjus; on seisukohal, et avalikku arvamust suudab rünnakute, manipuleerimise ja sekkumise vastu tugevdada üksnes avatud tehnoloogiakogukond; nõuab, et uuritaks võimalust luua desinformatsiooni jaoks avaliku ja erasektori teabe jagamise ja analüüsimise keskus, mille liikmed jälgiksid, märgistaksid ja jagaksid kindla ohukvalifikatsiooni alusel ohuteavet desinformatsiooni sisu ja edastajate kohta; on veendunud, et sellele võiks üles ehitada ELi kiirhoiatussüsteemi ja G7 mehhanismi ning see oleks kasulik ka väiksematele osalejatele, kellel on vähem vahendeid; nõuab kahjuliku sisu demonetariseerimiseks kogu tööstusharu hõlmava desinformatsiooni käsitleva standardi kehtestamist reklaamiteenustele ja veebipõhistele monetariseerimisteenustele, kusjuures seda peaksid kasutama ka veebipõhised maksesüsteemid ja e-kaubanduse platvormid ning seda peaks auditeerima kolmas isik;

69.  rõhutab, et tegevusjuhend peab kuni digiteenuste õigusakti jõustumiseni tõhusalt toimima; usub, et tegevusjuhendis tuleks juba ette näha osa digiteenuste õigusaktiga kehtestatavatest kohustustest ja kohustada allakirjutanuid rakendama mitmeid digiteenuste õigusakti sätteid, näiteks seoses teadlaste ja reguleerivate asutuste juurdepääsuga andmetele ning reklaami läbipaistvusega, sealhulgas algoritmi- ja soovitussüsteemi läbipaistvusega; nõuab tungivalt, et allakirjutanud laseksid sõltumatul audiitoril nende kohustuste täitmist auditeerida, ning nõuab nende auditiaruannete avaldamist;

70.  peab kahetsusväärseks, et tegevusjuhendi täitmise seire ei ole läbipaistev, ning seda, kuidas on ajastatud tegevusjuhendi läbivaatamine, mis viiakse lõpule enne INGE erikomisjoni töö lõppemist; märgib, et vähemalt koosolekute päevakorrad, kokkuvõtted ja osalejate nimekirjad tuleks teha avalikult kättesaadavaks; nõuab tungivalt, et tegevusjuhendi allkirjastajad annaksid Euroopa Parlamendis tunnistusi neile tegevusjuhendist tulenevate kohustuste ning nende senise ja edaspidise täitmise kohta;

71.  on veendunud, et sõltumatutel meediat reguleerivatel asutustel, näiteks audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmal võib olla oluline roll tegevusjuhendi täitmise seires ja tagamises;

72.  väljendab heameelt ettepaneku üle moodustada rakkerühm, nagu on ette nähtud Euroopa Komisjoni suunistes tegevusjuhendi tugevdamise kohta; nõuab tungivalt, et komisjon kutsuks sellesse rakkerühma Euroopa Parlamendi, riikide reguleerivate asutuste ja muude sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna ja teadlaskonna esindajad;

Elutähtis taristu ja strateegilised sektorid

73.  on seisukohal, et arvestades selle omavahelist seotust ja piiriülest iseloomu, on elutähtis taristu välise sekkumise tõttu üha suuremas ohus, ning usub, et praegu kehtiv raamistik tuleks läbi vaadata; väljendab seetõttu heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu uus direktiiv, et suurendada Euroopa Liidus hädavajalikke teenuseid osutavate kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavust;

74.  soovitab jätta liikmesriikidele eesõiguse tuvastada kriitilise tähtsusega üksusi, kuid peab vajalikuks ELi tasandil koordineerimist, et:

75.  leiab, et elutähtsate üksuste loetelu võiks laiendada, et lisada sinna digitaalne valimistaristu ja haridussüsteem, arvestades nende otsustavat tähtsust ELi ja selle liikmesriikide pikaajalise toimimise ja stabiilsuse tagamisel, ning et uute kaitstavate strateegiliste sektorite loetellu lisamisel tuleks võimaldada paindlikkust;

76.  nõuab ELi üldist lähenemisviisi, et käsitleda valimisprotsessi hübriidohtude küsimusi ning parandada liikmesriikide vahelist kooskõlastamist ja koostööd; kutsub komisjoni üles hindama valimistega seoses kriitiliselt sõltuvust platvormidest ja andmetaristust; on veendunud, et erasektori üle puudub demokraatlik järelevalve; nõuab, et platvormide üle toimuks suurem demokraatlik järelevalve, muu hulgas mis puudutab pädevate asutuste asjakohast juurdepääsu andmetele ja algoritmidele;

77.  soovitab, et kavandatud direktiivist tulenevad kohustused, sealhulgas üleliiduliste ja riigipõhiste ohtude, riskide ja nõrkade kohtade hindamine, kajastaksid viimaseid arengusuundi, kusjuures seda hindamist peaks korraldama Teadusuuringute Ühiskeskus koos ELi luure ja situatsioonikeskusega (Euroopa välisteenistus); rõhutab, et nendel institutsioonidel on vaja piisavaid ressursse, et nad saaksid pakkuda uusimaid tipptasemel analüüse, ning tugevat demokraatlikku järelevalvet, mis ei tohiks välistada ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti korraldatavat eelhindamist, et tagada põhiõiguste austamine;

78.  usub, et EL ja selle liikmesriigid peavad pakkuma alternatiivseid rahastamisviise ELi kandidaatriikidele Lääne-Balkanil ja teistele võimalikele kandidaatriikidele, kus kolmandad riigid on kasutanud oma mõjuvõimu suurendamiseks geopoliitilise vahendina välismaiseid otseinvesteeringuid, sest ELi ja kandidaatriikide elutähtsa taristu olulised osad ei tohi sattuda kolmandate riikide ja ELi‑väliste ettevõtete omandusse, nagu juhtus Pireuse sadamaga Kreekas ja on juhtumas merealuste kaablitega Läänemeres, Vahemeres ja Arktikas (nendesse investeerib Hiina); väljendab seetõttu heameelt välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse üle, sest see on oluline vahend välisinvesteeringutega seonduva liikmesriikide tegevuse kooskõlastamiseks, ning nõuab tugevamat õigusraamistikku ja selle jõulisemat jõustamist, et tagada määruses kirjeldatud ELi julgeolekut kahjustavate välismaiste otseinvesteeringute blokeerimine ning anda välismaiste otseinvesteeringute kontrolli küsimuses ELi institutsioonidele suurem pädevus; nõuab, et valitsuse investeerimisotsuste puhul kaotataks vähempakkuja põhimõte; palub kõigil ELi liikmesriikidel, kellel ei ole investeeringute taustauuringumehhanisme, sellised meetmed kehtestada; usub, et raamistik peaks olema paremini seotud sõltumatute analüüsidega, mille koostajateks on riiklikud ja ELi instituudid või teised asjaomased sidusrühmad, nagu mõttekojad, et kaardistada ja hinnata välismaiste otseinvesteeringute voogu; leiab, et samuti võib olla asjakohane kaasata raamistikku teisi strateegilisi sektoreid, näiteks 5G ning muu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor, et vähendada ELi ja selle liikmesriikide sõltuvust kõrge riskiga tarnijatest; rõhutab, et seda lähenemisviisi tuleks kohaldada ühtviisi nii kandidaatriikide kui ka potentsiaalsete kandidaatriikide suhtes;

79.  on veendunud, et kuna EL ei teinud varem investeeringuid ja see soodustas tema sõltuvust välismaistest tehnoloogiatarnijatest, on EL nüüd silmitsi suurte probleemidega; soovitab tuua elutähtsa taristu ja kriitilise tähtsusega materjalide tootmis- ja tarneahelad ELi; usub, et ELi liikumine avatud strateegilise autonoomia ja digitaalse suveräänsuse suunas on oluline ja õige tee; rõhutab, et EL peaks võtma oma geopoliitilise positsiooni tugevdamiseks kasutusele uued vahendid, sh survestamisvastase vahendi; peab komisjoni poolt välja kuulutatud Euroopa kiipide õigusakti, millega tagatakse, et kiipide tootmiseks vajalikud osad toodetakse ELis, oluliseks sammuks, et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest, nagu Hiina ja USA; usub, et kiipide tootmisse tuleb investeerida kooskõlastatult kogu blokis ja vastavalt nõudlusanalüüsile, et vältida võidujooksu riiklikele toetustele ja ühtse turu killustumist; kutsub seetõttu komisjoni üles looma spetsiaalse Euroopa pooljuhtide fondi, mis toetaks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu loomist ning kompenseeriks ELi tootmis- ja projekteerimisrajatiste suuremaid asutamiskulusid; peab Taiwani oluliseks partneriks pooljuhtide tootmise suurendamisel ELis;

80.  nõuab Euroopa turvastandardite kohaste Euroopa andmetaristu ja teenusepakkujate võrgustike (nt GAIA‑X) edasiarendamist, et leida praegustele teenusepakkujatele elujõulisi alternatiive ning liikuda avatud, läbipaistva ja turvalise digimajanduse poole; rõhutab vajadust tugevdada VKEsid ja vältida pilvandmetöötlusturu kartellistumist; tuletab meelde, et andmekeskused kuuluvad elutähtsa taristu sekka; tunneb muret kolmandate riikide ja nende ettevõtete mõju pärast GAIA‑X arendamisele;

81.  rõhutab, et üldkasutatavate elektroonilise side võrkude (näiteks interneti magistraalvõrgud ja merealused sidekaablid) terviklikkus, kättesaadavus ja konfidentsiaalsus on äärmiselt oluline julgeolekuküsimus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoidma nendes kommunikatsioonivõrgustikes ära saboteerimine ja spionaaž ning edendama koostalitlusvõimeliste ja turvaliste marsruutimisstandardite kasutamist, et tagada elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste terviklikkus ja töökindlus, muu hulgas värske globaalse digivärava strateegia kaudu;

82.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid meetmete kohta, mille abil tagada kriitilise tähtsusega komponentide ja tehnoloogiate, sh akude ja seadmete, 5G ja sellel põhinevate tehnoloogiate ning keemia- ja farmaatsiatoodete tootmiseks vajalike toorainete kindel, jätkusuutlik ja õiglane tarnimine, ning rõhutab, et ülemaailmne kaubandus, rahvusvaheline koostöö, mille puhul pööratakse täit tähelepanu töötajate õigustele, ja looduskeskkond on äärmiselt tähtsad, nagu ka rahvusvaheliste sotsiaalsete ja kestlikkuse standardite jõustamine ressursside kasutamise vallas; tuletab meelde vajadust eraldada teadus- ja arendustegevusele vajalik raha, et leida tarneahelate katkemise puhuks sobivad asenduslahendused;

Välissekkumine valimisprotsesside ajal

83.  nõuab, et kogu valimisprotsessi turvamine kuulutataks ELis ja liikmesriikides peamiseks julgeolekuprioriteediks, sest vabad ja õiglased valimised on demokraatliku protsessi alus; kutsub komisjoni üles töötama välja parema reageerimisraamistiku, et takistada välist sekkumist valimisprotsessidesse, ning see peaks muude meetmete seas hõlmama kodanikega otsesuhtlust võimaldavaid kanaleid;

84.  rõhutab vajadust suurendada ühiskonna vastupanuvõimet valimisprotsesside ajal levitatavale desinformatsioonile, sealhulgas erasektoris ja akadeemilistes ringkondades, ning kasutada terviklikku lähenemisviisi, mis võimaldaks sellise sekkumise probleemiga järjepidevalt tegeleda, alustades koolide haridusprogrammidest ning lõpetades hääletamise tehnilise kindluse ja usaldusväärsuse küsimuste ning hübriidolemust arvestavate struktuurimeetmetega; nõuab eelkõige 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmistamise kava, mis hõlmaks Euroopa tasandi erakondade ja nende töötajate strateegiat, koolitamist ja teadlikkuse tõstmist ning tõhusamaid julgeolekumeetmeid välissekkumise vältimiseks;

85.  on veendunud, et sotsiaalmeedias leviv väär- või desinformatsioon on muutunud valimiste usaldusväärsuse seisukohast järjest suuremaks probleemiks; on seisukohal, et sotsiaalmeediaplatvormid peaksid tagama valimiste usaldusväärsust kaitsvate poliitikameetmete rakendamise ja hea toimimise; on mures hiljutiste avastuste pärast mille kohaselt palkavad pahatahtlikud toimijad valimistesse sekkumiseks ning peamiselt sotsiaalmeedias valede narratiivide ja vandenõude levitamiseks eraettevõtteid; nõuab põhjalikku uurimist, kuidas sellise tellitud desinformatsiooniga võidelda, kuna see nähtus muutub üha keerukamaks ja levib kõikjal maailmas;

86.  rõhutab, et valimisvaatlusmissioonid on valimissüsteemi vastupanuvõimelisemaks muutmise ja valimistesse sekkumise vastu võitlemise seisukohast äärmiselt olulised, sest annavad asjakohast teavet ja esitavad konkreetseid soovitusi; nõuab, et valimisprotsesse parandataks ja tugevdataks, ning märgib, et valimisvaatlusmissioonid on end demokraatlikena näidata püüdvate mitteliberaalsete režiimide üha sagedamini ebaausate ja moonutatud valimisprotsesside vastases võitluses väga olulised; rõhutab sellega seoses vajadust hinnata ümber rahvusvahelistel valimisvaatlustel kasutatavad vahendid ja meetodid ning need ajakohastada, et tegeleda uute suundumuste ja ohtudega, sealhulgas võltsvalimisvaatlejate vastu võitlemine, parimate tavade vahetamine sarnaselt mõtlevate partneritega ning tihedam koostöö asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ja Euroopa Nõukogu, ning kõikide asjaomaste osalejatega rahvusvahelise valimisvaatluse põhimõtteid käsitleva deklaratsiooni ja rahvusvaheliste valimisvaatlejate tegevusjuhendi raames; rõhutab, et Euroopa Parlamendi liikmete osalemine ilma loata toimuvatel valimisvaatlusmissioonidel kahjustab Euroopa Parlamendi usaldusväärsust ja mainet; peab kiiduväärseks ja soovitab täielikult jõustada demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma 13. detsembril 2018. aastal heaks kiidetud menetlust, mis puudutab Euroopa Parlamendi liikmete individuaalset osalemist mitteametlikel valimisvaatlusmissioonidel ja mille kohaselt võib seda teinud parlamendiliikmetel keelata kogu ametiajaks osalemise Euroopa Parlamendi ametlikes valimisvaatlusdelegatsioonides;

Poliitilise tegevuse varjatud rahastamine välisrahastajate poolt

87.  toonitab, et kuigi poliitilise tegevuse varjatud rahastamise mõju näiteks Euroopas pead tõstnud demokraatiavastastele hoiakutele tuleb veel uurida, kujutab poliitilise tegevuse varjatud välisrahastamine endast siiski ELi ja selle liikmesriikide demokraatia puutumatuse tõsist rikkumist, eriti valimisperioodidel, ning seega ka vabade ja õiglaste valimiste põhimõtte rikkumist; rõhutab, et seepärast peaksid kõik liikmesriigid muutma ebaseaduslikuks osalemise igasuguses varjatud tegevuses, mida rahastatakse väljastpoolt ja mille eesmärk on mõjutada Euroopa või riigi tasandi poliitilisi protsesse; märgib sellega seoses, et sellised riigid nagu Austraalia on võtnud kasutusele seadused, mis keelavad välissekkumise poliitikasse;

88.  mõistab hukka asjaolu, et äärmuslikud, populistlikud ja Euroopa-vastased erakonnad ning teatavad muud erakonnad ja üksikisikud on seotud katsetega sekkuda liidu demokraatlikesse protsessidesse ning aitavad nendele otseselt kaasa, ning peab äärmiselt murettekitavaks, et välissekkujad kasutavad neid oma häälekandjana, et oma autoritaarseid valitsusi legitimiseerida; nõuab nende erakondade ja üksikisikute ning Venemaa poliitiliste ja majanduslike suhete täielikku selgitamist; peab neid suhteid äärmiselt sobimatuks ja mõistab hukka nendes poliitilistel eesmärkidel osalemise, mis võib muuta ELi ja selle liikmesriigid välisrünnakute ees kaitsetuks;

89.  kutsub liikmesriike üles tegelema riiklike õigusnormide tulevase ühtlustamise käigus eelkõige kõikide järgmiste probleemidega ning keelama välisrahastamise:

90.  kutsub seetõttu komisjoni üles analüüsima ELis toimuvat varjatud rahastamist ja esitama konkreetsed ettepanekud, kuidas kaotada kõik seaduslüngad, mis võimaldavad kolmandatest riikidest lähtuvat erakondade ja sihtasutuste või valitavatel ametikohtadel töötavate isikute läbipaistmatut rahastamist, ning tegema ettepaneku ühiste ELi standardite kohta, mida kohaldataks kõigi liikmesriikide valimisseaduste suhtes; on veendunud, et liikmesriigid peaksid kehtestama erakondade rahastamise läbipaistvuse kohta selged nõuded ning keelama erakondadele ja poliitikutele väljastpoolt ELi ja Euroopa Majanduspiirkonda tehtavad annetused (ainsaks erandiks oleksid väljaspool ELi ja Euroopa Majanduspiirkonda elavad eurooplasest valijad), samuti kehtestama selge sanktsioonisüsteemi ja -strateegia; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid looksid ELi finantskontrolliasutuse, et võidelda ebaseaduslike finantstavade ning Venemaa ja teiste autoritaarsete režiimide sekkumise vastu; rõhutab vajadust keelata annetused või rahastamine uute tehnoloogiate abil, mida on väga raske jälgida; palub liikmesriikidel ja komisjonil anda järelevalveasutustele rohkem ressursse ja suuremad volitused, et saavutada parem andmete kvaliteet;

91.  kohustub tagama, et kõik mittetulundusühingud, mõttekojad, instituudid ja valitsusvälised organisatsioonid, kes saavad anda parlamenditöö käigus panuse ELi poliitika kujundamisse või kellel on õigusloomeprotsessis mis tahes nõuandev roll, on täielikult läbipaistvad ja sõltumatud ning neil puudub seoses rahastamise ja omandiga huvide konflikt;

92.  väljendab heameelt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 (mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist) käimasoleva läbivaatamise üle; toetab kõiki jõupingutusi, et saavutada Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste tegevuse läbipaistvam rahastamine, eelkõige enne 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, sealhulgas keelata kõik annetused väljastpoolt ELi (välja arvatud ELi liikmesriikide välismaal elavatest diasporaakogukondadest) ja anonüümsetest allikatest ning sellised väljastpoolt ELi pärinevad annetused, mida ei saa dokumenteerida lepingute, teenuslepingute või Euroopa tasandi erakonda kuulumisega seotud tasude kaudu, ehkki liikmesriikide väljaspool ELi ja Euroopa Majanduspiirkonda tegutsevate erakondade liikmemaksud Euroopa tasandi erakondadele peaksid jääma lubatuks; nõuab tungivalt, et Euroopa tasandi ja riikide erakonnad pühenduksid võitlusele välissekkumise ja desinformatsiooni leviku vastu, allkirjastades harta, mis sisaldab sellega seoses konkreetseid kohustusi;

93.  rõhutab, et Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) ja Veneetsia komisjoni paljude soovituste rakendamine tugevdaks liikmesriikide ja liidu poliitilisi süsteeme ja kaitseks neid välisfinantsmõjude eest;

Küberturvalisus ja vastupanuvõime küberrünnetele

94.  nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja kõik liikmesriigid suurendaksid kiiresti investeeringuid liidu strateegilisse kübersuutlikkusse ja võimekusse tuvastada välissekkumine, see avalikustada ja selle vastu võidelda, näiteks tehisintellekti, turvalise side valdkonda ning andmetesse ja pilvetaristusse, et parandada liidu küberturvalisust, austades seejuures põhiõiguseid; kutsub komisjoni üles investeerima rohkem ka ELi digiteadmiste ja tehnilise oskusteabe suurendamisse, et paremini mõista kogu liidus kasutatavaid digitaalseid süsteeme; kutsub komisjoni üles eraldama rohkem inimressursse, materiaalseid ja rahalisi vahendeid, et suurendada küberohtude analüüsimise suutlikkust, nimelt Euroopa välisteenistuse luure- ja situatsioonikeskusele, ning ELi institutsioonide, organite ja asutuste, nimelt ENISA ja ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT‑EU) ning liikmesriikide küberturvalisusele; peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide vahel puudub küberturvalisuse küsimustes koostöö ja ühtlustamine;

95.  väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle uue küberturvalisuse strateegia ja uue direktiivi kohta, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148(20) (küberturvalisuse 2. direktiiv); soovitab ettepanekut edasi arendada, nii et selle lõpptulemus kõrvaldaks 2016. aasta küberturvalisuse direktiivi puudused, eelkõige tugevdades turvanõudeid, laiendades kohaldamisala, luues Euroopa koostöö ja teabejagamise raamistiku, tugevdades liikmesriikide küberturvalisuse võimet, parandades avaliku ja erasektori koostööd, kehtestades rangemad jõustamisnõuded ja muutes küberturvalisuse meie ühiskonnale elutähtsate Euroopa üksuste juhtimise kõrgeima taseme vastutusalaks; rõhutab, kui oluline on saavutada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kõigis liikmesriikides, et vähendada ELi ühise küberturvalisuse nõrku kohti; rõhutab tungivat vajadust tagada infosüsteemide vastupidavus ja tunneb sellega seoses heameelt küberkriisi kontaktasutuste võrgustiku (CyCLONe) üle; julgustab veelgi edendama OSCE meetmeid küberruumi kindlustunde suurendamiseks;

96.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle, et küberturvalisuse 2. direktiivis hinnataks koordineeritult kriitilise tähtsusega tarneahelate turvariske, sarnaselt 5G meetmepaketiga, et võtta paremini arvesse riske, mis on seotud näiteks välisriikide kontrolli all olevate ettevõtete toodetud tarkvara ja riistvara kasutamisega; kutsub komisjoni üles töötama välja 6G standardeid ja konkurentsireegleid kooskõlas demokraatlike väärtustega; palub komisjonil edendada ELi institutsioonide ja liikmesriikide ametiasutuste vahelist teabevahetust meetmepaketiga seotud probleemide, parimate tavade ja lahenduste kohta; usub, et EL peaks rohkem investeerima oma suutlikkusse 5G ja 5G‑järgsete tehnoloogiate valdkonnas, et vähendada sõltuvust välismaistest tarnijatest;

97.  rõhutab, et küberkuritegevusel ei ole piire ja nõuab tungivalt, et EL suurendaks oma rahvusvahelisi jõupingutusi, et selle vastu tõhusalt võidelda; juhib tähelepanu sellele, et EL peaks võtma juhtrolli rahvusvahelise küberturvalisuse lepingu väljatöötamisel, millega kehtestatakse küberkuritegevuse vastu võitlemiseks küberturvalisuse rahvusvahelised normid;

98.  toonitab, et EL, NATO ja nende samalaadseid seisukohti jagavad rahvusvahelised partnerid peavad andma Ukrainale rohkem abi küberjulgeoleku vallas; peab õigeks PESCO rahastatud küberturbe kiirreageerimisrühmade ekspertide kiiret kaasamist ning nõuab ELi kübersanktsioonide täit kohaldamist inimestele, üksustele ja asutustele, kes vastutavad Ukraina vastu suunatud mitmesuguste küberrünnakute eest või on nendega seotud;

99.  tunneb heameelt teate üle, et luuakse kübervastupidavusvõime õigusakt, mis täiendaks Euroopa küberkaitsepoliitikat, kuna küberruum ja kaitse on tihedalt seotud; kutsub üles tegema rohkem investeeringuid Euroopa küberkaitse võimekusse ja koordineerimisse; soovitab edendada meie partnerite kübersuutlikkuse suurendamist ELi väljaõppemissioonide või tsiviilkübermissioonide kaudu; rõhutab, et kübervaldkonna koolitusi on vaja ühtlustada ja standardida ning nõuab, et seda valdkonda rahastataks ELi struktuurifondidest;

100.  mõistab hukka ettevõtte NSO Group nuhkvara Pegasus massilise ja ebaseadusliku kasutamise riiklike üksuste poolt ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja poliitikute vastu, näiteks Marokos, Saudi Araabias, Ungaris, Poolas, Bahreinis, Araabia Ühendemiraatides ja Aserbaidžaanis; tuletab meelde, et Pegasus on vaid üks paljudest näidetest riigiasutuste poolt süütute kodanike vastu rakendatavatest ebaseadusliku massilise jälgimise programmidest; mõistab hukka ka muud Euroopa poliitikute vastu suunatud riiklikud spioneerimisoperatsioonid; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks ebaseadusliku jälgimise tarkvara loetelu ja ajakohastaks seda pidevalt; nõuab, et EL ja liikmesriigid kasutaksid seda loetelu, et tagada täielikult inimõigustega seotud hoolsuskohustus ning nõuetekohaselt kontrollida Euroopa jälgimistehnoloogia ja tehnilise abi eksporti ning importi liikmesriikidesse, mis kujutab endast selget ohtu õigusriigile; nõuab lisaks, et loodaks Kanada eeskujul ELi kodanike labor, mis koosneks ajakirjanikest, inimõiguste ekspertidest ja pahavara tehnilistest ekspertidest ning mis töötaks selle nimel, et avastada ja paljastada tarkvara ebaseaduslik kasutamine õigusvastase jälgimise eesmärgil;

101.  nõuab, et EL võtaks selles valdkonnas vastu tugeva õigusraamistiku nii ELis kui ka rahvusvahelisel tasandil; väljendab sellega seoses heameelt Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi tööstuse ja julgeoleku büroo otsuse üle kanda ettevõte NSO Group musta nimekirja, keelates sellega ettevõttel Ameerika tehnoloogia saamise;

102.  väljendab muret selle pärast, et EL teeb kohtu- ja õiguskaitseküsimustes koostööd kolmandate riikidega, kes on teinud koostööd ettevõttega NSO Group ja kasutanud Pegasuse nuhkvara, et ELi kodanike järel luurata; nõuab sellise koostöö suhtes täiendavaid kaitsemeetmeid ja tõhustatud demokraatlikku kontrolli;

103.  kutsub komisjoni üles kontrollima Euroopa investeeringuid ettevõttesse NSO Group ja võtma sihipäraseid meetmeid välisriikide suhtes, kes kasutavad tarkvara, et luurata ELi kodanike või ELi riikides pagulasseisundiga kaasnevaid eeliseid kasutavate isikute järele;

104.  on mures, et autoritaarsed režiimid, mille eest ajakirjanikud ja demokraatia aktivistid on põgenenud, võivad neid ebaseaduslikult jälgida ja ahistada isegi ELi pinnal, ning on seisukohal, et sellega rikutakse tõsiselt liidu põhiväärtuseid ja üksikisikute põhiõigusi, mis on sätestatud hartas, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis; avaldab kahetsust, et spioonitarkvara ohvritele ei pakuta õigusabi;

105.  juhib tähelepanu kiireloomulisele vajadusele tugevdada õigusraamistikku, et võtta vastutusele need, kes levitavad, kasutavad ja kuritarvitavad sellist tarkvara ebaseaduslikel ja loata eesmärkidel; viitab eelkõige sanktsioonidele, mis kehtestati 21. juunil 2021 Aleksandr Šatrovi suhtes, kes on tegevjuht Valgevene ettevõttes, mis toodab autoritaarse režiimi poolt kasutatavat näotuvastustarkvara näiteks poliitilise opositsiooni meeleavaldajate tuvastamiseks; kutsub komisjoni üles hoidma ära ebaseaduslike jälgimistehnoloogiate mis tahes kasutamist või rahastamist ELis; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles veenma kolmandate riikide valitsusi kaotama repressiivsed küberjulgeoleku ja terrorismivastase võitluse alased tavad ja õigusaktid, kasutades tõhustatud demokraatlikku kontrolli; nõuab, et ELi pädevad asutused uuriksid nuhkvara ebaseaduslikku kasutamist ELis ja selle EList eksportimist, ning selle tagajärgi liikmesriikidele ja assotsieerunud ning ELi programmides osalevatele riikidele, kes on nuhkvara ostnud ja kasutanud ning kust on seda eksporditud, et kasutada seda ebaseaduslikult ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate, juristide ja poliitikute vastu;

106.  nõuab eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi(21) põhjalikku läbivaatamist, et tugevdada elektrooniliste seadmete kasutamisel teabevahetuse ja isikuandmete konfidentsiaalsust, vähendamata seejuures direktiivi pakutavat kaitsetaset ning ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust kaitsta riigi julgeolekut; rõhutab, et avaliku sektori asutustel peaks olema kohustus IT‑seadmetes tuvastatud turvaaugud avalikustada; kutsub ELi ja liikmesriike üles kooskõlastama veelgi enam oma tegevust infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitleva direktiivi(22) alusel, et tagada, et ebaseaduslik sisenemine infosüsteemi ja ebaseaduslik pealtkuulamine määratletakse kuriteona ning nende suhtes kohaldatakse asjakohaseid sanktsioone; tuletab meelde, et iga konfidentsiaalsuse rikkumine riigi julgeoleku eesmärgil peab toimuma seaduslikult ning demokraatlikus ühiskonnas kindlaks määratud ja õiguspärastel eesmärkidel, lähtudes rangest vajadusest ja proportsionaalsusest, nagu nõuavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja Euroopa Liidu Kohus;

ELi liikmesriikide, institutsioonide, ametite, delegatsioonide ja missioonide kaitse

107.  rõhutab, et ELi institutsioonid, organid, ametid, delegatsioonid, missioonide ja operatsioonide võrgustikud, hooned ja töötajad on sihtmärgiks igasugustele hübriidohtudele ja rünnakutele välisriigi osalejate poolt ning seetõttu tuleks neid nõuetekohaselt kaitsta, pöörates erilist tähelepanu Euroopa välisteenistuse varadele, hoonetele ja tegevusele välismaal ning repressiivsete režiimidega mittedemokraatlikesse riikidesse lähetatud ELi töötajate ohutusele; nõuab ÜJKP missioonide struktureeritud reageerimist nendele ohtudele ning nende missioonide konkreetsemat toetamist strateegilise kommunikatsiooni kaudu; tunnistab, et riiklikult toetatud rünnakute arv ELi institutsioonide, asutuste ja ametite, sealhulgas Euroopa Ravimiameti (EMA) ning liikmesriikide institutsioonide ja ametiasutuste vastu on pidevalt kasvanud;

108.  nõuab ELi institutsioonide, organite, ametite, delegatsioonide, missioonide ja operatsioonide kõigi teenuste, võrgustike, seadmete ja riistvara põhjalikku ja korrapärast läbivaatamist, et tugevdada nende vastupanuvõimet küberohtudele ning välistada potentsiaalselt ohtlikud programmid ja seadmed, näiteks Kaspersky Labi toodetud programmid ja seadmed; nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid tagaksid töötajatele nõuetekohased juhised ja turvalised vahendid; rõhutab, et haldusasutustes ja institutsioonides tuleb suurendada teadlikkust seoses turvaliste teenuste ja võrkude kasutamisega, sh lähetuste ajal; võtab teadmiseks liitlaste sõjaväe- ja valitsusasutuste poolt laialdaselt kasutatavate avatud lähtekoodiga võrguoperatsioonisüsteemide usalduse ja turvalisuse eelised;

109.  rõhutab, kui oluline on tõhus ja õigeaegne koordineerimine erinevate ELi institutsioonide, asutuste ja ametite vahel, mis on spetsialiseerunud küberturvalisusele, nagu CERT‑EU, koos selle operatiivsuutlikkuse täieliku arendamisega, samuti ENISA ja tulevane ühine küberüksus, mis tagab koordineeritud reageerimise suuremahulistele küberturbeohtudele ELis; väljendab heameelt käimasoleva struktureeritud koostöö üle CERT‑EU ja ENISA vahel; väljendab samuti heameelt ELi küberluure töörühma loomise üle ELi luure- ja situatsioonikeskuste võrgustikus, et edendada strateegilist luurekoostööd; hindab ELi institutsioonide peasekretäride hiljutisi algatusi ühiste teabe- ja küberturvalisuse normide väljatöötamiseks;

110.  ootab huviga komisjoni kahte ettepanekut määruste kohta, millega kehtestatakse kõigi ELi institutsioonide, asutuste ja ametite infoturbe ja küberturvalisuse õigusraamistik, ning on seisukohal, et need määrused peaksid hõlmama ka suutlikkuse ja vastupanuvõime suurendamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama ELi institutsioonide küberturvalisusele täiendavaid vahendeid ja ressursse, et tulla toime pidevalt arenevate ohtudega seotud probleemidega;

111.  ootab huviga Euroopa Kontrollikoja küberturvalisuse auditi eriaruannet, mis peaks valmima 2022. aasta alguses;

112.  nõuab, et uuritaks põhjalikult teateid välismõjude sisseimbumisest ELi institutsioonide töötajate seas; nõuab personalimenetluste läbivaatamist ja vajadusel muutmist, sealhulgas värbamiseelset taustauuringut, et kõrvaldada lüngad, mis võimaldavad välismõjude sisseimbumist; kutsub Euroopa Parlamendi juhtorganeid üles parandama töötajate julgeolekukontrolli menetlusi ning karmistama parlamendi ruumidesse pääsemise reegleid ja kontrolle, et välishuvidega tihedalt seotud isikutel ei oleks juurdepääsu konfidentsiaalsetele koosolekutele ja teabele; kutsub Belgia ametivõime üles vaatama läbi ja ajakohastama siseriiklikku spionaaživastast raamistikku, et võimaldada õigusrikkujate tõhusat avastamist, vastutusele võtmist ja karistamist; nõuab, et teistes liikmesriikides võetaks samasuguseid meetmeid, et kaitsta ELi institutsioone ja asutusi nende territooriumil;

113.  nõuab, et kõik ELi institutsioonid suurendaksid oma töötajate teadlikkust nõuetekohase koolituse ja juhendamise kaudu, et ennetada, leevendada ja käsitleda küberalaseid ja teisi julgeolekuohte; nõuab kohustuslikku ja korrapärast IKT- ja julgeolekukoolitust kõigile töötajatele (sh praktikantidele) ja Euroopa Parlamendi liikmetele; nõuab välismõju korrapärast ja sihtotstarbelist kaardistamist ja riskihindamist institutsioonides;

114.  rõhutab vajadust nõuetekohase kriisiohjamise menetluste järele teabega manipuleerimise juhtumite puhul, sealhulgas haldustasandite ja sektorite vaheliste hoiatussüsteemide järele, et tagada vastastikuse teabe edastamine ja vältida teabega manipuleerimise hoogustumist; väljendab sellega seoses heameelt enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi loodud kiirhoiatussüsteemi ja kiirhoiatusmenetluse ning komisjoni ja Euroopa Parlamendi administratsioonides kehtivate menetluste üle, et hoiatada võimalike juhtumite eest, mis mõjutavad institutsioone või ELi demokraatlikke protsesse; palub ELi administratsioonil tugevdada oma seiret, luues muu hulgas keskse hoidla ja intsidentide jälgimise tööriista, ning töötada välja ühine meetmetepakett, mis aktiveeritaks kiirhoiatussüsteemi hoiatuse korral;

115.  nõuab kohustuslikke läbipaistvusreegleid reiside puhul, mida välisriigid pakuvad ELi institutsioonide ametnikele, sealhulgas Euroopa Parlamendi liikmetele, registreeritud assistentidele ja fraktsioonide nõunikele, samuti riikide ametnikele, muu hulgas seoses järgmisega: maksja nimi, reisi maksumus ja esitatud põhjused; tuletab meelde, et selliseid organiseeritud reise ei saa pidada parlamendi ametlikeks delegatsioonideks, ning nõuab rangeid karistusi juhul, kui seda põhimõtet rikutakse; rõhutab, et mitteametlikud sõprusrühmad võivad kahjustada parlamendi ametlike organite tööd, parlamendi mainet ja selle tegevuse sidusust; nõuab tungivalt, et parlamendi juhtorganid suurendaksid nende rühmade läbipaistvust ja vastutust, täidaksid kehtivaid norme ning võtaksid vajalikke meetmeid juhul, kui kolmandad riigid neid sõprusrühmi kuritarvitavad; palub, et kvestorid töötaksid välja kättesaadava ja ajakohase sõprusrühmade ja deklaratsioonide registri ning haldaksid seda;

Ülemailmsete osalejate sekkumine eliidi kaasamise, rahvuslike diasporaade, ülikoolide ja kultuurisündmuste kaudu

116.  mõistab hukka igasuguse eliidi kaasamise ja tippametnike ja endiste ELi poliitikute värbamise tehnika, mida kasutavad välismaised ettevõtted, kellel on sidemed ELi vastu aktiivselt sekkuvate valitsustega, ning avaldab kahetsust, et puuduvad vahendid ja jõustamismeetmed, mis on vajalikud sellise tegevuse ärahoidmiseks; on seisukohal, et avalike ülesannete täitmisel või riigiametnike ülesannete täitmisel saadud konfidentsiaalse teabe avalikustamisel ELi ja selle liikmesriikide strateegiliste huvide arvelt peaks olema õiguslikud tagajärjed ja seda tuleks karmilt karistada, sealhulgas kohese vallandamisega ja/või edaspidi institutsiooni värbamistest väljajätmisega; on seisukohal, et selliste isikute sissetuleku ja vara deklaratsioonid tuleks teha avalikult kättesaadavaks;

117.  kutsub komisjoni üles julgustama ja kooskõlastama eliidi kaasamise vastaseid meetmeid, näiteks täiendama ja rakendama ilma eranditeta ELi volinike ja ELi kõrgete ametnike karistusaega aruandluskohustusega pärast seda perioodi, et teha lõpp nn pöördukse efektile, ning kehtestama struktureeritud reeglid eliidi kaasamise vastu võitlemiseks ELi tasandil; kutsub komisjoni üles hindama, kas olemasolevad karistusnõuded on endiselt eesmärgipärased; rõhutab, et kui välisriik pöördub endiste ELi poliitikute või riigiteenistujate poole, peaksid nad sellest spetsiaalsele järelevalveasutusele teada andma ja saama rikkumisest teataja kaitset; kutsub kõiki liikmesriike üles kohaldama ja ühtlustama oma poliitilise juhtkonna ooteaegu ning tagama, et neil on olemas meetmed ja süsteemid, mis kohustavad riigiametnikke deklareerima oma ametivälise tegevuse, tööhõive, investeeringud, varad ja olulised kingitused või hüved, millest võib tuleneda huvide konflikt;

118.  tunneb muret integreeritud lobitööstrateegiate pärast, mis ühendavad tööstushuvisid ja välispoliitilisi eesmärke, eriti kui need soosivad autoritaarse riigi huve; nõuab seetõttu, et ELi institutsioonid reformiksid läbipaistvusregistrit, sealhulgas kehtestades rangemad läbipaistvusreeglid, kaardistades ELiga seotud lobitöö välisrahastamise ja tagades sissekande, mis võimaldab tuvastada välisriikide valitsuste poolset rahastamist; kutsub kõiki ELi institutsioone üles tegema selles küsimuses tõhusat koostööd; on seisukohal, et Austraalia välismõjude läbipaistvuse kava on hea tava, mida järgida;

119.  kutsub liikmesriike üles kaaluma välismõjude registreerimise süsteemi loomist ja valitsuse hallatava registri loomist välisriigi jaoks või selle nimel tehtud teatatud tegevuste kohta, järgides teiste sarnaselt mõtlevate demokraatiate häid tavasid;

120.  tunneb muret selle pärast, et välismaised autoritaarsed riigid püüavad kontrollida ELi territooriumil paiknevate diasporaade tegevust; juhib tähelepanu Hiina ühisrinde (United Front) olulisele rollile - see on otseselt Hiina Kommunistliku Partei Keskkomiteele alluv osakond, mille ülesanne on koordineerida Hiina välissekkumise strateegiat Hiina üksikisikute ja Hiina ettevõtete range kontrolli kaudu välismaal; toob välja Austraalia ja Uus‑Meremaa kogemused seoses United Fronti tegevusega;

121.  mõistab karmilt hukka Kremli püüdlused kasutada ära ELi liikmesriikide vähemusi, et rakendada nn kaasmaalaste toetamise poliitikat, eelkõige Balti ja idanaabruse riikides; selline käitumine on osa Vladimir Putini režiimi geopoliitilisest strateegiast, mille eesmärk on lõhestada ELi ühiskondi ja rakendada nn Vene maailma kontseptsiooni, et õigustada oma režiimi ekspansiivset tegevust; märgib, et paljud Venemaa eraõiguslikud sihtasutused, eraettevõtted, meediaorganisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid on tegelikkuses riigi omandis või keerukate varjatud skeemide kaudu riigiga seotud; rõhutab, et Venemaa kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamisel on äärmiselt oluline teha vahet nendel organisatsioonidel, mis hoiduvad Venemaa valitsuse mõjust, ja nendel, millel on sidemed Kremliga; tuletab meelde, et on tõendeid ka Venemaa sekkumise ja manipuleerimise kohta paljudes teistes lääne liberaalsetes demokraatlikes riikides, samuti aktiivse toetuse kohta äärmuslikele jõududele ja radikaalselt meelestatud üksustele, et edendada liidu destabiliseerimist; märgib, et Kreml kasutab oma desinformatsiooni ökosüsteemi osana laialdaselt kultuuri, sealhulgas popmuusikat, audiovisuaalset sisu ja kirjandust; mõistab hukka Venemaa püüded mitte täielikult tunnistada Nõukogude Liidu kuritegude ajalugu ja selle asemel võtta kasutusele uus Venemaa narratiiv;

122.  on mures Türgi valitsuse katsete pärast mõjutada Türgi juurtega inimesi, et kasutada diasporaad Ankara seisukohtade vahendajana ja lähestada Euroopa ühiskondi, eelkõige välistürklaste ja nendega seotud kogukondade eestseisuse (YTB) kaudu; mõistab hukka Türgi avalikud katsed kasutada oma diasporaad Euroopas, et muuta valimiste kulgu;

123.  mõistab hukka Venemaa püüdlused kasutada Lääne‑Balkani riikide etnilisi pingeid konfliktide õhutamiseks ja kogukondade lõhestamiseks, mis võib viia kogu piirkonna destabiliseerumiseni; on mures, et sellistes riikides nagu Serbia, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina, eriti selle osa Republika Srpska, püüab õigeusu kirik edendada Venemaad kui traditsiooniliste pereväärtuste kaitsjat ning tugevdada riigi ja kiriku vahelisi suhteid; on mures, et Ungari ja Serbia aitavad Hiinat ja Venemaad nende geopoliitiliste eesmärkide saavutamisel; soovitab algatada dialoogi Lääne‑Balkani kodanikuühiskonna ja erasektoriga, et koordineerida desinformatsioonivastaseid pingutusi piirkonnas, pannes erilist rõhku teadusuuringutele ja analüüsile ning piirkondlike eksperditeadmiste kaasamisele; kutsub komisjoni üles looma taristut, et leida tõenditel põhinevaid vastumeetmeid nii lühi- kui ka pikaajalistele desinformatsiooni ohtudele Lääne‑Balkani riikides; kutsub Euroopa välisteenistust üles liikuma ennetavama hoiaku poole, keskendudes ELi usaldusväärsuse suurendamisele selles piirkonnas, selle asemel et seda kaitsta, laiendades strateegilise kommunikatsiooni töörühma seiret, et keskenduda Lääne‑Balkani riikidest ja nende naabritest lähtuvatele piiriülestele desinformatsiooni ohtudele;

124.  rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peavad suurendama toetust idapartnerluse riikidele, eelkõige koostöö kaudu, et suurendada riigi ja ühiskonna vastupanuvõimet desinformatsioonile ja Venemaa propagandale, et võidelda nende ühiskondade ja institutsioonide strateegilise nõrgenemise ja killustumise vastu;

125.  on mures Hongkongi uuest riiklikust julgeolekuseadusest ja Hiina välissanktsioonide vastu võitlemise seadusest tulenevate sunnimeetmete eksterritoriaalse kohaldamise pärast, mida kombineeritakse teiste riikidega sõlmitud väljaandmislepingutega, mis võimaldab Hiinal rakendada ulatuslikke heidutusmeetmeid kriitilise tähtsusega mittekodanike vastu, näiteks hiljutises juhtumis kahe Taani parlamendiliikme vastu, ning Hiina vastusanktsioonide pärast viie Euroopa Parlamendi liikme, parlamendi inimõiguste allkomisjoni, kolme ELi liikmesriikide parlamendiliikme, ELi nõukogu poliitika- ja julgeolekukomitee, kahe Euroopa teadlase ning kahe Euroopa mõttekoja vastu vastavalt Saksamaal ja Taanis; kutsub kõiki liikmesriike üles väljaandmisele vastu astuma ja sellest keelduma ning vajaduse korral pakkuma asjaomastele isikutele asjakohast kaitset, et ennetada võimalikke inimõiguste rikkumisi;

126.  on mures Euroopa ülikoolide, koolide ja kultuurikeskuste arvu pärast, mis on sõlminud partnerlussuhteid Hiina üksustega, sealhulgas Konfutsiuse instituutidega, mis võimaldavad teaduslikke teadmisi varastada ja teostada ranget kontrolli kõigi Hiinaga seotud teemade üle teadusuuringute ja õpetamise valdkonnas, mis kujutab endast seega akadeemilise vabaduse ja autonoomia põhiseadusliku kaitse rikkumist, ning Hiinaga seotud kultuuritegevuse valikute pärast; on mures, et sellised meetmed võivad viia teadmiste kadumiseni Hiinaga seotud küsimustes, jättes ELi ilma vajalikust pädevusest; tunneb muret näiteks selle pärast, et 2014. aastal toetas Hiina valitsuse riiginõukogu teabeamet Euroopa Kolledži Hiina raamatukogu(23); on sügavalt mures Hiina katsete pärast survestada ja tsenseerida näiteks Nantes’i muuseumi seoses algselt 2020. aastaks kavandatud Tšingis‑khaani näitusega(24); kutsub komisjoni üles hõlbustama heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel, et võidelda välissekkumise vastu kultuuri- ja haridussektoris;

127.  on mures Euroopas korraldatud teadusuuringute varjatud rahastamise juhtumite, sealhulgas Hiina katsete pärast püüda talente programmi „Thousand Talents Plan“ ja Konfutsiuse instituudi stipendiumide kaudu ning sõjaliste ja tsiviilotstarbeliste teadusprojektide tahtliku segamise pärast Hiina tsiviil-sõjalise tuumasünteesi strateegia kaudu; juhib tähelepanu Hiina kõrgharidusasutuste katsetele allkirjastada Euroopa partnerinstitutsioonidega vastastikuse mõistmise memorandumid, mis sisaldavad Hiina propagandat kinnistavaid klausleid või julgustavad toetama Hiina Kommunistliku Partei seisukohti või poliitilisi algatusi, nagu algatus „Üks vöönd, üks tee“, minnes mööda asjaomase riigi valitsuse ametlikest seisukohtadest ja kahjustades neid; palub kultuuri-, akadeemilistel ja valitsusvälistel institutsioonidel suurendada Hiina mõjuga seotud läbipaistvust ning kutsub neid üles avaldama teavet igasuguse suhtluse ja koostöö kohta Hiina valitsuse ja sellega seotud organisatsioonidega;

128.  mõistab hukka Ungari valitsuse otsuse avada Fudani Ülikooli filiaal ja samal ajal sulgeda Kesk‑Euroopa Ülikool Budapestis; tunneb muret Euroopa ülikoolide suureneva rahalise sõltuvuse pärast Hiinast ja teistest välisriikidest, arvestades riski, et tundlikud andmed, tehnoloogiad ja uurimistulemused satuvad välisriikidesse, ning sellise sõltuvuse võimalike tagajärgede pärast akadeemilisele vabadusele; rõhutab akadeemilise vabaduse tähtsust desinformatsiooni ja mõjutamisega tegelemisel; julgustab neid institutsioone viima enne välispartneritega uute partnerluste sõlmimist läbi üksikasjalikud nõrkade kohtade hindamised; rõhutab, et akadeemilisi töötajaid tuleks koolitada, et nad teataksid varjatud rahastamisest või mõjust spetsiaalse vihjeliini kaudu, ning et sellest teavitajad peaksid alati saama rikkumisest teatajate kaitset; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et Euroopa ülikoolide geopoliitilisi uuringuid rahastataks Euroopa allikatest; kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku ülikoolide, valitsusväliste organisatsioonide ja mõttekodade välisrahastamise läbipaistvuse suurendamiseks, näiteks annetuste kohustusliku deklareerimise, nende rahastamisvoogude hoolsuskohustuse ning välisriikide erakondade rahastamise, mitterahaliste sissemaksete ja toetuste avalikustamise kaudu; kutsub liikmesriikide ametiasutusi üles võtma vastu tõhusad normid kõrgharidusasutuste välisrahastamise kohta, sealhulgas ranged ülemmäärad ja aruandlusnõuded;

129.  rõhutab, et sarnased turvariskid ja intellektuaalomandi vargused toimuvad ka erasektoris, kus töötajatel on juurdepääs olulistele tehnoloogiatele ja ärisaladustele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama nii akadeemilisi asutusi kui ka erasektorit looma ulatuslikke julgeoleku- ja nõuetele vastavuse programme, sealhulgas uute lepingute jaoks konkreetseid julgeolekukontrolle; märgib, et mõne kriitiliste teadusuuringute ja toodetega tegeleva professori või töötaja puhul võivad olla põhjendatud rangemad piirangud süsteemidele ja võrkudele juurdepääsule ning julgeolekukontrollile;

130.  märgib, et läbivaadatud sinise kaardi direktiiv(25), mis lihtsustab kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud rändajate ELi tulekut, võimaldab Euroopas asutatud Hiina ja Venemaa ettevõtetel kutsuda kvalifitseeritud rändajaid oma riikidest; märgib, et see võib raskendada liikmesriikide kontrolli nende kodanike sissevoolu üle, mis võib põhjustada välissekkumise ohtu;

131.  märgib, et kogu maailmas, eriti Euroopas, on üha rohkem Konfutsiuse instituute; märgib, et keeleõppe ja -koostöö keskus, mida varem nimetati Konfutsiuse instituudi peakorteriks või Hanbaniks (Hiina keelenõukogu rahvusvaheline büroo), mis vastutab kogu maailmas Konfutsiuse instituutide programmi eest, on osa Hiina parteiriigi propagandasüsteemist; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama sõltumatuid hiina keele kursusi, millel ei ole Hiina riigi ja sellega seotud organisatsioonide osalust; usub, et hiljuti Rootsis loodud Hiina riiklik keskus võiks olla hea näide, kuidas suurendada Euroopas sõltumatut Hiina-kompetentsi;

132.  on lisaks sellele seisukohal, et Konfutsiuse instituudid on Hiina majandushuvide ja Hiina luureteenistuse lobitöö platvormiks ning agentide ja spioonide värbamiseks; tuletab meelde, et paljud ülikoolid on otsustanud oma koostöö Konfutsiuse instituutidega Hiina spionaaži ja sekkumise ohu tõttu lõpetada, nagu tegid 2016. aastal Düsseldorfi, 2019. aastal Brüsseli (VUB ja ULB) ja 2020. aastal Hamburgi ning kõik Rootsi ülikoolid; nõuab, et ülikoolid mõtleksid rohkem oma praeguse koostöö üle, tagamaks, et see ei mõjuta nende akadeemilist vabadust; kutsub liikmesriike üles tähelepanelikult jälgima õppe-, uurimis- ja muud tegevust Konfutsiuse instituutides ning juhul, kui väidetav spionaaž või sekkumine on selgelt tõendatud, võtma täitemeetmeid, et kaitsta Euroopa majanduslikku ja poliitilist suveräänsust, sealhulgas rahastamisest keeldumise või seotud instituutide litsentside tühistamise kaudu;

133.  märgib, et välissekkumine võib toimuda ka usuinstitutsioonide mõjutamise ja kasutamise kaudu, näiteks Venemaa mõju õigeusu kirikutes, eelkõige Serbias, Montenegros, Bosnias ja Hertsegoviinas, eriti Republika Srpskas, Gruusias ja mingil määral Ukrainas, sealhulgas kohaliku elanikkonna hulgas erimeelsuste külvamine, kallutatud ajalookäsitluse arendamine ja ELi-vastase tegevuskava edendamine, ning Türgi valitsuse mõju mošeede kaudu Prantsusmaal ja Saksamaal või Saudi Araabia poolt kogu Euroopas asuvate salafistlike mošeede kaudu, propageerides radikaalset islamit, mis on vastuolus Euroopa väärtustega, ning soodustades džihadistliku tegevuse tekkimist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama paremat koordineerimist usuinstitutsioonide kaitsmisel välissekkumise eest ning kontrollima ja suurendama rahastamise läbipaistvust; kutsub liikmesriike üles jälgima tähelepanelikult tegevust usuinstitutsioonides ning võtma vajaduse korral ja tõendite toel meetmeid, sealhulgas keeldudes rahastamisest või tühistades seotud institutsioonide litsentsid;

134.  kutsub Euroopa välisteenistust üles viima läbi uuringu pahatahtlike riiklike osalejate leviku ja mõju kohta Euroopa mõttekodades, ülikoolides, usuorganisatsioonides ja meediaasutustes; kutsub kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike üles tegema koostööd sidusrühmade ja ekspertidega ning pidama nendega süstemaatilist dialoogi, et täpselt kaardistada ja jälgida välismõju kultuuri-, akadeemilises ja usulises sfääris; nõuab, et Euroopa riiklikud ringhäälinguorganisatsioonid, sealhulgas naaberriikide ringhäälinguorganisatsioonid jagaksid rohkem sisu;

135.  tunneb muret teadete pärast välissekkumise kohta Euroopa kohtusüsteemides; juhib erilist tähelepanu sellele, et Euroopa kohtud täidavad Venemaa otsuseid Kremli vastaste kohta; kutsub liikmesriike üles suurendama kohtutöötajate teadlikkust ja tegema koostööd kodanikuühiskonnaga, et vältida rahvusvahelise õigusalase koostöö ning Euroopa kohtute kuritarvitamist välisriikide valitsuste poolt; kutsub Euroopa välisteenistust üles tellima uuringu välissekkumise leviku ja mõju kohta Euroopa kohtumenetlustes; märgib, et selle uuringu põhjal võib osutuda vajalikuks teha ettepanekuid kohtumenetluste läbipaistvuse ja rahastamise nõuete muutmiseks;

Heidutus, omistamine ja kollektiivsed vastumeetmed, kaasa arvatud sanktsioonid

136.  on seisukohal, et ELi poolt hiljuti kehtestatud sanktsioonirežiimid, nagu piiravad meetmed, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid(26) ning kogu maailmas rakendatav inimõiguste rikkujate vastane ELi sanktsioonirežiim(27) (ELi Magnitski akt), mis võeti vastu vastavalt 17. mail 2019 ja 7. detsembril 2020, on näidanud lisaväärtust, pakkudes ELile väärtuslikke hoiatusvahendeid; kutsub komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku uue temaatiliste sanktsioonide korra vastuvõtmiseks, et tegeleda tõsiste korruptsioonijuhtumitega; tuletab meelde, et küberrünnete ja inimõiguste sanktsioonirežiime on kasutatud kaks korda, vastavalt 2020. ja 2021. aastal; nõuab tungivalt, et küberturvalisuse sanktsioonide kord muudetaks alaliseks ning palub liikmesriikidel täielikult jagada tõendeid ja kogutud luureandmeid, et neid kübersanktsioonide nimekirjade koostamisel arvesse võtta;

137.  nõuab, et EL ja liikmesriigid võtaksid täiendavaid meetmeid välissekkumise, sh ulatuslike desinformatsioonikampaaniate, hübriidohtude ja hübriidsõja vastu, järgides täielikult väljendusvabadust ja teabevabadust, sealhulgas sanktsioonirežiimi kehtestamise vormis; on veendunud, et see peaks hõlmama sektoriüleste ja asümmeetriliste sanktsioonide raamistiku kehtestamist, samuti diplomaatilisi sanktsioone, reisikeelde, varade külmutamist ja ELi elamislubade äravõtmist välismaalastele ja nende pereliikmetele, kes on seotud välismaiste sekkumiskatsetega, mis peaks võimalikult täpselt olema suunatud otsustajatele ja organitele, kes vastutavad agressiivse tegevuse eest, vältides vastastikuste teenete keskkonda, järgides ELi lepingu artiklit 29 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 215 (piiravad meetmed), ning olema kindlalt integreeritud liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ÜJKP sambasse; kutsub liikmesriike üles muutma välis- ja sisese sekkumise ning desinformatsiooni välisasjade nõukogu päevakorra kindlaksmääratud punktiks; nõuab, et EL määratleks, mis on rahvusvaheliselt õigusvastane tegu, ja võtaks vastu miinimumkünnised vastumeetmete võtmiseks selle uue määratluse järgi ning sellega peaks kaasnema mõjuhinnang, et tagada õiguskindlus; märgib, et nõukogul peaks olema võimalik otsustada välissekkumistega seotud sanktsioonide üle häälteenamusega, mitte ühehäälselt; on seisukohal, et riigid, kes tegelevad välissekkumise ja teabega manipuleerimisega, mille eesmärk on destabiliseerida olukorda ELis, peaksid oma otsuste eest maksma ning seisma silmitsi majanduslike ja/või mainet kahjustavate ja/või diplomaatiliste tagajärgedega; kutsub komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles esitama sellega seoses konkreetseid ettepanekuid;

138.  rõhutab, et iga sanktsioonirežiim peab erilist tähelepanu pöörama kehtestatud sanktsioonide mõjule põhiõigustele ja -vabadustele, et tagada harta järgimine, püüdes samal ajal säilitada demokraatlikke protsesse, inimõigusi ja -vabadusi, nagu need on määratletud aluslepingutes, ning olla täiesti läbipaistev seoses põhjendustega, mille alusel sanktsiooni rakendamise otsus on tehtud; rõhutab, et ELi tasandil on vaja suuremat selgust kohaldatavate sanktsioonide ulatuse ja mõju kohta seotud isikutele, nagu ELi kodanikud ja ettevõtted;

139.  on seisukohal, et kuigi nende hübriidrünnakute iseloom on erinev, võib nende oht Euroopa Liidu ja liikmesriikide väärtustele, põhihuvidele, julgeolekule, sõltumatusele ja terviklikkusele ning demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse ja põhiõiguste põhimõtete tugevdamisele ja toetamisele olla märkimisväärne nii rünnakute ulatuse, laadi või kumulatiivse mõju poolest; väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa demokraatia tegevuskavas nähakse ette, et komisjon ja Euroopa välisteenistus töötavad koos välja vahendid välissekkumise ja mõjutamise operatsioonideks, sealhulgas hübriidoperatsioonideks ning kolmandate osapoolte ja riikide poolt ELi vastu suunatud pahatahtlike rünnakute selgeks omistamiseks;

140.  juhib tähelepanu sellele, et rahvusvahelisel tasandil teadvustatakse üha enam, et teatud välissekkumise meetmed mõjutavad tõsiselt demokraatlikke protsesse ja mõjutavad õiguste või kohustuste teostamist; juhib sellega seoses tähelepanu 2018. aastal vastu võetud muudatustele Austraalia riikliku julgeoleku seaduse (spionaaž ja välissekkumine) muutmisaktis, mille eesmärk on kriminaliseerida välisosalejate varjatud ja petlik tegevus, nagu püüe sekkuda poliitilistesse või valitsuse protsessidesse, mõjutada õigusi või kohustusi või toetada välisriigi valitsuse luuretegevust, luues selleks uusi süütegusid, nagu näiteks nn tahtlik välissekkumine;

141.  on teadlik, et vastavalt ELi lepingu artikli 21 lõikele 3 peab liit tagama oma välistegevuse eri valdkondade ning nende ja muude poliitikavaldkondade vahelise järjepidevuse, nagu on määratletud aluslepingutes; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et välissekkumise, näiteks välismaiste terroristide ja ELis viibivaid isikuid mõjutavate rühmituste põhjustatud ohuga tegeleti ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiviga (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta(28);

142.  rõhutab, et sanktsioonide mõju tugevdamiseks tuleks need kehtestada kollektiivselt, tuginedes võimalusel koordineerimisele sarnaselt mõtlevate partneritega, kaasates rahvusvahelisi organisatsioone ja sõlmides rahvusvahelisi kokkuleppeid, kaaludes ka teistsugust reageerimist rünnetelele; märgib, et kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid peaksid samuti kehtestama need sanktsioonid, et olla vastavuses ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga; märgib, et NATO on teinud hübriidohtude valdkonnas olulist tööd ja tuletab sellega seoses meelde NATO 14. juuni 2021. aasta kohtumise kommünikeed, milles kinnitati veel kord, et otsuse selle kohta, millal küberrünne toob kaasa NATO lepingu artikli 5 kohaldamise, teeb Põhja‑Atlandi Nõukogu iga juhtumi puhul eraldi ning et märkimisväärse pahatahtliku kumulatiivse kübertegevuse mõju võib teatud tingimustel pidada relvastatud rünnakuks(29); rõhutab, et EL ja NATO peaksid hübriidohtude suhtes võtma vastu tulevikku suunatud ja strateegilisema lähenemisviisi, keskendudes vaenlaste motiividele ja eesmärkidele, ning peaksid selgitama, millistel juhtudel on ELil paremad vahendid ohuga toimetulemiseks ja millised on nende võimete suhtelised eelised; tuletab meelde, et mitu ELi liikmesriiki ei ole NATO liikmed, kuid teevad sellest hoolimata koostööd NATOga, näiteks oma rahupartnerlusprogrammi ja partnerluse koostalitlusvõime algatuse kaudu, ning rõhutab seetõttu, et ELi ja NATO koostöö ei tohi piirata NATOsse mittekuuluvate ELi liikmesriikide, sealhulgas neutraalse poliitikaga liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitikat; rõhutab vastastikuse abi ja solidaarsuse tähtsust kooskõlas ELi lepingu artikli 42 lõikega 7 ja ELi toimimise lepingu artikliga 222 ning nõuab, et EL koostaks konkreetsed stsenaariumid nende artiklite aktiveerimiseks hüpoteetilise küberründe korral; kutsub ELi ja kõiki liikmesriike üles siduma seda küsimust oma suhete muude aspektidega sekkumise ja desinformatsioonikampaaniate taga olevate riikide, eelkõige Venemaa ja Hiina suhtes;

Ülemaailmne koostöö ja mitmepoolsus

143.  tunnistab, et paljud demokraatlikud riigid kogu maailmas seisavad silmitsi sarnase destabiliseeriva tegevusega, mida viivad läbi välisriikide riiklikud ja valitsusvälised osalejad;

144.  rõhutab, et sarnaselt mõtlevate riikide vahel on nendes üliolulistes küsimustes vaja partnerluse vormis ülemaailmset mitmepoolset koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, mis põhineks ühisel arusaamisel ja ühistel määratlustel, et kehtestada rahvusvahelised normid ja põhimõtted; rõhutab, kui oluline on mitmepoolsete organisatsioonide ajakohastamiseks tihe koostöö USA ja teiste sarnaselt meelestatud riikidega; väljendab sellega seoses heameelt demokraatia tippkohtumise üle ja loodab, et selle tulemuseks on konkreetsed ettepanekud ja meetmed, et võidelda kollektiivselt suurimate ohtudega, millega demokraatia tänapäeval silmitsi seisab;

145.  on seisukohal, et ühise olukorrateadlikkuse alusel peaksid sarnaselt mõtlevad partnerid vahetama parimaid tavasid ja määrama kindlaks ühised vastumeetmed nii ülemaailmsetele kui ka ühistele kohalikele ohtudele, sealhulgas kollektiivsed sanktsioonid, inimõiguste kaitse ja demokraatlikud standardid; nõuab, et EL juhiks arutelu välissekkumise õiguslike tagajärgede üle, edendaks ühiseid rahvusvahelisi määratlusi ja seostamisnorme ning töötaks välja valimistesse sekkumisele reageerimise rahvusvahelise raamistiku, et kehtestada vabade ja vastupanuvõimeliste demokraatlike protsesside ülemaailmne tegevusjuhend;

146.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles kaaluma sobivaid rahvusvahelisi formaate, mis võimaldaks sellist partnerlust ja koostööd sarnaselt mõtlevate partnerite vahel; nõuab, et EL ja liikmesriigid algataksid ÜRO tasandil protsessi, et võtta vastu demokraatia edendamise ja kaitsmise ülemaailmne konventsioon, millega kehtestatakse välissekkumise ühine määratlus; nõuab, et EL teeks ettepaneku lisada konventsioonile ülemaailmne demokraatia kaitsevahendite kogum, mis sisaldaks ühismeetmeid ja sanktsioone välissekkumise vastu võitlemiseks;

147.  väljendab heameelt NATO 14. juuni 2021. aasta avalduse üle, milles tunnistatakse, et küber-, hübriid- ja muud asümmeetrilised ohud, sealhulgas desinformatsioonikampaaniad, ning üha keerukamate uute ja murranguliste tehnoloogiate pahatahtlik kasutamine kujutavad endast üha suuremat probleemi; väljendab heameelt edusammude üle ELi ja NATO küberkaitsealases koostöös; väljendab heameelt selle üle, et Leedu on loonud piirkondliku küberkaitsekeskuse, mis hõlmab USAd ja idapartnerluse riike; toetab tihedamat koostööd partnerriikidega küberkaitse valdkonnas, mis puudutab teabe jagamist ja operatiivtööd; väljendab heameelt USA ja ELi vaheliste arutelude üle küberseirekaupade mitmepoolse ekspordikontrolli üle kaubandus- ja tehnoloogianõukogu raames;

148.  väljendab heameelt juba loodud algatuste üle, eelkõige haldustasandil, et jagada reaalajas teadmisi hübriidrünnakute, sealhulgas desinformatsiooniga seotud tegevuse seisu kohta, näiteks Euroopa välisteenistuse loodud kiirhoiatussüsteem, mis on osaliselt avatud sarnaselt mõtlevatele kolmandatele riikidele, G7 loodud kiirreageerimismehhanism ja NATO luure- ja julgeoleku alane ühisosakond (NATO Joint Intelligence and Security Division);

149.  rõhutab, et ülemaailmne koostöö peaks põhinema ühistel väärtustel, mis kajastuvad ühistes projektides, kaasates rahvusvahelisi organisatsioone, nagu OSCE ja UNESCO, ja demokraatliku suutlikkuse suurendamisel ning püsiva rahu ja julgeoleku loomisel riikides, mis seisavad silmitsi sarnaste välissekkumise ohtudega; kutsub ELi üles looma Euroopa demokraatlik meediafond, et toetada sõltumatut ajakirjandust ELi (võimaliku) laienemise riikides ja naaberriikides ning kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides; juhib tähelepanu praktilistele vajadustele, mida naaberriikide sõltumatud ajakirjanikud regulaarselt mainivad, näiteks vajadus tehniliste töövahendite järele;

150.  rõhutab tungivat vajadust tegeleda kliimaga seotud väärinfo ja desinformatsiooniga; tervitab COP26 jõupingutusi võtta vastu kliimaga seotud väärinfo ja desinformatsiooni üldine määratlus ning visandada selle lahendamiseks meetmed; nõuab, et tuginetaks sellistele mudelitele nagu valitsustevaheline kliimamuutuste rühm, et luua desinformatsiooni käsitlev ülemaailmne käitumisjuhend, mis oleks aluseks desinformatsiooni käsitlevale Pariisi kokkuleppele;

151.  rõhutab, kui tähtis on anda kandidaatriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele selge perspektiiv ning toetada partnerriike ja naaberriike, näiteks Lääne‑Balkanil ning ELi ida- ja lõunanaabruses, kuna sellised riigid nagu Venemaa, Türgi ja Hiina püüavad kasutada neid riike infoga manipuleerimise ja hübriidsõja laboratooriumitena, et õõnestada ELi; on veendunud, et USA on oluline partner välissekkumise, väärinfo levitamise kampaaniate ja hübriidohtude vastu võitlemisel nendes piirkondades; on eriti mures Serbia ja Ungari rolli pärast desinformatsiooni laialdasel levitamisel ümbritsevates riikides; rõhutab, et EL peaks neid riike toetama ja nendega koostööd tegema, nagu on sätestatud naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruses(30); on seisukohal, et selle meetmed võivad seisneda ELi lisaväärtuse ja positiivse mõju edendamises piirkonnas, projektide rahastamises, mille eesmärk on tagada meediavabadus, tugevdada kodanikuühiskonda ja õigusriiki ning tõhustada koostööd meedia-, digitaal- ja infopädevuse valdkonnas, austades samal ajal nende riikide suveräänsust; nõuab sellega seoses Euroopa välisteenistuse suutlikkuse suurendamist;

152.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles süvendama koostööd Taiwaniga, et seista vastu pahatahtlike kolmandate riikide sekkumisele ja desinformatsioonikampaaniatele, sealhulgas jagama parimaid tavasid ja ühiseid lähenemisviise meediavabaduse ja ajakirjanduse edendamiseks, süvendama koostööd küberturvalisuse vallas ja võitluses küberohtude vastu, suurendama inimeste teadlikkust ja parandama üldist digikirjaoskust, et tugevdada meie demokraatlike süsteemide vastupanuvõimet; toetab suuremat koostööd Euroopa ja Taiwani asjaomaste valitsusasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja mõttekodade vahel selles valdkonnas;

153.  kutsub Euroopa Parlamenti üles aktiivselt edendama ELi narratiivi ning etendama juhtivat rolli teabevahetuse edendamisel ja arutama parimaid tavasid partnerparlamentidega kogu maailmas, kasutades selleks oma parlamentidevaheliste delegatsioonide ulatuslikku võrgustikku ning demokraatia algatusi ja toetustegevusi, mida koordineerib Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühm; rõhutab, kui oluline on teha tihedat koostööd kolmandate riikide parlamendiliikmetega, kasutades selleks kohandatud projekte, mis toetavad kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide Euroopa väljavaadet;

154.  kutsub Euroopa välisteenistust üles tugevdama ELi delegatsioonide ja ELi ÜJKP missioonide rolli kolmandates riikides, et tugevdada nende võimet avastada ja lükata ümber desinformatsioonikampaaniaid, mida korraldavad välisriikide osalejad, ning rahastada haridusprojekte, mis tugevdavad demokraatlikke väärtusi ja põhiõigusi; soovitab tungivalt luua Euroopa välisteenistuse algatatud strateegilise kommunikatsiooni keskus, et luua struktuurne koostöö desinformatsiooni ja välissekkumise vastu võitlemisel, mis peaks paiknema Taipeis; kutsub lisaks ELi delegatsioone üles aitama kaasa ELi võitlusele väärinfo vastu, tõlkides asjakohased ELi otsused, näiteks Euroopa Parlamendi kiireloomulised resolutsioonid, vastava riigi keelde;

155.  nõuab, et ELi tulevases uues strateegilises kompassis käsitletaks välisriikide pahatahtliku sekkumise küsimust;

156.  nõuab, et Euroopa Parlamendis loodaks alaline institutsiooniline kord nende soovituste järelmeetmete jaoks, et käsitleda välissekkumist ja desinformatsiooni ELis süstemaatiliselt ka pärast INGE erikomisjoni praeguseid volitusi; nõuab paremat institutsionaliseeritud teabevahetust komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Parlamendi vahel selle organi kaudu;

o
o   o

157.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 224, 27.6.2018, lk 58. (2) ELT C 23, 21.1.2021, lk 152. (3) ELT C 28, 27.1.2020, lk 57. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0428. (5) ELT L 79 I, 21.3.2019, lk 1. (6) ELT L 151, 7.6.2019, lk 15. (7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0412. (8) ELT C 362, 8.9.2021, lk 186. (9) ELT L 317, 4.11.2014, lk 1. (10) https://www.consilium.europa.eu/et/policies/cybersecurity/ (11) https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/BRP_CYBERSECURITY/BRP_CYBERSECURITY_ET.pdf (12) Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon,Lobbying in the 21st Century: Transparency, Integrity and Access, 2021, OECD Publishing, Pariis, kättesaadav aadressil: https://doi.org/10.1787/c6d8eff8-en (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1). (14) ELT L 331, 20.9.2021, lk 8. (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). (16) https://disinformationindex.org/wp-content/uploads/2020/03/GDI_Adtech_EU.pdf (17) Isikud, kes annetavad oma nime all erakonnale või valimiste kandidaadile kellegi teise raha. (18) Seda seaduselünka kasutatakse ära kahel viisil: ühest küljest kasutatakse varifirmasid, mis ei tegele reaalse äritegevusega ja mis on asutatud üksnes rahaliste tehingute kattevarjuks, teisest küljest aga riigis asuvaid välisettevõtete tütarfirmasid, mis vahendavad raha riigi poliitikasse. (19) Mittetulundusühendused ja kolmandad isikud ei ole kohustatud avalikustama oma annetajate isikuid, kuid neil on mitmes ELi liikmesriigis lubatud rahastada erakondi ja kandidaate. (20) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (COM(2020)0823). (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37). (22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (ELT L 218, 14.8.2013, lk 8). (23) https://www.coleurope.eu/events/official-inauguration-china-library (24) https://www.chateaunantes.fr/expositions/fils-du-ciel-et-des-steppes/ (25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883 kolmandate riikide kodanike kõrgemat kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta, ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus 2009/50/EC (ELT L 382, 28.10.2021, lk 1). (26) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ%3AL%3A2019%3A129I%3ATOC (27) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:L:2020:410I:TOC (28) ELT L 88, 31.3.2017, lk 6. (29) https://www.nato.int/cps/en/natohq/news_185000.htm (30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta resolutsioon ettepanekutega komisjonile investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade kohta (2021/2026(INL))

P9_TA(2022)0065 A9-0028/2022

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 225,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõiget 3 ja artiklit 49,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikeid 1 ja  2, artikli 77 lõike 2 punkti a, artikli 79 lõiget 2 ning artikleid 80, 82, 87, 114, 311, 337 ja 352,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7, 8 ja 20,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eriti selle artiklit 8,

–  võttes arvesse nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta(1) (edaspidi „perekonna taasühinemise direktiiv“),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta(2) (edaspidi „pikaajaliste elanike direktiiv“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ(4),

–  võttes arvesse Kopenhaageni kriteeriume ja liidu normide kogumit (acquis), mille kandidaatriik peab liiduga ühinemiseks vastu võtma, rakendama ja jõustama, eriti selle peatükke 23 ja 24,

–  võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2020. aasta ametlikke kirju Küprosele ja Maltale, millega alustati rikkumismenetlust seoses nende investoritele kodakondsuse andmise kavadega,

–  võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2020. aasta kirja Bulgaariale, milles rõhutatakse muret seoses investeeringute eest kodakondsuse andmise kavaga ja nõutakse lisateavet,

–  võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2019. aasta aruannet investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kavade kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse, et komisjon esitles 20. juulil 2021 nelja seadusandliku ettepaneku paketti, mille eesmärk on tugevdada ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise norme,

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi kodakondsuse müügi kohta(5), 26. märtsi 2019. aasta resolutsiooni finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta(6), 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni õigusriigi kohta Maltal pärast Daphne Caruana Galizia mõrvaga seoses tehtud hiljutisi paljastusi(7), 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni liidu tervikliku poliitika kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks – komisjoni tegevuskava ja muud viimase aja arengud(8), 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni ELi julgeolekuliidu strateegia kohta(9) ja 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooni Daphne Caruana Galizia mõrvamise ja õigusriigi kohta Maltal(10);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 17. oktoobri 2018. aasta uuringut „Citizenship by investment (CBI) and residency by investment (RBI) schemes in the EU“ (Investeeringute eest kodakondsuse ja elamisloa andmise kavad ELis),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 22. oktoobri 2021. aasta uuringut „Avenues for EU action in citizenship and residence by investment schemes – European added value assessment“ (Valikud ELi meetmete võtmiseks seoses investeeringute eest kodakondsuse ja elamisloa andmise kavadega – Euroopa lisaväärtuse hinnang) (edaspidi „EPRSi Euroopa lisaväärtuse uuring“),

–  võttes arvesse Milieu Ltd 2018. aasta juulis komisjoni jaoks tehtud uuringut „Factual analysis of Member States Investors’ Schemes granting citizenship or residence to third-country nationals investing in the said Member State – Study Overview“ (Faktiline analüüs liikmesriikide kavade kohta, millega antakse kolmandate riikide kodanikele kodakondsus või elamisluba, kui nad investeerivad nimetatud liikmesriiki – uuringu ülevaade),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni juurde moodustatud demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühma tegevust selles küsimuses, eriti tema arvamuste vahetust muu hulgas komisjoni, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna ja ajakirjanikega 19. detsembril 2019, 11. septembril 2020 ja 4. detsembril 2020 ning visiiti Maltale 19. septembril 2018,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9–0028/2022),

A.  arvestades, et komisjoni president Ursula von der Leyen lubas enne Euroopa Parlamendis ametisse kinnitamist poliitilistes suunistes järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024)(11) toetada parlamendi algatusõigust ja võttis kohustuse vastata seadusandliku aktiga, kui parlament võtab vastu resolutsioone, milles palutakse komisjonil esitada seadusandlikke ettepanekuid;

B.  arvestades, et komisjoni president Ursula von der Leyen märkis oma 16. septembri 2020. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et olgu tegemist Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse, ajakirjandusvabaduse, kohtusüsteemi sõltumatuse või nn kuldsete passide müügiga, Euroopa väärtused ei ole müügiks;

C.  arvestades, et mitmes liikmesriigis kasutatakse investeeringute eest kodakondsuse või residentsuse andmise kavasid, mis annavad kolmandate riikide kodanikele kodakondsuse või elaniku staatuse vastutasuks peamiselt passiivse kapitaliinvesteeringu vormis finantstegevuse eest; arvestades, et neid investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavasid iseloomustab see, et nõutakse riigis minimaalset füüsilist viibimist või ei nõuta seda üldse ning pakutakse võimalust saada liikmesriigi kodakondsus või elaniku staatus tavapäraste kanalitega võrreldes kiirkorras; arvestades, et taotluste menetlemise aeg on liikmesriigiti väga erinev(12); arvestades, et selliste kavade abil kodakondsuse või residentsuse saamise lihtsus on tugevas vastuolus takistustega rahvusvahelise kaitse taotlemisel, seaduslikul rändamisel või naturalisatsiooni taotlemisel tavapäraste kanalite kaudu;

D.  arvestades, et investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade olemasolu mõjutab kõiki liikmesriike, sest ühe liikmesriigi otsus anda investeeringute eest kodakondsus annab automaatselt õigused teiste liikmesriikide suhtes, eriti liikumisvabaduse, õiguse hääletada ja kandideerida kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel, õiguse konsulaarkaitsele, kui ta ei ole väljaspool liitu esindatud, ning õiguse pääseda majandustegevuseks siseturule; arvestades, et üksikute liikmesriikide investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavadel on ka oluline välismõju teistele liikmesriikidele, näiteks korruptsiooni- ja rahapesuoht; arvestades, et see välismõju nõuab liidupoolset reguleerimist;

E.  arvestades, et liidu kodakondsus on unikaalne põhistaatus, mis antakse liidu kodanikele lisaks liikmesriigi kodakondsusele; see on liidu integratsiooni üks olulisemaid saavutusi ja annab kodanikele kogu liidus võrdsed õigused;

F.  arvestades, et liikmesriigi kodakondsuse andmine on liikmesriikide eesõigus, seda eesõigust tuleb kasutada heas usus, vastastikuse austuse vaimus, läbipaistvalt, kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega ja järgides täielikult liidu õigust; arvestades, et liit on kehtestanud meetmed, et ühtlustada liidus seadusliku rände võimalused ja residentsusega seotud õigused, mille näiteks on pikaajaliste elanike direktiiv;

G.  arvestades, et investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade kasutamine muudab liidu kodakondsuse kaubaks; arvestades, et õiguste kaubaks muutmine rikub liidu väärtusi, eriti võrdsust; arvestades, et liitu seaduslikult rändamise võimalused ja residentsusega seotud õigused on juba hõlmatud liidu õigusega, näiteks pikaajaliste elanike direktiiviga;

H.  arvestades, et Bulgaarial, Küprosel ja Maltal on praegu kehtivad õigusaktid, mis võimaldavad investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade kasutamist; arvestades, et Bulgaaria valitsus on esitanud õigusakti investeeringute eest kodakondsuse andmise kava lõpetamiseks; arvestades, et Küprose valitsus teatas 13. oktoobril 2020. aastal, et ta peatab investeeringute eest kodakondsuse andmise kava arvestades, et Küprose valitsus on teatanud kõigi enne 2020. aasta novembrit saadud menetluses olevate Küprose kodakondsuse taotluste läbivaatamise lõpuleviimisest; arvestades, et ka mõned teised liikmesriigid premeerivad suurinvestoreid kodakondsusega, kasutades selleks erakorralisi menetlusi;

I.  arvestades, et Bulgaaria, Küpros, Eesti, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Läti, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Portugal ja Hispaania kasutavad praegu investeeringute eest residentsuse andmise kavasid, kusjuures minimaalne investeerimissumma ulatub 60 000 eurost (Läti) 1 250 000 euroni (Madalmaad); arvestades, et investeeringute ligimeelitamine on tavaline meetod liikmesriikide hästitoimiva majanduse säilitamiseks, kuid ei tohiks kujutada endast õiguslikku ega julgeolekuohtu liidu kodanikele;

J.  arvestades, et EPRSi Euroopa lisaväärtuse uuringu hinnangul kiideti 2011.–2019. aastal investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade raames heaks 42 180 taotlust ning enam kui 132 000 isikut, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit taotlejate pereliikmed, said liikmesriikides residentsuse või kodakondsuse investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade kaudu ning investeeringute maht oli kokku hinnanguliselt 21,4 miljardit eurot(13);

K.  arvestades, et investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade alusel esitatud taotlusi menetletakse sageli kaubanduslike vahendajate abil, kes võivad saada teatava protsendi taotluse eest makstud tasust; arvestades, et mõnes liikmesriigis on kaubanduslikud vahendajad osalenud selliste kavade väljatöötamisel ja edendamisel;

L.  arvestades, et komisjon on algatanud Küprose ja Malta vastu rikkumismenetluse, sest liidu kodakondsuse andmine eelnevalt kindlaksmääratud maksete või investeeringute eest ilma mingi seoseta asjaomaste liikmesriikidega kahjustab liidu kodakondsuse põhimõtet;

M.  arvestades, et investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavad kujutavad endast erineval määral ohtu, sealhulgas korruptsiooni-, rahapesu-, julgeolekuoht, maksustamise vältimine, makromajanduslik tasakaalustamatus, kinnisvarasektorile avalduv surve, mis vähendab juurdepääsu eluasemele, ja siseturu terviklikkuse õõnestamine; arvestades, et nende ohtude ulatust on piiratud teabe ja läbipaistvuse tõttu raske tõendada ning neid ohte ei juhita praegu piisavalt, mis toob kaasa nõrga kontrolli ja puuduliku hoolsuse liikmesriikides investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade raames taotluse esitajate suhtes; arvestades, et kõiki neid ohte tuleks nõuetekohaselt hinnata ning suurendada läbipaistvust seoses kavade rakendamise ja tagajärgedega;

N.  arvestades, et uuringud näitavad, et liikmesriigid, kellel on investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavad, on finantssaladuse ja korruptsiooniga seotud ohtudele vastuvõtlikumad kui teised liikmesriigid;

O.  arvestades, et kehtivas liidu õiguses ei ole ette nähtud investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade raames taotluse esitajate taustakontrolliks liidu suuremahuliste IT-süsteemide süstemaatilist kasutamist; arvestades, et kehtivate liidu ja riigisiseste normidega ei nõuta, et enne investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade alusel kodakondsuse või residentsuse andmist tuleb viia läbi kontrollimenetlused; arvestades, et liikmesriigid ei kasuta alati andmebaase, kohalda põhjalikke menetlusi ega jaga kontrollide ja menetluste tulemusi;

P.  arvestades, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on välja andnud suunised, mille eesmärk on piirata ühisest aruandlusstandardist kõrvale hoidmist investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade kuritarvitamise abil(14);

Q.  arvestades, et komisjoni algatus luua investoritele kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade eksperdirühm oli suunatud liikmesriikide esindajatele, kes lepiksid kokku ühises turvakontrollis, kuid rühm ei tehtud ettepanekut sellise ühise turvakontrolli kasutuselevõtmiseks; arvestades, et see rühm ei ole alates 2019. aastast enam kohtunud;

R.  arvestades, et mõned määruse (EL) 2018/1806 II lisas loetletud kolmandad riigid, kelle kodanikel on viisavaba sissepääs Euroopa Liitu, kasutavad investeeringute eest kodakondsuse andmise kavasid, milles nõuavad minimaalset riigis viibimist või ei nõua seda üldse, ning neil on nõrk turvakontroll, eriti seoses rahapesuvastaste õigusaktidega; arvestades, et selliseid investeeringute eest kodakondsuse andmise kavasid reklaamitakse kui nn kuldset passi, mille selge eesmärk on hõlbustada viisavaba reisimist liitu; arvestades, et mõned kandidaatriigid kasutavad sarnaseid kavasid, mille eeldatav lisakasu on tulevane liidu liikmesus;

S.  arvestades, et investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavadest kasusaajad saavad pärast uue elaniku staatuse või kodakondsuse saamist kohe kasutada liikumisvabadust(15) Schengeni alal;

T.  arvestades, et kolmandate riikide õigus lubada oma kodanikel nime muuta kujutab endast ohtu, sest kolmandate riikide kodanikud võivad saada kolmanda riigi kodakondsuse investeeringute eest kodakondsuse andmise kava alusel ning seejärel muuta oma nime ja siseneda liitu selle uue nime all;

U.  arvestades, et Küprose ametiasutused teatasid 15. oktoobril 2021, et nad võtavad ära kodakondsuse 39 välisinvestorilt ja kuuelt nende pereliikmelt, kes said Küprose kodanikeks investeeringute eest kodakondsuse andmise kava alusel; arvestades, et veidi üle poole Küprose poolt selle kava alusel aastatel 2007–2020 välja antud 6779 passist anti välja taotlejate tausta piisavalt kontrollimata(16);

V.  arvestades, et 2019. aastal jõudis komisjon järeldusele, et selge statistika investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade alusel saadud, heaks kiidetud ja tagasi lükatud taotluste kohta puudub või on ebapiisav;

W.  arvestades, et investeeringute eest residentsuse andmise kavad on oma olemuselt väga spetsiifilised; arvestades, et kõik muudatused liidu õiguses, mis tehakse investeeringute eest residentsuse andmise kava alusel residentsuse taotlejate kohta, peaksid olema suunatud sellele konkreetsele elaniku staatuse liigile ega tohiks mõjutada negatiivselt muud liiki elaniku staatuse taotlejate, näiteks üliõpilaste, töötajate ja pereliikmete õigusi; märgib, et investeeringute eest elamisloa andmise kavade alusel residentsuse taotlejate rangem turvakontroll ei tohiks olla kohaldatav nende suhtes, kes taotlevad residentsust liidus residentsuse kavade alusel, mis on liidu õigusega juba hõlmatud;

X.  arvestades, et Montenegro valitsus ei ole otsustanud peatada oma investeeringute eest kodakondsuse andmise kava, kuigi ta oli teatanud, kui oluline on see kava võimalikult kiiresti järk-järgult täielikult ja tõhusalt kaotada; kutsub Montenegro valitsust üles seda viivitamata tegema;

1.  on seisukohal, et kavad, millega antakse kodakondsus finantsinvesteeringu alusel (investeeringute eest kodakondsuse andmise kavad) ja mida tuntakse ka kuldsete passide nime all, tekitavad vastuseisu eetilisest, õiguslikust ja majanduslikust seisukohast ning põhjustavad liidu kodanikele mitmeid suuri julgeolekuohte, näiteks rahapesust ja korruptsioonist tulenevad ohud; on seisukohal, et asjaolu, et puuduvad ühised standardid ja ühtlustatud normid, mis reguleeriksid kavasid, millega antakse residentsus finantsinvesteeringute alusel (investeeringute eest elamisloa andmise kavad), võib samuti põhjustada selliseid julgeolekuohte, mõjutada isikute vaba liikumist Schengeni alal ja kahjustada liidu terviklikkust;

2.  tuletab meelde oma seisukohta, et investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavad kätkevad mitmeid suuri ohte ning kõik liikmesriigid peaksid need kavad järk-järgult kaotama(17); kordab, et alates 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioonist ELi kodakondsuse müügi kohta ei ole komisjon ega liikmesriigid võtnud piisavalt meetmeid nende kavade vastu võitlemiseks;

3.  on seisukohal, et investeeringute eest kodakondsuse andmise kavad kahjustavad liidu kodakondsuse olemust, mis on liidu integratsiooni üks tähtsamaid saavutusi ning annab liidu kodanikele ainulaadse põhistaatuse ja õiguse hääletada Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel;

4.  on seisukohal, et liidu kodakondsus ei ole kaup, mida saab turustada või müüa, ja seda ei ole aluslepingutes kunagi sellisena ette nähtud;

5.  tunnistab, et kodakondsuse saamise reguleerimine kuulub peamiselt liikmesriikide pädevusse, kuid rõhutab, et seda pädevust tuleb kasutada heas usus, vastastikkuse austuse vaimus, läbipaistvalt, nõuetekohase hoolsuse ja kontrolliga, kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega ja järgides täielikult liidu õigust(18); on seisukohal, et kui liikmesriigid ei tegutse täielikult neid standardeid ja põhimõtteid järgides, tekib õiguslik alus liidu meetmete võtmiseks; on seisukohal, et liidu pädevus võib väidetavalt tekkida ka ELi toimimise lepingu artikli 21 lõike 1 alusel seoses liikmesriikide kodakondsusõiguse teatavate aspektidega(19);

6.  on seisukohal, et investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavades investoritele ette nähtud soodsad tingimused ja kiirmenetlused on rahvusvahelist kaitset, residentsust või kodakondsust taotlevate teiste kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavate tingimuste ja menetlustega võrreldes diskrimineerivad, ebaõiglased ning võivad kahjustada liidu varjupaiga- ja rändealase õigustiku järjekindlust;

7.  on arvamusel, et investeeringute eest kodakondsuse andmise kavasid tuleb eristada investeeringute eest residentsuse andmise kavadest, kuna nendega kaasnevad erineva suurusega ohud ning seetõttu on vaja kohandatud liidu seadusandlikku ja poliitilist lähenemisviisi; tunnistab, et investeeringute eest residentsuse andmise kavade ja kodakondsuse vahel on seos, kuna residentsuse saamine võib lihtsustada kodakondsuse saamist;

8.  märgib, et kolmes liikmesriigis kehtivad õigusaktid, mis võimaldavad kasutada investeeringute eest kodakondsuse andmise kavasid, ja need riigid on Bulgaaria (ehkki Bulgaaria valitsus on esitanud seadusandliku ettepaneku investeeringute eest kodakondsuse andmise kava lõpetamiseks), Küpros ja Malta, ning 12 liikmesriigil on investeeringute eest residentsuse andmise kavad, milles nähakse ette erinevad investeerimissummad ja -võimalused ning erinevad kontrolli- ja menetlusstandardid; peab kahetsusväärseks, et see erinevus võib tuua kaasa liikmesriikide vahelise konkurentsi taotlejate pärast ning põhjustada kontrollistandardite alandamise ja hoolsuse vähendamise võidujooksu, et suurendada kavade kasutamist(20);

9.  on seisukohal, et vahendajate roll investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade väljatöötamisel ja edendamisel, samuti üksikute taotluste koostamisel, sageli ilma läbipaistvuse ja aruandekohustuseta, kujutab endast huvide konflikti, mis võib tuua kaasa kuritarvitamise, ning seetõttu on vajalik nende vahendajate range ja siduv reguleerimine, mis ei piirdu pelgalt iseregulatsiooni ja käitumisjuhenditega; nõuab, et lõpetataks vahendajateenused investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade puhul;

10.  taunib ulatusliku turvakontrolli, kontrollimenetluste ja hoolsuskohustuse puudumist liikmesriikides, kus kasutatakse investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavasid; märgib, et liikmesriigid ei kasuta alati olemasolevaid liidu andmebaase ega vaheta teavet selliste kontrollide ja menetluste tulemuste kohta, mistõttu on võimalik investeeringute eest kodakondsuse või residentsuse andmise kavade alusel esitada taotlusi järjestikku kogu liidus; kutsub liikmesriike üles andmebaase kasutama ja teavet vahetama; on seisukohal, et liikmesriikide ametiasutused peavad kehtestama piisavad menetlused, et kontrollida investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade alusel taotluse esitajaid, sest elamisloa ja kodakondsusega seotud õiguste andmine on riigi ülesanne ning liikmesriikide ametiasutused ei tohi tugineda vahendajate ja muude valitsusväliste osalejate läbi viidud taustakontrollidele ja hoolsusmeetmetele, kuigi liikmesriigid võivad kasutada sõltumatutelt valitsusvälistelt osalejatelt saadud asjakohast teavet; väljendab muret selle pärast, et teadete kohaselt kiidetakse mõnedes liikmesriikides kodakondsuse taotlusi heaks isegi siis, kui taotlejad ei vasta turvanõuetele;

11.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide esindajatest koosnev investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kavade eksperdirühm ei ole jõudnud kokkuleppele ühises turvakontrollis, mida ta pidi tegema 2019. aasta lõpuks; leiab, et suutmatus leppida kokku ühises turvakontrollis näitab valitsustevahelise lähenemisviisi piire selles küsimuses ja rõhutab vajadust liidu meetmete järele;

12.  taunib asjaolu, et liikmesriikide investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavades ette nähtud elukohanõue ei eelda alati pidevat ja tegelikku füüsilist viibimist riigis ning seda on raske jälgida, mistõttu võib see meelitada ligi pahauskseid taotlejaid, kes ostavad kodakondsuse üksnes selleks, et saada juurdepääs liidu territooriumile ja siseturule, ilma et nad oleksid asjaomase liikmesriigiga mingil viisil seotud;

13.  kutsub liikmesriike üles nõudma tulemuslikult vajalikku füüsilist kohalolekut kolmandate riikide kodanike puhul, kes soovivad saada pikaajalise elaniku staatust pikaajaliste elanike direktiivi alusel ilma viieaastase pideva ja seadusliku riigis elamiseta, mis on kõnealuse direktiivi kohane nõue;

14.  väljendab heameelt komisjoni poolt Küprose ja Malta vastu 2020. aasta oktoobris algatatud rikkumismenetluste üle seoses investeeringute eest kodakondsuse andmise kavadega; kutsub komisjoni üles neid menetlusi edasi arendama, kuna need võiksid täiendavalt selgitada, kuidas saab lisaks siin esitatud seadusandlikele meetmetele võidelda investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade vastu, ning algatama põhjendatud juhtudel liikmesriikide vastu veel rikkumismenetlusi seoses investeeringute eest residentsuse andmise kavadega; palub komisjonil hoolikalt jälgida kõiki investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavasid kogu liidus, anda nendest aru ja võtta nende suhtes meetmeid;

15.  on seisukohal, et liidu rahapesuvastane õigus on otsustava tähtsusega võitluses ohtudega, mida põhjustavad investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavad; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjoni 20. juuli 2021. aasta seadusandlike ettepanekute paketis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta käsitletakse investeeringute eest residentsuse andmise kavasid, eelkõige edendades vahendajate lisamist kohustatud isikute loetellu; on siiski seisukohal, et lüngad jäävad alles, näiteks asjaolu, et kohustatud isikute loetellu ei lisata avaliku sektori asutusi, kes menetlevad investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade alusel esitatud taotlusi;

16.  märgib, et investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade alusel esitatud taotlusi on eriti raske jälgida ja hinnata, kui need on seotud ühistaotlustega, mis hõlmavad erinevaid pereliikmeid; märgib, et mõnede investeeringute eest residentsuse andmise riiklike kavade alusel võib residentsuse anda perekondlike, isiklike või muude sidemete alusel põhitaotlejatega; märgib, et perekonna taasühinemise direktiivist tulenevat perekonna taasühinemise õigust kohaldatakse pärast residentsuse saamist liikmesriigis, võimaldades seega pereliikmetel siseneda liitu ilma täiendava erikontrollita, mida tavaliselt nõutakse investeeringute eest residentsuse andmise kavades;

17.  märgib, et oht tuleneb kolmandatest riikidest, kus kasutakse investeeringute eest kodakondsuse andmise kavasid ja mille kodanikud saavad reisida liitu viisavabalt(21), sest kolmandate riikide kodanikud saavad osta kõnealuste kolmandate riikide kodakondsuse üksnes selleks, et pääseda liitu täiendava taustauuringuta; rõhutab, et ohud teravnevad liidu kandidaatriikide puhul, kes kasutavad investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavasid(22), sest rolli võib mängida tulevasest liidu liikmesusest ja viisavabast reisimisest liidu piires tulenev kasu;

18.  on seisukohal, et arvestades investeeringute eest kodakondsuse andmise kavadest tulenevaid konkreetseid ohte ja nende olemuslikku vastuolu lojaalse koostöö põhimõttega, mida kinnitavad komisjoni käimasolevad rikkumismenetlused kahe liikmesriigi vastu, tuleks investeeringute eest kodakondsuse andmise kavad järk-järgult täielikult kaotada kõigis liikmesriikides, ning nõuab, et komisjon esitaks enne oma praeguse ametiaja lõppu sel eesmärgil õigusakti ettepaneku, mis võiks põhineda ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikel 2, artikli 79 lõikel 2, artiklil 114 või artiklil 352;

19.  on seisukohal, et investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade järkjärguliseks kaotamiseks on vaja üleminekuperioodi, ja on arvamusel, et kuna investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavad kujutavad endast olukorra ärakasutamist ning põhjustavad liidule ja liikmesriikidele raskeid tagajärgi, on nii investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade kui ka investeeringute eest residentsuse andmise kavade puhul õigustatud rahaline toetus liidu eelarvesse (investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade puhul seni, kuni need on järk-järgult täielikult kaotatud) solidaarsuse konkreetse väljendusena, mis tuleneb muu hulgas ELi toimimise lepingu artiklist 80; nõuab seetõttu, et komisjon esitaks 2022. aastal ELi toimimise lepingu artikli 311 alusel ettepaneku luua liidu omavahendite uus kategooria, mis koosneks investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kohandusmehhanismist, millega kehtestataks liikmesriikides nende kavade alusel tehtud investeeringutele mõtteka protsendimääraga maks, mida tuleks mõistlikult kalkuleerida, lähtudes kogu liidule kui tervikule avalduvast negatiivsest välismõjust, mis on kavadega seoses kindlaks tehtud;

20.  on seisukohal, et investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade panus liikmesriikide reaalmajandusse on töökohtade loomise, innovatsiooni ja majanduskasvu seisukohast väike ning suured investeeringud tehakse otse kinnisvaraturule või fondidesse; on seisukohal, et investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavadega seotud suured investeeringud võivad mõjutada finantsstabiilsust, eelkõige väikestes liikmesriikides, kus investeeringute sissevool võib moodustada suure osa SKPst või välisinvesteeringutest(23); palub komisjonil esitada 2022. aastal ELi toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 ning artiklite 80, 82, 87 ja 114 alusel õigusakti ettepanek, mis sisaldaks liidu tasandi norme investeeringute eest residentsuse andmise kavadega seoses tehtud investeeringute kohta, et suurendada nende lisaväärtust reaalmajandusele ja luua seosed liidu majanduse elavdamise prioriteetidega;

21.  palub, et komisjon esitaks enne oma praeguse ametiaja lõppu õigusakti ettepaneku, mida võivad vajaduse korral täiendada muud seadusandlikud meetmed ning mis võiks põhineda ELi toimimise lepingu artikli 79 lõikel 2 ning artiklitel 80, 82, 87 ja 114, mis reguleeriks põhjalikult investeeringute eest residentsuse andmise kavade eri aspekte, et ühtlustada standardeid ja menetlusi ning tugevdada võitlust organiseeritud kuritegevuse, rahapesu, korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidmise vastu, ning mis hõlmaks muu hulgas järgmist:

22.  palub, et komisjon tagaks ja säilitaks investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade kõrged regulatiivsed standardid, kui investeeringute eest residentsuse andmise kavade suhtes kohaldataks kõikehõlmavat määrust enne investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade järkjärgulist täielikku kaotamist;

23.  väljendab heameelt liikmesriikide võetud kohustuse üle võtta meetmeid, et piirata kodakondsuse müüki Venemaa valitsusega seotud venelastele; kutsub kõiki liikmesriike üles lõpetama koheselt investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade kasutamine kõigi Venemaa taotlejate suhtes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid hindaksid uuesti kõiki Venemaa kodanike poolt viimastel aastatel esitatud heakskiidetud taotlusi, kasutades kõiki riikliku ja liidu õiguse võimalusi tagamaks, et ükski Venemaa kodanik, kellel on Putini režiimiga rahalised, ärilised või muud sidemed, ei säilita oma kodakondsuse ja residentsusega seotud õigusi või et sellised isikud ei saa neid õigusi ajutiselt kasutada; kutsub komisjoni üles kontrollima selliseid liikmesriikide tehtud ümberhindamisi ja esitama kiiresti seadusandliku ettepaneku, et täielikult keelustada investeeringute eest kodakondsuse andmise kavad ja keelata investeeringute eest residentsuse andmise kavade kasutamine Venemaa kodanike suhtes, kellele kohaldatakse sihipäraseid meetmeid;

24.  palub, et komisjon lisaks oma ettepanekusse olemasolevate liidu õigusaktide sihipärase läbivaatamise, mis võib aidata takistada liikmesriike loomast investeeringute eest residentsuse andmise kahjulikke kavasid, tugevdades õigusakte rahapesu vastases võitluse valdkonnas ja pikaajaliste elanike direktiivi asjaomaseid sätteid;

25.  palub, et komisjon avaldaks võimalikult suurt survet tagamaks, et kolmandad riigid, kes kasutavad investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavasid ja kelle kodanikud saavad viisavabalt reisida määruse (EL) 2018/1806 II lisa alusel, tühistaksid investeeringute eest kodakondsuse andmise kavad ja reformiksid investeeringute eest residentsuse andmise kavasid, et viia need kooskõlla liidu õiguse ja standarditega, ning et komisjon esitaks 2022. aastal ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punkti a alusel õigusakti ettepaneku, millega muudetakse selles osas määrust (EL) 2018/1806; märgib, et liidu läbivaadatud laienemismetoodika kohaselt peetakse investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavadega seotud küsimusi keerukaks ning neid käsitletakse erinevates läbirääkimiste teemavaldkondades ja peatükkides; rõhutab, kui oluline on, et kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid viiksid kõnealused kavad järk-järgult ja hoolikalt vastavusse liidu õigusega; teeb ettepaneku lisada investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade lõpetamine ja investeeringute eest residentsuse andmise kavade reguleerimine ühinemiskriteeriumide hulka;

26.  tuletab komisjoni presidendile meelde tema lubadust toetada parlamendi algatusõigust ja võtta parlamendi seadusandlikke algatusraportite suhtes järelmeetmeid, esitades seadusandliku akti kooskõlas liidu õiguse põhimõtetega, mis on esitatud poliitilistes suunistes järgmisele Euroopa Komisjonile 2019–2024; ootab seetõttu komisjonilt käesoleva resolutsiooni põhjal konkreetseid seadusandlikke ettepanekuid;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja sellele lisatud ettepanekud komisjonile ja nõukogule.

RESOLUTSIOONI LISA:

ETTEPANEKUD ULATUSLIKU ÕIGUSAKTIDE PAKETI KOHTA

1. ettepanek: investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade järkjärguline kaotamine kogu liidus 2025. aastaks

-  Tuleks kehtestada kogu liitu hõlmav teavitamissüsteem, millel on mõõdetavad eesmärgid, mis on rangelt kohaldatav ainult olemasolevate programmide suhtes ja mis seega ei võimalda süsteemiga legitimeerida uusi programme ning millega määratakse kindlaks maksimaalne arv, kui paljudele inimestele võib investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade alusel liikmesriikides anda kodakondsuse. Seda arvu tuleks igal aastal järk-järgult vähendada ja jõuda 2025. aastaks nullini, mille tulemuseks on investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade täielik järkjärguline kaotamine. Selline järkjärguline kaotamine võimaldab liikmesriikidel, kes kasutavad investeeringute eest kodakondsuse andmise kavasid, leida alternatiivseid viise investeeringute ligimeelitamiseks ja riigi rahanduse toetamiseks. Selline järkjärguline kaotamine on kooskõlas parlamendi varasema seisukohaga, mida on väljendatud mitmes resolutsioonis, ja on vajalik, arvestades suurt probleemi, mida investeeringute eest kodakondsuse andmise kavad kujutavad aluslepingute kohasele lojaalse koostöö põhimõttele (ELi lepingu artikli 4 lõige 3).

-  Ettepanek võiks tugineda ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikele 2 ja artikli 79 lõikele 2 ning kuna investeeringute eest kodakondsuse andmise kavad mõjutavad siseturgu, siis ka artiklile 114.

2. ettepanek: põhjalik määrus, mis hõlmab kõiki investeeringute eest residentsuse andmise kavasid liidus

-  Selleks et käsitleda investeeringute eest residentsuse andmise kavade eripära ja laialdast levikut liikmesriikides, on vaja eraldi liidu õigusraamistikku määruse kujul. Selline määrus tagab liidu tasandil ühtlustamise, piirab investeeringute eest residentsuse andmise kavadega kaasnevaid ohte ja kehtestab nende kavade suhtes liidu järelevalve, suurendades seeläbi läbipaistvust ja haldamist. Selle eesmärk on ka takistada liikmesriike loomast investeeringute eest residentsuse andmise kahjulikke kavasid.

-  Määruses tuleks sätestada liidu tasandi standardid ja menetlused, et tagada suurem hoolsuskohustus ning taotlejate ja nende jõukuse allika range taustakontroll. Eelkõige peaksid liikmesriikide asutused tegema kõikide taotlejate kohta struktuurseid ristkontrolle kõigis asjaomastes riiklikes, liidu ja rahvusvahelistes andmebaasides, järgides seejuures põhiõiguste standardeid. Peaks toimuma esitatud dokumentide sõltumatu kontroll, kõigi karistusregistri andmete täielik taustakontroll ning kontroll osalemise kohta varasemates ja käimasolevates tsiviil- ja kriminaalmenetlustes, isiklikud vestlused taotlejatega ning põhjalik kontroll, kust pärineb taotleja jõukus ja kuidas see on seotud deklareeritud sissetulekuga. Menetlus peaks võimaldama piisavalt aega nõuetekohaseks hoolsuseks ja nägema ette võimaluse tühistada positiivsed otsused tagasiulatuvalt, kui tõendatult on esitatud valeandmeid või petetud.

-  Keelatud peaks olema ühistaotlused, mille puhul põhitaotleja ja pereliikmed võivad esitada koos ühe taotluse: lubada tuleks ainult üksiktaotlusi, mille suhtes kohaldatakse individuaalseid ja rangeid kontrolle, võttes seejuures arvesse taotlejatevahelisi seoseid. Rangeid kontrolle tuleks kohaldada ka siis, kui edukate taotlejate pereliikmed võivad taotleda residentsuse perekonna taasühinemise normide või muude sarnaste sätete alusel.

-  Määruse oluline osa peaks olema vahendajate reguleerimine, mida vajaduse korral täiendavad muud seadusandlikud meetmed. Arvesse tuleks võtta järgmist:

a)  liidu tasandi litsentsimise protseduur vahendajatele, mis hõlmab nõuetekohase hoolsusega põhjalikku menetlust ning vahendusettevõtte, selle omanike ja sellega seotud ettevõtete auditeerimist. Litsentsi tuleks uuendada iga kahe aasta järel ning see peaks olema kantud avalikku liidu vahendajate registrisse. Kui taotlustes osalevad vahendajad, peaks liikmesriikidel olema lubatud selliseid taotlusi menetleda üksnes juhul, kui need on koostanud liidu litsentseeritud vahendajad. Litsentsitaotlused tuleks esitada komisjonile, keda toetavad kontrollide ja menetluste läbiviimisel asjaomased liidu organid, asutused ja ametid;

b)  vahendajate tegevuse erinormid. Need normid peaksid sisaldama üksikasjalikke reegleid taustakontrolli, hoolsuskohustuse ja turvakontrolli kohta, mida vahendajad peavad taotlejate kohta tegema;

c)  kogu liitu hõlmav keeld kasutada investeeringute eest residentsuse andmise kavade turustamiseks tavasid, mille puhul kasutatakse liidu lippu või muid liiduga seotud sümboleid mis tahes materjalides, veebisaidil või dokumentides või mis seostavad investeeringute eest kodakondsuse andmise kavad aluslepingute ja acquis’ga seotud hüvedega;

d)  selged normid vahendajate läbipaistvuse ja nende omandi kohta;

e)  korruptsioonivastased meetmed ja parimad hoolsuskohustuse tavad, mille vahendaja peab vastu võtma, sealhulgas töötajate asjakohane tasustamine, kahe inimese reegel (iga etappi kontrollib vähemalt kaks inimest) ja normid teise arvamuse saamiseks taotluste ettevalmistamisel ja taotluste kontrollimisel ning töötajate rotatsioon investeeringute eest residentsuse andmise kavade alusel taotlejate päritoluriikides;

f)  keeld ühendada valitsuste konsulteerimine investeeringute eest residentsuse andmise kavade loomise ja haldamise küsimustes osalemisega taotluste koostamises. See tekitab huvide konflikti ja annab vale stiimuli. Lisaks ei tohiks vahendajatel lubada ise rakendada investeeringute eest residentsuse andmise kavasid liikmesriikide ametiasutuste jaoks, vaid neil peaks olema lubatud tegutseda vahendajatena üksikute taotluste puhul ja ainult siis, kui nende poole pöörduvad üksiktaotlejad. Vahendajate üldine ühiskonnaelu alane tegevus tuleks nende muust tegevusest korralduslikult eraldada ning see peaks vastama kõigile liidu ja liikmesriikide tasandi õiguslikele nõuetele ja tegevusjuhenditele, mis puudutavad läbipaistvust;

g)  seire, uurimiste ja sanktsioonide raamistik, millega tagatakse, et vahendajad järgivad määrust. Asjaomased õiguskaitseasutused peaksid saama läbi viia salajasi uurimisi, muu hulgas esinedes potentsiaalsete taotlejatena. Sanktsioonid peaksid hõlmama hoiatavaid trahve ja peaksid teistkordse rikkumise korral tooma kaasa liidu tegevusloa tühistamise.

-  Liikmesriikidele tuleks kehtestada kohustus anda komisjonile aru investeeringute eest residentsuse andmise kavade kohta. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile üksikasjalikud aastaaruanded oma kavade üldiste institutsiooniliste ja juhtimiselementide ning seiremehhanismide kohta. Samuti peaksid nad andma aru üksikute taotluste, sealhulgas taotluste tagasilükkamise ja heakskiitmise kohta ning heakskiitmise või tagasilükkamise põhjuste kohta, näiteks mittevastavus rahapesuvastastele sätetele. Statistilised andmed peaksid sisaldama taotlejate jaotust päritoluriigi kaupa ning teavet pereliikmete ja ülalpeetavate kohta, kes on saanud õigused investeeringute eest residentsuse andmise kava alusel taotleja kaudu. Komisjon peaks need aastaaruanded, mida on vajaduse korral redigeeritud kooskõlas andmekaitse-normide ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, avaldama ning avaldama koos nendega oma hinnangu nende kohta.

-  Tuleks luua liidu tasandil hallatav süsteem, mille kaudu teavitatakse eelnevalt kõiki teisi liikmesriike ja komisjoni ning konsulteeritakse nendega enne, kui antakse elamisluba investeeringute eest residentsuse andmise kava kaudu. Kui liikmesriigid ei esita vastuväiteid 20 päeva jooksul, peaks see tähendama, et neil ei ole residentsuse andmise suhtes vastuväiteid(24). See võimaldaks kõigil liikmesriikidel tuvastada topelt- või korduvaid taotlusi ning teha kontrolle riiklikes andmebaasides. Nende 20 päeva jooksul peaks komisjon ka koostöös asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutustega (sealhulgas nende kolmandates riikides asuvate kontaktametnike kaudu) tegema liidu tasandil taotluste lõpliku kontrolli asjaomastes liidu ja rahvusvahelistes andmebaasides ning ka täiendavaid turva- ja taustakontrolle. Selle põhjal peaks komisjon esitama liikmesriigile arvamuse. Pädevus otsustada, kas anda investeeringute eest residentsuse andmise kavade alusel residentsuse või mitte, peaks jääma liikmesriikidele. Komisjon peaks esitama kogu asjakohase teabe, mis aitab avastada, kui samad isikud on esitanud mitu rahuldamata jäänud taotlust.

-  Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad kontrolliksid tulemuslikult füüsilist viibimist oma territooriumil, sealhulgas kasutades võimalust kehtestada füüsiliselt riigis viibimise miinimumnõuded, ja peaksid selle kohta arvestust, millega komisjon ja liidu ametid saavad tutvuda. See peaks hõlmama vähemalt kaks korda aastas toimuvaid isiklikke kohtumisi ja külastusi asjaomaste isikute elukohas.

-  Maksustamise vältimise vastu võitlemiseks tuleks võtta kasutusele konkreetsed liidu meetmed, et ennetada investeeringute eest residentsuse andmise kavade kaudu ühisest aruandlusstandardist kõrvale hoidmist ja selle vastu võidelda, eelkõige tuleb tõhustada maksuhaldurite ja rahapesu andmebüroode vahelist teabevahetust(25).

-  Tuleks kehtestada normid investeeringute liigi kohta, mida nõutakse investeeringute eest residentsuse andmise kavade raames. Valdava osa nõutavatest investeeringutest peaksid moodustama tulusad investeeringud reaalmajandusse, mis on kooskõlas keskkonnahoidliku ja digitaalse majandustegevuse prioriteetsete valdkondadega. Kinnisvarainvesteeringuid, investeeringuid investeerimis- või usaldusfondidesse või riigivõlakirjadesse või makseid otse liikmesriigi eelarvesse tuleks piirata, nii et need moodustavad ainult väikese osa investeeritud summast. Lisaks tuleks piirata otse liikmesriikide eelarvesse tehtavaid makseid, et mitte tekitada eelarvelist sõltuvust sellest allikast, ning komisjon peaks paluma liikmesriikidel hinnata selliseid makseid Euroopa poolaasta raames.

-  Määrus võiks tugineda ELi toimimise lepingu artikli 79 lõikele 2 ja artiklitele 80, 82 ja 87 ning kuna investeeringute eest elamisloa andmise kavad mõjutavad siseturgu, siis ka artiklile 114.

-  Kui investeeringute eest residentsuse andmise kavasid käsitlev määrus või muu õigusakt jõustub enne investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade täielikku järkjärgulist kaotamist, tuleks kõiki investeeringute eest residentsuse andmise kavade suhtes kohaldatavaid norme kohaldada ka investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade suhtes, et vältida investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade puhul vähem ranget kontrolli kui investeeringute eest residentsuse andmise kavade puhul.

3. ettepanek: liidu omavahendite uus kategooria, mis koosneb investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kohandusmehhanismist

-  Kuna kõik liikmesriigid ja liidu institutsioonid puutuvad kokku mõnedes liikmesriikides kasutatavatest investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavadest tulenevate ohtude ja kuludega, on põhjendatud asjakohastel andmetel ja teabel põhinev ühine mehhanism negatiivsete tagajärgede hüvitamiseks, mis on investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavadel liidule kui tervikule. Lisaks on liikmesriigi kodakondsuse või viisa müümise väärtus seotud liidu õiguste ja vabadustega, mis sellega kaasnevad. Investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kohandusmehhanismi loomisega hüvitatakse kõigi liikmesriikide kantavad negatiivsed tagajärjed liidu eelarvesse makstava õiglase toetuse kaudu. See on investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavasid kasutavate liikmesriikide ning teiste liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahelise solidaarsuse küsimus. Selleks et see mehhanism oleks tulemuslik, tuleks liidule makstavaks maksuks määrata mõttekas protsendimäär liikmesriikides investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade alusel tehtud investeeringutest, mida tuleks mõistlikult hinnata, lähtudes kogu negatiivsest välismõjust, mis on kavadega seoses kindlaks tehtud.

-  Mehhanismi võiks luua ELi toimimise lepingu artikli 311 alusel, milles on sätestatud: „Liit varustab end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega“, sealhulgas on olemas võimalus „kehtestada uusi omavahendeid või tunnistada kehtetuks mõni olemasolev“. Täiendavad rakendusmeetmed võiks vastu võtta määruse vormis. Midagi sarnast tehti plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite puhul, mis on kasutusel alates 1. jaanuarist 2021. See on üsna pikaajaline protsess, mille käigus võetakse ametlikult vastu omavahendeid käsitlev otsus, mis on seotud vastavate riigisiseste põhiseaduse nõuete kohase heakskiitmisega. Selle saaks ühendada ELi toimimise lepingu artikli 80 õigusliku alusega, milles juhindutakse „solidaarsuse ning vastutuse, sealhulgas finantskoormuse liikmesriikide vahelise õiglase jagamise põhimõtetest“, sealhulgas sisserände valdkonnas.

4. ettepanek: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud valdkonna õigusaktide sihipärane läbivaatamine

-  Komisjon on pälvinud heakskiidu, lisades investeeringute eest residentsuse andmise kavad oma 20. juuli 2021. aasta seadusandlike ettepanekute paketti eesmärgiga vaadata läbi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud valdkonna õigusaktid, eelkõige juhul, kui see puudutab vahendajaid. Lisada tuleks veel kolm elementi:

a)  ametiasutused, kes tegelevad investeeringute eest residentsuse andmise kavade raames esitatud taotluste menetlemisega, tuleb kanda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud valdkonna õigusaktide alusel kohustatud isikute loetellu, eriti määruse ettepaneku (mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist) artikli 3 lõike 3 alusel (2021/0239(COD));

b)  ulatuslikum teabevahetus liikmesriikide asutuste (eriti rahapesu andmebüroode) vahel investeeringute eest residentsuse andmise kavade alusel taotlejate kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna õigusaktide alusel;

c)  OECD soovitatud tõhustatud hoolsuskohustuse meetmed, et leevendada investeeringute eest residentsuse andmise kavadest tulenevaid ohte, mis tuleb ette näha kõigi investeeringute eest residentsuse andmise kava protsessis osalevate kohustatud isikute jaoks.

5. ettepanek: pikaajaliste elanike direktiivi sihipärane läbivaatamine

-  Komisjon peaks pikaajaliste elanike direktiivi läbivaatamist käsitlevate kavandatavate ettepanekute esitamisel piirama võimalust, et kolmandate riikide kodanikud, kellele on antud residentsuse investeeringute eest residentsuse andmise kavade alusel, saaksid selle direktiivi alusel soodsama kohtlemise. Seda on võimalik saavutada pikaajaliste elanike direktiivi artikli 13 muutmisega, et kitsendada selle kohaldamisala, jättes sõnaselgelt välja investeeringute eest residentsuse andmise kavadest kasusaajad.

-  Komisjon peaks võtma vajalikud meetmed tagamaks, et pikaajaliste elanike direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt nõutavast viieaastasest seaduslikust ja pidevast riigis elamisest ei hoitaks kõrvale investeeringute eest residentsuse andmise kavade abil, sealhulgas tagades, et liikmesriigid rakendavad investeeringute eest residentsuse andmise kavade alusel taotlejate suhtes rangemaid kontrolle ja aruandekohustusi.

6. ettepanek: tagada, et kolmandad riigid ei kasutaks kahjulikke investeeringute eest residentsuse ja kodakondsuse andmise kavasid

-  Kolmandate riikide investeeringute eest kodakondsuse andmise kavad tuleks lisada määrusesse (EL) 2018/1806 konkreetse elemendina, mida tuleb arvesse võtta, kui otsustatakse, kas lisada teatav kolmas riik selle määruse lisadesse, st tegurina nende kolmandate riikide kindlaksmääramisel, mille kodanikud on viisanõudest vabastatud. See element tuleks lisada ka viisanõudest vabastamise peatamise korda, mis on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 8, ja kavandatavasse järelevalvesse.

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusesse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)(26), tuleks lisada uus artikkel, mis käsitleb koostööd kolmandate riikidega nende investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade järkjärguliseks kaotamiseks ja investeeringute eest residentsuse andmise kavade vastavusse viimiseks eespool 2. ettepanekus nimetatud uue määrusega.

-  Kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide puhul peaks investeeringute eest kodakondsuse andmise kavade järkjärguline täielik kaotamine ja investeeringute eest residentsuse andmise kavade range reguleerimine olema ühinemiskriteeriumide lahutamatu osa.

(1) ELT L 251, 3.10.2003, lk 12. (2) ELT L 16, 23.1.2004, lk 44. (3) ELT L 303, 28.11.2018, lk 39. (4) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73. (5) ELT C 482, 23.12.2016, lk 117. (6) ELT C 108, 26.3.2021, lk 8. (7) ELT C 255, 29.6.2021, lk 22. (8) ELT C 371, 15.9.2021, lk 92. (9) ELT C 445, 29.10.2021, lk 140. (10) ELT C 506, 15.12.2021, lk 64 (11) „Liit, mis seab kõrgemad sihid. Minu tegevuskava Euroopa jaoks. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024)“, Ursula von der Leyen, Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat, https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/political-guidelines-next-commission_en_0.pdf. (12) EPRSi Euroopa lisaväärtuse uuring, tabel 9, lk 28–29. (13) EPRSi Euroopa lisaväärtuse uuring. (14) „Preventing abuse of residence by investment schemes to circumvent the CRS“ (Kuidas vältida investeeringute eest elamisloa andmise kavade kuritarvitamist selleks, et hoida kõrvale ühisest aruandlusstandardist), OECD, 19. veebruar 2018, ja „Corruption Risks Associated with Citizen- and Resident-by-Investment Schemes“ (Korruptsiooniohud, mis kaasnevad investeeringute eest kodakondsuse ja elamisloa andmisega kavadega), OECD, 2019. (15) Kuna Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Iirimaa ja Rumeenia ei ole Schengeni riigid, ei ole kolmanda riigi kodanikul, kellel on ühe nimetatud liikmesriigi väljastatud elamisluba, automaatselt liikumisvabadust Schengeni alal. (16) https://agenceurope.eu/en/bulletin/article/12814/25. (17) Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2019. aasta resolutsioon õigusriigi olukorra kohta Maltal pärast Daphne Caruana Galizia mõrvaga seoses tehtud hiljutisi paljastusi, 10. juuli 2020. aasta resolutsioon liidu tervikliku poliitika kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks – komisjoni tegevuskava ja muud viimase aja arengud, 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon ELi julgeolekuliidu strateegia kohta ja 29. aprilli 2021. aasta resolutsioon Daphne Caruana Galizia mõrvamise ja õigusriigi kohta Maltal. (18) Vt põhjendusi, mida komisjon kasutas Malta ja Küprose vastu algatatud rikkumismenetlustes seoses nende investoritele kodakondsuse andmise kavadega (https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_20_1925) ning Euroopa Liidu Kohtu praktikat: kohtuotsus, Euroopa Kohus, 7. juuli 1992, Mario Vicente Micheletti ja teised vs. Delegación del Gobierno en Cantabria, C-369/90, ECLI:EU:C:1992:295; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. november 1999, Belgia riik vs. Fatna Mesbah, C-179/98, ECLI:EU:C:1999:549; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. veebruar 2001, The Queen vs. Secretary of State for the Home Department, ex parte: Manjit Kaur, C-192/99, ECLI:EU:C:2001:106; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 2. märts 2010, Janko Rottman vs. Freistaat Bayern, C-135/08, ECLI:EU:C:2010:104; ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. märts 2019, M.G. Tjebbes jt vs. Minister van Buitenlandse Zaken, C-221/17, ECLI:EU:C:2019:189. (19) EPRSi Euroopa lisaväärtuse uuring, lk 43–44. (20) EPRSi Euroopa lisaväärtuse uuring, lk 57; „Preventing abuse of residence by investment schemes to circumvent the CRS“ (Kuidas vältida investeeringute eest elamisloa andmise kavade kuritarvitamist selleks, et hoida kõrvale ühisest aruandlusstandardist), OECD, 19. veebruar 2018. (21) Antigua ja Barbuda, Dominica, Grenada, Saint Kitts ja Nevis ning Saint Lucia. (22) Serbia, Albaania, Türgi, Montenegro ja Põhja-Makedoonia. (23) EPRSi Euroopa lisaväärtuse uuring, lk 36–39. (24) Samamoodi kui süsteem, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) artiklis 22 (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1). (25) Vt „Preventing abuse of residence by investment schemes to circumvent the CRS“ (Kuidas vältida investeeringute eest elamisloa andmise kavade kuritarvitamist selleks, et hoida kõrvale ühisest aruandlusstandardist), OECD, 19. veebruar 2018; nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1). (26) ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta resolutsioon kodanike kaasamise kohta: petitsiooniõigus, õigus esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa kodanikualgatus (2020/2275(INI))

P9_TA(2022)0066 A9-0018/2022

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 10 ja 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 24 ja 227, milles on arvesse võetud, kui suurt tähtsust omistatakse aluslepingus ELi kodanike ja elanike õigusele pöörduda oma muredega Euroopa Parlamendi poole,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 228, milles käsitletakse Euroopa Ombudsmani rolli ja ülesandeid,

–  võttes arvesse nõukogu meedet, millega kehtestatakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 2 kohane muudetud ELi tasandi raamistik,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 11, 41, 42, 43 ja 44 õiguse kohta pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole,

–  võttes arvesse rikkumismenetlust käsitlevaid ELi toimimise lepingu sätteid, eriti artikleid 258 ja 260,

–  võttes arvesse oma resolutsioone, mis on koostatud petitsioonikomisjoni arutelude järelduste põhjal,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 222, 230 ja 216,

–  võttes arvesse ELi lepingu artikli 10 lõiget 3,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 20, milles käsitletakse õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile ning pöörduda liidu institutsioonide ja nõuandvate organite poole ühes aluslepingute keeltest ja saada vastus samas keeles,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrust (EL) 2020/1042, milles sätestatakse COVID‑19 puhangust tingitud ajutised meetmed Euroopa kodanikualgatust käsitleva määrusega (EL) 2019/788 ettenähtud kogumis-, kontrollimis- ja läbivaatamisetappide tähtaegade kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A9‑0018/2022),

A.  arvestades, et ELi lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias ning et otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik;

B.  arvestades, et petitsioonikomisjoni ülesanne on olla kaitsja, s.o tagada, et EL järgiks ELi tasandi poliitikakujunduses ja seadusandlikes meetmetes ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni; arvestades, et läbivaadatud ELi raamistikus, mille nõukogu võttis vastu 16. jaanuaril 2017. aastal toimunud 3513. koosolekul, on kindlaks määratud, et ELi raamistiku moodustavad Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon, Euroopa Ombudsman, ELi Põhiõiguste Amet ja Euroopa Puuetega Inimeste Foorum;

C.  arvestades, et selleks, et ELi ja selle kodanike ning esindusorganisatsioonide vahel tajutav lõhe kaotada, tuleb eelkõige parandada ELi tasandil kodanike osalust ja läbipaistvust;

D.  arvestades, et õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole on harta artikli 44 kohaselt üks ELi kodanike põhiõigusi;

E.  arvestades, et esitatud petitsioonide arv oli ELi kogurahvastiku arvu arvestades endiselt tagasihoidlik, mis kinnitab, et vaja on suuremaid pingutusi ja kohandatud meetmeid, et üldsuse teadlikkust suurendada ja teha petitsiooniõiguse kasutamises suuri edusamme; arvestades, et parlamendile esitatakse aastas keskmiselt umbes 1 200 petitsiooni;

F.  arvestades, et parlamendile esitatud petitsioonide arv oli suurim 2013. aastal, kuid praegu on arv vähenemas; arvestades, et väga paljud Euroopa Liidu kodanikud ei ole petitsiooniõigusest endiselt teadlikud;

G.  arvestades, et petitsioonide lubatavuse kriteeriumid on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 227 ja parlamendi kodukorra artiklis 226, mille kohaselt võivad petitsioone esitada ELi kodanikud ja elanikud, keda ELi tegevusvaldkondadega seotud teemad otseselt mõjutavad;

H.  arvestades, et parlamendi petitsioonimenetlus on ELi omadest kõige avatum ja läbipaistvam, sest petitsioonide esitajatel on võimalik osaleda parlamendi töös, sealhulgas komisjonide aruteludes ja kuulamistel;

I.  arvestades, et parlamendi petitsioonikomisjon analüüsib ja menetleb kõiki petitsioone ning on ainus parlamendikomisjon, mis suhtleb kodanikega pidevalt;

J.  arvestades, et petitsiooniõigust kasutavad tihti üksikisikud;

K.  arvestades, et petitsiooniõigust on võimalik tõhustada üksnes ELi institutsioonide ja liikmesriikide suutlikkuse parandamise kaudu, et jõuda petitsioonide esitajate tõstatatud probleemide õigeaegse ja tulemusliku lahendamiseni, tagades kodanike põhiõiguste täieliku kaitse;

L.  arvestades, et mõnikord tunnistatakse petitsioon mittelubatavaks seepärast, et kodanikel pole Euroopa Liidu pädevuse kohta piisavalt teavet või nad omistavad pädevuse ekslikult;

M.  arvestades, et Euroopa Komisjon ei ole ikka veel esitanud petitsioonikomisjonile põhjalikku teavet selliste petitsioonide arvu kohta, mille alusel on algatatud rikkumismenetlus või võetud muid seadusandlikke või muid meetmeid;

N.  arvestades, et parlamendi kodukord tuleb läbi vaadata, et petitsiooniprotsessi nõudeid täiustada, et muuta petitsioonid nähtavamaks ja tõhustada petitsioonides nõutu käsitlemist, sealhulgas parlamendi täiskogu töös, et hakata petitsioonides tõstatatud probleeme ELi poliitilise tegevuskava prioriteetides rohkem arvesse võtma;

O.  arvestades, et Euroopa Komisjon tugines petitsioonide menetlemise strateegias oma 2016. aasta teatisele „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“, milles puuduvad sätted petitsioonidega seotud halduskorra ja -tavade kohta;

P.  arvestades, et ELi toimimise lepinguga tugevdatakse liidu kodakondsust ja täiustatakse liidu demokraatlikku toimimist ning muu hulgas nähakse selleks ette, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias Euroopa kodanikualgatuse kaudu;

Q.  arvestades, et tuleks rõhutada, et Euroopa kodanikualgatus on tähtis ELi strateegiliste algatuste kujundamiseks ja arengu suunamiseks;

R.  arvestades, et ELi kodanikel on õigus pöörduda otse komisjoni poole ja kutsuda teda üles esitama aluslepingute rakendamiseks liidu õigusakti ettepanekuid;

S.  arvestades, et EL peab puuetega inimeste erivajadustele eritähelepanu pöörates tagama, et kodanikel on õigus Euroopa Liidu demokraatlikus tegevuses aktiivselt osaleda ükskõik millises ELi ametlikus keeles, et vältida diskrimineerimist ja edendada mitmekeelsust;

T.  arvestades, et Euroopa kodanikualgatus aitab seega edendada liidu demokraatlikku toimimist sellega, et kodanikud osalevad liidu demokraatlikus ja poliitilises elus; arvestades, et lisaks esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga peetavale arutelule, sidusrühmadega konsulteerimisele, petitsiooniõigusele ja õigusele esitada Euroopa Ombudsmanile kaebus on ka kodanikualgatus üks võimalus, kuidas kodanikud saavad juhtida ELi institutsioonide tähelepanu teatavatele küsimustele ja kutsuda neid üles võtma küsimustes, mis kuuluvad ELi pädevusse ja puudutavad kodanikke, vastu õigusakte;

U.  arvestades, et 1. jaanuaril 2020. aastal jõustunud määrusega (EL) 2019/788 muudeti Euroopa kodanikualgatus kättesaadavamaks ja korraldajate jaoks lihtsamaks, seda eriti tänu algatuste tõlkimisele kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse;

V.  arvestades, et komisjon on nimetanud mitut määruse (EL) nr 211/2011(4) rakendamisega seotud probleemi ning uue määruse, s.o määruse (EL) 2019/788 eesmärk on pakkuda nendele probleemidele üksikasjalikud lahendused, pidades silmas Euroopa kodanikualgatuse tulemuslikkust, ja parandada selle toimimist; arvestades, et selle rakendamist tuleb hinnata tulemuslikult ja õigel ajal; arvestades, et komisjon peaks esimese ametliku aruande esitama igal juhul hiljemalt 1. jaanuariks 2024 ja seejärel iga nelja aasta tagant;

W.  arvestades, et nimetatud eesmärkide täitmiseks ja kõigi Euroopa kodanikualgatuse võimaluste täielikuks ärakasutamiseks tuleb Euroopa kodanikualgatuse korra ja tingimustega tagada, et algatused, mis on määruse (EL) 2019/788 artikli 14 lõike 1 tähenduses kehtivad, vaatab komisjon korrektselt läbi ja koostab nende kohta vastused; arvestades, et komisjonil on juriidiline kohustus avaldada, milliseid võimalikke meetmeid ta kavatseb kehtiva Euroopa kodanikualgatuse suhtes võtta, ning ta peab selgelt, arusaadavalt ja üksikasjalikult selgitama meetmete võtmise või võtmata jätmise põhjuseid; arvestades, et Euroopa kodanikualgatus kehtib ja selle saab komisjonile esitada ainult siis, kui selle allkirjastab vähemalt miljon inimest vähemalt neljandikust liikmesriikidest; arvestades, et määrusega (EL) 2020/1042 on kogumis-, kontrollimis- ja läbivaatamisetappide tähtaegu COVID‑19 pandeemia tõttu ajutiste meetmete kehtestamisega paindlikumaks muudetud; arvestades, et komisjoni rakendusaktidega on nende meetmete kohaldamist pikendatud; arvestades, et nimetatud määrus on ajutine ja seda kohaldatakse üksnes 2022. aasta lõpuni, mis on ühtlasi tähtaeg, milleks määruse (EL) 2019/788 artiklis 11 sätestatud veebipõhised toetusavalduste kogumise üksiksüsteemid järk-järgult kaotatakse;

X.  arvestades, et Euroopa kodanikualgatuse korraldamine ja toetamine on liidu kodanike poliitiline õigus ja ELis osalusdemokraatia prioriteetide seadmiseks ainulaadne võimalus, mille kaudu saavad kodanikud neid mõjutavates projektides ja protsessides aktiivselt osaleda; arvestades, et praeguseks on olemas kuus kehtivat Euroopa kodanikualgatust, mille kõigi kohta koostas komisjon vastuse, ning viimased neist on algatused „Minority SafePack“ ja „End the Cage Age“; arvestades, et need algatused olid esimesed Euroopa kodanikualgatused, mida arutati parlamendis pärast uue määruse (EL) 2019/788 jõustumist ja kooskõlas parlamendi kodukorra uue artikli 222 lõikega 8; arvestades, et arutelul põhinevad resolutsioonid võttis Euroopa Parlament vastu suure häälteenamusega – 2020. aasta detsembri resolutsiooni 76 %‑ga ja 2021. aasta juuni oma 82 %‑ga antud häältest;

Y.  arvestades, et petitsioonikomisjon sai Euroopa kodanikualgatuse tegemiseks 107 taotlust, millest lubatavaks ja registreerimiskõlblikuks tunnistati 83, millest omakorda kuus olid edukad;

Z.  arvestades, et üks ELi esmatähtsaid eesmärke peab olema tugevdada oma institutsioonide demokraatlikku legitiimsust ja tagada ELi otsustusprotsessi täielik läbipaistvus, kaitsta tulemuslikult kodanike põhiõigusi ja suurendada kodanike kaasatust ELi poliitilise tegevuskava kujundamisse kodanike osaluse vahendite abil, mis on tugevamad, tulemuslikumad ja läbipaistvamad;

AA.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklites 20, 24 ja 228 ning harta artiklis 43 on Euroopa Ombudsmanile antud volitused võtta vastu kaebusi, mis puudutavad juhtumeid, kus liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses (v.a Euroopa Liidu Kohtu töös õigusemõistjana) esineb haldusomavoli;

AB.  arvestades, et Euroopa Ombudsman uurib peamiselt läbipaistvust ja vastutust, teeninduskultuuri, kaalutlusõiguse korrektset kasutamist ja menetlusõiguste järgimist;

AC.  arvestades, et 2020. aastal tähistati Euroopa Ombudsmani loomisest 25 aasta möödumist; arvestades, et Euroopa Ombudsmani büroo on avamisest saadik käsitlenud 57 000 kaebust, mille tulemusel on algatatud üle 7 600 uurimise;

AD.  arvestades, et petitsiooniõigus, õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole ja Euroopa kodanikualgatus on osalusvahendid, mis soodustavad läbipaistvust, osalusdemokraatiat ja Euroopa kodanikuaktiivsust;

Petitsiooniõigus

1.  tuletab meelde, et petitsiooniõigus on ELi tasandil kõige vanem kodanike otseosaluse vahend ning see on kõige lihtsam ja otsesem viis, kuidas kodanikud saavad ELi institutsioonidega suhelda, väljendada ELi tasandil vastuvõetavate õigusaktide ja poliitiliste otsuste kohta arvamust ning esitada puudujääkide ja puuduliku rakendamise kohta kaebusi; tuletab meelde, et laekunud petitsioonide arv on ELi elanike arvu arvestades endiselt tagasihoidlik ning liikmesriikide, piirkondade ja keelte vahel esineb petitsiooniõiguse kasutamisel suuri erinevusi; on veendunud, et sihipärased teavituskampaaniad ja kodanikuharidus ELi kodanikuõiguste kohta võivad jõuda laiema elanikkonnani ning tuua ELi tasandil kodanikuõigustealase teadlikkuse suurendamisel käegakatsutavaid tulemusi; rõhutab, et petitsioonikomisjonil on palju eri võimalusi – raportite ja resolutsioonide koostamine, avalikud kuulamised, temaatilised seminarid ja teabekogumismissioonid –, kuidas kodanike muredele reageerida ning ajendada parlamenti, teisi Euroopa institutsioone ja riiklikke ametiasutusi meetmeid võtma; nõuab, et petitsioonikomisjon tõhustaks riikide parlamentidega koostööd ja looks partnerluse, mille kaudu vahetada parimaid tavasid;

2.  tuletab meelde, et sellel, kuidas petitsioonides tõstatatud probleeme käsitletakse, on kodanikele otsustav mõju seoses ELi aluslepingutes sätestatud petitsiooniõiguse tulemusliku järgimisega ja kodanike arvamusega liidu institutsioonidest;

3.  peab kahetsusväärseks, et komisjon keeldub petitsioonides tõstatatud küsimuste lahendamiseks midagi ette võtmast, rikutakse petitsiooniõigusega seotud kehtivate ELi aluslepingute sätteid, sest seda ei kohaldata ainult strateegiliselt tähtsate või üldlevinud probleemidega seotud küsimuste suhtes;

4.  kutsub komisjoni üles vaatama oma praeguse petitsioonide menetlemise strateegilise käsitluse kiiresti läbi, sest selle tõttu jäetakse käsitlemata muu hulgas küsimused, mis puudutavad ELi õiguse ränki rikkumisi, mis kahjustab kodanike õiguste kaitset;

5.  nõuab tungivalt, et parlament ja komisjon võtaksid petitsioonide menetlemise kohta vastu siduva institutsioonidevahelise kokkuleppe, millega tagatakse selge, etteaimatav ja läbipaistev õigusraamistik, mille eesmärk on ELi aluslepingutes sätestatud petitsiooniõigust järjekindlalt rakendada ja kodanike põhiõigusi tulemuslikult kaitsta;

6.  rõhutab, et petitsiooniõigus on osalusdemokraatia põhielemente; kutsub nõukogu ja komisjoni sellega seoses üles tunnistama, et petitsiooniõigus on kodanike ja ELi institutsioonide vaheliseks suhtluseks väga vajalik ning see on liidu tasandil demokraatliku ja läbipaistva valitsemise tähtis element;

7.  tuletab meelde, et paljud Euroopa kodanikud ei ole saanud petitsiooniõigust kasutada, sest nende platvormid ei vasta juurdepääsetavuse standarditele ega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

8.  märgib, et ELi aluslepingutes sätestatud piirides tuleb teha suuri parandusi, et vastata ootustele, mis kodanikel on, kui nad kasutavad petitsiooniõigust oma probleemide lahendamiseks, sest vastasel korral võivad kodanikud ELi institutsioonides pettuda; kutsub üles andma kodanikele petitsiooniõiguse kohta rohkem teavet ja tegema liikmesriikide ametiasutustega tihedamat koostööd, et ELi õigusest tulenevaid kodanike õigusi igati kaitsta; kutsub ELi institutsioone üles andma petitsiooniõiguse kohta selget teavet ja pidevalt innustama seda õigust kasutama;

9.  on seisukohal, et tihedas koostöös riiklike ja kohalike ühendustega tuleb kommunikatsioonivahendeid mitmekesistada ja suurendada kodanike teadlikkust, korraldades teavituskampaaniaid ja pidades liidu tegevusvaldkondade üle pidevat avalikku arutelu; on seisukohal, et tuleb arendada interaktiivseid veebifoorumeid, kus kodanikud saavad vabalt teavet omandada, arvamusi vahetada ja seisukohti väljendada, pöörates tähelepanu eelkõige noortele;

10.  juhib tähelepanu sellele, et kui petitsioonide esitajad pettuvad, sest nende probleemidele tegelikku lahendust ei pakuta, võivad nad ELi institutsioonidest kaugeneda ja saamata jäänud lahenduste tõttu võib tekkida euroskeptitsism;

11.  nõuab, et eri petitsioonide menetlemisel kohaldataks ühtseid kriteeriume, et menetlemine oleks ühtlustatud ja sidus ning kodanike taotlusi ei käsitletaks meelevaldselt ega erapoolikult; rõhutab, et kui petitsioone ei menetleta ühtmoodi, võib see tekitada petitsioonide esitajate seas segadust ja üldisemalt vähendada kodanike soovi petitsiooniõigust kasutada;

12.  juhib sellega seoses tähelepanu sellele, et kui tõlgendada harta artiklit 51 liiga kitsalt või ebajärjekindlalt, võõrduvad kodanikud EList; nõuab, et komisjon esitaks meetmed, mis tagavad artikli 51 sätete järjepideva ja ulatusliku kohaldamise, ning palub Euroopa tuleviku konverentsil seda küsimust uurida;

13.  juhib tähelepanu sellele, et petitsiooniõiguse kaudu saab ELi institutsioone teavitada liidu õiguse võimalikest lünkadest, rikkumistest ja puudulikust rakendamisest nii konkreetsete juhtude korral kui ka üldisemalt; rõhutab, et iga üksik petitsioon võib olla vahend, mille abil saab ELi õigust kohaldada ja parandada; kutsub komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajat üles pöörama petitsioonides, sealhulgas üksikutes petitsioonides, tõstatatud küsimustele suuremat tähelepanu ning tagama, et nende põhjal algatataks nõuetekohane uurimine, et kogu liidus saaks ELi õiguse korrektset kohaldamist päriselt parandada; rõhutab, et olukorras, kus komisjonil ei ole seadusandlikku pädevust, peab ta tegutsemisvõimalust siiski otstarbekalt kasutama ning tagama koordineerimise või toe, et petitsioonide esitajate probleeme hoolikalt lahendada ja vajadusi asjakohaselt täita;

14.  märgib, et petitsioonikomisjon on käsitlenud paljusid COVID‑19‑ga seotud petitsioone ja kasutanud selleks peamiselt kiirmenetlust; avaldab petitsioonikomisjonile tunnustust selle eest, et ta käsitles petitsioone ka ränga kriisi ajal kiiresti ja tulemuslikult, mis on tingimata vajalik, et kodanikud ELi institutsioone usaldaksid;

15.  juhib tähelepanu sellele, et petitsiooniõigus on ELi kodakondsuse keskseid elemente; peab väga kahetsusväärseks, et komisjoni teatises, milles käsitletakse 2020. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta, ega Euroopa demokraatia tegevuskavas ei ole petitsiooniõigust käsitletud; usub, et selle tagajärjel on jäetud kasutamata võimalus Euroopa kodakondsuse ühe elemendi tuntust suurendada; kutsub komisjoni üles petitsiooniõigust oma poliitikadokumentides käsitlema;

16.  nõuab, et üksikasjalikult analüüsitaks, miks on viimastel aastatel registreeritud petitsioonide arv vähenenud; kutsub komisjoni üles kooskõlastama petitsioonikomisjoniga sellise uuringu korraldamist, mille eesmärk on tuvastada peamised takistused, millega petitsiooniõiguse kasutamisel kokku puututakse, ning võimalikud kommunikatsiooniprobleemid; nõuab, et rakendataks vajalikke mehhanisme, mille abil uuringuga kindlaks tehtud võimalikud puudujäägid ja probleemid kõrvaldada;

17.  heidab komisjonile ette, et tal puudub nõuetekohane süsteem, mille abil koguda andmeid petitsioonide kohta ja selle kohta, kuidas on need seotud rikkumismenetluste või ELi õigusaktidega, ning märgib, et seda kinnitavad ka puudused ELi õiguse kohaldamise jälgimise kohta koostatud komisjoni aastaaruannetes, milles käsitletakse petitsioone väga üldsõnaliselt;

18.  nõuab, et komisjon jälgiks ja hindaks menetletud petitsioone ja annaks nende kohta igal aastal aru ning tagaks, et hindamistulemusi kasutatakse komisjoni tasandil poliitiliste otsuste tegemisel; kutsub komisjoni üles vähendama aega, mis on vajalik petitsioonidega seotud parlamendi taotlustele vastamiseks;

19.  kutsub nõukogu ja liikmesriike üles petitsioonide üle peetavates aruteludes ja mõttevahetustes aktiivselt osalema ning esitama ELi tasandil petitsioonide esitajate tõstatatud küsimustele vastuseid, eelkõige saates petitsioonid vastutavatele ja pädevatele asutustele, tagades asjakohased meetmed ja osaledes parlamendiaruteludel;

20.  juhib tähelepanu sellele, et nii parlamentaarses kui ka õigusloometöös tuleb petitsioonide alusel asjakohaseid meetmeid võtta; tuletab meelde, et petitsioone võiks pidada strateegiliseks vahendiks, millega edendada ELi toimimise lepingu artiklis 225 sätestatud parlamendi seadusandliku algatuse õigust, käsitledes petitsioonides esile toodud ELi õigusega seotud puudujääke ja vastuolusid, et tagada kodanike õiguste täielik kaitse;

21.  nõuab, et ELi institutsioonid ja parlamendi komisjonid ning liikmesriigid teeksid petitsioonikomisjoniga paremini koostööd, et petitsioonide esitajatele asjakohaselt vastata ja nende taotlusi rahuldada; peab oluliseks, et kui petitsioonikomisjonis arutatakse petitsioone, oleksid liikmesriikide esindajad kohal ja võtaksid arutelust osa; nõuab sellega seoses tungivalt, et Euroopa Komisjon väldiks üldsõnalisi vastuseid ning annaks petitsioonide esitajatele nende nõudmiste kohta sihipäraseid ja just asjaomast petitsiooni puudutavaid vastuseid;

22.  palub, et kogu kodanikuühiskond kasutaks ära kõiki petitsiooniõiguse võimalusi teha ELi tasandil strateegilisi ja seadusandlikke muudatusi; ergutab kodanikuühiskonna organisatsioone petitsioone kui otsedemokraatia vahendit paremini ära kasutama, et anda oma muredest ja liidu õiguse võimalikust rikkumisest Euroopa institutsioonidele teada;

23.  kutsub Euroopa tuleviku konverentsi üles petitsiooniõiguse üle mõtlema ja aru pidama ning uurima koos üldsusega, kuidas saaks petitsiooniõiguse tundmist ja kasutamise võimalusi parandada, et see oleks demokraatlikum ning ELi kodanikele ja elanikele kasulikum, luues neile ELi institutsioonidega otseühenduse ja edastades nende kaebused; kutsub Euroopa tuleviku konverentsi üles esitama ettepanekuid, kuidas petitsiooniõiguse rakendamist ELi tasandil parandada;

24.  nõuab, et petitsioonikomisjoni positsiooni tugevdataks nii parlamendis kui ka selle institutsioonidevahelistes suhetes, sest see on ainus komisjon, kes suhtleb kodanikega otse; rõhutab, et petitsioonikomisjoni töö ulatust arvesse võttes tuleb sellele eraldada rohkem personali ja ressursse;

25.  kutsub teisi komisjone üles toetama aegsasti parlamendi püüdlusi vastata kodanike muredele kiiremini ja paremini ning võtta käimasolevas õigusloometöös petitsioonide esitajate poolt tõstatatud probleeme arvesse; kutsub teisi komisjone üles võtma parlamendi igapäevases õigusloometöös arvesse oma pädevusvaldkondadega seotud petitsioone ning vastama kodanike petitsioonidest tulenevatele ootustele ametlikult ja konkreetselt;

26.   on seisukohal, et petitsioonide võrgustik on vajalik vahend, mille kaudu hõlbustada parlamentaarses ja seadusandlikus töös petitsioonide alusel meetmete võtmist ning edendada oma liikmete vahel nii tehnilisel kui ka poliitilisel tasandil teabe ja heade tavade vahetamist; on seisukohal, et võrgustik peaks tugevdama dialoogi ja koostööd komisjoni ning muude ELi institutsioonidega;

27.  arvestades, et kui mõnelt parlamendikomisjonilt küsitakse arvamust, peab ta enne, kui ta teeb arvamuse esitamise kohta otsuse, vastavalt suunistele(5) kaaluma petitsiooniõiguse tähtsust ja kaasnevat seadusandlikku koormust, ning et see nõue kehtis juba enne Lissaboni lepingut ja selles väljendub senine arusaam petitsioonide tähtsusest parlamentaarses töös, nõuab suuniste ajakohastamist, et tagada petitsioonikomisjonile ja muudele komisjonidele oma töö tulemuslikuks tegemiseks vajalikud volitused;

28.  palub teha Eurobaromeetri uuringu selle kohta, kui teadlikud on ELi kodanikud õigusest esitada parlamendile petitsioon, et koguda andmeid, mille alusel algatada mõjus ja juurdepääsetav teavituskampaania; on seisukohal, et kui korraldada kogu liidus piiriüleste küsitluste alusel korrapäraseid uuringuid, on Euroopa institutsioonidel kodanike muresid lihtsam teadvustada;

29.  nõuab, et parlamendi ja komisjoni vahel loodaks ühine andmebaas, et jagada läbipaistvalt ja koostöö korras teavet kõikide meetmete kohta, mille komisjon on petitsioonide alusel võtnud, sealhulgas süsteemi EU Pilot kasutamine ja rikkumismenetlused, seadusandlikud ettepanekud ja kõik muud ELi õigusaktid;

30.  nõuab, et petitsiooniõigust ja parlamendi petitsiooniportaali edendataks sotsiaalmeedia, teavituskampaaniate ja ajakirjanike koolitamise kaudu aktiivsemalt ning see portaal ühendataks tuntud petitsiooniportaalidega, mida üldsus kasutab, et ELi ja riiklikul tasandil tuge saada;

31.  palub nõukogul ja komisjonil siduda oma veebisaidid ja Euroopa tuleviku konverentsi veebisait petitsiooniportaaliga ning reklaamida nimetatud portaali oma kanalites, sealhulgas liikmesriikides asuvates komisjoni esindustes, keda tuleks julgustada tegema koostööd parlamendi büroodega;

32.  nõuab petitsiooniportaali täiustamist, et muuta see avalikkusele nähtavamaks, kasutusmugavamaks, hõlpsamini ja intuitiivsemalt navigeeritavaks ja kõigile kodanikele, eriti puuetega inimestele, ligipääsetavaks; nõuab, et ePetitioni andmebaasis parandataks andmeanalüüsi funktsiooni, et andmebaasist oleks varasemaid samateemalisi petitsioone lihtsam otsida; nõuab, et võetaks kasutusele lihtsustatud menetlus, et kodanikud saaksid veebiportaali kaudu esitatud petitsioonile toetust avaldada, tänu millele oleks neil petitsiooniõigust võimalik paremini kasutada;

33.  märgib, et petitsioonide esitajatel ei ole reaalajas juurdepääsu teabele, kuidas nende petitsiooni menetlemine edeneb; palub seetõttu, et petitsiooniportaalis avalikustataks ja avaldataks rohkem teavet näiteks petitsiooni staatuse ja teistes institutsioonides nendega seoses algatatud uurimiste kohta; nõuab, et suurendataks portaali ja parlamendi siseandmebaasi koostoimet, et edendada petitsioonide menetlemisel suuremat läbipaistvust;

34.  kutsub üles koguma petitsioonide esitajate kohta rohkem teavet, tagades seejuures isikuandmete kaitse reeglite täieliku järgimise, et teha kindlaks petitsiooniõiguse puhul alaesindatud rühmad ja korraldada just neile mõeldud teavituskampaaniaid;

Euroopa Ombudsmani roll

35.  juhib tähelepanu sellele, et kõigil ELi kodanikel ning ELis elavatel isikutel ja asuvatel juriidilistel isikutel peab olema õigus esitada ELi institutsioonide haldusomavoli juhtumite kohta Euroopa Ombudsmanile kaebusi; on seisukohal, et kodanike poolt Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebused on oluline osa osalusdemokraatiast ja liidu otsustusprotsessi legitiimsusest; juhib tähelepanu sellele, et õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole suurendab kodanike kaasatust ja nende usaldust ELi institutsioonide vastu, sest sellega edendatakse ELi institutsioonide ja asutuste läbipaistvust ja head haldust;

36.  nõuab, et arendataks edasi rolli, mis on ombudsmanil, kellel on õigus omal algatusel toetada ELi haldusorganites levinud probleemide lahendamist ja pingutada parema halduse edendamise nimel, et liidu institutsioonid, organid, ametid ja asutused järgiksid rangeimaid standardeid; on sellega seoses seisukohal, et ombudsmani roll on praegu tähtsam kui kunagi varem, sest ELi haldussüsteem muutub ELi ametite kaudu kodanike elus sellistes valdkondades nagu keskkond, ränne või tervishoid järjest olulisemaks;

37.  tuletab meelde, et Euroopa Ombudsman võib esitada soovitusi, teha lahenduste kohta ettepanekuid ja pakkuda haldusomavoli eri juhtumitega seotud probleemide lahendamiseks võimalusi; märgib, et kaebuste puhul, mis ombudsmani pädevusse ei kuulu, võib ombudsman soovitada kaebuse esitajal pöörduda mõne teise asutuse või petitsioonikomisjoni poole; märgib, et 2020. aastal jõudis ombudsmanini rohkem kui 1 400 kaebust, mis tema pädevusse ei kuulunud ja seda peamiselt seetõttu, et need ei puudutanud ELi tasandi juhtimisega seotud juhtumeid;

38.  kutsub ombudsmani üles veelgi hoolikamalt jälgima, kuidas ELi vahendeid ja eelarvet kulutatakse, ning kontrollima, kas õigusriigi põhimõtete rikkumine või ELi põhimõtete ja väärtuste rikkumine, korruptsioon või huvide konfliktid kahjustavad liidu huve, seda eriti taasterahastu „Next Generation EU“ raames; rõhutab, et õigusriigi põhimõtete järgimine on üks tähtsaimatest tingimustest, et saada ELi eelarvest raha; on seisukohal, et õigusriigi põhimõtete järgimise tingimus ning asjaolu, et Euroopa Liit ei tee oma väärtuste suhtes kompromisse, suurendavad kodanike usaldust liidu vastu ja näitavad, et EL on kogu oma territooriumil kindlat pühendunud demokraatia kvaliteedile;

39.  tuletab meelde, et ombudsmaniga suhtlemine on parlamendi kodukorra kohaselt üks petitsioonikomisjoni ülesandeid;

40.  kiidab heaks ombudsmani põhikirjas hiljuti tehtud muudatused, millega viidi ombudsmani ülesanded Lissaboni lepinguga kooskõlla ja tugevdati veel rohkem ELi kodanike ja elanike õigust esitada haldusomavoli kohta kaebusi, ning mis puudutavad eelkõige rikkumisest teatajate kaitset, ahistamist ja huvide konflikte ELi institutsioonides, organites ja ametites; tuletab meelde, et Euroopa Ombudsmani uues põhikirjas on selgitatud ka tingimusi, mille alusel võib ombudsman korraldada omaalgatuslikke uurimisi, ning kordab, et ombudsman võib teha koostööd liikmesriikide ametiasutustega ning ELi institutsioonide, organite ja ametitega; on sellega seoses kindlalt veendunud, et ombudsmanile tuleks eraldada suurem eelarve, mis annaks talle vajalikud vahendid, et tulla suurenenud töökoormusega hästi toime ja jätkata Euroopa kodanike teenistuses asjatundlikku tööd; nõuab tungivalt, et Euroopa institutsioonid, organid ja ametid järgiksid soovitusi, mille ombudsman on esitanud läbipaistvuse ja muude eetikaküsimuste kohta;

41.  tuletab meelde, et ELi kodanikel on õigus ELi institutsioonide dokumentidega tutvuda; avaldab ombudsmanile kiitust, et ta on teinud ELi dokumentide juurdepääsetavuse nimi väga head tööd ning eelkõige hakanud asjaomaseid taotlusi menetlema kiiremini; kutsub kaasseadusandjaid üles järgima soovitusi, mille ombudsman on andnud seoses määrusega (EÜ) nr 1049/2001(6) üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, ja edendama selle läbivaatamist; on seisukohal, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamine on väga vajalik, et tagada täielik läbipaistvus ja üldsuse täielik juurdepääs ELi institutsioonide valduses olevatele dokumentidele; rõhutab, et ülesanded, mida ombudsman täidab läbipaistvuse tagamiseks, on Euroopa demokraatia seisukohast väga tähtsad, eelkõige ülesanded, mis puudutavad dokumentide kättesaadavust Euroopa kodanike jaoks, et kodanikud saaksid teabeõigust täielikult ära kasutada ja et suurendada kodanike usaldust Euroopa projekti vastu; kutsub ombudsmani üles neid pingutusi jätkama, sest kiire juurdepääs dokumentidele ELi 24 ametlikus keeles on hädavajalik, et tagada kodanike ja kodanikuühiskonna piisav osalemine otsustusprotsessis;

42.  tunnustab ombudsmani töö eest, mida ta on teinud kodanike huvides mitmekeelsuse edendamisel, ja selle eest, et ta avaldas ELi administratsioonile soovitused, kuidas kasutada üldsusega suhtlemisel ELi ametlikke keeli, s.o kuidas, millal ja millises keeles suhelda, et kaitsta ELi keelelist mitmekesisust;

43.  tuletab meelde, et üks võimalus, kuidas kodanike suhtumist ELi parandada, on muuta EL nende jaoks arusaadavamaks ja läbipaistvamaks; on seisukohal, et nõukogu peaks jätkama tööd oma institutsiooni läbipaistvuse parandamiseks, ning kutsub nõukogu üles viima ellu teatavad soovitused, mille parlament ja ombudsman on andnud korduvalt;

44.  on seisukohal, et tingimata tuleb jätkata ELi kodanikele asjakohase teabe jagamist ombudsmani rolli ja tegevuste ulatuse kohta ning tema mõju kohta ELi institutsioonide arengule; kutsub ombudsmani üles levitama ka edaspidi teavet selliste uurimiste tulemuste kohta, mille tulemusel on ELi kaubandusläbirääkimistel suurendatud läbipaistvust, avaldama ELis hinnatud ravimite kliiniliste uuringute tulemused, looma varjupaigataotlejatele kaebuste esitamise mehhanismid ning muutma Euroopa Komisjoni volinike suhtes kohaldatavad eetikanõuded rangemaks;

45.  palub, et ombudsman tugevdaks veelgi Euroopa ombudsmanide võrgustikku, et edendada õigust pöörduda ombudsmani poole nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil ning olla kodanike tegeliku olukorraga kursis ja selle suhtes tähelepanelik; on seisukohal, et tuleb tugevdada riiklike ja piirkondlike ombudsmanide ja Euroopa Ombudsmani vahelist koostööd ning parimate tavade vahetamist, et kodanikud oleksid oma õigustest teadlikumad ja neid juhendataks kaebuste esitamisel paremini;

Euroopa kodanikualgatus

46.  rõhutab, et Euroopa kodanikualgatus on ainulaadne osalusdemokraatia vahend ja ka muus mõttes üks põhivahendeid; rõhutab, et Euroopa kodanikualgatus tähendab liidu kodanike jaoks erakordselt head võimalust anda teada küsimustest ja teemadest, mis neile muret teevad, ja lisada need Euroopa poliitilisse tegevuskavasse, väljendada oma soove ning nõuda, et EL tegutseks ja võtaks vastu õigusakte, ning et selle kasutamist tuleb ergutada ja toetada igal võimalikul viisil; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad määrusest (EL) 2019/788, mille kohaselt peavad nad eelkõige suurendama liidu kodanike teadlikkust Euroopa kodanikualgatuse olemasolust, eesmärkidest ja toimimisest ning pakkuma Euroopa kodanikualgatuse korraldajatele abi ja praktilist tuge; on sellega seoses seisukohal, et tuleks selgitada, kuidas saab parlament aidata komisjonil täita teabevahetust puudutavaid kohustusi;

47.  kutsub komisjoni üles tegema kehtivate Euroopa kodanikualgatuste huvides paremini koostööd ja parandama olukorda, kus seadusandlikke meetmeid ei järgne, sest tuleb saavutada eesmärk, mille kohaselt tuleb kodanike suurema osalemise kaudu liidu demokraatlikus ja poliitilises elus suurendada liidu demokraatlikku legitiimsust; usub seetõttu, et komisjon peaks näitama üles siirast hoolivust ja tõelist pühendumist, et vastata ootustele, mis kodanikel kehtivate kodanikualgatuste puhul on;

48.  tuletab meelde, et komisjon on asjakohaseid meetmeid võtnud ainult mõne üksiku eduka Euroopa algatuse korral;

49.  on seisukohal, et Euroopa demokraatia jaoks on väga tähtis, et kodanikud saaksid liidu seadusandlike õiguste kasutamisele kaasa aidata ja seadusandlike ettepanekute algatamisest otseselt osa võtta; palub seetõttu, et komisjon hindaks iga kehtiva Euroopa kodanikualgatuse ettepanekuid põhjalikult ning täidaks täielikult oma juriidilist kohustust esitada meetmete võtmise või võtmata jätmise kohta põhjendused, ning teeks seda selgelt, arusaadavalt ja üksikasjalikult; tuletab meelde, et kooskõlas määruse (EL) 2019/788 artikliga 16 ja parlamendi kodukorra artikli 222 lõikega 9 on parlament kohustatud iga kehtivat Euroopa kodanikualgatust ja komisjoni võetud meetmeid hindama, eelkõige juhul, kui komisjon jätab nimetatud ettepanekud esitamata või ei rakenda neid;

50.  nõuab, et seoses konkreetsete kehtivate Euroopa kodanikualgatustega ja nende rakendamisega komisjoni poolt tugevdataks veelgi parlamendi rolli ja sidemeid kodanikuühiskonna organisatsioonidega; on veendunud, et juhtudel, kui komisjon pole määruse (EL) 2019/788 artikli 15 kohaselt ettenähtud ajavahemiku jooksul kavandatavaid meetmeid avaldanud või on teatises märkinud, et ei kavatse Euroopa kodanikualgatuse suhtes meetmeid võtta, kuigi algatus vastab menetlusnõetele, s.o on kooskõlas ELi esmase õigusega ning ei ole vastuolus Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtustega ega hartas sätestatud õigustega, võib parlament kooskõlas kodukorra artikliga 222 võtta vastu otsuse esitada Euroopa kodanikualgatuse alusel seadusandlik algatusraport; nõuab tungivalt, et pärast seda, kui parlament on seadusandliku algatusraporti vastu võtnud, kohustuks komisjon esitama asjakohase seadusandliku ettepaneku; usub, et sellisel juhul peaks komisjon oma esialgse vastuse uuesti põhjalikult läbi vaatama ja võtma Euroopa Parlamendi seadusandlikku algatusraportit täielikult arvesse; nõuab, et määrust (EL) 2019/788 muudetaks, et motiveerida komisjoni seadusandlikku ettepanekut esitama, kui esitatud Euroopa kodanikualgatus vastab asjaomastele nõuetele;

51.  kutsub komisjoni üles üldsust pädevuste jaotusest liidu ja liikmesriikide vahel selgelt teavitama, et Euroopa kodanikualgatustes käsitletaks teemasid ja küsimusi, mille kohta komisjonil on pädevus õigusaktide ettepanekuid esitada, ning andma korraldajatele Euroopa kodanikualgatuste koostamise kohta praktilist ja õigeaegset nõu ning kasutama piisavalt võimalust registreerida Euroopa kodanikualgatus osaliselt; rõhutab, et hiljutistes Euroopa kodanikualgatustes on nõutud, et EL võtaks rohkem meetmeid ja kiiremini, eelkõige keskkonnakaitse, tervishoiu, loomade heaolu ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste valdkonnas, nagu algatused „Minority SafePack“ ja „End the Cage Age“, mis said väga suure toetuse; kordab seetõttu, et volitusi, mille kohaselt on komisjonil õigus õigusakti ettepanekuid esitada, tuleb tõlgendada võimalikult laialt;

52.  avaldab komisjonile tunnustust selle eest, et ta on korraldanud teabeseminare ning korraldas 2020. aastal Euroopa kodanikualgatuse nädala, millest võtsid osa institutsioonide esindajad, kodanikuühiskonna liikmed ning varasemate ja praeguste algatuste korraldajad ning mille eesmärk oli arutada, kuidas seda vahendit parandada; on aga seisukohal, et Euroopa kodanikualgatusest teatakse endiselt vähe; kutsub seetõttu komisjoni kooskõlas määruse (EL) 2019/788 artikliga 18 üles selle osalusvahendi nähtavust meedias suurendama;

53.  palub komisjonil täielikult hinnata määruse (EL) 2020/1042 ajutisi meetmeid, eelkõige seoses kogumisperioodide pikendamisega ja selle mõjuga korraldajate suutlikkusele oma kodanikualgatustele toetust saada, et anda muu hulgas teavet määruse (EL) 2019/788 läbivaatamisprotsessi tarbeks; on seisukohal, et kui hindamistulemused kinnitavad soodsat mõju, võiks nende ajutiste meetmete pikendamist kavandada pikemaks ajaks;

54.  kutsub komisjoni üles Euroopa kodanikualgatuse vahendit parandama, et muuta osalemine kodanikele lihtsamaks, sest väga vähe on algatusi, mille puhul on lõpuks algatatud õigusakt; rõhutab sellega seoses, et määruses (EL) 2019/788 on ette nähtud meetmed, mille eesmärk on parandada seda, kuidas liidu kodanikud saavad kasutada Euroopa kodanikualgatuse toetamise õigust, ning nõuab, et nende meetmete rakendamist hinnataks; palub, et järgmises ELi kodakondsuse teemalises aruandes hindaks komisjon selle õiguse kasutamist põhjalikult ning esitaks seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud meetmed, millega saaks selle õiguse kasutamist veel rohkem parandada;

55.  on arvamusel, et see, kuidas komisjoni ametlikud vastused edukatele kodanikualgatustele sõnastatakse, võib oluliselt mõjutada seda, kuidas kodanikud seda vahendit hindavad, ning et iga edukas algatus nõuab suuremaid pingutusi ja põhjalikumat uurimist, tagamaks, et komisjon kaalutleb kodanike ettepanekuid piisavalt;

56.  rõhutab, et vaja on alalisi osalusmehhanisme, mille kaudu saavad kodanikud ELi otsustusprotsessist osa võtta;

57.  rõhutab, et nende kodanikualgatuste jaoks, mida edasimenetlemisvääriliseks ei peeta, tuleb luua nõuetekohane käsitlusmehhanism, mille kohaselt antakse kodanike ideedele sisukas ja usaldusväärne hinnang ning palutakse kodanikel pöörduda petitsioonikomisjoni poole, sest kui osa kodanikualgatusi jääb igasuguse tulemuseta, võib kodanike huvi kaduda; rõhutab, et petitsioonikomisjon peab kuulamisprotsessides täitma suuremat rolli; palub, et kui kodanikualgatus on tunnistatud kehtivaks, hakkas komisjon kiiresti parlamendiga koostööd tegema, et parlament saaks asjaomaste komisjonide avalike kuulamiste korraldamiseks ära kasutada kogu kolmekuulise perioodi ning valmistada kehtivate kodanikualgatuste teemal ette täiskogu arutelusid ja koostada resolutsioone; rõhutab, et määruse (EL) 2019/788 kohane eesmärk jätta komisjonile kehtivatele Euroopa kodanikualgatustele reageerimiseks rohkem aega, on äärmiselt oluline, et komisjon saaks täielikult arvesse võtta läbivaatamisetapis Euroopa kodanikualgatuste kohta väljendatud arvamusi ja seisukohti ning võtta nõuetekohaselt arvesse õigusaktide ettepanekute võimalikke variante;

58.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon kavatseb parandada ja tugevdada Euroopa kodanikualgatuse arutelufoorumit, mis on samuti määrusest (EL) 2019/788 tulenev juriidiline kohustus; rõhutab, et foorum peaks andma korraldajatele praktilisi suuniseid ja õigusalast tuge ning täitma suutlikkuse suurendamise eesmärki, et Euroopa kodanikualgatusi kogumisetapis käivitada, toetada ja säilitada ning propageerida Euroopa kodanikualgatust kui vahendit, mille kaudu saavad kodanikud osaleda liidu demokraatlikus elus;

59.  kutsub Euroopa tuleviku konverentsi üles andma liidu kodanikele otse sõna, et arutada Euroopa kodanikualgatuse ja selle praeguse õigusraamistiku rakendamise tulemuslikkust ning propageerida Euroopa kodanikualgatust kui kasulikku vahendit, mille abil saavad kodanikud osaleda liidu avaliku poliitika rakendamises;

60.  rõhutab, et tänu Euroopa tuleviku konverentsile on ELi poliitilises tegevuskavas osalemise vajadust lihtsam mõista ja seetõttu võiks see anda võimaluse arutleda selle üle, kuidas kodanike osalemise protsessi parandada ja jõustada; rõhutab, et konverents annab Euroopas demokraatia tugevdamise, eriti Euroopa kodanikualgatuste üle peetavatele aruteludele uue hoo; kutsub komisjoni üles julgustama kodanikke, kelle poolt Euroopa tuleviku konverentsi raames tehtud ettepanekuid ei ole komisjoni ettepanekutesse lisatud, kasutama kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas Euroopa kodanikualgatusi;

Järeldused

61.  rõhutab, et kolme osalusvahendi otstarve on hõlbustada ja innustada ELi kodanike ja elanike kaasamist ning avaldada sellega ELi poliitilisele tegevuskavale otsest mõju; nõuab, et loodaks laiaulatuslik, kogu teavet koondav ja juurdepääsetav institutsioonidevaheline ELi kodanike veebisait (ja rakendus, mida peaks olema lihtne kasutada), mille kaudu anda teavet kõigi õiguste ja demokraatlike vahendite kohta, mis võimaldavad üldsusel ELi tasandi otsustusprotsessis otseselt osaleda ja seda mõjutada, ning et seda veebisaiti propageeritaks; on seisukohal, et selline ühtne platvorm ei suurendaks mitte ainult kodanike teadlikkust nende õigustest, vaid suurendaks ka eri vahendite vastastikust täiendavust;

62.  rõhutab, et korrapärane teabe kogumine kodanikele huvipakkuvate teemade ja korduvate küsimuste kohta, mis tõstatatakse petitsioonides, Euroopa Ombudsmani uurimistes ja Euroopa kodanikualgatustes, aitaks leida kiiremini lahendusi ning tagada samal ajal kodanike silmis ELi poliitika sidususe;

63.  peab hädavajalikuks analüüsida Euroopa institutsioonide ja kodanike vahelise kommunikatsiooni probleeme, mille tõttu eurooplased ei kasuta kodanike osaluse mehhanisme piisaval määral; nõuab, et eraldataks vajalikud vahendid, mille abil levitada üldsuse hulgas teavet selliste vahendite olemasolu ja toimimise kohta;

64.  nõuab, et üldsuse, eelkõige noorte teadlikkust nendest kolmest osalusvahendist suurendataks, et neist saaksid tulemuslikud ja kasulikud demokraatliku osalemise vahendid; rõhutab, et kõik Euroopa institutsioonid peaksid tegema kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil teabevahetuseks võimalikult suuri pingutusi, et võimalikult paljud kodanikud teaksid kolmest vahendist, s.o Euroopa kodanikualgatusest, võimalusest esitada Euroopa Ombudsmanile kaebus ja petitsiooniõigusest, ning neid innustataks neid vahendeid kasutama; rõhutab, et kodanikke tuleb petitsioonide, kodanikualgatuste ja Euroopa Ombudsmanile mõeldud kaebuste esitamisel nii Euroopa kui ka kohalikul tasandil Europe Directi teabekeskuste ja Euroopa Majade(7) kaudu aidata;

65.  rõhutab, et akadeemilised ringkonnad peavad Euroopa kodanikuhariduse andmisel täitma väga tähtsat pedagoogilist rolli; nõuab tungivalt, et liikmesriigid annaksid algkooli-, keskkooli- ja üliõpilastele ELi kolme osalusvahendi kohta teadmised, et õpilased oleksid teadlikud ELi otsustusprotsessist ja sellest, kuidas selles aktiivselt osaleda; palub Euroopa Komisjonil tugevdada programmi „Erasmus+“ eesmärke, mis on seotud noorte aktiivse osalemisega demokraatlikus elus, sealhulgas õppetöö kaudu, mille eesmärk on arendada kodanikupädevust ja arusaamist Euroopa poliitikast; juhib tähelepanu sellele, et noorte kodanikuaktiivsus on kõigi demokraatlike riikide tuleviku jaoks väga tähtis;

66.  rõhutab, et puuetega inimestele tuleb anda täielik juurdepääs kõikidele eri vahenditele, mida EL kodanikele pakub, eelkõige kogu teabe suulise ja kirjaliku tõlke kaudu viipekeelde ja kergesti loetavasse keelde;

67.  kutsub ELi institutsioone üles otsima lahendusi probleemidele, millega puutuvad kokku vähekaitstud elanikkonnarühmad, kes on alaesindatud ja kes oma probleeme lahendada ei suuda, ning kaasama nad otsustusprotsessi;

68.  kutsub komisjoni üles lisama kolm osalusvahendit 2019.–2027. aasta noortestrateegia „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine – ELi uus noortestrateegia“ rakendamisse, eelkõige tegevusvaldkondade „Kaasamine“ ja „Ühendamine“ raames;

69.  tuletab meelde, et ELi mitmekeelne kommunikatsioonipoliitika ning teabe ja dokumentide avaldamine kõigis ELi ametlikes keeltes on kõigi liikmesriikide kodanikega suhtlemiseks ja nende kaasamiseks ülioluline ning neid tuleb tugevdada; rõhutab nende tähtsust kõigis kommunikatsioonikanalites, sealhulgas sotsiaalmeedias, et kodanikega paremini suhelda, pöörates erilist tähelepanu puuetega inimeste erivajadustele; peab kiiduväärseks ombudsmani avaldatud suuniseid, milles õpetatakse institutsioone arendama oma keelepoliitikat kõige kodanikusõbralikumal viisil;

70.  rõhutab, et parlament peab arutama petitsioonikomisjoni rolli ja suuruse üle; juhib tähelepanu sellele, et kodanike nõudmisi saab rohkem arvesse võtta ainult siis, kui meetmete eest vastutab pädev asutus; rõhutab, et petitsioonikomisjon ei ole praegu piisavalt suur ega oma piisavaid volitusi, et kodanike abivajadust rahuldada;

71.  rõhutab, et ELi petitsioonisüsteemi puudusi tuleb püüda kõrvaldada, võttes arvesse puuetega inimeste erivajadusi, et kindlustada süsteemi täielik demokraatlik potentsiaal ja tegevuskavasid kujundav roll; nõuab, et ELi institutsioonid kasutaksid oma ressursse selleks, et suurendada selle vahendi atraktiivsust ja edendada kodanike osalemist ELi õigusloomes; rõhutab sellega seoses, et osalusmehhanismide edendamisele tuleb eraldada rohkem ELi rahalisi vahendeid;

72.  rõhutab, et selleks, et kodanike osalemist parandada, tuleb kodanikele anda selged suunised, mis aitaksid neil valida probleemi lahendamiseks sobivaima osalusvahendi; on veendunud, et tuleb mõista takistusi, millega kodanikud, eriti puuetega eurooplased, parlamendile petitsiooni esitamisel, Euroopa Ombudsmani poole pöördumisel ja komisjonile algatuse esitamisel kokku puutuvad, ning need takistused kõrvaldada;

73.  rõhutab ühtlasi, et tuleks uurida Euroopa kodanikualgatusi ja petitsioone, millel on olnud mõju – eelkõige neid, mida on kajastatud massimeedias või arutatud komisjonis või parlamendis –, et teha kindlaks tulemuslikud strateegiad ja parimad tavad, mida saaks tulevikus kasutada õppevahendina;

74.  rõhutab, et kodanike kaebuste ja kodanikualgatuste läbivaatamisel on oluline läbipaistvus; kutsub komisjoni üles võtma täieliku läbipaistvuse tagamiseks vajalikud meetmed; väljendab toetust Euroopa Ombudsmani astutud sammudele, et muuta kõik liidu institutsioonid ja asutused palju läbipaistvamaks ja vastutavamaks ELi kodanike ees;

75.  on kindlalt veendunud, et kodanike juurdepääs Euroopa institutsioonide dokumentidele on osalusdemokraatia alus; rõhutab sellega seoses, et institutsioonid peavad kodanike jaoks olema läbipaistvad ja vastutama nende ees oma tegevuse eest;

76.  rõhutab, et ELi tulevikku käsitleva arutelu tulemusel tuleks kodanike osalusvahendeid täiustada, et oleks võimalik luua liit, mis on demokraatlikum, läbipaistvam ja kodanikele avatum;

o
o   o

77.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ja nende ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele asutustele.

(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15. (2) ELT L 130, 17.5.2019, lk 55. (3) ELT L 213, 17.7.2020, lk 7. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1). (5) Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverentsi 14. juuli 1998. aasta suunised petitsioonide menetlemiseks alalistes komisjonides, PE225.233. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). (7) Prantsuse keeles Maison de l’Europe, https://www.maisons-europe.eu/