Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2022/0212(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0241/2022

Esitatud tekstid :

A9-0241/2022

Arutelud :

PV 18/10/2022 - 7
CRE 18/10/2022 - 7

Hääletused :

PV 19/10/2022 - 7.3
CRE 19/10/2022 - 7.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0366

Vastuvõetud tekstid
PDF 196kWORD 71k
Kolmapäev, 19. oktoober 2022 - Strasbourg
Euroopa Liidu 2023. aasta üldeelarve – kõik jaod
P9_TA(2022)0366A9-0241/2022

Euroopa Parlamendi 19. oktoobri 2022. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2023. aasta üldeelarve projekti kohta (12108/2022 – C9‑0306/2022 – 2022/0212(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012(2) (edaspidi „finantsmäärus“),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“), ning sellega seoses Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kokku lepitud ühisdeklaratsioone(4) ja asjaomaseid ühepoolseid deklaratsioone(5),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus)(7),

–  võttes arvesse oma 19. mai 2022. aasta resolutsiooni Venemaa Ukraina‑vastase sõja sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ELi jaoks ning ELi reageerimissuutlikkuse suurendamise kohta(8),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640) ja oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni selle kohta(9),

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruannet globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra, selle eriaruannet kliimamuutuste ja maa kohta ning eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 22/2021 „Kestlik rahandus: EL peab rahastuse kestlikesse investeeringutesse suunamiseks tegutsema järjepidevamalt“,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 09/2022 „ELi 2014.–2020. aasta eelarve kliimakulutused olid deklareeritust väiksemad“,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 10/2021 „Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ELi eelarves – aeg muuta sõnad tegudeks“,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni Schengeni ala toimimist käsitleva aastaaruande kohta(10),

–  võttes arvesse 22. aprilli 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (COM(2022)0184), ning selleteemalist raportit A9‑0230/2022, mille eelarvekomisjon ja eelarvekontrollikomisjon võtsid vastu 8. septembril 2022 ja mis kiideti heaks Euroopa Parlamendi 12.–15. septembri 2022. aasta osaistungjärgul,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni selle kohta(11),

–  võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat 2020–2025,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks(12),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2022. aasta resolutsiooni 2023. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(13),

–  võttes arvesse oma 7. aprilli 2022. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2023 tulude ja kulude eelarvestuse kohta(14),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 1. juulil 2022. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2023. aasta üldeelarve projekti (COM(2022)0400) (edaspidi „eelarveprojekt“) ja sellele lisatud kirjalikku muutmisettepanekut nr 1 (COM(2022)0670),

–  võttes arvesse 6. septembril 2022. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2023. aasta üldeelarve projekti kohta (12108/2022 – C9‑0306/2022),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94,

–  võttes arvesse asjaomaste komisjonide arvamusi,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0241/2022),

III jao üldine ülevaade

1.  tuletab meelde, et oma 5. aprilli 2022. aasta resolutsioonis 2023. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta määras Euroopa Parlament 2023. aasta eelarve jaoks kindlaks selged poliitilised prioriteedid; kinnitab veel kord oma kindlat pühendumust nendele prioriteetidele ja esitab järgneva seisukoha, et tagada nende elluviimiseks asjakohane rahastamine; on veendunud, et liidul peavad olema kõik võimalikud eelarvevahendid, et reageerida praegustele kriisidele ja keskenduda inimeste vajadustele;

2.  leiab, et Euroopa Liidu eelarves tuleks edendada avaliku sektori investeeringuid, toetades tootlikke ja strateegilisi sektoreid, avalikke teenuseid, tagatud õigustega töökohtade loomist, võitlust vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja ebavõrdsusega, keskkonnakaitset ning iga riigi ja piirkonna potentsiaali täielikku ärakasutamist, samuti selliste välissuhete arendamist, mille aluseks on solidaarsus, koostöö, vastastikune austus ja rahu;

3.  toonitab, et liidu ees seisavad erakordselt keerulised probleemid, sealhulgas Ukrainas käiva sõja otsesed ja kaudsed tagajärjed, kõrge inflatsioon, suurenev vaesus, kõrged energiahinnad ja varustuskindluse riskid, halvenevad majanduse väljavaated, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja vähimkaitstud leibkondade jaoks, vajadus tagada õiglane, kaasav ja kestlik pandeemiast taastumine, kriisid paljudes teistes maailma osades, tehnoloogilised muutused, sealhulgas ulatuslikum digiüleminek, sooline ebavõrdsus, samuti kasvav vajadus tegeleda kliimamuutustega ja elurikkuse kriisiga ja nende tagajärgedega ning vajadus kiirendada õiglast üleminekut, sealhulgas investeeringutega energiatõhususse; on seisukohal, et liidu eelarve peaks aitama kaasa nende probleemide lahendamisele ja pakkuma kõigile piisavat toetust, kuid väljendab samas muret erakordselt piiratud varude pärast, mis moodustavad umbes kolmandiku eelmise aasta varudest, või rubriigi 6 puhul varu puudumise pärast ning eelarve piiratud paindlikkuse ja kriisidele reageerimise suutlikkuse pärast; on seisukohal, et eriti sõja ajal on hädavajalik suurendada investeeringuid ja võidelda töötuse vastu ning panna alus vastupidavamale ja kestlikumale liidule, keskendudes samal ajal konkreetsetele meetmetele, et tulla toime ka mujal maailmas toimuva sõja tagajärgedega; taunib asjaolu, et eelarveprojekt ei paku praegustele probleemidele piisavat lahendust; tuletab meelde, et mitmeaastane finantsraamistik ei olnud mõeldud pandeemia, sõja, kõrge inflatsiooni, kõrgete energiahindade, pagulaste suure arvu, uute ühinemiste, toiduga kindlustamatuse ja humanitaarkriiside lahendamiseks;

4.  peab kahetsusväärseks eelarveprojekti kohta esitatud nõukogu seisukohta, milles vähendatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kulukohustuste assigneeringuid komisjoni ettepanekuga võrreldes 1,64 miljardi euro võrra ja maksete assigneeringuid 530 miljoni euro võrra; on seisukohal, et nõukogu kavandatavad kärped ei kajasta eespool nimetatud liidu ja selle kodanike ees seisvate probleemide tõsidust ega põhine rakendamissuundumuste või kasutussuutlikkuse objektiivsel hindamisel ning on vastuolus ühiste poliitiliste põhiprioriteetidega, seades ohtu liidu suutlikkuse viia edukalt ellu oma peamisi poliitilisi eesmärke ja prioriteete; on seisukohal, et nõukogu ei peaks keskenduma programmidele, mille suhtes kasutatakse mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 5 ette nähtud kohandamist tasakaalustamise ja stabiliseerimise eesmärgil, kuna see oleks vastuolus kõnealuse artikli eesmärgiga tugevdada konkreetseid poliitilisi prioriteete; tuletab eelkõige meelde, et kõnealuses artiklis ei nähta ette täiendavaid assigneeringuid, nagu soovitas nõukogu; järeldab, et nõukogu seisukoht ei vasta kaugeltki Euroopa Parlamendi ootustele; on seetõttu otsustanud üldreeglina taastada kõigi nõukogu poolt kärbitud eelarveridade assigneeringud eelarveprojekti tasemel nii tegevus- kui ka halduskulude osas ning võtta oma seisukoha koostamise lähtepunktiks eelarveprojekt;

5.  säilitab eelarveprojekti kantud assigneeringud temaatiliste erivahendite, nimelt solidaarsus- ja hädaabireservi, globaliseerumisega kohanemise Euroopa fondi koondatud töötajate toetuseks ja Brexitiga kohanemise reservi jaoks; on seisukohal, et liidu ees seisvaid ettenägematuid, erakordseid ja enneolematuid probleeme silmas pidades tuleks kasutada kogu paindlikkusinstrumendi summat; on seisukohal, et praegusi tõsiseid omavahel põimunud kriise arvestades on vaja võtta kasutusele 2021. aasta varud ühtse varuinstrumendi osa a raames ja täiendavad assigneeringud selle rahastamisvahendi osa c raames;

6.  tuletab meelde oma pikaajalist seisukohta, et uute poliitiliste prioriteetide või ülesannetega peaksid kaasnema uued ressursid; kavatseb seda lähenemisviisi järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku puhul, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (kiibimäärus) (COM(2022)0046), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku puhul, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduvuse programm aastateks 2023–2027 (COM(2022)0057); väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta (COM(2022)0349) ei too kaasa ümberpaigutamist teistest programmidest ega nende sihtotstarbelist eraldamist teiste programmide raames;

7.  on seisukohal, et oma suuruse, struktuuri ja reeglite tõttu on liidu eelarvel väga piiratud suutlikkus reageerida asjakohaselt liidu ees seisvatele probleemidele või piisavalt rahastada ja rakendada liidu uusi ühiseid poliitilisi eesmärke või algatusi, mis kuulutati välja komisjoni presidendi 2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus; tuletab eelkõige meelde, et riigipead ja valitsusjuhid on kirjeldanud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu kui „tektoonilist muutust Euroopa ajaloos“ ning komisjon on öelnud, et „Euroopas käivast sõjast tulenevad ettenägematud vajadused on palju suuremad kui kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus kättesaadavad vahendid“, mistõttu on vaja uusi rahastamisallikaid; rõhutab, et liit peaks võtma koos rahvusvaheliste partneritega juhtrolli Ukrainale piisava, õigeaegse ja usaldusväärse toetuse kättesaadavaks tegemisel; on seisukohal, et see näitab veelgi tungivat vajadust mitmeaastase finantsraamistiku olulise muutmise järele, mis tuleks esitada võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui 2023. aasta esimeses kvartalis, ning teha paindlikumaks, suurendada vajaduse korral ülemmäärasid, et võtta arvesse esilekerkivaid vajadusi ja uusi prioriteete ning tegeleda probleemidega, mis tulenevad Euroopa Liidu taasterahastu rahastamiskulude lisamisest rubriiki 2b;

8.  rõhutab asjaolu, et tõeline edasiminek uute omavahendite vallas on oluline nii taasterahastu „NextGenerationEU“ (NGEU) rakendamiseks vajalike taasterahastu tagasimaksete jaoks kui ka praeguste ja tulevaste mitmeaastaste finantsraamistike finantsstabiilsuse ja rakendamise jaoks; kutsub komisjoni üles tagama uute omavahendite õigeaegse kasutuselevõtu kooskõlas 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud tegevuskavaga ja kiirendama teise kogumi ettepanekut; nõuab tungivalt, et nõukogu järgiks kokkulepitud ajakava ja teeks vajalikke edusamme komisjoni poolt 22. detsembril 2021 esitatud esimeses kogumis sisalduvate omavahendite suhtes, et neid kiiresti rakendada;

9.  rõhutab vajadust reageerida liidu tasandil Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja ja COVID‑19 pandeemia, suureneva inflatsiooni ning kasvava energia ja toiduga kindlustamatuse tagajärgedele; rõhutab eelkõige vajadust piisavate roheliste investeeringute järele, et tugevdada liidu energiasõltumatust ja rakendada rohelist kokkulepet; tuletab meelde, et ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika ei saa olla kiireloomuliste prioriteetide rahastamise peamine allikas, sest see seab ohtu pikaajaliste eesmärkide saavutamise, ning rõhutab vajadust toetada pandeemiast ja energiakriisist rängalt mõjutatud piirkondi; kutsub komisjoni üles, võttes arvesse liidu eelarve piiratud vahendeid kõrgetele energiahindadele reageerimiseks, analüüsima võimalikku paindlikkust ja lisavahendeid, sealhulgas kasutamata vahendeid (ka mitmeaastasest finantsraamistikust 2014–2020), et toetada VKEsid ja vähekindlustatud leibkondi;

10.  on seisukohal, et liit peaks võtma energiakriisi lahendamiseks kooskõlastatud meetmeid, ja teeb ettepaneku teha selles valdkonnas väga ulatuslikke lisainvesteeringuid; tuletab meelde, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks 2023. aasta eelarvele vaja täiendavaid rahalisi vahendeid; tuletab seetõttu meelde, kui oluline on anda rahalist lisatoetust algatuse „REPowerEU“ kaudu; nõuab algatuse „REPowerEU“ kiiret kokkuleppimist ja rakendamist, et rahalised vahendid saaks võimalikult kiiresti vabastada, et suurendada kiiresti liidu energiasõltumatust strateegiliste investeeringute abil, toetades sealhulgas ühtlasi VKEsid ja vähekindlustatud leibkondi;

11.  väljendab heameelt komisjoni töö üle uue liigituse vallas, et mõõta liidu kulutuste soolist mõju; kutsub komisjoni üles tagama, et see liigitus keskenduks programmide soolisele võrdõiguslikkusele avalduva mõju täpsele ja põhjalikule kajastamisele, et saavutada praegu nullprogrammiks liigitatud programmide parim mõju soolisele võrdõiguslikkusele ning saada kogemusi programmide koostamiseks; nõuab lisaks selle liigituse laiendamist kõigile mitmeaastase finantsraamistiku programmidele, et oleks näha mõju 2023. aasta eelarvele; rõhutab sellega seoses vajadust sooliselt eristatud andmete süstemaatilise kogumise ja analüüsimise järele; loodab, et kogu soolise võrdõiguslikkusega seotud aruandlus toimub mahtude, mitte meetmete arvu alusel;

12.  väljendab sügavat muret selle pärast, et komisjon on hiljuti rahastanud või kaasrahastanud hidžaabi kandmist edendavaid kampaaniaid, märkides näiteks, et „vabadus on hidžaabis“; rõhutab, et liidu eelarvest ei tohiks rahastada ühtegi tulevast kampaaniat, mis võiks edendada hidžaabi kandmist;

13.  loodab, et kliima ja elurikkuse peavoolustamise eesmärgid saavutatakse; peab sellega seoses tervitatavaks pingutusi läbipaistvama ja terviklikuma aruandluse saavutamiseks ning rõhutab vajadust teha piisavaid järelhindamisi ja töötada olemasolevate andmete detailsuse nimel; kutsub komisjoni uuesti üles käsitlema Euroopa Kontrollikoja järeldusi kliimakulutuste tegelikust suuremana näitamise kohta; väljendab heameelt ka aruandluse üle elurikkusega seotud kulutuste kohta; väljendab siiski muret selle pärast, et 2026. ja 2027. aasta eesmärke ei pruugita saavutada, ning kutsub komisjoni üles suurendama pingutusi nende eesmärkide saavutamiseks; kutsub komisjoni üles avaldama iga-aastase eelarveprojekti esitamisel programmide kaupa mõlema eesmärgi saavutamisele kaasa aitavate kulutuste summad ja osakaalud; kutsub komisjoni üles jälgima olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimist ning võtma vajaduse korral parandusmeetmeid;

14.  kordab, et 2023. aasta eelarves tuleb kajastada Euroopa tuleviku konverentsil heaks kiidetud soovituste rakendamist;

15.  määrab seetõttu 2023. aasta eelarve (kõik jaod) kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 187 293 119 206 eurot, mis on eelarveprojektiga võrreldes 1 702 055 778 euro võrra suurem; otsustab lisaks sellele teha kulukohustuste assigneeringutena kättesaadavaks 836 000 000 eurot, mis tuleneb kulukohustuste vabastamisest vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3; määrab 2023. aasta eelarve (kõik jaod) maksete assigneeringute kogusummaks 167 612 834 087 eurot;

Rubriik 1 – Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

16.  rõhutab rubriigi 1 märkimisväärset panust Ukrainas käiva sõja tagajärgedega tegelemiseks ning liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks, muu hulgas selleks, et vähendada liidu sõltuvust fossiilkütustest, sealhulgas Venemaalt pärit fossiilkütustest, toetades teadusuuringuid ja investeeringuid säästvasse energia- ja transpordisektorisse; kordab selle rubriigi programmide potentsiaali Ukraina integreerimisel ühtsele turule, taristuvõrku ja teadusvaldkonda;

17.  toetab eelarveprojektis esitatud ettepanekut teha vabastatud kulukohustustest 78,8 miljonit eurot kättesaadavaks kolme teemavaldkonna jaoks, millele on osutatud programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele(15) lisatud asjakohases ühises poliitilises avalduses; märgib siiski, et ülejäänud 2021. aasta ja 2020. aasta teadusuuringutega seotud vabastatud kulukohustuste summa on 836,09 miljonit eurot; kordab piiratud olemasolevaid vahendeid ja märkimisväärseid vajadusi arvestades, et see ootamatult suur teadusuuringutega seotud kulukohustuste vabastamine, mida komisjon mitmeaastase finantsraamistiku üle peetud läbirääkimiste käigus ei prognoosinud, tuleks teha programmi „Euroopa horisont“ raames täies ulatuses kättesaadavaks, järgides täielikult finantsmääruse artikli 15 lõiget 3; tuletab meelde selle programmi väga suurt liidu lisaväärtust ja suurepärast täitmismäära; on seetõttu kindlalt veendunud, et ülejäänud summad peaksid märkimisväärselt suurendama vahendeid teadusuuringute peamistele prioriteetidele, nagu tervishoid (sealhulgas pikaajaline COVID‑19 ja COVIDi järgne taastumine, näiteks kliiniliste uuringute jaoks), kliima, liikuvus ja energeetika, kultuur ja loovus, sealhulgas uue Euroopa Bauhausi edasiarendamiseks, ning toit, biomajandus, loodusvarad ja keskkond, et lahendada liidu ees seisvaid pakilisi probleeme ja pakkuda teadlastele täiendavat toetust Marie Skłodowska‑Curie meetmete kaudu, sealhulgas Ukraina teadlastele, pöörates erilist tähelepanu Euroopa rohelisele kokkuleppele, digitaalarengu tegevuskavale ja Euroopa maailmas tugevamaks muutmisele;

18.  rõhutab sügavat muret Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi kavandatava eelarve täitmise viisi pärast ja kutsub komisjoni üles alustama Euroopa Parlamendiga avatud dialoogi fondi eelarve täitmise viisi üle, et tagada eelarve nõuetekohane täitmine;

19.  lükkab tagasi komisjoni kavandatud ümberpaigutamised kiibimääruse ja turvalise ühenduvuse programmi rahastamiseks kooskõlas oma seisukohaga, et uusi algatusi tuleks rahastada uute rahaliste vahenditega, ning jätab välja asjakohased nõukogu reservid, tagades seeläbi programmi „Digitaalne Euroopa“ ja liidu kosmoseprogrammi prioriteetide nõuetekohase rahastamise; teeb teadusuuringuteks ette nähtud kulukohustustest vabastatud assigneeringud uuesti kättesaadavaks, et kompenseerida programmi „Euroopa horisont“ raames kiibimäärusele ja turvalise ühenduvuse programmile eraldatavaid vahendeid, et need uued ettepanekud ei kahjustaks olemasolevaid teadusuuringute prioriteete; rõhutab, et taasterahastu vahendeid ei saa kasutada selleks, et õigustada finantsmääruse artikli 15 lõike 3 mitterakendamist ja märkimisväärsete kulukohustustest vabastatud summade kasutamata jätmist kriisi ajal;

20.  tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu on võtmetähtsusega, et hoogustada investeeringuid suure efektiivsusega ja kestlike üleeuroopaliste võrkude arendamisse; rõhutab, et Euroopa ühendamise rahastu peab etendama olulist rolli liidu majanduse CO2 heite vähendamisel, toetades alternatiivkütuste taristut ja taastuvenergiat, kiirendades seeläbi rohepööret ja suurendades liidu energiasõltumatust ja -julgeolekut, ning toetama ühendatust kogu liidu territooriumil, sealhulgas Pürenee poolsaare ja äärepoolsete hõredalt asustatud piirkondadega; rõhutab, et Venemaa enneolematu ja provotseerimata sõjaline rünnak Ukraina vastu eeldab kiiret toetust transporditaristule Ukrainas ja Ukraina suunal (solidaarsuskoridorid), et võimaldada kriitilise tähtsusega kaupade transporti mõlemas suunas; teeb seetõttu ettepaneku suurendada Euroopa ühendamise rahastu transpordi- ja energiaharude rahastamist kulukohustuste assigneeringute osas eelarveprojekti tasemega võrreldes kokku 90 miljoni euro võrra;

21.  rõhutab, et hästi toimiv ühtne turg on liidu taastumise ja pikaajalise konkurentsivõime keskmes; toonitab selle säilitamise ja kohandamise tähtsust arvukate probleemide kontekstis; kutsub komisjoni üles esitama vajalikke ettepanekuid, sealhulgas kirjaliku muutmisettepaneku raames, et ületada võimalik lõhe digiteenuste õigusakti jõustumise ja järelevalvetasude sissenõudmise vahel;

22.  rõhutab, et praegune kriis ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärjed, eelkõige kõrged energiahinnad on rängalt tabanud ettevõtjaid ja eelkõige VKEsid, mis moodustavad Euroopa majanduse selgroo, sealhulgas ettevõtjaid turismi- ning kultuuri- ja loovsektoris, mille maht on oluliselt vähenenud; toetab ühtse turu teemavaldkonna VKEde tegevussuuna assigneeringute suurendamist eelarveprojektiga võrreldes 10 miljoni euro võrra; teeb ka ettepaneku suurendada assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 1 miljoni euro võrra, et toetada Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) käimasolevat tööd kvaliteetsete aruandlusstandardite väljatöötamisel, tingimusel et EFRAG võtab vastu töökava, milles esitatakse meetmed nõuetekohase läbipaistva menetluse ja avaliku järelevalve ning sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse tagamiseks;

23.  suurendab seetõttu rubriigi 1 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 663 650 000 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu ja erivahendite kasutuselevõtmisega; teeb selle rubriigi jaoks ka kättesaadavaks kokku 836 090 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid, mis vastab finantsmääruse artikli 15 lõike 3 alusel vabastatud kulukohustustele, suurendades seega eelarveprojektiga võrreldes uuesti kättesaadavaks tehtud vabastatud kulukohustuste assigneeringuid 677 278 157 euro võrra;

Alamrubriik 2a – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

24.  rõhutab ühtekuuluvuspoliitika keskset rolli liidu olulise investeerimispoliitika ja lähenemise vahendina kestliku majanduskasvu edendamisel ning liikmesriikide ja nende piirkondade üldise harmoonilise arengu toetamisel, sealhulgas piirkondade vahel ja nende sees; eeldab, et pärast programmitöö hilinenud algust mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kahel esimesel aastal peaks rakendamine 2022. aastal kiirenema; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kiirendama programmitöö protsessi, et 2023. aasta saaks alustada ühtekuuluvusfondide rakendamist, mis aitab võidelda sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ebavõrdsuse vastu ja elavdada liidu majandust ning aitab praegusel raskel ajal avalikku ja erasektorit, VKEsid ja kodanikke; rõhutab ohtu, et projektid võivad pandeemia ja Ukraina sõja tõttu edasi lükkuda; palub komisjonil hinnata ja vajaduse korral teha ettepanekuid vajalike poliitiliste kohanduste ja toetusmeetmete kohta, et tagada kõigi projektide jätkumine ja täielik rakendamine;

25.  nõuab, et liidu programmides seataks esikohale projektid, millega edendatakse ja tõhustatakse tagatud õigustega töökohtade loomist, stabiilseid ja reguleeritud töötasusid ja -suhteid;

26.  kiidab heaks nõukogu seisukoha alamrubriigi 2a kohta;

Alamrubriik 2b – Vastupidavus ja väärtused

27.  kordab, et vaatamata Euroopa Parlamendi nõudmisele võtta NGEU vahendid kasutusele väljaspool ülemmäärasid, kaetakse refinantseerimiskulud alamrubriigist 2b; märgib, et võttes arvesse ettenägematut olukorda finantsturgudel, mis on tingitud Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu, mis mõjutab jätkuvalt negatiivselt liidu majandust, põhjustades liidus väiksemat majanduskasvu, kõrgemat inflatsiooni ja kasvavaid intressimäärasid, on Euroopa Liidu taasterahastu rahastamiskulude jaoks ette nähtud eelarverida tõenäoliselt täielikult vajalik ja vajadused võivad oluliselt ületada eelarves ettenähtud summat; peab kahetsusväärseks asjaolu, et sellel on tegelik mõju sama rubriigi programmidele, kuna see piirab komisjoni võimet pakkuda vajaduse korral rohkem rahalisi vahendeid; märgib, et NGEU rahastamiskulusid ei tohiks katta erivahenditest, mis on ette nähtud selliste ettenägematute probleemide lahendamiseks nagu Ukrainas käiva sõja ja energiakriisi tagajärjed;

28.  teeb seetõttu ettepaneku eraldada eelarveprojektiga võrreldes 200 miljonit eurot suurem summa juhtprogrammile „Erasmus+“, mis keskendub õppimisega seotud liikuvusele hariduses ja koolituses, kooskõlas komisjoni poolt kindlaks tehtud vajadusega toetada Ukraina õpilasi ja õpetajaid ning toetada kõiki õpilasi kõrge inflatsiooniga toimetulekul; rõhutab, et need assigneeringud aitavad ka tasandada programmi „Erasmus+“ tugevasti edasi lükkunud maksete profiili, pakkudes järjepidevamat iga-aastast rahastamist programmile, mille nõudlus on aasta-aastalt stabiilne; rõhutab lisaks, et suuremad vahendid aitavad kaasa käimasolevatele pingutustele muuta programm keskkonnahoidlikumaks ja kaasavamaks ning võimaldada Euroopa noorteaasta 2022 järgset tegevust; juhib tähelepanu komisjoni president Ursula von der Leyeni avaldusele, mille ta tegi oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et 2023. aasta peaks olema Euroopa oskuste aasta, mis vajaks toetust 2023. aasta eelarves;

29.  tuletab meelde, et programmi „Erasmus+“ spordi tegevussuunast toetatakse mittetulunduslikke spordiüritusi, mille eesmärk on arendada edasi spordi Euroopa mõõdet ja edendada rahvaspordi seisukohast olulisi teemasid; rõhutab spordi olulist rolli diskrimineerimise vastu võitlemisel ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel; teeb ettepaneku suurendada spordi eelarverida sihtotstarbeliselt 10 miljoni euro võrra, et sellest programmist saaks toetada 2023. aastal Berliinis toimuvaid eriolümpiamänge;

30.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa solidaarsuskorpus aitab noortel omandada praktilisi kogemusi teises liikmesriigis, suurendades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet ja tulevikuväljavaateid; rõhutab ka, et Euroopa solidaarsuskorpus rahastab humanitaarabikorpuse kaudu tehtavat vabatahtlikku humanitaarabitööd, mille kaudu saab anda olulist humanitaarabi väljaspool konfliktipiirkondi; on seetõttu otsustanud suurendada Euroopa solidaarsuskorpuse assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 8 miljoni euro võrra;

31.  rõhutab, et COVID‑19 pandeemia ei ole veel lõppenud, ning toonitab vajadust säilitada toetus tervishoiusüsteemidele, et parandada nende vastupanuvõimet ja tugevdada valmisolekut programmi „EL tervise heaks“ kaudu; rõhutab ka selle programmi keskset rolli vähktõvevastase võitluse kava, Euroopa ravimistrateegia ning hiljuti loodud tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse toetamisel; tühistab seetõttu nõukogu kavandatava ebaproportsionaalse ja põhjendamatu kärpe ning suurendab programmi eelarveprojektiga võrreldes 25 miljoni euro võrra, sealhulgas selleks, et toetada meetmeid, mis näevad ette, et kogu liidus tuleb saavutada üldine tervisekindlustus, mis hõlmab ka kvaliteetset juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele;

32.  juhib tähelepanu üha arvukamatele ja tõsisematele loodusõnnetustele Euroopas, millest viimati annavad tunnistust 2022. aasta suvel aset leidnud rekordilised maastikutulekahjud; peab kahetsusväärseks, et kliimamuutuste tõttu võib oodata, et sellised sageli hädaolukordi põhjustavad äärmuslikud ilmastikunähtused tõenäoliselt süvenevad ja mitmekordistuvad; otsustab seetõttu ja kooskõlas lubadusega, mille andis komisjoni president oma 2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, tugevdada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi 20 miljoni euroga, et suurendada liidu reageerimisvõimet ja kaitsta paremini selle kodanikke, sealhulgas suutlikkust mobiliseerida hädaolukordades meditsiiniüksusi, ning rõhutab vajadust investeerida eriti vähekaitstud piirkondades kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse;

33.  tuletab meelde, et COVID‑19 pandeemia ja sellega seotud rahvatervishoiu meetmed on rängalt mõjutanud kultuuri- ja loomesektorit, sageli väikeettevõtteid, üksikuid kunstnikke ja mittetulundusühinguid; rõhutab programmi „Loov Euroopa“ keskset rolli Euroopa loodu ja liidu väärtuste ning kultuuri- ja loomesektori taastumise toetamisel, meediapädevuse edendamisel ja desinformatsiooni vastu võitlemisel; on seetõttu otsustanud suurendada programmi 2023. aasta assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 12 miljoni euro võrra;

34.  rõhutab vajadust edendada õigusriigi ja põhiõiguste austamist; rõhutab kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi olulist rolli liidu väärtuste, liidu kodakondsuse ja demokraatia, võrdõiguslikkuse, soolise võrdõiguslikkuse ja õigusriigi tugevdamisel liidus ning soolise vägivalla ohvrite toetamisel; tühistab seetõttu nõukogu poolt programmis tehtud kärped; on lisaks otsustanud suurendada Daphne tegevussuuna assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 2 miljoni euro võrra, et võidelda pärast pandeemiat süvenenud soolise vägivalla ning pagulaste, laste, noorte ja muude ohustatud rühmade, nagu LGBTIQ+ isikud ja puuetega inimesed, vastase vägivalla vastu, ning kodanike kaasamise ja osalemise tegevussuuna assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 1,5 miljoni euro võrra, eelkõige selleks, et tagada Euroopa tuleviku konverentsi nõuetekohased järelmeetmed;

35.  on sügavalt mures arvukate teadete pärast, milles rõhutatakse radikaalsete usuliste ja poliitiliste organisatsioonidega (nt Moslemi Vennaskond) seotud ühenduste rahastamist; kutsub komisjoni üles tagama, et liidu vahenditest rahastataks üksnes organisatsioone, mis austavad rangelt kõiki Euroopa väärtusi, sealhulgas mõttevabadust, sõnavabadust ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust, eelkõige kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi kaudu; palub seetõttu komisjonil nõuda, et toetust saavad organisatsioonid allkirjastaksid enne rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemist harta, millega nad kohustuvad neid väärtusi austama;

36.  tuletab meelde, kui oluline on toetada sotsiaalset dialoogi ja töötajate koolitamist ning tagada selle stabiilne rahastamine; kutsub komisjoni üles tagama kõrge suutlikkus sellega seotud eelarvevahendite ära kasutamiseks;

37.  on seisukohal, et Küprose türgi kogukonna eelarvereale tuleks eraldada piisavalt assigneeringuid, et otsustavalt kaasa aidata Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni missiooni jätkamisele ja intensiivistamisele ning kahe kogukonna kultuuripärandi tehnilise komitee toetamisele;

38.  märgib, et paljud liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumendid ja teatised on kättesaadavad ainult inglise keeles; märgib ka, et töökoosolekud toimuvad ilma suulise tõlke võimaluseta; nõuab Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja määruses nr 1/1958, samuti sisesuunistes ja -otsustes, nagu hea halduse tava eeskiri, sätestatud põhimõtete, õiguste ja kohustuste järgimist; kutsub seepärast liidu institutsioone, organeid ja asutusi üles eraldama vajalikke inimressursse, et tagada mitmekeelsuse austamine, suurendades kirjaliku ja suulise tõlke eest vastutavate töötajate arvu;

39.  rõhutab, kui oluline on kaitsta liidu eelarvet pettuse, korruptsiooni ja muu keelatud tegevuse eest, mis kahjustab liidu ja liikmesriikide eelarveid; rõhutab sellega seoses Euroopa Prokuratuuri keskset rolli liidu finantshuvide kaitsmisel, sealhulgas seoses NGEU vahendite kasutamisega, ja õigusriigi järgimise tagamisel; on seetõttu otsustanud Euroopa Prokuratuuri assigneeringuid sihipäraselt tugevdada ja selle töötajate arvu suurendada, et see asutus saaks oma volitusi täita, suurendades oma pingutusi pettuse, korruptsiooni, rahapesu ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel; kutsub kõiki liikmesriike üles ühinema Euroopa Prokuratuuriga ja tagama liidu finantshuvide parema kaitse; tuletab meelde, kui oluline on järgida üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks;

40.  peab vajalikuks tagada institutsioonilise teabevahetuse piisava ja stabiilse rahastamise, et võimaldada liidul kodanikega suhelda, sealhulgas kohalikul tasandil, võidelda desinformatsiooni vastu ja hõlbustada kodanike osalemist demokraatlikus elus, mis on Venemaa Ukraina‑vastast sõda arvestades veelgi pakilisem; taastab seetõttu eelarveprojekti taseme asjaomastel eelarveridadel;

41.  suurendab alamrubriigi 2b kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 272 821 707 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu ja erivahendite kasutuselevõtmisega;

Rubriik 3 – Loodusvarad ja keskkond

42.  väljendab sügavat muret Venemaa Ukraina-vastase sõja ja selle majanduslike tagajärgede ning äärmuslike ilmastikunähtuste mõju pärast tootmisele ja turustamisele põllumajandussektoris ja toiduturgudel; rõhutab, et põllumajandusel on toidukriisi vältimisel strateegiline roll, pakkudes kogu Euroopas ohutut ja kvaliteetset toitu taskukohase hinnaga; tuletab meelde, et 2023. aasta on uue ühise põllumajanduspoliitika esimene aasta, millega toetatakse liidu põllumajandustootjaid, kellel on oluline roll maapiirkondade majandusliku vastupanuvõime säilitamisel, leevendades noorte põllumajandustootjate võlakoormust ning aidates neil toime tulla kasvavate laenuintressimäärade ja suuremate sisendkuludega; usub, et kriisiolukord õigustab uue põllumajandusreservi osalist kasutuselevõtmist vähemalt 10 miljoni euro suuruses summas noorte põllumajandustootjate toetamiseks; kutsub komisjoni üles valmistama ette asjakohaseid erakorralised meetmeid kooskõlas alusakti asjakohaste sätetega ja vajaduse korral suurendama kasutusele võetavat summat;

43.  kordab programmi LIFE tähtsust kliimameetmete ja keskkonnakaitse toetamisel ning selle keskset rolli eeskujuliku sekkumise kavandamisel ja meetmete hoogustamisel kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ning elurikkuse vähenemise peatamiseks; nõuab, et programmi LIFE eelarvetoetust suurendataks programmi eri tegevussuundades; rõhutab, et programmi LIFE assigneeringute iga-aastane suurendamine tähendab edusamme kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud eesmärkide ja ambitsioonide integreerimisel; on seisukohal, et praegused asjaolud õigustavad erilise tähelepanu pööramist puhtale energiale üleminekut käsitlevale artiklile;

44.  rõhutab vajadust suurendada märkimisväärselt Euroopa Keskkonnaameti eelarvet, et tagada piisavad rahalised ja inimressursid Euroopa rohelise kokkuleppe ja sellega seotud poliitika täielikuks elluviimiseks, mis on üks põhisambaid liidu majanduse muutmisel õiglaseks, kaasavaks, kestlikuks, vastupidavaks ja süsinikuneutraalseks; on veendunud, et komisjon peaks igal juhul vältima keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise ja täitmise ohtu seadmist;

45.  rõhutab õiglase ülemineku kavade olulist rolli ja vajadust need praeguses majanduslikus ja geopoliitilises olukorras õigeaegselt heaks kiita, et tagada liidus vajalikud investeeringud ja majanduskasv; rõhutab vajadust tagada õiglase ülemineku fondi tõrgeteta rakendamine, kuna see on oluline vahend liidu energiasõltumatuse ja innovatsioonivõime suurendamiseks ning sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamiseks ja energiasüsteemi ümberkujundamiseks, et saavutada kliimaeesmärgid;

46.  suurendab seetõttu rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid 61 240 000 euro võrra eelarveprojekti tasemega võrreldes (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu osalise kasutamisega;

47.  tuletab meelde, et tavaliselt annab kirjalik muutmisettepanek veelgi parema ettekujutuse EAGFi võimalustest ning rubriigi 3 muudatusi saab lepitusmenetluse käigus sellele vastavalt kohandada;

Rubriik 4 – Ränne ja piirihaldus

48.  märgib, et 2022. aastal oli Ukraina-vastase sõja tõttu vaja eraldada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile (AMIF) täiendavalt 150 miljonit eurot, et toetada liikmesriike, kes võtavad vastu konflikti eest põgenevaid inimesi; väljendab heameelt otsuse üle võtta kasutusele ajutise kaitse direktiiv(16), mis toob konflikti olemuse ja liikmesriikide pingutuste tõttu kaitsta naisi ja lapsi inimkaubanduse, sealhulgas seksuaalse ärakasutamise eesmärgiga kaubitsemise eest, kaasa pikemaajalised rahalised kohustused ja eeldab jätkuva eelarvetoetuse andmist liikmesriikidele; on seetõttu otsustanud suurendada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi assigneeringuid 2023. aasta eelarveprojektiga võrreldes 100 miljoni euro võrra;

49.  tuletab meelde, et 2022. aastal oli vaja ette näha ka piirihalduse ja viisapoliitika rahastu täiendav rahastamine, et kõige suurema surve all olevatele liikmesriikidele oleks võimalik sõja kontekstis täiendavat toetust anda ning toetada Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia edasist integreerumist Schengeni alaga; peab ühtlasi kahetsusväärseks, et komisjon on teinud eelarveprojektis korduvalt ettepaneku vähendada piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kokkulepitud rahastamispaketti, et leida vahendeid justiits- ja siseküsimustega tegelevatele asutustele, kellel on laiendatud volitused, sealhulgas Europolile; on otsustanud eespool esitatud kaalutluste põhjal suurendada piirihalduse ja viisapoliitika rahastu assigneeringuid 2023. aasta eelarveprojektiga võrreldes 25 miljoni euro võrra;

50.  tuletab meelde Euroopa Liidu Varjupaigaameti olulist rolli liikmesriikide toetamisel varjupaiga- ja rahvusvahelise kaitse menetlustes ning märgib, et ameti töökoormus on suurenenud nii Ukraina-vastase sõja kui ka talle laiendatud volitustega antud uute ülesannete tõttu; otsustab seetõttu suurendada ameti töötajate arvu;

51.  rõhutab, et eu‑LISA kulukohustuste assigneeringuid ja töötajate arvu on vaja veelgi suurendada kooskõlas ameti kindlaks määratud vajadustega, mis võimaldab ametil 2023. aastal jätkata mitme olulise liidu sisejulgeoleku ja piirihalduse projekti elluviimist;

52.  rõhutab, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) peab tegutsema tulemuslikult ja aitama liikmesriike liidu ühiste välispiiride haldamisel ning tagama integreeritud piirihalduse, austades seejuures täielikult põhiõigusi; märgib, et Frontexil on endiselt raskusi eelnenud aastaga võrreldes järsult suurendatud assigneeringute ärakasutamise ja vajalike täiendavate operatiivtöötajate värbamisega; kutsub komisjoni üles seda küsimust põhjalikult analüüsima, et parandada rakendamist Euroopa Parlamendi järelevalve all; on seetõttu otsustanud toetada nõukogu ettepanekut vähendada 2023. aastal Frontexi eelarvet 50 miljoni euro võrra; rõhutab siiski vajadust tagada, et Frontexil oleksid oma volituste ja kohustuste täitmiseks vajalikud eelarvevahendid;

53.  suurendab rubriigi 4 assigneeringuid nõukogu seisukohaga võrreldes kokku 130 430 664 euro võrra ja eelarveprojektiga võrreldes 80 430 664 euro võrra, mida rahastatakse olemasoleva varu osalise kasutamisega;

Rubriik 5 – Julgeolek ja kaitse

54.  rõhutab, kui oluline on tõhustada Euroopa koostööd kaitseküsimustes, võttes arvesse Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja äärmiselt ebastabiilset rahvusvahelist keskkonda; on seisukohal, et selline koostöö mitte ainult ei suurenda Euroopa ja selle kodanike turvalisust, vaid toob kaasa ka suurema tõhususe ja võimaliku kokkuhoiu; nõuab sellega seoses Euroopa Kaitsefondi võimearenduse haru suuremat rahastamist, et edendada uuenduslikku ja konkurentsivõimelist kaitsetööstuse baasi, mis aitab kaasa liidu strateegilisele autonoomiale;

55.  teeb ka ettepaneku suurendada sõjaväelisele liikuvusele eraldatavaid rahalisi vahendeid, et aidata liikmesriikidel tegutseda kiiremini ja mõjusamalt; märgib, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide toetamiseks on vaja piisavalt rahalisi vahendeid, sealhulgas selliste meetmete abil nagu kahesuguse kasutusega transporditaristu rahastamine ning diplomaatilise kontrolli ja tollireeglite lihtsustamine; märgib, et sõjaväelist liikuvust võiks suurendada ka Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia kiireloomuline ühinemine Schengeni alaga; tuletab meelde, et selle küsimuse lahendamata jätmisel on kahjulik majanduslik ja geostrateegiline mõju; rõhutab vajadust taastada Sisejulgeolekufondi eelarveprojekti tase, et tagada piisav rahastamine võitluseks piiriülese mõõtmega raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevuse vastu;

56.  suurendab rubriigi 5 assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 81 192 700 euro võrra, mida rahastatakse olemasoleva varu ja erivahendite kasutuselevõtmisega;

Rubriik 6 – Naabrus ja maailm

57.  märgib sügava murega, et Venemaa agressioon Ukraina vastu ja selle ülemaailmne mõju on järsult suurendanud humanitaarabi vajadusi, mis olid juba niigi surve all rahastamispuudujääkide ning kriiside ja konfliktide mitmekordistumise tõttu maailmas; palub märkimisväärselt suurendada humanitaarabi, et kõrvaldada enneolematu lõhe vajaduste ja olemasolevate vahendite vahel; taunib asjaolu, et rubriigis 6 ei ole varu ja seetõttu ei sobi see praeguse olukorra jaoks või võimalike uute hädaolukordadega tegelemiseks; on seisukohal, et rubriigi 6 ülemmäära tuleks kiiremas korras suurendada; peab kahetsusväärseks, et eelarveprojekti abil ei suudeta säilitada praegustki reageerimistaset, samal ajal kui kogu maailmas on humanitaarvajadused järsult suurenenud ja sagenenud on hädaolukorrad, eelkõige toiduga kindlustamatus, mis on süvenenud Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja tõttu, mis süvendab kliimamuutuste ning ka üha tõsisemate kliimast tingitud katastroofide ja uute tekkivate konfliktide mõju; on äärmiselt mures, et isegi Euroopa Parlamendi kavandatud assigneeringute suurendamise korral ei oleks 2023. aastal humanitaarabi vajaduste rahuldamiseks piisavalt vahendeid;

58.  nõuab jätkuvat ja märkimisväärset toetust idanaabruskonna riikidele, eriti riikidele, kes abistavad Ukrainast põgenevaid pagulasi ja seisavad silmitsi inflatsiooni ja kõrgete energia- ja toiduhindadega; peab vajalikuks toetada poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid reforme ning kodanikuühiskonna osalejaid, eelkõige inimõiguste ja demokraatia aktiviste, kodanikuühiskonna organisatsioone, kes kaitsevad naiste õigusi ja LGBTIQ+ kogukonna õigusi või osutavad abi tagakiusatud isikutele ja poliitvangidele, samuti Ukraina ja Moldova organisatsioone, kes on olnud sunnitud oma tegevuse Venemaa agressioonisõja tõttu ümber korraldama, korruptsioonivastasele võitlusele kaasa aitavaid organisatsioone ning sõltumatut meediat, mis aitab paljastada desinformatsiooni ja propagandat;

59.  nõuab lisavahendite eraldamist lõunanaabruse riikidele, et toetada poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid reforme; väljendab heameelt hiljutise teate üle, et liit on jätkuvalt pühendunud Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni mitmeaastasele rahastamisele; toonitab, et lõunanaabruse assigneeringute suurendamine on eelkõige mõeldud Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni prognoositavaks rahastamiseks, pidades silmas selle olulist rolli Palestiina pagulaste oluliste vajaduste kaitsmisel ja tagamisel ning nende inimarengule kaasa aitamisel;

60.  tugevdab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ valdkondlikke programme ja kiirreageerimistegevust, eelkõige programmi „Inimesed“ kaudu, et tegeleda Ukrainas käiva sõja tagajärgedega, töötada välja tugevamad tervishoiusüsteemid ja kõrvaldada juurdepääsulüngad olulistele tervishoiuteenustele ning rahastada kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmeid programmi „Planeet“ kaudu ning vastupanuvõime eelarverea kaudu, et edendada sünergiat humanitaar-, arengu-, avaliku sektori investeeringute ja rahumeetmete vahel, eelkõige riikides, mis on kandidaatriigid, kuid ei saa veel kasutada ühinemiseelse abi rahastamisvahendit (IPA);

61.  rõhutab vajadust suurendada Lääne‑Balkani riikide rahastamist IPA raames, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet ning samuti geopoliitilise prioriteedina, eriti olukorras, kus toimub Venemaa provotseerimata agressioonisõda Ukraina vastu, mis tekitab kogu piirkonnas tugevat vastukaja, kuid rõhutab õigusriigi tingimuslikkuse nõudeid iga 2023. aasta eelarves eraldatud euro puhul; kutsub sellega seoses komisjoni üles kasutama osa programmi „Erasmus+“ lisaassigneeringutest kõrgharidusasutuste suuremaks rahastamiseks, et luua Lääne-Balkani riikide üliõpilastele uus stipendiumiprogramm;

62.  nõuab, et Ukraina ja Moldova Vabariik lisataks võimalikult kiiresti IPA kohaldamisalasse ja programmi rahastamispaketti suurendataks vastavalt; on seisukohal, et Ukrainat ja Moldovat kui uusi liidu kandidaatriike ning Gruusiat kui kandidaatriigiks pürgijat tuleb toetada nende teel liidu liikmeks saamise poole; nõuab ühinemiseelse abi instrumendist (IPA III) makstavat lisatoetust programmi „Erasmus+“ rahvusvahelise mõõtme edendamiseks;

63.  otsustab suurendada toetust strateegilisele teavitustegevusele, eriti meetmetele, mille eesmärk on seista vastu üleilmsele desinformatsioonile riikide ja muude osaliste levitatava desinformatsiooni süsteemse jälgimise ja paljastamise kaudu;

64.  rõhutab Moldovale, Albaaniale, Bosniale ja Hertsegoviinale, Gruusiale, Kosovole, Montenegrole, Põhja‑Makedooniale ja Ukrainale antava ELi makromajandusliku finantsabi keskset rolli investeeringute edendamisel ja COVID‑19 kriisist ning sõja tagajärgedest taastumise toetamisel;

65.  suurendab rubriigi 6 assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 465 000 000 euro võrra, mida rahastatakse erivahendite kasutuselevõtmisega;

Rubriik 7 – Euroopa avalik haldus

66.  on seisukohal, et nõukogu kärped selles rubriigis, mille eesmärk on vältida paindlikkusinstrumendi kasutamist, nagu on kavandatud eelarveprojektis, on põhjendamatud ega võimalda komisjonil oma ülesandeid täita; taastab seetõttu komisjoni halduskulud, sealhulgas kontoriruumide kulud, eelarveprojekti tasemel;

67.  rõhutab Venemaa Ukrainasse tungimisest tulenevat ohtu liidu sisejulgeolekule; väljendab sellega seoses heameelt sisejulgeoleku ja piirihalduse tugikeskuse loomise üle Moldovas ning kutsub komisjoni üles hõlbustama ja kiirendama selle keskuse täielikku toimimist, pakkudes logistilist ja rahalist toetust, tehes koostööd rände ja siseasjade peadirektoraadi ja õigusküsimuste peadirektoraadiga ning Moldovasse lähetatud asjaomaste liidu justiits- ja siseküsimuste asutuste ekspertidega;

68.  rõhutab, kui oluline on tagada see, et komisjonil oleks piisavalt töötajaid oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas uute algatustega ja äsja vastuvõetud õigusaktidega seotud ülesannete täitmiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et tal oleks tõhusaks ja tulemuslikuks rakendamiseks vajalik lisapersonal; rõhutab sellega seoses Euroopa rohelise kokkuleppe kohaste seadusandlike ettepanekutest, digiturgude määrusest ja digiteenuste määrusest ning NGEUst ja taaste- ja vastupidavusrahastust tulenevate liidu suuremate kulutuste mõju töötajate vajadustele teatavates talitustes, eelkõige komisjoni keskkonna peadirektoraadis (DG ENV), konkurentsi peadirektoraadis (DG COMP), sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadis (DG CNECT) ning Euroopa Pettustevastases Ametis (OLAF); väljendab muret selle pärast, et komisjonil ei ole nõutava töö tegemiseks vajalikke töötajaid; palub komisjonil neid personalivajadusi arvesse võtta, vähendamata seejuures töötajate arvu institutsiooni teistes osades;

69.  nõuab, et kiiresti leiaks heakskiidu komisjoni kavandatud finantsmääruse sihipärane muutmine seoses viivise käsitlemisega tühistatud või vähendatud konkurentsitrahvide hilinenud tagasimaksmise korral, et vältida survet rubriigi 7 kulutustele;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

70.  tuletab meelde, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on tähtsad vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, millest võivad saada liidu püsimeetmed ja -programmid; olles kõiki esitatud ettepanekuid põhjalikult analüüsinud ja võttes täielikult arvesse hinnangut, mille komisjon nende õiguslikele nõuetele vastavuse ja rakendatavuse kohta koostas, võtab vastu katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi, mis vastab Euroopa Parlamendi poliitilistele prioriteetidele; kutsub komisjoni üles katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid kiiresti ellu viima ning andma kohapeal saavutatud tulemuste ja tulemuslikkuse kohta tagasisidet;

Maksed

71.  rõhutab vajadust näha 2023. aasta eelarves ette piisavad maksete assigneeringud ning otsustab üldreeglina tühistada nõukogu kärped ja suurendada maksete assigneeringuid neil eelarveridadel, mida kulukohustuste assigneeringute osas muudetakse; rõhutab, et programmide rakendamist on vaja kiirendada, et vältida maksete kuhjumist mitmeaastase finantsraamistiku teisel poolel;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

72.  ei muuda oma 2023. aasta eelarve üldist suurust 2 268 777 642 eurot, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi tulude ja kulude eelarvestusega, mille täiskogu võttis vastu 7. aprillil 2022 ja mida ajakohastati 3. mail 2022 komisjoni taotlusel hinnangulise indekseerimismäära muutmise tõttu; otsustab lisada oma ametikohtade loetellu kunstlikult ja eelarveneutraalsel viisil 98 ametikohta ainult üheks aastaks, et võimaldada sarnaselt 2020. aasta eelarvega sisekonkursi edukate kandidaatide integreerimist personalieeskirjade artikli 29 lõike 4 kohaldamist silmas pidades; ajakohastab viie eelarverea märkusi, et lisada võimalus hüvitada petitsiooni esitajate osalemise kulud, sealhulgas sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud petitsioonikomisjoni ametlikel lähetustel väljaspool Euroopa Parlamendi ruume;

73.  tunnistab Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti olulist rolli poliitilise süsteemi läbipaistvuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja mitmekesisuse tagamisel, tagades selle, et Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused kohaldavad ühiseid reegleid; märgib, et kuigi ameti eelarve sisaldub I jaos (Euroopa Parlament), on tegemist sõltumatu liidu asutusega; otsustab seetõttu luua eraldi eelarvepunkti asutuse töötajate töötasude ja hüvitiste jaoks ning eraldi rea Euroopa Parlamendi ametikohtade loetellu, kuhu kantakse ametis olevad ametikohad ilma lisaassigneeringuteta eelarveprojektis;

74.  palub juhatusel tagada piisavad vahendid artiklis 3 2 3 (Demokraatia ja kolmandate riikide parlamentide võimekuse tugevdamise toetamine), et Euroopa Parlament aitaks tõhusalt kaasa tippkeskuse Global Campus of Human Rights kolmanda kõrgetasemelise konverentsi korraldamisele, kui see on vajalik ja võimalik, sealhulgas Euroopa Parlamendi administratsiooni ümberpaigutamistaotluse korral eelarve täitmise aasta jooksul;

75.  kooskõlas oma eespool nimetatud 7. aprilli 2022. aasta resolutsiooniga Euroopa Parlamendi 2023. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta ning võttes arvesse peasekretäri 20. juuli 2022. aasta vastuseid:

   a) tuletab meelde, et ühes institutsioonis esinevad küber- ja hübriidohtude vastase võitluse puudused võivad mõjutada kõiki; kordab seetõttu, kui oluline on, et Euroopa Parlamendi eelarve oleks piisav, et tugevdada oma suutlikkust küber- ja hübriidohtude vastu võitlemiseks kõigi institutsioonide hüvanguks, pidades eelkõige silmas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, viimastel aastatel üha sagenevaid rünnakuid ja eelseisvaid Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimisi;
   b) võtab teadmiseks administratsiooni käimasolevad meetmed võitluseks desinformatsiooni või mis tahes tegevuse vastu, mille eesmärk on parlamendiliikmete seisukohtade moonutamine, eelkõige seoses Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimistega; kordab oma nõudmist tõhustada koostööd kõigi osalejate vahel institutsioonidevahelisel tasandil;
   c) võtab teadmiseks demokraatia toetamise ja koordineerimise rühmale ja selle juhtivatele liikmetele demokraatia toetamisega seotud tegevuste elluviimisel antud toetuse; väljendab heameelt tõhustatud tegevuse üle ja nõuab jätkuvat toetust kodanikega suhtlemiseks, andes vajaduse korral teavet ka keelevähemuste, piirkondade ja kogukondade keeles, ja desinformatsiooni vastu võitlemiseks, pöörates erilist tähelepanu uutele prioriteetsetele riikidele;
   d) kordab lähetus- ja sõidukulude hüvitamise üldiste rakendussätete ning Euroopa Parlamendi ametnike ja muude teenistujate lähetusi ja ametisõite reguleerivate sisereeglite käimasoleva läbivaatamismenetlusega seoses mitmel korral väljendatud täiskogu soovi, et juhatus peaks tagama, et Euroopa Parlamendi liikmete registreeritud assistentidele parlamendi kolme töökoha vaheliste lähetuste eest makstav hüvitis on sama suur kui see, mis makstakse ametnikele ja muudele teenistujatele;
   e) palub uuesti esimeeste konverentsil ja juhatusel vaadata läbi delegatsioonide tööd ja lähetusi väljapoole liitu reguleerivad rakendussätted ning otsus parlamendikomisjonide väljapoole Euroopa Parlamendi kolme töökohta toimuvate lähetuste kohta; rõhutab, et läbivaatamisel tuleks kaaluda võimalust, et registreeritud assistendid saadavad teatavatel tingimustel parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, leides õige tasakaalu parlamendiliikmetele antava suure lisaväärtuse ning keskkonnaalaste, logistiliste ja eelarvepiirangute vahel;
   f) rõhutab, et Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon peab teadlike otsuste tegemiseks saama kogu parlamendi eelarvet puudutava teabe õigel ajal ja arusaadaval kujul; tunnistades Euroopa Elamuskeskuste loomise tähtsust kõigis liikmesriikides, et tuua liit inimestele lähemale, nõuab Euroopa Elamuskeskuste jooksvate kulude ajakohastamist, võttes arvesse kõrget inflatsiooni; nõuab ka ajakohastatud teavet kavandatava 37,9 miljoni euro suuruse laenu kohta, mille eesmärk on rahastada Euroopa Elamuskeskuse hoone ostmist Dublinis, nagu on nõutud finantsmääruse artikli 266 lõikes 6;
   g) tuletab Euroopa Parlamendi kinnisvarapoliitikaga seoses meelde, kui tähtis on kinnisvarapoliitikas läbipaistev ja õiglane otsustusprotsess, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse artiklit 266;
   h) tuletab juhatusele meelde, et enne hoonetega seotud küsimusi käsitlevate oluliste otsuste vastuvõtmist on vaja eelarvekomisjoni nende olulise mõju tõttu eelarvele nõuetekohaselt teavitada ja temaga konsulteerida; palub juhatusel uurida kokkuhoiuvõimalusi ja vaadata täielikult läbi projekt Brüsselis asuva Paul‑Henri Spaaki hoone tuleviku kohta;
   i) on seisukohal, et ajal, mil liidu kodanikud seisavad silmitsi oma igapäevase elukalliduse järsu tõusuga, peaksid liidu institutsioonid eranditult näitama üles solidaarsust ja eeskuju, eelkõige seoses energiatarbimise ja -vähendamisega; märgib, et inflatsioon ja energiahindade tõus avaldavad Euroopa Parlamendi eelarvele tohutut survet; võtab teadmiseks juhatuse 2. mai 2022. aasta ja 3. oktoobri 2022. aasta otsused lühiajaliste meetmete kohta, mille eesmärk on vähendada parlamendi energiatarbimist; palub kasutajatel bürooruumide ja koosolekuruumide temperatuuri ise reguleerida ning säästmiseks kokkulepitud temperatuurivahemikesse jääda; kutsub parlamenti üles võtma kõik vajalikud meetmed energiatarbimise vähendamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis, et vähendada energiaarveid praeguse energiasäästualase lähenemisviisi eelseisval läbivaatamisel; pidades silmas energiakriisi ja geopoliitilist konteksti, kiidab heaks ja julgustab investeeringuid taastuvenergiasse ja fossiilkütuste kasutamise järkjärgulisse kõrvaldamisse ning eelkõige soojuspumpade paigaldamisse; kutsub üles suurendama energiatootmist, eelkõige Brüsselisse ja Strasbourgi võimalikult kiiresti tipptasemel fotogalvaaniliste katuseseadmete paigaldamise abil, ning peab tervitatavaks praegu käimasolevat uut uuringut kulutõhusamate päikesepaneelide kohta; väljendab heameelt EMASi raames loodud hoonete energiajuhtimissüsteemi üle ja nõuab, et iga-aastane audit oleks talituste esitatava eelarvestuse projekti osa; nõuab, et juhatus käivitaks liidu institutsioonide juhtorganite mitmeaastaste kulustrateegiate läbivaatamisel heade tavade vahetamise, et leida viise lisakokkuhoiu saavutamiseks; julgustab jätkama arvamuste vahetamist energiatarbimise poliitika parimate tavade üle väljaspool liidu institutsioone, näiteks kohalike omavalitsustega;
   j) väljendab heameelt CO2‑neutraalsuse eesmärgi sõnastamiseks astutud esialgsete sammude üle; tuletab parlamendiliikmetele ja fraktsioonidele meelde ja kutsub üles aitama kaasa Brüsseli ja Strasbourgi vaheliste transpordikastide jätkuvale vähendamisele täiskogu istungjärkudel, nagu juhatus on lubanud; nõuab, et tulevastes eelarvetes kavandataks asjakohased investeeringud vihmavee kogumiseks ja taaskasutamiseks ning vee ratsionaalsemaks kasutamiseks;

76.  kutsub Euroopa Parlamenti üles jätkama oma personalivajaduse korrapärast hindamist, paigutama ametikohti direktoraatide vahel ümber vastavalt muutuvatele prioriteetidele, et täita uusi ülesandeid nii palju kui võimalik stabiilse töötajate arvuga, ning hindama riske, mis on seotud lepinguliste töötajate arvu suurenemisega, sealhulgas ohtu luua Euroopa Parlamendis kahetasandiline personalistruktuur; arvestades Euroopa Parlamendi juriidilisi kohustusi, rõhutab, et inflatsioonikeskkonnas muutub ressursside prioriteetide muutmine üha olulisemaks;

Muud jaod (IV–X jagu)

77.  rõhutab survet, mida kõrge inflatsioon avaldab teiste institutsioonide kulutustele; rõhutab, et suurem osa nende eelarvetest on kindlaks määratud põhimääruse järgsete või lepinguliste kohustustega, mida mõjutab inflatsioon, ning et neil puudub kontroll inflatsioonimäärade ja energiahindade tõusu üle; juhib tähelepanu sellele, et institutsioonidel peab oma ülesannete täitmiseks olema piisavalt töötajaid; väljendab heameelt institutsioonide jätkuvate pingutuste üle töötajate ümberpaigutamisel ja täiendaval tõhususe suurendamisel, kuid tunnistab selle lähenemisviisi piiratust praeguses olukorras, kui sellega kaasnevad suurenevad kohustused; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei kiitnud heaks teiste institutsioonide taotletud lisaametikohti, olenemata nende uutest ülesannetest; mõistab hukka nõukogu horisontaalse lähenemisviisi suurendada vähendusmäära 1,8 protsendipunkti võrra igas institutsioonis ning on seisukohal, et see ei ole põhjendatud; tuletab meelde, et vähendusmäära suurendamine kohustaks teisi institutsioone hoidma suuremat arvu ametikohti tühjana, vähendades seeläbi oma tööjõudu, suutlikkust reageerida kodanike muredele ja täita oma volitusi;

78.  otsustab seetõttu taastada Euroopa Regioonide Komitee assigneeringud eelarveprojektis esitatud tasemel; ei muuda kooskõlas nn aumeeste kokkuleppega nõukogu lugemise seisukohta nõukogu enda ja Euroopa Ülemkogu osas;

79.  suurendab järgmistel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel assigneeringuid või töötajate arvu eelarveprojektiga võrreldes, et anda institutsioonidele piisavalt vahendeid, et täita asjakohaselt, tõhusalt ja tulemuslikult oma volitustest tulenevaid üha suurenevaid ülesandeid ning olla valmis eesseisvateks väljakutseteks, eelkõige seoses küberturvalisusega; rõhutab sellega seoses, et liit ei ole piisavalt valmis võitlema küberohtudega, mille sagedus ja keerukus on aastate jooksul suurenenud; on veendunud, et kõigile liidu institutsioonidele tuleks tagada asjakohased vahendid ja personal, et võidelda nende ohtudega nii liidusiseselt kui ka institutsioonidevahelise koostöö raames; teeb seetõttu ettepaneku

   a) taastada assigneeringute tase kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Ombudsmani eelarvestusega, suurendades assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes nende eelarveridade puhul, mis katavad uute töötajatega seotud assigneeringuid, ning ametikohtade arvu ametikohtade loetelus;
   b) taastada assigneeringute tase, mis on osaliselt kooskõlas Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa välisteenistuse eelarvestusega, suurendades eelarveprojektiga võrreldes assigneeringuid eelarveridadel, mis hõlmavad uute töötajatega seotud assigneeringuid, ning ametikohtade loetelus olevate ametikohtade arvu;
   c) suurendada kooskõlas Euroopa Andmekaitseinspektori taotlusega mitut tegevuskulude eelarverida, et 2023. aasta eelarves kajastuks ootamatult suur elukallidus, mida ei võetud nende eelarvestuse koostamisel arvesse.

Kirjaliku muutmisettepaneku hindamine

80.  võtab teadmiseks 2023. aasta üldeelarve projekti kirjaliku muutmisettepaneku nr 1, mille üldine netomõju kuludele on 758,3 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 2 394,9 miljonit eurot maksete assigneeringutena, sealhulgas maksete assigneeringute märkimisväärne suurenemine FAST‑CARE tõttu; võtab samuti teadmiseks asjaolu, et üldiselt teeb komisjon ettepaneku võtta rubriikide 2b, 5 ja 6 jaoks kasutusele paindlikkusinstrumendi 822,1 miljoni euro ulatuses;

81.  märgib, et kirjalik muutmisettepanek sisaldab ainult mõningaid parlamendi käesolevas resolutsioonis esitatud mureküsimusi ja prioriteete, nagu humanitaarabi suurendamine, liidu elanikkonnakaitse mehhanism ja programm „Erasmus+“ ning suurem toetus kaitsele; väljendab siiski muret selle pärast, et kavandatavad suurendamised ei ole piisavad ning mõned kavandatud suurendamised on suunatud pigem perioodi alguse eelarvele kui lisaassigneeringutele;

82.  võtab teadmiseks meetmed ja tegevused, mida on võetud Ukraina toetamiseks alates sõja algusest, ning julgustab komisjoni tegema ettepanekuid lisameetmete kohta; peab kahetsusväärseks, et komisjoni 2023. aasta eelarveettepanekud ei paku Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja ulatuslike tagajärgede suhtes asjakohast reageeringut; on veendunud, et 2023. aasta vajadused on palju suuremad kui kirjalikus muutmisettepanekus kavandatud;

83.  võtab teadmiseks ettepaneku võtta kasutusele ühtne varuinstrument 450 miljoni euro ulatuses, et katta Euroopa Liidu taasterahastu rahastamiskulud; rõhutab asjaolu, et Euroopa Liidu taasterahastu rahastamiskuludeks vajalikud tegelikud summad igas konkreetses aastaeelarves sõltuvad võetud laenude intressimääradest, mis tekitab aastaeelarve üle peetavatel läbirääkimistel märkimisväärset ebakindlust; rõhutab, et need kulud ei tohiks kunagi tulla programmide rahastamise arvelt; rõhutab, et ühtse innovatsioonialgatuse kasutamine Euroopa Liidu taasterahastu rahastamiskuludeks vähendab ka eelarve niigi väga piiratud paindlikkust ja piiratud varusid ning seega võimet reageerida praegustele ja tekkivatele vajadustele; tuletab meelde, et mitmeaastane finantsraamistik tuleb kiiresti põhjalikult läbi vaadata ja et parlament nõuab, et Euroopa Liidu taasterahastu ületaks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

84.  võtab teadmiseks muude jagude assigneeringute kohandatud taseme, võttes arvesse praegust 2022. aasta töötasude kohandamise prognoosi, mis on 2023. aasta eelarveprojektis prognoositust väiksem, ning assigneeringute ümberpaigutamise teistelt institutsioonidelt CERT‑EU‑le, et suurendada liidu küberturvalisuse alast suutlikkust, vähendades seetõttu muude institutsioonide assigneeringute summat 45 miljoni euro võrra;

o
o   o

85.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.
(2) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(3) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11.
(4) ELT C 444 I, 22.12.2020.
(5) Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, 2. lisa: deklaratsioonid (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0357).
(6) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.
(7) ELT L 243, 15.12.2020, lk 1.
(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0219.
(9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.
(10) ELT C 99, 1.3.2022, lk 158.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0010;
(12) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1.
(13) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0106.
(14) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0127.
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).
(16) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).

Viimane päevakajastamine: 21. oktoober 2022Õigusteave - Privaatsuspoliitika