(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2022)0241),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0199/2022),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0243/2022),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku liikmesriikide tööhõivesuuniste ajakohastamiseks, eelkõige selle suure tähelepanu COVID-19 järgsele olukorrale, rohe- ja digipöörde sotsiaalse õigluse tagamisele ning hiljutistele poliitilistele algatustele vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse; demokraatliku otsustusviisi tugevdamist silmas pidades kordab oma soovi osaleda liidu tasandi koondsuuniste kehtestamises nõukoguga võrdsetel alustel, kooskõlas oma 10. juuli 2020. aasta seadusandliku resolutsiooniga ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus -1 (uus) (-1)  Et luua liikmesriikide tasandil koostoimet ja ergutada neid ulatuslikule tegevusele, on oluline kooskõlastada käesoleva otsuse lisas toodud suunised liidu 2030. aasta peamiste tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärkidega, milles liidu juhid, institutsioonid, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna esindajad 2021. aastal Porto tippkohtumisel kokku leppisid. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 1 (1)  Liikmesriigid ja liit peavad tegutsema kooskõlastatud tööhõivestrateegia välja arendamise nimel ning eelkõige kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu ning tulevikku suunatud ja majanduse arengule reageerivate tööturgude edendamiseks, et täita Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud eesmärk saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, tasakaalustatud majanduskasv ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine. Liikmesriigid peavad käsitama tööhõive edendamist ühise huvi küsimusena ja kooskõlastama nõukogus oma sellealast tegevust, võttes arvesse tööturu osapoolte kohustustega seotud riigisiseseid tavasid. (1)  Liit peab välja töötama kooskõlastatud strateegia kõrge tööhõivetaseme saavutamiseks ning eelkõige ülespoole suunatud majandusliku ja sotsiaalse lähenemise ja kvaliteetse tööhõive edendamiseks ja töötingimuste parandamiseks, toetades ja täiendades liikmesriikide tegevust ning tulevikku suunatud, muutustele reageerivaid, kaasavaid, vastupidavaid ja stabiilseid tööturge, mis pakuvad võimalusi liikuvuseks ja ametialaseks arenguks, et saavutada liidus tasakaalustatud majanduskasvul ja hindade stabiilsusel põhinev kestlik areng, suure konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi paranemine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151, järgides samal ajal Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Liikmesriigid peavad käsitama tööhõive edendamist ühise huvi küsimusena ja kooskõlastama nõukogus oma sellealast tegevust, võttes arvesse tööturu osapoolte kohustustega seotud riigisiseseid tavasid. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 (3)  Kooskõlas ELi toimimise lepinguga on liit välja töötanud majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise vahendid ning neid rakendanud. Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas (edaspidi „suunised“), ning liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunised, mis on esitatud nõukogu soovituses (EL) 2015/1184,5 on osa neist vahenditest ja moodustavad koondsuunised. Nende alusel suunatakse poliitika elluviimist liikmesriikides ja liidus, võttes arvesse liikmesriikide vastastikust sõltuvust. Sellest tulenevad Euroopa ja liikmesriikide kooskõlastatud poliitikameetmed ja reformid peaksid moodustama sobiva üldise kestliku majandus- ja tööhõivepoliitika, mis omakorda peaks tekitama positiivset ülekanduvat mõju. (3)  Kooskõlas ELi toimimise lepinguga on liit välja töötanud majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise vahendid ning neid rakendanud. Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas (edaspidi „suunised“), ning liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunised, mis on esitatud nõukogu soovituses (EL) 2015/11845, on osa neist vahenditest ja moodustavad koondsuunised. Nende alusel suunatakse poliitika elluviimist liikmesriikides ja liidus, võttes arvesse liikmesriikide vastastikust sõltuvust. Sellest tulenev kooskõlastatud Euroopa, riikliku ja piirkondliku poliitika ja reformide kogum peab moodustama sobiva üldise kestliku majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kombinatsiooni, mis peaks tekitama positiivset ülekanduvat mõju ühiskonnale, tööturule ja tööjõule, samas vältides negatiivseid sotsiaalseid või majanduslikke tagajärgi, ning tulemuslikult vastama COVID-19 pandeemia mõjule, Venemaa sissetungile Ukrainasse ja elukalliduse kasvule. __________________ __________________ 5 Nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitus (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 192, 18.7.2015, lk 27). 5 Nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitus (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 192, 18.7.2015, lk 27). Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 a (uus) (3a)  Et liidu sotsiaalset mudelit veelgi tugevdada, peaksid liikmesriigid edendama inimväärseid palku, tugevdama kollektiivläbirääkimisi ja tagama, et tööturud oleksid kaasavad. Seejuures tuleks erilist tähelepanu pöörata naistele ja ebasoodsas olukorras rühmadele, s.o lastele, noortele, eakatele, puuetega inimestele, üksikvanematele, rassilistele ja etnilistele vähemustele, nagu romad, LGBTIQA+ inimesed ning ebasoodsates piirkondades, sealhulgas kaugetes ja maapiirkondades, ebasoodsatel aladel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades elavad inimesed. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 b (uus) (3b)  Et kiirendada majanduslikku ja sotsiaalset progressi, hõlbustada kaksiküleminekut ning saavutada liidus kaasav, konkurentsivõimeline ja vastupidav tööturg, peaksid liikmesriigid edendama kvaliteetset haridust, koolitust, oskuste täiendamist ja ümberõpet, samuti elukestvat õpet, tulevikku suunatud duaalset haridust ja paremaid karjäärivõimalusi, tugevdades selleks haridussüsteemi ja tööturu sidemeid ning tunnustades mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud oskusi, teadmisi ja pädevust. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4 (4)  Suunised on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, kehtivate liidu õigusaktidega ja mitmesuguste liidu algatustega, sealhulgas nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv,6 nõukogu 10. märtsi 2014. aasta,7 15. veebruari 2016. aasta,8 19. detsembri 2016. aasta,9 15. märtsi 2018. aasta,10 22. mai 2018. aasta,11 22. mai 2019. aasta,12 8. novembri 2019. aasta,13 30. oktoobri 2020. aasta,14 24. novembri 2020. aasta15 ja 29. novembri 2021. aasta16 soovitused, komisjoni 4. märtsi 2021. aasta soovitus,17 nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitus,18 nõukogu 26. veebruari 2021. aasta resolutsioon,19 komisjoni 9. detsembri 2021. aasta teatis,20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2021. aasta otsus21 [, ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus,22 ettepanek: nõukogu soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta,23 ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele,24 ettepanek: nõukogu soovitus isiklike õppekontode kohta,25 ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu,26 ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta27 ning ettepanek: nõukogu soovitus keskkonnasäästlikkust toetava õppe kohta28]. (4)  Suunised on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti, majanduspoliitika üldsuuniste, kehtivate liidu õigusaktide ja mitmesuguste liidu algatustega, sealhulgas nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv6 (ajutise kaitse direktiiv), nõukogu 10. märtsi 2014. aasta7, 14. juuli 2015. aasta7a, 15. veebruari 2016. aasta8, 19. detsembri 2016. aasta9, 15. märtsi 2018. aasta10, 22. mai 2018. aasta11, 22. mai 2019. aasta12, 8. novembri 2019. aasta13, 30. oktoobri 2020. aasta14, 24. novembri 2020. aasta15 ja 29. novembri 2021. aasta soovitused16, komisjoni 4. märtsi 2021. aasta soovitus17, nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitus18, nõukogu 26. veebruari 2021. aasta resolutsioon19, komisjoni 9. detsembri 2021. aasta teatis20, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2021. aasta otsus21, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus22, ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta23, ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele24, ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus isiklike õppekontode kohta25, ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu26, ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid26a, ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta27, ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond27a ning ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus keskkonnasäästlikkust toetava õppe kohta28. __________________ __________________ 6 Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 0012–0023). 6 Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12). 7 Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1). 7 Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1). 7a Nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitus (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 192, 18.7.2015, lk 27). 8 Nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (ELT C 67, 20.2.2016, lk 1). 8 Nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (ELT C 67, 20.2.2016, lk 1). 9 Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitus „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“ (ELT C 484, 24.12.2016, lk 1). 9 Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitus „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“ (ELT C 484, 24.12.2016, lk 1). 10 Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1). 10 Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1). 11 Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (ELT C 189, 4.6.2018, lk 1). 11 Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (ELT C 189, 4.6.2018, lk 1). 12 Nõukogu 22. mai 2019. aasta soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta (ELT C 189, 5.6.2019, lk 4). 12 Nõukogu 22. mai 2019. aasta soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta (ELT C 189, 5.6.2019, lk 4). 13 Nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitus, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (ELT C 387, 15.11.2019, lk 1). 13 Nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitus, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (ELT C 387, 15.11.2019, lk 1). 14 Nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovitus, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja millega asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (ELT C 372, 4.11.2020, lk 1). 14 Nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovitus, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja millega asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (ELT C 372, 4.11.2020, lk 1). 15 Nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta (ELT C 417, 2.12.2020, lk 1). 15 Nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta (ELT C 417, 2.12.2020, lk 1). 16 Nõukogu 29. novembri 2021. aasta soovitus, milles käsitletakse põimõpet kvaliteetse ja kaasava põhi- ja keskhariduse tagamiseks (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1–21). 16 Nõukogu 29. novembri 2021. aasta soovitus, milles käsitletakse põimõpet kvaliteetse ja kaasava põhi- ja keskhariduse tagamiseks (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1). 17 Komisjoni 4. märtsi 2021. aasta soovitus (EL) 2021/402 toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta pärast COVID-19 kriisi, (ELT L 80, 8.3.2021, lk 1). 17 Komisjoni 4. märtsi 2021. aasta soovitus (EL) 2021/402 toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta pärast COVID-19 kriisi, (ELT L 80, 8.3.2021, lk 1). 18 Nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitus (EL) 2021/1004, millega luuakse Euroopa lastegarantii (ELT L 223, 22.6.2021, lk 14). 18 Nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitus (EL) 2021/1004, millega luuakse Euroopa lastegarantii (ELT L 223, 22.6.2021, lk 14). 19 Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (2021/C66/01) (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1–21) 19 Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (2021/C66/01) (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1) 20 Komisjoni 9. detsembri 2021. aasta teatis (COM)2021/778 „Inimeste hüvanguks toimiva majanduse kujundamine: sotsiaalmajanduse tegevuskava“. 20 Komisjoni 9. detsembri 2021. aasta teatis (COM)2021/778 „Inimeste hüvanguks toimiva majanduse kujundamine: sotsiaalmajanduse tegevuskava“. 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2021. aasta otsus (EL) 2021/2316 Euroopa noorteaasta (2022) kohta (ELT L 462, 28.12.2021, lk 1–9). 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2021. aasta otsus (EL) 2021/2316 Euroopa noorteaasta (2022) kohta (ELT L 462, 28.12.2021, lk 1). 22 COM(2020)0682. 22 Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. 23 COM(2021)0801. 23 COM(2021)0801. 24 COM(2021)0770. 24 COM(2021)0770. 25 COM(2021)0773. 25 COM(2021)0773. 26 COM(2021)0093. 26 COM(2021)0093. 26a Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. 27 COM(2021)0762 27 COM(2021)0762. 27a COM(2021)0568. 28 COM(2022)0011. 28 COM(2022)0011. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 (5)  Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta koondab eri vahendid majandus- ja tööhõivepoliitika lõimitud mitmepoolse koordineerimise ja järelevalve üldiseks raamistikuks. Euroopa poolaasta raames liigutakse keskkonnasäästlikkuse, tootlikkuse, õigluse ja stabiilsuse suunas ning sellesse on lõimitud ka Euroopa sotsiaalõiguste samba ja selle seirevahendiks oleva sotsiaalvaldkonna tulemustabeli põhimõtted; Euroopa poolaasta raames nähakse ette tihe koostöö sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmadega. Sellega toetatakse kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Liidu ja liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika peaks käima käsikäes Euroopa üleminekuga kliimaneutraalsele, keskkonnasäästlikule ja digitaalsele majandusele ning sellega tuleks parandada konkurentsivõimet, tagada nõuetekohased töötingimused, edendada innovatsiooni, sotsiaalset õiglust ja võrdseid võimalusi ning kõrvaldada ebavõrdsus ja piirkondlikud erinevused. (5)  Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta koondab eri vahendid majandus-, tööhõive-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika lõimitud mitmepoolse koordineerimise ja järelevalve üldiseks raamistikuks. Euroopa poolaasta raames liigutakse keskkonnasäästlikkuse, tootlikkuse, kaasavuse, õigluse ja stabiilsuse suunas ning sellesse tuleks rohkem lõimida Euroopa sotsiaalõiguste samba (edaspidi „sammas“) (kaasa arvatud põhimõte nr 11 lapsehoiu ja laste toetamise kohta) ja selle seirevahendiks oleva sotsiaalvaldkonna tulemustabeli põhimõtteid ning näha ette tihe koostöö sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmadega. See peaks toetama ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist, sealhulgas eesmärk nr 1 „Kaotada vaesus“, nr 4 „Kvaliteetne haridus“, nr 5 „Sooline võrdõiguslikkus“, nr 7 „Taskukohane ja puhas energia“, nr 8 „Inimväärne töö ja majanduskasv“ ja nr 10 Ebavõrdsuse vähendamine“. Kõigile tuleks tagada kaasav ja võrdne kvaliteetne haridus ja elukestva õppe võimalused ning need tuleks siduda tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga. Kõigis liidu poliitikavaldkondades tuleks arvesse võtta soolist võrdõiguslikkust. Soolise võrdõiguslikkuse indeks võiks olla üks Euroopa poolaasta vahenditest, millega jälgitakse tööhõive- ja sotsiaaleesmärkide täitmisel tehtud edusamme ning mõõdetakse tööhõive- ja sotsiaalpoliitika soolist mõju. Liidu ja liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika peaks käima käsikäes Euroopa ausa ja õiglase üleminekuga kliimaneutraalsele, keskkonnasäästlikule, sotsiaalselt kaasavale ja digitaalsele majandusele, tagades ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise, parandades kestlikul viisil konkurentsivõimet, toetades VKEsid, sealhulgas mikroettevõtjaid, tagades inimväärsed töötingimused ja vastupidavad sotsiaalkaitsesüsteemid, soodustades innovatsiooni, edendades sotsiaalset õiglust ja kõigi võrdseid võimalusi, kaotades vaesuse, toetades lapsi ja noori ja investeerides neisse ning võideldes sotsiaalse tõrjutuse, ebavõrdsuse, läbipõimunud diskrimineerimise ja piirkondlike erinevuste vastu, eelkõige seoses kaugete ja äärepoolseimate piirkondadega. Tuleb tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik tööhõive, tehes tihedat koostööd sotsiaalpartneritega, tuginedes seadusandlikele algatustele või vajaduse korral kehtivate õigusaktide läbivaatamisele, pidades eelkõige silmas kaugtööd, vanema- ja hoolduspuhkust, töötervishoidu ja tööohutust, tehisintellekti töökohal, Euroopa vaesusevastast strateegiat ja alltöövõtu üldist õigusraamistikku koos suurema läbipaistvuse ja vastutust käsitlevate soovitustega. Euroopa sotsiaalpartnerid arutavad praegu digiülemineku raamkokkuleppe kontekstis liidu õigusakti õiguse kohta mitte olla kättesaadav. Selle arutelu tulemusel tuleks välja töötada miinimumstandardid ja -tingimused, et tagada töötajatele võimalus tulemuslikult kasutada oma õigust mitte olla kättesaadav, ning reguleerida kasutuses olevate ja uute digitaalsete vahendite kasutamist töö eesmärgil. Liidu tasandil tuleks kehtestada ühine õigusraamistik, et tagada praktika ja õpipoisiõppe õiglane tasustamine ning vältida noorte töötajate ärakasutamist ja nende õiguste rikkumist. Liikmesriigid peaksid tagama praktikantidele ja õpipoistele inimväärsed töötingimused ja sotsiaalkaitse kättesaadavuse. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 a (uus) (5a)  Tööriskide tulemuslikuks kõrvaldamiseks tuleks kaitsta nii vaimset kui ka füüsilist tervist; erilist tähelepanu tuleks pöörata töötajate kokkupuutele kahjulike ainetega, aga ka pikale tööajale, psühhosotsiaalsele survele, halvale asendile, korduvatele liigutustele ja raskuste tõstmisele. Inimväärsete töötingimuste tagamiseks on väga tähtis parandada töötervishoidu ja tööohutust, pidades eelkõige silmas demograafilisi muutusi ja juba tekkinud kvalifitseeritud töötajate puudust. Seetõttu on hädavajalik tagada kvaliteetne, ohutu ja kestlik tööhõive kooskõlas Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2022. aasta resolutsiooniga uue 2020. aasta järgse ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohtaa ning 5. juuli 2022. aasta resolutsiooniga vaimse tervise kohta digitaalses töökeskkonnas. Selleks tuleks tugevdada töötervishoiuteenuseid, sealhulgas psühhosotsiaalset tuge ja kõigi töötajate regulaarseid vabatahtlikke tervisekontrolle. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 (6)  Euroopa majandus ja ühiskond on ümber kujunemas tingituna kliimamuutustest ja keskkonnaga seotud probleemidest, vajadusest kiirendada energiasõltumatust ja tagada Euroopa avatud strateegiline autonoomia, samuti globaliseerumisest, üleminekust digitehnoloogiale, tehisintellektist, kaugtöö osakaalu suurenemisest, platvormimajandusest ja demograafilistest muutustest. Liit ja selle liikmesriigid peavad tegema koostööd, et nende struktuursete arengutega tulemuslikult ja ennetavalt tegeleda ning vajaduse korral olemasolevaid süsteeme kohandada, tunnistades liikmesriikide majanduse ja tööturgude tihedat vastastikust sõltuvust; samuti tuleb kohandada nende süsteemidega seotud poliitikat. Selleks tuleb nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil võtta kooskõlastatud, ulatuslikke ja tulemuslikke poliitikameetmeid kooskõlas ELi toimimise lepinguga ja liidu sätetega majandusjuhtimise kohta, viies samal ajal ellu Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid. Sellised poliitikameetmed peaksid hõlmama kestlike investeeringute hoogustamist, uuendatud kohustust viia ellu asjakohaselt järjestatud reforme, mis suurendavad majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomist, tootlikkust, nõuetekohaseid töötingimusi, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ülespoole suunatud lähenemist, vastupanuvõimet ja vastutustundliku eelarvepoliitika rakendamist, ning neid poliitikameetmeid tuleks toetada olemasolevatest ELi rahastamisprogrammidest, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu, ühtekuuluvuspoliitika fondide (sealhulgas Euroopa Sotsiaalfond+ ja Euroopa Regionaalarengu Fond) ning õiglase ülemineku fondi vahenditest. Neis tuleks ühendada pakkumise ja nõudlusega seotud meetmed, võttes samal ajal arvesse nende keskkonna-, tööhõivealast ja sotsiaalset mõju. (6)  Kliimamuutused ja keskkonnaprobleemid, vajadus saavutada energiasõltumatus ja sotsiaalselt õiglane roheüleminek ning tagada Euroopa avatud strateegiline autonoomia, samuti globaliseerumine, digiüleminek, tehisintellekt, kaugtöö osakaalu suurenemine, platvormimajandus, demograafilised muutused ja Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mõju on käivitanud Euroopa majanduses ja ühiskonnas sügavad muutused. Liit ja selle liikmesriigid peavad tegema koostööd, et neile struktuursetele muutustele ja suurenevale inflatsioonile tulemuslikult ja ennetavalt reageerida ning vajaduse korral olemasolevaid süsteeme kohandada, tunnistades liikmesriikide majanduse ja tööturgude tihedat vastastikust sõltuvust; samuti tuleb kohandada nende süsteemidega seotud poliitikat. See nõuab koordineeritud, valdkonnaüleseid, ulatuslikke ja tõhusaid poliitikameetmeid liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, kaasates sotsiaalpartnereid kooskõlas ELi toimimise lepingu ja subsidiaarsuse põhimõttega, sambaga ning eesmärkidega, mis on sätestatud komisjoni 4. märtsi 2021. aasta Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskavas (edaspidi „tegevuskava“), samuti kooskõlas liidu majanduse juhtimist käsitlevate sätetega. Sellised poliitikameetmed peaksid hõlmama kestlike avaliku ja erasektori investeeringute hoogustamist, konkurentsivõimet ja taristut, uuendatud kohustust viia ellu asjakohaselt järjestatud reforme, mis suurendavad kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, arvukamate kvaliteetsete töökohtade loomist, tootlikkust, inimväärseid töötingimusi, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist ja majanduslikku jõukust, sotsiaalset õiglust, võrdseid võimalusi ja kaasamist, õiglast tööjõu liikuvust, vastupanuvõimet ja vastutustundliku eelarve- ja sotsiaalpoliitika rakendamist, ning neid poliitikameetmeid tuleks toetada olemasolevatest ELi rahastamisprogrammidest, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu, ühtekuuluvuspoliitika fondide (sealhulgas Euroopa Sotsiaalfond+ ja Euroopa Regionaalarengu Fond) ning õiglase ülemineku fondi vahenditest. Neis tuleks ühendada pakkumise ja nõudlusega seotud meetmed, võttes samal ajal arvesse nende keskkonna-, tööhõive- ja sotsiaalset mõju. Stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli kasutuselevõtmine 2020. aasta märtsis seoses COVID-19 kriisiga võimaldas liikmesriikidel kiiresti reageerida ja võtta erakorralisi meetmeid pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks. Venemaa sissetungist Ukrainasse tuleneva makromajandusliku šoki eripära ja praeguse elukalliduse kriisi tõttu vajavad liikmesriigid jätkuvalt eelarvepoliitilist manööverdamisruumi. Seepärast ja kooskõlas komisjoni arvamusega õigustab praegune olukord üldise vabastusklausli pikendamist 2023. aasta lõpuni ja selle deaktiveerimist alates 2024. aastast. Liikmesriigid peaksid üldise vabastusklausli võimalusi täielikult ära kasutama, et toetada raskustes või likviidsuseta ettevõtjaid, eelkõige VKEsid, sealhulgas mikroettevõtjaid, võtta sihipäraseid meetmeid töökohtade, palkade ja töötingimuste kaitseks ning investeerida inimestesse ja sotsiaalkaitsesüsteemidesse. Ohtu, mida klausli pikendamine võib riigi rahandusele põhjustada, samuti negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi, mida võib kaasa tuua klausli kasutamise eeldatav lõpetamine 2023. aastal, tuleks eelnevalt hinnata. Seetõttu tuleks stabiilsuse ja kasvu pakt läbi vaadata. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 a (uus) (6a)  Kuigi kaugtöö võib aidata parandada töö- ja eraelu tasakaalu, vähendada fossiilkütuste tarbimist, parandada õhukvaliteeti, ületada geograafilisi piire ja võimaldada varem tõrjutud töötajate rühmadel tööturule pääseda, võib see samas ka hägustada tööaja ja isikliku elu piire ja seega kahjustada töötajate põhiõigusi ning nende füüsilist ja vaimset tervist. Samuti võivad tehisintellektilahendused parandada töötingimusi ja elukvaliteeti, hõlbustada puuetega inimeste ligipääsu ja prognoosida tööturu arengut; ühtlasi võivad need tekitada probleeme seoses eraelu puutumatuse, isikuandmete kontrolli, töötervishoiu ja tööohutusega, diskrimineerimisega töölevõtmisel ning rassilise ja soolise profiilianalüüsi võimendamisega, ning need probleemid vajavad lahendust. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 (7)  Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid välja Euroopa sotsiaalõiguste samba29. Sambasse on koondatud kakskümmend põhimõtet ja õigust, et toetada hästi toimivaid ja õiglaseid tööturge ja sotsiaalhoolekande süsteeme, ning need on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja kaasatus. Need põhimõtted ja õigused on liidu strateegia suunanäitajad ning tagavad, et kliimaneutraalsusele, keskkonnasäästlikkusele ja digitaaltehnoloogiale minnakse üle ning demograafilised muutused toimuvad sotsiaalselt ausatel ja õiglastel alustel. Euroopa sotsiaalõiguste sammas koos selle juurde kuuluva sotsiaalvaldkonna tulemustabeliga on võrdlusraamistik, mille alusel jälgida liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalnäitajaid, edendada riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi reforme ning sobitada tänapäeva majanduses kokku sotsiaal- ja turuküsimused, sealhulgas sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. Komisjon esitas 4. märtsil 2021 Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava („tegevuskava“), mis sisaldab 2030. aastaks seatud ulatuslikke, kuid realistlikke peamisi eesmärke ja täiendavaid alleesmärke tööhõive, oskuste, hariduse ja vaesuse vähendamise valdkonnas ning läbivaadatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit. (7)  Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid välja sotsiaalõiguste samba. Sambasse on koondatud kakskümmend põhimõtet ja õigust, et toetada hästi toimivaid ja õiglaseid tööturge ja sotsiaalhoolekande süsteeme, ning need on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja kaasatus. Need põhimõtted ja õigused on liidu strateegia suunanäitajad ning tagavad, et kliimaneutraalsusele, keskkonnasäästlikkusele ja digitaaltehnoloogiale minnakse üle ning demograafilised muutused toimuvad sotsiaalselt ja geograafiliselt ausatel ja õiglastel alustel. Sammas koos selle juurde kuuluva sotsiaalvaldkonna tulemustabeliga on võrdlusraamistik, mille alusel jälgida liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalnäitajaid, edendada riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi reforme ning sobitada tänapäeva majanduses kokku sotsiaal- ja turuküsimused, sealhulgas sotsiaal- ning rohelise, digi- ja ringmajanduse edendamise kaudu. Tegevuskava sisaldab 2030. aastaks seatud ulatuslikke, kuid realistlikke peamisi eesmärke ja täiendavaid alleesmärke tööhõive, oskuste, hariduse ja vaesuse vähendamise valdkonnas ning läbivaadatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit. Liidu, liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil tuleks tagada õiglane tööalane liikuvus ning õiguste ülekantavus, pakkudes liikuvatele töötajatele, sealhulgas piiriülestele ja hooajatöötajatele paremat kaitset, tõhustades tööinspektsioone ja võttes kasutusele tõhusad digilahendused. __________________ 29 Institutsioonide ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (ELT C 428, 13.12.2017, lk 10). Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 a (uus) (8a)  Peresõbralik poliitika ja sotsiaalsed investeeringud lastesse, laste kaitsmine vaesuse eest ja kõigi laste aitamine nende õiguste kasutamisel, näiteks kvaliteetse lapsehoiu ning alushariduse ja koolituse kättesaadavus, on laste tuleviku, ühiskonna kestliku arengu ja positiivse demograafilise arengu seisukohast väga olulised, tagades lastele tervisliku ja turvalise keskkonna. Liikmesriigid peaksid kaotama laste vaesuse ja keskenduma oma jõupingutustes nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovituse (EL) 2021/1004 (millega luuakse Euroopa lastegarantii)1a ja selle alusel vastu võetud riiklike tegevuskavade tõhusale rakendamisele, et tagada kõigile abivajavatele lastele juurdepääs tasuta kvaliteetsetele teenustele, tagades seeläbi laste võrdse ja tõhusa juurdepääsu tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta lapsehoiule, piisavale eluasemele ja tervislikule toitumisele. Selleks tuleks kiiresti suurendada Euroopa lastegarantii rahastamist vähemalt 20 miljardi euro suuruse sihtotstarbelise eelarvega, nagu Euroopa Parlament on korduvalt taotlenud. Euroopa lastegarantii tuleks viivitamatult integreerida kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning laste õiguste rahastamist tuleks tõhustada, kasutades täiel määral ära olemasolevaid liidu poliitikameetmeid ja fonde. Liikmesriigid peaksid veelgi suurendama investeeringuid kestlikesse ja kvaliteetsetesse töökohtadesse ning võtma vastu tervikliku lähenemisviisi abivajavate laste vanemate toetamiseks. Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus piisava miinimumsissetuleku ja aktiivse kaasamise kohta, võiks aidata vähendada 2030. aastaks vaesust kõigis liikmesriikides vähemalt poole võrra. ____________________ 1a Nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitus (EL) 2021/1004, millega luuakse Euroopa lastegarantii (ELT L 223, 22.6.2021, lk 14). Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 b (uus) (8b)  Kodutus on üks kõige äärmuslikumaid sotsiaalse tõrjutuse vorme, mis mõjub halvasti inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele, heaolule ja elukvaliteedile ning raskendab juurdepääsu tööhõivele ning muudele majandus- ja sotsiaalteenustele. Euroopa Parlament, komisjon, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning liidu tasandi kodanikuühiskonna organisatsioonid on kokku leppinud kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi kasutusele võtmises. Nad on seadnud lõppeesmärgiks kaotada kodutus 2030. aastaks ning on seetõttu kohustunud järgima eluaseme esmatähtsaks pidamise põhimõtet, kodutust senisest enam ennetama ning tagama kodututele sobiva, turvalise ja taskukohase eluaseme ja tugiteenuste kättesaadavuse, nähes selleks ette vajalikud poliitikameetmed koos piisavate riiklike ja liidu rahaliste vahenditega. Samuti peaksid liikmesriigid tegema tööd selle nimel, et tagada kõigile juurdepääs inimväärsele ja taskukohasele eluasemele riiklikes reformikavades sisalduvate taskukohaste eluasemekavade kaudu. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 (9)  Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse mõistis Euroopa Ülemkogu oma 24. veebruari 2022. aasta järeldustes hukka Venemaa tegevuse, mille eesmärk on õõnestada Euroopa ja üleilmset julgeolekut ja stabiilsust, ning väljendas solidaarsust Ukraina rahvaga, rõhutades, et Venemaa rikub rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja põhimõtteid. Praeguses olukorras, arvestades põgenike ja ümberasustatud isikute sissevoolu ulatust, on vajalik ajutine kaitse, mis on antud nõukogu 4. märtsi 2022. aasta otsusega,30 millega aktiveeritakse ajutise kaitse direktiiv31. See võimaldab Ukrainast pärit põgenikel kogu liidus kasutada ühtlustatud õigusi, mis tagavad piisava kaitse, sealhulgas elamisõigus, tööturule juurdepääs ja sellega integreerumine, juurdepääs haridusele, koolitusele ja eluasemele, samuti sotsiaalkindlustussüsteemidele, arstiabile, sotsiaalhoolekandele või muule abile ja elatusvahenditele. Euroopa tööturul osaledes saavad Ukraina põgenikud aidata tugevdada ELi majandust ning toetada oma koduriiki ja rahvast. Tulevikus võivad omandatud kogemused ja oskused aidata kaasa Ukraina ülesehitamisele. Saatjata laste ja teismeliste puhul annab ajutine kaitse õiguse seaduslikule eestkostele ning juurdepääsu haridusele ja lapsehoiule. Liikmesriigid peaksid kaasama sotsiaalpartnerid selliste poliitikameetmete väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse, mille eesmärk on tegeleda Venemaa sissetungist Ukrainasse tulenevate tööhõive- ja oskusprobleemidega. Sotsiaalpartneritel on oluline roll, et leevendada sõja mõju tööhõive ja tootmise säilitamise kaudu. (9)  Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse mõistis Euroopa Ülemkogu oma 24. veebruari 2022. aasta järeldustes hukka Venemaa tegevuse, mille eesmärk on õõnestada Euroopa ja üleilmset julgeolekut ja stabiilsust, ning väljendas solidaarsust Ukraina rahvaga, rõhutades, et Venemaa rikub rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja põhimõtteid. Praeguses olukorras, arvestades põgenike ja ümberasustatud isikute sissevoolu ulatust, on vajalik ajutine kaitse, mis on antud nõukogu 4. märtsi 2022. aasta otsusega, millega aktiveeritakse ajutise kaitse direktiiv. See võimaldab Ukrainast pärit põgenikel kogu liidus kasutada ühtlustatud õigusi, mis tagavad piisava kaitse, sealhulgas elamisõigus, tööturule juurdepääs ja sellega integreerumine, juurdepääs haridusele, koolitusele ja eluasemele, samuti sotsiaalkindlustussüsteemidele, arstiabile, sotsiaalhoolekandele või muule abile ja elatusvahenditele. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata puuetega inimestele. Euroopa tööturul osaledes saavad Ukraina põgenikud aidata tugevdada ELi majandust ning toetada oma koduriiki ja rahvast. Kuna enamik Ukraina pagulasi on naised ja lapsed, peaksid liikmesriigid tagama piisava toetuse eluaseme- ja lapsehoiuteenustele, et nende lõimumist hõlbustada. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et Euroopa lastegarantii rakendamine tagab Ukrainast põgenevatele lastele juurdepääsu kvaliteetsetele tasuta teenustele võrdsetel alustel oma eakaaslastega vastuvõtvas riigis. Tulevikus võivad omandatud kogemused ja oskused aidata kaasa Ukraina ülesehitamisele. Saatjata laste ja teismeliste puhul annab ajutine kaitse õiguse seaduslikule eestkostele ning juurdepääsu haridusele ja lapsehoiule. Liikmesriigid peaksid kaasama sotsiaalpartnerid selliste poliitikameetmete väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse, mille eesmärk on tegeleda Venemaa sissetungist Ukrainasse tulenevate tööhõive- ja oskusprobleemidega ning kvalifikatsioonide tunnustamisega. Sotsiaalpartneritel on oluline roll, et leevendada sõja mõju tööhõive ja tootmise säilitamise kaudu. Liikmesriigid peaksid kaaluma ajutise kaitse direktiiviga pakutava kaitse laiendamist kõigile pagulastele ja tegelema tööandjate probleemiga, mis on seotud ainult ajutise staatusega isikute töölevõtmisega. __________________ __________________ 30 Nõukogu 4. märtsi 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse. 31 Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (ELT L 212, 7.8.2001, lk 12). 31 Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (ELT L 212, 7.8.2001, lk 12). Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10 (10)  Tööturureformide, sealhulgas riikide palgakujundusmehhanismide reformide puhul tuleks järgida riigisiseseid sotsiaaldialoogi pidamise tavasid, et tagada õiglane palk, mis võimaldab inimväärset elatustaset ja kestlikku majanduskasvu. Reformid peaksid võimaldama põhjalikult arvesse võtta sotsiaal-majanduslikke tegureid, sealhulgas seda, kuidas parandada kestlikkust, konkurentsivõimet, innovatsiooni, kvaliteetsete töökohtade loomist, töötingimusi, haridust ja oskusi, rahvatervist, kaasatust ja reaaltulu ning vähendada palgavaesust. Sellega seoses toetatakse liikmesriike taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi fondidest selliste reformide ja investeeringute tegemisel, mis on ELi prioriteetidega kooskõlas, muutes Euroopa majanduse ja ühiskonna kestlikumaks, vastupidavamaks ning rohe- ja digipöördeks paremini ette valmistatuks. Venemaa sissetung Ukrainasse on veelgi süvendanud juba COVID-19 kriisist alguse saanud sotsiaal-majanduslikke probleeme. Liikmesriigid ja liit peaksid jätkuvalt tagama sotsiaalse, tööhõivealase ja majandusliku mõju leevendamise ning üleminekute sotsiaalse õigluse, võttes arvesse ka asjaolu, et suurem avatud strateegiline autonoomia ja kiirem rohepööre aitavad vähendada sõltuvust energia ja muude strateegiliste toodete/tehnoloogiate impordist, eelkõige Venemaalt. Väga oluline on tugevdada vastupanuvõimet ning püüelda kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna poole, kus inimesed on kaitstud ja suudavad muutusi ette näha ja nendega toime tulla ning kus nad saavad ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Tööturustaatuste vahelise liikumise toetamiseks on vaja sidusaid aktiivse tööturupoliitika meetmeid, mis sisaldavad ajutisi värbamis- ja üleminekustiimuleid, oskustealaseid meetmeid ja paremaid tööturuteenuseid, võttes arvesse ka rohe- ja digipööret, nagu on rõhutatud soovituses (EL) 2021/402 [ja nõukogu soovituses õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta]. (10)  Tööturureformide, sealhulgas riikide palgakujundusmehhanismide reformide puhul tuleks järgida riigisiseseid sotsiaaldialoogi pidamise tavasid, et tagada õiglane palk, mis võimaldab inimväärset elatustaset, kestlikku majanduskasvu ning ülespoole suunatud sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist. Reformid peaksid võimaldama põhjalikult arvesse võtta sotsiaal-majanduslikke tegureid, sealhulgas seda, kuidas parandada kestlikkust, konkurentsivõimet, innovatsiooni, kvaliteetsete töökohtade loomist, inimväärseid töötingimusi, soolist võrdõiguslikkust, haridust, koolitust, oskusi ja kvalifikatsioone, rahvatervist, sotsiaalset kaasatust ning reaaltulu ja ostujõudu ning vähendada palgavaesust. Seepärast peaksid liikmesriigid austama kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigust ning kogunemis- ja ühinemisvabadust, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja asjaomastes rahvusvahelistes konventsioonides. Lisaks peaksid liikmesriigid tugevdama sotsiaalpartnerite rolli, toetama töönõukogusid ja töötajate esindusi, edendama kollektiivläbirääkimisi ning toetama ametiühingute ja tööandjate ühenduste arvu suurendamist, et tagada kaasav ja sotsiaalselt õiglane taastumine. Sellega seoses toetatakse liikmesriike taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi fondidest selliste reformide ja investeeringute tegemisel, mis on ELi prioriteetidega kooskõlas, muutes Euroopa majanduse ja ühiskonna kestlikumaks, vastupidavamaks ning rohe- ja digipöördeks paremini ette valmistatuks. Venemaa sissetung Ukrainasse on veelgi süvendanud juba COVID-19 kriisist alguse saanud sotsiaal-majanduslikke probleeme. Liikmesriigid ja liit peaksid jätkuvalt tagama sotsiaalse, tööhõivealase ja majandusliku mõju leevendamise ning üleminekute sotsiaalse õigluse, võttes arvesse ka asjaolu, et suurem avatud strateegiline autonoomia ja kiirem rohepööre aitavad vähendada sõltuvust energia ja muude strateegiliste toodete/tehnoloogiate impordist, eelkõige Venemaalt. Selleks et tugevdada vastupanuvõimet ning püüelda kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna poole, kus inimesed on kaitstud ja suudavad muutusi ette näha ja nendega toime tulla ning kus nad saavad ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda, tuleks luua ajutine Euroopa sotsiaalse vastupanuvõime pakett, millega koordineeritakse meetmeid ja vahendeid sotsiaalse heaolu ja sotsiaalkaitse süsteemide tugevdamiseks liidus, sealhulgas TERA jätkamine ja refinantseerimine seni, kuni Venemaa Ukrainasse sissetungi sotsiaal-majanduslikud tagajärjed avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju tööturule, kooskõlas Euroopa Parlamendi 19. mai 2022. aasta resolutsiooniga Venemaa Ukraina-vastase sõja sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ELi jaoks, tugevdades ELi tegutsemisvõimet ja sotsiaalkaitsevahendit suurema avaliku toetuse abil kehtivatele vahenditele meie ühiskonna kõige vaesemate jaoks. Tööturul toimuvate üleminekute toetamiseks on vaja sidusaid aktiivse tööturupoliitika meetmeid, mis sisaldavad üleminekustiimuleid, kvalifikatsioonide omandamist, pädevuste valideerimist ja omandamist ning tulevikku suunatud haridust, elukestvat õpet, kutseharidust, täiendus- ja ümberõpet ning paremaid tööturuteenuseid, võttes arvesse ka rohe- ja digipööret, nagu on rõhutatud soovituses (EL) 2021/402 [ja nõukogu soovituses õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta]. Selleks et teha kindlaks parimad tavad ja vahendid edasiseks kasutamiseks, on vaja COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks rakendatud riiklikke poliitikameetmeid ja toetuskavasid põhjalikult hinnata. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11 (11)  Tuleks võidelda mis tahes vormis diskrimineerimise vastu, tagada sooline võrdõiguslikkus ja toetada noorte tööhõivet. Kõigile tuleks tagada juurdepääs ja võimalused ning vähendada tuleks (k.a laste ja romade) vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, tagades eelkõige tööturgude tõhusa toimimise ning piisavad ja kaasavad sotsiaalkaitsesüsteemid,32 samuti kõrvaldades kaasava ja tulevikku suunatud hariduse omandamise, koolituse saamise ja tööturul osalemise takistused, sealhulgas alusharidusse ja lapsehoidu ning digioskustesse ja rohelistesse kutseoskustesse investeerimise kaudu. Eriti oluline on õigeaegne ja võrdne juurdepääs taskukohastele pikaajalise hoolduse ja tervishoiuteenustele, sealhulgas ennetavatele ja tervishoiu edendamise meetmetele, võttes arvesse ka 2020. aastal alanud COVID-19 pandeemiat ja asjaolu, et ühiskond vananeb. Paremini tuleks ära kasutada puuetega inimeste potentsiaali majanduskasvu ja sotsiaalsesse arengusse panustamisel. Kuna töökohtadel kogu liidus juurduvad uued majandus- ja ärimudelid, muutuvad ka töösuhted. Liikmesriigid peaksid tagama, et uutest töövormidest tulenevate töösuhete puhul säiliks ja tugevneks Euroopa sotsiaalmudel. (11)  Tuleks kaotada mis tahes vormis diskrimineerimine, tagada sooline võrdõiguslikkus ja edendada noorte, eelkõige ebasoodsatest oludest pärit noorte tööhõivet. Kõigile tuleks tagada võrdne juurdepääs ja võimalused ning kaotada tuleks (k.a laste, vanemaealiste, puuetega inimeste ja romade) vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, tagades eelkõige tööturgude tõhusa toimimise ning piisavad ja kaasavad sotsiaalkaitsesüsteemid,32 samuti kõrvaldades kaasava ja tulevikku suunatud hariduse omandamise, koolituse saamise, elukestva õppe, kutseõppe ja tööturul osalemise takistused, sealhulgas alusharidusse ja lapsehoidu ning digioskustesse ja rohelistesse kutseoskustesse investeerimise kaudu. Eriti vajalik on õigeaegne, universaalne, tõhus ja võrdne juurdepääs pikaajalise hoolduse ja tervishoiuteenustele, vastavalt Euroopa Parlamendi 5. juuli 2022. aasta resolutsioonile Euroopa hooldusvaldkonna ühismeetmete kohta, sealhulgas ennetusmeetmetele ja ka vaimse tervise ennetusmeetmetele töökohas, vastavalt Euroopa Parlamendi 5. juuli 2022. aasta resolutsioonile vaimse tervise kohta digitaalses töökeskkonnas, ja tervishoiu edendamise meetmetele, võttes arvesse ka COVID-19 pandeemiat ja asjaolu, et ühiskond vananeb. Töötajate tervise, turvalisuse ja tööelu tasakaalu tagamine kogu nende karjääri jooksul on inimväärse tööelu ning aktiivse ja tervena vananemise eeltingimus. Kooskõlas nõukogu direktiiviga 2000/78/EÜ32 ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga tuleks paremini ära kasutada puuetega inimeste potentsiaali majanduskasvu ja sotsiaalsesse arengusse panustamisel, sealhulgas mõistlike abivahendite abil töökohas. Kuna töökohtadel kogu liidus juurduvad uued majandus- ja ärimudelid, muutuvad ka töösuhted. Liikmesriigid peaksid veelgi tugevdama Euroopa sotsiaalset mudelit, tagades kõigile töötajatele samad õigused ja inimväärsed töö- ja tööhõivetingimused ning inimväärse palga. Kõigil on õigus õiglastele, tervislikele ja ohututele töötingimustele ning asjakohasele kaitsele nii digitaalses keskkonnas kui füüsilisel töökohal, olenemata nende tööalasest staatusest, töökorraldusest, töösuhte kestusest või tööandja suurusest. Lisaks peaksid liikmesriigid võitlema töötajate ärakasutamise ja kõigi ebakindlate töösuhete vormidega, sealhulgas fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega, deklareerimata tööga, ebatüüpiliste lepingute kuritarvitamisega ja nulltunnilepingutega, ning tagama, et uutest töövormidest tulenevad töösuhted on kooskõlas liidu ja riikliku õigusega. Liikmesriigid peaksid tõrjuma ka mitteametlikku majandust, viies mitteametlikud töötajad üle ametlikku majandusse. Soodustada tuleks ettevõtlust ja hõlbustada tööalast liikuvust, sealhulgas sotsiaalkindlustusõiguste ülekantavuse ja tõhusate digilahenduste kasutuselevõtu kaudu. __________________ __________________ 32 Nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitus, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (2019/C 387/01). 32 Nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitus, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele 2019/C 387/01 (ELT C 387, 15.11.2019, lk 1). 32a Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16). Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 12 (12)  Koondsuunised peaksid olema aluseks riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele esitada. Liikmesriigid peavad täiel määral ära kasutama REACT-EU vahendeid, mis loodi määrusega (EL) 2020/2221,387 millega tugevdatakse 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika fonde ja enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi (FEAD) kuni 2023. aastani ning mida on praeguse Ukraina kriisi tõttu veelgi laiendatud määrusega ühtekuuluvusmeetmete kohta pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE)34 ning ühissätete määruse35 täiendava muudatusega, mis puudutab REACT-EU eelmaksete suurendamist ja uut ühikuhinda, et aidata kiirendada Ukrainast ELi lahkuvate inimeste integreerimist36. Lisaks peaksid liikmesriigid programmitöö perioodil 2021–2027 täielikult ära kasutama määrusega (EL) 2021/105737 loodud Euroopa Sotsiaalfond+, määrusega (EL) 2021/105838 loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi, määrusega (EL) 2021/24139 loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning muude liidu fondide vahendeid, sealhulgas määrusega (EL) 2021/105640 loodud õiglase ülemineku fondi ning määrusega (EL) 2021/52341 loodud InvestEU programmi vahendeid, et soodustada tööhõivet, sotsiaalseid investeeringuid, sotsiaalset kaasatust ja juurdepääsetavust ning edendada tööjõu täiendus- ja ümberõppe võimalusi, elukestvat õpet ning kvaliteetset haridust ja koolitust kõigile, sealhulgas digikirjaoskust ja muid digioskusi. Liikmesriigid peavad täielikult ära kasutama ka määrusega (EL) 2021/69142 loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid, et toetada töötajaid, keda on koondatud suurte restruktureerimiste (nt COVID-19 pandeemia) ning sotsiaal-majanduslike muutuste tõttu, mis on tingitud üleilmastumisest ja tehnoloogilistest ning keskkonnaalastest muutustest. Olgugi et koondsuunised on adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, tuleks neid rakendada koostöös kõigi liikmesriigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustega, tehes tihedalt koostööd parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega. (12)  Koondsuunised peaksid olema aluseks riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele esitada. Liikmesriigid peavad täiel määral ära kasutama REACT-EU vahendeid, mis loodi määrusega (EL) 2020/2221,387 millega tugevdatakse 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika fonde ja enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi (FEAD) kuni 2023. aastani ning mida on praeguse Ukraina kriisi tõttu veelgi laiendatud määrusega ühtekuuluvusmeetmete kohta pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE)34 ning ühissätete määruse35 täiendava muudatusega, mis puudutab REACT-EU eelmaksete suurendamist ja uut ühikuhinda, et aidata kiirendada Ukrainast ELi lahkuvate inimeste integreerimist36. Lisaks peaksid liikmesriigid programmitöö perioodil 2021–2027 täielikult ära kasutama määrusega (EL) 2021/105737 loodud Euroopa Sotsiaalfond+, määrusega (EL) 2021/105838 loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi, määrusega (EL) 2021/24139 loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning muude liidu fondide vahendeid, sealhulgas määrusega (EL) 2021/105640 loodud õiglase ülemineku fondi ning määrusega (EL) 2021/52341 loodud InvestEU programmi vahendeid, et soodustada kestlikkust ja kvaliteetset tööhõivet ning sotsiaalseid investeeringuid, et kaotada vaesus, diskrimineerimine ja sotsiaalne tõrjutus, et tagada juurdepääsetavus ning edendada tööjõu täiendus- ja ümberõppe võimalusi, elukestvat õpet ning kvaliteetset haridust ja koolitust kõigile, eelkõige digikirjaoskust ja muid digioskusi, et võimestada inimesi digitaalses, kestlikus ja rohkem ringlust kasutavas majanduses vajalike teadmiste ja kvalifikatsioonidega. Liikmesriigid peavad täielikult ära kasutama ka määrusega (EL) 2021/69142 loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid, et toetada töötajaid, keda on koondatud suurte restruktureerimiste (nt COVID-19 pandeemia) ning sotsiaal-majanduslike muutuste tõttu, mis on tingitud üleilmastumisest, uuest üleilmsest finants- ja majanduskriisist ja tehnoloogilistest muutustest ning keskkonnaprobleemidest. Olgugi et koondsuunised on adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, tuleks neid rakendada ja analüüsida koostöös kõigi liikmesriigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustega, tehes tihedalt ja aktiivselt koostööd vastava tasandi parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega. __________________ __________________ 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2221, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU) (ELT L 437, 28.12.2020, lk 30). 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2221, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU) (ELT L 437, 28.12.2020, lk 30). 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/562, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 223/2014 seoses ühtekuuluvusmeetmetega pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE). 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/562, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 223/2014 seoses ühtekuuluvusmeetmetega pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE) (ELT L 109, 8.4.2022, lk 1). 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159). 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159). 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/613, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 223/2014 seoses REACT-EU vahenditest tehtavate eelmaksete suurendamise ja ühikuhinna kehtestamisega (ELT L 115, 14.4.2022, lk 38). 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/613, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 223/2014 seoses REACT-EU vahenditest tehtavate eelmaksete suurendamise ja ühikuhinna kehtestamisega (ELT L 115, 13.4.2022, lk 38). 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21). 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60). 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17). 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17). 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.6.2021, lk 1). 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.6.2021, lk 1). 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30). 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30). 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013 (ELT L 153, 3.5.2021, lk 48). 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013 (ELT L 153, 3.5.2021, lk 48). Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 5 – lõik 1 Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama kestlikku sotsiaalset turumajandust, hõlbustama ja toetama investeerimist kvaliteetsete töökohtade loomisse ning kasutama ELi 2030. aasta peamise tööhõive-eesmärgi kohaselt ära ka digi- ja rohepöördega seotud potentsiaali. Selleks peaksid nad vähendama takistusi, millega ettevõtjad inimeste töölevõtmisel kokku puutuvad, edendama vastutustundlikku ettevõtlust ja tegeliku füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ning toetama just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja kasvu, luues selleks muu hulgas rahastamisvõimalusi. Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama sotsiaalse turumajanduse arengut ning kasutama ära kõiki selle võimalusi, hoogustama sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalsete ettevõtete asutamist ning soodustama neid ärimudeleid, millega luuakse kohalikul tasandil kvaliteetseid töövõimalusi ja ühiskondlikke hüvesid, seda eelkõige ringmajanduse valdkonnas või valdkondades, mida rohelisele majandusele üleminek valdkondlike eripärade tõttu kõige rohkem mõjutab. Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama täielikku tööhõivet, mis põhineb konkurentsivõimelisel, innovaatilisel ja kestlikul sotsiaalsel turumajandusel, ning toetama investeerimist kvaliteetsete töökohtade loomisse. Liikmesriigid peaksid tööjõupuuduse ennetamiseks rakendama arukat, ambitsioonikat ja kaasavat tööhõivepoliitikat, et kasutada ära digi- ja rohepöördega seotud potentsiaali ning saavutada ELi 2030. aasta peamine tööhõive-eesmärk. Liikmesriigid peaksid toetama ettevõtjaid inimeste töölevõtmisel ning edendama kutseharidust ja -koolitust, vastutustundlikku ettevõtlust ja tegeliku füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, sealhulgas naiste, noorte, eakate ja muude ebasoodsas olukorras olevate rühmade seas. Eelkõige peaksid nad toetama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate loomist ja kasvu, luues selleks muu hulgas rahastamisvõimalusi, suurendades suutlikkust ja juhendamist ning võttes sihipäraseid meetmeid uute töötajate töölevõtmiseks ja olemasolevate töötajate tööl hoidmiseks. Liikmesriigid peaksid täielikult rakendama sotsiaalmajanduse tegevuskava ja Euroopa rohelist kokkulepet ning aktiivselt edendama sotsiaal-, rohe- ja digimajanduse arengut ning kasutama ära kõiki selle võimalusi, hoogustama sotsiaalset innovatsiooni ja tugevdama sotsiaalseid ettevõtteid ning soodustama neid ärimudeleid, mis loovad kestlikke kvaliteetseid töövõimalusi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, ning toovad sotsiaalset kasu kohalikul tasandil, eelkõige ringmajanduse valdkonnas ning sektorites ja valdkondades, kus rohe- ja digimajandusele üleminekuks on vaja rohkem toetust. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 5 – lõik 2 COVID-19 kriisi järgselt peaksid hästi läbimõeldud lühendatud tööaja kavad ja muud sarnased töökorraldused restruktureerimist hõlbustama ja toetama ning aitama võimaluse korral töökoha säilitamisele lisaks majandust moderniseerida, soodustades sealhulgas selleks vajalike oskuste omandamist. Et luua töökohti, pakkuda võimalusi töökoha leidmiseks või vahetuseks ning korvata tööjõupuudust ja oskuste puudumist, tuleks kaaluda hästi läbimõeldud töölevõtu ja töökoha vahetamise stiimulite kasutuselevõttu ning täiend- ja ümberõppemeetmete võtmist, arvestades ka digi- ja rohepöörde vajadusi ning mõju, mida avaldab Venemaa sissetung Ukrainasse. COVID-19 kriisi järgselt peaksid hästi läbimõeldud lühendatud tööaja kavad ja muud sarnased töökorraldused säilitama võimaluse korral töökohti ning restruktureerimist hõlbustama ja toetama ning abistama ja võimestama töötajaid üleminekul kestlikule majandusele, soodustades sealhulgas selleks vajalike oskuste omandamist. Et toetada töökohtade loomist ja hallata üleminekuid, tegeleda tööjõu ja oskuste nappusega ja seda prognoosida ning kaotada lõhe hariduse ja tööturu vahel, tuleks kaaluda hästi läbimõeldud töölevõtu ja töökoha vahetamise stiimulite kasutuselevõttu, elukestvat õpet, kutseharidust ja -koolitust ning täiend- ja ümberõppemeetmete võtmist, arvestades vajalikku digi- ja rohepööret ning selleks, et piirata mõju, mida avaldab Venemaa sissetung Ukrainasse ja kasvav elukallidus Euroopas. Liikmesriigid peaksid kohandama oma tööhõivepoliitikat ja liidu tasandil koordineerima parimate tavade rakendamist seoses ajutiste meetmetega, mis kaitsevad töötajaid ja tööturge kriisi ajal, ning kaasama sellesse sotsiaalpartnereid. Sellised meetmed võiksid hõlmata palgatoetusi, sissetulekutoetusi ja töötushüvitiste kavade laiendamist, samuti tasustatud haiguspuhkuse ja hoolduspuhkuse pikendamist ning kaugtöö korraldust. Liikmesriigid peaksid toetama omavarustatust ja strateegilist autonoomiat tagavate oluliste majandussektorite ümberkujundamist. Tööjõu õiglase liikuvuse hõlbustamiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata liikuvate töötajate õiguste ja töökohtade kaitsmisele, diplomite tunnustamisele ning piiriüleste haridus- ja vahetusprogrammide tugevdamisele. Euroopa Tööjõuametil on liikmesriikide ja komisjoni abistamisel oluline roll, et tagada tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate liidu õigusnormide õiglane, lihtne ja tõhus jõustamine. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 5 – lõik 3 Maksukoormus tuleks nihutada tööjõu maksustamiselt muudele maksustamisallikatele, mis toetaksid paremini tööhõivet ja kaasavat majanduskasvu ning oleksid kooskõlas kliima- ja keskkonnaeesmärkidega, arvesse tuleks võtta maksusüsteemi ümberjaotavat mõju ning tagada samas maksutulu säilimine asjakohase sotsiaalkaitse pakkumiseks ja majanduskasvu soodustavate kulutuste tegemiseks. Riiklik maksukoormus peaks toetama tööhõivet ja kaasavat majanduskasvu kooskõlas ELi lepingu artiklis 3 sätestatud poliitikaeesmärkidega, samuti kestliku arengu eesmärkidega, Pariisi kokkuleppega ning Euroopa rohelise kokkuleppe kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Maksureformides tuleks arvesse võtta nende maksusüsteemi jaotavat mõju ning tagada maksutulu säilimine avaliku sektori investeeringuteks, eelkõige kvaliteetseid avalikke teenuseid, sotsiaalkaitset ja kestlikku majanduskasvu soodustavate kulutuste tegemiseks. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 5 – lõik 4 Liikmesriigid, sealhulgas need, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, peaksid palkade kujundamisel soodustama kollektiivläbirääkimiste pidamist ning tagama, et sotsiaalpartnerite kaasamine läbirääkimistesse on läbipaistev ja prognoositav. See võimaldab viia palgad vastavusse tootlikkuse arenguga ning tagada, et palgad on õiglased ja võimaldavad inimväärset elatustaset. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väiksema ja keskmise sissetulekuga rühmadele ning ülespoole suunatud sotsiaal-majandusliku lähenemise saavutamisele. Palgakujundusmehhanismide puhul tuleks arvesse võtta sotsiaal-majanduslikke tingimusi, sealhulgas piirkondlikke ja valdkondlikke arenguid. Liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peaksid riiklikest tavadest lähtuvalt ning sotsiaalpartnerite sõltumatust arvestades tagama, et kõik töötajad saaksid õiglast palka, mille suurus on otseselt või kaudselt tuletatud kollektiivlepingutest või asjakohastest seadusjärgsetest miinimumpalkadest, võttes arvesse palkade mõju konkurentsivõimele, töökohtade loomisele ja palgavaesusele. Meetmed, millega tagatakse, et palgad võimaldavad inimväärset elatustaset, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks, on jätkuvalt olulised, et võidelda palgavaesuse vastu. Liikmesriigid, sealhulgas need, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, peaksid palkade kujundamisel soodustama kollektiivläbirääkimiste pidamist ning tagama, et sotsiaalpartnerite kaasamine läbirääkimistesse on läbipaistev ja prognoositav. See võimaldab viia palgad vastavusse tootlikkuse pikaajalise arenguga ning tagada, et palgad on õiglased ja võimaldavad kõigile töötajatele inimväärset elatustaset. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väiksema ja keskmise sissetulekuga rühmadele ja nende ostujõule ning ülespoole suunatud sotsiaal-majandusliku lähenemise saavutamisele. Palgakujundusmehhanismide puhul tuleks arvesse võtta sotsiaal-majanduslikke tingimusi, sealhulgas piirkondlikke ja valdkondlikke arenguid, kasutades näiteks reaalhindadega kaupade ja teenuste ostukorvi, mis on kehtestatud riiklikul tasandil, või rahvusvahelisi või riiklikke kontrollväärtusi. Liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peaksid riiklikest tavadest lähtuvalt ning kooskõlas aluslepingutega sotsiaalpartnerite sõltumatust arvestades tagama, et kõik töötajad saaksid õiglast palka, mille suurus on otseselt või kaudselt kas tuletatud kollektiivlepingutest või asjakohastest seadusjärgsetest miinimumpalkadest, võttes arvesse palkade mõju konkurentsivõimele, töökohtade loomisele, soolisele võrdõiguslikkusele ja palgavaesusele. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust kehtestada seadusjärgne miinimumpalk ning lubada muudatusi ja mahaarvamisi, on oluline vältida erinevuste ja mahaarvamiste laialdast kasutamist, kuna need võivad avaldada negatiivset mõju palga piisavusele. Nad tagavad, et need muudatused ja mahaarvamised järgivad mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning õiguspärast eesmärki kooskõlas direktiiviga piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus1a. ______________________ 1a Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 5 – lõik 4 a (uus) Liidu vahendite saajad peavad kinni kohaldatavatest liidu ja riiklikest sotsiaal- ja tööõigusi ning maksustamist käsitlevatest õigusaktidest. Liikmesriigid peaksid tagama, et ettevõtetele pandeemia ja Venemaa Ukrainasse sissetungi majandusliku mõjuga toimetulekuks antava riikliku rahalise toetuse tingimuseks seataks, et seda kasutatakse töötajate hüvanguks ning et toetust saavad ettevõtted hoiduvad juhtkonnale lisatasude maksmisest, dividendide väljamaksmisest või aktsiate tagasiostmisest niikaua, kuni nad seda toetust saavad. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 6 – lõik 1 Arvestades digi- ja rohepööret, demograafilisi muutusi ja Ukraina sõda, peaksid liikmesriigid panema rõhku kestlikkuse, tootlikkuse, tööalase konkurentsivõime ja inimkapitali edendamisele, soodustama oskuste ja pädevuste omandamist kogu elu jooksul ning reageerima tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele, pidades silmas ELi 2030. aasta peamist oskuste-eesmärki. Samuti tuleks liikmesriikidel kohandada oma haridus- ja koolitussüsteeme ning investeerida kvaliteetse ja kaasava hariduse, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe pakkumisse ning digiõppele ja keeleõppele juurdepääsu tagamisse (sh Ukrainast ja mujalt pärit pagulaste puhul). Liikmesriigid peaksid tegema koostööd sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusasutuste, ettevõtjate ja muude sidusrühmadega, et kõrvaldada haridus- ja koolitussüsteemide struktuursed puudused, parandada nende kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele, seda muu hulgas ka selleks, et võimaldada rohe- ja digipööret, kõrvaldada olemasolevate oskuste mittevastavus ning vältida uute oskuste vajakajäämist, eelkõige REPowerEUga seotud tegevuste puhul, nagu taastuvenergia kasutuselevõtt või hoonete renoveerimine. Erilist tähelepanu tuleks pöörata õpetaja elukutsega seonduvatele väljakutsetele, sealhulgas õpetajate ja koolitajate digipädevusse investeerimisele. Kõik haridus- ja koolitussüsteemides õppijad peaksid omandama võtmepädevused, sealhulgas põhi- ja digioskused ning valdkonnaülesed oskused, mis paneksid kogu eluks aluse kohanemis- ja toimetulekuvõimele. Liikmesriigid peaksid püüdma tugevdada individuaalsete koolitusõiguste pakkumist ja tagama nende ülekantavuse töökoha vahetamise käigus, sealhulgas tuleks vajaduse korral võimaldada isiklike õppekontode kasutamist ja luua usaldusväärne süsteem koolituse kvaliteedi hindamiseks. Et toetada elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet, peaksid liikmesriigid paremini ära kasutama mikrokvalifikatsioonitunnistuste võimalusi. Nad peaksid võimaldama igaühel tööturu vajadusi ette näha ja nendega paremini kohaneda, eelkõige tuleks luua võimalusi pidevaks ümberõppeks ja oskuste täiendamiseks ning pakkuda integreeritud juhendamist ja nõustamist, et toetada kõigile suunatud ausat ja õiglast üleminekut, muuta sotsiaalsed tulemused käegakatsutavaks, kõrvaldada tööturu puudujäägid ja oskuste mittevastavused, parandada majanduse üldist vastupanuvõimet vapustustele ning muuta võimalike kriisidega kohanemine lihtsamaks. Arvestades digi- ja rohepööret, demograafilisi muutusi ja Venemaa sissetungi Ukrainasse ning elukalliduse tõusu, peaksid liikmesriigid panema rõhku sotsiaalsete õiguste, kestlikkuse, tootlikkuse, tööalase konkurentsivõime ning töötajatesse ja inimestesse investeerimise edendamisele, soodustama oskuste ja pädevuste omandamist kogu elu jooksul ning reageerima tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele, pidades silmas ELi 2030. aasta peamist oskuste ja eelkõige digioskuste eesmärki. Samuti tuleks liikmesriikidel kohandada ja ajakohastada oma haridus- ja koolitussüsteeme ning neisse investeerida, et pakkuda kvaliteetset ja kaasavat haridust, eelkõige kutseharidust ja -õpet, ettevõtluse ja sealhulgas sotsiaalse ettevõtluse alaseid teadmisi, juurdepääsu digiõppele ja keeleõppele (sh kõigi, ka Ukrainast pärit pagulaste puhul) ning formaalset ja informaalset elukestvat õpet. Liikmesriigid peaksid tegema koostööd sotsiaalpartnerite, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, haridus- ja koolitusasutuste, ettevõtjate ja muude sidusrühmadega, et kõrvaldada haridus- ja koolitussüsteemide struktuursed ja esilekerkivad puudused, parandada nende kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele, et rohkem toetada ja kiirendada rohe- ja digipööret, kõrvaldada olemasolevate oskuste mittevastavus, oskuste aegumine ning vältida uute oskuste vajakajäämist, eelkõige REPowerEUga seotud tegevuste puhul, nagu taastuvenergia kasutuselevõtt, energiatõhusus ja hoonete põhjalik renoveerimine. Liikmesriigid peaksid tegelema struktuurse tööjõupuuduse ja oskuste nappusega sektorite ja piirkondade vajadustega, muu hulgas selleks, et võimaldada samal ajal rohe-, tehnoloogia- ja digipööret. Liikmesriigid peaksid toetama ja ergutama ettevõtjaid investeerima oma töötajate oskustesse ning tagama kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamiseks inimväärsed töö- ja tööhõivetingimused. Lisaks peaksid liikmesriigid kasutama kõiki olemasolevaid ESF+ ning muude liidu programmide ja vahendite, näiteks taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendeid, et tugevdada noorte kvalifikatsiooni ja edendada duaalõpet. Erilist tähelepanu tuleks pöörata õpetaja elukutsega seonduvatele väljakutsetele, sealhulgas investeerimisele õpetajate ja koolitajate digipädevusse ning nende teadmistesse, mis puudutavad kliimamuutust ja kestlikku arengut. Kõik haridus- ja koolitussüsteemides õppijad peaksid omandama võtmepädevused, sealhulgas põhi- ja digioskused ning valdkonnaülesed formaalsed ja informaalsed oskused, nagu kommunikatsioon ja kriitiline mõtlemine, mis paneksid kogu eluks aluse kohanemis- ja toimetulekuvõimele, ning õpetajad peaksid saama piisava ettevalmistuse nende pädevuste edasiandmiseks õppijatele. Selleks et edendada õppijate arengut ja liikuvust, pidades silmas 2030. aasta eesmärki suurendada täiskasvanute iga-aastast osalemist koolituses 60 %-ni, peaksid liikmesriigid püüdma tugevdada individuaalsete koolitusõiguste pakkumist ja tagama nende ülekantavuse töökoha vahetamise käigus, sealhulgas tuleks vajaduse korral võimaldada isiklike õppekontode kasutamist ja luua usaldusväärne süsteem koolituse kvaliteedi hindamiseks. Et toetada elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet, peaksid liikmesriigid paremini ära kasutama mikrokvalifikatsioonitunnistuste võimalusi. Samal ajal peaksid nad tagama hariduse humanistliku poole säilimise ja üksikisikute püüdluste austamise. Selleks et toetada ausat ja õiglast üleminekut kõigi jaoks ning prognoosida tööturu vajadusi ja nendega paremini kohaneda, on äärmiselt tähtis, et liikmesriigid parandaksid majanduse üldist vastupanuvõimet. Nad peaksid hõlbustama inimväärseid töötingimusi ja võimalikke kohandusi oskuste pideva täiendamise ja ümberõppe kaudu, tugevdades sotsiaalkaitsesüsteeme ja -teenuseid ning pakkudes integreeritud juhendamist ja nõustamist ning aktiivset tööturupoliitikat, pidades silmas ka tulevasi majandusšokke. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 6 – lõik 2 Liikmesriigid peaksid edendama kõigi võrdseid võimalusi, pöörates tähelepanu haridus- ja koolitussüsteemides esinevale ebavõrdsusele. Kooskõlas Euroopa lastegarantiiga tuleks eelkõige võimaldada seda, et laste jaoks on loodud kvaliteetsed alusharidus- ja lapsehoiuteenused. Liikmesriigid peaksid tõstma üldist haridustaset, vähendama haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkuvate noorte arvu, toetama äärepoolsematest piirkondadest pärit laste juurdepääsu haridusele, suurendama kutsehariduse ja -õppe populaarsust ning juurdepääsu kolmanda taseme haridusele ja selle lõpetanute arvu, lihtsustama kvaliteetse praktika ja õpipoisiõppe pakkumise kaudu noorte koolitussüsteemist tööturule liikumist, suurendama täiskasvanute osalemist jätkuõppes, eelkõige ebasoodsa taustaga õppijate ja kõige madalama kvalifikatsiooniga inimeste hulgas. Võttes arvesse digitaalse, keskkonnahoidliku ja vananeva ühiskonna uusi vajadusi, peaksid liikmesriigid tugevdama tööpõhist õpet oma kutsehariduse ja -õppe süsteemides (sealhulgas kvaliteetse ja tulemusliku õpipoisiõppe kaudu) ning suurendama loodusteaduste, tehnoloogia ning inseneeria ja matemaatika valdkonna lõpetajate, eelkõige naissoost lõpetajate arvu nii kutsehariduses ja -õppes kui ka kolmanda taseme hariduses. Lisaks peaksid liikmesriigid suurendama kolmanda taseme hariduse ja asjakohasel juhul teadusuuringute vastavust tööturu vajadustele, parandama oskuste asjakohasuse jälgimist ja prognoosimist, muutma omandatud oskused nähtavamaks ja kvalifikatsioonid (sealhulgas välismaal omandatud oskused ja kvalifikatsioonid) võrreldavamaks ning suurendama väljaspool formaalharidust ja -koolitust omandatud oskuste ning pädevuste tunnustamise ja valideerimise võimalusi. Nad peaksid ajakohastama ja suurendama paindlike jätku-kutseõppevõimaluste pakkumist ja kasutamist. Liikmesriigid peaksid toetama ka väheste oskustega täiskasvanute pikaajalise tööalase konkurentsivõime püsimist või arendamist ning parandama selleks juurdepääsu kvaliteetsetele õpivõimalustele ja nende võimaluste kasutamist, rakendades oskuste täiendamise meetmeid käsitlevas soovituses esitatut, sealhulgas oskuste hindamist, tööturu võimalustega kooskõlas oleva hariduse ja koolituse pakkumist ning omandatud oskuste valideerimist ja tunnustamist. Liikmesriigid peaksid edendama kõigi võrdseid võimalusi, kaotades haridus- ja koolitussüsteemides esineva ebavõrdsuse. Kooskõlas Euroopa lastegarantii ja Barcelona eesmärkidega tuleks eelkõige lastele pakkuda võrdset juurdepääsu kõrge kvaliteediga alusharidus- ja lapsehoiuteenustele. Liikmesriigid peaksid tõstma üldist haridustaset, vähendama haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkuvate noorte arvu, toetama ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest ja piirkondadest pärit laste juurdepääsu haridusele, suurendama kutsehariduse ja -õppe populaarsust, edendama juurdepääsu kolmanda taseme haridusele ja selle lõpetanute arvu, lihtsustama kvaliteetse tasustatud ja kaasava praktika ja õpipoisiõppe pakkumise kaudu noorte koolitussüsteemist tööturule liikumist, suurendama täiskasvanute osalemist jätkuõppes, eelkõige ebasoodsa taustaga õppijate ja kõige madalama kvalifikatsiooniga inimeste hulgas. Võttes arvesse digitaalse, keskkonnahoidliku ja vananeva ühiskonna uusi vajadusi, peaksid liikmesriigid tugevdama tööpõhist õpet oma kutsehariduse ja -õppe süsteemides (sealhulgas tasustatud ja kaasava kvaliteetse ja tulemusliku õpipoisiõppe kaudu) ning tagama pideva investeerimise elukestvasse õppesse, suurendama loodusteaduste, tehnoloogia ning inseneeria ja matemaatika valdkonna lõpetajate, eelkõige naissoost lõpetajate arvu nii kutsehariduses ja -õppes kui ka kolmanda taseme hariduses. Lisaks peaksid liikmesriigid suurendama kolmanda taseme hariduse ja asjakohasel juhul teadusuuringute vastavust tööturu vajadustele, tugevdama duaalkoolitust, parandama oskuste asjakohasuse jälgimist ja prognoosimist, muutma omandatud oskused nähtavamaks ning lihtsustama kvalifikatsioonide (sealhulgas välismaal omandatud oskuste ja kvalifikatsioonide) võrreldavust ja tunnustamist ning suurendama väljaspool formaalharidust ja -koolitust omandatud oskuste ning pädevuste tunnustamise ja valideerimise võimalusi ka kolmandate riikide kodanike jaoks. Nad peaksid ajakohastama ning suurendama paindlikuma ja kaasavama kutsealase täiendhariduse ja -õppe pidevat pakkumist ja kasutamist. Liikmesriigid peaksid toetama töökohtade loomist ja investeerima sotsiaalkaitsekavadesse, sealhulgas puuetega inimeste ja töötajate jaoks, kellel on raskusi oskuste täiendamise ja ümberõppega, ning toetama ka väheste oskustega täiskasvanute juurdepääsu tööturule ja stabiilset kvaliteetset tööhõivet. Sellega seoses on oluline säilitada või arendada nende pikaajalist tööalast konkurentsivõimet ning parandada selleks juurdepääsu kvaliteetsetele õpivõimalustele ja nende võimaluste kasutamist, rakendades oskuste täiendamise meetmeid käsitlevas soovituses esitatut, sealhulgas oskuste hindamist, tööturu võimalustega kooskõlas oleva hariduse ja koolituse pakkumist. Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidele tuleks soodustada tasustatud õppepuhkust ametialastel eesmärkidel, mis võimaldab töötajatel osaleda koolitusprogrammides tööajal. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et edendada üldist, tõhusat ja võrdset juurdepääsu kaugõppele ja -koolitusele, võttes täielikult arvesse puuetega inimeste, äärepoolsetes piirkondades elavate inimeste ja lapsevanemate, eriti üksikvanemate vajadusi. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 6 – lõik 3 Liikmesriigid peaksid pakkuma töötutele ja tööturult eemalejäänud isikutele tõhusat, õigeaegset, koordineeritud ja vajadusekohast abi, mis seisneb tööotsingute, koolituse, ümberkvalifitseerumise ning muude tugiteenuste kättesaadavuse toetamises, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele ning rohe- ja digipöördest eriti mõjutatud inimestele. Selleks et märkimisväärselt vähendada ja ennetada pikaajalist ja struktuurset töötust, tuleks võimalikult kiiresti ning hiljemalt 18 kuud pärast isikute töötuks jäämist rakendada terviklikke strateegiaid, mis hõlmavad nende individuaalse olukorra põhjalikku hindamist. Jätkuvalt tuleks tegeleda noorte töötusega ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) probleemiga, ennetades haridussüsteemist varakult lahkumist ja parandades struktuurselt üleminekut hariduselust tööellu, sealhulgas täielikult rakendades tugevdatud noortegarantiid, mis peaks pandeemiajärgse taastumise etapis suuresti toetama kvaliteetsete tööhõivevõimaluste loomist noortele. Liikmesriigid peaksid tugevdama jõupingutusi ka Euroopa noorteaasta 2022 raames, nimelt tuleks rõhutada just seda, kuidas rohe- ja digipööre pakuvad uusi tulevikuväljavaateid ja võimalusi, et noored saaksid üle pandeemia negatiivsest mõjust. Liikmesriigid peaksid pakkuma tööealistele töötutele ja tööturult eemalejäänud isikutele, eriti pikaajalistele töötutele nende tööturu väljavaadete parandamiseks tõhusat, õigeaegset, koordineeritud ja vajadusekohast abi, mis seisneb tööotsingute, koolituse, ümberkvalifitseerumise ning muude tugiteenuste kättesaadavuse toetamises, sealhulgas tervishoiu ja eluaseme valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele ja inimestele, kes vajavad rohe- ja digipöördega toimetulemiseks rohkem tuge. Selleks et märkimisväärselt vähendada ja ennetada pikaajalist ja struktuurset töötust, tuleks võimalikult kiiresti ning hiljemalt 18 kuud pärast isikute töötuks jäämist rakendada terviklikke strateegiaid, mis hõlmavad nende individuaalse olukorra põhjalikku hindamist, ning teha seda äsja töötuks jäänud isikute puhul hiljemalt 8 kuu jooksul, et hoida ära pikaajalise töötuse oht, pöörates erilist tähelepanu puuetega inimestele ja teistele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele. Liikmesriigid peaksid tööturu osapoolte osalusel hõlbustama töökohavahetust, mida toetavad Euroopa Sotsiaalfond+, õiglase ülemineku fond ja sellised algatused nagu RePowerEU. Jätkuvalt tuleks esmajärjekorras tegeleda noorte töötusega, noorte ebakindla tööga ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) probleemiga, ennetades haridussüsteemist varakult lahkumist, sealhulgas tasustatud kaasava õpipoisiõppe abil ja parandades struktuurselt üleminekut hariduselust tööellu, sealhulgas täielikult ja tõhusalt rakendades tugevdatud noortegarantiid ning kasutades asjakohast liidu rahastamist, näiteks ESF+ ning taaste- ja vastupidavusrahastut, mis peaks pandeemiajärgse taastumise etapis toetama ka noorte kvaliteetset tööhõivet. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama praktikantidele ja õpipoistele inimväärsed töötingimused ja sotsiaalkaitse kättesaadavuse. Liikmesriigid peaksid tugevdama jõupingutusi ka Euroopa noorteaasta 2022 raames ning rõhutama just seda, kuidas rohe- ja digipööre pakuvad uusi tulevikuväljavaateid ja võimalusi, et noored saaksid üle pandeemia negatiivsest mõjust. Liikmesriigid peaksid kaaluma noorteklausli rakendamist, millega hinnataks uute algatuste mõju noortele kõigis poliitikavaldkondades. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 6 – lõik 4 Liikmesriigid peaksid püüdma kõrvaldada tööturul osalemist takistavaid asjaolusid ja töötamist pärssivaid tegureid ning pakkuma stiimuleid tööturul osalemiseks, seda eelkõige väikese sissetulekuga inimestele, leibkonna teisele palgasaajale või neile, kes on tööturult kõige rohkem kõrvale jäänud, sealhulgas rändetaustaga isikutele ja marginaliseerunud romadele. Kuna teatud elukutsete ja sektorite puhul on tööjõupuudus suur, peaksid liikmesriigid aitama tööjõu pakkumist suurendada, nimelt tuleks soodustada piisavalt suurte palkade maksmist ja inimväärsete töötingimuste pakkumist, samuti tõhusate aktiivse tööturupoliitika meetmete võtmist. Liikmesriigid peaksid toetama ka töökeskkonna kohandamist puudega inimestele, tehes seda muu hulgas suunatud rahalise toetuse ja teenuste abil, mis võimaldavad neil inimestel tööturul ja ühiskonnas osaleda. Liikmesriigid peaksid püüdma kõrvaldada tööturule pääsemist ja seal osalemist takistavaid asjaolusid ja töötamist pärssivaid tegureid ning pakkuma stiimuleid tööturule pääsemiseks ja seal osalemiseks, seda eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ning neile, kes on tööturult kõige rohkem kõrvale jäänud, kaasa arvatud puuetega inimestele, rändetaustaga inimestele ja marginaliseerunud romadele. Kuna teatud elukutsete ja sektorite puhul on tööjõupuudus suur, peaksid liikmesriigid aitama tööjõu pakkumist suurendada, eelkõige edendades inimväärseid palku ja töötingimusi, samuti tõhusate aktiivse tööturupoliitika meetmete võtmist. Liikmesriigid peaksid toetama ka ligipääsetava töökeskkonna kohandamist puudega inimestele ning töökohal mõistlike abinõude tagamist, tehes seda muu hulgas suunatud rahalise toetuse, toodete, teenuste ja sellise keskkonna abil, mis võimaldavad neil inimestel tööturul ja ühiskonnas osaleda. Reguleeritud kaugtöö ja uued tehnoloogiad võivad pakkuda võimalusi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, kui on olemas vajalik digitaristu, mis on kõigile taskukohane ja kättesaadav. Kaugtöö ei tohiks siiski vabastada tööandjaid kohustusest võtta töökohal mõistlikke abinõusid ja luua puuetega töötajatele kaasav töökultuur. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 6 – lõik 5 Vähendada tuleks soolist tööhõive- ja palgalõhet. Liikmesriigid peaksid tagama soolise võrdõiguslikkuse ja naiste ulatuslikuma osalemise tööturul, sealhulgas tuleks tagada meeste ja naiste võrdsed võimalused kogu karjääri jooksul ning kaotada takistused, mis ei lase naistel kõigil otsustustasanditel juhtimises osaleda. Tuleks tagada võrdne tasu võrdse või võrdväärse töö eest ning töötasu läbipaistvus. Samuti tuleks edendada nii naiste kui ka meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamist, eelkõige võimaldada juurdepääsu taskukohastele kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse ning alusharidus- ja lapsehoiuteenustele. Liikmesriigid peaksid tagama, et vanematel ja teistel hoolduskohustustega inimestel oleks võimalus saada sobivat perekondlikel põhjustel võetavat puhkust ja kasutada töö-, pere- ja eraelu tasakaalustamiseks paindlikku töökorraldust, ning edendama naiste ja meeste hulgas nende õiguste tasakaalustatud kasutamist. Olemasolev sooline tööhõive-, palga- ja pensionilõhe tuleks kaotada. Liikmesriigid peaksid tagama soolise võrdõiguslikkuse ja naiste ulatuslikuma osalemise tööturul, sealhulgas tuleks tagada meeste ja naiste võrdsed võimalused ja haridus kogu karjääri jooksul ning kaotada takistused, mis ei lase naistel kõigil otsustustasanditel juhtimises osaleda. Liikmesriigid peaksid kiiresti rakendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid1a. Liikmesriigid peaksid tagama, et rasedus- ja sünnituspuhkuse ning vanemapuhkuse perioode väärtustatakse asjakohaselt nii sissemaksete kui ka pensioniõiguste seisukohast, et kajastada tulevaste põlvkondade kasvatamise tähtsust, eriti vananeva ühiskonna kontekstis. Kooskõlas aluslepingutega tuleks tõhusalt tagada võrdne tasu võrdse või võrdväärse töö eest ning töötasu läbipaistvus, näiteks kehtestades riiklikud palkade võrdsuse indeksid, mis võrdlevad mehi ja naisi kogu nende mitmekesisuses. Samuti tuleks edendada nii naiste kui ka meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamist, eelkõige võimaldada kõigile tulemusliku juurdepääsu kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse ning alusharidus- ja lapsehoiuteenustele ning tagada hoolduse ja majapidamistööde võrdne jaotus. Liikmesriigid peaksid tagama, et vanematel ja teistel hoolduskohustustega inimestel oleks võimalus saada sobivat perekondlikel põhjustel võetavat puhkust ja kasutada töö-, pere- ja eraelu tasakaalustamiseks paindlikku töökorraldust, ning edendama naiste ja meeste hulgas nende õiguste tasakaalustatud kasutamist. Lisaks peaksid nad hooldustöötajatele tagama juurdepääsu kvaliteetsele kutsealasele koolitusele ja nende kvalifikatsiooni tunnustamise ning toetama hooldussektori tööandjaid kvalifitseeritud töötajate leidmisel ja hoidmisel, pöörates erilist tähelepanu inimväärsetele töötingimustele. Liikmesriigid peaksid järk-järgult liikuma täielikult tasustatud ja võrdse pikkusega rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse suunas. _________________________ 1a Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 7 – lõik 1 Et dünaamilisest ja tootlikust tööjõust, uutest tööviisidest ning ärimudelitest oleks kasu, peaksid liikmesriigid tegema koostööd sotsiaalpartneritega ja edendama õiglaseid, läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi, mille puhul on õigused ja kohustused tasakaalus. Nad peaksid vähendama ja ennetama tööturu segmenteerumist, võitlema deklareerimata töö ja fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate vastu ning soodustama üleminekut avatud töövormidele. Tööhõivekaitse-eeskirjad, tööõigus ja vastavad asutused peaksid tagama tööandjatele sobiva värbamiskeskkonna ja vajaliku paindlikkuse, et neil oleks võimalik kiiresti kohaneda majanduskeskkonna muutustega, ning kaitsma samal ajal töötajate õigusi, tagades kõigile töötajatele sotsiaalkaitse, asjakohasel tasemel kaitstuse ning tervisliku, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkonna. Paindliku töökorralduse, näiteks kaugtöö kasutamise edendamine võib aidata pandeemiajärgses keskkonnas tööhõivet suurendada ja tööturge kaasavamaks muuta. Samas on väga oluline, et töötajatele oleksid tagatud nende õigused tööaja, töötingimuste ning töö- ja eraelu tasakaalu osas. Hoiduda tuleks töösuhetest, mille tulemuseks on ebakindlad töötingimused, sealhulgas platvormitöötajate puhul, eriti madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul, samuti tuleks võidelda ebatüüpiliste lepingute kuritarvitamise vastu. Ebaõiglase töölt vabastamise korral tuleks tagada juurdepääs tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õiguskaitsevahenditele, sealhulgas piisav hüvitis. Et dünaamilisest ja tootlikust tööjõust, uutest tööviisidest ning ärimudelitest oleks kasu, peaksid liikmesriigid tegema koostööd sotsiaalpartneritega ja edendama õiglaseid, läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi, mille puhul on õigused ja kohustused töötajate ja tööandjate jaoks tasakaalus. Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma sellega seoses konkreetseid meetmeid kollektiivläbirääkimiste ja sotsiaaldialoogi edendamiseks ja tugevdamiseks. Nad peaksid vähendama ja ennetama tööturu segmenteerumist, võitlema deklareerimata töö ja fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate vastu ning soodustama üleminekut avatud töövormidele. Tööhõivekaitse-eeskirjad, tööõigus ja vastavad asutused peaksid tagama töötajate õiguste kaitse, kõrgetasemelise sotsiaalkaitse ja kindla tööhõive, kaasava värbamise, töötervishoiu ja -ohutuse ning kõigile töötajatele hästi kohandatud töökeskkonna. Samal ajal peaksid liikmesriigid tagama ka ettevõtjate jaoks soodsa keskkonna ja tööandjate jaoks paindlikkuse muutustega kohanemiseks. Tööandjate ja töötajate või nende esindajate vahel kokku lepitud paindliku töökorralduse, näiteks kaugtöö kasutamise edendamine võib aidata pandeemiajärgses keskkonnas tööhõivet suurendada ja tööturge kaasavamaks muuta, eelkõige üksikvanemate, puuetega inimeste ning maa- ja äärepoolsetes piirkondades elavate inimeste jaoks. Samas on väga oluline, et töötajatele oleksid tagatud nende õigused tööaja, töötingimuste, sealhulgas töötervishoiu ja -ohutuse, sotsiaalkaitse ning töö- ja eraelu tasakaalu osas. Kiiresti tuleks tegeleda töösuhetega, mille tulemuseks on ebakindlad töötingimused ja kõlvatu konkurents, sealhulgas platvormitöötajate puhul, eriti madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul, samuti tuleks võidelda ebatüüpiliste lepingute kuritarvitamise vastu. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil töötajatel on inimväärsed töötingimused, sotsiaalsed õigused ja juurdepääs piisavale sotsiaalkaitsele. Selleks peaksid liikmesriigid täielikult rakendama ILO konventsiooni nr 81 töötingimuste järelevalve kohta ja investeerima tõhusasse töötingimuste järelevalvesse, andes pädevatele asutustele volitused ja kooskõlastades oma jõupingutusi, et võidelda Euroopa Tööjõuameti raames piiriüleste kuritarvitamiste vastu. Ebaõiglase töölt vabastamise korral tuleks tagada juurdepääs tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õiguskaitsevahenditele, sealhulgas piisav hüvitis. Liikmesriigid peaksid tuginema ELi ametitele ja kogu liitu hõlmavale avalike tööturuasutuste võrgustikule, et teha kindlaks tõenditel põhinevad parimad tavad, ergutada võrdlevat õppimist ja edendada tööhõivepoliitika paremat koordineerimist. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 7 – lõik 2 Poliitikameetmete eesmärk peaks olema parandada ja toetada tööturul osalemist, tööturu pakkumise ja nõudluse omavahelist vastavusse viimist ning üleminekuid, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. Liikmesriigid peaksid tegelema inimeste aktiivsuse suurendamisega ja võimaldama neil inimestel, kes on võimelised tööturul osalema, eelkõige haavatavatel rühmadel (madalama kvalifikatsiooniga inimesed, rändetaustaga inimesed, sealhulgas ajutise kaitse all olevad isikud, ja marginaliseerunud romad) seda ka teha. Liikmesriigid peaksid laiendama aktiivse tööturupoliitika kohaldamist ja muutma selle tulemuslikumaks, parandades tööturumeetmete otstarbekohasust, sihtrühmadele suunatust ja hõlmavust ning sidudes need meetmed paremini tööd otsivatele töötutele suunatud sotsiaalteenuste, koolituse ja sissetulekutoetusega, võttes arvesse nende õigusi ja kohustusi. Liikmesriigid peaksid suurendama avalike tööturuasutuste suutlikkust, et nende teenustega saaks aidata tööotsijaid õigeaegselt ja vastavalt vajadustele, toetades praeguseid ja tulevasi tööturu vajadusi ja rakendades tulemuspõhist juhtimist. Poliitikameetmete eesmärk peaks olema parandada ja toetada tööturul osalemist, tööturu pakkumise ja nõudluse omavahelist vastavusse viimist ning üleminekuid, eelkõige rohe- ja digipööret, ka ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, sealhulgas kaugetes ja maapiirkondades, saartel ja äärepoolseimates piirkondades. Liikmesriigid peaksid tõhusalt võimaldama neil, kes saavad tööturul osaleda, eelkõige ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel (noored ja eakad, madalama kvalifikatsiooniga inimesed, mitteametlikud töötajad, puuetega inimesed, rändetaustaga inimesed, sealhulgas ajutise kaitse all olevad isikud, ja marginaliseerunud romad) leida kvaliteetset tööd. Liikmesriigid peaksid laiendama aktiivse tööturupoliitika kohaldamist ja muutma selle tulemuslikumaks, parandades tööturumeetmete otstarbekohasust, sihtrühmadele suunatust ja hõlmavust ning sidudes need meetmed paremini kvaliteetset tööd otsivatele töötutele suunatud sotsiaalteenuste, koolituse ja inimväärse sissetulekutoetusega, võttes arvesse nende õigusi ja kohustusi. Liikmesriigid peaksid suurendama avalike tööturuasutuste suutlikkust, et nende teenustega saaks aidata tööotsijaid õigeaegselt ja vastavalt vajadustele ning tööotsijate püüdlustele, toetades praeguseid ja tulevasi tööturu vajadusi ja rakendades tulemuspõhist juhtimist. Liikmesriigid peaksid tagama, et neid teenuseid ja tuge pakutakse nii internetis kui ka väljaspool seda, et need oleksid kättesaadavad kõigile, sealhulgas eakatele ja puuetega inimestele, tagamaks, et kedagi ei jäeta kõrvale. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 7 – lõik 3 Liikmesriigid peaksid tagama töötutele mõistliku kestusega piisavad töötushüvitised, mis on kooskõlas töötute poolt tehtud sissemaksete ja riiklike toetuskõlblikkuse eeskirjadega. Töötushüvitised ei tohiks pärssida kiiret tööle naasmist ja nendega peaksid kaasnema aktiivsed tööturupoliitika meetmed. Liikmesriigid peaksid tagama töötutele mõistliku kestusega piisavad töötushüvitised, mis on kooskõlas töötute poolt tehtud sissemaksete ja riiklike toetuskõlblikkuse eeskirjadega. Sellised hüvitised ei tohi toimida kiiret tööle naasmist pärssivate teguritena, nagu on kirjeldatud samba põhimõttes nr 13, ja nendega peaksid kaasnema aktiivsed tööturupoliitika meetmed. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 7 – lõik 4 Piisavalt tuleks toetada õppijate ja töötajate liikuvust, et suurendada nende oskusi ja tööalast konkurentsivõimet ning kasutada täielikult ära Euroopa tööturu potentsiaal, tagades samal ajal õiglased tingimused kõigile, kes osalevad piiriüleses tegevuses, ning tugevdades riikide haldusasutuste vahel halduskoostööd liikuvate töötajatega seotud küsimustes, saades abi Euroopa Tööjõuametilt. Kriitilise tähtsusega kutsealade töötajate ning piiriüleste, hooajaliste ja lähetatud töötajate liikuvust tuleks eriti toetada juhul, kui piir rahvatervisega seotud kaalutlustel ajutiselt suletakse. Liikmesriigid peaksid toetama tööjõu liikuvust kogu liidus, et ületada piirkondlik ja valdkondlik tööjõupuudus ning kasutada täielikult ära liidu tööturu potentsiaali, võideldes samas tulemuslikult ajude äravoolu negatiivse mõjuga teatavates piirkondades. Samal ajal tuleks toetada õppijate ja töötajate liikuvust, et suurendada nende oskusteavet, oskusi ja tööalast konkurentsivõimet, eelkõige tugevdades veelgi programmi „Erasmus+“. Liikmesriigid peaksid tagama kõigi piiriülese tegevusega hõivatud isikute õigused ning inimväärsed töö- ja tööhõivetingimused, samuti sotsiaalkindlustusõiguste ülekantavuse, parandades riiklike ametiasutuste vahelist halduskoostööd liikuvate töötajatega seotud küsimustes, saades samuti abi Euroopa Tööjõuametilt. Kriitilise tähtsusega kutsealade töötajate ning piiriüleste töötajate, sealhulgas piiriala-, hooajaliste ja lähetatud töötajate õiglast liikuvust tuleks toetada ning nende õigusi tuleks austada ka piiride ajutise sulgemise korral, näiteks tervishoiu ja ohutuse, maksuresidentsuse ning sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 7 – lõik 4 a (uus) Liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et koordineerida sotsiaalkindlustust liikuvate töötajate, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes töötavad mõnes muus liikmesriigis. Sotsiaalkindlustussüsteemide ajakohastamine peaks toetama liidu tööturu põhimõtteid, mis tagavad kestlikud riiklikud sotsiaalkindlustussüsteemid, millega hoitakse ära kaitsealaste lünkade teke ja tagatakse lõppkokkuvõttes ka tootlik tööjõud. Selleks peaksid liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskavade ning muude liidu vahendite kohaste riiklike kavade kaudu tõhustama avalike teenuste digitaliseerimist, et parandada oma töö kvaliteeti, eelkõige rakendades täielikult sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi. Liikmesriigid peaksid suurendama piiriüleseid partnerlusi ning paremini edendama ja kasutama muid asjakohaseid Euroopa vahendeid, nagu Euroopa tööturuasutuste võrgustik (EURES) ja avalike tööturuasutuste võrgustik, et toetada liikuvaid töötajaid, eelkõige andes neile põhjalikku teavet töövõimaluste ja sotsiaalkaitse kohta. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 7 – lõik 5 Liikmesriigid peaksid samuti püüdma luua asjakohaseid tingimusi uute töövormide kasutuselevõtuks, see aitaks avada töökohtade loomise potentsiaali ning tagaks samal ajal vastavuse kehtivate sotsiaalõigustega. Seega peaksid liikmesriigid inimesi nõustama ja selgitama neile nende õigusi ja kohustusi ebatüüpiliste töölepingute ja uute töövormide osas, näiteks digitaalsete platvormide kaudu tehtava töö korral. Selles võib olla oluline roll sotsiaalpartneritel ning liikmesriigid peaksid neid toetama, et nad jõuaksid ka ebatüüpilises töösuhtes olevate või platvormitööd tegevate isikuteni ja esindaksid neid. Lisaks peaksid liikmesriigid toetama jõustamist, näiteks koostama tööinspektsioonidele juhendeid või korraldama spetsiaalseid koolitusi, kus käsitletaks uusi töökorralduse vorme, näiteks algoritm-juhtimist, andmeseiret ning alalist või osalist kaugtööd. Liikmesriigid peaksid samuti püüdma luua asjakohaseid tingimusi uute töövormide kasutuselevõtuks, see aitaks avada töökohtade loomise potentsiaali ning tagaks samal ajal vastavuse kehtiva tööõiguse ja sotsiaalõigustega. Seega peaksid liikmesriigid tagama õigused ja kohustused ebatüüpiliste töölepingute ja uute töövormide puhul, näiteks digitaalsete platvormide kaudu tehtava töö korral, ning inimesi vajaduse korral nõustama ja juhendama. Samal ajal peaksid liikmesriigid edendama üleminekut tähtajatutele tööhõivevormidele kooskõlas sambaga. Selles võib olla oluline roll sotsiaalpartneritel ning liikmesriigid peaksid neid toetama, et nad jõuaksid ka ebatüüpilises töösuhtes olevate või platvormitööd tegevate isikuteni ja esindaksid neid, hõlbustades samal ajal tegelike iseenda tööandjate kollektiivset esindamist ja tegutsemist. Lisaks peaksid liikmesriigid toetama jõustamist, sealhulgas piisavate inim- ja rahaliste ressursside tagamise, tööinspektsioonidele juhendite koostamise või spetsiaalsete koolituste korraldamise kaudu, kus käsitletaks uusi töökorralduse vorme, näiteks algoritm-juhtimist, andmeseiret ning alalist või osalist kaugtööd, ning tõhusaid, proportsionaalseid ja heidutavaid karistusi. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 7 – lõik 6 Tuginedes olemasolevatele riiklikele tavadele ning selleks, et muuta sotsiaaldialoog tulemuslikumaks ja parandada sotsiaal-majanduslikke tulemusi ka kriiside ajal, sealhulgas Ukraina sõja kontekstis, peaksid liikmesriigid tagama sotsiaalpartnerite õigeaegse ja sisulise kaasamise tööhõive-, sotsiaal- ja asjakohasel juhul majandusreformide ning -poliitika kavandamisse ja rakendamisse, toetades muu hulgas sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamist. Liikmesriigid peaksid soodustama sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi. Sotsiaalpartnereid tuleks toetada, et nad saaksid nende jaoks olulistes küsimustes kollektiivlepingute teemalisi läbirääkimisi pidada ja lepinguid sõlmida, austades täielikult nende sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust. Tuginedes olemasolevatele riiklikele tavadele ning selleks, et edendada sotsiaaldialoogi ja muuta see tulemuslikumaks ja intensiivsemaks ning parandada sotsiaal-majanduslikke tulemusi ka kriiside ajal, nagu Venemaa sissetung Ukrainasse, elukalliduse tõus ja kliimamuutuste kiirenemine, peaksid liikmesriigid toetama sotsiaalpartnerite tugevdamist kõigil tasanditel ning tagama nende õigeaegse ja sisulise kaasamise tööhõive-, sotsiaal- ja asjakohasel juhul majandus- ja keskkonnareformide ning -poliitika kavandamisse ja rakendamisse. Liikmesriigid peaksid soodustama ja edendama sotsiaaldialoogi ning kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse laiendamist. Sotsiaalpartnereid tuleks toetada, et nad saaksid nende jaoks olulistes küsimustes kollektiivlepingute teemalisi läbirääkimisi pidada ja lepinguid sõlmida, austades täielikult nende sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 7 – lõik 7 Asjakohasel juhul ja tuginedes olemasolevatele riiklikele tavadele, peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide kogemusi tööhõive- ja sotsiaalküsimustes. Asjakohasel juhul ja tuginedes olemasolevatele riiklikele tavadele, peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide (sealhulgas nende, kes esindavad ebasoodsas olukorras olevaid rühmi, kes seisavad silmitsi takistustega tööturule ja kvaliteetsetele töökohtadele pääsemisel, ning teevad nendega tihedat koostööd) teadmisi ja kogemusi tööhõive-, sotsiaal- ja keskkonnaküsimustes. Lisaks peaksid liikmesriigid toetama kodanikuühiskonna organisatsioone, kes osutavad mittetulunduslikke sotsiaal- ja tööhõiveteenuseid. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 7 – lõik 7 a (uus) Tervislik ja ohutu töökoht on eluliselt tähtis. Liikmesriigid peaksid toetama ja tagama, et tööandjad järgivad tervishoiu- ja ohutuseeskirju ning annavad töötajatele ja nende esindajatele asjakohast teavet, viivad läbi riskihindamisi ja võtavad ennetusmeetmeid. See peaks hõlmama surmaga lõppenud tööõnnetuste ja tööst põhjustatud vähktõve juhtumite arvu vähendamist nullini, kehtestades muu hulgas töökeskkonnas ohtlike ainetega kokkupuute valdkonnas siduvad piirnormid. Sellega seoses peaksid liikmesriigid võtma arvesse kutsealaste psühhosotsiaalsete riskide, kutsehaiguste ja kliimamuutustega seotud riskide (nt kuumalained, põuad või metsa- ja maastikutulekahjud) mõju töötajate tervisele ja ohutusele, eelkõige ehitus-, põllumajandus- ja avalike teenuste sektoris. Liikmesriigid peaksid käsitlema ja ennetama praeguste ja tulevaste kriiside mõju tööturule, ka kliimakriisi ja Euroopa avatud strateegilise autonoomia kontekstis, ning toetama selleks töötajaid, kes on ajutiselt töötud või töötavad lühendatud tööajaga, sest tööandjad on sunnitud oma tegevuse või teenuste osutamise peatama, ning toetama füüsilisest isikust ettevõtjaid ja väikeettevõtteid, et nad saaksid personali säilitada ja oma tegevust või teenuste osutamist jätkata. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 8 – lõik 1 Liikmesriigid peaksid edendama kõigile avatud kaasavat tööturgu, võttes tõhusaid meetmeid, millega võideldakse igasuguse diskrimineerimise vastu ja edendatakse tööturul võrdseid võimalusi kõikide, eelkõige alaesindatud rühmade jaoks, pöörates nõuetekohast tähelepanu piirkondlikule ja territoriaalsele mõõtmele. Nad peaksid tagama võrdse kohtlemise tööhõive, sotsiaalkaitse, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse, hariduse ning kaupadele ja teenustele juurdepääsu vallas, vaatamata soole, rassile või etnilisele päritolule, usule või veendumustele, puudele, vanusele või seksuaalsele sättumusele. Liikmesriigid peaksid edendama sotsiaalõigusi ja kõigile kättesaadavat kaasavat tööturgu, võttes tõhusaid meetmeid, millega võideldakse igasuguse diskrimineerimise ja stereotüüpide vastu ja edendatakse tööturul võrdseid võimalusi kõikide, eelkõige alaesindatud või ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks, pöörates nõuetekohast tähelepanu piirkondlikule ja territoriaalsele mõõtmele. Nad peaksid tagama võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise, tööotsijatele individuaalse toe ning võrdse kohtlemise ja võrdsed õigused tööhõive, sotsiaalkaitse, tervishoiu, lapsehoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse, hariduse ning eluasemele, kaupadele ja teenustele juurdepääsu vallas, vaatamata soole, rassile või etnilisele päritolule, sotsiaalsele taustale, usule või veendumustele, puudele, vanusele või seksuaalsele sättumusele. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 8 – lõik 2 Liikmesriigid peaksid ajakohastama sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada piisav, tulemuslik, tõhus ja kestlik sotsiaalkaitse kõikide jaoks kõigis eluetappides, edendades sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ülesliikuvust, stimuleerides tööturul osalemist, toetades sotsiaalseid investeeringuid, võideldes vaesusega ja tegeledes ebavõrdsuse probleemiga, sealhulgas maksu- ja toetussüsteemide ülesehituse kaudu ning hinnates poliitikate ümberjaotavat mõju. Kui täiendada üldisi lähenemisviise valikulistega, on sotsiaalkaitsesüsteemid tulemuslikumad. Sotsiaalkaitsesüsteemide nüüdisajastamise käigus tuleks parandada ka nende vastupidavust mitmetahulistele väljakutsetele. Liikmesriigid peaksid ajakohastama sotsiaalkaitsesüsteeme ja investeerima neisse, et tagada piisav, tulemuslik, tõhus ja kestlik sotsiaalkaitse kõikide jaoks kõigis eluetappides, edendades sotsiaalset kaasatust ja ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist ja liikuvust, toetades ja stimuleerides tööturul osalemist ja juurdepääsu kvaliteetsele tööhõivele, toetades sotsiaalseid investeeringuid, kaotades vaesuse, sealhulgas palgavaesuse, ning tegeledes ebavõrdsuse probleemiga, sealhulgas maksu- ja toetussüsteemide järkjärgulise ülesehituse kaudu ning hinnates poliitikate ümberjaotavat mõju. Üldiste lähenemisviiside täiendamine sihipäraste lähenemisviisidega suurendab sotsiaalkaitse tulemuslikkust. Liikmesriigid peaksid parandama oma sotsiaalkaitsesüsteemide vastupanuvõimet ja kestlikkust mitmetahuliste probleemide korral. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 8 – lõik 3 Liikmesriigid peaksid arendama ja lõimima aktiivse kaasamise kolme valdkonda: piisav sissetulekutoetus, kaasavad tööturud ning juurdepääs kvaliteetsetele tugiteenustele, mis vastavad individuaalsetele vajadustele. Sotsiaalkaitsesüsteemidega tuleks tagada kõigile piisavate vahenditeta isikutele piisav miinimumsissetulekutoetus ning edendada sotsiaalset kaasamist, innustades inimesi aktiivselt osalema tööturul ja ühiskonnas, tehes seda muu hulgas eesmärgipäraste sotsiaalteenuste pakkumise kaudu. Liikmesriigid peaksid arendama ja lõimima aktiivse kaasamise kolme valdkonda: piisav sissetulekutoetus, kaasavad tööturud ning juurdepääs kvaliteetsetele teenustele, mis vastavad individuaalsetele vajadustele. Sotsiaalkaitsesüsteemidega tuleks tagada kõigile piisavate vahenditeta isikutele kättesaadavad piisavad miinimumsissetuleku1a toetused, et tagada inimväärne elu ning edendada sotsiaalset kaasamist, toetades ja innustades inimesi aktiivselt osalema tööturul ja ühiskonnas ning sinna naasma, tehes seda muu hulgas kaupade ja sotsiaalteenuste eesmärgipärase pakkumise ja kättesaadavuse kaudu. Sotsiaalkaitsesüsteemide kättesaadavust tuleks jälgida ja hinnata õigustepõhise käsituse alusel. __________________ 1a Komisjoni 28. septembri 2022. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus aktiivse kaasamise tagamiseks piisava miinimumsissetuleku kohta https://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=89&furtherNews=yes&newsId=10417. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 8 – lõik 4 Et tagada võrdsed võimalused, on oluline juurdepääs sellistele taskukohastele, kättesaadavatele ja kvaliteetsetele teenustele nagu alusharidus ja lapsehoid, koolipäevajärgne lapsehoid, haridus-, koolitus-, eluaseme- ja tervishoiuteenused ning pikaajaline hooldus. Suurt tähelepanu tuleks pöörata vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele, sealhulgas palgavaesuse kõrvaldamisele vaesuse vähendamist käsitleva ELi 2030. aasta peamise eesmärgi raames. Laste vaesuse kõrvaldamiseks tuleks võtta terviklikke ja integreeritud meetmeid, eelkõige Euroopa lastegarantii täieliku rakendamise raames. Võttes arvesse vaesuse jätkuvat murettekitavat taset, COVID-19 kriisi mõju, Venemaa sissetungi Ukrainasse, elukalliduse tõusu ja kliimamuutuste kiirenemist, on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks vaja rohkem pingutada, tehes seda palgavaesust, energiaostuvõimetust ja liikuvusvaesust, toiduostuvõimetust ja kodutust käsitleva horisontaalse strateegia kaudu. Erilist tähelepanu tuleks sellega seoses pöörata lastele, eakatele, üksikvanematele, eelkõige üksikemadele, etnilistele vähemustele, rändajatele ja puuetega inimestele. Laste vaesuse kõrvaldamiseks tuleks võtta terviklikke ja integreeritud meetmeid, eelkõige rakendades täielikult Euroopa lastegarantii ja suurendades sihtotstarbelist eelarvet vähemalt 20 miljardi euroni kooskõlas Euroopa Parlamendi 19. mai 2022. aasta resolutsiooniga Venemaa Ukraina-vastase sõja sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ELi jaoks ning ELi reageerimissuutlikkuse suurendamise kohta. Liikmesriigid peaksid esitama oma Euroopa lastegarantii riiklikud tegevuskavad, et võidelda laste vaesuse vastu ja edendada võrdseid võimalusi, tagades abivajavatele lastele tegeliku ja tasuta juurdepääsu tervishoiule, haridusele ja koolipõhisele tegevusele, alusharidusele ja lapsehoiule, samuti tegeliku juurdepääsu korralikule eluasemele ja tervislikule toitumisele kooskõlas ELi 2030. aasta peamise eesmärgiga vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni võrra, sealhulgas vähemalt 5 miljoni lapse võrra. Kõik liikmesriigid peaksid kulutama rohkem kui 5 % ESF+ raames eraldatud vahenditest laste vaesuse vastu võitlemisele ja laste heaolu edendamisele. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 8 – lõik 5 Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil, ka lastel, oleks juurdepääs esmavajalikele teenustele. Hädasolijatele või haavatavas olukorras isikutele peaksid liikmesriigid tagama juurdepääsu piisavale sotsiaaleluasemele või eluasemetoetusele. Liikmesriigid peaksid tagama õiglase ülemineku puhtale energiale ja võtma sihipäraseid ajutisi sissetulekutoetuste meetmeid, et tegeleda energiaostuvõimetuse probleemiga, mis on osaliselt ka Ukraina sõjast tingitud energia hinnatõusu tagajärjel üha levinum vaesuse vorm. Tuleks rakendada ka kaasavat eluasemete renoveerimise poliitikat. Nende teenuste puhul tuleks võtta arvesse puudega inimeste erivajadusi, sealhulgas juurdepääsetavust. Eraldi tuleks võidelda kodutusega. Liikmesriigid peaksid tagama õigeaegse juurdepääsu taskukohastele ja kvaliteetsetele ennetavatele ja aktiivravi- ning pikaajalise hoolduse teenustele, tagades samal ajal nende teenuste kestlikkuse pikas perspektiivis. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil, ka lastel, oleks juurdepääs kvaliteetsetele esmavajalikele teenustele. Hädasolijatele või haavatavas või ebasoodsas olukorras olevatele isikutele peaksid liikmesriigid tagama juurdepääsu inimväärsele sotsiaaleluasemele või eluasemetoetusele, tegelema sunniviisiliste väljatõstmiste ja nende tagajärgedega, investeerima piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääsetavasse eluasemesse ning võtma meetmeid, et tagada õiglane ja kaasav üleminek seoses olemasolevate eluasemete energiatõhususe parandamisega. Liikmesriigid peaksid tagama õiglase ülemineku puhtale energiale ja tegelema energiaostuvõimetuse probleemiga, mis on energia hinnatõusu tagajärjel üha levinum vaesuse vorm. Selleks peaksid nad vajaduse korral võtma sihipäraseid ajutisi sissetulekutoetuste meetmeid ja tegema struktuuriinvesteeringuid. Tuleks rakendada ka kaasavat eluasemete renoveerimise poliitikat, tagada juurdepääsetav, taskukohane ja tervislik eluase, et vältida üürnike elamiskulude ebaproportsionaalset tõusu. Nende teenuste puhul tuleks võtta arvesse puudega inimeste erivajadusi, sealhulgas juurdepääsetavust. Kodutus tuleks kaotada 2030. aastaks kooskõlas Euroopa Parlamendi 24. novembri 2020. aasta resolutsiooniga kodutuse määra vähendamise kohta ELis, võttes aluseks eluaseme esikohale seadmise lähenemisviisi. COVID-19 kriis näitab, et vaja on rohkem avaliku sektori investeeringuid, et tagada hea väljaõppega meditsiini- ja hooldustöötajate piisav arv ja tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigile, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama tegeliku ja võrdse juurdepääsu avaliku sektori tervishoiusüsteemis pakutavatele kestlikele ennetavatele ja aktiivraviteenustele, eelkõige vaimse tervise valdkonnas, ning kõrge kvaliteediga pikaajalise hoolduse teenustele. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 8 – lõik 6 Kooskõlas ajutist kaitset käsitleva direktiivi1 aktiveerimisega peaksid liikmesriigid pakkuma Ukrainast pärit pagulastele piisavat kaitset, sealhulgas elamisõigust, tööturule juurdepääsu ja sellega integreerumist, juurdepääsu haridusele, koolitusele ja eluasemele, samuti sotsiaalkindlustussüsteemidele, arstiabile, sotsiaalhoolekandele või muule abile ja elatusvahenditele. Kooskõlas Euroopa lastegarantiiga tuleks lastele pakkuda alusharidus- ja lapsehoiuteenuseid ning muid esmatähtsaid teenuseid. Saatjata laste ja teismeliste puhul peaksid liikmesriigid tagama seadusliku eestkosteõiguse rakendamise. Kooskõlas ajutist kaitset käsitleva direktiivi43 aktiveerimisega peaksid liikmesriigid pakkuma piisavat kaitset Ukrainast pärit pagulastele, sealhulgas romadele ja kolmandate riikide kodanikele, kes elavad ametlikult Ukrainas ja põgenevad Venemaa Ukrainasse sissetungi tõttu Euroopasse. Sellega seoses tuleks pakkuda elamisõigust, tööturule juurdepääsu ja sellega integreerumist, keeleabi, juurdepääsu haridusele, koolitusele ja eluasemele, samuti sotsiaalkindlustussüsteemidele, arstiabile ja psühhosotsiaalsele toele, sotsiaalhoolekandele või muule abile ja elatusvahenditele. Kooskõlas Euroopa lastegarantiiga tuleks lastele pakkuda tasuta kvaliteetseid alusharidus- ja lapsehoiuteenuseid ning muid esmatähtsaid teenuseid võrdsetel alustel oma eakaaslastega vastuvõtvas liikmesriigis. Saatjata laste ja teismeliste puhul peaksid liikmesriigid tagama seadusliku eestkosteõiguse rakendamise. Liikmesriigid peaksid kaaluma ajutise kaitse direktiiviga pakutava kaitse laiendamist kõigile pagulastele ja tegelema tööandjate probleemiga, mis on seotud ainult ajutise staatusega isikute töölevõtmisega. __________________ __________________ 1 Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel. 43 Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (ELT L 212, 7.8.2001, lk 12). Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – suunis 8 – lõik 7 Pikenevat eluiga ja demograafilisi muutusi arvestades peaksid liikmesriigid tagama töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele pensionisüsteemide piisavuse ja kestlikkuse, pakkudes naistele ja meestele võrdseid võimalusi omandada ja koguda pensioniõigusi, sealhulgas täiendavate pensioniskeemide kaudu, et tagada vanaduspõlves piisav sissetulek. Pensionireforme tuleks toetada poliitikaga, mille eesmärk on vähendada soolist pensionilõhet, ja meetmetega, millega pikendatakse tööelu, näiteks tõstes tegelikku pensioniiga, lihtsustades nii vanemaealiste osalemist tööturul. Pensionireformid peaksid olema kooskõlas aktiivsena vananemise strateegiatega. Liikmesriigid peaksid alustama sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega konstruktiivset dialoogi ning võimaldama etapiviisiliste reformide tegemist. Pikenevat eluiga ja demograafilisi muutusi arvestades peaksid liikmesriigid tagama töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele pensionisüsteemide piisavuse ja kestlikkuse, pakkudes inimestele võrdseid võimalusi omandada ja koguda riiklikus või tööandjapensioni skeemis või nende kombineerimise kaudu ning täiendavates pensioniskeemides pensioniõigusi, et tagada inimväärne pension, mis on vaesuspiirist kõrgemal. Pensionireformid peaksid põhinema aktiivsel vananemisel, optimeerides igas vanuses töötajate võimalusi töötada kuni seadusjärgse pensionieani kvaliteetsetes, tootlikes ja tervislikes tingimustes. Samal ajal peaks töötajatel, kes soovivad jääda pärast pensioniikka jõudmist aktiivseks, olema võimalus seda teha. Tööjõu demograafia, töötervishoiu ja -ohutuse, hariduse ja koolituse, oskuste ja pädevuste juhtimise, tervisliku ja produktiivse tööelu korralduse ning põlvkondadevahelise lähenemise valdkonnas tuleks kindlaks määrata konkreetsed meetmed. Liikmesriigid peaksid soodustama noorte tööhõivet ja pensionieelset üleminekut ning teadmiste ja kogemuste edasiandmist ühelt põlvkonnalt teisele. Liikmesriigid peaksid alustama sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega konstruktiivset dialoogi ning võimaldama reformide tegemist etapiviisiliselt ning muutust eakate töötajate ja nende tööalase konkurentsivõimega seotud käsituses. Lisaks peaksid liikmesriigid koostama tervena vananemise kavad, mis hõlmavad juurdepääsu tervishoiu- ja hooldusteenustele ning tervise edendamise ja ennetamise strateegiaid.