Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembril 2016. aasta ühisteatist „Ookeanide rahvusvaheline majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ (JOIN(2016)0049),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2018. aasta resolutsiooni ookeanide rahvusvahelise majandamise kohta: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava 2030. aastaks seatud kestliku arengu eesmärkide kontekstis(2),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 24. juuni 2022. aasta ühisteatist ELi ookeanide majandamise tegevuskava kohta „Suunavõtt kestlikule sinisele planeedile“ (JOIN(2022)0028),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380), sealhulgas eesmärki luua 2030. aastaks sidus võrgustik, mis hõlmab 30 % ELi merekaitsealadest ja parlamendi 9. juuni 2021. aasta resolutsiooni selle kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik(5) (edaspidi „Mereruumi planeerimise raamistiku direktiiv“),

–  võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni mereprügi mõju kohta kalandussektorile(6),

–  võttes arvesse oma 3. mai 2022. aasta resolutsiooni kalandus- ja vesiviljelussektori keskse rolli kohta ELis kestliku sinise majanduse poole liikumisel(7),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni Jaapani otsuse kohta jätkata vaalapüüki hooajal 2015–2016(8) ja 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni vaalapüügi kohta Norras(9),

–  võttes arvesse komisjoni programmi „Euroopa horisont“ projekti „Operatsioon Meritäht 2030. Meie ookeanide ja vete taaselustamine“,

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatist „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” (COM(2007)0575),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vahelist partnerluslepingut Cotonou lepingu järgsete läbirääkimiste järel,

–  võttes arvesse, et ratifitseeriti ja jõustus 2010. aastal vastu võetud rahvusvaheline konventsioon ohtlike ja kahjulike ainete mereveo kohta, millega muudeti 1996. aastal vastu võetud varasemat õigusakti;

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni pealkirjaga „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“, mis võeti vastu 25. septembril 2015 New Yorgis toimunud ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel, ning eelkõige ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärki nr 14, millega ergutatakse ookeanide, merede ja mereressursside kaitset ja säästvat kasutamist,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja 2015. aasta Pariisi kokkulepet, mis jõustus 4. novembril 2016,

–  võttes arvesse 13. novembril 2021. aastal vastu võetud UNFCCC Glasgow’ kliimapakti,

–  võttes arvesse 29. detsembril 1993. aastal jõustunud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS), mis allkirjastati 10. detsembril 1982 Montego Bays Jamaical ja mis jõustus 16. novembril 1994,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel loodud Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni volitusi ja 1994. aasta lepingut ÜRO mereõiguse konventsiooni XI osa rakendamise kohta,

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) 24. septembri 2019. aasta eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

–  võttes arvesse ÜRO algatust „Ookeaniteaduste dekaad kestliku arengu hüvanguks (2021–2030)“,

–  võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi 2019. aasta mai ülemaailmset hindamisaruannet bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kohta,

–  võttes arvesse 9.–11. veebruaril 2022 Prantsusmaal Brestis toimunud maailmamere tippkohtumist,

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaassamblee 2. märtsil 2022. aastal Nairobis vastu võetud resolutsiooni „Lõpp plastireostusele. Liikumine rahvusvahelise õiguslikult siduva dokumendi suunas“,

–  arvestades ÜRO Peaassamblee 24. detsembri 2017. aasta resolutsiooni rahvusvahelise õiguslikult siduva instrumendi väljatöötamise kohta ÜRO mereõiguse konventsiooni raames seoses mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamisega väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel,

–  võttes arvesse 27. juunist 1. juulini 2022 Lissabonis toimunud ÜRO kõrgetasemelist konverentsi kestliku arengu eesmärgi nr 14 rakendamise toetamiseks (ÜRO ookeanikonverents) ning sellele järgnenud Lissaboni deklaratsiooni vastuvõtmist,

–  võttes arvesse seitsmendat kõrgetasemelist konverentsi „Meie ookean“, mille korraldasid ühiselt Palau Vabariik ja Ameerika Ühendriigid 13.–14. aprillil 2022,

–  võttes arvesse 5.–17. detsembril 2022 Montrealis toimuvat ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsi (COP15),

–  võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingut kahjulike kalandussubsiidiumide kaotamise kohta, mis võeti vastu WTO 12. ministrite konverentsil 17. juunil 2022,

–  võttes arvesse 2022. aasta septembris Maailma Merefoorumil vastu võetud Bizerte deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 26. septembri 2022. aasta eriaruannet nr 20/2022 „ELi meetmed ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks. Kontrollisüsteemid on paigas, kuid neid on nõrgestanud liikmesriikide ebaühtlane kontroll ja sanktsioonid“,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2020. aasta teatist „ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil“ (COM(2020)0741),

–  võttes arvesse oma 16. veebruar 2022. aasta resolutsiooni avamere taastuvenergia Euroopa strateegia kohta(10),

–  võttes arvesse kontrollikoja 26. novembri 2020. aasta eriaruannet nr 26/2020 „Merekeskkond. ELi kaitse on laialdane, kuid mitte põhjalik“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni Antarktika merekaitsealade loomise ja Lõuna-Jäämere elurikkuse kaitsmise kohta(11),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2021. aasta resolutsiooni avamere tuuleparkide ja muude taastuvenergiasüsteemide mõju kohta kalandussektorile(12),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Parlament on välja kuulutanud kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra ning võtnud kohustuseks kiiresti ja sihipäraselt tegutseda, et selle ohu vastu võidelda ja see peatada, enne kui on liiga hilja; arvestades, et elurikkuse kadumine ja kliimamuutused on üksteisega seotud ja võimendavad üksteist, ohustades võrdsel määral elu meie planeedil, ning seetõttu tuleks mõlemad probleemid kiiresti korraga lahendada;

B.  arvestades, et looduskeskkond halveneb inimkonna ajaloos seni olematu kiirusega ja seni olematus mahus; arvestades, et kogu maailmas on väljasuremisohus hinnanguliselt miljon liiki; arvestades, et ELi loodusdirektiivides käsitletud liikide puhul on ainult 23 % ja elupaikade puhul 16 % kaitsestaatus soodne;

C.  arvestades, et ookean katab 71 % Maa pinnast, toodab poole meie hapnikust, neelab kolmandiku CO2 heitkogustest ja 90 % kliimasüsteemi liigsest soojusest(13) ning etendab kliimakriisi kontekstis ainulaadset ja olulist rolli kliimaregulaatorina;

D.  arvestades, et maailmas valitseb kliima- ja keskkonnakriis, mis nõuab ülemaailmseid lahendusi, mille abil tehakse kindlaks ühised probleemid, sünergiad ja koostöövaldkonnad;

E.  arvestades, et arvatavasti suurima elurikkuse meie planeedil võib leida süvamerest, mis sisaldab umbes 250 000 tuntud ja veel palju tundmata liike, kusjuures vähemalt kaks kolmandikku maailma mereliikidest on siiani tuvastamata(14);

F.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on maailma suurim merepiirkond, võttes arvesse ka ülemeremaade ja -territooriumide merealasid;

G.  arvestades, et ookean aitab kaasa ka toiduga kindlustatusele ja tervisele, pakkudes enam kui 3 miljardile inimesele peamist valguallikat, pakkudes taastuvenergiat ja maavarasid, luues töökohti rannikualade kogukondades, võimaldades meie kaupade transporti ja hõlbustades meie interneti-suhtlust;

H.  arvestades, et ookean on praegu inimtegevuse, sealhulgas ülepüügi ja kahjulike püügimeetodite, nagu põhjapüügi, reostuse, tööstusliku kaevandamise ja kliimakriisi tõttu tugeva surve all, mis põhjustab pöördumatut kahju, nagu ookeanide soojenemine, meretaseme tõus, hapestumine, hapnikusisalduse vähendamine, rannikuerosioon, merereostus, merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ülekasutamine, elupaikade kadumine ja seisundi halvenemine ning biomassi vähendamine, mis mõjutab ka inimeste ja loomade ning muude organismide tervist ja ohutust;

I.  arvestades, et valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma andmetel on mere bioloogiline mitmekesisus tõsiselt ohustatud; arvestades, et Euroopa Keskkonnaamet on hoiatanud Euroopa merekeskkonna praeguse halvenemise eest ja vajaduse eest kiiresti taastada meie mereökosüsteemid, käsitledes inimtegevuse mõju merekeskkonnale; arvestades, et mereelu koondumispaigad, näiteks korallrahud, mangroovid ja mererohuga kaetud alad, on tõsiselt degradeerunud ning et neid ohustavad kliimamuutused ja reostus;

J.  arvestades, et Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamata jätmisel oleks tohutu keskkonnamõju ja majanduslik kulu, sealhulgas suureneks tõenäosus jõuda murdepunktideni, kus temperatuuritasemed hakkavad piirama looduse võimet ookeanis süsinikku absorbeerida;

K.  arvestades, et vaalad suurendavad ökosüsteemide tootlikkust ja neil on oluline osa süsiniku kogumisel atmosfäärist; arvestades, et iga suur vaal seob oma elu jooksul keskmiselt 33 tonni CO2; arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi arvutused lubavad väita, et kui vaalade arvul lastaks uuesti jõuda vaalapüügieelsele tasemele, siis hakkaks kiiresti kasvama ka kliimapositiivne fütoplankton, mille tulemusena kogutaks aastas sadu miljoneid tonne CO2, mis on võrdne olukorraga, kus äkitselt ilmuks kusagilt välja 2 miljardit täiendavat puud(15); arvestades, et vaalade kaitse peaks olema rahvusvahelise ookeanide majandamise prioriteet;

L.  arvestades, et ookeani tuleb rahvusvahelisel tasandil tunnustada kui ülemaailmset ühishüve ning seda tuleb kaitsta selle ainulaadse iseloomu, vastastikuse seotuse ja selle pakutavate oluliste ökosüsteemiteenuste tõttu, millest sõltub praeguste ja tulevaste põlvkondade ellujäämine ja heaolu;

M.  arvestades, et ELi äärepoolseimad piirkonnad ja saared aitavad tänu oma geograafilistele ja spetsiifilistele iseärasustele ELil ära kasutada ookeani geostrateegilist, keskkonnaalast, majanduslikku ja kultuurilist mõõdet ning panna liidule vastutus; arvestades, et võrreldes ülejäänud ELi ja ülejäänud arenenud maailmaga on äärepoolseimad piirkonnad ja saared kliimamuutustest ja säästvast arengust kõige enam mõjutatud;

N.  arvestades, et Euroopa Keskkonnaamet on määratlenud ookeanide majandamise kui „maailma ookeanide ja nende ressursside majandamise ja kasutamise viisil, mis hoiab neid tervena, tootlikult, ohutult, turvaliselt ja vastupidavalt“(16);

O.  arvestades, et ELi sinine majandus pakub 4,5 miljonit otsest töökohta ning hõlmab kõiki ookeanide, merede ja rannikualadega seotud tööstusharusid ja sektoreid, nagu laevandus, reisijate meretransport, kalandus ja energiatootmine, samuti sadamaid, laevatehaseid, rannikuturismi ja maismaa vesiviljelust; arvestades, et ookeanidega seotud majandusküsimused on Euroopa rohelise kokkuleppe paketi ja taastamiskava oluline osa, ning arvestades, et kestliku sinise majanduse arendamine seoses mereökosüsteemidega võib oluliselt hoogustada majandusarengut ja töökohtade loomist, eriti ranniku- ja saareriikides ja -piirkondades ning äärepoolseimates piirkondades(17);

P.  arvestades, et 2022. aasta veebruaris Brestis toimunud maailmamere tippkohtumisel käivitasid Prantsusmaa ja Colombia sinise süsiniku ülemaailmse koalitsiooni ning loodi ambitsioonikas koalitsioon mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise küsimustes väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel;

1.  nõuab, et EL oleks esirinnas ookeanide kaitsmisel, mereökosüsteemide taastamisel ning teadlikkuse suurendamisel selle kohta, milline oluline roll on ookeanil inimestele ja loomadele elamiskõlbliku planeedi säilitamisel ning arvukate hüvede kohta, mida see meie ühiskonnale toob; peab sellega seoses oluliseks parandada meie suhteid ookeaniga; ergutab komisjoni edendama ookeanide kaitse küsimuste paremat lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse, sealhulgas eelseisvatel kliimakonverentsidel ja bioloogilise mitmekesisuse konverentsidel, eelkõige COP15-l ja COP27-l;

2.  väljendab pettumust asjaolu üle, et viiendal valitsustevahelisel konverentsil siiski ei võetud avamerelepingut vastu, tunnistades samas, et edusamme selles osas on tehtud; peab hädavajalikuks tagada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ka väljaspool riikide jurisdiktsioone, et kaitsta, säilitada ja taastada mereelustikku ning kasutada ühiseid ookeaniressursse õiglaselt ja kestlikult; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viivitamata jätkama avamerelepingu üle peetavaid läbirääkimisi, et võtta vastu sihiteadlik lähenemisviis läbirääkimistele, mille eesmärk on sõlmida leping, mis käsitleb mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel ning millega tagatakse ulatuslik, tõhus ja tulevikukindel rahvusvaheline raamistik, mis on ülioluline, et saavutada eesmärk säilitada vähemalt 30 % ookeanidest ja meredest kogu maailmas;

3.  rõhutab, et lepinguosaliste konverentsil peaks olema täielik pädevus võtta vastu merekaitsealade tõhusaid majandamiskavu ja -meetmeid, ning on kindlalt seisukohal, et mis tahes osalemisest loobumise mehhanismid kahjustaksid merekaitsealaseid jõupingutusi; rõhutab lisaks, et leping peaks sisaldama ka õiglast ja erapooletut mehhanismi merelist päritolu geneetilistele ressurssidele juurdepääsuks ja nendest saadava kasu jagamiseks ning pakkuma piisavat rahastamist, et toetada lepingu põhifunktsioone, samuti rahalist, teaduslikku ja tehnilist toetust riikidele, kes seda vajavad, pakkudes suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia siiret; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ookeani kui ülemaailmse ühise hüve mõiste lisamist tulevaste deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepingute preambulisse, eriti lepingusse, mis käsitleb mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel;

4.  rõhutab, et eelseisvad kliimakonverents (COP27) ja bioloogilise mitmekesisuse konverents (COP15) on üliolulised, et tagada kliimamuutuste vastases võitluses ookeanidele keskendumine ning Pariisi kokkuleppe ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärkide täielik saavutamine; tunnistab, et meie ookeanide ja merede hea seisund on ülioluline, et säilitada nende roll kliimamuutuste leevendamisel ja täita Pariisi kokkuleppe temperatuurieesmärk; kordab oma ELile esitatud nõudmist nõuda COP15-l kõrgete sihtidega 2020. aasta järgse üleilmse elurikkuse raamistiku loomist, mille eesmärk on peatada ja pöörata ümber bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas vähemalt 30 % suuruse õiguslikult siduva üleilmse taaste- ja kaitse-eesmärgi seadmist 2030. aastaks;

ELi ja rahvusvaheline ookeanide parem majandamine

5.  on seisukohal, et ookeanide seisundi halvenemise vastu võitlemine nõuab märkimisväärseid ühiseid pingutusi; nõuab ülemaailmset, süsteemset, integreeritud ja sihiteadlikku majandamist;

6.  kutsub seetõttu veel kord komisjoni ja liikmesriike üles toetama rahvusvahelist moratooriumi süvamerepõhja kaevandamisele(18);

7.  rõhutab, kui oluline on saada Euroopa poliitikavaldkondades ülevaade maa ja mere vahelistest seostest, sealhulgas intensiivsest põllumajandusest tingitud lämmastiku- ja fosforilekkest ning plastireostusest; rõhutab lisaks, kui oluline on tagada terviseühtsuse põhimõtte integreerimine, tunnistades inimeste, loomade ja keskkonna tervise vahelisi seoseid;

8.  kordab oma muret selle pärast, et säästva kalapüügi partnerluslepingutega antav valdkondlik toetus ei too sageli otsest kasu kolmandates riikide kohalikule kalandussektorile ja rannikukogukondadele; kordab oma üleskutset komisjonile tagada, et sellised lepingud oleksid kooskõlas kestliku arengu eesmärkide, ELi keskkonnaalaste kohustuste ja ELi ühise kalanduspoliitika eesmärkidega; nõuab tungivalt, et EL suurendaks seoses säästva kalapüügi partnerluslepingutega läbipaistvust, andmete kogumist (eelkõige püügi, laevade registreerimise ja töötingimuste kohta) ja aruandlusnõudeid ning looks tsentraliseeritud sotsiaal-majandusliku andmebaasi, mis hõlmab kõiki ELi laevu, olenemata nende tegevuskohast;

9.  rõhutab, et üleilmsesse ookeanide majandamisse tuleb integreerida tööõiguse ja inimõiguste arvessevõtmine merenduses; kutsub komisjoni üles võtma sihipäraseid meetmeid, et edendada ülemaailmses kalandussektoris inimväärse töö standardeid, tunnistades, et töö- ja inimõiguste rikkumised ning mittesäästlik ja hävitavate tagajärgedega kalapüük, eelkõige ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük (ETR-kalapüük), on omavahel seotud;

10.  kutsub nõukogu ja selle roteeruvaid eesistujariike üles töötama välja ja rakendama pikaajalist strateegilist visiooni merendusküsimustes, et muuta EL ülemaailmseks liidriks ookeani kestliku arengu alal ning eelkõige ookeani ja selle ökosüsteemide kaitsmisel, et tulla toime praeguste keskkonna- ja kliimakriisidega;

11.  tuletab meelde poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet, mida EL ja selle liikmesriigid on kohustunud järgima ning mille eesmärk on minimeerida vastuolusid ja luua sünergiat ELi eri poliitikavaldkondade vahel; rõhutab sellega seoses ELi arengupoliitika keskset rolli, mis peaks aitama partnerriikidel saavutada eespool nimetatud ühiseid ookeani ja inimkonnaga seotud eesmärke;

12.  rõhutab, kui oluline on kaitsta vaalapopulatsioone nii elurikkuse kui ka kliima seisukohast; toetab kindlalt tööndusliku vaalapüügi ülemaailmse moratooriumi jätkumist ja samuti vaalatoodetega rahvusvahelise kauplemise keelamist; kutsub Jaapanit, Norrat ja Islandit üles vaalapüüki lõpetama; nõuab, et EL tegeleks vaalade ja muude vaalaliste elu ohustavate ohtudega, nende hulgas kokkupõrked laevadega, võrkudesse takerdumine, vees leiduvad plastijäätmed ja mürasaaste;

Säilitamine kliima- ja keskkonnakriiside korral

13.  kordab elurikkuse strateegiast lähtuvat seisukohta, et parlament toetab kindlalt ELi eesmärke kaitsta vähemalt 30 % ELi merealadest ja kaitsta rangelt vähemalt 10 % ELi merealadest; ootab, et uue ELi looduse taastamist käsitleva õigusaktiga tagataks kahjustatud mereökosüsteemide taastamine, võttes arvesse, et terved mereökosüsteemid suudavad kaitsta ja taastada elurikkust ning leevendada kliimamuutusi, pakkudes mitmeid ökosüsteemiteenuseid; kordab oma nõudmist seada eesmärk taastada vähemalt 30 % ELi maismaast ja meredest, mis tähendab rohkemat kui lihtsalt kaitset;

14.  kordab oma täielikku toetust kahe uue merekaitseala loomisele, mis hõlmavad enam kui 3 miljonit km² Ida-Antarktikas ja Weddelli merel(19); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunduvalt suurendama pingutusi selle saavutamiseks;

15.  toetab ELi taotlust saada Arktika Nõukogus vaatleja staatus; nõuab Arktika piirkonna tõhusamat kaitset, sealhulgas naftauuringute ja võimalikult kiiresti ka gaasiuuringute keelustamist;

16.  kordab, et toetab merekaitsealadel igasuguse keskkonda kahjustava tööstusliku kaevandamise, nagu kaevandamine ja fossiilkütuste kaevandamine, keelustamist; kordab oma nõudmist, et EL algataks ja rahastaks teadusuuringute programme, et kaardistada süsinikurikkad mereelupaigad ELi vetes ja määrata nende põhjal kindlaks rangelt kaitstud merekaitsealad, et kaitsta süsiniku sidujaid meres ja need taastada vastavalt UNFCCC-le, ning kaitsta ja taastada ökosüsteeme, eelkõige merepõhjas asuvaid ökosüsteeme, kooskõlas merestrateegia raamdirektiiviga, ja kaitsta neid inimtegevuse eest, mis võib olla häiriv ja mille tõttu võib eralduda süsinikku veesambasse, näiteks põhjapüügitegevused;

17.  kordab, et püügitegevus ja vesiviljelus peavad kogu maailmas olema keskkonnakestlikud ning neid tuleb majandada viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ning toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega; rõhutab, et teaduslike ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumine on kalavarude kestliku majandamise seisukohast äärmiselt oluline; peab kahetsusväärseks, et komisjoni hiljutine, 15. septembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1614 võeti vastu ebapiisavate andmete põhjal ja sidusrühmadega ebapiisavalt konsulteerides; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks oma otsuse läbi, võttes arvesse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu peatset nõuannet, mis avaldatakse 2022. aasta novembris, ja oodates seni, kuni sotsiaal-majanduslik mõjuhinnang on kättesaadav;

18.  rõhutab tungivat vajadust ühtlustada rannikualade sinise süsiniku ökosüsteemide (mangroovid, loodetevööndis asuvad sooldunud märgalad ja mererohud) integreerimist Euroopa rohelisse kokkuleppesse ning ergutab komisjoni jätkama tööd, et määrata kindlaks töökindlad, läbipaistvad ja teaduspõhised meetodid nende ökosüsteemide abil süsinikdioksiidi eemaldamise ja nendest ökosüsteemidest tuleneva heite nõuetekohaseks arvestamiseks viisil, mis ei kahjusta muid bioloogilise elurikkuse eesmärke;

19.  rõhutab, et äärepoolseimad piirkonnad ja saared on ookeaniga seotud probleemide lahendamisel väga olulised, ning nõuab, et EL suurendaks nende rolli lahenduste leidmisel kliimamuutustega kohanemiseks, merekeskkonna elurikkuse kaitsmiseks ja kestlikule sinisele majandusele üleminekuks, sealhulgas edendades ökosüsteemipõhiseid lahendusi; nõuab, et EL kaasaks äärepoolseimad piirkonnad paremini ookeanistrateegiatesse, sealhulgas integreeritud merenduspoliitika raames;

20.  tuletab meelde, kui oluline ja kiireloomuline on vähendada ja vältida mereprügi, kuna plastijäätmed moodustavad 80 % kogu merereostusest ning ookeanides on plasti hinnanguliselt 75–199 miljonit tonni ja see kogus võib 2040. aastaks kolmekordistuda, kui ei võeta sisulisi meetmeid, nagu on märkinud ÜRO Keskkonnaprogramm(20); väljendab heameelt selle üle, et peetakse aktiivselt läbirääkimisi plastireostust käsitleva ülemaailmse lepingu üle, ning kutsub ÜRO liikmesriike üles saavutama kaugeleulatuvate eesmärkidega ja tõhusat kokkulepet hiljemalt 2024. aastaks; rõhutab vajadust tegeleda plastireostusega, vähendades jäätmeid nende tekkekohas, piirates esmajärjekorras plasti kasutamist ja tarbimist ning suurendades ringlust; väljendab lisaks toetust saastest puhastamise meetmetele; juhib tähelepanu plastimajandusele ja selles majandusharus tootmise hüppelisele kasvule viimastel aastakümnetel; nõuab süsteemset lähenemisviisi, et asjakohaselt tegeleda keskkonna plastireostusega, sealhulgas mikroplastiga; nõuab rahvusvahelisi meetmeid, et teha lõpp tuuma- ja sõjalistele jäätmetele ookeanides, ning praktilisi lahendusi, et piirata nende praegust mõju keskkonnale ja tervisele;

21.  väljendab heameelt hiljuti vastu võetud WTO kalandustoetuste kokkuleppe üle, mille kõik osalised peaksid kiiresti ratifitseerima, kuid peab kahetsusväärseks, et ei saavutatud kokkulepet piirata toetusi, mis suurendavad ülepüüki ja laevastiku liigset püügivõimsust; palub komisjonil saavutada WTOga viivitamata uus kokkulepe; rõhutab, et püügitegevus peab toimuma säästval viisil, tagades, et kalapüügi negatiivne mõju mere ökosüsteemile on võimalikult väike ning vältides keskkonnaseisundi halvenemist, mis on ühise kalanduspoliitika üks eesmärke; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid liigse püügivõimsuse ja ülepüügi vastu, sealhulgas keelama toetused, mis soodustavad liigset püügivõimsust ja ülepüüki;

22.  rõhutab, et ETR-kalapüük ja ülepüük kujutavad endast märkimisväärset ohtu säästvale kalapüügile ja mereökosüsteemide säilenõtkusele; väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle järgida ETR-kalapüügi suhtes täisleppimatust, kuid võtab murega teadmiseks kontrollikoja eriaruandes nr 20/2022 toodud järelduse, mille kohaselt ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks kehtestatud kontrollisüsteemide tõhusust vähendab kontrollide ja sanktsioonide ebaühtlane kohaldamine liikmesriikides; kutsub liikmesriike üles parandama ELi ETR-kalapüügi määruse(21) rakendamist ja võtma järelmeetmeid kontrollikoja soovituste suhtes ning tagama ebaseadusliku kalapüügi korral hoiatavate karistuste kohaldamine;

23.  on lisaks mures ETR-kalapüügi juhtumite pärast ELi vetest väljaspool; nõuab tugevat ülemaailmset hoiatavate sanktsioonide süsteemi ja mitmekülgset lähenemisviisi kõnealuse kalapüügi vastu võitlemiseks; rõhutab, et on vaja piirata mugavuslippude kasutamist ja ümberregistreerimist ning tuleb tegeleda merel toimuvate ümberlaadimiste probleemiga; kutsub komisjoni üles tõhusalt edendama läbipaistvust äristruktuuride tulusaavate omanike suhtes ning nõuab, et EL suurendaks laiemas plaanis korruptsioonivastase võitluse alast suutlikkust, edendades riikide ametiasutuste vahelist ja rahvusvahelist koostööd, parandades ELi toetusel arengumaade kalandusinspektorite järelevalvetegevust ning toetades piirkondlikke seire-, kontrolli- ja järelevalvekeskusi ja rakkerühmi;

Kestliku sinise majanduse edendamine

24.  tunnistab, et ookeanide hea seisund on oluline paljude tegevuste pikaajalise kestlikkuse tagamiseks, alates kalandusest kuni turismini ja teadusuuringutest laevanduseni; väljendab heameelt selle üle, et täielikult kestlikul sinisel majandusel on potentsiaal tuua kaasa kestlik areng ja luua töökohti, ning rõhutab, et oluline on toetada neid sektoreid kestlikumaks muutumisel ja Euroopa rohelise kokkuleppe uute standarditega kohanemisel;

25.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täiel määral rakendama mereruumi planeerimise direktiivi, võttes arvesse kogu merendusega seotud majandustegevust, sealhulgas kalandust, avamere energiarajatisi, meretransporditeid, liikluseraldusskeeme, sadamate arendamist, turismi ja vesiviljelust integreeritud ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisi abil, mis tagab mereökosüsteemide kaitse; kordab, et direktiivi ühtseks rakendamiseks on vaja täiendavaid pingutusi, milleks kutsutakse liikmesriike üles kohaldama oma planeerimisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et olla eeskujuks mereruumi planeerimise ülemaailmsele kasutuselevõtule;

26.  tuletab meelde, et lisaks CO2-le ja NO2-le peaks meretranspordi süsinikuheite vähendamine hõlmama metaaniheidet, kuna metaani toime on 20-aastase ajavahemiku jooksul üle 80 korra tugevam kui süsinikdioksiidil, ja sellega on see kasvuhoonegaaside seas tähtsuselt teisel kohal ning selle arvele langeb umbes neljandik praegusest ülemaailmsest kliimasoojenemisest;

27.  juhib tähelepanu sellele, et must süsinik on nii õhusaasteaine kui ka lühiajalise kliimamõjuga saasteaine, mis tekib põlemisel koos tahkete osakestega, millel on märkimisväärne soojendav toime ning mis on laevade põhjustatud kliimasoojenemise suuruselt teine tegur; rõhutab, kui oluline on kaitsta eelkõige Arktikat laevanduse heitkoguste ja tahkete osakeste eest, ning tuletab meelde, et 13. oktoobri 2021. aasta ühisteatises võttis EL kohustuse „juhtida tegevust, mille eesmärk on heite- ja saastevaba laevandus Põhja-Jäämerel, kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide ja paketiga „Eesmärk 55““(22); nõuab, et EL annaks hoogu rahvusvahelisel tasandil ja töötaks konkreetsete meetmete vastuvõtmise nimel, et saavutada Arktikas heite- ja saastevaba laevandus;

28.  väljendab muret veealuse müra pärast, mida põhjustavad meretransport, vaiade rammimine ja muu merendustegevus, samuti vaalaliste kokkupõrgete pärast laevadega, millel on negatiivne mõju mereökosüsteemidele ja mereliikide heaolule; kutsub komisjoni üles tegema kindlaks ja pakkuma välja meetmeid nende probleemide lahendamiseks;

29.  rõhutab, et ookean on tundlik fossiilkütuste avamerepuurimise suhtes; rõhutab, et fossiilkütuste kasutamine aitab veelgi kaasa kliimamuutuste tekkele ja kiirendab neid; on seisukohal, et EL peab tegema koostööd rahvusvaheliste partneritega, et saavutada õiglane üleminek fossiilkütuste avamerepuurimiselt muudele energiaallikatele;

30.  kordab oma seisukohta seire, aruandluse ja kontrolli määruse(23) ning heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi(24) suhtes ookeanifondi loomise asjus, et parandada laevade energiatõhusust ja toetada investeeringuid, mille eesmärk on aidata vähendada meretranspordi CO2 heidet, näiteks tuuleenergial põhinevatesse jõuallikatesse, sealhulgas lähimerevedudel ja sadamates;

31.  rõhutab vajadust võtta kiiresti kasutusele kestlikud avamere taastuvenergia projektid, võttes samas arvesse nende mõju ökosüsteemidele, sealhulgas rändliikidele, ning keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi; rõhutab, et Euroopale oleks kasulik tugeva avamere taastuvenergia siseturu rajamine, et ta saaks oma tehnoloogilist juhtpositsiooni selles valdkonnas veelgi laiendada ja seeläbi luua Euroopa tööstusele uusi üleilmseid ekspordivõimalusi;

32.  rõhutab, et EL peaks näitama eeskuju, võttes vastu ambitsioonikad õiguslikud nõuded meretranspordi CO2 heite vähendamiseks ja meretranspordi kestlikumaks muutmiseks, toetades ja propageerides meetmeid, mis on vähemalt sama ambitsioonikad, rahvusvahelistel foorumitel nagu Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, võimaldades meretranspordisektoril järk-järgult lõpetada kasvuhoonegaaside heide kogu maailmas ja kooskõlas Pariisi kokkuleppega; rõhutab, et kui Rahvusvaheline Mereorganisatsioon peaks sellised meetmed vastu võtma, peaks komisjon uurima nende eesmärke ja üldist keskkonnaalast terviklikkust, sealhulgas nende üldist ambitsioonikust, pidades silmas Pariisi kokkuleppe eesmärke, liidu kogu majandust hõlmavat kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki 2030. aastaks ja kliimaneutraalsuse saavutamist hiljemalt 2050. aastaks; on seisukohal, et kui seda peetakse vajalikuks, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule edasised ettepanekud, millega säilitatakse ELi kliimameetmete keskkonnaalane terviklikkus ja tõhusus ning tunnistatakse liidu suveräänsust reguleerida oma osa rahvusvahelistest laevareisidest tulenevas heites kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustustega;

33.  väljendab heameelt piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide rolli üle; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks piirkondlikke kalavarude majandamise organisatsioone käsitleva konventsiooni üle peetavate läbirääkimiste raames, et heakskiidetud majandamis- ja kaitsemeetmed oleksid sama ammendavad või ammendavamad kui ühise kalanduspoliitika eesmärgid, tagades ELi laevastikule ühtlustatud eeskirjad, olenemata geograafilisest piirkonnast, kus nad tegutsevad, ning tagades võrdsed tingimused kõigile nende rahvusvaheliste konventsioonide alusel tegutsevatele laevastikele; kutsub komisjoni üles ergutama uute piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide loomist ja esitama kaugeleulatuvad volitused, et parandada kalapopulatsioonide kaitset ja kalavarude kestlikku majandamist, vähendada tagasiheidet ning parandada olemasolevaid andmeid, vastavust, ja otsuste tegemise läbipaistvust; ergutab lubatud kogupüügi ja kvoodimehhanismide laialdasemat kasutamist, eelkõige piirkondlikke kalavarude majandamise organisatsioone käsitleva konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel ja säästva kalapüügi partnerluslepingutes, et tagada kalavarude tõhus säilitamine kogu maailmas;

34.  rõhutab vajadust võtta täielikult arvesse kestlikule sinisele majandusele üleminekuga seotud sotsiaalseid vajadusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama olemasoleva tööjõu ümber- ja täiendusõpet ning meelitama töötajate hulka uusi inimesi, kellel on kestlikeks majandustavadeks vajalikud oskused;

35.  kutsub komisjoni üles viima läbi sotsiaal-majanduslikke analüüse ELi kalandusega tegelevate kogukondade ees seisvate probleemide kohta ja tuginema juba olemasolevatele analüüsidele, et teha kindlaks asjakohased toetusmeetmed ja mitmekesistamine, et tagada õiglane ja võrdne üleminek;

Teadlikkuse suurendamine, teadusuuringute ja teadmuse edendamine

36.  rõhutab vajadust toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ookeanide kliimamuutustega kohanemise ja avamere taastuvenergia valdkonnas, et teha EList eestvedaja keskkonnahoidlike laevade, kalalaevade ja sadamate vallas; rõhutab, et rahastada tuleks süvamere ökosüsteemide ja elurikkuse valdkonda; nõuab jõulisi meetmeid laevade põhjustatud reostuse ja jäätmete ebaseadusliku merre heitmise vastu võitlemiseks; nõuab, et EL etendaks juhtivat rolli keskkonnahoidlike transpordikoridoride ja keskkonnahoidlike sadamate vaheliste ühenduste loomisel kogu maailmas, et tugevdada ja laiendada rohepööret merendussektoris; nõuab jõulisi meetmeid laevade põhjustatud reostuse ja jäätmete ebaseadusliku merre heitmise vastu võitlemiseks;

37.  on seisukohal, et säästvate laevakütuste väljatöötamist ja tootmist tuleks lähiaastatel üha kiirenevas tempos suurendada ning et EL ja selle liikmesriigid peaksid investeerima säästvate laevakütuste alastesse teadusuuringutesse ja nende tootmisse, kuna need kütused pakuvad võimalusi nii keskkondlikult kui ka tööstuses; kutsub komisjoni üles uurima võimalust luua ELi säästvate laevakütuste ja -tehnoloogiate uurimiskeskus, mis aitaks koordineerida selliste kütuste väljatöötamises osalevate sidusrühmade tööd;

38.  väljendab toetust algatusele „Ookeaniteaduste dekaad kestliku arengu hüvanguks“ ja komisjoni aruandele „Mission Starfish 2030: Restore our Ocean and Waters“ (Operatsioon Meritäht 2030. Meie ookeanide ja vete taaselustamine), mille eesmärk on kiirendada teadmiste ja andmete kogumist ning ookeani taastumist ning edendada konkreetsete ja piirkondlike katseprojektide abil ookeanide, merede ja jõgede taastumise tsüklipõhist visiooni;

39.  tunnistab vajadust kaasata teadusringkonnad, et koordineerida tööd, mida tehakse ookeanide kestliku tuleviku nimel, mis hõlbustab uusi teadmiste loomise ja jagamise viise; nõuab seetõttu, et EL toetaks valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli mudelil põhineva ookeanide kestlikkuse rahvusvahelise paneeli loomist, et panna alus ookeanide edasisele majandamisele ja haldamisele;

40.  toetab Costa Rica, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi juhitava inimeste ja looduse heaolu nimel kõrgeid sihte seadva valitsustevahelise koalitsiooni jõupingutusi; väljendab heameelt komisjoni liikmesuse üle selles koalitsioonis; tuletab meelde ELi võetud kohustust kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane ja mereressursse, nagu on sõnastatud ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärgis nr 14;

o
o   o

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 270, 7.7.2021, lk 2. (2) ELT C 458, 19.12.2018, lk 9. (3) ELT C 67, 8.2.2022, lk 25. (4) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19. (5) ELT L 257, 28.8.2014, lk 135. (6) ELT C 494, 8.12.2021, lk 14. (7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0135. (8) ELT C 101, 16.3.2018, lk 123. (9) ELT C 337, 20.9.2018, lk 30. (10) ELT C 342, 6.9.2022, lk 66. (11) ELT C 99, 1.3.2022, lk 214. (12) ELT C 99, 1.3.2022, lk 88. (13) ÜRO kliimameetmed „Ookean – maailma suurim liitlane kliimamuutuste vastu“. (14) ‘Marine Biodiversity and Ecosystems Underpin a Healthy Planet and Social Well-Being’, UN Chronicle, nr 1 & 2, köide LIV – Our Ocean, Our World, mai 2017. (15) Rahvusvaheline Valuutafond ‘A strategy to protect whales can limit greenhouse gases and global warming’, („Strateegia vaalade kaitseks võib piirata kasvuhoonegaase ja globaalset soojenemist“), detsember 2019. (16) Euroopa Keskkonnaamet, ‘Ocean governance’, 5. mai 2022. (17) nagu kinnitati Euroopa Parslamendi 3. mai 2022. aasta resolutsioonis kalandus- ja vesiviljelussektori keskse rolli kohta ELis kestliku sinise majanduse poole liikumisel; (18) Vt komisjoni 3. mai 2022. aasta aruannet „EU Blue Economy Report 2022“ (ELi sinise majanduse aruanne). (19) Esitatud Euroopa Parlamendi 8. juuli 2021. aasta resolutsioonis merekaitsealade loomise ja Lõuna-Jäämere elurikkuse kaitsmise kohta. (20) Vt ÜRO Keskkonnaprogrammi Ida-Aasia merede koordineerimisasutuse (COBSEA) „Marine Litter and Plastic Pollution“ (Mereprügi ja plastireostus) ning ÜRO keskkonnaprogrammi sünteesi „From pollution to solution: a global assessment of marine litter and plastic pollution“ (Reostusest lahenduseni: mereprügi ja plastireostuse ülemaailmne hindamine), 2021. (21) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1. (22) Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 13. oktoobri 2021. aasta ühisteatis „ELi aktiivsem tegevus rahumeelse ja kestliku Arktika hea käekäigu nimel“, lk 9 (JOIN(2021)0027), (23) 16. septembri 2020. aasta seisukoht ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2015/757, et võtta asjakohaselt arvesse laevade kütusekulu käsitlevat üleilmset andmekogumissüsteemi (ELT C 385, 22.9.2021, lk 217). (24) ELT L 76, 19.3.2018, lk 3.