Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Haiti kohta, eelkõige 20. mai 2021. aasta resolutsiooni olukorra kohta Haitil(1),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt 4. juulil 2022 vastu võetud Haiti olukorra üldise korrapärase läbivaatamise tulemusi,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 15. juuli 2022. aasta resolutsiooni 2645 (2022),

–  võttes arvesse ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo 2022. aasta aruandeid Haiti kohta, eelkõige 23. septembri 2022. aasta aruannet sotsiaalsete rahutuste mõju kohta humanitaarolukorrale,

–  võttes arvesse välisminister Jean Victor Généusi 24. septembri 2022. aasta kõnet ÜRO Peaassambleel,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 15. veebruari 2022. aasta aruannet ÜRO Haiti integreeritud esinduse kohta,

–  võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse 22. novembri 1969. aasta Ameerika inimõiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni ja selle kolme fakultatiivprotokolli,

–  võttes arvesse ÜRO 6. septembri 1985. aasta aluspõhimõtteid kohtuvõimu sõltumatuse kohta,

–  võttes arvesse 17. novembri 1999. aasta kohtuniku üldhartat ja 2001. aasta mais vastu võetud Ibero-Ameerika kohtuniku statuuti,

–  võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000. aastal(2) (Cotonou leping),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. juuni 2012. aasta ühisteatist ELi ja Kariibi piirkonna ühise partnerlusstrateegia kohta (JOIN(2012)0018),

–  võttes arvesse majanduspartnerluslepingut ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel(3),

–  võttes arvesse Haiti Vabariigi 1987. aasta põhiseadust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et humanitaarolukord Haitil on riigis valitseva ebakindluse tõttu viimastel aastatel pidevalt halvenenud; arvestades, et pärast president Jovenel Moïse’i mõrvamist 2021. aasta juulis on jõugud haaranud tunduvalt rohkem võimu, mis on tekitanud Haiti elanikkonna seas üleüldise kaitsetuse tunde; arvestades, et kasvav vägivald ja sagenevad inimõiguste rikkumised on avaldanud mõju 1,5 miljonile inimesele ning tekitanud lisaks 19 000 riigisisest põgenikku ja 1,1 miljonit abivajajat; arvestades, et see sotsiaalpoliitiline ja majanduskriis on koos üldise ebakindluse ja jõukudekriisiga muutumas humanitaarkatastroofiks; arvestades, et väidetavalt on sagenenud vägivaldsete meetmete kasutamine ametlike politseijõudude poolt;

B.  arvestades, et 11. septembril 2022 teatas Haiti valitsus, et vähendab kütusetoetusi ligikaudu 400 miljoni USA dollari võrra, et suurendada sotsiaalprogrammide tulusid, mille tagajärjel tekkisid suured rahutused ning jõukude rühmad haarasid oma valdusse olulisi taristuid; arvestades, et riigis on mitmeid kuid valitsenud kütusepuudus; arvestades, et juurdepääsu Varreux’ naftaterminalile, kuhu on koondatud 70 % varudest, kontrollivad relvastatud jõugud; arvestades, et ligi 86 % riigis toodetavast elektrienergiast põhineb naftasaadustel; arvestades, et kütusepuuduse tagajärjel on haiglad ja tervisekeskused pidanud oma tegevust kokku tõmbama või isegi lõpetama;

C.  arvestades, et Haitil, sh Port‑au‑Prince’is on üle 200 jõugu, kes kontrollivad peamisi sadamaid ja teid; arvestades, et need jõugud, kellest mõnel on seosed riiklike osalejatega ja väidetavalt sidemeid poliitikutega, kujutavad oma suuremate ressursside ja relvastuse tõttu ohtu valitsuse püsimisele; arvestades, et mõned Haiti poliitikud ja äritegelased on väidetavalt andnud raha ja relvi jõukudele ja teistele kuritegelikele rühmitustele vastutasuks valitsusvastaste meeleavalduste mahasurumise eest; arvestades, et jõukudel on võim ja kontroll territooriumi, kütusevarude ja humanitaarabi kohaletoimetamise üle, mis esitab väljakutse Haiti riiklikule politseile ja teistele riigiasutustele ning takistab politsei suutlikkust võidelda ebaseadusliku uimastikaubanduse ja muude kuritegude vastu;

D.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo andmetel toimus Port‑au‑Prince’is 2022. aasta jaanuarist kuni juuni lõpuni 934 mõrva, 684 vigastamist ja 680 inimröövi; arvestades, et 2022. aasta juulis aset leidnud jõukude vägivallalaine ajal toimus enam kui 470 tapmist, millest peaaegu pooled pandi toime Cité Soleil’ piirkonnas; arvestades, et enamik ohvreid ei olnud otseselt jõukudega seotud, kuigi olid jõuguliikmete otseseks sihtmärgiks; arvestades, et naiste ja tütarlaste vastu pandi toime korduvaid grupivägistamisi, mis kinnitab soolise vägivalla süstemaatilist kasutamist; arvestades, et Haiti riikliku inimõiguste kaitse võrgustiku 2022. aasta augusti andmetel on kümned naised ja tütarlapsed langenud Port‑au‑Prince’is jõukude korraldatud massilise vägistamise aktsioonide ohvriks;

E.  arvestades, et 10. juunil 2022 võtsid jõugud oma kontrolli alla kohtupalee; arvestades, et kohtupaleed ei ole põhiliselt julgeolekuriskide tõttu alates 2018. aastast kasutatud, mille tõttu on takistatud õiguskaitse kättesaadavus riigis; arvestades, et kohtuasjade toimikud, mis sisaldasid olulisi tõendeid jõukude poolt alates 2018. aastast toime pandud arvukate massimõrvade kohta, varastati või hävitati, muutes nende taastamise võimatuks;

F.  arvestades, et Haiti äärmiselt ebastabiilne julgeolekuolukord seab ohtu kriitilise tähtsusega humanitaaroperatsioonid, millest sõltuvad paljud vähekaitstud inimesed; arvestades, et poolsaare lõunaossa viiva tee täielik blokeerimine alates 2021. aastast on isoleerinud 3,8 miljonit Port‑au‑Prince’i lõunaosa departemangudes elavat inimest; arvestades, et selline olukord ei ole lasknud ÜRO asutustel ja humanitaarabiorganisatsioonidel nende piirkondade elanikke aidata, samas kui ÜRO hinnangul vajab abi 1,1 miljonit inimest;

G.  arvestades, et jõugud on tahtlikult rünnanud ja rüüstanud toiduna antava abi varusid, sealhulgas 15. septembril 2022, kui rööviti Maailma Toiduprogrammi ladu Gonaïvesis, mis sisaldas 1 400 tonni toitu, mis oli ette nähtud ligi 100 000 koolilapse ja kõige kaitsetumate perede toitmiseks; arvestades, et 2022. aastal rööviti ÜRO‑lt ja teistelt valitsusvälistelt organisatsioonidelt vähemalt 6 miljonit USA dollari eest varusid, millega oleks saanud aidata rohkem kui 410 000 inimest;

H.  arvestades, et Maailma Toiduprogrammi andmetel ohustab 4,4 miljonit haitilast, kes moodustavad üle kolmandiku elanikkonnast, toiduga kindlustamatus ning 217 000 last kannatab mõõduka või tõsise alatoitumuse all; arvestades, et Haiti on maailma toidu- ja kütuseturu vapustuste ees eriti kaitsetu, sest ta impordib 70 % oma teraviljast; arvestades, et Venemaa sõja tõttu Ukrainas on inflatsioon Haitil juba 26 %, mistõttu on peredel raske muretseda toitu ja rahuldada muid vajadusi või müüa oma põllusaadusi kohalikel turgudel;

I.  arvestades, et eelkõige on vägivalla ohvriks langenud ajakirjanikud; arvestades, et 11. septembril 2022 lasti Cité Soleil’s maha kaks ajakirjanikku – Tayson Latigue ja Frantzsen Charles – ning seejärel nende surnukehad põletati;

J.  arvestades, et inimõiguste ja humanitaarolukorra jätkuva kiire halvenemise tingimustes on Haiti varjupaigataotlejatel vaid piiratud juurdepääs rahvusvahelisele kaitsele ning vastuvõtvates riikides esineb mitmeid inimõiguste rikkumisi, sealhulgas kinnipidamisi, ebaseaduslikke tagasisaatmisi ja väljapressimisi; arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel saadeti 1. jaanuarist kuni 26. veebruarini 2022 naaberriikidest välja või Haitile tagasi 25 765 inimest; arvestades, et mitmed valitsusvälised organisatsioonid on hoiatanud, et Haiti varjupaigataotlejaid peetakse meelevaldselt kinni ning neid koheldakse diskrimineerivalt ja alandavalt; arvestades, et Haiti migrantide välja- ja tagasisaatmine süvendab humanitaarolukorra halvenemist riigis;

K.  arvestades, et halveneva julgeoleku-, majandusliku ja sotsiaalse olukorra tõttu otsustas Haiti valitsus lükata 2022. aastal kooliaasta alguse 5. septembrilt edasi 3. oktoobrile, kusjuures uus õppeaasta ei ole üldse veel kindel; arvestades, et ÜRO Lastefondi (UNICEF) andmetel ei käi pool miljonit Port‑au‑Prince’i last koolis ning 1 700 pealinna kooli on tulnud sulgeda; arvestades, et umbes pooled 15‑aastastest ja vanematest haitilastest on kirjaoskamatud, riigi haridussüsteem on äärmiselt ebavõrdne, kättesaadava hariduse kvaliteet on madal ja hariduse eest nõutavad kõrged tasud välistavad enamiku madala sissetulekuga perede lastest;

L.  arvestades, et riigi vähimkaitstud kogukonnad seisavad silmitsi rängast raadamisest tingitud tõsiste üleujutuste ja mullaerosiooniga, mis vähendab põllumajanduse tootlikkust; arvestades, et enam kui kolmandikul elanikkonnast puudub juurdepääs puhtale veele ja kaks kolmandikku saavad kasutada vaid piiratud sanitaarteenuseid või puuduvad need üldse; arvestades, et üle poole elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri ja paljud sõltuvad elatuspõllumajandusest; arvestades, et kogu riik sõltub väga suurel määral välistuludest; arvestades, et 2021. aasta ülemaailmse kliimariski indeksi kohaselt kuulub Haiti viimase 20 aasta jooksul kliimaohtudest kõige enam mõjutatud riikide hulka;

M.  arvestades, et julgeolekuolukord avaldab tugevat mõju ELi ja Haiti koostöö eesmärkidele, mis hõlmavad arengukava koostamist, mis keskenduks kestlikele ja ümberkujundavatele tulemustele sellistes küsimustes nagu haridus ja toiduga kindlustatus, samuti Euroopa Komisjoni kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide pingutustele;

N.  arvestades, et Haitil kasutatakse endiselt nn restaveki süsteemi, mis kujutab endast tänapäevase orjuse ühte vormi; arvestades, et selle süsteemi kohaselt saadavad vaesunud kodudest pärit laste, peamiselt tüdrukute vanemad neid elama ja töötama linna- või poollinnapiirkondade peredesse; arvestades, et need lapsed võivad hiljem langeda kuritegelike rühmituste tänavakuritegude või seksikaubanduse ohvriks;

O.  arvestades, et ÜRO Haiti humanitaarabi kava, mille maht on 373 miljonit USA dollarit, on rahastatud ainult 14 % ulatuses; arvestades, et ÜRO andmetel vajab humanitaarabi hinnanguliselt ligi 1,5 miljonit inimest;

P.  arvestades, et Haiti on allkirjastanud Cotonou lepingu, mille artiklis 96 on sätestatud, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine on Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ELi vahelise koostöö oluline osa;

1.  mõistab karmilt hukka vägivalla ja jõukude hävitustöö Haitil ning taunib toidu- ja abivarude röövimist ning rünnakuid humanitaartöötajate vastu; mõistab eelkõige hukka vägivalla, mis pandi toime 2022. aasta juulis Port‑au‑Prince’is asuvas Cité Soleil' piirkonnas, ning jätkuva vägivalla, mis jätab kodanikud ilma nende põhiõigustest; mõistab resoluutselt hukka jõukude seksuaalsed rünnakud naiste ja tütarlaste vastu ning alaealiste kasutamise jõugutegevustes; tuletab meelde, et naised ja tütarlapsed vajavad erilist tähelepanu ja abi seoses juurdepääsuga tervishoiuteenustele ja kaitsega seksuaalvägivalla eest;

2.  rõhutab, et Haiti ametivõimud peavad tagama parema valitsemistava riigi ja ühiskonna kõigil tasanditel, sealhulgas võitlema korruptsiooni vastu; rõhutab, kui oluline on toimiv ja usaldusväärne kohtusüsteem; tuletab meelde, et Haiti ametivõimud peavad tegelema jõukude vägivallatsemise algpõhjustega, sealhulgas kohtusüsteemi reformimise abil, ning süüdlased õiglase kohtumenetluse teel vastutusele võtma; rõhutab, et vastutuse küsimus on kiireloomuline, ning toonitab ohvrite asjakohase toetamise ja õiguskaitse tähtsust ning kestva rahu ja stabiilsuse olulisust; toetab eriesindaja Helen La Lime’i 16. juunil 2022. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu istungjärgul tehtud avaldust ÜRO Haiti integreeritud esinduse kohta, milles tuuakse välja vajadus parandada julgeolekuolukorda;

3.  nõuab jõukudega seotud probleemidega tegelemiseks õiguskaitsealast lähenemisviisi, parandades ebaseaduslike relvade probleemi haldamist kombineerituna sotsiaal-majanduslike projektide ja taasintegreerimismeetmetega, mille eesmärk on jõukude vägivallatsemisest enim mõjutatud piirkondades luua töökohti ja tulusid; nõuab kindlalt, et Haiti ametivõimud võtaksid süüdlased vastutusele õiglase kohtumenetluse abil, ning kordab, et meeleavaldustega tegelemisel peavad õiguskaitseametnikud järgima jõu kasutamise rahvusvahelisi norme ja standardeid; tuletab meelde põhiseaduslikku õigust rahumeelsetele meeleavaldustele; rõhutab, et Haiti valitsus peab tegelema jõukude vägivalla kõigi võimalike mõõtmetega, sh sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusprogrammide, vee- ja sanitaartingimuste parandamise ning katastroofiabi ja katastroofist taastumise meetmete abil;

4.  nõuab jõukude vägivallatsemise ja kuritegeliku tegevuse viivitamatut lõpetamist; nõuab, et EL ja liikmesriigid võtaksid kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi raames asjakohaseid meetmeid, sh varade arestimine ja reiskeeldude kehtestamine, nende suhtes, kes on osalised jõukude vägivallatsemises, kuritegelikes tegevustes või inimõiguste rikkumistes, sealhulgas korruptsioonis, või toetavad selliseid tegevusi;

5.  rõhutab, kui olulised on kodanikuühiskonna peamised osalejad, sealhulgas kirikud, ametiühingud, noorte- ja inimõiguste organisatsioonid, talunike ja naisliikumised ning valitsusvälised organisatsioonid; nõuab avalike institutsioonide võimu, legitiimsuse ja elanikkonna usalduse taastamist, lõpu tegemist karistamatusele ning vabade ja läbipaistvate valimiste korraldamist pärast kahte aastat;

6.  kutsub kõiki sidusrühmi Haitil üles looma vastupidavaid, ajaliselt piiratud ja üldiselt kasutatavaid lahendusi praegusele poliitilisele ummikseisule, et võimaldada kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste standarditega kaasavate, rahumeelsete, vabade, õiglaste ja läbipaistvate parlamendi- ja presidendivalimiste korraldamist niipea, kui julgeolekuolukord ja logistiline ettevalmistus seda võimaldavad; rõhutab, et see peab toimuma Haiti naiste, noorte, kodanikuühiskonna ja teiste asjaomaste huvirühmade täielikul ja võrdsel osalusel, et anda võim tagasi haitilaste poolt vabalt valitud isikutele, taastada demokraatlikud institutsioonid ja võtta meetmeid, et leida lahendus majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele;

7.  väljendab sügavat muret Haiti varjupaigataotlejate olukorra pärast vastuvõtvates riikides, kuhu nad on põgenenud; kutsub vastuvõtvate riikide ametivõime üles lõpetama kõik välja- ja tagasisaatmised Haitile, kuna riigis jätkub inimõiguste ja humanitaarkriis, tagama haitilastele kiiremas korras ilma diskrimineerimiseta juurdepääsu kaitsele ning andma õiglase hinnangu pagulasstaatusele kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ja Cartagena pagulasdeklaratsiooniga;

8.  kutsub Haiti varjupaigataotlejaid vastuvõtvaid riike üles järgima rahvusvahelistes varjupaiga- ja tagasisaatmise konventsioonides sätestatud kriteeriume; tuletab meelde, et Haitile tagasisaatmine on äärmiselt ohtlik ja kujutab endast jätkuvalt ohtu elule seni, kuni Haiti julgeolekutingimused ei ole paranenud;

9.  julgustab komisjoni ja ELi liikmesriike jätkama tihedat koostööd ÜRO Haiti integreeritud esindusega, Haitil viibiva ÜRO meeskonnaga, piirkondlike organisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutustega, et aidata Haitil võtta vastutus pikaajalise stabiilsuse, kestliku arengu ja majandusliku sõltumatuse saavutamise eest;

10.  julgustab liikmesriike, rahvusvahelisi finantsasutusi ja muid üksusi suurendama osamakseid Haiti julgeolekuabi ühisfondi, et toetada koordineeritud rahvusvahelist abi; nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid riiklikele tolli-, piirikontrolli- ja muudele asjaomastele asutustele pideva suutlikkuse suurendamise ja tehnilise toe ning pidevad koolitusvõimalused;

11.  kutsub Haiti ametivõime ja rahvusvahelist üldsust tungivalt üles toetama programme, mille eesmärk on vaesuse kaotamine ning haridusele ja sotsiaalteenustele juurdepääsu tagamine, eriti riigi äärealadel;

12.  väljendab heameelt, et EL eraldas 17 miljonit eurot Haiti ja teiste Kariibi mere piirkonna riikide vähimkaitstud rühmade toetamiseks; kutsub komisjoni üles jätkama Haitile antava humanitaarabi prioriseerimist ja tagama, et Haitile antav humanitaarabi oleks tõhusalt seotud riigi arengustrateegiaga ning tooks otsest kasu abi vajavale elanikkonnale;

13.  nõuab kindlalt, et tõsist toidukriisi silmas pidades tuleks erilist tähelepanu pöörata erakorralisele toiduna antavale abile, eelistades kohalike toiduainete ostmist, et kõnealune abi ei aitaks kaasa riigi väikepõllumajandustootjate ja kohalike kestlike põllumajandusmeetodite kadumisele;

14.  nõuab, et komisjon tagaks süstemaatiliselt kogu abi, sealhulgas humanitaarabi tulemusliku järelevalve, nii et oleks kindlustatud selle kasutamine spetsiifilistes projektides, mille jaoks see on ette nähtud; kordab oma 20. mai 2021. aasta resolutsioonis esitatud nõudmist, mida ei ole veel ellu viidud, et Euroopa Kontrollikoda koostaks auditi ja aruande selle kohta, kuidas ELi vahendeid Haitil kasutatakse; nõuab abisaadetiste jaotusvõrgu läbipaistvuse ja tulemuslikkuse uurimist;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ELi inimõiguste eriesindajale, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja ÜRO peasekretärile, AKV riikide organisatsioonile, AKV‑ELi ministrite nõukogule ja AKVRO‑ELi parlamentaarsele ühisassambleele, CARIFORUMi institutsioonidele ning Haiti valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 15, 12.1.2022, lk 161. (2) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (3) ELT L 289, 30.10.2008, lk 3.