Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 26. veebruari 2018. aasta mitteametlikku dokumenti „Tagasiside ja edasised sammud ELi vabakaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamise ja täitmise tagamise parandamiseks (15‑punktiline tegevuskava),

–  võttes arvesse komisjoni 22. juuni 2022. aasta teatist „Kaubanduspartnerluste jõud: ühiselt rohelise ja õiglase majanduskasvuni“ (COM(2022)0409) (kaubanduse ja kestliku arengu valdkonna läbivaatamise teatis),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioone;

–  võttes arvesse ILO kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, sealhulgas 2015. aasta Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hindamisaruandeid,

–  võttes arvesse 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja selle protokolle,

–  võttes arvesse 1975. aasta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

–  võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2022. aasta teatist, milles käsitletakse inimväärset tööd kogu maailmas üleilmseks õiglaseks üleminekuks ja kestlikuks taastumiseks (COM(2022)0066),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta(1) ja komisjoni 18. veebruari 2021. aasta teatist „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021)0066),

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta küsimust komisjonile ELi kaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide kohta (O‑000098/2017 – B8‑0617/2017),

–  tuletab sellega seoses meelde Madalmaade ja Prantsusmaa 8. mai 2020. aasta mitteametlikku dokumenti kaubanduse, sotsiaalse majandusliku mõju ja kestliku arengu kohta,

–  võttes arvesse oma 17. veebruari 2022. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2021. aasta aruande kohta(2),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes(3),

–  võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmandat tegevuskava, mis avaldati 25. novembril 2020 (JOIN(2020)0017), ja Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2022. aasta resolutsiooni selle kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid ELi kaubanduslepingute rakendamise ja jõustamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. oktoobri 2021. aasta arvamust „Järgmise põlvkonna kaubandus ja kestlik areng – 15 punktist koosneva tegevuskava läbivaatamine“,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2021. aasta oktoobri mitteametlikku dokumenti „ELi kaubanduse sisenõuanderühmade toimimise tugevdamine ja parandamine“,

–  võttes arvesse 2017. aastal avaldatud ILO ja komisjoni käsiraamatut kaubandus- ja investeerimiskorra töösätete hindamise kohta,

–  võttes arvesse 2019. aastal avaldatud käsiraamatut ELi ja Ecuadori vahelise kaubanduslepingu kaubandust ja kestlikku arengut käsitleva peatüki rakendamise kohta,

–  võttes arvesse 2022. aasta mai aruannet Euroopa tuleviku konverentsi lõplike tulemuste kohta, eriti selle ettepaneku 19 lõiget 4,

–  võttes arvesse küsimust komisjonile kaubandust ja kestlikku arengut käsitleva 15‑punktilise tegevuskava komisjonipoolse läbivaatamise tulemuse kohta (O‑000029/2022 – B9‑0021/2022),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et EL on pühendunud avatud ja reeglitel põhinevale kaubandussüsteemile, mis on õiglane, kaasav ja kestlik; arvestades, et ELi kaubanduspoliitika on oluline geomajanduslik vahend; arvestades, et positiivne ja ennetav kaubanduse tegevuskava on Euroopa majandusliku jõukuse, konkurentsivõime, innovatsiooni ja uute kvaliteetsete töökohtade loomise jaoks otsustavalt tähtis;

B.  arvestades, et ELil kui maailma suurimal kaubandusblokil on ainulaadne võimalus teha partnerriikidega üldist ja kahepoolset koostööd, et parandada kaubanduspoliitika ja -lepingute kaudu rahvusvaheliste tööstandardite ja keskkonnareeglite järgimist;

C.  arvestades, et kõik kaasaegsed ELi kaubanduslepingud sisaldavad kaubanduse ja kestliku arengu peatükke; arvestades, et alates 2018. aastast on nende rakendamist ja jõustamist suunanud 15‑punktiline tegevuskava; arvestades, et Euroopa Parlament on süstemaatiliselt nõudnud kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide paremat rakendamist ja tulemuslikku jõustamist ning võimalust kasutada viimase abinõuna sanktsioone;

D.  arvestades, et 2021. aasta juunis algatas komisjon kaubanduse ja kestliku arengu 15 punktist koosneva tegevuskava põhjaliku läbivaatamise, et tugevdada kaubanduslepingute terviklikku mõju, mis aitab koostöös kaubanduspartneritega kestlikku kaubandust toetada;

E.  arvestades, et EL oma kaubanduspoliitika ja välistegevuse kaudu ning Euroopa Parlamendi seadusandliku tegevuse ja parlamentaarse diplomaatia abiga tugevdanud ideed, et kaupade ja teenuste tootmise tingimused inimõiguste, keskkonna, töö ja sotsiaalse arengu seisukohast on sama olulised kui nende kaupade ja teenustega kauplemine;

1.  väljendab heameelt kaubanduse ja kestliku arengu läbivaatamise tulemuste avaldamise üle; rõhutab, et Euroopa Parlament on juba pikka aega nõudnud kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide põhjalikku läbivaatamist ning suuremat keskendumist nende rakendamisele ja jõustamisele; võtab teadmiseks, et komisjon on leidnud, et kuue poliitilise prioriteedi vallas on veel arenguruumi;

2.  võtab rahuloluga teadmiseks komisjoni kavatsuse tugevdada kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rolli koostöövahendina ning kasutada varajast lünkade analüüsi, et teha kodanikuühiskonna osalusel kindlaks riigipõhised rakendamisprioriteedid; märgib, et rakendamislünkade kindlakstegemisel tuleks konsulteerida ILO, ÜRO keskkonnaprogrammi ja mitmepoolsete keskkonnalepingutega; peab üksikasjalikke ja ajaliselt piiritletud rakendamiskavasid soovitud tulemuste saavutamisel kasulikuks vahendiks;

3.  kordab, et enne uute vabakaubanduslepingute läbirääkimiste alustamist on vaja põhjalikku analüüsi; kutsub komisjoni üles lisama sellesse analüüsi kaubanduse ja kestliku arengu peatükiga seotud sisu;

4.  toetab komisjoni kava võtta kõigis vabakaubanduslepingutes arvesse kestlikkust, et aidata majandust CO2‑neutraalseks muuta ning seada prioriteediks keskkonnakaupade ja -teenuste turulepääs ning ligipääs toorainele ja energiakaupadele, mis on CO2‑neutraalse majanduse toimimiseks hädavajalikud, tingimusel et seejuures järgitakse kestlikke tavasid, ei kahjustata kolmandate riikide inimõigusi, töötajate õigusi ega keskkonda ning järgitakse ÜRO vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtet; nõuab põhjalikke kestliku mõju hindamisi, et teha kindlaks kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidest väljapoole jäävad sätted, mis avavad kestlikkuse eesmärkide saavutamiseks uusi võimalusi või võivad nende saavutamist ohustada;

5.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on nõudnud ELi delegatsioonide rolli tugevdamist kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste täitmise järelevalves; nõuab, et ELi delegatsioonidele eraldataks selleks piisavad rahalised vahendid ja inimressursid ning et komisjoni talitustes tehtaks sujuvat tööd, et tagada piisav osalemine kaubandusega seotud kestlikkusprobleemide lahendamisel, ning et kestliku arengu edendamiseks koordineeritaks ja viidaks ellu suutlikkuse suurendamise programme; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parimal moel rakendama Euroopa tiimi lähenemisviisi, et tagada partnerriikidega kaubanduse kestlikkuse küsimustes koostöö tegemisel kooskõlastatus ja sidusus;

6.  väljendab heameelt kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku ametikoha loomise ja ümberkujundatud ühtse kontaktpunkti üle, mis on olulised sammud kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste kindlamaks täitmiseks; tuletab meelde komisjoni lubadust pidada turulepääsuga seotud kohustuste väidetavaid rikkumisi kaubanduse ja kestliku arengu sätete väidetavate rikkumistega võrdselt tähtsaks; märgib, et praeguseks on ühtse kontaktpunkti kaudu esitatud ainult üks kaebus kaubanduse ja kestliku arengu rikkumiste kohta; rõhutab, kui oluline on lisada tulevastesse kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidesse selged ja täpsed kohustused;

7.  toetab sisenõuanderühmade tugevamat struktureeritud rolli kaubanduslepingute kõigis etappides ning nõuab tungivalt, et neile antaks järelevalveroll kõigi vabakaubanduslepingute kestlikkust mõjutavate küsimuste konkreetsel rakendamisel, kaasa arvatud rakendamise tegevuskavade järelevalve; nõuab, et sisenõuanderühmadele eraldataks piisavalt rahalisi vahendeid ja tehnilist abi, et nad saaksid oma ülesandeid nõuetekohaselt täita; rõhutab, et Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjon (INTA) on võtnud kohustuse korraldada igal aastal sisenõuanderühmade esindajatega arutelu; on seisukohal, et ühelt poolt Euroopa Parlamendi järelevalverühmade ja alaliste raportööride ning teiselt poolt sisenõuanderühmade tihedam teabevahetus on mõlema jaoks märkimisväärne väärtus; nõuab toimivate sisenõuanderühmade loomist ka partnerriikides ja -piirkondades kooskõlas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitustega ning ELi sisenõuanderühmade arvamustega; väljendab heameelt asjaolu üle, et sisenõuanderühmad võivad esitada ka kollektiivseid kaebusi ning et ELis asuv kaebuse esitaja võib juhtida tähelepanu partnerriigis asuva üksuse kaubanduse ja kestliku arenguga seotud probleemidele; kutsub komisjoni üles tagama, et lisaks sisenõuanderühmadele saaksid kollektiivseid kaebusi esitada ka kodanikuühiskonna organisatsioonid;

8.  rõhutab, et kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide jõustamise edasine ühtlustamine riikidevaheliste vaidluste üldise lahendamisega ning nõuete täitmise etapi laiendamine kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidega seotud vaidlustele toob kaasa eksperdikomisjoni aruannete soovituste parema rakendamise ja jõustamise; on seisukohal, et riiklikult kindlaksmääratud panused kui Pariisi kokkuleppe osaliste konkreetsed kohustused peaksid olema oluline tegur selle hindamisel, kas Pariisi kokkulepet on rikutud; nõuab, et selliste vaidluste eest vastutavatel vahekohtunikel oleksid asjaomastes valdkondades tõendatud eksperditeadmised;

9.  rõhutab, kui oluline on korraldada vabakaubanduslepingute kõigi sätete keskkonna- ja sotsiaalse mõju järelhindamine ning vaadata läbi kaubanduse ja kestliku arengu sätete mõjusus;

10.  väljendab heameelt asjaolu üle, et lõppdokumenti on lisatud Euroopa Parlamendi pikaajaline üleskutse kasutada kaubandussanktsioone viimase abinõuna kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste, nimelt ILO tööalaste aluspõhimõtete ja õiguste tõsiste rikkumiste ning Pariisi kokkuleppe oluliste rikkumiste korral; loodab, et 2022. aasta detsembris toimuval bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsil täidetakse tingimused, et muuta konventsioon jõustatavaks, nagu on ette nähtud kaubanduse ja kestliku arengu läbivaatamist käsitlevas teatises;

11.  märgib, et komisjon ei ole esitanud kaubanduse ja kestliku arengu peatüki näidist, ning võtab samas teadmiseks, et kõik kaubanduse ja kestliku arengu läbivaatamise teatise elemendid tuleb vormistada kohandatult, sõltuvalt asjaomasest kaubanduspartnerist;

12.  loodab, et kaubanduse ja kestliku arengu 15‑punktilise tegevuskava läbivaatamise tulemused kajastuvad kõigis ELi kaubanduslepingutes, mille üle peetakse läbirääkimisi, samuti tulevastes kaubanduslepingutes, mis esitatakse parlamendile nõusoleku saamiseks, aga ka kõigi kehtivate vabakaubanduslepingute ajakohastamisel, kasutades kehtivates lepingutes sisalduvaid spetsiaalseid läbivaatamisklausleid või muid asjakohaseid menetlusi;

13.  peab kaubanduse ja kestliku arengu läbivaatamise tulemust oluliseks sammuks selle tagamisel, et kaubanduslepingud vastaksid Euroopa Parlamendi pikaajalistele nõudmistele ning kodanikuühiskonna ja kodanike ootustele, tagades samas, et ELi kaubanduslepingud jäävad partnerite jaoks läbiräägitavaks ja huvipakkuvaks;

14.  kavatseb ka edaspidi pidevalt tõhustada parlamentaarset tööd kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste ja nende rakendamise kontrollimisel kaubanduslepingute kogu olelusringi jooksul, sealhulgas spetsiaalsete järelevalverühmade, Euroopa Parlamendi parlamentaarsete erimissioonide ja koos partnerriikidega moodustatavate võimalike parlamentaarsete järelevalvekomisjonide kaudu; palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile INTA‑komisjoni või spetsiaalsete järelevalverühmade kaudu korrapäraselt aru kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste täitmisel tehtud edusammudest ja nende rakendamisest partnerriikides;

15.  rõhutab, et selleks, et kaubanduslepingutega loodud majanduslikud võimalused tooksid kasu nii naistele kui ka meestele, tuleb sooline võrdõiguslikkus integreerida kogu protsessi, alates kestlikkuse mõjuhinnangust kuni rakendamiseni, sealhulgas spetsiaalsete soolist võrdõiguslikkust käsitlevate peatükkide kaudu;

16.  kordab, et nagu kaubanduspoliitika läbivaatamisel osutatud, peaksid kõik ELi tulevased vabakaubanduslepingud sisaldama kaubanduse ja kestliku arengu peatükiga seotud peatükki kestlike toidusüsteemide kohta;

17.  rõhutab, et EL kui maailma suurim kaubandusblokk peab tegema ulatuslikke ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni nõuetele vastavaid jõupingutusi, kui ta kavandab täiendavaid autonoomseid vahendeid, et toetada ülemaailmseid kliimameetmeid, võidelda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja raadamise vastu, parandada loomade heaolu, kehtestada normid ettevõtete kestlikkuse, hoolsuskohustuse ja sunniviisilise töö kohta, edendada ringmajandust ja üleminekut rohelisele energiale, tagada inimväärne töö kogu maailmas ning julgustada oma kaubanduspartnereid neid reegleid järgima, kasutades dialoogi ja tariifseid soodustusi; kutsub komisjoni üles kasutama kaubanduse ja kestliku arengu peatükke, et edendada hargmaiseid ettevõtteid ja sotsiaalpoliitika põhimõtteid käsitlevas kolmepoolses deklaratsioonis sisalduvate ILO konventsioonide ratifitseerimist;

18.  rõhutab, et mitmepoolne tegevus on parim viis ülemaailmseks üleminekuks CO2-neutraalsele, kaasavale ja kestlikule majandusele, kus austatakse töötajate õigusi, ning nõuab tungivalt, et EL tõhustaks oma sellealast tööd mitmepoolsel tasandil, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsioonis ning edendades tihedamat koostööd ILO, ÜRO keskkonnaprogrammi ja mitmepoolsete keskkonnalepingutega;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile, ÜRO Keskkonnaprogrammile ja mitmepoolsetele keskkonnalepingutele.

(1) ELT C 425, 20.10.2021, lk 155. (2) ELT C 342, 6.9.2022, lk 191. (3) ELT C 162, 10.5.2019, lk 9. (4) ELT C 347, 9.9.2022, lk 150.